dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Riigieelarve eraldise kasutamise lepingAvalik

Riigieelarvelise eraldise kasutamise leping

Sotsiaalministeerium · 10. mai 2022
Viit
3-4/1793-1
Registreeritud
10. mai 2022
Dokumendi liik
Riigieelarve eraldise kasutamise leping
Funktsioon
3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine
Sari
3-4 Riigieelarveliste toetuste lepingud, täitmise aruanded
Toimik
3-4
Vastutaja
Erle Rikmann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Innovatsiooni vastutusvaldkond, Analüüsi ja statistika osakond)

Failid

  • 📎3-41793-1_10_05_2022_Riigieelarve_eraldis....asice937 KB

Sisu (failidest)

SIHTTOETUSE LEPING nr 3-4/1793-1 Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab kantsler Maarjo Mändmaa (edaspidi toetuse andja) ja Tartu Ülikool, registreerimisnumber 74001073, Ülikooli 18, 50090 Tartu, mida rektori 29. detsembri 2017. a käskkirja nr 19 alusel esindab grandikeskuse juhataja Taivo Raud (edaspidi toetuse saaja), LÄHTUDES (i) toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist uurida Euroopa Sotsiaaluuringu andmete alusel Eesti laste (15-18a) heaolu ning Eesti lastevanemate heaolu muutuseid aastatel 2004-2021; (ii) teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-st 153, mille kohaselt määratakse vajaduse korral sihttoetus riigi strateegilistest eesmärkidest tulenevaks teadus- ja arendustegevuseks ning sellega kaasnevateks tegevusteks; (iii) sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 23.04.2022 käskkirja nr 65 „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 06.01.2022 käskkirja nr 6 „Sotsiaalministeeriumi 2022. aasta eelarve toetuste loetelud“ muutmine“ lisaga 1 toetuse saajale määratud eraldisest; on kokku leppinud järgnevas: 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu ese on teadus- ja arendustegevuse sihttoetus summas 40 000 (nelikümmend tuhat) eurot (edaspidi toetus). 1.2. Toetuse saaja kasutab toetust Euroopa Sotsiaaluuringu andmete alusel Eesti laste (15–18a) heaolu ning Eesti lastevanemate heaolu muutuseid aastatel 2004–2021 analüüsiva ning nende protsesside vahelisi seoseid käsitleva uuringu läbiviimiseks. Uuringu läbiviijaks on toetuse saaja juurde moodustatud Euroopa Sotsiaaluuringute töörühm. 1.3. Toetuse saaja kasutab toetust lepingu lisas 1 toodud tegevus- ja ajakava kohaselt ja eesmärkide saavutamiseks. 1.4. Toetuse kasutamise periood on lepingu jõustumisest kuni 31.12.2022. 1.5. Toetuse andja kannab toetuse ühes osas toetuse saaja arveldusarvele nr EE281010102000234007 30 kalendripäeva jooksul lepingu jõustumisest. 2. Poolte õigused ja kohustused 2.1. Toetuse saaja kohustub: 2.1.1. kasutama toetust sihipäraselt lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras; 2.1.2. vältima toetuse kasutamisel huvide konflikti; 2.1.3. teavitama toetuse andjat viivitamatult kõikidest lepingu täitmist takistavatest asjaoludest ja muudatustest tegevuste elluviimisel, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või mille korral tegevuste jätkamine ei ole otstarbekas; 2.1.4. eristama raamatupidamisarvestuses toetuse kasutamise muudest kuludest ja pidama eraldi kuluarvestust toetuse kasutamise kohta ning säilitama tehtud kulutusi tõendavaid maksedokumente vähemalt seitse aastat arvates vastava majandusaasta lõpust; 2.1.5. võimaldama järelevalvet või auditit tegeval isikul kontrollida lepingu täitmist ja toetuse kasutamise sihipärasust ning juurdepääsu kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele viie tööpäeva jooksul sellekohasest nõudmisest arvates; 2.1.6. toetuse kasutamise perioodi lõppemisest kümne tööpäeva jooksul tagastama toetuse kasutamata osa või esitama taotluse kasutamata toetuse edasise kasutamise kohta; 2.1.7. kasutama toetust kulude katmiseks, mis on tekkinud toetuse kasutamise perioodil ning tasutud hiljemalt sellele järgneva 10 kalendripäeva jooksul. Toetust ei või kasutada kuludeks, mis on rahastatud teistest allikatest. Toetuse saaja peab arvestama, et toetuse saaja üldkululõiv ei ole abikõlblik. 2.2. Toetuse saaja kinnitab, et ta ei ole saanud taotluses nimetatu jaoks toetust taotluses nimetamata allikast. Taotluses nimetamata allikast toetuse saamisel kohustub toetuse saaja teavitama sellest toetuse andjat viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul. Tähtaegset teavitamata jätmist käsitletakse andmete varjamisena. 2.3. Toetuse saajal on õigus esitada kirjalik põhjendatud taotlus tegevuste või eelarve muutmiseks. 2.4. Kui toetuse saaja ei täida kohustusi nõuetekohaselt, on toetuse andjal õigus nõuda toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Tagasinõude täitmise tähtaeg on 30 kalendripäeva. 3. Aruandlus ja toetuse kasutamise kontroll 3.1. Toetuse saaja saadab toetuse andja kontaktisikule 30 kalendripäeva jooksul toetuse kasutamise perioodi lõppemisest digitaalselt allkirjastatud toetuse kasutamise aruande, milles annab ülevaate ja hinnangu seatud eemärkide saavutamisele ning analüüsib toetuse kasutamise tulemusena riigi strateegiliste eesmärkide saavutamist. Aruandes sisaldub ka finantsaruanne. 3.2. Toetuse sihipärase kasutamise kontrollimiseks on toetuse andjal õigus viie kalendripäeva jooksul toetuse saajale nõude esitamisest: 3.2.1. saada teavet ja dokumente toetuse kasutamise kohta; 3.2.2. tutvuda toetuse kasutamisega seotud originaaldokumentidega, muu hulgas kuludokumentide ja lepingutega. 4. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 4.1. Leping jõustub, kui mõlemad pooled on selle allkirjastanud. 4.2. Lepingut võib poolte kokkuleppel muuta ja täiendada. Lepingu muutmist taotlev pool esitab teisele poolele motiveeritud taotluse, jättes mõistliku ajavaru selle läbivaatamiseks ning vajaduse korral asjakohaste läbirääkimiste pidamiseks või täiendava teabe kogumiseks ja edastamiseks. Kõik lepingu muudatused jõustuvad, kui mõlemad pooled on need allkirjastanud. 4.3. Leping lõpeb, kui lepingust tulenevad poolte kohustused on täielikult ja nõuetekohaselt täidetud või kui pool lõpetab lepingu ennetähtaegselt ühepoolselt. 5. Muud tingimused 5.1. Kui mõni küsimus ei ole lepingus kokku lepitud, lähtub pool lepingu täitmisel õigusaktidest, mõistlikkusest ja heast tavast, täites tema ees seisva ülesande otstarbekohaselt, säästlikult ja parimal võimalikul viisil. 2 5.2. Lepingust tulenevate kohustuste täitmatajätmist või mittekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada, ei võinud ega pidanud ette nägema ega ära hoidma (vääramatu jõud). Kui vääramatu jõud kestab üle kolme kuu, on poolel õigus lepingust taganeda teatades sellest teisele poolele seitse päeva ette. Toetuse saaja on sel juhul kohustatud viivitamatult tagastama toetuse kasutamata osa. 5.3. Lepingust tulenevad erimeelsused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimised ei anna soovitud tulemusi, lahendatakse erimeelsused halduskohtus Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras. 5.4. Toetuse andja esindaja lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Erle Rikmann, tel 5177291, e-post [email protected] või teda asendav isik. 5.5. Toetuse saaja esindaja lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Mare Ainsaar, tel 5178132, e-post [email protected] või teda asendav isik. 6. Muud sätted 6.1. Lepingu osaks on toetuse kasutamise lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/toetuse_kasutamise_lepingute_uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 6.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I) ja üldtingimused (II). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Toetuse andja Toetuse saaja …………………………………… ……………………………………. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maarjo Mändmaa Taivo Raud 3 LISA 1 Eesti laste ja lapsevanemate heaolu ESS andmetel Töö eesmärk on analüüsida ESS andmetega 15-18 aastate noorte ja kuni 18-aastaste laste vanemate heaolu muutust Eestis 2004-2021. Analüüs käsitleb järgmisi teemasid 1. Laste heaolu muutus 2004-2021 1.1. Eesti võrdlus teiste riikidega 1.2 Analüüs Eesti piirkondade lõikes 1.3 Heaolu muutust mõjutanud komponendid (suhted, kooliga rahulolu, tervis, sissetulekud jm) 2. Heaolu muutus 2004-2021 eri peretüüpide lõikes. 2.1 Eesti võrdlus teiste riikidega 2.2 Analüüs Eesti piirkondade lõikes 2.3 Heaolu muutust mõjutanud komponendid (suhted, tervis, sissetulekud jm) 2.4 Sugu ja heaolu 2.5 Sooline võrdsus ja heaolu Ajakava Analüüsid valmivad hiljemalt 2022. aasta 30. novembriks. Eelarve kululiigid Tegemist on tööjõukuludga ning sellega seotud maksudega. Uurimisrühma koosseis PhD Mare Ainsaar, MA Kadri Soo, PhD Oliver Nahkur, PhD Liisa Talving
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel