Kristi Vinter-Nemvalts
Haridus- ja Teadusministeerium Teie 28.03.2022 nr 10-1.1/22/1470/
[email protected] Meie 10.05.2022 nr 1.1-8/1168-2
Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse
rahastamine
Lugupeetud Kristi Vinter-Nemvalts
Saadame teile ülevaate Sotsiaalministeeriumi ja valitsemisala asutuste 2021. a teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni tegevusest ja tulevikuplaanidest, mille meie teadusnõunik
saatis eelnevalt ka otse Teie nõunikule 29.04.2022.
Soovin Haridus- ja Teadusministeeriumile edu valdkondliku teadus- ja arendustegevuse
rahastamise ennustatavamaks ja stabiilsemaks muutmisel. See on väga vajalik, et
ministeeriumid saaks teha pikaajalisi teadus- ja arendusplaane ning võtta järgnevateks
aastateks kohustusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
Lisad:
1. Lisa 1_TAI_rahastamine_2021-2026_SoM
2. Lisa 2_GBAORD_2021_SoM
3. Lisa 3_Lühiülevaade Sotsiaalministeeriumi valitsemisala olulisematest arengutest
2021. a
Marion Pajumets 626 9164
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Lühiülevaade Sotsiaalministeeriumi valitsemisala (sh allasutuste) 2021. a. kuni viiest
kõige olulisemast tegevusest ja tulemusest valdkondliku teadus- ja arendustegevuse
raames
1. SoMile 2021. aastaks ühekordse eraldisena eraldatud 2 miljoni € otstarbekas kasutamine
2021. a eraldati SoMile TA-tegevuse arendamiseks REst sellises suurusjärgus summa, mille
otstarbekaks kasutamiseks pidid koordineeritult pingutama juhtkond, paljud osakonnad ja
valitsemisala asutused. Kui varasematel aastatel oli ministeeriumi uuringute eelarve olnud u
200 000€, siis 2021. a see kümnekordistus. Ühelt poolt oli palju rõõmu - lõpuks oli suurimal
ministeeriumil adekvaatne TA-eelarve, millega rahuldada teadmiste vajadust töö-, sotsiaal- ja
tervisevaldkonna poliitikate arendamiseks. Teisalt, juurde sai palgata vaid ühe tähtajalise
töölepinguga inimese, et lisandunud töökoormat hallata. Nii personalinappusega seotud asjaolud
kui ka hangete ja konkursside ettevalmistamisele paratamatult kuluv aeg ning uuringute
kvaliteetseks läbiviimiseks vajalik aeg tõi kaasa osade uuringute osade väljamaksete nihkumise ka
2022. aastasse.
2022. aastaks eraldatud raha eest planeeritud TA-tegevused jagati kolme programmi vahel:
(i)rakendusuuringute programm; (ii)teaduskoostöö programm; (iii)sekkumisuuringute programm.
Tõstame esile uuendusmeelse sekkumisuuringute programmi piloteerimist.
Sekkumisuuringute programmi alla kuulub neli projekti (kõik TA-tegevused), mille eesmärk on
valitsemisala asutuste teenuste parandamine ning sekkumisprogrammi koordinaatori värbamine
(TAd toetav tegevus), kes juhib projekte koostöös valitsemisala asutuste projektijuhtidega ning
monitoorib süstemaatiliselt programmi edusid ja raskusi, koostades neist raporti. Nii saab
Sotsiaalministeerium tulevikus sekkumisuuringuid planeerida ja läbi viia teadlikumalt ning
targemini, müksates nõnda oma valitsemisala asutuste kliente langetama otsuseid, mis on
keskpikas plaanis kasulikud nii neile endile kui ka ühiskonnale laiemalt.
2021. a alustatud pilootprogrammi kuuluvad järgnevad sekkumisprojektid:
a. isikukaitsevahendite kasutamise müksamine ehitussektoris (koostöös
Tööinspektsiooniga);
b. töötuskindlustushüvitise saajate müksamine tööle (koostöös Töötukassaga);
c. paindliku vanaduspensioni ja tööturuaktiivsuse müksamisuuring (koostöös
Sotsiaalkindlustusametiga);
d. isapuhkuse ja –hüvitise müksamisprojekt (koostöös Sotsiaalkindlustusametiga).
Nimetatud neljale müksamisuuringule lisanduvad müksamiskomponendiga rakendusuuringud.
Sekkumisprogrammi raames läheb 2021.–2022. a väljamaksmisele ligi 287 000 eurot + km.
Pilootprogramm kestab kuni 2022. a sügiseni. See lõppeb ülalnimetatud raporti (programmi
õppetundidest) tutvustusega.
2. Teadus- ja arendustegevuse tugevam institutsionaliseerumine Sotsiaalministeeriumis
2021. a oli Sotsiaalministeeriumi TA jaoks erakordne sellegi poolest, et suurte sammudega edenes
TA-tellimise ja läbiviimise süsteem, mis võimaldab agiilsemalt ja loomingulisemalt, ent ometi
korrektselt poliitikakujundamiseks vajalikku TAd tellida.
2020. ja 2021. a hakkas Sotsiaalministeerium kasutama RHSi TA-teenuse erandit, mis kiirendab
uuringute tellimist. Selle eelduseks oli, et teadusnõunikud kootöös HTMi teadusosakonnaga
teevad endale selgeks TA-teenuse kohaldamise asjakohasuse tingimused ning oskavad sellest
lähtudes iga projekti puhul otsustada, kas erandi kasutamine on asjakohane v mitte. Aasta jooksul
on ministeeriumil olnud erandi kasutamisega vaid positiivseid kogemusi.
Teiseks tõstame esile „Sotsiaalministeeriumi teadus- ja arendustegevuse planeerimise ning
läbiviimise korra“ väljatöötamist 2021. a. See kord selgitab uuringute tellimise ja läbiviimise
protsessi ministeeriumis uurimisidee esitamisest kuni tulemuste esitlemiseni. Dokument selgitab
erinevatel viisidel tellitavate TA-projektide lõikes ((i)hanked, (ii)väikeostud ning (iii)avalikud
konkursid, mida korraldatakse kohaldades RHSi teadus- ja arendusteenuse erandit) tööjaotust
sisuosakonnast pärit projektijuhi, projekti juhtrühma, teadusnõuniku, analüütiku ja teiste
asjakohaste osapoolte vahel. Enne selles korras kokku leppimist ei teadnud sisuosakonnad kellele,
millal ja kuidas oma uuringuvajadusest teada anda. Samuti olid osapooltel erinevad arusaamad
omavahelisest tööjaotusest.
TA tellimise ja läbiviimise tugevama institutsionaliseerumise väljendus on ka Sotsiaalministeeriumi
sotsiaal- ja töövaldkonna uuringute ja analüüside ajutise eetikakomitee loomise käskkirja
muutmine nii, et see võimaldab komitee juhile ja liikmetele töötasu maksta. Komitee
töömotivatsioon on äärmiselt oluline selleks, et ministeeriumi tellitud sotsiaal- ja töövaldkonna
uuringuid saaks kiiresti alustada ja läbi viia.
Sotsiaalministeeriumi TA-maastiku korrastamise taga on oluline roll riigi üldisel TA poliitika
arendamisel, k.a suurema rahastuse leidmisel TAle ning HTMi seismisel selle eest, et järgmiste
aastate valdkondlikele ministeeriumitele suunatavad TA-vood oleks ennustatavamad kui seni.
Selles osas tuleb tööd jätkata, et ministeeriumid saaks teha rohkem kui aasta pikkuseid plaane ja
võtta kohustusi pikemaks perioodiks.
3. Personaalmeditsiin kui prioriteetne teema
2021. aastal paistsid tervisevaldkonnas endiselt silma personaalmeditsiini arendamisega
seonduvad tegevused, mis viidi valdavalt ellu Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt. 2022. aastal on
personaalmeditsiin valitud Sotsiaalministeeriumi prioriteetseks valdkonnaks. Nii otsustati liituda
ka peatselt Euroopa Horisondi raames algava personaalmeditsiini-teemalise partnerlusega (lisaks
on SoM aktiivne nii International Consortium for Personalised Medicine kui ka ERA-PerMed
tegevustes, kuigi mitte taotlusvoorude rahastajana).
Personaalmeditsiini arendamisega on seotud ka Ühe miljoni genoomi algatus
(toetusdeklaratsioon allkirjastatud Eesti poolt 2018. a.), mille raames korraldati 2021. aastal TAI ja
Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel Eestisse virtuaalne riigivisiit. Üritusel jagati Eesti seniseid
kogemusi ja probleemkohti personaalmeditsiini juurutamise vallas ning ka tulevikuplaane; üritust
on võimalik järele vaadata siit. 2021. aasta lõpus anti Ühe miljoni genoomi algatuse tarvis üles ka
Eesti-poolsed esindajad kõikidesse temaatilistesse rahvusvahelistesse töögruppidesse (kokku 12
gruppi), mis teadlaste, ekspertide ning valdkondlike poliitikakujundajate kaasabil panustavad Eesti
personaalmeditsiini edendamisse läbi rahvusvahelise kogemusete jagamise ja saamise. Aasta
lõpuks liikus Eesti esindamise põhiroll algatuses TAIst ministeeriumisse.
Tulevikus on ootuspärane, et riigireformi tulemusena liigub personaalmeditsiini rakendamine kui
tervisealane ennetustegevus Tervisekassasse.