„„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” heakskiitmine ja volituse andmine”

Haridus- ja Teadusministeerium Keskkonnaministeerium Meie: 10.05.2022 nr 1.4-1/390 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Lugupeetav minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” heakskiitmine ja volituse andmine” eelnõu. Palume Teie kooskõlastust kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, YPP_SK_korraldus.docx; 2. Eelnõu seletuskiri, YPP_SK_seletus.docx; 3. Seletuskirja lisa 1 – „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” põhitekst, YPP_SK_seletus_lisa1_YPP_SK.docx; 4. Seletuskirja lisa 2 – strateegiakava I lisa eelhindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) protsessi ja ettepanekute kohta, YPP_SK_seletus_lisa2_eelh-KSH.docx; 5. Seletuskirja lisa 3 – strateegiakava II lisa eelhindamise kohta (eelhindamise aruanne), YPP_SK_seletus_lisa3_eelh.docx; 6. Seletuskirja lisa 4 – strateegiakava III lisa keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) kohta (KSH aruanne lisadega), YPP_SK_seletus_lisa4_KSH.zip; 7. Seletuskirja lisa 5 – strateegiakava IV lisa SWOT-analüüsi kohta, YPP_SK_seletus_lisa5_SWOT.docx; Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 8. Seletuskirja lisa 6 – strateegiakava V lisa partneritega konsulteerimise kohta, YPP_SK_seletus_lisa6_partn.docx; 9. Seletuskirja lisa 7 – strateegiakava VI lisa riikliku üleminekutoetuse kohta, YPP_SK_seletus_lisa7_YMT.docx. Ove Põder +372 625 6290 [email protected] 2 (2)  FORMTEXT __ EELNÕU 29 . 0 4.2022 FORMTEXT __ VABARIIGI VALITSUS FORMTEXT __ K O R R A L D U S FORMTEXT __ Tallinn, Toompea ... . juun i 2022 nr … “ Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 ” heakskiitmine ja volituse andmine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lõike 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 , millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 0 6.12.2021, lk 1–186 ) , artikli 104 alusel : 1 . Kiita heaks „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” . 2 . Volitada maaelu minister Urmas Kruuset esitama punktis 1 nimetatud strateegiakava Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks ning esindama Eesti Vabariiki sellega seotud läbirääkimistel . 3 . Maaelu ministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud strateegiakava ministeeriumi veebilehel. Kaja Kall as Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korraldus e „„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” heakskiitmine ja volituse andmine” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi ÜPP ) eelarve aastateks 2021–2027 on 385 miljardit eurot, mis moodustab alla kolmandiku EL eelarvest. ÜPP eelarve jaotub kahe samba vahel – otsetoetused ja turukorraldus kui ÜPP I sammas ning maaelu arengu toetused kui ÜPP II sammas – mida rahastatakse vastavalt Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (edaspidi EAGF ) ja Euroopa Maaelu Arengu Põlluma jandusfondist (edaspidi EAFRD ). Eesti saab 2021–2027 perioodil EAGF-st 1,354 miljardit eurot ja EAFRD-st 698,5 miljonit eurot. ÜPP 2021–2027 väljatöötamise läbirääkimised Euroopa Liidu tasandil ei lõppenud 2020. aastaks. Seetõttu muutusid 2021. ja 2022. aasta üleminekuaastateks, kus uue perioodi vastavate aastate vahenditele rakendatakse ÜPP eelarveperioodi 2014 –2020 reegleid. Eestile tähendas see, et 2021. ja 2022. aastal on võimalik kasutada uue perioodi vahenditest otsetoetusteks 384 miljonit eurot ja maaelu arengu toetusteks 258,5 miljonit eurot (sh 63 miljonit eurot Euroopa Liidu taasterahastust) EL-i vahendeid. ÜPP rakendamine uue perioodi reeglite järgi toimub aastatel 2023–2027 ning sellel perioodil on Eestil kasutada EAGF-st otsetoetustena 1,008 miljardit eurot ja sektoripõhise sekkumisena 0,7 miljonit eurot ning EAFRD-st 440 miljonit eurot. EAFRD sekkumiste ja EAGFi sektoripõhise sekkumise EL fondide osale lisandub Eesti-poolne finantseerimine kokku 185,3 miljonit eurot. Perioodi 2021–2027 ÜPP vahendite kasutamiseks aastatel 2023–2027 tuleb kõigil liikmesriikidel koostada strateegiline programmdokument – ÜPP strateegiakava. Tegemist on muudatusega võrreldes käesoleva eelarveperioodiga – praegused maaelu arengukavad asenduvad sisuliselt ÜPP strateegiakavadega, mis hõlmavad olulisel määral (sh kõik otsetoetused) nii ÜPP I sammast ( rahastus EAGFist ) kui ka II sammast (rahastus EAFRDst ) ja tagavad valdkonna terviklikuma planeerimise. Eesti ÜPP strateegiakava koostamine tuleneb ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (edaspidi VVTP) punktist 7.5. ÜPP strateegiakava kaudu programmeeritakse enamus ÜPP I ja II samba vahenditest ja elementidest. EL i tasandil on määratletud ÜPP üld - ja erieesmärgid, mis tuleb liikmesriikidel saavutada oma ÜPP strateegiakavas kavandatud sekkumiste ehk meetmete kaudu. Vabariigi Valitsus kiitis 2021. a aprillis heaks Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (edaspidi PõKa 2030). PõKa 2030 koostati Maaeluministeeriumi poolt tihedas koostöös asjaomaste ministeeriumide ning esindusorganisatsioonidega. PõKa 2030 võeti aluseks 2021–2027 perioodi Eesti ÜPP vahendite planeerimisele ning Eesti ÜPP strateegiakava väljatöötamiseks. ÜPP strateegiakava koostamise ga alustati Eestis 2019. aastal ning koostamise protsessi juhtis samuti Maaeluministeerium. ÜPP strateegiakava koostamiseks moodustat i juhtkomisjon. Juhtkomisjoni ülesandeks on kujundada Eesti seisukohad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetuste andmist reguleerivate õigusaktide kohta ning koordineerida ÜPP strateegiakava koostamist, teha strateegiakava kohta ettepanekuid ja kujundada seisukoht strateegiakava kohta enne Vabariigi Valitsusele esitamist. Juhtkomisjoni on kaasatud asjaomased ministeeriumid (Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsioonimin isteerium, Sotsiaalministeerium), Riigikantselei ja sektorite (põllumajandus, toiduainetööstus, keskkond, metsandus, kogukonnad, ettevõtlus) esindusorganisatsioonid, teadus- ja arendusasutused ning rakendusasutused. Lisaks juhtkomisjonile toimusid 2020. aasta alguses täiendavad töögrupid ÜPP sekkumiste välja töötami seks. Käesolevaks on toimunud 15 juhtkomisjoni istungit, kus on arutatud ÜPP strateegiakava SWOT-analüüsi, vajaduste hindamist, sekkumiste valikut ja detailsemat sekkumiste kirjeldust, rahastamiskava , strateegiakava hindamiste tulemusi ning Euroopa Komisjoni kommentaare strateegiakava esialgsele versioonile ja nendest tulenevalt tehtud viimaseid muudatusi str a teegiakavas . Juhtkomisjoni tööga on täpsemalt võimalik tutvuda aadressil https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027-0 . Korralduse e elnõu ja seletuskirja valmistas ette Maaeluministeeriumi maaelu poliitika ja analüüsi osakonna nõunik Ove Põder (tel 625 6290, [email protected] ). Seletuskirja lisaks 1 ol eva strateegiakava põhiteksti ning lisadeks 2 ja 5 – 7 olevad strateegiakava lisad valmistasid ette Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna, maakasutuspoliitika osakonna, põllumajanduspoliitika osakonna, teadus- ja arendusosakonna, taimetervise osakonna ning toiduohutuse osakonna töötajad. 2. Eelnõu eesmärk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 118 lõike 1 kohaselt tuli kõigil liikmesriikidel esitada Euroopa Komisjonile oma strateegiakava eelnõu hiljemalt 1. jaanuaril 2022. Kuna selleks hetkeks ei olnud veel lõppenud strateegiakava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) protsess, ei olnud Eestil võimalik nimetatud tähtpäevaks esitada Euroopa Komisjonile strateegiakava terviklikku versiooni. 2021. a 16. detsembril toimunud Vabariigi Valitsuse valitsuskabineti nõupidamisel otsustati anda maaeluministrile volitus esitada strateegiakava esialgne versioon Euroopa Komisjonile ja alustada strateegiakava osas läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga ning pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kinnitamist esitada strateegiakava uuendatud versioon Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. Käesolevaks hetkeks on keskkonnamõju strateegiline hindamine jõudnud lõpule, samuti saadud Euroopa Komisjonilt kommentaarid neile esitatud strateegiakava esialgsele versioonile. Seetõttu on protsessi järgmiseks etapiks saada Vabariigi Valitsuse heakskiit strateegiakava uuendatud versioonile, et esitada see teistkordselt Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. 3. Eelnõu sisu Vabariigi Valitsuse korraldus kehtestatakse ELÜPS i § 2 lõike 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 104 alusel . ELÜPS i § 2 lõike 4 kohaselt võib Vabariigi Valitsus ÜPP kohaldamiseks anda oma pädevuse piires korralduse küsimuses, mille otsustamise õigus on ELi õigusaktide kohaselt liikmesriigil. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 104 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid koostama oma ÜPP strateegiakava d kooskõlas kõnealuse määrusega, et rakendada EAGFi ja EAFRD poolt rahastatavat ELi toetust sama määruse artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks . Sama määruse artikli 104 lõike 2 kohaselt peab iga liikmesriik koo stama kogu oma territooriumi jaoks ühtse ÜPP strateegiakava, võttes arvesse oma põhiseaduslikke ja institutsioonilisi sätteid. Strateegiakavad kiidab heaks Euroopa Komisjon. ÜPP strateegiakava on kavas hakata rakendama juba hetkel väljatöötatava uue Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel . ÜPP strateegiakava 2023–2027 raames on kavas rakendada kokku 58 sekku mist, mis jagunevad ÜPP horisontaalse eesmärgi ja erieesmärkide vahel järgmiselt : Horisontaalse eesmärgi ( põllumajanduse ja maapiirkondade ajakohastamine teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digitaliseerimise abil, ergutades nende kasutuselevõttu põllumajandustootjate poolt, võimaldades põllumajandustootjatele paremat juurdepääsu teadusuuringutele, innovatsioonile, teadmiste vahetamisele ja koolitusele ) alla kuuluvad järgmised sekkumised: 0.1 Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus ; 0.2 Nõuande toetus ; 0.3 Innovatsioonikoostöö projektid . Erieesmärgi 1 ( toetada põllumajandusettevõtte elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et suurendada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus ) alla kuuluvad järgmised sekkumised: 1.1 Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks ; 1.2 Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks ; 1.3 Põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks ; 1.4 Põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks ; 1.5 Põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks ; 1.6 Põllumajandustootmisega seotud toetus teraviljakultuuride kasvatamiseks ; 1.7 Põllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks ; 1.8 Põllumajandustootmisega seotud toetus seemnekartuli kasvatamiseks; 1.9.1 Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaas ajastamisse erasektori poolt; 1.9.2 Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaas ajastamisse – avaliku sektori investeeringud; 1.10 Põllumajanduskindlustustoetus . Erieesmärgi 2 ( suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele ) alla kuuluvad järgmised sekkumised: 2.1.1–2.1.5 Mes indussektori sektoripõhised sekkumised; 2.2 Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud ( tagastamatu abi); 2.3 Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (finantsinstrument) ; 2.4 Põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekuse tõstmine ; 2.5 V äikeste põllumajandusettevõtete arendamine ; 2.6 Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (finantsinstrument); 2.7.1–2.7.4 Puu- ja köögiviljasektori sektoripõhised sekkumised. Erieesmärgi 3 ( parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas ) alla kuuluvad järgmised sekkumised: 3.1.1 Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse ( tagastamatu abi); 3.1.2 Ühistulised tootlikud investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (finantsinstrument) ; 3.2 Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine ; 3.3 Tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomise toetamine ; 3.4 Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine . Arvestades kliima- ja keskkonnaalaste erieesmärkide tihedat vastastikust seost ning nende saavutamiseks kujundatud sekkumiste sageli mitut erieesmärki hõlmavaid elemente ei ole erieesmärkide 4–6 ( aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat ; edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, vähendades seejuures sõltuvust kemikaalidest ; aidata kaasa elurikkuse vähenemise peatamisele ja selle ümberpööramisele, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke ) all eraldi sekkumisi välja toodud. Erieesmärkide 4–6 alla kuuluvad koos järgmised sekkumised: ÖK1 Kliima- ja keskkonnakava: k eskkonnasõbralik majandamine ; ÖK2 Kliima - ja keskkonnakava: m ahepõllumajanduse ökokava ; ÖK3 Kliima- ja keskkonnakava: ö koalad ; ÖK4 Kliima- ja keskkonnakava: ö kosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal ; ÖK5 Kliima- ja keskkonnakava: m esilaste korjeala toetus ; KK1 Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud ( tagastamatu abi). KK2.1 Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (t ootlikud investeeringud ); KK2.2 Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (m ittetootlikud investeeringud ); KK3 Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised ; KK4 Mulla- ja veekaitsetoetus ; KK5 Vää rtusliku püsirohumaa säilitamise toetus; KK6 Pärandniidu hooldamise toetus ; KK7 Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus ; KK8 Ohustatud tõugu looma pidamise toetus ; KK9 Elurikkuse soodu stamine Natura 2000 erametsades. Erieesmärgi 7 ( muuta valdkond noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku ettevõtluse arengut maapiirkondades ) alla kuuluvad järgmised sekkumised: 7.1 Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele ; 7.2 Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine . Erieesmärgi 8 ( edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust ) alla kuuluvad järgmised sekkumised: 8.1 Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ; 8.2 Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas ; 8.3 Investeering ud bioressursside väärindamisse ; 8.4 LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng . Erieesmärgi 9 ( parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudmistele toidu ja tervise osas, siia alla kuulub kvaliteetne, ohutu ja toitev toit, mis on toodetud kestlikul viisil, toidu raiskamise vähendamine, samuti loomade heaolu parandamine ja antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemine ) alla kuuluvad järgmised sekkumised: 9.1 Loomade heaolu toetus ; 9.2 Loomade heaolu toetus m ahepõllumajanduslooma dele; 9.3 Loomade tervist edendav ate kõrgemate majandamisnõuete toetus ; 9.4 Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus . 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud peamiselt järgmiste EL-i õigusaktidega: – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261); – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 23 1, 30.06.2021 2021, lk 159–706) . 5 . Eelnõu mõjud ÜPP strateegiakava koostamisel on läbi viidud mitmed kohustuslikud hindamised – strateegiakava eelhindamine, strateegiakava keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH), lisaks ka rahastamisvahendi rakendamise eelhindamine. Strateegiakava eelhindamise tervikversioon on eelnõu seletuskirja lisaks 3 ning KSH tervikversioon eelnõu seletuskirjaks 4. Eelnõu seletuskirja lisaks 2 olev dokument kajastab nii eelhindamise kui KSH põhijäreldusi (sh eelhindamise puhul vastuseid hindamisküsimustele), samuti annab ülevaate mõlema hindamise raames tehtud ettepanekutega arvestamisest või mittearvestamisest strateegiakava koosta ja poolt. Kõigi mainitud kolme hindamise aruanded on leitavad ka Maaeluministeeriumi veebilehelt, aadressil https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/upp-strateegiakava-2021-2027/seire-ja-hindamine . ÜPP reformi aluseks olnud EL-i õigusaktide eelnõudele tegi EL-i tasandil mõjude eelhindamise Euroopa Komisjon, millega on võimalik tutvuda aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=SWD%3A2018%3A301%3AFIN . Keskkonnahoid ja kliima Keskkonna- ja kliimatemaatika on strateegiakava üks olulisemaid mõõtmeid , strateegiakava KSH aruande kohaselt on selle mõju elu- ja looduskeskkonnale positiivne . ÜPP strateegiakava eelhindami ses leiti , et tervikuna on ÜPP strateegiakava võrreldes perioodil 2014–2020 Eestis rakendatud ÜPP-ga keskkonna- ja kliimaalaselt suurema ambitsiooniga. S trateegiakava kogu eelarvest on suunatud 28% (446 miljonit eurot) erieesmärkidele, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, edendavad kestlikku arengut ning mulla, vee ja muude loodusvarade, elurikkuse, ökosüsteemi teenuste, elupaikade ja maastike tõhusat majandamist. Olulisim roll keskkonna ja kliima seisukohast on erinevatel aktiivsetel keskkonnameetmetel , sh ökokavadel , milleks on reserveeritud 28% põllumajanduslike otsetoetuste eelarvest . Nii mulla kvaliteeti parandavate ja kaitsvate, vee kvaliteeti kaitsvate kui ka elurikkuse säilitamisele või taastamisele kaasa aitavate sekkumistega on kavas hõlmata ligikaudu neli viiendikku Eesti kasutatavast põllumajandusmaast, toitainete kestlikule majandamisele suunatud sekkumistega on kavas hõlmata ligikaudu kolmveerand Eesti kasutatavast põllumajandusmaast. Välja on töötatud ka viis keskkonna- ja kliimaalast sekkumist, mis on suunatud rohkem piirkondlike ja spetsiifiliste probleemide l ahendamiseks, sh ka näiteks uus toetus väärtuslike püsirohumaade säilitamiseks. Lisak s sellele pööratakse keskkonna- ja kliimaaspektidele tähelepanu muude sekkumiste, eeskätt investeeringusekkumiste raames . Näiteks on tagastamatu abina rakendatav põllumajandustootjate investeeringutoetus (sekkumine KK1 „ Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud “) suunatud üksnes ressursitõhususe , jäätmete ja heitmete tekke vältimise , tootmisest tuleneva keskkonna mõju ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise ning bioohutuse suurendamisele (põllumajandustootjate tootlikud investeeringud on valdavalt toetatavad tagastatava abina, läbi finantsinstrumendi). Võrdsed võimalused Strateegiakava sekkumised on võrdselt avatud nii meestele kui naistele. Arvestades strateegiakava valdkondade spetsiifikat, siis selle sihtgruppide valikul soolisi kriteeriume rakendatud ei ole. Strateegiakavaga tagatakse ka erinevas van uses inimeste võrdne kohtlemine, ent a rvestades põllumajandussektori ebasoodsat vanuselist struktuuri ja vajadust aidata kaasa põlvkondade vahetusele, pööratakse selle raames erilist tähelepanu noortele – ette on nähtud noorte põllumajandustoot jate tegevuse alustamise toetus (sekkumine 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“), samuti suunatud otsetoetus (sekkumine 7.1 „Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele“) . Strateegiakava kohtleb puudega isikuid võrdselt ülejäänutega, tagades neile võrdsed õigused ja võimalused. Strateegiakava raames koheldakse erinevaid rahvusgruppe võrdselt. Strateegiakava raames rakendatakse kohalikul algatusel põhinevat Leader -lähenemist (sekkumine 8.4 „ LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng “) , mis võimaldab vajadusel adresseerida mõne ühiskonnagrupi erivajadusi kohalikul tasandil. Seega on strateegiakava spetsiifikast lähtuvalt selles tähelepanu pööratud noortele, muude gruppi de puhul erimeetmeid või - tingimusi kohaldatud ei ole, samas on kõigile tagatud võrdsed õigused ja võimalused strateegikava sekkumistele juurdepääsuks. Infoühiskond Strateegiakava raames ei ole kavas toetada lairibaühenduste väljaehitamist , sest seda toetatakse Euroopa Regionaalfondi ja Euroopa Liidu taasterahast u kaudu ning soovitakse vältida toetuste dubleerimist . Küll aga on sekkumise „8.2 Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas “ üheks fookuseks toetada investeeringuid, mis a itavad ettevõtetel tõsta digivõimekust ja võtta kasutusele uusi innovaatilisi infotehnoloogilisi lahendusi oma konkurentsivõime kasvatamiseks. Samuti on põllumajandusele ja toidutööstusele suunatud investeeringute sekkumiste kaudu võimalik toetada investeeringuid tootmise digitaliseerimiseks . D igitaliseerimisstrateegia t käsitleb ka strateegiakava peatük k 8.5. Regionaalareng Strateegiakava tervikuna aitab kaasa maapiirkondade jätkusuuliku arengu edendamisele, kuivõrd suur osa selle toetustest on suunatud sektoritele (eelkõige põllumajandus), mille osatähtsus nii tööhõives kui ettevõtete arvus on suurem just maapiirkondades. KSH aruande s lei ti , et ilma strateegiakava sekkumisteta oleks maapiirkonna rahvastiku kahanemise ja vananemise trendid tugevamad. S trateegiakava eelhindaja tuvastas strateegiakava horisontaalse eesmärgi ning erieesmär kide 2 –8 sekkumiste s positiivse mõju regionaalarengule. Piirkondlikke erinevusi aitab tasakaalustada nt sekkumine 8.1 „ Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks “, m ille puhul motiveeritakse ettevõtjaid läbi investeeringute toetamise looma töökohti suurematest tõmbekeskustest kaugemale jäävates piirkondades . Piirkondade eripära ja erivajadustega arvestamine, piirkondade terviklikkusega arvestamine ning lähemuspõhimõtte rakendamine tagatakse pe amiselt läbi Leader -lähenemise – sekkumise 8.4 „ LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng “ raames toetatakse piirkondlikul tasandil erinevate sektorite koostöös piirkonna arengustrateegiate väljatöötamist ja elluviimist. Uuendusena on perioodil 2023–27 võimalik Leaderit rakendada ka Euroopa Regionaalarengu Fondis, Euroopa Sotsiaalfond+, Õiglase Ülemineku Fondis ning Euroopa Merendus - , Kalandus - ja Vesiviljelusfondis, eesmärgiga paremini kaasata kohaliku tasandi võimalusi, tugevdada ja hõlbustada kogukonna juhitud kohalikku arengut ning lihtsustada laiapõhjaliste piirkonnapõhiste kohaliku arengu strateegiate elluviimist . Riigivalitsemine Strateegiakava koostamisel on tehtud koostööd erinevate ministeeriumitega, eesmärgiga tagada erinevate poliitikate kooskõla ja täiendavus . Põllumajandus- ja m aaelu arengu poliitika l on enim kokkupuutepunkte regionaal-, ettevõtlus-, keskkonna- ja kliima- ning teaduspoliitikaga. Strateegiakava spetsiifikast tulenevalt on valdav osa selle sekkumistest suunatud erasektorile, avaliku sektori investeeringuid ja tegevusi on võimalik toetada nt sekkumiste 1.9.2 „ Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud “, 8.2 „ Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas “ raames ja 8.4 „ LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng “ raames (viimase puhul on potentsiaalseteks abikõlblikeks taotlejateks kohalikud omavalitsused) . Strateegiakava rakendamine toob kaasa muudatusi Maaeluministeeriumi ja strateegiakava rakendamisega seotud valits emisala asutuste töökorralduses ja töökoormuses , rakendamisega seotud kulude kompenseerimiseks on võimalik kasutada strateegiakava tehnilise abi vahendeid. Strateegiakava rakendamisel on plaanis mitmeid muudatusi, mis peaks lihtsustama nii taotlejate kui administratsiooni halduskoormust, eeskätt nt lihtsustatud kulumeetodite senisest laialdasem kasutamine erinevates sekkumistes, samuti pinnaseiresüsteemi rakendamine IACSiga hõlmatud pindalapõhiste sekkumiste puhul, mis võimaldab läbi toetuse taotluse teavitada taotlejat võimalik est rikkumistest ja ebakõladest ja võimaldab taotlust muuta ning seeläbi karistusi vältida . 6 . Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Strateegiakava EAFRD pools e rahastamise maht on 440 059 917 eurot. Strateegiakavast tuleneb vajadus arvestada aastate 2023–2029 riigieelarve te koostamisel EAFRDi vahenditest rakendatavate sekkumiste kohustuslikku Eesti poolset rahastamist ca 184,65 miljoni euro ulatuses . EAGFi sektoripõhiste sekkumise rakendamisest tuleneb vajadus Eesti poolse rahastamise järele ca 0,7 miljoni euro ulatuses. 7 . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile , Rahandusministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile , samuti informatsiooniks strateegiakava juhtkomisjonile . Vabariigi Valitsuse korralduse „„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” heakskiitmine ja volituse an dmine” eelnõu seletuskirja lisa 1 – strateegiakava põhitekst Ühtne tunnuskood (CCI) 2023EE06AFSP001 Nimetus inglise keeles Common Agricultural Policy Strategic Plan 2023–2027 Nimetus liikmesriigi keel(t)es ET - Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 Versioon 1.1 Esimene aasta 2023 Eelmine aasta 2027 Rahastamiskõlblik alates 1.01.2023 Rahastamiskõlblik kuni Komisjoni otsuse number Komisjoni otsuse kuupäev Asjaomane fond (asjaomased fondid) EAGF, EAFRD Sisukord TOC \o "1-9" \z \u \h 1 Strateegiline avaldus PAGEREF _Toc102997724 \h 25 2 Vajaduste hindamine ja sekkumisstrateegia, sealhulgas sihtväärtuste kava ja kontekstinäitajad PAGEREF _Toc102997725 \h 27 2.1 Vajaduste hindamine ja sekkumisstrateegia PAGEREF _Toc102997726 \h 27 2.1.SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus PAGEREF _Toc102997727 \h 51 2.1.SO1.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte PAGEREF _Toc102997728 \h 51 2.1.SO1.1.1 Tugevused PAGEREF _Toc102997729 \h 51 2.1.SO1.1.2 Nõrkused PAGEREF _Toc102997730 \h 51 2.1.SO1.1.3 Võimalused PAGEREF _Toc102997731 \h 51 2.1.SO1.1.4 Ohud PAGEREF _Toc102997732 \h 51 2.1.SO1.1.5 Muud märkused PAGEREF _Toc102997733 \h 52 2.1.SO1.2 Vajaduste kindlakstegemine PAGEREF _Toc102997734 \h 55 2.1.SO1.4 Sekkumisloogika PAGEREF _Toc102997735 \h 56 2.1.SO1.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse PAGEREF _Toc102997736 \h 59 2.1.SO1.8 Tulemusnäitaja(te) valik PAGEREF _Toc102997737 \h 59 2.1.SO1.9 Rahaeraldise põhjendus PAGEREF _Toc102997738 \h 60 2.1.SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele PAGEREF _Toc102997739 \h 62 2.1.SO2.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte PAGEREF _Toc102997740 \h 62 2.1.SO2.1.1 Tugevused PAGEREF _Toc102997741 \h 62 2.1.SO2.1.2 Nõrkused PAGEREF _Toc102997742 \h 62 2.1.SO2.1.3 Võimalused PAGEREF _Toc102997743 \h 63 2.1.SO2.1.4 Ohud PAGEREF _Toc102997744 \h 63 2.1.SO2.1.5 Muud märkused PAGEREF _Toc102997745 \h 63 2.1.SO2.2 Vajaduste kindlakstegemine PAGEREF _Toc102997746 \h 65 2.1.SO2.4 Sekkumisloogika PAGEREF _Toc102997747 \h 65 2.1.SO2.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse PAGEREF _Toc102997748 \h 69 2.1.SO2.8 Tulemusnäitaja(te) valik PAGEREF _Toc102997749 \h 69 2.1.SO2.9 Rahaeraldise põhjendus PAGEREF _Toc102997750 \h 70 2.1.SO3 Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas PAGEREF _Toc102997751 \h 71 2.1.SO3.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte PAGEREF _Toc102997752 \h 71 2.1.SO3.1.1 Tugevused PAGEREF _Toc102997753 \h 71 2.1.SO3.1.2 Nõrkused PAGEREF _Toc102997754 \h 71 2.1.SO3.1.3 Võimalused PAGEREF _Toc102997755 \h 71 2.1.SO3.1.4 Ohud PAGEREF _Toc102997756 \h 71 2.1.SO3.1.5 Muud märkused PAGEREF _Toc102997757 \h 71 2.1.SO3.2 Vajaduste kindlakstegemine PAGEREF _Toc102997758 \h 72 2.1.SO3.4 Sekkumisloogika PAGEREF _Toc102997759 \h 72 2.1.SO3.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse PAGEREF _Toc102997760 \h 75 2.1.SO3.8 Tulemusnäitaja(te) valik PAGEREF _Toc102997761 \h 75 2.1.SO3.9 Rahaeraldise põhjendus PAGEREF _Toc102997762 \h 75 2.1.SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat PAGEREF _Toc102997763 \h 76 2.1.SO4.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte PAGEREF _Toc102997764 \h 76 2.1.SO4.1.1 Tugevused PAGEREF _Toc102997765 \h 76 2.1.SO4.1.2 Nõrkused PAGEREF _Toc102997766 \h 76 2.1.SO4.1.3 Võimalused PAGEREF _Toc102997767 \h 76 2.1.SO4.1.4 Ohud PAGEREF _Toc102997768 \h 76 2.1.SO4.1.5 Muud märkused PAGEREF _Toc102997769 \h 76 2.1.SO4.2 Vajaduste kindlakstegemine PAGEREF _Toc102997770 \h 78 2.1.SO4.3 Nende ÜPP kavasid käsitleva määruse XI lisas osutatud õigusaktidest tulenevate asjaomaste riiklike kavade (kavade elementide) kindlakstegemine, mida on selle erieesmärgi puhul ÜPP kavade vajaduste hindamisel arvesse võetud PAGEREF _Toc102997771 \h 78 2.1.SO4.4 Sekkumisloogika PAGEREF _Toc102997772 \h 79 2.1.SO4.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse PAGEREF _Toc102997773 \h 81 2.1.SO4.7 Kas kavatsete anda ÜPP raames toetust Erasmuse programmile (ainult 4., 5. ja 6. erieesmärgi puhul)? PAGEREF _Toc102997774 \h 81 2.1.SO4.8 Tulemusnäitaja(te) valik PAGEREF _Toc102997775 \h 81 2.1.SO4.9 Rahaeraldise põhjendus PAGEREF _Toc102997776 \h 83 2.1.SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega PAGEREF _Toc102997777 \h 84 2.1.SO5.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte PAGEREF _Toc102997778 \h 84 2.1.SO5.1.1 Tugevused PAGEREF _Toc102997779 \h 84 2.1.SO5.1.2 Nõrkused PAGEREF _Toc102997780 \h 84 2.1.SO5.1.3 Võimalused PAGEREF _Toc102997781 \h 84 2.1.SO5.1.4 Ohud PAGEREF _Toc102997782 \h 84 2.1.SO5.1.5 Muud märkused PAGEREF _Toc102997783 \h 85 2.1.SO5.2 Vajaduste kindlakstegemine PAGEREF _Toc102997784 \h 86 2.1.SO5.3 Nende ÜPP kavasid käsitleva määruse XI lisas osutatud õigusaktidest tulenevate asjaomaste riiklike kavade (kavade elementide) kindlakstegemine, mida on selle erieesmärgi puhul ÜPP kavade vajaduste hindamisel arvesse võetud PAGEREF _Toc102997785 \h 86 2.1.SO5.4 Sekkumisloogika PAGEREF _Toc102997786 \h 88 2.1.SO5.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse PAGEREF _Toc102997787 \h 91 2.1.SO5.7 Kas kavatsete anda ÜPP raames toetust Erasmuse programmile (ainult 4., 5. ja 6. erieesmärgi puhul)? PAGEREF _Toc102997788 \h 91 2.1.SO5.8 Tulemusnäitaja(te) valik PAGEREF _Toc102997789 \h 91 2.1.SO5.9 Rahaeraldise põhjendus PAGEREF _Toc102997790 \h 92 2.1.SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke PAGEREF _Toc102997791 \h 93 2.1.SO6.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte PAGEREF _Toc102997792 \h 93 2.1.SO6.1.1 Tugevused PAGEREF _Toc102997793 \h 93 2.1.SO6.1.2 Nõrkused PAGEREF _Toc102997794 \h 93 2.1.SO6.1.3 Võimalused PAGEREF _Toc102997795 \h 93 2.1.SO6.1.4 Ohud PAGEREF _Toc102997796 \h 93 2.1.SO6.1.5 Muud märkused PAGEREF _Toc102997797 \h 93 2.1.SO6.2 Vajaduste kindlakstegemine PAGEREF _Toc102997798 \h 95 2.1.SO6.3 Nende ÜPP kavasid käsitleva määruse XI lisas osutatud õigusaktidest tulenevate asjaomaste riiklike kavade (kavade elementide) kindlakstegemine, mida on selle erieesmärgi puhul ÜPP kavade vajaduste hindamisel arvesse võetud PAGEREF _Toc102997799 \h 96 2.1.SO6.4 Sekkumisloogika PAGEREF _Toc102997800 \h 97 2.1.SO6.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse PAGEREF _Toc102997801 \h 98 2.1.SO6.7 Kas kavatsete anda ÜPP raames toetust Erasmuse programmile (ainult 4., 5. ja 6. erieesmärgi puhul)? PAGEREF _Toc102997802 \h 98 2.1.SO6.8 Tulemusnäitaja(te) valik PAGEREF _Toc102997803 \h 98 2.1.SO6.9 Rahaeraldise põhjendus PAGEREF _Toc102997804 \h 99 2.1.SO7 Muuta valdkond noorte põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku äritegevuse arengut maapiirkondades PAGEREF _Toc102997805 \h 101 2.1.SO7.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte PAGEREF _Toc102997806 \h 101 2.1.SO7.1.1 Tugevused PAGEREF _Toc102997807 \h 101 2.1.SO7.1.2 Nõrkused PAGEREF _Toc102997808 \h 101 2.1.SO7.1.3 Võimalused PAGEREF _Toc102997809 \h 101 2.1.SO7.1.4 Ohud PAGEREF _Toc102997810 \h 101 2.1.SO7.1.5 Muud märkused PAGEREF _Toc102997811 \h 101 2.1.SO7.2 Vajaduste kindlakstegemine PAGEREF _Toc102997812 \h 103 2.1.SO7.4 Sekkumisloogika PAGEREF _Toc102997813 \h 103 2.1.SO7.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse PAGEREF _Toc102997814 \h 104 2.1.SO7.6 Kas kavatsete anda ÜPP raames toetust Erasmuse programmile? PAGEREF _Toc102997815 \h 104 2.1.SO7.8 Tulemusnäitaja(te) valik PAGEREF _Toc102997816 \h 105 2.1.SO7.9 Rahaeraldise põhjendus PAGEREF _Toc102997817 \h 105 2.1.SO8 Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust PAGEREF _Toc102997818 \h 106 2.1.SO8.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte PAGEREF _Toc102997819 \h 106 2.1.SO8.1.1 Tugevused PAGEREF _Toc102997820 \h 106 2.1.SO8.1.2 Nõrkused PAGEREF _Toc102997821 \h 106 2.1.SO8.1.3 Võimalused PAGEREF _Toc102997822 \h 106 2.1.SO8.1.4 Ohud PAGEREF _Toc102997823 \h 106 2.1.SO8.1.5 Muud märkused PAGEREF _Toc102997824 \h 106 2.1.SO8.2 Vajaduste kindlakstegemine PAGEREF _Toc102997825 \h 109 2.1.SO8.4 Sekkumisloogika PAGEREF _Toc102997826 \h 109 2.1.SO8.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse PAGEREF _Toc102997827 \h 112 2.1.SO8.8 Tulemusnäitaja(te) valik PAGEREF _Toc102997828 \h 112 2.1.SO8.9 Rahaeraldise põhjendus PAGEREF _Toc102997829 \h 113 2.1.SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu PAGEREF _Toc102997830 \h 114 2.1.SO9.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte PAGEREF _Toc102997831 \h 114 2.1.SO9.1.1 Tugevused PAGEREF _Toc102997832 \h 114 2.1.SO9.1.2 Nõrkused PAGEREF _Toc102997833 \h 114 2.1.SO9.1.3 Võimalused PAGEREF _Toc102997834 \h 114 2.1.SO9.1.4 Ohud PAGEREF _Toc102997835 \h 114 2.1.SO9.1.5 Muud märkused PAGEREF _Toc102997836 \h 114 2.1.SO9.2 Vajaduste kindlakstegemine PAGEREF _Toc102997837 \h 118 2.1.SO9.4 Sekkumisloogika PAGEREF _Toc102997838 \h 118 2.1.SO9.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse PAGEREF _Toc102997839 \h 120 2.1.SO9.8 Tulemusnäitaja(te) valik PAGEREF _Toc102997840 \h 120 2.1.SO9.9 Rahaeraldise põhjendus PAGEREF _Toc102997841 \h 120 2.1.XCO Sektoriülese eesmärgina sektori kaasajastamine teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil põllumajanduses ja maapiirkondades ning ergutades nende kasutuselevõttu PAGEREF _Toc102997842 \h 121 2.1.XCO.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte PAGEREF _Toc102997843 \h 121 2.1.XCO.1.1 Tugevused PAGEREF _Toc102997844 \h 121 2.1.XCO.1.2 Nõrkused PAGEREF _Toc102997845 \h 121 2.1.XCO.1.3 Võimalused PAGEREF _Toc102997846 \h 121 2.1.XCO.1.4 Ohud PAGEREF _Toc102997847 \h 121 2.1.XCO.1.5 Muud märkused PAGEREF _Toc102997848 \h 121 2.1.XCO.2 Vajaduste kindlakstegemine PAGEREF _Toc102997849 \h 122 2.1.XCO.4 Sekkumisloogika PAGEREF _Toc102997850 \h 123 2.1.XCO.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse PAGEREF _Toc102997851 \h 123 2.1.XCO.8 Tulemusnäitaja(te) valik PAGEREF _Toc102997852 \h 123 2.1.XCO.9 Rahaeraldise põhjendus PAGEREF _Toc102997853 \h 124 2.2 Kontekstinäitajad ja muud väärtused, mida kasutati sihtväärtuste arvutamiseks PAGEREF _Toc102997854 \h 125 2.3 Sihtväärtuste kava PAGEREF _Toc102997855 \h 126 2.3.1 Kokkuvõtlik tabel PAGEREF _Toc102997856 \h 126 2.3.2 Kavandatud sekkumised ja väljundid, mis on otseselt ja märkimisväärselt seotud tulemusnäitajatega PAGEREF _Toc102997857 \h 133 2.3.3 Kooskõlas ja panustamine liidu 2030. aasta eesmärkidega, mis on sätestatud strateegias „Talust taldrikule“ ja ELi elurikkuse strateegias PAGEREF _Toc102997858 \h 133 3 Strateegia järjepidevus ja vastastikune täiendavus PAGEREF _Toc102997859 \h 134 3.1 Ülevaade keskkonna- ja kliimaaspektidest PAGEREF _Toc102997860 \h 134 3.1.1 Kirjeldus tingimuslikkuse üldisest panusest artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud keskkonna- ja kliimaalaste erieesmärkide saavutamisse PAGEREF _Toc102997861 \h 134 3.1.2 Ülevaade vastastikusest täiendavusest artikli 31 lõikes 5 ja artikli 70 lõikes 3 osutatud asjakohaste lähtetingimuste, tingimuslikkuse ning keskkonna- ja kliimaeesmärke käsitlevate eri sekkumiste vahel PAGEREF _Toc102997862 \h 134 3.1.3 Selgitus selle kohta, kuidas saavutada artiklis 105 sätestatud suurem üldine panus PAGEREF _Toc102997863 \h 135 3.1.4 Selgitus selle kohta, kuidas ÜPP strateegiakava keskkonna- ja kliimaaspektid peaksid aitama kaasa juba kehtestatud pikaajalistele riiklikele eesmärkidele, mis on sätestatud XI lisas osutatud õigusaktides või tulenevad neist PAGEREF _Toc102997864 \h 136 3.1.5 Kui asjakohane, siis ÜPP panus LIFE projektidesse PAGEREF _Toc102997865 \h 136 3.2 Ülevaade põlvkondade vahetuse strateegiast PAGEREF _Toc102997866 \h 137 3.2.1 Kui asjakohane, siis ÜPP panus Erasmuse projektidesse PAGEREF _Toc102997867 \h 138 3.3 Selgitus selle kohta, kuidas tootmiskohustusega seotud sissetulektoetust hõlmav sekkumine, millele on osutatud III jaotise II peatüki 3. jao 1. alajaos, on kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga - 2000/60/EÜ PAGEREF _Toc102997868 \h 138 3.4 Ülevaade eesmärgist saavutada sissetulekutoetuse õiglasem jaotamine ning tulemuslikum ja tõhusam suunamine PAGEREF _Toc102997869 \h 138 3.5 Ülevaade sektoriga seotud sekkumistest PAGEREF _Toc102997870 \h 140 3.5.1 Puu- ja köögivili PAGEREF _Toc102997871 \h 140 3.5.2 Mesindustooted PAGEREF _Toc102997872 \h 141 3.5.3 Vein PAGEREF _Toc102997873 \h 142 3.5.4 Humal PAGEREF _Toc102997874 \h 142 3.5.5 Oliiviõli ja lauaoliivid PAGEREF _Toc102997875 \h 142 3.5.6 Veise- ja vasikaliha PAGEREF _Toc102997876 \h 142 3.5.7 Piim ja piimatooted PAGEREF _Toc102997877 \h 143 3.5.8 Lambad ja kitsed PAGEREF _Toc102997878 \h 144 3.5.9 Proteiinikultuurid PAGEREF _Toc102997879 \h 144 3.5.10 Suhkrupeet PAGEREF _Toc102997880 \h 144 3.5.11 Muud sektorid PAGEREF _Toc102997881 \h 145 3.6 Kui asjakohane, siis ülevaade sekkumistest, mis aitavad tagada ühtset ja integreeritud lähenemisviisi riskijuhtimisele PAGEREF _Toc102997882 \h 145 3.7 Riiklike ja piirkondlike sekkumiste vastastikune mõju PAGEREF _Toc102997883 \h 147 3.7.1 Vajaduse korral riiklike ja piirkondlike sekkumiste koosmõju kirjeldus, sealhulgas rahaeraldiste jaotus sekkumise ja fondi kohta PAGEREF _Toc102997884 \h 147 3.7.2 Kui ÜPP strateegiakava elemendid on paika pandud piirkondlikul tasandil, kuidas siis tagab sekkumiste strateegia nende elementide ja ÜPP strateegiakava riigi tasandil paika pandud elementide sidususe ja järjepidevuse, kui see on asjakohane PAGEREF _Toc102997885 \h 147 3.8 Ülevaade sellest, kuidas ÜPP strateegiakava aitab kaasa artikli 6 lõike 1 punktis i sätestatud loomade heaolu parandamise ja antimikroobikumiresistentsuse vähendamise eesmärgi saavutamisele, sealhulgas lähtetingimused ja vastastikune täiendavus PAGEREF _Toc102997886 \h 147 3.9 Halduskoormuse lihtsustamine ja vähendamine PAGEREF _Toc102997887 \h 148 3.10 Tingimuslikkus PAGEREF _Toc102997888 \h 148 3.10.1 Põhiküsimus. Kliimamuutused (leevendamine ja nendega kohanemine) PAGEREF _Toc102997889 \h 148 3.10.1.1 HPK 1. Püsirohumaa säilitamine, võttes aluseks püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarvu PAGEREF _Toc102997890 \h 148 3.10.1.1.1 Põllumajandusettevõtte kohustuse kokkuvõte (nt eelnevate lubade süsteem ja ümberkujundamise kohustus) PAGEREF _Toc102997891 \h 148 3.10.1.1.2 Territoriaalne ulatus (üleriigiline, piirkondlik, põllumajandusettevõtte tasandi, ettevõtete rühma) PAGEREF _Toc102997892 \h 149 3.10.1.1.3 Võrdlusmäära väärtus (sealhulgas arvutusmeetod) PAGEREF _Toc102997893 \h 149 3.10.1.1.4. Asjaomased põllumajandustootjad (kõik põllumajandustootjad, kellel on püsirohumaid) PAGEREF _Toc102997894 \h 149 3.10.1.1.5 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta PAGEREF _Toc102997895 \h 149 3.10.1.2 HPK 2. Märg- ja turbaalade kaitse PAGEREF _Toc102997896 \h 149 3.10.1.2.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast PAGEREF _Toc102997897 \h 149 3.10.1.2.2 HPK kohaldamise aasta PAGEREF _Toc102997898 \h 149 3.10.1.2.3 Territoriaalne kohaldamisala ja hõlmatud piirkond PAGEREF _Toc102997899 \h 150 3.10.1.2.4 Asjaomased põllumajandustootjad PAGEREF _Toc102997900 \h 150 3.10.1.2.5 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta PAGEREF _Toc102997901 \h 150 3.10.1.3 HPK 3. Koristusjäätmete põletuskeeld, välja arvatud taimetervise eesmärkidel PAGEREF _Toc102997902 \h 150 3.10.1.3.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast PAGEREF _Toc102997903 \h 150 3.10.1.3.2 Territoriaalne kohaldamisala PAGEREF _Toc102997904 \h 150 3.10.1.3.3 Asjaomased põllumajandustootjad PAGEREF _Toc102997905 \h 150 3.10.1.3.4 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta PAGEREF _Toc102997906 \h 150 3.10.2 Põhiküsimus. Vesi PAGEREF _Toc102997907 \h 150 3.10.2.1 HPK 4. Vooluveekogude äärde puhverribade rajamine PAGEREF _Toc102997908 \h 150 3.10.2.1.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast PAGEREF _Toc102997909 \h 150 3.10.2.1.2 Minimal width of buffer strips (in m) PAGEREF _Toc102997910 \h 150 3.10.2.1.3 Territoriaalne kohaldamisala, sealhulgas vooluveekogude määratlus PAGEREF _Toc102997911 \h 150 3.10.2.1.4 Asjaomased põllumajandustootjad PAGEREF _Toc102997912 \h 150 3.10.2.1.5 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta PAGEREF _Toc102997913 \h 151 3.10.3 Põhiküsimus. Muld (kaitse ja kvaliteet) PAGEREF _Toc102997914 \h 151 3.10.3.1 HPK 5. Mullaharimistavad, mis vähendavad mulla degradeerumise ja -erosiooni riski, sealhulgas nõlva kaldenurga arvestamine PAGEREF _Toc102997915 \h 151 3.10.3.1.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast PAGEREF _Toc102997916 \h 151 3.10.3.1.2 Territoriaalne kohaldamisala (sealhulgas erosiooniriskiga alad ja nõlva kaldenurk) PAGEREF _Toc102997917 \h 151 3.10.3.1.3 Asjaomased põllumajandustootjad PAGEREF _Toc102997918 \h 151 3.10.3.1.4 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta PAGEREF _Toc102997919 \h 151 3.10.3.2 HPK 6. Minimaalne taimkate, et vältida katmata mulda kõige kriitilisematel perioodidel PAGEREF _Toc102997920 \h 151 3.10.3.2.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast (sealhulgas asjaomane periood) PAGEREF _Toc102997921 \h 151 3.10.3.2.2 Territoriaalne kohaldamisala PAGEREF _Toc102997922 \h 151 3.10.3.2.3 Asjaomased põllumajandustootjad PAGEREF _Toc102997923 \h 151 3.10.3.2.4 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta PAGEREF _Toc102997924 \h 151 3.10.3.3 HPK 7. Külvikord põllumaal, välja arvatud vees kasvavate põllukultuuride puhul PAGEREF _Toc102997925 \h 152 3.10.3.3.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavatest tavadest seoses külvikorraga PAGEREF _Toc102997926 \h 152 3.10.3.3.2 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavatest tavadest seoses põllukultuuride mitmekesistamisega PAGEREF _Toc102997927 \h 152 3.10.3.3.3 Territoriaalne kohaldamisala PAGEREF _Toc102997928 \h 152 3.10.3.3.4 Asjaomased põllumajandustootjad PAGEREF _Toc102997929 \h 152 3.10.3.3.5 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta (eelkõige juhul, kui liikmesriik on valinud põllukultuuride mitmekesistamise) PAGEREF _Toc102997930 \h 152 3.10.4 Põhiküsimus. Bioloogiline mitmekesisus ja maastik (kaitse ja kvaliteet) PAGEREF _Toc102997931 \h 152 3.10.4.1 HPK 8. Tootmisega mitteseotud maa-alade või objekti all asuva põllumaa minimaalne osakaal ning kogu põllumajandusmaal maastikuelementide säilitamine, keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal PAGEREF _Toc102997932 \h 152 3.10.4.1.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast PAGEREF _Toc102997933 \h 152 3.10.4.1.2 Territoriaalne kohaldamisala (kohaldatakse minimaalset osakaalu käsitleva standardi suhtes) PAGEREF _Toc102997934 \h 154 3.10.4.1.3 Asjaomased põllumajandustootjad (kohaldatakse minimaalset osakaalu käsitleva standardi suhtes) PAGEREF _Toc102997935 \h 154 3.10.4.1.4 Selgitus tava/standardi põhieesmärgi saavutamisse antava panuse kohta PAGEREF _Toc102997936 \h 154 3.10.4.2 HPK 9. Keskkonnatundlike püsirohumaadena kindlaks määratud püsirohumaade ümberkujundamise või kündmise keeld Natura 2000 aladel PAGEREF _Toc102997937 \h 156 3.10.4.2.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast PAGEREF _Toc102997938 \h 156 3.10.4.2.2 Territoriaalne kohaldamisala PAGEREF _Toc102997939 \h 156 3.10.4.2.3 Asjaomased põllumajandustootjad PAGEREF _Toc102997940 \h 156 3.10.4.2.4 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta PAGEREF _Toc102997941 \h 156 3.10.5 Täiendav HPK (kui kohaldub) PAGEREF _Toc102997942 \h 157 4 Mitme sekkumise ühised elemendid PAGEREF _Toc102997943 \h 158 4.1 Määratlus ja miinimumnõuded PAGEREF _Toc102997944 \h 158 4.1.1 Põllumajanduslik tegevus PAGEREF _Toc102997945 \h 158 4.1.1.1 Tootmise määratlus PAGEREF _Toc102997946 \h 158 4.1.1.2 Põllumajandusmaa sobilikus seisukorras hoidmise määratlus PAGEREF _Toc102997947 \h 158 4.1.1.2.1 Põllumaa PAGEREF _Toc102997948 \h 158 4.1.1.2.2 Püsikultuurid PAGEREF _Toc102997949 \h 158 4.1.1.2.3 Püsirohumaa PAGEREF _Toc102997950 \h 158 4.1.2 Põllumajandusmaa PAGEREF _Toc102997951 \h 158 4.1.2.1 Agrometsandussüsteemide elemendid, kui selliseid süsteeme põllumajandusmaal rajatakse ja/või majandatakse PAGEREF _Toc102997952 \h 158 4.1.2.1.1 Põllumaa PAGEREF _Toc102997953 \h 158 4.1.2.1.2 Püsikultuurid PAGEREF _Toc102997954 \h 158 4.1.2.1.3 Püsirohumaa PAGEREF _Toc102997955 \h 158 4.1.2.2 Põllumaa PAGEREF _Toc102997956 \h 158 4.1.2.2.1 Muud märkused põllumaa määratluse kohta PAGEREF _Toc102997957 \h 158 4.1.2.3 Püsikultuurid PAGEREF _Toc102997958 \h 158 4.1.2.3.1 Puukoolide määratlus PAGEREF _Toc102997959 \h 159 4.1.2.3.2 Lühikese raieringiga madalmetsa määratlus PAGEREF _Toc102997960 \h 159 4.1.2.3.3 Muud märkused püsikultuuride määratluse kohta PAGEREF _Toc102997961 \h 159 4.1.2.4 Püsirohumaa PAGEREF _Toc102997962 \h 159 4.1.2.4.1 Rohu ja muude rohttaimede määratlus PAGEREF _Toc102997963 \h 159 4.1.2.4.2 Otsus kasutada püsirohumaa liigitamisel kriteeriumi „kündmine“ PAGEREF _Toc102997964 \h 159 4.1.2.4.3 Otsus kasutada püsirohumaa liigitamisel kriteeriumi „harimine“ PAGEREF _Toc102997965 \h 159 4.1.2.4.4 Otsus kasutada püsirohumaa liigitamisel kriteeriumi „uuendamine eri liiki rohuga“, ja kui jah, siis selle kirjeldus PAGEREF _Toc102997966 \h 159 4.1.2.4.5 Otsus hõlmata muud liigid, nagu söödaallikaks olevad puud ja/või põõsad, tingimusel et rohi ja muud rohttaimed jäävad valdavaks PAGEREF _Toc102997967 \h 159 4.1.2.4.6 Otsus hõlmata muud liigid, nagu karjatamiseks sobivad ja/või söödaallikaks olevad põõsad ja/või puud, kui rohi ja muud rohttaimed ei ole karjatamisaladel tavapäraselt ülekaalus või puuduvad sealt PAGEREF _Toc102997968 \h 159 4.1.2.4.7 Muud märkused püsirohumaa määratluse kohta PAGEREF _Toc102997969 \h 159 4.1.2.5 Muud märkused üldise põllumajandusmaa määratluse kohta PAGEREF _Toc102997970 \h 160 4.1.3 Toetusõiguslik hektar PAGEREF _Toc102997971 \h 160 4.1.3.1 Kriteeriumid põllumajandusliku tegevuse ülekaalu kindlakstegemiseks juhul, kui maad kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks PAGEREF _Toc102997972 \h 160 4.1.3.2 Kriteeriumid selle tagamiseks, et maa on põllumajandustootja kasutuses PAGEREF _Toc102997973 \h 160 4.1.3.3 Ajavahemik, mille jooksul peab ala vastama „toetusõigusliku hektari“ määratlusele PAGEREF _Toc102997974 \h 160 4.1.3.4 Otsus hõlmata ka selliseid alasid, mida kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks üksnes iga kahe aasta tagant PAGEREF _Toc102997975 \h 160 4.1.3.5 Otsus hõlmata muud maastikuelemendid (mis ei ole HPK alusel kaitstud), tingimusel et need ei ole ülekaalus ega takista hõlmatud pindala tõttu märkimisväärselt põllumajanduslikku tegevust PAGEREF _Toc102997976 \h 160 4.1.3.6 Otsus kohaldada üksikute mittetoetusõiguslike maastikuelementidega püsirohumaade suhtes kindlaksmääratud vähenduskoefitsiente, et määrata kindlaks toetusõiguslikuks loetav pindala PAGEREF _Toc102997977 \h 160 4.1.3.7 Otsus säilitada varem toetusõiguslike alade toetusõiguslikkus, kui need ei vasta enam strateegiakavade määruse artikli 4 lõike 4 punktides a ja b esitatud toetusõigusliku hektari määratlusele, selliste riiklike kavade kasutamise tagajärjel, mille tingimused vastavad horisontaalse määruse artikli 63 lõikes 2 osutatud ühtse süsteemiga hõlmatud sekkumistele, mis võimaldavad toota I lisasse kandmata tooteid paludikultuuridena ning toetavad strateegiakavade määruses esitatud keskkonna- ja kliimaeesmärke PAGEREF _Toc102997978 \h 160 4.1.4 Aktiivne põllumajandustootja PAGEREF _Toc102997979 \h 160 4.1.4.1 Minimaalsel tasemel põllumajandusliku tegevusega tegelevate isikute kindlaksmääramise kriteeriumid PAGEREF _Toc102997980 \h 160 4.1.4.2 Otsus kasutada täiendava vahendina mittepõllumajanduslike tegevuste negatiivset loetelu PAGEREF _Toc102997981 \h 161 4.1.4.3 Otsus kehtestada otsetoetuste summa (mitte üle 5 000 euro), millest väiksema summa korral käsitatakse põllumajandustootjaid igal juhul aktiivsete põllumajandustootjatena, ja selle põhjendus PAGEREF _Toc102997982 \h 161 4.1.5 Noor põllumajandustootja PAGEREF _Toc102997983 \h 161 4.1.5.1 Vanuse ülempiir PAGEREF _Toc102997984 \h 161 4.1.5.2 „Põllumajandusliku majapidamise juhiks“ olemise tingimused PAGEREF _Toc102997985 \h 161 4.1.5.3 Asjakohane koolitus ja/või nõutavad oskused PAGEREF _Toc102997986 \h 161 4.1.5.4 Muud märkused noore põllumajandustootja määratluse kohta PAGEREF _Toc102997987 \h 161 4.1.6 Uus põllumajandustootja PAGEREF _Toc102997988 \h 161 4.1.6.1 Esimest korda „põllumajandusliku majapidamise juhiks“ olemise tingimused PAGEREF _Toc102997989 \h 161 4.1.6.2 Asjakohane koolitus ja nõutavad oskused PAGEREF _Toc102997990 \h 161 4.1.7 Otsetoetuste saamise miinimumnõuded PAGEREF _Toc102997991 \h 161 4.1.7.1 Künnis PAGEREF _Toc102997992 \h 161 4.1.7.2 Selgitus PAGEREF _Toc102997993 \h 161 4.1.8 Muud ÜPP kavas kasutatud määratlused PAGEREF _Toc102997994 \h 162 4.2 Otsetoetustega seotud element PAGEREF _Toc102997995 \h 163 4.2.2 Otsetoetuste vähendamine PAGEREF _Toc102997996 \h 163 4.2.2.1 Otsetoetuste vähendamise ja/või piiramise kirjeldus PAGEREF _Toc102997997 \h 163 4.2.2.2 Tööjõukulude mahaarvamine PAGEREF _Toc102997998 \h 163 4.2.2.3 Otsetoetuste vähendamise ja piiramise hinnanguline tulemus igal aastal PAGEREF _Toc102997999 \h 164 4.2.3 Kohaldamine juriidiliste isikute või rühmade liikmete tasandil / seotud juriidiliste isikute rühma tasandil (artikkel 110) PAGEREF _Toc102998000 \h 164 4.2.4 Panus riskijuhtimisvahendisse PAGEREF _Toc102998001 \h 165 4.3 Tehniline abi PAGEREF _Toc102998002 \h 165 4.3.1 Eesmärgid PAGEREF _Toc102998003 \h 165 4.3.2 Tegevuste ulatus ja soovituslik planeerimine PAGEREF _Toc102998004 \h 165 4.3.3 Toetusesaajad PAGEREF _Toc102998005 \h 166 4.3.4 Määr PAGEREF _Toc102998006 \h 166 4.4 ÜPP võrgustik PAGEREF _Toc102998007 \h 166 4.4.1 Kokkuvõtlik ülevaade riikliku ÜPP võrgustikust ja selle eesmärgid, sealhulgas tegevused, millega toetatakse Euroopa innovatsioonipartnerlust ning teadmiste jagamist põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemis PAGEREF _Toc102998008 \h 166 4.4.2 Riikliku ÜPP võrgustiku struktuur, juhtimine ja toimimine PAGEREF _Toc102998009 \h 166 4.5 Ülevaade EAFRD ja muude maapiirkondades toetust andvate liidu fondide tegevuse kooskõlastamisest, piiritlemisest ja nende vastastikusest täiendavusest PAGEREF _Toc102998010 \h 167 4.6 Rahastamisvahendid PAGEREF _Toc102998011 \h 170 4.6.1 Rahastamisvahendi kirjeldus PAGEREF _Toc102998012 \h 170 4.7 Sekkumiste maaelu arenguga seotud liikide ühised elemendid PAGEREF _Toc102998013 \h 174 4.7.1 Rahastamiskõlblike investeeringute loetelu PAGEREF _Toc102998014 \h 174 4.7.2 Maapiirkonna määratlus ja kohaldatavus PAGEREF _Toc102998015 \h 174 4.7.3 Valdkondlike sekkumiste, maaelu arenguga seotud sekkumiste või nii valdkondlike kui ka maaelu arenguga seotud sekkumiste ühised lisaelemendid PAGEREF _Toc102998016 \h 174 4.7.4 Maaelu arenguga seotud sekkumiste suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998017 \h 175 5 Strateegias nimetatud otsetoetused, valdkondlikud ja maaelu arengu sekkumised PAGEREF _Toc102998018 \h 177 5.1 Otsetoetustega sekkumise viisid PAGEREF _Toc102998019 \h 183 BISS(21) - Baassissetuleku toetus kestlikkuse tagamiseks; PAGEREF _Toc102998020 \h 183 1.1 - Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks PAGEREF _Toc102998021 \h 183 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998022 \h 183 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998023 \h 183 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998024 \h 183 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998025 \h 183 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998026 \h 183 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998027 \h 184 7 Toetuse ulatus ja summad PAGEREF _Toc102998028 \h 184 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998029 \h 184 9 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998030 \h 184 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998031 \h 186 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998032 \h 186 CRISS(29) - Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus kestlikkuse tagamiseks PAGEREF _Toc102998033 \h 187 1.2 - Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks PAGEREF _Toc102998034 \h 187 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998035 \h 187 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998036 \h 187 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998037 \h 187 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998038 \h 187 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998039 \h 187 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998040 \h 188 7 Toetuse ulatus ja summad PAGEREF _Toc102998041 \h 188 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998042 \h 188 9 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998043 \h 188 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998044 \h 189 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998045 \h 189 CIS-YF(30) - Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele PAGEREF _Toc102998046 \h 190 7.1 - Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele PAGEREF _Toc102998047 \h 190 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998048 \h 190 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998049 \h 190 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998050 \h 190 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998051 \h 190 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998052 \h 190 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998053 \h 192 7 Toetuse ulatus ja summad PAGEREF _Toc102998054 \h 192 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998055 \h 192 9 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998056 \h 192 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998057 \h 193 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998058 \h 193 Ökokava(31) - Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad PAGEREF _Toc102998059 \h 194 ÖK1 - Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine PAGEREF _Toc102998060 \h 194 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998061 \h 194 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998062 \h 194 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998063 \h 194 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998064 \h 195 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998065 \h 195 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998066 \h 198 7 Toetuse ulatus ja summad PAGEREF _Toc102998067 \h 199 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998068 \h 199 9 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998069 \h 199 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998070 \h 200 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998071 \h 201 ÖK2 - Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava PAGEREF _Toc102998072 \h 204 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998073 \h 204 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998074 \h 204 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998075 \h 204 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998076 \h 204 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998077 \h 205 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998078 \h 205 7 Toetuse ulatus ja summad PAGEREF _Toc102998079 \h 205 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998080 \h 206 9 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998081 \h 206 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998082 \h 207 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998083 \h 208 ÖK3 - Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad PAGEREF _Toc102998084 \h 211 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998085 \h 211 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998086 \h 211 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998087 \h 211 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998088 \h 211 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998089 \h 212 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998090 \h 212 7 Toetuse ulatus ja summad PAGEREF _Toc102998091 \h 213 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998092 \h 214 9 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998093 \h 214 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998094 \h 215 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998095 \h 215 ÖK4 - Kliima- ja keskkonnakava: ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal PAGEREF _Toc102998096 \h 217 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998097 \h 217 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998098 \h 217 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998099 \h 217 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998100 \h 217 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998101 \h 217 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998102 \h 218 7 Toetuse ulatus ja summad PAGEREF _Toc102998103 \h 218 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998104 \h 219 9 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998105 \h 219 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998106 \h 220 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998107 \h 220 ÖK5 - Kliima- ja keskkonnakava: mesilaste korjeala toetus PAGEREF _Toc102998108 \h 222 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998109 \h 222 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998110 \h 222 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998111 \h 222 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998112 \h 222 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998113 \h 222 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998114 \h 223 7 Toetuse ulatus ja summad PAGEREF _Toc102998115 \h 224 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998116 \h 224 9 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998117 \h 224 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998118 \h 225 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998119 \h 225 CIS(32) - Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus PAGEREF _Toc102998120 \h 226 1.3 - Põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks PAGEREF _Toc102998121 \h 226 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998122 \h 226 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998123 \h 226 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998124 \h 226 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998125 \h 226 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998126 \h 226 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998127 \h 227 7 Toetuse ulatus ja summad PAGEREF _Toc102998128 \h 227 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998129 \h 228 9 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998130 \h 228 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998131 \h 229 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998132 \h 229 1.4 - Põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks PAGEREF _Toc102998133 \h 231 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998134 \h 231 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998135 \h 231 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998136 \h 231 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998137 \h 231 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998138 \h 231 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998139 \h 233 7 Toetuse ulatus ja summad PAGEREF _Toc102998140 \h 233 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998141 \h 233 9 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998142 \h 234 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998143 \h 235 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998144 \h 235 1.5 - Põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks PAGEREF _Toc102998145 \h 237 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998146 \h 237 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998147 \h 237 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998148 \h 237 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998149 \h 237 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998150 \h 237 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998151 \h 238 7 Toetuse ulatus ja summad PAGEREF _Toc102998152 \h 238 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998153 \h 239 9 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998154 \h 239 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998155 \h 240 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998156 \h 240 1.6 - Põllumajandustootmisega seotud toetus teraviljakultuuride kasvatamiseks PAGEREF _Toc102998157 \h 241 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998158 \h 241 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998159 \h 241 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998160 \h 241 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998161 \h 241 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998162 \h 241 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998163 \h 242 7 Toetuse ulatus ja summad PAGEREF _Toc102998164 \h 242 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998165 \h 242 9 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998166 \h 243 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998167 \h 244 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998168 \h 244 1.7 - Põllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks PAGEREF _Toc102998169 \h 245 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998170 \h 245 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998171 \h 245 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998172 \h 245 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998173 \h 245 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998174 \h 245 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998175 \h 246 7 Toetuse ulatus ja summad PAGEREF _Toc102998176 \h 246 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998177 \h 247 9 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998178 \h 247 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998179 \h 248 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998180 \h 248 1.8 - Põllumajandustootmisega seotud toetus seemnekartuli kasvatamiseks PAGEREF _Toc102998181 \h 249 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998182 \h 249 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998183 \h 249 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998184 \h 249 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998185 \h 249 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998186 \h 249 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998187 \h 250 7 Toetuse ulatus ja summad PAGEREF _Toc102998188 \h 250 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998189 \h 250 9 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998190 \h 250 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998191 \h 251 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998192 \h 251 5.2 Sektoripõhised sekkumised PAGEREF _Toc102998193 \h 252 Mesindustooted PAGEREF _Toc102998194 \h 252 ADVIBEES(55(1)(a)) - – mesinikele ja nende organisatsioonidele suunatud nõustamisteenused, tehniline abi, koolitus, teave ja parimate tavade vahetamine, sealhulgas võrgustike kaudu PAGEREF _Toc102998195 \h 252 2.1.1 - Mesindussektori sekkumine 1 – mesinike teadmiste ja oskuste parandamine ning tehniline abi PAGEREF _Toc102998196 \h 252 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998197 \h 252 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998198 \h 252 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998199 \h 252 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998200 \h 252 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998201 \h 252 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998202 \h 254 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998203 \h 254 8 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998204 \h 254 9 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998205 \h 255 10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund PAGEREF _Toc102998206 \h 255 INVAPI(55(1)(b)) - – investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ning muud meetmed PAGEREF _Toc102998207 \h 257 2.1.2 - Mesindussektori sekkumine 2 – materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud PAGEREF _Toc102998208 \h 257 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998209 \h 257 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998210 \h 257 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998211 \h 257 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998212 \h 257 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998213 \h 257 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998214 \h 258 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998215 \h 259 8 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998216 \h 259 9 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998217 \h 260 10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund PAGEREF _Toc102998218 \h 260 ACTLAB(55(1)(c)) - – laboratooriumide toetamise meetmed mesindustoodete, mesilaste kao või tootlikkuse languse ja mesilastele potentsiaalselt toksiliste ainete analüüsimise eest PAGEREF _Toc102998219 \h 261 2.1.3 - Mesindussektori sekkumine 3 - analüüse tegevate laboratooriumite toetamine PAGEREF _Toc102998220 \h 261 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998221 \h 261 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998222 \h 261 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998223 \h 261 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998224 \h 261 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998225 \h 261 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998226 \h 262 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998227 \h 263 8 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998228 \h 263 9 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998229 \h 264 10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund PAGEREF _Toc102998230 \h 264 COOPAPI(55(1)(e)) - – koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammide rakendamisele PAGEREF _Toc102998231 \h 265 2.1.4 - Mesindussektori sekkumine 4 – koostöö teadusasutustega PAGEREF _Toc102998232 \h 265 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998233 \h 265 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998234 \h 265 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998235 \h 265 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998236 \h 265 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998237 \h 265 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998238 \h 266 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998239 \h 267 8 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998240 \h 267 9 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998241 \h 268 10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund PAGEREF _Toc102998242 \h 268 PROMOBEES(55(1)(f)) - – müügiedendus, teavitustegevus ja turundus, sealhulgas turuseire ning meetmed, mille eesmärk on eelkõige suurendada tarbijate teadlikkust mesindustoodete kvaliteedist PAGEREF _Toc102998243 \h 269 2.1.5 - Mesindussektori sekkumine 5 – tarbijate teadlikkuse tõstmine PAGEREF _Toc102998244 \h 269 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998245 \h 269 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998246 \h 269 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998247 \h 269 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998248 \h 269 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998249 \h 269 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998250 \h 270 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998251 \h 271 8 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998252 \h 271 9 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998253 \h 272 10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund PAGEREF _Toc102998254 \h 272 Puu- ja köögivili PAGEREF _Toc102998255 \h 273 (47(1)(a)) - investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, teadusuuringutesse ja eksperimentaalsetesse ja uuenduslikesse tootmismeetoditesse ja muudesse meetmetesse PAGEREF _Toc102998256 \h 273 2.7.1 – Puu- ja köögiviljasektori sekkumine – investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, teadusuuringutesse ja eksperimentaalsetesse ja uuenduslikesse tootmismeetoditesse ja muudesse meetmetesse PAGEREF _Toc102998257 \h 273 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998258 \h 273 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998259 \h 273 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998260 \h 273 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998261 \h 273 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998262 \h 273 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998263 \h 274 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998264 \h 274 8 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998265 \h 274 (47(1)(b)) - nõustamisteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses säästvate kahjuri- ja haigustõrjemeetodite, taimekaitsevahendite säästva kasutamise, kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise, töötingimuste, tööandja kohustuste ning töötervishoiu ja tööohutusega PAGEREF _Toc102998266 \h 276 2.7.2 – Puu- ja köögiviljasektori sekkumine – nõustamisteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses säästvate kahjuri- ja haigustõrjemeetodite, taimekaitsevahendite säästva kasutamise, kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise, töötingimuste, tööandja kohustuste ning töötervishoiu ja tööohutusega PAGEREF _Toc102998267 \h 276 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998268 \h 276 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998269 \h 276 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998270 \h 276 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998271 \h 276 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998272 \h 276 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998273 \h 277 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998274 \h 277 8 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998275 \h 277 (47(1)(c)) - koolitus, sealhulgas juhendamine ja parimate tavade vahetamine, eelkõige seoses säästvate kahjuri- ja haigustõrjemeetodite, taimekaitsevahendite säästva kasutamise, kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamisega PAGEREF _Toc102998276 \h 279 2.7.3 – Puu- ja köögiviljasektori sekkumine – koolitus, sealhulgas juhendamine ja parimate tavade vahetamine, eelkõige seoses säästvate kahjuri- ja haigustõrjemeetodite, taimekaitsevahendite säästva kasutamise, kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamisega PAGEREF _Toc102998277 \h 279 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998278 \h 279 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998279 \h 279 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998280 \h 279 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998281 \h 279 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998282 \h 279 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998283 \h 280 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998284 \h 280 8 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998285 \h 280 (47(1)(d)) - mahepõllumajanduslik või integreeritud tootmine PAGEREF _Toc102998286 \h 281 2.7.4 – Puu- ja köögiviljasektori sekkumine – mahepõllumajanduslik või integreeritud tootmine PAGEREF _Toc102998287 \h 281 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998288 \h 281 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998289 \h 281 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998290 \h 281 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998291 \h 281 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998292 \h 281 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998293 \h 282 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998294 \h 282 8 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998295 \h 282 9 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998296 \h 283 10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund PAGEREF _Toc102998297 \h 283 5.3 Maaelu arengu sekkumised PAGEREF _Toc102998298 \h 284 ENVCLIM(70) - Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused PAGEREF _Toc102998299 \h 284 9.1 - Loomade heaolu toetus PAGEREF _Toc102998300 \h 284 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998301 \h 284 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998302 \h 284 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998303 \h 284 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998304 \h 284 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998305 \h 284 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998306 \h 287 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998307 \h 291 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998308 \h 292 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998309 \h 292 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998310 \h 292 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998311 \h 292 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998312 \h 294 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998313 \h 296 9.2 - Loomade heaolu toetus mahepõllumajandusloomadele PAGEREF _Toc102998314 \h 299 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998315 \h 299 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998316 \h 299 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998317 \h 299 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998318 \h 299 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998319 \h 299 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998320 \h 300 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998321 \h 300 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998322 \h 301 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998323 \h 301 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998324 \h 301 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998325 \h 301 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998326 \h 302 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998327 \h 305 9.3 - Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus PAGEREF _Toc102998328 \h 309 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998329 \h 309 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998330 \h 309 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998331 \h 309 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998332 \h 309 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998333 \h 309 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998334 \h 311 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998335 \h 311 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998336 \h 311 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998337 \h 311 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998338 \h 312 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998339 \h 312 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998340 \h 313 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998341 \h 313 KK4 - Mulla- ja veekaitsetoetus PAGEREF _Toc102998342 \h 316 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998343 \h 316 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998344 \h 316 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998345 \h 316 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998346 \h 316 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998347 \h 317 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998348 \h 319 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998349 \h 321 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998350 \h 322 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998351 \h 323 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998352 \h 323 WTO põllumajanduslepngu 2. lisa punkt 12 - toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga. PAGEREF _Toc102998353 \h 323 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998354 \h 323 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998355 \h 324 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998356 \h 325 KK5 - Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus PAGEREF _Toc102998357 \h 329 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998358 \h 329 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998359 \h 329 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998360 \h 329 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998361 \h 329 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998362 \h 330 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998363 \h 331 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998364 \h 331 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998365 \h 332 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998366 \h 332 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998367 \h 332 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998368 \h 332 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998369 \h 333 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998370 \h 333 KK6 - Pärandniidu hooldamise toetus PAGEREF _Toc102998371 \h 336 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998372 \h 336 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998373 \h 336 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998374 \h 336 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998375 \h 336 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998376 \h 336 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998377 \h 340 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998378 \h 340 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998379 \h 341 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998380 \h 341 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998381 \h 342 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998382 \h 342 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998383 \h 343 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998384 \h 345 KK7 - Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus PAGEREF _Toc102998385 \h 349 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998386 \h 349 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998387 \h 349 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998388 \h 349 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998389 \h 349 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998390 \h 349 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998391 \h 353 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998392 \h 353 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998393 \h 354 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998394 \h 354 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998395 \h 354 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998396 \h 354 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998397 \h 355 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998398 \h 356 KK8 - Ohustatud tõugu looma pidamise toetus PAGEREF _Toc102998399 \h 360 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998400 \h 360 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998401 \h 360 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998402 \h 360 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998403 \h 360 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998404 \h 360 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998405 \h 362 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998406 \h 362 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998407 \h 365 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998408 \h 366 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998409 \h 366 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998410 \h 366 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998411 \h 367 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998412 \h 368 ASD(72) - Teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid PAGEREF _Toc102998413 \h 372 KK9 - Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades PAGEREF _Toc102998414 \h 372 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998415 \h 372 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998416 \h 372 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998417 \h 372 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998418 \h 372 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998419 \h 372 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998420 \h 374 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998421 \h 374 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998422 \h 374 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998423 \h 375 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998424 \h 375 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998425 \h 375 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998426 \h 376 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998427 \h 376 INVEST(73-74) - Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse PAGEREF _Toc102998428 \h 378 1.9.1 - Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse erasektori poolt PAGEREF _Toc102998429 \h 378 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998430 \h 378 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998431 \h 378 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998432 \h 378 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998433 \h 378 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998434 \h 378 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998435 \h 381 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998436 \h 381 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998437 \h 382 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998438 \h 382 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998439 \h 383 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998440 \h 383 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998441 \h 384 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998442 \h 384 1.9.2 - Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud PAGEREF _Toc102998443 \h 387 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998444 \h 387 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998445 \h 387 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998446 \h 387 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998447 \h 387 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998448 \h 387 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998449 \h 389 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998450 \h 389 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998451 \h 390 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998452 \h 390 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998453 \h 391 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998454 \h 391 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998455 \h 392 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998456 \h 392 2.2 - Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud PAGEREF _Toc102998457 \h 394 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998458 \h 394 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998459 \h 394 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998460 \h 394 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998461 \h 394 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998462 \h 394 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998463 \h 395 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998464 \h 396 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998465 \h 396 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998466 \h 396 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998467 \h 397 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998468 \h 397 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998469 \h 398 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998470 \h 398 2.3 - Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (FI) PAGEREF _Toc102998471 \h 401 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998472 \h 401 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998473 \h 401 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998474 \h 401 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998475 \h 401 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998476 \h 401 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998477 \h 402 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998478 \h 402 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998479 \h 402 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998480 \h 403 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998481 \h 403 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998482 \h 403 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998483 \h 404 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998484 \h 404 2.5 - Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine PAGEREF _Toc102998485 \h 406 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998486 \h 406 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998487 \h 406 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998488 \h 406 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998489 \h 406 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998490 \h 406 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998491 \h 407 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998492 \h 407 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998493 \h 408 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998494 \h 408 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998495 \h 408 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998496 \h 408 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998497 \h 409 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998498 \h 409 2.6 - Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI) PAGEREF _Toc102998499 \h 411 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998500 \h 411 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998501 \h 411 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998502 \h 411 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998503 \h 411 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998504 \h 411 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998505 \h 412 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998506 \h 412 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998507 \h 412 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998508 \h 413 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998509 \h 413 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998510 \h 413 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998511 \h 414 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998512 \h 414 3.1.1 - Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse PAGEREF _Toc102998513 \h 416 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998514 \h 416 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998515 \h 416 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998516 \h 416 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998517 \h 416 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998518 \h 416 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998519 \h 417 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998520 \h 417 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998521 \h 418 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998522 \h 418 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998523 \h 419 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998524 \h 419 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998525 \h 420 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998526 \h 420 3.1.2 - Ühistulised tootlikud investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI) PAGEREF _Toc102998527 \h 422 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998528 \h 422 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998529 \h 422 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998530 \h 422 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998531 \h 422 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998532 \h 422 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998533 \h 423 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998534 \h 423 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998535 \h 423 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998536 \h 424 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998537 \h 424 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998538 \h 424 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998539 \h 425 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998540 \h 425 8.1 - Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks PAGEREF _Toc102998541 \h 427 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998542 \h 427 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998543 \h 427 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998544 \h 427 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998545 \h 427 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998546 \h 427 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998547 \h 429 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998548 \h 429 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998549 \h 430 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998550 \h 430 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998551 \h 430 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998552 \h 430 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998553 \h 432 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998554 \h 432 8.2 - Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas PAGEREF _Toc102998555 \h 434 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998556 \h 434 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998557 \h 434 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998558 \h 434 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998559 \h 434 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998560 \h 434 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998561 \h 436 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998562 \h 436 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998563 \h 437 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998564 \h 437 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998565 \h 437 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998566 \h 438 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998567 \h 439 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998568 \h 439 8.3 - Investeeringud bioressursside väärindamisse PAGEREF _Toc102998569 \h 441 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998570 \h 441 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998571 \h 441 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998572 \h 441 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998573 \h 441 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998574 \h 442 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998575 \h 443 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998576 \h 443 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998577 \h 444 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998578 \h 444 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998579 \h 444 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998580 \h 444 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998581 \h 446 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998582 \h 446 KK1 - Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud PAGEREF _Toc102998583 \h 448 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998584 \h 448 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998585 \h 448 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998586 \h 448 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998587 \h 448 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998588 \h 449 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998589 \h 450 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998590 \h 450 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998591 \h 451 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998592 \h 451 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998593 \h 451 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998594 \h 451 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998595 \h 452 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998596 \h 452 KK2.1 - Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (tootlikud investeeringud) PAGEREF _Toc102998597 \h 454 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998598 \h 454 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998599 \h 454 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998600 \h 454 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998601 \h 454 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998602 \h 454 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998603 \h 455 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998604 \h 455 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998605 \h 456 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998606 \h 456 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998607 \h 457 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998608 \h 457 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998609 \h 458 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998610 \h 458 KK2.2 - Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (mittetootlikud investeeringud) PAGEREF _Toc102998611 \h 460 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998612 \h 460 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998613 \h 460 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998614 \h 460 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998615 \h 460 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998616 \h 460 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998617 \h 461 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998618 \h 461 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998619 \h 462 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998620 \h 462 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998621 \h 462 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998622 \h 462 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998623 \h 464 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998624 \h 464 KK3 - Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised PAGEREF _Toc102998625 \h 466 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998626 \h 466 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998627 \h 466 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998628 \h 466 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998629 \h 466 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998630 \h 466 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998631 \h 467 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998632 \h 467 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998633 \h 468 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998634 \h 468 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998635 \h 468 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998636 \h 468 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998637 \h 470 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998638 \h 470 INSTAL(75) - Noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetus PAGEREF _Toc102998639 \h 472 7.2 - Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine PAGEREF _Toc102998640 \h 472 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998641 \h 472 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998642 \h 472 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998643 \h 472 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998644 \h 472 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998645 \h 472 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998646 \h 474 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998647 \h 474 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998648 \h 474 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998649 \h 475 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998650 \h 475 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998651 \h 475 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998652 \h 476 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998653 \h 476 RISK(76) - Riskijuhtimisvahendid PAGEREF _Toc102998654 \h 478 1.10 - Põllumajanduskindlustustoetus PAGEREF _Toc102998655 \h 478 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998656 \h 478 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998657 \h 478 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998658 \h 478 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998659 \h 478 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998660 \h 478 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998661 \h 479 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998662 \h 479 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998663 \h 480 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998664 \h 480 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998665 \h 481 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998666 \h 481 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998667 \h 482 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998668 \h 482 COOP(77) - Koostöö PAGEREF _Toc102998669 \h 484 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid PAGEREF _Toc102998670 \h 484 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998671 \h 484 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998672 \h 484 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998673 \h 484 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998674 \h 484 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998675 \h 485 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998676 \h 486 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998677 \h 486 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998678 \h 486 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998679 \h 486 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998680 \h 486 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998681 \h 486 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998682 \h 488 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998683 \h 489 2.4 - Põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekuse tõstmine PAGEREF _Toc102998684 \h 491 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998685 \h 491 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998686 \h 491 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998687 \h 491 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998688 \h 491 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998689 \h 491 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998690 \h 494 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998691 \h 494 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998692 \h 494 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998693 \h 494 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998694 \h 494 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998695 \h 495 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998696 \h 496 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998697 \h 496 3.2 - Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine PAGEREF _Toc102998698 \h 498 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998699 \h 498 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998700 \h 498 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998701 \h 498 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998702 \h 498 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998703 \h 498 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998704 \h 500 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998705 \h 500 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998706 \h 501 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998707 \h 501 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998708 \h 501 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998709 \h 502 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998710 \h 503 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998711 \h 503 3.3 - Tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomise toetamine PAGEREF _Toc102998712 \h 505 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998713 \h 505 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998714 \h 505 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998715 \h 505 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998716 \h 505 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998717 \h 505 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998718 \h 506 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998719 \h 506 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998720 \h 508 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998721 \h 508 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998722 \h 508 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998723 \h 508 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998724 \h 509 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998725 \h 509 3.4 - Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine PAGEREF _Toc102998726 \h 511 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998727 \h 511 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998728 \h 511 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998729 \h 511 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998730 \h 511 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998731 \h 511 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998732 \h 512 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998733 \h 512 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998734 \h 513 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998735 \h 513 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998736 \h 513 Roheline kast (WTO põllumajandusleping, lisa 2, punkt 2). Tegu ei ole otsemaksetega tootjatele ega töötlejatele. Samuti ei ole abi seotud konkreetse toote, hinna ega kogusega. PAGEREF _Toc102998737 \h 513 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998738 \h 513 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998739 \h 514 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998740 \h 514 8.4 - LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng PAGEREF _Toc102998741 \h 516 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998742 \h 516 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998743 \h 516 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998744 \h 516 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998745 \h 516 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998746 \h 517 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998747 \h 521 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998748 \h 521 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998749 \h 522 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998750 \h 522 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998751 \h 523 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998752 \h 523 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998753 \h 525 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998754 \h 525 9.4 - Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus PAGEREF _Toc102998755 \h 527 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998756 \h 527 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998757 \h 527 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998758 \h 527 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998759 \h 527 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998760 \h 527 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998761 \h 528 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998762 \h 529 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998763 \h 529 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998764 \h 529 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998765 \h 529 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998766 \h 529 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998767 \h 530 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998768 \h 530 KNOW(78) - Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine PAGEREF _Toc102998769 \h 532 0.1 - Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus PAGEREF _Toc102998770 \h 532 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998771 \h 532 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998772 \h 532 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998773 \h 532 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998774 \h 533 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998775 \h 533 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998776 \h 536 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998777 \h 536 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998778 \h 536 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998779 \h 536 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998780 \h 537 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998781 \h 537 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998782 \h 538 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998783 \h 538 0.2 - Nõuandetoetus PAGEREF _Toc102998784 \h 540 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde PAGEREF _Toc102998785 \h 540 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid PAGEREF _Toc102998786 \h 540 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) PAGEREF _Toc102998787 \h 540 4 Tulemusnäitaja(d) PAGEREF _Toc102998788 \h 541 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused PAGEREF _Toc102998789 \h 541 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998790 \h 542 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid PAGEREF _Toc102998791 \h 542 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave PAGEREF _Toc102998792 \h 542 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta PAGEREF _Toc102998793 \h 543 10 WTO nõuete täitmine PAGEREF _Toc102998794 \h 543 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) PAGEREF _Toc102998795 \h 543 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus PAGEREF _Toc102998796 \h 544 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid PAGEREF _Toc102998797 \h 544 6 Rahastamiskava PAGEREF _Toc102998798 \h 547 6.1 Ülevaatetabel PAGEREF _Toc102998799 \h 547 6.2 Üksikasjalik finantsteave ning jaotus sekkumiste kaupa ja väljundite kavandamine PAGEREF _Toc102998800 \h 550 6.2.1 Otsetoetused PAGEREF _Toc102998801 \h 550 6.2.2 Sektoripõhised PAGEREF _Toc102998802 \h 558 6.2.3 Maaelu areng PAGEREF _Toc102998803 \h 560 7 Juhtimis- ja koordineerimissüsteem PAGEREF _Toc102998804 \h 596 7.1 Juhtimis- ja koordineerimisasutuste + kontrolliasutuste kindlaksmääramine PAGEREF _Toc102998805 \h 596 7.2 Seire- ja aruandlusstruktuuri kirjeldus PAGEREF _Toc102998806 \h 598 7.3 Teave kontrollisüsteemi ja karistuste kohta PAGEREF _Toc102998807 \h 599 7.3.1 IACS – ühtne haldus- ja kontrollisüsteem PAGEREF _Toc102998808 \h 599 7.3.1.1 Kõik [horisontaalses] määruses sätestatud IACSi elemendid on loodud ja toimivad alates 1. jaanuarist 2023 PAGEREF _Toc102998809 \h 600 7.3.1.1.1 Põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteem PAGEREF _Toc102998810 \h 600 7.3.1.1.2 Georuumiline või loomapõhine taotlussüsteem PAGEREF _Toc102998811 \h 600 7.3.1.1.3 Kas kohaldate automaatset taotluste süsteemi (horisontaalse määruse artikli 65 lõike 4 punkti f tähenduses)? PAGEREF _Toc102998812 \h 600 7.3.1.1.4 Pindala seiresüsteem PAGEREF _Toc102998813 \h 600 7.3.1.1.6 Toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteem, kui on kohaldatav PAGEREF _Toc102998814 \h 600 7.3.1.1.7 Loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem artikli 65 lõike 4 punkti c tähenduses [horisontaalse määruse artikli 66 lõike 1 punkt g] PAGEREF _Toc102998815 \h 600 7.3.2 IACSiga hõlmamata PAGEREF _Toc102998816 \h 600 7.3.2.1 Lühikirjeldus IACSiga hõlmamata sekkumiste karistussüsteemist, mis vastab tõhususe, proportsionaalsuse ja hoiatavuse põhimõtetele PAGEREF _Toc102998817 \h 600 7.3.2.2 IACSiga hõlmamata kontrollisüsteemi lühikirjeldus (kontrollimeetodid, ristkontrollid, investeeringute kestus ja seotud järelkontrollid, jms) PAGEREF _Toc102998818 \h 601 7.3.2.3 Hankelepingute sõlmimise kord PAGEREF _Toc102998819 \h 602 7.4 Tingimuslikkus PAGEREF _Toc102998820 \h 602 7.4.1 Tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteem PAGEREF _Toc102998821 \h 602 7.4.1.1 Tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteemi kirjeldus PAGEREF _Toc102998822 \h 602 7.4.1.2 Kontrollide liigid PAGEREF _Toc102998823 \h 603 7.4.2 Tingimuslikkusega seotud karistussüsteem PAGEREF _Toc102998824 \h 605 7.4.2.1 Tingimuslikkusega seotud karistussüsteemi kirjeldus PAGEREF _Toc102998825 \h 605 7.4.2.2 Korduvuse põhimõtte määratlemine ja kohaldamine (arvestamine ja ajavahemik): PAGEREF _Toc102998826 \h 605 7.4.2.3 Tahtlikkuse põhimõtte määratlemine ja kohaldamine PAGEREF _Toc102998827 \h 605 7.4.3 Märge väikeste põllumajandusettevõtjate suhtes lihtsustatud kontrollisüsteemi kohaldamise kohta PAGEREF _Toc102998828 \h 605 7.4.4 Tingimuslikkuse praktikate ja kohustuslike majandamisnõuete kontrollimise eest vastutavad pädevad kontrolliasutused PAGEREF _Toc102998829 \h 606 7.5 Sotsiaalne tingimuslikkus PAGEREF _Toc102998830 \h 608 7.5.1 Sotsiaalse tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteemi kirjeldus PAGEREF _Toc102998831 \h 608 7.5.2 Sotsiaalse tingimuslikkusega seotud karistussüsteemi kirjeldus PAGEREF _Toc102998832 \h 608 8 Moderniseerimine: Põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteem ning digitaliseerimine PAGEREF _Toc102998833 \h 609 8.1 Põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteem PAGEREF _Toc102998834 \h 609 8.1 Parandatud põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemi üldine kavandatud korraldus PAGEREF _Toc102998835 \h 609 8.2 Kirjeldus selle kohta, kuidas toimib nõustamisteenuste, teadusuuringute ja ÜPP võrgustike koostöö põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemi raames (artikli 114 punkti a alapunkt ii) PAGEREF _Toc102998836 \h 610 8.3 Kõigi põllumajandusnõustajate korralduse kirjeldus vastavalt artikli 15 lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud nõuetele PAGEREF _Toc102998837 \h 611 8.4 Artikli 114 punkti a alapunktis ii osutatud innovatsiooni toetamise kirjeldus PAGEREF _Toc102998838 \h 612 8.5 Digitaliseerimisstrateegia (artikli 114 punkt b) PAGEREF _Toc102998839 \h 613 1 Strateegiline avaldus Eesti ÜPP strateegiakava aastateks 2023–2027 (edaspidi ÜPP kava ) on peamine instrument Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) elluviimiseks Eestis aastatel 2023–2027, tuginedes muuhulgas ka Vabariigi Valitsuse poolt 2021. a aprillis heaks kiidetud riiklikule valdkonna arengukavale „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (edaspidi PõKa ) . ÜPP kava programmdokumendina aitab senisest paremini ÜPP-d Eestis planeerida ja ellu viia, sest seob ühte strateegilisse raamistikku seni eraldi kavandatud ÜPP I samba toetused (otsetoetused, teatud turukorraldusmeetmed) ja II samba toetused (maaelu arengu toetused). Soodustame aruka, konkurentsivõimelise, vastupidava ja mitmekesise põllumajandussektori arengut, mis tagab pikaajalise toiduga kindlustatuse ÜPP üks olulisemaid ajaloolisi eesmärke on olnud põllumajandustootjatele õiglase sissetuleku tagamine. ÜPP kava raames on plaanis suunata ligemale 730 miljonit eurot otsetoetuste vahendeid põllumajandustootjate sissetuleku stabiliseerimiseks , mis moodustab umbes 45% ÜPP kava kogueelarvest. Erinevate sissetulekutoetustega on ÜPP kava raames plaanitud hõlmata 98% Eestis kasutatavast põllumajandusmaast . Põllumajandustootmise struktuuris on väiksematel majapidamistel kuludega toimetulekul enam raskusi kui mastaabiefektist kasu saavatel suurematel majapidamistel, mistõttu soovime suunata toetuseid sihipärasemalt, samal ajal piiramata ettevõtete normaalset turule suunatud arengut. Selleks rakendame ümberjaotavat toetust (5% otsetoetuste eelarvest) koosmõjus tootmiskohustusega seotud toetustega (13% otsetoetuste eelarvest). Ümberjaotava toetuse eesmärgiks on suunata suuremat elt põllumajanduslikelt ettevõtetelt teatud osa toetusest väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele . Toetatakse täiendavalt üle 10 hektari suuruste majapidamiste esimesi kuni 130 ha. Sissetulekutoetuste hulgas on teistest sihitumad ka konkreetsetele sektoritele suunatud tootmiskohustusega toetused, millele ÜPP kava raames eraldatakse ligikaudu 131 miljonit eurot otsetoetuste koguümbrikust, toetamaks piima lehma , lihaveise, lamba- ja kitse, teraviljakultuuride , seemnekartuli ning köögi-, puuvilja- ja marjakultuuride kasvatamist. Tootmiskohustustega seotud toetused on suunatud eelkõige väikestele ning keskmise suurusega ettevõtetele makstes täiendavalt põllumajandustootja kasutuses olevate esimeste hektarite eest või karjas olevate esimeste loomade eest kõrgema määraga toetust, ühes millega panustatakse enam toetuste ümberjaotamise eesmärgi täitmisesse. Toetame ja tugevdame keskkonnakaitset, sealhulgas elurikkust, ja kliimameetmeid ning ai tame kaasa liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkide, sealhulgas Pariisi kokkuleppe kohaste kohustuste täitmisele ÜPP keskkonna- ja viimasel ajal ka kliimamõõde on muutunud ajas üha olulisemaks. ÜPP strateegiakava eelarvest on suunatud 28% (446 miljonit eurot) erieesmärkidele 4–6, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele , edendavad kestlikku arengut ning mulla, vee ja muude loodusvarade, elurikkuse, ökosüsteemi teenuste, elupaikade ja maastike tõhusat majandamist. ÜPP strateegiakavade määruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2115 ) kohaselt reserveeritakse vähemalt 25% otsetoetustest ökokavadele. Oleme otsustanud ambitsioonikama lähenemisviisi kasuks, eraldades otsetoetustest ökokavadele 28% . Eesti on teinud rohelise valiku, sest ÜPP esimese samba eelarve on põllumajanduse jaoks oluline rahastamisvahend, mis aitab saavutada rohelise kokkuleppe eesmärke ning põllumajandustootjatel rohepööret ellu viia. Sama kehtib EAFRD rahastamise kohta, kus keskkonnarahastuse miinimumlävend on ületatud ja ambitsioonikas 38% eelarvest suunatud erieesmärkidele 4–6 ja loomade heaolule. Võrreldes programmiperioodiga 2014–2020 suureneb enamike keskkonnasekkumiste rahastamine. Näiteks mahepõllumajanduse rahastamine aastatel 2021–2027 suureneb rohkem kui 60 miljoni euro võrra ja lisaks on mitmed keskkonnasekkumised edaspidi avatud ka mahepõllumajandustootjatele (perioodil 2014–2020 ei saanud mahepõllumajandustootjad mitme i d keskkonnameetmeid taotleda). ÜPP kava rohelise arhitektuuri disainimisel on lähtutud nii Eesti keskkonnaseisundist kui EL-i roheleppe, eelkõige elurikkuse strateegia ja strateegia „Talust taldrikule“ eesmärkidest. Nii mulla kvaliteeti parandavate ja kaitsvate, vee kvaliteeti kaitsvate kui ka elurikkuse säilitamisele või taastamisele kaasa aitavate sekkumistega on kavas hõlmata ligikaudu neli viiendikku Eesti kasutatavast põllumajandusmaast, toitainete kestlikule majandamisel e suunatud sekkumistega on kavas hõlmata ligikaudu kolmveerand Eesti kasutatavast põllumajandusmaast. Vaatamata sellele, et uus tõhustunud tingimuslikkuse süsteem, mis asendab praegust nõuetele vastavuse süsteemi ning on n.ö baastasemeks nii ökokavadele kui maaelu arengu keskkonna- ja kliimatoetustele, seab põllumajandustootjate majandustegevusele juba senisest rangemad kohustuslikud nõuded, on lisaks ökokavadele ka ÜPP kava II samba raames välja töötatud kaheksa keskkonna-, kliima- või loomade heaolu ja tervise alast meedet/sekkumist, mis on suunatud rohkem piirkondlike ja spetsiifiliste probleemide lahendamiseks , sh ka näiteks uued toetused väärtuslike püsirohumaade säilitamiseks ning loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete järgimiseks. Parandame maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda. Kuna kogukonna juhitud kohalik areng ehk LEADER on seniste maaelu arengukavade elluviimise raames ennast õigustanud kui üks instrument maapiirkondade arengu tagamiseks, on ÜPP kava raames otsustatud säilitada LEADER-lähenemise kaudu eraldatavate vahendite senine osakaal kõigist maaelu arengu toetustest (ligikaudu 10%). LEADERi puhul on ÜPP kava raames plaanis kohaliku arengu strateegiate rakendamisega hõlmata 96 % Eesti maaelanikkonnast. Eelarvevahendite nappusest hoolimata on mitmete spetsiifiliste probleemide lahendamiseks kavas siiski rakendada ka mitmeid täiesti uusi maaelu arengu meetmeid/sekkumisi: nt tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamise toetamine, loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus ning investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas. 2 Vajaduste hindamine ja sekkumisstrateegia, sealhulgas sihtväärtuste kava ja kontekstinäitajad 2.1 Vajaduste hindamine ja sekkumisstrateegia Kood Pealkiri Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Vajadust on käsitletud ÜPP strateegiakavas SO1 SO2 SO3 SO4 SO5 SO6 SO7 SO8 SO9 XCO V0.1 Sidusa põllumajanduse teadmiste ja innovatsioonisüsteemi ehk AKIS terviksüsteemi kujundamine 1 Jah X V0.2 Nõuandeteenuse kättesaadavuse parandamine ja toimiv nõuandeteenuste tugisüsteem 1 Jah X V0.3 Innovatsioonikoostöö jätkuv toetamine piisava paindlikkusega 1 Jah X V0.4 Teadmussiire ja teabelevi, digitaalse teabesalve loomine teadmussiirde kättesaadavuse tõhustamiseks 1 Jah X V1.1 Tagada põllumajandustootjate jätkusuutlikkus ja sissetulekute stabiilsus 1 Jah X V1.2 Tagada toetuste õiglane jaotus sihitult majanduslikult keerulistemas olukorras se ktoritele või sektori osadele 1 Jah X V1.3 Tõsta põllumajandustootjate teadlikkust riskijuhtimisvahendite st ja toetada põllumajanduses saakide ning loomade kindlustamist 1 Jah X V1.4 Kaasajastatud põllumajanduse taristu, mis arvestataks keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega 1 Jah X X X V1.5 Vähendada põllumajanduses tootmiskulusid ja j ätkata põllumajanduslikus tootmises rakendatava diislikütuse aktsiisisoodustusega 2 Ei X V1.6 Suurendada toetuste õiglast jaotust 1 Jah X V2.1 Arendada toidusektori ettevõtjate koostööd ja turustusvõimalusi eelkõige läbi lühikeste tarneahelate 1 Jah X X V2.2 Tõsta toidusektori ettevõtjate müügivõimekust läbi ühis te teavitus- ja turundustegevus te 1 Jah X V2.3 Tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas läbi teadlikkuse tõstmise koostöövõimalustest, ühistegevuse edendamise ning ühisinvesteeringute soodustamise 1 Jah X X V2.4 Tõsta põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet, keskkonna, kliima ja ressursitõhustuse alast tulemuslikkust investeeringute soodustamise kaudu 1 Jah X V2.5 Arendada välja kohalikul bioressursil põhineva id väärindamisüksus i 1 Jah X V2.6 Suurendada mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust 1 Jah X V3.1 Tugevdada põllumajandustootjate posits iooni tarneahelas tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamise kaudu 1 Jah X V3.2 Lõpetada e baausate kaubandustavade kasutami ne tarneahelas 2 Ei X V3. 3 Tõsta teadlikkust kvaliteedikavadest ja suurendada nende raames toodetud toodete osakaalu 1 Jah X X V4.1 Suurendada teadlikkust kliima, selle muutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjust 3 Osaliselt X V4.2 Eelistada keskkonnasäästlikku tootmist, investeeringuid, ringbiomajandusel tuginevaid lahendusi 1 Jah X V4.3 Suurendada süsiniku sidumist muldades , kaitsta muldade orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suuremat tähelepanu turvasmuldade kaitsele 1 Jah X V4.4 Kiirendada süsiniku sidumist ja metsa kasvu 1 Jah X X X V4.5 Soodustada ilmastiku riske maandavate m aaparandusinvesteerin gute tegemist 1 Jah X X X V4.6 Tagada taimekasvatuses kliimamuutustega kohanemine 2 Osaliselt X X V4.7 Suurendada metsataimede kättesaadavust 2 Jah X V5.1 Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele 1 Jah X V5.2 Happeliste muldade neutraliseerimine 1 Jah X V5.3 Keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu soodustamine 1 Jah X X V5.4 Keskkonnaalase nõustamise arendamine 2 Jah X X V5.5 Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamine 1 Jah X V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah X V5.7 AKISe terviklik toimimine 1 Jah X X V5.8 Tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust keskkonnale 3 Osaliselt X V5.9 Pidurdada põllumuldadele elamurajoonide, teede, tootmishoonete ja kaevanduste rajamist 3 Ei X V6.1 Mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine 1 Jah X V6.2 Elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine 1 Jah X V6.3 Kompenseerida elurikkust säästvaid tehnoloogiaid, maastikuelementide rajamist, karjatamist 2 Jah X V6.4 Elurikkuse säilimine erametsades 2 Jah X V6.5 Põllumajandus loomade ja kultuurtaimede geneetilise mitmekesisuse hoidmine 1 Jah X V6.6 Soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid 2 Jah X V6.7 Uute teadmiste loomine, ajakohase info sihtgruppideni viimine 2 Jah X X V7.1 Soodustada põllumajandussektoris põlvkondade vahetust ja aidata kaasa noortel põllumajandusettevõtlusega alustamisel ning jätkamisel 1 Jah X V7.2 Aidata kaasa põllumajandusettevõtlusega alustam isele investeeringute soodustamise kaudu 1 Jah X V7.3 Innovaatiliste teaduspõhiste lahenduste olemasolu 1 Jah X V8.1 Luua eeldused atraktiivsete, hästi tasustatud töökohtade tekkeks, mis oleks atraktiivsed ka noortele 1 Jah X X V8.2 Arendada olemasolevaid aktiivseid kogukondi, kaasata noori, kasvatada tugevaid kohalikke kogukondi 1 Jah X V8.3 Tagada juurdepääs kiirele andmesidele, soodustada kaasaaegsete IKT-võimaluste kasutuselevõttu 3 Ei X V8.4 Toetada katseprojekte, erinevate tehnoloogiate arendamist, innovatsiooni bioressursside kasutamiseks 3 Osaliselt X V8.5 Panustada ka esmatootjatele sobivate väiksemate biorafineerimisüksuste loomisesse 3 Jah X V8. 6 Vaesuse vähendamine, soolise võrdsuse suurendamine ja põhiteenuste kättesaadavus sotsiaalse heaolu tagamiseks 3 Osaliselt X V9.1 Rakendada vabatahtlikke kõrgemaid standardeid, kvaliteediskeeme ja programme 1 Jah X V9.10 Mahepõllumajanduses mahetoodangu suurendamine, vähendades mahesaaduste töötlemist tavasaadustena Jah X V9.11 Kasvatatavate põllu- ja aiakultuuride mitmekesisus, kohalikesse oludesse sobivate sortide olemasolu 1 Jah X X V9.2 Tõsta loomapidajate teadmisi karjatervisest üldiselt 1 Jah X X V9.3 Suurendada bioturvalisust investeeringute soodustamise kaudu 1 Jah X V9.4 Toetada kõrgema karjatervise jälgimise kohustuse võtmist 1 Jah X V9.5 Tarbijate kõrge tervist toetava toitumise ja toiduohutuse alane teadlikkus Jah X X V9.6 Soodustada u ute alternatiivsete pakendilahenduste kasutamist 1 Jah X X X V9.7 Toidujäätmete ja toidukao vähendamine 2 Osaliselt X X X V9.8 Arendada uusi kaasaegseid analüüsimeetodeid ning soodustada digilahendus te kasutamist näiteks toidu jälgitavuse tagamiseks 2 Jah X X X V9.9 Terviklikult toimuva AKISe, sh teadmussiirde ja nõuandeteenuse rakendamine 1 Jah X X V0.1 - Sidusa põllumajanduse teadmiste ja innovatsioonisüsteemi ehk AKIS terviksüsteemi kujundamine Sektori ajakohastamise eelduseks on sidusalt toimiv teaduse ja innovatsiooni ning teadmussiirde süsteem (AKIS; ingl. k. Agricultural Knowledge and Innovation System) ning uute tehnoloogiate (sh digitehnoloogiate) edendamine ja rakendamine – see aitab tõsta nii põllumajandustoodangu konkurentsivõimet kui maamajanduse atraktiivsust, tagada toiduga kindlustatust, luua positiivset kuvandit ning parandada ühiskonna arusaama nüüdisaegse tootmise olemusest. Ka digiüleminekul on oluline osa teadus- ja arendustegevustel ning teadmussiirdel (sh nõuanne). Senine maaelu arengukava ( MAK ) pakub ettevõtjatele meetmeid innovatsioonikoostöö, teadmussiirde ja teavituse ning nõuandeteenuse toetamiseks. Uuel perioodil tuleb luua paremaid seoseid sekkumiste vahel ning tuua paremini kokku teadlaste ekspertteadmised ja ettevõtete vajadused ( horisontaalne eesmärk SWOT tugevus 1 ja 3, nõrkus 2, võimalus 4) . Põllumajandusuuringute keskuse ( PMK ) teadmussiirde uuringust (https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2019-teadmussiire.pdf, lk 47) selgus, et mitte kõik tootjad ei oska näha vajadust sedalaadi koostöö järele, mistõttu tuleb teadlikkuse tõstmisega kindlasti tegeleda. See eeldab nõuande ja teadmussiirde tegevuste korraldamist senisest oluliselt koordineeritumalt, mistõttu on mõttekas viia nii nõuande kui teadmussiirde tegevuste koordineerimine samasse institutsiooni. Vajadusele koostööd ja kommunikatsiooni parendada viitab ka eespool mainitud uuring (lk 50). Kasvab nõustajate roll innovatsioonikoostöö projektide algatamisel, läbiviimisel ning projektitulemuste levitamisel. Nõustajaid kaasatakse muudesse teadmussiirde tegevustesse nii koolitaja kui osalejana ning innovatsiooniedendajatena, korraldatakse ühiseid tegevusi, kuhu sihtrühmana kaasatakse erinevaid AKIS osapooli. Teadmussiirde- ja nõustamissüsteemi terviklikkus ja paindlikkus peab tagama uusima sõltumatu teadus- ja tehnoloogilise teabe jõudmise tootja ja töötlejani. Erinevaid AKIS osapooli kokkutoovad tegevused (koolitused, õppepäevad jne) aitavad tugevdada osapoolte vahelisi kontakte. V0.2 - Nõuandeteenuse kättesaadavuse parandamine ja toimiv nõuandeteenuste tugisüsteem Nõuandeteenused ja nõustajad moodustavad olulise osa põllumajanduse AKISest ning uue perioodi sekkumiste toel peaks nende roll AKIS terviksüsteemis muutuma pa remini nähtavaks. Vastavalt PõKa le on riigi rolliks eelkõige nõustajate järelkasvuks soodsa ja stabiilse keskkonna loomine, nõustajate koolitamine ja spetsiifilistel teemadel kompetentse nõuande kättesaadavuse tagamine. Kutset omavatest konsulentidest 33 % on spetsialiseerunud põllumajanduse valdkondadele (nt taimekasvatus, aiandus, loomakasvatus), 4 5 % metsandusele ja 22 % muudele valdkondadele. Kasvab analüütiliste teenuste koguse suurendamise ja digilahenduste laialdasema kasutamise vajadus. Põllumajanduse ja toidutööstuse valdkonnale iseloomulikult on sektori nõustajate puhul probleemiks järelkasvu nappus. Nõuandesüsteemis moodustavad olulise osa ( 5 6%) vanemaealised konsulendid (vanuses 50+) [1] (https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2019-teadmussiire.pdf, lk 22). Paljud tegevkonsulendid on siirdumas pensionile, noorte huvi ja motivatsioon põllumajandusnõustaja karjääri vastu on kesine (horisontaalne eesmärk SWOT nõrkus 3, oht 4). Valdkondlik, erapooletu ja kvaliteetne nõuandeteenus peab olema jätkuvalt tagatud üle Eesti. Nõuandeteenuse kvaliteet eeldab tugevat tugistruktuuri, mis toetaks nõustajat tema töös. Pädevate nõustajate olemasolu, põllu- ja maamajandusnõustajate järelkasv ning nõustajatele koolitusvõimaluste tagamine nõuab erilist tähelepanu, seetõttu on vaja korraldada koolitusi uute nõustajate väljaõppeks ning tagada tegevnõustajatele koolitus- ja arenguvõimalused. Koolituste puhul on oluline pöörata tähelepanu uuenduslikkusele, elulähedusele, suunatust erialakompetentsidele ning konsulentide individuaalsetele vaja dustele [2] . Nõustajate teadmiste kasv läbi erinevate õpivõimaluste p ar andeb nõuandesüsteemi võimekus t toota tulemust, uueneda, reageerida muutustele paindlikumalt ning jõuda maamajanduses nähtavamale kohale. Nõustajate koolitamine on üks osa elukestevast õppest, mis tagab nõuandeteenuse jätkuva kvaliteedi ning soodustab sektori ajakohastamist koos teadmiste jagamise ja parimate keskkonnasõbralike tootmistavade tutvustamisega. Põllumajanduskonsulentide keskkonnakaitsealased teadmised vajavad pidevat täiendamist, napib toidutöötlemise konsulente. Nõustajate järelkasv aitab t õhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse, edendab keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustab liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse, loob võimekust kohanduda kliimamuutustega ja pa randada maapiirkondade sotsiaal majanduslikku olukorda. Järelkasvu koolitamisel saab kasutada endisi nõustajaid, nt alustava nõustaja mentorina. Süsteemi tuleb kaasata kõik vastavate pädevustega sõltumatut nõuandeteenust pakkuvad osapooled, nii toetatava kui mittetoetatava nõuandeteenuse pakkujad. Nõustamisteenuse sihtgruppi tuleb laiendada põllumajandustootmiselt töötlemisele (horisontaalne eesmärk SWOT nõrkus 3) , et tagada toodangu lisandväärtuse kasvatamiseks vajamineva teabe kättesaadavus. Erilist tähelepanu tuleb pöörata alustavatele ja noortele ettevõtjatele, seda ka muude teadmussiirde tegevuste puhul. [1] SA Kutsekoda kutseregistri andmed https://www.kutseregister.ee/ [2] Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 2 „Nõustamisteenused, põllumajandusettevõttejuhtimis- ja asendusteenused“ analüüs (agri.ee) V0.3 - Innovatsioonikoostöö jätkuv toetamine piisava paindlikkusega Eesti ettevõtetes on kasutusel üha nüüdisaegsemad seadmed ja tehnoloogiad (horisontaalne eesmärk SWOT võimalus 1 ja 3) , aga ettevõtete investeerimisvõime teadus- ja arendustegevusse on piiratud ning uute tehnoloogiate, sh digilahenduste potentsiaal alakasutatud. Näiteks on digitehnoloogiate arendamine oluline toiduohutuse valdkonnas toidu jälgitavuse ning läbipaistva toiduahela tagamisel, mis panustab omakorda ka toidupettuste ärahoidmisse. Teadlased ei tea alati ettevõtjate konkreetseid vajadusi ning nendevaheline koostöö vajab jätkuvalt tuge ja tugevdamist. Seetõttu on vaja soodustada ettevõtjate ning teadus- ja arendustegevusega tegelevate asutuste omavahelist koostööd ( horisontaalne eesmärk SWOT tugevus 1 ja 5). T eadus- ja arendustegevuse tase on k liima ja põllumajanduse seoste vallas kõikuv, sel teemal ei ole piisavalt tehtud pilootprojekte ja rakendusuuringuid. Toidusektoris tuleb senisest enam rakendada teadussaavutusi, leida koostöös uuenduslikke lahendusi (näiteks toidu koostise muutmiseks tervist toetavamaks, toidupettuste avastamismeetodite ning toidupakendite keskkonnahoidlike alternatiivide leidmisel ja ringlusse võetavate pakendite, sh korduskasutuspakendite toiduohutuse aspektide hindamisel), suurendada koostöö abil ressursitõhusust ja leida turge ka väiksema mahuga nišitoodetele. Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on vaja panustada tootmistehnoloogia uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamisesse ning innovatsiooninõustajate kaasamisse. ÜPP innovatsioonitoetus peab sobima nii kogu sektori kui üksikettevõtete vajadustega, suurtele ja väikestele projektidele, mis tähendab piisavat paindlikkust. Kui MAK 2014–2020 raames toetati innovatsiooniklastreid ja innovatsiooniprojekte (sh piiriülene koostöö EIP tegevusgruppidega), on paindlikkuse suurendamiseks vajalik luua täiendavalt ka arendusosaku kasutamise võimalus ( horisontaalne eesmärk SWOT võimalus 4) . Koostöö jätkamine teiste riikide Euroopa I nnovatsioonipartnerluse töögruppidega aitab tugevdada teadus- ja teadmussiirde koostööd ning rahvusvahelise teabe kättesaadavust. V0.4 - Teadmussiire ja teabelevi, digitaalse teabesalve loomine teadmussiirde kättesaadavuse tõhustamiseks AKIS osapoolte vahelise koostöö tulemusel koordineeritud teadmussiirde tegevuste kaudu saab jätkata teadlikkuse suurendamist erinevate valdkondade olulisemates küsimustes, nt loomade tervist ja heaolu mõjutavad aspektid loomakasvatuses, toiduohutuse nõuded toidukäitlemisel, keskkonna- ja kliimakohustused põllumajanduses jm. Teadmussiirde tegevused tähendavad tihedat koostööd teadlaste, praktikute, ekspertide, koolitajate ja nõustajate vahel, et sektori vajadused ja uute teadmiste rakendusvõimalused oleksid selgemad ( horisontaalne eesmärk SWOT tugevus 1, 3 ja 5, võimalus 2) . Tagada tuleb pidev uute teadmiste loomine, mis arvestab põllumajandustootjate ja töötlejate tagasisidet uuringuvajaduste kohta. Info uuringutulemuste, tehnoloogiliste uuenduste ja digilahenduste võimaluste kasutamise kohta peab jõudma kõigi vajalike AKIS osapoolteni. Sellele aitab kindlasti kaasa teabesalve loomine ( horisontaalne eesmärk SWOT nõrkus 4) , millest tunnevad puudust kõik osapooled, nagu kinnitab ka PMK teadmussiirde uuring ( https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2019-teadmussiire.pdf ). Toiduga kindlustatuse ning põllumajandustootmise ressursitõhusamaks muutumise tagamiseks on vaja luua ja teha kättesaadavaks uusi teadmisi ning teadustulemustel põhinevaid lahendusi. Kuna põllumajandustootjate kompetentsid vajavad pidevat täiendamist, tuleb jätkata innovatsiooni ja teadmussiirde (sh nõuandeteenus) toetamist, lisades paindlikkust ja täiendavaid võimalusi teemaderingi osas (nt laiendada nõuandeteenuseid töötlemisele, et aidata kaasa toodangu lisandväärtuse suurendamisele, parandada nõuandeteenuse kättesaadavust keskkonna ja maaparanduse valdkonnas). (SWOT EE1 nõrkus 3, 6; EE2 nõrkus 4, 12, 16, 17, 18, 19, oht 5, 7) Teadmussiirde tegevuste sihtgruppi tuleb laiendada kuni lõpptarbijani välja. Näiteks selleks, et minna üle kestlikule toidusüsteemile on oluline roll just tarbijal ja tema oskusel teha kestlikke ja tervist toetavaid toiduvalikuid. Tarbija teadlikkust on vaja tõsta nii tervist toetavast toitumisest (sh suunata tarbima vähem liha ja lihatooteid ning rohkem taimse päritoluga toitu), toiduohutusest ja toidust tulenevate riskide maandamisvõimalustest, toitumisalase teabe toidupakendi esikülje märgisüsteemidest kui ka toiduraiskamise vähendamise võimalustest. Teadmussiiret soodustab digitehnoloogia areng, mis teeb teabe kättesaadavaks, võimaldab arendada nt väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi, e-põlluraamatuid, bilansikalkulaatoreid jm ( horisontaalne eesmärk SWOT võimalus 3) . Uuringutulemustele, parimatele praktikatele jm olemasolevale teabele tuleb luua mugav ligipääs hästistruktureeritud elektroonilise keskkonna ehk teabesalve kaudu, mille arendamise ettevalmistustega on alustatud juba käesoleval perioodil teadmussiirde pikaajaliste programmide raames. Teisalt aitavad toetatavad tegevused kaasa digitehnoloogiliste lahenduste laiemale kasutuselevõtule põllu- ja maamajandussektoris. V1.1 - Tagada põllumajandustootjate jätkusuutlikkus ja sissetulekute stabiilsus Eestis ei kata põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus tootmiseks tehtavaid kulutusi (SWOT EE1 nõrkused 1, 2, 4, tugevus 1, ohud 1, 3). Turule suunatud tootmisel on sissetulekute kõikumine sõltuv välistest teguritest nagu maailmaturuhinnad ja ilmastikuga seotud saagikuste muutus. Põllumajandustootjate s tabiilsete sissetulekute tagamiseks makstakse põhilist sissetuleku toetus t . Rakendatava t sissetulekutoetuste kava ei diferentseerita piirkondlikult, kuna puuduvad selgelt eristuvad piirkondlikud sotsiaalmajanduslikud erisused. V1.2 - Tagada toetuste õiglane jaotus sihitult majanduslikult keerulistemas olukorras sektoritele või sektori osadele Erinevates tagasihoidlikuma tootlikkusega sektorites , kus on esindatud pigem väiksema majandusliku suurusega tootjad, on kuludega toimetulek keerulisem ning põllumajandustootmine ei taga tootjale õiglast sissetulekut (SWOT EE1 tugevus 5, nõrkused 1, 2, 3, 4. 6. 8, võimalused 4, ohud 1, 2, 3). Nendeks sektoriteks on piimatootmine, teraviljakasvatus, lihaveise ja lamba- ja kitsekasvatus ning köögi- ja puuvilja , marjade kasvatus ja seemnekartuli kasvatus . Tagamaks toetuste paremini sihitud ja õiglasem jaotus makstakse nendes sektorites t ootmiskohustusega seotud toetus eid. Samas, et mitte piirata tootjate arengut, toeta takse kõiki sektoris tegutsejaid, diferentseerides sihtgruppe loomade või hektarite arvu alusel, mis toetab põllumajandustootja enda laienemis- ning arengusoovi ning tagab toetuse vähenemise vastavalt potentsiaalsele turult saadava sissetuleku kasvule. Loomakasvatus annab ca poole Eesti põllumajandustoodangu väärtusest. Sektor väärindab taimekasvatussaaduseid, tagab toidujulgeoleku ning panustab keskkonnahoidu (orgaanilise väetise kasutamine, karjatamine, mahetootmine). Väiketootmise säilitamisel on oluline roll toidujulgeoleku tagamisel. Lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatuses (SWOT EE1 tugevus 5, nõrkused 1, 3, 6, ) on valdavalt tegemist paljude väikeste majapidamistega, kus tootlikkus on madal, kuid neil on suur sotsiaalne roll maapiirkondade hõives. Nii lihaveiste kui lamba- ja kitsekasvatuse üheks p robleem kohaks on madal karjade osakaal jõudluskontrollis , mis paremate lihajõudlusnäitajate saavutamise abil kvaliteeti ei taga. Piimasektoris on olulised erinevused suurte ja väikeste tootjate vahel (SWOT EE1 tugevus 3, nõrkus 1, 2, 3, ohud 1, 2). Turu arengud on soodustanud suuremate ettevõtjate laienemist samal ajal, kui väiksemate karjade arv väheneb. Kuna oluline on mitte sekkuda ettevõttesiseste protsesside loomulikku kulgu, vaid toetada teatavate sektorite toimetulekut, siis on vajalik määrata toetuste saajate sihtgrupid. Sekkumiste sihtgrup p ide alam- ja ülempiiri määramisel on võetud arvesse nö edukuse gruppe, mis näitavad ettevõtte netolisandväärtust tööjõu aastaühiku kohta, jaotades ettevõtted kas vähem edukateks (25% kõige väiksem NLV/tjü), keskmise lt eduk ateks (keskmine 50% NLV/tjü) või edukateks (kõrgeim 25% NLV/tjü). Lisaks on võetud arvesse nii sotsiaalseid, majanduslikke kui ka keskkonnanäitajaid (loomkoormus) . Seetõttu on planeeritud loomapõhised tootmisega seotud toetused kõikide karjade teatavale arvule loomadele, arvestades eespool toodud aspekte , et tagada toetuste sihitud ja õiglasem jaotus ning ümbersuunamine suurematelt väiksematele majapidamistele. S amal ajal ei piirata ettevõtte arengut ega kasvu. Samuti väheneb oht, et ettevõtjad hakkaksid toetuse saamise eesmärgil loomade arvu toetusõigusliku karja suurusega vastavusse viima , sh kunstlik ult karj u suurendam a või jagam a . Lisaks on sekkumiste planeerimisel silmas peetud, et sihtgruppide määramisel oleks oht ülekompenseerimisele välditud. Võrreldes eelmise perioodi tootmisega seotud toetuste rakendamisega täheldati , et sektorite sõltuvus toetustest on sektoriti erinev. Näiteks lihaveisekasvajatel moodustuvad toetused keskmiselt 47% sissetulekutoetustest, piimalehmakasvatajal aga FADN keskmiselt 19%. Seega ei ole mõistlik ei sihtgruppe (toetatavate loomade arvu piirmäära) ega ühikumäärasid väga kõrgele tõsta, mis muudaks toetuse jagunemise ebaproportsionaalseks ja sekkumise eesmärk ning sihipärasus läheks kaduma. Samuti võib see hoopiski hakata pärssima ettevõtte arengut. Taimekasvatust mõjutavad nii muutlik ilm, ebastabiilne turuolukord kui ka taimehaiguste ja –kahjurite levik (SWOT EE1 ohud 3, 4), mille tagajärg on ebastabiilsus sissetulekutes. Puu- ja köögiviljakasvatusel, kui kõrgema tööjõuvajadusega sektoril, on suur sotsiaalne roll. Sektoris tegutsevad pigem väiksemad majapidamised, seega tootmiskohustusega toetus panustab toetuste õiglasema jaotuse eesmärgi täitmisse. Sektoris saavad tegevust alustada eelkõige uued ja noored põllumajandustootjad, kuna aiandusega tegelemiseks piisab ka väiksemast põllumajandusmaa pinnast. Suurimateks väljakutseteks on tootmismahtude suurendamine (SWOT EE1 võimalus 4), investeerimisvõimekus uutesse tehnoloogiatesse ning aiandussaaduste isevarustatuse taseme kasvatamine Eestis. Eesti tootmiskulud on EL keskmisest kõrgemad (SWOT EE1 nõrkused 1, 2, 3) ja sektoril tuleb konkureerida importtoodangu odavamate hindadega, sest avatud turu tingimustes on hinnad väga kõikuvad (SWOT EE1 ohud 1, 2). 10 aastaga on oluliselt vähenenud kasvupinnad ning alaneb isevarustatuse tase. FAO andmetel tarbime võrreldes keskmise eurooplasega puuvilja enam (aastas ca 88 kg puuvilja inimese kohta), kuid köögivilja tarbime keskmisest eurooplasest tagasihoidlikumalt (106 kg aastas). Eestlaste osatähtsus, kes ei tarbi igapäevaselt puu- ja köögivilja, suureneb eelkõige noorte arvelt. Puu- ja köögivilja kasvatajate sissetulekud kõiguvad oluliselt (näiteks 2021. aastal võrdluses 2020. aastaga suurenes kogutoodangu väärtus +48%, kuid 2020. aastal võrdluses 2019. aastaga -53%) ja sissetuleku stabiliseerimiseks ei piisa vaid põhisissetulekutoetusest, mille suhe toodangu väärtusesse ha kohta jääb tagasihoidlikuks. Sissetulekute stabiilsuse tagamiseks on planeeritud maksta ühetaolise maksena tootmiskohustusega seotud toetust. Teraviljakasvatuses on erinevused suurte ja väikeste tootjate vahel (SWOT EE1 tugevused 1, 2) ning tootmisstruktuur on duaalne (34% teraviljapinnast on 4% teraviljakasvatajate, kellel on üle 500 ha teravilja, kasutuses). Eestis kõigub teraviljatoodangu väärtus aastate lõikes oluliselt (näiteks 2016 võrdluses 2015 -47% või 2019 võrdluses 2018 aastaga +57%), suurim kõikumiste mõju on väiksematele majapidamistele, kus on madalam tootlikkus ja madalam kuludega toimetuleku võime (SWOT EE1 nõrkused 2, 3, 4). Tootmiskohustusega seotud toetus suunatakse eelkõige kuni 100 ha teravilja kasvatavatele majapidamistele, keda on üle poole kõigist teraviljakasvatajatest, tagades selliselt ka toetuste sihitud ja õiglasema jaotuse. Kartuli kasvupind on Eestis väheneva suunaga ning sissetulek kõigub oluliselt kuni +90% või -63% (SWOT EE1 nõrkused 1, 2, 4), samas on tegu toidujulgeoleku seisukohalt olulise sektoriga, millele tuleb tagada kvaliteetse sisendina seeme (EE1 SWOT tugevus 8). Sissetulekute stabiilsuse tagamiseks on planeeritud maksta ühetaolise maksena tootmiskohustusega seotud toetust. V1.3 - Tõsta põllumajandustootjate teadlikkust riskijuhtimisvahendite st ja toetada põllumajanduses saa kide ning loomade kindlustamist Põllumajandustootjate vastupanuvõime suurendamiseks turu- ja tootmisriskide vastu on oluline soodustada põllumajanduses saakide ja loomade kindlustamist. Tulenevalt põllumajandustootjate suhteliselt vähesest teadlikkusest erinevate riskide juhtimise alal (tegevuse mitmekesistamine, ühistegevus, loomade ja saagi kindlustamine jne) on oluline valdkonnas arendada nõuandesüsteemi, mis on efektiivne ja vastab erinevate põllumajandustootjate vajadustele. Viimastel aastatel on põllumajandustootjad seisnud silmitsi üha suuremate majandus- ja keskkonnariskidega (nt maailmaturul hindade kõikumine, sigade Aafrika katk, liigniiskus ja põud), millest tulenevalt on tõhus riskijuhtimine muutunud põllumajandustootjate jaoks üha olulisemaks. Kõik sellised ootamatud sündmused vähendavad põllumajandustootjate sissetulekuid, mõjutavad nende pikaajalisi tootmisplaane, konkurentsi- ja investeerimisvõimet. (SWOT EE1 nõrkus 4, 5, oht 3, 5, 8) V1.4 - Kaasajasta da põllumajanduse taristu t , mis arvestataks keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega P õllumajandusmaa jätkusuutlik uks kasutami seks on vaja tagada kuivendussüsteemide toimimine , mis suurendaks saagikindlust , säilitaks muldade kasutusvõimalusi ning maandaks põllumajandustootjate ilmastikust tingitud tootmisriske (EE1 SWOT nõrkused 9,11 ja ohud 3 ja 11) . Teed peavad kandma kaasaegset põllu- ja metsamajandus- ning tulekustutustehnikat ning vältida tuleb mulla tihenemist (EE1 SWOT nõrkused 10) . K aasajastatud põllumajanduse taristu olemasolu peab arvesta ma keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega , sh turv a smuldade kaitsega . Samuti tuleb p õllumajanduse taristu investeeringute puhul rohkem tähelepanu pöörata ühisinvesteeringutele , eesvoolude tehnilisele ja ökolooglisele seisundile ning turvasmuldade kaitsele. Samuti on oluline teede olukord ja juurdepääsetavus. V1.5 - Vähendada põllumajanduses tootmiskulusid ja j ätkata põllumajanduslikus tootmises rakendatava diislikütuse aktsiisisoodustusega Eestis ei kata põllumajandustoodangu väärtus tootmiseks tehtavaid kulusid ja tootmiskulud toodangu väärtuse ühiku kohta on kõrgemad kui ELis keskmiselt (SWOT EE1 nõrkused 1, 2, ohud 1, 2). Kõrgemate tootmiskulude leevendamiseks on oluline jätkata põllumajanduslikus tootmises rakendatava diislikütuse aktsiisisoodustusega võrreldes tavadiisl i kütuse aktsiisimääraga. Olenevalt energiahindade muutustest ulatub aktsiisi osa diislikütuse jaehinnas keskmiselt 30%-ni, soodusaktsiisi rakendamine vähendab sektori vahetarbimise kulutusi kuni 5%, mis on oluline vahetarbimise ja kogutoodangu pingelise suhte puhul (2015–2020 keskmine 0,74) põllumajandussektoris tagab põllumajandustoodete tootmiseks kasutatava kütuse madalama hinna. V1.6 - Suurendada toetuste õiglasemat jaotust Eesti põllumajandussektori struktuur on duaalne – 4% majapidamistest, kellel on 500 ja enam ha maad, kasutab 46% põllumajandusmaast ja 35% majapidamistest, kellel on alla 10 ha maad, kasutab kokku 2% maast. 2020. aastal oli põllumajandusloenduse andmetel keskmine majapidamise suurus 86 ha, kuid keskmine ühtse pindalatoetuse (ÜPT) pind 69 ha ja FADN keskmise ettevõtte kasutuses olev pind 130 ha (2019). Seejuures on hulk majapidamisi ning toetuse saajaid, kellel on ainult loomad (5% piimalehmadest, 4% ammlehmadest, 12% lammastest ja kitsedest, 81% sigadest ja 95% mesilasperedest on majapidamistes, kes ei taotle ÜPT) ning maa puudub, samal ajal kui on hulk majapidamisi (ca 4000, keskmise pinnaga 9 ha), kelle põllumajandustootmine hõlmab vaid maa heas põllumajanduslikus korras hoidmist. Pelgalt hektaripõhise ümberjaotava toetuse rakendamine ei taga piisavas mahus keskmisest väiksemate majapidamiste jätkusuutlikkuse paranemist. Vaid koosmõjus tootmiskohustusega seotud toetustega on õiglasema toetuste jaotuse eesmärk täidetav. Võttes arvesse põllumajandusmaad heas korras hoidvate isikute osakaalu ning tootjate, kes FADN järgi ületavad majandusliku suuruse lävendi 4000 eurot maakasutust, on ümberjaotava toetuse sihtgrupiks määratud majapidamised kellel on 10 ja enam ha ning toetatakse kuni 1-130 ha kõiki majapidamisi. Selliselt suunatakse keskmisest väiksematele majapidamistele ha kohta enam toetust (SWOT EE1 tugevus 5, nõrkused 1, 2, 3, 4, 6), seejuures silmas pidades, et toetuste vähenemise mõju suurematele ettevõtetele ei vähendaks nende jätkusuutlikkust oluliselt. V2.1 - Arendada toidusektori ettevõtjate koostööd ja turustusvõimalusi eelkõige läbi lühikeste tarneahelate EL-i ühisturul konkurentsis püsimiseks olukorras, kus Eesti otsetoetuste tase on EL-i keskmisest olulisest madalam, tootmiskulud aga kõrgemad, on Eesti põllumajandustootmine olnud sunnitud kontsentreeruma suurematesse tootmisüksustesse, millega on kaasnenud väikeste põllumajandusettevõtete arvu ja peretööjõu osatähtsuse vähenemine. Kuigi sektori majanduslik efektiivsus seeläbi kasvab, siis väiketootjate arvu vähenemine mõjutab negatiivselt maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku arengut. Maapiirkondades asuvatel väiketootjatel on sageli kvaliteetsed nišitooted, kuid väiketootjatel on eraldiseisvalt madal turujõud (SWOT EE2 nõrkus 1) ning vähene võimekus teha toodete turustamiseks investeeringuid ning turundustegevusi. Seetõttu on põllumajandus- ja toidusektori müügivõimekuse tõstmise sekkumise puhul oluline jätkata lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude arendamist. K riitilise tähtsusega on tootjate koostöö toetamine ning vajadus soodustada investeeringuid põllumajandustoodete ja neist töödeldud toodete turustamisvõimaluste arendamisse. Lühikeste tarneahelate kontekstis tuleb pöörata tähelepanu võimalusele edendada koostööd ka teiste toidusektori osapooltega, näiteks maaturismi ja kulinaaria valdkonnaga, kelle kaasabil on võimalik tõsta tarbijate teadlikkust lühikeste tarneahelate kaudu turustavatest toodetest (SWOT EE2 võimalus 4) . V2.2 - Tõsta toidusektori ettevõtjate müügivõimekust läbi ühiste teavitus- ja turundustegevuste Eestis on tarbijanõudlusega kiiresti kohanev ning kõrge kvaliteediga mitmekülgset toodangut tootev toiduainetööstus (SWOT EE 2 tugevus 4, 9), kuid eksporti iseloomustab madala lisandväärtusega toodangu kõrge osakaal (SWOT EE 2 nõrkus 5). Eesti kohaliku turu väiksusest tulenevalt on ettevõtjatel huvi ekspor d i edendamise vastu ( SWOT EE 2 tugevus 6) ning ettevõtluse ja majanduskasvu edendamise üks peamisi võimalusi on kodumaiste toodete suunamine välisturgudele. Kuna Eesti toidutööstused on EL keskmistest toidutööstustest väiksemad (SWOT EE2 nõrkus 9) , siis on nende turujõu kasvatamiseks välisturgudel vajalik põllumajandus- ja toidusektori müügivõimekuse tõstmise sekkumise puhul toetada ühiseid teavitus- ja turundustegevusi, et viia läbi turu-uuringuid, suurendada kontaktvõrgustikku ning leida kaubanduspartnereid. Ühised müügiedendus- ja teavitustegevused tugevdavad toidusektori osapoolte ekspordi- ja müügivõimekust. V2.3 - Tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas läbi teadlikkuse tõstmise koostöövõimalustest, ühistegevuse edendamise ning ühisinvesteeringute soodustamise Tulenevalt Eesti toiduainetööstuste väiksusest peaks jätkuvalt soodustama ja toetama ühisinvesteeringuid, mis aitavad paremini kaasa struktuursete muutuste toimumisele ja on laiema mõjuga. Samuti tooks see endaga kaasa suuremad tootmismahud ja sellest tuleneva konkurentsivõime tõusu ning suurendaks maapiirkonna väiketootjate toodangu paremat väärindamist või turustamisvõimalusi. (SWOT EE1 võimalus 3, EE2 nõrkus 1, 2) V2.4 - Tõsta põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet, keskkonna, kliima ja ressursitõhustuse alast tulemuslikkust inv esteeringute soodustamise kaudu Investeeringuvajadus on Eesti põllumajanduses ja toidu sektoris endiselt suur (SWOT EE2 nõrkus 2, 3, 5, 7, 8, 9, 11, 13) . Oluline on panustada investeeringute tegemisel tehnoloogiasse ning teadus- ja arendustegevusse ja toetada laiemalt finantsinstrumentidele ligipääsu. Lisaks investeeringutele tehnoloogiasse on vajalik põllumajandus- ja toidusektori müügivõimekuse tõstmiseks senisest suuremas mahus panustada ka Eesti eksportööride teadmiste ja kompetentside arendamisesse ning kontaktvõrgustiku loomisesse, mis võimaldaks meie toiduainetööstusel suurendada konkurentsivõimet välisturgudel. Toiduainesektori konkurentsivõime parandamiseks tuleb senisest enam rakendada teadussaavutusi ja leida uuenduslikke lahendusi, et leida turge väiksema mahuga nišitoodetele. Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. V2.5 - Arendada välja kohalikul bioressursil põhineva id väärindamisüksus eid Vajalik on toetada investeeringuid kohalikul bioressursil põhinevate väärindamisüksuste väljaarendamiseks Paremini tuleb ära kasutada tootmisest tekkivaid kõrvalsaadusi ja jäätmeid ning kasutada bioloogilisi ressursse en ergia ja materjalide tootmiseks (SWOT EE2 nõrkus 7, 8, 13, võimalus 6) . V2.6 - Suurendada mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust Mesindusel on põllumajanduse ökosüsteemi seisukohast oluline roll, parandades taimekoosluste tasakaalu ja paljunemist. Eestis on mesindusega tegelemiseks head võimalused (SWOT EE2 tugevus 2; võimalused 3, 11), kuid mesilasperede arvukust mõjutavad negatiivselt mesilashaiguste levik, majanduslik mittetasuvus, mesinike keskmise vanuse tõus ja mittetõhus koostöö (SWOT EE2 nõrkused 3, 11; oht 3). Nende tegurite mõju vähendamisele ja mesilasperede arvu säilitamisele aitavad kaasa sektori konkurentsivõime ja turule orienteerituse suurenemisele suunatud tegevused. Kuni EL 2014–2020 eelarveperioodi lõpuni adresseeriti mesindussektori konkurentsivõime ja turule orienteerituse suurendamist mitmesuguste tegevustega EL ühise turukorralduse määruses sätestatud mesindusprogrammide kaudu, sealhulgas mesinike nõustamine, koolitus, tehniline abi, investeeringud, mesilashaiguste ja mee kvaliteedi analüüsimine. Alustatu edasiarendamiseks ja tulemuste kinnistamiseks tuleks nende tegevuste toetamist jätkata. Täiendavate uute tegevustena tuleks toetada müügiedenduse ja turundusega ning teadusasutustega tehtava koostööga seotud tegevusi. V3.1 - Tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamise kaudu Põllumajandustootjate positsiooni tugevdamiseks on oluline, et tootjad koonduksid ühistutesse ja ühistud tunnustaksid ennast tootjaorganisatsioonina, et kasutada konkurentsireeglite erandeid ja suurendada oma turujõudu toidutarneahelas (SWOT EE3 nõrkus 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, nõrkus 2). Tootjaorganisatsioonide tegevus aitab säilitada põllumajandus- ja toiduainesektori mitmekesis t ettevõtlusstruktuuri ning hoida tootjate sissetulekud stabiilsena , suurenda b konkurentsivõimet ja turule orienteeritust ning tõsta b lisandväärtust ja ekspordivõimekust. Kuigi ühistute arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, on enamik loodud ühistutest väikesed ja loovad vähe lisandväärtust. S uuremat tähelepanu pöörata sektoritele, kus ühistegevus tootjate vahel on väga madal või sisuliselt puudub , näiteks puu – ja köögiviljasektoris Väiksemate liikmete arvuga ühistud peaksid ühine ma , et läbi tootmismahtude kontsentreerumise või kulude optimeerimise oma turujõudu kasvatada. Eesti ekspordis on suur osa väärindamata toorainel ning tootjate sissetulekuid mõjutavad oluliselt hinna- ja tootmisriskid. Tootjatele stabiilsemate sissetulekute ning välisturgudel konkurentsivõimelisuse tagamiseks on vajalik ühistu te sh tunnustatud tootjaorganisatsioonide müügitulu kasv liikme kohta ning ühistute poolt loodud lisandväärtuse osakaalu tõus. Eesmärgi saavutamiseks on oluline hõlbustada põllumajandusühistute juurdepääsu kapitalile ning finantsinstrumentidele laiemalt ning panustada tootjaorganisatsioonide arendamis se kaasates senisest enam vajalikku know-how ’d. V3.2 - Lõpetada e baausate kaubandustavade kasutami ne tarneahelas Põllumajandustootja ning toiduainetööstuse positsiooni tugevdamine aitab vähendada ka ebaausate kaubandustavade kasutamist, mida kontsentreerunud ning tugevama läbirääkimispositsiooniga jaekaubandusettevõtted endast nõrgema turujõuga tarneahela osalistele peale suruvad (SWOT EE3 võimalus 1, oht 1) . Ebaausate kaubandustavade esinemine võib panna ettevõtja kasumi ja kasumimäära surve alla, mille tulemuseks võib olla ressursside ümberpaigutamine ning isegi elujõuliste ja konkurentsivõimeliste turuosaliste ettevõtlusest kõrvaldamine. 1. novembris t 2021 jõustus p õllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa k aubandustava tõkestamise seadus , mille eesmärgiks on kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. V3.3 - Tõsta teadlikkust kvaliteedikavadest ja suurendada nende raames toodetud toodete osakaalu Tarneahelat iseloomustab erinev turujõud selle lülide vahel (SWOT EE3 nõrkus 3), tootja positsiooni tugevdamisel on üheks võimaluseks koonduda ja teha koostööd toodangu kvaliteedi tõstmiseks ning kulude optimeerimiseks. Kvaliteedikavades osalemine võimaldab tõsta sissetulekuid toodangu eest saadava kõrgema hinna ning ühiselt tehtud kvaliteedikava promotsiooni abil. 2022. aasta seisuga on Eestis kaks riiklikult tunnustatud kvaliteedikava, mis keskenduvad rohumaal kasv atatud loomade liha tootmisele ning kaks geograafilise tähi sega toodet. Kuigi kvaliteedikavadega liitunud põllumajandustootjate arv Eestis kasvab (SWOT EE 3 tugevus 3), siis puuduvad tootjatel endiselt piisavad teadmised kaasaegsest ühistegevusest (EE3 nõrkus 2) ning kvaliteedikava eelistest. Tootjate ühistutesse koondumise eelduseks on tootjate teadmiste kasv nii ühistegevusest, kvaliteedikavadest kui muudest koostöövõimalustest. Sealjuures on o luline tõsta teadlikkust geograafilistest tähistest ja nendega seotud võimalustest ning selleks on varasematel aastatel teadmussiirde meetmeid ka kasutatud. Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata ka tarbijate teadlikkuse tõstmisele, et tuua esile kvaliteedikavade raames toodetud toodete eeliseid. V4.1 - Suurendada teadlikkust kliima, selle muutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjust Vähendamaks survet keskkonnale, on vaja oluliselt enam teadmisi kliima, selle muutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjust. Vajalik on viia läbi uuringuid ning nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil aktiivselt tegeleda KHG ja õhusaasteainete hindamise metoodika ja andmete täpsustamisega ning vastava seire parendamisega. (SWOT EE4 nõrkus 1) Nende v ajadusega tegeletakse tehnilise abi vahenditest ja eraldi sekkumist ette ei nähta. Sektori osapoolte kompetentsid kliimateadlike uute tehnoloogiate, teadustulemuste, digilahenduste ja muude valdkondade o sas vajavad pidevat täiendamist (SWOT EE4 nõrkus 2). Energia-, ressursi- ja keskkonnasäästlike lahenduste väljatöötamine eeldab uute teadmiste loomist ning teadustulemustel põhinevate uudsete lahenduste kättesaadavust ja ajakohase info sihtgruppideni viimist terviklikult toimiva AKISe kaudu. V4.2 - Eelistada keskkonnasäästlikku tootmist, investeeringuid, ringbiomajandusel tuginevaid lahendusi Kliimaeesmärkide saavutamiseks ning põllumajandussektori konkurentsivõime hoidmiseks tuleb eelistada keskkonnasäästlikku tootmist, investeeringuid keskkonnasäästlike ja innovaatiliste tehnoloogiate rakendamiseks ja soodustada ringbiomajanduse põhimõtetel tuginevaid lahendusi, sh biogaasi ja biometaani tootmist. Suuremate kliimamõjuga keskkonnasäästlike investeeringuteks tuleb eelkõige toetada investeeringuid bioenergial töötavate katelde soodustamiseks teraviljakuivatites, biogaasi traktorite kasutuselevõtmiseks ning taastuvenergia kasutuselevõtmiseks põllumajanduses ja energiakokkuhoiu saavutamiseks katmikaladel, mis kõik p anustavad säästvasse energiasse (SWOT EE4 tugevus 4; nõrkus 4, 5; võimalus 1, 2, 5). Vajalikke investeeringuid on plaanitud toetada sekkumise põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud kaudu. V4.3 - Suurendada süsiniku sidumist muldades , kaitsta muldade orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suuremat tähelepanu turvasmuldade kaitsele Vaja on suurendada süsiniku sidumist muldades , kaitsta muldade orgaanilise süsiniku varusid ning pöörata suuremat tähelepanu turvasmuldade kaitsele . (SWOT EE4 tugevus 2; nõrkus 2; võimalus 3, 4; oht 1) Sellele aitab kaasa turvasmuldade rohumaa alla viimine ja rohumaana hoidmine ning asjakohastel juhtudel nendel aladel veerežiimi kohandamine. Neid tegevusi toetatakse erinevate sekkumiste kaudu strateegiakava raames. Oluline on mineraalmuldadel orgaanilise süsiniku varu suurenemist soodustavate ja KHG heidet vähendavate praktikate viljelemine ning suuremat tähelepanu tuleks pöörata süsinikupõllundusele. Samuti tuleb rakendada täppisviljeluse praktikaid. Happeliste muldade neutraliseerimisel on tõendatud positiivne mõju süsiniku sidumisele mullas, selle potentsiaali realiseerimiseks tuleb soodustada mineraalmuldadel lupjamist. Lisaks on muude kliimamuutusi leevendavate praktikate ja rohumaade ning metsade elurikkuse säilitamist soodustavate meetmete rakendamine plaanitud läbi 5. ja 6. erieesmärgi (pärandniitude hooldamise toetus, väärtuslike rohumaade säilitamise toetus, keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mullakaitsetoetus, mahepõllumajanduse ja ökoalade ökokava ning e lurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades ). Meetmete raames soodustatakse ka agrometsandust, kuivõrd pärandniitude all mõeldakse muuhulgas puisniite, puiskarjamaid, kui ka puittaimi maastikuelementidena. V4.4 - Kiirendada süsiniku sidumist ja metsa kasvu Süsiniku sidumise ja metsa kasvu kiirendamiseks on vaja panustada hooldusraiete (valgustus- ning harvendusraied) õigeaegsesse tegemisse . (SWOT EE4 nõrkus 6) Oluline on motiveerida metsaomanikke tegema õigeaegseid hooldusraieid ja kasutama õigeid metsakasvatuslikke võtteid. Tegevus t rakendatakse sekkumise metsa kliimamuutustega kohanemise investeeringute kaudu . Metsakahjustuste ennetamiseks ja tagajärgedega toimetulekuks tuleb ellu viia tegevusi, mis aitavad ära hoida või leevendada taime- ja ulukikahjustustest ning ekstreemsetest ilmastikuoludest tulenevaid kahjustusi. (SWOT oht 2) V4.5 - Soodustada ilmastiku riske maandavate maaparandusinvesteeringu te tegemist Kliimamuutustega suureneb ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemine. (SWOT EE4 oht 2) Seetõttu tuleb toidu tootmiseks tagada maaparandus süsteemide toimine, , maaparandustööde planeerimisel ja elluviimisel tuleb arvestada kliimamuutuste mõjudega ning kliima- ja keskkonnaeesmärkidega, eelkõige tuleb vähendada KHG heidet kuivendatud turvasmuldadel, mida kasutatakse põllumaana. (SWOT EE4 nõrkus 3) Seega on oluline soodustada nendel maadel veetaseme tõstmist n äiteks veerežiimi kahepoolse reguleerimise või seadedrenaaži rajamise abil. Järjest enam suureneb vajadus ka mineraalmaal soodustada veerežiimi kahepoolset reguleerimist, mis võimaldab kasutusel olevat veeressurssi tõhusamalt säästa . S aagipotentsiaali ära kasutamiseks ja ebasoodsate ilmaolude riski maandamiseks on vajalikud ka niisutusinvesteeringud. Põllumajanduslikud maaparandusinvesteeringud , sh veetaseme tõstmine näiteks veerežiimi kahepoolse reguleerimise- või seadedrenaaži abil , leiavad laiemat käsitlust erieesmärgi 1 (investeeringud põllumajandusega seotud taristu kaasajastamisse) ja erieesmärgi 5 (maaparanduslikud keskkonnarajatised) teema all. Veeressurssi aitab tõhusamalt säästa katmikalade vee taaskasutussüsteemide kasutuselevõtmine ning sademevee kasutamine , samuti pidurdavad mõned maaparandussüsteemi keskkonnarajatised , nagu seadedrenaaž, puhastuslodu, settebassein ja tuletõrjetiik vee äravoolu kiirust . V4.6 - Tagada taimekasvatuses kliimamuutustega kohanemine Kliimamuutustega kaasneb uute ning ohtlike taimekahjustajate levik, mille takistamiseks peab rakendama tõhusat taimetervise kontrolli. (SWOT EE4 oht 2) Järjest enam suureneb vajadus rakendada täiendava i d kahjustajate levikut ennetavaid meetmeid. Uute ning ohtlike taimekahjustajatega toime tulekuks on oluline soodustada vabatahtlike riskide juhtimise kavade väljatöötamist ja rakendamist. Laiendama peab teavitustegevust uute ning ohtlike taimekahjustajate ning sobivate ennetus- ja tõrjemeetmete kohta. Sordiaretuses tuleb arvestada kliimamuutuste mõjudega , sh uute Eestisse jõudvate taimekahjustajatega. Oluline on tagada meie kliimatingimustes vajalike omadustega (nt talvekindlus, lühike vegetatsiooni periood jm), taimekahjustajatele hea vastupidavusega ja ressursitõhusate sortide ning neile sobiva agrotehnika olemasolu ja kättesaadavus ning teabe jõudmine tootjani. Oluline on jätkata kohalike ja vanade sortide kasvatamist, kuna nende võime kohaneda kliimamuutustega on suurem tänu mitmekesisemale genofondile võrreldes uute sortidega. Sekkumine kohalikku sorti taimede kasvatamise toetamiseks on kavandatud erieesmärgi 6 alt. V4.7 - Suurendada metsataimede kättesaadavust Erametsataimlates kasutatavad tehnoloogiad ei taga hetkel erametsaomanikele vajalikus mahus metsataimi ning erametsade uuendamise osakaal on vaid pool uuendusraiete pindalast . (SWOT EE4 oht 5) Kuna taimed peaksid olema kasvukohale sobivad, siis on vajadus soodustada investeeringuid kodumaise taimlamajanduse arendamiseks. Sekkumine taimlamajanduse arendamiseks on kavandatud erieesmärgi 4 alt. V5.1 - Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele Veekogumite hea seisundi saavutamiseks tuleb kaasa aidata pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele . Leostumise vähendamiseks on vaja soodustada selliseid praktikaid nagu talvine taimkate, vahekultuurid (püüdekultuurid), puhvervööndid, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, haritava maa rohukamaras või orgaanilise multši all hoidmine . Väetiste säästvaks kasutamiseks tuleb soodustada tasakaalustatud väetamist ja toitainebilansside tegemist ning täppisviljelust. Taimekaitsevahendite kasutamise vähendamiseks tuleb toetada sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamise piiramist ning integreeritud taimekaitse tõhusamat rakendamist. Ekstensiivsema tootmise säilitamiseks vajab jätkuvalt toetust nii mahetootmine kui ka muu ekstensiivsem majandamine, piisav maa ja veeressurss annab selleks võimaluse. Veekaitse eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks on kavas mitmeid sekkumisi, eelkõige keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mulla- ja veekaitsetoetus, mahepõllumajanduse ökokava jm . V5.2 - Happeliste muldade neutraliseerimine Happeliste muldadega põllumajandusmaa tootmispotentsiaali tõstmiseks ja süsiniku sidumise potentsiaali realiseerimiseks tuleb senisest enam leida võimalusi nende neutraliseerimiseks , sh pidades silmas ringmajanduse võimalusi. Põllumuldade lupjamist on plaanitud toetada keskkonnasõbraliku majandamise toetuse lisategevusena. V5.3 - Keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu soodustamine Keskkonnale avalduva surve vähendamiseks tuleb soodustada keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu, vajalikud on toetusskeemid keskkonnaalastele investeeringutele. Eelkõige tuleks toetada täppisviljeluse tehnoloogiat (näiteks õhkardinaga taimepritsid ja täppisväetamisseadmed), sõnniku- ja silohoidlate ehitamist ja renoveerimist sh katmist, välialadele söötmis- ja jootmisplatside ehitamist ja renoveerimist, sügavallapanuga lautade põrandate lekkekindluse parandamist ning maaparanduslike keskkonnakaitserajatiste ehitamist. Veesäästu soodustamiseks on vaja investeeringuid katmikalal kasutatava vee ringlusesse võtmiseks. Vajalikke veekaitsele suunatud keskkonnainvesteeringuid toetatakse investeeringusekkumiste (põllumajandustootjate materiaalsed investeeringud, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised) kaudu. Ilmastiku muutlikkus(e kasv)ust ja äärmuslike ilmastikutingimuste esinemissageduse suurenemisest tekkida võiva piirkondliku veepuuduse ja liigniiskuse ohuga tegeletakse peamiselt 1. erieesmärgi alt. V5.4 - Keskkonnaalase nõustamise arendamine Keskkonnateadlikkuse tõstmiseks tuleb arendada keskkonna-alast nõustamist ja tagada selle kättesaadavus põllumajandustootjatele. Senisest tõhusamalt tuleb tutvustada taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist reguleerivate õigusaktide nõudeid, keskkonnasäästlikke agronoomilisi võtteid ja tehnoloogiaid, sh digilahendusi. Vajalik on e-põlluraamatu rakendamise ja laialdase kasutuse soodustamine. Nõustamisteenuse arendamisel tuleb arvestada ka sektori ees seisvate uute probleemidega nagu uued taimehaigused jmt. Sekkumine on kavandatud horisontaalse eesmärgi alt. V5.5 - Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamine Vastavalt õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikule programmile aastateks 2020–2030 peab Eesti riik tegelema programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamisega. Õhukvaliteedi eesmärkide saavutamiseks ja valdkondlike rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks peab mh eelistama investeeringuid mittetootlikkesse ammoniaagiheidet vähendavatesse tehnoloogiatesse nagu sõnnikuhoidlate katmine ja sõnniku sisestuslaotus ning ammoniaaki püüdvate filtrite kasutamine. Sõnnikuhoidlate katmist tuleb võimalusel soodustada koos biogaasi tootmisega, et vältida kasvuhonnegaaside heite suurenemist. Õhukaitseks vajalikke investeeringuid on plaanitud toetada investeeringusekkumise (Investeeringud keskkonnasäästlikku tehnoloogiasse ja rajatistesse) kaudu. Keeruka kontrollitavuse tõttu sõnniku sisestuslaotust pindalapõhise sekkumise kaudu toetada ei plaanita. V5.6 - Mullaviljakuse säilitamine Mullaviljakuse säilitamiseks tuleb luua uusi ja tõhusamalt kasutada olemasolevaid teadmisi. Põllumajandustootjaid tuleb jätkuvalt motiveerida mullaanalüüsi näitude jt mullaandmetega ning mullaprotsesse ja mullatervist mõjutavate teguritega arvestama (sh kaasaegsete digilahenduste abil). Kuigi erodeerinud muldade osakaal on väike, tuleb selle hoidmiseks soodustada toitainete kadu ja erosiooni vältivate tehnoloogiate ja viljeluspraktikate kasutamist sh maa püsirohumaa alla viimist ja püsirohumaana hoidmist. Mullaviljakuse parendamiseks, sh optimaalse fosfori- ja kaaliumisisaldusega põllumuldade osakaalu suurendamiseks on vajalik soodustada väetiste, sh loomakasvatuses tekkiva sõnniku tõhusat kasutamist. Orgaanilise aine säilitamiseks ja suurendamiseks mullas tuleb jätkuvalt tähelepanu pöörata viljavahelduse järgimisele ning liblikõieliste kasvatamisele, soodustada vahekultuuride kasvatamist ja maa talvise taimkatte alla jätmist. Turvasmuldade harimist tuleks piirata ning soodustada tuleks orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate põllumajanduspraktikate levikut. Tuleks tõsta teadlikkust mullatervisest sh muldade tihenemise vältimisest. Mullaviljakuse säilitamiseks on kavandatud mitmeid sekkumisi, eelkõige keskkonnasõbraliku majandamise toetus, vee- ja mullakaitsetoetus. Sõnniku laotamine on reguleeritud veeseadusega ja selle kohta eraldi sekkumist ette ei nähta. V5.7 - AKISe terviklik toimimine Säästva arengu edendamiseks vajalike lahenduste väljatöötamine eeldab uudsete teaduspõhiste lahenduste kättesaadavust ja ajakohase info sihtgruppideni viimist. Kuna põllumajandustootjate kompetentsid uute tehnoloogiate, teadustulemuste ringmajanduse, uute ärimudelite ja digilahenduste osas vajavad pidevat täiendamist, tuleb jätkata innovatsiooni ja teadmussiirde toetamist, lisades paindlikkust ja täiendavaid võimalusi teemaderingi ja sihtgruppide osas. Oluline on toetada innovatsiooni ja teadmussiirde praktilist rakendamist põllumajandus tootmises. Sekkumine on kavandatud horisontaalse eesmärgi alt. V5.8 - Tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust keskkonnale Avalikkusele tuleb tagada piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust keskkonnale. Suurenema peab maht ja võimekus seirata ja analüüsida kogutud andmeid põllumajanduse keskkonnasurve kohta ning nõuete järgimise üle järelevalvet teostada. Kvaliteetne informatsioon peab võimaldama probleemkohtade tuvastamist ning senise tegevuse tulemuslikkuse hindamist. Vajadusega hinnata ÜPP sekkumiste mõju keskkonnale tegeletakse tehnilise abi vahenditest ja eraldi sekkumist selleks ette ei nähta. V5.9 - Pidurdada põllumuldadele elamurajoonide, teede, tootmishoonete ja kaevanduste rajamist Põllumajandustootmise sh ekstensiivsema tootmise säilimist ja laienemist võib ohustada soov rajada põllumuldadele elamurajoone, teid, tootmishooneid, kaevandusi jmt. Probleemiga tegeletakse riikliku poliitika kujundamisel ja eraldi sekkumist ette ei nähta. V6.1 - Mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine Eesti tugevuseks on mahepõllumajandusmaa ja põllumajanduskeskkonna meetmetega hõlmatud maa suur osakaal, mida tuleb hoida samal tasemel ja võimalusel suurendada. Loodusega arvestav majandamine tagab elurikkuse ja elupaikade säilimise ning ökosüsteemi teenuste toimimise, samuti liigirikaste ja mitmekesiste poollooduslike koosluste ning kõrge loodusväärtusega püsirohumaade säilimise. Need kooslused on olulised ökosüsteemi teenuste pakkujad, seal kasvavad mitmed kaitsealused liigid ning nad on vajalikud rekreatsiooniks ja kliimaregulatsiooniks. V6.2 - Elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine Elurikkuse, sh põllulindude, tolmeldajate ja kasurite säilitamiseks ja nende arvukuse suurendamiseks põllumajandusmaastikel on vajalik toetada elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamist ning kasutuselevõttu. Lindude, tolmeldajate ja kasurite soodustamiseks põllumajandusmaastikus saab kasutada erinevaid majandamisvõtteid. Haritaval maal on võimalik toetada lindude ja putukate toitumis- ja pesitsusalade säilitamist ja rajamist (nt külvamata alad, loodusliku rohumaa lapid või ribad, puuderead põldudel ja põlluservades, mesilaste korjealad) ning kasureid säästva agrotehnoloogia (sünteetiliste taimekaitsevahendite piiramine või asendamine mehhaaniliste umbrohutõrje seadmetega või biotõrjega, viljavaheldus, kultuuride mitmekesisus, erinevad põllutööde ja niitmise ajad) kasutamist. Niidetavatel rohumaadel saab elurikkust soodustada nt üle aasta hooldamisega, hilisema või osalise ja keskelt-lahku või servast-serva niitmisega ja võimalikult vähese rohukamara kahjustamisega. Mõõdukas ekstensiivne karjatamine suurendab elurikkust ning hoiab niidu- ja rohumaade taimestiku mitmekesisena, luues elupaiku nii eri liiki taimedele ja putukatele kui ka maas pesitsevatele haudelindudele. Liigirikaste niitude paiknemine põllumajandusmaastike vahel parandab oluliste ökosüsteemiteenuste nagu tolmeldamine ja kahjuritõrje, kättesaadavust põllukultuuridele, mis on vajalik integreeritud taimekaitse tulemuslikuks rakendamiseks. V6.3 - Kompenseerida elurikkust säästvaid tehnoloogiaid, maastikuelementide rajamist, karjatamis t Lisaks majandamispraktikate toetamisele on oluline kompenseerida ka elurikkust säästvaid tehnoloogiaid, maastikuelementide rajamist ning karjatamist soodustavaid investeeringuid, mille soetamise võimalusi pidurdab rahaliste vahendite nappus. Maastike mosaiiksuse ja sidususe suurendamiseks, elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste tagamiseks tuleb soodustada maa mitmekesist kasutust. Oluline on toetada erinevaid majandamiseviise (erinevad kultuurid, ökoalad, väiksemad põllud, püsirohumaad), maastikuelementide säilitamist ning uute elementide rajamist, et suurendada looduslikele liikidele sobivate elupaikade hulka. Mosaiiksuse heal tasemel hoidmisele suunatud tegevuste juures tuleb tähelepanu pöörata ka piirkondade erisustele. V6.4 - Elurikkuse säilimine erametsades Eesti tugevuseks on metsade rohkus. Elurikkuse säilimisele tuleb tähelepanu pöörata ka erametsades. Selleks et tagada keskkonnakaitseliste eesmärkide ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilimine ning taastada EL-s ohustatud taime- ja loomaliikide ning ohustatud elupaigatüüpide soodne seisund Natura 2000 võrgustikus ja kaitsealadel, tuleb erametsaomanikul osaliselt või täielikult loobuda raietest või muudest tulutoovatest tegevustest metsas. Selleks, et säilitada sissetulek metsandusest, tuleb leida võimalus toetada kaitsealadel metsa majandamisest loobumise tõttu saamata jäänud tulu. Tulundusmetsades tuleb võimalusel soodustada segapuistute kujundamist jättes hooldusraide tegemisel vastavalt koosseisule kasvama muid lehtpuid. Segapuistu on tormikindlam ning kahjurid ei saa metsale nii palju ka hju tekitada. Hooldusraideid toetatakse sekkumise „Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks“ raames. V6.5 - Põllumajandus loomade ja kultuurtaimede geneetilise mitmekesisuse hoidmine Lisaks looduslike liikide ja nende elupaikade kaitsmisele on oluline ka koduloomade ja kultuurtaimede geneetilise mitmekesisuse hoidmine. Kultuuripärandi ja geneetiliste ressursside säilitamine on oluline nii bioloogilisest, kultuurilisest kui ka majanduslikust seisukohast, kuna mitmekesiste tunnustega heterogeensed populatsioonid kannavad endas omadusi, mida on võimalik kasutada ka kultuurtõugude ja -sortide aretamisel. Lisaks säilikute säilitamisele geenipangas on väga oluline toetada taimesortide ja loomatõugude kasvatamist laialdaselt põllumajandustootmise ühe osana, mitte hoida neid ainult säilitamise eesmärgil. Suure genofondiga vanemad kohalikud sordid suudavad pideva kasvatamise korral kohalikes oludes nii keskkonnatingimuste kui ka kliimamuutustega paremini kohaneda. Kohalikud sordid ja tõud on samuti seotud meie toidukultuuriga ja mitmekesistavad meie toidulauda. V6.6 - Soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid Pinna- ja põhjavee kvaliteedi tagamiseks on vajalik soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid. Muldade kaitseks tuleb soodustada mullatervisele positiivset mõju avaldavate viljeluspraktikate rakendamist. V6.7 - Uute teadmiste loomine, ajakohase info sihtgruppideni viimine Ettevõtetele praktiliste lahenduste väljatöötamine eeldab uute teadmiste loomist ning teadustulemustel põhinevate uudsete lahenduste kättesaadavust ja ajakohase info sihtgruppideni viimist. Põllumajandustootjate, metsamajandajate ja maaomanike ning avalikkuse keskkonnateadlikkuse suurendamiseks ja keskkonnahoidlike lahenduste praktikasse jõudmiseks tuleb jätkuvalt toetada innovatsioonikoostööd, teadmussiirde tegevusi ning edendada keskkonnanõuande kättesaadavust ka spetsiifilistel teemadel. Vähendamaks põllumajanduse survet keskkonnale, on vaja oluliselt enam teadmisi kliimamuutuste mõjude leevendamise võimaluste ja kliimamuutustega kohanemise kohta, põllu- ning metsamajanduse vastastikusest mõjust, maastike, elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste seisundist, nende pakutavate teenuste toimimisest põllumajanduses ja metsanduses ning innovaatiliste, keskkonnasäästlike võtete ja tehnoloogiate kohta. Põllumajandustootjate ja metsamajandajate kompetentsid uute tehnoloogiate, teadustulemuste ja digilahenduste osas vajavad pidevat täiendamist. Maastike, elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste seisundi seireks ei ole sekkumist ette nähtud. V7.1 - Soodustada põllumajandussektoris põlvkondade vahetust ja aidata kaasa noortel põllumajandusettevõtlusega alustamisel ning jätkamisel Eestis on alla 40-aastaste põllumajanduslike majapidamiste juhtide osakaal 17% kogu majapidamiste juhtide arvust, kuid üle 65 aastaste ja alla 40 aastaste juhtide suhe on 1,5. Põlvkondade vahetus vajab motivatsiooni, kuna põllumajandussektor ei ole noorte hulgas atraktiivne (SWOT EE7 oht 2). Seetõttu on oluline ka uuel perioodil jätkata noortele suunatud sissetulekutoetuse rakendamisega panustades noorte sissetulekute stabiilsusesse ja soodustades noorte põllumajandustootjate alustamist põllumajandusega. Lisaks käesoleva programmperioodiga suurendatakse toetusõiguslik e hektar ite arvu esimese 100-ni (praegusel perioodil on noore toetuse ühtse pindalatoetuse (ÜPT) keskmine pind 79 ha ja noorte toetust maksti kuni 39 ha eest), mis omakorda võiks tuua juurde rohkem noori põllumajandustootjaid. Noore põllumajandustootja otsetoetuse rakendamise üheks tingimuseks on olnud, et toetuse saamise maksimaalne periood on 5 aastat, ka sama tingimus on seatud uue perioodi noorte sissetulekutoetusele. Vaadates taotlemisandmeid, siis 2019. aastal määrati antud toetust 854 taotlejale ning 2020. aastal aga 616 taotlejale. Selline vähenemine on põhjendatud eelpool mainitud tingimus es t , e t paljudel taotlejatel hakkab 5- aastane toetuse saamise perioodi lõppema ning seetõttu toetuse saajate arv väheneb. Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus koosmõjus ligipääsuga soodsale kapitalile läbi finantsinstrumendi ning otsetoetuste raam es põlvkondade vahetuse toetamis e on noorte põllumajandusse suundumisele positiivset mõju avaldanud, mistõttu on oluline jätkata noortele suunatud meetmete väljatöötamise ja rakendamisega. (SWOT EE7 nõrkus 2 ja 4) Et maapiirkonna elanikkond oleks aktiivne ja elujõuline, tuleb luua paremad eeldused põlvkondade vahetuseks ettevõtluses. Seda nii perekondade siseselt kui ka ettevõtete juhtimise tasandil. Edaspidi tuleb noortele ettevõtjatele, senisest enam tuge pakkuda. Vajalik on teadmiste ja oskuste taseme tõstmine läbi nõuandeteenuste, mentoriprogrammide, täiend- ja ümberõppevõimaluste ning välipraktikate, mis tagaksid praktilised teadmised ettevõtte igapäevaseks juhtimiseks. Kuna tehnoloogia ja põllumajanduslik praktika on pidevas arengus, siis järjepidev teemadega kursis olek on vajalik, et vältida võimalikku teadmistega mahajäämust. (SWOT EE7 oht 7) V7.2 - Aidata kaasa põllumajandusettevõtlusega alustamisele investeeringute soodustamise kaudu Vaja on luua eeldused, mille abil lisanduks põllumajandus- ja toidusektorisse ning maaettevõtlusesse uusi osalejaid ning mis lihtsustaks nende ettevõtlusega alustamist ja arengut. Selleks tuleb noortele põllumajandustootjatele luua paremad eeldused pangalaenu saamiseks ja põhivara sh maa ostuks. Nii noorte põllumajandustootjate kui alustavate mikro- ja väikeste töötlemisüksuste puhul on oluline suurendada ligipääsu kapitalile, kasutades selleks ka finantsinstrumentide võimalusi. (EE 7 SWOT nõrkus 3, 4 ja 5) V7.3 - Innovaatiliste teaduspõhiste lahenduste olemasolu Noorte põllumajandustootjate jaoks aitab maapiirkondade atraktiivsust tõsta innovaatiliste teaduspõhiste lahenduste olemasolu. Kuna uued tehnoloogiad, teadustulemused ja digilahendused on pidevas arenemises, tuleb jätkata innovatsiooni ja teadmussiirde toetamist, lisades paindlikkust ja täiendavaid võimalusi teemaderingi ja sihtgruppide osas. (EE 7 võimalus 1) V8.1 - Luua eeldused atraktiivsete, hästi tasustatud töökohtade tekkeks, mis oleks atraktiivsed ka noortele Maapiirkonna elujõulisuse tagamiseks on vajalik luua eeldused atraktiivsete ja hästi tasustatud töökohtade tekkeks (EE8 SWOT nõrkus 3) , mis oleksid atraktiivsed ka noortele vähendamaks viimaste lahkumist maapiirkonnast (EE8 SWOT oht 1). Selleks tuleb jätkuvalt soodustada lisandväärtust loovate majandustegevuste ja -valdkondade arendamist ning luua ettevõtjatele võimalused turutõrgete leevendamiseks, investeerimisvõimekuse suurendamiseks ja kapitalile paremaks juurdepääsuks läbi finantsinstrumentide (EE8 SWOT nõrkus 1,2 ja tugevus 4) . Ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamiseks on vajalik suurendada ettevõtjate teadlikkust, motivatsiooni ja võimekust ettevõtte arendamiseks, tootearendusega tegelemiseks, teadmiste ja oskuste taseme kasvatamiseks ning uutele turgudele sisenemiseks (EE8 SWOT võimalus 1) . Oluline on kasvatada kompetentsi teadustulemustel põhinevate uudsete lahenduste, tehnoloogiate ja digilahenduste laialdasemaks kasutuselevõtuks ning kasutada efektiivselt ära ettevõtluseks olemasolev taristu (EE8 SWOT võimalus 3 ja tugevus 2) . V8.2 - Arendada olemasolevaid aktiivseid kogukondi, kaasata noori, kasvatada tugevaid kohalikke kogukondi Oluline on kasutada olemasolevat tugevust ning arendada aktiivseid kogukondi, kaasata noori ning kasvatada tugevate kohalike kogukondade osakaalu (EE8 SWOT tugevus 1) . Vajalik on teostada kogukondlikult maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamist ning nutikate ja innovaatiliste lahenduste leidmist teenuste osutamiseks (EE8 SWOT nõrkus 2 ja 3 ning oht 4). Varasem kogemus kohalikul algatusel põhinev a alt üles lähenemisviis i (LEADER-lähenemine) rakendamisel on osutunud tõhusaks vahendiks kohaliku suutlikkuse ning atraktiivsuse kasvatamisel, sh teenuste osutamise ning kestliku ja mitmekesise elukeskkonna tagamisel, vaesuse vähendamisel ja töökohtade ning innovatsiooni loomisel maapiirkonna majanduses (EE8 SWOT nõrkus 4 ja võimalus 2) . Selle jätkamiseks tuleb anda kohalikele kogukondadele lisaks maaelu- ja kalanduspoliitikale suurem otsustusõigus ka muudes poliitikates. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata maaelu ja kohaliku kogukonna terviklikule nutikale toimimisele, mille tagamiseks tuleb maapiirkondades jätkuvalt toetada innovatsiooni ja digitaliseerimist läbi LEADER-lähenemise ning toetada uusi kogukondi liitvaid algatusi (nt arukad külad), parandada maaelu mainet (EE8 SWOT oht 3) , suurendada altpoolt tuleva algatuse tähelepanu keskkonna- ja kliimaeesmärkide suundumustel, toetada noori tulevikuliidreid ning suurendada sotsiaalset kaasatust (EE8 SWOT nõrkus 6) . Kohalikul tasandi kaudu on võimalik kasutada kohapealse taristu olemasolu (EE8 SWOT tugevus 2) kasutades seda elu-ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks (EE8 SWOT nõrkus 2) ning vähendada seeläbi maapiirkondadest lahkumist (EE8 SWOT oht 1). V8.3 - Tagada juurdepääs kiirele andmesidele, soodustada kaasaaegsete IKT-võimaluste kasutuselevõttu Maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks ning riigis pakutavate e-teenuste sujuvaks kasutamiseks (EE8 SWOT tugevus 3) on oluline tagada juurdepääs kiirele andmesidele ja soodustada kaasaaegsete infotehnoloogiliste võimaluste tõhusamat kasutusele võtmist. Sünergia loomise, kompetentsi kasvatamise ja efektiivsuse tagamise seisukohast tuleb suuremat tähelepanu pöörata maapiirkonna taristu arendamisele ning sealsete tõmbekeskuste terviklahenduste edendamisele. Aastatel 2021 kuni 2027 on Vabariigi Valitsus otsustanud toetada püsiühenduste rajamist turutõrkepiirkondades kokku 69,29 miljoni euroga, millest 24 mln eurot on taasterahastu NextGenerationEU (ehk Recovery and Res ilience Facility, RRF) vahendid ja 45 mln eurot on Euroopa Regi onaalarengufondi (ERF) vahendid. Seejuures on prioriteediks seatud just kiire interneti ühenduse tagamine maapiirkonnas. Eeltoodust tulenevalt ning vältimaks erinevate toetusmeetmete dubleerimist vastavat sekkumist ÜPP kava raames nendeks tegevusteks ei planeerita. Küll aga on oluline arendada valdkondade üleseid digilahendusi teenuste kättesaadavuse parendamiseks või kiire internetiühendusega väikeettevõtete ühiskasutuseks olevate võimaluste loomiseks koos nõustamisteenuse kasutamise võimalusega, nö digital hub ’i laadsete algatuste edendamine. Mainitud algatused on eelduseks kohalike tõmbekeskuste tekkimiseks ning maapiirkondade atraktiivsuse suurendamiseks (EE8 SWOT võimalus 2). Edendada tuleb ka maa- ja linnapiirkondade arengu sidustamist soodustavaid tegevusi, tagamaks piirkondade terviklik areng, seejuures tagada võrdsed tingimused kõigile ühiskonnas osalejatele (EE8 SWOT nõrkus 6) . V8.4 - Toetada katseprojekte, erinevate tehnoloogiate arendamist, innovatsiooni bioressursside kasutamiseks Strateegia Eesti 2035 toob Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekuse suurendamisel välja kestliku biomajanduse arendamise ja Eesti kujundamise biomajanduse tunnustatud arenduskeskuseks Euroopas, milleks tuleks muu hulgas toetada katseprojekte ning erinevate tehnoloogiate arendamist ja innovatsiooni soodustamist bioressursside paremaks ja säästlikumaks kasutamiseks (EE8 SWOT tugevus 5) . Mahukaid, Eesti majanduse jätkusuutlikku kasvupotentsiaali tugevdavaid bioressursside väärindamise suurinvesteeringuid toetatakse RRF vahenditest (EE8 SWOT tugevus 4) . V8.5 - Panustada ka esmatootjatele sobivate väiksemate biorafineerimisüksuste loomisesse PõKa rõhutab vajadust panustada ka esmatootjatele sobivate väiksemate biorafineerimisüksuste loomisesse, toetades vajalikku arendustegevust, samuti esmatootjate kaasamise vajadust biotoorainepõhiste lahenduste leidmisse ning kõrgema lisandväärtuse loomist maapiirkondades (sh uute biotehnoloogiliste protsesside ja toodete väljatöötamine) (EE8 SWOT nõrkus 5) . PõKa biomajanduse üks olulisi suundi on jääkide ja kõrvalsaaduste kasutuselevõtt väärtusliku ressursina, näiteks bioenergia/biogaasi tootmiseks (sh kohapealse töötleva tööstuse energiaga varustamiseks) (EE8 SWOT võimalus 5) . Seega on ringbiomajanduse seisukohast oluline kasvatada bioressursi (sh kõrval- ja kaassaaduste ning jääkide) töötlemis võimekust ja tooraine ekspordi asemel seda enam väärindada ning töödelda kõrgema lisandväärtusega toodeteks, sh bioväetised ja - materjalid (EE8 SWOT võimalus 4) . V8.6 - Vaesuse vähendamine, soolise võrdsuse suurendamine ja põhiteenuste kättesaadavus sotsiaalse heaolu tagamiseks Strateegiaga „Eesti 2035” seati eesmärgiks kasvatada ja toetada inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia näeb ette, et e lukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus . Vajadus on luua kõigile inimestele võrdsed võimalused sõltumata soost, elukohast või haridusest (EE8 SWOT nõrkus 4 ja 6). Seejuures on äärmiselt oluline tagada kõikidele ühiskonnagruppidele ligipääs neile vajalikele teenustele ning tagada heaolu läbi elukaare (EE8 SWOT nõrkus 4). Ühtekuuluvuspoliitika üheks suunaks on valitud Sotsiaalsem Eesti, mille kaudu toetatakse sotsiaalse heaolu, sh vaesuse vähendamise, soolise võrdsuse suurendamise ja sotsiaalvaldkonna teenuste kätte saamist, toetades sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamist. Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest on planeeritud 96 mln sotsiaalse ja tervishoiu taristu investeeringuteks, 73 mln lastele ja noortele, sh laste heaolu ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisele ning üle 60 mln eakate ning enim puudust kannatavate inimeste abistamiseks. Täiendavalt on planeeritud üle 200 mln erinevate õppe ja teadustegevustele toetamaks kõikide ühiskonnagruppide võimalust tagada endale kvaliteetne elukorraldus. Vajadus on tegeleda sotsiaalse kaasatusega ka kohalikul tasandil ning tagada maapiirkonnas sotsiaalteenuste kättesaadavus (EE8 SWOT nõrkus 4) ning tagada inimväärikus ja tõsta sotsiaalset kaasatust (EE8 SWOT nõrkus 6). V9.1 - Rakendada vabatahtlikke kõrgemaid standardeid, kvaliteediskeeme ja programme Lähtuvalt ühiskonna ootustest eetilisele ning nii inimeste kui ka loomade tervist ja heaolu toetavale toidutootmisele on vaja rakendada vabatahtlikke kõrgemaid standardeid, kvaliteediskeeme ja programme, mille kaudu parendatakse loomade heaolu, vähendatakse ravimite ning pestitsiidide kasutust ja taudide levikut. PõKa näeb ette loomatervise valdkonna eesmärkidena , et Eesti on vaba eriti ohtlikest loomataudidest ning üldine karjatervise tase ja loomade heaolu paraneb. Eestis on ajalooliselt tänu soodsale geograafilisele asendile ja tõhusale veterinaarteenusele (nii riiklik veterinaarjärelevalve kui ka veterinaarpraksis) suudetud säilitada hea loomatervise staatus rahvusvahelist kaubandust mõjutavate eriti ohtlike loomataudide osas. (EE9 tugevus 3) Loomatervise ja -heaolu hea tase toetab kasumlikku põllumajandustootmist ning sellest sõltuvad loomade ja loomsete saadustega kauplemise võimalused EL-is ning eksport kolmandatesse riikidesse. Laiem teadlikkus loomade heaolust ja ühiskonna ootused läbipaistvale, eetilisele ning nõuetekohasele tootmisele ja täiendavatele kõrgematele standarditele on hüppeliselt tõusnud. Kõrgete loomatervise ja heaolu standardite rakendamisega edendatakse häid põllumajandustavasid, millega ennetatakse loomahaiguste levikut ja vähendatakse antimikroobsete ravimite kasutamist olles vastavuses loomakaitse ja säästva arengu põhimõtetega. Erinevate tervisenäitajate kogumise ja analüüsimise tulemusel saame hinnata karja tervise alast olukorda ja vajadusel näha ette tegevused olemasolevate terviseprobleemide lahendamiseks ning uute ennetamiseks . (EE9 nõrkus 1 ja 2) Vaja on koolitada karjaterviseprogramme nõustavaid veterinaararste, kes aitavad kogutud terviseandmeid analüüsida ja hinnata ning koostöös loomapidajaga näevad ette tegevusi karja tervise edendamiseks. Terviseandmete kogumiseks on vaja arendada kasutajasõbralikke andmekogumise rakendusi. Seda toetab ka va ldkondliku arengukava (PõKa ) eesmärk, luua andmestruktuur vabatahtlikuks andmevahetuseks ettevõtjate ning riiklike organisatsioonide vahel, et vähendada aruandluse vajadust. Loomapidamisel ei arvestata alati loomatervisest ja loomaheaolust tulenevaid vajadusi ja antibiootikumide kasutamisel ei lähtuta alati parimatest praktikatest. Loomakasvatajatel on vähene teadmine ravimite kasutamise seostest karja üldise tervise tasemega. Ravimite vastutustundetu kasutamine on üks peamisi põhjuseid mikroobide antibiootikumiresistentsuse (AMR) väljakujunemisel (EE 9 nõrkus 3). Oluline on tõsta üldist teadlikkust, tõhustada järelevalvet antibiootikumide kasutamise üle ning luua antibiootikumide kasutamisest teavitamise süsteem. Eestis rakendatakse antibiootikumiresistentsuse ( antimicrobial resistance , AMR) riiklikku programmi. Loomisel on antimikroobsete ravimite kasutamise kohta andmete kogumise süsteem. Eesti karjade tervisealast olukorda mõjutavad suures osas karjas levivad nakkushaigused. Mõnede produktiivsusega seotud haiguste, nagu nakkava rinotrahheiidi ja viirusdiarröa olemasolu piirab lisaks karjatervise ja tootmise eesmärkide saavutamisele ka loomade ekspordivõimalusi. Loomapidaja, põllumajandustootjate ühendus või muu isik saab omal kulul algatada nende loomataudide tõrjeprogramme, mille kohta ei ole koostatud riiklikke programme. Siiani ei ole selliseid programme Põllumajandus- ja Toiduametile heakskiitmiseks esitatud ning koostööd riigi ja põllumajandussektori vahel tuleb tõhustada. Eestis kasvab ligikaudu 250 000 piima- ja lihaveist. Elusveiste ekspordis moodustavad noorloomad märkimisväärse osa, noorloomade eksport on EL sisene. Hetkeseisuga on Eesti loomakasvatajad võrreldes muude riikidega ebavõrdsetes tingimustes ja nende konkurentsivõime on madal, sest majanduslikku mõju avaldavate loomataudide tõrjeprogrammide koostamine on loomakasvatajale kulukas ja sellistes tingimustes ei suudeta olla konkurentsivõimelised. Taudide kontrollimise ja/või likvideerimise üle on põllumajandustootjatel suur huvi, sest see võimaldab parandada nende üldist positsiooni – nende peetavad loomad on tervemad, väheneb antibiootikumide kasutamine ning lisaks suurenevad võimalused loomadega kauplemiseks ja ekspordiks. Selleks tuleb loomapidajaid motiveerida majanduslikku mõju avaldavate loomataudide tõrjeprogrammide kasutusele võtmisele ja rakendamisele. Piimaveiste karjatamine on aasta-aastalt vähenenud. Piimaveiseid koondatakse üha enam suurtesse karjadesse, kuid karjatamise korraldamine suurte karjade puhul on keeruline ning võib kaasa tuua piimatoodangu languse, seda eriti väga kõrge piimatoodanguga veiste puhul. Hobused vajavad palju värskes õhus liikumist, kuid nende pääs välialadele on piiratud. Senisest enam peaks hobustele võimaldama pääsu avaratele rohtsetele karjamaadele ja seetõttu on vaja nende karjatamist jätkuvat toetada. Karjatamine tagab kariloomadele loomuomased pidamistingimused ja tugevama tervise. Puuris pidamisele alternatiivsete pidamissüsteemide rakendamine on Eesti munakanakasvatuses veel vähe levinud ja seepärast vajab sellele üleminek jätkuvalt toetamist. Vutikasvatuse eripärade tõttu ei rakendata munejate vuttide puhul alternatiivseid pidamissüsteeme. Vuttide heaolu saaks suurendada, kui pidamispind vuti kohta oleks suurem. Osalise restpõrandaga või täisrestpõrandaga sigalates tuleks suurendada pidamispinda looma kohta ning soodustada loomadele tegelusmaterjali lisamist. Suurem ruum võimaldaks loomadele suuremat liikumisvabadust, täiendav tegelusmaterjal annaks võimaluse paremini rahuldada uudishimu- ja tuhnimisvajadust ning looks sigadele loomuomasema keskkonna. Samuti tuleb toetada põrsaste kastreerimise valutustamist, kuna tegi ei ole üldlevinud praktikaga. V9.10 - Mahepõllumajanduses mahetoodangu suurendamine, vähendades mahesaaduste töötlemist tavasaadustena Põllumajandusmaa on Eestis üldiselt ekstensiivses kasutuses ning ligikaudu viiendik Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslikus kasutuses. Mahepõllumajanduses peab suurendama mahetoidu toodangut vähendades seejuures mahesaaduste töötlemist tavasaadustena. Mahetoodangu tootmise ja töötlemise arendamisel on oluline võimekus vastata uutele ja arenevatele tarbimiseelistustele. V9.11 - Kasvatatavate põllu- ja aiakultuuride mitmekesisus, kohalikesse oludesse sobivate sortide olemasolu Muutuvate kliima- ja keskkonnatingimustega kohanemisel on oluline kasvatatavate põllu- ja aiakultuuride mitmekesisus ning kohalikesse oludesse sobivate sortide olemasolu. Eestil on pikk sordiaretuse traditsioon. Sordiaretuse aluseks on Eesti põllumajanduskultuuride geneetiline ressurss, mida kogutakse, uuritakse ning säilitatakse geenipangas ja kollektsioonaedades. See tagab kohaliku geneetilise mitmekesisuse ja ka kultuuripärandi säilimise ning kindlustab võimaluse taastada põllumajandustootmine olukorras, kui taimekahjustajate või muude keskkonnategurite tagajärjel on tekkinud kahjud. V9.2 - Tõsta loomapidajate teadmisi karjatervisest üldiselt Lisaks loomataudide ennetamisele ja tõrjele vajavad tõstmist loomapidajate teadmised karjatervisest üldiselt, sealhulgas oskused rakendada tõhusat enesekontrollisüsteemi ning ettevõttepõhiseid karjaterviseprogramme. Karja tervis sõltub suurel määral farmi üldisest hügieenitasemest ja rakendatud bioturvalisuse meetmetest. Erinevate tervisenäitajate kogumise ja analüüsimise tulemusel saame hinnata karja tervise staatust ja vajadusel näha ette tegevused olemasolevate terviseprobleemide lahendamiseks ning uute ennetamiseks. Pikaajaliste programmide (PIP) kaudu saab karjatervise programmide vajalikkuse ja põhimõtete kohta anda teadmisi ka loomapidajatele. V9.3 - Suurendada bioturvalisust investeeringute soodustamise kaudu Bioturvalisust suurendavateks investeeringuteks on näiteks loomakasvatushoone loomade pidamiseks piiritletud ala tarastamine, loomakasvatushoonet ümbritsevale territooriumile sisenemiseks pääslate rajamine, loomakasvatushoone ruumide, veokite ja haagiste pesemise ja desinfitseerimise seadmete soetamine, pesu- ja desorajatiste rajamine loomakasvatushoonet teenindavate veokite ja haagiste pesemiseks ja desinfitseerimiseks jms. V9.4 - Toetada kõrgema karjatervise jälgimise kohustuse võtmist Eesti piimalehmad on väga kõrge tootlikkusega. Toodang lehma kohta oli 2020. a juba rohkem kui 10 000 kg aastas. Sellisel tasemel tootmisega piimakarja tervis vajab erilist tähelepanu ja nõuab väiksemagi kõrvalekalde korral reageerimist. Selleks tuleks toetada loomapidajaid, kes võtavad loomade heaolu ja tervise edendamiseks kõrgema karjatervise jälgimise kohustuse eesmärgiga ennetada tõhusamalt haiguste tekkimist ja antimikroobsete ravimite kasutamise vajadust. Lisaks piimakarjale tuleks karjaterviseprogrammi rakendamine viia ka lihaveisekarjani. V9.5 - Tarbijate kõrge tervist toetava toitumise ja toiduohutuse alane teadlikkus Rahvatervise seisukohast on oluline tarbijate kõrge tervist toetava toitumise ja toiduohutuse alane teadlikkus. Tasakaalustamata toitumine on oluline riskitegur ülemäärase kehakaalu tekkes ja teatud mittenakkushaigustesse haigestumisel. Eesti elanike hulgas on ülekaaluliste ja rasvunute osakaal kasvamas. Arvestades mõju nii inimese tervisele kui ka keskkonnale, ei ole Eesti rahvastiku toitumine piisavalt kestlik, kuna süüakse toidusoovitustes soovitatust oluliselt rohkem liha ja lihatooteid, magustatud piimatooteid, magusaid ja soolaseid näkse. Need on aga liigse soola, suhkrute ja küllastunud rasvhapete allikaks. Samas tarbitakse soovitatust vähem puu- ja köögivilju, täisteratooteid ja kala. Tasakaalustatud toitumine on oluline ka toiduohutuse seisukohast, näiteks maandamaks toidust tulenevaid keemilisi riske (eelkõige, et vähendada lisa- ja saasteainete tarbimist). Tarbija teadlikkuse tõstmiseks on vajalik süstemaatiline teavitusprogramm sarnaselt käitlejatele suunatud pikaajalisele teadmussiirde programmile. Teadlikuid valikuid tegevaks tarbijaks kasvamisel on oluline roll täita ka koolis ja lasteasutustes puu- ja köögivilja- ning mahetoidu programmi rakendamisel. Euroopa Komisjoni valge raamatu (2007) üks eesmärke liikmesriikidele on muuta tervislikud valikud kättesaadavamaks. Üks osa sellest on toidu koostise muutmine, täpsemalt rasva-, soola- ja suhkrusisalduse vähendamine toidus (European Comission, 2007). Samuti näeb ette Eesti Rahvastiku Tervise arengukava 2020-2030 toidu koostise muutmise ehk reformuleerimise plaani väljatöötamist, rakendamist, ajakohastamist ja seiret. Selle rakendamiseks on vajalik tervist toetavate toidutootmise tehnoloogiate väljaarendamise ning innovatsiooni ja vastavate investeeringute soodustamine (nt toidu koostise muutmine tervist toetavamaks). Toidu koostise muutmise tootearenduse ning uute toidutehnoloogiate kasutusele võtmisega võib kaasneda vajadus tootmises uute seadmete järele. V9.6 - Soodustada uute alternatiivsete pakendilahenduste kasutamist Üheks uueks riskiteguriks on karmistunud keskkonnanõuded s h piirangud toidupakenditele olukorras, kus alternatiivid plastile puuduvad või on alles väljatöötamisel . Nii uute seadmete kui teadusarenduse vajadus on seoses toidupakenditega, kus ühiskonna ootus on n-ö tervisele ohutumad materjalid, keskkonda säästev ning ringlusse võetavate pakendite kasutuselevõtt. Uute alternatiivsete pakendilahenduste leidmine (toidu säilimisaega pikendada võimaldavad lahendused) täidab ka toiduraiskamise vähendamise eesmärki. Ringlusse võetavate pakendite sh korduskasutuspakendite puhul on vaja hinnata toiduohutuse aspekte (olulised aspektid on mh näiteks korduskasutuspakendite ohutu kasutusea määramine, väärkasutuse vältimine ning pakendi jälgitavuse tagamine). V9.7 - Toidujäätmete ja toidukao vähendamine Toidujäätmeid ja toidukadu tuleb vähendada, kuna see on Eestis suur probleem. Vaja on toetada algatusi, mille eesmärk on muuta traditsioonilist tarbimismudelit „tootmine-tarbimine-prügi“ ning juurutada ringbiomajandust. Jäätmete raamdirektiiv 2008/98/EÜ2 kohustab liikmesriike kehtestama jäätmetekke vältimise programme. Jäätmetekke vältimise programmide raames on vastu võetud Eesti toidujäätmete tekke vältimise kava, mille eesmärk on vähendada toidujäätmete ja toidukao teket kogu toidu tarnimise ahelas ehk esmatootmises, toidu töötlemisel ja valmistamisel, toidu jae- ja hulgimüügi ja muul viisil tarnimise käigus, samuti toitlustamisel ning kodumajapidamistes. Toidujäätmete tekke vältimise kava on koostatud Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel, kuid kava koostamise protsessi kaasati asjaomased ministeeriumid, muud riigiasutused, erialaliidud ettevõtted ja heategevusorganisatsioonid, kellega jätkub koostöö kava eesmärkide saavutamiseks ja rakendamiseks. Toidujäätmete tekke vältimise kava on otseselt seotud Sotsiaalministeeriumi toidupäästmise edendamise tegevuskavaga (majasisene Sotsiaalministeeriumi töödokument), mille eesmärk on edendada ja suurendada toidu annetamise mahtusid eesmärgiga jõuda enamate abivajajateni ning toetada puudust kannatavaid inimesi. V9.8 - Arendada uusi kaasaegseid analüüsimeetodeid ning digilahendusi näiteks toidu jälgitavuse tagamiseks Toidupettusega võitlemiseks tuleb arendada uusi kaasaegseid analüüsimeetodeid ning digilahendusi näiteks toidu jälgitavuse tagamiseks. Vaja on leida uusi võimalusi tegelemaks nii olemasolevate kui uute toidu valdkonna riskidega, nt toidu töötlemisel tekkivate saasteainete sisalduste vähendamiseks toidus (nt akrüülamiid, polüaromaatsed süsivesinikud), uute toitude (nt taimsed valgud, putukad toiduks) turule tulemisel kaasnevate riskidega ning uute pesu- ja desinfitseerimistehnoloogiate kasutusele võtmisega. Nimetatud riskide maandamiseks on vaja soodustada nii uute tervist toetavate tehnoloogiate väljaarendamist, innovatsiooni kui ka investeeringuid. V9.9 - Terviklikult toimuva AKISe, sh teadmussiirde ja nõuandeteenuse rakendamine Eelpool toodud vajaduste rahuldamiseks on oluline terviklikult toimiva AKISe sh teadmussiirde ja nõuandeteenuse rakendamine, et teavitada õigusraamistiku muutumisest, tegevuskavadest (nt AMR ja säästev taimekaitse), tarbija ootustest, toidukao vähendamise võimalustest, tootmise planeerimisest vastavalt nõudlusele (sh kvaliteet vs kvantiteet), toidu- ja söödaohutusest, kõrvaltoodetest ja jäätmetest, loomatervisest, taimetervisest, kvaliteediskeemidest ja geograafilistest tähistest. Ettevõtetele praktiliste lahenduste väljatöötamine eeldab uute teadmiste loomist ning teadustulemustel põhinevate uudsete lahenduste kättesaadavust ja ajakohase info sihtgruppideni viimist. Sektori osapoolte kompetentsid uute tehnoloogiate, teadustulemuste ja digilahenduste osas vajavad pidevat täiendamist. Vajalik on sihtgrupina käsitleda ka tarbijat. Selleks, et minna üle kestlikule toidusüsteemile on oluline roll just tarbijal ja tema oskusel teha tervist toetavaid toiduvalikuid. Tarbija teadlikkust on vaja tõsta nii tervist toetavast toitumisest (sh suunata tarbima vähem liha ja lihatooteid ning rohkem taimse päritoluga toitu), toiduohutusest ja toidust tulenevate riskide maandamisvõimalustest, toitumisalase teabe toidupakendi esikülje märgisüsteemidest kui ka toiduraiskamise vähendamise võimalustest (sh toidu märgistusel oleva info lugemisest ja mõistmisest). Konkreetsete geograafiliste alade, näiteks äärepoolseimate piirkondade, mägialade ja saarte vajaduste hindamine. Prioriseerimisel kasutatud metoodika ja kriteeriumid Põhjendus, miks otsustati kindlakstehtud vajadusi ÜPP strateegiakavas mitte käsitleda või käsitleda neid osaliselt V1.5 - Vähendada põllumajanduses tootmiskulusid ja jätkata põllumajanduslikus tootmises rakendatava diislikütuse aktsiisisoodustusega - ei käsitleta ÜPP strateegiakavas, kuna põllumajanduse kasutatava diislikütuse aktsiisi soodusmäära rakendatakse siseriiklikult riigiabina vastavalt Nõukogu direktiiviga 2003/96/EÜ ning EL riigiabi valdkonda reguleeriva määrusega (EL) nr 651/2014 . Aastane abisumma on ligikaudu 28 miljonit eurot riigi saamata jäänud maksutulu. V8.3 - Tagada juurdepääs kiirele andmesidele, soodustada kaasaaegsete IKT-võimaluste kasutuselevõttu ei käsitleta ÜPP strateegiakavas kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud Eest i lairiba arendamise plaani 2021 –2030 raames on otsustatud, et k iirele andmesidele juurdepääsu tagamiseks ning taristu arendamiseks panustatakse aastatel 2021–2027 69 mln eurot, millest 45 mln tuleb Euroopa Regionaalfondi (ERF) ning 24 mln taaste rahastu (RRF) vahenditest . Nimetatud vahendite rakendamiseks koostati avalik konsultatsioon ja sihtpiirkonnaks prioritiseeriti lairiba juurdepääsuvõrgu arendamine maapiirkonnas. Nimetatud toetusmeetmete olemasolul ja vältimaks erinevate toetusmeetmete dubleerimist ei planeerita ÜPP strateegiakavas kiirele andmesidele juurdepääsu loomiseks sekkumist. e V8.6 - Vaesuse vähendamine, soolise võrdsuse suurendamine ja põhiteenuste kättesaadavus sotsiaalse heaolu tagamiseks käsitletakse osaliselt, seda läbi kohaliku tasandi ja kogukondliku tegevuse, kasutades selleks LEADER sekkumist, mille raames koostatavad arengustrateegiad hõlmavad 96% maapiirkonna elanikest. Strateegiakava raames programmeeritavad sekkumised lähtuvad võrdse kohtlemise printsiibist ning väldivad diskrimineerimist. Sotsiaalse heaolu, sh vaesuse vähendamise, soolise võrdsuse suurendamise ja sotsiaalvaldkonna teenuste kätte saamist lähtuvalt Heaolu arengukava 2016–2023 raames kokku lepitud eesmärkidele toetatakse eelkõige Ühtekuuluvuspoliitika raames ESF+ vahenditest. 2.1.SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus 2.1.SO1.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte 2.1.SO1.1.1 Tugevused 1. Eksportiv teravilja- ja piimasektor. 2. Konkurentsivõimelised ettevõtted (tootmises). 3. Piimatoodang lehma kohta Euroopa kõrgemaid, kvaliteetne tooraine. 4. Puhas keskkond, hea looma- ja taimetervise seisund kui ka toimivad järelevalvesüsteemid loovad Eestis head eeldused kvaliteetsete põllumajandussaaduste, toidukaupade ja muude tootmissisendite ekspordiks. 5. Mitmekesine tootmine (sh mahepõllumajandus, väiketalude nišitooted). 6. Ettevõtjatel kaasaegsed farmitehnoloogiad. 7. Uuendusmeelsed ja turule orienteeritud ettevõtjad. 8. Kvaliteetsed tootmissisendid. 9. Tihe teede võrgustik ja valdavalt hea juurdepääs maatulundusmaale ja maapiirkonnas paiknevatele tootmishoonetele. 2.1.SO1.1.2 Nõrkused 1. Võrreldes EL keskmisega madalamad tootjahinnad. 2. Kõrgemad tootmiskulud toodanguühiku kohta võrreldes EL-i keskmisega. 3. Tootlikkuse kasvu aeglustumine. 4. Sissetulekute liigne kõikuvus turuhindadest tulenevalt. 5. Sektoris esineb nii vähest huvi kui teadlikkust riskijuhtimismeetmete vastu. 6. Palju toetustest sõltuvaid ettevõtteid. 7. Suur laenukoormus. 8. Rendimaade suur osakaal. 9. Enamik maaparandussüsteemidest on amortiseerunud sh eesvoolud on ebarahuldavas tehnilises seisundis ja osaliselt ka halvas ökoloogilises seisundis. 10. Teede ebapiisav kandevõime ja nende halb tehniline seisukord. 11. Ebapiisav ühistegevus põllumajanduses sh maaparanduslikes tegevustes. 12. Jõudluskontrolli all olevate puhtatõuliste lihaveise karjade vähesus. 2.1.SO1.1.3 Võimalused 1. Toidu nõudlus ning inimeste ostujõud maailmas kasvavad. 2. Riskijuhtimisinstrumentide pakkumine, mis kindlustavad tootjate sissetulekud turu- ja tootmisriskide vastu. 3. Ühistegevuse areng. 4. Tarbijanõudluse suurenemine kohalikku päritolu köögiviljade, värskete puuviljade ja marjade puhul. 5. Kättesaadavad ja mitmekülgsed T&A- ja digilahendused. 2.1.SO1.1.4 Ohud 1. Tootjahindade volatiilsus. 2. Energiahindade ebakindlus. 3. Ebasoodsad ilmastikutingimused (näiteks liigniiskus ja põud) ning sellest tulenev saagikaotus ja tooraine kvaliteedi kõikumine. 4. Taimehaigused ja loomataudide puhangud. 5. Kindlustusandjate vähene huvi väikese turu vastu. 6. Palgasurve. 7. Tööjõupuudus. 8. Riskijuhtimisinstrumentide vähene valik (näiteks ühisfondid ja saagikindlustus pole käivitunud). 9. Toetustasemete ebavõrdsus ELis otsetoetuste puhul. 10. Kaubandust pärssivad poliitilised suundumused (kaubandustõkked, kaubandussõjad). 11. Liigniiskete muldade kasutusvõimaluste vähenemisest tingituna põllumajandustootmise koondumine kaitsmata põhjaveega aladele (näiteks Pandivere kõrgustik). 2.1.SO1.1.5 Muud märkused Eestis on kasutatavat põllumajandusmaad ca 1 miljon ha, millest põllumaad oli 2018. aastal üle 680 tuhande hektari, sellest enam kui poolel kasvatati teravilja (51%), veerandil söödakultuure, kümnendikul tehnilisi kultuure (11%) ja kaunvilja (7%). Nii kartuli kui ka köögi- ja puuviljade ning marjade kasvupinnad jäävad alla 1% kasutatavast põllumajandusmaast, väga väike on ka katmikalade osatähtsus. Kolmandiku põllumajandusmaast moodustab püsirohumaa. Tootmissuundadest on maakasutuse alusel peamisteks rohusöödapõhine (60% kasutataval põllumajandusmaal kasvatatakse söödakultuure) loomakasvatus (piima- ja lihaveised, lambad ja kitsed, hobused) ning teravilja (33% kasutatavast põllumajandusmaast) ja tehniliste kultuuride kasvatus (ca 8,5%). Eestis toodetakse teravilja ja piima rohkem kui ise ära tarbime, nendes sektorites on Eestis konkurentsieelis ja ekspordil oluline roll tootjate ja tööstuse sissetulekutes. Samas on köögiviljade, värskete puuviljade ja marjade, kartuli ning liha toodang väiksem kui siseturu nõudlus, kuigi tootmiseks jagub piisavalt ressursse. Puu- ja köögiviljakasvatuse üks oluline arengut takistav tegur on ettevõtete väiksus, nende madal esmatöötlemise ja säilitamise võimekus. Toiduga kindlustatuse seisukohast on oluline laiem ja terviklikum lähenemine toidu varustuskindlusele, sh valmisoleku tagamine kriisiolukorras toitu toota ja selle kättesaadavus tagada (V 1.1, V1.2) . Eestile on iseloomulik renditud põllumajandusmaade suur osakaal kogu kasutuses olevast põllumajandusmaast, ulatudes 2018. aastal PRIA andmetel kuni 68%-ni (sh juriidilistel isikutel kuni 75% ja füüsilistel isikutel, sh FIEd kuni 53%). Suurematel ettevõtetel on rendimaa osatähtsus suurem, näiteks 500–1000 ha kohta ühtset pindalatoetust taotlevatel isikutel on rendipinna osakaal 74%, alla 10 ha kohta taotlejatel 24%. K asutuses olevast põllumajandusmaadest on 60% kuivendatud (V 1.4), kuid v aldav osa (84%) kuivendussüsteemidest on amortiseerunud (ehitatud 1965–1985), 60–400 ha suurused ning paiknevad üldjuhul mitme maaomaniku maadel. Arvestades Eesti kliima-, ilmastiku ja mullastiku tingimusi ja kliimaprognoose, on põllumajandusmaadel korras olevate maaparandussüsteemide olemasolu põllukultuuride kasvatamisel olulise tähtsusega. Põllumajandus- ja Toiduamet i andmetel jõuti perioodil 2010– 2020 põllumajandusmaal paiknevatest kuivendussüsteemidest ajakohastada vaid 7,5%. Põllumajandusmaal paiknevatel kuivendussüsteemidel tehakse investeeringuid peamiselt maaparandusinvesteeringutoetuse kaasabil, mida on Eestis rakendatud alates 2005. aastast. Toetus on aidanud pidurdada küll kuivendusseisundi halvenemist, eriti puuduliku kuivendusega alade vähenemist , s amas maaparandussüsteemide rajatiste seisund ei ole paranenud, mis omakorda võib lähiajal kaasa tuua puuduliku kuivendustega alade suurenemise . Samuti, tuginedes seireandmetele on eesvoolude seisund kehv. Toetus aitas mõnevõrra suurendada teadlikkust maaparandussüsteemide korrastamise vajalikkuse kohta, kuid kitsaskohtadeks on toetusprojektide pikk ettevalmistusperiood ning ettevalmistamise ja asjaajamise keerukus, sest maaomanikke, kellega tuleb projekt kooskõlastada, on palju ning maaparanduseksperte on vähe. –Seega, maaparandussüsteeme ei ajakohastata piisavas mahus, renditud põllumajandusmaa ei motiveeri tegema pikaajalisi investeeringuid, ka ei väärtusta maaparandusli k ku tegevust maaomanik. Samuti ei vasta kuivendussüsteemid kliimamuutuste tingimustele ega keskkonnakaitse eesmärkidele. Suur probleem on ühiseesvoolude ebarahuldav tehniline ja ökoloogiline seisund, mis takistab kuivendatud maade kasutamist ja suurendab taimetoitainete ja huumusainete jõudmist voolu- ja seisuveekogudesse. Maaparanduslik ühistegevus ei ole populaarne - 2021. a asta seisuga on tegutsevaid maaparandusühistuid 65 , 2018. a astal oli neid 195. Peamine ühistute arvu vähenemise põhjuseks on eestvedajate puudus, projektipõhisus ja maaomanike vähene huvi järjepideva maaparandusliku ühistegevuse vastu , samuti 2019. a astal läbiviidud maaparandusühistute reform, kus maaparandusseadusega piiritleti selgemalt maaparandusühistute tegevus ja ulatus. Kõik need põhjused vähendasid motivatsiooni ühistegevusega jätkamis eks (V 1.4 V2.3, V 4.6) . Maakasutuse otstarbekamaks muutmisel on oluliseks ka teede olukord. Üldjuhul ei ole teedevõrgu tihedus Eestis probleem. Suurem mure on erateede ebapiisavas kandevõimes ja halvas tehnilises seisukorras. Eriti keeruline on olukord suure metsasusega piirkondades, kus põllu- ja metsamaale puuduvad juurdepääsuteed. Samuti on probleemiks rasked masinad, mis põhjustavad pinnasekahjustusi maatulundusmaal (V 1.4) Eesti põllumajandusettevõtete struktuur on duaalne – põllumajandusmaa on koondunud suuremate ettevõtete kasutusse (ca 45% põllumajandusmaast on 3% majapidamiste kasutuses). Kuni 10 ha suuruse maakasutusega majapidamisi on arvuliselt üle poole (51%), kuid nad kasutavad ainult 4% kogu põllumajandusmaast. Üle 100 ha suurusega majapidamisi on 12%, nad kasutavad 78% kogu põllumajandusmaast ja toodavad 76% standardtoodangust. Majandusliku suuruse alusel on üle 500 tuhande euro suuruse standardtoodanguga majapidamisi Eestis 1,7%, nende kasutuses on 32% kogu põllumajandusmaast ja nad annavad 54% standardtoodangust. Põllumajanduslike majapidamiste arv on vähenenud ca 16 tuhande majapidamiseni (2005. aastal oli üle 27 tuhande põllumajandusliku majapidamise). Suurenenud on mahetootjate arv, moodustades 11% kõikidest põllumajanduslikest majapidamistest (2018. aastal 1948 mahetootjat). Eestis on mitmekesine põllumajandustootmine. Vastavalt FADNi 2017. a andmetele andsid tootmistüüpide põhiselt kõige suurema osa (39%) põllumajandussektori standardkogutoodangust piimatootjad, neile järgnesid taimekasvatustootjad (36%), loomakasvatuse tootmistüübi tootjad (7%) ning sea- ja linnukasvatajad (5%). Teised sektorid, nt aiandus ja mesindus moodustavad standardkogutoodangu väärtusest väikese osa. Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus on EL-iga liitumisest alates kahekordistunud (2004. aastal 482,8 mln eurot, 2018. aastal 856 mln eurot), kuid toodangu väärtus hektari kohta on ELi keskmisest oluliselt madalam (2016. aastal moodustas Eesti põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus ha kohta (753 €/ha) 32% EL keskmisest (2354 €/ha)), sest peamiselt toodetakse väiksema lisandväärtusega odavamat toodangut. Samas pakub maailmas üha suurenev nõudlus mitmekesisema ja tervislikuma toidu järele OECD raporti „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“ kohaselt võimalust tulla turule uudsete ja suurema lisandväärtusega toodetega. Mahetootjate kogutoodangu väärtus moodustab põllumajandussektori kogutoodangu väärtusest 8%. Põllumajandussaaduste tootjahinnad on Eestis madalamad kui EL-is keskmiselt ja kulud 1 euro toodangu tootmiseks tootjahinnas ühed kõrgemad (27–30% keskmisest kõrgemad). Kui 2017. aastal oli Eestis kogukulude ja kogutoodangu suhe 1,09, siis EL-is keskmiselt on see 0,86. Aianduses on osade saaduste tootjahinnad kõrgemad EL keskmisest, kuid FADN i andmetel on toodangu väärtuse ja kogukulude suhe EL keskmisest ligi 13% halvem, mis ei toeta tootlikkuse kasvu. Erinevate aianduskultuuride hõlmatus Eesti klimaatilistes tingimustes on mitmekesine ja laienev, kultuuride valiku võimaluste piiramine pär sib sektori tasakaalustatud ja turule orienteeri t ud arengut (V1.2) . Energiakulude osatähtsus põllumajanduse majandusarvestuse alusel ulatub vahetarbimises ca 8%-ni, FADN i andmetel kõigub see tootmistüüpide lõikes kuni 20%-ni (näiteks aianduse tootmistüüp). Põllumajanduses rakendatakse diislikütuse aktsiisisoodustust mahus, mille mõju vahetarbimise kogukuludel on kuni 5% (V1.6) . Eesti põllumajanduse majandusharu poolt loodav l isandväärtus hõivatu kohta on alates EL-iga liitumisest oluliselt suurenenud, kuid tööjõu tootlikkus jääb alla EL-i keskmisele. Tootlikkuse kasvu on soodustanud eelkõige suured, tehnoloogiliselt tõhusad, ressursimahukad ja uuenduslikud põllumajandusettevõtted. Tootmis- ja tootetoetused moodustavad tootmisteguritulus olulise osa ja nende osatähtsus kõigub aastate lõikes. Süveneb suundumus, kus kogutoodangu väärtus suureneb aeglasemalt kui kulud (V1.1, V1.2, V1.3). Eestis moodustab puhtatõuliste loomade arv kogu lihaveiste populatsioonist u 20% ning 100% tõulisusega on Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli (EP) andmetel kokku veised ca 16 000 ning lehmikuid ca 5700. Jõudluskontrolli all olevate puhtatõuliste loomade pidamine parandab karjade kvaliteeti ning innustab loomapidajaid tegema karjale jõudluskontrolli ja tõstab puhtatõuliste loomade arvu tulevikus (V1.2) . FADN i andmetel on keskmine põllumajandustootjate tööjõutootlikkus alates 2006. aastast ligikaudu kolmekordistunud, kuid tootmistüüpide ja ka tootmistüüpide erinevate suurusgruppid e lõikes on arengud erinevad. Aianduse ja loomakasvatuse (sh lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatus) tootmistüübi tööjõutootlikus on suurenenud aeglasemalt kui teistes tootmistüüpides ning seetõttu on nendes sektorites majanduslik mahajäämus. Samuti on märgata arengu erinevust piimatootmise tootmistüübi erineva karja suurusega tootjatel ja teraviljakasvatuses erineva maa suurusega tootjatel. Näiteks on alla 300-pealiste piimakarjadega piimatootjate tööjõutootlikkus suurenenud alates 2006. aastast 1,4 kuni 2,6 korda, jäädes oluliselt tagasihoidlikumaks üle 300 pealiste karjadega piimatootjate tööjõutootlikkusest. Teraviljatootmises samal ajal on alla 100 ha suuruste majapidamis te tööjõutootlikkus suurenenud ca 2 korda, kuid suurematel 2,5– 3,4 korda, samas jääb väiksematel tootjatel näitaja ka 2019. aastal veel 30-50% madalamaks kui FADN i keskmisel ettevõttel (V1.2, V1.7) . Tootjahindade EL-i keskmisega võrreldes madalama taseme ja nende volatiilsuse tõttu kõigub sektori sissetulek aastate lõikes oluliselt ja seega on toetustel sektori sissetuleku stabiilsuse tagamisel oluline roll. Alla 300 ha suuruste ettevõtetel jäi kogutoodanguga katmata 16% kogukuludest. Üle 300 ha suurustes ettevõtetes ei katnud kogutoodang kogukulusid 21% ulatuses. Üldiselt on trend väiksema ja keskmise suuruse ettevõtete kogutoodangu ja kogukulude suhe tihedamini madalam kui üle 300 ha ettevõtetel (V1.2, V1,7) . Eestis jääb otsetoetuste arvestuslik tase hektari kohta 2020. aastal EL-i keskmisest 34% madalamaks, mis koosmõjus kõrgemate tootmiskuludega mõjutab oluliselt sektori konkurentsivõimet (Eestis on arvestuslik otsetoetuste tase hektari kohta 2020. aastal 178 €/ha, EL-is keskmiselt 270 €/ha). Ka aastatel 2021‒2027 jääb otsetoetuste arvestuslik tase hektari kohta EL-i keskmisest madalamaks. Lisaks on otsetoetuste keskmine tase võrreldes perioodiga 2014-2020 madalam tulenevalt peamiselt kliima- ja kesk k onna a mbitsiooni suurenemisest ja erinevate vabatahtlike otsetoetuste lisandumisest. Otsetoetused aitavad sektori sissetulekuid tasakaalustada, seda nii ebasoodsas turuolukorras kui ka ebasoodsate ilmastikutingimuste perioodil (V1.1) . Samas saavad 77% toetusesaajatest 10% otsetoetustest. Seetõttu on oluline toetada põllumajandustootjaid põhilise sissetulekutoetuse (PST), ümberjaotava toetuse (ÜJT) ning tootmiskohustustega seotud toetuste kaudu, et tagada põllumajandustootjate sissetulekutes stabiilsus. Põhilise sissetulekutoetusega kaetakse kuni pool sektori kulude puudujäägist. Täiendavalt toetatakse tootmiskohustusega seotud toetustega väiksemaid ning keskmise suurusega ettevõtteid andes toetust kas karjas olevate esimeste loomade teatud arvuni või põllumajandusmaa esimeste hektarite eest. Täiendavalt antakse kõikidele põllumajandustootjatele ümberjaotavat toetust kuni 130 hektari eest. Otsetoetuste eelarvest 53% suunatakse PST-sse, ümberjaotav toetus moodustab 5% ning seotud toetused 13%. Eesti planeerib toetuste õiglasema jaotuse ette antud eesmärgi täitmist tootmisega seotud toetuste ja ümberjaotava toetuse koosmõju kaudu (V1.2, V1.7). PST-d on planeeritud maksta ühetaolise ühikumääraga . Eestis ületab põllu majandussaaduste tootmise kulu põllumajanduse kogutoodangu väärtuse tootjahinnas kasutuses oleva põllumajandusmaa ha kohta viimase viie a asta keskmisena ca 218 €/h a , millest PST-ga kompenseeritakse ca 49%. Ümberjaotavat toetust on samuti plaaneritud maksta ühetaolise ühikumääraga. FADNi andmetel ettevõtteid loodava lisandväärtuse alusel tööjõuühiku kohta on alumise 75% väiksema tööjõutootlikkusega ettevõtetel alla 130 ha kasutatavat põllumajandusmaad ning nende tulu puudujääk ha kohta ulatub ligi 470 euroni , millest PST ja ÜJT-ga kompenseeritakse ca 28%. Seotud toetuste ühikumäärade kujunemisel on arvesse võetud FADNi tootmistüübi kogutoodangu, kogukulude ja netolisandväärtuse (NLV) andmeid. Piimalehma kasvatamise seotud toetuse ühikumäära kujunemise on vähemedukates gruppides piimatoodang lehma kohta madalam, tasustamata peretööjõud moodustab suurema osa kogukuludes, efektiivsus on madal ning kuludega toimetulek on kehvem kui edukamates ettevõtetes. Võttes arvesse peretööjõu tasustamist vastavas karja suurusgrupis tasustatud tööjõu tasemel, ületavad kogukulud kogutoodangu väärtuse piimalehma kohta karjagrupis 1-270 piimalehmaga 937 eurot, 270 ja enama piimalehmaga grupis 480 eurot. Osa puudujäägist kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega (keskmiselt 3 ha piimalehma kohta) ja osa tootmisega seotud toetusega (koefitsient 1 : 320 €/piimalehm ja koefitsient 0,5 : 160 €/piimalehm). Ammlehma kasvatamise seotud toetuse ühikumäär võtab arvesse lihaveisekasvatuse madala tootlikkuse ja nõrga kuludega toimetuleku. Lihaveisekasvatuse üheks p robleem kohaks on madal karjade osakaal jõudluskontrollis , mistõttu kvaliteetsema toodangu ja paremate lihajõudlusnäitajate seis ei parane ajas. Tööjõu tootlikkus on lihaveisekasvatuse tootmistüübis FADNi keskmisest madalam. Tulu puudujääk muu veise loomühiku ( LÜ ) kohta karjagrupis kuni 200 ammlehmaga 2014-2019 keskmisena on -467 eurot. Osaliselt kompenseeritakse tulu puudujääk põhisissetulekutoetusega (keskmiselt kuni 2,9 ha muu veise LÜ) ja osa tootmisega seotud toetusega (koefitsiendiga 1,1 130€/loom, koefitsiendiga 1 120 €/loom ja koefitsiendiga 0,5: 55€/loom) kokku ca 75% ulatuses. Lamba- ja kitsekasvatuse tootmistüübis ületavad kogukulud kogutoodangu väärtuse, tegemist on sektoriga, millel on madalaim tööjõutootlikkus. Kogukuludest moodustab peretööjõu 35%. Lamba- ja kitse kasvatuses ulatub karjagrupi 10– 450 utega ettevõtete tulu puudujääk lamba-kitse LÜ kohta -1217 euroni (1 LÜ=10 lammast või kitse), millest osa kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega (3,8 ha LÜ kohta) ja osa tootmisega seotud toetusega (28 €/utt/emakits) ehk 280 eurot/LÜ) kokku kuni 57% ulatuses. Teraviljakasvatuses on majanduslikud erinevused alla 100 ha ja suuremate teraviljakasvatajate vahel. Alla 100 ha teraviljakasvatajate saagikus on nisu puhul 33% madalam, kogutoodangu ja kogukulude suhe on 11% võrra kehvem. Võttes arvesse kogutoodangu ja kogukulude (sh tasustamata peretööjõu hinnanguline töötasu tasustatud tööjõu palga tasemel) vahet, mis alla 100 ha suurustel majapidamistel on -367 eurot . Tulu puudujäägist kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega ja tootmisega seotud toetusega (ca 30 €/ha), kokku kuni 38% ulatuses, üle 100 ha suurustel teraviljakasvatajatel kompenseeritakse seotud toetusega 7% tulu puudujäägist ha kohta ehk ettevõtte kohta ca 2977 eurot. Puu- ja köögivilja kasvatuses on kogutoodangu väärtus ha kohta kõrgem kui FADNi keskmine, kuid kogukulud on kõrgemad. Tegemist on tööjõumahuka sektoriga, mille netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta jääb keskmisest madalaks. Samuti ei jää sektoris piisavalt vahendeid investeerimiseks ning väliste tegurite katmiseks. Võttes arvesse nii kogutoodangu ja kogukulude (sh tasustamata peretööjõu hinnanguline töötasu tasustatud tööjõu palga tasemel) vahet, turult saadava madalama tootjahinna ja 1 euro toodangu väärtuse kohta kogukulusid ning madalat tööjõutootlikkust, ulatub 2014 – 2019 mediaankeskmine tulu puudujääk ha kohta kuni 595 euroni. Osa sellest kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega ja osa tootmisega seotud toetusega ( 349 €/ha), kokku kuni 79% ulatuses. Põldtunnustatud seemnekartulit kasvatatakse Eestis kokku 220 ha, kuid kogu kartulikasvatust iseloomustab keskmise ettevõtte kasutuses oleva põllumajandusliku maa hektarite arvu vähenemine, ka on sektor tundlik turuolukordade muutustele kui ebastabiilsete ilmastikuolude suhtes. Tootmisriskide maandamiseks on alates 1999. aastast rakendatud põllumajanduskindlustustoetust, mida alates 2019. aastast rakendatakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK 2014–2020) meetmena. Põllumajanduskindlustustoetust on siiski kasutatud väga minimaalses mahus ja mitte kõikide tootmisriskide maandamiseks. Põllumajandushõive on alates Eesti taasiseseisvumisest pidevalt vähenenud. Analoogselt teiste arenenud riikidega on probleemiks nii kvalifitseeritud ja hooajalise tööjõu kui ka spetsialistide puudus (V7.2) . Probleemiks on sektori madal atraktiivsus ja keskmisest madalam palgatase, mis võib olla tööjõumahukate sektorite puhul, kus ka tööjõu tootlikkus on madal, tootmist piiravaks teguriks. Võrreldes EL-i keskmisega on Eestis ettevõtjatulu aastate keskmisena mittepalgalise tööjõu kohta kõrgem (kõikudes olulisel määral), kuid põllumajandussektor on orienteeritud pigem palgalise tööjõu kasutamisele (ca 2/3 on palgalise tööjõu osatähtsus), samal ajal kui EL-is on reeglina tegu pigem peretaludega ning ca 70% tööjõust on mittepalgaline tööjõud. 2.1.SO1.2 Vajaduste kindlakstegemine Kood Pealkiri Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Vajadust on käsitletud ÜPP strateegiakavas V1.1 Tagada põllumajandustootjate jätkusuutlikkus ja sissetuleku stabiilsus 1 Jah V1.2 Tagada toetuste õiglane jaotus sihitult majanduslikult keerulistemas olukorras sektoritele või sektori osadele ja maksta tootmiskohustusega seotud toetusi 1 Jah V1.3 Tõsta põllumajandustootjate teadlikkust riskijuhtimisvahenditest ja toetada põllumajanduses saakide ning loomade kindlustamist 1 Jah V1.4 Kaasajasta tud põllumajanduse taristu, mis arvestaks keskkonna- ja kliimaalaste ee smärkidega 1 Jah V1. 5 Vähendada põllumajanduses tootmiskulusid ja jätkata põllumajanduslikus tootmises rakendatava diislikütuse aktsiisisoodustusega 1 Ei V1. 6 Suurendada toetuste õiglast jaotust 1 Jah V 4. 5 Soodustada ilmastiku riske maandavate maaparandusinvesteeringute tegemist 1 V5.3 Keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu soodustamine 1 Jah V5.4 Keskkonnaalase nõustamise arendamine 1 Jah V5.7 AKISe terviklik toimimine 1 Jah 2.1.SO1.4 Sekkumisloogika Sekkumise vorm Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – nimi Ühine väljundnäitaja OT lahtiseotud BISS(21) – Kestlikkuse tagamiseks makstav baassissetuleku t oetus 1.1 - Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks O.4. Hektarite arv, mille eest makstakse baassissetuleku toetust OT lahtiseotud CRISS(29) – Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus kestlikkuse tagamiseks 1.2 - Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks O.7. Hektarite arv, mille eest makstakse täiendavat ümberjaotavat sissetulekutoetust OT lahtiseotud CIS-YF(30) – Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele 7.1 - Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele O.6. Hektarite arv, mille eest makstakse noortele põllumajandustootjatele ette nähtud täiendavat sissetulekutoetust OT seotud CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus 1.3 - Põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks O.11. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud loomade arv OT seotud CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus 1.4 - Põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks O.11. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud loomade arv OT seotud CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus 1.5 - Põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks O.11. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud loomade arv OT seotud CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus 1.6 - Põllumajandustootmisega seotud toetus teraviljakultuuride kasvatamiseks O.10. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud hektarite arv OT seotud CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus 1.7 - Põllumajandustootmisega seotud toetus aianduskultuuride kasvatamiseks O.10. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud hektarite arv OT seotud CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus 1.8 - Põllumajandustootmisega seotud toetus seemnekartuli kasvatamiseks O.10. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud hektarite arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 1.9.1 - Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse erasektori poolt O.22. Taristuinvesteeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 1.9 .2 - Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud O.22. Taristuinvesteeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD RISK(76) – Riskijuhtimisvahendid 1.10 - Põllumajanduskindlustustoetus O.9. Toetust saanud ÜPP riskijuhtimisvahenditega hõlmatud üksuste arv RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid O.1. Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevusrühma projektide arv RD COOP(77) – Koostöö 8.4 - LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng O.31. Toetatud kohaliku arengu strateegiate (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine 0.1 - Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine 0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv Ülevaade Erieesmärk 1 eesmärgiks on t oetada põllumajandusettevõtte elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet, et suurendada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus. See eesmärk saavutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/2115 sätestatud tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste (artiklid 20–31), tootmiskohustusega seotud (artiklid 32–41), investeeringute (artikkel 74) ja riskijuhtimisvahendite alusel kujundatud sekkumiste kaudu. Sissetulekutoetused aitavad stabiliseerida põllumajandustootjate sissetulekuid turule orienteeritud tootmisel, kus ilmastikust, välistest šokkidest ja ebasoodsast turuolukorrast tingituna esineb olulisi kõikumisi nii saagikuses kui hinnatasemetes. Sekkumise „1.1 Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks“ rakendamine on liikmesriikidele kohustuslik, sellega toetatakse põllumajandustootja majanduslikku jätkusuutlikkust ja tagame põllumajandusmaa hoidmist põllumajandustootmiseks sobilikus seisukorras (V1.1, SWOT EE1 nõrkused 1, 2, 4, tugevus 1, ohud 1, 3 ). Eestis ei kata kogutoodangu väärtus tootmiseks tehtavaid kogukulusid alates 2015. aastast ja olukorda pingestab veelgi see, et uuel programmperioodil väheneb baasmakse võrdluses 2014-2020 finantsperioodiga. Põhilise sissetulekutoetusega hüvitatakse kuni pool sektori tulu puudujäägist. Samas on suurema majandusliku suurusega põllumajanduslike majapidamiste tulu puudujääk ligi 40% väiksem kui väiksema majandusliku suurusega ettevõtetel, mistõttu suuname 13% otsetoetuste eelarvest majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritesse või sektori teatud suurusgruppidesse ja rakendatakse sekkumist 1.2 - Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks (1.2, V1.7, SWOT EE1 tugevus 5, nõrkused 1, 2, 3, 4. 6. 8, võimalused 4, ohud 1, 2, 3 . Tootmiskohustustega seotud toetused (sekkumised 1.3–1.8) on suunatud põllumajandustootjatele, kes tegelevad piimatootmisega, lihaveise-, ute- ja kitsekasvatusega, teraviljakasvatusega, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride, seemnekartuli kasvatamisega. Need sektorid on olulised Eesti põllumajanduses majanduslikel, sotsiaalsetel või keskkonnalastel kaalutlustel. Tootmiskohustusega seotud toetustega hüvitatakse ka osa tulu puudujäägist, mis sõltuvalt sektorist on erinev (V1.1, V1.7). Kohustusliku elemendina rakendatakse sekkumist 1.2 „ Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks „, mis on suunatud kõikidele põllumajandustootjatele kuni 130 ha eest (V1.1, V1.7). Toetuste õiglasema jaotuse tagamiseks on Eesti otsustanud rakendada ümberjaotavat toetust ja suunata tootmiskohustusega seotud toetused eelkõige väiksematele majapidamistele silmas pidades, et keskmisest suurematele majapidamistele ei oleks toetuste vähenemise mõju majanduslikku jätkusuutlikkust oluliselt vähendav ja ettevõtete normaalne areng ei oleks piiratud. P erioodi 2014 – 2020 kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse elemendid lisatakse pindala- ja loomatoetuste saamise eeldustesse (tingimuslikkus). V abatahtlikud ökokavad (sekkumised ÖK1 - Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine , ÖK2 - Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava , ÖK3 - Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad , ÖK4 - Kliima- ja keskkonnakava: ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal , ÖK5 - Kliima- ja keskkonnakava: mesilaste korjeala toetus ) rahastatakse EAGF vahenditest. 83% Eesti põllumajanduslikest majapidamistest on keskmisest (69 ha) väiksemad ja neile kuulub 16% kogu ühtse pindalatoetuse pinnast. Eestis planeeritud otsetoetuste sekkumiste (EAGF eelarvest) alusel suunatakse 18% kogu otsetoetuste eelarvest keskmisest väiksema maakasutusega majapidamisetele, millega saavutatakse nende jaoks 12% keskmisest ja 14% suuremate majapidamiste keskmisest määrast kõrgem toetusmäär toetusõigusliku maa kohta. Ökokavade rahastamine EAGF eelarvest senise Eesti m aaelu a rengukava eelarve asemel mõjutab oluliselt tootjate sissetulekut. Hetkel planeeritud põhilise sissetulekutoetuse ühikumäär koos täiendava ümberjaotava toetuse ühikumääraga jätab sissetulekutoetusena ettevõtjatele ha kohta 38% vähem toetust, sh alla keskmise suurustel majapidamistel -33% ja üle keskmistel -39% vähem toetust kui senisel programmiperioodil . Sekkumiste ÖK1 - Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine ja ÖK2 - Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava eelarve suureneb samal ajal 6%, seo ses tootmise keskkonnaalaste piirangutega. Seotud toetuste eelarve suureneb praeguse perioodiga võrreldes 2,78 korda. P laneeri t ud sekkumistega tõst etakse kliimaambitsiooni ning suuna takse põllumajandus tootjaid liituma ökokavadega, et eelkõige säilitada ja suurendada keskkonna kasu ning uute ökokavadega asendada sissetulekutoetuste vähenemine nendest saadava kasuga. Tootmiskohustustega sidumata põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikuks, täiendav ümberjaotatav toetus jätkusuutlikkuseks kui ka tootmiskohustusega seotud toetused panustavad erieesmärgi 1 täitmisse vähendades tootmiskulude katteks turult saadava tulu puudujääki ja suurendades põllumajanduslike majapidamiste majanduslikku jätkusuutlikkust. Erieesmärgi saavutamisse panustab ka sekkumine 7.1 - Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele, mis motiveerib noori tegutsema põllumajandussektoris ning soodustab põlvkondade vahetust (V7.2, SWOT EE7 ohud 2) ning suurendab noorte põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsust. Erieesmärgi 1 vajadus 1.4 (k aasajastada põllumajanduse taristut, mis arvestataks keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega sh turvasmuldade kaitsega ) , mida sekkumistega (1.9.1„ Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse erasektori poolt“, 1.9.2 „ Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud“ ja KK3 „ Maaparandu slikud keskkonnakaitserajatised“) lahendatakse, toetavad põllumajandussektori vastupan u võimet korras ja kaasajastatud põllumajandustaris t u (maaparandussüsteemide) kaudu, mis Eesti kliimatingimustes loovad eelduse toidutootmiseks ja põllumajandusmaa sihipäraseks kasutamiseks (SWOT EE1, nõrkused 6, 9 ja 10, ohud 3) . Maaparandussüsteemidega leevendatakse põllumajandustootmisel kahjulikult toimivaid ilmastikunähtusi – liig seid sademeid ja põuda. Seetõttu on oluline investeeringute abil maaparandussüsteeme kaasajastada ( V 1.4, 4.6 ,5,3), mille tulemusena paraneb põllumajandusmaa vastupanuvõime ja tootmiskindlus sh kliimamuutustega kohanemisel (SWOT EE1, ohud 3) . Põllumajandustootjate sissetulekut aitavad stabiliseerida ka keskmise sagedusega ja keskmist kahju ulatust tekitavate riskide maandamiseks rakendatav s ekkumi n e 1. 10 „ Põllumajanduskindlustustoetus “ . Selle sekkumise peamine eesmärk on suurendada põllumajandustootjate panust tootmisriski dest tekkida võivate kahjude vähendamisel, tagades seeläbi põllumajandusettevõtte majandusliku stabiilsus e ning vähendada tootmisriskidest tekkida võivat finantskahju. Põllumajandustootjad saavad kindlustada oma põllumajanduskultuuride saake ja põllumajandusloomi ebasoodsa test ilmastikutingimus test (n äiteks külm, torm, rahe, jää, tugev vihm või ränk põud ), looma- või taimehaigus test, kahjurite levik ust, teatud keskkonnajuhtum itest või direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt taimehaiguse või kahjuripuhangu likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks võetud mee tmetest tekkinud kahjude vastu. Lisaks panustab kaudselt sekkumise eesmärkide täitmisse ka LEADER sekkumine, mis võimaldab lähtuvalt kohaliku tasandil koostatud strateegia prioriteetidest toetada ka põllumajandusettevõtteid, sh läbi teadmiste ja heade praktikate jagamise (V1.5). 2.1.SO1.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse Ei kohaldu 2.1.SO1.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus R.4 - Sissetulekutoetuse sidumine standardite ja heade tavadega Sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal 97,87 % R.5 - Riskijuhtimine Toetust saanud ÜPP riskijuhtimisvahendeid omavate põllumajandusettevõtete osakaal 0,04 % R.6 PR - Toetuse ümberjaotamine väiksematele põllumajandusettevõtetele Keskmisest väiksema suurusega rahastamiskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava täiendava otsetoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega) 111,50 % R.8 - Põllumajandusettevõtete toetamine spetsiifilistes sektorites Nende põllumajandusettevõtete osakaal, mis saavad kasu tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusest, et suurendada konkurentsivõimet, kestlikkust või parandada kvaliteeti 48,13 % Sihttasemete ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus Tulemusnäitajate sihtväärtused arvutatakse vajaduste analüüsi käigus SWOT-analüüsi toel kindlaks tehtud vajaduste ja nende prioriseerimise alusel. Sekkumine 1.1 on 98% ulatuses seotud teatavate tingimuste täitmisega (tulemusnäitaja R.4), põhisissetuleku toetusega kaetud ha suhtena kogu kasutatava põllumajandusmaa pinda (UAA 2019, apro_cpsh1 & apro_cpshr ) Toetuste õiglasema jaotuse eesmärkide täitmist väljendab t ulemus näitaja R.6 (111,5%) , mis võtab arvesse sekkumised 1.1 kuni 1.8 ja sekkumised ÖK1-ÖK5 ja sekkumise 7.1 R.6 väljendab keskmisest (2020. aastal keskmine ÜPT pind taotlustel on 69 ha) väiksema suurusega toetuskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava lisa otsetoetuse protsent i hekt ari kohta võrreldes keskmisega . Lisaks toetab toetuste ümberjaotamise eesmärgi täitmist tulemusnäitaja R.8, millesse panustavad sekkumised 1.3 kuni 1.8 (tootmiskohustusega seotud toetused). Eestis oli 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetel 11 369 majapidamist, kellest 35% kasutuses on alla 10 ha kasutatavat põllumajandusmaad, mis moodustab 2% kogu kasutatavast põllumajandusmaast. Spetsiifilistes sektorites makstavate erinevate tootmiskohustusega seotud toetuste saajaid kokku ühekordses arvestuses on kogu 2020. aasta põllumajanduslike majapidamiste arvust 48% (tulemusnäitaja R.8), nende kasutuses on 88% maast. Täiendavalt saab selle eesmärgi täitmist kirj eldada R.27 kaudu, kuhu panustavad sekkumis e d 1.9.1 ja 1.9.2. R.2 7 on valitud, kuna arvestab enim sekkumise põhi- ja kaasnevate eesmärkidega (EE1 tootmiskindluse tagami ne, ilmastikuriskide maandamine; EE5 h ajukoormuse riski vähendamine; EE4 kliimamuutustega kohanemine, kus toetatakse turvasmuldade l veetaseme tõstmist ja veerežiimi kahepoolset reguleerimist) , meetme ülesehitusega (kahe-etapiline taotlemine, avaliku ja erasektori investeeringud, eesvoolude tehniline ja ökoloogiline seisund on fookuses, keskkonnakaitserajatiste jaoks eraldi sekkumine, kuigi rakendatak se koos taristu kaasajastamise tegevustega) ning kooskõla Eesti oludega (suur rendimaade osakaal , senine maaparanduslik tegevus sh ühistegevus ) ning asjaolust, et meetmete tegevusi ei saa siduda üksnes põllumajandustootjate ja põllumajandusmaag a. Sihttaseme määramisel on l ähtutud MAK 2014–2020 perioodi analoogse meetmete statistikast, arvestades kavandatud eelarve piire. 2.1.SO1.9 Rahaeraldise põhjendus Sekkumine 1.1 „ Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks eelarvega“ 526 978 302 eurot sihttasemega 967 358 ha panustab tulemusindikaatorisse R.4. Sekkumine 1.2 „ Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks “ eelarvega 50 396 469 eurot sihttasemega 406 144 ha koos tootmisega seotud toetuste sekkumistega 1.3 „ Põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks “ (eelarve 61 356 079 eurot) sihttasemega koef 1: 24 813 piimalehma ja koef 0,5: 25 110 piimalehma), 1.4 „Põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks“ (eelarve 28 253 764 eurot, sihttasemega koef 1.1: 18 398 ühe 75% lihaveise tõu veresusega vähemalt 8-kuused lihatõugu lehmmullikad ja ammlehma d , kes osalevad jõudluskontrollis, koef 1,0: 24 560 vähemalt 8-kuused l ihatõugu lehmmullikad ja ammlehma d ja koef 0,46: 2 380 vähemalt 8-kuused lihatõugu lehmmullikad ja ammlehma d , kes ei osale jõudluskontrollis) , 1.5 „ Põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks “ (eelarve 5 489 196 eurot, sihttasemega 38 207 utte), 1.6 „ Põllumajandustootmisega seotud toetus teraviljakultuuride kasvatamiseks “ (eelarve 25 852 485 eurot, sihttase 169 245 ha), 1.7 „ Põllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks “ (eelarve 9 683 332 eurot , sihttase 5409 ha) ja 1. 8 „ Põllumaj a ndustootmisega seotud toetus seemne kartuli kasvatamiseks “ ( eelarve 393 963 eurot , sihttase 220 ha ) panustavad tulemusindikaatorisse R.6 71 880 269 euro ga (sekkumine 1.2 - 2% + sekkumised 1.3-1.8 6% alla 69 ha suurustele majapidamistele otsetoetuste eelarvest). Lisaks panustavad sekkumised ÖK1–ÖK5 kogueelarvest 19 080 073 euroga (2% otsetoetuste eelarvest, alla 69 ha suurustes majapidamistes 66 559 ha), sekkumine 1.1 kogueelarvest 84 341 289 euroga (8% otsetoetuste eelarvest, alla 69 ha suurustes majapidamistes 154 810 ha) ja sekkumine 7.1 kogueelarvest 3 703 596 euroga (0,4%, alla 69 ha suurustes majapidamistes 7932 ha). Kokku on otsetoetuse eelarvest panus tulemusindikaatori R.6 täitmisse summas 179 005 227 eurot. See aitab kaasa EE1 täitmisele - t oetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus . Sekkumised 1.3 „ Põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks “ (eelarve 61 356 079 eurot) sihttasemega koef 1: 24 813 piimalehma ja koef 0,5: 25 110 piimalehma), 1.4 „Põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks“ (eelarve 28 253 764 eurot, sihttasemega koef 1.1: 18 398 ühe 75% lihaveise tõu veresusega vähemalt 8-kuused lihatõugu lehmmullikad ja ammlehma d , kes osalevad jõudluskontrollis, koef 1,0: 24 560 vähemalt 8-kuused lihatõugu lehmmullikad ja ammlehma d ja koef 0,46: 2 380 vähemalt 8-kuused lihat õugu lehmmullikad ja ammlehma d , kes ei osale jõudluskontrollis) , 1.5 „ Põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks “ (eelarve 5 489 196 eurot, sihttasemega 38 207 utte), 1.6 „ Põllumajandustootmisega seotud toetus teraviljakultuuride kasvatamiseks “ (eelarve 25 852 485 eurot, sihttase 169 245 ha), 1.7 „ Põllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks “ (eelarve 9 68 5 332 eurot , sihttase 5409 ha) ja 1. 8 „ Põllumaj a ndustootmisega seotud toetus seemne kartuli kasvatamiseks “ ( eelarve 39 3 963 eurot , sihttase 220 ha ) panustavad tulemusindikaatorisse R.8 kokku summas 131 030 819 eurot kokku ca 5470 põllumajandustootjale. See aitab kaasa EE1 täitmisele - t oetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus . Sekkumine 7.1 „ Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele “ (eelarvega 20 158 588 eurot, sihttase 43 077 ha) panustab indikaatorisse R.36 EE7 - m uuta valdkond noorte põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku äritegevuse arengut maapiirkondades ja EE1 - t oetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus , täitmisel. Sekkumised 1.9.1„ Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse erasektori poolt“ ja 1.9.2 „ Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud“ kogueelarvega 28 500 000 eurot panustab tulemusnäitaja (R.27) saavutamisse ( 451 tegevusega), mis aitab kaasa EE1 saavutamisele, millega tagatakse kestlik toidutootmine, kui ka EE 4 ja EE 5 saavutamisse (kliimamuutustega kohanemine ja muldade viljakus/hajukoormuse ohjamine), võttes arvesse taotlejate võimalikku huvi ja meetmete ülesehitust. 2.1.SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörate s suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele 2.1.SO2.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte 2.1.SO2.1.1 Tugevused 1. Mitmekesine tootmine, toodete lai sortiment. 2. Kvaliteetsed sisendid, piisav põllumajandusmaa ressurss (sh mesindusele piisavalt sobilikke korjealasid), ettevõtete koondumine. 3. Kaasaegsete tehnoloogiate kasutamine (täppisviljelus, täppisloomakasvatus, lüpsirobotid jmt), kulutõhusad ettevõtted. 4. Kõrge kvaliteediga mitmekülgset toodangut tootev toiduainetööstus. 5. Puhas keskkond, hea looma- ja taimetervise seisund ning toimivad järelevalvesüsteemid (loovad Eestis head eeldused kvaliteetsete põllumajandussaaduste, toidukaupade ja muude tootmissisendite ekspordiks). 6. Ettevõtjatel on huvi ekspordi vastu. 7. Ekspordivõimekus teravilja ja piimasektoris. 8. Tarbijad eelistavad kohalikku päritolu toidukaupa. 9. Toiduainetööstus on tarbijanõudlusele kiirelt kohanev. 10. Mahetootmise populaarsus. 11. E-teenuste laialdane kasutamine asjaajamises. 12. Ettevõtjate uuendusmeelsus ja üldine hea teadmiste tase. 13. Vajalikku teadust tehakse mitmes teadus- ja arendusasutuses. 14. On loodud programmid ja meetmed, et toetada teadust, innovatsiooni ja teadmussiiret. 2.1.SO2.1.2 Nõrkused 1. Suur osa põllumajandus- ja toidusektori ettevõttetest on väikese turujõuga. 2. Põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete madal investeerimisvõime, sh raskendatud ligipääs kapitalile. 3. Suurt keskkonnamõju omavad seadmed ei ole ettevõtjale taskukohased. 4. Vähesed investeeringud T&A tegevustesse ja tootearendusse. 5. Madala lisandväärtusega toodangu ekspordi kõrge osakaal (Eesti päritolu põllumajandus- ja toidukaupade ekspordikäibes on töödeldud toodete käibe osakaal ligi 2/3. Seega eksporditakse üle kolmandiku Eesti põllumajandussaadustest ilma neile täiendavat lisandväärtust andmata). 6. Tööjõu tootlikkus on võrreldes ELi keskmisega madalam. 7. Brutoinvesteeringud keskkonnasäästlike ja innovaatiliste tehnoloogiate rakendamiseks kasutuses oleva maa hektari kohta on võrreldes ELi keskmisega madalamad. 8. Uuenduslikke lahendusi ei võeta kasutusele piisavalt kiiresti (info ja koostöö, madal investeerimisvõime). 9. Eesti suurimad toiduainetööstused on ELi keskmisest väiksemad. (Mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumisest tulenevad väikesed tootmismahud, millest omakorda tulenev madal konkurentsivõime). 10. Kvalifitseeritud ja hooajalise tööjõu puudus, mesinike kõrge keskmine vanus. 11. Mahetöötlemisele spetsialiseerunud tööstuste väike töötlemismaht. 12. Vähene teadlikkus IT-lahenduste võimalustest (potentsiaal pole täielikult ära kasutatud). 13. Taastuvenergia tootmise võimaluste vähene kasutamine. 14. Digilahenduste potentsiaal, sh andmete kasutamise potentsiaal ei ole piisavalt kasutatud. 15. Kõik vajalikud kompetentsid ei ole Eesti teadus- ja arendusasutuste poolt kaetud. 16. Teadusasutuste ja ettevõtete vähene koostöö. 17. Teadmiste loomise, teadmussiirde ja innovatsiooni vähene sidusus. 18. Teadmussiire ei ole piisavalt tõhus, teave on killustunud. 19. Nõustamisteenused ei kata kõiki vajalikke valdkondi ja olulisi spetsiifilisi suundi. 20. Mesindussektoris mesilaste suur suremus (mesilashaigused, kliima) ning lõunapoolsemate riikidega võrreldes kõrgem mee tootmise omahind (kliima). 2.1.SO2.1.3 Võimalused 1. Toidu nõudlus ning inimeste ostujõud maailmas kasvavad. 2. Tarbimisharjumused maailmas muutuvad (tekib nõudlus uute innovaatiliste toodete järele, arenevad välja uued toidutrendid). 3. Mahetoidu tarbimine kasvab ning Eestis on mahepõllumajandusliku tootmise ja ka nende toodete töötlemise arenguks palju potentsiaali. Keskkonnateadliku tarbimise populaarsuse kasv suurendab mee ja meetoodete nõudlust. 4. Maaturismi ja kulinaaria valdkond aitavad kaasa toiduturismi arengule, mis mõjub soodsalt lühikestele tarneahelate kujunemisele. 5. Kättesaadavate ja mitmekülgsete T&A- ja digilahenduste laialdasem kasutuselevõtt. 6. Bio- ja ringmajanduse võimaluste parem rakendamine. 7. Ettevõtlust soodustavad maksuerisused (tööjõud, maapiirkonnad, toidukaupade käibemaks). 8. Riigi investeeringud ettevõtluse arendamiseks (investeeringud taristusse). 9. Piiriülesed koostöövõimalused. 10. Sektori ettevõtjad on koondunud esindusorganisatsioonidesse. 11. Looduslike taimekoosluste meekorje potentsiaali ärakasutamine. 2.1.SO2.1.4 Ohud 1. Elanikkonna vananemine ning süvenev tööjõupuudus ja palgasurve. 2. Kaubandust pärssivad poliitilised suundumused (kaubandustõkked, kaubandussõjad). 3. Loodus- ja inimtekkelised katastroofid (toodangu tarbimiskõlbmatuks muutumine) ning taime- ja loomahaigused (sh mesilashaiguste leviku hoogustumine). 4. Ebasoodsad ilmastikutingimused (näiteks liigniiskus ja põud) ning sellest tulenev saagikaotus ja tooraine kvaliteedi kõikumine. 5. Suutmatus muutustele reageerida, ekspertteadmise puudumine. 6. Suutmatus konkureerida importkaubaga. 7. T&A tegevuste, tootearenduse ja investeeringute vähene rahastamine. 8. Eksportturgude majandusliku olukorra halvenemine. 9. Tootmissisendite kallinemine. 10. Rendimaade suur osakaal. 2.1.SO2.1.5 Muud märkused Põllumajandusettevõtete tootlikkus on Eestis ELiga liitumisjärgselt oluliselt paranenud, kuid olnud viimastel aastatel väikeses languses. Võrreldes EL-i keskmisega on 2005. a võrreld es Eesti põllumajandusettevõtete tootlikkus suurenenud 4 protsendipunkti enam (EL-s 9%, Eestis 13%). Tööjõutootlikkus on suurenenud FADNi andmetel alates 2006. aastast 2,8 korda, kuid on tootmistüüpide lõikes väga erinev. Suurim on tööjõutootlikkuse tõus piimatootmises ning sea- ja linnukasvatuses (üle 3 korra), väikseim aianduses (ca 40%) ja loomakasvatuses (ca 60%). Põllumajandustootjate brutoinvesteeringud tehnoloogiate rakendamiseks kasutuses oleva põllumajandusmaa hektari kohta on suurenenud, kuid jäävad veel alla EL-i keskmisele. FADNi andmetel moodustavad brutoinvesteeringud kasutuses oleva põllumajandusmaa hektari kohta perioodi 2004–2016 keskmisena 68% EL-28 keskmisest. Investeerimissuutlikkus on sektoris üldiselt viimastel aastatel tagasihoidlikum, kuna kogutoodangu väärtusest moodustab vahetarbimine ligikaudu 70% (EL keskmine 59%). Tootmistüüpide ja suurusgruppide lõikes on ettevõtete võlakordaja erinev. Suurim on võetud kohustuste osatähtsus piimatootmise ettevõtetes ja üle 400 ha suurustes taimekasvatusettevõtetes (üle 40%). Eestis on 59% majapidamistest standardkogutoodanguga 4–25 tuhat eurot. Neid iseloomustab olulisel määral peretööjõu kasutamine, rendimaa keskmisest väiksem osatähtsus, saagikuste ja piimakuse oluliselt (kuni 40%) madalam tase. Samuti on investeeringud ha kohta madalamad ning ka võlakordaja madalam kui FADNi keskmisel ettevõttel. Põllumajandustootjate sissetulekute tagamisele ja konkurentsivõime suurendamisele aita vad kaasa investeeringud põllumajandustootmisesse, ühistegevuse edasine areng ja parem koostöö tarneahela erinevate lülide vahel jm. Põllumajandussektoris ei ole võimalik keskenduda üksnes klassikalises mõttes efektiivsele tootmisele. Suurenenud nõudmised põllumajandustootmisest tuleneva mõju vähendamiseks nõuavad põllumajandustootjatelt täiendavaid investeeringuid keskkonnamõjude vähendamiseks. Siiski peab arvestama, et keskkonnainvesteeringutega võivad kaasneda täiendavad kulud ja sellega seoses ka teatav konkurentsivõime langus. Eestis tegutses toiduainetööstuse valdkonnas 2019. aastal 761 ettevõtet ning nende arv on võrreldes 2013. aastaga kasvanud peaaegu poole võrra. Kõige rohkem on kasvanud mikroettevõtete arv (2013. aastal 295 ettevõtet, 2019. aastal 560 ettevõtet). Väikese suurusega ettevõtete arvus on toimunud väike kasv, teistes suurusgruppides on ettevõtete arv jäänud praktiliselt samaks. Mahetooraine väärindamisega tegelevaid ettevõtteid oli 2020. aastal 181 ning viimase viie aastaga on mahetöötlejate arv kahekordistunud. Suurusgrupiti (tööga hõivatud isikute arvu järgi) on toiduainetööstuste hulgas enim alla 10 töötajaga mikroettevõtteid (72% kogu ettevõtete arvust), väikese suurusega oli 19%, keskmiseid 7% ning vaid 2% ettevõtetest olid üle 250 töötajaga. Vaatamata suurele arvule moodustab mikroettevõtete müügitulu vaid 5% toiduainetööstuse müügitulust. Samas üle 250 töötajaga ettevõtete osakaal müügitulus on üle 30%. Eesti toiduainetööstustes loodav lisandväärtus töötaja kohta oli 2018. aastal 41% väiksem kui EL-i keskmine. Samuti on Eesti toiduainetööstuste investeeringute maht materiaalsesse põhivarasse võrreldes EL-i keskmisega suhteliselt madal ning moodustab sellest umbes 60%. Kui EL-is keskmisena investeerisid toiduainetööstused 2018. aastal materiaalsesse põhivarasse ligikaudu 9300 eurot töötaja kohta, siis Eestis oli vastav näitaja 7300 eurot. Ka müügitulu töötaja kohta oli 2018. aastal EL-i toiduainetööstustes keskmiselt kaks korda (248 000 eurot töötaja kohta) suurem kui Eestis (135 000 eurot). OECD raportis „ Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia “ tuuakse välja, et Eesti toiduainetööstuste probleemiks on mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumine, millest tulenevad väikesed tootmismahud ning sellest tulenev madal konkurentsivõime. Samuti on raporti kohaselt Eesti toiduainetööstustel madal võimekus iseseisvaks tootearendus- ja innovatsioonitegevuseks. Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport oli 2020. aastal hinnanguliselt 1,1 mld eurot. Suurima panuse eksporti andsid piima- (19%) ja teraviljasektor (19%). Eesti päritolu põllumajandus- ja toidukaupade ekspordikäibes on töödeldud toodete osakaal ligikaudu 2/3 ehk üle kolmandiku Eesti põllumajandussaadustest eksporditakse toorainena, ilma neile täiendavat lisandväärtust andmata. Mahetöötlemisele spetsialiseerunud tööstuste töötlemismaht on väike ja seetõttu suur osa Eesti mahedatest põllumajandussaadustest kasutatakse tööstustes tavatoodete tooraineks või eksporditakse töötlemata kujul. Tulenevalt Eesti väiksusest ning piiratud ostujõust on toidusektori arenguks vajalik suurendada ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel. Tarbimisharjumused maailmas muutuvad, nõudlus kvaliteetsete ja innovaatiliste toodete järele kasvab. Eesti toidutööstus suudab pakkuda kõrge kvaliteediga mitmekülgset toodangut. Kuna Eesti toidusektori ettevõtted on eraldiseisvalt väikese turujõuga, tuleb välisturgudel soodustada turundus- ja müügialast koostööd. Erinevatel turgudel müügiedukuse saavutamiseks on vajalik eksportööride müügialase võimekuse ja kompetentside jätkuv arendamine. Oluline on senisest enam kasutada Eesti erinevate ülikoolide ja teadusasutuste know-how ’d ekspordivõimekuse arendamiseks. Mesindussektori puhul on konkurentsivõime ja turule orienteerituse suurendamist EL tasandil eraldi adresseeritud mesindusprogrammide rakendamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (põllumajandustoodete ühine turukorraldus) alusel. Uuel EL eelarveperioodil liigub mesindusprogrammide meede strateegiakavade määruse alla ning selle rakendamine on liikmesriigile kohustuslik. Eestis peetavate mesilasperede arv on viimasel kümnel aastal peale suurt langust sellele eelneval kümnendil küll tõusnud ca 30 tuhandelt ligi 50 tuhandele (2020. aastal 47 900), kuid viimastel aastatel on kasv seiskunud. Eesti looduslike taimekoosluste meekorje potentsiaal on teadlaste hinnangul vähemalt 150 000 mesilasperet. Mesinike arv on mesindussektori struktuuriuuringute kohaselt vähenenud 12% aastatel 2012–2018. Kui 2012. aastal oli Eestis 5 934 mesinikku, siis aastaks 2018 oli neid jäänud 5 215 . Seega on oluline, et sektori konkurentsivõimega kasvaks ka selle atraktiivsus ning uued ja noored mesinikud lisanduksid sektorisse. Meetoodangu varieeruvus on suur, sõltudes suurel määral ilmast ja mesilashaiguste levikust. Mesilasperede arvu säilitamiseks ja mee tootmistaseme tagamiseks on vajalik tõsta mesindus sektori konkurentsivõime t ja turule orienteeritust, toetades selleks nii seniste mesindusprogrammide tegevus i , ( mesinike teadmiste ja oskuste parandamine, tehnilise abi andmine, mesilashaigustega võitlemine, mesilaste aretustegevus, analüüside tegemiseks laborite toetamine) kui ka nähes ette täiendavate uute tegevuste ( koostöö teadusasutuste ga, tarbijate teadlikkuse tõstmine) toetamist . 2.1.SO2.2 Vajaduste kindlakstegemine Kood Pealkiri Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Vajadust on käsitletud ÜPP strateegiakavas V2.1 Arendada toidusektori ettevõtjate koostööd ja turustusvõimalusi eelkõige läbi lühikeste tarneahelate 1 Jah V2.2 Tõsta toidusektori ettevõtjate müügivõimekust läbi ühis te teavitus- ja turundustegevus te 1 Jah V2.3 Tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas läbi teadlikkuse tõstmise koostöövõimalustest, ühistegevuse edendamise ning ühisinvesteeringute soodustamise 1 Jah V2.4 Tõsta põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet, keskkonna, kliima ja ressursitõhustuse alast tulemuslikkust investeeringute soodustamise kaudu 1 Jah V2.5 Arendada välja kohalikul bioressursil põhineva id väärindamisüksus i 1 Jah V2.6 Suurendada mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust 1 Jah 2.1.SO2.4 Sekkumisloogika Sekkumise vorm Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – nimi Ühine väljundnäitaja Sektoripõhine - Mesindustooted ADVIBEES(55(1)(a)) – mesinikele ja nende organisatsioonidele suunatud nõustamisteenused, tehniline abi, koolitus, teave ja parimate tavade vahetamine, sealhulgas võrgustike kaudu 2.1.1 - Mesindussektori sekkumine 1 – mesinike teadmiste ja oskuste parandamine ning tehniline abi O.37. Mesinduse säilitamiseks või arendamiseks toetatud meetmete või ühikute arv Sektoripõhine - Mesindustooted INVAPI(55(1)(b)) – investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ning muud meetmed 2.1.2 - Mesindussektori sekkumine 2 – materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud O.37. Mesinduse säilitamiseks või arendamiseks toetatud meetmete või ühikute arv Sektoripõhine - Mesindustooted ACTLAB(55(1)(c)) – laboratooriumide toetamise meetmed mesindustoodete, mesilaste kao või tootlikkuse languse ja mesilastele potentsiaalselt toksiliste ainete analüüsimise eest 2.1.3 - Mesindussektori sekkumine 3 – analüüse tegevate laboratooriumite toetamine O.37. Mesinduse säilitamiseks või arendamiseks toetatud meetmete või ühikute arv Sektoripõhine - Mesindustooted COOPAPI(55(1)(e)) – koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammide rakendamisele 2.1.4 - Mesindussektori sekkumine 4 – koostöö teadusasutustega O.37. Mesinduse säilitamiseks või arendamiseks toetatud meetmete või ühikute arv Sektoripõhine - Mesindustooted PROMOBEES(55(1)(f)) – müügiedendus, teavitustegevus ja turundus, sealhulgas turuseire ning meetmed, mille eesmärk on eelkõige suurendada tarbijate teadlikkust mesindustoodete kvaliteedist 2.1.5 - Mesindussektori sekkumine 5 – tarbijate teadlikkuse tõstmine O.37. Mesinduse säilitamiseks või arendamiseks toetatud meetmete või ühikute arv Sektoripõhine – Puu- ja köögivili (47(1)(a)) - investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, teadusuuringutesse ja eksperimentaalsetesse ja uuenduslikesse tootmismeetoditesse ja muudesse meetmetesse 2.7.1 – Puu- ja köögiviljasektori sekkumine O.35. Toetatud rakenduskavade arv Sektoripõhine – Puu- ja köögivili (47(1)(b)) - nõustamisteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses säästvate kahjuri- ja haigustõrjemeetodite, taimekaitsevahendite säästva kasutamise, kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise, töötingimuste, tööandja kohustuste ning töötervishoiu ja tööohutusega 2.7.2 - Puu- ja köögiviljasektori sekkumine O.35. Toetatud rakenduskavade arv Sektoripõhine - Puu- ja köögivili (47(1)(c)) - koolitus, sealhulgas juhendamine ja parimate tavade vahetamine, eelkõige seoses säästvate kahjuri- ja haigustõrjemeetodite, taimekaitsevahendite säästva kasutamise, kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamisega 2.7.3 - Puu- ja köögiviljasektori sekkumine O.35. Toetatud rakenduskavade arv Sektoripõhine - Puu- ja köögivili (47(1)(d)) - mahepõllumajanduslik või integreeritud tootmine 2.7.4 - Puu- ja köögiviljasektori sekkumine O.35. Toetatud rakenduskavade arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 2.2 - Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 2.3 - Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (FI) O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 2.5 - V äikeste põllumajandusettevõtete arendamine O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 2.6 - Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI) O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 3.1.1 - Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 3.1.2 - Ühistulised tootlikud investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI) O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 8.3 - Investeeringud bioressursside väärindamisse O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse KK1 - Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid O.1. Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevusrühma projektide arv RD COOP(77) – Koostöö 2.4 - Põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekuse tõstmine O.32. Toetatud muude koostöötegevuste või -ühikute arv (välja arvatud punktis O.1 teatatud Euroopa innovatsioonipartnerlus) RD COOP(77) – Koostöö 8.4 - LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng O.31. Toetatud kohaliku arengu strateegiate (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine 0.1 - Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine 0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv Ülevaade Erieesmärk 2 eesmärgiks on suurendada põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule. See eesmärk saavutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/2115 sätestatud investeeringute (artiklid 73 ja 74), koostöö (artikkel 77), mesindus - ning puu- ja köögivilja sektoris sektoripõhiste sekkumisviiside (artiklid 42 – 56) kaudu. Konkurentsivõime ja turule orienteerituse suurendamiseks on kavandatud sekkumised nii põllumajandustootjatele , põllumajandustoodete töötlejatele kui ka erinevatele koostöövormidele ja sektoritele. Keskkonnahoidliku põllumajandustootmise arendamiseks, kus on senisest enam tähelepanu pööratud ka digitaliseerimisele, on kavandatud põl lumajandustootjatele sekkumine 2.5 „ Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“, mille kaudu toetatakse materiaalsesse varasse tehtavaid investeeringuid eesmärgiga ajakohastada põllumajandusettevõtete põhivara ning parandada põllumajandusettevõtete majanduslikku toimimist. Lisaks on põllumajandust ootjatele kavandatud sekkumine KK1 „ Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“, kus materiaalsete investeeringute kaudu soodustatakse põllumajandustootmises ressursitõhustust, digitaliseerimist, vähendatakse tootmisest tulenevat keskkonnamõju ning suurendatakse bioohutust . Nende tegevuste kaudu suureneb ka põllumajandustootjate konkurentsivõime. Toidutööstuste majandusliku võimekuse ja konkurentsivõime tõstmiseks ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks on kavandatud ettevõtjatele, kelle põhitegevusala on toidutootmine või joogitootmine , sekkumine 2.2 „ Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“, kus toetatakse materiaalsesse varasse tehtavaid investeeringuid, mis on kas roheinvesteeringud, digitaliseerimist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu toetavad investeeringud või uue töötlemisüksuse rajamisele suunatud investeeringud. Sektoritest adresseeritakse erieesmärk 2 raames eraldi mesindussektori konkurentsivõime ja turule orienteerituse suur endamise vajadust. Sekkumisega 2.1.1 „ Mesindussektori sekkumine 1 – mesinike teadmiste ja oskuste parandamine ning tehniline abi“ toetatakse sektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust mesinike teadmiste ja oskuste parandamise ning mesindussektori sekkumiste rakendamis eks tehnilise abi andmise kaudu sekkumisega 2.1.2 „ Mesindussektori sekkumine 2 – materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud“ mesilashaigustega võitlemiseks ja mesilaste tõuaretusse tehtavate inve steeringute kaudu, sekkumisega 2.1.3 „ Mesindussektori sekkumine 3 – analüüse tegevate laboratooriumite toetamine“ mesilashaiguste ja mesindustoodete kvaliteedi a nalüüsimise kaudu, sekkumisega 2.1.4 „ Mesindussektori sekkumine 4 – koostöö teadusasutustega“ uue teadusinfo saamise ja rake ndamise kaudu ning sekkumisega 2.1.5 „ Mesindussektori sekkumine 5 – tarbijate teadlikkuse tõstmine“ mitmesuguste müügiedenduse, teavitustegevuse, turunduse ja turuseire meetmete rakendamise kaudu. Konkurentsivõime suurendamise ks on olulise tähtsusega edendada toidusektori ettevõtjate omavahelist koostööd, arendada lühikesite tarneahelaid ja tõsta põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekust ning toetada tarbijate teavitamisele suunatud tegevusi, mille saavutam iseks on kavandatud sekkumine 2.4 „ Põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekuse tõstmine“. Lühikeste tarneahelate arendamisel suurendatakse turule orienteeritust uute müügikanalite loomise kaudu ning müügivõimekuse tõstmiseks toetatakse erinevaid ettevõtjate koostöös kavandatud müüki toetavaid tegevusi, näiteks teavituskampaaniaid ja turu-uuringuid. Tulenevalt kohaliku turu väiksusest on nähtavuse tõstmiseks vajalikud ka ühiseid messikülastused ja turundusüritused EL i siseturul laiemalt. Puu- ja köögiviljasektori põllumajandustootjatel on konkurentsivõime ja turule orienteerituse suurendamiseks võimalus sektoripõhise sekkumise kasutamiseks. Läbi raken duskavade toetatakse sekkumisi nr 2.7.1 „Puu- ja köögiviljasektori sekkumine - investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, teadusuuringutesse ja eksperimentaalsetesse ja uuenduslikesse tootmismeetodit esse ja muudesse meetmetesse “ nr 2.7.2 „Puu- ja köögiviljasektori sekkumine – nõustamisteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses säästvate kahjuri- ja haigustõrjemeetodite, taimekaitsevahendite säästva kasutamise, kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise, töötingimuste, tööandja kohustuste ning t öötervishoiu ja tööohutusega “ nr 2.7.3 „Puu- ja köögiviljasektori sekkumine – koolitus, sealhulgas juhendamine ja parimate tavade vahetamine, eelkõige seoses säästvate kahjuri- ja haigustõrjemeetodite, taimekaitsevahendite säästva kasutamise, kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamisega “ ja nr 2.7.4 „Puu- ja köögiviljasektori sekkumine – mahepõllumajandu slik või integreeritud tootmine “ . Selleks, et suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust veelgi enam on nii põllumajandustootjatel, põllumajandustoodete töötlejatel kui neid ühendavatel koostöövormidel võimalus taotleda rahastamisvahendeid sekkumistest 2.6 „ Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immate riaalsed investeeringud (FI)“, 2.3 „ Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootl ikud investeeringud (FI)“ ning 3.1.2 „ Ühistulised tootlikud investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI)“. Rahastamisvahendi kaudu toetatakse investeeringuid, mis suurendavad ettevõtjate konkurentsivõimet läbi tehnoloogia uuendamise. Siia kuuluvad investeeringuid masinatesse ja seadmetesse, ehitiste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, uuenduslike toodete ja kõrvaltoodete, tootmisprotsesside ja tehnoloogiate väljaarendamisse, samuti muudesse investeeringutesse lisandväärtuse andmiseks kõigis tootmisahela etappides ning tootmise digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Toetatavaks tegevuseks on ka käibekapital, sh eraldiseisev käibekapital tingimusel, et see aitab kaasa erieesmärgi saavutamisele. Erieesmärk 2 saavutamisesse panustavad kaudselt ka teiste erieesm ärkide sekkumised nagu näiteks 3.1.1 „ Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“, kus eesmärk on ühistegevuse soodustamine töötlemise etapis, et selle kaudu tõsta põllumajandustootjate omavaheline koostöö järgmisele tasandile ja aidata kaasa põllumajandustootjate positsiooni parandamisele toidutarneahelas. Sekkumine 8.3 „ Investeeringud bioressursside väärindamisse“ panustab bioressursi töötlemisvõimekuse tõusu ja tooraine ekspordi asemel selle väärindamisse, mis võimaldab kõrgema lisandväärtusega ja kasumlikemate toode tootmist. Põllumajandustootjate konkurentsivõime paraneb sobivate bioväärindamisüksuste loomise, sh kõrval- ja kaassaaduste ning tootmisjääkide kasutamise läbi nt bioenergia/biogaasi, bioväetiste ja biomaterjalide ning muude uudsete ja kõrge lisandväärtusega toodete tootmiseks (sh toidutööstusele, farmaatsiatööstusele). Samuti panustab sekkumine tehnoloogia uuendamisse, et asendada fossiilseid materjale taastuvatega, nt võtta kasutusele taastuval ressursil põhinevad pakendid jmt. Bioressursile kõrgema lisandväärtuse andmine kasvatab ettevõtete kasumlikkust, aitab vähendada sõltuvust kodu- ja välismaistest taastumatutest ressurssidest ning kiirendab taastumatute ressursside asendamist kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega. Investeeringuga toetatakse ressursitõhusate ja kestlike lokaalsete energiavarustuslahenduste loom i st, mis suurendavad ka energia varustuskindlust ja -julgeolekut. Erieesmärgi saavutamises on oluline osa ka sekkumistel 0.1 „ Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKI S) arendamise toetus“ ja 0.2 „ Nõuandetoetus“, mis kvaliteetse teadmussiirde ja nõuandeteenuse ja -toetuse kaudu suurendavad põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate teadlikkust jätkusuutlikust arengust ja aitavad seeläbi tõsta sektori ettevõtete konkurentsivõimet. AKISe nn ökosüsteem tagab toimiva infovoo tootjate ja teadlaste vahel, muudab kättesaadavaks ajakohase teabe innovatsiooni ja uusima teadusinfo kohta ning tagab nõustamisteenuse pakkumise riigile olulistes valdkondades võrdsetel alustel ja ühtlase kvaliteediga üle kogu Eesti. Samuti panustab sekkumise 0.3 „ Innovatsioonikoostöö projektid“, mille eesmärk on soodustada Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) projektide rakendamist ja innovatsioonikoostööd nii Eesti kui välismaiste teadus- ja arendusasutuste ning ekspertidega, ettevõtete konkurentsivõime tõstmisesse, eelkõige läbi plaanitavate tegevuste kliima- ja ressursitõhususe ning turu- ja tootmisriskidele vastupanuvõime suurendamise. Erieesmärgi saavutamis se panustab ka sekkumine 8.4 „ LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng“ kuna selle üheks eesmärgiks on maapiirkondades ettevõtluse arendamine, eelkõige uute tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste lahenduste kaudu ning keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandus) lahenduste välja töötamine ja rakendamine. 2.1.SO2.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse Ei kohaldu 2.1.SO2.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus R.3 CU - Põllumajanduse digiteerimine ÜPP kaudu digitaalsele põllumajandustehnoloogiale antavast toetusest kasu saavate põllumajandusettevõtete osakaal 1,16 % R.9 CU PR - Põllumajandusettevõtete moderniseerimine Ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate põllumajandustootjate osakaal 5,90 % R.10 CU PR - Parem tarneahela korraldus ÜPP toetust saavates tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate põllumajandusettevõtete osakaal 4,22 % R.35 CU - Mesilaspere de säilitamine ÜPP raames toetust saavate mesilasperede osakaal 19,25 % Sihttasemete ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus Erieesmärk 2 eesmärgiks on suurendada põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule . Digitaliseerimise suurenemist vaadatakse tulemusnäitaja R.3 kaudu, mille sihttasemeks on seatud, et 1,16% põllumajandustootjatest saavad kasu ÜPP kaudu digitaalsele põllumajandustehnoloogiale antavast toetusest . Põllumajandusettevõtete moderniseerimist jälgitakse tulemusnäitaja R.9 kaudu, mille siht t asemeks on seatud 5,9% põllumajandustootjatest saavad kasu ü mberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetust est. Tarneahela korraldamise parenemist järgitakse tulemusnäitaja R.10 kaudu, mille sihtasemeks on seatud, et 4,22% põllumajandustootjatest osalevad ÜPP toetust saavates tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades . Mesilasperede arvu säili mi st jäl gitakse tulemusnäitaja R.35 kaudu, mille sihttasemeks on seatud, et 19,25% mesilasperesid on nendel põllumajandustootjatel, kes saavad kasu mesindussektorile suunatud s ekkumis est 2.1.2 „Mesindussektori sekkumine 2 – materiaalsed ja mi ttemateriaalsed investeeringud“ . Tulemusnäitaja R.35 sihtväärtuseks on 19,25%, mis on saadud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 art ikli 55 lõike 1 punktis b sätestatud sekkumisviisi kaudu hinnanguliselt toetatavate mesilasperede arvu (9360) ja Euroopa Komisjonile teatatud Eesti mesilasperede koguarvu viimase kolme aasta keskmise (48 633) jagatisena. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 55 lõike 1 punktis b sätestatud sekkumisviisi (investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse) puhul nähakse ette investeeringuid järgmistel eesmärkidel: i) võitlus kahjurite ja mesilaste haigustega, eriti varroatoosi tõrje; iii) mesilasperede arvu suurendamine liidus, muu hulgas mesilaste aretamine. Järgnevas tabelis esitatud hinnangulised k asusaajate mesinike ja nende mesilasperede arvud aast ate lõikes mõlema eesmärgi puhul põhinevad kuni 2023. aastani Eestis rakendatud mesindusprogrammide s juhtorganisatsioonideks olnud mesindusorganisatsioonide esindajate ühisel eksperthinnangul . 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Eeldatav kasusaajate mesinike arv art 55(1)(b) punkti i) puhul 150 220 240 260 280 300 320 Eeldatav kasusaajate mesinike arv art 55(1)(b) punkti iii) puhul 100 150 160 170 180 190 200 Eeldatav kasusaajate mesinike arv kokku 250 370 400 430 460 490 520 Eeldatav kasusaajate mesinike arv kokku (ilma topelt arvestuseta) 1 225 333 360 387 414 441 468 Eeldatav mesilasperede arv 2 kasusaajatel mesinikel kokku (ilma topelt arvestuseta) 4 500 6 660 7 200 7 740 8 280 8 820 9 360 Euroopa Komisjonile teatatud Eesti mesilasperede koguarv vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/1366 art ikli 3 alusel viimasel kolmel aastal (SA andmed): 2018. a 48 700, 2019. a 49 300, 2020. a 47 900. Seega on 2018–2020 keskm ine 48 633 mesilasperet. 1 Arvestusega et 10% mesinikest on nii punktist i) kui punktist iii) kasusaajad (mesindusorganisatsioonide esindajate eksperthinnang) 2 1. novembri 2020. a seisuga oli PRIA registris 47 190 mesilasperet ja 2 414 mesinikku, st keskmiselt ca 20 mesilasperet mes iniku kohta 2.1.SO2.9 Rahaeraldise põhjendus Sekkumine 2.1.2 „ Mesindussektori sekkumine 2 – materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud “ eelarvega 100 000 eurot panustab tulemusnäitaja R.35 sihtaseme saavutamiseks – ehk 19,25% mesilasperedest saavad selle sekkumise kaudu toetust. Sekkumine 2.2 „ Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud “ eelarvega 40 mln eurot ja sekkumine 2.3 „ Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (FI) “ eelarvega 10 mln eurot sihttasemega panustavad tulemusnäitaja R.3 sihttaseme saavutamisse. Sekkumine 2.5 „ Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine eelarvega“ 25 mln eurot panustab tulemusnäitaja R.9 sihttaseme saavutamisse. Sekkumine 2.6 „P õllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI) “ eelarvega 20 mln eurot panustab tulemusnäitaja R.3 ja R.9 sihtaseme saavutamisse. Sekkumine 2.4 „ Põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekuse tõstmi n e “ eelarvega 10 mln, millest hin nan gulis elt kuni pool läheb läbi lühikeste tarneahelate arendamise tegevuste panus tatakse R.10 sihttaseme saavutam i s se . Tulemusnäitaja „ ÜPP toetust saavates tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate põllumajandusettevõtete osakaal “ väärtusesse (4,22%) panustavad ka erieesmärk 3 alt kavandatud viis sekkumist: 3.1.1, 3.1.2, 3.2, 3.3 ja 3.4 . 2.1.SO3 Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas 2.1.SO3.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte 2.1.SO3.1.1 Tugevused 1. Üha rohkem põllumajandustootjaid on avatud liitumaks põllumajandusühistutega ning ühistute turuosa kasvab. 2. Kvaliteedikavadega liitunud põllumajandustootjate arv kasvab. 3. Toimivad ühistud on piima- ja teraviljasektoris. 4. Toimivad ühistud investeerivad lisandväärtuse kasvu. 5. Mitmekesine tootmine (uudsed lahendused, nišitooted, mahepõllumajanduse laienemine jm). 6. Esmatootjate poolt lisandväärtuse andmine toodetele (müügiks ettevalmistamine). 7. Noored põllumajandustootjad on põllumajandusühistu liikmeks astumisele rohkem avatud. 2.1.SO3.1.2 Nõrkused 1. Suure osa põllumajandustootjate vähene koostöö ning valmisolek ühistegevuseks. 2. Puudulikud teadmised kaasaegsest ühistegevusest. 3. Erinev turujõud tarneahela lülide vahel. 4. Põllumajandusühistute piiratud võimekus kaasata oma- ja võõrkapitali. 5. Ühistute poolt loodav lisandväärtus on väike. 6. Palju väikeseid ja nõrga turujõuga ning omavahel konkureerivaid ühistuid. 7. Usaldamatus ühistu liikmete vahel ning valmisoleku puudumine ühistu arendamisse investeerida. 8. Vähearenenud lühikesed tarneahelad. 9. Vähesed investeeringud teadus- ja arendustegevustesse ja tootearendusse. 2.1.SO3.1.3 Võimalused 1. Euroopa Liidu algatus tootja positsiooni tugevdamiseks tarneahelas (ebaausate kaubandustavade kasutamist piirav direktiiv, turu läbipaistvust suurendav algatus, tootjaorganisatsioonidele loodud konkurentsierandid). 2. Head suhted ja võimalik koostöö teiste Balti riikide ühistutega. 3. Ühistu juhtide professionaalsuse kasv. 2.1.SO3.1.4 Ohud 1. Jaekaubanduse jätkuv kontsentreerumine ja tarneahela tasakaalustamatuse süvenemine. 2. Ühistulise tegevuse mahajäämus süveneb võrreldes EL-iga. 2.1.SO3.1.5 Muud märkused Toidutarneahelat iseloomustab iga järgmise lüli üha kasvav kontsentreerumine. Eriti tugevalt on viimasel kümnendil koondunud jaekaubandus, võimaldades dikteerida toiduainete tootjatele, töötlejatele ja tarnijatele oma tingimusi. Kaubanduse jätkuv kontsentreerumine süvendab toidutarneahela tasakaalustamatust. Võrreldes ahela järgmiste lülidega, on põllumajandustootjad valdavalt väikesed ning killustunud ja omavad tarneahelas nõrgemat turujõudu. Eesti toidusektor tegutseb EL-i siseturu osana ning põllumajandustootjad konkureerivad EL-i teiste liikmesriikide põllumajandustootjatega samadel tingimustel. Põllumajandustootjate ja töötlejate nõrgem turujõud võrreldes tarneahela järgmiste lülidega (eelkõige kaubandusega) mõjutab oluliselt sektori konkurentsivõimet ning tootja positsiooni toidutarneahelas. Põllumajandustootjate ühistutesse koondumine ning omavaheline koostöö suurendavad tootjate turujõudu ning tugevdavad tootjate positsiooni toidutarneahelas, tagavad põllumajandus- ja toiduainesektori mitmekesise ettevõtlusstruktuuri ning õiglased ja stabiilsed sissetulekud, suurendavad konkurentsivõimet ja turule orienteeritust ning tõstavad lisandväärtust ja ekspordivõimekust. Üha rohkem Eesti põllumajandustootjaid on ühistutega liitumisele avatud ja toidukvaliteedikavades osalejate arv on viimasel aastal kasvanud. Piima- ja teraviljasektoris tegutsevad ka üle 100 liikmega ühistud, mis investeerivad lisandväärtuse kasvu ning ekspordivad oma tooteid. Kuigi ühistute arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, on enamik loodud ühistutest väikesed ja loovad vähe lisandväärtust. Turul tegutsevatest ühistutest 80% on väikesed ja nõrga turujõuga ning ühistegevuse tase erinevates põllumajandussektorites erineb oluliselt. Tootjate organiseeritus on parem piima- ja teraviljasektoris , nõrk puu– ja köögiviljasektoris. Ühistegevuse arengut on takista nud varasem negatiivne kogemus, tootjate piiratud võimekus ühistu arengusse investeerida, puudulikud teadmised ühistegevusest ning professionaalsete juhtide ja eestvedajate puudus. Kuigi EL-i turukorraldusmeetmed võimaldavad tunnustatud tootjaorganisatsioonidel kasutada erandeid konkurentsieeskirjadest ning saada finantsabi eesmärgiga suurendada oma liikmete turujõudu, polnud Eestis 2022. aastani ühtegi tunnustatud tootjaorganisatsiooni. Esimene tootjaorganisatsioon tunnustati 2022. aasta veebruaris ja see tegutseb piima-ja piimatootesektoris. EL finantsabi puu– ja köögiviljasektoris pole sektori huvipuuduse tõttu rakendust leidnud, mistõttu ühistegevuse mahajäämus võrreldes teiste liikmesriikidega on üsna suur . Eestis on kaks tunnustatud riiklik ku kvaliteedikava – toidukvaliteedikava „Rohumaaveise liha tootmine“, milles on sätestatud nõuded maherohumaaveise liha tootmiseks ja 202 2 . aastal tunnusta tud toidukvaliteedikava „Biosfää ri programmiala rohumaaveis ja - lammas“ eeskiri. Kvaliteedikava kohane kohustuslik tootmine toimub UNESCO MAB-sertifikaadiga biosfääri programmialades, kus majandatakse säästva arengu põhimõtete alusel, kasutades lahendusi, mis võimaldavad bioloogilise mitmekesisuse säilimise. Looduslikel rohumaadel karjatatavad lamba ja veise tõud on aeglase kasvuga, mis koos liigirikka koresöödaga annab nende loomade lihale head maitseomadused. Varasemalt tunnustatud riikliku kvaliteedikavaga „Rohumaaveise liha tootmine“ liitujate arv on aastatega üha suurenenud . Ka teistest sektoritest in tuntud huvi kvaliteedikavade loomise vastu, mis annab lootust, et tulevikus nende arv suureneb ja ka kvaliteedikavade raames toodetud toodete osakaal suureneb. . Liidu kvaliteedikava kaitstud geograafiline tähis alusel on hetkel kaitstud kaks nimetust – „Estonian vodka“ registreerimisprotsess lõppes ametlikult 2019. aastal ja nimetuse „Sõir“ registreerimisotsus jõustus 2021. aastal . Estonian vodka eriomadused tulenevad teraviljade kasvatamis e eripäradest (peamiselt talivili, mille kasvatamisel pööratakse suurt tähelepanu maheviljelusele), kartulist kui tooraine erilisusest ning Eesti joogivee koostisest. Nimetusega „Sõir“ tähistatakse traditsioonilist laagerdamata kohupiimajuustu, mida tuntakse Eestis ennekõike ajaloolisel Võrumaal ja Setomaal. Sõira tegemise komme ning oskused kui osa Vana-Võromaa ja Setomaa kultuuripärandist on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni põhimõtetest lähtuvalt Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Tootjate huvi toodete nimetustele geograafilise tähise staatuse taotlemise vastu on kasvamas – 2021. aastal toimu s 3 infopäeva, kus ka selle teema kohta infot jagati . 2.1.SO3.2 Vajaduste kindlakstegemine Kood Pealkiri Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Vajadust on käsitletud ÜPP strateegiakavas V3.1 Tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamise kaudu 1 Jah V3.2 Lõpetada ebaausate kaubandustavade kasutamine tarneahelas 2 Ei V3.3 Tõsta teadlikkust kvaliteedikavadest ja suurendada nende raames toodetud toodete osakaalu 1 Jah 2.1.SO3.4 Sekkumisloogika Sekkumise vorm Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – nimi Ühine väljundnäitaja RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 3.1.1 - Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse O.24 . Väljaspool põ llumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 3.1.2 - Ühistulised tootlikud investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI) O.24. Väljaspool põ llumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 8.3 - Investeeringud bioressursside väärindamisse O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid O.1. Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevusrühma projektide arv RD COOP(77) – Koostöö 3.2 - Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine O.28. Toetust saavate tootjarühmade ja -organisatsioonide arv RD COOP(77) – Koostöö 3.3 - Tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomise toetamine O.28. Toetust saavate tootjarühmade ja -organisatsioonide arv RD COOP(77) – Koostöö 3.4 - Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine O.28. Toetust saavate tootjarühmade ja -organisatsioonide arv RD COOP(77) – Koostöö 8.4 - LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng O.31. Toetatud kohaliku arengu strateegiate (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine 0.1 - Tea dmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine 0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv Ülevaade Erieesmärk 3 eesmärgiks on parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas. Kuna põllumajandus- ja toidusektori struktuuri iseloomustavad suhteliselt väikeste tootmismahtudega ettevõtted, on nende konkurentsivõime tõstmise eelduseks hästi toimiv koostöö. Selle eesmärgi saavutamisse panustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/2115 sätestatud koostöö artikli ( artikkel 77) alusel välja töötatud sekkumised. Üheks võimaluseks põllumajandustootjate positsiooni parandamiseks väärtusahelas on nende koondumine tootjaorganisatsioonidesse, millest tulenevalt suur eneb nende turujõud. Sekkumise 3.3 „ Tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomise toetamine“ läbi motiveeritakse tulundusühistuid liituma ja moodustama tootjaorganisatsioone. Toetatavateks tegevusteks on liitumisega ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomis ega kaasnevad kulud. Sekkumise 3.4 „ Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine“ eesmärk on toetada tunnustatud tootjaorganisatsioone nende juhtimisvõimekuse tõstmisel, et seeläbi tagada nende jätkusuutlikkus. Toetatavateks tegevusteks on professionaalsete juhtide palkamine ja seeläbi juhtimisvõimekuse suurendamise, mis on tootjaorganisatsioonide edasise arengu seisukohalt olulised, kuid millesse panustamiseks ei pruugi olla piisavalt vahendeid. Puu- ja köögiviljasektori tootjate positsiooni väärtusahelas aitab parandada nende koondumine tootjaorganisatsiooni, mis annab võimaluse sektoripõhise sekkumise kasutamiseks. Läbi rakenduskavade toetatakse sekkumisi nr 2.7.1 „Puu- ja köögiviljasektori sekkumine - investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, teadusuuringutesse ja eksperimentaalsetesse ja uuenduslikesse tootmismeetoditesse ja muudesse meetmetesse“ nr 2.7.2 „Puu- ja köögiviljasektori sekkumine – nõustamisteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses säästvate kahjuri- ja haigustõrjemeetodite, taimekaitsevahendite säästva kasutamise, kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise, töötingimuste, tööandja kohustuste ning töötervishoiu ja tööohutusega“, nr 2.7.3 „Puu- ja köögiviljasektori sekkumine – koolitus, sealhulgas juhendamine ja parimate tavade vahetamine, eelkõige seoses säästvate kahjuri- ja haigustõrjemeetodite, taimekaitsevahendite säästva kasutamise, kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamisega“ ja nr 2.7.4 „Puu- ja köögiviljasektori sekkumine – mahepõllumajanduslik või integreeritud tootmine“. Tootjate positsiooni väärtusahelas ja sissetulekuid parandab ka kvaliteedikavade rakendamine, mille raames toodetud toodete eest on võimalik s aada kõrgemat hinda. Sekkumise 3.2 „ Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine“ abil soovitakse tugevdada tootjate koostööd ja suurendada nende põllumajandusettevõtjate arvu, kes kvaliteedikavades osalevad, toetades kvaliteedikava arendamisega ja toodete kvaliteedi tagamisega seotud kulusid. Kuna teadlikkus liidu ja riiklike kvaliteedikavade osas on võrdlemisi tagasihoidlik nii toidutootjate kui tarbijate hulgas, toetatakse sekkumise raames ka erinevaid teavitustegevusi, mis aitavad tutvustada kvaliteedikava raames toodetud toodete omadusi ja eeliseid. Siia kuuluvad näiteks erinevad teavituskampaaniad, turundusürituste korraldamine, messidel osalemine või nende korraldamine. Erieesmärgi saa vutamisesse panustab sekkumine 3.1.1 „ Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“, kus eesmärk on ühistegevuse soodustamine töötlemise etapis, et selle kaudu tõsta põllumajandustootjate omavaheline koostöö järgmisele tasandile ja aidata kaasa põllumajandustootjate positsiooni parandamisele toidutarneahelas . Lisaks on võimalus sekkumise 3.1.2 „ Ühistulised tootlikud investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI)“ raames rahastamisvahendi kaudu toetatakse investeeringuid, mis suurendavad ühistute turupositsiooni ja konkurentsivõimet läbi tehnoloogia uuendamise. Siia kuuluvad investeeringuid masinatesse ja seadmetesse, ehitiste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, uuenduslike toodete ja kõrvaltoodete, tootmisprotsesside ja tehnoloogiate väljaarendamisse, samuti muudesse investeeringutesse lisandväärtuse andmiseks kõigis tootmisahela etappides ning tootmise digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Toetatavaks tegevuseks on ka käibekapital, sh eraldiseisev käibekapital tingimusel, et see aitab kaasa erieesmärgi saavutamisele. Sekkumine 8.3 „ Investeeringud bioressursside väärindamisse“ panustab bioressursi töötlemisvõimekuse tõusu ja tooraine ekspordi asemel selle väärindamisse, mis võimaldab kõrgema lisandväärtusega ja kasumlikemate toode tootmist. Sekkumisega soodustatakse nii ettevõtjate kui ka sektoritevahelist koostööd, ühistute ja klastrite teket ning tutvustatakse biomajanduse võimalusi laiemale sihtgrupile. Paraneb ka ettevõtjate konkurentsivõime läbi koostöös loodavate sobivate bioväärindamisüksuste loomise, sh kõrval- ja kaassaaduste ning tootmisjääkide kasutamise läbi nt bioenergia/biogaasi, bioväetiste ja biomaterjalide ning muude uudsete ja kõrge lisandväärtusega toodete tootmiseks (sh toidutööstusele, farmaatsiatööstusele). Samuti panustab sekkumine tehnoloogia uuendamisse, et asendada fossiilseid materjale taastuvatega, et võtta kasutusele taastuval ressursil põhinevad pakendid jmt. Bioressursile kõrgema lisandväärtuse andmine kasvatab ettevõtete kasumlikkust, aitab vähendada sõltuvust kodu- ja välismaistest taastumatutest ressurssidest ning kiirendab taastumatute ressursside asendamist kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega. Investeeringuga toetatakse ressursitõhusate ja kestlike lokaalsete energiavarustuslahenduste loomist, mis suurendavad ka energia varustuskindlust ja -julgeolekut. Ühistulised investeeringud nimetatud valdkondadesse on üksikute ettevõtjate jaoks kuluefektiivsemad ja toovad suuremat kasu ühistu liikmetele. Erieesmärgi saavutamises on oluline osa ka sekkumistel 0.1 „ Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ ja 0.2 „ Nõuandetoetus“, mis kvaliteetse teadmussiirde ja nõuandeteenuse ja -toetuse kaudu suurendavad põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate teadlikkust jätkusuutlikust arengust ja aitavad seeläbi tõsta sektori ettevõtete positsiooni väärtusahelas ja konkurentsivõimet laiemalt. AKISe nn ökosüsteem tagab toimiva infovoo tootjate ja teadlaste vahel, muudab kättesaadavaks ajakohase teabe innovatsiooni ja uusima teadusinfo kohta ning tagab nõustamisteenuse pakkumise riigile olulistes valdkondades võrdsetel alustel ja ühtlase kvaliteediga üle kogu Eesti. Samuti panustab põllumajandustootja positsiooni parand amisse väärtusalehas sekkumine 0.3 „ Innovatsioonikoostöö projektid“, mille eesmärk on soodustada Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) projektide rakendamist ja innovatsioonikoostööd nii Eesti kui välismaiste teadus- ja arendusasutuste ning ekspertidega, eelkõige läbi plaanitavate tegevuste kliima- ja ressursitõhususe ning turu- ja tootmisriskidele vastupanuvõime suurendamise. Erieesmärgi saav utamisse panustab ka sekkumine 8.4 „ LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng“ kuna sekkumise üheks eesmärgiks on maapiirkondades ettevõtluse arendamine, eelkõige uute tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste lahenduste kaudu ning keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandus) lahenduste välja töötamine ja rakendamine. 2.1.SO3.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse Ei kohaldu 2.1.SO3.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus R.10 CU PR - Parem tarneahela korraldus ÜPP toetust saavates tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate põllumajandusettevõtete osakaal 4,22 % Sihttasemete ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus EE3 alt rakendatavate sekkumiste 3.1.1, 3.1.2, 3.2, 3.3 ja 3.4 eesmärgiks on p arandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas läbi tarneahela parema korraldus e. Selle erieesmärgi alt kavandatud sekkumistega tahetakse saavutada eesmärk, et 4,22% põllumajandustootjatest osalevad t ootjaorganisatsioonides, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades . Eesmärk on seatud kuue sekkumise (sekkumised 3.1.1, 3.1.2, 3.2, 3.3, 3.4 ja 2.4) koosmõjul ja kui üks põllumajandustootja saab toetust mitme sekkumise sekkumise kaudu , siis loet akse toetuse saaja eesmärki ühe kordselt . 2.1.SO3.9 Rahaeraldise põhjendus Erieesmärk 3 alt kavandatud viie sekkumistega ja erieesmärk 2 alt kavandatud ühe sekkumi sega ( 2.4 ) - tahetakse saavutada tulemusnäitaja R.10 sihttaset, et vähemalt 4,4% põllumajandustootjatest osalevad ühistegevuses, tootjaorganisatsioonides, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades . Selle eesmärgi saavutamisse panustab: Sekkumine 3.1.1 „ Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateria alsesse põhivarasse“ eelarvega 20 mln eurot. Sekkumine 3.1.2 „ Ühistulised tootlikud investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI) “ eelarvega 15 mln eurot. Sekkumine 3.2 „ Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine “ eelarvega 2 mln , millest hin nan guliselt kuni poole ulatuses panustatakse kvaliteedikavade arendamise kaudu R . 10 sihttaseme saavutam i s se . Teine pool eelarvest on kavandatud kvaliteedikavade teabe- ja reklaamimeetmeteks, mille puhul ei ole tulemusindikaatorit seatud (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklile 111). Sekkumine 3.3 „ Tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomise toetamine eelarvega“ 1,3 mln eurot. Sekkumine 3.4 „ Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine “ eelarvega 1,15 mln eurot. Lisaks panustab selle tulemusnäitaja sihttaseme saavutamisse ka erieesmärk 2 alt kavandatud sekkumine 2.4 „ Põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekuse tõstmine“ 5 mln euro ulatuses. 2.1.SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat 2.1.SO4.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte 2.1.SO4.1.1 Tugevused 1. Teadus- ja arendustegevus ning haridus on põllumajanduse valdkonnas heal tasemel. 2. Põllumajanduskeskkonna ja mahepõllumajanduse meetmega hõlmatud suur osa põllumajandusmaast. 3. Riiklikud tegevused ohtlike taimekahjustajate leviku ennetamiseks ja tõrjeks ning haiguskindlate taimesortide aretus. 4. Biogaasi tootmine on käivitunud, see on loonud heal tasemel ekspertteadmised ja kogemused. 5. Suur metsa pindala ja piisav juurdekasv, biomassi ja metsamulla süsinikuvaru on suurenenud. 2.1.SO4.1.2 Nõrkused 1. Ebapiisav seire ja statistiliste andmete ebaühtlane kvaliteet. 2. Vähene teadlikkus kliimamuutustega seotud probleemidest ning nende lahendamise vajadustest ja võimalustest. Kliima ja põllumajanduse seoste osas on teadus- ja arendustegevuse tase ebaühtlane ning vastavaid pilootprojekte on vähe. 3. Intensiivistuv põllumajandus (põllumaa orgaanilise süsinikuvaru aeglane vähenemine, mineraalväetiste kasutamise kasv, loomakasvatuse kontsentreerumine). 4. Investeeringute tase seoses sõnnikukäitluse, hajusa taastuvenergia, maapiirkondade taristu ja mikrolahendustega on ebaühtlane ja ebapiisav. 5. Keskkonnainvesteeringutega kaasnevad täiendavad kulud võivad olla suured, ei ole ettevõtjale jõukohased ja keskkonnaga seotud kohustuste täitmisega võib kaasneda konkurentsivõime langus. 6. Erametsas pole piisavalt tehtud hooldusraiet. 7. Pole piisavalt andmeid erinevate erametsas rakendatavate majandamisvõtete mõjust kliimale. 2.1.SO4.1.3 Võimalused 1. Looduslikud eeldused ja ressursid loovad võimaluse säästliku biomajanduse arendamiseks. 2. Keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja praktikate kiire areng ning kättesaadavuse ja kulutõhususe paranemine, mis võimaldab rakendada säästlikke lahendusi põllumajanduses. 3. Kliima soojenemisega kaasnev põllumajanduskultuuride mitmekesisuse suurenemine, vegetatsiooniperioodi pikenemine ning biomassi produktsiooni kasv. 4. Tarbijate ja tootjate ning ühiskonna keskkonnateadlikkuse kasv, mis toob kaasa mahe- ja keskkonnasõbralike toodete nõudluse suurenemise. 5. Kaasaegase ja innovaatilise tehnoloogia kättesaadavus taime- ja loomakasvatuses. 2.1.SO4.1.4 Ohud 1. Kasvav ja ebaühtlane surve ressurssidele ja maakasutusele võib põhjustada negatiivset keskkonnamõju, ressursside kättesaadavuse vähenemist ja hindade tõusu. 2. Kliimamuutustega kaasnev ekstreemsete ilmastikunähtuste (tormid, põuad, üleujutused, liigne sademete hulk) sageduse suurenemine. Võõrliikide, taimekahjustajate ja -haiguste ning loomataudide levik ning resistentsus. 3. Ambitsioonikas kliimapoliitika toob põllumajandustootmise liikumise Eestist välja sinna, kus kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ei ole rangeid nõudeid (süsinikulekke oht). 4. Valdkonna prioriteetsus, atraktiivsus ja teadlikkus ei suurene piisavalt või on ebaühtlane tulenevalt kriisidest. EL-i või siseriikliku poliitika ebastabiilsus või ebaühtlus (mullapoliitika puudumine). 5. Kohalikule kasvukohale sobiliku metsa kultiveerimismaterjali ebapiisav kättesaadavus. 2.1.SO4.1.5 Muud märkused Põllumajandusest pärit KHG heide moodusta s 20 20 . aastal Eesti koguheitest ligi 1 3 % . L oomakasvatuse kontsentreerumine, mineraalväetiste kasutamise kasv ning põllumaa orgaanilise süsinikuvaru aeglane vähenemine võivad põhjustada KHG heite suurenemist põllumajanduses . Suur osa MAK 2014–2020 meetmeid panustavad juba täna otseselt või kaudselt kliimamuutuste leevendamisse ja mõjudega kohanemisse. Kliimamuutuste leevendamiseks ja nende mõjudega kohanemiseks on vaja ka edaspidi keskkonnasõbralike tehnoloogiaid ja praktikaid toetada. Ol uline on veelgi enam soodustada põllumuldade orgaanilise süsiniku varu suurendavate praktikate rakendamist, turvasmuldade harimise olulist vähendamist, seal asjakohastel juhtudel veetaseme tõstmist ning märgalakultuuride viljelemist. Põllumajandus- ja metsandusvaldkonnas on heal tasemel teadus- ja arendustegevus ning kutse- ja kõrgharidus, mis loob eeldused innovatsiooniks. Keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja praktikate kiire areng ning nende kättesaadavuse ja kulutõhususe paranemine võimaldavad rakendada säästlikke lahendusi ja aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nende mõjudega kohanemisele ning arendada säästvat energiat, samuti leevendada kasvavat survet ressurssidele. Tarbijate ja tootjate ning ühiskonna keskkonnateadlikkuse kasv toob kaasa mahe- ja keskkonnasõbralike toodete nõudluse suurenemise. Loomakasvatuses on meetmeid KHG heite vähendamiseks piiratud. Metaaniheidet saab vähendada soodustades näiteks karjatamist. Soolesisese fermentatsiooni vähendamiseks on välja pakutud söödakvaliteedi parandamine piimalehmadel , soovitatud tase oli 2020. aastal Eestis saavutatud . Samuti tuleks arendada taastuvenergia tootmist ja investeerida anaeroobsetesse kääritusseadmetesse biogaasi tootmiseks põllumajandusjäätmetest ja -jääkidest, nt sõnnikust. See aitab kaasa põllumajandusest tekkivate KHG heite ja õhusaasteainete vähendamisele ning suurendab taastuvenergia osakaalu ja panustab ringmajandusse. Taastuvenergia kasutamise soodustamisel põllumajanduses tuleb lahenduste rajamisel eelistada alternatiive põllumajandusmaa väliselt. Juba täna on biogaasi tootmine loonud heal tasemel ekspertteadmisi ja kogemusi, mis aitab panustada taastuvenergia arengusse. Siiski on biogaasi tootmise arengus takistuseks väiketootmise madal majanduslik tasuvus. Samuti tuleb põllumajanduse ja biogaasi tootmise ühendamisel senisest veelgi enam püüelda terviklahenduste poole ja töötada selle nimel, et kogu süsteem oleks kestlik. Keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja praktikate kiire areng ning kättesaadavuse ja kulutõhususe paranemine võimaldavad rakendada säästlikke lahendusi põllumajanduses ja metsanduses. Siiski võivad taastuvenergiat kasutavad seadmed olla märgavavalt kallimad kui fossiilseid energiakandjaid kasutavad seadmed (näiteks teraviljakuivatid, biogaasi kasutavad traktorid). Arenev ühistegevus ja ettevõtluse populaarsuse kasv maapiirkondades ning mitmekesiste rohelisemate ärimudelite, sh mikrolahenduste tekkimine, annavad võimaluse kliimamuutuseid leevendada ja nendega paremini kohaneda. Et põllumajanduses rakendatavate meetmete mõju arvesse võtta, on vaja parandada se ire t ja läbi viia uuringu id. S tatistiliste andmete kvaliteet põllumajandusest ja LULUCF sektorist pärit KHG heite ja süsiniku sidumise võimaluste osas on ebapiisavad, samuti süsinikuringe kohta laiemalt. Põllumajanduse nõrkuseks on vähene teadlikkus kliimamuutustega seotud probleemidest ja nende lahendamise võimalustest ning kliima ja põllumajanduse seoste osas on teadus- ja arendustegevuse tase ebaühtlane, vastavaid pilootprojekte on vähe. Selle parandamiseks on vaja soodustada koostööd ja innovatsiooni. Eesti maismaast moodustab metsamaa üle poole ja Eesti on metsamaa osakaalu poolest Euroopa riikide eesotsas. Metsa maapealse ja maa-aluse osa biomassi ning metsamulla süsinikuvaru on suurenenud. Kuigi metsa uuendamiseks on Eestil riiklik toetusskeem, siis strateegiakavas keskendutatakse nendele metsanduslikele tegevustele, mida erametsaomanik ud ise piisavalt ei tee nagu hooldusraieid, et kiirendada puude kasvu ja sellega koos süsiniku sidumist ning arendatakse taimalamajandust, et tagada piisav puittaimede vajak . Põllumajandusvaldkonnas on ohuks kasvav ja ebaühtlane surve ressurssidele ja maakasutusele, mis võib põhjustada negatiivset keskkonnamõju ning ressursside kättesaadavuse vähenemist ja seeläbi hindade tõusu. Ohuks on kliimamuutustega kaasnev ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemine, võõrliikide, taimekahjustajate ja -haiguste levik. Kliimamuutustega suureneb sademete hulk, väheneb lumikate, võivad suureneda ja pikeneda kevad-suvised põuaperioodid , mis hakkavad mõjutama tootmist. Sademete hulga suurenemine võib takistada viljakoristust, põuad mõjutavad toodangu mahtu ja kvaliteeti. Kliimamuutuste mõjudega kohanemise juures on põllumajanduses ja metsanduses oluline valmisolek ohtlike taimekahjustajate leviku ennetamiseks ja tõrjeks ning haiguskindlate taimesortide aretus ning vaja on ka edaspidi toetada tegevusi, mis aitavad ära hoida või leevendada taime- ja ulukikahjustusi . Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Eesti toetab EL üleselt seatud heite vähendamise ettepanekut ning strateegias „Eesti 2035“ on sätestatud, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Nii põllumajandust kui metsandust puudutavad meetmed, mis aitavad kaasa täita riiklikke kliimaeesmärke, on seatud Eesti riiklik us energia- ja kliimakava s aastani 2030 . 2021 aasta juulis Euroopa Komisjoni poolt avalikustatud p akett „Eesmärk 55“ , mis hõlma b mitmeid ambitsioonikaid muudatusettepanekuid, mis mõjutavad ka põllumajandussektorit. EL-i ambitsioonikate kliimaeesmärkidega kaasneb risk, et tootmine liigub riikidesse, kus neid eesmärke koos rangemate meetmetega seatud ei ole ehk süsinikuleke. Põllumajandusvaldkonna atraktiivsuse ja teadlikkuse ebapiisav suurenemine ning EL-i või siseriikliku poliitika ebastabiilsus võivad vähendada sektori huvi investeerida kliimamuutusi leevendavatesse meetmetesse. 2.1.SO4.2 Vajaduste kindlakstegemine Kood Pealkiri Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Vajadust on käsitletud ÜPP strateegiakavas V4.1 Suurendada teadlikkust kliima, selle muutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjust 3 Osaliselt V4.2 Eelistada keskkonnasäästlikku tootmist, investeeringuid, ringbiomajandusel tuginevaid lahendusi 1 Jah V4.3 Suurendada süsiniku sidumist muldades , kaitsta muldade orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suuremat tähelepanu turvasmuldade kaitsele 1 Jah V4.4 Kiirendada süsiniku sidumist ja metsa kasvu 1 Jah V4.5 Soodustada ilmastiku riske maandavate m aaparandusinvesteerin gute tegemist 1 Jah V4.6 Tagada taimekasvatuses kliimamuutustega kohanemine 2 Osaliselt V4.7 Suurendada met sataimede kättesaadavust 2 Jah 2.1.SO4.3 Nende ÜPP kavasid käsitleva määruse XI lisas osutatud õigusaktidest tulenevate asjaomaste riiklike kavade (kavade elementide) kindlakstegemine, mida on selle erieesmärgi puhul ÜPP kavade vajaduste hindamisel arvesse võetud Erieesmärgi alt programmeeritud sekkumised aitavad kaasa nõuete täitmisele, mis tulenevad erinevatest ELi direktiividest ja rahvusvahelistest kokkulepetest, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ , millega kehtestatakse üldine raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetava energia kasutamise edendamiseks. Direktiivis tuuakse välja, et p õllumajandusliku tooraine, näiteks sõnniku, läga ja teiste loomset ning taimset päritolu jäätmete kasutamine biogaasi tootmiseks pakub tänu suurele kasvuhoonegaaside heitkoguste säästvuspotentsiaalile märkimisväärseid keskkonnaeeliseid nii soojus- kui muu energia kui ka biokütuste tootmisel. Biogaasi tootmisrajatised võivad tänu oma detsentraliseeritud olemusele ja piirkondlikule investeerimisstruktuurile anda märkimisväärse panuse maapiirkondade säästvasse arengusse ning pakkuda põllumajandusettevõtjatele uusi sissetulekuallikaid. Keskkonnasäästlikku tootmist, investeeringuid ja ringbiomajandusel tuginevate lahenduste edendamine on toodud vajadusena V4.2 ja toetab direktiivis toodud eesmärkide täitmist. Sekkumised aitavad kaasa kliimaeesmärkide täitmisele. 14. juulil 2021 avaldas Euroopa K omisjon uue kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi (nn „Fit for 55“ või „Eesmärk 55“ pakett), mille eesmärk on viia Euroopa Liidu kliima- ja energia valdkonna õigusaktid vastavusse -55% eesmärgiga ning tagada sujuv liikumine 2050 aasta Euroopa Liidu ülese kliimaneutraalsuse eesmärgi poole. Paketiga tehti mitmeid muudatusettepanekud ning määrusemuudatused ei ole hetkel veel kinnitatud. Siiski aitab strateegiakava panustada eesmärkidesse, mis on seatud E uroopa P arlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 2018/841 , millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL ning E uroopa P arlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 . Eesti esi t as riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 Euroopa komisjonile määruse (EL) nr 2018/1999 a rtikli 3 lõike 1 alusel. Sekkumiste väljatöötamisel on arvestatud energia- ja kliimakavas toodud plaanitud meetmetega. 2.1.SO4.4 Sekkumisloogika Sekkumise vorm Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – nimi Ühine väljundnäitaja OT lahtiseotud Ökokava (31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad ÖK1 - Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine O.8 Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv OT lahtiseotud Ökokava (31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad ÖK2 - Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava O.8 Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv OT lahtiseotud Ökokava (31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad ÖK3 - Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad O.8 Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused KK4 - Mulla- ja veekaitsetoetus O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused KK5 - Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused KK6 - Pärandniidu hooldamise toetus O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused KK7 - Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus O.19. Geneetilisi ressursse toetavate tegevuste või üksuste arv RD ASD(72) – Teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid KK9 - Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades O.13. Natura 2000 või direktiivi 2000/60/EÜ alusel toetust saavate hektarite arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 1.9 - Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse O.22. Taristuinvesteeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 8.3 - Investeeringud bioressursside väärindamisse O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse KK1 - Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse KK2.1 - Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (tootlikud investeeringud) O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse KK2.2 - Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (mittetootlikud investeeringud) O.23. Väljaspool põllumajandusettevõtet mittetootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid O.1. Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevusrühma projektide arv RD COOP(77) – Koostöö 8.4 - LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng O.31. Toetatud kohaliku arengu strateegiate (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine 0.1 - Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine 0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv Ülevaade Vähendamaks survet keskkonnale, on vaja oluliselt enam teadmisi kliima, selle muutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjust. Vajalik on nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil aktiivselt tegeleda KHG ja õhusaasteainete hindamise metoodika ja andmete täpsustamisega ning vastava seire parendamisega. Nende v ajadusega tegeletakse tehnilise abi vahenditest ja eraldi sekkumist ette ei nähta. SWOT analüüsis on välja toodud, et t eadus- ja arendustegevus ning haridus on põlluma janduse valdkonnas heal tasemel (SWOT SO4.1.1 punkt 1), kuid k liima ja põllumajanduse seoste osas on teadus- ja arendustegevuse tase ebaühtlane ning vastavaid pilootprojekte on vähe (SWOT SO4.1.2 punkt 2) . Vajadusega tegeletakse sekkumiste 0.1, 0.2 ja 0.3 kaudu. Sekkumistega t oetatakse tegevusi, mis on seotud põllumajanduse, toidu käitlemise (sh töötlemise), metsanduse, maapiirkonna ettevõtluse ja kogukondadega ning tõstavad inimeste teadlikkust tööõiguse ja –ohutuse temaatikast, kestlikust toidusüsteemist, keskkonnasäästlikkusest, ressursi- ja energiatõhususest, innovatiivsete lahenduste kasutamise võimalustest, loodushoiust ja loodusvarade kestlikust kasutamisest, kliimaneutraalsuse saavutamise vajadusest ja võimalustest, kliimamuutustega kohanemisest ning (ring)biomajandusest, jne. Teadlikkuse tõstmine omakorda loob pinnase rohelisemate ärimudelite kasutamiseks. Eelistada tuleb keskkonnasäästlikku tootmist, investeeringuid, ringbiomajandusel tuginevaid lahendusi . SWOT analüüsis märgiti nõrkusena intensiivistuv põllumajandus (SWOT SO4.1.2 punkt 3), mis toob kaasa kasvuhoonegaaside heite suurenemise. Samuti see, et keskkonnainvesteeringutega kaasnevad täiendavad kulud võivad olla suured, ei ole ettevõtjale jõukohased ja keskkonnaga seotud kohustuste täitmisega võib kaasneda konkurentsivõime langus (SWOT SO4.1.2 punkt 5). Sekkumised KK1 ja 8.3 aitavad kaasa põllumajandussektori konkurentsivõime hoidmisele ja kliimaeesmärkide täitmisele, kuna läbi nende sekkumiste on võimalik toetada keskkonnasäästlikke investeeringuid, rakendada uusi tehnoloogiaid ja leida uusi ringbiomajanduse lahendusi, sh võtta kasutusele säästlikke energialahendusi. Muuhulgas toetatakse investeeringuid, mis aitavad vähendada heidet, mis tekib sõnnikukäitlusest või mineraalväetiste kasutamisest ning edendavad säästlikku energia tootmist. Kliimamutuuste leevendamisel ja nende mõjudega kohanemisel on vaja suurendada süsiniku sidumist muldades, kaitsta muldade orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suuremat tähelepanu turvasmuldade kaitsele . Ühe nõrkusena on välja toodud i ntensiivistuv põllumajandus (põllumaa orgaanilise süsinikuvaru aeglane vähenemine, mineraalväetiste kasutamise kasv, loomakasvatuse k ontsentreerumine), mis toob kaasa kasvuhoonegaaside heite suurenemise (SWOT SO4.1.2 punkt 3). Võimalusena toodi välja k eskkonnasõbralike tehnoloogiate ja praktikate kiire areng ning kättesaadavuse ja kulutõhususe paranemine, mis võimaldab rakendada säästlikke lahendusi põllumajanduses (SWOT SO4.1.3 punkt 2) ning ohuna k asvav ja ebaühtlane surve ressurssidele ja maakasutusele võib põhjustada negatiivset keskkonnamõju, ressursside kättesaadav use vähenemist ja hindade tõusu (SWOT SO4.1.4 punkt 1). Sekkumiste ÖK1, ÖK2, ÖK3, KK4, KK5, KK6 kaudu soodustatakse selliste praktikate rakendamist, mis aitavad suurendada süsiniku sidumist mullas ning soodustades muldade hoidmist rohukamaras ja vähendades harimist, aitavad sekkumised kaitsta orgaanilist süsiniku varu muldades. Samuti on olulisel kohal turvasmuldade kaitse ning harimise vähendamine ja rohumaa alla viimine, et vähendada turvasmuldade harimisest tulenevat heidet. Turvasmuldade kaitsmiseks on ette nähtud HPK ja sekkumine KK4. Kliimamuutustega kaasnevad ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemine ja sademete hulga suurenemine (SWOT SO4.1.4 punkt 2), mille tõttu on vaja toimivaid maaparandussüsteeme, et toidu tootmine oleks võimaldatud. Sagenenud ekstreemsed ilmastikuolud, mõjutavad vee kvaliteeti, erosiooni ja setete akumulatsiooni. Kliimamuutustega kohanemiseks on vaja teha maaparandusinvesteeringuid, samuti võib olla teatud piirkondades vajadus niisutuse järele ning veereežiimi kahepoolseks reguleerimiseks ja veevarude säästlikuks kasutamiseks. Vajadustega tegeletakse sekkumiste 1.9 ja osaliselt ka KK3 raames. Süsiniku sidumise suurendamiseks ja metsa kasvu kiirendamiseks on vaja teha õigeaegset hooldusraiet ning ennetada metsakahjustusi ja taastada juba kahjustunud mets. SWOT analüüsis toodi ühe nõrkusena välja erametsades ebapiisav hooldusraie (SWOT SO4.2.1 punkt 6). Ohuna toodi välja k liimamuutustega kaasnev ekstreemsete ilmastikunähtuste sageduse suurenemine ning taimekahjustajate ja – haiguste (SWOT SO4.1.4 punkt 2) . Vajadusse suurendada süsiniku sidumist panustavad sekkumised KK2.1 ja KK2.2. KK2.1 , mille kaudu toetatakse õ ige aegset hooldusraiet, mis muudab metsa oluliselt vastupidavamaks tormikahjustustele . Metsakahjustuste ennetamiseks ja tagajärgedega toimetulekuks rakendatakse sekkumist KK2.2, millega toetatakse metsa kahjustuste kõrvaldamist, mis on tingitud loodusõnnetustest või tulekahjudest, metsakahjurite, patogeenide ning ulukite kahjustuste ennetamiseks vajalike tõrjevahendite ja tarvikute soetamist ja meetmete kasutamist. Lisaks panustab antud erieesmärki LEADER sekkumine, mille üheks fookuseks on keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste välja töötamine ja rakendamine kohalikul tasandil, seega sõltub sekkumise panus sellest, mis tegevusi ja meetmeid kohaliku arengustrateegiate raames kokku lepitakse. 2.1.SO4.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse Ei kohaldu 2.1.SO4.7 Kas kavatsete anda ÜPP raames toetust Erasmuse programmile (ainult 4., 5. ja 6. erieesmärgi puhul)? : Ei 2.1.SO4.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus R.14 PR - CO 2 säilitamine mullas ja biomassis Põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine/või seda parandada (sh püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal) 79,22 % R.15 CU - Roheline energia põllumajandusest ja metsandusest ning muudest taastuvatest allikatest Toetatud investeeringud taastuvenergia, sealhulgas bioressursipõhise energia tootmisvõimsusesse (megavattides) 1,00 MW R.16 CU - Kliimaga seotud investeeringud Nende põllumajandusettevõtete osakaal, kes saavad ÜPP investeeringutoetust, millega aidatakse kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning taastuvenergia või biomaterjalide tootmisele 2,38 % R.18 CU - Investeeringutoetus metsandussektorile Koguinvesteering metsandussektori tulemuslikkuse parandamiseks 9 4 00 000,00 EUR R.26 CU - Loodusvaradega seotud investeeringud ÜPP raames loodusvarade eest hoolitsemisega seotud tulusa ja mittetulusa investeeringu toetust saavate põllumajandusettevõtete osakaal 7,33 % R.27 CU - Keskkonna- või kliimaalane tulemuslikkus maapiirkondades tehtavate investeeringute kaudu Selliste tegevuste arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades 743 ,00 R.29 PR - Mahepõllumajanduse arendamine Mahepõllumajanduse jaoks ühise põllumajanduspoliitika raames toetatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal, sh jaotus korrashoiu ja ümberkujundamise vahel 23,27 % R.30 PR - Metsa säästva majandamise toetamine Metsade kaitset ja ökosüsteemi teenuste majandamist toetavate kohustustega seotud metsamaa osakaal 2,70 % Sihttasemete ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus Tulemusnäitajad R.14, R.15, R.16, R.18, R . 26 , R.27, R.29 ja R.30 indikeerivad panustamist erieesmärki 4 sihtvaldkonda, milleks panustamine kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse . Tulemusindikaatorite sihtväärtused on kujunenud eelkõige selliste sekkumiste sihtväärtuse alusel, mis on otseselt seotud erieesmärk 4 vajadustega. Sekkumised, mille eesmärgiks on säilitada CO 2 mullas ja biomassis, on valitud meetmetega hõlmatud põllumajandusmaa pindala osakaal. Tulemusnäitaja R.14 CO 2 säilitamine mullas ja biomassis tulemuse saavutamisesse panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, KK4 , KK5 , KK6 ja selle tulemusnäitaja sihtväärtuseks kokku on 783 000 ha ning selles ei ole topelt arvestust. Säästva energia tootmise juures on valitud sekkumiste tulemusnäitajaks toodetud taastuvenergia kogus megavattides (R.15) , kuna see annab kõige paremini edasi toodetud taastuvenergia koguse ja võimaldab tehtud investeeringuid arvestada riiklikes taastuvenergia eesmärkides. Tulemusnäitaja sse R . 15 ( roheline energia põllumajandusest ja metsandusest ning muudest taastuvatest allikatest saavutamisesse ) panustab sekkumine KK1 ning sihtväärtuseks on 1 MW . Sihtväärtuse seadmisel on arvestatud investeeringutega, mis on seotud päikeseenergia tootmisega katmikaladel. Kliimamuutuste leevendamiseks ja nende mõjudega kohanemiseks on vaja teha investeeringuid. Selliste investeeringute jaoks on valitud majapidamiste arv, kes selliseid investeeringuid tegid, kuna see peegeldab kõige paremini nimetatud tegevuste seost rohelep p e eesmärkidega. Tulemusnäitaja R.16 kliimaga seotud investeeringud saavutamisesse pan u stab sekkumine KK1 ja selle sihtväärtuseks on 271 toetusesaajat . Metsandussektori osas on tulemusindikaatoriks valitud kaks tulemusnäitajat: k eskkonna- või kliimaalane tulemuslikkus maapiirkondades tehtavate investeeringute kaudu: selliste tegevuste arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele , kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades (R.27) ning k oguinvesteering ute maht metsandussektori tulemuslikkuse parandamiseks (R.18), mis peegeldavad sekkumise tulemust lähtuvalt sekkumise eesmärkidest ja tegevustest. Tulemusnäitaja R.18 sihtväärtuse saavutamisesse panustab sekkumine KK2.1 ja selle sihtväärtuseks on 9,4 mln eurot. Tulemusnäitaja R . 27 panustab s ekkumine KK2.2 sihtväärtuse saavutamisesse, mis on kokku 743 projekti, arvesse võetud sh sekkumiste KK2.2 projektid (125 projekti) ning nendele lisaks sekkumiste 1.9 ja 8.3 projektid (618). Tulemusnäitaja R.26 sihtväärtuseks on 833 toetuse saajat. Tulemusindikaatorisse aitab panustada sekkumine KK1 ning tulemusse panustatakse EE5 alt. Tulemusnäitaja R . 29 sihtväärtuseks on 230 000 ha, arvesse võetud sekkumise ÖK2 pind. Sekkumine aitab kaasa mahepõllumajanduse arendamisele. Tulemusnäitaja R . 30 sihtväärtuseks on 69 700 ha, arvesse võetud sekkumise KK9 pind. Sekkumine aitab kaasa süsiniku sidumise suurendamisele. 2.1.SO4.9 Rahaeraldise põhjendus Sekkumised, mis aitavad saavutada erieesmärk 4 all kaardistatud vajadusi, on ÖK1, ÖK2, ÖK3, KK4, KK5, KK6, KK7, KK9, 1.9, 8.3, KK1, KK2.1, KK2.2, 0.3, 8.4, 0.1 ja 0.2. Sekkumised ÖK1, ÖK3, KK4, KK5 ja KK6 panustavad tulemusindikaatori R.14 sihtväärtuse saavutamisesse. Sekkumise ÖK1 eelarve on 145 525 20 0 eurot, mis aitab saavutada eesmärke 488 000 hektaril. Sekkumise ÖK3 eelarve on 29 245 000 eurot, mis aitab saavutada eesmärke 532 900 hektaril. Sekkumise KK4 eelarve on 23 205 400 eurot, mis aitab saavutada eesmärke 50 000 hektaril. Sekkumise KK5 eelarve on 8 112 300 eurot, mis aitab saavutada eesmärke 40 000 hektaril. Sekkumise KK6 eelarve on 42 095 975 eurot, m s aitab saavutada eesmärke 45 000 hektaril. Lisaks panustab ÖK2 eelarvega 93 000 000 eurot ning aitab saavutada R.14 ja R.29 sihtväärtust 230 000 hektaril . Sekkumise KK1 eelarve on 50 000 000 eurot, mis aitab osaliselt panustada erieesmärki 4 ja saavutada tulemusindikaatorite R.15 ja R.16 sihtväärtusi. Sekkumise KK2.1 ja KK2.2 raames kavandatud metsanduslikud tootlikud ja mittetootlikud investeeringute eelarvelised vahendid, kokku 7 500 000 eurot, tagavad tulemusnäitajate R.18 ja R.27 saavutamise, arvestades sekkumiste atraktiivsust, ülesehitust ja varasema toetusperioodi kogemust. Sekkumiste 0.1, 0.2, 0.3, 8.3 näitajad on toodud horisontaalse erieesmärgi peatükis, sekkumise 1.9 näitajad EE1 peatükis, sekkumiste näitajad KK7 ja KK9 EE6 peatükis ja sekkumise 8.4 näitajad EE8 peatükis. Deta ilsem info sekkumiste sh toetus määr ade kohta on sekkumislehtedes. 2.1.SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega 2.1.SO5.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte 2.1.SO5.1.1 Tugevused 1. Mitmekesiste põllukultuuride sh liblikõieliste laialdane kasutamine läbi viljavahelduse. 2. Teadus- ja haridustegevus mulla ja agrokeemia valdkonnas on heal tasemel, saadaval on mitmed mullaandmetel põhinevad asukohapõhised kaardirakendused, agrokeemiliste analüüside tegemise võimekus on hea, olemas on andmed mulla tüüpide ja viljakuse kohta, tootjatel on võimalus saada ülevaadet muldade agrokeemilistest omadustest. 3. Maakasutus on pigem ekstensiivne (20% põllumajandusmaast on mahetootmises, piirkonniti suur rohumaade osakaal, keskmine loomkoormus on madal) . 4. P õllumuldade seisund on paljude teiste riikidega võrreldes suhteliselt hea, erodeerunud ja erodeermisohuga muldade osakaal on väga väike . 5. Õhukvaliteet on hea. 2.1.SO5.1.2 Nõrkused 1. Piirkonniti karbonaatidevaese lähtekivimi tõttu muldade hapestumine ja lupjamistööde vähesus, turvasmuldade harimine, kohatine muldade tihenemine ning orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate põllumajanduspraktikate ebapiisav levik . 2. Nitraaditundlikul alal on nitraatide sisalduse põhjavees suurenenud, osa järvi ja rannikumeri on eutrofeerunud, kohati taimekaitsevahendite (TKV) jääkide piirnormide ületus ja kasv põhja- ja pinnavees. 3. Keskkonnakaitseliste investeeringute nappus (maaparandussüsteemid amortiseeruvad, sõnnikuhoidlate ebapiisav maht). 4. Pole piisavalt teavet erinevate tehnoloogiate ja praktikate keskkonnamõjust, otsuste tegemisel ei kasuta tootjad piisavalt olemasolevat teadmist, vähene harjumus kasutada konsulentide abi keskkonnanõuannete saamiseks, keskkonnakonsulentide puudus. 5. Ammoniaagi heidet vähendavaid praktikaid rakendatakse vähe (sh sõnnikuhoidlate vähene katmine, sõnniku sisestuslaotuse vähene kasutamine). 6. Väetisi ei kasutata alati tasakaalustatult, ei arvestata mulla näitajatega, täppisväetamine ei ole väga levinud, , lämmastikväetisi kasutatakse kohati ebaefektiivselt. Optimaalse fosfori ja kaaliumi sisaldusega muldade osatähtsus ei ole piisav. 6. Mullastikukaart on uuendamata, erinevaid mullaandmeid puudutavad andmebaasid terviklikuks süsteemiks ühendamata ning teadus- ja haridustegevus mulla valdkonnas ebapiisav. 2.1.SO5.1.3 Võimalused 1. Innovaatiliste ja keskkonda säästvamate praktikate ja tehnoloogiate areng ja huvi nende kasutamiseks. 2. Piisava maa ja veeressursi tõttu võimalus ekstensiivsemalt toota ja mitte ohustada veevarusid ning muldi. 3. Digitehnoloogia areng annab võimaluse parandada andmete kättesaadavust, lähtuda viljelemisel asukohapõhistest mullaandmetest ja rakendustest, arendada väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi, e-põlluraamatuid, bilansikalkulaatoreid jmt. 4. Ringmajanduse põhimõtete rakendamine, uued ärimudelid ressursside paremaks (taas)kasutuseks. 5. Suurenev huvi keskkonnaseisundi vastu ja keskkonnasõbraliku tootmise laiem levik, mis võib anda turueelise-saada kallimat hinda keskkonnasõbralike toodete eest. 2.1.SO5.1.4 Ohud 1. Toidunõudluse kasv maailmas ja toiduekspordi võimaluste avardumine võib suurendada survet keskkonnaressurssidele. 2. Statistiliste andmete puudulikkus, ebaregulaarsus, keskkonnaseire kvaliteet kõigub, maht ebapiisav. 3. Taimekahjustajate ja -haiguste leviku suurenemine, uued haigused ja kahjurid ning invasiivsed võõrliigid tingivad TKV kasutuse kasvu. 4. Tihenev konkurents ja hinnasurve odavalt toota viib põllumajandustootmise intensiivistumiseni ning kontsentreerumiseni tootmiseks soodsamasse piirkonda. Madalate sisendihindade korral võimalus neid rohkem kasutada ja see võib veelgi suurendada põllumajanduse negatiivset keskkonnamõju. 5. Ilmastiku muutlikkus(e kasv) ja äärmuslike ilmastikutingimuste esinemissageduse suurenemine võivad tekitada piirkondlikult veepuudust ja liigniiskust ning saagikuse prognoosimise ja väetamise planeerimine võib minna keerukamaks. 6. Põllumuldadele elamute, teede, tootmishoonete ehitamise ja kaevanduste rajamise tõttu hävib muld seal pöördumatult. 2.1.SO5.1.5 Muud märkused Põllumajanduse maakasutus on Eestis pigem ekstensiivne: üle 20% põllumajandusmaast on mahetootmises, keskmine loomkoormus on madal ning piirkonniti on rohumaadel suur osakaal. Eesti p õllumuldade seisund on paljude teiste riikidega võrreldes suhteliselt hea. Erodeerunud ja erodeerumisohuga muldade osakaal on väga väike, eri tüüpi erosioon esineb Eestis üksnes lokaalselt. Piirkonniti on probleemiks muldade hapestumine ja happeliste põllumuldade ebapiisav neutraliseerimine, esineb ka muldade tihenemist ning turvasmuldade harimist (käsitletud enam EE 4 juures). Kohati on muldades fosfori ja kaaliumi puudus või liig, orgaanilise süsiniku varu säilimist või suurendamist soodustavaid põllumajanduspraktikaid rakendatakse ebapiisavalt. Metsade ja põldude vaheldumine, veekaitsevööndid, mitmekesiste põllukultuuride kasvatamine läbi viljavahelduse ja liblikõieliste laialdane kasvatamine aitab vältida erosiooni, toitainete leostumist ning muldade kurnamist. Teadus- ja haridustegevus mulla valdkonnas on heal tasemel, kuid mulla tähtsust ja mulla poolt pakutavaid hüvesid ning lahendusi silmas pidades selgelt ebapiisav. Agrokeemiliste analüüside tegemise võimekus on hea, olemas on andmed mullatüüpide ja -viljakuse kohta, saadaval on mitmed mullaandmetel põhinevad asukohapõhised kaardirakendused. Samas on mullastikukaart uuendamata ning erinevaid mullaandmeid puudutavad andmebaasid terviklikuks süsteemiks ühendamata. Kuigi põllumajandustootjatel on võimalus saada ülevaadet muldade agrokeemilistest omadustest, ei tehta majandamisotsuseid sageli neist lähtuvalt ja väetisi ei kasutata alati tasakaalustatult: lämmastiku, fosfori ja kaaliumi kasutamise efektiivsus on Eestis keskpärane, täppisväetamine ei ole väga levinud. Lämmastikku kasutatakse Eestis alla 70% efektiivsusega, mis võib suureneda lämmastiku kadusid vette. Leostunud taimetoitainete tõttu on eelkõige nitraaditundlikul alal nitraatide sisaldus põhjavees hakanud taas kasvama, osa järvi ja rannikumeri on endiselt eutrofeerunud. Viimastel aastatel on täheldatud kohatist taimekaitsevahendite jääkide piirnormide ületamist ning kasvu põhja- ja pinnavees. 2020. aasta seisuga oli vähemalt heas seisundis 53% pinnaveekogumitest ja 74% põhjaveekogumitest. Suur osa Läänemerest on eutrofeerunud. Peamised probleemid, mis takistavad hea seisundi saavutamist, on vooluveekogude tõkestatus, veekogudesse jõudvad toitained ja ohtlikud ained. Põllumajandusest pärit lämmastik ja fosfor moodustavad Eesti siseveekogudesse jõudvast lämmastikukoormusest ligikaudu poole ja fosforikoormusest umbes kolmandiku. Osasid loomarühmi nagu piimaveiseid karjatatakse vähe. Karjatamine aitab orgaanilise väetise pakkujana parandada mulla orgaanilise süsiniku sisaldust, samuti aitab tagada püsirohumaade säilimist. Eesti õhukvaliteet on üldiselt hea, siiski tuleb tähelepanu pöörata ammoniaagiheite vähendamisele. Seni on ammoniaagiheidet vähendavaid praktikaid nagu sõnnikuhoidlate katmine ja sõnniku sisestuslaotuse kasutamine, rakendatud vähe. Põllumajandustootjad ei kasuta otsuste tegemisel piisavalt olemasolevaid teadmisi. Keskkonnanõuande saamiseks ei ole harjutud kasutama konsulentide abi, osati on selle põhjuseks keskkonnaalase nõuande puudus. Keskkonnahoidlikumat tootmist takistab ka ebapiisav teave erinevate tehnoloogiate ja praktikate keskkonnamõjust, samuti on riiklik keskkonnaseire ja statistilised andmed ebaregulaarsed ja ebapiisavad. Keskkonda säästev tehnoloogia on kiirelt arenenud ja uuem tehnoloogia turul küll kättesaadav, kuid investeeringuid keskkonnahoidu pole piisavalt tehtud, kuna see võib olla kallis (näiteks inkjetorlaoturid, täppisväetamise seadmed, heitõhu saastet vähendavad filtrid). Investeeringute nappust näitab sõnnikuhoidlate ebapiisav maht, maaparandussüsteemide amortiseerumine ja maaparanduslike keskkonnarajatiste vähene hulk. Tihenev konkurents ja hinnasurve odavalt toota on põllumajandustootmist kohati oluliselt intensiivistanud. Toidunõudluse kasv maailmas ja toiduekspordi võimaluste avardumine võib survet keskkonnaressurssidele veelgi suurendada. Väetiste ja taimekaitsevahendite madala hinna korral kasvab võimalus neid rohkem kasutada ja see võib suurendada negatiivset keskkonnamõju. Survet põllumuldadele suurendavad ka uusarendused - põllumaadele rajatavate elamurajoonide, teede, tootmishoonete, kaevanduste tõttu hävib muld seal pöördumatult. Survet põllumuldadele suurendavad ka põllumaadele rajatavad elamurajoonid, teed, tootmishooned, kaevandused jms. Kliimamuutustest tingitud ilmastiku muutlikkuse kasv ja äärmuslike ilmastikutingimuste esinemissageduse kasv tekitavad piirkondlikult veepuudust või liigniiskust ning agrotehnoloogia, sh saagikuse prognoosimine ja väetamise planeerimine võib minna keerukamaks. Prognoositud taimekahjustajate ja -haiguste leviku suurenemine, uued haigused ja kahjurid ning invasiivsed võõrliigid võivad tuua kaasa taimekaitsevahendite kasutuse kasvu. Piisava maa- ja veeressursi tõttu on meil võimalus ekstensiivsemalt ja veevarusid ohustamata toota. Ühiskonnas kasvab huvi keskkonnaseisundi vastu ja keskkonnasõbraliku tootmise laiem levik võib anda turueelise keskkonnasõbralikele toodetele, mille eest tarbijad on valmis maksma kõrgemat hinda. Turueelis loob täiendava stiimuli tootmistegevuses keskkonnahoiuga rohkem arvestada. Tootmise keskkonnasäästvamaks muutmisel on toeks innovaatiliste ja keskkonda säästvamate tehnoloogiate (näiteks biogaasi tootmine või muu sõnniku töötlemine) areng, huvi nende kasutamise vastu kasvab. Keskkonnakaitserajatiste rajamine maaparandusrajatiste kaasajastamise ja korrastamise käigus aitab säilitada või parandada veekogumite seisundit. Ringmajanduse põhimõtete rakendamine ja uued ärimudelid ressursside paremaks (taas)kasutuseks loovad samuti täiendavaid võimalusi muuta põllumajandustootmist vett, mulda ja õhku säästvamaks. Digitehnoloogia areng annab võimaluse parandada andmete kättesaadavust ja kasutamist, arendada väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi, e-põlluraamatuid, bilansikalkulaatoreid jmt. See omakorda võimaldab tootjatel paremini kasutada olemasolevat teadmist, et väetamine oleks tasakaalustatum ja optimaalsem ning väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisest tingitud oht pinna- ja põhjaveele väheneks. Teadlikum, vajaduspõhisem ja optimaalsem väetiste ning taimekaitsevahendite kasutus ning veekaitsele suunatud keskkonnainvesteeringuid aitavad leevendada ka toidunõudluse kasvust lähtuvat tootmise kasvu ja survet keskkonnaressurssidele, vähendada hinnast sõltuvat sisendite kasutust, seista vastu kliimamuutustega kaasnevatele ohtudele nagu senisest ulatuslikum taimekahjustajate ja -haiguste levik või uued haigused ja kahjurid ning saagikuse keerukam prognoosimine. 2.1.SO5.2 Vajaduste kindlakstegemine Kood Pealkiri Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Vajadust on käsitletud ÜPP strateegiakavas V5.1 Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele 1 Jah V5.2 Happeliste muldade neutraliseerimine 1 Jah V5.3 Keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu soodustamine 1 Jah V5.4 Keskkonnaalase nõustamise arendamine 2 Jah V5.5 Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamine 1 Jah V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah V5.7 AKISe terviklik toimimine 1 Jah V5.8 Tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust keskkonnale 3 Osaliselt V5.9 Pidurdada põllumuldadele elamurajoonide, teede, tootmishoonete ja kaevanduste rajamist 3 Ei 2.1.SO5.3 Nende ÜPP kavasid käsitleva määruse XI lisas osutatud õigusaktidest tulenevate asjaomaste riiklike kavade (kavade elementide) kindlakstegemine, mida on selle erieesmärgi puhul ÜPP kavade vajaduste hindamisel arvesse võetud Erieesmärgi alt programmeeritud sekkumised aitavad kaasa ELi direktiividest ja rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevatele eesmärkidele. Veekaitses tuleb arvestada nii veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) eesmärki saavutada kõigi veekogumite vähemalt hea seisund 2027. aastaks kui ka HELCOMi eesmärki saavutada Läänemere hea keskkonnaseisund. Veepoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud veemajanduskavad koos meetmeprogrammiga koostatakse iga kuue aasta tagant Eestis määratletud kolmele vesikonnale (Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond). Veemajanduskavad sisaldavad lisaks kohustuslikele meetmetele ka põllumajandusvaldkonnas rakendatavaid täiendavad meetmed. Paljud neist on toetatud läbi MAK 2014 – 2020 meetmete. 2022. aastal vastu võetavate veemajanduskavade 2022 – 2027 meetmeprogramm sisaldab nii vesikonnaüleseid kui ka pinna- ja põhjavee kogumipõhiseid meetmeid, sh meetmed põllumajandusest pärinevate toitainetega ja pestitsiididega saastamise vähendamiseks ning nõustamisteenuse arendamiseks. Mitmete meetmete rakendamist on kavas toetada ÜPP strateegiakava 2023‒2027 sekkumiste kaudu, nt loomapidamisehitiste (loomade välipidamisalade söötmis- ja jootmiskohad, silo- ja sõnnikuhoidlad, sügavallapanulauda lekkekindel põhi) ehitamine ja ajakohastamine keskkonnariski vähendamiseks, maaparandussüsteemide keskkonnakaitserajatise rajamine ja rekonstrueerimine, keskkonnaalane nõustamine, täiendavate pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate rakendamine nagu talvise taimkatte hoidmine, mahepõllumajanduse nõuete järgimine, ökoalade rajamine, vahekultuuride kasvatamine, põllumaa või veekaitsevööndi laiendi rohukamara alla viimine või rohumaa rohukamaras hoidmine, taimekaitsevahendite, sh glüfosaadi kasutamise piiramine, viljavahelduse rakendamine jmt. Eesti on nitraadidirektiivi (91/676/EMÜ) III lisa nõuded ja enamik II lisa nõuetest üle võetud veeseadusega ja nõuded kehtivad kogu territooriumil. Nitraaditundlikul alal on kehtestatud mõned kitsendavad lisanõuded. Keskkonnaministri käskkirjaga kehtestati 2021. aastal „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021‒2024“. Uus tegevuskava sisaldab õigusaktidest tulenevaid kohustuslikke meetmeid ja täiendavaid meetmeid. Üheks täiendavaks meetmeks on keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamine põllumajanduses. Meetme all on toodud mitmeid tegevusi, mida on plaanis toetada ÜPP strateegiakava sekkumiste kaudu nt toetusmeetme rakendamine sõnniku- ja silohoidlate korrastamiseks ja rajamiseks, e-põlluraamatu juurutamine, konsulentide ja põllumajandustootjate veekaitsealased koolitused. NEC direktiivist ((EL) 2016/2284) tulenevalt peab Eesti vähendama ammoniaagiheidet aastaks 2020/30 vähemalt 1% võrreldes aastaga 2005. Ammoniaagi heitkogus oli 2016. aastal 11% suurem kui 2005. aastal. Põllumajandusest pärit ammoniaagi heide moodustab Eesti koguheitest ligi 90%. Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise ks võeti keskkonnaministri käskkirjaga 2019. aastal vastu „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020 – 2030 “ . Õhusaasteainete vähendamise programmiga määratletakse meetmed ja poliitikad, mille abil Eesti täidab aastateks 2020 ja 2030 rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärke. Programmi koostamisel on võetud aluseks nii Eesti kui ka EL seadusandlus ning riiklikud arengukavad ja strateegiad, et tagada kooskõla olemasolevate arengusuundadega. Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamine on toodud ühe erieesmärk 5 vajadusena (V5.5 ) . Õhukvaliteedi eesmärkide saavutamiseks ja valdkondlike rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks peab mh eelistama investeeringuid mittetootlikkesse ammoniaagiheidet vähendavatesse tehnoloogiatesse nagu sõnnikuhoidlate katmine ja sõnniku sisestuslaotus ning ammoniaaki püüdvate filtrite kasutamine. Õhukaitseks vajalikke investeeringuid on plaanitud toetada ÜPP strateegiakava investeeringusekkumise kaudu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv i 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta ÜPP strateegiakava otseselt ei panusta. Õhukaits e on Eestis reguleeritud atmosfääri õhu kaitse seadusega. Õhukvaliteedi juhtimist, sealhulgas õhukvaliteedi hindamist, korraldab Keskkonnaministeerium. Õhukvaliteedi parandamise kava koostab piirkonnale või linnastule või nende osale vajadusel kohaliku omavalitsuse üksus. 2.1.SO5.4 Sekkumisloogika Sekkumise vorm Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – nimi Ühine väljundnäitaja OT lahtiseotud Ökokava (31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad ÖK1 - Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine O.8 Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv OT lahtiseotud Ökokava (31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad ÖK2 - Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava O.8 Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv OT lahtiseotud Ökokava (31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad ÖK3 - Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad O.8 Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused 9.1 - Loomade heaolu toetus O.18. Loomade heaoluga, loomatervisega või bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud toetusega hõlmatud loomühikute arv RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused KK4 - Mulla- ja veekaitsetoetus O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused KK5 - Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused KK6 - Pärandniidu hooldamise toetus O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 1.9 - Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse O.22. Taristuinvesteeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 8.3 - Investeeringud bioressursside väärindamisse O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse KK1 - Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse KK3 - Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised O.22. Taristuinvesteeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid O.1. Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevusrühma projektide arv RD COOP(77) – Koostöö 8.4 - LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng O.31. Toetatud kohaliku arengu strateegiate (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine 0.1 - Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine 0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv Ülevaade Vajadus V5.1 - Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele Peamiste veekaitse probleemidena on SWOT analüüsis välja toodud nitraatide sisalduse suurenemine nitraaditundliku ala põhjavees, järvede ja rannikumere eutrofeerumine ja kohatine taimekaitsevahendite jääkide piirnormide ületus ja kasv põhja- ja pinnavees (SWOT SO5.1.2 punkt 2). Samuti on SWOT analüüsis välja toodud, et põllumajandustootjad ei kasuta väetisi alati tasakaalustatult, ei arvestata mulla näitajatega, täppisväetamine ei ole väga levinud, lämmastikväetisi kasutatakse kohati ebaefektiivselt (SWOT SO5.1.2 punkt 6). Probleemide lahendamiseks on vajalik kaasa aidata pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate (talvine taimkate, vahekultuurid (püüdekultuurid), puhvervööndid, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, täppisviljelus, sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamise piiramine, haritava maa rohukamaras või orgaanilise multši all hoidmine, tasakaalustatud väetamine ja toitainebilansside tegemine, integreeritud taimekaitse, mahepõllumajandus jms) kasutamisele ja selleks nähakse ette mitmeid sekkumisi: ÖK1, ÖK2, ÖK3, KK4, KK5. Säästva taimekaitse teemat käsitletakse EE9 alt. Püsirohumaa osakaalu suurendamist tundlikel aladel toetatakse sekkumisega KK4. Täiendavaid veekaitsevööndeid toetatakse sekkumisest KK4. Vahekultuuride kasvatamist, täppisviljelust, haritava maa rohukamaras või orgaanilise multši all hoidmist, tasakaalustatud väetamist ja toitainebilansside tegemist ning integreeritud taimekaitse võtete rakendamist toetatakse sekkumisest ÖK1. Ekstensiivset mahepõllumajanduslikku tootmist toetatakse sekkumisega ÖK2. Sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamise piiranguid toetatakse sekkumistega ÖK1, ÖK2, ÖK3, KK4, KK5. Talvise taimkatte hoidmist toetatakse läbi HPK. V5.2 - Happeliste muldade neutraliseerimine Üheks oluliseks probleemiks on piirkonniti karbonaatidevaese lähtekivimi tõttu muldade hapestumine ja lupjamistööde vähesus (SWOT SO5.1.2 punkt 1). Happeliste muldade neutraliseerimist toetatakse sekkumine ÖK1 lisategevusena. V5.3 - Keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu soodustamine SWOT-analüüs tõi puudusena välja keskkonnakaitseliste investeeringute ebapiisavuse, mida näitab muuhulgas sõnnikuhoidlate ebapiisav maht, amortiseeruvad maaparandussüsteemid ja maaparanduslike keskkonnarajatiste vähene hulk (SWOT SO5.1.2 punkt 3). Investeeringud jäetakse tegemata suuresti vahendite puuduse tõttu. Vajadusega soodustada keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu veeressursside säästvamaks majandamiseks tegeletakse sekkumiste KK1, KK3 abil. Keskkonnale avalduva surve vähendamiseks toetakse sekkumise KK1 kaudu eelkõige täppisviljeluse tehnoloogiat, sõnniku- ja silohoidlate ehitamist ja renoveerimist, välialadele loomadele söötmis- ja jootmisplatside ehitamist ja renoveerimist, sügavallapanuga lautade põrandate lekkekindluse parandamist. Veesäästu soodustamiseks toetatakse investeeringuid katmikalal kasutatava vee ringlusesse võtmiseks. Selleks, et veekogude seisund paraneks, toetatakse sekkumise KK3 kaudu põllu- ja metsamajanduse hajukoormuse levikut ohjavaid sh mullast taimetoitainete väljakande vähendamiseks, ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali parandamiseks, ja kohaliku veevaru säästmiseks vajalikke maaparanduslikke rajatisi. V5.4 - Keskkonnaalase nõustamise arendamine SWOT analüüsi kohaselt on põllumajandustootjatel vähene harjumus kasutada konsulentide abi keskkonnanõuannete saamiseks, samuti on keskkonnakonsulentide puudus (SWOT SO5.1.2 punkt 4). Keskkonnaalane nõustamine vajab arendamist, nõustamisteenuse arengut toetav sekkumine 0.2 on kavandatud horisontaalse eesmärgi alt. V5.5 - Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamine Kuigi Eesti õhukvaliteet on üldiselt hea (SWOT SO5.1.1 punkt 5), on SWOT analüüsis toodud nõrkusena, et ammoniaagiheidet vähendavaid praktikaid rakendatakse vähe (SWOT SO5.1.2 punkt 5). Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamiseks vajalikke investeeringuid toetatakse sekkumisega KK1, soodsat mõju avaldavad ka sekkumised ÖK2 ja 9.1. Sekkumisega KK1 toetatakse investeeringuid mittetootlikkesse ammoniaagiheidet vähendavatesse tehnoloogiatesse nagu sõnnikuhoidlate katmine, sõnnikusisestuslaotus ja ammoniaaki püüdvate filtrite soetamine. Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise eesmärke toetab samuti sekkumine ÖK2 kuna mahetootmises on keemilised lämmastikväetised keelatud, samuti sekkumine 9.1, mille kaudu soodustatakse piimaveiste karjatamist, mis on loetud samuti ammoniaagiheidet vähendavaks praktikaks. Keeruka kontrollitavuse tõttu sõnniku sisestuslaotust pindalapõhise sekkumise kaudu toetada ei plaanita. V5.6 - Mullaviljakuse säilitamine SWOT analüüsist nähtub, et Eestis on põllumuldade seisund paljude teiste riikidega võrreldes suhteliselt hea, erodeerunud ja erodeermisohuga muldade osakaal on väga väike (SWOT SO5.1.1 punkt 4), tugevuseks on mitmekesiste põllukultuuride sh liblikõieliste laialdane kasutamine läbi viljavahelduse (SWOT SO5.1.1 punkt 1), samuti on maakasutus pigem ekstensiivne (SWOT SO5.1.1 punkt 3). Probleemiks on turvasmuldade harimine, kohatine muldade tihenemine ning orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate põllumajanduspraktikate ebapiisav levik (SWOT SO5.1.2 punkt 1), samuti see, et optimaalse fosfori ja kaaliumi sisaldusega muldade osatähtsus ei ole piisav (SWOT SO5.1.2 punkt 6). Mullaviljakuse säilitamiseks on kavandatud mitmeid sekkumisi, eelkõige ÖK1, KK4 kaasa aitavad ka sekkumised ÖK2, ÖK3, KK5 ja 9.1. Toitainete kadu ja erosiooni vältivate tehnoloogiate ja viljeluspraktikate kasutamist sh maa rohumaa alla viimist ja rohumaana hoidmist toetatakse ÖK3, KK4 sekkumiste kaudu. Turvasmuldade harimist piiratakse KK4 sekkumise kaudu. Orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavaid põllumajanduspraktikaid nagu viljavahelduse järgimist, liblikõieliste ja vahekultuuride kasvatamist soodustatakse ÖK1 sekkumisega, maa püsirohumaana hoidmist toetatakse KK5 sekkumise kaudu. Karjatamist, mis aitab orgaanilise väetise pakkujana parandada mulla orgaanilise süsiniku sisaldust, toetatakse sekkumise 9.1, ÖK2 kaudu. Mullaanalüüside tegemist toetatakse sekkumiste ÖK1, KK4 abil. Mullakaitsealastel koolitustel osalemist soodustatakse sekkumiste ÖK1, KK4 kaudu. V5.7 - AKISe terviklik toimimine SWOT analüüsis on välja toodud, et Teadus- ja haridustegevus mulla ja agrokeemia valdkonnas on heal tasemel, tootjatel on võimalus saada ülevaadet muldade agrokeemilistest omadustest (SWOT SO5.1.1 punkt 2), kuid mullastikukaart on uuendamata, erinevaid mullaandmeid puudutavad andmebaasid terviklikuks süsteemiks ühendamata ning teadus- ja haridustegevus mulla valdkonnas ebapiisav omadustest (SWOT SO5.1.2 punkt 7). Samuti pole piisavalt teavet erinevate tehnoloogiate ja praktikate keskkonnamõjust ning otsuste tegemisel ei kasuta tootjad piisavalt olemasolevat teadmist (SWOT SO5.1.2 punkt 4), Teadus- ja arendustegevust toetava AKISe terviklikuks toimimiseks vajalik sekkumine 0.1, aga ka innovatsiooni toetav sekkumine 0.3 on kavandatud horisontaalse eesmärgi alt. V5.8 - Tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust keskkonnale SWOTis on ohuna nimetatud statistiliste andmete puudulikkust ja ebaregulaarsust (SWOT SO5.1.4 punkt 2). Vajadusega tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust keskkonnale tegeletakse ÜPP strateegiakavas osaliselt. Põllumajanduse mõju keskkonnale hinnatakse riikliku keskkonnaseire käigus. Vajadusega hinnata ÜPP sekkumiste mõju keskkonnale, tegeletakse tehnilise abi vahenditest ja eraldi sekkumist ette ei nähta. V5.9 - Pidurdada põllumuldadele elamurajoonide, teede, tootmishoonete ja kaevanduste rajamist SWOTis on ohuna toodud, et põllumuldadele elamute, teede, tootmishoonete ehitamise ja kaevanduste rajamise tõttu hävib muld seal pöördumatult (SWOT SO5.1.4 punkt 6). Vajadusega pidurdada põllumuldadele elamurajoonide, teede, tootmishoonete ja kaevanduste rajamist tegeletakse riikliku poliitika kujundamisel ja eraldi sekkumist ette ei nähta. Lisaks panustavad erieesmärki sekkumised KK6, 1.9, 8.3, 8.4. LEADER sekkumise üheks fookuseks on keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste välja töötamine ja rakendamine kohalikul tasandil, seega sõltub sekkumise panus sellest, mis tegevusi ja meetmeid kohaliku arengustrateegiate raames kokku lepitakse. Sekkumine 8.3 kaudu toetatakse ringmajandust sh toitainete säästvamat kasutust. Sekkumised on käsitletud EE8-s. Maaparanduse investeeringuid käsitletake EE1 sekkumise 1.9 kaudu, sekkumine aitab ära hoida põllumuldade liigniiskust, mis raskendaks nende põllumajanduslikku kasutust. Sekkumine KK6 toetab püsirohumaade ekstensiivset majandamist. Täpsemalt on sekkumiste panus erieesmärki toodud sekkumislehtedes. 2.1.SO5.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse Ei kohaldu 2.1.SO5.7 Kas kavatsete anda ÜPP raames toetust Erasmuse programmile (ainult 4., 5. ja 6. erieesmärgi puhul)? : Ei 2.1.SO5.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus R.14 PR - CO 2 säilitamine mullas ja biomassis Põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine/või seda parandada (sh püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal) 79,22 % R.19 PR - Muldade parandamine ja kaitse Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega) 79,72 % R.20 PR - Õhukvaliteedi parandamine Ammoniaagi heitkoguste vähendamiseks toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal 23,27 % R.21 PR - Vee kvaliteedi kaitse Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal 77,70 % R.22 PR - Toitainete säästlik haldamine Toitainete parema haldamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal 72,62 % R.24 PR - Pestitsiidide säästev ja vähendatud kasutamine Kasutatava põllumaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud erikohustustega, millega tagada pestitsiidide säästev kasutamine eesmärgiga vähendada pestitsiididega kaasnevaid riske ja mõju, näiteks pestitsiidide leket 5,54 % R.27 CU - Keskkonna- või kliimaalane tulemuslikkus maapiirkondades tehtavate investeeringute kaudu Selliste tegevuste arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades 743 ,00 R.29 PR - Mahepõllumajanduse arendamine Mahepõllumajanduse jaoks ühise põllumajanduspoliitika raames toetatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal, sh jaotus korrashoiu ja ümberkujundamise vahel 23,27 % R.31 PR - Elupaikade ja liikide säilitamine Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille abil toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sh suure loodusväärtusega põllumajandustavad 79,21 % Sihttasemete ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus Tulemusnäitajad R.14, R.19, R.20, R.21, R.22, R.24, R.27, R.29 indikeerivad panustamist erieesmärk 5 sihtvaldkonda, milleks on selliste ressursside nagu õhk vesi ja muld säästev kasutamine. Tulemusindikaatorite sihtväärtused on kujunenud eelkõige selliste sekkumiste sihtväärtuse alusel, mis on otseselt seotud erieesmärk 5 vajadustega, lisaks panustavad mõnda tulemusnäitajasse ka sekkumised, mis on seotud mõne teise erieesmärgi vajadusega (nt ÖK5). Tulemusindikaatorisse R1.4 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4, KK5, KK6 . Tulemusindikaatori R1.4 sihtväärtuseks on 7 83 000 ha, kuna topeltarvestus pole lubatud, on sihtväärtuse seadmisel on arvesse võetud sekkumiste ÖK1, ÖK2, KK6 ja 50% KK5 pind. Sekkumised aitavad kaasa CO2 säilitamine mullas ja biomassis . Tulemusindikaator on seotud EE5 vajadusega V5.6. Tulemusindikaatorisse R.19 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4, KK5. Tulemusindikaatori R.19 sihtväärtuseks on 788 000 ha, kuna topeltarvestus pole lubatud, on sihtväärtuse seadmisel on arvesse võetud sekkumiste ÖK1, ÖK2, KK4 ja 50% KK5 pind. Sekkumised aitavad kaasa muldade parandamisele ja kaitse le. Tulemusindikaator on seotud EE5 vajadusega V5.6. Tulemusindikaatorisse R.20 panustab sekkumine R.20. Tulemusindikaatori R.20 sihtväärtuseks on 2 3 0 000 ha, arvesse on võetud sekkumise ÖK2 pind. Sekkumine aitab kaasa õhukvaliteedi parandamisele. Tulemusindikaator on seotud EE5 vajadusega V5.5. Tulemusindikaatorisse R.21 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4, KK5 . Tulemusindikaatori R.21 sihtväärtuseks on 7 68 000 ha, kuna topeltarvestus pole lubatud, on sihtväärtuse seadmisel arvesse on võetud ÖK1, ÖK2, KK4 pind. Sekkumised aitavad kaasa vee kvaliteedi kaitsele. Tulemusindikaator on seotud EE5 vajadusega V5.1. Tulemusindikaatorisse R.22 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, KK4. Tulemusindikaatori R.22 sihtväärtuseks on 718 000 ha, kuna topeltarvestus pole lubatud, on sihtväärtuse seadmisel arvesse võetud sekkumiste ÖK1, ÖK2 pind. Sekkumised aitavad kaasa t oitainete säästlik ule haldami sele. Tulemusindikaat or on seotud EE5 vajadusega V5.1 . Tulemusindikaatorisse R.24 panustavad sekkumised ÖK3 ja ÖK5. Tulemusindikaatori R . 2 4 sihtväärtuseks on 54 790 ha, arvesse võetud sekkumiste ÖK3 ja ÖK5 pind. Sekkumised aitavad kaasa pestitsiidide säästvale ja vähendatud kasutamisele. Pestitsiidide säästva kasutuse teema on käsitletud EE9-s. Tulemusindikaatorisse R.27 panustavad sekkumised KK3, 8.3, 1.9, KK2. Tulemusindikaatori R.27 sihtväärtuseks on 743 projekti , arvesse võetud sh sekkumi s e KK3 projektid (152 projekti) . Sekkumised aitavad kaasa keskkonnahoidu . Tulemusindikaator on seotud EE5 vajadusega V5.3. Tulemusindikaatorisse R.29 panustab sekkumine ÖK2. Tulemusindikaatori R.29 sihtväärtuseks on 230 000 ha, arvesse võetud sekkumise ÖK2 pind. Sekkumine aitab kaasa mahepõllumajanduse arendamisele. Mahepõllumajanduse teema on käsitletud EE 9-s. Sekkumisi nagu KK3 „ Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised “ ja 1.9 „ Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse erasektori ja avaliku sektori poolt“ programmeeritakse ühe tulemusnäitaja (R.27) kaudu, lähtudes meetmete ülesehitustest ja erieesmärkidesse panustamisse, kuna eri meetmetes (KK3 ja 1.9) toetatavad maaparanduslikud tegevused on omavahel tihedalt põimunud. R.27 tulemusnäitaja sihtväärtused sõltuvad mitmest erinevast saavutatavast sekkumistest sh teiste erieesmärkide sekkumistest. 2.1.SO5.9 Rahaeraldise põhjendus Sekkumise ÖK 1 eelarve on 145 525 200 eurot, mis aitab saavutada EE5 eesmärke 4 88 000 hektaril , panustada EE5 vajadustesse V5.1, V5.2, V5.6 ja panustada tulemusindikaatorite R . 14 , R.19, R.21 ja R.22 sihtväärtusesse. Sekkumise ÖK2 eelarve on 93 000 000 eurot, mis aitab saavutada EE5 eesmärke 2 3 0 000 hektaril , panustada EE5 vajadustesse V5.1, V5.5, V5.6 ja panustada tulemusindikaatorite R . 14, R . 19, R . 20, R . 21, R .22 ja R . 29 sihtväärtusesse. Sekkumise ÖK3 eelarve on 29 245 000 eurot, mis aitab saavutada EE5 eesmärke 532 900 hektaril , panustada EE5 vajadustesse V5.1, V5.6 ja panustada tulemusindikaatori R . 24 sihtväärtusesse ning lisaks panustada tulemusindikaatorisse R . 14, R . 19, R .21 ja R . 22. Sekkumise KK1 eelarve on 50 000 000 eurot, mis aitab osaliselt panustada EE 5 vajadusse V5.3 . Täpsemat rahaeraldist erieesmärki ei ole seatud. Sekkumise KK3 eelarve on 812 000 eurot, mis aitab panustada EE 5 vajadusse V5.3 . Sekkumise KK4 eelarve on 23 205 400 eurot, mis aitab saavutada EE5 eesmärke 50 000 hektaril , panustada EE5 vajadustesseV5.1, V5.6 ja pan ustada tulemusindikaatorite R.19 ja R . 21 sihtväärtusesse ning lisaks panustada tulemusindikaatorisse R .14 ja R . 22. Sekkumise KK5 eelarve on 8 112 300 eurot, mis aitab saavutada EE5 eesmärke 40 000 hektaril , panustada EE5 vajadustesse V5.1, V5.6 ja panustada tulemusindikaatorite R .14 ja R . 19 sihtväärtusesse. Sekkumised 0.1, 0.2 ja 0.3 on kajastatud horisontaalse erieesmärgi all, sekkumine 9.1 EE9-s, sekkumise KK6 EE6-s. Detailsem info sekkumiste sh toetusemäärade kohta on sekkumiste ptk-s. 2.1.SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke 2.1.SO6.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte 2.1.SO6.1.1 Tugevused 1. Mitmekülgne ja piirkonniti erinev põllumajandus- ja metsamaastik. 2. Piisav põllumajandusmaa- ja veeressurss võimaldab kestlikku toidu tootmist ja ökosüsteemiteenuste säilitamist. 3. Mahepõllumajandusmaa ja põllumajanduskeskkonna meetmetega hõlmatud maa suur osakaal. 4. Eestis on elurikkust soodustavaid poollooduslikke kooslusi, kõrge loodusväärtusega püsirohumaid ja kaitstavaid loodusobjekte. 5. Üldiselt soodsad tingimused tolmeldajatele ja kasuritele. 6. Välja on töötatud õiguslik raamistik elupaikade ja maastike kaitsmiseks. 7. Geograafiline paiknemine, looduslikud olud ja keskkonnatingimused võimaldavad tegeleda nii taime- kui ka loomakasvatusega, sealhulgas loomade rohumaadel karjatamisega. 2.1.SO6.1.2 Nõrkused 1. Elurikkuse, sh lindude arvukuse vähenemine põllumajandus- ja metsamaastikel. 2. Piirkonniti esineb suuri ilma maastikuelementideta homogeenseid põlde. 3. Teadmisi ökosüsteemi sh elurikkuse seisundist ja selle toimimisest on vähe, teadmised ei jõua piisavalt kiiresti praktikasse, keskkonnanõuannet on vähe. 4. Vähene huvi ja majanduslik tasuvus looduslike rohumaade ja püsirohumaade säilitamiseks ja piimaveiste ning hobuste karjatamiseks rohumaadel. 5. Mõnede põllumajandusega seotud ökosüsteemi teenuste vähenemine (tolmeldamine, looduslik kahjuritõrje). 6. Taimekaitsevahendite jääkide piirväärtuste ületused põhja- ja pinnavees. 7. Ohustatud tõugu loomi peetakse ja kohalikke taimesorte kasvatatakse liiga vähe. 2.1.SO6.1.3 Võimalused 1. Innovaatilised ja keskkonnahoidlikud lahendused, tehnoloogia ja digitehnoloogia areng. 2. Puhta looduse ja mitmekesise maastiku väärtustamine, suurenev huvi kohaliku ohutu toidu ja tervislike valikute vastu. 3. Põllumajanduskultuuride kasvatamisel, tõu- ja sordiaretuses suund mitmekesistamisele ja kohalike sortide ja tõugude kasvatamisele. 2.1.SO6.1.4 Ohud 1. Põllumajandusliku maakasutuse ja maastikulise mitmekesisuse vähenemine. 2. Kasvav surve keskkonnaressurssidele ja elurikkuse vähenemisele, mh metsadele. 3. Kliimamuutus, erakorraliste ilmastikunähtuste sagenemine ja sellest tulenev ebastabiilsus. 4. Sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamine on potentsiaalne oht elurikkusele. 5. Kahjustajate resistentsuse kasv taimekaitsevahendite toimeainete suhtes. 2.1.SO6.1.5 Muud märkused ÜPP strateegiakava SWOT-analüüsi aluseks võeti igast konkreetsest erieesmärgist tulenev spetsiifika, mille puhul tugineti nii Euroopa Komisjoni suunistele ( Analytical factsheet for Estonia: Nine objectives for a future Common Agricultural Policy ) ning hiljem kirjalikult esitatud dokumendile „Komisjoni soovitused Eesti ÜPP strateegiakava kohta“. SWOT-analüüsis on tervikuks seotud tugevused-nõrkused-võimalused-ohud ja on esitatud (vajalikud) olemasolevad tugevused, (kriitiliste) nõrkustega tegelemine, kirjeldatud (sobivad) võimalused ning maandatud (olulised) ohud. Vajadus V6.1 mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine tuleneb SWOT SO6.1.1 punktidest 1-5 ja 7, SWOT SO6.1.2 punktidest 1, 2, 5 ja 6, SWOT SO6.1.3 punktist 2 ja SWOT SO6.1.4 punktidest 1, 2, 4 ja 5. Vajadusse V6.1 panustavad järgmised sekkumised: ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, ÖK5, KK4, KK5, KK6 ja KK7. Vajadus V6.2 elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine tuleneb SWOT SO6.1.1 punktidest 1 – 5 ja 7, SWOT SO6.1.2 punktidest 1, 2 ja 4– 6, SWOT SO6.1.3 punktist 2 ja SWOT SO6.1.4 punktidest 1, 2, 4 ja 5. Vajadusse V6.2 panustavad järgmised sekkumised: ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, ÖK5, KK4, KK5, KK6 ja 9.1. Vajadus V6.3 kompenseerida elurikkust säästvaid tehnoloogiaid, maastikuelementide rajamist, karjatamist soodustavaid investeeringuid tuleneb SWOT SO6.1.1 punktidest 1, 2, 4 ja 7, SWOT SO6.1.2 punktidest 2, 4 ja 5, SWOT SO6.1.3 punktist 2 ja SWOT SO6.1.4 punktist 1. Vajadusse V6.3 panustavad järgmised sekkumised: KK1, ÖK3 ja ÖK4. Vajadus V6.4 elurikkuse säilimine erametsades tuleneb SWOT SO6.1.1 punktidest 1, 4 ja 6, SWOT SO6.1.2 punktist 1, SWOT SO6.1.3 punktist 2 ja SWOT SO6.1.4 punktidest 1 ja 2. Vajaduss e V6.4 panustab sekkumine KK9. Vajadus V6.5 koduloomade ja kultuurtaimede geneetilise mitmekesisuse hoidmine tuleneb SWOT SO6.1.1 punktidest 2, 4 ja 7, SWOT SO6.1.2 punktidest 4 ja 7 ja SWOT SO6.1.3 punktidest 2 ja 3. Vajadusse V6.5 pan ustavad sekkumised KK7 ja KK8. Vajadus V6.6 soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid tule neb SWOT SO6.1.1 punktidest 2– 4 ja 7, SWOT SO6.1.2 punktidest 2, 4 ja 6 ja SWOT SO6.1.3 punktist 2. Vajadusse V6.6 panustavad järgmised sekkumised: ÖK1, ÖK2, Ö K3, ÖK4, ÖK5, KK4, KK5 ja KK6. Vajadus V6.7 uute teadmiste loomine, ajakohase info sihtgruppideni viimine tuleneb SWOT SO6.1.2 punktist 3, SWOT SO6.1.3 punktist 1 ja SWOT SO6.1.4 punktidest 3 ja 5. Vajadusse V6.7 panustavad järgmised sekkumised: 0.1, 0.2 ja 0.3. Toidu tootmisel tuleb arvestada keskkonnaga : põhja- ja pinnavee hea seisund on tagatud, maa- ja mullakasutus on tasakaalustatud ja jätkusuutlik, looduse elurikkus, liigid ja elupaigad on säilinud, maastikud on mosaiiksed ja kliimamuutuste negatiivse mõjuga on arvestatud. Selleks, et vähendada elurikkuse kadu põllumajandusmaastikus ning suurendada looduse poolt pakutud hüvede ja teenuste positiivset mõju põllukultuurid ele, on oluline soodustada pool looduslike alade jätkuvat majandamist, mitmekesiste maastikuelementide (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad jm ) ja servaalade loomist ja säilitamist ning suurte põllumassiivide vähendamist peamistes põllumajanduspiirkondades. Kasutatavate tehnoloogiate järjepidev arendamine ning uute digilahenduste ja -andmete praktikasse rakendamine annab võimaluse keskkonnasäästlikkuse suurendamiseks põllumajanduses. Põllumajanduskeskkonna hea seisundi säilitamist ja parendamist ning mitmekesise maastiku väärtustamist võimaldab põllumajandustootjate, maaomanike ja ühiskonna kasvav keskkonnateadlikkus. Suurenev huvi kohaliku ohutu, kvaliteetse ja tervisliku toidu järele toob kaasa suurema tähelepanu ja nõudluse keskkonnahoidlikult toodetud põllumajandustoodangu järele. Kasutatavate tehnoloogiate järjepidev arendamine ning uute digilahenduste ja -andmete praktikasse rakendamine annab võimaluse keskkonnasäästlikkuse suurendamiseks põllumajanduses. Samas võib toidunõudluse kasv maailmas avaldada survet keskkonnaressurssidele ja põllumajandusliku maakasutuse mitmekesisusele. Hea keskkonnaseisundi säilimisele on ohuks sünteetilised taimekaitsevahendid, kliimamuutus ning erakorraliste ilmastikunähtuste sagenemine. Metsanduses on ohuks kaks viimast mõjurit. Eestis on olemas kestlikuks toidu tootmiseks ja ökosüsteemiteenuste säilitamiseks piisav maa- ja veeressurss. 2020. aastal oli Eestis kasutuses ligikaudu miljon hektarit põllumajandusmaad, millest alla 30% moodustasid püsirohumaad. Põllumaal on suurenenud teraviljade kasvupind ning suurenemas on ka liblikõieliste, sh kaunviljade kasvupind. Järjepidevalt suureneb mahepõllumajandusliku tootmise pind ja mahe ettevõtete arv ning ligikaudu 50% põllumajandusmaast on hõlmatud põllumajanduskeskkonna toetustega. Kuigi maakasutus on Eestis üldiselt ekstensiivne, on põllumajanduse intensiivistumine kasvatamas survet mõnede ökosüsteemi teenuste, näiteks tolmendamisteenuse, loodusliku kahjuritõrje (kasurid) , ning vee, mulla ja õhu heale seisukorrale. Aastatel 2012– 20 17 on Eestis esinenud meemesilaste hukkumise juhtumeid taimekaitsevahendite tõttu, kuid eeldusel, et tagatud on põllumajandusmaastiku maakasutuse mitmekesisus, integreeritud taimekaitse rakendamine ning nõuetekohane taimekaitsevahendite kasutamine, on tolmeldajatel Eestis üldiselt soodsad tingimused. Kimalaste olukorda Eesti põllumajandusmaastikus võib lugeda stabiilseks. Põllumajandusmaastike kimalasenäitajad olid perioodil 2009–2017 stabiilsed ja mõnel juhul isegi nõrgalt kasvava trendiga, millele on ilmselt kaasa aidanud keskkonnameetmete nõuded. Kimalaste Shannoni mitmekesisuse indeks oli siiski 2021. aastal Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rakendamise perioodi madalaim. Pikaajaline aegrida näitab, et kimalaste näitajad muutuvad aastati, sh tõusud vahelduvad langustega. Muutuste täpseid põhjuseid ei ole teada, need võivad tuleneda nii ilmastikust kui ka muudest tingimustest. Kahel viimasel aastal on kimalaste arv vähenenud, see langustrend on võimalik tagasi pöörata. Tolmeldajate puhul on eesmärgiks olemasoleva taseme säilitamine ehk pidurdada vähenemist ja jõuda edaspidi tõusva trendini. Seevastu põllulindude indeksi väärtus on ajavahemikul 1983–2018 üldise trendina langenud. Lindude näitajaid mõjutavad lisaks põllumajanduslikule tegevusele ka muud tegurid, nagu kisklus ja ohud rändel ning talvitumispaikades . Eesmärgiks on negatiivse trendi pidurdamine ja stabiilsuse saavutamine. Life IP projekti Elurikas Eesti raames katsetatakse ja pilooditakse nn linnulaikude jätmist põldude sisse, mis vähendaksid ohtu põllulindudele. Eestile on iseloomulik mitmekülgne ja piirkonniti erinev põllumajandus- ja metsamaastik ning heal tasemel elurikkus. Peamistes põllumajanduspiirkondades on elurikkust ja mitmekesisust suurendavate kõrge bioloogilise väärtusega liigirikaste rohumaade ja maastikuelementide (nt põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad jms ) hulk siiski liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad homogeensed maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust, maastikulist mitmekesisust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. Kõrge väärtusega maastikuelemente tuleb säilitada HPK8 raames. Eestis on määratletud Natura 2000 alad, mis on osa üleeuroopalisest kaitstavate alade võrgustikust. Kaitstavatel aladel on poollooduslike koosluste pindala ligikaudu 60 tuhat hektarit. Keskkonnameetmete abil hooldatakse sellest ligi pool, kuid kuna nendel aladel kehtivad piirangud, näiteks hilisem niitmise algusaeg ja üleskündmise keeld, siis on vaatamata toetuste maksmisele huvi neid majandada jätkuvalt tagasihoidlik. Samuti ei ole piisavalt väärtustatud muude liigirikaste, kõrge loodusväärtuse ja loodusliku taimestikuga püsirohumaade säilitamine , kus on kujunenud või säilinud looduslik taimestik ning seeläbi tagatud tingimused liigirikkuseks. Viimasel seitsmel aastal on Eestis olnud probleeme püsirohumaade suhtarvu säilitamisega ning põllumajandusloomade arvukuse vähenemine on üks tegur, mis survestab püsirohumaid põllukultuuride kasvatamiseks üles harima. Metsamaast on Natura 2000 alaga hõlmatud 17%. Natura 2000 aladel on erametsamaad kokku ligikaudu 90 tuhat ha, lisaks täidab elurikkuse kaitse-eesmärki ligikaudu 20 tuhat ha erametsamaad väljaspool Natura 2000 alasid. Eestis on välja töötatud meetmed elupaikade ja maastike kaitsmiseks. Selleks on kaitsealadele kehtestatud kaitse-eeskirjad, kus on sätestatud lubatud ja keelatud tegevused. Lisaks koostatakse kaitsekorralduskavad, kus on toodud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed kaitse-eesmärgid ning meetmed kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Eesti geograafiline paiknemine ja looduslikud tingimused võimaldavad tegeleda nii taime- kui loomakasvatusega. Mitmekesisuse suurendamisele aitab kaasa eri põllumajanduskultuuride viljelemise kasv ning asjatundlikult suunatud tõu- ja sordiaretus. Probleemiks on vähene huvi geneetiliselt oluliste, kuid majanduslikult vähemtulusate kohalike sortide kasvatamise ja kohalike ja ohustatud tõugude pidamise vastu, kuigi just kohalikud sordid ja tõud on kõige paremini kohanenud valitsevate keskkonnatingimustega ning suudavad paremini vastu panna ka kliimamuutustele. Eestis on loodud põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteem ning toetatakse teadus- ja arendustegevust, teadmussiiret ning innovatsiooni. Riik toetab eelkõige avalikele hüvedele suunatud individuaalnõustamise teenust, vaatamata sellele on probleemiks spetsiifilise põllu- ja metsamajandusliku keskkonnanõuande puudus. Piisavalt ei ole teadmisi kliimamuutuste ja põllu- ning metsamajanduse vastastikusest mõjust ning maastike, elurikkuse ja ökosüsteemi seisundist ning nende poolt pakutavate teenuste toimimisest. Kuigi põllumajandustootjad osalevad kohustuslikel keskkonnateemalistel koolitustel, ei ole teadustulemuste jõudmine praktikasse piisav. 2.1.SO6.2 Vajaduste kindlakstegemine Kood Pealkiri Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Vajadust on käsitletud ÜPP strateegiakavas V6.1 Mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine 1 Jah V6.2 Elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine 1 Jah V6.3 Kompenseerida elurikkust säästvaid tehnoloogiaid, maastikuelementide rajamist, karjatamist 2 Jah V6.4 Elurikkuse säilimine erametsades 2 Jah V6.5 Koduloomade ja kultuurtaimede geneetilise mitmekesisuse hoidmine 1 Jah V6.6 Soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid 2 Jah V6.7 Uute teadmiste loomine, ajakohase info sihtgruppideni viimine 2 Jah 2.1.SO6.3 Nende ÜPP kavasid käsitleva määruse XI lisas osutatud õigusaktidest tulenevate asjaomaste riiklike kavade (kavade elementide) kindlakstegemine, mida on selle erieesmärgi puhul ÜPP kavade vajaduste hindamisel arvesse võetud N itraadidirektiivi (91/676/EMÜ) ja veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) seosed strateegiakavaga on lahti kirjutatud peatükis 2.1 SO5.3. Strateegiakavas vasta vad nende direktiivi de eesmärkidele EE6 vajadus ed V6.1 ja V6.6 . E uroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/128/EÜ, 21. oktoober 2009 kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks. 2019. aastal kinnitati Eestis „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2019-2023“. Tegevuskavas on rõhk pandud integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamisele ehk erinevate meetodite koos kasutamisele. Eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid kasutataks eelkõige vaid reaalsel vajadusel ja arvestatavate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. Suuremat tähelepanu pööratakse ka teadlikkuse tõstmisele – kasutajate, nõustajate ja turustajate koolitustele. Strateegiakavas vastab direktiivi eesmärkidele EE6 vajadus V6.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv i 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta ja nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv i 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta on koostatud Eesti NATURA 2000 tähtsusjärjestatud tegevuskava mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks 2021–2027 (PAF) . Tegevuskava eesmärgiks on anda ülevaade meetmetest, mida on vaja üleeuroopalise Natura 2000 võrgustiku ja sellega seotud rohelise taristu rakendamiseks, täpsustada nimetatud meetmete rahastamise vajadus t ja siduda need vastavate ELi rahastamisprogrammidega. Kooskõlas ELi elupaikade direktiivi eesmärkidega, millel Natura 2000 võrgustik põhineb, peab tähtsusjärjestatud tegevuskavas esitatud meetmete peamine eesmärk olema „ELi tähtsusega looduslike elupaikade ja liikide soodsa kaitsestaatuse säilitamine või taastamine, võttes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi“. Kuna Natura 2000 võrgustik sisaldab ka linnualasid, mis on määratud ELi linnudirektiivi 2009/147/EÜ kohaselt, käsitletakse tegevuskavas ka linnualadel leiduvate linnuliikidega seotud rahastamisvajadusi ja esmatähtsaid meetmeid. Strateegiakavas vastavad direktiivi 2009/147/EÜ ja 92/43/EMÜ eesmärkidele EE6 vajadused V6.1 ja V6.2. PAFis on seatud 2027. aasta sihttasemeks 5 0 000 ha hooldatud poollooduslikke kooslusi. ÜPP s trateegiakava sihttase on 45 000 ha . Looduskaitse arengukava aastani 2020 ja poollooduslike koosluste tegevuskava aastateks 2014–2020 eesmärgiks oli aastaks 2020 hooldada 45 000 hektarit poollooduslikke kooslusi . Kaitstavatel aladel o li 2020. aastal hoolduses ligikaudu 38 000 hektarit ja taastamises ligikaudu 3200 hektarit poollooduslikke kooslusi . Lisaks tuleb juurde arvestada need alad, mida hooldatakse teiste põllumajandusetoetuste abil (ühtne pindalatoetus , mahetoetus ), neid oli aastal 2020 ligi 4000 hektarit. Võttes aluseks eelmise perioodi taastatud ja hooldatud pärandniitude lisandumise trendi , prognoosime, et uue perioodi lõpuks jõuame 45 000 hektarini ja PAF-i sihttase 5 0 000 ha ei ole saavutatav. Ka ei ole uuel perioodil poollooduslike koosluste taastamiseks teistest Euroopa struktuurifondidest rahastust ette nähtud . Uuel perioodil rahastatakse poollooduslike koosluste taastamist läbi Life projektide ja riigieelarve, mis omakorda pidurdab poollooduslike koosluste ÜPP hooldusskeemi jõudmist. 2.1.SO6.4 Sekkumisloogika Sekkumise vorm Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – nimi Ühine väljundnäitaja OT lahtiseotud Ökokava (31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad ÖK1 - Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine O.8 Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv OT lahtiseotud Ökokava (31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad ÖK2 - Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava O.8 Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv OT lahtiseotud Ökokava (31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad ÖK3 - Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad O.8 Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv OT lahtiseotud Ökokava (31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad ÖK4 - Kliima- ja keskkonnakava: ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal O.8 Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv OT lahtiseotud Ökokava (31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad ÖK5 - Kliima- ja keskkonnakava: mesilaste korjeala toetus O.8 Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused 9.1 - Loomade heaolu toetus O.18. Loomade heaoluga, loomatervisega või bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud toetusega hõlmatud loomühikute arv RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused KK4 - Mulla- ja veekaitsetoetus O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused KK5 - Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused KK6 - Pärandniidu hooldamise toetus O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused KK7 - Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus O.19. Geneetilisi ressursse toetavate tegevuste või üksuste arv RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused KK8 - Ohustatud tõugu looma pidamise toetus O.19. Geneetilisi ressursse toetavate tegevuste või üksuste arv RD ASD(72) – Teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid KK9 - Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades O.13. Number of hectares benefitting from support under Natura 2000 or Directive 2000/60/EC RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse KK1 - Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid O.1. Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevusrühma projektide arv RD COOP(77) – Koostöö 8.4 - LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng O.31. Toetatud kohaliku arengu strateegiate (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine 0.1 - Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine 0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv Ülevaade Sekkumine ÖK1 panustab EE6-de läbi järgmiste vajaduste: V6.1 , V6.2 , V6.6. Sekkumine ÖK2 panustab EE6-de läbi järgmiste vajaduste: V6.1 , V6.2 , V6.6. ÖK3 panustab EE6-de läbi järgmiste vajaduste: V6.1 , V6.2 , V6.3 , V6.6 . Sekkumine ÖK4 panustab EE6-de läbi järgmiste vajaduste: V6.1 , V6.2, V6.3 , V6.6. Sekkumine ÖK5 panustab EE6-de läbi järgmiste vajaduste: V6.1 , V6.2 , V6.6. Sekkumine 9.1 panustab EE6-de läbi vajaduse V6.2. Sekkumine KK4 panustab EE6-de läbi järgmiste vajaduste: V6.1 , V6.2 , V6.6. Sekkumine KK5 panustab EE6-de läbi järgmiste vajaduste: V6.1 , V6.2 , V6.6. Sekkumine KK6 panustab EE6-de läbi järgmiste vajaduste: V6.1 , V6.2 , V6.6. Sekkumine KK7 panustab EE6-de läbi järgmiste vajaduste: V6.1 , V6.5. Sekkumine KK8 panustab EE6-de läbi vajaduse V6.5. Sekkumine KK9 panustab EE6-de läbi vajaduse V6.4. Sekkumine KK1 panustab EE6-de läbi vajaduse V6. 3. Lisaks panusta va EE6-de sekkumised 0.1 (V6.7), 0.2 (V6. 7 ), 0.3 (V6.7) ja 8.4. LEADER , mille üheks fookuseks on keskkonna - ja kliimasõbralik lahenduste välja töötamine ja rakendamine kohalikul tasandil, seega sõltub sekkumise panus sellest, mis tegevusi ja meetmeid kohaliku arengustrateegiate raames kokku lepitakse. Sekkumiste panustamine erieesmärki ja vajadustesse on täpsemini lahti kirjutatud sekkumisleh t e de s . 2.1.SO6.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse Ei kohaldu 2.1.SO6.7 Kas kavatsete anda ÜPP raames toetust Erasmuse programmile (ainult 4., 5. ja 6. erieesmärgi puhul)? : Ei 2.1.SO6.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus R.14 PR - CO 2 säilitamine mullas ja biomassis Põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine/või seda parandada (sh püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal) 79,22 % R.19 PR - Muldade parandamine ja kaitse Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega) 79,72 % R.21 PR - Vee kvaliteedi kaitse Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal 77,70 % R.24 PR - Pestitsiidide säästev ja vähendatud kasutamine Kasutatava põllumaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud erikohustustega, millega tagada pestitsiidide säästev kasutamine eesmärgiga vähendada pestitsiididega kaasnevaid riske ja mõju, näiteks pestitsiidide leket 5,54 % R.25 - Keskkonnalase tegevuse tulemuslikkus loomakasvatussektoris Keskkonnakestlikkuse parandamise toetatud kulukohustustega hõlmatud loomühikute osakaal 2,19 % R.27 CU - Keskkonna- või kliimaalane tulemuslikkus maapiirkondades tehtavate investeeringute kaudu Selliste tegevuste arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades 743 ,00 R.29 PR - Mahepõllumajanduse arendamine Mahepõllumajanduse jaoks ühise põllumajanduspoliitika raames toetatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal, sh jaotus korrashoiu ja ümberkujundamise vahel 23,27 % R.30 PR - Metsa säästva majandamise toetamine Metsade kaitset ja ökosüsteemi teenuste majandamist toetavate kohustustega seotud metsamaa osakaal 2,70 % R.31 PR - Elupaikade ja liikide säilitamine Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille abil toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sh suure loodusväärtusega põllumajandustavad 79,21 % R.33 - Natura 2000 võrgustiku haldamise parandamine Toetust saavate kohustustega hõlmatud osa kogu Natura 2000 võrgustiku alast 64,74 % R.34 PR - Maastikule iseloomulike vormide säilitamine Maastikuelementide, sealhulgas hekkide ja puude jaoks ette nähtud toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal 0,29 % Sihttasemete ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus Lähtuvalt vajadusest panustada elurikkuse kaitsesse ning säilitada elupaiku ja maastikke on EE6 jaoks valitud välja tabelis olevad tulemusnäitaja d. Tulemusnäitajate sihtväärtused põhinevad SWOT-analüüsi ja kindlaks tehtud vajaduste ja nende prioriseerimise alusel ning tasakaalustatud erinevatel huvidel. Tulemusnäitajatesse R.3 ja R.9 panustab sekkumine KK1 läbi vajaduse V6.3. Tulemusnäitajasse R.14 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4, KK5 ja KK6 läbi vajaduste V6.1, V6.2, V6.3 ja V6.6. Tulemusnäitajatesse R.15 ja R.16 panustab sekkumine KK1 läbi vajaduse V6.3. Tulemusnäitajasse R.19 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4 ja KK5 läbi vajaduste V6.1, V6.2, V6.3 ja V6.6. Tulemusnäitajasse R.20 panustab sekkumine ÖK2 läbi vajaduste V6.1, V6.2 ja V6.6. Tulemusnäitajasse R.21 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4 ja KK5 läbi vajaduste V6.1, V6.2, V6.3 ja V6.6. Tulemusnäitajasse R.22 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3 ja KK4 läbi vajaduste V6.1, V6.2, V6.3 ja V6.6. Tulemusnäitajasse R.24 panustavad sekkumised ÖK3 ja ÖK5 läbi vajaduste V6.1, V6.2, V6.3 ja V6.6. Tulemusnäitajasse R.25 panustab sekkumine KK8 läbi vajaduse V6.5. Tulemusnäitajasse R.26 panustab sekkumine KK1 läbi vajaduse V6.3. Tulemusnäitaja sse R.29 panustab sekkumine ÖK2 läbi vajaduste V6.1, V6.2 ja V6.6. Tulemusnäitajasse R.31 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, ÖK5, KK5, KK6 ja KK7 läbi vajaduste V6.1, V6.2, V6.3, V6.5 ja V6.6. Tulemusnäitajasse R.3 0 panustab sekkumine KK9 läbi vajaduse V6.4. Tulemusnäitajasse R.33 panustab sekkumine KK6 läbi vajaduse 6.1. Tulemusnäitajasse R.34 panusta vad sekkumi sed ÖK3 , ÖK4 ja KK6 läbi vajaduste V6.1, V6.2, V6.3, V6.6. Tulemusnäitajasse R.44 panustavad sekkumised KK1 ja 9.1 läbi vajaduse V6.2. 2.1.SO6.9 Rahaeraldise põhjendus Eelarvevahendite eraldamine põhineb vajaduste prioriseerimisel, nagu on sätestatud punkti s 2.1 . Sama prioriteediga vajadus t e rahuldamise eelarved võivad varieeruda sõltuvalt näiteks vajaduse rahuldamiseks vajaliku sekkumi se liigist, sihtrühma ulatusest ja ootustest, meetmete mõjust sh koosmõjust, samuti on lähtutud erinevate huvide tasakaalustatuse põhimõttest. Erieesmärgi 6 vajadustest tulenevad sekkumised panustavad elurikkuse kaitsesse, edendavad ökosüsteemi teenuseid ning aitavad kaasa säilitada elupaiku ja maastikke. Sekkumine KK1 panustab järgmistesse tulemusnäitajatesse: R .3 (4 290 239 eurot), R. 9 ja R .16 (11, 98 mln eurot), R . 15 (983 249 eurot) ja R . 26 (Eelarve 27,9 mln eurot). Tulemusnäitajasse R . 14 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4, KK5 ja KK6 kokku 7 83 000 ha. Tulemusnäitajasse R . 19 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4 ja KK5 kokku 7 88 000 ha. Tulemusnäitajasse R . 21 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4 ja KK5 kokku 776000 ha. Tulemusnäitajatesse R . 20 ja R29 panustab sekkumine ÖK2 vastavalt 230000 ha. Tulemusnäitajasse R . 22 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3 ja KK4 kokku 7 68 000 ha. Tulemusnäitajasse R . 24 panustavad sekkumised ÖK3 ja ÖK5 kokku 54790 ha. Tulemusnäitajasse R . 25 panustab sekkumine KK8 6130 loomühikuga. Tulemusnäitajasse R . 31 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, ÖK5, KK5, KK6 ja KK7 kokku 7 83 000 ha. Tulemusnäitajasse R33 panustab sekkumine KK6 40 500 ha. Tulemusnäitajasse R.30 panustab sekkumine KK9 69 700 ha. Tulemusnäitajasse R . 34 panustavad sekkumised ÖK3 ja ÖK4 kokku 2 900 ha. Tulemusnäitajasse R . 44 panustavad sekkumised KK1 (5,9 mln eurot) ja 9.1 (79680 loomühikut). Sekkumise ÖK1 eelarve on 145 525 200 eurot, millega panustab tulemusindikaatorite R . 14, R . 19, R . 21, R . 22 ja R . 31 sihtväärtusesse. Sekkumise ÖK2 eelarve on 93 000 000 eurot, millega panustab tulemusindikaatorite R . 14, R . 19, R . 20, R . 21, R . 22, R . 29 ja R . 31 sihtväärtusesse. Sekkumise ÖK3 eelarve on 29 245 000 eurot, eesmärk on saavutada sihttase 532 900 hektarit ja panustada tulemusindikaatorite R14, R . 19, R . 21, R . 22, R . 24, R . 31 ja R . 34 sihtväärtusesse. Sekkumise ÖK4 eelarve on 9 720 000 eurot, eesmärk on saavutada sihttase 90 000 ha ja panustada tulemusindikaatorite R . 14, R . 19, R . 21 , R . 31 ja R.34 sihtväärtusesse. Sekkumine ÖK5 eelarve on 1 875 000 eurot, eesmärk on saavutada sihttase 1500 ha, mis aitab panustada tulemusindikaatori R . 24 ja R . 31 sihtväärtusesse. Sekkumise KK4 eelarve on 23 205 400 eurot, eesmärk on saavutada sihttase 50 000 hektarit ja panustada tulemusindikaatorite R . 14, R . 19, R . 21 ja R . 22 sihtväärtusesse. Sekkumise KK5 eelarve on 8 112 300 eurot, eesmärk on saavutada sihttase 118 300 hektarit ja panustada tulemusindikaatorite R . 14, R . 19, R . 21 ja R . 31 sihtväärtusesse. Sekkumise KK6 eelarve on 42 095 975 eurot, eesmärk on saavutada sihttase 45 000 ha ja panustada tulemusindikaatori R . 14 , R . 31 ja R.33 sihtväärtusesse. Sekkumise KK7 eelarve on 588 432 eurot, eesmärk on saavutada sihttase 4000 ha ja panustada tulemusindikaatori R . 14 ja R . 31 sihtväärtusesse. Sekkumise KK8 eelarve on 9 536 167 eurot, eesmärk on saavutada sihttase 28 041 ha ja panustada tulemusindikaatori R . 14 ja R . 31 sihtväärtusesse. Sekkumise KK9 eelarve on 25 000 000 eurot, eesmärk on saavutada sihttase 69700 ha ja panustada tulemusindikaatori R .30 sihtväärtusesse. Sekkumiste 0.1, 0.2 ja 0.3 näitajad on toodud horisontaalse erieesmärgi peatükis, sekkumise 9.1 näitajad EE9 juures. Detailsem info ühikusummade ja sihttasemete kohta on kirjas sekkumislehtedes. 2.1.SO7 Muuta valdkond noorte põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku äritegevuse arengut maapiirkondades 2.1.SO7.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte 2.1.SO7.1.1 Tugevused 1. Põllumajandustootjate valmisolek innovaatiliste lahenduste ning põllumajandustehnoloogiate kasutamiseks. 2. Hea haridustase, sh tugev haridussüsteem põllumajanduse valdkonnas (hea teadmiste pagas). 3. Ettevõtlusega alustamine on lihtne. 2.1.SO7.1.2 Nõrkused 1. Ettevõtjate madal juhtimiskvaliteet. 2. Ettevõtte madal investeerimisvõimekus. 3. Ebapiisav algkapital ettevõtte sisuliseks käivitamiseks. 4. Laenu saamine on keeruline noortel põllumajandustootjatel ja alustavatel ettevõtjatel. 5. Põllumajandustootjatel, sh noortel on raskusi vajaliku tootmismaa ostmisel ja rentimisel. 2.1.SO7.1.3 Võimalused 1. Digilahenduste laialdasem kasutuselevõtt. 2. Uued valdkonnad põllumajanduses, mis on tekkinud seoses muutustega turu nõudluses ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmisega. 3. Piirkonna ressursside ja eripära oskuslikum kasutamine. 4. Täiend- ja ümberõppevõimaluste laialdasem rakendamine maapiirkonnas. 5. Välised tegurid, mis võivad kaasa tuua käitumusliku muutuse noorte hulgas ning tõsta nende huvi suunduda maapiirkonda elama ja töötama. 6. Noorte enam kaasamine kohaliku kogukonna tegevustesse. 7. Mahepõllumajanduse kasvav populaarsus ja kasvav nõudlus mahetoodete järele. 8. Võimalus olla iseendale tööandja. 9. Toetuste olemasolu ja omavaheline sidustatus. 10. Rahvusvaheliste kontaktide omamine, parimate praktikate tundmaõppimine ning saadud teadmiste ja oskuste rakendamine kodukohas. 2.1.SO7.1.4 Ohud 1. Maapiirkonnas elanikkonna vananemine ja vähenemine, sh noorte väljaränne ja koondumine linnapiirkondadesse. 2. Põllumajandusettevõtetes raskused põlvkondade vahetusega. 3. Põllumajanduslike majapidamiste vähenemine kontsentreerituse tagajärjel. 4. Traditsioonide hääbumine ning teadmiste üleandmise vähenemine. 5. Võimekus uute tehnoloogiate rakendamisel on erinevatel põlvkondadel erinev. 6. Kliima muutustest ja looduskeskkonnast tulenevad riskid põllumajandusele. 7. Ettevõtjate võimalik teadmiste mahajäämus. 2.1.SO7.1.5 Muud märkused Eesti e lanike vanuselise struktuuri poolest iseloomustab maapiirkonda fakt, et tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv on suurem kui sinna sisenevate noorte arv ning kui linnapiirkonnas 21–40 aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. Aastaks 2030 on prognoositud, et Eesti rahvaarv kahaneb 1,32 miljonilt elanikult 1,25 miljoni elanikuni ehk 6 % [1] . Noorte ( vanuses 21–40 ) arvuline vähenemine on prognooside kohaselt tunduvalt suurem - 17% tänase sama vanusegrupi üldarvust. 2020. aastal ela s maapiirkonnas 94 829 noort, mis moodusta s 28% Eestis elavatest noortest. Arvuliselt jääb ja koondub inimesi kõige enam sinna, kus asustustihedus on kõrge (ehk linnades ja maakonnakeskuste vahetus läheduses) ning kus toimub valglinnastumine (Tallinna ja Tartu lähiümbrused) [2] . Liigutakse eelkõige sinna, kus teenused on paremini kättesaadavad, sissetulekud suuremad ning leidub enam atraktiivseid töökohti. Hõive põllumajandussektoris on pidevalt vähenenud alates Eesti taasiseseisvumisest. Põhjuseks on nii tootmises kasutatava tehnoloogia areng kui ka põllumajanduses tegutsevate majapidamiste arvu vähenemine. Majapidamiste arv on vähenenud peamiselt põllumajanduse kontsentreerumise tagajärjel ning nende majapidamiste arvelt, mis ei suuda oma põllumajandusliku tegevusega pakkuda piisavat sissetulekut või kus omanik on seoses vanusega lõpetanud põllumajandusliku tegevuse. Eeltoodust on seega peamiselt mõjutatud väikeste põllumajandustoot jate elujõulisus . Samas kiiresti muutuvas maailmas on põllumajandustootjatele oluliseks väljakutseks innovaatiliste lahenduste ning uue põllumajandustehnoloogia, samuti on levinud e-teenuste kasutamine. Teisalt võib uute tehnoloogiate rakendamise võimekus põlvkonniti olla väga erinev. Kuigi alla 35-aastaste juhtide osatähtsus põllumajanduses on mõnevõrra kasvanud ning üle 65-aastaste oma vähenenud, ei ole see olnud piisav. Üheks suuremaks teguriks tegevuse lõpetamisel on seniste juhtide jõudmine pensioniikka ning järeltuleva põlvkonna puudumine, kes sooviks põllumajandusega jätkata. Sellest tulenevalt on tekkinud põllumajandusettevõtetes raskused põlvkondade vahetusega, mis võib kaasa tuua põllumajandustraditsioonide hääbumise ja teadmiste üleandmise vähenemise noortele ettevõtjatele. (vajadus 7.2) Eestis on ettevõtlusega alustamise puhul tugevuseks protsessi lihtsus, kuid siiski on tihtipeale ettevõtjatel probleeme algkapitali puudumisega ettevõtte sisuliseks käivitamiseks ning põhivara soetamiseks. Lisaks on põllumajandusega alustamine üldjuhul seotud suurte investeeringutega ning noortel põllumajandustootjatel ja alustavatel ettevõtjatel on keeruline pangast laenu saada. Piiratud on ka põllumajandusmaa kui peamise tootmisressursi kättesaadavus. (vajadus 7.3) Seni on noorte põllumajandusettevõtjate toetamiseks rakendatud toetusmeedet tegevuse alustamiseks, loodud on võimalused finantsinstrumendi soodustingimustel kasutamiseks ning otsetoetuste raames on põlvkondade vahetumist toetatud noorte põllumajandustootjate eritoetusega. Lisaks nimetatud meetmetele on ettevõtjad avaldanud täiendavalt soovi, et peale alustava noore põllumajandustootja toetuse saamist oleksid neile kättesaadavad jätkutoetused, et oleks võimalik ettevõtte kasvufaasist kiiremalt väljuda. Investeeringute rahastamiseks kasutaksid ettevõtjad esmajärjekorras investeeringutoetust [3] . Nimetatud meetmete rakendamise käigus on selgunud, et lisaks olemasolevatele toetusmeetmetele, tuleb noortele ettevõtjatele senisest enam tuge pakkuda läbi nõuandeteenistuse või mentorprogrammide [4] (vajadus 7.6), kuna alustades tuntakse kõige enam puudust just praktilistest teadmistest, mis aitaksid toime tulla ettevõtte igapäevase majandamisega. See annab ka noortele ettevõtjatele võimaluse rahvusvaheliste kontaktide omamise, parimate praktikate tundmaõppimise ning saadud teadmiste ja oskuste rakendamise kodukohas. See tagab ka võimaluse kasutada oskuslikult piirkonna ressursse ja eripära. Lisaks on nõrkuseks ka ettevõtjate madal juhtimiskvaliteet ning ettevõtete madal investeerimisvõimekus [5] , mida on võimalik parendada läbi kapitalile ligipääsu, et investeerida põhivara seotamisse, finantsinstrumentide pakkumise ning täiend- ja ümberõppevõimaluste laialdasema rakendamisega maapiirkonnas. Maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklik areng hõlmab endas ka maapiirkonda elama asumist soosivaid tegevusi ja noortele suunatud tegevuste edendamist. Üheks võimaluseks uute ettevõtete rajamiseks, arenguks ja töökohtade tekkimiseks pakub noortele mahepõllumajandus saaduste tootmine ja töötlemine. . Eestis on mahetoidu tarbimine viimastel aastatel suurenenud, vaatamata sellele, et tegemist on tavatoodetest kallima kaubaga. Mahetoodete väikese turuosa, ebastabiilse toormega varustatuse ning keerukate tootmisprotsessi puudutavate tehniliste nõuete tõttu ei ole mahetöötlemine suurematele tööstustele seni eriti atraktiivne tundunud, mis on heaks võimaluseks eristuda just mikro- ja väikestele ettevõtetele. [6] Noore inimese otsus maapiirkonda elama ja tööle asuda või ettevõtlusega alustada sõltub mitmest erinevast tegurist, millest riiklik ettevõtlustoetus on ainult väike osa. Piirkonnas peavad olema kättesaadavad vajalikud teenused nagu arstiabi, kool, laste huviringid ja muud vabaaja veetmise võimalused, kuid ka võimalus soodsatel tingimustel soetada või renoveerida elukoht. Tugevad kohalikud kogukonnad ja ettevõtlikud inimesed loovad eeldused inimeste (sh noorte) maale elama asumiseks ja ettevõtlusega alustamiseks. See annab ühtlasi võimaluse kaasata järjest enam noori kohaliku kogukonna tegevustesse. Soodsa taustsüsteemi loomine nõuab tihedat koostööd nii riiklikul kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Toetuste olemasolu ja omavaheline sidustatus on üheks võimaluseks, kuidas enam noori maapiirkonda tuua. Oluline on ka noorte eelistamine nii toetuste saamisel, finantseerimisvõimaluste pakkumisel kui ka tootmiseks vajaliku maa ostul-rentimisel [7] . Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine on globaalsete ja Euroopa Liidu siseste kokkulepete tulemusena muutunud aina olulisemaks teemaks. Alates 2005. aastast on põllumajanduse kasvuhoonegaaside heide pidevalt kasvanud, mis tekib valdavalt põllumaadel väetiste kasutamisest, kariloomade seedeprotsessidest ja sõnnikukäitlusest. Küll aga on erinevate meetmetega võimalik piirata põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite kasvu nagu näiteks sõnnikukäitluse keskkonnasõbralikumaks muutmine ja väetiste kasutamise tõhustamine. [8] Riigi võetud siduvad kliimakohustused puudutavad ka noori põllumajandusettevõtjaid, sh mida nad peavad arvestama oma ettevõtlustegevuste elluviimisel. Lisaks põllumajandusmaa ressursile peavad põllumajandustootmise arengus seega arvestama noored põllumajandustootjad keskkonnapiirangutega, mille suhtes Eesti on võtnud mitmeid riigisiseseid ja rahvusvahelisi kohustusi nagu näiteks kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heite vähendamine, veekaitse jne . [9] [1] SA, RV092 (prognoositav rahvaarv [2] Eesti väikeasulate uuring (leitav: https://planeerimine.ee/static/sites/2/vaikeasulate_uuring_2019.pdf) [3] Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse rakendusuuring (leitav: https://pmk.agri.ee/sites/default/files/2020-10/Noorte_pmt_uuring_lopparuanne_2020.pdf ) [4] Ibid. [5] Ibid. [6] Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava 2017–2020 (leitav: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/ministeerium-valitsemisala-arengukava-2017-2020.pdf) [7] Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse rakendusuuring (leitav: https://pmk.agri.ee/sites/default/files/2020-10/Noorte_pmt_uuring_lopparuanne_2020.pdf) [8] Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava 2017–2020 (leitav: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/ministeerium-valitsemisala-arengukava-2017-2020.pdf) [9] Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (leitav: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/poka-2030/poka-2030-taistekst.pdf) 2.1.SO7.2 Vajaduste kindlakstegemine Kood Pealkiri Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Vajadust on käsitletud ÜPP strateegiakavas V7.1 Soodustada põllumajandussektoris põlvkondade vahetust ja aidata kaasa noortel põllumajandusettevõtlusega alustamisel ning jätkamisel 1 Jah V7. 2 Aidata kaasa põllumajandusettevõtlusega alustamisele investeeringute soodustamise kaudu 1 Jah V7. 3 Innovaatiliste teaduspõhiste lahenduste olemasolu 1 Jah V8.1 Luua eeldused atraktiivsete, hästi tasustatud töökohtade tekkeks, mis oleks atraktiivsed ka noortele 1 Jah 2.1.SO7.4 Sekkumisloogika Sekkumise vorm Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – nimi Ühine väljundnäitaja OT lahtiseotud CIS-YF(30) – Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele 7.1 - Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele O.6. Hektarite arv, mille eest makstakse noortele põllumajandustootjatele ette nähtud täiendavat sissetulekutoetust RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 2.5 - V äikeste põllumajandusettevõtete arendamine O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INSTAL(75) – Noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetus 7.2 - Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine O.25. Tegevuse alustamise toetust saavate noorte põllumajandustootjate arv RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid O.1. Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevusrühma projektide arv RD COOP(77) – Koostöö 8.4 - LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng O.31. Toetatud kohaliku arengu strateegiate (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine 0.1 - Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine 0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv Ülevaade Erieesmärk 7 saavutatakse sekkumiste kaudu, mis on kujundatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/2115 toodud noortele põllumajandustootjatele suunatud täiendava sissetulekutoetuse (artikkel 30), investeeringute (artikkel 73), noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamise ja maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetuse (artikkel 75), koostöö (artikkel 77), teadmiste vahetamise ja teabe levitamise (artikkel 78) sätetele. Eesmärgi täitmiseks on kavandatud sekkumised nii põllumajandusliku ettevõtlusega alustajatele kui ka juba tegutsevatele ettevõtjatele ning erinevatele koostöövormidele. Sekkumine 7.1 „ Täiendav sissetulekutoetus noortele“ soodustab põlvkondade vahetust (vajadus 7.2 , EE7 SWOT oht 2) motiveerides noori põllumajandustootmisega tegelema. Oluline on toetada noori ettevõtjaid just tegevuse alustamise faasis või toimiva põllumajandusettevõtte ülevõtmisel. Sekkumise 7.1 kohaselt saavad noored põllumajandustootjad täiendava lisamakse esimese 100 toetusõiguslike hektarite alusel. Toetust on planeeritud maksta ühtse ühikumäärana. Noorel põllumajandustootjal on õigus saada seda toetust maksimaalselt viis aastat. Soodustamaks noorte põllumajandusliku ettevõtlusega alustamist (SWOT EE7 nõrkus 2 ja 4) ning motiveerida rohkem noori ettevõtjaid maapiirkonda elama asuma (EE7 SWOT oht 1) on kavand atud strateegiakavas sekkumine 7.2 „ Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõ tja soodustamine“ (vajadus 7.1) , mille kaudu toetatakse kuni 40 aastaseid (k.a) isikuid, kes esmakordselt alustavad põllumajandusliku ettevõtlusega. Toetatavad tegevused on seotud põllumajanduslike toodete tootmisega alustamise või tootmise edasise arendamisega vastavalt äriplaanis kavandatule. Läbi nimetatud sekkumise 7.2 on võetud fookusesse noorte põllumajandustootjate äriplaanid sh nende sisulise kvaliteedi tõstmine. Selleks tuleb taotlejal läbida ettevõtlusalane infopäev, mis on korraldatud läbi teadmussiirde (EE7 SWOT nõrkus 1, oht 7). Hoolikalt läbimõeldud majandustegevus, kaardistatud turustuskanalid, võimalikud põllumajandustootmist mõjutavad riskid ja nende maandamistegevused, lisaks väga hea finantsplaneerimine tõstab nii äriplaanide kvaliteeti kui ka suurendab võimalust, et taotlejad jätkavad edukalt tegutsemist ettevõtjatena põllumajanduse valdkonnas. Erieesmärk 7 saavutamisesse panustavad kaudselt ka teiste erieesmärkide sekkumised nagu näiteks sekkumine 2.5 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“. Sekkumine toetab kaudselt põlvkondade vahetust, mis loob eelduse toomaks põllumajandus- ja toidusektorisse ka üle 40-aastaseid väikeseid põllumajandusettevõtjaid, muutes maapiirkondi elujõulisemaks ning panustades maapiirkondade tööhõivesse ja arengusse (EE7 SWOT oht 3). 2.1.SO7.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse Ei kohaldu 2.1.SO7.6 Kas kavatsete anda ÜPP raames toetust Erasmuse programmile? : Ei 2.1.SO7.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus R.36 CU PR - Põlvkondade vahetus Ühise põllumajanduspoliitika raames sisseseadmistoetust saavate noorte põllumajandustootjate arv, sealhulgas sooline jaotus 899 ,00 Sihttasemete ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus EE7 alt rakendatavate sekkumiste 7.1 „T äie ndav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele “ ja 7.2 „P õllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine “ eesmärgiks on aidata kaasa noorte ettevõtjate põllumajandusliku tootmistegevusele. Sellest tulenevalt on sekkumistele seatud eesmärk, et 899 noort põllumajandustootjat saavad nende sekkumiste kaudu toetust. Eesmärk on seatud kahe sekkumise koosmõjul ja kui üks noor põllumajandustootja saab mõlema sekkumise kaudu toetust, siis loetakse toetuse saaja eesmärki ühekordselt. Eelneva ÜPP rakendamise kogemuse põhjal eeldame, et üle poolte põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine toetuse saajates t taotleb ka täiendavat sissetulekutoetust noortele põllumajandustootjatele. Seatud eesmärk panustab põlvkondade vahetusse ja loob eeldused põllumajandus sektorisse uute osalejate liitumiseks . 2.1.SO7.9 Rahaeraldise põhjendus Noortele põllumajandustootjatele suunatakse sammasteüleselt kokku 3% eel arvest, millega kavandatakse 899 noore põllumajandustootja ettevõtlustegevuse alustamist toetada . Sekkumiseks 7.1 „Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele“ on eraldatud 2% otsetoetuste eelarvest (20 158 588 eurot) ning toetust makstakse esimest 100 ha eest, mis on kokku 43 077 ha ühtse ühikumääraga, mis lisab põhilisele sissetulekutoetusele (sekkumine 1.1) esimeste ha eest ca 84%, kuid keskmiselt 50% hüvitades tulu puudujäägist (-196 €/ha) ca 80%. Sekkumise 7.2 „ Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ raames toetatakse noori põllumajandustootjaid 25 miljoni euroga. Vastavalt määruse (EL ) nr 2021/2115 artiklile 75 on toetus piiratud maksimaalselt 100 000 euro ga. Eestis on toetuse suuruseks ühe taotleja kohta kavandatud 60 000 eurot, mis v õrreldes 2014 – 2020 programmiperioodiga tõuseb 20 000 eurot . O luline on võimaldada noortel põllumajandustootjatel investeeri ngute tegemist kavandatud mahus, arvestades märkimisväärset hinnakasvu [1] . Rahaeraldis aitab saav utada selle sekkumise eesmärke, milleks on toetada noori ettevõtjaid põllumajandusliku ettevõtlusega alustamisel ning motiveerida rohkem noori ettevõtjaid maapiirkonda elama asuma . Vahendid annavad võimaluse toetada, SWOT-s ja vajadustes välj a toodud, tegevusi nagu näiteks põlvkondade vahetus või võimaldada teha investeeringuid. Sekkumised 7.1 ja 7.2 panustavad 899 noore põllumajandustootja toetamisse ja tulemusindikaatori R.36 sihttaseme saavutamisse. [1] https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2022-03/rpm_1_2022_est.pdf 2.1.SO8 Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust 2.1.SO8.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte 2.1.SO8.1.1 Tugevused 1. Aktiivsed ja tugevad kogukonnad. 2. Ettevõtluseks vajaliku taristu olemasolu. 3. E-teenuste laialdane kasutamine Eestis. 4. Maapiirkonnas on ettevõtlus võrreldes varasemaga oluliselt mitmekesisem. 5. Väga hea bioressurssidega varustatus. 2.1.SO8.1.2 Nõrkused 1. Ettevõtete madal konkurentsivõime ja investeerimisvõimekus. 2. Aktiivse majandustegevuse koondumine linnapiirkonda. 3. Atraktiivsete töökohtade vähesus maapiirkonnas. 4. Teenuste ebapiisav kättesaadavus maapiirkonnas. 5. Ringmajanduse põhimõtted pole primaarsektoris levinud, bioressursside (sh kõrval- ja kaassaaduste ning jääkide) vähene väärindamine ja madal lisandväärtus. 6. Regionaalne ja sotsiaalne ebavõrdsus. 2.1.SO8.1.3 Võimalused 1. Maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime kasv, sh läbi uudsete väärtusahelate tekke. 2. Maapiirkondade, sh kohalike tõmbekeskuste, atraktiivsuse suurenemine. 3. Kaasaegsete tehnoloogiate ning digilahenduste laialdasem kasutuselevõtt. 4. Ringbiomajanduse laialdasem juurutamine. 5. Biomassi laialdasem kaskaadkasutus. 2.1.SO8.1.4 Ohud 1. Maapiirkonna elanikkonna vananemine ja vähenemine, sh noorte väljaränne linnapiirkondadesse. 2. Kapitalile juurdepääsu halvenemine maapiirkonnas. 3. Ebaadekvaatne kuvand maaelust. 4. Elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi langemine piirkonnas. 2.1.SO8.1.5 Muud märkused Paljud EL-i, sh ka Eesti, maapiirkonnad seisavad silmitsi struktuursete probleemidega, nagu ettevõtete madal konkurentsivõime ja investeerimisvõimekus, teadmiste ja oskuste nappus, atraktiivsete töökohtade vähesus, lisatööjõu vajadus mahukate igapäeva- ja hooajaliste tööde tegemiseks, teenuste ebapiisav kättesaadavus, sotsiaalne ja sooline ebavõrdsus ning vähene sotsiaalne kaasatus. Eestis on regiooniti üsna suured majanduslikud arenguerinevused. Rahvastik ja aktiivsem majandustegevus koondub jätkuvalt suurematesse linnapiirkondadesse. Ettevõtlusaktiivsuse erinevused kahe peamise tõmbekeskuse ja muu Eesti vahel pole tervikuna vähenenud. Mitmes juba varasemalt madalama ettevõtlusaktiivsusega piirkonnas on uute ettevõtete juurdekasvu tempo keskmisest aeglasem. See viitab, et ettevõtlusaktiivsuse suurenemist takistavad piirkonnaspetsiifilised tegurid ning ettevõtluskeskkonna arendamisel võib nende piirkondade puhul olla kasutamata potentsiaali. Põllumajanduse, kalanduse, toiduainetööstuse ja metsanduse sektoril on Eesti majanduses oluline roll, varustades ühiskonda esmatoodete ja toiduga ning pakkudes avalikke hüvesid läbi põllu- ja metsamaa säästliku ja keskkonnasõbraliku kasutamise. Kui aastatel 2016 ja 2017 iseloomustas Eesti majandust kiire kasv, siis nüüdseks on majanduskasvu tempo aeglustunud. Majandussektoritest panustab Eestis loodud lisandväärtusesse kõige enam teenindussektor – 70%, tööstuse ja ehituse panus jääb alla 30% ning põllu-, metsamajanduse ja kalanduse osatähtsus on 3–4%. 78% põllumajanduse, metsamajanduse ja kalanduse, 37% tööstuse ja ehituse ning 19% teenuste poolt loodavast kogulisandväärtusest toodetakse väljaspool Harju- ja Tartumaad. Elanike vanuselise struktuuri poolest iseloomustab maapiirkonda, et tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv on suurem kui sinna sisenevate noorte arv. Kui linnapiirkonnas 21–40 aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. Aastaks 2030 on prognoositud, et Eesti rahvaarv kahaneb võrreldes 2019. aastaga 5%. Noorte vanuses 21–40 arvuline vähenemine on prognooside kohaselt tunduvalt suurem, moodustades 20% tänase sama vanusegrupi üldarvust. Regionaalses mõttes kasvavad ainult suuremad linnad ja neid ümbritsevad piirkonnad, seda tänu sisserändele, mitte elanikkonna loomulikele muutustele. Liigutakse eelkõige sinna, kus teenused on paremini kättesaadavad, sissetulekud suuremad ning kus on enam atraktiivseid töökohti . Sotsiaalmajandusliku arengu seisukohast on kõige haavatavamad ja mõjutatavamad rahvaarvu muutuste suhtes maapiirkonnad, eriti keskustest kaugemal asuvad ja väiksema asutustihedusega maapiirkonnad, kus elanike sissetulekud on oluliselt madalamad võrreldes linnalise asustuspiirkonnaga ning teenuste kättesaadavus on kesine. Sissetulekute erinevus loob omakorda aluse sotsiaalseks ebavõrdsuseks . Suhtelise vaesuse määr , mis kajastab nende elanike osatähtsus t , kelle ekvivalentnetosissetulek on allpool suhtelise vaesuse piiri , on maapiirkonnas 23,2%, mis on viimastel aastatel kasvanud ning vahe linnapiirkondadega (19,4%) on suurenemas. Naiste töötasu on Eestis keskmiselt 23% madalam kui meestel, mis on oluliselt suurem kui EL-i keskmine (15%). Oluline on panustada sotsiaalsele kaasatusele, toetades haavatavamate rühmadele suunatud kvaliteetse haridus- ja sotsiaalteenuste kättesaadavuse, kvaliteedi ja taskukohasuse parandamist ning tegeleda rändetaustaga inimeste kaasamise ja integreerimisega. Seejuures on vajalik vähendada ebavõrdsust ning tagada kõigile ühiskonnagruppidele võrdsed võimalused, suurendades maapiirkonnas tööhõivet ja tagada sotsiaalteenustele ligipääs. Nimetatud probleemidele on olulisel määral suunatud ressursse tulevase perioodi ESF+ raames, kuid vastavalt kohaliku tasandi prioriteetidele on selleks ette nähtud võimalused osaliselt ka kohalikes arengustrateegiates (vajadus 8.6). Elanike vähesus piirab elu- ja ettevõtluskeskkonna kestlikku edendamist, mis võib omakorda piirkonniti põhjustada elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi langust ning seab ka piirangud ettevõtetele kvalifitseeritud tööjõu leidmisel. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu maapiirkondade, sh eriti kohalike tõmbekeskuste, atraktiivsuse suurendamisele, pakkudes võrdväärseid tingimusi kõikidele elanikele. Muutused Eesti haldussüsteemis, sh kohalike omavalitsuste rolli võimendamine teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi ning piirkondade potentsiaali täieliku realiseerimise tagamiseks, mõjutavad oluliselt kohalikku elu ning suurendavad vajadust aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade järele , kes suudavad inimesi võimendada ja kaasata . Aktiivsete kohalike kogukondade tegevust on oluliselt soodustanud kohalikul algatusel põhinev alt üles lähenemisviis (LEADER-lähenemine), mis on osutunud tõhusaks vahendiks kohaliku suutlikkuse ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisel, kestliku ja mitmekesise elukeskkonna tagamisel, vaesuse vähendamisel ja töökohtade ning innovatsiooni loomisel maapiirkonna majanduses. Maapiirkonna majanduse kasvule ning ettevõtlusega alustamisele on kaasa aidanud kohapealse taristu (hooned, elekter, internet, teed jms) olemasolu ja e-teenuste kasutusele võtmine. Senini on e-teenuste kasutamist osaliselt takistanud ligipääs kiirele internetile, millele on tähelepanu suunatud Eesti Lairiba arendamise plaani 2021 – 2030 raames ning olukorra leevendamiseks suunatakse olulises ulatus vahendeid (vajadus 8.3). Aktiivsed ja ühtehoidvad kohalikud kogukonnad loovad eeldused inimeste (sh noorte) maale elama asumiseks ja seal ettevõtlusega tegelemiseks , seejuures on oluline sellega jätkata, toetades kogukondliku tegevuse jätkamist ning kohaliku elu-ja ettevõtluskeskkonna arendamist, mis loob piirkonda lisandväärtust ning suurendab regionaalset tasakaalu ja majanduskasvu (vajadus 8.2). Üheks probleemiks maapiirkonna elujõulisuse tagamisel on ebaadekvaatne kuvand maaelust. Senine kogemus näitab, et kohalikel kogukondadel on oluline roll maaelu kuvandi loomisel ja propageerimisel ning maaelu maine parandamisel. Oluline on siinkohal pikaajalise strateegia seadmine maapiirkonna võimaluste esiletoomiseks ja avalikkusele edasi andmiseks. Selleks, et elu- ja ettevõtluskeskkond maal oleks atraktiivne, peavad maapiirkonna erisustega arvestama ning sealsesse arengusse panustama nii põllumajandus-, kalandus- kui ka teised poliitikavaldkonnad ning tegevussuunad horisontaalselt. Maapiirkonnas on ettevõtlus võrreldes varasemaga oluliselt mitmekesisem. Suurimaks tööandjaks on maapiirkonnas kerkinud teenindussektor, pakkudes tööd 61%-le hõivatutele, järgneb 31%-ga tööstus- ning 8%-ga primaarsektor. Primaarsektori hõive languse on tänaseks maapiirkonnas kompenseerinud teenindussektor, kus hõivatute osatähtsus on ületanud juba üle poole kogu hõivest maapiirkonnas. Ettevõtete madal konkurentsivõime ja investeerimisvõimekus mõjutavad ettevõtete tegevuste laiendamist, kasvamist, arenguvõimaluste realiseerimist ning suutlikkust kohaneda väljakutsetega ja maandada riske. Tulenevalt Eesti kapitaliturgude iseloomust ei ole väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel piisavat ligipääsu alternatiivsetele rahastuse allikatele. Tagatise puudumine või ebastabiilsed rahavood tähendavad, et ettevõtetel on piiratud juurdepääs kapitalile. Finantsinstrumentide abil on võimalik leevendada nimetatud turutõrkeid ning rahastada tootlikke investeeringuid, mida krediidiasutused ei finantseeri. Seega on oluline luua võimalused maapiirkonna ettevõtetele ligipääs erinevatele rahastamisvahenditele, mis võimaldab tõsta maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet. Suurenenud konkurentsivõime omakorda võimaldab luua hästi tasuvaid ja kvalifitseeritud tööjõule sobivaid töökohti, mis on atraktiivsed ka noortele (vajadus 8.1). Hästi tasuvad töökohad võimaldavad parandada inimeste elukvaliteeti, sh vähendada vaesust. Majanduskasvu tagamiseks ja globaalses konkurentsis püsimise eeltingimuseks on toodangu kõrge kvaliteet, uuenduslikkus ning keskkonnasõbralikkus. Tarvis on panustada arendustööle, võtta kasutusele kaasaegseid materjale ja tehnoloogiaid ning investeerida piisavat tootlikkust ja vajalikku kvaliteeti tagavatesse tehnoloogilistesse seadmetesse. Maapiirkonnas majanduskasvu kestlikuks tagamiseks on oluline seal tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime suurendamine läbi kõrgemat tootlikkust tagavate tehnoloogiate rakendamise, suuremat kasumlikkust võimaldavate uute toodete ning teenuste turule toomise ja kliendibaasi laiendamise lähipiirkonnast kaugemale asuvatele turgudele. Üha enam on vaja laiendada digilahenduste kasutuselevõttu. Uusi hästi tasustatud töökohti on võimelised looma eelkõige kasumlikud, arengule orienteeritud ja hästi juhitud ettevõtted . Ringbiomajandus ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt on võtmevaldkonnad, mis suudavad tagada majanduskasvu maapiirkonnas ning töökohtade loomise ja säilitamise ka väljaspool põllumajandust. Eesti suur potentsiaal ringbiomajanduse valdkonnas on hetkel alakasutatud. Suur osatähtsus on töötlemata või vähetöödeldud toodagu ekspordil, teisalt kõrval- ja kaassaadusi ja jääke väärindatakse vähe või tehakse seda madala majandusliku lisandväärtusega ning jääkide ja kaassaaduste potentsiaal on alakasutatud. Eesti biomajanduse võtmevaldkondade (mööbli-, keemia-, puidu- ja paberitööstus, põllumajandus) teadus- arendustegevuse ja innovatsioonivõimekus on väga tagasihoidlik ning moodustab väikese osa vastavate ettevõtete kulutustest (2016. aastal vaid ligikaudu 4% Eesti ettevõtete TA kogukulutustest [1] ). Seetõttu on vajalik arendada nii biomajanduse valdkondade baasvõimekusi kui ka uuel tasemel TAI võimekusi (nt biomassi keemiline väärindamine, tööstuslik biotehnoloogia) ning interdistsiplinaarset teadus- ja arendustegevust. Seejuures on tähtis ka esmatootjate kaasamine biotoorainepõhiste lahenduste leidmisse (vajadus 8.5), millesse panustavad ka horisontaalse erieesmärgi sekkumised. Esmatootmises ja töötlemisel tekivad kõrvalsaadused ja jäätmed, mida tuleks käsitleda ressursina. Kuigi esmatootmises tekkivate jäätmete hindamismetoodika vajab täpsustamist, ja näiteks loomsete kõrvalsaaduste kohta riiklikku arvestust ei peeta (Värnik et al. 2021; RITA ADDVAL-BIOEC [2] ), tekkis olemasolevatel andmetel Eestis 2020. aastal põllumajanduses ligikaudu 23 000 tonni toidujäätmeid, lisaks tekkis tootmiskadu [3] 90 000 tonni [4] . Toidutööstusettevõtetes koguti Eestis 2019. aastal ligikaudu 30 000 tonni toidujäätmeid (köögi- ja sööklajäätmed, loomsete kudede jäätmed, toiduõli ja -rasv). Taimekasvatuse kõrvalsaadustest tekib hinnanguliselt kõige enam põhku (1 252 500 t), lisaks tekib sorteerimise käigus 40 600 tonni jäätmeid. Põhku valdavalt ei koguta ja tagastatakse mulda huumusbilansi säilitamiseks, soojusenergia tootmiseks ja müügiks biokütusena põhku ei kasutata. Eestis on kasutamata ka ligikaudu 260 000 rohtset biomassi aastas. Loomakasvatuse kõrvalsaadusena tekkis Eestis 2017. aastal kokku 3 501 900 tonni sõnnikut, sellest moodustas piimafarmides tekkiv sõnnikukogus üle 60% (2 134 000 tonni). Lamba- ja kitsekasvatuses tekib kõrvalsaadusi 700 tonni, sh 100 tonni villa (III kategooria loomne kõrvalsaadus) (Värnik et al ., 2021). Praegu ei ole piisavalt võimekust tekkivaid bioloogilist päritolu kõrvalsaadusi ja jäätmeid töödelda ega ringlusse võtta Oluline on ringbiomajanduse arendamiseks rakendada poliitikaid ja toetada investeeringuid, mis viivad võimalikult kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisele, kasutades kestlikult kohalikke ressursse. Kuna Eesti ressursside maht ei pruugi alati uute tehnoloogiate rakendamiseks olla majanduslikult perspektiivne, väärivad tähelepanu kohalikud/piirkondlikud koostöövõrgustikud ja klastripõhised ning ühistulised koordineeritud tegevused, sh vastavate IT-lahenduste arendamine. Biomassi väärindamisel on olulisel kohal innovatsioon tehnoloogias ja tootearenduses ning eelkõige uute võimaluste leidmine bioressursile, mida praegu ei kasutata, või leida kasutusviisid, mis loovad bioressursile kõrgemat majanduslikku lisandväärtust. Seega on oluline t oetada ka esmatootjatele suunatud katseprojekte, erinevate tehnoloogiate arendamist ja innovatsiooni bioressursside kasutamiseks (vajadus 8.4). Tähtsal kohal on tooraine astmeline kasutamine ehk biomassi kaskaadkasutus. Üha olulisem on erinevate sektorite kombineerimine ning ressursitõhususe kasv. Bioressursile kõrgema lisandväärtuse andmine kasvatab ettevõtete kasumlikkust, aitab vähendada sõltuvust kodu- ja välismaistest taastumatutest ressurssidest ning kiirendab taastumatute ressursside asendamist kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega. [1] https://haldus.taltech.ee/sites/default/files/2020-11/Biomajandus%20_%20Eesti%20vajadused%20ja%20v%C3%B5imalused%20biomajanduse%20arengu%20toetamiseks.pdf. [2] Kers, J. et al. (2020) Eesti biomajanduse ressursside hetkeseisu analüüs 6 väärtusahela põhjal. www.taltech.ee/biomajandus. [3] Tootmiskaoks määratletakse esmatootmises toiduks toodetud, kuid ühel või teisel põhjusel kõrvalvoogu suunatud saadusi (nt looma- või linnusöödaks, kanalisatsiooni või lägahoidlasse suunatud, ilmastikust tulenevad, tööjõuprobleemide, taimekahjustajate, haiguste vms tõttu põllule jäänud (koristamata) saak ning loomsete kõrvalsaadustena käideldud saadused). [4] SEI Tallinn, Eesti maaülikool (2021). Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas. https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2021/05/toidujaatmete-ja-toidukao-teke-eesti-toidutarneahelas-2021.pdf 2.1.SO8.2 Vajaduste kindlakstegemine Kood Pealkiri Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Vajadust on käsitletud ÜPP strateegiakavas V8.1 Luua eeldused atraktiivsete, hästi tasustatud töökohtade tekkeks, mis oleks atraktiivsed ka noortele 1 Jah V8.2 Arendada olemasolevaid aktiivseid kogukondi, kaasata noori, kasvatada tugevaid kohalikke kogukondi 1 Jah V8.3 Tagada juurdepääs kiirele andmesidele, soodustada kaasaaegsete IKT-võimaluste kasutuselevõttu 3 Ei V8.4 Toetada katseprojekte, erinevate tehnoloogiate arendamist, innovatsiooni bioressursside kasutamiseks 3 Osaliselt V8.5 Panustada ka esmatootjatele sobivate väiksemate biorafineerimisüksuste loomisesse 3 Jah V8. 6 Vaesuse vähendamine, soolise võrdsuse suurendamine ja põhiteenuste kättesaadavus sotsiaalse heaolu tagamiseks 3 Osaliselt 2.1.SO8.4 Sekkumisloogika Sekkumise vorm Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – nimi Ühine väljundnäitaja RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 2.2 - Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 2.3 - Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (FI) O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 8.1 - Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 8.2 - Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 8.3 - Investeeringud bioressursside väärindamisse O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse KK2.1 - Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (tootlikud investeeringud) O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse KK2.2 - Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (mittetootlikud investeeringud) O.23. Väljaspool põllumajandusettevõtet mittetootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid O.1. Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevusrühma projektide arv RD COOP(77) – Koostöö 8.4 - LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng O.31. Toetatud kohaliku arengu strateegiate (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine 0.1 - Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine 0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv Ülevaade Erieesmärgi 8 vajadustest, mida planeeritavate sekkumistega lahendatakse (vajadused 8.1, 8.2, 8.4, 8.5 ja 8.6), toetavad maapiirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna parandamist, suurendades majanduskasvu ja tööhõivet, toetades võrdsust ja kaasamist ning kohaliku arengut. Ettevõtlust, mis loob eeldused tööhõiveks ja majanduskasvuks, toetatakse läbi kohalike arengustrateegiate, millel on mitme perioodi kogemus tööhõive suurendamise osas, kui ka konkreetselt ettevõtete konkurentsivõime parandamise ja ettevõtluskeskkonna arendamise kaudu. Seda nii tagastamatute toetuste kui ka tagastatavate toetustega, mis võimaldavad suurendada maapiirkonna ettevõtete kapitalile ligipääsu. Suurenenud tööhõive maapiirkonnas vähendab vaesuses elavate inimeste arvu ning suurendab inimeste heaolu. Uute tasuvate töökohtade ning kohalike kogukondade tugevdamine toetab maapiirkonda elama asumist ning noorte maapiirkonda jäämist, mis omab positiivset mõju senistele rahvastikusuundumustele. Tugevad ettevõtted aitavad kaasa tööhõive parandamisele maapiirkonnas. Tänaste väljakutsetega, sh rohepööre, toime tulemiseks on vajalik rakendada uusi ja innovaatilisi lahendusi, toetada katseprojektide rakendamist ning kasutada varasemalt rohkem ära bioressursil põhinevaid lahendusi. Maapiirkonna elujõulisuse tagamiseks on vajalik luua eeldused atraktiivsete ja hästi tasustatud töökohtade tekkeks, mis oleksid atraktiivsed ka noortele. Selleks on planeeritud toetada maapiirkonnas tegutsevate VKE-de investeeringuid ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks, mille eesmärgiks on uute kõrge kvalifikatsiooniga töökohtade loomine maapiirkonnas. Selle kaudu luuakse ettevõtjatele võimalused uudsete ja arenguks oluliste tehnoloogiate kasutuselevõtmise, uute infotehnoloogiliste võimaluste efektiivse rakendamise ja suuremat kasumlikkust võimaldavate uute toodete ning teenuste turule toomise toetamiseks kui ka investeerimisvõimekuse suurendamiseks ja kapitalile paremaks juurdepääsuks. Sekkumise tulemuseks on uute hästi tasustatud atraktiivsete töökohtade lisandumine maapiirkonnas, mis toetab tasakaalustatud regionaalset arengut, soodustab majanduskasvu ja tööhõive kasvu ning vähendab vaesuses elavate inimeste arvu maapiirkonnas. Lisaks ettevõtete toetamisele on oluline tagada ka ettevõtluskeskkonna laiem arendamine maapiirkonnas, millest saavad kasu suuremal arvul ettevõtteid. Sekkumise kaudu toetatakse maapiirkonna ettevõtete konkurentsivõime tugevdamist, tööhõive parandamist ja sotsiaalse kaasatuse suurendamist läbi ettevõtluskeskkonna arendamise. Ettevõtluskeskkonna parandamise kaudu luuakse eeldused põhiteenuste kättesaadavuse paranemiseks ja sotsiaalse kaasatuse suurenemiseks läbi koostöötamise keskuste ja digital hub ´ i de ellukutsumise, mis loovad paremad eeldused maapiirkonnas koos tegutsemiseks ja ettevõtluses osalemiseks. Tähelepanu suunatakse pikema ajahorisondiga projektidele, mis viiakse ellu väiksemate tõmbekeskuste ümbruses. Sekkumise tulemusena on maapiirkonnas suurenenud kaasaegsete infotehnoloogiliste võimalustega ja tugevat nõustamiskompetentsi omava tugipersonaliga koostöötamise keskuste arv. Sekkumine eristub ERF-ist rahastatavatest sekkumistest selle poolest, et viimasest rahastatavad projektid on mitme maakonna ülesed ja keskenduvad suurtele tõmbekeskustele, eelkõige linnapiirkonnale. Antud sekkumine keskendub ettevõtluskeskkonna arendamisele suurtest tõmbekeskustest kaugema jäävates piirkondades. Sekkumine ettevõtluskeskkonna arendamiseks maa piirkonnas loob sünergiat LEADER- sekkumisega, keskendudes erinevalt Leader sekkumisest kitsa fookusega ja konkreetselt ettevõtluskeskkonna arengule oluliste pikaajalise mõjuga investeeringute toetamisele rakendades seejuures ühetaolist lähene mist kogu maapiirkonnas. LEADER- sekkumine põhineb alt-üles lähenemisel ning kohalikul tasandil on võimalik katta arengustrateegiatega neid tegevusi, mida riiklikud sekkumised e i kata. Sekkumised täiendavad üksteist ja loovad sünergiat. Oluline on arendada olemasolevaid aktiivseid kogukondi, kaasata noori ning kasvatada tugevate kohalike kogukondade osakaalu (vajadus 8.2). Tugevad kogukonnad suudavad võimestada ja kaasata inimesi ning tegeleda ka piirkonna probleemide lahendamisega, sh sotsiaalsete probleemidega. Koostöös ESF+ suunatakse tähelepanu ka hooldusraviteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, et leevendada ülalpidamiskoormust, tagada inimväärikus ja tõst a sotsiaalset kaasatust. LEADER- lähenemine annab võimaluse tähelepanu pöörata piirkonnaspetsiifiliste lahenduste välja töötamisele ning toetada innovatsiooni ja digitaliseerimist maapiirkonnas. Sekkumise tulemusena on kaasatud kohalike arengustrateegiatega enamus maapiirkonnast ning strateegiate rakendamise kaudu parandatakse maapiirkondade sotsiaal majandusliku olukorda, sh suurendatakse tööhõivet, sotsiaalset kaasatust ning võrdsete võimaluste loomist läbi kohaliku tasandil ellu viidud tegevuste (vajadus 8.6). Sekkumise „Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks“ eesmärk on kasvatada maapiirkonnas selliste väikeettevõtete osakaalu, kellel on kõrge konkurentsivõime, kes on orienteeritud jätkusuutlikule arengule ja kellel on võimekus luua maale juurde keskmisest kõrgema palgaga kvalifitseeritud tööd pakkuvaid töökohti, et motiveerida noori maale tagasi pöörduma ja eelkõige kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialiste maale elama asuma (vajadus 8.1). A ntud sekkumise fookus on LEADER- sekkumisega võrreldes oluliselt kitsam, keskendudes sellistele projektidele, kus ettevõte plaanib oma konkurentsivõime tõstmiseks ja uute töökohtade loomiseks investeerida kas digitaliseerimisse, uudse tehnoloogia juurutamisesse, ressursitõhususe suurendamisesse või roheleppe eesmärkide saavutamisele kaasa aitamisse. Sekkumise Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks puhul lähtutakse üleriigilisest põllumajanduse ja kalanduse arengukavast ja sekkumist rakendatakse ühetaoli selt kogu maapiirkonnas. LEADER- sekkumise raames kujuneb ettevõtetele pakutav tugi igas konkreetses tegevusrühma piirkonnas vastavalt sellele, milline on kohaliku tegevusrühma poolt kokku lepitud strateegia. Mõlemad sekkumised täiendavad üksteist, omades erinevat fookust ja keskendudes erineva potentsiaali ning ambitsiooniga sihtrühmale. Sekkumised loovad koosmõjus sünergiat. Ringmajanduse põhi mõtted pole biomajanduse primaarsektorites (sh põllumajanduses) seni laialt levinud ning põllu majanduse, metsanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse valdkonnas tekkivaid kõrvalsaadusi ja jääke väärindatakse vähe või tehakse seda madala majandusliku lisandväärtusega. Seega tuleb kasvatada bioressursi töötlemis võimekust ja tooraine ekspordi asemel seda enam väärindada . Bioressursile senisest kõrgema lisandväärtuse andmisele ja vastavate lahenduste väljatöötamise edendamiseks toetatakse ettevõtete (sh põllumajanduse, metsanduse ja toiduainetööstuse ettevõtted) investeeringuid hoonete ja rajatiste ehitamiseks ning seadmete soetamiseks ning vastavate bioväärindamise (biorafineerimise) üksuste loomiseks, kus on võimalik tehnoloogiaid katsetada ja arendada või laiendada. Investeeringutega toetatakse tootmistehnoloogia uuendamist, tootearendust ja bioressursside (sh kõrval- ja kaassaaduste ning jääkide) väärindamist ning uuenduslike ressursitõhusate ja kõrge lisandväärtusega toodete väljatöötamist. Sekkumise tulemusena laieneb biotoorme uuenduslik kasutus, kasvab esmatootjate võimekus osaleda uutes ringbiomajanduslikes väärtusahelates, väheneb sõltuvus kodu- ja välismaistest taastumatutest ressurssidest ning kiireneb taastumatute ressursside asendamine kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega (vajadused 8.4 ja 8.5). Eelpool mainitud t egevuste elluviimisel lähtutakse võrdse kohtlemise printsiibist, mis tähendab, et inimesi ei diskrimineerita neile omistatud tunnuste tõttu. Sekkumi ste disainimisel on arvestatud v õrdse kohtlemise seadus t ning Heaolu arengukava 2016– 2023 raames sätestatud põhimõtteid. Arvestades olukorraga, kus maapiirkonnas on rohkem kõrgharidusega naisi, kui mehi ning ettevõtluse sekkumise eesmärgiks on luua kvaliftseeritud töökohti, toetavad sekkumised ebavõrdsuse vähendamist ning toetavad mh maapiirkonna naisi nii ettevõtlusega alustamisel kui sobivate töökohtade leidmisel. Lisaks panustavad käesoleva erieesmärgi tegevustesse ka toidutööstuse ning metsa kliimamuutustega kohanemiseks mõeldud investeeringute, innovatsioonikoostöö projektide, teadmussiird e- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamis e ja nõuandetoetuse sekkumised. Eelkõige panustatakse maapiirkonna ettevõtluse arendamisele ning mitmekesistamisele, sh töökohtade loomise ning erinevate katseprojektide, innovatsiooni ja tehnoloogiate arendamise kaudu, mis suurendab maapiirkonnas majanduskasvu. Eelpool mainitud tegevused aitavad osaliselt käesoleva erieesmärgi raames tuvastatud vajaduste (vajadus 8.1 ja vajadus 8.6) lahendamisele kaasa. 2.1.SO8.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse Ei kohaldu 2.1.SO8.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus R.27 CU - Keskkonna- või kliimaalane tulemuslikkus maapiirkondades tehtavate investeeringute kaudu Selliste tegevuste arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades 743 ,00 R.37 CU - Majanduskasv ja töökohad maapiirkondades ÜPP projektidega toetatud uued töökohad 350,00 R.38 CU - Hõlmatus programmiga LEADER Kohalike arengustrateegiatega hõlmatud maarahvastiku osakaal 95,95 % R.39 CU - Maamajanduse arendamine Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maaettevõtete arv, sealhulgas biomajandusettevõtted 300 ,00 Sihttasemete ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus Lähtuvalt SWOT analüüsist ja vajadusest on oluline suunata tähelepanu tuvastatud teguritele ning selliselt on disainitud ka planeeritud sekkumised. Sekkumised, mille eesmärgiks on töökohtade loomine või uute ettevõtete loomisele kaasa aitamine ja ettevõtluse mitmekülgne toetamine (sh bioressursidel põhinev ettevõtlus) osas on valitud tulemusnäitajaks loodud töökohtade arv või loodud uute ettevõtete arv. Valitud sihttase põhineb eelmise perioodi kogemustele. Nimetatud tulemusnäitajad annavad edasi kõige paremini teostatud investeeringute kaudu kasu saanud isikute või ettevõtete arvu. Samuti on oluline ettevõtluse mitmekesistamine, mis saab maapiirkonnas põhineda uuenduslikel ja bioressurssidel põhinevatel tegevustel. Selliste tegevuste jaoks on valitud keskkonda või kliimaga seotud tegevuste arv, mis peegeldab kõige paremini nimetatud tegevuste seost rohelepe eesmärkidega. Kohalike arengustrateegiatega hõlmatud maarahvastiku osakaal annab selguse, kui suurel hulgal on kohalike arengustrateegiatega puudutatud maapiirkonna elanikud. Planeeritud sihttase põhineb strateegiate ettevalmistamisel hõlmatud elanike arvu ning maapiirkonna elanike arvu suhtes. Suurem kaetus annab võimaluse toetada tasakaalustatud ja jätkusuutliku maapiirkondade arengut, suurendades maapiirkondade sotsiaalset kaasatust, luues võimalused ebavõrdsuse vähenemiseks ning tööhõive kasvuks läbivalt maapiirkondades. Arengustrateegiate koostamise raames valitakse kohalikul tasandil täiendavad tulemusnäitajad vastavalt piirkonnas arengustrateegia koostamise raames seatud eesmärkidele. Kohalike arengustrateegiate tulemusnäitajate eesmärgid integreeritakse strateegiate valimise järgselt ÜPP strateegiakavasse. 2.1.SO8.9 Rahaeraldise põhjendus Maapiirkonnas tööhõive, majanduskasvu, võrdsuse toetamise, kohaliku arengu ning ringbiomajanduse arendamise osas on kavandatud luua 350 töökohta läbi ettevõtluse konkurentsivõime arendamise. Toetada 70 ettevõtet läbi ettevõtluskeskkonna arendamise ning 15 ettevõtet läbi bioressursside väärindamise võimaluste kaudu. Lisaks eeltoodule lisanduvad kasusaajateks veel kohalike arengustrateegiatega hõlmatud elanikud ning kohalike arengustrateegiate raames ellu viidavatest tegevustest kasusaajad. Nimetatud eesmärkide ellu viimiseks on suunatud 117 487 129 eurot, millest 40 mln eurot on mõeldud maapiirkonna ettevõtluse konkurentsivõime tõstmiseks, 15 mln ettevõtluskeskkonna arendamiseks, 3 mln bioressursside väärindamiseks ning 59 mln LEADER sekkumise eesmärkide ellu viimiseks. LEADER eelarve on jätkuvalt oluliselt üle nõutud minimaalse taseme ning LEADER sekkumisele eraldatud vahendite osakaal moodustab ligikaudu 10% kõigist maaelu arengu toetustest , mis annab võimaluse hõlmata praktiliselt kogu maapiirkonna ning suunata tähelepanu nii majanduslikele kui sotsiaalsetele (sh ebavõrdsus ja sotsiaalne kaasatus) probleemidele. Kõnealuse erieesmärgi eesmärkidega on tihedalt seotud ka ühtekuuluvuspoliitika alusel rakendatavad tegevused lairiba võrgu arendamise ning sotsiaalse heaolu tagamiseks, mis samuti panustavad SWOT-s ja vajadustes välja toodud tegevuste toetamisele. Eeltoodust tulenevalt on planeeritud eesmärgid asjakohased ning saavutatavad, aidates oluliselt kaasa maapiirkondade sotsiaalmajandusliku olukorra parandamisele. 2.1.SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu 2.1.SO9.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte 2.1.SO9.1.1 Tugevused 1. Toidutootmiseks on head tingimused (piisavalt tootmismaad ning rohumaad söödabaasi jaoks, looduslik vee-, mulla- ning geneetiline ressurss, edukas sordi- ja tõuaretus). 2. Toidutootmise ettevõtted kasutavad kaasaegseid tehnoloogiaid ja toimub pidev tootearendus. Selle tulemuseks on kvaliteetne toodang ja lai sortiment. 3. Rakendatakse taimetervise, toidu kvaliteedi, loomatervise ja loomaheaolu standardeid. 4. Kasutusel on riiklikud toitumissoovitused ning toitumisuuringutest saadavad andmed. 5. Koolides pakutakse piimatooteid ning puu- ja köögivilju. 2.1.SO9.1.2 Nõrkused 1. Tootjad ei soovi vabatahtlikult rakendada kohustuslikest nõuetest kõrgemaid standardeid. 2. Puuduvad andmed karjatervise analüüsimiseks. 3. Loomapidamisel ei arvestata alati loomatervisest ja loomaheaolust tulenevaid vajadusi ja antibiootikumide kasutamisel ei lähtuta alati parimatest praktikatest. 4. Toidutööstuste tootearendusalane investeerimisvõimekus ja kompetents ei ole piisav, et vastata tarbija muutunud ootustele (puuduvad uued alternatiivsed lahendused praegu kasutatavatele toidupakendi tehnoloogiatele, vajadus toidu koostise muutmiseks). 5. Tarbija raiskab palju toitu ja toidu jagamise platvorme kasutatakse vähe. Liigselt tekib pakendiprügi, mida ei suudeta piisavalt taaskasutada ring- ja biomajanduse võimalusi kasutades. 6. Tarbija teadlikkus toidu ja toitumise teemades on madal ja puudub süstemaatiline tarbija teavitusprogramm. 7. Puuduvad digilahendused toidu ning laudas biohtuse jälgitavuse suurendamiseks. 8. Mahetoidul on väike osakaal üldises toodangus ja tarbimises. Enamus mahedalt toodetud toormest töödeldakse ja müüakse koos tavatoodanguga. 2.1.SO9.1.3 Võimalused 1. Uued toidutrendid ja tarbimisharjumused loovad innovatsiooni kohalikus toidutootmises ja -teaduses ning kujundavad tootearendust. 2. Arengumaade ostujõu kasvades suureneb nõudlus kvaliteetse toidu järgi ja suureneb ekspordi roll. 3. Digilahendused võimaldavad toidu tootmise, koostise jm kohta järjest enam tarbijatele nende poolt soovitud infot jagada. 4. Rahvusvaheliselt tunnustatud toidumärgiste taotlemine ja kasutamine toob esile toodangu kvaliteedi. 5. Säästva taimekaitse võtete juurutamine ja taimekaitsevahendite kasutuse optimeerimine minimeerib tarbijate terviseriske. 2.1.SO9.1.4 Ohud 1. Kliima soojenemine toob kaasa toidukriisid, võõrliikide leviku ning uued looma- ja taimehaigused ning uued riskid toiduohutuses. 2. Toidutootmises ei pöörata tarbija muutunud ootustele piisavalt tähelepanu või nendele ei reageerita piisavalt kiirelt. 3. Surve keskkonnale ja ressurssidele kasvab, mis ohustab kvaliteetse toidu tootmist. 4. Sisendite kiire hinnatõus muudab toidutootmine oluliselt kallimaks ja odavama importkauba osakaal sortimendis suureneb. 5. Tarbija ei suuda meedias eristada toitu puudutavat eksitavat infot. 2.1.SO9.1.5 Muud märkused Loomatervise valdkonna poliitika reguleerimisega edendatakse häid põllumajandustavasid, mis ennetavad loomahaiguste levikut, vähendades antimikroobsete ravimite kasutamist ning on vastavuses loomakaitse ja säästva arengu põhimõtetega. Loomatervise ja -heaolu kõrge tase võimaldab tootjale kasumlikumalt tegeleda põllumajandustootmisega ja standardite täitmine võimaldab loomade ja loomsete saadustega kauplemise EL-is ning ekspordi kolmandatesse riikidesse. Tarbijate teavituse ja toodete vastava vabatahtliku märgistuse abil on võimalik loomapidamises kasutusele võtta kõrgemaid heaolustandardeid. Kõrgemate standardite järgimist on toetatud maaelu arengukava meetmete abil, aga vaatamata sellele, on kujunenud kitsaskohaks tootjate soov rakendada kohustuslikest nõuetest kõrgemaid standardeid. Piimaveiste karjatamine on vähenenud aasta-aastalt. 2020. a EMÜ läbiviidud uuringus leiti, et piimakarja peetakse enamasti aastaringselt laudas, karjatavate lüpsilehmade osakaal on Eestis kokku ca 7%. Osa tootjatest on loobunud ka noorloomade karjatamisest. Ehkki hobuste karjatamine on levinud, ei tulene õigusaktidest loomapidajale sellist kohustust. Hobuseid peetakse palju välialadel, kuid välialal pidamist ei saa heaolu seisukohast lugeda võrdseks karjatamisega karjamaal. SA 2020. a andmetel on puuridega lindlaid vaid neljas majapidamises, kuid neis peetakse 81% Eesti munakanadest. Kui kodumajapidamistes peetakse kodulinde vabalt, siis alternatiivsüsteemide rakendamine tootmisettevõtetes on seni väikesemahuline. SA 2020. a andmetel peetakse 82% sigadest osalise restpõrandaga või täisrestpõrandaga lautades. Sellistes sigalates on allapanu kasutamine tehnoloogia tõttu piiratud ning sigu peetakse üldjuhul kõrge loomtihedusega. Eesti tugevuseks on looduslike ressursside olemasolu ning hea keskkonnaseisund, sh ka hea kohalik söödabaas. Samas kõigub söötade kvaliteet eelkõige keeruliste ilmastikutingimuste tõttu ning tehnoloogilisi võimalusi rakendatakse ebaühtlaselt. Toodetava sööda kvaliteet (toiteväärtus) ja ohutus sõltub kasvatatavast põllukultuurist, kasvupiirkonnast, koristamise ajast ja tehnikast. Tänu soodsale geograafilisele asendile ja tõhusale veterinaarteenusele (nii riiklik veterinaarjärelevalve kui ka veterinaarpraksis) on Eestis ajalooliselt suudetud säilitada hea loomatervise staatuse eriti ohtlike loomataudide osas . Suurimad riskid uute taudide puhul on kliimamuutused ning globaliseeruv majandus. Loomakasvatuse kontsentreerumine tõstab loomataudide leviku riske. Karja tervis sõltub suurel määral farmi üldisest hügieenitasemest ja rakendatud bioturvalisuse meetmetest. Erinevate tervisenäitajate kogumise ja analüüsimise tulemusel saab hinnata karja tervise olukorda ja vajadusel näha ette tegevused olemasolevate terviseprobleemide lahendamiseks ning uute ennetamiseks. Näiteks piimanduses on Eesti tootjad kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades jõudnud piirini, kus on sisuliselt saavutatud maksimaalne piimatoodangu kogus. Selleks, et veelgi suurendada piimatoodangut ja tõsta piima kvaliteeti, tuleb hakata rohkem tähelepanu pöörama loomade tervisele ja karjade jätkusuutlikkusele ning taudipuhangute likvideerimisega kaasnevate kahjude otsestele ja kaudsetele kuludele. Võtmeküsimus taudide ennetuses on bioturvalisuse taseme tõstmine farmides ja kehtivate nõuete teadlik rakendamine. Kõrged loomatervise ja -heaolu standardid kaitsevad ühiskonda läbi parema rahvatervise ning keskkonnariskide maandamise. Intensiivse põllumajandusega seotud taudiriskide maandamiseks on vaja tõsta ettevõtete bioturvalisuse taset ning edendada karjatervise programme. Intensiivse loomakasvatusega kaasnevad tihti suuremad väljakutsed tagamaks loomadele liigiomased pidamistingimused. Eesti karjade tervisealast olukorda mõjutavad enim karjas levivad nakkushaigused. Mõnede produktiivsusega seotud haiguste, nagu nakkava rinotrahheiidi ja viirusdiarröa olemasolu piirab lisaks karjatervise ja tootmise eesmärkide saavutamisele ka loomade ekspordivõimalusi. Põllumajandustootjate ühendus või muu isik saab omal kulul algatada nende loomataudide tõrjeprogramme, mille kohta ei ole koostatud riiklikke programme. Siiani ei ole selliseid programme Põllumajandus- ja Toiduametile heakskiitmiseks esitatud ning koostööd riigi ja põllumajandussektori vahel tuleb suurendada. Tõsta tuleb loomapidajate teadmisi karjatervisest, sh antibiootikumide kasutuse vähendamise võimalustest. Ettevõtetes rakendada tõhusat enesekontrollisüsteemi ja karjaterviseprogramme. Ravimite vastutustundetu kasutamine on üks peamisi põhjuseid mikroobide antibiootikumiresistentsuse (AMR) väljakujunemisel Ravimiameti ülevaate kohaselt müüdi aastatel 2006–2016 antibiootikumide veterinaarsel otstarbel kasutamiseks süsteemseid infektsioonivastaseid aineid suurenevas trendis. Alates 2016. aastast on antibiootikumide kasutamine Eesti veterinaarias olnud küll langevas trendis (müüdud toimeainete üldkogus on vähenenud 2020. aastal võrreldes eelneva aastaga 5,9% ning võrreldes 2010 aastaga 30%), aga valdkondliku „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskavaga veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–2026“ seatud eesmärkide saavutamiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid. Antibiootikumide kasutamise vähendamist toetavad EL-i veterinaarravimite määruse ja ravimsööda määruse rakendumine 2022. aasta jaanuaris. Kasutamise paremaks jälgimiseks ja järelevalve meetmete sihitumaks seadmiseks luuakse aastaks 2023 antibiootikumide kasutamisest teavitamise infosüsteem. Et toetada antibiootikumide kasutamise langustrendi jätkumist vajavad loomapidajad loomahaiguste tõhusamaks ennetamiseks teadlikkust tõstvaid koolitusi ja täiendavaid tööriistu karjatervise edendamiseks, Põllumajandusmaa on Eestis üldiselt ekstensiivses kasutuses ning ligikaudu viiendik Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslikus kasutuses . Samas on loomkoormus ja maakasutus riigisiseselt väga ebaühtlase intensiivsusega. Ebaühtlus intensiivsemalt kasutatud piirkondades tekitab keskkonnasurvet ja osa sobilikust maast võib jääda põllumajanduslikust kasutusest välja. Järk-järgult on kasvanud mahetoidu tarbimine, vaatamata sellele, et tegemist on tavatoodetest kallima kaubaga. Tarbijad ostavad mahetoitu peamiselt tervislikkuse, aga ka kodumaise päritolu ja keskkonnasõbraliku tootmise tõttu. Kogu toidukaupade jaemüügist moodustavad mahetooted hetkel veel siiski võrreldes teiste ELi liikmesriikidega väga väikese osa, aga arvestades mahemaa rohkust Eestis ja ka aina suuremat nõudlust mahetoodangu järele teistes ELi riikides, on mahepõllumajandusliku tootmise arenguks olemas palju potentsiaali. Märkimisväärne osa Eesti mahesaadustest kasutatakse tavatoodetele orienteerunud tööstustes tooraineks või eksporditakse töötlemata kujul (tihti kasutamata müügiargumendina mahetunnustust), sh elusloomadena. Pestitsiidide müük on aastate jooksul Eestis suurenenud. Pestitsiidide säästvat kasutamist käsitleva direktiivi eesmärkidest, täiendavate kasutuspiirangute ja vabatahtlike skeemide osas tuleb tootjaid teavitada. Toidu nõudlus maailmas on järjepidevalt kasvav ja tarbijate ootused toidu kvaliteedile üha kõrgemad. Eestis on head eeldused kvaliteetsete põllumajandussaaduste, toidukaupade ja muude tootmissisendite tootmiseks ning ekspordiks. Seda toetavad nii puhas keskkond, hea looma- ja taimetervise seisund kui ka toimivad järelevalvesüsteemid. Toidutootmise sektor peab keskenduma nõudlusel põhinevatele tootmismudelitele, tootes eelkõige tarbijate soovidele ning ootustele vastavat toodangut, aga seejuures tuleb tagada toidujulgeolek. Ohuks on, et tarbija ootustele ei pöörata tähelepanu, või ei jõuta nendele piisavalt kiiresti reageerida, kuna muutused on väga kiired. Tootmistehnoloogia vajab pidevat uuendamist ja arendamist, aga sektori investeerimisvõimekus on madal. Samuti on tööstuste omavaheline koostöö väike. Parimate tootmis- ja töötlemistavade edendamine on vajalik, et pikendada kiiresti riknevate toodete säilivusaega ning paremini ühitada nõudlust ja pakkumist läbipaistvuse suurendamise teel. Toidu ohutuse eest vastutavad toidukäitlejad, kes seisavad pidevalt silmitsi uute riskiteguritega nagu karmistunud keskkonnanõuded, sh piirangud toidupakenditele olukorras, kus alternatiivid puuduvad või on väljatöötamisel (nt tervisele ohutud alternatiivid plastist pakendile, toidunõudele jm). Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata keskkonnasäästlikule pakendamisele ja pakendi innovatsioonile (sh ringlusplast). Eestis on toidutootmises suur sortiment ning toimub pidev tootearendus. Nõudlusele paremini vastamiseks on võimalus anda põllumajandustoodangule rohkem lisandväärtust, rakendades näiteks ELi kvaliteedikavasid, taotledes toodetele geograafilisi tähiseid ja muid kvaliteedi standardeid, või kasutades keskkonnasäästlikke, sh mahepõllumajanduslikke, tootmisviise. Toidutootmise sektori toetamiseks tervist toetavate või alternatiivsete toitude tootmiseks vajalike toidutehnoloogiate väljatöötamiseks ja innovatsiooni arendamiseks puuduvad spetsiifilised riigipoolsed toetusmeetmed. Euroopa Komisjoni valge raamatu (2007) üks eesmärke liikmesriikidele on muuta tervislikud valikud kättesaadavamaks. Üks osa sellest on toidu koostise muutmine, täpsemalt rasva-, soola- ja suhkrusisalduse vähendamine toidus (European Commission, 2007). See on väljakutseks toidukäitlejatele, kes peavad vastama nii tarbija maitse eelistustele kui ka tagama sealjuures toidu ohutuse. Eesti tarbija teadlike tervist toetavate valikute tegemisele suunavad meetmed, sh teavitus, ei ole täna olnud piisavad , mida kinnitab rahvastiku toitumisuuringu tulemus, millest selgub, et rasvunud ja ülekaaluliste inimeste hulk on Eestis kasvanud, seda eriti laste seas. Samas hindasid elanikud oma toitumist 2018. aastal enamasti tervislikuks (73% vastanutest), mis näitab tarbija vähest teadlikkust. Eesti tarbijatest 74% eelistab osta kohalikku toitu, mis on nende hinnangul värske, usaldusväärne, harjumuspärase maitsega, tervislik ja püsiva kvaliteediga. Enim mõjutab tarbija valikut toidu maitse, värskus ja kvaliteet, pisut vähem tervislikkus, lisaainete puudumine, GMOdest vaba, koostis ja soodne hind. Eesti tarbija on väga hinnatundlik. Iga teine (49%) püüab valida toiduks väiksema suhkrusisaldusega tooteid, kolmandik (32%) väldiks või vähendaks soolasisaldust toodetes. Eesti koolisüsteemi (ka lasteasutuse) juurde kuulub soe koolitoit, milles on oma roll ELi koolikavadel. Koolikavad panustavad laste tervislike toitumisharjumuste kujunemisesse. Tarbijate tervislike toitumisharjumuste kujundamisse ja toiduohutusealase teadlikkuse tõstmist näeme pikaaegse ja süsteemse programmina läbi AKISe rakendamise. Lisaks panustab tervist toetavate harjumuste (sh suunata tarbima vähem liha ja lihatooteid ning rohkem taimse päritoluga toitu) kujundamisse rahvastiku toitumise uuringute korraldamine, Eesti riiklike toitumis- ja liikumisoovituste ajakohastamine ning nende teemadega seonduv teavitustöö koostöös Sotsiaalministeeriumi ja teiste riiklike asutustega. Samuti näeb ette Eesti Rahvastiku Tervise arengukava 2020-2030 toidu koostise muutmise ehk reformuleerimise plaani väljatöötamist, rakendamist, ajakohastamist ja seiret. Nimetatud tegevuste eestvedajaks on Sotsiaalministeerium, kuid tegevuse rakendamiseks on vajalik tervist toetavate toidutootmise tehnoloogiate väljaarendamise ning innovatsiooni ja vastavate investeeringute soodustamine (nt toidu koostise muutmine tervist toetavamaks). Toidu koostise muutmise tootearenduse ning digitaliseerimise ja uute toidutehnoloogiate (sh seoses uute toidupakendite, toidujäätmete ja toidukao vältimise ja vähendamise, toidujälgitavuse parandamisega) kasutusele võtmisega kaasnev vajadus tootmises on adresseeritud erieesmärgi 2 sekkumises 2.2 „ Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ ning horisontaalses sekkumises 0.1 „Tea dmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetuse“ . Toidujäätmete ja toidukao vältimiseks ning vähendamiseks on vastu võetud Eesti toidujäätmete tekke vältimise kava. Toidujäätmete tekke vältimise kava on koostatud Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel ning kava koostamise protsessi kaasati asjaomased ministeeriumid, muud riigiasutused, erialaliidud ettevõtted ja heategevusorganisatsioonid, kellega jätkub koostöö kava eesmärkide saavutamiseks ja rakendamiseks. Kogu tarneahela lõikes on arenemisruumi toidukadude vähendamiseks. Hinnanguliselt tekib Eestis toidujäätmeid üle 167 000 tonni aastas, millest 48% tekib kodumajapidamistes ning ülejäänu toitlustusettevõtetes, toidukauplustes ja toiduainetööstuses, pannes tarbetu lisakoorma keskkonnale läbi ressursside raiskamise ning süsihappegaasi- ja metaaniheitmete. Toidutootmise ahelas on vaja ressursse tõhusamalt kasutada ning väärindada, töödelda kõrgema lisandväärtusega toodeteks ja kasvatada bioressursi töötlemis võimekust ning uuendada selleks vajalikku tehnoloogiat – nendesse tegevustesse panustab ka erieesmärgi 8 sekkumine 8.3 „Investeeringud bioressursside väärindamiseks“. Traditsioonilise tarbimismudeli „tootmine-tarbimine-prügi“ saab asendada ringbiomajandusega. Toidu raiskamise vältimiseks tuleb eelkõige tegutseda lähtetasandil, vähendades toidujäätmeid ja toidukadu toiduahela (tootmine, töötlemine, turustamine ja tarbimine) igas etapis. Söögikõlbliku toidu ülejäägi tekkimisel on kõige ratsionaalsem suunata need ümberjaotamiseks abivajajatele. Oluline on terviklikult toimiva AKISe sh teadmussiirde ja nõuandeteenuse rakendamine, et teavitada õigusraamistiku muutumisest, tegevuskavadest (nt AMR ja säästev taimekaitse), tarbija ootustest, toidukao vähendamise võimalustest toiduahela etappide lõikes, tootmise planeerimisest vastavalt nõudlusele (sh kvaliteet vs kvantiteet), toidu- ja söödaohutusest, kõrvaltoodetest ja jäätmetest, loomatervisest, taimetervisest, kvaliteediskeemidest ja geograafilistest tähistest. Ettevõtetele praktiliste lahenduste väljatöötamine eeldab uute teadmiste loomist ning teadustulemustel põhinevate uudsete lahenduste kättesaadavust ja ajakohase info sihtgruppideni viimist. Sektori osapoolte kompetentsid uute tehnoloogiate, teadustulemuste ja digilahenduste osas vajavad pidevat täiendamist. Vajalik on sihtgrupina käsitleda ka tarbijat. Selleks, et minna üle kestlikule toidusüsteemile on oluline roll just tarbijal ja tema oskusel teha tervist toetavaid toiduvalikuid. Tarbija teadlikkust on vaja tõsta nii tervist toetavast toitumisest (sh suunata tarbima vähem liha ja lihatooteid ning rohkem taimse päritoluga toitu), toiduohutusest ja toidust tulenevate riskide maandamisvõimalustest, toitumisalase teabe toidupakendi esikülje märgisüsteemidest kui ka toiduraiskamise vähendamise võimalustest (sh toidu märgistusel oleva info lugemisest ja mõistmisest). 2.1.SO9.2 Vajaduste kindlakstegemine Kood Pealkiri Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Vajadust on käsitletud ÜPP strateegiakavas V9.1 Rakendada vabatahtlikke kõrgemaid standardeid, kvaliteediskeeme ja programme 1 Jah V9.10 Mahepõllumajanduses mahetoodangu suurendamine, vähendades mahesaaduste töötlemist tavasaadustena Jah V9.11 Kasvatatavate põllu- ja aiakultuuride mitmekesisus, kohalikesse oludesse sobivate sortide olemasolu 1 Jah V9.2 Tõsta loomapidajate teadmisi karjatervisest üldiselt 1 Jah V9.3 Suurendada bioturvalisust investeeringute soodustamise kaudu 1 Jah V9.4 Toetada kõrgema karjatervise jälgimise kohustuse võtmist 1 Jah V9.5 Tarbijate kõrge tervist toetava toitumise ja toiduohutuse alane teadlikkus Jah V9.6 Soodustada uute alternatiivsete pakendilahenduste kasutamist Jah V9.7 Toidujäätmete ja toidukao vähendamine 2 Osaliselt V9.8 Arendada uusi kaasaegseid analüüsimeetodeid ning digilahendusi näiteks toidu jälgitavuse tagamiseks 2 Jah V9.9 Terviklikult toimuva AKISe, sh teadmussiirde ja nõuandeteenuse rakendamine 1 Jah 2.1.SO9.4 Sekkumisloogika Sekkumise vorm Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – nimi Ühine väljundnäitaja OT lahtiseotud Ökokava (31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad ÖK1 - Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine O.8 Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv OT lahtiseotud Ökokava (31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad ÖK2 - Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava O.8 Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused 9.1 - Loomade heaolu toetus O.18. Loomade heaoluga, loomatervisega või bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud toetusega hõlmatud loomühikute arv RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused 9.2 - Loomade heaolu toetus mahepõllumajandusloomadele O.18. Loomade heaoluga, loomatervisega või bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud toetusega hõlmatud loomühikute arv RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused 9.3 - Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus O.18. Loomade heaoluga, loomatervisega või bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud toetusega hõlmatud loomühikute arv RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused KK4 - Mulla- ja veekaitsetoetus O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused KK7 - Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus O.19. Geneetilisi ressursse toetavate tegevuste või üksuste arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 2.2 - Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 8.3 - Investeeringud bioressursside väärindamisse O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse KK1 - Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid O.1. Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevusrühma projektide arv RD COOP(77) – Koostöö 8.4 - LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng O.31. Toetatud kohaliku arengu strateegiate (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv RD COOP(77) – Koostöö 9.4 - Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus O.32. Toetatud muude koostöötegevuste või -ühikute arv (välja arvatud punktis O.1 teatatud Euroopa innovatsioonipartnerlus) RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine 0.1 - Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine 0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv Ülevaade Lähtuvalt SWOT analüüsist, p uuduvad meil andmed karjatervise analüüsimiseks ja l oomapidamisel ei arvestata alati loomatervisest ja loomaheaolust tulenevaid vajadusi ja antibiootikumide kasutamisel ei lähtuta alati parimatest praktikatest . Läbi sekkumise suuname loomapidajat rakendama kohustuslikest nõuetest kõrgemaid standardeid , kvaliteediskeeme ja progr amme. Kõrged loomatervise ja -heaolu standardid kaitsevad inimest ja ühiskonda läbi rahvatervise ning keskkonna riskide vähendamise . Loomakasvatajate poolt kõrgema karjatervise jälgimise kohustuse võtmisega toetatakse loomade heaolu ja tervise edendamist. K õrgema karjatervise jälgimise kohustuse na nähakse ette farmis karjaterviseprogrammi rakendamist. See tähendab, et jälgitakse loomade tervist ja kogutakse regulaarselt erinevaid loomade tervist iseloomustavaid näitajaid. Koostöös karjatervise programme nõustava loomaarstiga analüüsitakse kogutud terviseandmeid, nähakse ette tegevused olemasolevate terviseprobleemide lahendamiseks ja uute ennetamiseks. Sekkumise rakendamise tulemusena paraneb karja loomade tervisestaatus, misläbi väh eneb antibiootikumide kasutamise vajadus ning suureneb loomade tootlikkus ja paraneb toodangu kvaliteet . Loomade heaolu sekkumisega toetatakse piimaveiste ja hobuste karjatamist, sigade suuremat pidamispinda looma kohta ja valutut kastreerimist, alternatiivsüsteeme munakanakasvatuses ja suuremat pinda kodulinnu kohta. O luline on terviklikult toimiva AKISe sh teadmussiirde ja nõuandeteenuse rakendamine , sh on vajalik tarbija kui sihtgrupi kaasamine. Ettevõtetele praktiliste lahenduste väljatöötamine eeldab uute teadmiste loomist ning teadustulemustel põhinevate uudsete lahenduste kättesaadavust ja ajakohase info sihtgruppideni viimist. Sektori osapoolte kompetentsid uute tehnoloogiate, teadustulemuste ja digilahenduste osas vajavad pidevat täiendamist. Selleks, et minna üle kestlikule toidusüsteemile on oluline roll just tarbijal ja tema oskusel teha tervist toetavaid toiduvalikuid. Tarbija teadlikkust on vaja tõsta nii tervist toetavast toitumisest , toidust tulenevate riskide maandamisvõimalustest, toitumisalase teabe kui ka toiduraiskamise vähendamise võimalustest . Lisaks panustab toidujäätmete ja toidukao vältimisse ja vähendamisse t oidutootmise ahelas ressurss ide tõhusam kasuta mine ning töö tlemine kõrgema lisandväärtusega toodeteks ja bioressursi töötlemis võimeku se kasvatamine investeeringute abil (sekkumine 8.3 „ Investeeringud bioressursside väärindamisse“ ). Täindavalt toetatakse tervist toetava toidukeskkonna kujundamist ja t oidu koostise muutmise tootearenduse ning digitaliseerimise ja uute toidutehnoloogiate (sh seoses uute toidupakendite, toidujäätmete ja toidukao vältimise ja vähendamise, toidujälgitavuse parandamisega) kasutusele võtmisega kaasne vat vajadus t t oidutööstuste materiaalse te ja immateriaalse te investeeringu te abil. Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (KK7) panustab EE9 läbi vajaduse 9.11 ( k asvatatavate põllu- ja aiakultuuride mitmekesisus, kohalikesse oludesse sobivate sortide olemasolu ). 2.1.SO9.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse Ei kohaldu 2.1.SO9.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus R.10 CU PR - Parem tarneahela korraldus ÜPP toetust saavates tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate põllumajandusettevõtete osakaal 4,40 % R.43 PR - Antimikroobikumide kasutamise piiramine Antimikroobikumide kasutamist piiravate toetatud meetmetega (ennetamine/vähendamine) seotud loomühikute osakaal 13,92 % R.44 PR - Loomade heaolu parandamine Loomade heaolu parandamise toetatud meetmetega hõlmatud loomühikute osakaal 44,72 % Sihttasemete ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus Elanikkonna ootused tarbitava toidu ohutuse ja kvaliteedi osas on kasvanud. Ainult t ervelt ja heades pidamistingimustes peetavalt loomalt saame tarbija jaoks kvaliteetse ja ohutu toodangu. Nii Euroopas kui ka kogu maailmas on mikroobide resistentsus (ingl . k. antimicrobial resistance , AMR) oluline sotsiaalne probleem, mis hõlmab mitmeid valdkondi, nt humaanmeditsiini, veterinaarmeditsiini, loomakasvatust, põllumajandust, keskkonda ning kaubandust. Seetõttu tuleks toetada põllumajandustootjate poolt loomade tervist edendavate kõrgemate standardite ja karjaterviseprogrammide kasutuselevõttu , et seeläbi vähendada antimikroobsete ravimite kasu tamist. Nimetatud tulemusnäitajatega saab mõõta sekkumisega mõjutatud loomühikute arvu. 2.1.SO9.9 Rahaeraldise põhjendus Erieesmärgi 9 sekkumised panustavad loomade heaolu parandamisse ning karjaterviseprogrammide ja loomataudide kontrolliprogrammide rakendamisse, eesmärgiga vähendada antibiootikumide kasutamist. Eelarveperioodiks on sekkumistele 9.3 ja 9.4 ette nähtud kokku 20 miljonit eurot. Põllumajandustootjale makstakse toetust sekkumisega mõjutatud loomühikute eest kindlaks määratud ühikumääras. Toetatakse sekkumisega seotud tegevustega kaasnevaid lisakulusid. 2.1.XCO Sektoriülese eesmärgina sektori kaasajastamine teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil põllumajanduses ja maapiirkondades ning ergutades nende kasutuselevõttu 2.1.XCO.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte 2.1.XCO.1.1 Tugevused 1. Põllumajandus- ja toiduvaldkonnaga tegelevate teadus- ja arendusasutuste olemasolu riigis. 2. Kutse- ja kõrghariduse hea tase, haritud rahvas. 3. Eesti ettevõtted on innovatsioonialtid, on saadud kogemusi piiriüleses EIP tegevusgrupis osalemises. 4. Riik toetab teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsioonikoostöö jms tegevusi, loodud on üleriigiliselt nõuandeteenust koordineeriv üksus. 5. Ettevõtted on aktiivsed kasutama innovatsioonikoostöö, teadmussiirde jne konkurentsivõimet tõstvate toetuste võimalusi. 6. IKT lahendused aitavad hõlbustada teadusinfo levikut, teadmussiirde tegevustele ligipääsu jne ning kujundavad põllumajandussektori kuvandit nüüdisaegse ja uuendusmeelse sektorina. 2.1.XCO.1.2 Nõrkused 1. Rahaline võimekus investeerida teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni on ettevõtjatel madal. 2. Teadustulemused ei jõua alati praktikasse. 3. Nõuandesüsteemis on katmata valdkondi, konsulente on puudu, nad ei ole motiveeritud, puudub järelkasv, lisaks jagunevad konsulendid toetatava nõuande pakkujateks ja mittetoetatava nõuande pakkujateks. 4. Vajalik ekspertteave, info teostatud uuringute, koolitusvõimaluste jms kohta on killustunud arvukate kodulehtede jne allikate vahel. 5. Riigihangetel põhinev nõuande ja teadmussiirde toetusmeetmete süsteem on jäik, toetusmeetmete tingimused liiga jäigad 6. AKISega seotud meetmed on olnud suunatud piiritletud sihtgrupile, nt koolitus ainult nõustajatele, mis ei toeta erinevate osapoolte integreeritust teadmussiirde ja innovatsioonikoostöö tegevustesse. 2.1.XCO.1.3 Võimalused 1. Koos konkurentsivõime kasvuga tõuseb ettevõtjate võimekus investeerida teadus- ja arendus- ning innovatsioonitegevustesse. 2. Tõhusam koostöö nii riigi sees kui teiste riikidega aitab piiratud ressursse targemini kasutada. 3. Digitehnoloogia pidev areng loob üha uusi võimalusi IKT-põhiste lahenduste rakendamiseks põllumajanduses ja maapiirkondades. 4. Uus programmiperiood võimaldab toetussüsteemis rakendada paindlikkust soosivaid tingimusi (nt vautšerid, segasihtrühmad). 2.1.XCO.1.4 Ohud 1. Ettevõtete võimekus investeerida teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni kahaneb veelgi. 2. Väheneb riigi tugi ettevõtete arengu ja uudsete lahenduste kasutuselevõtu toetamiseks. 3. Teadusrahastuse ebapiisavus takistab uusima teadusinfo ja teaduspõhiste lahenduste teket, tekivad sektori arenguks vajalike teadusuuringutega katmata valdkonnad (vähem teadlasi, vähem teadusuuringuid, st vähem teadussisendit sektorile). 4. Nõustajaid jääb veelgi vähemaks, nende teadmised ei ole ajakohased ning nõuandeteenuse kvaliteet ja kättesaadavus kahanevad veelgi. 2.1.XCO.1.5 Muud märkused Sektori konkurentsivõime kasvu panustavad teadus- ja arendustegevus, teadmussiire (sh nõuanne) ning innovatsioon; riik pakub selleks toetusi, ent eelarve ei kata kõiki vajadusi ning toetusmeetmete tingimused on olnud sageli jäigad. MAK 2014 – 2020 raames on olnud kättesaadavad meetmed innovatsioonikoostöö, teadmussiirde ja teavituse ning nõuandeteenuse toetamiseks. OECD raportis „ Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia “ tõdetakse, et Eesti ettevõtted on üldiselt uute tehnoloogiate kasutamisele altid, aga nende enda investeerimisvõime teadus- ja arendustegevusse on piiratud, seega kasutatakse aktiivselt olemasolevate innovatsiooni- ja teadmussiirde toetusmeetmete võimalusi ning toetusvõimaluse pakkumine on jätkuvalt oluline ka ÜPP sekkumistena . Eesti ühiskond on uuendusmeelne. Põllumajandus- ja toiduvaldkonnaga tegeleb mitu teadus- ja arendusasutust, heal tasemel on kutse- ja kõrgharidus – see loob soodsa pinnase uute teaduslahenduste tekkeks ja innovatsioonikoostööks. Spetsialistide, sh ettevõtete juhtide , keskmine vanus kasvab, noorte seas ei ole põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialad populaarsed. Tähelepanu vajab sektoris kutse- ja kõrgharidusega asjatundlike spetsialistide järelkasvu tagamine. ÜPP sekkumiste kaudu saab teha sektorile kättesaadavaks erinevad võimalused oma teadmiste täiendamiseks kas siis nõustajaga konsulteerides, koolitusel osaledes või teadlasega koostööd tehes, aga ka kasutades laiemalt e-õppe võimalusi ning e-teabesalve. (vajadused 0.3 ja 0.4) MAK 2014 – 2020 perioodil osutab põllumajandusvaldkonnas toetatavaid nõustamisteenuseid üle-eestiliselt korraldav üksus, mis on juba vähendanud teenuse killustatust. Ettevõtetele pakuvad nõustamisteenust kutselised konsulendid, kaasatakse ka muid nõustajaid, mentoreid ja eksperte. Toetat ud on pigem avalikele huvidele suunatud individuaalnõustamist; katmata on spetsiifilisi valdkondi (nt keskkonnanõuanne, loomakasvatuse taudide ennetamisega seotud aspektid) ja sihtgruppe (töötlejad). ÜPP strateegiakavas on vaja pöörata tähelepanu võtmevaldkondade kaetusele nõustamisteenusega; see hõlmab nii koolitustegevusi nõustajate teadmiste ja oskuste tagamiseks kui ka paindlikumate tingimuste loomist, sh vajadusel valdkonna tippekspertide, kel pole konsulendi kutset, kaasamiseks. (vajadus 0.2) Erinevate AKIS osapoolte vahelise koostöö soodustamiseks on vaja planeerida tegevusi koordineeritumalt eri sekkumiste lõikes ning aidates kaasa erinevate osapoolte vahelise koostöö tugevnemisele nt ühiste koolituste kaudu. (vajadus 0.1) Kuigi põllumajandustootjad osalevad koolitustel, ei jõua info uuringutulemuste, tehnoloogiliste ja digilahenduste võimaluste kasutamise kohta alati kõigi sihtrühmadeni ega rakendamiseni. Üheks kitsaskohaks nõuandesüsteemis (mis on vahelüli teadlaste ja põllumajandustootja vahel) on nõustajate vähesus ja järelkasvu nappus , mis pärsib nõuandeteenuse kättesaadavust; puuduvad ka nn innovatsiooninõunikud, kes viiksid omavahel kokku teadlased, nõustajad, ettevõtjad jne (vajadus 0.2) . Lisaks on os u tunud riigihangetel põhinev nõuande ja teadmussiirde toetusmeetmete süsteem jäigaks ning toetusmeetmete tingimused mõnelgi puhul ülemäära rangeteks. (vajadus 0.1) Eelnevalt kirjeldatut toetavad ka 2019. a Põllumajandusuuringute Keskuse läbiviidud „Põllumajandustootmise ja toidutöötlemisega tegelevate ettevõtete teadmussiirde uuringu“ tulemused ja selles tehtud järeldused ning soovitused ( https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2019-teadmussiire.pdf ). Vajalik on sihtgrupina käsitleda ka tarbijat. Selleks, et minna üle kestlikule toidusüsteemile on oluline roll just tarbijal ja tema oskusel teha tervist toetavaid toiduvalikuid. Tarbija teadlikkust on vaja tõsta nii tervist toetavast toitumisest (sh suunata tarbima vähem liha ja lihatooteid ning rohkem taimse päritoluga toitu), toiduohutusest ja toidust tulenevate riskide maandamisvõimalustest, toitumisalase teabe toidupakendi esikülje märgisüsteemidest kui ka toiduraiskamise vähendamise võimalustest (sh toidu märgistusel oleva info lugemisest ja mõistmisest). 2.1.XCO.2 Vajaduste kindlakstegemine Kood Pealkiri Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Vajadust on käsitletud ÜPP strateegiakavas V0.1 Sidusa põllumajanduse teadmiste ja innovatsioonisüsteemi ehk AKIS terviksüsteemi kujundamine 1 Jah V0.2 Nõuandeteenuse kättesaadavuse parandamine ja toimiv nõuandeteenuste tugisüsteem 1 Jah V0.3 Innovatsioonikoostöö jätkuv toetamine piisava paindlikkusega 1 Jah V0.4 Teadmussiire ja teabelevi, digitaalse teabesalve loomine teadmussiirde kättesaadavuse tõhustamiseks 1 Jah V6.7 Uute teadmiste loomine, ajakohase info sihtgruppideni viimine 2 Jah V9.2 Tõsta loomapidajate teadmisi karjatervisest üldiselt 1 Jah V9.9 Terviklikult toimuva AKISe, sh teadmussiirde ja nõuandeteenuse rakendamine 1 Jah 2.1.XCO.4 Sekkumisloogika Sekkumise vorm Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – nimi Ühine väljundnäitaja RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 8.3 - Investeeringud bioressursside väärindamisse O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid O.1. Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevusrühma projektide arv RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine 0.1 - Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine 0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv Ülevaade Põllumajan duse ja kalanduse arengukava (PõKa ) ettevalmistamise käigus viidi läbi tänases mõistes AKIS valdkondade SWOT analüüs sektori, teadus- ja arendusasutuste, teiste ministeeriumide jpt osapoolte osavõtul. ÜPP ettevalmistamise raames toimusid lisaks riigisisese temaatilise AKIS töögrupi arutelud, kus vaadati veelkord üle nii nõuande, teadmussiirde, innovatsioonikoostöö kui ka AKISe kui tervikliku lähenemise vajadused ja senised õ ppetunnid. Nende arutelude ja PõKa s kirjeldatud SWOTi baasil on kujundatud uue perioodi sekkumised selliselt, et varasemad toetusmeetmed oleksid jätkuvalt kättesaadavad, ent sisaldaksid rohkem paindlikkust ning võimalust lähtuda lõppkasusaaja individuaalsetest vajadustest. Nii on varasema kahe erineva innovatsioonikoostöö meetme baasil kujundatud paindlikumate võimalustega üksainus, laiem sekkumine (sekkumine 0.3), seda nii koostööprojektide suuruse (suur/väike, arendusosak), ulatuse (siseriiklik, piiriülene), kui ka osapoolte (tootja, teadlane, nõustaja, ekspert) lõikes. Varem oli eraldi meede teadmusiirde ja teabelevi tegevuste toetamiseks, hõlmates nii infopäevi, koolitusi (sh nii sektorile kui nõustajatele), trükiseid jne ning eraldi meede nõuandeteenuse rahastamiseks, mis hõlmas nii teenuse enda doteerimist kui ka teenuse koordineerimis- ja arenduskulusid. Uuel perioodil on sekkumiste struktuur selgem – toetus nõuandeteenuse saamise toetamiseks ühe sekkumisena (sekkumine 0.2) ning eraldi sekkumine kogu AKISe (sh teadmusiirde, teabevahetuse, nõuandetegevuste, e-teabesalve jne) terviklikumaks korraldamiseks ja üldise kättesaadavuse parandamiseks (sekkumine 0.1). Uue elemendina on kavas rakendada osakute (vautšerid) formaati, mis võimaldavad kasutajale täiendavat paindlikkust just tema individuaalsetele vajadustele vastava AKIS-teenuse kasutamisel. Kõigi kolme sekkumise kavandamisel on arvestatud eesmärki luua suuremat sünergiat antud sekkumiste vahel, näiteks nõustaja kaasamise kulud katab innovatsioonitoetus, sobiva nõustaja või koolituse aitab leida AKIS tegevusi ühtselt korraldav üksus, mille kaudu omakorda saab levitada innovatsiooniprojektide tulemusi ja leida projektipartnereid jne. See lähenemine toetab ka tulemusnäitaja R.1 raames mõõdetavaid tulemusi, mis hõlmab nii koolitustegevustest, nõuandetegevustes, innovatsiooniprojektides jne osalejaid ehk osalejaid erinevates AKIS sekkumistes kokku. 2.1.XCO.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse Ei kohaldu 2.1.XCO.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus R.1 CU PR - Tulemuslikkuse suurendamine teadmiste ja innovatsiooni kaudu Nende isikute arv, kes saavad kasu nõustamisest, koolitusest, teadmiste vahetamisest või kes osalevad Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmades, mis saavad toetust ÜPP raames, et suurendada kestlikku majanduslikku, sotsiaalset, keskkonna-, kliima- ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust. 16 180,00 Sihttasemete ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus R.1 on kohustuslik tulemusnäitaja. See hõlmab kõiki sektorile suunatud AKIS tegevusi tervikuna, sh saadud nõuanne, osalemine koolitusel vms teadmussiirdele suunatud tegevuses, osalemine innovatsioonikoostöös jne. Tulemusnäitaja abil saab hinnata nii huvi AKIS tegevuste vastu kui ka hinnata teadmiste kättesaadavust sektorile. Sihttaseme määramisel on lähtutud MAK perioodi analoogsete meetmete statistikast arvestades kavandatud eelarve piire. 2.1.XCO.9 Rahaeraldise põhjendus Eelarve planeerimisel on lähtutud eelmise perioodi eelarveloogikast ja väljamaksetest, kuivõrd ÜPP strateegiakava sekkumiste raames on jätkuvalt toetatavad nii teadmussiirde-, nõuande- kui ka innovatsioonitegevused. Teadmussiirde ja nõuandetegevuste ühine koordineerimine ning võimaluse loomine n-ö segagruppidele (nõustajad ja tootjad koos) teadmussiirde tegevuste korraldamiseks annab eelarve kasutamisel täiendavat paindlikkust. 2.2 Kontekstinäitajad ja muud väärtused, mida kasutati sihtväärtuste arvutamiseks Taustanäitaja (tulemuslikkuse seire- ja hindamisraamistiku kood) Baasväärtus Baasaasta Ajakohastatud väärtus Ajakohastatud aasta Põhjendus/märkused Andmeallikas C.01 Maaelanikkond kokku (Arv) 587 531,00 2020 521 093 ,00 202 1 Põhineb siseriiklikul maapiirkonna määratlusel vastavalt maapiirkonna definitsioonile peatükis 4.7.2. Eesti Statistikaamet C.05 Metsaala ko kku (Hektarid) 2 581 265,00 2018 C.12 P õllumajandusettevõtete koguarv (Arv) 16 700,00 2016 11 369,00 2020 Uuendatud väärtus, mis on rohkem vastav tegelikule põllumajanduse olukorrale. Eesti Statistikaamet C.17 Ka sutatav põllumajandusmaa kokku (Hektarid) 988 410,00 2019 C.19 Põllumajandusmaa ja me tsaala Natura 2000 aladel kokku (Hektarid) 62 552,00 2018 C.23 Loomühikute arv kokku (Arv) 279 330,00 2016 D.35 Mesilasperede koguarv, mis on teatatud ELi komisjonile: kava koostamise ajal kättesaada v viimase kolme aasta keskmine (Arv) 48 633,00 2018– 2020 keskmine 2.3 Sihtväärtuste kava 2.3.1 Kokkuvõtlik tabel Tulemusnäitaja Erieesmärk 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Üldine sihtväärtus R.1 CU PR Tulemuslikkuse suurendamine teadmiste ja innovatsiooni kaudu Nende isikute arv, kes saavad kasu nõustamisest, koolitusest, teadmiste vahetamisest või kes osalevad Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmades, mis saavad toetust ÜPP raames, et suurendada kestlikku majanduslikku, sotsiaalset, keskkonna-, kliima- ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust. XCO 0 1 730 4 060 7 090 10 120 13 150 16 180 16 180 R.3 CU Põllumajanduse digiteerimine ÜPP kaudu digitaalsele põllumajandustehnoloogiale antavast toetusest kasu saavate põllumajandusettevõtete osakaal SO2 0,123 % 0,334 % 0,369 % 0,756 % 0,968 % 1,161 % 1,161 % 1,161 % R.3 Lugeja: Vastavat toetust saanud toetusesaajate arv SO2 14 38 42 86 110 132 132 132 R.3 Nimetaja: Põllumajandusettevõtete koguarv SO2 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 R.4 Sissetulekutoetuse sidumine standardite ja heade tavadega Sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal SO1 % 97,87 % 97,87 % 97,87 % 97,87 % 97,87 % % 97,87 % R.4 Lugeja: Tasustatud hektarite arv SO1 0 ha 967 358 ha 967 358 ha 967 358 ha 967 358 ha 967 358 ha 0 ha 967 358 ha R.4 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku SO1 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha R.5 Riskijuhtimine Toetust saanud ÜPP riskijuhtimisvahendeid omavate põllumajandusettevõtete osakaal SO1 0,044 % 0,044 % 0,044 % 0,044 % 0,044 % 0,044 % R.5 Lugeja: Vastavat toetust saavate põllumajandusettevõtete arv SO1 5 5 5 5 5 0 0 5 R.5 Nimetaja: Põllumajandusettevõtete koguarv SO1 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 R.6 PR Toetuse ümberjaotamine väiksematele põllumajandusettevõtetele Keskmisest väiksema suurusega rahastamiskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava täiendava otsetoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega) SO1 0% 111,506% 111,506% 111,506% 111,506% 111,506% 0% 111,506% R.6 Lugeja: Keskmine otsetoetus hektari kohta, mida maksti toetusesaajatele, kelle põllumajandusettevõtte suurus on alla keskmise SO1 0 226 226 226 226 226 0 226 R.6 Nimetaja: Kõigile toetusesaajatele hektari kohta makstud keskmine otsetoetus SO1 0 203 203 203 203 203 0 203 R.8 Põllumajandusettevõtete toetamine spetsiifilistes sektorites Nende põllumajandusettevõtete osakaal, mis saavad kasu tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusest, et suurendada konkurentsivõimet, kestlikkust või parandada kvaliteeti SO1 0 0,000 % 48, 131 % 48, 131 % 48, 131 % 48, 131 % 48, 131 % 0,000 % 48, 131 % R.8 Lugeja: Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud toetusesaajate arv SO1 0 5 471 5 471 5 471 5 471 5 471 0 5 471 R.8 Nimetaja: Põllumajandusettevõtete koguarv SO1 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 R.9 CU PR Põllumajandusettevõtete moderniseerimine Ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate põllumajandustootjate osakaal SO2 0,440 % 1,917 % 2,683 % 3,685 % 4,688 % 5,278 % 5,902 % 5,902 % R.9 Lugeja: Vastavat toetust saavate toetusesaajate arv SO2 50 233 336 465 595 678 750 757 R.9 Nimetaja: Põllumajandusettevõtete koguarv SO2 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 R.10 CU PR Parem tarneahela korraldus ÜPP toetust saavates tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate põllumajandusettevõtete osakaal SO2, SO3, SO9 1,979 % 3,087 % 3,386 % 3,870 % 3,914 % 3,958 % 4,222 % 4,222 % R.10 Lugeja: Vastavat toetust saavate toetusesaajate arv SO2, SO3, SO9 225 3 51 385 440 445 450 480 480 R.10 Nimetaja: Põllumajandusettevõtete koguarv SO2, SO3, SO9 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 R.14 PR CO 2 säilitamine mullas ja biomassis Põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine/või seda parandada (sh püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal) SO4, SO5, SO6 0,000 % 72, 998 % 75, 073 % 76, 129 % 77,781 % 79, 117 % 2,023 % 79,218 % R.14 Lugeja: Tasustatud hektarite arv SO4, SO5, SO6 0 ha 7 21 524 ha 74 2 032 ha 752 468 ha 768 800 ha 7 82 000 ha 20 000 ha 7 83 000 ha R.14 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku SO4, SO5, SO6 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha R.15 CU Roheline energia põllumajandusest ja metsandusest ning muudest taastuvatest allikatest Toetatud investeeringud taastuvenergia, sealhulgas bioressursipõhise energia tootmisvõimsusesse (megavattides) SO4 0 MW 0 ,4 MW 0,5 MW 0,7 MW 0,9 MW 1 MW 1 MW 1 MW R.16 CU Kliimaga seotud investeeringud Nende põllumajandusettevõtete osakaal, kes saavad ÜPP investeeringutoetust, millega aidatakse kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning taastuvenergia või biomaterjalide tootmisele SO4 0,000 % 0,950 % 1,187 % 1,662 % 2,137 % 2,199 % 2,384 % 2,384 % R.16 Lugeja: Nende põllumajandusettevõtete arv, kes saavad ühise põllumajanduspoliitika raames investeeringutoetust, millega aidatakse kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning taastuvenergia või biomaterjalide tootmisele SO4 0 108 135 189 243 250 271 271 R.16 Nimetaja: Põllumajandusettevõtete koguarv SO4 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 R.18 CU Investeeringutoetus metsandussektorile Koguinvesteering metsandussektori tulemuslikkuse parandamiseks SO4 0 EUR 6 00 000 EUR 2 3 00 000 EUR 4 2 00 000 EUR 6 0 00 000 EUR 7 7 00 000 EUR 9 4 00 000 EUR 9 4 00 000 EUR R.19 PR Muldade parandamine ja kaitse Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega) SO5, SO6 0,000 % 7 3 , 148 % 75, 576 % 76,568 % 78, 257 % 79,623 % 2,023 % 79,724 % R.19 Lugeja: Tasustatud hektarite arv SO5, SO6 0 ha 7 23 000 ha 74 7 000 ha 756 810 ha 773 500 ha 787 000 ha 20 000 ha 788 000 ha R.19 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku SO5, SO6 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha R.20 PR Õhukvaliteedi parandamine Ammoniaagi heitkoguste vähendamiseks toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal SO5 0,000 % 20,253 % 20,740 % 21,246 % 22,258 % 23,270 % 0,000 % 23,270 % R.20 Lugeja: Tasustatud hektarite arv SO5 0 ha 2 0 0 000 ha 2 05 000 ha 2 1 0 000 ha 2 20 000 ha 2 3 0 000 ha 0 ha 2 3 0 000 ha R.20 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku SO5 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha R.21 PR Vee kvaliteedi kaitse Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal SO5, SO6 0,000 % 73,148 % 74, 210 % 75, 051 % 76,438 % 77,701 % 0,000 % 77,701 % R.21 Lugeja: Tasustatud hektarite arv SO5, SO6 0 ha 7 23 000 ha 733 500 ha 741 810 ha 755 500 ha 768 000 ha 0 ha 768 000 ha R.21 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku SO5, SO6 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha R.22 PR Toitainete säästlik haldamine Toitainete parema haldamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal SO5 0,000 % 69,303 % 69,910 % 70,498 % 71,630 % 72,642 % 0,000 % 72,642 % R.22 Lugeja: Tasustatud hektarite arv SO5 0 ha 685 000 ha 691 000 ha 696 810 ha 708 000 ha 718 000 ha 0 ha 718 000 ha R.22 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku SO5 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha R.24 PR Pestitsiidide säästev ja vähendatud kasutamine Kasutatava põllumaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud erikohustustega, millega tagada pestitsiidide säästev kasutamine eesmärgiga vähendada pestitsiididega kaasnevaid riske ja mõju, näiteks pestitsiidide leket SO5, SO6, SO9 0,00 % 4,43 % 4,65 % 4,87 % 5,21 % 5,54 % 0,00 % 5,54 % R.24 Lugeja: Tasustatud hektarite arv SO5, SO6 0 ha 43 750 ha 45 960 ha 48 170 ha 51 480 ha 54 790 ha 0 ha 54 790 ha R.24 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku SO5, SO6 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha R.25 Keskkonnalase tegevuse tulemuslikkus loomakasvatussektoris Keskkonnakestlikkuse parandamise toetatud kulukohustustega hõlmatud loomühikute osakaal SO6 0,00 % 1,83 % 1,91 % 2,00 % 2,10 % 2,19 % 0,00 % 2,19 % R.25 Lugeja: Nende loomühikute arv, mille eest seotud makse tehti SO6 0 5 110 5 345 5 598 5 858 6 130 0 6 130 R.25 Nimetaja: Loomühikute arv kokku SO6 279 330 279 330 279 330 279 330 279 330 279 330 279 330 279 330 R.26 CU Loodusvaradega seotud investeeringud ÜPP raames loodusvarade eest hoolitsemisega seotud tulusa ja mittetulusa investeeringu toetust saavate põllumajandusettevõtete osakaal SO4 0,000 % 2,929 % 3,668 % 5,137 % 6,606 % 6,606 % 7,327 % 7,327 % R.26 Lugeja: Vastavat toetust saavate põllumajandusettevõtete arv SO4 0 333 417 584 751 751 833 833 R.26 Nimetaja: Põllumajandusettevõtete koguarv SO4 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 11 369 R.27 CU Keskkonna- või kliimaalane tulemuslikkus maapiirkondades tehtavate investeeringute kaudu Selliste tegevuste arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades SO4, SO5, SO6, SO8 0 45 170 327 473 622 743 743 R.29 PR Mahepõllumajanduse arendamine Mahepõllumajanduse jaoks ühise põllumajanduspoliitika raames toetatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal, sh jaotus korrashoiu ja ümberkujundamise vahel SO4, SO5, SO6 0,00 % 20,23 % 20,74 % 21,25 % 22,26 % 23,27 % 0,00 % 23,27 % R.29 Lugeja: Tasustatud hektarite arv SO4, SO5, SO6 0 ha 200 000 ha 205 000 ha 210 000 ha 220 000 ha 230 000 ha 0 ha 230 000 ha R.29 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku SO4, SO5, SO6 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha R.30 PR Metsa säästva majandamise toetamine Metsade kaitset ja ökosüsteemi teenuste majandamist toetavate kohustustega seotud metsamaa osakaal SO4, SO6 0,00 % 2,63 % 2,65 % 2,67 % 2,67 % 2,70 % 0,00 % 2,70 % R.30 Lugeja: Tasustatud hektarite arv SO4, SO6 0 ha 68 000 ha 68 500 ha 68 800 ha 69 000 ha 69 700 ha 0 ha 69 700 ha R.30 Nimetaja: Metsaala kokku SO4, SO6 2 581 265 ha 2 581 265 ha 2 581 265 ha 2 581 265 ha 2 581 265 ha 2 581 265 ha 2 581 265 ha 2 581 265 ha R.31 PR Elupaikade ja liikide säilitamine Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille abil toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sh suure loodusväärtusega põllumajandustavad SO6 0,000 % 72, 998 % 75, 073 % 76, 129 % 77,781 % 79, 117 % 2,023 % 79,218 % R.31 Lugeja: Tasustatud hektarite arv SO5, SO6 0 ha 721 524 ha 742 032 ha 752 468 ha 768 800 ha 782 000 ha 20 000 ha 783 000 ha R.31 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku SO5, SO6 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha R.33 Natura 2000 võrgustiku haldamise parandamine Toetust saavate kohustustega hõlmatud osa kogu Natura 2000 võrgustiku alast SO6 0,000 % 52,551 % 54,001 % 58,499 % 61,581 % 64,746 % 0,000 % 64,746 % R.33 Lugeja: Asjaomaste kohustustega hõlmatud hektarid Natura 2000 aladel SO6 0 ha 32 871,6 ha 33 778,8 ha 36 592,2 ha 38 520 ha 40 500 ha 0 ha 40 500 ha R.33 Nimetaja: Põllumajandusmaa ja metsaala Natura 2000 aladel kokku SO6 62 552 ha 62 552 ha 62 552 ha 62 552 ha 62 552 ha 62 552 ha 62 552 ha 62 552 ha R.34 PR Maastikule iseloomulike vormide säilitamine Maastikuelementide, sealhulgas hekkide ja puude jaoks ette nähtud toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal SO6 0,00 % 0,25 % 0,26 % 0,27 % 0,28 % 0,29 % 0,00 % 0,29 % R.34 Lugeja: Maastikuelementide, sealhulgas hekkide ja puude jaoks ette nähtud toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatav põllumajandusmaa SO6 0 ha 2 500 ha 2 600 ha 2 700 ha 2 800 ha 2 900 ha 0 ha 2 900 ha R.34 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku SO6 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha 988 410 ha R.35 CU Mesilastarude säilitamine ÜPP raames toetust saavate mesilasperede osakaal SO2 9,25 % 13,69 % 14,80 % 15,92 % 17,03 % 18,14 % 19,25 % 19,25 % R.35 Lugeja: Nende mesilastarude arv, mille eest seotud makse tehti SO2 4 500 6 660 7 200 7 740 8 280 8 820 9 360 9 360 R.35 Nimetaja: Mesilasperede koguarv, mis on teatatud ELi komisjonile: kava koostamise ajal kättesaadav viimase kolme aasta keskmine. SO2 48 633 48 633 48 633 48 633 48 633 48 633 48 633 48 633 R.36 CU PR Põlvkondade vahetus Ühise põllumajanduspoliitika raames sisseseadmistoetust saavate noorte põllumajandustootjate arv, sealhulgas sooline jaotus SO7 0 233,3 391,4 549,6 707,8 866,0 899,2 899,2 R.37 CU Majanduskasv ja töökohad maapiirkondades ÜPP projektidega toetatud uued töökohad SO8 0 40 160 250 340 350 350 350 R.38 CU Hõlmatus programmiga LEADER Kohalike arengustrateegiatega hõlmatud maarahvastiku osakaal SO8 95,952 % 95,952 % 95,952 % 95,952 % 95,952 % 95,952 % 95,952 % 95,952 % R.38 Lugeja: Programmist LEADER rahastatavatesse kohalikesse tegevusrühmadesse kuuluva maaelanikkonna osakaal programmiperioodil SO8 500 000 500 000 500 000 500 000 500 000 500 000 500 000 500 000 R.38 Nimetaja: Maaelanikkond kokku SO8 521 093 521 093 521 093 521 093 521 093 521 093 521 093 521 093 R.39 CU Maamajanduse arendamine Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maaettevõtete arv, sealhulgas biomajandusettevõtted SO8 0 40 112 174 220 266 300 300 R.43 PR Antimikroobikumide kasutamise piiramine Antimikroobikumide kasutamist piiravate toetatud meetmetega (ennetamine/vähendamine) seotud loomühikute osakaal SO9 % 11,26 % 14,32 % 15,39 % 13,60 % 11,46 % % 13,92 % R.43 Lugeja: Nende loomühikute arv, mille eest seotud makse tehti SO9 0 31 462 40 000 43 000 38 000 32 000 0 38 872 R.43 Nimetaja: Loomühikute arv kokku SO9 279 330 279 330 279 330 279 330 279 330 279 330 279 330 279 330 R.44 PR Loomade heaolu parandamine Loomade heaolu parandamise toetatud meetmetega hõlmatud loomühikute osakaal SO9 0,85 % 37,63 % 39,36 % 41,56 % 43,39 % 44,72 % 8,50 % 44,72 % R.44 Lugeja: Nende loomühikute arv, mille eest seotud makse tehti SO9 2 373 105 109 109 955 116 099 121 195 124 916 23 730 124 916 R.44 Nimetaja: Loomühikute arv kokku SO9 279 330 279 330 279 330 279 330 279 330 279 330 279 330 279 330 2.3.2 Kavandatud sekkumised ja väljundid, mis on otseselt ja märkimisväärselt seotud tulemusnäitajatega 2.3.3 Kooskõlas ja panustamine liidu 2030. aasta eesmärkidega , mis on sätestatud strateegias „Talust taldrikule“ ja ELi elurikkuse strateegias ÜPP strateegiakava kujundamisel on arvesse võetud Eesti põllumajanduse praegust olukorda, mõju keskkonnale ning rohelise kokkuleppe, Talust taldrikule strateegia, EL elurikkuse strateegia ja Eesmärk 55 sihte. Strateegias Talust taldrikule on seatud ELi tasandil ambitsioonikad eesmärgid, et piirata väetiste ja pestitsiidide kasutamist ning toitainete kadu. Hoolimata sellest, et riiklik veeseadus reguleerib põllumajandust juba üsna laialt ning väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine on Eestis üks EL madalamaid, aitame strateegiakavaga täiendavalt kaasa EL strateegiliste eesmärkide saavutamisele, toetades erinevaid keskkonnasõbralikke tavasid, mis muuhulgas piiravad pestitsiidide ja väetiste kasutamist (nt mahepõllumajandus, põllumaa muutmine rohumaadeks, laiemad puhverribad, liblikõieliste ja vahekultuuride kasvatamine, glüfosaadi mittekasutamine, taimekaitsevahendite piiratud kasutamine, mullaproovid, orgaanilise multši kasutamine, elektroonne põlluraamatu pidamine ja toitainete bilanss ning koolitused). Oleme juba lähedal mahepõllumajanduse 25% eesmärgile (23%) ja edaspidi suureneb mahepõllumajanduse eelarve uueks programmiperioodiks veelgi, lisaks on mahepõllumajandustootjatel erinevalt lõppenud perioodist võimalik liituda enamike teiste keskkonnatoetustega. Antibiootikumide kasutamise vähendamisele aitavad kaasa loomade heaoluga seotud sekkumised, millest üks on suunatud just karja tervise parandamisele. Elurikkuse strateegia eesmärkide täitmisele panustavad mitmed toetused, nt suunates hoidma ja rajama maastikuelemente, parandama liikide, sealhulgas meemesilaste ja tolmeldajate olukorda ning pakkudes muid ökosüsteemiteenuseid. Põllumajanduse kasvuhoonegaaside vähendamiseks ja kliimaneutraalsuse suurendamiseks valmistame ette riiklikku skeemi, et toetada põllumajandustootjaid oma ettevõtetes CO 2 -auditite tegemisel. Nende auditite tulemused ja soovitused on olulised ka ÜPP strateegiakava investeeringute sekkumise kavandamisel. Investeeringutega toetatakse muuhulgas erinevaid kliimainvesteeringuid, nt taastuvenergialahenduste rajamist või ressursitõhususe parandamist. Digiühiskonna arengukava 2030 kohaselt on 2021. aasta seisuga maapiirkondades hinnanguliselt 120 000 majapidamist ja ettevõtet ilma kiire püsiühenduseta. Neist üle 45 000 saab 2023. aasta lõpuks valguskaablipõhise juurdepääsuvõrgu, mis vastab ELi 2025. aasta gigabitiühiskonna eesmärkidele. Siiski jääb peale seda turutõrkepiirkondadesse ehk nn valgesse alasse veel vähemalt 75 000 aadressi, mis vajavad riigi- ja sideettevõtjate koostöös tehtavaid i nvesteeringuid. Aastatel 2021 kuni 2027 on Vabariigi Valitsus otsustanud toetada püsiühenduste rajamist turutõrkepiirkondades kokku 69,29 miljoni euroga, millest 24 mln eurot on taasterahastu NextGenerationEU (ehk Recovery and Res ilience Facility, RRF) vahendid ja 45 mln eurot on Euroopa Regi onaalarengufondi (ERF) vahendid. Dubleerimise vältimiseks ei planeerita ÜPP strateegiakavas eraldi sekkumist maapiirkonnas lairiba ühenduse arendamiseks. 3 Strateegia järjepidevus ja vastastikune täiendavus 3.1 Ülevaade keskkonna- ja kliimaaspektidest 3.1.1 Kirjeldus tingimuslikkuse üldisest panusest artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud keskkonna- ja kliimaalaste erieesmärkide saavutamisse Tingimuslikkus seob kõik IAKS sekkumised ÜPP strateegiakava määruse III lisas nimetatud veekaitse, elurikkuse, toiduohutuse, loomade identifitseerimise ja registreerimise, loomahaiguste, taimekaitsevahendite säästva kasutamise ning loomade heaolu, samuti ja töökeskkonna nõuete täitmisega. Kohustuslike majandamisnõuete puhul seotakse tingimuslikkuse süsteemi valdkondlikud Euroopa Liidu või riigisiseste õigusaktide nõuded. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded kehtestatakse vastavate EL standardite alusel riigisiseselt. Arvestades, et tingimuslikkuse nõuete täitmine on kõigi pindala- ja loomatoetuste, sh põhisissetulekutoetuse eelduseks, on tingimuslikkuse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardite kehtestamisel arvestatud tasakaaluga keskkonna ja põllumajandustootjate majanduslike võimaluste vahel. Nõuete loetelu on strateegiakava peatükis 3.4. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded kehtestatakse maaeluministri määrusega. Tegevused, mille keskkonnakasu on küll oluline, kuid mille täitmisega kaasnevad olulised kulutused või jääb tulu saamata, täiendavad tingimuslikkuse nõudeid ökokavade või põllumajanduskeskkonnatoetuste kaudu. Lisaks toetuse saamise nõuetele peavadkliima ja keskkonnakavade ehk ökokavade ning keskkonna-, kliima- ja muude halduskohustustega seotud toetuste (mulla- ja veekaitsetoetus, pärandniidu hooldamise toetus, väärtuslike püsirohumaade säilitamise toetus, kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus, ohustatud tõugu looma pidamise toetus, loomade heaolu toetus, mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus, loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus) taotlejad oma põllumajanduslikus majapidamises või tegevuses järgima tingimuslikkuse nõudeid. 3.1.2 Ülevaade vastastikusest täiendavusest artikli 31 lõikes 5 ja artikli 70 lõikes 3 osutatud asjakohaste lähtetingimuste, tingimuslikkuse ning keskkonna- ja kliimaeesmärke käsitlevate eri sekkumiste vahel Strateegiakavas on keskkonnateemadele lähenetud terviklikult. Mitte ainult erieesmärkide 4, 5 ja 6 sekkumised ei panusta keskkonnahoidu, vaid keskkonnaelemente on ka mitmes teiste erieesmärkide kaudu kujundatud sekkumistes. Tingimuslikkus seob juba baasina mitmete toetuste täies mahus maksmise maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud keskkonnanõuete järgimisega. Kõigi ökokavade ja põllumajanduskeskkonna sekkumiste eelduseks on ka vastavate baasnõuete täitmine. Olulise mad keskkonnaeesmärgiga sekkumised on strateegiakava I samba ökokavad (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikkel 31 ning põllumajanduskeskkonnatoetused (artikkel 70). Neid sekkumisi toetavad omakorda bioressursside väärindamise toetus ning põllu- ja metsamajanduse keskkonnainvesteeringud (artiklid 73 ja 74), Natura 2000 erametsade toetus (artikkel 72) ning mitmed teadmussiirde- ja nõuandetoetused (artikkel 78). Enamasti on iga keskkonna erieesmärgi ökokaval või põllumajanduskeskkonna sekkumistel mõju mitmele keskkonnavaldkonnale. Nii näiteks on elurikkuse eesmärgiga (EE6) väärtuslike püsirohumaade säilitamisel mullaharimise puudumise kaudu hea mõju kliimavaldkonnale (EE4) ning ekstensiivse maakasutuse meetmena aitab sekkumine vähendada väetiste kasutamist (EE5). Põllumajanduskeskkonna hea seisundi säilitamisel on oluline jätkata keskkonnateadlikkuse suurendamist. Seetõttu seotakse mitmete sekkumiste saamine jätkuvalt kohustusliku koolituse nõudega. Kõige ulatuslikumad sekkumised on keskkonnasõbraliku majandamise ning mahepõllumajanduse ökokavad. Keskkonnasõbraliku majandamise ökokava on mitmetasandiline toetusskeem, mille põhitoetuspaketis tuleb täita mitmeid põllumajanduskeskkonnanõudeid koos, kuid seda tehes saab täiendavalt valida lisatoetusi. Samuti on keskkonnasõbraliku majandamise toetus avatud mahetootjatele, et ka neil oleks võimalus rakendada põllumajanduskeskkonnale kasulikke praktikaid, mida ei hõlma mahepõllumajandusliku tootmise kohustuslikud nõuded. Mahepõllumajanduse ökokava kaudu toetatakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuete täitmist. Põllumajanduskeskkonnatoetustest on suurima eelarvega poollooduslike koosluste hooldamise toetus. Põllumajanduskeskkonna sekkumiste puhul reguleeritakse kohustuse vähendamise, suurendamise, üleandmise ja asendamise kord ministri määrusega. Samuti on maaeluministril õigus kehtestada ökokavade ja põllumajanduske skkonna sekkumistes kohustuste kohandamiseks täpsemad tingimused. Ökokavade ja põllumajanduskeskkonna sekkumiste toetuste ühikumäärade arvutused on koostanud Põllumajandusuuringute Keskuse maamajanduse analüüsi osakond, kes on valdkondlike ekspertteadmistega ning oma tööülesannete täitmisel sõltumatu ÜPP kava rakendamise eest vastutavast asutusest. Arvutustes on kasutatud Eesti Statistikaameti ja FADN andmebaasi andmeid, Eesti Taimekasvatuse Instituudi, Põllumajandusuuringute Keskuse, Põllumajanduse Registrite- ja Informatsiooni Ameti, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli, Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi, Eesti Hobusekasvatajate Seltsi, Kihnu Maalambakasvatajate Seltsi, Keskkonnaameti, Pärandkoosluste kaitse ühingu, Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR OÜ, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Consultare OÜ, Põllumajanduse- ja toiduameti, Keskkonnainvesteeringute keskuse jt. pädevate asutuste andmeid, teadusuuringute andmeid ning erinevaid sh põllu- ja maamajanduse konsulentide, teadlaste eksperthinnanguid, kui neis valdkondades ei ole uuringuid teostatud või statistikat kogutud. Kasutatud on viimaseid andmeid, mis arvutuste tegemise ajal kättesaadavad olid ning võimalusel ka viimase kolme aasta keskmisi näitajaid. Arvutustes on arvestatud võimalikku kattuvust tingimuslikkuse nõuetega ja kohustuslike tegevuste toetamine on seeläbi välistatud. Topelttoetamise vältimiseks on toetusõiguslikkuse nõuetega välistatud teatud sekkumiste üheaegne taotlemine või kehtestatud erinevad ühikumäärad (näiteks mahepõllumajandustootjatele sekkumiste puhul, kus mõned nõuded sekkumise paketis on mahepõllumajanduse nõuded). Enamike ökokavade ja põllumajanduskeskkonna toetuste puhul kompenseeritakse saamata jäänud tulu ja lisakulutused osaliselt. 3.1.3 Selgitus selle kohta, kuidas saavutada artiklis 105 sätestatud suurem üldine panus Eesti lähtub strateegiakava keskkonnameetmete disainis oma keskkonnaseisundist ning roheleppe, eelkõige elurikkuse strateegia, Talust taldrikule strateegia ning metsastrateegia eesmärkidest, vähendades põllumajanduse keskkonna- ja kliimaalast jalajälge, samal ajal tagades toiduga kindlustatuse ja põllumajanduse konkurentsivõime ning säilitades metsade elurikkust ja tõhustades metsade säästvat majandamist kliimamuutustele vastupidava puistu kujundamisega. Seetõttu jätkuvad mitmed ennast õigustanud keskkonnatoetused väiksemate või suuremate muudatustega ka strateegiakavas. Näiteks jätkatakse piirkondliku veekaitsetoetusega, kuid see laieneb edaspidi lisaks tundliku põhjaveega aladele ka pinnaveekogudele, mille ääres rakendatakse veeseadusega võrreldes laiemaid veekaitsevööndeid. Sealjuures toetatakse mõnel juhul ka selliseid jätkuvaid tegevusi, mille tulemus on seni makstud toetuse kaasabil küll saavutatud, kuid mille mõju ei pruugi toetusteta olla püsiv. Ka roheleppe strateegiate eesmärkide saavutamisel on oluline, et arvestataks riikide seniseid tulemusi ning ollakse paindlik. Lisaks sellele pakutakse välja mitmeid uusi keskkonnasekkumisi. Kui seni on maaelu arengukavade kaudu juba pööratud suurt rõhku mulla- ja veekeskkonnale ja keskkonnahoidlikele majandamispraktikatele, siis mitmed strateegiakava uued sekkumised on suunatud just elurikkusele (ökoalad, väärtuslikud püsirohumaad, ökosüsteemi teenused jms) ning kliimale (põllumajandusmaade lupjamine). Mõningate kohendustega jätkuvad elurikkuse eesmärgiga pärandniitude hooldamise, kohalike sortide ja ohustatud loomatõugude ning mesilaste korjealade toetused. Põllumajandusuuringute Keskus on põllumajanduskeskkonna meetmete hindamise ning selleks vajalike uuringute ja seire läbiviijaks olnud alates maaelu arengukavade rakendamisest ning on perioodil 2014–2020 MAK-i 3. prioriteedi loomade heaolu toetuse ning 4. ja 5. prioriteedi meetmete hindajaks. Põllumajanduskeskkonna toetuste hindamise iga-aastaste aruannetega on võimalik tutvuda Põllumajandusuuringute Keskuse kodulehel. 3.1.4 Selgitus selle kohta, kuidas ÜPP strateegiakava keskkonna- ja kliimaaspektid peaksid aitama kaasa juba kehtestatud pikaajalistele riiklikele eesmärkidele, mis on sätestatud XI lisas osutatud õigusaktides või tulenevad neist Strateegiakava keskkonnaarhitektuuri suunanäitajaks on Eesti riiklikul tasemel strateegiline dokument – Põllumajanduse ja kalanduse valdkondlik arengukava 2030. Arengukava seab loodus- ja elukeskkonna hoidmise toidutootmisel olulisele kohale, rõhutades sealjuures ka ühiskonna ootust. Strateegiakava sekkumiste kaudu püütakse leida tasakaalu ühiskondlike ootuste ja põllumajanduse majandushuvide vahel. Eesti keskkonnaõiguses seatakse keskkonnahoiu baastase, kuid täiendava keskkonnahoiuga kaasnevad kohustused vajavad hüvitamist. Keskkonna- ja kliimaarhitektuuri täiendavate keskkonnanõuetega pindala- ja loomatoetused pakuvad põllumajandustootjatele laia menüü sekkumisi nii ökokavadena kui spetsiifilisemate mitmeaastaste põllumajanduskeskkonna kohustustena. Ökokavad on peamiselt suunatud keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõtule ja laiemale kasutusele, põllumajanduskeskkonna toetused aga rohkem piirkondlike ja spetsiifiliste probleemide lahendamiseks. Keskkonnasekkumiste kaudu aidatakse kaasa, et põhja- ja pinnavesi oleks heas seisus, maa- ja mullakasutus tasakaalustatud, looduse elurikkus, liigid ja elupaigad säiliksid, maastikud oleksid mosaiiksed ja kliimamuutuste mõjuga oleks arvestatud. Metsanduse puhul lähtutakse „Eesti metsanduse arengukavast aastani 2030“, mille järgi mesandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga, on kaasav, arvestades sotsiaalseid ja kultuurilisi väärtusi ning metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline. Strateegiakava aitab erametsaomanikel täita looduskaitseseadusest ja nõukogu direktiividest tulenevaid loodusliku linnustiku kaitse, looduslike elupaikade ning loomastiku ja taimestiku kaitse nõudeid. 3.1.5 Kui asjakohane, siis ÜPP panus LIFE projektidesse Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel ja mitmete partnerite koostöös on paralleelselt strateegiakava rakendusperioodiga käimas kaks kümneaastast LIFE integreeritud projekti - Viru alamvesikonna veevaldkonna projekt CleanEST ja looduskaitse projekt Loodusrikas Eesti ehk ForEst&FarmLand. Projektides on osalised ka Maaeluministeerium ning metsandus- ja põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid. CleanEST Projekti kogumaksumus on 16,7 miljonit eurot, mida EL LIFE programm rahastab 10 miljoni euro ulatuses. Pro jekt viiakse ellu aastatel 2019– 2028. Projekti eesmärk on Ida-Eesti veemajanduskavas ja meetmeprogrammides Viru alamvesikonnale ettenähtud meetmete rakendamine ning uue veemajanduskava koostamise toetamine perioodiks 2021 – 2027. Peamised tegevusvaldkonnad on jääkreostuse ohutustamine, rändetakistuste likvideerimine, põllumajandusest tuleneva surve vähendamise meetmed, kohtkäitlussüsteemide investeeringuvõimaluste selgitamine ning keskkonnateadlikkuse suurendamine. Loodusrikas Eesti Projekti kogumaksumus on 19,6 miljonit eurot, mida EL -i LIFE programm rahastab 11 611 434 euro ulatuses. Pro jekt viiakse ellu aastatel 2020– 2029. Projekti fookuses on metsaelupaikade ja poollooduslike koosluste ning neist sõltuvate liikide kaitse. Tegevuste hulka kuuluvad mh loodusväärtuste parem kaitse põllumajandusmaadel, kus erilise tähelepanu all on põllulindudega seotud tegevused, tolmeldajate rakendusuuringud, erametsameetmete parem kavandamine looduskaitsealadel, võõrliikide tõrjumise meetmed ja keskkonnateadlikkuse suurendamine. Lisaks kaudsetele seostele (nt mõlemas projektis soovitused keskkonnameetmete paremaks rakendamiseks) on Loodusrikka Eesti projektil ka otsene seos strateegiakava sekkumistega. Pärandniitude hooldamise toetuse ja väärtuslike püsirohumaade säilitamise toetuse tulemuspõhis t e lisategevus t e tingimusi ja hindamise metoodikat pilooditakse just sellest LIFE-IP projektist. 3.2 Ülevaade põlvkondade vahetuse strateegiast SWOT-analüüs toob välja raskused põllumajandusettevõtetes põlvkondade vahetusega ning maapiirkonnas elanikkonna vananemise ja vähenemise, sh noorte väljarände ning koondumise linnapiirkondadesse. Seega on olulise tähtsusega soodustada põlvkondade vahetust sekkumistega, mis aitaksid ja motiveeriksid noori põllumajandussektorisse sisenemisel, et maapiirkonna elanikkond oleks aktiivne ja elujõuline. P erioodil 2014–2020 on ÜPP I ja II samba põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus koosmõjus ligipääsuga soodsale kapitalile läbi rahastamisvahendi avaldanud positiivset mõju noorte põllumajandusse suundumisel ning aidanud kaasa põlvkondade vahetusele, mistõttu on oluline jätkata noortele põllumajandustootjatele suunatud sekkumiste rakendamisega. Sellel programmiperioodil on kavandatud põlvkondade vahetuse le kaasa aitamiseks sekkumised 7.1 „ Täiendav sissetulekutoetus noorte le põllumajandustootjatele“ ja 7.2 „ Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ ning on loodud ka soodsamad võimalused rahastamisvahendite kasutamisel. Nende sekkumistega panustat akse põlvkondade vahetusse 3% ( ÜPP I sambast 2% + ÜPP II sambast 1%) strateegiakava eelarvest ehk ligikaudu 45 miljoni euroga. Sekkumine 7.1 „ Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele“ aitab kaasa noorte põllumajandustootjate sissetuleku tagamisele ja stabiliseerimisele. Selle sekkumise rakendamiseks on eraldatud 2% otsetoetuste eelarvest. Täiendav sissetulekutoetus tagab noorte alustavate põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsuse ja loob soodsad eeldused noortele põllumajandusliku tegevusega alustamiseks. Seetõttu on planeeritud antud toetuse raames maksta kuni 40. aastastele alustavatele põllumajandustootjatele nende esimese 100 ha eest täiendavat sissetulekutoetust. Võrreldes käesoleva programmperioodiga on see oluline kuna uuel perioodil on esimestele hektaritele antava toetuse põhimõte selles, et toetuse saamiseks ei pea taotleja hoidma teatud hektarilist piirmäära, vaid esimeste hektarite eest antav toetus tagab selle, et nii väikese, keskmise kui suurema põllumajandusmaaga alustavad noored põllumajandustootjad on potentsiaalsed toetuse saajad sõltumata nende kasutuses olevast põllumajandusmaast ja toetust on võimalik saada kuni 100 hektarini. Lisaks toetusõiguslike hektarite arvu tõusule, suureneb ka ühikumäär, mis on planeeritud uueks perioodiks ühtse ühikumäärana 91€/ha kohta. Tootja kasutuses oleva põllumajandusmaa hektarite lävendi puudumine ja kõrgem ühikumäär on uuel perioodil noortele alustavatele põllumajandustootjatele atraktiivne. Sekkumise eelarveks on kavandatud 20 miljonit eurot. Sekkumise 7.2 „ Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ eesmärgiks on hõlbustada noortel põllumajandusliku tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu. Võrreldes eelmise programmiperioodiga võetakse senisest enam fookusesse noorte põllumajandustootjate äriplaanid sh nende sisulise kvaliteedi tõstmine. Kvaliteetne ja läbimõeldud äriplaan suurendab võimalust, et noored jätkavad edukalt tegutsemist ettevõtjatena põllumajanduse valdkonnas. Selleks, et noored oskaksid koostada läbimõeldud ja realistliku äriplaani on neil kohustus enne toetuse taotluse esitamist läbida ettevõtlusalane infopäev, mis on korraldatud sekkumisete 0.1 „ Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AK IS) arendamise toetus“ ja 0.2 „ Nõuandetoetus“ raames, kus tutvustatakse äriplaani koostamise põhimõtteid ja jagatakse praktilisi näiteid äriplaani ning sinna juurde kuulvate finantsprognooside koostamisest. Läbimõeldud äriplaanide tegemiseks on olulised põhiteadmised põllumajandustootmise olemusest, seda mõjutavatest teguritest, võimalikest turustuskanalitest ja finantsmajandusest. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2021/2115 saab noori põllumajandustootjaid toetada kuni 100 000 euroga. Võttes arvesse äritegevusega alustamise riske, on Eestis otsustatud maksimaalset toetuse suurust vähendada kuni 60 000 euroni. Sekkumise 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ raames on kavandatud toetada ligikaudu 416 noort põllumajandustootjad kokku 25 miljoni euroga. Lisaks tagastamatule abile ehk toetusele on noortel põllumajandustootjatel võimalus kasutada ka strateegikavas välja toodud rahastamisvahendi võimalusi. Rahastamisvahendi kaudu vähendatakse eelhindamise käigus tuvastatud turutõrget ning tagatakse kapitalile ligipääs nii pikaajalisteks investeeringuteks, kasvuinvesteeringuteks kui ka noortele põllumajandusettevõtjatele äärmiselt vajalikuks käibekapitaliks. Rahastamisvahendi raames planeeritud toodetes seatakse noortele põllumajandustootjatele soodsamad tingimused (nt madalam intress, väiksem tagatis), mis soodustab noorte põllumajandustootjate ligipääsu kapitalile. Selleks, et soodustada põlvkondade vahetust senisest enam, on noortele põllumajandustootjatele loodud erisused ka teistes strateegiakava sekkumistes. N äiteks eelistatakse sekkumises 2.5 „ Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“ noori põllumajandustootjaid andes neile taotluse hindamisel täien davaid hindepunkte. Sekkumises KK1 „ Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ on noortel põllumajandustootjatel toetuse määra 10% kõrgem võrreldes teiste põllumajandustootjatega. Ka riigi poolt on mitmeid stiimuleid, mis aitavad kaasa ettevõtlusega alustamisele ning põlvkondade vahetusele. Näiteks ettevõtte asutamine Eestis on väga lihtne ning ettevõtlust toetavad ka mitmed riigipoolsed e-teenused, kiire interneti kättesaadavus ja tugev haridussüsteem. 3.2.1 Kui asjakohane, siis ÜPP panus Erasmuse projektidesse Ei kohaldu 3.3 Selgitus selle kohta, kuidas tootmiskohustusega seotud sissetulektoetust hõlmav sekkumine, millele on osutatud III jaotise II peatüki 3. jao 1. alajaos, on kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga - 2000/60/E Ü Tootmiskohustusega seotud otsetoetused on kooskõlas v eepoliitika r aamdirektiivi 2000/60/EÜ artik l i 11 punktiga 3(e) läbi kohustuslike maja pidamisnõuete esimese nõude, millega kehtestatakse põllumajandusmaa niisutamiseks kasutatava pinna- ja põhjavee veeluba. 3.4 Ülevaade eesmärgist saavutada sissetulekutoetuse õiglasem jaotamine ning tulemuslikum ja tõhusam suunamine Eesti rakendab toetuste õiglasema jaotuse eesmärgi täitmisel täiendatavat ümberjaotavat toetust (sekkumine 1.2) ja tootmiskohustusega seotud toetuseid piimalehma, lihaveise, lamba-kitse, teravilja ja puu- ja köögivilja ning marjakultuuride ning seemnekartuli kasvatamisel (sekkumised 1 .3–1.8 ). Vajaliku 10% täitmiseks suunatakse täiendava ümberjaotava toetuse eelarvesse 5% ja tootmiskohustusega seotud toetuste sekkumistesse 13% otsetoetuste eelarvest. Ümberjaotav efekt saavutatakse tootmiskohustusega seotud toetuste puhul väiksemate karjade kõrgema toetusmääraga ja esimeste hektarite toetamisega. Planeeritud sekkumised suurendavad keskkonnameetmete osatähtsust toetustes (va investeeringutele) , sh enam keskmisest suuremates majapidamistes. Planeeritud sekkumiste eelarvete vähenemise negatiivne mõju loodavale netolisandväärtusele (võrdluses perioodiga 2014–2020) on muude tingimuste samaks jäädes väiksem keskmisest väiksemates majapidamistes. Eestis on keskmine ühtse pindalatoetuse (ÜPT) pind 2021. aasta taotluste alusel 69 ha , kuid FADN andmetel oli keskmise põllumajandustootja kasutuses oleva põllumajandusliku maa suurus 2019. aastal 130 ha, mille järgi seame ümberjaotava toetuse maksimaalseks toetatavateks ha arvuks 1–130 ha ja ümberjaotavat efekti kirjeldame võrdluses alla 130 ha suurused ja 130 ha ning suuremad majapidamised. 89 % ühtse pindalatoetuse ( ÜPT ) taotlejatest on alla 130 ha suuruse toetusõigusliku pinna ga ja neile kuulub 24% kogu toetusõiguslikust pinnast, nende keskmine maakasutus on 19 ha. EAGFist planeeritud põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks (sekkumine 1.1), ümberjaotav toetus (sekkumine 1.2) ja tootmiskohustusega seotud toetused (sekkumised 1.3– 1. 8) koos ökokavadega (sekkumised (ÖK1–ÖK5) suunavad 130 ha väiksematele majapidamistele 28% otsetoetuste eelarvest , millega saavutatakse nende jaoks 17 % kõrgem ühikumäär (237 €/ha) kui keskmine (203 €/ha) ja 2 4% kõrgem ühikumäär kui 130 ha ja suurematel majapidamist el (192 €/ha) . Ümberjaotava toetuse ja seotud toetuste eelarvest suunatakse 61% alla 130 ha suurustele majapidamistele, mis tagab ca 11% (ca 109,8 mln €) otsetoetuste eelarvest suunamise alla 130 ha suurustele majapidamistele . Selle tagab ümberjaotav toetus ja eelkõige väiksemate karjade kõrgem ühikumäär. Alljärgnev tabel iseloomustab indikaator R.6 ja Eesti valitud ümberjaotava toetuse efekti hinnangute erinevust. perioodi eelarve kokku, € sh alla 69 ha majapidamistele kogu otsetoetuste eelarvest , € sh alla 130 ha majapidamistele kogu otsetoetuste eelarvest , € Sekkumine 1.1 526 978 302 84 341 289 8% 125 730 586 12% Sekkumine 7.1 20 158 588 3 703 596 0,4% 5 694 850 1% Sekkumised ÖK1 kuni ÖK5 279 365 200 19 080 073 2% 39 111 128 4% Sekkumised 1. 3–1.8 (tootmiskohustusega seotud toetused) 131 030 819 56 671 971 5,6% 85 169 602 8,4% Sekkumine 1.2 (ümberjaotav toetus) 50 396 469 15 208 298 1,5% 24 635 134 2,4% Otsetoetused kokku 1 007 929 378 179 005 227 18% 280 341 299 28% Ö K1–ÖK5 rahastamine EAGFi eelarvest senise EAFRD eelarve asemel mõjutab oluliselt tootjate sissetulekut. Eestis ei kata alates 2015. aastast kogutoodangu väärtus tootmiskulusid ning toetustel (va investeeringutele) on tulu puudujäägi katmisel suur roll nii väiksetel kui suurtel majapidamistel. Praegusel perioodil keskmisest väiksemad majapidamis ed FADN i andmetel Tootmisest lahti seotud otsetoetused moodusta vad 61% toetustest (v . a investeeringutele), m aaelu arengukava keskkonnatoetused moodustavad 20% ning tootmiskohustusega seotud toetused 4%, muu d toetus ed 15%. Toetuste (va investeeringutele) osatähtsus loodavas netolisandväärtuses on 69%. Hinnangulise d muutused strateegiakavas planeeritud sekkumiste 1.1–1.8 tulemusel: - Keskkonnatoetused suurenevad 0,4%, kuid nende osatähtsus kogu keskmise ettevõtte toetussummas (v . a investeeringutele) suureneb 24%-le . - sekkumised 1.1 ja 1.2 ( põhisissetulekutoetus koos ümberjaotava toetusega ) võrdluses praeguse perioodi tootmisest lahti seotud otsetoetustega vähene vad -33% . Kokku vähenevad toetused ( v . a investeeringutele ) keskmisest väiksema maakasutusega ettevõttes 16% ning seetõttu vähene b netolisandväärtus 11% muude tingimuste samaks jäädes. Praegusel perioodil keskmisest suuremad majapidamis ed FADN i andmetel T ootmisest lahti seotud otsetoetused moodustavad 68% toetustest (v . a investeeringutele), m aaelu arengukava keskkonnatoetused moodustavad 23% ning tootmiskohustusega seotud toetused 3%, muu d toetus 7%. Toetuste (va investeeringutele) osatähtsus loodavas netolisandväärtuses on 70%. Hinnangulise d muutused strateegiakavas planeeritud sekkumiste 1.1–1.8 tulemusel: - Keskkonnatoetused suurenevad 5,6% ning osatähtsus kogu keskmise ettevõtte toetussummas (v . a investeeringutele) suureneb 30%-le - sekkumised 1.1 ja 1.2 ( põhisissetulekutoetus koos ümberjaotava toetusega ) võrdluses praeguse perioodi tootmisest lahti seotud otsetoetustega vähenevad -39% Kokku vähenevad toetused ( v . a investeeringutele ) keskmisest suurema maakasutusega ettevõttes 21% ning netolisandväärtus vähene b 15% muude tingimuste samaks jäädes. Eesti ei rakenda degressiivsust ja otsetoetuste piiramist ( capping ), kuna otsetoetuste sihipärasemaks suunamiseks on Eestil kavas rakendada ümberjao ta vat toetust ning täiendavalt toetada keskmise ja väikese suurusega ettevõtteid tootmiskohustusega seotud otsetoetustega. Otsetoetuste piiramist on võimalik rakendada ainult põhilisele sissetulekutoetustele . A rvestades, et põhilise sissetulekutoetuse ühikumäär on võrreldes käesoleva perioodiga madalam , ei ole otsetoetuste piiramise rakenda mine asjakohane . Põhjendused artikli 29 lõike 1 teise lõigu ja artikliga 98 seotud erandi kohta 3.5 Ülevaade sektoriga seotud sekkumistest 3.5.1 Puu- ja köögivili Puu- ja köögiviljasektoriga on otseselt seotud p õllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks (sekkumine 1.7), mis on seotud EE1 vajadus t ega 1.2 ja 1.7 - t agada toetuste õiglane jaotus s ihitult majanduslikult keerulis emas olukorras sektoritele või sektori osadele ja maksta tootmiskohustusega seotud toetusi vastavalt EE1 SWOT tugevus ele 5 (mitmekesine tootmine) , nõrkus tele 1 (madalad tootjahinnad) , 2 (kõrgemad tootmiskulud) , 3 (tootlikkuse kasvu aeglustumine) , 4 (sissetulekute kõikuvus) , võimalus t e le 4 (t arbijanõudluse suurenemine kohalikku päritolu köögiviljade, värskete puuviljade ja marjade puhul ) ja oh tudele 1 (tootjahindade volatiilsus) , 2 (energiahindade ebakindlus) , 3 (ebasoodsad ilmastikutingimused) . Erieesmärkide EE2 – EE6 sekkumiste fookus ei ole seatud spetsiifiliselt sektorite lõikes, mis ei välista puu- ja köögiviljasektoriga seotust. Puu- ja köögivilja toodangu väärtuse osatähtsus Eesti põllumajanduse majandus haru kogutoodangu väärtuses on ca 4%. Kogu kasutatavast põllumajandusmaast moodustab avamaaköögiviljade, maasikate viljapuude ja marjaaedade kasvupind ~1%. 2021. aastal a vamaaköögivilja kasvupind kokku 1818 ha ning viljapuude ja marjaaedade ja maasika kasvupind kokku 4705 ha Tarbitud köögivilja kogusest kasvatati 41%, isevarustuse tase on madal. T arbitud puuvil ja ja marja kogusest kasvatati 6,8%. 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetel on 440 majapidamist spetsi aliseerunud aiandusele, mis on ca 4% kokku põllumajanduslike majapidamiste arvust, kuid aianduskultuure kasvatab üle 1300 majapidamise. Sektoril on oluline sotsiaalne roll maapiirkondade hõive kaudu, kuna kasutatakse keskmisest enam tööjõudu. Aiandus es tuleb panustada oluliselt isevarustatustaseme tõstmisesse, seda nii köögivilja, puuviljade ja marjade tootmisel. I sevarustatuse tase me suurenda miseks, on sektoril vaja suurendada tootmismahte ning samuti leida vahendeid, et investeerida kaasaegsesse tootmistehnoloogiasse (EE2 SWOT nõrkused 7 ja 8). Aianduse üheks arengutakistuseks on vähene masinkorje kasutamine ning kõrge tööjõukulu (EE2 SWOT nõrkus 10), mistõttu on tootmismahud väiksemad. Samuti konkureerivad kodumaised puu- ja köögivi l jad importtoodanguga, mis on oluliselt odavamad. Aianduses tootmisega alustamiseks ei ole vaja suurt põllumajandusmaa pinda, mistõttu on aiandus aktraktiivne uuetele ja ka noortel põllumajandustootjatele (V1.2, EE1 SWOT tugevus 5, V7.2, EE7 SWOT oht 2). Aianduses on kogutoodangu väärtus hektari kohta kõrgem kui FADNi keskmine, kuid kogukulud on kõrgemad ning arvestades, et tegu on tööjõumahuka sektoriga on netolisandväärtus tööjõuühiku kohta keskmisest madalam ning muude tegurite nagu tööjõu, intressi ja rendimaksete jaoks ei jää piisavalt vahendeid, mistõttu on oluline toetada aiandussektorit täiendavalt tootmiskohustustega seotud otsetoetuse kaudu (V1.1, V1.2, V1.6, V1.7). Planeerinud tootmiskohustusega sekkumise1.7, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks, eesmärgiks on aidata kaasa aianduses konkurentsivõime parandamisele piiramata puu- ja köögiviljade ning marjade kasvupinda või kogutoodangu suurenemist ning tagada õiglasem sissetulek väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Toetus on suunatud toetusõiguslike kultuuride kasvatajatele, kes kasvatavad neid vähemalt 0,3 ha ning toetust makstakse ühtse ühikumääraga. Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise seotud toetuse eelarvest suunatakse 50% keskmisest väik s ema maakasutusega majapidamistele. Nii seotud toetus aianduskultuuridele kui täiendav ümberjaotav toetus panustavad antud sektoris väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutlikkusse. Puu- ja köögiviljasektori konkurentsivõimesse läbi põllumajandustootjate koostöö ja tootjaorganis a tsioonide moodustamise ja nendesse koondumise kaudu panustavad ka sektoripõhised sekkumised. Kuigi Eestis ei ole 2022. a I poolaasta seisuga veel mitte ühtegi tootjaorganisatsiooni p uu- ja köögiviljasektori s moodustatud, siis on loodud riigi poolt eeldused n ende tekkeks, nii tootjaorganis a t sioonide tunnustamise tingimuste väljatöötamisega kui ka strateegiakavas ku jundatud sekkumiste kaudu tootj aorganisatsioonide loomiseks ja arendamiseks. Lisaks on loodud võimalus ka sektoripõhiste sekkumisviiside rakendamiseks ja selleks on stra t eegikavas kavandatud neli sekkumist puu- ja köögivilja sektoris „ (47(1)(a)) investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, teadusuuringutesse ja eksperimentaalsetesse ja uuenduslikesse tootmismeetoditesse ja muudesse meetmetesse “, „ (47(1)(b)) nõustamisteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses säästvate kahjuri- ja haigustõrjemeetodite, taimekaitsevahendite säästva kasutamise, kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise, töötingimuste, tööandja kohustuste ning töötervishoiu ja tööohutusega “, „(47(1)( c )) koolitus, sealhulgas juhendamine ja parimate tavade vahetamine, eelkõige seoses säästvate kahjuri- ja haigustõrjemeetodite, taimekaitsevahendite säästva kasutamise, kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamise ga“ ning sekkumine „ (47(1)(d)) - mahepõllumajanduslik või integreeritud tootmine “. 3.5.2 Mesindustooted Mesindussektori sekkumine panustab strateegikava EE2 - ,,Suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule“ täitmisse. Sekkumise vormiks on toetus, mida tagastamatu abina antakse eesmärgi saavutamiseks teostatud tegevustega kaasnevate abikõlblike kulude hüvitamiseks. Mesindus on põllumajanduse ökosüsteemi seisukohast väga oluline ja vajalik sektor. Eesti puhas loodus ja üleüldine keskkonnateadliku tarbimise populaarsuse kasv loovad mesindusega tegelemiseks head võimalused. Samas jääb Eestis peetavate mesilasperede arv olemasolevast looduslike taimekoosluste meekorje potentsiaalist kaugele. Kuigi viimase kümne aasta lõikes on mesilasperede arv peale suurt langust sellele eelneval kümnend il tõusnud ca 30 tuhandelt ca 50 tuhandele, siis viimastel aastatel on kasv seiskunud. Mesilasperede arvukust mõjutab sektori üldine konkurentsivõime ja turule orienteeritus. Konkurentsivõime ja turule orienteerituse vähenedes pöördub ka mesilasperede arvukus langusesse. Mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust pärsivad mitmesugused tegurid, milledest olulisimad on mesilashaiguste levik, majanduslik mittetasuvus, mesinike kõrge keskmine vanus ja mittetõhus koostöö. Mesilasperede suremuse uuringu COLOSS kohaselt on Eestis viimastel talvedel hukkunud ca 13 – 16% uuringus osalenud mesinike mesilasperedest. Suur roll mesilaste hukkumises on mesilashaigustel, milledest tõsiseim on varroatoos. Haigustega võitlemisel on tähtis roll mesinike teadlikkuse tõstmisel, haiguste tõrjeks tõhusate vahendite kasutamisel ning haiguste analüüsimisel ja teadusuuringutel. Eesti mee tootmiskulud ja omahind on siinsete kliimatingimuste tõttu EL keskmisega võrreldes oluliselt kõrgemad, sest mesilased vajavad talvesööta ja mesilastarud täiendavat soojustamist. Mesindusest saadavat tulu vähendab ka mesilasperede väike arv mesiniku kohta ning ebaõigete mesinduspraktikate viljelemine. Mesinduse tasuvuse tõstmiseks on oluline panustada parimate mesinduspraktikate vahetamisse, mesilaste tõuaretusse, mee kvaliteedi parandamisse, koostöösse siseriiklike ja teiste riikide teadusasutustega ning tarbijate teadlikkuse tõstmisesse. Mesinike keskmine vanus tõuseb ja läheneb 60 aastale. Mesinduse järjepidevuse ja mee vajaliku tootmistaseme tagamiseks on tähtis sektori kandepinda laiendada, propageerides mett ja mesindust, suurendades mesinike professionaalsust ning kaasates ja koolitades välja uusi mesindusega alustajaid. 2020. aastal tegutses Eestis viis erinevat mesindusorganisatsiooni ning hulk piirkondlikke aianduse ja mesinduse seltse. Organisatsioonide eesmärgid ja prioriteedid on erinevad. Koostööst saadava kasu suurendamiseks ja tegevustes sünergia tekkimiseks on vaja arendada organisatsioonide ülest koostööd. Eeltoodud vajadustest, eelmistel EL eelarveperioodidel mesindusprogrammi meetme raames alustatu edasiarendamisest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 55 sätestatud sekkumisviisidest lähtudes rakendatakse Eestis järgmisi mesindussektori sekkumisi: 2.1.1 Mesindussektori sekkumine 1 – mesinike teadmiste ja oskuste parandamine ning tehniline abi; 2.1.2 Mesindussektori sekkumine 2 – materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud; 2.1.3 Mesindussektori sekkumine 3 – analüüse tegevate laboratooriumite toetamine; 2.1.4 Mesindussektori sekkumine 4 – koostöö teadusasutustega; 2.1.5 Mesindussektori sekkumine 5 – tarbijate teadlikkuse tõstmine. Eelmistel EL eelarveperioodidel mesindusprogrammi meetme rakendamisel saadud positiivse kogemuse põhjal toimub toetuse taotlemine ühiselt kõikide sekkumiste terviklikuks rakendamiseks koostatud tegevuskava alusel, mitte iga sekkumise 2.1.1 – 2.1.5 kohta eraldi. Organisatsioonide ülese koostöö arendamise eesmärgil saab toetust taotleda vaid üks vähemalt kolmest mesindussektori organisatsioonist moodustatud ühendus (mesinduskogu), kes esitab kõigi mesindussektori sekkumiste tervikuna rakendamiseks parima tegevuskava. Tarbijate teadlikkuse tõstmisele suunatud sekkumise 2.1.5 tegevused (müügiedendus ja turundus) panustavad ka EE2 sekkumisse 2.4 „ Põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekuse tõstmine”, mesinike teadmiste ja oskuste tõstmisele suunatud sekkumise 2.1.1 tegevused (koolitused, infomaterjal, usaldusmesinikud, jne) horisontaalsesse eesmärki ning materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse investeerimisega seotud sekkumise 2.1.2 tegevused (nt aretusteg evuse inventar) EE6 sekkumisse ÖK5 „ Mesilaste korjeala toetus”. Mesindussektori s ekkumis t e 2.1.1–2.1.5 summaarne soovituslik rahaeraldis EL eelarvest on 140 399 eurot eelarv eaasta kohta ning perioodi 2023– 2027 peale kokku 701 995 eurot . EL rahaeraldisele lisanduvad Eesti riigieelarve vahendid E L rahaeraldisega samas suuruses . Kirjeldus usaldusväärs e meetod i kohta talvitumisele minevate mesilasperede arvu kindlaksmääramiseks liikmesriigi territooriumil igal aastal ajavahemikus 1. septembrist 31. detsembrini Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2022/126 artikli 37 kohaselt on liikmesriigil kohustus sätestada usaldusväärne meetod talvitumisele minevate mesilasperede arvu kindlaksmääramiseks . Eestis hakatakse talvitumisele minevate mesilasperede arvuna kasutama Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põllumajandusloomade registris 31. detsembri seisuga regi streeritud mesilasperede arvu. Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 74 „ Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded “ § 1 lõike 5 kohaselt esitatakse registrile andmed mesilasperede arvu muutumise kohta kuu viimase kuupäeva seisuga sündmusele järgneva kuu 5. kuupäevaks . 3.5.3 Vein Ei kohaldu 3.5.4 Humal Ei kohaldu 3.5.5 Oliiviõli ja lauaoliivid Ei kohaldu 3.5.6 Veise- ja vasikaliha Lihaveisesektoriga on otseselt seotud p õllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks (sekkumine 1.4), mis on seotud EE1 vajadustega 1.2 ja 1.7 - t agada toetuste õiglane jaotus s ihitult majanduslikult keerulis emas olukorras sektoritele või sektori osadele ja maksta tootmiskohustusega seotud toetusi vastavalt EE1 SWOT tugevus ele 5 (mitmekesine tootmine) , nõrkus tele 1 (madalad tootjahinnad) ja 12 (jõudluskontrolli madal osakaal ), 2 (kõrgemad tootmiskulud) , 3 (tootlikkuse kasvu aeglustumine) , 4 (sissetulekute kõikuvus) , 6 (palju toetustest sõltuvaid ettevõtteid), 8 (R endimaade suur osakaal ) ja oh tudele 1 (tootjahindade volatiilsus) , 2 (energiahindade ebakindlus). Erieesmärkide EE2–EE6 ja EE9 sekkumiste fookus ei ole seatud spetsiifiliselt sektorite lõikes, mis ei välista lihaveisesektoriga seotust. Veiste toodangu väärtus (nii piima- kui lihatõugu) moodustab Eesti põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtusest ca 5%. Lihaveiste osakaal kokku veiste arvus suureneb (2020 aastal 31%), kuid toodetava liha koguse andmeid statistikas ei kajastata. 2020. aastal oli lihaveiste arv Eestis 79 000, kellest 56% olid põllumajandusloomade registri andmetel puhtatõulised lihaveised . Ammlehmade ja vähemalt 8 kuu vanuste lihaveise lehmmullikate, kelle ema on lihaveise tõugu, arv 2020. aastal kokku oli 47 619 kokku 1726 karjas . Jõudluskontrollis oli 11.04.2022 seisuga 435 isiku ühe 75% lihaveise tõu veresusega vähemalt 8 kuu vanuseid lehmmullikaid ja ammlehma si d kokku 18 484 looma . Lihaveisekasvatusel on suur sotsiaalne roll maapiirkonnas hõive tagajana. 2021. aastal oli veiseliha isevarustatuse tase 79%. Aretusloomade ja elusveiste eksport moodustab kogu põllumajandussaaduste ekspordist 2%. Lihaveisekasvatusel on oluline roll toidu tootmisel ja keskkonnahoidu panustamisel (karjatamine, orgaanilise väetise tootmine, mahepõllumajandus (EE4 SWOT tugevus 2 - p õllumajanduskeskkonna ja mahepõllumajanduse meetmega hõlmatud suur osa põllumajandusmaast , EE5 SWOT võimalused 4 - r ingmajanduse põhimõtete rakendamine , EE6 SWOT tugevus 4 - Eestis on elurikkust soodustavaid poollooduslikke kooslusi ja nõrkus 1 - e lurikkuse, sh lindude arvukuse vähenemine põllumajandus- ja metsamaastike ). Seejuures on ainult lihaveisekasvatusele spetsialiseerunud majapidamiste arv madal ja mitmed lihaveisekasvatajad on segatootjad. Lihaveisekasvatust iseloomustab pikk tasuvusaeg ning investeeringuvajadust ei suudeta katta. Kvaliteedi parandamine läbi jõudluskontrollis ja teadlikkus aretustöös osalemine tagaks sektorile kõrgema sissetuleku saaduse ühiku kohta (EE1 SWOT nõrkus 1). Probleemiks on lihaveise karjade osakaalu vähesus jõudluskontrollis , mis paraku paremate lihajõudlusnäitajate saavutamise abil kvaliteeti ei taga (EE1 SWOT nõrkus 12). Lihaveisesektor on keskmisest madalama tootlikkusega (EE1 SWOT nõrkus 1, 2, 3, 4, 6, 8) keskmisest väiksema majandusliku suurusega, suurema tasustamata peretööjõu osakaaluga, ega taga tootjatele toetusteta õiglast sissetulekut (V1.1, V1.2 ja V1.7). Tootmiskohustusega seotud toetuse eesmärgiks on aidata lihaveisesektoris tagada sissetulekute stabiilsus ning hüvitada turult saadava tulu puudujääki, tagades majapidamistele jätkusuutlikkus. Toetus on suunatud kõikidele lihaveisekasvatajatele, kes tegelevad lihaveisekasvatusega ja toetuse maksmise aluseks on nende poolt kasvatatavate toetusõiguslike loomade arv alates viie ammlehmaga karjadest (rohkem spetsialiseerunud ja suurema sõltuvusega sissetulekutes lihaveisekasvatuses) arvestades toetuste õiglasema jaotuse eesmärki. Toetust makstakse diferentseeritult, mille eesmärgiks on toetada rohkem väiksemaid karju ning maksta jõudluskontrollis ja ühe 75% lihaveise tõu veresusega ammlehmade ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest . Toetustest olulisel määral sõltuva sektori arengut võib hakata piirama karja toetuse sihtgrupist välja langemine, mistõttu on sekkumise sihtgrupina planeeritud kõikide karjade esimesed loomad. Ammlehma kasvatamise tootmiskohustusega seotud toetuse eelarvest suunatakse 26% keskmisest väiksema maakasutusega majapidamistele ning toetatakse karja esimest 200 looma, ühikumäära diferentseeritakse 1–100 ja 101–200 looma ja jõudluskontrollis ühe 75% lihaveise tõu veresusega ammlehmade ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate lõikes. Nii seotud toetus ammlehmadele kui ümberjaotav toetus panustavad antud sektoris väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutlikkusse ja kvaliteedi parandamisse (V1.1, V1.2, V1.7). 3.5.7 Piim ja piimatooted Piimatootmise sektoriga on otseselt seotud p õllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks (sekkumine 1.3), mis on seotud EE1 vajadustega 1.2 ja 1.7 - t agada toetuste õiglane jaotus s ihitult majanduslikult keerulis emas olukorras sektoritele või sektori osadele ja maksta tootmiskohustusega seotud toetusi vastavalt EE1 SWOT tugevusele 1 ( Konkurentsivõimelised ettevõtted (tootmises) ja 2 (p iimatoodang lehma kohta Euroopa kõrgemaid, kvaliteetne tooraine ), nõrkus tele 1 (madalad tootjahinnad) , 2 (kõrgemad tootmiskulud) , 3 (tootlikkuse kasvu aeglustumine) , 4 (sissetulekute kõikuvus), 7 (suur laenukoormus) ja oh tudele 1 (tootjahindade volatiilsus) , 2 (energiahindade ebakindlus) , Erieesmärkide EE2–EE6 ja EE9 sekkumiste fookus ei ole seatud spetsiifiliselt sektorite lõikes, mis ei välista piimatootmise sektoriga seotust. Piima toodangu väärtus moodustab põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtuses ligikaudu veerandi. Piimalehmade arv väheneb peamiselt väiksemate karjade arvelt ning tootlikkuse näitajad erinevad suuremate ja väiksemate karjade vahel oluliselt (kuni 50%), Tugev duaalne struktuur (300 ja enama piimalehmaga karju oli 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetel 8%, kuid neis karjades oli 68% piimalehmadest, EE1 SWOT tugevused 1 ja 2, nõrkus 7) ja suundumus enamale koondumisele on riskiks piimatootmises, kus väiksemate majapidamiste osakaal, kelle majanduslik jätkusuutlikus on tagasihoidlikum, on langemas alla 1/3 (EE2 SWOT nõrkus 1 s uur osa põllumajandus- ja toidusektori ettevõttetest on väikese turujõuga , EE1 SWOT nõrkused 1, 2, 3, 4). Piimalehmade arv oli Eestis 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetel veel 86 110, karju 1 082 sh alla 300 pealise karjaga 995. 2021. aasta lõpuks on piimalehmade arv langenud 83,6 tuhandeni ning karju on 996, loomade ja karjade arvu vähenemine on peamiselt väiksemate majapidamiste arvelt. Piimatootmisesektoris on väiksemate ja suuremate karjadega loomapidajate vahel suurenenud erinevused tootlikkuses (EE1 SWOT nõrkus 3) ning kuludega toimetulekus (V1.1, V1.2, V1.7). Tootmiskohustusega seotud toetus on suunatud eelkõige väiksematele karjadele piiramata nende arenguvõimalusi. Toetus on suunatud kõikidele piimalehma kasvatajatele ning toetust makstakse nende esimeste toetusõiguslike loomade arvu alusel. Toetust makstakse diferentseeritult karja suuruse alusel (karjad 1–270 piimalehmaga ja karjad 270 ja enama piimalehmaga), mille eesmärgiks on toetada väikseimaid karju (V1.2, V1.7). Piimalehma kasvatamise seotud toetuse eelarvest suunatakse 62% keskmisest väiksema maakasutusega majapidamistele ning toetatakse karja esimest 270 looma. Nii tootmiskohustusega seotud toetus piimalehmadele kui ümberjaotav toetus panustavad antud sektoris väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutlikkuse. 3.5.8 Lambad ja kitsed Lamba- ja kitsesektoriga on otseselt seotud p õllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks (sekkumine 1.5), mis on seotud EE1 vajadustega 1.2 ja 1.7 - t agada toetuste õiglane jaotus s ihitult majanduslikult keerulis emas olukorras sektoritele või sektori osadele ja maksta tootmiskohustusega seotud toetusi vastavalt EE1 SWOT tugevus ele 5 (mitmekesine tootmine) , nõrkus tele 1 (madalad tootjahinnad) , 2 (kõrgemad tootmiskulud) , 3 (tootlikkuse kasvu aeglustumine) , 4 (sissetulekute kõikuvus) , 6 (palju to etustest sõltuvaid ettevõtteid) ja oh tudele 1 (tootjahindade volatiilsus) , 2 (energiahindade ebakindlus). Erieesmärkide EE2–EE6 ja EE9 sekkumiste fookus ei ole seatud spetsiifiliselt sektorite lõikes, mis ei välista lamba ja kitsesektoriga. Lammaste ja kitsede toodangu väärtus moodustab põllumajandussektori kogutoodangu väärtusest 0,3%. 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli 1182 lambakasvatajat, kellel oli kokku 75 185 lammast. Kitsi on ca 4,5 tuhat. Põllumajandusloomade registri andmetel oli 2020. aastal uttede ja emaste kitsede arv, kes on vähemalt 1.03 seisuga ühe aasta vanused kokku 44 144 . L amba- ja kitse kasvatusel on suur sotsiaalne roll maapiirkonnas hõive tagajana. Lamba- ja kitsekasvatajate seas on palju mahetootjaid (EE1 SWOT tugevus 5, EE4 tugevus 2 - p õllumajanduskeskkonna ja mahepõllumajanduse meetmega hõlmatud suur osa põllumajandusmaas t). Lamba- ja kitsekasvatuse tootmistüüpi iseloomustab suur tasustamata peretööjõu osakaal , väiksem maakasutus ning keskmisest oluliselt madalam loodud lisandväärtus ja väga madal kuludega toimetulek (EE1 SWOT nõrkused 1, 2. 3, 6, ), samuti suur toetustest sõltuvus (EE1 SWOT nõrkus 6). Lamba- ja kitsekasvatusel on täita keskkonnahoiu eesmärk maastike hooldamisel ning looduskaitseliste väärtuste säilitamisel (EE5 SWOT tugevus 3 - maakasutus on ekstensiivne). Eestis on probleemiks aga loomade madal arv jõudluskontrollis, mis peaks looma eelduseks kvaliteetse aretusloomade tootmiseks ja eksportimiseks (EE1 SWOT nõrkus 12) . Lisaks on Eestis veel lambaliha tarbimine madalam võrreldes teiste loomalihaliikidega, mistõttu on ka lambaliha tarbimine madal, kuid mis eeldab kvaliteetse saaduse propageerimist ning tarbijate harjutamist. Samas on lamba- ja kitsekasvatus sobilik väiketootjatele alustamiseks ning loob madalam sisenemisbarjäärid võrreldes nt piimatootmisega. Tõusuteel on kitse- ja lambapiim käitlejate arv u suurenemine ning kasvav huvi. Tootmiskohustusega seotud toetust ute ja kitse kasvatamiseks on planeeritud maksta kümne ja enama kuni 450 põhikarja emaslooma kohta. Ühikumäära ei diferentseerita. Ute ja kitse kasvatamise seotud toetuse eelarvest suunatakse 54% keskmisest väiksema maakasutusega majapidamistele ning toetatakse karja esimest 450 looma. Nii seotud toetus uttedele ja kitsedele kui ümberjaotav toetus panustavad antud sektoris väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutlikkusse (V1.2, V1.7). 3.5.9 Pro teiinikultuurid Ei kohaldu 3.5.10 Su hkrupeet Ei kohaldu 3.5.11 Muud sektorid Teraviljasektoriga on otseselt seotud p õllumajandustootmisega seotud toetus teravilja kultuuride kasvatamiseks (sekkumine 1.6), mis on seotud EE1 vajadustega 1.2 ja 1.7 - t agada toetuste õiglane jaotus s ihitult majanduslikult keerulis emas olukorras sektoritele või sektori osadele ja maksta tootmiskohustusega seotud toetusi vastavalt EE1 SWOT tugevus ele 5 (mitmekesine tootmine) , nõrkus tele 1 (madalad tootjahinnad) , 2 (kõrgemad tootmiskulud) , 3 (tootlikkuse kasvu aeglustumine) , 4 (sissetulekute kõikuvus) , 5 ( Sektoris esineb nii vähest huvi kui teadlikkust riskijuhtimismeetmete vastu ), ja oh tudele 1 (tootjahindade volatiilsus) , 2 (energiahindade ebakindlus) , 3 (ebasoodsad ilmastikutingimused). Erieesmärkide EE2-EE6 sekkumiste fookus ei ole seatud spetsiifiliselt sektorite lõikes, mis ei välista teraviljasektoriga seotust. Teravilja toodangu väärtus moodustab põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtusest ca 23%, kuid väärtuse muutused aastate jooksul kõiguvad oluliselt (kuni üle 50% V 1.1, V1.2, V1.7, EE1 SWOT nõrkused 2 ja 4, oht 3). Teraviljakasvatusega tegeles 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetel 5269 majapidamist, kus teravilja kasvatati kokku 370 066 ha. Seejuures alla 100 ha kasvatab teravilja 77% majapidamistest, kuid neil on vaid 20% teraviljapinnast. Duaalne struktuur (10% teraviljast kasvatatakse 1% kasvatajate poolt) süveneb, samuti majandusliku jätkusuutlikkuse erinevused (saagikus, toimetulek kuludega, tootlikkus, EE1 SWOT nõrkus 3 ja 2, ohud 2 ja 3) suuremate ja väiksemate tootjate vahel. Teraviljakasvatuses on tööjõu tootlikkus keskmisest kõrgem, tootmismahud on suurenenud, kuid nii ekstreemsed ilmastikuolud, kui muutlik turuolud on teraviljakasvatust enim mõjutavad tegurid. Teraviljasektoris on võimalik väiksematel ettevõtetel viljeleda uusi ja ni š ikultuure (EE1 SWOT tugevus 5), kuid probleemiks on volatiilsed tootjahinnad, mis ei taga õiglast sissetulekud (V1.2, V1.7). Teraviljasektoris on oluline tegeleda riskide maandamisega, sealhulgas nii tootmisriskide, tururiskide kui toimetulekut uute taimekahjurite ning –haigustega ja ilmastikuoludega (EE1 SWOT nõrkus 5) . Strateegiakavas on planeeritud rakendada tootmiskohustusega seotud toetust teravilja kasvatamiseks. Toetust on planeeritud maksta toetusõiguslike teravilja kultuuride esimese 100 ha eest kui taotlejal on vähemalt 5 ha-l teraviljakultuure. Teravilja kasvatamise seotud toetuse eelarvest suunatakse 13% keskmisest väiksema maakasutusega majapidamistele ning toetatakse esimest 100 ha. Nii seotud toetus teraviljale kui ümberjaotav toetus panustavad antud sektoris väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutlikkusse (V1.2, V1.7). Seemnekartuli kasvatamisega on otseselt seotud p õllumajandustootmisega seotud toetus seemnekartuli kasvatamiseks (sekkumine 1.8 ), mis on seotud EE1 vajadusega 1.2 ja 1.7 - t agada toetuste õiglane jaotus s ihitult majanduslikult keerulis emas olukorras sektoritele või sektori osadele ja maksta tootmiskohustusega seotud toetusi vastavalt EE1 SWOT tugevus ele 5 (mitmekesine tootmine) , nõrkus tele 1 (madalad tootjahinnad) , 2 (kõrgemad tootmiskulud) , 4 (sissetulekute kõikuvus) , 5 ( Sektoris esineb nii vähest huvi kui teadlikkust riskijuhtimismeetmete vastu ), ja oh tudele 1 (tootjahindade volatiilsus) , 2 (energiahindade ebakindlus) , 3 (ebasoodsad ilmastikutingimused). PMA andmetel oli põldtunnustatud seemnekartuli pind 2021. aastal 220 ha ning seemnekartuli kasvatas 22 isikut. PRIA andmetel oli 2020. aastal kogu kartuli kasvupind 3380 ha ning kartulikasvatusega tegeles 3048 isikut. 3.6 Kui asjakohane, siis ülevaade sekkumistest, mis aitavad tagada ühtset ja integreeritud lähenemisviisi riskijuhtimisele Põllumajandussaaduste tootmisprotsess sõltub väga paljudest erinevatest teguritest nagu näiteks majanduse üldine olukord, tööjõud, sisendite hinnad kui ka ilmastiku- ja keskkonnatingimused, mida põllumajandustootjad ei suuda mõjutada. Viimastel aastatel on põllumajandustootjatele olnud väljakutseteks nii tootmis-, majandus-, poliitilised kui ka keskkonnariskid (nt maailmaturul hindade kõikumine, sigade Aafrika katk, liigniiskus ja põud), millest tulenevalt on tõhus riskijuhtimine muutunud üha olulisemaks. Kõik sellised ootamatud sündmused vähendavad põllumajandustootjate sissetulekuid, mõjutavad nende pikaajalisi tootmisplaane, konkurentsi- ja investeerimisvõimet. Seetõttu on järjest enam muutunud oluliseks rakendada erinevaid riskijuhtimisinstrumente eelkõige hinna-, tootmis- ja ilmastikuriskide ennetamiseks ja maandamiseks. Eestis on peamisteks põllumajandusriskideks saagikuse varieeruvus taimekasvatuses (eelkõige ilmastikuolude tõttu), loomataudide puhangud, põllumajandussektori jaoks oluliste tootmissisendite hinnatõusud (nt kütus, elekter, sööt, väetised jne) ja kokkuostuhindade volatiilsus, mis on eelkõige seotud hindade muutustega maailmaturul. Ilmastikust tingitud peamisteks põllumajandusriskideks on rahe, tugev tuul, torm, üleujutused, põud ja temperatuuri kõikumised. Ebasoodsad ilmastikuolud, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või äärmusliku keskkonnajuhtumi ilmnemine mõjutavad otseselt põllumajanduslikku esmatootmist toodangu mahu vähenemise, kvaliteedi halvenemise ning sellest tuleneva sissetuleku vähenemise kaudu, mis kokkuvõttes mõjutab põllumajandustootjate majandustegevuse jätkusuutlikkust. Oluline on siinkohal tõsta põllumajandustootja teadlikkus võimalikest riskidest ja nende ennetamisest või leevendamisest. Riske on võimalik ennetada sissetulekute, põllumajandustoodete ja tootmispraktikate mitmekesistamisega, investeeringutega maaparandusse sh kuivendus- ja niisutussüsteemidesse, erinevate kultuuride (sh põuakindlate sortide) kasvatamisega, mis muudavad kogutoodangu, saagid ja seeläbi ka sissetulekud stabiilsemaks. Lisaks on võimalik riske ennetada ja juhtida, kasutades saagi ja loomade kindlustamist, rahaturuinstrumente, kauba lepingulist müüki ja ka ühistegevuse eeliseid suurema tootjate ja töötlejate koostöö kaudu. Tulenevalt põllumajandustootjate vähesest teadlikkusest erinevatest riskide juhtimise (tegutsemine korraga mitmes põllumajandusliku tootmise valdkonnas, ühistegevus, loomade ja saagi kindlustamine jne) võimalustest on oluline valdkonnas edasi arendada ka nõuandeteenistuse kompetentsi. Põllumajandustootjate teadlikkuse tõstmisesse panustavad sekkumised 0.1 „ Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ ja 0.2 „ Nõuandetoetus“ . Põllumajandustootjate vastupanuvõime suurendamiseks turu- ja tootmisriskide vastu on oluline, et Eesti turul pakutakse riskijuhtimisinstrumente, sh põllumajanduskindlustust. Selleks on kuj undatud sekkumine 1.10 „ Põllumajanduskindlustustoetus“, mille eesmärk on suurendada põllumajandustootjate panust tootmisriskide vähendamisel, tagades seeläbi põllumajandusettevõtte stabiilsuse, ning vähendada tootmisriskidest tekkida võivat finantskahju. Põllumajanduskindlustustoetus aitab põllumajandustootjaid kõige levinumate riskidega toime tulla ja selleks hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. Põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsust suurendavad oluliselt otsetoetused (sekkumised 1.1– 1.8), mille eesmärgiks on lisaks konkurentsivõime parandamisele, jätkusuutlikkuse tõstmisele tagada ka põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsus, mis võib nii ebasoodsatest turuolukordadest kui ilmastikust olla kergesti mõjutatav. Uuel programmperioodil makstakse põllumajandustootjatele põhilist sissetulekutoetust ja täiendavaid seotud toetused, mis on suunatud konkreetsetele põllumajandussektoritele, kus esineb teatud raskusi. Kuna põllumajandussektoris on nii väikseid, keskmiseid kui suuri põllumajandustootjaid, siis on uuel ÜPP perioodil planeeritud seotud toetusi maksta kõikidele põllumajandustootjatele nende esimeste hektarite või loomade eest. Selle kaudu on kõikidele põllumajandustootjatele tagatud teatud osa sissetulekust. Lisaks sellele toetatakse ümberjaotava toetusega väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid eesmärgiga tagada põllumajandustootjate mitmekesisus, parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutlikkust ning tagada toidu varustuskindlus suurusest. Põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsust suurendab ka koostöö, mis parandab põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas ja mille kaudu on võimalik toodete t urustamine, töötlemine, kvaliteedi tõstmine või sisendikulude optimeerim ine läbi ühishangete. Strateegiak avas panustavad nendesse tegevustesse mitmed sekkumised (3.3 „ Tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomise toetamine “, 3.4 „ Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine “, 3.1.1 „ Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse “, 3.2 „ Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine “ ) . Samuti panustavad üleujutuste ja liigniiskuse riskide ennetamisse ja maandamisse investeeringud põllumajandustaristusse (sekkumised 1.9 .1 „ Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse erasektori poolt“ ja 1.9.2 „ Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud “), sest Eestis on 62% kasutatud põllumajandusmaast kuivendatud ehk olulises osas maa viljelusväärtus sõltub veevarude reguleerimisest töökorras maaparandussüsteemide kaudu. Maaparandussüsteemide toimimisega ühtlustakse põllumajanduse tootmistingimusi vähendades taimekasvatuseks ebasoodsast veerežiimist ja suurendades maa kasutusvõimalusi kliimamuutuste tingimustes. Võrreldes parasniiskete aladega, on nendel aladel mulla viljelusväärtus madalam ja maade kasutamise võimalused piiratud, samas toiduga varustuskindluse tagamisel on oluline, et need põllumajandusmaad oleksid kasutusel ning ilmastikuriskid maandatud. Maaparandussüsteemide kaasajastamisega leevendatakse ilmastikust tingitud kahju põllumajandusele ja luuakse eeldused põllumajandusmaa sihipäraseks kasutamiseks ning ohjatakse hajukoormuse levikut veekogudesse. Taimekahjustajates ja loomahaigustest tulenevaid riske aitavad maandada sekkumise KK1 „ Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ raames kavandatud tegevused taimekahjustajate monitooringu ja hoiatussüsteemidesse, ning loomakasvatuses bioturvalisuse tõstmisesse panustavad investeeringud. Lisaks sellele aitavad loomahaigusi ennetada sekkumise 9 .4 „ Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetuse“ raames kavandatud tegevused infektsioosse rinotrahheiidi (IRT) ja BVD (VVDV veiste viirusdiarröoa viirus (BVD) kontrollimiseks ja likvideerimiseks. Samuti on oluline, e t põllumajandustootjad kasutaksi d sekkumise 2.6 „ Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI)“ raames loodud võimalusi investeeringute tegemiseks nii ener gia va rustuskindluse tõstmisesse elektri ja muude energiakandjate varustuse katkemise riskide maandamiseks kui ka nt katmikalade rajamisse, mis loovad stabiilsemad kasvutingimused köögivilja- ja marjakultuuridele ilmastikuriskide maandamiseks. Oluline os a riskijuhtimises on ka ÜPP I samba kaudu rakendatavatel turukorraldusmeetmetel, mis tagavad turvavõrgu suuremate turuhäirete korral, stabiliseerivad turge nt eraladustamisetoetusega (viimati rakendunud sealihasektoris turuolukorra stabiliseerimiseks) ja annavad turuinfo kaudu hea ülevaate kõigile tarneahela osalistele põllumajandusturgudel toimuvast. Suuremate kriiside korral rakendatakse erakorralisi meetmeid kas riigiabi kaudu või ka EL -i ülesest põllumajanduse kriisireservist eesmärgiga hüvitada osaliselt suurtest turuhäiretest või erakorralistest ilmastikutingimustest tekkinud kahjusid põllmajandustootjatele. 3.7 Riiklike ja piirkondlike sekkumiste vastastikune mõju 3.7.1 Vajaduse korral riiklike ja piirkondlike sekkumiste koosmõju kirjeldus, sealhulgas rahaeraldiste jaotus sekkumise ja fondi kohta Ei kohaldu 3.7.2 Kui ÜPP strateegiakava elemendid on paika pandud piirkondlikul tasandil, kuidas siis tagab sekkumiste strateegia nende elementide ja ÜPP strateegiakava riigi tasandil paika pandud elementide sidususe ja järjepidevuse, kui see on asjakohane Ei kohaldu 3.8 Ülevaade sellest, kuidas ÜPP strateegiakava aitab kaasa artikli 6 lõike 1 punktis i sätestatud loomade heaolu parandamise ja antimikroobikumiresistentsuse vähendamise eesmärgi saavutamisele, sealhulgas lähtetingimused ja vastastikune täiendavus Põllumajandusloomade heaolu parendamise ja antimikroobse resistentsuse vähendamisele on suunatud eelkõige strateegiakava II samba kolm sekkumist. Loomade heaolu toetust antakse kõrgemate majandamisnõuete täitmiseks piimaveiste, hobuste, sigade, munakanade ja vuttide kohta. Karjaterviseprogrammi rakendatakse esmajärjekorras piimakarjade, hiljem ka lihaveiste kohta. Eraldi sekkumisest toetatakse maheloomade kõrgemate nõuete täitmist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 70 kohased loomade kõrgemate majandamisnõuetega sekkumised on üheaastase kohustusperioodiga. Loomade heaolu sekkumisest toetatakse piimaveiste ja hobuste keskkonnahoidlikku karjatamist, suuremat pidamispinda sea kohta, sigade tegelusmaterjali mitmekesistamist ning põrsaste kastreerimise korral anesteesia ja analgeesia kasutamist, alternatiivpidamis süsteemide rakendamist linnukasvatuses ehk suuremat pidamispinda munakana ja vuti kohta. Loomade heaolu toetust ei maksta mahepõllumajandusloomade kohta, kuid mahepõllumajandusloomade kõrgemaid pidamisstandardeid toetatakse mahepõllumajandusliku loomakasvatuse sekkumise kaudu. Mõlemal juhul on piimaveisekarja kohta võimalik toetust taotleda lisaks karjaterviseprogrammi sekkumisest, mille kaudu toetatakse loomade heaolu ja tervise edendamiseks kõrgema karjatervise jälgimise kohustust eesmärgiga ennetada tõhusamalt haiguste tekkimist ja vähendada antimikroobsete ravimite kasutamise vajadust. 3.9 Halduskoormuse lihtsustamine ja vähendamine Lihtsustamise üheks komponendiks on pinnaseiresüsteemi rakendamine, mis võimaldab läbi toetuse taotluse teavitada taotlejat võimalikest rikkumistest ja ebakõladest. Lisaks on võimalus taotlust muuta ning seeläbi karistusi vältida. Tulevikus on plaanis pinnaseire abil tuvastama hakata eelkõige liigniiskusega seotud juhtumeid, mis võimaldab kindlaks teha vajadusel vääramatu jõuga seotud asjaolusid. 2023. aastal rakendusvõimekus selles osas veel puudub. Oluliseks lihtsustamise ja administratiivse koormuse meetmeks on senisest märksa laiaulatuslikum lihtsustatud kulumeetodite rakendamine erinevates ÜPP strateegiakava sekkumistes. Täpsemalt on seda käsitletud vastavate sekkumiste kirjeldustes, strateegiakava peatükis 5. Lihtsustamise ning administratiivse koormuse vähendamisele panustab ka andmete jagamine, mis on ette nähtud kehtivate regulatsioonidega ning rakendatud läbi erinevate andmesüsteemide, sealhulgas läbi IAKS süsteemi. Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 artikli 67 lõikega 3, täpsemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2007/2/EÜ ruumiandmete jagamist (nn INSPIRE direktiiv), on Eesti juba käesoleval perioodil nõuded täitnud. INSPIRE direktiivi raames nõutavad andmed Eesti kohta on jagatud ja kättesaadavad avaandmetena. Niisamuti on täidetud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 artikli 67 lõiked 5 ja 6. Tagatud on määruse (EL) nr 2016/679 rakendamine, mis puudutab isikuandmete konfidentsiaalsusega seotud nõuete täitmist. Lisaks tagab IAKS süsteem toetusesaajatele juurdepääsu, mis puudutab kõiki asjakohaseid andmeid maa kohta, realiseerides selle läbi eeltäidetud taotluse ette kuvamisega PRIA poolt. Sellest tulenevalt on taotlejal taotluse esitamise käigus võimalik ette saada eeltäidetud taotlus, mis sisaldab toetuse taotlemiseks vajalikku asjakohast info, muuhulgas infot toetusõigusliku maa kohta. Administratiivses kontrollis või pinnaseiresüsteemis ilmnenud rikkumiste tuvastamisest ja sellest taotlejale teavitamiseks kasutab PRIA kommunikatsioonivahendina taotlejale teavituste saatmist e-posti aadressile või läbi e-pria rakenduse. 3.10 Tingimuslikkus 3.10.1 Põhiküsimus. Kliimamuutused (leevendamine ja nendega kohanemine) 3.10.1.1 HPK 1. Püsirohumaa säilitamine, võttes aluseks püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarvu 3.10.1.1.1 Põllumajandusettevõtte kohustuse kokkuvõte (nt eelnevate lubade süsteem ja ümberkujundamise kohustus) Püsirohumaa osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda 2018. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga võrreldes üle 5%. Taotlejad, kellele kehtib püsirohumaa tagasi rajamise kohustus, peavad rajama püsirohumaa määratud ulatuses tagasi. Taotlejad, kelle kasutuses on põllumajandusmaad, millele kehtib püsirohumaa tagasi rajamise kohustus, kuid kes ei ole püsirohumaad tagasi rajanud, peavad rajama püsirohumaa määratud ulatuses tagasi. Tagasi rajatud püsirohumaa kasutusotstarvet ei tohi muuta, sealhulgas püsirohumaad üles künda. Püsirohumaade asendamine on lubatud juhtudel, kui taotleja soovib olemasolevat püsirohumaad uuendada ja parandada ning tõsta selle abil mullaviljakust. Sellisel juhul tuleb rajada asemele samaväärses ulatuses püsirohumaad ning arvestada, et ülesharitava püsirohumaa asendamiseks sobib vaid selline 5-aastane lühiajaline rohumaa, mis kõnealusel taotlusaastal muutub püsirohumaaks (5-aastane lühiajaline rohumaa, mis 6. aastal muutub püsirohumaaks). Juhul, kui taotleja harib püsirohumaa põllu üles ning rajab mujale vähemalt samas ulatuses uue lühiajalise rohumaa, siis ei loeta sellist maad püsirohumaaks ja seda ei saa ka asendamiseks kasutada. Püsirohumaa uuendamine on lubatud heintaimede seguga ja ilma vahekultuurita. Uuendamine tähendab nii pealtparandust, kus vana rohukamarat ümber ei künta, kui ka uuskülvi, kus vana rohukamar küntakse sisse või põld randaalitakse ja samale põllule külvatakse uuesti heintaimede segu. Püsirohumaa uuendamine heinaseemnete segu külvamisega ei katkesta püsirohumaa vanuse arvestamisel aastate järgnevust ja seda maad saab lugeda endiselt püsirohumaaks. Vahekultuuriga rajatud põld nt teravili, katkestab püsirohumaa vanuse arvestamise. T ootmissuuna muutuse tõttu rakendatakse vajadusel püsirohumaa nõudele erandit , mille reeglid luuakse riigisisese õigusega . 3.10.1.1.2 Territoriaalne ulatus ( üleriigiline, piirkondlik, põllumajandusettevõtte tasandi, ettevõtete rühma ) riigi tasandil 3.10.1.1.3 Võrdlusmäära väärtus (sealhulgas arvutusmeetod) Määr 5.0 Selgitus Suhtarvu arvestus: Uus võrdlussuhtarv = 2018 aastal deklareeritud püsirohumaa pindala / 2018 aastal deklareeritud kogu põllumajandusmaa pindalaga . Iga aastane jooksev suhtarv = aastal n deklareeritud püsirohumaa pindala / aastal n deklareeritud kogu põllumajandusmaa pindalaga . 3.10.1.1.4. Asjaomased põllumajandustootjad (kõik põllumajandustootjad, kellel on püsirohumaid) Nõuet peavad järgima püsirohumaad kasutavad taotlejad, kes taotlevad otsetoetusi ning pindala- ja loomatoetusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklite 70 ja 72 alusel. 3.10.1.1.5 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta Tuleb säilitada püsirohumaade pindala, mille eesmärk on vältida rohumaa suuremahulist muutmist põllumaaks ning kaitsta ja säilitada olemasolevaid püsirohumaid. Püsirohumaa osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda võrdlussuhtarvuga võrreldes üle 5%. 3.10.1.2 HPK 2. Märg- ja turbaalade kaitse 3.10.1.2.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast Hetkel ei kohaldu 3.10.1.2.2 HPK kohaldamise aasta Valige aasta: 202 4 Põhjendus Nõude rakendamiseks on vaja läbi viia HPK 2 alade määratlemine ja turvasmuldade inventeerimine. Kui inventeerimine on tehtud, saab uuendada mullastikukaarti. Praegune kaart on loodud 40 aastat tagasi ning osaliselt on kaardil olevad turvasmullad mineraliseerunud. P laneeritava nõude sõnastus: Nõue 1: Turvas mullaga põllumajandusmaal ei ole kündmine ja freesimine lubatud. Kui põllumajandus tootja on võtnud turvas mulla kaitse toetuse kohustuse, siis võib seda rohumaad kohustuseperioodi jooksul üks kord freesi da. Nõue 2: Kuivendatama märgalasid ja tur vasmullaga põllumajandusmaad ei tohi kuivendada. Kuivendatud märgalade ja turvasmullaga põllumajandustegevuseks kasutataval põllumajandusmaal on drenaažisüsteeme lubatud rekonstrueerida üksnes siis, kui kasutatakse lahendusi, mis ei suurenda kasvuhoonegaaside heitkoguseid , ja kui see on vajalik mineraalmullas paikneva kuivendussüsteemi toimimiseks. Märgala ja turvasmullaga põllumajandusmaa määrat lus: Märgala- Kaitstavatel aladel asuvad märjad elupaiga tüübid (rannaniidu d, lamminiidud, soostunud niidud, sinihelmikakooslused ja kõrgrohustud), mis asuvad põllumajandusmaal. Turvas mullaga põllumajandusmaa - vähemalt 90 % ulatuses turvasmullaga põld. 3.10.1.2.3 Territoriaalne kohaldamisala ja hõlmatud piirkond Üleriigiline 3.10.1.2.4 Asjaomased põllumajandustootjad Nõuet peavad järgima HPK 2 määratletud aladel põllumajandusmaad kasutavad taotlejad, kes taotlevad otsetoetusi ning pindala- ja loomatoetusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklite 70 ja 72 alusel. 3.10.1.2.5 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta Selle standardi põh ieesmärk on süsinikurikaste muldade kaitse. Märg- ja tur balaad on olulised süsiniku neeldaja d ning mulla orgaan ilise süsiniku taseme säilitamis e seisukohalt väga tähtsad alad. Märg- ja turbaalad on ka bioloogilise mitmekesisuse seisukohast väga väärtuslikud ökosüsteemid, kuna need aitavad kaasa elupaikade, eelkõige lindude kaitsele . Seega on selliste alade kaitse kliimamuutuste kontekstis väga oluline . 3.10.1.3 HPK 3. Koristusjäätmete põletuskeeld, välja arvatud taimetervise eesmärkidel 3.10.1.3.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast Põllumajandusmaal kulu, heina ja põhku põletada ei ole lubatud, välja arvatud Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutuse alusel ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõu rakendamise eesmärgil. Loodus- ja linnudirektiivi eesmärkide täitmiseks võib Keskkonnaamet anda erandi kulu ja heina põletamiseks. 3.10.1.3.2 Territoriaalne kohaldamisala Üleriigiline 3.10.1.3.3 Asjaomased põllumajandustootjad Nõuet peavad järgima taotlejad, kes taotlevad otsetoetusi ning pindala- ja loomatoetusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklite 70 ja 72 alusel. 3.10.1.3.4 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta Nõude peamiseks eesmärgiks on mullas orgaanilise aine sisalduse ja toitainete säilitamine. Loodus- ja linnudirektiivi eesmärkide täitmiseks võib Keskkonnaamet anda erandi kulu ja heina põletamiseks. Põletamine on vajal ik keerulisemates kohtades, kuhu tehnikaga ligipääs on raskendatud , kuid linnustikule on vajalik tagada maksimaalne avatus (rannaroostikud- linnustikule avatud veepiiri tagamine läbi põletuse). 3.10.2 Põhiküsimus. Vesi 3.10.2.1 HPK 4. Vooluveekogude äärde puhverribade rajamine 3.10.2.1.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast Vooluveekogu äärde tuleb jätta puhverriba, kus on keelatud väetist ja taimekaitsevahendeid kasutada. Puhverriba laius arvestatakse veeseaduse § 118 lõigetes 3 ja 4 sätestatud lähtejoonest. Puhverriba laius on vähemalt: 1) 1 meeter – alla 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavil ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutataval kraavil, kui nimetatud kraavi veekogutüüp on keskkonnaregistri andmetel peakraav või kraav; 2) 10 meetrit – jõe, oja ja kanali puhul, mille veekogutüüp on keskkonnaregistri andmete kohaselt jõgi, oja või kanal, ning üle 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavil ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutaval vooluveekogul. Puhverribade minimaalne laius on vastavalt vooluveekogule 1 meeter või 10 meetrit. 3.10.2.1.2 Minimal width of buffer strips (in m) 3.10.2.1.3 Territoriaalne kohaldamisala, sealhulgas vooluveekogude määratlus Üleriigiline. Vooluveekogud, millele antud nõue kehtib on maaparandussüsteemi avatud eesvoolud, peakraavid, jõed, ojad, kanalid. 3.10.2.1.4 Asjaomased põllumajandustootjad Nõuet peavad järgima vooluveekogude ääres põllumajandusmaad kasutavad taotlejad, kes taotlevad otsetoetusi ning pindala- ja loomatoetusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklite 70 ja 72 alusel. 3.10.2.1.5 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta Vooluveekogude äärde puhverribade rajamise ja säilitamise peamiseks eesmärgiks on takistada väetiste ja taimekaitsevahendite võimalikku kandumist veekogudesse. Tavaliselt koosneb puhverriba püsivast looduslikust taimestikust, põõsastest või puudest. Tihe taimestik ja nende juured takistavad füüsiliselt saasteainete veekogusse kandumist ning looduslike veekogude äärsed puhverribad üldiselt ei vaja eraldi hooldamist. Puhverribadel on positiivne mõju looduslikule elurikkusele ja maastiku mitmekesisusele. Antud nõue keelab taimekaitsevahendite kui ka väetiste (nii orgaaniliste- kui mineraalväetiste) kasutamise veekaitsevööndi ulatuses. Eestis on veekaitsevöönd reguleeritud läbi veeseaduse ja minimaalseks puhverriba laiuseks on siseriiklikult kehtestatud 1 m või 10 m. HPK 4 raames kehtestatakse minimaalseks puhverriba laiuseks samuti 1 m ja 10 m . 3 m laiuse puhverriba puhul on keeruline puhverriba erinevaid laiusi taotlusele märkida, seal erinevaid nõudeid täita ning nende täitmist tuvastada ( harimise keeld kehtiks 1m ulatuses, kuid taimekaitsevahen di ja väetise kasutamise keeld 3 m ulatuses ) . 3.10.3 Põhiküsimus. Muld (kaitse ja kvaliteet) 3.10.3.1 HPK 5. Mullaharimistavad, mis vähendavad mulla degradeerumise ja -erosiooni riski, sealhulgas nõlva kaldenurga arvestamine 3.10.3.1.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast Üle 10% kaldega aladel tuleb erosiooni takistamiseks põllumajandusmaa harimisel kasutada sobivaid agrotehnilisi võtteid. Sobivateks agrotehnilisteks võteteks on mulla harimine risti kallakuga, püsirohumaa rajamine, heintaimede kasvatamine, minimeeritud mullaharimine, kaitseribade rajamine küngaste nõlvadele või veekogude kallastele . 3.10.3.1.2 Territoriaalne kohaldamisala (sealhulgas erosiooniriskiga alad ja nõlva kaldenurk) Üleriigiline 3.10.3.1.3 Asjaomased põllumajandustootjad Nõuet peavad järgima taotlejad, kes taotlevad otsetoetusi ning pindala- ja loomatoetusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklite 70 ja 72 alusel. 3.10.3.1.4 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta Nõude kohaselt tuleb üle 10% kaldega aladel erosiooni takistamiseks põllumajandusmaa harimisel kasutada sobivaid agrotehnilisi võtteid. Välja on toodud erinevate argotehniliste võtete valikuvariandid. Üle 10% kaldega alade määramiseks kasutab PRIA Maa-ameti poolt koostatud 10% kaldega alade kaarti. 3.10.3.2 HPK 6. Minimaalne taimkate, et vältida katmata mulda kõige kriitilisematel perioodidel 3.10.3.2.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast (sealhulgas asjaomane periood) P õllumaast ja püsikultuuride alusest maast mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 12 nimetatud toetuse saajal on õigus kasutada, peab vähemalt 30 protsenti olema talvise taimkatte all. Talviseks taimkatteks loetakse 1. novembrist kuni 31. märtsini põllumaal ja püsikultuuride alusel maal olevad põllumajanduskultuurid, sealhulgas vahekultuurid ning kõrretüü. 3.10.3.2.2 Territoriaalne kohaldamisala Üleriigiline , alates 1. novembrist kuni 31. märtsini. 3.10.3.2.3 Asjaomased põllumajandustootjad Nõuet peavad järgima taotlejad, kes taotlevad otsetoetusi ning pindala- ja loomatoetusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklite 70 ja 72 alusel. 3.10.3.2.4 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta Põllumaa ja püsikultuuride aluse maa talvise taimkatte all hoidmise nõude eesmärk on kaitsta muldasid võimaliku vee-erosiooni eest. Põllumaast ja püsikultuuride alusest maast mida toetuse saajal on õigus kasutada, peab vähemalt 30% olema talvise taimkatte all. Talvise taimkatte arvestusse lähevad taotlusel näidatud põllumajanduskultuurid, sealhulgas vahekultuurid, samuti kõrretüü. Sügisene ilmastik on Eestis üsna sademete rohke ja talikultuuride külvamine ei ole igal aastal ebasoodsa ilmastiku (rohked sademed ja madal temperatuur) tõttu võimalik ega otstarbekas , sest talivilja tärkamiseks ja talvekindluse saavutamiseks võivad olud olla ebasoodsad. Lisaks on ette tulnud ka selliseid sademeterohkeid sügiseid, mis ei võimalda veerohkuse tõttu saaki põllult ära korjata, rääkimata talvise taimkatte rajamisest. Samadel põhjusetel on ka teatud kultuuride (mais, ristik, suviraps) viljelemise järgselt talvise taimkatte loomine klimaatiliselt ja agronoomiliselt ebaotstarbekas. 3.10.3.3 HPK 7. Külvikord põllumaal, välja arvatud vees kasvavate põllukultuuride puhul 3.10.3.3.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavatest tavadest seoses külvikorraga Igal põllul peab rakendama külvikorda, mille raames s amal põllul ei kasvatata sama põhikultuuri kahel järjestikkusel aastal (välja arvatud mitmeaastaste põllukultuuride, rohumaakultuuride, looduslike rohttaimede ning kesa korral). Vahekultuur ei katkesta külvikorra järgnevust. Vahekultuuriks loetakse kultuuride kasvatamist kahe üksteisele järgneva vegetatsiooniperioodi põhikultuuride vahelise ajal . Nõuet peavad järgima taotlejad, kes taotlevad otsetoetusi ning pindala- ja loomatoetusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklite 70 ja 72 alusel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2018/848 kohaselt sertifitseeritud põllumajandustootjaid loetakse käesolevale HPK 7 nõudele vastavaks. 3.10.3.3.2 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavatest tavadest seoses põllukultuuride mitmekesistamisega Ei kohaldu 3.10.3.3.3 Territoriaalne kohaldamisala Üleriigiline 3.10.3.3.4 Asjaomased põllumajandustootjad FORMCHECKBOX Kõik põllumajandustootjad, kelle kasutuses on põllumaad ( ilma eranditeta ) FORMCHECKBOX Kohalduvad erandid Põllumaa suurus on kuni 10 hektarit ( III lisa joonealune märkus 5, punkt (1)(c)) K us üle 75 % toetusõiguslikust põllumajandusmaast on püsirohumaa (III lisa joonealune märkus, punkt (1)(b)) K us üle 75 % toetusõiguslikust põllumajandusmaast kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks , kasutatakse kesana , kasutatakse liblikõieliste kultuuride kasvatamiseks , või kasutatakse kõnealuste kasutusviiside kombinatsioonina (III lisa joonealune märkus, punkt (1)(a)) 3.10.3.3.5 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta (eelkõige juhul, kui liikmesriik on valinud põllukultuuride mitmekesistamise) Külvikorra nõude eesmärk on aidata säilitada ja suurendada mullaviljakust, parandada fütosanitaarset seisundit (hoida kontrolli all umbrohtumist, taimehaigusi ja -kahjureid) ning vähendada toiteelementide mullast välja leostumist. 3.10.4 Põhiküsimus. Bioloogiline mitmekesisus ja maastik (kaitse ja kvaliteet) 3.10.4.1 HPK 8. Tootmisega mitteseotud maa-alade või objekti all asuva põllumaa minimaalne osakaal ning kogu põllumajandusmaal maastikuelementide säilitamine, keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal 3.10.4.1.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast Minimaalse osakaalu standard : FORMCHECKBOX Vähemalt 4% põllumaast põllumajandusettevõtte tasandil on pandud tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide, sealhulgas kesa alla . Tootmisega mitteseotud maa-alade ja elementide alla pandud põllumaa osakaal (%): FORMCHECKBOX V ähemalt 3 % põllumaast põllumajandusettevõtte tasandil on pandud tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide, sealhulgas kesa alla , kui põllumajandustootja kohustub tõhustatud ökokava alusel kooskõlas artikliga 31(5a) vähemalt 7% põllumaast panema tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide, sealhulgas kesa alla . FORMCHECKBOX V ähemalt 7 % põllumaast põllumajandusettevõtte tasandil on pandud tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide, sealhulgas kesa alla , ja püüdekultuuride või lämmastikku siduvate kultuuride , mida haritakse taimekaitsevahendeid kasutamata , sellest 3% on tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide, sealhulgas kesa all . Liikmesriigid peaksid kasutama püüdekultuuride puhul kaalutegurit 0,3 . Tootmisega mitteseotud maa-alade ja elementide ning püüdekultuuride või lämmastikku siduvate kultuuride alla pandud põllumaa osakaal (%) : Elementide loetelu ( Minimaalse osakaalu arvutamiseks kõlblike elementide ja tootmisega mitteseotud maa-alade indikatiivne loetelu ) FORMCHECKBOX Kivikalmed FORMCHECKBOX Kultuurilised elemendid Selgitus HPK 8. 8 : Põllumajandusmaa sees ja põllumajandusmaa servas tuleb säilitada looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 alusel kaitse all olev looduse üksikobjekt, mis on üksik puu, kivi (sh rahn või kivikülv) ja allikas. HPK 8. 9 : Põllumajandusmaa sees ja põllumajandusmaa servas tuleb säilitada muinsuskaitseseaduse § 11 lõikes 2, 3 ja 6 sätestatud kinnismälestis, mis on matusepaik, muistne põld, lohukivi, kultusekoht, tee ja sild. HPK 8. 10 : Põllumajandusmaa sees ja põllumajandusmaa servas tuleb säilitada pärandkultuuriobjektina kaardistatud mälestuskivi, pärimustega allikas, puu, kivisild, kivitruup, munakivitee ja karjatanum. FORMCHECKBOX Kraavid Selgitus HPK 8.5: Põllumajandusmaa sees tuleb säilitada eesvoolud ja kraavid. Eesvoolu ja kraavi hulka arvestatakse koos nende serval ja nõlval ning serva ja põllu vahel olev puittaimestik kuni 12 meetri laiuselt. HPK 8.6: Põllumajandusmaa sees ja põllumajandusmaa servas ja sellega külgneval alal tuleb säilitada Eesti maaelu arengukava 2007–2013 ja Eesti maaelu arengukava 2014–2020 põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine hoiu ja ÜPP strateegiakava 2023–2027 maaparanduse toetuse raames toetust saanud kaardistatud rajatud puhastuslodud/settebasseinid. PTA esitab PRIA-le iga-aastaselt värske kaardikihi settebasseini ja puhastuslodude kohta. FORMCHECKBOX Põlluservad, laigud või puhverribad Selgitus FORMCHECKBOX H ekid, üksikud puud või puuderühmad, puude read Selgitus HPK 8.1: Põllumaa sees tuleb säilitada 0,01 kuni 0,5 0 hektari suurune loodusliku taimkattega põllusaar, kus võivad esineda põõsad, puu d , karstiaugud, väikesed märgalad/tiigid ning see maa-ala peab olema selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast. HPK 8.2: Põllumaa sees tuleb säilitada minimaalselt 20 meetri pikkune ja maksimaalselt 30 meetri laiune metsasiil, mis on selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast. Erandjuhul võib metsasiil kokku puutuda põllumassiivi piiriga maksimaalselt 30 meetri ulatuses. HPK 8.3: Põllu maa sees või põllumajandusmaa servas tuleb säilitada selgesti eristatav puude rida, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning kus iga 20 meetri peal kasvab vähemalt kolm puud. Kui elemente rajatakse drenaažisüsteemi maa-alale, tuleb see kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga . HPK 8.4: Põllu majandus maa sees või põllumajandusmaa servas tuleb säilitada selgesti eristatav puude või põõsastega hekk, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning maksimaalselt 10 meetri laiune. Heki pikkuse hulka arvestatakse kuni nelja meetri pikkused heki katkestused. Kui elemente rajatakse drenaažisüsteemi maa-alale, tuleb see kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga . FORMCHECKBOX Kesa Selgitus Kesa on taotlemise aastal üldjuhul saagi tootmisest kõrvale jäetud külvikorraga hõlmatud põllumaa. Eristatakse kolme tüüpi kesa: - haljaskesa on külvikorraga hõlmatud maa, mida kasutatakse haljasväetistaimede kasvatamiseks; -mustkesa on külvikorraga hõlmatud põllumajanduskultuurideta maa, mida haritakse umbrohtude hävitamiseks; -sööti jäetud maa on külvikorraga hõlmatud, taotlemise aastal tootmisest kõrvale jäetud maa. Erandina ei loeta HPK 8 raames märgitud sööti jäetud maad püsirohumaaks peale kuuendat aastat. FORMCHECKBOX Muu FORMCHECKBOX Väikesed tiigid FORMCHECKBOX Väikesed märgalad FORMCHECKBOX Kiviaiad Selgitus HPK 8.7: Põllumajandusmaa sees ja põllumajandusma a servas tuleb säilitada Eesti maaelu arengukava 2007–2013 ja Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kiviaia taastamise toetuse raames taastatud või taastatav kiviaed ja pärandkultuuriobjektina kaardistatud kiviaed. FORMCHECKBOX Ojad FORMCHECKBOX Terrassid Elementide loetelu ( säilitamiseks ) Keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ( kohustuslik ) HPK 8.11 : Puude rea, heki või üksiku puu hoolduslõikus või pügamine on keelatud lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ning on lubatud alates 15. juulist. Meetmed invasiivsete taimeliikide vältimiseks HPK 8.12 : Põllumajandusmaal või põllumajandusmaaga külgneval alal esinevast karuputke võõrliigist, mille kohta ei ole Maa-ameti andmeid, tuleb hiljemalt 31. maiks esitada lisas 3 toodud vormi kohane teatis Keskkonnaametile. 3.10.4.1.2 Territoriaalne kohaldamisala (kohaldatakse minimaalset osakaalu käsitleva standardi suhtes) Üleriigiline 3.10.4.1.3 Asjaomased põllumajandustootjad (kohaldatakse minimaalset osakaalu käsitleva standardi suhtes) FORMCHECKBOX Kõik põllumajandustootjad, kelle kasutuses on põllumaad ( ilma eranditeta ) FORMCHECKBOX Kohalduvad erandid 3.10.4.1.4 Selgitus tava/standardi põhieesmärgi saavutamisse antava panuse kohta Maastikuelemendid ja mittetootlike alade minimaalne osakaal põllumaast Taotleja l on võimalik valida 3 variandi vahel, valitud varianti on kohustus täita: Variant 1. Taotleja määratleb oma põllumajandusliku majapidamise toetusõiguslikust põllumaast vähemalt 4% mittetootlike a ladena ja maastikuelementidena. Mittetootlikute aladena lähevad arvesse: Kesa(mustkesa, sööti jäetud maa, haljaskesa- lubatud ainult haljasväetisena sissekünniks); HPK 4 puhverribad; 6– 12m laiused rohumaaribad Mittetootlikute elementidena läheb arvesse: tingimuslikkuse süsteemi raames maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raames säilitatavad maastikuelemendid HPK 8.1– 8.7, mis asuvad põllumaal Tootjal peab olema nii mittetootlike alasid, kui ka mittetootlike elemente. Variant 2. Sobilik ainult ökokavade taotlejatele. Taotleja määratleb oma põllumaast vähemalt 10% (baasnõude raames on vajalik täita 3% ning ülejäänud 7% tuleb täita ökokavad e raames) mittetootlike aladena või mittetootlike elementidena. Mittetootlikute aladena tingimuslikkuse raames lähe vad arvesse: kesa ( must e kesa, sööti jäetud maa, haljaskesa- lubatud ainult haljasväetisena sissekünniks); HPK 4 puhverribad; 6 – 12m laius e d rohumaaribad; Mittetootlikute elementidena tingimuslikkuse raames läheb arvesse: tingimuslikkuse süsteemi raames maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raames säilitatav ad maastikuelemendid HPK 8.1 – 8.7, mis asuvad põllumaal Variant 3. Taotleja määratleb oma põllumajandusliku majapidamise toetusõiguslikust põllumaast vähemalt 4% lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvualadena (taimekaitsevahendite kasutamise keeld) ning 3% mittetootlike aladena või mittetootlike elementidena. Mittetootlikute aladena läheb arvesse: kesa ( mustkesa, sööti jäetud maa, haljaskesa- lubatud ainult haljasväetisena sissekünniks); Mittetootlikute elementidena läheb arvesse: tingimuslikkuse süsteemi raames maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raames säilitatav ad maastikuelemendid HPK 8.1 – 8.7 , mis asuvad põllumaal Tootjal peab olema nii lämmastikku siduvate põllumajandus kultuuride kasvualasid ning mittetootlike alasid või mittetootlike elemente . Mittetootlikel aladel ja elementidel on keelatud põllumajandustootmine, hekseldamine ja taimekaitsevahendite kasutamine. Mittetootlike elementide puhul on kaaluteguriks 1.5 ning mittetootlike alade puhul on kaaluteguriks 1,0 . Erandina ei loeta HPK 8 raames m ärgitud sööti jäetud maa d ning 6-12 meetri laiuse id rohumaaribasi d p ärast kuuendat aas tat püsirohumaaks. Lämmastikku siduvat põllumajanduskultuuri kasvatatakse põllumaal puhaskultuurina või tingimusel, et lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri osakaal taimikus on üle 50 protsendi, segus teiste põllumajanduskultuuridega (sh haljasväetiseks kasvatatavad kultuurid). Loetelu toetusõiguslikest lämmastikku siduvatest põllumajanduskultuuridest sätestatakse määruse tasandil). Lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvualadel on keelatud kasutada taimekaitsevahendeid. Lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvualal on lubatud saagikoristus, sealhulgas niitmine ja karjatamine. Hekseldamine on keelatud kuni taotluse esitamise aasta 1. augustini. Lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvualal on lubatud talivilja kasvatamine, mis peab olema rajatud hiljemalt taotluse esitamise aasta 15. oktoobriks. Põllumaad, kus ei kasvatata pärast lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvatamist talivilja, ei tohi enne nimetatud tähtaega sisse künda ega kasutada muid taimikut kahjustavaid mullaharimisviise. Lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvatamine ei ole lubatud veeseaduse §-s 118 sätestatud veekaitsevööndis. Nõude täitmisest on vabastatud põllumajanduslikud majapidamised, kui: 1) üle 75% põllumaast kasvatatakse rohumaakultuure või muid looduslikke rohttaimi, liblikõielisi kultuure, kesa või nende kombinatsiooni; 2) üle 75% toetusõiguslikust põllumajandusmaast on püsirohumaa, mida kasutatakse rohumaakultuuride või muude looduslike rohttaimede kasvatamiseks või nende kombinatsiooni; 3) Põllumajandustootjad, kelle toetusõiguslik põllumaa ei ületa 10ha. Rakend atakse metsarikastele riikidele võimaldatud metsasuse er isust. Metsasuse erisus rakendamisel peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1) üle 50% kogu maismaa pindalast peab olema kaetud metsaga ning 2) metsa ja põllumajandusmaa vaheline suhtarv peab olema suurem kui 3:1 ning 3) majapidamised peavad asuma piirkondades, mis on määratletud looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladena. Antud HPK standardiga sätestatakse mitte-tootlike alade ja elementide % nõude täitmine, maastikule iseloomulike vormide säilitamise ja lindude pesitsemise ja kaitse nõuded ning meetmed invasiivsete taimeliikide vältimiseks arvestades etteantud kriteeriume ja lähtudes Eesti põllumajandus- ja keskkonnaseisundist. Nõude täitmiseks on võimalik kasutada maastikuelemente, mis on määratletud HPK-de 8.1–8. 7 raames ja maaharimispraktikatega hõlmatud põllumaa pindala lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuridega alad, kus ei kasutata taimekaitsevahendeid. Põllumajandusmaastikul asuvate maastikuelementide määratlemise ja kaitsmise eesmärk on säilitada maastiku ja looduskeskkonna mitmekesisust ja elurikkust. HPK-de 8.1–8. 7 raames sätestatud maastikuelemendid arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka ja toetuste taotlejatel on kohustus neid elemente säilitada. Toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka saab arvata ka mitu vahetult üksteise kõrval asetsevat maastikuelementi nt kiviaed-puude rida või hekkkraav. Kõrvuti asetsevad maastikuelemendid peavad olema üksteisest selgesti eristatavad. Maastikuelementide haldamise ja järelevalve üle peab arvestust PRIA. Taotleja valduses asuvad maastikuelemendid, milleks on põllusaar, metsasiil, puude rida, hekk, eesvoolud ja kraavid ning kiviaiad, kaardistatakse koostöös taotleja ja PRIA-ga, kusjuures taotlejal on kohustus PRIA-le teada anda oma kasutuses oleval põllumajandusmaal esinevatest maastikuelementidest. Kui taotlejast sõltumatutel asjaoludel on toimunud maastikuelemendi rikkumine või eemaldamine, siis taotleja peab teavitama sellest koheselt PRIA-t. 3.10.4.2 HPK 9. Keskkonnatundlike püsirohumaadena kindlaks määratud püsirohumaade ümberkujundamise või kündmise keeld Natura 2000 aladel 3.10.4.2.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast Natura 2000 võrgustiku alal asuva 100% turvasmuldadega keskkonnatundliku püsirohumaa ning nimetatud alal asuva pärandniidu ja inventeeritud väärtusliku püsirohumaa kasutusotstarvet ei tohi muuta ega üles künda. Nõude rakendumise alaks on Natura 2000 ja 100% turvasmuldadega kattuvad alad ning Natura 2000 võrgustikku jäävad pärandniidud ja inventeeritud väärtuslikud püsirohumaad. 3.10.4.2.2 Territoriaalne kohaldamisala HPK-ga hõlmatud Natura 2000 aladel asuvate keskkonnatundlike püsirohumaade indikatiivne koguala hektarites : 3.10.4.2.3 Asjaomased põllumajandustootjad Nõuet peavad järgima taotlejad, kes taotlevad otsetoetusi ning pindala- ja loomatoetusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklite 70 ja 72 alusel. 3.10.4.2.4 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta Püsirohumaa keskkonnakasu, liikide ning elupaikade kaitse ning CO 2 sidumise eesmärgil on keskkonnatundlikel püsirohumaadel, mis asuvad Natura 2000 ja 100% turvasmuldadega aladel ning nimetatud alal asuva l pärandniidu l ja inventeeritud väärtusliku l püsirohumaal keelatud künda ning muuta kasutusotstarvet . Pärandniit ehk poollooduslik kooslus ( seminatural grassland ) on pikaajalise inimtegevuse (niitmise, karjatamise ja puittaimestiku struktuuri kujundamise) mõjul kujunenud loodusliku elustikuga ala, mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ning on niidetav või karjatatav. Eestis on plaanis aastaks 2028 inventeerida ja toetusskeemi saada 14 000 ha väärtuslikke püsirohumaid. Kuna inventuuridega alustame alles 2023. aasta suvel ja kaardikihid, mille alusel inventuurid tehakse, on uuendamisel, ei oska praegu Natura 2000 aladel olevate väärtuslike püsirohumaade hektarite arvu prognoosida. Väärtuslikud püsirohumaad on kõrge loodusväärtusega püsirohumaad, kus on kujunemas looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused kõrgema liigirikkuse kujunemiseks. Natura 2000 aladel 100% turvasmuldadega alasid on umbkaudselt 4400 ha, Natura 2000 võrgustiku jäävaid pärandniite on 42 000 ha . 3.10.5 Täiendav HPK ( kui kohaldub ) Ei kohaldu 4 Mitme sekkumise ühised elemendid 4.1 Määratlus ja miinimumnõuded 4.1.1 Põllumajanduslik tegevus 4.1.1.1 Tootmise määratlus Põllumajanduslikuks tootmiseks loetakse põllumajandustoodete tootmist või põllumajandusloomade kasvatamist. Põllumajandus toodete ks loetakse neid põllumajandustooted mis on välja toodud EL-i toimimise lepingu I lisas v.a kalatooted ja jõulukuuskede kasvatamine põllumajandusmaal. Põllumajandustootmise hulka arvatakse tavapärased põllutööd ja saagikoristus, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine, lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamine. 4.1.1.2 Põllumajandusmaa sobilikus seisukorras hoidmise määratlus Põllumajandusmaa hoidmiseks karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid vajava ettevalmistava tegevuseta, loetakse asjakohaseid tegevusi, mis välistavad põllumajandusmaa ebasoovitava taimestiku leviku ja põllumajandusmaa võsastumise. 4.1.1.2.1 Põllumaa Vt ptk 4.1.2.2. 4.1.1.2.2 Püsikultuurid Vt ptk 4.1.2.3. 4.1.1.2.3 Püsirohumaa Vt ptk 4.1.2.4. 4.1.2 Põllumajandusmaa 4.1.2.1 Agrometsandussüsteemide elemendid, kui selliseid süsteeme põllumajandusmaal rajatakse ja/või majandatakse 4.1.2.1.1 Põllumaa Ei kohaldu 4.1.2.1.2 Püsikultuurid Ei kohaldu 4.1.2.1.3 Püsirohumaa Ei kohaldu 4.1.2.2 Põllumaa 4.1.2.2.1 Muud märkused põllumaa määratluse kohta Põllumaa külvikorraga hõlmatud haritav maa või kesa mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks või karjatamiseks või mis on tootmisest kõrvale jäetud maa vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklitele 31 või 70 või III lisas loetletud HPK 8 standardile ning olenemata sellest, kas maa on kasvuhoonete all või püsi- või ära võetava katte all. Erandina HPK 8 ja ökoalade ökokavade raames m ärgitud sööti jäetud maa ning 6– 12 meetri laiused rohumaaribad ei loeta püsirohumaaks peale kuuendat aastat. Kesa on taotlemise aastal üldjuhul saagitootmisest kõrvale jäetud külvikorraga hõlmatud põllumaa. Eristatakse kolme liiki kesa: · haljaskesa on külvikorraga hõlmatud maa, mida kasutatakse haljasväetistaimede kasvatamiseks; · mustkesa on külvikorraga hõlmatud põllumajanduskultuurideta maa, mida haritakse umbrohtude hävitamiseks; · sööti jäetud maa on külvikorraga hõlmatud, taotlemise aastal tootmisest kõrvale jäetud maa. Erandina HPK 8 ja ökoalade ökokavade raames märgitud sööti jäetud maa ning 6 – 12 meetri laiused rohumaaribad ei loeta püsirohumaaks peale kuuendat 6-ndal aastat. Kasvuhoonete puhul on toetusõiguslikud vaid muldpinnaga kasvuhooned, kus taimi kasvatatakse maapinnal vahetult mullas. 4.1.2.3 Püsikultuurid Püsikultuuridega maa on külvikorraga hõlmamata maa, millel kasvatatakse ühel kohal vähemalt viis järjestikust aastat põllumajanduskultuure (va püsirohumaa), mis annavad korduvalt saaki. Püsikultuuride alla loetakse muuhulgas lühikese raieringiga madalmets, millel kasvatatakse paju ( Salix ) ni ng sellel tehakse raiet vähemalt igal viiendal aastal arvates istandiku rajamisest või viimase raie tegemisest. Püsikultuuride alla arvatakse ka puukoolid, mis on noorte puittaimedega kaetud alad, kus taimi kasvatatakse avamaal vahetult mullas hilisema ümberistutamise eesmärgil. 4.1.2.3.1 Puukoolide määratlus Puukoolid on noorte puittaimedega kaetud alad, kus taimi kasvatatakse avamaal vahetult mullas hilisema ümberistutamise eesmärgil. 4.1.2.3.2 Lühikese raieringiga madalmetsa määratlus Lühikese raieringiga madalmetsaks loetakse maa-ala, millel kasvatatakse paju ( Salix ). Lühikese raieringiga madalmetsa võib rajada põllumajandusmaale, mille mulla keskmine boniteet on kuni 35 hindepunkti ning kus madalmetsa rajamine ja kasvatamine on kooskõlas maaparandusseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatuga. Madalmetsa maksimaalse raieringi pikkuseks on viis aastat ja optimaalseks istutustiheduseks loetakse vähemalt 10 000 pistoksa hektari kohta. 4.1.2.3.3 Muud märkused püsikultuuride määratluse kohta Lühikese raieringiga madalmetsa, täpsemalt paju kasvatamine ja sidumine mulla keskmise boniteediga kuni 35 hindepunkti, on aastaid viljeletud tavapraktika. Mulla keskmise boniteediga sidumise eesmärk on vältida paju kasvatamist viljakamatel maadel. 4.1.2.4 Püsirohumaa Püsirohumaa on maa, mida kasutatakse rohumaakultuuride ja looduslike rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel), ning mis ei ole külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem. Püsirohumaa uuendamine ei katkesta püsirohumaa vanuse arvestamist. Püsirohumaa hulka loetakse pärandniit ehk poollooduslik kooslus , mis on pikaajalise inimtegevuse (niitmise, karjatamise ja puittaimestiku struktuuri kujundamise) mõjul kujunenud loodusliku elustikuga ala, mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ning on niidetav või karjatatav. Väärtuslik püsirohumaa on kõrge loodusväärtusega püsirohumaa, kus on kujunemas looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused kõrgema liigirikkuse kujunemiseks. 4.1.2.4.1 Rohu ja muude rohttaimede määratlus Rohumaakultuurid ja looduslikud rohttaimed, mis tavapäraselt leiduvad looduslikel karjamaadel või mis tavaliselt sisalduvad seemnete segudes, mis on mõeldud karja- või rohumaade jaoks, olenemata sellest, kas neid kasutatakse karjatamiseks või mitte. 4.1.2.4.2 Otsus kasutada püsirohumaa liigitamisel kriteeriumi „kündmine“ : Ei 4.1.2.4.3 Otsus kasutada püsirohumaa liigitamisel kriteeriumi „harimine“ : Ei 4.1.2.4.4 Otsus kasutada püsirohumaa liigitamisel kriteeriumi „uuendamine eri liiki rohuga“, ja kui jah, siis selle kirjeldus : Ei 4.1.2.4.5 Otsus hõlmata muud liigid, nagu söödaallikaks olevad puud ja/või põõsad, tingimusel et rohi ja muud rohttaimed jäävad valdavaks : Ei 4.1.2.4.6 Otsus hõlmata muud liigid, nagu karjatamiseks sobivad ja/või söödaallikaks olevad põõsad ja/või puud, kui rohi ja muud rohttaimed ei ole karjatamisaladel tavapäraselt ülekaalus või puuduvad sealt Otsus hõlmata muud liigid, nagu karjatamiseks sobivad ja/või söödaallikaks olevad põõsad ja/või puud, kui rohi ja muud rohttaimed ei ole karjatamisaladel tavapäraselt ülekaalus või puuduvad sealt : Ei a) Kui jah, siis kas kohaldatakse kogu liikmesriigi/piirkonna suhtes? : Ei b) Kui vastus küsimusele a on ei, siis kas kohaldatakse ainult alade suhtes, mida kasutatakse väljakujunenud kohalike tavade kohaselt? : Ei 4.1.2.4.7 Muud märkused püsirohumaa määratluse kohta 4.1.2.5 Muud märkused üldise põllumajandusmaa määratluse kohta 4.1.3 Toetusõiguslik hektar 4.1.3.1 Kriteeriumid põllumajandusliku tegevuse ülekaalu kindlakstegemiseks juhul, kui maad kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks Põllumajandusmaa, mida kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks lühiajaliselt või väljaspool taimekasvatusperioodi, on toetusõiguslik, kui nimetatud tegevused ei kahjusta põllumajanduskultuuri kasvatamist või rohukamarat või mullapinda ning seda põllumajandusmaad saab pärast nimetatud tegevusi võtta kasutusele põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Põllumajandusliku majapidamise otsetoetuste toetusõigusliku hektari hulka arvatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 III lisa HPK 8 standardi ja artikli 31 alusel määratletud, sealhulgas säilitatavad maastikuelemendid ja mitte-tootlikud alad. 4.1.3.2 Kriteeriumid selle tagamiseks, et maa on põllumajandustootja kasutuses Otsetoetust võib taotleda põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse või Eesti Looduse infosüsteemi kantud vähemalt 1,00 ha toetusõigusliku põllumajandusmaa ja pärandniidu kohta, millel tegeletakse määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 4 lõikes 2 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mida taotlejal on õigus kasutada (m aa peab olema taotleja omandis või peab omama kehtivat rendilepingut) taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. 4.1.3.3 Ajavahemik, mille jooksul peab ala vastama „toetusõigusliku hektari“ määratlusele Toetusõiguslik põllumajandusmaa peab olema taotleja omandis või peab taotleja omama kehtivat rendilepingut taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. 4.1.3.4 Otsus hõlmata ka selliseid alasid, mida kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks üksnes iga kahe aasta tagant : Jah Põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras ei eelda, et igal aastal viiakse läbi põllumajanduslikku tegevust. Vajadusel ja võimalusel on võimalik põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras hoida põllumajandusliku tegevuse rakendamisel üle aasta. 4.1.3.5 Otsus hõlmata muud maastikuelemendid (mis ei ole HPK alusel kaitstud), tingimusel et need ei ole ülekaalus ega takista hõlmatud pindala tõttu märkimisväärselt põllumajanduslikku tegevust : Ei 4.1.3.6 Otsus kohaldada üksikute mittetoetusõiguslike maastikuelementidega püsirohumaade suhtes kindlaksmääratud vähenduskoefitsiente, et määrata kindlaks toetusõiguslikuks loetav pindala : Ei 4.1.3.7 Otsus säilitada varem toetusõiguslike alade toetusõiguslikkus, kui need ei vasta enam strateegiakavade määruse artikli 4 lõike 4 punktides a ja b esitatud toetusõigusliku hektari määratlusele, selliste riiklike kavade kasutamise tagajärjel, mille tingimused vastavad horisontaalse määruse artikli 63 lõikes 2 osutatud ühtse süsteemiga hõlmatud sekkumistele, mis võimaldavad toota I lisasse kandmata tooteid paludikultuuridena ning toetavad strateegiakavade määruses esitatud keskkonna- ja kliimaeesmärke : Ei 4.1.4 Aktiivne põllumajandustootja 4.1.4.1 Minimaalsel tasemel põllumajandusliku tegevusega tegelevate isikute kindlaksmääramise kriteeriumid Aktiivseks põllumajandustootjaks loetakse füüsilisi või juriidilisi isikuid, kelle saadud otsetoetused ei ületanud eelneval aastal 5 000 eurot. Kui otsetoetuste eelneval aastal saadud otsetoetuste summa on suurem kui 5000 eurot, siis juriidiline isik ja FIE loetakse aktiivseks tootjaks, kui riiklike registrite kohaselt on taotleja peamine tegevusala põllumajanduslik tegevus. Füüsiline isik ja riiklik asutus loetakse aktiivseks tootjaks, kui taotleja taotlemise aastal kasutuses ole va põllumaa suurus on vähemalt 1 ha või nende nimel on põllumaj andusloomade registri kohaselt 1 LÜ vastavaid põllumajandusloomi või peavad mesilasperet . 4.1.4.2 Otsus kasutada täiendava vahendina mittepõllumajanduslike tegevuste negatiivset loetelu : Jah Põllumajanduslik tegevus peab riiklike registrite kohaselt olema peamine tegevusala. 4.1.4.3 Otsus kehtestada otsetoetuste summa (mitte üle 5 000 euro), millest väiksema summa korral käsitatakse põllumajandustootjaid igal juhul aktiivsete põllumajandustootjatena, ja selle põhjendus : Ei 4.1.5 Noor põllumajandustootja 4.1.5.1 Vanuse ülempiir Vanuse ülempiir: 40 4.1.5.2 „Põllumajandusliku majapidamise juhiks“ olemise tingimused Nooreks põllumajandustootjaks loetakse taotluse esitamise aastal kuni 40 (k.a) aasta vanused isikud, kes juhivad põllumajanduslikku majapidamist ehk teostavad üksi või koos teiste noorte põllumajandustootjatega ettevõtte üle tõhusat ja pikaajalist kontrolli osaledes aktiivselt ettevõtte juhtimise s, hallates tulusid ning vastutades finantsriskide eest . . Noor põllumajandustootja juhib põllumajanduslikku majapidamist, kui äriettevõtte või muu ühenduse vormi korral omab 100% osalust üksi või koos teiste noorte põllumajandustootjatega ja ka juhib seda üksi või koos teiste noorte põllumajandustootjatega. Füüsilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja puhul loetakse ettevõte juhiks taotleja. 4.1.5.3 Asjakohane koolitus ja/või nõutavad oskused Noor põllumajandustootja kas omab üheaastast põllumajanduslikku töökogemust või on omandanud põllumajandusalase keskeri- või kõrghariduse või on omandanud kutsekvalifikatsiooni 4. taseme põllumajandustootmise valdkonnas. 4.1.5.4 Muud märkused noore põllumajandustootja määratluse kohta 4.1.6 Uus põllumajandustootja 4.1.6.1 Esimest korda „põllumajandusliku majapidamise juhiks“ olemise tingimused Uus põllumajandustootja on isik, kes on vanem kui 40 aastane ja kes asub esmakordselt tegutsema põllumajandusliku majapidamise juhina, omades asjakohast koolitust ja nõutavaid oskuseid. 4.1.6.2 Asjakohane koolitus ja nõutavad oskused 4.1.7 Otsetoetuste saamise miinimumnõuded 4.1.7.1 Künnis Künnis hektarites: 1.00 Künnis eurodes: 100 4.1.7.2 Selgitus Otsetoetust saab taotleda põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse või Eesti Looduse Infosüsteemi kantud vähemalt 1,00 ha toetusõigusliku põllumajandusmaa ja pärandniidu kohta, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 4 lõikes 2 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mida taotlejal on õigus kasutada (maa peab olema taotleja omandis või peab omama kehtivat rendilepingut) taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Põllumajandusmaa, mida kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks lühiajaliselt või väljaspool taimekasvatusperioodi, on toetusõiguslik, kui nimetatud tegevused ei kahjusta põllumajanduskultuuri kasvatamist või rohukamarat või mullapinda ning seda põllumajandusmaad saab pärast nimetatud tegevusi võtta kasutusele põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Otsetoetuste toetusõigusliku pindala hulka arvatakse kuni kahe meetri laiune hekk, kraav, piire, traditsiooniline maastikuobjekt või muu maastikule iseloomulik vorm. Otsetoetuste toetusõigusliku pindala hulka arvatakse püsirohumaa põld, va pärandniidud, kus ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud. Põllumajandusliku majapidamise otsetoetuste toetusõigusliku hektari hulka arvatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 Lisa III HPK 8 standardi alusel määratletud säilitatavad maastikuelemendid ja mittetootlikud alad ning artikli 31 raames määratletud ökoalad. 4.1.8 Muud ÜPP kavas kasutatud määratlused Pealkiri Kirjeldus Kohalik tegevusrühm Kohalik tegevusrühm on mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on kohaliku elu arendamine ja kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 alusel kohaliku tegevusrühmale kehtestatud nõuetele. 4.2 Otsetoetustega seotud element 4.2.2 Otsetoetuste vähendamine 4.2.2.1 Otsetoetuste vähendamise ja/või piiramise kirjeldus Kas kohaldate toetuste vähendamist? : Ei Kas kohaldate piiramist (st 100 % vähendamist)? : Ei 4.2.2.2 Tööjõukulude mahaarvamine Kas kohaldate tööjõukulude mahaarvamist ? : Ei 4.2.2.3 Otsetoetuste vähendamise ja piiramise hinnanguline tulemus igal aastal Taotlusaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Selgitused Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 Hinnanguline kogutoodang aastas (eurodes) 0 0 0 0 0 – ümberjaotava toetuse kasutamine (eurodes) 0 0 0 0 0 – muude otsetoetuste vormis sekkumiste kasutamine (eurodes) 0 0 0 0 0 – ümberpaigutus EAFRDsse (eurodes) 0 0 0 0 0 4.2.3 Kohaldamine juriidiliste isikute või rühmade liikmete tasandil / seotud juriidiliste isikute rühma tasandil (artikkel 110) [Strateegiakavade määruses] või [Horisontaalmääruses ] toodud künniste/limiitide kohaldamine juriidiliste isikute või rühmade liikmete tasandil : [Strateegiakavade määruse] artikli 17 lõige 4 – maksete vähendamine Künnise kohaldamine : Ei [Strateegiakavade määruse ] artikli 29(6) esimene lõik – CRIS Künnise kohaldamine : Ei [Strateegiakavade määruse] artikli 30 lõige 4 – täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele Künnise kohaldamine : Ei [Strateegiakavade määruse] artikli 17 lõige 1 – finantsdistsipliin Künnise kohaldamine : Ei ‐ Kui künnised/limiidid on seatud LR poolt , siis nende künniste/limiitide kohaldamine juriidiliste isikute/rühmade liikmete tasandil : [Strateegiakavade määruse] artikkel 28 – väikepõllumajandustootjate toetus Künnise kohaldamine : Ei [Strateegiakavade määruse] artikkel 31 – ökokavad Künnise kohaldamine : Ei [Strateegiakavade määruse] artiklid 32–34 – täiendav sissetulekutoetus Künnise kohaldamine : Ei [Strateegiakavade määruse] artikkel 70 – keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused Künnise kohaldamine : Ei [Strateegiakavade määruse] artikkel 71 „Looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tulenevad piirangud“ Künnise kohaldamine : Ei [Strateegiakavade määruse] artikkel 72 „Teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid“ Künnise kohaldamine : Ei [Strateegiakavade määruse] artikkel 73 – investeeringud Künnise kohaldamine : Ei [Strateegiakavade määruse] artikkel 75 – noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetus Künnise kohaldamine : Ei [S trateegiakavade määruses ] toodud künniste/limiitide kohaldamine seotud juriidiliste isikute rühma tasandil : [S trateegiakavade määruse ] artikli 29(6) teine lõik – CRIS Künnise kohaldamine : Ei 4.2.4 Panus riskijuhtimisvahendisse Kas kasutate võimalust seada kuni 3 % otsetoetustest sõltuvaks asjaolust, et see summa panustatakse riskijuhtimisvahendisse? : Ei Mis on see protsendimäär? Põhielemendid 4.3 Tehniline abi 4.3.1 Eesmärgid Tehnilise abi eesmärk on tagada ÜPP strateegiakava tõhus ja sujuv rakendamine ning selleks vajalike ülesannete täitmise tagamine. 4.3.2 Tegevuste ulatus ja soovituslik planeerimine Tehnilise abi kaudu rahastatakse ÜPP strateegiakava rakendamisega seotud tegevusi, sh ÜPP strateegiakava ettevalmistamise, seire, juhtimise, hindamise, teabe- ja teabevahetuse, teavitamise, kaebuste lahendamise ning kontrolli ja auditeerimisega seotud tegevusi ning ÜPP riikliku võrgustiku toimimist, hõlmates ka varasemaid programmitöö ja sellele järgnevaid ÜPP strateegiakava perioode. Tehnilise abi raames toetatakse muuhulgas järgmisi tegevusi: ÜPP strateegiakava ettevalmistamine ja juhtimine; toetuse andmist korraldavate asutuste võimekuse tõstmine ÜPP strateegiakava ettevalmistamisel ja rakendamisel; projektide hindamise, valiku ja elluviimise, seire, kontrolli ning järelevalve tagamine; ÜPP strateegiakava seire ja hindamise korraldamine, kaebuste lahendamine ning kontrolli- ja auditimeetmed, v.a sertifitseerimisasutused ÜPP horisontaalmääruse tähenduses; fondi kasutamise üle tõhusa kontrollisüsteemi, sh toetuste kasutamise järelevalve, auditi ja kontrolli tagamine; toetuse kasutamise võimaluste kohta uuringute teostamine; kasusaajate ja avalikkuse informeerimine ÜPP strateegiakava panusest ja toetusvõimalustest, sh näiteks meetmeid tutvustavate veebilehtede loomine, toimetamine ja hooldus; teavi tustöö läbi trükimeedia, tele- ja raadiokanalite; info- ja juhendmaterjalide väljaandmine trükistena; teabepäevade korraldamine; toetuse taotlejate võimekuse tõstmine toetuse taotlemisel, s.h koolitused, infopäevad; ÜPP strateegiakava rakendamisega seotud komisjonide töö korraldamine; ÜPP strateegiakava rakendamiseks vajalike infosüsteemide, riist- ja tarkvara soetamine, paigaldamine ja hooldamine; programmiperioodi 2014–2020 lõpetamine ja MAK 2014–2020 järelhindamine; riikliku ÜPP võrgustiku tegevuskava ettevalmistamine ja rakendamine; CLLD ühiskomitee rakendamisega seotud töö korraldamine. Õiguslik alus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 a rtiklid 85, 94 ja 1 25 . Abikõlblikud on otseselt ÜPP strateegiakava rakendamisega seotud personalikulud, majanduskulud ja IT-investeeringud. Tehnilise abi kaudu toetatavatele tegevustele kasutatakse EAFRD kogusummast 6% (maksimaalselt 26 404 994 eurot). 4.3.3 Toetusesaajad ÜPP strateegiakava rakendamisega seotud asutused, sh korraldusasutus, makseasutus ja ÜPP võrgustiku ülesandeid täitev asutus. 4.3.4 Määr Märkida EAFRDst ÜPP strateegiakavale antava kogutoetuse protsendimäär, mida kasutatakse tehnilise abi meetmete rahastamiseks. Kogu perioodi ühtne protsendimäär (kuni 4 % / kuni 6 % Belgia, Eesti, Küprose, Leedu, Luksemburgi, Läti, Madalmaade, Malta, Rootsi, Sloveenia ja Taani puhul) 6.0 4.4 ÜPP võrgustik 4.4.1 Kokkuvõtlik ülevaade riikliku ÜPP võrgustikust ja selle eesmärgid, sealhulgas tegevused, millega toetatakse Euroopa innovatsioonipartnerlust ning teadmiste jagamist põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemis ÜPP võrgustiku loomise peamiseks eesmärgiks on luua riiklikul tasandil organisatsioonide ja haldusasutuste, nõustajate, teadlaste ja muude innovatsiooni osalejate ning muude põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonna osalejate võrgustik. Riikliku ÜPP võrgustiku tegevuste peamisteks eesmärkideks on suurendada sidusrühmade kaasatust ÜPP strateegiakava rakendamisse, abistada liikmesriikide ametia s utusi ÜPP strateegiakava rakendamisel ja üleminekul tulemuspõhisele rakendamismudelile, parandada ÜPP strateegiakava rakendamise kvaliteeti, teavitada laiemat üldsust ja võimalikke kasusaajaid ÜPP strateegiakava suundumuste ja rahastamisvõimaluste kohta, edendada innovatsiooni põllumajanduses ja maaelu arengus ning toetada vastastikust õppimist ning kõigi sidusrühmade kaasamist teadmiste vahetamise ja teadmiste loomise protsessi, aidata kaasa ÜPP strateegiakava järelevalve- ja hindamissuutlikkusele ja -tegevusele ning tulemuste levitamisele. Eesmärkide saavutamiseks viiakse läbi vähemalt järgmisi tegevusi: • ÜPP strateegiakava alusel rakendatud või toetatud projektinäidete ja heade praktikate kogumine, levitamine ja analüüsimine ning ÜPP strateegiakava erieesmärkidega seotud põllumajanduse ja maapiirkondade arengute analüüsimine; • panustamine liikmesriigi haldusasutuste ja muude ÜPP strateegiakava rakendamisse kaasatud osalejate suutlikkuse suurendamisse, sealhulgas järelevalve- ja hindamisprotsessidesse; • kogemuste vahetamise hõlbustamine sidusrühmade vahel, sh erinevate platvormide, foorumite ja ürituste loomine selle tarbeks ning vajaduse korral teabe vahetamine kolmandate riikide võrgustikega; • rahastatud struktuuride ja projektide osas teabe kogumine ja selle levitamise hõlbustamine, sh näiteks kohalike tegevus rühmade ja põllumajanduse tootlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse tegevusrühmade tegevus ning samaväärsete struktuuride ja projektide osas; • Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade ja kohalike tegevu srühmade või sarnaste kohalike arengustruktuuride koostööprojektide toetamine, sh riikidevahelises koostöös; • seoste loomine muude liidu rahastatavate strateegiate või võrgustikega; • panus ÜPP strateegiakava edasiarendamisse ja mis tahes järgneva ÜPP strateegiakava perioodi ettevalmistamisse; • koostöö AKIS keskusega, üksteise tegevuse vastastikune toetamine (vt ka ptk 8.2); • osalemine Euroopa ÜPP võrgustiku tegevuses ja sellele kaasaaitamine. 4.4.2 Riikliku ÜPP võrgustiku struktuur, juhtimine ja toimimine ÜPP struktuuri, juhtimise ja toimimise eest vastutab Maaeluministeerium. ÜPP võrgustiku üksuse ülesandeid on seni täi tnud Põllumajandusuuringute Keskus , kelle struktuuris paikneb ÜPP võrgustikutöö osakond. ÜPP võrgustiku juhtimises ja tegevuskava elluviimises osaleb nõuandva organina ÜPP võrgustiku koostöökoda, kelle liikmeteks on ÜPP strateegiakava eesmärkide täitmisega seotud organisatsioonide ja rakendusasutuste esindajad. Koostöökoja ülesanneteks on tagada ÜPP võrgustiku tegevuse koordineeritus erinevate ÜPP strateegiakavast kasusaajaid esindavate ühenduste ja organisatsioonide ning selle rakendamisega või põllumajanduse ja maaelu arendamisega seotud asutuste ja organisatsioonide vahel. Samuti nõustada ÜPP võrgustiku üksust iga-aastase tegevuskava ettevalmistamise ja elluviimise osas. ÜPP võrgustiku struktuuris on: • ÜPP võrgustiku üksus (kuni 10 töötajat); • ÜPP võrgustiku koostöökoda (kuni 30 organisatsiooni); • ÜPP võrgustiku valdkondlikud alalised töögrupid (LEADER, EIP jne); • ÜPP võrgustiku avatud liikmeskond. ÜPP võrgustiku eesmärke täidetakse iga-aastaste tegevuskavade alusel. Tegevuskava koostab ÜPP võrgustiku üksus koostöös korraldusasutusega. Tegevuskavas tuuakse välja peamiste kululiikide kokkuvõtlik kirjeldus järgnevalt: • juhtimine ja tegevuskava täitmine, sh ÜPP võrgustiku juhtimisega seotud tööjõu- ja halduskulu ning tegevuskava elluviimisega seotud tööjõukulu; • teadmiste levitamine, sh küsitluste, uuringute, teadmiste ja parimate praktikate levitamisega seotud teabematerjali ettevalmistamise, väljaandmise ja levitamise kulud; • ürituste korraldamine, sh infopäevade, seminaride, koolituste, õppereiside korraldamise ja vajadusel nendel osalemise kulud; • Eesti-sisese, territooriumitevahelise ja rahvusvahelise koostöö tugitegevused, sh kulud veebilehe arenduseks ja lähetuskulud. ÜPP võrgustik luuakse hiljemalt 12 kuu jooksul pärast seda, kui Euroopa K omisjon on Eesti ÜPP strateegia kava heaks kiitnud. Riiklik ÜPP võrgustik luuakse tuginedes olemasolevale maaeluvõrgustikule. Kuni ÜPP võrgustiku loomiseni võivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 52, 53 ja 54 osutatud Euroopa maaelu arengu võrgustik, Euroopa innovatsioonipartnerluse võrgustik ja riiklikud maaeluvõrgustikud lisaks kõnealustes artiklites osutatud tegevustele tegeleda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklites 126 ja 127 osutatud tegevustega. Kui määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 113 osutatud võrgustik on loodud, võivad nad lisaks selle artiklites 126 ja 127 osutatud tegevustele kuni 31. detsembrini 2025 täita määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 52 lõikes 3, artikli 53 lõikes 3 ja artikli 54 lõikes 3 osutatud ülesandeid, mis on seotud maaelu arengu programmide rakendamisega vastavalt määrusele (EL) nr 1305/2013. ÜPP võrgustiku tegevuste rahastamine toimub tehnilise abi vahenditest. 4.5 Ülevaade EAFRD ja muude maapiirkondades toetust andvate liidu fondide tegevuse kooskõlastamisest, piiritlemisest ja nende vastastikusest täiendavusest ÜPP strateegiakava, ühtekuuluvuspoliitika fondide (ERF, ÜF, ESF+, ÕÜF) ning teiste EL tõukefondide (Horizon, Interreg, jt) vahel on maapiirkondade jätkusuutliku arendamise osas tihedad seosed. Olulisel kohal on ka taaste- ja vastupidavusrahastu ning kiire kriisiabi fondist REACT-EU , mis aitab leevendada koroonaviiruse pandeemia majandusliku ja sotsiaalset mõju. Strateegiakavas ja teistes fondides on sünergia tagamiseks tegevuste valikul lähtutud pikaajalises strateegias „Eesti 2 035“ määratletud arenguvajadustest ja sihtidest . Strateegia „Eesti 2035“ koostamisel kaardistati Eesti eelseisvad arenguvajadused, seati pikaajalised eesmärgid ja arengusuunad ning määrati eesmärkide saavutamiseks vajalikud muudatused. Strateegiakava on suunatud suures osas ühe valdkonna - põllumajandussektori toetamisele ning sarnaseid tegevusi ei toetata teiste EL fondide raames rahastatavate tegevustega. Strateegiakava kolmas üldeesmärk, parandada maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda, on tihedalt seotud teiste ESI fondide raames planeeritud tegevustega. Strateegiakava raames valitud tegevused panustavad eelkõige maapiirkondade tööhõive suurendamise , ettevõtluse arengu soodustamis e ning üldise ettevõtlus- ja elukeskkonna parandamisele. Strateegiakava ei panusta suuremahuliste investeeringute elluviimisele ega avalike teenuste arendamisele . Suuremahulised investeeringud on planeeritud eelkõige ERF ja RRF vahenditest, sh kiirele andmesidele juurdepääsu soodustamine. Sotsiaalvaldkonna arendamise, sh maapiirkonna sotsiaalvaldkonna arendamisega tegeleb peamiselt ESF+, millel on puutumus strateegikavaga läbi LEADER sekkumise. Maaeluministeer i umi vastutusalas on ka EMKVF rakendamine, mille raames on Maaeluministeerium olnud kaasatud ka ühtekuuluvuspoliitika partnerluslepe välja töötamisel. A sjaomased ministeeriumid on kaasatud ÜPP strateegiakava koostamisse, sh juhtkomisjoni ning kaasatakse ÜPP strateegiakava 2023– 2027 seirekomisjoni. Koostöö erinevaid EL toetusi administreerivate a metkondade vahel jätkub sekkumiste väljatöötamisel ning elluviimisel – sekkumiste koostamise protsessi kaasatakse kõik seotud asutused ning olulisemad partnerid. Sekkumiste elluviimisel toimub asutuste vahel infovahetus. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisel on riigi tasandil kooskõlas Eesti 2035-ga kokku lep itud kuus eesmärki: Nutikama Eesti (ERF) saavutamiseks planeeritakse toetada innovatsiooni, digitaliseerimist, majanduse struktuuri muutust ning VKE-de arengut. Ettevõtluse ja innovatsiooni toetamise kaudu muutub Eesti ambitsioonikate äriideede kasvulavaks ning ettevõtted toodavad kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Ettevõtete tegutsemiskeskkond peab soosima nutikate lahenduste loomist ja katsetamist. Kindlustada tuleb teaduse rahvusvahelist kõrget taset ning edendada ettevõtete, teadlaste ning valitsus asutuste koostööd. Erilist tähelepanu suunatakse VKE-de konkurentsivõime suurendamisele digitehnoloogiate kasutuselevõtmise, ekspordivõimekuse suurendamisel, ettevõtluskeskkonna parandamisel ning loomemajanduse toetamisel. Planeeritud tegevused on tihedalt seotud strateegiakava 8. erieesmärgi raames planeeritud ettevõtluse konkurentsivõime, ettevõtluskeskkonna arendamise, LEADER sekkumise ning bioressursside väärindamise ning tervikuna horisontaalse erieesmärgiga. Nimetatud sekkumiste välja töötamisse kaasatakse teiste ministeeriumite esindajad, vältimaks tegevuste dubleerimist. Lisaks on nutikama Eesti suuna alt planeeritud investeeringud kiire andmeside juurdepääsu soodustamiseks. Digiühiskonna arengukava 2030 kohaselt on 2021. aasta seisuga maapiirkondades hinnanguliselt 120 000 majapidamist ja ettevõtet ilma kiire püsiühenduseta. Neist üle 45 000 saab 2023. aasta lõpuks valguskaablipõhise juurdepääsuvõrgu, mis vastab ELi 2025. aasta gigabitiühiskonna eesmärkidele. Siiski jääb peale seda turutõrkepiirkondadesse ehk nn valgesse alasse veel vähemalt 75 000 aadressi, mis vajavad riigi- ja sideettevõtjate koostöös tehtavaid i nvesteeringuid. Aastatel 2021 kuni 2027 on Vabariigi Valitsus otsustanud toetada püsiühenduste rajamist turutõrkepiirkondades kokku 69,29 miljoni euroga, millest 24 mln eurot on taasterahastu NextGenerationEU (ehk Recovery and Res ilience Facility, RRF) vahendid ja 45 mln eurot on Euroopa Regi onaalarengufondi (ERF) vahendid. Nimetatud vahendite rakendamiseks koostati avalik konsultatsioon ja sihtpiirkonnaks prioritiseeriti lai riba juurdepääsuvõrgu arendamin e maapiirkonnas. Vältimaks erinevate toetusmeetmete dubleerimist ei planeerita ÜPP strateegiakavas sekkumist kiirele andmesidele juurdepääsu loomiseks. Rohelisema Eesti (ERF ja Ühtekuuluvusfond) suunal on peamisteks tegevusteks energiatõhususe suurendamine, säästliku energiatarbimise, taastuvenergia, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, kliimamuutustega kohanemine ja valmisoleku tõstmine, ringmajanduse ja roheinnovatsiooni arendamine ning suuremate linnapiirkondade säästva liikuvuse arendamine. Mitmed planeeritud tegevused on suunatud eelkõige linnapiirkondadele, kuid olulisel kohal on kliimamuutustega kohanemine ja valmisoleku tõstmine ka maa- ja rannapiirkondades ning säästliku energiatarbimise toetamine kõikides sektorites. Ühendatuma Eesti (Ühtekuuluvusfond) suunal on peamisteks tegevusteks keskkonnasäästliku transpordi investeeringud, maanteetranspordi investeeringud ning kohalike omavalitsuste kergliiklusteed. Nimetatud investeeringud on olulised maapiirkondadele ning sealsete elanikele juurdepääsu ning ühendatavuse tagamiseks, mida on käsitletud ka Euroopa Komisjoni teatises „Maapiirkondade pikaajaline visioon aastaks 2040“. ÜPP strateegiakava raames ei planeerita sekkumisi taristuinvesteeringuteks, v.a väga spetsiifilised põllumajandusega seotud taristuinvesteeringud. Sotsiaalsema Eesti (ESF+, ERF) suunal on tähelepanu alla eelkõige avalike teenuste (haridusteenused, sotsiaal ja tervishoiuteenuste ning tööhõivega seotud teenused) kättesaadavuse parandamine üleriigiliselt. Täiendavalt pannakse rõhku nii pikaajalise hoolduse korraldusele kui enim puudust kannatavate isikute vajaduste katmiseks. ÜPP strateegiakava omab sotsiaalvaldkonnaga seost läbi LEADER sekkumise. Sekkumine katab 96% maapiirkonna elanikest ning läbi sekkumise planeeritakse esmakordselt kasutada ka ühisstrateegia võimalust, mis annab kohalikul tasandil võimaluse oma strateegiates kajastada ka ESF+ raames toetatud tegevusi, eelkõige hoolekande suunal. LEADER sekkumine toetab maapiirkonnas kohalikul tasandil sotsiaalset kaasatust, võrdseid võimalusi ning vaesuse vähendamist. Sotsiaalvaldkonna arendamine keskselt on planeeritud ESF+ vahenditest. Mitmed ÜPP strateegiakava sekkumised (peamiselt erieesmärk 7 ja 8) on suunatud maapiirkonnas tööhõive, sh noorte tööhõive parandamisele. Inimestele lähedasem Eesti (ERF) põhineb kahel suu remal tegevusel, ühelt poolt lin napiirkondade arendamisel, läbi linnaruumi arendamise, targa linna pilootlahenduste ning elurikkuse suurendamise tiheasustusaladel. Teisalt regionaalse ettevõtluse ja kohalike avalike teenuste kättesaadavuse parandamise kaudu. Selle raames on planeeritud arendada elu- ja ettevõtluskkeskonda, avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning KOV võimekuste tõstmist. Dubleerimise vältimiseks on ÜPP strateegiakava ettevõtluse sekkumised suunatud maapiirkonda, sh väiksemate asulate ja külade piiridesse ning LEADER sekkumise kaudu toetakse tegevusi, mis omavad kohaliku mõju. Avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamise sekkumisi ei ole ÜPP strateegiakavas planeeritud. Õiglane üleminek (ÕUF) on suunatud konkreetselt mitmekesise ja nutika ettevõtluse arenguks, seda näiteks Ida-Viru tööstusinvesteeringute ja ettevõtluse toetamise ning töötajate ümberprofileerimise ja koolitamise kaudu ning atraktiivse elukeskkonna loomine Ida-Virumaal. Planeeritud tegevused on peamiselt suuremahulised investeeringud (nt investeeringud kaugküttesüsteemide kaasajastamisse, sotsiaal- ja terviseteenuste arendamisele jne. ÜPP strateegikava sekkumised on suunatud kogu maapiirkonnale, sh ka Ida-Virumaale, kuid strateegiakava raames planeeritud tegevused, sh ettevõtluse konkurentsivõime sekkumise tegevused on väiksemahulised ning suuremahulisi investeeringuid väljaspool põllumajandust ei toetata. Ees ti taaste- ja vastupidavuskava (Taasterahastu) on üleriigilise strateegia “Eesti 2035” ja selle tegevuskava üks lisadest, hõlmates kõiki Taasterahastu sambaid ning adresseerides Euroopa Komisjoni poolt tehtud riigipõhiseid soovitusi koostoimes teiste ELi fondidega. Eesti taastekava (kinnitatud Euroopa Komisjoni poolt 5.10.2021) olulisemad investeeringud on seotud rohe- ja digipöördega . Rahastusega toetatakse ettevõtete rohepööret spetsiaalse rohefondi kaudu, uuenduslike ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõttu ja ressursitõhususe tõstmist, bioressursside väärindamist, vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõttu ning rohepööret toetavate oskuste arendamist. Bioressurside väärindamine on otseselt seotud ka ÜPP strateegiakava erieesmärgiga 8, mille raames toetataks erinevaid väikse mahulisi katseprojekte ning erinevate tehnoloogiate arendamist ja innovatsiooni soodustamist bioressursside paremaks ja säästlikumaks kasutamiseks. Mahukaid, Eesti majanduse jätkusuutlikku kasvupotentsiaali tugevdavaid bioressursside väärindamise suurinvesteeringuid toetatakse just taaste- ja vastupidavuskava vahenditest . Täiendavaid kokkupuuteid strateegiakaval taaste- ja vastupidavuskavaga ei ole, taaste- ja vastupidavuskava panustab oluliselt lairibavõrgu arendamisele maapiirkonnas. Perioodil 2021 –2027 rakendatakse Eestis Interregi raames 7 programmi, Eesti-Läti 2021 – 2027, Kesk-Läänemere, Läänemere, Interreg Euroopa, URBACT IV, ESPON 2030 ja INTERACT IV. Eeltoodud programmide osas on kaardistatud konkreetsed sihtpiirkonnad ning abikõlb l ikud taotlejad, kes saavad tegevustes osaleda ning eesmärgiks on osapoolte koostöö parandamine. ÜPP strateegiakava puutumus on peamiselt läbi maapiirkondade konkurentsivõime kasvu ning heade tavade jagamise nende programmide kaudu, mis on suunatud regionaalse tasandi piirkonnale (nt Eesti-Läti 2021 – 2027). Teatud Interreg projektides osalevad ka kohalikud tegevusrühmad partneritena . Samuti panustavad piirkonna ülesesse koostöösse Leader koostööprojektid ning erinevad teadus- ja arendustegevused. Eesti kavandavate vahendite ning ELi tsentra alsete fondide (nt Horisont , LIFE , DEP, CEF2 ) kasutuse koordineeritud kavandamiseks tehakse koostööd ja vahetatakse infot nende fondidega tegelevate asutuste vahel, et Eestile olulisi tegevusi ellu viia . See tagab ka erinevate vahenditest toetatavate tegevuste korral sünergia, harmoonia ning kooskõlastatud lähenemist võimaldades edendada osalemist rahvusvahelistes koostöövõrgustikes. LIFE programm on keskkonnale suunatud rahastamisvahend, mis toetab liidu keskkonnapoliitika arengut ja elluviimis t ning mida koordineerib Eestis Keskkonnaministeerium. Eestis on rahastatud mitmeid suuremahulisi projekte nii keskkonna kui energiatõhususe edendamiseks. Strateegiakava panustab kohalikul tasandil keskkonna ja ressursitõhususe, looduse ja elurikkuse ning kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise alastesse eesmärkidesse eelkõige läbi erinevate keskkonna- ja elurikkuse meetmete, samuti soodustades vastavaid tegevusi teistes sekkumistes. Strateegiakavas panustab LIFE projekt Metsa- ja põllumajandusmaastike terviklik majandamine Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks ( Adaptive community based management of forest and farming landscapes to improve the conservation status of Natura 2000 habitats and species, LIFE18 IPE/EE/000007 ) sekkumistesse KK5 ja KK6. Programmis töötatakse välja tulemuspõhise hindamise metoodika pärandniitudele ja väärtuslikele püsirohumaadele. Poollooduslike koosluste kaitsekava uuendatakse ning taastatakse 1000 ha erinevaid poollooduslikke kooslusi, sh 20 rannaniitu. Samuti ajakohastatakse praegust toetussüsteemi, mis peaks senisest enam motiveerima maaomanikke taastama ja hooldama poollooduslikke kooslusi. Poollooduslikud kooslused saavad liikuda hooldusskeemi ja taotleda pärandniidu hooldamise toetust pärast seda, kui need alad on taastatud. Pool l ooduslike koosluste taastamisse ja seega ka strateegiakava sekkumisse KK6 panustavad veel Eesti-Läti ühine LIFE projekt (LIFE20 NAT/EE/000074) „ Restoring and promoting a long term sustainable management of Fennoscandian wooded meadows in Estonia and Latvia ” 500 ha puisniitude taastamisega ning Muhu saare poollooduslike koosluste sidususe suurendamine ja selleks kasutatud meetodite viimine laiemasse kasutusse ( Restoring and connecting semi-natural meadow habitats on Muhu island, LIFE19 NAT/EE/001006 ), mille käigus taastatakse 500 ha pool l ooduslikke kooslusi. Viimase projekti eesmärgiks on ka f ragmenteerunud pärandniitude ühendamine maastikus selleks, et neile omased liigid saaksid säilitada geneetilise mitmekesisuse . Programmi Digitaalne Euroopa (DEP) tehtavate investeeringutega toetatakse Euroopa Liidu kahte eesmärki, milleks on üleminek rohelisele majandusele ja digipööre, ning tugevdatakse liidu vastupidavust ja digitaalset suveräänsust. Eestis tegeleb digitaaltehnoloogiate arendamise ning selle teemalise investeeringutega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Strateegiakavas ei ole planeeritud sekkumisi, mis kattuksid programmi „Digitaalne Euroopa“ eesmärkidega. Euroopa ühenduse rahastus (CEF2) raames toetatakse transpordi, energia ja digitaalvaldkonna koostoime võimaldamist ja tugevdamist. Perioodil 2014– 2020 sai CEF raames toetust Rail Baltica, mille eesmärk on transpo rdisektori rohelisemaks muutmine Baltikumis, arendades edasi Euroopa standardile vastavat 1435 mm rööpmevahega kaherööpmelist raudteeliini, mis integreerib Balti riigid ELi TEN-T võrku. Eestis tegeleb transpordi, energia ja digitaalvaldkonna arendamisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Strateegiakavas ei ole planeeritud suuremahulisi investeeringuid transpordi, energia ega digitaalva l dkonna arendamisse. Euroopa Horisont programmil on strateegiakavaga kõige suurem kokkupuutumus just II samba kuuenda teemavaldkonnaga (klaster 6). Euroopa horisondi II samba kuuenda teemavaldkonna eesmärk on parandada keskkonnaseisundit, aidata taastada elurikkust maismaal, siseveekogudes ja merel. Teaduse ja innovatsiooni toetamise kaudu edendatakse loodusvarade jätkusuutliku kasutamist ning kujundatakse ümber majanduse ja ühiskonna tavasid säästliku ressursikasut use suunas. Samuti kiirendab teadus - ja arendustegevus ning innovatsioon üleminekut madala CO 2 -heitega, ressursitõhusale ringmajandusele ja säästvale biomajandusele, sealhulgas metsandusele. Toetatakse ka maa-, ranniku- ja linnakogukondade jätkusuutlikku arengut ja kohanemist digi- ja rohepöördega. Strateegiakava ja Euroopa Horisondi vahelisi seoseid aitavad tugevdada strateegiakavas planeeritud sekkumised teadmussiirde ja nõuande ning innovatsioonikoo stöö toetamiseks. Teadmussiirde ja nõuande raames vahendatakse Horisondi projektide tulemusi, lisaks on oluline roll ÜPP võrgustikul, kes teeb koostööd Eesti Teadusagentuuriga, kes on Euroopa Horisondi kontaktpunktiks Eestis. 4.6 Rahastamisvahendid 4.6.1 Rahastamisvahendi kirjeldus Eesti sarnaselt kogu maailmale on suurte muutuste keskel, kus toimub valdkondadeülene automatiseerimine ja digitaliseerimine. Erinevate EL eesmärkide, sh kliima ja keskkonna ning digitaalvaldkonna eesmärkide saavutamiseks on vaja teha mahukaid investeeringuid. Investeeringute vajadus on nii VKE-del, sh mikroettevõtetel , kui ka suurtel ettevõtetel. Eelmise programmiperioodi 2014–2020 jooksul rakendati rahastamisvahendit läbi kolme MAK 2014–2020 tegevuse liigi [1] kogusummas 54 460 000 eurot, millest 15 000 000 tuli Euroopa taastekava vahenditest. Seisuga 31.12.2020 rahastati kokku 234 laenu summas 40,8 mln eurot. Välja makstud laenude osakaal oli 73,4% kogu eelarvest. Nimetatud perioodil väljastati mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen 184 korral ning pikaajalist investeerimislaenu 50 korral. Edukalt on rakendunud ka pankadega kooslaenamine, kus osa laenu summast tuleb krediidiasutustest ning osa tuleb Maaelu Arendamise Sihtasutusest (MES), kes oli sel perioodil rahastamisvahendi rakendaja. Kaaslaenamine annab krediidiasutustele kindluse, et tegemist on jätkusuutliku ettevõttega ning annab võimaluse rahastamisvahendist rahastada rohkemal hulgal laene, võrreldes sellega kui kogu laenusumma tuleks ainult rahastamisvahendist. Põllumajanduse, toidu- ja joogitootmise ning maapiirkonna ettevõtluse valdkonnas on jätkuvalt probleeme kapitali ja finantseerimiseallikatele ligipääsemisega. Jätkuvad probleemid ebapiisava tagatise, ebastabiilsete rahavoogude ning omakapitali puudumisega, mis takistavad krediidiasutuste poolt pakutavatele võimalustele ligipääsu. Statistikaameti andmetel tegutseb maapiirkonnas kolmandik ettevõtetest, kellest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega, ligikaudu viiendik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega ning viiendik töötleva tööstusega. Maapiirkonna ettevõtlus on võrreldes varasemaga kohanenud ning muutunud palju mitmekesisemaks. Samas on kasvutrendis maa- ja linnapiirkonna vaheline hõivelõhe. Olemasolevate töökohtade säilitamiseks, uute atraktiivsete töökohtade loomiseks ja piirkondlikult ühtlase sissetuleku tagamiseks tuleb maaelu toetuste rakendamisel ja sihtide seadmisel üha enam fookusesse võtta uute atraktiivsete töökohtade loomine läbi maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime kasvu, maapiirkonna ettevõtluse mitmekesisuse säilitamise ning lisandväärtust loovate tegevuste ja valdkondade (nt ringbiomajandus, innovaatilised tootmisviisid, väärindatud toodete eksport, ökoturism jne) edendamise kaudu. Tehnoloogilise varustatuse, konkurentsivõime suurendamise ning tootmis- ja ekspordimahtude kasvatamiseks on vajalik tagada ligipääs finantsinstrumentidele maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele. Eesti põllumajandussektor on aastatel 2014–2018 investeerinud 938,3 mln eurot ning aastane investeeringute maht ulatub 151,6 mln eurost 237,1 mln euroni. Suurenenud nõudmised põllumajadustootmisest tuleneva mõju vähendamiseks nõuavad põllumajandustootjatelt täiendavaid investeeringuid keskonnamõjude vähendamiseks ning tootlikuse suurendamiseks. Seejuures on laenu saamine keeruline eelkõige noortel põllumajandustootjatel ja alustavatel ettevõtjatel. Põllumajandustootjatel, sh noortel on raskusi ka vajaliku tootmismaa ostmisel. Toiduainetööstuse (sh joogitööstus) valdkonnas tegutses Eestis 2019. aastal 761 ettevõtet . Eesti toiduainetööstuste investeeringute maht materiaalsesse põhivarasse võrreldes EL-i keskmisega on suhteliselt madal ning investeeringuvajadus Eesti toiduainetööstuses on endiselt suur ning ka tulevikus on oluline jätkata sektori toetamist nii investeeringute tegemisel tehnoloogiasse kui ka teadus- ja arendustegevusse. Töötlemisvõimekuse saavutamisel on oluline toetada ühisinvesteeringuid, mis aitavad paremini kaasa struktuursete muutuste toimumisele ja on laiema mõjuga, kuna investeeringuga ei ole seotud ainult üks isikute grupp, vaid soodustatakse suurema isikute ringi koostegevust. Ühistegevuse arengut takistab tootjate piiratud võimekus ühistu arengusse investeerida. Turutõrke lahendamiseks on vaja luua paremad eeldused nii põllumajandustootjate, sh noorte kui alustavate ja muude maapiirkonna ettevõtete kapitalile ligipääsuks kasutades selleks finantsinstrumentide võimalusi. Oluline on suurendada võimalusi kapitali kaasamiseks olukorras, kus maapiirkonnas teatud tegevusalade ettevõtted ei saa laenu, kuna krediidiasutused kohaldavad laenu andmisel sõltumata tegevusalast ja muudest valdkonna iseärasustest ettevõtetele ühesuguseid kriteeriume. Seejuures tuleb hõlbustada ka põllumajandusühistute ja toiduainetööstuste juurdepääsu kapitalile ning finantsinstrumentidele laiemalt. Rahastamisvahendiga on võimalik toetada uusi või varajases kasvufaasis olevaid ettevõtteid, sh noori põllumajandustootjaid ja nende poolt tehtud investeeringuid, mis on elujõulised kuid teatud põhjustel (ebasobiv tagatis, tundmatu tegevusala, hooajaline sissetulek vms) krediidiasutused neile laenu ei anna või annavad laenu taotleja jaoks ebasobilikel tingimustel (nt lühike tagasimakse aeg, kõrge intress, ebamõistlikud tagatised). Eeltoodust tulenevalt rakendatakse rahastamisvahendit järgmistes ÜPP strateegiakava erieesmärkides: 2, 3, 7 ja 8 ning nende erieesmärkide põhjal programmeeritud sekkumistes - põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud, toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud, ühistulised tootlikud investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse ning investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks . Täiendavalt saavad rahastamisvahendite poolt pakutavaid võimalusi kasutada ka põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamise, väikeste põllumajandustootjate arendamise sihtgrupi kuuluvad põllumajandustootjad. Neil on võimalik rahastamisvahendit kasutada läbi põllumajandustootjate materiaalsete ja immateriaalsete tootlike investeeringute sekkumise, mille raames programmeeritakse rahastamisvahend. Eeltoodud sekkumised panustavad põllumajanduse, toidu- ja joogitootmise ning maapiirkonna ettevõtluse valdkonnas investeeringute tegemisele, kus on jätkuvalt probleeme kapitali ja finantseerimiseallikatele ligipääsemisega. Ülejäänud erieesmärgid (1, 4, 5, 6, 9) ning nende alt programmeeritud sekkumised ei kasuta ÜPP strateegiakava mõistes rahastamisvahendit, kuna rakendatavate sekkumiste olemus, nendega kaetav vajadus või sekkumise raames toetatavad tegevused ei ole seotud eelnevalt tuvastatud turutõrkega ning seega pole rahastamisvahendi rakendamine nendes sekkumistes asjakohane. Rahastamisvahendi eelhindamine Rahastamisvahendi eelhindamist alustati 2019. aasta oktoobris ühiselt ÜPP strateegiakava ja „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava“ jaoks Eesti Maaülikooli poolt. Eelhindamise aruanne koostati 2020. aasta aprillis hinnates turutõrke asjakohasust 2019. aasta lõpu seisuga. Eelhindamises ei arvestatud COVID-19 kriisist tingitud olukorraga. Eelhindamise aruande koostamisel lähtuti eelkõige Statistikaameti ja Eesti Panga andmetest sihtrühmade majandusliku olukorra kohta, Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) poolt 2019. aastal läbi viidud uuringute tulemustest [2] , eelnevate rahastamisvahendite eelhindamise tulemustest, MESi andmetest perioodi 2014–2020 rahastamisvahendi rakendamise kohta ning sihtrühma, krediidiasutuste ning rahastamisvahendiga seotud asutustega (korraldus-, rakendus- ja makseasutused) läbi viidud intervjuudest. Eelhindamisse kaasatud sihtrühmad olid põllumajandustootmises, toiduainete ja joogitootmises ning maalises asustuspiirkonnas muudes tegevusvaldkondades tegutsevad ettevõtted, sh ühistud [3] . Rahastamisvahendi eelhindamise käigus analüüsiti rahastamisvahendi võimalikke rakendusvaldkondi, turutõrkeid ja sihtgruppe, samuti töötati välja ettepanekud rahastamisvahendite kujundamiseks ja rakendamiseks ning kavandati võimalikud investeerimisstrateegiad. Turutõrked eelhindamisega kaetud sihtrühmades olid valdavalt sarnased ja ei erine suuresti programmiperioodil 2014–2020 rahastamisvahendi eelhindamisel tuvastatud turutõrgetest. Jätkuvalt on suurimaks probleemiks krediidiasutustest laenu saamisel tagatise ebapiisavus, liiga lühike laenutagasimakse investeerimislaenudel, laenutaotlejate ebarealistlikud äriplaanid ning vähene teadlikkus rahastamise võimalustest. Ebapiisavad tagatised on eelkõige probleemiks alustavatel ja kasvufaasis olevatel ettevõtetel, ühistutel, tootjarühmadel ning muudel maaettevõtjatel. Ettevõtjate hinnangul ei tunne krediidiasutused ka piisavalt hästi vähem levinud tegevusalade spetsiifikat, mistõttu hinnatakse äriplaane ebaadekvaatselt või kogunisti loobuvad nende hindamisest. Krediidiasutuste hinnangul on ettevõtjate finantskirjaoskus ja riskijuhtimise alastes teadmistes vajakajäämisi, millest tulenevalt on ka koostatud äriplaanid nõrgad, kus hinnatakse prognoositavaid tulusid liiga suureks ning kulusid liiga väikseks. Põllumajandussektoris krediidiasutuse poolt laenu andmise puhul on probleem eelkõige alustavate (sh noorte) ja kasvufaasis olevate põllumajandusettevõtjate puhul, kus krediidiasutused hindavad laenu saamiseks vajalike tagatisi ebapiisavaks või on intressimäärad liiga kõrged. Sobivaks tagatiseks hinnatakse maad, mida aga paljudel põllumajandusettevõtjatel ei ole, seega on vajalik väikeste ja keskmiste suurustega põllumajandustootjatel põllumajandusmaa ostu finantseerimine. Samuti on krediidiasutuste poolt pakutavad laenutagasimaksed liiga lühikese perioodiga. Selleks, et sektor suudaks senise investeerimise mahu säilitada, peab lisaks sektori tootlikkuse ja kasumlikkusele paranema ka ligipääs pikaajalistele laenudele. Samas on esile toodud, et suurema sektorispetsiifilise kogemuse tõttu oskab MES enam arvestada põllumajandussektori eripäradega ning seega on hästi käivitunud MESi ja krediidiasutuste kaaslaenamise toode. Muude maaettevõtete puhul on lisaks eelnevale probleemiks ka mikrolaenude puudumine ja väikelaenude liiga kõrged intressid, mis sunnib ettevõtjaid kasutama kõrge intressimääraga tarbimislaene. Alustavate ettevõtjate ja hooajaliste valdkondadega (nt turism) ettevõtjad ei saa krediidiasutustest laenu, kuna ettevõtte majandusnäitajad või äriplaan ei ole krediidiasutuste hinnangul piisav. Ka on probleeme tagatisega, kuna maalises asutuspiirkonnas asuv kinnisvara ei kvalifitseeru madala turuväärtuse tõttu tagatiseks. Samuti tuli intervjuudest välja, et väikeste laenusummade puhul krediidiasutused pole nõus äriplaane hindama. Intervjuudest selgus, et teadlikkus rahastamisvahendi laenude võimalustes on pigem tagasihoidlik, seega täiendava teavitustöö ja kasvava teadlikkuse tulemusena võib kasvada ka rahastamisvahendi nõudlus. Toiduainetööstuses tegutsevatel väiksematel ettevõtetel on lisaks üldistele takistustele ka probleeme käibekapitali laenu saamisega ning mikroettevõtjate jaoks pole sobivat investeerimislaenu. Ühistutel tekitab vähene omakapital probleeme laenukapitali kaasamise võimalustega, seda eriti suuremate projektide puhul. Täpsem ülevaade eelhindaja ettepanekutest ja turutõrke kirjeldustest on leitav eelhindamise lõpparuandest (vt https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/upp-2021/upp-emkf-2021-rahastamisvahend-eelhindamine.pdf). Rakendatavad rahastamisvahendid Lähtuvalt eelhindaja soovitustest ja eelmise perioodi positiivsetest kogemustest rakendatakse ÜPP strateegiakava raames tagatisi ja laenusid, sh: · Kasvulaen; · Pikaajaline investeerimislaen; · Eraldiseisev käibekapitalilaen vastavalt määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 80 lõikele 3. Ettevõtete rahastamisvajadus varieerub suuresti sõltuvalt ettevõtte suurusest ning arenguetapist. Rahastamisvahendi kaudu pakutavate finantstoodete tingimuse d lepitakse kokku rakendaja ja M aaeluministeeriumi vahel rahastamislepinguga. Rahastamislepingus võidakse seada taotlejatele, kellel on turutingimustel keerulisem laenu saada (nt alustavad, noored või väikesed põllumajandustootjad, tootjaorganisatsioonid) soodustingimusi (nt madalam intress, madalam tagatise määr, pikem tagasimakse tähtae g vms ). Konkreetsed tingimused, sh soodustingimused kirjeldatakse rahastamislepingus. Rahastamisvahendi rakendamisega leevendatakse turutõrget põllumajanduse, toidutööstuse ning muude m aapiirkondade ettevõtete seas. Sessoonse olemusega valdkonnad saavad kasu käibekapitali pakutavatest võimalustest ning ei pea kasutama lühiajaliste rahaliste vahendite saamiseks kõrge intressiga tarbimislaene. Spetsiifiliste ning vähem levinud valdkondade ettevõtjad saavad kasutada avaramaid võimalusi, kus arvestatakse ning teatakse nende eripäradest ning ollakse teadlikud valdkonna spetsifiikast. Paraneb paindlikus ettevõete kasvulaenude ning pikaajalise investeerimislaenude osas, kus nõutavad tagatised on madalamad ning tagasimaksed paindlikumad võrreldes krediidiasutuste poolt pakutavate toodetega, mis lubavad investeeringuid teha ka nendel ettevõtjatel, kes tavalisest krediidiasutusest laenu ei saa, või saaksid väga halbade tingimustega. Rahastamisvahendi kombineerimine muude toetustega Rahastamisvahendit rakendatakse tagastamatust toetusest eraldi tegevusena. Rahastamisvahendeid võib kombineerida toetustega, eelkõige toetuse saamisel omafinantseeringu osa rahastamisel, kui toetuse ja rahastamisvahendi toetuse bruto toetus ekvivalendi summa ei ületa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 73 sätestatud asjakohaseid toetuse piirmäärasid ja vastava toetusskeemi tingimustes sätestatud toetuse piirsummasid. Rahastamisvahendist antava rahastuse ja toetuse summa ei tohi ületada asjaomase kuluartikli kogusummat. Rahastamisvahendit ei kasutata toetuse eelrahastamiseks ega toetusi rahastamisvahendi tagasimakseks. Rahastamisvahendi rakendamise kord ja toetuse taotlemine Rahastamisvahendi rakendamiseks sõlmitakse haldusleping, lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määruse nr 2021/1060 X lisas sätestatule Maaeluministeeriumi ja rahastamisvahendi rakendaja vahel, kus on kirjas rakendamise kord ja taotlemise protseduur. Rahastamisvahendi rakendaja valimiseks jälgib Maaeluministeerium riigihangete seaduses sätestatud tingimusi. Rakendaja saab olla juriidiline isik, kes tegutseb finantseerimise alal, kellel on varasem kogemus rahastamisvahendi rakendamisel ning omab piisavat pädevust rahastamisvahendi rakendamiseks (sh inimkapital, süsteemid, võimekus, piisav omakapital). [1] 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamisse“, 4.2 „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks“ ja 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonna mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“. [2] Põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate toetusvajaduste ja võimaliku sekkumisloogika uuring (https://pmk.agri.ee/sites/default/files/2020-09/2020-ettevotete-toetusvajadus-lopparuanne-veebile-MMAO%2802092020%29.pdf) [3] Käesoleva dokumendi kontekstis ei hõlmata eelhindamise seda osa, mis puudutas kalandussektori ettevõtjaid, tootjaorganisatsioone ja sadamaid. 4.7 Sekkumiste maaelu arenguga seotud liikide ühised elemendid 4.7.1 Rahastamiskõlblike investeeringute loetelu Mitterahastamiskõlblikud investeeringud ja kulukategooriad Kõigi investeeringute sekkumisliigina rakendatavate sekkumiste puhul on mitterahastamiskõlblikud järgmised investeeringud ja kulukategooriad: · põllumajandustoodete tootmise õiguste ostmine (v.a rahastamisvahendi kaudu); · toetusõiguste ostmine (v.a rahastamisvahendi kaudu); · maa ostmine summas, mis ületab 10% asjaomase tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest, välja arvatud maa ostmine keskkonnakaitseks ja süsinikurikaste muldade säilitamiseks või maa ostmine noorte põllumajandustootjate poolt rahastamisvahendi kaudu; · loomade ning üheaastaste taimede ost ja nende istutamine (v.a rahastamisvahendi kaudu) muul eesmärgil kui: · loodusõnnetuse, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofi tagajärjel kaotatud põllumajandusliku või metsamajandusliku potentsiaali taastamine; · kariloomade kaitsmine suurkiskjate eest või kasutamine masinate asemel metsanduses; · määruse (EL) nr 2016/1012 artikli 2 punktis 24 määratletud ohustatud tõugude kasvatamine keskkonna-, kliima- ja muude majandamiskohustuste alusel; · geneetilisest erosioonist ohustatud taimesortide säilitamine keskkonna-, kliima- ja muude majandamiskohustuste alusel. · laenuintress, välja arvatud toetuste puhul, mis on antud intressitoetusena või tagatistasu toetusena; · investeeringud suuremahulisesse taristusse, mis ei ole osa kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiatest, välja arvatud lairibaühendusse ja üleujutuste või rannikukaitsega seotud ennetusmeetmetesse, mille eesmärk on vähendada võimalike loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärgi (v.a rahastamisvahendi kaudu). Täiendavad sekkumisspetsiifilised mitterahastamiskõlblikkuse tingimused on vajadusel toodud peatükis 5, konkreetse sekkumise kirjelduses. 4.7.2 Maapiirkonna määratlus ja kohaldatavus Maapiirkond on piirkond, mis vastab Statistikaameti metoodika alusel maalisele ja väikelinnalisele asustuspiirkonnale [1] . Väikelinnalisse asustuspiirkonda kuuluvad asulad, kus suurem osa elanikest elavad piirkondades, kus rahvastiku tihedus on suurem kui 200 inimest km² ja väiksem kui 1000 inimest km² ning rahvaarv sellise tihedusega klastris on suurem kui 5000 inimest. Maalisesse asustuspiirkond kuuluvad asulad, kus rahvastiku tihedus on väiksem kui 200 inimest km² või kui tihedama asustusega piirkondade rahvaarv on alla 5000 elaniku. Eesti ei kohalda EUROSTATI maapiirkonna definitsiooni. [1] http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4601490&siteLanguage=ee 4.7.3 Valdkondlike sekkumiste, maaelu arenguga seotud sekkumiste või nii valdkondlike kui ka maaelu arenguga seotud sekkumiste ühised lisaelemendid Investeeringuobjektide sihipärane kasutamine Kõigi investeeringute sekkumisliigina rakendatavate sekkumiste raames soetatud või valminud investeeringuobjektide sihipärase kasutamise tingimused nähakse ette siseriiklikus õiguses. 4.7.4 Maaelu arenguga seotud sekkumiste suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Liikmesriigi osaluse määr(ad) Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr 155(2)(c) - Varajane pension 20,00% 43,00% 91(2)(a) - Vähem arenenud piirkonnad 20,00% 85,00% 91(2)(b) - Äärepoolseimad piirkonnad ja Egeuse mere väikesaared 20,00% 80,00% 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses 60,00% 20,00% 60,00% 91(2)(d) - Muud piirkonnad 20,00% 43,00% 91(3)(a) - Toetused looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tulenevate piirangute puhul artikli 71 alusel 65,00% 20,00% 65,00% 91(3)(b) - Maksed artikli 70 ja artikli 72 alusel makstavateks toetusteks, mittetootlike investeeringute toetamiseks vastavalt artiklile 73, Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade toetamiseks vastavalt artikli 77 lõike 1 punktile a ning programmi LEADER jaoks vastaval t artikli 77 lõike 1 punktile b 80,00% 20,00% 80,00% 91(3)(b) - 70 - Artikli 70 kohased maksed 80,00% 20,00% 80,00% 91(3)(b) - 72 - Artikli 72 kohased maksed 80,00% 20,00% 80,00% 91(3)(b) - 73 - Toetus mittetootlikeks investeeringuteks vastavalt artiklile 73 80,00% 20,00% 80,00% 91(3)(b) - 77(1)(a) – Toetus Euroopa innovatsioonipartnerluse le vastavalt artikli 77 lõike 1 punktile a 80,00% 20,00% 80,00% 91(3)(b) - 77(1)(b) - Programm LEADER vastavalt artikli 77 lõike 1 punktile b 80,00% 20,00% 80,00% 91(3)(c) - Tegevused , mida rahastatakse vahenditest, mis on paigutatud ümber EAFRDsse kooskõlas artiklitega 17 ja 103 100,00% 20,00% 100,00% 91(3)(c) - 70 - Artikli 70 kohased tegevused, mida rahastatakse vahenditest, mis on paigutatud ümber EAFRDsse kooskõlas artiklitega 17 ja 103 20,00% 100,00% 91(3)(c) - 71 - Artikli 71 kohased tegevused, mida rahastatakse vahenditest, mis on paigutatud ümber EAFRDsse kooskõlas artiklitega 17 ja 103 20,00% 100,00% 91(3)(c) - 72 - Artikli 72 kohased tegevused, mida rahastatakse vahenditest, mis on paigutatud ümber EAFRDsse kooskõlas artiklitega 17 ja 103 20,00% 100,00% 91(3)(c) - 73-74 - Artiklite 73 ja 74 kohased tegevused, mida rahastatakse vahenditest, mis on paigutatud ümber EAFRDsse kooskõlas artiklitega 17 ja 103 20,00% 100,00% 91(3)(c) - 75 - Artikli 75 kohased tegevused, mida rahastatakse vahenditest, mis on paigutatud ümber EAFRDsse kooskõlas artiklitega 17 ja 103 20,00% 100,00% 91(3)(c) - 76 - Artikli 76 kohased tegevused, mida rahastatakse vahenditest, mis on paigutatud ümber EAFRDsse kooskõlas artiklitega 17 ja 103 20,00% 100,00% 91(3)(c) - 77 - Artikli 77 kohased tegevused, mida rahastatakse vahenditest, mis on paigutatud ümber EAFRDsse kooskõlas artiklitega 17 ja 103 20,00% 100,00% 91(3)(c) - 78 - Artikli 78 kohased tegevused, mida rahastatakse vahenditest, mis on paigutatud ümber EAFRDsse kooskõlas artiklitega 17 ja 103 20,00% 100,00% Piirkondliku osaluse määr(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr 5 Strateegias nimetatud otsetoetused, valdkondlikud ja maaelu arengu sekkumised Fond Sekkumise vorm Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – nimi Ühine väljundnäitaja Gen. Renewal Env. ES rebate system LEADER EAGF Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused BISS(21) 1.1 - Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks O.4 Ei Ei Ei Ei EAGF Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused CRISS(29) 1.2 - Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks O.7 Ei Ei Ei Ei EAGF Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused CIS-YF(30) 7.1 - Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele O.6 Jah Ei Ei Ei EAGF Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused Ökokava(31) / Artikli 31 lõike 7 punkt b – hüvitav toetus ÖK1 - Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine O.8 Ei Ei Ei Ei EAGF Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused Ökokava(31) / Artikli 31 lõike 7 punkt b – hüvitav toetus ÖK2 - Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava O.8 Ei Ei Ei Ei EAGF Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused Ökokava(31) / Artikli 31 lõike 7 punkt b – hüvitav toetus ÖK3 - Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad O.8 Ei Ei Ei Ei EAGF Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused Ökokava(31) / Artikli 31 lõike 7 punkt b – hüvitav toetus ÖK4 - Kliima- ja keskkonnakava: ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal O.8 Ei Ei Ei Ei EAGF Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused Ökokava(31) / Artikli 31 lõike 7 punkt b – hüvitav toetus ÖK5 - Kliima- ja keskkonnakava: mesilaste korjeala toetus O.8 Ei Ei Ei Ei EAGF Tootmiskohustusega seotud otsetoetused CIS(32) 1.3 - Põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks O.11 Ei Ei Ei Ei EAGF Tootmiskohustusega seotud otsetoetused CIS(32) 1.4 - Põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks O.11 Ei Ei Ei Ei EAGF Tootmiskohustusega seotud otsetoetused CIS(32) 1.5 - Põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks O.11 Ei Ei Ei Ei EAGF Tootmiskohustusega seotud otsetoetused CIS(32) 1.6 - Põllumajandustootmisega seotud toetus teraviljakultuuride kasvatamiseks O.10 Ei Ei Ei Ei EAGF Tootmiskohustusega seotud otsetoetused CIS(32) 1.7 - Põllumajandustootmisega seotud toetus aianduskultuuride kasvatamiseks O.10 Ei Ei Ei Ei EAGF Tootmiskohustusega seotud otsetoetused CIS(32) 1.8 - Põllumajandustootmisega seotud toetus seemnekartuli kasvatamiseks O.10 Ei Ei Ei Ei EAGF Valdkondlik - Mesindustooted ADVIBEES(55(1)(a)) 2.1.1 - Mesindussektori sekkumine 1 - mesinike teadmiste ja oskuste parandamine ning tehniline abi O.37 Ei Ei Ei Ei EAGF Valdkondlik - Mesindustooted INVAPI(55(1)(b)) 2.1.2 - Mesindussektori sekkumine 2 - materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud O.37 Ei Ei Ei Ei EAGF Valdkondlik - Mesindustooted ACTLAB(55(1)(c)) 2.1.3 - Mesindussektori sekkumine 3 - analüüse tegevate laboratooriumite toetamine O.37 Ei Ei Ei Ei EAGF Valdkondlik - Mesindustooted COOPAPI(55(1)(e)) 2.1.4 - Mesindussektori sekkumine 4 - koostöö teadusasutustega O.37 Ei Ei Ei Ei EAGF Valdkondlik - Mesindustooted PROMOBEES(55(1)(f)) 2.1.5 - Mesindussektori sekkumine 5 - tarbijate teadlikkuse tõstmine O.37 Ei Ei Ei Ei EAGF Valdkondlik - Puu- ja köögivili (47(1)(a)) 2.7.1 - Puu- ja köögiviljasektori sekkumine O.35 Ei Ei Ei Ei EAGF Valdkondlik - Puu- ja köögivili (47(1)(b)) 2.7.2 - Puu- ja köögiviljasektori sekkumine O.35 Ei Ei Ei Ei EAGF Valdkondlik - Puu- ja köögivili (47(1)(c)) 2.7.3 - Puu- ja köögiviljasektori sekkumine O.35 Ei Ei Ei Ei EAGF Valdkondlik - Puu- ja köögivili (47(1)(d)) 2.7.4 - Puu- ja köögiviljasektori sekkumine O.35 Ei Ei Ei Ei EAFRD Maaelu areng ENVCLIM(70) 9.1 - Loomade heaolu toetus O.18 Ei Jah Ei Ei EAFRD Maaelu areng ENVCLIM(70) 9.2 - Loomade heaolu toetus mahepõllumajandusloomadele O.18 Ei Jah Ei Ei EAFRD Maaelu areng ENVCLIM(70) 9.3 - Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus O.18 Ei Ei Ei Ei EAFRD Maaelu areng ENVCLIM(70) KK4 - Mulla- ja veekaitsetoetus O.14 Ei Jah Ei Ei EAFRD Maaelu areng ENVCLIM(70) KK5 - Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus O.14 Ei Jah Ei Ei EAFRD Maaelu areng ENVCLIM(70) KK6 - Pärandniidu hooldamise toetus O.14 Ei Jah Ei Ei EAFRD Maaelu areng ENVCLIM(70) KK7 - Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus O.19 Ei Jah Ei Ei EAFRD Maaelu areng ENVCLIM(70) KK8 - Ohustatud tõugu looma pidamise toetus O.19 Ei Jah Ei Ei EAFRD Maaelu areng ASD(72) KK9 - Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades O.13 Ei Jah Ei Ei EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 1.9.1 - Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse erasektori poolt O.22 Ei Ei Ei Ei EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 1.9 .2 - Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud O.22 Ei Ei Ei Ei EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 2.2 - Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud O.24 Ei Ei Ei Ei EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 2.3 - Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (FI) O.24 Ei Ei Ei Ei EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 2.5 - V äikeste põllumajandusettevõtete arendamine O.20 Ei Ei Ei Ei EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 2.6 - Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI) O.20 Ei Ei Ei Ei EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 3.1.1 - Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse O.2 4 Ei Ei Ei Ei EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 3.1.2 - Ühistulised tootlikud investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI) O.2 4 Ei Ei Ei Ei EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 8.1 - Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks O.24 Ei Ei Ei Ei EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 8.2 - Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas O.24 Ei Ei Ei Ei EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 8.3 - Investeeringud bioressursside väärindamisse O.20 Ei Ei Ei Ei EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) KK1 - Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud O.20 Ei Jah Ei Ei EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) KK2.1 - Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (tootlikud investeeringud) O.24 Ei Jah Ei Ei EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) KK2.2 - Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (mittetootlikud investeeringud) O.23 Ei Jah Ei Ei EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) KK3 - Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised O.22 Ei Jah Ei Ei EAFRD Maaelu areng INSTAL(75) 7.2 - Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine O.25 Jah Ei Ei Ei EAFRD Maaelu areng RISK(76) 1.10 - Põllumajanduskindlustustoetus O.9 Ei Ei Ei Ei EAFRD Maaelu areng COOP(77) 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid O.1 Ei Ei Ei Ei EAFRD Maaelu areng COOP(77) 2.4 - Põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekuse tõstmine O.32 Ei Ei Ei Ei EAFRD Maaelu areng COOP(77) 3.2 - Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine O.28 Ei Ei Ei Ei EAFRD Maaelu areng COOP(77) 3.3 - Tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomise toetamine O.28 Ei Ei Ei Ei EAFRD Maaelu areng COOP(77) 3.4 - Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine O.28 Ei Ei Ei Ei EAFRD Maaelu areng COOP(77) 8.4 - LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng O.31 Ei Ei Ei Jah EAFRD Maaelu areng COOP(77) 9.4 - Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus O.32 Ei Ei Ei Ei EAFRD Maaelu areng KNOW(78) 0.1 - Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus O.33 Ei Ei Ei Ei EAFRD Maaelu areng KNOW(78) 0.2 - Nõuandetoetus O.33 Ei Ei Ei Ei 5.1 Otsetoetustega sekkumise viisid BISS(21) - B aassissetuleku toetus kestlikkuse tagamiseks; 1.1 - Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks Sekkumise kood (liikmesriik) 1.1 Sekkumise nimetus Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks Sekkumise liik BISS(21) – B aassissetulek u toetus kestlikkuse tagamiseks Ühine väljundnäitaja O.4. Hektarite arv, mille eest makstakse baassissetuleku toetust 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V1.1 Tagada põllumajandustootjate jätkusuutlikkus ja sissetuleku stabiilsus ning maksta põhilist sissetulekutoetust 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.4 Sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Põhilise sissetulekutoetuse eesmärgiks on pakkuda keskkonda hoidvalt avalikku teenust hooldatud põllumajandusmaastiku näol, kus on võimalik toota toitu, andes põllumajandustootjatele stabiilset sissetulekut, millega maandada (osaliselt) võimalikke ettevõtlusriske. Sekkumine panustab peamiselt erieesmärki 1 ehk „ Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus “. Sekkumise vormiks on põllumajanduslik otsetoetus, mida antakse tagastamatu abina. Ebasoodne turuolukord või ilmastikust põhjustatud tootmiskaod on sagedad mõjurid põllumajandussektoris. Järjest tihedamini tuleb toime tulla põuast või üleujutusest tingitud kahjudega. Põhiline sissetulekutoetus annab võimaluse panustada baasmaksena stabiilse iga-aastase sissetuleku kindlustamisesse. Stabiilse põllumajandusegevusega tegelevate isikute sissetuleku tagamiseks on vajalik toetuse maksmine kogu taotleja kasutuses oleva põllumajandusmaa eest, olenemata sellest, mida taotleja konkreetsel aastal kasvatab. Sellega anname taotlejatele võimaluse vastavalt nõudlusele leida oma ettevõttele sobiv ja vajalik toomissuund. Samas on oluline ka põllumajandusmaa kestlik kasutus, millele aitab kaasa tingimuslikkuse nõuete täitmine. Samuti on oluline põllumajandusmaa heas korras hoidmine tavapäraste ja traditsiooniliste kohalikule eripärale vastavate harimistehnikate kasutamise kaudu. 2020. aastal on ilmunud ka trükis „Hea põllumajandustava“, mis on kättesaadav Eesti Taimekasvatuse instituudi kodulehel. Põllumajandusmaa kasutamisel tuleb lähtuda olemasolevatest nõuetest, mis väljenduvad nii strateegiakava mõistetes kui ka tingimuslikkuse nõuete täitmises. Potentsiaalsete toetuse saajate hulka on kaasatud kõik põllumajandusega tegelevad isikud. Põhi lise sissetulekutoetuse suurus ja ühikusumma sõltub põllumajanduslikele otsetoetustele eraldatavast eelarvest, sh teistest otsetoetustest, mida Eesti riik otsustab rakendada. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane Toetusesaaja Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele. Toetuskõlblikkuse tingimused Põllumajandusmaa tuleb hoida heas korras ehk peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutadajärgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Ebasoovitava taimestiku all peetakse silmas eelkõige takja, ohaka, puju, putkede ja puittaimede kasvu ja levikut. Nende taimede ulatuslik levik võib põhjustada maa põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist. Ulatusliku leviku all peetakse silmas kogu põldu hõlmavat ebasoovitava taimestiku levikut. Kui maa heas korras hoidmine ei vaja igal aastal teatava põllumajandusliku tegevuse läbiviimist, siis võib põllumajanduslikku tegevust viljeleda ka üle aasta. Kui põllumajandusmaal allpool nimetatud nõudeid ei täideta, loetakse see maa mittetoetusõiguslikuks maaks ning selle osas rakendatakse toetuste vähendamist. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus Põhilise sissetulekutoetus on planeeritud ühetasandilisena, ilma ühikumäära diferentseerimiseta. Eestis ületab põllumajandussaaduste tootmise kulu, mis hõlmab ka peretööjõu hinnangulist tasu, põllumajanduse kogutoodangu väärtuse tootjahinnas kasutuses oleva põllumajandusmaa ha kohta viimase viie aasta keskmisena ca 218 €/ha [1] , millest põhilise sissetulekutoetusega soovime kompenseerida ligikaudu 49%. Toetuse ühikumääraks on planeeritud 108 €/ha. Minimaalseks ühikumääraks kujuneb 97 €/ha ning maksimaalseks ühikumääraks 119 €/ha. [1] Algallikad: EUROSTAT aact_eaa01, aact_ali01) ja SA PM0281 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldata 9 WTO nõuete täitmine Roheline kast ( WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 5), toetust ei rakendata toetusõiguste alusel, toetus ole seotud toodangu liigi, mahu ega hinnaga. 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) ÜS1.1.1 - Kogu Eesti Ühtne R.4; Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS1.1.1 - Kogu Eesti Põhilise sissetulekutoetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 10%. 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku 2024 - 2028 Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS1.1.1 - Kogu Eesti Kavandatud ühikusumma 108,00 109,00 109,00 110,00 108,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 97,0 98,0 98,0 99,0 97,0 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 119,0 120,0 120,0 121,0 119,0 N/A O.4 (ühik: Hektarid) 967 358,00 967 358,00 967 358,00 967 358,00 967 358,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 104 474 664,00 105 442 022,00 105 442 022,00 106 409 380,00 104 474 664,00 526 242 752,00 KOKKU O.4 (ühik: Hektarid) 967 358,00 967 358,00 967 358,00 967 358,00 967 358,00 N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 104 523 894,00 105 161 075,00 105 915 457,00 106 561 038,00 104 816 838,00 526 978 302,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda – kulud (kohaldatakse ainult ökokavade suhtes ja ainult siis, kui toetuse liik on „hüvitav“ (artikli 28 lõike 6 punkt b), kui sekkumine hõlmab ülekandmist) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 CRISS(29) - T äiendav ümberjaotav sissetulekutoetus kestlikkuse tagamiseks 1.2 - Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks Sekkumise kood (liikmesriik) 1.2 Sekkumise nimetus Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks Sekkumise liik CRISS(29) – T äiendav ümberjaotav sissetulekutoetus kestlikkuse tagamiseks Ühine väljundnäitaja O.7. Hektarite arv, mille eest makstakse täiendavat ümberjaotavat sissetulekutoetust 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V1. 6 Suurendada toetuste õiglast jaotus t 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.6 Keskmisest väiksema suurusega rahastamiskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava täiendava otsetoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega) 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Ümberjaotava toetuse eesmärgiks on suunata suuremat toetust saavatelt põllumajanduslikelt ettevõtetelt teatud osa toetusest väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele ehk täiendavalt toetada otsetoetuste taotlejaid, kelle kasutuses on 10 ja enam ha põllumajandus maad, andes nende kasutuses olevate 1 – 130 ha eest täiendavat toetust. Sekkumise eelarve on 5% otsetoetuste kogueelarvest, kohustusliku 10% taseme erandi täidab koosmõju tootmiskohustusega seotud toetuste rakendamisega. Sekkumine panustab peamiselt erieesmärki 1 ehk „ Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus “. Sekkumise vormiks on põllumajanduslik otsetoetus, mida antakse tagastamatu abina. Ümberjaotav toetus tagab õiglasema jaotuse põllumajandustootjatele, seejuures jääb sihtgrupist välja oluline osa vaid põllumajandus maa heas korras hoidjatest. Kuigi alla 10 ha suuruste majapidamiste hulgas on ka oluline osa aianduskultuure ning lambaid- ja kitsi kasvatavaid põllumajandustootjaid, on neile suunatud vastav tootmiskohustusega seotud toetus diferentseerimise tõttu kõrgema ühikumääraga. FADNi järgi loetakse Eestis põllumajanduslikuks tootjaks majapidamist alates 4000 eurose standardtoodangu väärtusega. Ümberjaotava toetuse alampiiri seadmisel on arvesse võetud, et põllumajandusloenduse andmeil on alla 4000 eurose standardtoodanguga majapidamise keskmine suurus 10,1 ha, nad moodustavad ca 41% põllumajanduslikest majapidamistest, neile kuulub 0,5% loomühikutest ja 5% kasutatavast põllumajandusmaast, samas nad toodavad 0,8% kogu standardtoodangust, mis on marginaalne osa kogu põllumajandustootmisest. Ümberjaotava toetuse ülempiiri seadmisel on võetud aluseks FADN 2019 aasta keskmine ettevõtte suurus (130 ha). Oleme arvestanud, et 51% ümberjaotava toetuse eelarvest läheb ettevõtetele, kelle hinnanguline standardtoodangu väärtus on 4000 – 250 000 eurot. Nad moodustavad 54% põllumajanduslike majapidamiste ja nende standardtoodangu väärtus moodustab 24% kogu standardkogutoodangu väärtusest. Toetuse jaotus paraneb nii ümberjaotava toetuse kui seotud toetuste väiksematele põllumajandustootjatele suunamise kaudu - keskmisest väiksema suurusega toetusõiguslikele põllumajandusettevõtetele hektari kohta antava täi endava otsetoetuse määr ületab ca 11,5 % keskmist. Ümberjaotava toetuse ühikumäär ei kujune kõrgemaks kui põhisissetulekutoetuse ühikumäär. Potentsiaalsete toetuse saajate hulka on kaasatud kõik põhisissetulekutoetuse taotlejad. 2021. a pindalatoetuse taotluste andmete alusel oleks ümbarjaotava toetuse sihtgrupis ca 406 144 ha (arvestades taotlejate maakasutust 1 kuni 130 ha). Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane Toetusesaaja Toetust saavad taotlejad, kes saavad põhilist sissetulekutoetust jätkusuutlikkuseks. Toetuskõlblikkuse tingimused Toetuse taotleja peab taotlema põhisissetulekutoetust ja täitma kõiki põhisissetulekutoetuse saamise tingimusi, mida käesolevasse sekkumislehte üle ei kirjutata. Põhisissetulekutoetuse saaja saab ümberjaotavat toetust toetuskõlblike põhisissetulekutoetuse ha alusel, vastavalt tema ma akasutuse suurusele vahemikus 1– 130 ha. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus Ühikumäära ei ole kavas piirkondlikult diferentseerida. FADNi andmetel on alla 130 ha kasutatavat põllumajandusmaad kasutavate majapidamiste tulu puudujääk ha kohta ulatub ligi 470 euroni, millest põhisissetulekutoetuse ja ümberjaotava toetusega kompenseerime ca 28%. Toetuse ühikumääraks on planeeritud 24 €/ha . Minimaalseks ühikumääraks kujuneb 22€/ha ning maksimaalseks ühikumääraks 26 €/ha. 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Do you apply the territorialisation for the CRISS? FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei 9 WTO nõuete täitmine Roheline kast ( WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 5), toetust ei rakendata toetusõiguste alusel, toetus ole seotud toodangu liigi, mahu ega hinnaga. 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) ÜS1.2.1 - Ümberjaotav toetus Ühtne R.6; Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS1.2.1 - Ümberjaotav toetus Ümberjaota va toetuse ühikumäära p aindlikkuseks on arvestatud 10%. 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku 2024 - 2028 Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS1.2.1 - Ümberjaotav toetus Kavandatud ühikusumma 24,00 25,00 25,00 25,00 25,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 22,00 23,00 23,00 23,00 23,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 26,00 28,00 28,00 28,00 28,00 N/A O.7 (ühik: Hektarid) 406 144,00 406 144,00 406 144,00 406 144,00 406 144,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 9 747 456,00 10 153 600,00 10 153 600,00 10 153 600,00 10 153 600,00 50 361 856,00 KOKKU O.7 (ühik: Hektarid) 406 144,00 406 144,00 406 144,00 406 144,00 406 144,00 N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 9 821 828,00 9 964 865,00 10 107 901,00 10 250 937,00 10 250 937,00 50 396 468,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda – kulud (kohaldatakse ainult ökokavade suhtes ja ainult siis, kui toetuse liik on „hüvitav“ (artikli 28 lõike 6 punkt b), kui sekkumine hõlmab ülekandmist) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 CIS-YF(30) - Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele 7.1 - Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele Sekkumise kood (liikmesriik) 7.1 Sekkumise nimetus Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele Sekkumise liik CIS-YF(30) – Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele Ühine väljundnäitaja O.6. Hektarite arv, mille eest makstakse noortele põllumajandustootjatele ette nähtud täiendavat sissetulekutoetust 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus SO7 Muuta valdkond noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku ettevõtluse arengut maapiirkondades 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V7. 1 Soodustada põllumajandussektoris põlvkondade vahetust ja aidata kaasa noortel põllumajandusettevõtlusega alustamisel ning jätkamisel 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.36 Ühise põllumajanduspoliitika raames sisseseadmistoetust saavate noorte põllumajandustootjate arv, sealhulgas sooline jaotus 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Vastavalt SWOT analüüsile on mõnevõrra kasvanud alla 35 aasta vanuste põllumajandusettevõtete juhtide osakaal (8,6%, Eurostat 2016.a. andmed) ent see ei ole piisav. 2020. aasta põllumajandusloenduse andmeil on alla 40-aastaste juhtide osakaal 17% ning vanemate kui 65-aastaste juhtide suhe noorematesse kui 40 aastat on 1,5. Oluline on toetada ettevõtja tegevust just tegevuse alustamise või ettevõtte ülevõtmise algusperioodil. Sekkumine panustab ka EE1 eesmärkide täitmisesse, sest otsetoetused aitavad sektori sissetulekuid tasakaalustada, seda nii ebasoodsa turuolukorra kui ka ebasobivate ilmastikutingimuste perioodil. Toetuse peamiseks eesmärgiks on soodustada põlvkondade vahetust ja noorte ettevõtjate liitumist põllumajandussektoriga. Ettevõtte ülevõtmisel või sellega alustamisel tekkivate raskuste ületamisel on vajalik täiendav sissetulek noortele põllumajandustootjatele. Sekkumine panustab peamiselt erieesmärki 1 ehk „ Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus “. Samuti panustab erieesmärki 7 ehk „ Muuta valdkond noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku ettevõtluse arengut maapiirkondades “. Sekkumise vormiks on põllumajanduslik otsetoetus, mida antakse tagastamatu abina. Toetuse potentsiaalsete saajate hulka on kaasatud kõik põhisissetulekutoetuse saajad, kes vastavad noore põllumajandustootja mõistele ( vanus alla 40 a k.a ja juhib ettevõtet, sh prokurist ). Äriühingu puhul loetakse ettevõtte juhtimiseks seda, kui noor põllumajandustootja teeb üksinda või koos teiste noorte põllumajandustootjatega äriühingu üle tõhusat ja pikaajalist kontrolli ehk juhib ettevõtet omades 100% osalust üksi või koos teiste noorte põllumajandustootjatega. Füüsilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja puhul loetakse ettevõte juhiks taotleja. Sellisel kujul kehtestatud nõue peaks võimaldama selget ja sirgjoonelist toetuse rakendamist, mis tähendab, et kõik ettevõtte juhatuse liikmed ja osanikud peavad vastama noore põllumajandustootja mõistele. Nõnda jääb tulevikus igasugustele vääratele tõlgendustele ja vaidlustele vähem ruumi ning muudab meetme eesmärgi veel sihipärasemaks olles suunatud ainult noortele põllumajandustootjatele. Noor põllumajandustootja peab kas omama üheaastast põllumajanduslikku töökogemust või on omandanud põllumajandusalase keskeri- või kõrghariduse või on omandanud kutsekvalifikatsiooni 4. taseme põllumajandustootmise valdkonnas. Täpsemalt sõnastatakse nõue riigisisese määrusega. Äriühingu osanikud, aktsiaseltsi aktsionärid peavad olema füüsilised isikud. Osanikud, aktsionärid peavad kuuluma juhatusse ning vastupidi - juhatuse liige peab olema osanik või aktsionär. Nii juhatuse liikmed kui osanikud, aktsionärid peavad vastama noore põllumajandustootja tingimustele ja strateegikava mõistele. Mittetulundusühingu liikmeteks võivad olla vaid füüsilised isikud. Kõik mittetulundusühingu liikmed peavad olema mittetulundusühingu juhatuse liikmed ja kõik mittetulundusühingu juhatuse liikmed peavad olema mittetulundusühingu liikmed. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane Toetusesaajad Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud tegeliku põllumajandustootja ja noore põllumajandustootja mõistete tingimustele. Toetust saavad taotlejad, kes on õigustatud saama põhisissetulekutoetust. Toetus õiguslikkuse nõuded Toetuse taotlejad peavad vastama ja täitma strateegiakava peatükis 4.1 sätestatud tingimusi. Toetust makstakse äsja esmakordselt tegevust alustanud põllumajandustootjale, kes on õigustatud saama põhisissetulekutoetust. Äsja esmakordselt tegevuse alustamise all peetakse silmas olukorda, kus noorpõllumajandustootja on põllumajandusettevõtte üle võt nud või alustanud põllumajandusliku tegevusega viis aastat enne esmakordset toetuse taotlemist ning seejuures juhtides põllumajanduslikku majapidamist ehk teostades üksi või koos teiste noorte põllumajandustootjatega ettevõtte üle tõhusat ja pikaajalist kontrolli osaledes aktiivselt ettevõtte juhtimise s, hallates tulusid ning vastutades finantsriskide eest . Lisaks ei tohi noor põllumajandustootja (is ikuliselt) olla varasemalt kui viis aastat põllumajandustoetuseid taotlenud. T oetust makstakse maksimaalselt viie kalendriaasta eest. Toetust makstakse taotleja kasutuses olevate põhisissetulekutoetuse raames kindlakstehtud esimestele ha, maksimaalselt 100 ha eest. Makstes esimese 100 ha eest, siis on kaetud sellega 78% noorte põllumajandustootjate kogu põllumajandusmaast. Nii nagu ka pindalapõhiste seotud toetuste – teravilja kasvatamise otsetoetus kui puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus – on ka noorte otsetoetuse maksmise põhimõtteks toetada kõiki noori põllumajandustootjaid läbi esimeste hektarite, mis tähendab, et toetust taotledes saavad toetust kõik toetuskõlbulikud noored põllumajandustootjad ning limiteerivaks ei saa toetuse taotlemisel noore kasutuses olevate hektarite arv. Nt võib olla taotlejal olla 15 ha põllumajandusmaad või 115 ha põllumajandusmaad – toetust saavad mõlemad taotlejad kuni 100 ha eest. Selline lähenemisviis on taotlejasõbralikum ning aktraktiivsem taotlejatele. Eesti kasutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 27 lõike 2 võimalust, et toetust saavad ka need, kes 2015–2020 said noore põllumajandustootja otsetoetust, ent nende 5 aastat toetuse maksimaalseks taotlemiseks ei ole veel saavutatud. Nimetatud taotlejad saavad toetust taotleda, kuni 5 aasta täitumiseni juhul kui taotlejad vastavad kehtivatele (uue perioodi) noore põllumajandustootja toetuse tingimustele. See tähendab, et kõik antud toetuse taotlejal on õigus saada ka uuel perioodil noore põllumajan dustootja toetust edasi kuni viie aasta täitumiseni, juhul kui taotlejal vastab uue perioodi nõuetele. Seega ei saa tekkida ohtu, et eelmise perioodi taotlejaid kuidagi üle kompenseeritakse. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus Toetust makstakse esimest 100 ha eest, mis on kokku 43 077 ha, mis lisab põhilisele sissetulekutoetusele esimeste ha eest ca 84%, kuid keskmiselt 50% hüvitades tulu puudujäägist (-196 €/ha) ca 80%. Toetust on planeeritud maksta ühetaolise ühikusummana. Toetuse ühik umääraks on planeeritud 91 €/ha. Mi nimaalseks ühikumääraks kujuneb 82 €/ha ning maksimaalseks ühikumääraks 100€/ha. 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mitu aastat toetatakse sekkumise raames noori põllumajandustootjaid? Toetuse maksmise maksimaalne periood taotleja kohta on kuni viis aastat. Milliseid tingimusi kohaldatakse tegevuse alustamise määratlemisel? Noor põllumajandustootja loetakse äsja esmakordselt põllumajandusliku tegevusega alustanuks kui ta on kas põllumajandusettevõtte üle võt nud või alustanud põllumajandusliku tegevusega viis aastat enne esmakordset noore põllumajandustootja toetuse taotlemist ning seejuures juhib põllumajanduslikku majapidamist. What is the amount of aid per hectare/lump-sum? Kas kehtestate maksimaalse hektarite arvu? Jah/Ei FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei Kas künniste kohta on muid märkusi? Toetust makstakse kuni 100 hektarini. Kas rakendate järjepidevust eelmise kavaga (noorte põllumajandustootjate toetus)? Jah Muud märkused 9 WTO nõuete täitmine Roheline kast ( WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 5), toetust ei rakendata toetusõiguste alusel, toetus ei ole seotud toodangu liigi, mahu ega hinnaga. 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) ÜS7.1.1 - Ühikusumma Ühtne R.36; Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS7.1.1 - Ühikusumma Täiendava sissetulekutoetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 10%. 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku 2024 - 2028 Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS7.1.1 - Ühikusumma Kavandatud ühikusumma 91,00 93,00 94,00 95,00 95,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 82,00 84,00 85,00 86,00 86,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 100,00 102,00 103,00 105,00 105,00 N/A O.6 (ühik: Hektarid) 43 077,00 43 077,00 43 077,00 43 077,00 43 077,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 3 920 007,00 4 006 161,00 4 049 238,00 4 092 315,00 4 092 315,00 20 160 036,00 KOKKU O.6 (ühik: Hektarid) 43 077,00 43 077,00 43 077,00 43 077,00 43 077,00 N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 3 92 8 7 31 ,00 3 985 946 ,00 4 04 3 160 ,00 4 100 375 ,00 4 100 375 ,00 20 158 588,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda – kulud (kohaldatakse ainult ökokavade suhtes ja ainult siis, kui toetuse liik on „hüvitav“ (artikli 28 lõike 6 punkt b), kui sekkumine hõlmab ülekandmist) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Ökokava (31) - Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad ÖK1 - Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine Sekkumise kood (liikmesriik) ÖK1 Sekkumise nimetus Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine Sekkumise liik Ökokava (31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad / Artikli 31 lõike 7 punkt b – hüvitav toetus Ühine väljundnäitaja O.8 Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu CAP AREAS OF ACTION Code + Description 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V4.2 Eelistada keskkonnasäästlikku tootmist, investeeringuid, ringbiomajandusel tuginevaid lahendusi 1 Jah V4. 3 Suurendada süsiniku sidumist muldades , kaitsta muldade orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suuremat tähelepanu turvasmuldade kaitsele 1 Jah V5.1 Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele 1 Jah V5.2 Happeliste muldade neutraliseerimine 1 Jah V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah V6.1 M ahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine 1 Jah V6.2 Elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine 1 Jah V6.6 Soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid 2 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.14 Põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine/või seda parandada (sh püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal) R.19 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega) R.21 Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.22 Toitainete parema haldamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.31 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille abil toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sh suure loodusväärtusega põllumajandustavad 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Sekkumisega toetatakse praktikaid, mis aitavad vähendada survet pinna- ja põhjaveele ning inimese tervisele ning toetavad elurikkuse säilimist ja suurenemist. Toetatavateks tegevusteks on viljavahelduse rakendamine, mis piirab taimekahjustajate levikut ning aitab suurendada süsiniku sidumist mullas , umbrohuseemnete ja haigustekitajate osas kontrollitud seemnete kasutamine, vahekultuuride viljelemine ja ka keskkonnateadlikkuse tõstmiseks korraldatavad koolitused. Liblikõieliste kultuuride suuremal pinnal kasvatamine võimaldab osaliselt kompenseerida taimede lämmastikuvajadust, vähendades N-mineraalväetiste kasutamist ja sellest tulenevat riski veekeskkonnale. Paremat lämmastiku vajadust ja optimaalsemat kasutust aitab hinnata ka lämmastikubilansi koostamine. Mull aproovide analüüside tulemused ja nendega saadavad väetussoovitused ja kohustuslikud koolitused annavad aluse väetiste tasakaalustatud kasutamiseks, võimald ades suurendada mulla viljakust ning samal ajal vähendada üleliigset väetiste kasutust ning toitainete leostumist. Toetatakse ka tegevusi, mis optimeerivad taimekaitsevahendite kasutust ning edendavad integreeritud taimekaitse rakendamist. Lisategevusena on toetatud ka happeliste muldade lupjamine, mis aitab säilitada mulla süsinikuvaru ja parandab mulla vee-ja õhurežiimi. Elupaikade ja liikide säilitamist toetatakse otseselt puuvilja- ja marjaaedades bioloogilist mitmekesisust toetavate väikeelementide loomisega ja mitmeliigiliste väikeste põldude lisategevusega, kaudselt panustavad sellesse eesmärki viljavahelduse, glüfosaadi piirangu ja rohukamara nõuded ning vahekultuuride, orgaanilise multši ja haljasväetise kasvatamise lisategevused. Toetuse eesmärgiks on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, et kaitsta mulda ja vett ning parandada nende seisundit, samuti suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust ning tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust. Sekkumine on tegevuspõhine, põllumajandustootja võtab üheaastase kohustuse. Sekkumise sihtgrupiks on põllumajandustootjad. Sekkumine koosneb põhitegevusest ja valitavatest lisategevustest. Kõik taotlejad peavad täitma p õhitegevuse nõudeid ühtse paketina vastavalt kasvatatava kultuurile seatud nõuetest kogu ettevõttes , ega saa sealt valida üksikuid nõudeid . Lisategevuse taotlemis e eelduseks on põhitegevuse taotlemine ja nõuete täitmine sama l põllul. Toetusesaaja Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele Toetusõiguslikkuse nõuded 1. Nõuded taotlejale. Toetust võib taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik , kes on aktiivne põllumajandustootja 2. Nõuded toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta. Toetusõiguslik maa peab vastama toetusõigusliku maa tingimustele. Toetust võib taotleda taotleja kasutatava kokku vähemalt 1,00 hektari suuruse põllumajandusmaa kohta. Toetusõigusliku põllu pindala hulka arvestatakse aiakultuuride kasvatamise korral ka põllu otstes asuv kuni 15 meetri laiune teenindusala. Rohumaa puhul antakse toetust ulatuses, mis on taotlemise aastal põllukultuuride, söödi, põldtunnustatud heinaseemnepõldude ja aiakultuuride aluse maa pindalast väiksem või sellega võrdne. Toetust ei anta põllumajandusmaa kohta, mida hoitakse mustkesas või mis on jäetud sööti. Toetust ei või taotleda maa kohta, mille kohta taotletakse ÜPP strateegia kava alusel antavat: pärandniidu hooldamise toetust ; väärtusliku püsirohumaa toetust; mulla- ja veekaitsetoetust. Põhitegevuse nõuded 1. Viljavaheldus. Samal põllumaal ei kasvatata teravilja kauem kui kolmel järjestikusel aastal. Ristõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure ei kasvatata samal põllumaal uuesti enne kolme aasta möödumist. Sööti jäetud maa ja mustkesa, mida kasutatakse põllumajanduskultuuride vaheldusena, ei katkesta külvikorras põllukultuuride ja köögiviljade järgnevust. Vahekultuur ei katkesta külvikorras põllukultuuride ja köögiviljade järgnevust. Maisi, tatra ja sorgo kasvatamine katkestab teraviljade järgnevuse külvikorras. Samal maal ei kasvatata maasikat kauem kui viiel järjestikusel aastal. Taotleja kasvatab vähemalt 15 protsendil ja mahepõllumajandustootja 20 protsendil põllumaal liblikõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure puhaskultuurina, segus kõrreliste heintaimedega või segus teiste haljasväetiseks kasvatatavate põllumajanduskultuuridega. 2 . Sertifitseeritud seemne kasutamine Taotleja kasutab vähemalt 15 protsendil teraviljade külvipinnast sertifitseeritud teraviljaseemet. Maisi, sorgo ning teravilja ja teiste põllumajanduskultuuride segu külvipinda ei loeta teraviljade külvipinna hulka ning sertifitseeritud seemnega külvatud teraviljade pinna hulka. Maisi ja sorgo seemet ei arvestata sertifitseeritud teraviljaseemne hulka. Samale põllule ei tohi külvata sertifitseeritud ja sertifitseerimata seemet, välja arvatud juhul, kui sertifitseerimata seemet kasutatakse allakülviks. Sertifitseeritud seemne ostmist tõendav ostudokument peab olema kohustuseperioodi jooksul kohapeal kontrollimiseks kättesaadav. 3. Mullaproovid Taotleja korraldab taotletud põllumajandusmaa kohta mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks mulla analüüsimiseks akrediteeritud laboratooriumisse. Taotleja korraldab mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni viie hektari taotletud põllumajandusmaa kohta on võetud üks mullaproov, millest on määratud mulla happesus ning taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus. Mullaproovidest analüüsitud mulla orgaaniline süsinik peab olema võetud arvestusega, et taotletud põllumajandusmaa iga kuni 20 hektari kohta oleks analüüsitud vähemalt üks proov. Mulla happesus määratakse kaaliumkloriidi lahusest, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisalduse määramiseks kasutatakse Mehlich 3, Egnér-Riehmi topeltlaktaadi või Egnér-Riehm-Domingo ammooniumatsetaat-laktaadi meetodit. Kui taotleja kasvatab puuvilja- ja marjakultuure, maasikat, köögivilja ning ravim- ja maitsetaimi (edaspidi aiakultuurid), siis korraldab ta mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni kolme hektari taotletud aiakultuuride aluse maa kohta on võetud üks mullaproov, millest on lisaks eelpool toodud põhielementidele määratud taimedele omastatava magneesiumi, kaltsiumi, vase, mangaani ja boori sisaldus. Laboratooriumi väljastatud laboriprotokollid analüüsitulemustega peavad olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad. Mullaproovide analüüside tulemused kehtivad viis aastat. 4 . Elektroonilise põlluraamatu pidamine 5 . Lämmastikubilansi koostamine ja vajalike andmete jagamine e-põlluraamatusse. 6 . Glüfosaadipiirang. Taotleja ei kasuta glüfosaati sisaldavaid taimekaitsevahendeid: põllukultuuridel taimede tärkamisest, istutamisest või maha panemisest kuni saagi koristamiseni; aiakultuuride alusel maal; mustkesal, söödil, haljaskesal ja haljasväetiseks kasvatatavatel taimedel ning vahekultuuride kasvatamise ajal; Taimekaitsevahendi kasutamise piirang Taotleja ei kasuta sama keemilise taimekaitsevahendi toimeainet samal põllul ühe kalendriaasta jooksul rohkem kui kaks korda. Nõuet kohaldatakse põhikultuuride, välja arvatud kartul, kasvatamise korral. Nõue t ei kohaldata insektitsiidide kasutamise korral. 8 . Kohustuslik koolitus. Taotleja või tema esindaja, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab olema osalenud keskkonnasõbraliku majandamise koolitusel. Aiakultuuridele ( köögivili, maasikas, ravim- ja maitsetaimed , puuvilja- ja marjakultuurid ) rakenduvad põhinõuetest viljavahelduse, mullaproovide, elektroonilise põlluraamatu, glüfosaadi piirangu ning koolituse nõuded. Lisaks rakenduvad aiakultuuridele: 9 . Aiakultuuri teenindusalade ja reavahede nõuded Aiakultuuride kasvatamise korral tuleb kasutada kohalikele normidele vastavaid agrotehnika võtteid. Taotleja hoiab aiakultuuride teenindusala rohukamaras. Taotleja kasutab maasikaridade peal multši. Multši tuleb kasutada alates istandiku rajamisest ja see peab olema põllul kogu vegetatsiooniperioodi jooksul või kuni istandiku likvideerimiseni. 10 . Feromoonpüünised ja mitmekesisuse elemendid Maal, millel kasvatatakse viljapuid, hoitakse kohustuseaasta 1. maist kuni 31. augustini õunamähkuri, ploomimähkuri, õunakoi ja õunapuu võrgendkoi avastamiseks feromoonpüüniseid. Püünised peavad olema paigutatud tihedusega vähemalt üks püünis iga 0,3 hektari suuruse toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta. Toetusõiguslikule põllumajandusmaale, millel kasvatatakse viljapuid ja marjapõõsaid paigutatakse iga 0,3 hektari kohta vähemalt kaks elurikkust soodustavat elementi: putukate või lindude joogianum; kivikuhil, oksakuhil või vanad kõdunevad puunotid; lindude pesakast, röövlindude istumiskoht; putukapesa; mesitarud, milles peetakse mesilasi. 10. Valitavad lisatoetused 10.1 ( ÜS ÖK1. 5) Lisatoetus aiakultuuridele orgaanilise multši kasutamise eest ridades või reavahedes; v.a põllule, kuhu taotletakse vahekultuuride lisategevust. 10.2 ( ÜS ÖK1.6 ) Lisatoetus köögiviljakasvatajale haljasväetise kasvatamise eest. Lisatoetust makstakse sellele köögivilja alusele pinnale, millel eelmine aasta kasvatati nimekirja alust haljasväetist põhikultuurina, v.a põllule, kuhu taotletakse vahekultuuride lisategevust. 10.3. ( ÜS ÖK1. 7 ) Lisatoetus mitmeliigilistele väikestele põldudele - vähemalt 8 erinevat kultuuri, mille hulka loetakse köögivilja- ja rühvelkultuurid, lilled ning ravim- ja maitsetaimed, ühel põllul 0,3-1 ha. Igat nimetatud kultuuri kasvatatakse kuni 0,1 hektari suurusel maal . 10.4. ( ÜS ÖK1 .8) Lisatoetus vahekultuuride kasvatamise eest Taotleja kasvatab vähemalt 0.3 ha suurusel põllul vahekultuure . Vahekultuuriks loetakse kultuuride kasvatamist kahe järgneva vegetatsiooniperioodi põhikultuuride vahelisel ajal, mis külvatakse allakülvina põllukultuuri kasvu ajal või kohe peale põhikultuurist põllukultuuri või köögivilja kasvuperioodi lõppu, kuid hiljemalt 1. septembril. Vahekultuur on toetusõiguslikul põllumaal vähemalt 1. novembrini. Vahekultuuride lisatoetust ei saa taotleda samale maale kui haljasväetise ja orgaanilise multši lisatoetust. 1 0 . 5 ( ÜS ÖK1.9) . Lisatoetus happeliste muldade lupjamiseks Toetust antakse põllu kohta, mille kohta on koostatud lubjatarbekaart; Lupjamiseks kasutatakse tuhka või lisaks tuhale muud lubiväetist. Lupjamiseks kasutatud lubiväetis peab olema kantud väetiseregistrisse; Tuha tekke aluseks oleva toorme ja muu lubiväetise päritolu tõendamiseks tuleb taotlejal esitada PRIA - le saateleht; Lupjamist ei toetata, kui põllu põhimullana on üle 30% ulatuses turvasmullad. Peale lupjamist tuleb põllule külvata või seal peab kasvama taimik ning lisaks tuleb samal põllul kasvatada sügisesi vahekultuure või seal peab olema talvine taimkate. 10.6. ( ÜS ÖK1.10 ) L isatoetus glüfosaadi mittekasutamiseks Taotlemise aastal on glüfosaadi kasutamine keelatud kogu põllumajandusmaal; Toetust saab taotleda toetust sama maa kohta, mille kohta taotletakse toetust põhitegevuse elluviimise eest. Toetust ei anta mahepõllumajanduslikult majandatavate maade kohta Ökokavaga seotud kohustuste kirjeldus Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus GAEC7 Igal põllul peab rakendama külvikorda, mille raames samal põllul ei kasvatata sama põhikultuuri kahel järjestikkusel aastal (välja arvatud mitmeaastaste põllukultuuride, rohumaakultuuride, looduslike rohttaimede ning kesa korral). Vahekultuur ei katkesta külvikorra järgnevust. Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu Taotleja peab põlluraamatut veeseaduse alusel. HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos ökokavaga (selgitage, kuidas ökokava läheb kaugemale lähtetasemest, eelkõige KMNi ja riigisiseste standardite puhul) GAEC 7 nõudest läheb antud sekkumine kaugemale kuna külvikorra nõuded on täpsustatud kultuuride kaupa, lisaks on kohustus kasvatada külvikorras liblikõielisi kultuure. Antud toetuse raames peab põlluraamatut pidama elektroonselt, mis võib taotlejale olla keerukam ja ajamahukam. 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus Põhitoetuse ühikumäärad : ÜS ÖK1.1 Teravili, kaunvili, õli- ja kiukultuurid, rühvelkultuurid, muud tehnilised kultuurid; ravim- ja maitsetaimed; köögivili turvasmuldadel; mitmeliigilised väikesed põllud; heintaimed põllumaal, püsirohumaa ning põldtunnustatud heinaseemnepõllud. Ühikumäär 40 –50 eur/ha/a. ÜS ÖK1.2 Mahepõllumajanduslikult kasvatatud teravili, kaunvili, õli- ja kiukultuurid, rühvelkultuurid, muud tehnilised kultuurid; köögivili turvasmuldadel; mitmeliigilised väikesed põllud; heintaimed põllumaal, püsirohumaa ning põldtunnustatud heinaseemnepõllud. Ühikumäär 20– 26 eur/ha/a. ÜS ÖK1.3 Köögivili, maasikas, puuvilja- ja marjakultuurid. Ühikumäär 230– 254 eur/ha/a. ÜS ÖK1.4 Mahepõllumajanduslikult kasvatatud köögivili, maasikas, ravim- ja maitsetaimed puuvilja- ja marjakultuurid. Ühikumäär 50– 70 eur/ha/a. Lisatoetuste ühikumäärad : ÜS ÖK1. 5 - L isatoetus aiakultuuride kasvatajatele orgaanilise multši eest 150–151 eur/ha/a. ÜS ÖK1.6 - Lisatoetus köögivilja kasvatajatele haljasväetise kasvatamise eest 110–154 eur/ha/a. ÜS ÖK1. 7 – L isatoetus mitmeliigilistele väikestele põldudele 340–476 eur/ha/a. ÜS ÖK1 .8 - L isatoetus vahekultuuride kasvatamise eest 60–84 eur/ha/a. ÜS ÖK1.9 - L isatoetus happeliste muldade lupjamiseks 50–70 eur/ha/a. ÜS ÖK1.10 - L isatoetus glüfosaadi mittekasutamiseks 15–21 eur/ha/a. 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Kattuvus m ahepõllumajanduse ökokava ga (ÖK2) on välistatud sellega, et keskkonnasõbraliku majandamise toetuse raames makstakse ainult nende tegevuste eest, ning osaliselt, mis ei ole toetatud mahepõllumajanduse ökokavas. Lupjamise lisatoetuse puhul on alla 30% turvasmuldadega aladel lupjamine toetatud, kun a turvasmullad on seal väga vari eeruva ja ebaühtlase kujuga mineraalmuldade vahel ning neid on raske eraldada. Samuti on nende kitsaste alade erineval viisil harimine võrreldes ülejäänud põlluga väga keeruline nii majandu s likus kui keskkonna mõttes . 9 WTO nõuete täitmine Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) Roheline kast ( WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 ). Toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga. 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) ÜS ÖK1.1 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: põllukülvikorras olevad kultuurid, rohumaa või põldtunnustatud heinaseemnepõllud Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31; ÜS ÖK1. 9 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus happeliste muldade lupjamiseks Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31; ÜS ÖK1.1 0 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus glüfosaadi mittekasutamiseks Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31; ÜS ÖK1.2 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: mahepõllumajanduslikult kasvatatud põllukülvikorras olevad kultuurid, rohumaa või põldtunnustatud heinaseemnepõllud Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31; ÜS ÖK1.3 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: köögivili, maasikas, puuvilja- ja marjakultuurid Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31; ÜS ÖK1.4 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: mahepõllumajanduslikult kasvatatud köögivili, maasikas, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31; ÜS ÖK1. 5 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus aiakultuuride kasvatajatele orgaanilise multši eest Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31; ÜS ÖK1. 6 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus köögivilja kasvatajatele haljasväetise kasvatamise eest Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31; ÜS ÖK1. 7 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus mitmeliigilistele väikestele põldudele Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31; ÜS ÖK1. 8 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus vahekultuuride kasvatamise eest Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31; Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS ÖK1.1 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: põllukülvikorras olevad kultuurid, rohumaa või põldtunnustatud heinaseemnepõllud Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Põhitoetuse puhul kompenseeritakse viljavahelduse nõuete täitmisega kaasnev saamata jäänud tulu (20 eur/ha/a), liblikõieliste kasvatamisega seotud saamata jäänud tulu ja lisakulu 5% ulatuses osaliselt (18 eur/ha/a) ja sertifitseeritud seemne ostmise, mullaproovidega ja ühe kalendriaasta jooksul sama taimekaitsevahendi kasutamise piiranguga seotud lisakulud (12 eur/ha/a) 80-100% ulatuses. ÜS ÖK1.9 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus happeliste muldade lupjamiseks Happeliste muldade lupjamise lisatoetuse puhul on arvesse võetud kulusid, mis on seotud mullaproovi võtmisega, lubiväetise transpordi ja laotamisega. Keskmine lisakulu lupjamisel on 140 eur/ha/a, millest toetusega kompenseeritakse 35,7 –50 %. ÜS ÖK1.10 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus glüfosaadi mittekasutamiseks Glüfosaadi mittekasutamise lisatoetuse puhul kompenseeritakse lisakulutused seoses täiendavate masinatööde ning teiste herbitsiidide kasutamisega umbrohutõr jeks (kokku 40 eur/ha/a) 37.5– 52.5% ulatuses. ÜS ÖK1.2 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: mahepõllumajanduslikult kasvatatud põllukülvikorras olevad kultuurid, rohumaa või põldtunnustatud heinaseemnepõllud Mahepõllumajandusliku tootmise puhul kompenseeritakse viljavahelduse nõuete täitmisega ja liblikõieliste kasvatamisega seotud saamata jäänud tulu ja lisakulu 5% ulatuses osaliselt (20 eur/ha /a) ja sertifitseeritud seemne ostmise ja mullaproovidega seotud lisakulud (6 eur/ha/a) 77–100% ulatuses. ÜS ÖK1.3 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: köögivili, maasikas, puuvilja- ja marjakultuurid Köögivilja, maasika, puuvilja- ja marjakultuuride kasvatamise puhul kompenseeritakse liblikõieliste kasvatamise , glüfosaadi mittekasutamisega, mullaproovidega, bioloogilise mitmekesisuse elementidega ja feromoonpüünistega seoses saamata jäänud tulud ja lisakulud (kokku 2 54 eur/ha/a) 90–100 % ulatuses. ÜS ÖK1.4 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: mahepõllumajanduslikult kasvatatud köögivili, maasikas, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid Mahepõllumajandusliku köögivilja, maasika, ravim ja maitsetaimede, puuvilja- ja marjakultuuride puhul kompenseeritakse liblikõieliste kasvatamise, mullaproovidega, bioloogilise mitmekesisuse elementidega ja feromoonpüünistega seotud saamata jäänud tulud ja lisakulud (kokku 1 4 7 eur/ha/a) 34–49 % ulatuses. ÜS ÖK1.5 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus aiakultuuride kasvatajatele orgaanilise multši eest Orgaanilise multši lisatoetuse puhul kompenseeritakse keskmine multši maksumus hektari kohta ning tööjõu- ja masinakulud (kokku 151 eur/ha/a) 99% ulatuses. ÜS ÖK1.6 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus köögivilja kasvatajatele haljasväetise kasvatamise eest Köögiviljakasvatajale haljasväetise kasvatamise lisatoetuse puhul kompenseeritakse saamatajäänud tulud ning kulud seoses haljasväetiskultuuri kasvatamisega (kokku 219 eur/ha/a) 50 -70 % ulatuses. ÜS ÖK1.7 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus mitmeliigilistele väikestele põldudele Mitmeliigiliste väikeste põldude lisatoetuse puhul kompenseeritakse täiendavad masina- ja käsitööde kulud (kokku 680 eur/ha/a) 50 –71 % ulatuses. ÜS ÖK1.8 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus vahekultuuride kasvatamise eest Vahekultuuride kasvatamise puhul kompenseeritakse rajamise kulu d ( kokku 250 eur/ha/a ) 24 –34 % ulatuses . 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku 2024 - 2028 Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS ÖK1.1 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: põllukülvikorras olevad kultuurid, rohumaa või põldtunnustatud heinaseemnepõllud Kavandatud ühikusumma 40,00 40,00 40,00 40,00 40,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 40,00 40,00 40,00 40,00 40,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 4 85 000 ,00 4 86 000,00 4 86 810 ,00 4 88 000,00 4 88 000,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma ÜS ÖK1.9 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus happeliste muldade lupjamiseks Kavandatud ühikusumma 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 70,00 70,00 70,00 70,00 70,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 36 907,20 36 907,20 36 907,20 36 907,20 36 907,20 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma ÜS ÖK1.10 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus glüfosaadi mittekasutamiseks Kavandatud ühikusumma 15,00 15,00 15,00 15,00 15,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 15,00 15,00 15,00 15,00 15,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 21,00 21,00 21,00 21,00 21,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 150 000,00 150 000,00 150 000,00 150 000,00 150 000,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma ÜS ÖK1.2 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: mahepõllumajanduslikult kasvatatud põllukülvikorras olevad kultuurid, rohumaa või põldtunnustatud heinaseemnepõllud Kavandatud ühikusumma 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 26,00 26,00 26,00 26,00 26,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 80 000,00 80 000,00 80 000,00 80 000,00 80 000,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma ÜS ÖK1.3 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: köögivili, maasikas, puuvilja- ja marjakultuurid Kavandatud ühikusumma 230,00 230,00 230,00 230,00 230,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 230,00 230,00 230,00 230,00 230,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 254,00 254,00 254,00 254,00 254,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 1 300,00 1 500,00 1 600,00 1 700,00 1 800,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma ÜS ÖK1.4 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: mahepõllumajanduslikult kasvatatud köögivili, maasikas, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid Kavandatud ühikusumma 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 70,00 70,00 70,00 70,00 70,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 1 500,00 1 700,00 1 800,00 1 900,00 2 000,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma ÜS ÖK1.5 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus aiakultuuride kasvatajatele orgaanilise multši eest Kavandatud ühikusumma 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 151,00 151,00 151,00 151,00 151,00 N/A O.8 (ühik: Loomühikud) 200,00 250,00 300,00 350,00 400,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma ÜS ÖK1.6 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus köögivilja kasvatajatele haljasväetise kasvatamise eest Kavandatud ühikusumma 110,00 110,00 110,00 110,00 110,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 110,00 110,00 110,00 110,00 110,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 154,00 154,00 154,00 154,00 154,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 220,00 270,00 300,00 350,00 380,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma ÜS ÖK1.7 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus mitmeliigilistele väikestele põldudele Kavandatud ühikusumma 340,00 340,00 340,00 340,00 340,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 340,00 340,00 340,00 340,00 340,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 476,00 476,00 476,00 476,00 476,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 100,00 115,00 120,00 123,00 130,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma ÜS ÖK1.8 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus vahekultuuride kasvatamise eest Kavandatud ühikusumma 60,00 60,00 60,00 60,00 60,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 60,00 60,00 60,00 60,00 60,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 84,00 84,00 84,00 84,00 84,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 10 000,00 15 000,00 20 000,00 25 000,00 30 000,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma KOKKU O.8 (ühik: Loomühikud) N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.8 (ühik: Hektarid) Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 28 295 560 ,00 28 726 110 ,00 29 113 400 ,00 29 518 870 ,00 29 871 260 ,00 145 525 200,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÖK2 - Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava Sekkumise kood (liikmesriik) ÖK2 Sekkumise nimetus Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava Sekkumise liik Ökokava (31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad / Artikli 31 lõike 7 punkt b – hüvitav toetus Ühine väljundnäitaja O.8 Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu CAP AREAS OF ACTION Code + Description 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V5.1 Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele 1 Jah V5.5 Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamine 1 Jah V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah V6.1 Mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine 1 Jah V6.2 Elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine 1 Jah V6.6 Soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid 2 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.14 Põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine/või seda parandada (sh püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal) R.19 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega) R.20 Ammoniaagi heitkoguste vähendamiseks toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.21 Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.22 Toitainete parema haldamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.29 Mahepõllumajanduse jaoks ühise põllumajanduspoliitika raames toetatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal, sh jaotus korrashoiu ja ümberkujundamise vahel R.31 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille abil toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sh suure loodusväärtusega põllumajandustavad 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Ökokavaga seotud kohustuste kirjeldus Toetuse nõuded Toetuse saaja täidab kogu kohustuseperioodi kestel mahepõllumajanduslikul maal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid. Mahepõllumajandusele ülemineku toetuse taotleja või tema esindaja, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises mahepõllumajandusliku tootmisega, peab esmakordse toetuse taotlemise aasta 1. novembriks olema osalenud vähemalt kahel mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu Toetuse saaja kannab veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse andmed kõikide kohustuseperioodi jooksul põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta. HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos ökokavaga (selgitage, kuidas ökokava läheb kaugemale lähtetasemest, eelkõige KMNi ja riigisiseste standardite puhul) Toetuse saaja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal kohustuslikke majandamisnõudeid ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded. 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus Toetust antakse mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva põllumajandusmaa, sealhulgas rohumaa, kus peetakse vähemalt 0,2 loomühikule vastaval hulgal mahepõllumajanduslikke loomi, hektari kohta. Toetusega hüvitatakse mahepõllumajandusliku tootmise nõuete täitmisega kaasnevad lisakulutused ja saamata jäänud tulu osaliselt. Toetust ei anta põllumajandusmaa kohta, mida hoitakse mustkesas või söödis. Ühikumäära grupid • Põllukülvikorras olevad kultuurid: teravili, kaunvili, õli- ja kiukultuurid, rühvelkultuurid, v.a kartul, muud tehnilised kultuurid, kuni 3-aastane külvikorras olev rohumaa ja heinaseemnepõllud. • Kartul, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid. • Köögivili. • Rohumaa, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut. • Sertifitseeritud maheseemne või mahepõllumajandusliku heterogeense paljundusmaterjaliga külvatud põldude toetus on 20% kõrgem. Mahepõllumajanduse ökokava ühikusummade arvutamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa masinatööd, maheseemne kallim hind võrreldes tavaseemnega, ning liblikõieliste kasutamise nõue külvikorras. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige mahetootmise madalamast saagikusest. Mahepõllumajandusele ülemineku ajal tuleb täita mahepõllumajanduse nõudeid, aga toodangut mahepõllumajandusele viitava märgistusega veel turustada ei saa, seetõttu on saamata jäänud tulu suurem. Sellest tulenevalt on üleminekuajal toetuse ühikumäär 10% võrra kõrgem. Põllukülvikorras olevate kultuuride kasvatamise lisakulud ja saamata jäänud tulu seoses mahepõllumajanduse nõuete täitmisega on kokku 182 eurot hektari kohta aastas, millest kompenseeritakse 132–182 eurot. Kartuli, ravim- ja maitsetaimede ning puuvilja- ja marjakultuuride kasvatamise lisakulud ja saamata jäänud tulu seoses mahepõllumajanduse nõuete täitmisega on kokku 500 eurot hektari kohta aastas, millest kompenseeritakse 300 –420 eurot. Köögivilja kasvatamise lisakulud ja saamata jäänud tulu seoses mahepõllumajanduse nõuete täitmisega on kokku 1150 eurot hektari kohta aasta s, millest kompenseeritakse 800–1120 eurot. Rohumaa, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut loomi, lisakulud ja saamata jäänud tulu seoses mahepõllumajanduse nõuete täitmisega on kokku 151 eurot hektari kohta aastas, millest kompenseeritakse 25 –35 eurot. 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldata 9 WTO nõuete täitmine Roheline kast ( WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12). T oetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) ÜS ÖK2.1 - Põllukülvikorras olevad kultuurid Ühtne R.14; R.19; R.20; R.21; R.22; R.29; ÜS ÖK2.2 - Kartul, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid Ühtne R.14; R.19; R.20; R.21; R.22; R.29; ÜS ÖK2.3 - Köögivili Ühtne R.14; R.19; R.20; R.21; R.22; R.29; ÜS ÖK2.4 - Rohumaa, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut Ühtne R.14; R.19; R.20; R.21; R.22; R.29; ÜS ÖK2.5 - Üleminek: põllukülvikorras olevad kultuurid Ühtne R.14; R.19; R.20; R.21; R.22; R.29; ÜS ÖK2.6 - Üleminek: kartul, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid Ühtne R.14; R.19; R.20; R.21; R.22; R.29; ÜS ÖK2.7 - Üleminek: köögivili Ühtne R.14; R.19; R.20; R.21; R.22; R.29; ÜS ÖK2.8 - Üleminek: rohumaa, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut Ühtne R.14; R.19; R.20; R.21; R.22; R.29; Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS ÖK2.1 - Põllukülvikorras olevad kultuurid Toodud eelpool ÜS ÖK2.2 - Kartul, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid Toodud eelpool ÜS ÖK2.3 - Köögivili Toodud eelpool ÜS ÖK2.4 - Rohumaa, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut Toodud eelpool ÜS ÖK2.5 - Üleminek: põllukülvikorras olevad kultuurid Toodud eelpool ÜS ÖK2.6 - Üleminek: kartul, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid Toodud eelpool ÜS ÖK2.7 - Üleminek: köögivili Toodud eelpool ÜS ÖK2.8 - Üleminek: rohumaa, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut Toodud eelpool 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku 2024 - 2028 Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS ÖK2.1 - Põllukülvikorras olevad kultuurid Kavandatud ühikusumma 132,00 132,00 132,00 132,00 132,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 132,00 132,00 132,00 132,00 132,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 182,00 182,00 182,00 182,00 182,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 100 000,00 105 000,00 110 000,00 115 000,00 120 000,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 13 200 000,00 13 860 000,00 14 520 000,00 15 180 000,00 15 840 000,00 72 600 000,00 ÜS ÖK2.2 - Kartul, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid Kavandatud ühikusumma 300,00 300,00 300,00 300,00 300,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 300,00 300,00 300,00 300,00 300,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 420,00 420,00 420,00 420,00 420,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 4 300,00 4 350,00 4 400,00 4 450,00 4 600,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 1 290 000,00 1 305 000,00 1 320 000,00 1 335 000,00 1 380 000,00 6 630 000,00 ÜS ÖK2.3 - Köögivili Kavandatud ühikusumma 800,00 800,00 800,00 800,00 800,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 800,00 800,00 800,00 800,00 800,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 1120,00 1120,00 1120,00 1120,00 1120,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 200,00 250,00 300,00 350,00 400,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 160 000,00 200 000,00 240 000,00 280 000,00 320 000,00 1 200 000,00 ÜS ÖK2.4 - Rohumaa, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut Kavandatud ühikusumma 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 35,00 35,00 35,00 35,00 35,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 75 500,00 80 400,00 85 300,00 90 200,00 95 500,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 1 887 500,00 2 010 000,00 2 132 500,00 2 255 000,00 2 387 500,00 10 672 500,00 ÜS ÖK2.5 - Üleminek: põllukülvikorras olevad kultuurid Kavandatud ühikusumma 146,00 146,00 146,00 146,00 146,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 146,00 146,00 146,00 146,00 146,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 182,00 182,00 182,00 182,00 182,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 4 800,00 4 800,00 4 800,00 4 800,00 4 800,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 700 800,00 700 800,00 700 800,00 700 800,00 700 800,00 3 504 000,00 ÜS ÖK2.6 - Üleminek: kartul, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid Kavandatud ühikusumma 330,00 330,00 330,00 330,00 330,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 330,00 330,00 330,00 330,00 330,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 462,00 462,00 462,00 462,00 462,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 49 500,00 49 500,00 49 500,00 49 500,00 49 500,00 247 500,00 ÜS ÖK2.7 - Üleminek: köögivili Kavandatud ühikusumma 880,00 880,00 880,00 880,00 880,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 880,00 880,00 880,00 880,00 880,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 1 150,00 1 150,00 1 150,00 1 150,00 1 150,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 44 000,00 44 000,00 44 000,00 44 000,00 44 000,00 220 000,00 ÜS ÖK2.8 - Üleminek: rohumaa, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut Kavandatud ühikusumma 27,00 27,00 27,00 27,00 27,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 27,00 27,00 27,00 27,00 27,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 38,00 38,00 38,00 38,00 38,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 5 000,00 5 000,00 5 000,00 5 000,00 5 000,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 135 000,00 135 000,00 135 000,00 135 000,00 135 000,00 675 000,00 KOKKU O.8 (ühik: Hektarid) Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 16 900 000,00 17 800 000,00 18 600 000,00 19 400 000,00 20 300 000,00 93 000 000,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÖK3 - Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad Sekkumise kood (liikmesriik) ÖK3 Sekkumise nimetus Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad Sekkumise liik Ökokava (31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad / Artikli 31 lõike 7 punkt b – hüvitav toetus Ühine väljundnäitaja O.8 Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke CAP AREAS OF ACTION Code + Description 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V4. 3 Suurendada süsiniku sidumist muldades , kaitsta muldade orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suuremat tähelepanu turvasmuldade kaitsele 1 Jah V5.1 Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele 1 Jah V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah V6.2 Elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine 1 Jah V6.3 Kompenseerida elurikkust säästvaid tehnoloogiaid, maastikuelementide rajamist, karjatamist 2 Jah V6.6 Soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid 2 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.14 Põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine/või seda parandada (sh püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal) R.19 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega) R.21 Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.22 Toitainete parema haldamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.24 Kasutatava põllumaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud erikohustustega, millega tagada pestitsiidide säästev kasutamine eesmärgiga vähendada pestitsiididega kaasnevaid riske ja mõju, näiteks pestitsiidide leket R.31 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille abil toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sh suure loodusväärtusega põllumajandustavad R.34 Maastikuelementide, sealhulgas hekkide ja puude jaoks ette nähtud toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Ökokavaga seotud kohustuste kirjeldus Toetuse nõuded: 1) Taotleja määratleb oma põllumajandusliku majapidamise toetusõiguslikust põllumaast vähemalt 10 % ökoalana, mis võib koosneda: sööti jäetud maast ja/või; haljaskesast, mis on lubatud ainult haljasväetisena sisse künniks ja/või; 6– 12 meetri laiusest rohumaaribast ja/või; tingimuslikkuse süsteemi raames maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete (edaspidi HPK 8 ) raames säilitatavatest maastikuelementidest ja/või; lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvualadest . 2) Ökoala l on keelatud põllumajandustootmine ja hekseldamine. 3) Ökoalal on keelatud kasutada taimekaitsevahendeid. 4) Erandina ökoala na märgitud sööti jäetud maa ning 6-12 meetrise laiusega rohumaaribad ei loeta püsirohumaaks peale kuuendat aasta t . 5) Rohumaaribaks loetakse olemasolevat või mitmest liigist (nt kõrreliste ja heintaimede segu) rajatavat 6-12 meetri laiust rohumaariba. Rohumaariba ei saa rajada lühiajalise rohumaale või sööti jäetud maale ega selle kõrvale ning riba ei tohi moodustada põllu pindalast üle 10 %. 6) HPK 8 raames põllumaal määratletud maastikuelementideks loetakse põllusaar, metsasiil, puude rida, hekk, kraav ning kiviaed. 7) L ämmastikku siduvat põllumajanduskultuuri kasvatatakse ökoalana määratletud põllumaal puhaskultuurina või tingimusel, et lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri osakaal taimikus on üle 50 protsendi, segus teiste põllumajanduskultuuridega (sh haljasväetiseks kasvatatavad kultuurid) . Nimekiri toetusõiguslikest lämmastikku siduvatest põllumajanduskultuuridest sätestatakse määruse tasandil. 8) Lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvualal on lubatud saagikoristus, sealhulgas niitmine ja karjatamine. Hekseldamine on keelatud kuni taotluse esitamise aasta 01. augustini. 9 ) Lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvualal on lubatud talivilja kasvatamine, mis peab olema rajatud hiljemalt taotluse esitamise aasta 15. oktoobriks. Põllumaad, kus ei kasvatata pärast lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvatamist talivilja, ei tohi enne nimetatud tähtaega sisse künda ega kasutada muid taimikut kahjustavaid mullaharimisviise. 10) Lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvatamine ei ole lubatud veeseaduse §-s 118 sätestatud veekaitsevöön dis. T aotleja peab täitma tingimuslikkuse süsteemi raames ette nähtud HPK 8 baasnõudeid. Selleks peab ta järgima baasnõude täitmiseks ette nähtud tingimusi ja lävendeid. Täpsemad tingimused sätestatakse siseriiklikus õigusaktis. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus HPK8 GAEC 8: Haritava maa minimaalne osakaal, mis on ette nähtud mittetootlikele aladele ja elementidele, maastikuelementide säilitamine ning hekkide ja puude lõikamise keeld lindude pesitsus- ja kasvuperioodil Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos ökokavaga (selgitage, kuidas ökokava läheb kaugemale lähtetasemest, eelkõige KMNi ja riigisiseste standardite puhul) Ökoalade sekkumine näeb ette kõrgema lävendi kohaldamist võrreldes HPK 8 baasnõudes sätestatud variantidest. Täpsemalt, nõutakse ökokavade raames ökoalade sekkumises vähemalt 10% ökoalade määratlemist, mis võib koosneda HPK 8 baasnõudega kattuvatest mitte-tootlikest aladest ja elementidest. Taotleja võib määratleda ka rohkem kui 10% ökoaladeks, kuid toetuse raames kuulub kompenseerimisele vaid kuni 10%. Sõltuvalt HPK 8 baasnõude valikuvariantidest ning seatud tingimustest, peab taotleja arvestama ökoalade taotlemisel, millised ökoalad (sealhulgas mittetootlikud alad ja -elemendid) ja lävendid on sobilikud baasnõude täitmiseks. Näiteks variandi 2 puhul, ei ole võimalik taotlejal kasvatada lämmastikku siduvaid põllumajanduskultuure. 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus Baasmakse Ökoala sekkumise toetust makstakse taotlejale majapidamise toetusõiguslike põllumaa hektarite kohta tingimusel, kui tema majapidamise toetusõiguslikust põllumaast vähemalt 10% on määratletud ökoalaks, ühikumääraga 10 €/ha. Lisamakse Ökoalale, mis on määratletud rohumaaribana, makstakse täiendavat toetust rohumaariba aluse pindala ulatuses tingimusel, kui vähemalt 10% taotleja majapidamise toetusõiguslikust põllumaast on määratletud ökoalana, ühikumääraga 40 €/ha. Ökoalale, mis on määratletud HPK 8 raames säilitatava maastikuelemendina, makstakse täiendavalt toetust maastikuelemendi aluse pindala ulatuses tingimusel, kui vähemalt 10% taotleja majapidamise toetusõiguslikust põllumaast on määratletud ökolana, ühikumääraga 150 €/ha. Saamata jäänud tulul ja lisakulul põhinevad ühikumäära arvutused on koostanud Põllumajandusuuringute Keskus. Ühikumäära makstakse taotleja põllumaa hektari kohta ning rohumaaribade ja maastikuelementide puhul ökoalana märgitud pindala ulatuses. Arvestuses on eeldatud, et taotleja toetusõiguslikust põllumaast 10% on ökoalade all , millest 5 % on juba täidetud tingimuslikkuse baasnõude HPK 8 raames . Seetõttu on ühikumäära kujunemisel sellega arvestatud, et vältida topeltrahastamist. Kuna taotlejal on ökoalade sekkumises kohustus määratleda vähemalt 10% ökoalasid, kuulub kompenseerimisele kuni 10% ulatuses taotleja poolt määratud aladest, millest on juba maha arvatud HPK 8 baasnõude lävendi täitmiseks vajaminev osa. Juhul, kui taotleja määratleb rohkem kui 10%, ei kompenseerita üleminevat osa seoses eelarveliste vahendite puudumisega. Ökoalaks määratletud sööti jäetud maal ning lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuridega alade kompenseerimisel moodustavad saamata jäänud tulud ja lisakulud kokku (21,30€/ha/a), millest toetusega kompenseeritakse ligikaudu 70%. Rohumaaribade lisamakse kompenseerimisel moodustavad lisakulud kokku (43€/ha/a), millest toetusega kompenseeritakse ligikaudu 90%. Maastikuelementide lisamakse kompenseerimisel moodustavad lisakulud kokku (160,09€/ha/a), millest toetusega kompenseeritakse ligikaudu 90%. Maastikuelementide ühikumäära arvestamisel on eelduseks see, et 90% elementidest on juba rajatud ning perioodi lõpuks rajatakse juurde veel ligikaudu 10% (va kiviaed, hekk, puude rida). Ühikumäära diferentseerimise ja kõrgema ühikumäära läbi soovime ökoalade sekkumisega soodustada ja toetada eelkõige rohumaaribasid ja maastikuelemente. 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldata 9 WTO nõuete täitmine WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 , lisamakse - toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga . WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria) 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) ÜS ÖK3.1 - Ökoala sekkumise toetust makstakse taotlejale majapidamise toetusõiguslike põllumaa hektarite kohta tingimusel, kui tema majapidamise toetusõiguslikust põllumaast vähemalt 10% on määratletud ökoalaks Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31; R.34; R.24; ÜS ÖK3.2 - Ökoalale, mis on määratletud rohumaaribana, makstakse täiendavat toetust rohumaariba aluse pindala ulatuses tingimusel, kui vähemalt 10% taotleja majapidamise toetusõiguslikust põllumaast on määratletud ökoalana Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31; R.34; R.24; ÜS ÖK3.3 - Ökoalale, mis on määratletud HPK 8 raames säilitatava maastikuelemendina, makstakse täiendavalt toetust maastikuelemendi aluse pindala ulatuses tingimusel, kui vähemalt 10% taotleja majapidamise toetusõiguslikust põllumaast on määratletud ökolana Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31; R.34; R.24; Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS ÖK3.1 - Ökoala sekkumise toetust makstakse taotlejale majapidamise toetusõiguslike põllumaa hektarite kohta tingimusel, kui tema majapidamise toetusõiguslikust põllumaast vähemalt 10% on määratletud ökoalaks Toodud eelpool ÜS ÖK3.2 - Ökoalale, mis on määratletud rohumaaribana, makstakse täiendavat toetust rohumaariba aluse pindala ulatuses tingimusel, kui vähemalt 10% taotleja majapidamise toetusõiguslikust põllumaast on määratletud ökoalana Toodud eelpool ÜS ÖK3.3 - Ökoalale, mis on määratletud HPK 8 raames säilitatava maastikuelemendina, makstakse täiendavalt toetust maastikuelemendi aluse pindala ulatuses tingimusel, kui vähemalt 10% taotleja majapidamise toetusõiguslikust põllumaast on määratletud ökolana Toodud eelpool 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku 2024 - 2028 Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS ÖK3.1 - Ökoala sekkumise toetust makstakse taotlejale majapidamise toetusõiguslike põllumaa hektarite kohta tingimusel, kui tema majapidamise toetusõiguslikust põllumaast vähemalt 10% on määratletud ökoalaks Kavandatud ühikusumma 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 21,00 21,00 21,00 21,00 21,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 400 000,00 420 000,00 440 000,00 470 000,00 500 000,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 4 000 000,00 4 200 000,00 4 400 000,00 4 700 000,00 5 000 000,00 22 300 000,00 ÜS ÖK3.2 - Ökoalale, mis on määratletud rohumaaribana, makstakse täiendavat toetust rohumaariba aluse pindala ulatuses tingimusel, kui vähemalt 10% taotleja majapidamise toetusõiguslikust põllumaast on määratletud ökoalana Kavandatud ühikusumma 40,00 40,00 40,00 40,00 40,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 40,00 40,00 40,00 40,00 40,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 43,00 43,00 43,00 43,00 43,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 20 000,00 22 000,00 24 000,00 27 000,00 30 000,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 800 000,00 880 000,00 960 000,00 1 080 000,00 1 200 000,00 4 920 000,00 ÜS ÖK3.3 - Ökoalale, mis on määratletud HPK 8 raames säilitatava maastikuelemendina, makstakse täiendavalt toetust maastikuelemendi aluse pindala ulatuses tingimusel, kui vähemalt 10% taotleja majapidamise toetusõiguslikust põllumaast on määratletud ökolana Kavandatud ühikusumma 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 160,00 160,00 160,00 160,00 160,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 2 500,00 2 600,00 2 700,00 2 800,00 2 900,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 375 000,00 390 000,00 405 000,00 420 000,00 435 000,00 2 025 000,00 KOKKU O.8 (ühik: Hektarid) 422 500,00 444 600,00 466 700,00 499 800,00 532 900,00 2 366 500,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 5 175 000,00 5 470 000,00 5 765 000,00 6 200 000,00 6 635 000,00 29 245 000,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÖK4 - Kliima- ja keskkonnakava: ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal Sekkumise kood (liikmesriik) ÖK4 Sekkumise nimetus Kliima- ja keskkonnakava: ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal Sekkumise liik Ökokava (31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad / Artikli 31 lõike 7 punkt b – hüvitav toetus Ühine väljundnäitaja O.8 Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke CAP AREAS OF ACTION Code + Description 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V6.1 M ahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine 1 Jah V6.2 Elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine 1 Jah V6.3 Kompenseerida elurikkust säästvaid tehnoloogiaid, maastikuelementide rajamist, karjatamist 2 Jah V6.6 Soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid 2 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.14 Põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine/või seda parandada (sh püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal) R.19 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega) R.21 Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.31 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille abil toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sh suure loodusväärtusega põllumajandustavad R.34 Maastikuelementide, sealhulgas hekkide ja puude jaoks ette nähtud toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Sekkumisega toetatakse mitmekesist põllumajandusmaastikku eesmärgiga tagada põllumaal põllukahjurite looduslikud vaenlased , kes osutavad looduslikku kahjuritõrjet (ökosüsteemiteenus selle sekkumise kontektis) . Parasitoidid ja röövtoidulised lülijalgsed ohjavad olulisel määral põllumajanduskahjurite arvukust, vähendades seeläbi taimekaitsevahendite kasutamise vajadust. Lisaks tagavad põllu sees ja ümber olevad looduslikud alad ka teiste põllumajanduse jaoks oluliste liigirühmade nagu lindude, tolmeldajate, mullamikroobide jt jätkusuutliku püsimise ja mitmekesisuse. Looduslike alade tagamine põllu sees ja põllu ümber on fundamentaalse tähtsusega integreeritud taimekaitse rakendamisel. Vastavalt sellele, kas põld on kaetud vähemalt 60% või 90% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste ehk kasurite soodustamise ökosüsteemiteenustega , kujuneb ka toetussumma. Loodusliku kahjuritõrje ö kosüsteemiteenuse mõjualade ulatused on järgmised: lineaarsed maastikuelemendid laiusega >=6 m: mõjuala 35 m; pindalalised põllusaared: mõjuala 75 m; punktelemendilised põllusaared: mõjuala 35 m; väikeveekogud: mõjuala 35 m; metsade mõjuala metsa servast: 35 m; kiviaiad: mõjuala 35 m; poollooduslike niitude olemasolu vahetus läheduses: mõjuala niidu servast 300 m; kraavide puhul, mis on laiemad kui 2 m, arvestatakse mõjuala järgmiselt: kraavi maksimaalne laius korda 3 jagatud 2. Mõjuala mõjub mõlemale kraavi poolele. Näiteks: kraav on 4 m lai: 4x3/2=6m kraavi mõlemale poolele; looduslikud vooluveekogude rannad ja kaldad on kaitstud vastavalt looduskaitseseadusele ja veeseadusele (10 m kaldakaitsevöönd), mõjualaks 10+35 m mõlemale poolele. Ökokavaga seotud kohustuste kirjeldus Toetuse maksmise aluseks on andmekiht, mis näitab, kui suures ulatuses on põllumaa ökosüsteemiteenustega kaetud. Toetuse saamiseks peab olema põld kaetud: 1) vähemalt 60% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega; 2) vähemalt 90% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane Toetuse saajad on kõik, kes on õigustatud saama põhisissetulekutoetust. Toetusega hõlmatud põllumaa peab asuma põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris. Toetuse maksmise aluseks on andmekiht, mis näitab, kui suures ulatuses on põllumaa ökosüsteemiteenustega kaetud. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus HPK 8 GAEC 8: Haritava maa minimaalne osakaal, mis on ette nähtud mittetootlikele aladele ja elementidele, maastikuelementide säilitamine ning hekkide ja puude lõikamise keeld lindude pesitsus- ja kasvuperioodil Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu Taotleja peab põlluraamatut veeseaduse alusel. HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos ökokavaga (selgitage, kuidas ökokava läheb kaugemale lähtetasemest, eelkõige KMNi ja riigisiseste standardite puhul) V õib koosneda HPK 8 baasnõudega kattuvatest maastiku elementidest. 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus Toetussummade aluseks on kaks määratlust: 1) kui põld on kaetud vähemalt 60% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega; 2) kui põld on kaetud vähemalt 90% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega. K ui põld on kaetud vähemalt 60% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega , siis ökosüsteemiteenuste maksumus se oses taimekaitsevahendite kasutamise vähenemisega on 21 eur/ha, t oetusega kompenseeritakse sellest 20 eur/ha ehk 95,24% . Arvutustes on eeldatud, et kui põllumaa on kaetud vähemalt 60% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega, siis taimekaitsevahendite kasutamine väheneb 50%. Kui põld on kaetud vähemalt 9 0% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega, siis ökosüsteemiteenuste maksumus se oses taimekaitsevahendite kasutamise vähenemisega on 3 1 eur/ha, toet usega kompenseeritakse sellest 3 0 eur/ha ehk 96,77%. Arvutustes on eeldatud, et kui põllumaa on kaetud vähemalt 90% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega siis taimekaitsevahendite kasutamine väheneb 75%. Toetuse minimaalne ühikumäär on 20 eurot ja maksimaalne ühikumäär 3 1 eurot hektari kohta. 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldata 9 WTO nõuete täitmine WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 5 - toetust ei rakendata toetusõiguste alusel , toetus ei ole seotud toodangu liigi, mahu ega hinnaga. Lisamakse põhilisele sissetulekutoetusele (sekkumine 1.1) . 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) ÜS ÖK4.1 - Põld on kaetud vähemalt 60% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega Ühtne R.14; R.19; R.21; R.31; R.34; ÜS ÖK4.2 - Põld on kaetud vähemalt 90% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega Ühtne R.14; R.19; R.21; R.31; R.34; Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS ÖK4.1 - Põld on kaetud vähemalt 60% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega Kuna selle sekkumise puhul ei kaasne taotlejale lisakulusid, siis toetus on arvestatud lisamaksena põhisissetulekutoetusele. ÜS ÖK4.2 - Põld on kaetud vähemalt 90% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega Kuna selle sekkumise puhul ei kaasne taotlejale lisakulusid, siis toetus on arvestatud lisamaksena põhisissetulekutoetusele. 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku 2024 - 2028 Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS ÖK4.1 - Põld on kaetud vähemalt 60% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega Kavandatud ühikusumma 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 21,00 21,00 21,00 21,00 21,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 65 000,00 67 000,00 68 000,00 69 000,00 70 000,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 1 300 000,00 1 340 000,00 1 360 000,00 1 380 000,00 1 400 000,00 6 780 000,00 ÜS ÖK4.2 - Põld on kaetud vähemalt 90% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega Kavandatud ühikusumma 30,00 30,00 30,00 30,00 30,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 30,00 30,00 30,00 30,00 30,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 31,00 31,00 31,00 31,00 31,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 19 000,00 19 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 570 000,00 570 000,00 600 000,00 600 000,00 600 000,00 2 940 000,00 KOKKU O.8 (ühik: Hektarid) 84 000,00 86 000,00 88 000,00 89 000,00 90 000,00 437 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 1 870 000,00 1 910 000,00 1 960 000,00 1 980 000,00 2 000 000,00 9 720 000,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÖK5 - Kliima- ja keskkonnakava: mesilaste korjeala toetus Sekkumise kood (liikmesriik) ÖK5 Sekkumise nimetus Kliima- ja keskkonnakava: mesilaste korjeala toetus Sekkumise liik Ökokava (31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad / Artikli 31 lõike 7 punkt b – hüvitav toetus Ühine väljundnäitaja O.8 Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke CAP AREAS OF ACTION Code + Description 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V6.1 Mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine 1 Jah V6.2 Elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine 1 Jah V6. 6 Soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid 2 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.24 Kasutatava põllumaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud erikohustustega, millega tagada pestitsiidide säästev kasutamine eesmärgiga vähendada pestitsiididega kaasnevaid riske ja mõju, näiteks pestitsiidide leket R.31 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille abil toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sh suure loodusväärtusega põllumajandustavad 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Sekkumise eesmärk on pakkuda tolmeldajatele põllumajandusmaastikus toiduressurssi. Sekkumine on tegevuspõhine, sellega võetakse üheaastane kohustus mesilastele sobilike korjetaimede või nende segude kasvatamiseks. Suur osa õistaimedest, nii looduslikud taimed kui ka toiduks või söödaks kasvatatavad kultuurid, vajavad viljumiseks tolmeldajate abi. Risttolmlemine tagab muuhulgas nii suurema ja kvaliteetsema saagi kui ka populatsiooni geneetilise mitmekesisuse. Tolmeldamisteenus tagab nii looduslike kui ka kultuurtaimede mitmekesisuse, liikide ja kohalike populatsioonide elujõu ja mõjutab positiivselt ka teisi nendest sõltuvaid organismirühmasid ning toetab seetõttu elurikkust ja ökosüsteemide toimimist (ökohüvesid) laiemalt. Ühtlasi on vaja parandada meemesilas perede tervislikku seisundit korjetingimuste parandamisega rapsi õitsemise välisel ajal ning sellega parandada ka Eesti mee kvaliteeti. Maailmaturul on segu-taimeliigiline mesi kallim kui valdavalt ühelt taimeliigilt korjatud mesi. Seni rakendatud põllumajanduskeskkonna meetmed (korjealade rajamine, liblikõieliste kultuuride kasvatamine, rohumaaribad, viljavaheldus, glüfosaadipiirang) on mõjunud põlluservade kooslustele ja kimalaste seisundi näitajatele positiivselt. Sobivate majandamispraktikate ja kultuuride kasutamisega on võimalik soodustada lisaks tolmeldajatele ka teisi kasureid, kahjurite looduslikke vaenlasi ning mullatekkeprotsessis osalevaid organisme ning piirata mullakahjurite populatsioone. Lisaks mõjub mullale positiivselt kui taime segus kasvavad erinevad kultuurid , mis oma erineva juurekava ning liblikõieliste korjetaimede lämmastiku sidu misega suurendavad mullaviljakust. Taimekaitsevahendite kasutamise keeld korjealadel aitab vähendada taimekaitsevahendite sattumist pinna- ja põhjavette. Põllumajandusmaastikus korjetaimede ja korjetaimede segude kasvatami ne soodustab ka looduslikke tolmeldajaid, pakkudes neile täiendavat toiduressurssi, levikukoridore ja pestitsiidivaba puhverala . Segudes kasutatavad taimeliigid tagavad tolmeldajatele mitmekesise toiduvaliku pikema ajaperioodi jooksul. Ökokavaga seotud kohustuste kirjeldus Toetuse saamise nõuded: Mesilaste korjealal kasvatatakse vähemalt kolme korjetaime liiki puhaskultuurina või korjetaimede seguna. Kui taotleja kasvatab rapsi või rüpsi mesilasperest kuni ühe kilomeetri kaugusel, peab kasvatama vähemalt kahte korjetaime liiki puhaskultuurina või korjetaimede seguna. Korjetaimede segu peab koosnema vähemalt kolmest korjetaime liigist, millest osatähtsuselt kolmanda korjetaime liigi kaetus peab moodustama vähemalt 20 protsenti taimikust. Kahest korjetaime liigist koosneva korjetaimede segu puhul peab osatähtsuselt teise korjetaime liigi kaetus moodustama vähemalt 40 protsenti taimikust. Toetusõiguslikul maal ei ole lubatud kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid. Mesilasperedele kaugeima korjetaimede põllu lähim äär asub kuni 1000 meetri kaugusel mesilasperedest. Taotleja kasvatab korjetaimi taotlemise aastal kasvukohal vähemalt 10. augustini. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane Toetusõiguslikkuse nõuded: Mesilaste korjeala rajam ise eest antakse toetust iga 1,00 hektari toetusõigusliku põllumaa kohta, mille kohta on vähemalt üks mesilaspere. Korjetaimede liigid määratletakse sekkumise määruse lisas. Korjetaimede segu põld rajatakse sekkumise määruse lisas nimetatud korjetaimedega. Toetusega hõlmatud maa peab asuma põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris. Toetust võib taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik. Taotlejal on vähemalt kümme mesilasperet või on taotlejal kokkulepe mesinikuga, kellel on vähemalt kümme mesilasperet. Mesilaspered peavad olema registreeritud põllumajandusloomade registris. Taotleja peab kasutama vähemalt ühte hektarit põllumajandusmaad. Üheaastane kohustusperiood Toetust ei maksta maa kohta, mille kohta makstakse mahepõllumajanduse ökokava toetust. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu Taotleja peab põlluraamatut veeseaduse alusel. HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos ökokavaga (selgitage, kuidas ökokava läheb kaugemale lähtetasemest, eelkõige KMNi ja riigisiseste standardite puhul) Põlluraamatu pidamise nõue on baasnõudeks toetuse saamise nõuetele. 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus Toetuse minimaalne ühikumäär on 250 eurot ja maksimaalne ühikumäär 350 eurot hektari kohta. 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldata 9 WTO nõuete täitmine WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 - toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga. 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) ÜS ÖK5.1 - Mesilaste korjeala toetus Ühtne R.31; R.24; Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS ÖK5.1 - Mesilaste korjeala toetus Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud Põllumajandusuuringute Keskus. Mesilaste korjealade toetusega kompenseeritakse osaliselt korjetaimede rajamise kulu. Korjeala rajamiseks vajaliku seemne maksumuseks on arvestatud 60 €/ha, transpordi ja külvamise maksumus on 20 €/ha ning maapinna ettevalmistamise kulu (kündmine) 60 €/ha. Lisakulud korjealade rajamiseks kokku on 140 eurot hektari kohta. Lisaks on arvestatud põllukultuuride keskmise kattetulu põhjal saamata jäänud tulu, mis on 271 €/ha. Saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 411 €/ha, millest kompenseeritakse 61 –85 %. 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku 2024 - 2028 Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS ÖK5.1 - Mesilaste korjeala toetus Kavandatud ühikusumma 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 350,00 350,00 350,00 350,00 350,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 7 500,00 Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 375 000,00 375 000,00 375 000,00 375 000,00 375 000,00 1 875 000,00 KOKKU O.8 (ühik: Hektarid) 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 7 500,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 375 000,00 375 000,00 375 000,00 375 000,00 375 000,00 1 875 000,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) N/A N/A N/A N/A N/A N/A CIS(32) - Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus 1.3 - Põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks Sekkumise kood (liikmesriik) 1.3 Sekkumise nimetus Põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks Sekkumise liik CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus Ühine väljundnäitaja O.11. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud loomade arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V1.2 Tagada toetuste õiglane jaotus sihitult majanduslikult keerulistemas olukorras sektoritele või sektori osadele ja maksta tootmiskohustusega seotud toetusi 1 Jah V1. 6 Suurendada toetuste õiglast jaotus t 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.6 Keskmisest väiksema suurusega toetusõiguslikele põllumajandusettevõtetele hektari kohta antav täiendav otsetoetuse protsent (võrreldes keskmisega) R.8 Nende põllumajandusettevõtete osakaal, mis saavad kasu tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusest, et suurendada konkurentsivõimet, kestlikkust või parandada kvaliteeti 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Toetuse eesmärk on raskustes oleva sektori toetamine, tagades neile piisava sissetuleku ja konkurentsivõime suurenemise. Sekkumine panustab peamiselt erieesmärki 1 ehk „ Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus “. Sekkumise vormiks on põllumajanduslik otsetoetus, mida antakse tagastamatu abina. Piimalehmade arv oli Eestis 2020. aastal kokku 84 297, kuid 2019. aastal oli piimalehmi 709 looma võrra rohkem – 85 006. Piimalehma pidajate arv Eestis on aastate jooksul samuti kahanenud, põllumajandusloomade registri andmetel 2020. aastal oli 1 102 piimalehma pidajat ning 2019. aastal oli pidajaid 1236. Toetuse potentsiaalsete saajate hulka on kaasatud piimalehma kasvatamisega tegelevad isikud. Piima toodangu väärtuse osatähtsus loomakasvatustoodangu väärtuses moodustab 51 – 59%, põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuses 20-28%. Piimatootmine on koondunud suurematesse ettevõtetesse, 67% piimalehmadest on 2018. aasta 15. juuni seisuga 6% piimalehma kasvatajate karjades ning keskmine karja suurus on 2010. aasta 27 piimalehmalt suurenenud 57 piimalehmani 2018. aastal. Toetuse maksmise aluseks on nende poolt kasvatatavate piimalehmade arv vastavalt põllumajandusloomade registri andmetele 1 – 270 piimalehma eest. Toetusemäära diferentseeritakse vastavalt karja suurusele. Sihtgrupi maksimaalse loomade arvu seadmisel võeti arvesse FADN piimatootmise tootmistüübi netolisandväärtuse tööjõuühiku kohta (NLV/tjü) madalama (75%) edukusega gruppide piimalehmade arv ehk maksimaalselt on vähemeduka keskmise ettevõtte karjas kuni 270 piimalehma. Kui keskmine piimakari Eestis on 76 piimalehmaga, siis alla 270 loomaga grupis on keskmine 25 piimalehmaga ja üle 270 loomaga grupis on keskmine 640 piimalehmaga. Madalama edukusega ettevõtteid iseloomustab peretööjõu suurem osatähtsus, väiksem maakasutus, oluliselt madalam loodav lisandväärtus ja halvem kogukuludega toimetulek, samuti tagasihoidlikum tootmisintensiivsus. 91% karjadest kuulub gruppi alla 270 piimalehmaga, kus toetatakse kõiki loomi kõrgema ühikumääraga. Enama kui 270 piimalehmaga karjades toetatakse loomi madalama ühikumääraga. Toetust makstakse kõikide karjade kuni 270 piimalehma eest diferentseeritult, et proportsionaalselt oleks võimalik toetada enam väikeseid karju, välistada võimalikku ületoetamist ja ettevõtte arenguvõimaluste piiramist. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane Toetusesaaja Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele. Toetus õiguslikkuse nõuded Toetuse taotlejad peavad vastama ja täitma strateegiakava pea tükis 4.1 sätestatud tingimusi. Piimalehmad peavad olema identifitseeritud ja kantud põllumajandusloomade registrisse taotleja nimele. Toetust makstakse taotleja nimel põllumajandusloomade registris registreeritud piimalehmade keskmise arvu alusel, kuid mitte rohkem kui 270 looma eest. Põllumajandusloomade registri andmetele tuginedes leitakse taotleja keskmine toetusõiguslike loomade arv 01.03. – 01.09 vahelisel ajaperioodil (taotlemise aastal) karjas olnud toetusõiguslike loomade arvu järgi. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus Toetust makstakse diferentseeritult: • Karjades, mis on väiksemad kui 270 piimalehma: kuni 270 piimalehma ee st on koefitsient 1, ühikumäär ca 320 €, mille minimaalne ühik u määr on 288 € ja maksimaalne ühikumäär 352 €. • Karjades, mis on suuremad kui 270 piimalehma: kuni 270 piimalehma eest on koefits ient 0,5, ühikumäär ca 160 €, mille minimaalne ühikumäära on 144 € ja maksimaalne ühikumäär 176 €. Ühikumäära kujundamisel võeti arvesse FADN i piimatootmise tootmistüübi kogutoodangu, kogukulude ja netolisandväärtuse (NLV) andmeid. Piimatootmise tootmistüübis ületavad kogukulud kogutoodangu väärtust. Vähemedukates gruppides on piimatoodan g lehma kohta madalam (grupis 1– 270 piimalehmaga -1954 kg piima lehma kohta aastas vähem kui 270 ja enama piimalehmaga grupis) ning tasustamata peretööjõud moodustab suurema osa kogukuludes (karjagrupis 1–270 piimalehma ca 10%, grupis 270 ja enam piimalehma ca 0,5%) ning seejuures on väiksema karjaga piimatootjate keskmine tööjõukulu tunnis kuni 23% madalam kui üle 270 piimalehmaga piimatootjatel, efektiivsus on madal (alla 270 piimalehmaga piimatootjatel on tööjõu tootlikkus -38% madalam kui 270 ja enama piimalehmaga piimatootjatel) ning kuludega toimetulek halvem kui edukam ates ettevõtetes (karjagrupis 1– 270 piimalehmaga on mediaankeskmine kogutoodangu ja kogukulude suhe 0,89, karjagrupis 270 ja enama loomaga 0,91). Võttes arvesse peretööjõu tasustamist vastavas karja suurusgrupis tasustatud tööjõu tasemel, ületavad kogukulud kogutoodangu väärtuse piimalehma kohta karjagrupis 1 – 270 piimalehmaga 937 eurot, 270 ja enama piimalehmaga grupis 480 eurot. Osa puudujäägist kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega (keskmiselt 3 ha piimalehma kohta) ja osa tootmisega seotud toetusega (koefitsient 1: 320 €/piimalehm ja koefitsient 0,5 160 €/piimalehm). Põhisissetulekutoetuse ja tootmisega seotud toetuse koosmõjul kompenseeritakse kuni 70% tulu puudujäägist. Keskkonnapiirangutest tingitud saamata jäänud tulu kompenseeritakse keskkonnameetmetega. 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Piimasektor on üks olulisemate põllumajandussektoritest Eestis, mille isevarustatuse tase on üle 100%. Kuid piimasektoris on suurenenud väiksemate ja suuremate karjadega loomapidajate vahe kuludega toimetulekus ning tootlikkuses, mistõttu on planeeritud maksta seotud toetust väiksematele karjadele esimeste loomade eest. Antud seotud toetuse eesmärgiks on suunatata toetus keskmisest väiksema maakasutusega majapidamistele ning toetada karja esimest 270 looma ning tagada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutlikkust ning sissetulekute stabiilsus. Piimalehma kasvatamise seotud toetus on kooskõlas v eepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ artikkel 11 punktiga 3(e) läbi kohustuslike majapidamisnõuete esimese nõude, millega kehtestatakse põllumajandusmaa niisutamiseks kasutatava pinna- ja põhjavee veeluba. 9 WTO nõuete täitmine Kollane kast Selgitus selle kohta, kas ja kui see on nii, siis kuidas järgitakse sekkumises WTO põllumajanduslepingu artikli 6.5 või 2. lisa asjaomaseid sätteid (sinine kategooria) 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) ÜSS1.3.1 - Minimaalne ühikusumma 1 (karjad, mis on väiksemad kui 270 piimalehma, kuni 270 piimalehma eest, €/piimalehm) Ühtne R.8; ÜSS1.3.2 - Minimaalne ühikusumma 2 (karjad, mis on suuremad kui 270 piimalehma kuni 270 piimalehma eest, €/piimalehm) Ühtne R.8; Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜSS1.3.1 - Minimaalne ühikusumma 1 (karjad, mis on väiksemad kui 270 piimalehma, kuni 270 piimalehma eest, €/piimalehm) Piimalehma kasvatamise seotud toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 10%. ÜSS1.3.2 - Minimaalne ühikusumma 2 (karjad, mis on suuremad kui 270 piimalehma kuni 270 piimalehma eest, €/piimalehm) Piimalehma kasvatamise seotud toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 10%. 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku 2024 - 2028 Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜSS1.3.1 - Minimaalne ühikusumma 1 (karjad, mis on väiksemad kui 270 piimalehma, kuni 270 piimalehma eest, €/piimalehm) Kavandatud ühikusumma 320,00 325,00 329,00 334,00 334,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 288,00 293,00 296,00 301,00 301,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 352,00 358,00 362,00 367,00 367,00 N/A O.11 (ühik: Loomad) 24 813,00 24 813,00 24 813,00 24 813,00 24 813,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 7 940 160,00 8 064 225,00 8 163 477,00 8 287 542,00 8 287 542,00 40 742 946,00 ÜSS1.3.2 - Minimaalne ühikusumma 2 (karjad, mis on suuremad kui 270 piimalehma kuni 270 piimalehma eest, €/piimalehm) Kavandatud ühikusumma 160,00 162,00 165,00 167,00 167,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 144,00 146,00 149,00 150,00 150,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 176,00 178,00 182,00 184,00 184,00 N/A O.11 (ühik: Loomad) 25 110,00 25 110,00 25 110,00 25 110,00 25 110,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 4 017 600,00 4 067 820,00 4 143 150,00 4 193 370,00 4 193 370,00 20 615 310,00 KOKKU O.11 (ühik: Loomad) 49 923,00 49 923,00 49 923,00 49 923,00 49 923,00 N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 11 957 760,00 12 131 902,00 12 306 044,00 12 480 186,00 12 480 186,00 61 356 078 ,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda – kulud (kohaldatakse ainult ökokavade suhtes ja ainult siis, kui toetuse liik on „hüvitav“ (artikli 28 lõike 6 punkt b), kui sekkumine hõlmab ülekandmist) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1.4 - Põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks Sekkumise kood (liikmesriik) 1.4 Sekkumise nimetus Põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks Sekkumise liik CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus Ühine väljundnäitaja O.11. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud loomade arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V1.2 Tagada toetuste õiglane jaotus sihitult majanduslikult keerulistemas olukorras sektoritele või sektori osadele ja maksta tootmiskohustusega seotud toetusi 1 Jah V1. 6 Suurendada toetuste õiglast jaotus t 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.6 Keskmisest väiksema suurusega toetusõiguslikele põllumajandusettevõtetele hektari kohta antav täiendav otsetoetuse protsent (võrreldes keskmisega) R.8 Nende põllumajandusettevõtete osakaal, mis saavad kasu tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusest, et suurendada konkurentsivõimet, kestlikkust või parandada kvaliteeti 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Toetuse eesmärk on raskustes oleva sektori toetamine, tagades neile piisava sissetuleku ja konkurentsivõime suurenemise. Sekkumine panustab peamiselt erieesmärki 1 ehk „ Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus “. Sekkumise vormiks on põllumajanduslik otsetoetus, mida antakse tagastamatu abina. Põllumajandusloomade registri andmetel oli 2020. aastal ammlehmade ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate arv kokku 53 708. Ammlehmade ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate pidajate arv oli 2020. aastal 1886. PRIA põllumajandusloomade registri andmetel oli 2020. aastal lihaveiste arv Eestis 79 000 looma, kellest 56% olid puhtatõulised lihaveised. Ammlehmade ja vähemalt 8 kuu vanuste lihaveise lehmmullikate, kelle ema on lihaveise tõugu, arv 2020. aastal kokku oli 47 619 ning 2019. aastal 46 929. Ammlehmade ja vähemalt 8 kuu vanuste lihaveise lehmmullikate, kelle ema on lihaveise tõugu, pidajate arv oli 2020. aastal 1726. Jõudluskontrollis oli 11.04.2022 seisuga 435 isiku t, kellel oli ühe 75% lihaveise tõu veresusega vähemalt 8 kuu vanuseid lehmmullikaid ja vanema i d lehm mullikaid ning ammlehm asid kokku 18 484 looma . Toetusõiguslikud loomad on käesoleva sekkumise mõistes: • ammlehmad ja vähemalt 8 kuu vanused ja vanemad lehmmullikad, kes osalevad jõudluskontrollis ja kes on ühe 75% lihaveise tõu veresusega (koefitsient 1,1); • ammlehmad ja vähemalt 8 kuu vanused ja vanemad lehmmullikad, kes ei osale jõudluskontrollis (olenevalt karja suurusest koefitsient kas 1,0 või 0,46). Toetuse potentsiaalsete saajate hulka on kaasatud kõik lihaveiste kasvatamisega tegelevad isikud ning toetuse maksmise aluseks on nende poolt kasvatatavate toetusõiguslike loomade arv. Toetust makstakse, kui taotleja nimel põllumajandusl oomade registris on vähemalt viis toetusõiguslikku looma. Minimaalse loomade arvu seadmine on vajalik, et toetus oleks suunatud sellistele karjadele, kus kasvatatakse lihaveiseid liha tootmiseks ning liha tootmisest saadav sissetulek moodustaks olulise osa sissetulekutest. Samuti võetakse miinimumi seadmisel arvesse veeseaduse sõnniku hoidmise nõudeid, mille kohaselt peab kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle viie loomühiku loomi, olema lähtuvalt sõnnikutüübist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. Toetust makstakse kõikidele karjadele, kuid mitte rohkem kui 200 toetusõigusliku looma eest, vastavalt põllumajandusloomade registri andmetele. Toetusemäära diferentseeritakse vastavalt karjas olevatele loomade arvule (esimesed 1 – 100 looma ja 101 – 200 looma) ni ng jõudluskontrollis osalevate toetusõiguslike loomade alusel. Sihtgrupi maksimaalse loomade arvu seadmisel võeti arvesse FADN lihaveisekasvatuse tootmistüübi netolisandväärtuse (NLV/tjü) madalama edukusega gruppide (75%) ammlehmade arv. Madalama edukusega ettevõtteid iseloomustab väiksem maakasutus, suurem peretööjõu osatähtsus, nõrk kuludega toimetuleku tase ja keskmisest oluliselt väiksem loodud lisandväärtus, samuti on nende tootmine vähem intensiivsem. Samas kõikide karjade esimestele loomadele toetuse maksmine toetab ka edukamate ettevõtete edasist arengut. Toetust makstakse viie ja enama sihtgruppi kuuluva loomaga majapidamise kõikide jõudluskontrollis osalevate toetusõiguslike loomade kohta ja jõudluskontrollis mitteosalevate toetusõiguslike loomade kohta diferentseeritult kuni 200 loomani, et proportsionaalselt oleks võimalik toetada väikeseid karju enam , välistada võimalikku ületoetamist ning suunata sektorit turu nõudlusele vastava kvaliteetsema liha tootmisele . Lihaveisekasvatuses on võrdluses piimatootmisega oluliselt väiksemate karjadega majapidamised. Keskmine lihaveise põhikari on 37 looma, seejuures alla 200 põhikarja loomaga 32 looma ja üle 200 loomaga 287 looma. Toetuse sihtgrupis moodustavad 98% karjadest majapidamised, kus toetatakse kõiki põhikarja loomi. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane Toetusesaaja Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele. Toetus õiguslikkuse nõuded Toetuse taotlejad peavad vastama ja täitma strateegiakava peatükis 4.1 sätestatud tingimusi . Toetust makstakse taotleja nimel põllumajandusloomade registris registreeritud toetusõiguslike loomade keskmise arvu alusel kuni 200 looma eest ning jõudluskontrollis olevate toetusõiguslike loomade eest . Põllumajandusloomade registri andmetele tuginedes leitakse taotleja keskmine to etusõiguslike loomade arv 01.03– 01.09 vahelisel ajaperioodil (taotlemise aastal) karjas olnud toetusõiguslike loomade arvu järgi. Toetuse saamiseks peavad taotlejad kasvatama perioodi 01.03– 01.09 igal päeval vähemalt 5 toetusõiguslikku looma. Jõudluskontrollis olevad toetusõiguslikud loomad peavad olema jõudluskontrolli all perioodil 01.03–0 1.09. Toetusõiguslikud loomad peavad olema identifitseeritud ja kantud põllumajandusloomade registrisse taotleja nimele. Toetusõigusliku looma ema peab olema lihaveise tõugu. Lihaveise tõu aspekt on oluline kuna piimaveiste kasvatamine lihaveiste karjas ei täida tootmise eesmärki ehk ei toodeta liha. Toetusõiguslik loom peab olema lihatõugu . Ammlehm ja lehmmullikas loetakse lihatõugu kuuluvaks, kui tal on asjaomase tõu tunnused või ta on lihatõuga ristamisel saadud loom, kes kuulub lihatootmiseks peetavate loomadega samasse karja. Veiste toodangu väärtus moodustab loomakasvatustoodangu väärtusest alushinnas 9 – 16% ning põllumajanduse majandusharu toodangu väärtusest 4–8%. Perioodil 2014– 2018 on lihaveiste osatähtsus veiste koguarvus suurenenud 24%-lt 32%-le. SA FSS alusel on perioodil 2010 2016 veisekasvatajate arv vähenenud 30%, kuid muude lehmade (ammlehmad) arv suurenenud 49%, loomade arv vastavalt suurenenud 7% ja 2,26 korda. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus Toetust makstakse diferentseeritult: k õikides karjades, kus on 5 ja enam looma ; ühe 75% lihaveise tõu veresusega ning jõudluskontrollis osaleva te ammlehmade ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest koefitsient 1,1, ühikumäär 132€, mille minimaalne ühikumäär on 119 € ja maksimaalne ühikumäär on 145 €; kuni 100 ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest on koefitsient 1, ühikumäär 1 2 0 €, mille minimaalne ühikumäär on 108 € ja maksimaalne ühikumäära on 132 €; 101– 200 ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest on koefitsient 0, 46 , ühikumäär 5 5 €, mille minimaalne ühikumäär on 49 € ja maksimaalne ühikumäär on 60 €. Ühikumäära kujundamisel võeti arvesse FADN lihaveisekasvatuse tootmistüübi kogutoodangu, kogukulude ja netolisandväärtuse (NLV) andmeid. Lihaveisekasvatajate tootmistüübis ületavad kogukulud kogutoodangut. Lihaveisekasvatuse tootmistüüp on sektoritest madalaima tootlikkusega (63% keskmisest), seda mõjutavad oluliselt madalama edukusega majapidamised, kelle NLV moodustub toetustest ja osaliselt kaetakse toetuste arvelt ka vahetarbimise kulud. Toimetulek kuludega on kogu tootmistüübis nõrk (kogutoodangu ja kogukulude suhe 0,63), mida võimendab peretööjõule kuluv hinnanguline tööjõukulu kuni 2%. Tööjõu tootlikkus on lihaveisekasvatuse tootmistüübis oluliselt madalam kui FADN keskmine (-58% alla 200 ammlehmaga karjades). Tulu puudujääk muu veise LÜ kohta karjagrupis kuni 200 ammlehmaga 2014 – 2019 keskmisena on -467 eurot. Osaliselt kompenseeritakse tulu puudujääk põhisissetulekutoetusega (keskmiselt kuni 2,9 ha muu veise LÜ) ja osa too tmisega seotud toetusega kokku ca 75% ulatuses. Keskkonnapiirangutest tingitud saamata jäänud tulu kompenseeritakse keskkonnameetmetega. 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Lihaveisekasvatus on oluline läbi keskkonnahoiu, karjatades ning säilitades maastikku. Lihaveisekasvatus on madala tootlikkusega ja pika tasuvusega, mistõttu on planeeritud maksta seotud toetustväiksematele karjadele. Antud seotud toetuse eesmärgiks on suunatata toetus keskmisest väiksema maakasutusega majapidamistele ning toetada karja esimest 200 looma ning tagada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutlikkus ning sissetulekute stabiilsus. Ammlehma kasvatamise seotud toetus on kooskõlas v eepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ artikkel 11 punktiga 3(e) läbi kohustuslike maja pidamisnõuete esimese nõude, millega kehtestatakse põllumajandusmaa niisutamiseks kasutatava pinna- ja põhjavee veeluba. 9 WTO nõuete täitmine Kollane kast Selgitus selle kohta, kas ja kui see on nii, siis kuidas järgitakse sekkumises WTO põllumajanduslepingu artikli 6.5 või 2. lisa asjaomaseid sätteid (sinine kategooria) 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) ÜS1.4.1 – Minimaalne ühikusumma 1 (k õikides karj ades, kus on 5 ja enam looma k õik ühe 75% lihaveise tõu veresusega ning jõudluskontrollis osalevate ammlehmade ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest , €/ammlehm) Ühtne R.8; ÜS1.4.2 - Minimaalne ühikusumma 2 (kõikides karjades, ku s on 5 ja enam looma esimesed 1– 100 ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest , €/ammlehm) Ühtne R.8; ÜSS1.4. 3 - Minimaalne ühikus umma 3 (101– 200 ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest , €/ammlehm) Ühtne R.8; Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS1.4.1 - Minimaalne ühikusumma 1 (kõikides karjades, kus on 5 ja enam looma kõik ühe 75% lihaveise tõu veresusega ning jõudluskontrollis osalevate ammlehmade ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest, €/ammlehm) Ammlehma kasvatamise seotud toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 10%. ÜSS1.4.2 - Minimaalne ühikusumma 2 (kõikides karjades, kus on 5 ja enam looma esimesed 1–100 ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate tees , €/ammlehm) Ammlehma kasvatamise seotud toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 10%. ÜSS1.4.3 - Minimaalne ühikusumma 3 (101–200 ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest , €/ammlehm) Ammlehma kasvatamise seotud toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 10%. 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku 2024 - 2028 Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS1.4.1 – Minimaalne ühikusumma 1 (k õikides karj ades, kus on 5 ja enam looma k õik 75% lihaveise -veresusega ning jõudluskontrollis osalevate ammlehmade ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest , €/ammlehm) Kavandatud ühikusumma 132,00 134,00 136,00 138,00 138,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 119,00 121,00 122,00 124,00 124,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 145,00 147,00 150,00 152,00 152,00 N/A O.11 (ühik: Loomad) 18 398,00 18 398,00 18 398,00 18 398,00 18 398,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 2 428 536 ,00 2 463 903,00 2 499 270,00 2 534 637,00 2 534 637,00 12 460 983, 00 ÜS1.4.2 - Minimaalne ühikusumma 2 (kõikides karjades, ku s on 5 ja enam looma esimesed 1– 100 ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest , €/ammlehm) Minimaalne kavandatud ühikusumma 1 2 0,00 1 2 2,00 1 23 ,00 1 25 ,00 1 25 ,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 108,00 110,00 111,00 112,00 112,00 N/A O.11 (ühik: Loomad) 132,00 134,00 135,00 137,00 137,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 24 560 ,00 24 560 24 560 24 560 24 560 N/A Kavandatud ühikusumma 2 947 200 ,00 2 990 120,00 3 033 041 ,00 3 075 961 ,00 3 075 961 ,00 15 122 284 ,00 ÜSS1.4. 3 - Minimaalne ühikus umma 3 (101– 200 ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest , €/ammlehm) Minimaalne kavandatud ühikusumma 5 5,00 56 ,00 57 ,00 57 ,00 57 ,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 49,00 50,00 51,00 51,00 51,00 N/A O.11 (ühik: Loomad) 60,00 62,00 63,00 63,00 63,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 2 380 ,00 2 380 ,00 2 380 ,00 2 380 ,00 2 380 ,00 N/A Kavandatud ühikusumma 130 674 ,00 132 806 ,00 134 713 ,00 136 619 ,00 136 619 ,00 671 657 ,00 KOKKU O.11 (ühik: Loomad) 45 338 ,00 45 338 ,00 45 338 ,00 45 338 ,00 45 338 ,00 N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 5 506 410 ,00 5 586 600 ,00 5 66 6 791 ,00 5 74 6 981 ,00 5 74 6 981 ,00 28 25 3 764 ,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda – kulud (kohaldatakse ainult ökokavade suhtes ja ainult siis, kui toetuse liik on „hüvitav“ (artikli 28 lõike 6 punkt b), kui sekkumine hõlmab ülekandmist) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1.5 - Põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks Sekkumise kood (liikmesriik) 1.5 Sekkumise nimetus Põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks Sekkumise liik CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus Ühine väljundnäitaja O.11. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud loomade arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V1.2 Tagada toetuste õiglane jaotus sihitult majanduslikult keerulistemas olukorras sektoritele või sektori osadele ja maksta tootmiskohustusega seotud toetusi 1 Jah V1. 6 Suurendada toetuste õiglast jaotus t 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.6 Keskmisest väiksema suurusega toetusõiguslikele põllumajandusettevõtetele hektari kohta antav täiendav otsetoetuse protsent (võrreldes keskmisega) R.8 Nende põllumajandusettevõtete osakaal, mis saavad kasu tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusest, et suurendada konkurentsivõimet, kestlikkust või parandada kvaliteeti 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Toetuse eesmärk on raskustes oleva sektori toetamine tagades neile piisava sissetuleku ja konkurentsivõime suurendamise. Sekkumine panustab peamiselt erieesmärki 1 „ Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus “ . Sekkumise vormiks on põllumajanduslik otsetoetus, mida antakse tagastamatu abina. Eestis oli PRIA põllumajandusloomade registri andmete kohaselt 2020. aastal uttede ja emaste kitsede arv, kes on vähemalt 1.03 seisuga 1 aasta vanused kokku 44 144 . 2019. aastal oli loomade arv 45 785. Kui võrrelda 2020. aasta andmeid 2019. aasta andmetega, siis võib öelda, et loomade arv on vähenenud 2020. aastaks 1641 looma ehk 3,6% võrra. Lamba- ja kitsepidajaid oli 2020. aastal kokku 1873, 2019. aastal oli pidajaid 1897. Lammaste ja kitsede toodangu väärtus moodustab loomakasvatustoodangu väärtusest 0,5-0,9% ning põllumajanduse majandusharu toodangu väärtusest 0,2 – 0,4%. SA FSS2016 alusel on lamba- ja kitsekasvatajate arv perioodil 2010 – 2016 vähenenud vastavalt 18% ja 32%, seda peamiselt füüsiliste isikute (sh FIE) arvelt, juriidiliste isikute arv on oluliselt suurenenud ning vastavalt ka neile kuuluvate loomade arv ehk karjad suurenevad (lammas 45 loomalt 57 loomale; kits 6 loomalt 11 loomale). Toetuse potentsiaalsete saajate hulka on kaasatud kõik utte de või emaste kitsede (alates küm nest loomast) kasvatamisega tegelevad isikud ning toetuse maksmise aluseks on nende poolt kasvatatavate loomade arv vastavalt põllumajandusloomade registri andmetele. Toetust makstakse karjas olevate kuni 450 loomani. Toetuse maksmine vaid kuni 450 loomani on vajalik, et toetada olulist ja enamikku osa põhikarjast ehk 87%. Sihtgrupi maksimaalse loomade arvu seadmisel võeti arvesse FADN i lamba- ja kitsekasvatuse tootmistüübi netolisandväärtuse (NLV/tjü), seejuures võrdluses FADNi teiste tootmistüüpidega ja keskmise ettevõttega on kõikides edukuse gruppides tööjõu tootlikkus madalam. Madalama edukusega ettevõtteid iseloomustab peretööjõu suur osatähtsus, väiksem maakasutus, oluliselt madalam loodav lisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta (ka edukaimate ettevõtete ehk ülemine 25% tööjõu tootlikkus on ligi 9% madalam kui FADN i keskmisel ettevõttel) ja väga nõrk kogukuludega toimetulek (kogukulud ületavad kogutoodangu väärtuse 40%), samuti tagasihoidlikum tootmisintensiivsus. Üle 450 utega ettevõtteid on vähe ja nende 2014 – 2019 mediaankeskmine tööjõutootlikkus ületab FADNi keskmist. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane Toetusesaaja Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele. Toetus õiguslikkuse nõuded Toetuse taotlejad peavad vastama ja täitma strateegiakava peatükis 4.1 sätestatud tingimusi . Uted ja emased kitsed peavad olema identifitseeritud ja kantud põllumajandusloomade registrisse taotleja nimele. Toetust makstakse taotleja nimel põllumajandusloomade registris registreeritud uttede ja emaste kitsede keskmise arvu alusel, kuid mitte rohkem kui 450 looma eest. Põllumajandusloomade registri andmetele tuginedes leitakse taotleja keskmine toe tusõiguslike loomade arv 01.03– 01.09 vahelisel ajaperioodil (taotlemise aastal) karjas olnud toetusõiguslike loomade arvu järgi. Toetuse saamiseks peavad taotlejad kasvata ma perioodi 01.03– 01.09 igal päeval vähemalt 10 utte või emast kitse, kes on vähemalt 1 aasta vanused 1.03 seisuga. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (K MN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus Toetust makstakse ühetaolise ühikusummana. Toetuse ühikumääraks on planeeritud 28 €/loom Minimaalseks ühikumääraks kujuneb 25 € ja maksmaalseks ühikumääraks 31 €. Ühikumäära kujundamisel võeti arvesse FADN lamba- ja kitsekasvatuse tootmistüübi kogutoodangu, kogukulude ja netolisandväärtuse (NLV) andmeid. Lamba- ja kitsekasvatuse tootmistüübis ületavad kogukulud kogutoodangu väärtust (koef itsient 0,68) ning tootmistüüp on madalaim a tööjõutootlikkusega (NLV/tjü ca 5200 eurot), kus loodav NLV moodustub toetustest, oluline on tasustamata peretööjõu panus ja kogukuludest moodustab peretööjõu hinnanguline töötasu grupi palgataseme juures 35% kogukuludest. Lamba- ja kitsekasvatuses ulatub karjagrupi 10 – 450 utega ettevõtete tulu puudujääk lamba-kitse LÜ kohta -1217 euroni (1 LÜ=10 lammast või kitse), millest osa kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega (3,8 ha LÜ kohta) ja osa tootmisega seotud toetusega (28 €/utt/emakits) ehk 280 eurot/LÜ) kokku kuni 57% ulatuses. Keskkonnapiirangutest tingitud saamata jäänud tulu kompenseeritakse keskkonnameetmetega. 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Lamba- ja kitsekasvatus nagu ka lihaveisekasvatus, panustab keskkonna hoidmisesse ning on sobilik väiksematele põllumajandustootjatele põllumajandussektoris alustamiseks. Kuid lamba- ja kitsekasvatust iseloomustab kõrge tasustamata peretööjõu osakaal, väiksem maakasutus ja madalam loodav lisandväärtus, mistõttu on planeeritud maksta seotud toetust esimeste loomade eest. Antud seotud toetuse eesmärgiks on suunatata toetus keskmisest väiksema maakasutusega majapidamistele ning toetada karja esimest 450 looma ning tagada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutlikkust ning sissetulekute stabiilsus. Ute ja kitse kasvatam ise seotud toetus on kooskõlas v eepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ artikkel 11 punktiga 3(e) läbi kohustuslike majapidamisnõuete esimese nõude, millega kehtestatakse põllumajandusmaa niisutamiseks kasutatava pinna- ja põhjavee veeluba. 9 WTO nõuete täitmine Kollane kast Selgitus selle kohta, kas ja kui see on nii, siis kuidas järgitakse sekkumises WTO põllumajanduslepingu artikli 6.5 või 2. lisa asjaomaseid sätteid (sinine kategooria) 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) ÜS1.5.1 - Minimaalne ühikusumma (kõikides karjades, kus on 10 ja enam looma esimesed 1– 450 emaslooma (utt ja emakits)), €/põhikarja emasloom) Ühtne R.8; Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS1.5.1 - Minimaalne ühikusumma (kõikides karjades, kus on 10 ja enam looma esimesed 1–450 emaslooma (utt ja emakits)), €/põhikarja emasloom) Ute ja kitse kasvatamise seotud toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 10%. 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku 2024 - 2028 Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS1.5.1 - Minimaalne ühikusumma (kõikides karjades, kus on 10 ja enam looma esimesed 1– 450 emaslooma (utt ja emakits)), €/põhikarja emasloom) Kavandatud ühikusumma 28,00 28,00 29,00 29,00 29,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 25,00 25,00 26,00 26,00 26,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 31,00 31,00 32,00 32,00 32,00 N/A O.11 (ühik: Loomad) 38 207,00 38 207,00 38 207,00 38 207,00 38 207,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 1 069 796,00 1 069 796 ,00 1 108 003 ,00 1 108 003,00 1 108 003,00 5 463 601 ,00 KOKKU O.11 (ühik: Loomad) 38 207,00 38 207,00 38 207,00 38 207,00 38 207,00 N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 1 069 796,00 1 085 37 6 ,00 1 100 955,00 1 116 535,00 1 116 535,00 5 489 196,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda – kulud (kohaldatakse ainult ökokavade suhtes ja ainult siis, kui toetuse liik on „hüvitav“ (artikli 28 lõike 6 punkt b), kui sekkumine hõlmab ülekandmist) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1.6 - Põllumajandustootmisega seotud toetus teraviljakultuuride kasvatamiseks Sekkumise kood (liikmesriik) 1.6 Sekkumise nimetus Põllumajandustootmisega seotud toetus teraviljakultuuride kasvatamiseks Sekkumise liik CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus Ühine väljundnäitaja O.10. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud hektarite arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V1.2 Tagada toetuste õiglane jaotus sihitult majanduslikult keerulistemas olukorras sektoritele või sektori osadele ja maksta tootmiskohustusega seotud toetusi 1 Jah V1. 6 Suurendada toetuste õiglast jaotus t 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.4 Sissetulekutoetusega hõlmatud ja tingimuslikkusega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.8 Nende põllumajandusettevõtete osakaal, mis saavad kasu tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusest, et suurendada konkurentsivõimet, kestlikkust või parandada kvaliteeti 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Toetuse eesmärk on raskustes oleva sektori toetamine, tagades neile piisava sissetuleku ja konkurentsivõime suurendamise. Sekkumine panustab peamiselt erieesmärki 1 ehk „ Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus “ . Sekkumise vormiks on põllumajanduslik otsetoetus, mida antakse tagastamatu abina. Eestis on aastatega teraviljakultuuride kasvupind suurenenud. Spetsialiseerunud teraviljakasvatajad moodustavad 15% põllumajanduslikest majapidamistest, nende kasutuses on 38% põllumajandusmaast, nende standardtoodangu väärtus annab 25% kogu standardtoodangu väärtusest ja kasutatakse 16% tööjõuühikutest. Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtusest moodustab teravilja toodangu väärtus 22 – 25%. Teraviljakasvatussektor on duaalne (11% teraviljapinnast on 1% teraviljakasvatajate kasutuses) ning erinevused väiksemate ja suuremate majapidamiste vahel on olulised (sh saagikustes, kuludega toimetulekul ja riskijuhtimises). Teraviljakasvatust iseloomustab suur sissetulekute volatiilsus (kuni üle 50% aastate võrdluses). Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane Toetusesaaja Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele. Toetus õiguslikkuse nõuded Toetuse saamiseks peavad taotlejad kasutama vähemalt 1 ha põllumajandusmaad ning vastama ja täitma strateegiakava peatükis 4.1 sätestatud tingimusi . Toetusõiguslikuks loetakse põllumajandusmaa, kus kasvatatakse toetusõiguslike teravilja kultuure, mille täpsem nimekiri sätestatakse riigisisese õigusega. Toetust makstakse kui taotlejal on vähemalt 5 hektaril toetusõiguslikke teravilja kultuure, kuni 100 hektari toetusõigusliku põllumajandusmaa eest. Selliselt toetatakse kogu taotlejate kasutuses oleva teravilja pinda 58%-l kõikidest teraviljakasvatajatest. Toetust makstakse ühetaolise ühikusummana teraviljakultuuride kasvatamise eest. Toetust ei diferentseerita, kuna see tõstab oluliselt sekkumise administreerimiskulusid ning on piiravaks teguriks tootjate tootmisotsustel turu nõudlusele reageerimiseks ning riskide hajutamisel. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus Toetust makstakse ühetaolise ühikusummana. Toetuse ühikumääraks on planeeritud 30 €/ha . Minimaalseks ühikumääraks kujuneb 27 € ja maksimaalseks ühikumääraks 33 €. Ühikumäära kujundamisel võeti arvesse FADN tootmistüübi teravilja, õli- ja valgukultuuride kasvatamine kogutoodangu, kogukulude ja netolisandväärtuse (NLV) andmeid. Teraviljakasvatuses on selged majanduslikud erinevused tootmistüübi siseselt alla 100 ha ja suuremate teraviljakasvatajate vahel. All a 100 ha suurusel grupil on nisu saagikus ca 33% madalam, kogutoodangu ja kogukulude suhe ca 11 protsendi võrra halvem, netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta ca 75% väiksem kui üle 100 ha suurusel grupil (võrreldes FADN keskmisega 69% väiksem). Soovides vähendada väiksemate teraviljakasvatajate mahajäämust ja tõsta konkurentsvõimet makstakse toetust taotlejatele, kellel on vähemalt 5 ha teravilja, 1 – 100 ha eest. Võttes arvesse kogutoodangu ja kogukulude (sh tasustamata peretööjõu hinnanguline töötasu tasustatud tööjõu palga tasemel) vahet, mis alla 100 ha suurustel majapidamistel on -367 eurot, kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega ja tootmisega seo tud toetusega (ca 30 €/ha), kokku kuni 38% ulatuses, üle 100 ha suurustel teraviljakasvatajatel kompenseeritakse seotud toetusega 7% tulu puudujäägist ha kohta ehk ettevõtte kohta ca 2977 eurot. Keskkonnapiirangutest tingitud saamata jäänud tulu kompenseeritakse keskkonnameetmetega. 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Teravilja isevarustatuse tase on Eestis üle 150%, tööjõu tootlikkuse on keskmisest kõrgem ning tootmismahud on suurenenud ning on oluline sisend loomakasvatuses. Kuid on teraviljakasvatus suuresti mõjutatud ebasoodsatest ilmastikuoludest kui muutlikkest turuoludest. Lisaks on teraviljakasvatuses tekkinud vahe tootlikkuses suurte ja väiksemate tootjate vahel, mistõttu on planeeritud maksta seotud toetust teraviljakasvatajatele esimeste hektarite eest. Antud seotud toetuse eesmärgiks on suunatata toetus keskmisest väiksema maakasutusega majapidamistele ning toetada teraviljakasvataja esimest 100 ha ning tagada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutlikkust ning sissetulekute stabiilsus. Teravilja kasvatamise seotud toetus on kooskõlas v eepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ artikkel 11 punktiga 3(e) läbi kohustuslike maja pidamisnõuete esimese nõude, millega kehtestatakse põllumajandusmaa niisutamiseks kasutatava pinna- ja põhjavee veeluba. 9 WTO nõuete täitmine Kollane kast Selgitus selle kohta, kas ja kui see on nii, siis kuidas järgitakse sekkumises WTO põllumajanduslepingu artikli 6.5 või 2. lisa asjaomaseid sätteid (sinine kategooria) 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) ÜS1.6.1 - Minimaalne ühikusumma (teraviljapind vähemalt 5 ja enama hektariga 1 – 100 hektari eest, €/ha) teraviljakultuuridele Ühtne R.8; Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS1.6.1 - Minimaalne ühikusumma (teraviljapind vähemalt 5 ja enama hektariga 1–100 hektari eest, €/ha) teraviljakultuuridele Teravilj a kasvatuse seotud toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 10%. 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku 2024 - 2028 Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS1.6.1 - Minimaalne ühikusumma (teraviljapind vähemalt 5 ja enama hektariga 1 – 100 hektari eest, €/ha) teraviljakultuuridele Kavandatud ühikusumma 30,00 30,00 31,00 31,00 31,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 27,00 27,00 28,00 28,00 28,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 33,00 33,00 34,00 34,00 34,00 N/A O.10 (ühik: Hektarid) 169 245,00 169 245,00 169 245,00 169 245,00 169 245,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 5 077 350 ,00 5 077 350 ,00 5 246 595 ,00 5 246 595 ,00 5 258 547,00 25 894 485,00 KOKKU O.10 (ühik: Hektarid) 169 245,00 169 245,00 169 245,00 169 245,00 169 245,00 N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 5 038 422,00 5 111 797,00 5 185 172,00 5 258 547,00 5 258 547,00 25 852 485,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda – kulud (kohaldatakse ainult ökokavade suhtes ja ainult siis, kui toetuse liik on „hüvitav“ (artikli 28 lõike 6 punkt b), kui sekkumine hõlmab ülekandmist) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1.7 - Põllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks Sekkumise kood (liikmesriik) 1.7 Sekkumise nimetus Põllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks Sekkumise liik CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus Ühine väljundnäitaja O.10. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud hektarite arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V1.2 Tagada toetuste õiglane jaotus sihitult majanduslikult keerulistemas olukorras sektoritele või sektori osadele ja maksta tootmiskohustusega seotud toetusi 1 Jah V1. 6 Suurendada toetuste õiglast jaotus t 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.4 Sissetulekutoetusega hõlmatud ja tingimuslikkusega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.8 Nende põllumajandusettevõtete osakaal, mis saavad kasu tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusest, et suurendada konkurentsivõimet, kestlikkust või parandada kvaliteeti 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Toetuse eesmärk on raskustes oleva sektori toetamine, tagades neile piisava sissetuleku ja konkurentsivõime suurendamise. Sekkumine panustab peamiselt erieesmärki 1 ehk „ Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus “. Sekkumise vormiks on põllumajanduslik otsetoetus, mida antakse tagastamatu abina. Eestis on aastatega aianduslike kultuuride kasvupind kahanenud ning tootjatel tuleb konkureerida importkaubaga. Kodumaisete saaduste tootmise soodustamiseks on vajalik toetada puu- ja köögiviljade ning marjade kasvatamist piiramata tootjate otsuseid milliseid kultuure kasvatada ja kuidas mitmekesise valiku puhul eelkõige tootmisriske hajutada. Toetust saavad eeskätt traditsioonilised puu- ja köögivilja ning marjakultuurid . Potentsiaalsete toetuse saajate hulka on kaasatud kõik põllumajandusega tegelevad isikud ning toetuse maksmise aluseks on nende poolt kasvatatavate toetusõiguslike puu- ja köögiviljade ning marjade kasvupind. Toetatavate köögivilja, marja- ja puuviljakultuuride nimekirja võetakse kultuurid, mida kasvatatakse Eestis vähemalt 3 ha suurusel pinnal, nende kultuuride kasvupind kokku 2020. aastal oli 5409 ha. Neid kultuure 0,3 ha ja enamal pinnal kasvatavaid isikuid oli 2286. Spetsialiseerunud köögivilja ja aiasaaduste kasvatajad moodustavad 2% majapidamistest, neil kokku 0,3% kasutatavast põllumajandusmaast, 2% kogu standardtoodangu väärtusest ja 4% tööjõu aastaühikutest. Köögivilja ja aiasaaduste kasvatajate arv ning nende kasutuses olev põllumajanduslik maa väheneb, kuid juriidiliste isikute osakaal suureneb, millega on kaasnenud ka tööjõuühikute osatähtsuse suurenemine 1 protsendi võrra. Spetsialiseerunud puuvilja ja marjakasvatajad moodustavad 2% majapidamistest, nende kasutuses on 0,3% põllumajandusmaast, nende standardtoodangu väärtus annab 0,4% kogu standardtoodangu väärtusest ja kasutatakse 1% tööjõuühikutest, standardtoodangu väärtuses on 2013 – 2016 arenguseisak (viimased FSS2016 andmed). Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtusest moodustavad aianduskultuurid 5 – 8%. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane Toetusesaaja Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele. Toetus õiguslikkuse nõuded Toetuse saamiseks peavad taotlejad kasutama vähemalt 1 ha põllumajandusmaad ning vastama ja täitma strateegiakava peatükis 4.1 sätestatud tingimusi . Toetusõiguslikuks loetakse põllumajandusmaa, kus kasvatatakse toetusõiguslike puu- ja köögivilja ning marjakultuure vähemalt 0,3 hektaril. Toetusõiguslike kultuuride nimekiri kehtestatakse riigisisese õigusega. Toetust makstakse ühetaolisena kõigi köögi -, puu vilja ja marjakultuuride kasvatamise eest. Toetust ei diferentseerita, kuna see tõstab oluliselt sekkumise administreerimiskulusid ning on piiravaks teguriks tootjate tootmisotsustel turu nõudlusele reageeri miseks ning riskide hajutamisel. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus Toetust makstakse puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise eest ühetaolise ühikusummana. Toetuse ühikumääraks on planeeritud 349 €/ha . Minimaalseks ühikumääraks kujuneb 314 € ja maksimaalseks ühikumääraks 383 €. Ühikumäära kujundamisel võeti arvesse FADN tootmistüüpide aiandus avamaal ja puuviljakasvatus kogutoodangu, kogukulude ja netolisandväärtuse (NLV) andmeid. Aianduses on kogutoodangu väärtus ha kohta oluliselt kõrgem kui FADN keskmine, kuid ka kogukulud on kõrgemad ja toetuste osatähtsus sissetulekutes on madalam, mistõttu tööjõumahuka sektori NLV tööjõu aastaühiku kohta jääb keskmisest madalamaks (-48%) ning arenguks ja väliste tegurite katteks (tööjõud, intressi ja rendimaksed) ei jää piisavalt vahendeid. Soovides oluliselt tõsta aianduse konkurentsivõimet, tuleb aidata sektoril suurendada loodavat lisandväärtust ja tööjõu tootlikkust. Võttes arvesse nii kogutoodangu ja kogukulude (sh tasustamata peretööjõu hinnanguline töötasu tasustatud tööjõu palga tasemel) vahet, turult saadava madalama tootjahinna ja 1 euro toodangu väärtuse kohta kogukulusid ning madalat tööjõutootlikkust, ulatub 2014 – 2019 mediaankeskmine tulu puudujääk ha kohta kuni 595 euroni. Osa sellest kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega ja osa tootmisega seotud toetusega (349 €/ha), kokku kuni 79% ulatuses. Keskkonnapiirangutest tingitud saamata jäänud tulu kompenseeritakse keskkonnameetmetega. 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride pind on vähenenud ning isevarustatuse tase on madal. Sektoril on vaja suurendada tootmismahte ning investeerida kaasaegsemasse tehnoloogiasse. Samuti on sektor üsna tööjõumahukas ning tööjõu on Eesti üks murekohtadest, mistõttu on planeeritud maksta seotud toetust traditsioonilistele puu- ja kö ögivilja ning marjakultuuridele , mida kokku kasvatatakse Eestis vähemalt 3 hektaril. Antud seotud toetuse eesmärgiks on parandada aiandussektori konkurentsivõimet ning tagada õiglane sissetulek väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise seotud t oetus on kooskõlas v eepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ artikkel 11 punktiga 3(e) läbi kohustuslike maja pidamisnõuete esimese nõude, millega kehtestatakse põllumajandusmaa niisutamiseks kasutatava pinna- ja põhjavee veeluba. 9 WTO nõuete täitmine Kollane kast Selgitus selle kohta, kas ja kui see on nii, siis kuidas järgitakse sekkumises WTO põllumajanduslepingu artikli 6.5 või 2. lisa asjaomaseid sätteid (sinine kategooria) 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) ÜS1.7.1 - Minimaalne ühikusumma (€/ha) puu- ja köögivilja ja marjakultuuridele Ühtne R.8; Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS1.7.1 - Minimaalne ühikusumma (€/ha) puu- ja köögivilja ja marjakultuuridele Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise seotud toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 10%. 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku 2024 - 2028 Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS1.7.1 - Minimaalne ühikusumma (€/ha) puu- ja köögivilja ja marjakultuuridele Kavandatud ühikusumma 349 ,00 354 ,00 359 ,00 364 ,00 364 ,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 314,00 319,00 323,00 328,00 328,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 384,00 389,00 395,00 400,00 400,00 N/A O.10 (ühik: Hektarid) 5 409 ,00 5 409 ,00 5 409 ,00 5 409 ,00 5 409 ,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 1 887 586 ,00 1 915 075,00 1 942 564,00 1 970 053,00 1 970 053,00 9 685 331 ,00 KOKKU O.10 (ühik: Hektarid) 5 409,00 5 409,00 5 409,00 5 409,00 5 409,00 N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 1 887 586 ,00 1 915 075,00 1 942 564,00 1 970 053,00 1 970 053,00 9 685 331 ,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda – kulud (kohaldatakse ainult ökokavade suhtes ja ainult siis, kui toetuse liik on „hüvitav“ (artikli 28 lõike 6 punkt b), kui sekkumine hõlmab ülekandmist) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1.8 - Põllumajandustootmisega seotud toetus seemnekartuli kasvatamiseks Sekkumise kood (liikmesriik) 1.8 Sekkumise nimetus Põllumajandustootmisega seotud toetus seemnekartuli kasvatamiseks Sekkumise liik CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus Ühine väljundnäitaja O.10. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud hektarite arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V1.2 Tagada toetuste õiglane jaotus sihitult majanduslikult keerulistemas olukorras sektoritele või sektori osadele ja maksta tootmiskohustusega seotud toetusi 1 Jah V1. 6 Suurendada toetuste õiglast jaotus t 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.4 Sissetulekutoetusega hõlmatud ja tingimuslikkusega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.8 Nende põllumajandusettevõtete osakaal, mis saavad kasu tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusest, et suurendada konkurentsivõimet, kestlikkust või parandada kvaliteeti 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Toetuse eesmärk on raskustes oleva sektori toetamine, tagades neile piisava sissetuleku ja konkurentsivõime suurendamise. Sekkumine panustab peamiselt erieesmärki 1 ehk „ Toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus “. Sekkumise vormiks on põllumajanduslik otsetoetus, mida antakse tagastamatu abina. PMA andmetel oli 2021. aastal põldtunnustatud seemnekartuli pind kokku 2 20 ha. S eemnekartuli t kasvatas 22 isikut. PRIA andmetel oli 2020. aastal kogu kartuli kasvupind 3380 ha ning kartulikasvatusega tegeles 3048 isikut. Põllumajandusloenduse andmeil on kartuli pind vähenenud 2020. aastaks võrdluses 2010. aastaga 43% ning kartuli toodangu väärtus on kõikuv ulatudes 90% suurenemisest 63%-lise vähenemiseni. Kvaliteetne sisend seemnena on vajalik toidujulgeoleku seisukohast. Toetust saavad põldtunnustatud seemnekartuli kasvatajad. Potentsiaalsete toetuse saajate hulka on kaasatud kõik põllumajandusega tegelevad isikud ning toetuse maksmise alus eks on nende poolt kasvatatava põldtunnustatud seemnekartuli kasvupind . Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane Toetusesaaja Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele. Toetus õiguslikkuse nõuded Toetuse saamiseks peavad taotlejad kasutama vähemalt 1 ha põllumajandusmaad ning vastama ja täitma strateegiakava peatükis 4.1 sätestatud tingimusi . Toetusõiguslikuks loetakse põl lumajandusmaa, kus kasvatatakse põldtunnustatud seemnekartuleid vähemalt 0,3 hektaril. Toetusõiguslike kultuuride nimekiri kehtestatakse riigisisese õigusega. Toetust makstakse ühetaolisena seemnekartuli kasvatamise eest. Toetust ei diferentseerita, kuna see tõstab oluliselt sekkumise administreerimiskulusid ning on piiravaks teguriks tootjate tootmisotsustel turu nõudlusele reageeri miseks ning riskide hajutamisel. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus Toetust makstakse seemnekartuli kasvatamise eest ühetaolise ühikusummana. Minimaalseks ühikumääraks kujuneb 314€ ja maksimaalseks ühikumääraks on 384€. 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Antud seotud toetuse eesmärgiks on parandada seemnekartuli konkurentsivõimet ning tagada õiglane sissetulek väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Seemnekartuli kasvatam ise seotud toetus on kooskõlas v eepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ artikkel 11 punktiga 3(e) läbi kohustuslike maja pidamisnõuete esimese nõude, millega kehtestatakse põllumajandusmaa niisutamiseks kasutatava pinna- ja põhjavee veeluba. 9 WTO nõuete täitmine Kollane kast Selgitus selle kohta, kas ja kui see on nii, siis kuidas järgitakse sekkumises WTO põllumajanduslepingu artikli 6.5 või 2. lisa asjaomaseid sätteid (sinine kategooria) 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) ÜS1.8 .1 - Minimaalne ühikusumma (€/ha) seemnekartulile Ühtne R.8; Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS1.8 .1 - Minimaalne ühikusumma (€/ha) seemnekartulile Seemnekartuli seotud toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 10%. 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku 2024 - 2028 Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS1.8 .1 - Minimaalne ühikusumma (€/ha) seemnekartulile Kavandatud ühikusumma 3 49 ,00 354,00 359,00 364,00 364,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 314,0 0 319,00 323,00 328,00 328,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 384,0 0 389,00 395,00 400,00 400,00 N/A O.10 (ühik: Hektarid) 220 ,00 220 ,00 220 ,00 220 ,00 220 ,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 76 780 ,00 77 898,00 79 016,00 80 134,00 80 134,00 393 963 ,00 KOKKU O.10 (ühik: Hektarid) 220 ,00 220 ,00 220 ,00 220 ,00 220 ,00 N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 76 780 ,00 77 898,00 79 016,00 80 134,00 80 134,00 393 963 ,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda – kulud (kohaldatakse ainult ökokavade suhtes ja ainult siis, kui toetuse liik on „hüvitav“ (artikli 28 lõike 6 punkt b), kui sekkumine hõlmab ülekandmist) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 5.2 Se ktoripõhised sekkumised Mesindustooted ADVIBEES(55(1)(a)) - – mesinikele ja nende organisatsioonidele suunatud nõustamisteenused, tehniline abi, koolitus, teave ja parimate tavade vahetamine, sealhulgas võrgustike kaudu 2.1.1 - Mesindussektori sekkumine 1 – mesinike teadmiste ja oskuste parandamine ning tehniline abi Sekkumise kood (liikmesriik) 2.1.1 Sekkumise nimetus Mesindussektori sekkumine 1 – mesinike teadmiste ja oskuste parandamine ning tehniline abi Sekkumise liik ADVIBEES(55(1)(a)) – mesinikele ja nende organisatsioonidele suunatud nõustamisteenused, tehniline abi, koolitus, teave ja parimate tavade vahetamine, sealhulgas võrgustike kaudu Ühine väljundnäitaja O.37. Mesinduse säilitamiseks või arendamiseks toetatud meetmete või ühikute arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid CAP SECTORAL OBJECTIVE Code + Description ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V2.6 Suurendada mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Sekkumise eesmärgiks on tõsta mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust mesinike teadmiste ja oskuste parandamise ning mesindussektori sekkumise rakendamiseks tehnilise abi andmise kaudu. Eestis on mesindusega tegelemiseks head võimalused (puhas loodus, palju korjealasid, keskk onnateadliku tarbimise populaarsus e kasv, jne), kuid sektori arengut ja konkurentsivõimet pärsivad mitmed negatiivsed tegurid, sealhulgas mesilashaiguste levik, majanduslik mittetasuvus ja mesinike kõrge keskmine vanus. Üheks mesindussektori konkurentsivõime suurendamise võimaluseks on mesinike teadmiste ja oskuste parandamine, tõstes nende teadlikkust mesilashaigustest ja bioohutusmeetmetest, vahetades infot ja parimaid mesinduspraktikaid , sealhulgas rahvusvahelisel tasemel, ning pakkudes täiendkoolitust ja koolitades välja uusi mesinikke. Uued ja paremad teadmised ja oskused avavad tegutsevatele mesinikele rohkem võimalusi võtta oma tegevuses riskide vähendamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks vastu õigeid otsuseid, vähendades seeläbi mesilashaiguste levikut ja suurendades meetootmise majanduslikku tasuvust. Uute mesinike kaasamine ja väljakoolitamine aitab kaasa mesinike kõrge keskmise vanuse langemisele. Mesinike teadmisi ja oskusi parandatakse järgmiste tegevuste toetamise kaudu: mesinike ja mesi ndusorganisatsioonide nõusta mine ja abistamine mesilashaiguste, eriti varroatoosi puhul (usaldusmesinike võrgustik); teabematerjali koostamine ja levitamine (sh infovoldikud, õppefilmid, veebileht); teabepäevade ja praktiliste õppepäevade korraldamine (piirkondlikud ja üleriigilised); mesinduskursused erinevatele tasemetele (koolitused algajatest kutseliste mesinikeni, sh väikemesinikud); välisüritustel osalemine (rahvusvahelisel tasemel teabevahetus). Mesilashaiguste osas mesinike ja mesindusorganisatsioonide nõustamise ja abistamise puhul on abikõlblikuks kuluks näiteks usaldusmesinike poolt osutatav nõustamisteenus. Teabematerjali koostamise ja levitamise puhul on abikõlblikeks kuludeks näiteks infovoldikute koostamis- ja trükikulud, õppefilmide tootmiskulud ning veebilehe loomise, uuendamise ja ülalpidamise kulud. Teabe- ja õppepäevade ning mesinduskursuste puhul peab nende kestus ilma vaheaegadeta olema vähemalt kolm akadeemilist tundi (3 x 45 minutit) ühel kalendripäeval ning osalema peab vähemalt 20 inimest. A bikõlblikeks kuludeks teabe- ja õppepäevade ning kursuste puhul on näiteks ruumide ja esitlusseadmete rentimine ning lektorite loengutasu. Välisüritustel osalemise puhul on abikõlblikeks kuludeks näiteks transpordi- ja majutuskulud. Abikõlblikud tegevused ja kulud täpsustatakse sekkumise rakendusmääruses, arvestades EL -i õigusaktides sätestatud nõudeid ja võimalusi. Mesindussektori sekkumise raames mesinike teadmiste ja oskuste parandamiseks ette nähtud tegevused (koolitused, infomaterjalid, usaldusmesinikud, jne) panustavad ka horisontaalsesse eesmärki. Tehnilist abi antakse toetuse saajale mesindussektori sekkumise raames rakendatava tegevuskava juhtimise ja tehnilise teostamisega seotud personali- ja halduskulude kompenseerimiseks. Abikõlblikeks personali- ja halduskuludeks on näiteks palga-, transpordi-, kontori- ja sidekulu ning raamatupidamisteenus. Abikõlblikud tegevused ja kulud täpsustatakse sekkumise rakendusmääruses, arvestades EL -i õigusaktides sätestatud nõudeid ja võimalusi. Toetusesaaja Mesinike teadmiste ja oskuste parandamiseks ning tehnilise abina antava toetuse saamiseks ei esitata eraldi taotlust, vaid esitatakse üks ühine taotlus kõike mesindussekto ri sekkumisi (sekkumised 2.1.1– 2.1.5) hõlmava tegevuskava näol. Toetust antakse ühele m esindussektori organisatsioonidest (vähemalt kolm organisatsiooni) moodustatud MTÜ -le või seltsing ule (mesinduskogu), kelle liikmed on ÜPP strateegia kavas sätestatud mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamise ja toetuse taotlemise osas kokku leppinud ning kes partnerina kaasab lepingu alusel vähemalt ühe mesinduse või meetoodete uuringuid teostava teadus - ja arendus asutuse või põllumajanduse ja maaelu valdkonnas küllaldast kogemust ja ekspertteadmisi omava isiku. Toetuse lõppkasusaajateks on mesinikud (nii mesindusorganisatsioonide kaudu mesinduskogu sse kuuluvad kui mitte kuuluvad). Toetuskõlblikkuse tingimused Sekkumiste ja tegevuste läbiviijaks on mesinduskogu, kes leitakse avatud taotlusvooru kaudu. Mesinduskogu töötab mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks ja toetuse taotlemiseks välja tegevuskava, mis hõlmab kolme Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 artiklis 35 sätestatud põllumajandusliku eelarveaasta pikkust perioodi. Tegevuskava sisaldab kavandatud tegevuste kirjeldust ja põhjendust ning nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust kõikide ÜPP strateegia kavas sätestatud mesindussektori sekkumis viiside ( Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 5 5 (1) punktid a), b), c), e) ja f)) lõikes. Tegevuskavasid hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel. Kriteeriumitena arvestatakse muuhulgas tegevuskavas sisalduvate tegevuste mõju mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamisele, tegevuste kulutõhusust ja mõistlikkust, tegevuste põhjendatust Eesti mesindussektori arengu seisukohalt, taotleja suutlikkust tegevuskavas kavandatu tegevuste elluviimiseks ja mesinike hõlmatust mesinduskoguga ning tegevuste sidusust eelmistel EL eelarveperioodidel rakendatud mesindusprogrammidega. Lõplikud kriteeriumid sätestatakse rakendusmäärusega. Mesinduskogu, mesinduskogu liikmed ja mesinduskogu partnerid e i saa tegevuskava koostamise ja rakendamise ajal taotleda tegevuskavas sisalduva kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi . Heaks kiidetakse ja toetust antakse vaid tegevuskavade paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud tegevuskava esitanud mesinduskogule. 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Sekkumise vorm Sekkumist rakendatakse tagastamatu abina. Toetuse määr Toetusega kompenseeritakse 100% tegevuskavas mesinike teadmiste ja oskuste parandamiseks ettenähtud tegevuste tegemisel ning tehnilise abi kasutamisel kaasnevate abikõlblike kulude maksumuse st. EL -i rahaeraldisele tuginedes on mesinike teadmiste ja oskuste parandamiseks elluviidavate tegevuste puhul toetuse keskmise ühikusummana arvestatud 21 € mesiniku kohta aastas ning toetuse eelarveks on 50 400 € aastas. Tehnilist abi arvestatakse kokku ühe tegevusena, milleks nähakse ette 20 000 € aastas. EL -i rahaeraldisele lisanduvad Eesti riigieelarve vahendid EL -i rahaeraldisega samas suuruses. Lihtsustatud kulumeetodi te kasutamine Tegelikult tehtud abikõlblike kulutuste kompenseerimise kõrval kasutatakse mõnel juhul toetuse andmisel ka vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklile 44 lihtsustatud kulumeetodit. Teabe- ja õppepäevade ning kursuste puhul sätestatakse ühikuhinnana lektorite loengutunni tasu loengu pidamisega seotud kulude hüvitamisel ning usaldusmesinike puhul nõustamise tunnitasu nõustamisteenuse osutamisega seotud kulude hüvitamisel. Nimetatud ühikuhinnad sätestatakse rakendusmäärusega ning nende sätestamisel toetutakse statistilistele andmetele ja eksperthinnangutele, samuti eelmistel EL eelarveperioodidel mesindussektori sekkumisega samalaadse mesindusprogrammi toetusmeetme rakendamisel saadud kogemustele. 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta 8 WTO nõuete täitmine Sekkumine 2.1.1 vastab WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktile 2. Sekkumisel ei ole otsest kaubandust ega tootmist moonutavat mõju, kuna abi antakse mesindussektorile tervikuna, teenusena, mitte ei anta hinnatoetust ega otsest sissetulekutoetust mesinikele. Sekkumisega toetatakse mesinike teadmiste ja oskuste parandamist ning antakse tegevuskava rakendamiseks tehnilist abi. Toetuse saajaks on üks mesindussektori organisatsioonidest moodustatud mesinduskogu, kes esitab kõikide mesindussektori sekkumiste 2.1.1 – 2.1.5 rakendamiseks parima tegevuskava. 9 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) ÜS 2.1.1.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) a) (nõustamine, koolitus, teave, jm , v.a tehniline abi ) Keskmine ÜS 2.1.1.2 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) a) (tehniline abi) Keskmine Kirjeldus ÜS 2.1.1.1 - Keskmine ühikusumma – – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) a) (nõustamine, koolitus, teave, jm , v.a tehniline abi ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu m ääruse (EL) nr 2021/ 2115 artiklis 55 (1) a) sätestatud tegevuste, v.a tehniline abi, puhul tugineb mesinike arvu ning keskmise ühikusumma prognoos eelmistel EL eelarve perioodidel mesindussektori sekkumisega samalaadse mesindusprogrammi toetusmeetme rakendamisel saadud kogemustele ja mesindusprogrammide rakendamist juhtinud või rakendamisel osalenud mesindusorganisatsioonide ( sealhulgas näiteks Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing ja Saaremaa Meetootjate Ühing) esindajate ühisele eksperthinnangule, arvestades samas määruses mesindussektori sekkumise osas sätestatud eelarvelis i võimalus i . Keskmise ühikusumma puhul on arvestatud, et 10 usaldusmesiniku nõustamistegevusest on kasusaajaid 500 mesinikku, 3 teabematerjalist on kasusaajaid 1000 mesinikku, 10 teabe- ja õppepäevast on kasusaajaid 300 mesinikku, 5 mesinduskursusest on kasusaajaid 100 mesinikku, 2 välisüritusel osalemisel saadavast teabest on kasusaajaid 500 mesinikku. Kokku on kasusaajaid mesinikke 2 400. Arvestusega, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 X lisas Eestile määratud EL rahaeraldisest (140 473 eurot eelarveaasta kohta) nähakse sama määruse artikli 55 (1) a) sätestatud tegevustele, v.a tehniline abi, ette 50 400 eurot , kujuneb keskmiseks ühikusummaks 21 eurot EL toetust mesiniku kohta. ÜS 2.1.1.2 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) a) (tehniline abi) Euroopa Parlamendi ja nõukogu m ääruse (EL) nr 2021/ 2115 artiklis 55 (1) a) sätestatud tegevuste, v.a tehniline abi, puhul tugineb keskmise toetusmäära prognoos eelmistel EL -i eelarve perioodidel mesindussektori sekkumisega samalaadse mesindusprogrammi toetusmeetme rakendamisel saadud kogemustele ja mesindusprogrammide rakendamist juhtinud või rakendamisel osalenud mesindusorganisatsioonide ( sealhulgas näiteks Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing ja Saaremaa Meetootjate Ühing) esindajate ühisele eksperthinnangule, arvestades samas määruses mesindussektori sekkumise osas sätestatud eelarvelis i võimalus i . Kuna tehnilise abi (tegevuskava ettevalmistamise ja rakendamisega seotud administratiivkulud, sh tööjõu-, transpordi-, side-, raamatupidamis- lähetus- jne kulud) andmisel on kasusaajate mesinike arvu piisava täpsusega võimatu hinnata, arvestatakse tehnilist abi kokku ühe tegevusena, millele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 X lisas Eestile määratud EL -i rahaeraldisest (140 473 eurot eelarveaasta kohta) nähakse ette 20 000 eurot EL -i toetust. 10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS 2.1.1.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) a) (nõustamine, koolitus, teave, jm , v.a tehniline abi ) Kavandatud ühikusumma (liidu kulud kokku eurodes) 2 1 ,00 2 1 ,00 2 1 ,00 2 1 ,00 2 1 ,00 N/A Maksimaalne k avandatud ühikusumma (EUR) N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.37 (ühik: Mesinikud) 2 400,00 2 400,00 2 400,00 2 400,00 2 400,00 N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes) 50 400,00 50 400,00 50 400,00 50 400,00 50 400,00 252 000,00 ÜS 2.1.1.2 - Keskmine ühikusumma – sekkumisliik A (tehniline abi – admin kulud) Kavandatud ühikusumma (liidu kulud kokku eurodes) 2 0 000,00 2 0 000,00 2 0 000,00 2 0 000,00 2 0 000,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (EUR) N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.37 (ühik: Meetmed) 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes) 2 0 0 00,00 2 0 0 00,00 2 0 0 00,00 2 0 0 00,00 2 0 0 00,00 100 000,00 KOKKU Esialgne iga-aastane rahaeraldis (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 140 800,00 140 800,00 140 800,00 140 800,00 140 800,00 704 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes) 70 400,00 70 400,00 70 400,00 70 400,00 70 400,00 352 000,00 ELi kaasrahastamise määr % 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 INVAPI(55(1)(b)) - – investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ning muud meetmed 2.1.2 - Mesindussektori sekkumine 2 – materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud Sekkumise kood (liikmesriik) 2.1.2 Sekkumise nimetus Mesindussektori sekkumine 2 – materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud Sekkumise liik INVAPI(55(1)(b)) – investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ning muud meetmed Ühine väljundnäitaja O.37. Mesinduse säilitamiseks või arendamiseks toetatud meetmete või ühikute arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid CAP SECTORAL OBJECTIVE Code + Description ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V2.6 Suurendada mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.35 ÜPP raames toetust saavate mesilasperede osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Sekkumise eesmärgiks on tõsta mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust materiaalsesse ja mittemateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kaudu. Eestis on mesindusega tegelemiseks head võimalused (puhas loodus, palju korjealasid, keskk onnateadliku tarbimise populaarsus e kasv, jne), kuid sektori arengut ja konkurentsivõimet pärsivad mitmed negatiivsed tegurid, sealhulgas mesilashaiguste levik ja majanduslik mittetasuvus. Üheks mesindussektori konkurentsivõime suurendamise võimaluseks on materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud, mis on suunatud võitlemiseks mesilashaigustega, eriti varroatoosiga, ja mesilaste aretustegevusse. Mesinike koordineeritud abistamine võitluses mesilashaigustega aitab vähendada nende haiguste levikut. Terved ja tugevad mesilaspered on meetootmise majandusliku tasuvuse eelduseks. Haigustele ja talvistele temperatuurikõikumistele vastupidavamate mesilaste aretus ja kasutamine aitab kaasa mesilasperede hukkumise vähenemisele, tõstes samuti meetootmise majanduslikku tasuvust. Mesilashaigustega, eriti varroatoosiga, võitlemist ja mesilaste aretustegevust toetatakse järgmiste tegevuste kaudu: Määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) b ) punktile i) tuginedes mesilate seire ja mesilashaiguste, eriti varroatoosi, tõrje inventari kulude osaline hüvitamine. Määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) b ) punktile iii) tuginedes mesilaste aretustegevuse toetamine kõrge kvaliteediga mesilasemade ostmise toetamise kaudu. Mesilate seire ja mesilashaiguste tõrje inventari kulude hüvitamise puhul on abikõlblikuks kuluks näiteks varroalestade tõrjeks kasutatavate sipelghappelappide ostukulu ning diagnostikavahendite ostukulu . Mesilaste aretustegevuse toetamise puhul on abikõlblikuks kuluks näiteks kontrollitud mesilatest kõrge kvaliteediga mesilasema de ostukulu. Abikõlblikud tegevused ja kulud täpsustatakse sekkumise rakendusmääruses, arvestades EL -i õigusaktides sätestatud nõudeid ja võimalusi. Toetusesaaja Materiaalsete ja mittemateriaalsete investeeringute tegemiseks antava toetuse saamiseks ei esitata eraldi taotlust, vaid esitatakse üks ühine taotlus kõike mesindussekt ori sekkumisi (sekkumised 2.1.1– 2.1.5) hõlmava tegevuskava näol. Toetust antakse ühele m esindussektori organisatsioonidest (vähemalt kolm organisatsiooni) moodustatud MTÜ -le või seltsing ule (mesinduskogu), kelle liikmed on ÜPP strateegia kavas sätestatud mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamise ja toetuse taotlemise osas kokku leppinud ning kes partnerina kaasab lepingu alusel vähemalt ühe mesinduse või meetoodete uuringuid teostava teadus - ja arendus asutuse või põllumajanduse ja maaelu valdkonnas küllaldast kogemust ja ekspertteadmisi omava isiku. Toetuse lõppkasusaajateks on mesinikud (nii mesindusorganisatsioonide kaudu mesinduskogu sse kuuluvad kui mitte kuuluvad). Toetuskõlblikkuse tingimused Sekkumiste ja tegevuste läbiviijaks on mesinduskogu, kes leitakse avatud taotlusvooru kaudu. Mesinduskogu töötab mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks ja toetuse taotlemiseks välja tegevuskava, mis hõlmab kolme Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 artiklis 35 sätestatud põllumajandusliku eelarveaasta pikkust perioodi. Tegevuskava sisaldab kavandatud tegevuste kirjeldust ja põhjendust ning nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust kõikide ÜPP strateegia kavas sätestatud mesindussektori sekkumis viiside ( Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 5 5 (1) punktid a), b), c), e) ja f)) lõikes. Tegevuskavasid hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel. Kriteeriumitena arvestatakse muuhulgas tegevuskavas sisalduvate tegevuste mõju mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamisele, tegevuste kulutõhusust ja mõistlikkust, tegevuste põhjendatust Eesti mesindussektori arengu seisukohalt, taotleja suutlikkust tegevuskavas kavandatu tegevuste elluviimiseks ja mesinike hõlmatust mesinduskoguga ning tegevuste sidusust eelmistel EL eelarveperioodidel rakendatud mesindusprogrammidega. Lõplikud kriteeriumid sätestatakse rakendus määrusega. Mesinduskogu, mesinduskogu liikmed ja mesinduskogu partnerid ei saa tegevuskava koostamise ja rakendamise ajal taotleda tegevuskavas sisalduva kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Heaks kiidetakse ja toetust antakse vaid tegevuskavade paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud tegevuskava esitanud mesinduskogule. 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Sekkumise vorm Sekkumist rakendatakse tagastamatu abina. Toetuse määr Toetusega kompenseeritakse 100% tegevuskavas ettenähtud materiaalsete ja mittemateriaalsete investeeringute tegemisel kaasnevate abikõlblike kulude maksumuse st. EL -i rahaeraldisele tuginedes on toetuse keskmise ühikusummana arvestatud 40 € mesiniku kohta aastas ning toetuse eelarveks on 20 000 € aastas. EL -i rahaeraldisele lisanduvad Eesti riigieelarve vahendid EL rahaeraldisega samas suuruses. Lihtsustatud kulumeetodi te kasutamine Tegelikult tehtud abikõlblike kulutuste kompenseerimise kõrval kasutatakse toetuse andmisel ka vastavalt Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklile 44 lihtsustatud kulumeetodit, milleks on ühtne määr mesilaspere kohta sipelghappelappide ostmisega seotud kulude hüvitamisel ning ühtne määr kõrge kvaliteediga mesilasemade ostmisega seotud kulude hüvitamisel. Nimetatud ühtsed määrad sätestatakse rakendusmäärusega ning nende sätestamisel toetutakse statistilistele andmetele ja eksperthinnangutele. 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta 8 WTO nõuete täitmine Sekkumine 2.1.2 vastab WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktile 2. Sekkumisel ei ole otsest kaubandust ega tootmist moonutavat mõju, kuna abi antakse mesindussektorile tervikuna teenusena , mitte ei anta hinnatoetust ega otsest sissetulekutoetust mesinikele. Sekkumisega toetatakse mesilashaigustega võitlemiseks ja mesilatse aretustegevuseks tehtavaid investeeringuid . I nvesteeringuabi materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ning muud meetmed, sealhulgas võitlus kahjurite ja mesilaste haigustega on selgete kriteeriumite alusel ja piiratud summaga mis on vajalik struktuurilise halvemuse kompenseerimiseks vastavalt põllu majanduslepingu lisa 2 punk tile 11. Toetuse saajaks on üks mesindussektori organisatsioonidest moodustatud mesinduskogu, kes esitab kõikide mesindussektori sekkumiste 2.1.1 – 2.1.5 rakendamiseks parima tegevuskava. 9 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) ÜS 2.1.2.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) b) (investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse) Keskmine R.35; Kirjeldus ÜS 2.1.2.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) b) (investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 55 (1) b ) sätestatud investeeringute puhul tugineb mesinike arvu ning keskmise ühikusumma prognoos eelmistel EL-i eelarve perioodidel mesindussektori sekkumisega samalaadse mesindusprogrammi toetusmeetme rakendamisel saadud kogemustele ja mesindusprogrammide rakendamist juhtinud või rakendamisel osalenud mesindusorganisatsioonide ( sealhulgas näiteks Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing ja Saaremaa Meetootjate Ühing) esindajate ühisele eksperthinnangule, arvestades samas määruses mesindussektori sekkumise osas sätestatud eelarvelis i võimalus i . Keskmise ühikusumma puhul on arvestatud, et eelarveaasta kohta on mesilate seiresse ja mesilashaiguste tõrjesse investeerimise puhul kasusaajaid 3 00 mesinikku ning mesilaste aretustegevusse investeerimise puhul 200 mesinikku. Kokku on kasusaajaid mes inikke 5 00. Arvestusega, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 X lisas Eestile määratud EL -i rahaeraldisest (140 473 eurot eelarveaasta kohta) nähakse sama määruse artikli 55 (1) b ) sätestatud tegevustele ette 20 0 00 eurot, ku juneb keskmiseks ühikusummaks 40 eurot EL -i toetust mesiniku kohta. 10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS 2.1.2.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) b ) (investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse) Kavandatud ühikusumma (liidu kulud kokku eurodes) 4 0,00 4 0,00 4 0,00 4 0,00 4 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (EUR) N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.37 (ühik: Mesinikud) 500,00 500,00 500,00 500,00 500,00 N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes) 2 0 000,00 2 0 000,00 2 0 000,00 2 0 000,00 2 0 000,00 1 00 000,00 KOKKU Esialgne iga-aastane rahaeraldis (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 40 000,00 40 000,00 40 000,00 40 000,00 40 000,00 200 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes) 2 0 000,00 2 0 000,00 2 0 000,00 2 0 000,00 2 0 000,00 1 00 000,00 ELi kaasrahastamise määr % 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 ACTLAB(55(1)(c)) - – laboratooriumide toetamise meetmed mesindustoodete, mesilaste kao või tootlikkuse languse ja mesilastele potentsiaalselt toksiliste ainete analüüsimise eest 2.1.3 - Mesindussektori sekkumine 3 - analüüse tegevate laboratooriumite toetamine Sekkumise kood (liikmesriik) 2.1.3 Sekkumise nimetus Mesindussektori sekkumine 3 - analüüse tegevate laboratooriumite toetamine Sekkumise liik ACTLAB(55(1)(c)) – laboratooriumide toetamise meetmed mesindustoodete, mesilaste kao või tootlikkuse languse ja mesilastele potentsiaalselt toksiliste ainete analüüsimise eest Ühine väljundnäitaja O.37. Mesinduse säilitamiseks või arendamiseks toetatud meetmete või ühikute arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid CAP SECTORAL OBJECTIVE Code + Description ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V2.6 Suurendada mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Sekkumise eesmärgiks on tõsta mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust laboratooriumide poolt mesilashaiguste ja mesindustoodete analüüside tegemise toetamise kaudu. Eestis on mesindusega tegelemiseks head võimalused (puhas loodus, palju korjealasid, keskk onnateadliku tarbimise populaarsus e kasv, jne), kuid sektori arengut ja konkurentsivõimet pärsivad mitmed negatiivsed tegurid, sealhulgas mesilashaiguste levik ja majanduslik mittetasuvus. Üheks mesindussektori konkurentsivõime suurendamise võimaluseks on kasutada mesilashaiguste ja mesindustoodete kvaliteedi analüüsimisel saadavat infot lisaks olukorrast ülevaate saamisele ka mesilashaigustele võimalike vastumeetmete väljatöötamiseks ning mesindustoodete kvaliteedi parandamiseks. Mesilashaiguste analüüsimine aitab mesilashaiguste levikut piirata ja suurendab sellega ka meetootmise majanduslikku tasuvust , mesindustoodete kvaliteedi analüüsimine aitab aga kaasa üldise kvaliteedi ja seeläbi ka majandusliku tasuvuse kasvule. Analüüse tegevaid laboratooriumeid toetatakse järgmiste tegevuste toetamise kaudu: Mesilashaiguste ja mesilastele kahjulike ainete analüüsimine; Mee ja meetoodete kvaliteedi analüüsimine. Mesilashaiguste osas pööratakse suuremat tähelepanu varroatoosi, Ameerika haudmemädaniku ja viirushaiguste uurimisele ning mesilastele kahjulike ainete osas uuritakse erinevate kemikaalide sisaldust. Analüüse tegev laboratoorium peab olema konkreetse analüüsi tegemiseks tehniliselt sobiv ning vastama ISO/IEC 17025 nõuetele. Abikõlblike ks kulu de ks on nii mesilashaiguste kui kahjulike ainete analüüsimisel näiteks proovide võtmise ja analüüside tegemise kulu d . Mee ja meetoodete kvaliteedi analüüsimise puhul analüüsitakse nende füüsikalis-keemilisi näitajaid ning abikõlblikeks kuludeks on samuti proovide võtmise ja analüüside tegemise kulud. Abikõlblikud tegevused ja kulud täpsustatakse sekkumise rakendusmääruses, arvestades EL õigusaktides sätestatud nõudeid ja võimalusi. Toetusesaaja Analüüse tegevate laboratooriumite toetamiseks antava toetuse saamiseks ei esitata eraldi taotlust, vaid esitatakse üks ühine taotlus kõike mesindussekt ori sekkumisi (sekkumised 2.1.1– 2.1.5) hõlmava tegevuskava näol. Toetust antakse m esindussektori organisatsioonidest (vähemalt kolm organisatsiooni) moodustatud MTÜ -le või seltsing ule (mesinduskogu), kelle liikmed on ÜPP strateegia kavas sätestatud mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamise ja toetuse taotlemise osas kokku leppinud ning kes partnerina kaasab lepingu alusel vähemalt ühe mesinduse või meetoodete uuringuid teostava teadus - ja arendus asutuse või põllumajanduse ja maaelu valdkonnas küllaldast kogemust ja ekspertteadmisi omava isiku. Toetuse lõppkasusaajateks on mesinikud (nii mesindusorganisatsioonide kaudu mesinduskogu sse kuuluvad kui mitte kuuluvad). Toetuskõlblikkuse tingimused Sekkumiste ja tegevuste läbiviijaks on mesinduskogu, kes leitakse avatud taotlusvooru kaudu. Mesinduskogu töötab mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks ja toetuse taotlemiseks välja tegevuskava, mis hõlmab kolme Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 artiklis 35 sätestatud põllumajandusliku eelarveaasta pikkust perioodi. Tegevuskava sisaldab kavandatud tegevuste kirjeldust ja põhjendust ning nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust kõikide ÜPP strateegia kavas sätestatud mesindussektori sekkumis viiside (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 55 (1) punktid a), b), c), e) ja f)) lõikes. Tegevuskavasid hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel. Kriteeriumitena arvestatakse muuhulgas tegevuskavas sisalduvate tegevuste mõju mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamisele, tegevuste kulutõhusust ja mõistlikkust, tegevuste põhjendatust Eesti mesindussektori arengu seisukohalt, taotleja suutlikkust tegevuskavas kavandatu tegevuste elluviimiseks ja mesinike hõlmatust mesinduskoguga ning tegevuste sidusust eelmistel EL -i eelarveperioodidel rakendatud mesindusprogrammidega. Lõplikud kriteeriumid sätestatakse rakendus määrusega. Mesinduskogu, mesinduskogu liikmed ja mesinduskogu partnerid ei saa tegevuskava koostamise ja rakendamise ajal taotleda tegevuskavas sisalduva kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Heaks kiidetakse ja toetust antakse vaid tegevuskavade paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud tegevuskava esitanud mesinduskogule. 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Sekkumise vorm Sekkumist rakendatakse tagastamatu abina. Toetuse määr Toetusega kompenseeritakse 100% tegevuskavas ettenähtud laboratooriumide poolt mesilashaiguste ja mes industoodete analüüsimisega kaasnevate abikõlblike kulude maksumuse st. EL -i rahaeraldisele tuginedes on toetuse keskmise ühikusummana arvestatud 5 000 € tegevuse kohta aastas ning toetuse eelarveks on 10 000 € aastas. EL -i rahaeraldisele lisanduvad Eesti riigieelarve vahendid EL -i rahaeraldisega samas suuruses. 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta 8 WTO nõuete täitmine Sekkumine 2.1.3 vastab WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktile 2. Sekkumisel ei ole otsest kaubandust ega tootmist moonutavat mõju, kuna abi antakse mesindussektorile tervikuna teenusena , mitte ei anta hinnatoetust ega otsest sissetulekutoetust mesinikele. Sekkumisega toetatakse laboratooriumide poolt mesilashaiguste ja mesindustoodete analüüside tegemist. Toetuse saajaks on üks mesindussektori organisatsioonidest moodustatud mesinduskogu, kes esitab kõikide m esindussektori sekkumiste 2.1.1– 2.1.5 rakendamiseks parima tegevuskava. 9 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) ÜS 2.1.3.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) c ) (laborite toetamine analüüside tegemiseks) Keskmine Kirjeldus ÜS 2.1.3.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) c) (laborite toetamine analüüside tegemiseks) Euroopa Parlamendi ja nõukogu m ääruse (EL) nr 2021/ 2115 artiklis 55 (1) c ) sätestatud analüüside tegemise toetamise puhul tugineb tegevuste arvu ning keskmise ühikusumma prognoos eelmistel EL eelarve perioodidel mesindussektori sekkumisega samalaadse mesindusprogrammi toetusmeetme rakendamisel saadud kogemustele ja mesindusprogrammide rakendamist juhtinud või rakendamisel osalenud mesindusorganisatsioonide ( sealhulgas näiteks Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing ja Saaremaa Meetootjate Ühing) esindajate ühisele eksperthinnangule, arvestades samas määruses mesindussektori sekkumise osas sätestatud eelarvelis i võimalus i . Keskmise ühikusumma puhul on arvestatud kahe tegevusega eelarveaasta kohta – üks tegevus mesilashaiguste analüüsi osas ning üks tegevus mesindustoodete kvaliteedi analüüsi osas. Arvestusega, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 X lisas Eestile määratud EL -i rahaeraldisest (140 473 eurot eelarveaasta kohta) nähakse sama määruse artikli 55 (1) c ) sätestatud tegevustele ette 10 000 eurot, kujuneb ke skmiseks ühikusummaks 5 00 0 e urot EL-i toetust tegevuse kohta. 10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS 2.1.3.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) c ) (laborite toetamine analüüside tegemiseks) Kavandatud ühikusumma (liidu kulud kokku eurodes) 5 000,00 5 000,00 5 000,00 5 000,00 5 000,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (EUR) N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.37 (ühik: Meetmed) 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes) 1 0 000,00 1 0 000,00 1 0 000,00 1 0 000,00 1 0 000,00 5 0 000,00 KOKKU Esialgne iga-aastane rahaeraldis (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 20 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 100 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes) 1 0 000,00 1 0 000,00 1 0 000,00 1 0 000,00 1 0 000,00 5 0 000,00 ELi kaasrahastamise määr % 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 COOPAPI(55(1)(e)) - – koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammide rakendamisele 2.1.4 - Mesindussektori sekkumine 4 – koostöö teadusasutustega Sekkumise kood (liikmesriik) 2.1.4 Sekkumise nimetus Mesindussektori sekkumine 4 – koostöö teadusasutustega Sekkumise liik COOPAPI(55(1)(e)) – koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammide rakendamisele Ühine väljundnäitaja O.37. Mesinduse säilitamiseks või arendamiseks toetatud meetmete või ühikute arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid CAP SECTORAL OBJECTIVE Code + Description ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V2.6 Suurendada mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Sekkumise eesmärgiks on tõsta mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust teadusasutustega tehtava koostöö toetamise kaudu. Eestis on mesindusega tegelemiseks head võimalused (puhas loodus, palju korjealasid, keskk onnateadliku tarbimise populaarsus e kasv, jne), kuid sektori arengut ja konkurentsivõimet pärsivad mitmed negatiivsed tegurid, sealhulgas mesilashaiguste levik ja majanduslik mittetasuvus. Üheks mesindussektori konkurentsivõime suurendamise võimaluseks on arendada koostööd mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammidega tegelevate teadusasutustega nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Teadusasutustega tehtav koostöö võimaldab mesilashaiguste ja majandusliku tasuvuse osas saada uusi ja põhjalikke teadmisi, mis panustavad mesilashaiguste leviku piiramiseks ja majandusliku tasuvuse parandamiseks suunatud seniste meetmete täiustamisele või uute meetmete väljatöötamisele. Koostöö võimalusi mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammidega tegelevate teadusasutustega, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil, nähakse eelkõige varroatoosi raviskeemide väljatöötamise, tõuaretuse, kliimamuutuste mõju uurimise ja mesilasperede hukkumise põhjuste uurimise osas. Koostöö raames nähakse ette katsemesilate toetamine. Teadusasutustega tehtava koostöö puhul on abikõlblikuks kuluks näiteks erinevate teadusuuringute läbiviimisega otseselt seotud kulud: personalikulud; vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks; uuringu läbiviimiseks vajalike turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ; uuringu andmete säilitamise kulud . Abikõlblikud tegevused ja kulud täpsustatakse sekkumise rakendusmääruses, arvestades EL -i õigusaktides sätestatud nõudeid ja võimalusi . Toetusesaaja Teadusasutustega koostöö tegemiseks antava toetuse saamiseks ei esitata eraldi taotlust, vaid esitatakse üks ühine taotlus kõike mesindussekt ori sekkumisi (sekkumised 2.1.1– 2.1.5) hõlmava tegevuskava näol. Toetust antakse ühele m esindussektori organisatsioonidest (vähemalt kolm organisatsiooni) moodustatud MTÜ -le või seltsing ule (mesinduskogu), kelle liikmed on ÜPP strateegia kavas sätestatud mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamise ja toetuse taotlemise osas kokku leppinud ning kes partnerina kaasab lepingu alusel vähemalt ühe mesinduse või meetoodete uuringuid teostava teadus - ja arendus asutuse või põllumajanduse ja maaelu valdkonnas küllaldast kogemust ja ekspertteadmisi omava isiku. Toetuse lõppkasusaajateks on mesinikud (nii mesindusorganisatsioonide kaudu mesinduskogu sse kuuluvad kui mitte kuuluvad). Toetuskõlblikkuse tingimused Sekkumiste ja tegevuste läbiviijaks on mesinduskogu, kes leitakse avatud taotlusvooru kaudu. Mesinduskogu töötab mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks ja toetuse taotlemiseks välja tegevuskava, mis hõlmab kolme Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 artiklis 35 sätestatud põllumajandusliku eelarveaasta pikkust perioodi. Tegevuskava sisaldab kavandatud tegevuste kirjeldust ja põhjendust ning nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust kõikide ÜPP strateegiakavas sätestatud mesindussektori sekkumis viiside (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 55 (1) punktid a), b), c), e) ja f)) lõikes. Tegevuskavasid hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel. Kriteeriumitena arvestatakse muuhulgas tegevuskavas sisalduvate tegevuste mõju mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamisele, tegevuste kulutõhusust ja mõistlikkust, tegevuste põhjendatust Eesti mesindussektori arengu seisukohalt, taotleja suutlikkust tegevuskavas kavandatu tegevuste elluviimiseks ja mesinike hõlmatust mesinduskoguga ning tegevuste sidusust eelmistel EL -i eelarveperioodidel rakendatud mesindusprogrammidega. Lõplikud kriteeriumid sätestatakse rakendus määrusega. Mesinduskogu, mesinduskogu liikmed ja mesinduskogu partnerid ei saa tegevuskava koostamise ja rakendamise ajal taotleda tegevuskavas sisalduva kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Heaks kiidetakse ja toetust antakse vaid tegevuskavade paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud tegevuskava esitanud mesinduskogule. 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Sekkumise vorm Sekkumist rakendatakse tagastamatu abina. Toetuse määr Toetusega kompenseeritakse 100% tegevuskavas teadusasutustega tehtava koostöö osas ettenähtud tegevustega kaasnevate abikõlblike kulude maksumuse st. EL -i rahaeraldisele tuginedes on toetuse keskmise ühikusummana arvestatud 8 333 € tegevuse kohta aastas ning toetuse eelarveks on 24 999 € aastas. EL -i rahaeraldisele lisanduvad Eesti riigieelarve vahendid EL -i r ahaeraldisega samas suuruses. 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta 8 WTO nõuete täitmine Sekkumine 2.1.4 vastab WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktile 2. Sekkumisel ei ole otsest kaubandust ega tootmist moonutavat mõju, kuna abi antakse mesindussektorile tervikuna teenusena , mitte ei anta hinnatoetust ega otsest sissetulekutoetust mesinikele. Sekkumisega toetatakse tea dusasutustega koostöö tegemist. Toetuse saajaks on üks mesindussektori organisatsioonidest moodustatud mesinduskogu, kes esitab kõikide mesindussektori sekkumiste 2.1.1 – 2.1.5 rakendamiseks parima tegevuskava. 9 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) ÜS 2.1.4.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) e ) (koostöö teadusasutustega) Keskmine Kirjeldus ÜS 2.1.4.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) e) (koostöö teadusasutustega) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 55 (1) e ) sätestatud teadusasutustega koostöö puhul tugineb tegevuste arvu ning keskmise ühikusumma prognoos eelmistel EL-i eelarve perioodidel mesindussektori sekkumisega samalaadse mesindusprogrammi rakendamist juhtinud või rakendamisel osalenud mesindusorganisatsioonide ( sealhulgas näiteks Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing ja Saaremaa Meetootjate Ühing) esindajate ühisele eksperthinnangule, arvestades samas määruses mesindussektori sekkumise osas sätestatud eelarvelis i võimalus i . Keskmise ühikusumma puhul on arvestatud kolme tegevusega eelarveaasta kohta – kahe teadusasutusega koostöötegevusega siseriiklikul tasandil ja ühe koostöötegevusega rahvusvahelisel tasandil . Arvestusega, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 X lisas Eestile määratud EL -i rahaeraldisest (140 473 eurot eelarveaasta kohta) nähakse sama määruse artikli 55 (1) e ) sätestatud tegevustele ette 24 999 eurot, kujuneb ke skmiseks ühikusummaks 8 333 eur ot EL-i toetust tegevuse kohta. 10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS 2.1.4.1 - Keskmine ühikusumma – sekkumisliik E (koostöö teadusasutustega) Kavandatud ühikusumma (liidu kulud kokku eurodes) 8 333 ,00 8 333 ,00 8 333 ,00 8 333 ,00 8 333 ,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (EUR) N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.37 (ühik: Meetmed) 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00 N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes) 2 4 99 9 ,00 2 4 99 9 ,00 2 4 99 9 ,00 2 4 99 9 ,00 2 4 99 9 ,00 1 24 99 5 ,00 KOKKU Esialgne iga-aastane rahaeraldis (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 49 998,00 49 998,00 49 998,00 49 998,00 49 998,00 249 990,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes) 2 4 99 9 ,00 2 4 99 9 ,00 2 4 99 9 ,00 2 4 99 9 ,00 2 4 99 9 ,00 1 24 99 5 ,00 ELi kaasrahastamise määr % 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 PROMOBEES(55(1)(f)) - – müügiedendus, teavitustegevus ja turundus, sealhulgas turuseire ning meetmed, mille eesmärk on eelkõige suurendada tarbijate teadlikkust mesindustoodete kvaliteedist 2.1.5 - Mesindussektori sekkumine 5 – tarbijate teadlikkuse tõstmine Sekkumise kood (liikmesriik) 2.1.5 Sekkumise nimetus Mesindussektori sekkumine 5 – tarbijate teadlikkuse tõstmine Sekkumise liik PROMOBEES(55(1)(f)) – müügiedendus, teavitustegevus ja turundus, sealhulgas turuseire ning meetmed, mille eesmärk on eelkõige suurendada tarbijate teadlikkust mesindustoodete kvaliteedist Ühine väljundnäitaja O.37. Mesinduse säilitamiseks või arendamiseks toetatud meetmete või ühikute arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid CAP SECTORAL OBJECTIVE Code + Description ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V2.6 Suurendada mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Sekkumise eesmärgiks on tõsta mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust tarbijate teadlikkuse suurendamise kaudu. Eestis on mesindusega tegelemiseks head võimalused (puhas loodus, palju korjealasid, keskk onnateadliku tarbimise populaarsus e kasv, jne), kuid sektori arengut ja konkurentsivõimet pärsivad mitmed negatiivsed tegurid, sealhulgas mesindusega tegelemise majanduslik mittetasuvus. Üheks mesindussektori konkurentsivõime ja turule orienteerituse suurendamise võimaluseks on tõsta tarbijate teadlikkust mee ja meetoodete omadustest, kvaliteedist ja kasutamise võimalustest, rakendades selleks erinevaid müügiedenduse, teavitustegevuse, turunduse ja turuseire meetmeid . Tarbijate parem teadlikkus suurendab nõudlust mee ja meetoodete järele ning parandab seeläbi meetootmise majanduslikku tasuvust. Tarbijate teadlikkust tõstetakse muuhulgas järgmiste tegevuste toetamise kaudu: Meepäevade korraldamine mee ja meetoodete tutvustamiseks; Meekonkursside korraldamine mee ja meetoodete kvaliteedi edendamiseks; Mee ja meetoodete omadusi, kasutamisvõimalusi ning kvaliteeti selgitavate kampaaniate korraldamine (reklaamfilmid, tutvustavad üritused koolides, jne); Mee ja meetoodete turu seiramine, sh struktuuri- ja turu-uuringute korraldamine. Tarbijate teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevuste puhul on abikõlblikeks kuludeks näiteks ürituse korraldamise korral ruumi ja tehnika rent ning teabematerjali tootmise kulud, meediakanalis teabe avaldamise kulud, struktuuri- ja turu-uuringu tegemise kulud, jne. Abikõlblikud tegevused ja kulud täpsustatakse sekkumise rakendusmääruses, arvestades EL -i õigusaktides sätestatud nõudeid ja võimalusi. Mesindussektori sekkumise raames tarbijate teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevused (müügiedendus, teavitustegevus ja turundus ) panustavad ka EE2 sekkumisse ”Põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekuse tõstmine”. Toetusesaaja Tarbijate teadlikkuse tõstmiseks antava toetuse saamiseks ei esitata eraldi taotlust, vaid esitatakse üks ühine taotlus kõike mesindussektori s ekkumisi (sekkumised 2.1.1– 2.1.5) hõlmava tegevuskava näol. Toetust antakse ühele m esindussektori organisatsioonidest (vähemalt kolm organisatsiooni) moodustatud MTÜ -le või seltsing ule (mesinduskogu), kelle liikmed on ÜPP strateegia kavas sätestatud mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamise ja toetuse taotlemise osas kokku leppinud ning kes partnerina kaasab lepingu alusel vähemalt ühe mesinduse või meetoodete uuringuid teostava teadus - ja arendus asutuse või põllumajanduse ja maaelu valdkonnas küllaldast kogemust ja ekspertteadmisi omava isiku. Toetuse lõppkasusaajateks on mesinikud (nii mesindusorganisatsioonide kaudu mesinduskogu sse kuuluvad kui mitte kuuluvad). Toetuskõlblikkuse tingimused Sekkumiste ja tegevuste läbiviijaks on mesinduskogu, kes leitakse avatud taotlusvooru kaudu. Mesinduskogu töötab mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks ja toetuse taotlemiseks välja tegevuskava, mis hõlmab kolme Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 artiklis 35 sätestatud põllumajandusliku eelarveaasta pikkust perioodi. Tegevuskava sisaldab kavandatud tegevuste kirjeldust ja põhjendust ning nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust kõikide ÜPP strateegiakavas sätestatud mesindussektori sekkumis viiside (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 55 (1) punktid a), b), c), e) ja f)) lõikes. Tegevuskavasid hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel. Kriteeriumitena arvestatakse muuhulgas tegevuskavas sisalduvate tegevuste mõju mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamisele, tegevuste kulutõhusust ja mõistlikkust, tegevuste põhjendatust Eesti mesindussektori arengu seisukohalt, taotleja suutlikkust tegevuskavas kavandatu tegevuste elluviimiseks ja mesinike hõlmatust mesinduskoguga ning tegevuste sidusust eelmistel EL -i eelarveperioodidel rakendatud mesindusprogrammidega. Lõplikud kriteeriumid sätestatakse rakendus määrusega. Mesinduskogu, mesinduskogu liikmed ja mesinduskogu partnerid ei saa tegevuskava koostamise ja rakendamise ajal taotleda tegevuskavas sisalduva kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Heaks kiidetakse ja toetust antakse vaid tegevuskavade paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud tegevuskava esitanud mesinduskogule. 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Sekkumise vorm Sekkumist rakendatakse tagastamatu abina. Toetuse määr Toetusega kompenseeritakse 100% tegevuskavas tarbijate teadlikkuse suurendamiseks ettenähtud tegevustega kaasnevate abikõlblike kulude maksumuse st. EL -i rahaeraldisele tuginedes on toetuse keskmise ühikusummana arvestatud 3 750 € tegevuse kohta aastas ning toetuse eelarveks on 15 000 € aastas. EL -i rahaeraldisele lisanduvad Eesti riigieelarve vahendid EL -i r ahaeraldisega samas suuruses. 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta 8 WTO nõuete täitmine Sekkumine 2.1.5 vastab WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktile 2. Sekkumisel ei ole otsest kaubandust ega tootmist moonutavat mõju, kuna abi antakse mesindussektorile tervikuna teenusena , mitte ei anta hinnatoetust ega otsest sissetulekutoetust mesinikele. Sekkumisega toetatakse mee ja meetoodete kohta tarb ijate teadlikkuse suurendamist. Toetuse saajaks on üks mesindussektori organisatsioonidest moodustatud mesinduskogu, kes esitab kõikide m esindussektori sekkumiste 2.1.1– 2.1.5 rakendamiseks parima tegevuskava. 9 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) ÜS 2.1.5.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) f ) (müügiedendus, teavitustegevus , turundus ja turuseire ) Keskmine Kirjeldus ÜS 2.1.5.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) f) (müügiedendus, teavitustegevus , turundus ja turuseire ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 55 (1) f ) sätestatud müügiedenduse, teavitustegevuse, turunduse ja turuseire puhul tugineb tegevuste arvu ning keskmise ühikusumma prognoos eelmistel EL -i eelarve perioodidel mesindussektori sekkumisega samalaadse mesindusprogrammi toetusmeetme rakendamist juhtinud või rakendamisel osalenud mesindusorganisatsioonide ( sealhulgas näiteks Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing ja Saaremaa Meetootjate Ühing) esindajate ühisele eksperthinnangule, arvestades samas määruses mesindussektori sekkumise osas sätestatud eelarvelis i võimalus i . Keskmise ühikusumma puhul on arvestatud nelja t egevusega eelarveaasta kohta – kolm tegevust müügiedenduse, teavitust egevuse ja turunduse osas ning üks tegevus turuseire osas . Arvestusega, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 X lisas Eestile määratud EL -i rahaeraldisest (140 473 eurot eelarveaasta kohta) nähakse sama määruse artikli 55 (1) f ) sätestatud tegevustele ette 15 0 00 eurot, ku juneb keskmiseks ühikusummaks 3 750 eurot EL -i toetust tegevuse kohta. 10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS 2.1.5.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) f ) (müügiedendus, teavitustegevus , turundus ja turuseire ) Kavandatud ühikusumma (liidu kulud kokku eurodes) 3 7 50,00 3 7 50,00 3 7 50,00 3 7 50,00 3 7 50,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (EUR) N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.37 (ühik: Meetmed) 4,00 4,00 4,00 4,00 4,00 N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes) 15 000,00 15 000,00 15 000,00 15 000,00 15 000,00 7 5 000,00 KOKKU Esialgne iga-aastane rahaeraldis (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 30 000,00 30 000,00 30 000,00 30 000,00 30 000,00 150 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes) 15 000,00 15 000,00 15 000,00 15 000,00 15 000,00 7 5 000,00 ELi kaasrahastamise määr % 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 Puu- ja köögivili (47(1)(a)) - investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, teadusuuringutesse ja eksperimentaalsetesse ja uuenduslikesse tootmismeetoditesse ja muudesse meetmetesse 2.7.1 – Puu- ja köögiviljasektori sekkumine – investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, teadusuuringutesse ja eksperimentaalsetesse ja uuenduslikesse tootmismeetoditesse ja muudesse meetmetesse Sekkumise kood (liikmesriik) 2.7.1 Sekkumise nimetus Puu- ja köögiviljasektori sekkumine - investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, teadusuuringutesse ja eksperimentaalsetesse ja uuenduslikesse tootmismeetoditesse ja muudesse meetmetesse Sekkumise liik (47(1)(a)) – investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, teadusuuringutesse ja eksperimentaalsetesse ja uuenduslikesse tootmismeetoditesse ja muudesse meetmetesse Ühine väljundnäitaja O.35 . Toetatud rakenduskavade arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid CAP SECTORAL OBJECTIVE Code + Description ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele SO3 P arandada põllumajandustoo tjate positsiooni väärtusahelas 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V2.4 Tõsta põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet, keskkonna, kliima ja ressursitõhustuse alast tulemuslikkust investeeringute soodustamise kaudu 1 Jah V3.1 Tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamise kaudu 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.10 . ÜPP toetust saavates tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate põllumajandusettevõtete osakaal R.11. Rakenduskavasid rakendavate tootjaorganisatsioonide või tootjarühmade turustatud toodangu väärtuse osakaal teatavates sektorites 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Sekkumise eesmärgiks on parandada puu– ja köögiviljasektori tootjate positsiooni väärtusahelas ja tõsta põllumajanduse ettevõtjate konkurentsivõimet läbi investeeringute materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse. Sekkumist kohaldatakse, kui puu- ja köögiviljasektoris tunnustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tootjaorganisatsioon. Strateegiakava esitamise ajal Eestis puu- ja köögiviljasektoris tunnustatud tootjaorganisatsiooni ei ole. P uu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni tunnustamist saab taotleda tulundusühistu, kes vastab riigisiseses õigusaktis sätestatud tingimustele. Peamised tingimused puudutavad liikmete arvu ja turustatava toodangu miinimumväärtust. Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni tunnustamist saab taotleda tulundusühistu, mis koosneb vähemalt kümnest sõltumatust liikmest ja on turustanud vähemalt 100 000 euro väärtuses puu- ja köögivilja. Sekkumine tuleneb vajadusest tõsta puu– ja köögiviljasektoris põllumajandustootjate organiseerituse taset, mis hetkel on väga madal. Sektoris tegutsevad väikesed tulundusühistud, mis on vähese turujõu ning nõrga läbirääkimispositsiooniga. Puu - ja köögiviljasektori sekkumise toetuse eesmärgiks on motiveerida põllumajandustootjaid koonduma ja moodustama tootjaorganisatsioone, mis aitab kaasa nende positsiooni parandamisele tarneahelas. Üheks puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni võimaluseks positsiooni parandamiseks toidutarneahelas on investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, mis on suunatud uuenduslikesse tootmismeetoditesse k.a sordiaretusse ja ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahjude vältimiseks, energiasäästu ja - tõhususse eesmärgiga aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, kestlikku arengu edendamisse ning mulla, vee ja muude loodusvarade majandamise ning toodete kvaliteedi parandamiseks. Tootjaorganisatsiooni tegevuse eesmärgiks on ka tarnete koondamine, turustamine, sh otseturunduse kaudu, milleks on võimalik teha vajalikke investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse. Toetusesaaja P uu- ja köögiviljasektori tunnustatud tootjaorganisatsioonid ja nende liidud. Toetuskõlblikkuse tingimused Toetatavateks tegevu steks on Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 47(1)(a) kirjeldatud investeeringud. Sekkumist viiakse ellu tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu poolt koostatud ja liikmesriigi poolt heakskiidetud rakenduskava alusel. Rakenduskava kestus on kolm kuni seitse aastat. Rakenduskavas tuleb järgida vähemalt määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 46 punktides b, e, ja f osutatud eesmärke. Vähemalt 15% rakenduskava kuludest tuleb suunata eelnevalt nimetatud määruse artikli 46 punktides e ja f osutatud eesmärkidega seotud sekkumisele. Rakenduskava peab hõlmama kolme või enamat meedet, mis on seotud artikli 46 punktides e ja f osutatud eesmärkidega. Vähemalt 2% rakenduskava kuludest tuleb suunata artikli 46 punktis d osutatud eesmärgiga seotud sekkumisele. 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse määr Toetuse suurus on võrdne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli s 52(1)(a) osutatud rahaliste osaluste summaga, mis on tegelikult makstud, ning ei ole suurem kui 50% tegelikult tekkinud kuludest. Liidu finantsabi ülempiir on 4,1% iga tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest; 4,5% iga tootjaorganisatsioonide liidu turustatud toodangu väärtusest. Neid piirmäärasid võib suurendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 52 sätestatud tingimustel. 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta 8 WTO nõuete täitmine Kui rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 47 lõike 1 punkti 2 alapunktides sätestatut, siis kohaldatakse vastavalt alapunktidele WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punkti 2 – üldised teenused, kus ei ole otsemakseid tootjatele ega töötlejatele; lisa 2 punkti 11 investeeringuabiga, mis tugineb kindlatele kriteeriumitele, ei ole seotud tootmise liigi ega mahuga, maksete summa ei ole seotud hindadega, maksed tehakse investeeringu realiseerimiseks ette nähtud aja jooksul ja on piiratud kom penseerimiseks vajaliku summaga või lisa 2 punkti 12 – keskkonnaprogrammid, mille puhul toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga. (47 (1)(b )) - nõustamisteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses säästvate kahjuri- ja haigustõrjemeetodite, taimekaitsevahendite säästva kasutamise, kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise, töötingimuste, tööandja kohustuste ning töötervishoiu ja tööohutusega 2.7.2 – Puu- ja köögiviljasektori sekkumine – nõustamisteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses säästvate kahjuri- ja haigustõrjemeetodite, taimekaitsevahendite säästva kasutamise, kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise, töötingimuste, tööandja kohustuste ning töötervishoiu ja tööohutusega Sekkumise kood (liikmesriik) 2.7. 2 Sekkumise nimetus Puu- ja köögiviljasektori sekkumine - nõustamisteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses säästvate kahjuri- ja haigustõrjemeetodite, taimekaitsevahendite säästva kasutamise, kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise, töötingimuste, tööandja kohustuste ning töötervishoiu ja tööohutusega Sekkumise liik (47(1)(b )) – nõustamisteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses säästvate kahjuri- ja haigustõrjemeetodite, taimekaitsevahendite säästva kasutamise, kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise, töötingimuste, tööandja kohustuste ning töötervishoiu ja tööohutusega Ühine väljundnäitaja O.35 . Toetatud rakenduskavade arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid CAP SECTORAL OBJECTIVE Code + Description ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO3 P arandada põllumajandustoo tjate positsiooni väärtusahelas 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V3.1 Tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamise kaudu 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.10 . ÜPP toetust saavates tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate põllumajandusettevõtete osakaal R.11. Rakenduskavasid rakendavate tootjaorganisatsioonide või tootjarühmade turustatud toodangu väärtuse osakaal teatavates sektorites 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Sekkumise eesmärgiks on parandada puu– ja köögiviljasektori tootjate positsiooni väärtusahelas nõustamisteenuste ja tehnilise abi kaudu. Sekkumist kohaldatakse, kui puu- ja köögiviljasektoris tunnustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tootjaorganisatsioon. Strateegiakava esitamise ajal Eestis puu- ja köögiviljasektoris tunnustatud tootjaorganisatsiooni ei ole. Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni tunnustamist saab taotleda tulundusühistu, kes vastab riigisiseses õigusaktis sätestatud tingimustele. Peamised tingimused puudutavad liikmete arvu ja turustatava toodangu miinimumväärtust. Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni tunnustamist saab taotleda tulundusühistu, mis koosneb vähemalt kümnest sõltumatust liikmest ja on turustanud vähemalt 100 000 euro väärtuses puu- ja köögivilja. Sekkumine tuleneb vajadusest tõsta puu– ja köögiviljasektoris on põllumajandustootjate organiseerituse taset, mis hetkel on väga madal. Sektoris tegutsevad väikesed tulundusühistud, mis on vähese turujõu ning nõrga läbirääkimispositsiooniga. Puu- ja köögiviljasektori sekkumise toetuse eesmärgiks on motiveerida põllumajandustootjaid koonduma ja moodustama tootjaorganisatsioone, mis aitab kaasa nende positsiooni parandamisele tarneahelas. Üheks puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni liikmete konkurentsivõime suurendamise võimaluseks on tootjaorganisatsiooni koondunud puu- ja köögiviljakasvatajate teadmiste ja oskuste parandamine, tõstes nende teadlikkust taimehaiguste- ja kahjuritõrjemeetoditest, k.a integreeritud taimekaitsepõhimõtete rakendamisest, taimekaitsevahendite säästvast kasutamisest, kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks vahetades infot ja parimaid praktikaid, sealhulgas rahvusvahelisel tasemel, ning pakkudes täiendkoolitust ja koolitades välja noori puu- ja köögiviljakasvatajaid. Uued ja paremad teadmised ja oskused võimaldavad puu- ja köögiviljakasvatajatel võtta oma tegevuses riskide vähendamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks vastu õigeid otsuseid, vähendades seeläbi taimehaiguste ja -kahjurite levikut, taimekaitsevahendite kasutamist, panustades kliimamuutuste leevendamisesse ja suurendades ka puu- ja köögivilja tootmise majanduslikku tasuvust. Tehnilist abi antakse puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonile eelkõige selliste tehniliste tegevustega, mis on seotud säästvate kahjuri- ja haigustõrjemeetodite, taimekaitsevahendite säästva kasutamise, kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise, töötingimuste, tööandja kohustuste ning töötervishoiu ja tööohutuse läbi viimisega. Tehnilisest abist võib kasutada personali- ja halduskulude katmiseks, (nt palga-, transpordi-, kontori- ja sidekulu ning raamatupidamisteenus). Toetusesaaja Puu– ja köögiviljasektori tunnustatud tootjaorganisatsioonid ja nende liidud. Toetuskõlblikkuse tingimused Toetatavateks tegevusteks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 47(1)(b) nimetatud tegevused. Sekkumist viiakse ellu tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsiooni liidu poolt koostatud ja liikmesriigi poolt heakskiidetud rakenduskava alusel. Rakenduskava kestus on kolm kuni seitse aastat. Rakenduskavas tuleb järgida vähemalt määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 46 punktides b, e, ja f osutatud eesmärke. Vähemalt 15% rakenduskava kuludest tuleb suunata eelnevalt nimetatud määruse artikli 46 punktides e ja f osutatud eesmärkidega seotud sekkumisele. Rakenduskava peab hõlmama kolme või enamat meedet, mis on seotud artikli 46 punktides e ja f osutatud eesmärkidega. Vähemalt 2% rakenduskava kuludest tuleb suunata artikli 46 punktis d osutatud eesmärgiga seotud sekkumisele. 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse suurus on võrdne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli s 52(1)(a) osutatud rahaliste osaluste summaga, mis on tegelikult makstud, ning ei ole suurem kui 50% tegelikult tekkinud kuludest. Liidu finantsabi ülempiir on 4,1% iga tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest; 4,5% iga tootjaorganisatsioonide liidu turustatud toodangu väärtusest. Neid piirmäärasid võib suurendada määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 52 sätestatud tingimustel. 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta 8 WTO nõuete täitmine WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punkt 2 – üldised teenused, kus ei ole otsemakseid tootjatele ega töötlejatele. (47 (1)(c )) - koolitus, sealhulgas juhendamine ja parimate tavade vahetamine, eelkõige seoses säästvate kahjuri- ja haigustõrjemeetodite, taimekaitsevahendite säästva kasutamise, kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamisega 2.7.3 – Puu- ja köögiviljasektori sekkumine – koolitus, sealhulgas juhendamine ja parimate tavade vahetamine, eelkõige seoses säästvate kahjuri- ja haigustõrjemeetodite, taimekaitsevahendite säästva kasutamise, kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamisega Sekkumise kood (liikmesriik) 2.7.3 Sekkumise nimetus Puu- ja köögiviljasektori sekkumine - koolitus, sealhulgas juhendamine ja parimate tavade vahetamine, eelkõige seoses säästvate kahjuri- ja haigustõrjemeetodite, taimekaitsevahendite säästva kasutamise, kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamisega Sekkumise liik (47(1)(c )) – koolitus, sealhulgas juhendamine ja parimate tavade vahetamine, eelkõige seoses säästvate kahjuri- ja haigustõrjemeetodite, taimekaitsevahendite säästva kasutamise, kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamisega Ühine väljundnäitaja O.35. Toetatud rakenduskavade arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid CAP SECTORAL OBJECTIVE Code + Description ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO3 P arandada põllumajandustoo tjate positsiooni väärtusahelas 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V3.1 Tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamise kaudu 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.10 . ÜPP toetust saavates tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate põllumajandusettevõtete osakaal R.11. Rakenduskavasid rakendavate tootjaorganisatsioonide või tootjarühmade turustatud toodangu väärtuse osakaal teatavates sektorites 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Sekkum ise eesmärgiks on parandada puu- ja köögiviljasektori tootjate positsiooni väärtusahelas koolituse, juhendamise ja parimate tavade vahetamise kaudu. Sekkumist kohaldatakse, kui puu- ja köögiviljasektoris tunnustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tootjaorganisatsioon. Strateegiakava esitamise ajal Eestis puu- ja köögiviljasektoris tunnustatud tootjaorganisatsioonid puuduvad. Puu– ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni tunnustamist saab taotleda tulundusühistu, kes vastab riigisiseses õigusaktis sätestatud tingimustele. Peamised tingimused puudutavad liikmete arvu ja turustatava toodangu miinimumväärtust. Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni tunnustamist saab taotleda tulundusühistu, mis koosneb vähemalt kümnest sõltumatust liikmest ja on turustanud vähemalt 100 000 euro väärtuses puu- ja köögivilja. Sekkumine tu leneb vajadusest tõsta, et puu- ja köögiviljasektoris on põllumajandustootjate organiseerituse taset, mis hetkel on väga madal. Sektoris tegutsevad väikesed tulundusühistud, mis on vähese turujõu ning nõrga läbirääkimispositsiooniga. Puu- ja köögiviljasektori sekkumise toetuse eesmärgiks on motiveerida põllumajandustootjaid koonduma ja moodustama tootjaorganisatsioone, mis aitab kaasa nende positsiooni parandamisele tarneahelas. Üheks puu- ja köögiviljasektori tootjate positsiooni parandamise võimaluseks on pakkuda puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide liikmetele koolitust, juhendamist ja parimate tavade vahetamist tõstes nende teadlikkust taimehaiguste- ja kahjuritõrjemeetoditest, k.a integreeritud taimekaitsepõhimõtete rakendamisest, taimekaitsevahendite säästvast kasutamisest, kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks vahetades infot ja parimaid praktikaid, sealhulgas rahvusvahelisel tasemel, ning pakkudes täiendkoolitust. Uued ja paremad teadmised ja oskused avavad tegutsevatele puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide liikmetele rohkem võimalusi võtta oma tegevuses riskide vähendamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks vastu õigeid otsuseid, vähendada seeläbi taimehaiguste ja -kahjurite levikut, taimekaitsevahendite kasutamist, panustada kliimamuutuste leevendamisesse ja parandada ka majanduslikku tasuvust. Toetusesaaja Puu- ja köögiviljasektori tunnustatud tootjaorganisatsioonid ja nende liidud. Toetuskõlblikkuse tingimused Toetatavateks tegevu steks on Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 47(1)(c) kirjeldatud tegevused. Sekkumist viiakse ellu tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu poolt koostatud ja liikmesriigi poolt heakskiidetud rakenduskava alusel. Rakenduskava kestus on kolm kuni seitse aastat. Rakenduskavas tuleb järgida vähemalt määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 46 punktides b, e, ja f osutatud eesmärke. Vähemalt 15% rakenduskava kuludest tuleb suunata eelnevalt nimetatud määruse artikli 46 punktides e ja f osutatud eesmärkidega seotud sekkumisele. Rakenduskava peab hõlmama kolme või enamat meedet, mis on seotud artikli 46 punktides e ja f osutatud eesmärkidega. Vähemalt 2% rakenduskava kuludest tuleb suunata artikli 46 punktis d osutatud eesmärgiga seotud sekkumisele. 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse määr Toetuse suurus on võrdne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli s 52(1)(a) osutatud rahaliste osaluste summaga, mis on tegelikult makstud, ning ei ole suurem kui 50% tegelikult tekkinud kuludest. Liidu finantsabi ülempiir on 4,1% iga tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest; 4,5% iga tootjaorganisatsioonide liidu turustatud toodangu väärtusest. Neid piirmäärasid võib suurendada määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 52 sätestatud tingimustel. 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta 8 WTO nõuete täitmine WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punkti 2 – üldised teenused, kus ei ole otsemakseid tootjatele ega töötlejatele. (47 (1)(d )) - mahepõllumajanduslik või integreeritud tootmine 2.7.4 – Puu- ja köögiviljasektori sekkumine – mahepõllumajanduslik või integreeritud tootmine Sekkumise kood (liikmesriik) 2.7.4 Sekkumise nimetus Puu- ja köögiviljasektori sekkumine - mahepõllumajanduslik või integreeritud tootmine Sekkumise liik (47(1)(d )) – mahepõllumajanduslik või integreeritud tootmine Ühine väljundnäitaja O.35. Toetatud rakenduskavade arv 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid CAP SECTORAL OBJECTIVE Code + Description ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO3 P arandada põllumajandustoo tjate positsiooni väärtusahelas 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V3.1 Tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamise kaudu 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.10 . ÜPP toetust saavates tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate põllumajandusettevõtete osakaal R.11. Rakenduskavasid rakendavate tootjaorganisatsioonide või tootjarühmade turustatud toodangu väärtuse osakaal teatavates sektorites 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus Sekkumise eesmärgiks on parandada puu– ja köögiviljasektori tootjate positsiooni väärtusahelas läbi mahepõllumajandusliku või integreeritud tootmise. Sekkumist kohaldatakse, kui puu- ja köögiviljasektoris tunnustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tootjaorganisatsioon. Strateegiakava esitamise ajal Eestis puu- ja köögiviljasektoris tunnustatud tootjaorganisatsiooni ei ole. Puu– ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni tunnustamist saab taotleda tulundusühistu, kes vastab riigisiseses õigusaktis sätestatud tingimustele. Peamised tingimused puudutavad liikmete arvu ja turustatava toodangu miinimumväärtust. Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni tunnustamist saab taotleda tulundusühistu, mis koosneb vähemalt kümnest sõltumatust liikmest ja on turustanud vähemalt 100 000 euro väärtuses puu- ja köögivilja. Sekkumine tu leneb vajadusest tõsta, et puu- ja köögiviljasektoris on põllumajandustootjate organiseerituse taset, mis hetkel on väga madal. Sektoris tegutsevad väikesed tulundusühistud, mis on vähese turujõu ning nõrga läbirääkimispositsiooniga. Puu- ja köögiviljasektori sekkumise toetuse eesmärgiks on motiveerida põllumajandustootjaid koonduma ja moodustama tootjaorganisatsioone, mis aitab kaasa nende positsiooni parandamisele tarneahelas. Üheks puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni võimaluseks on rakendada mahepõllumajanduslikku või integreeritud tootmist, mille raames panustatakse keskkonnahoidu ja -säästu ning toodetud puu- ja köögivilja eest on võimalik saada kõrgemat hinda, misläbi paraneb tootjate positsiooni väärtusahelas ja sissetulekuid. Kuigi mahetoit k.a puu- ja köögivili on tavatoidust kallim, eelistavad tarbijad järjest enam mahetoitu peamiselt tervislikkuse ja keskkonnasõbraliku tootmise tõttu. Kogu toidukaupade jaemüügist moodustavad mahetooted hetkel veel siiski võrreldes teiste ELi liikmesriikidega väga väikese osa, aga arvestades aina suuremat nõudlust mahetoodangu järele teistes ELi riikides, on mahepõllumajandusliku tootmise arenguks olemas palju potentsiaali. Arvestades mahetaimekasvatuse nõudeid ning puu- ja köögivilja väiksemaid kasvupindu kui tavatootmises, on see on heaks võimaluseks eristuda just mikro- ja väikestele ettevõtetele. Mahe avamaaköögivilja pind 2021. a oli 237 ha ja moodustas 13% avamaaköögivilja pinnast (4705 ha) ning kogusaagiks kujunes 591 t, mis moodustas 1,3% avamaaköögivilja kogusaagist (43917 t). Mahe puuvilja- ja marjakultuure kasvatati 2021. a kokku 2427 hektaril ja mahemaasikaid 54 ha, mis kokku moodustas 53% viljapuude ja marjaaedade sh maasikas kogupinnast (4705 ha). Mahe puuvilja- ja marjakultuuride kogusaagiks 2021. a kujunes 1327 t sh mahemaasikad 56,6 t ning moodustas 25% 2021. a puuvilja ja marjade sh maasikad kogusaagist (5219 t). Toetusesaaja Puu- ja köögiviljasektori tunnustatud tootjaorganisatsioonid ja nende liidud. Toetuskõlblikkuse tingimused Toetatavaks tegev useks on Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 47(1)(d) nimetatud tegevus. Sekkumist viiakse ellu tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu poolt koostatud ja liikmesriigi poolt heakskiidetud rakenduskava alusel. Rakenduskava kestus on kolm kuni seitse aastat. Rakenduskavas tuleb järgida vähemalt määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 46 punktides b, e, ja f osutatud eesmärke. Vähemalt 15% rakenduskava kuludest tuleb suunata eelnevalt nimetatud määruse artikli 46 punktides e ja f osutatud eesmärkidega seotud sekkumisele. Rakenduskava peab hõlmama kolme või enamat meedet, mis on seotud artikli 46 punktides e ja f osutatud eesmärkidega. Vähemalt 2% rakenduskava kuludest tuleb suunata artikli 46 punktis d osutatud eesmärgiga seotud sekkumisele. 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse määr Toetuse suurus on võrdne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli s 52(1)(a) osutatud rahaliste osaluste summaga, mis on tegelikult makstud, ning ei ole suurem kui 50% tegelikult tekkinud kuludest. Liidu finantsabi ülempiir on 4,1% iga tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest; 4,5% iga tootjaorganisatsioonide liidu turustatud toodangu väärtusest. Neid piirmäärasid võib suurendada määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 52 sätestatud tingimustel. 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta 8 WTO nõuete täitmine WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punkt 12 – keskkonnaprogrammid, mille puhul toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga. 9 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) ÜS 2.7. 1 - Keskmine makse rakenduskava kohta Keskmine R.10; R.11 Kirjeldus ÜS 2.7.1 – Keskmine makse rakenduskava kohta Kuna strateegiakava esitamise ajal Eestis puu- ja köögiviljasektoris tootjaorganisatsioone tunnustatud ei ole ja sellest tulenevalt rakenduskavasid ei rakendata, on rahaliste eraldiste leidmisel arvesse võetud siseriiklikult kehtestatud tootjaorganisatsioonina tunnustamiseks minimaalne turustatud t oodangu väärtus, milleks on puu- ja köögivil jasektoris 100 000 eurot. Seega võivad rahaeraldised muutuda kui puu- ja köögiviljasektoris tunn ustatakse tootjaorganisatsioon. 10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS 2.1.5.1 - Keskmine makse rakenduskava kohta Kavandatud ühikusumma (liidu kulud kokku eurodes) 4 10 0,00 4 10 0,00 4 10 0,00 4 10 0,00 4 10 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (EUR) N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.35 (ühik: Rakenduskavad) 1,00 1,00 2,00 2,00 2,00 N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes) 4 1 00,00 4 1 00,00 8 2 00,00 8 2 00,00 8 2 00,00 32 8 00,00 5.3 Maaelu arengu sekkumised ENVCLIM(70) - Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused 9.1 - Loomade heaolu toetus Sekkumise kood (liikmesriik) 9.1 Sekkumise nimetus Loomade heaolu toetus Sekkumise liik ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused Ühine väljundnäitaja O.18. Loomade heaoluga, loomatervisega või bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud toetusega hõlmatud loomühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah ÖK tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V5.5 Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamine 1 Jah V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah V6.2 Elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine 1 Jah V9.1 Rakendada vabatahtlikke kõrgemaid standardeid, kvaliteediskeeme ja programme 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.44 Loomade heaolu parandamise toetatud meetmetega hõlmatud loomühikute osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise üldeesmärgiks on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomade heaolust ja toetada põllumajandustootjaid, kes täidavad loomade heaolu kõrgemaid nõudeid ning parandavad sellega loomade heaolu ja tervist. Lisaks aitab toetus vähendada loomakasvatuse negatiivset keskkonnamõju õhule ja mullale ning suurendada rohumaade elurikkuse säilitamiseks ekstensiivselt karjatatavate loomade hulka seejuures loomade üldarvu ja loomkoormuse tõusu soodustamata. Sekkumise abil toetatakse: piimaveiste ja hobuste keskkonnahoidlikku karjatamist; suuremat pidamispinda sea kohta, sigade tegelusmaterjali mitmekesistamist ning põrsaste kastreerimise korral anesteesia ja analgeesia kasutamist; alternatiivsüsteemide rakendamist linnukasvatuses, suuremat pidamispinda munakana ja vuti kohta. Sekkumine jaguneb järgmisteks alasekkumisteks: piimaveiste heaolu toetus, hobuste heaolu toetus, sigade heaolu toetus, munakanade heaolu toetus ja vuttide heaolu toetus. Võrreldes perioodiga 2014–2022 tõstetakse piimaveiste kohta makstavat ühikumäära, sest senine piimaveiste karjatamise toetus ei ole olnud piisav motiveerimaks piimaveiste, eelkõige piimalehmade karjatamist. Jätkatakse ka hobuste karjatamise toetamist, sest vajadus selleks on jätkuv. Sigade puhul jätkame suurema pinna nõudega looma kohta ning valutu kastreerimise nõudega. Kui eelmisel perioodil toetasime põhuallapanu, siis sellel perioodil enam mitte. Seoses SAK-iga on vähenenud veelgi nende tootjate hulk, kes peavad sigu allapanul. Loodusliku allapanu sh põhu kasutamine on bioohutusele täiendava riski allikas. Senisest suuremat rõhku tuleb seetõttu panna tegelusmaterjali mitmekesisusele, uuel perioodil toetame täiendava tegelusmaterjali kasutamist. Munakanakasvatuses on üleminek alternatiivsüsteemidele aeglane ning vajab jätkuvat motiveerimist. Võrreldes perioodiga 2014–2022 on uuel perioodil sama nõue – tagada linnu kohta suurem pidamispind, kuid toetusemäär on uuel perioodil väiksem. Loodame saavutada eesmärgi väiksema toetusmääraga. Vuttidele ei ole seni heaolu toetust rakendatud. Vuttide puhul ei ole toetuse saamise tingimuseks alternati i vsüsteemil pidamine, sest nn pesarefleksi puudumise tõttu oleks vuttide munatoodangu kogumine puurivabal pidamisel keeruline. Toetame suuremat pidamispinda vuti kohta. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetust antakse põllumajandustootjatele ja teistele füüsilistele isikule, juriidilistele isikule ja juriidilise isiku staatuseta ühendustele. Toetuskõlblikkuse tingimused Kohustuse pikkuseks on üks kalendriaasta. Minimaalse loomade ja lindude arvu, mille kohta saab toetust taotleda, kehtestab maaeluminister määrusega. Toetust ei saa mahepõllumajanduslikult peetavate loomade kohta. Alasekkumine: Piimaveiste heaolu toetus Taotleja kasutab piimaveiste pidamiseks loomakasvatushoonet, mis on registreeritud põllumajandusloomade registris. Registrisse kantud ettevõtte või tegevuskoha andmed peavad olema ajakohased. Piimaveiste registreerimise ja identifitseerimise nõuded peavad olema täidetud. Alasekkumine: Hobuste heaolu toetus Taotleja kasutab hobuste pidamiseks loomakasvatushoonet, mis on registreeritud põllumajandusloomade registris. Registrisse kantud ettevõtte või tegevuskoha andmed peavad olema ajakohased. Hobuste registreerimise ja identifitseerimise nõuded peavad olema täidetud. Alasekkumine: Sigade heaolu toetus Taotleja kasutab sigade pidamiseks loomakasvatushoonet, mis on registreeritud põllumajandusloomade registris. Registrisse kantud ettevõtte või tegevuskoha andmed peavad olema ajakohased. Sigade registreerimise ja identifitseerimise nõuded peavad olema täidetud. Alasekkumine: Munakanade heaolu toetus Munakanade pidamisel toetatakse ainult alternatiivseid pidamissüsteeme. Taotleja kasutab munakanade pidamiseks loomakasvatushoonet, mis on registreeritud põllumajandusloomade registris. Registrisse kantud ettevõtte või tegevuskoha andmed peavad olema ajakohased. Munakanade arvu üle peab taotleja majapidamisesisest arvestust. Alasekkumine: Vuttide heaolu toetus Toetust saab tõutunnistusega või tõendatud päritoluga eesti vuttide kohta, kes on jõudluskontrollis. Taotleja kasutab vuttide pidamiseks loomakasvatushoonet, mis on registreeritud põllumajandusloomade registris. Registrisse kantud ettevõtte või tegevuskoha andmed peavad olema ajakohased. Taotleja peab vuttide arvu üle majapidamisesisest arvestust. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Sekkumise nõuded Alasekkumine: Piimaveiste heaolu toetus Piimaveiseid karjatatakse karjatamisperioodil (vähemalt mai algusest augusti lõpuni) rohumaal. Rohumaade ülekarjatamine on keelatud. Ajal, mil loomad viibivad karjatataval rohumaal, peab see olema ümbritsetud karjaaiaga v.a külg, mis piirneb veekaitsevööndiga või asub veekaitsevööndis. Karjatatavatel loomadel peab olema võimalus minna puude varju, varjualusesse või loomakasvatushoonesse, mis pakuks kaitset halbade ilmastikutingimuste eest. Loomakasvatusüksust on hinnatud looma heaolu hindamise protokolli alusel. Minimaalne piimaveiste hulk, mille korral tuleb nõuet täita, kehtestatakse määruses. Karjatama ei pea kõiki majapidamises peetavaid piimaveiseid, karjatama peab vähemalt sellist hulka piimaveiseid, k elle kohta taotletakse toetust. Alasekkumine: Hobuste heaolu toetus Hobuseid karjatatakse karjatamisperioodil (vähemalt mai algusest augusti lõpuni) rohumaal. Täkkudele tagatakse karjatamisperioodil pääs karjamaale või väliaedikusse. Rohumaade ülekarjatamine on keelatud. Ajal, mil loomad viibivad karjatataval rohumaal, peab see olema ümbritsetud karjaaiaga v.a külg, mis piirneb veekaitsevööndiga või asub veekaitsevööndis. Karjatataval rohumaal tuleb tagada loomade pidev vaba juurdepääs joogiveele. Karjatatavatel loomadel peab olema võimalus minna puude varju, varjualusesse või loomakasvatushoonesse, mis pakuks kaitset halbade ilmastikutingimuste eest. Karjatama ei pea kõiki majapidamises peetavaid hobuseid (või tagama väliaedikusse pääsu sellisele hulgale täkkudele), karjatama peab vähemalt sellist hulka hobuseid, kelle kohta taotletakse toe tust. Alasekkumine: Sigade heaolu toetus Emised ja põrsad Kuni seitsmepäevaste ja seitsmepäevaste sigade kastreerimisel peab kasutama lokaalanesteesiat ja analgeesiat või üldanesteesiat koos analgeesiaga ja selle kohta on veterinaararsti kirjalik kinnitus. Loomakasvatusüksust on hinnatud looma heaolu hindamise protokolli alusel. Minimaalne sigade hulk, mille korral tuleb nõuet täita, kehtestatakse määruses. Nõuet tuleb täita kõigi kuni seitsmepäevaste kastreeritavate põrsaste osas, keda peetakse taotlusel märgitud loomakasvatushoones. Toetust saab taotleda emise kohta. Loomade kohustuslik pidamisperiood kehtestatakse maaeluministri määruses. Võõrdepõrsad, kesikud, nuumsead, nooremised Sea kohta on rühmasulgudes tagatud 10% (sead kehakaaluga üle 85 kg) või 15% (sead kehakaaluga kuni 85 kg) suurem pidamispind võrreldes baasnõudega. Lisaks baasnõude kohasele pidevalt juurdepääsetavale tuhnimismatejalile, on sigadele tagatud juurdepääs baasnõudest erinevale tuhnimismaterjalile või tegelusobjektile. Baasnõudega kokku on sigadele tagatud juurdepääs vähemalt kahele erinevale tuhnimismaterjalile või tegelusobjektile ja tuhnimismaterjalile, millest vähemalt üks on looduslik materjal või looduslikust materjalist (nt kanepist või linakiududest köis, puidust klotsid vm loomadele ohutu materjal). Loomakasvatusüksust on hinnatud looma heaolu hindamise protokolli alusel. Minimaalne sigade hulk, mille korral tuleb nõuet täita, kehtestatakse määruses. Toetatavaid nõudeid tuleb täita kõigi võõrdepõrsaste, kesikute, nuumsigade ja seemendamata nooremiste osas, keda peetakse taotlusel märgitud loomakasvatushoones. Loomade kohustuslik pidamisperiood kehtestatakse maaeluministri määruses. Alasekkumine: Munakanade heaolu toetus Munakanade paiknemistihedus alternatiivmeetodil pidamisel on kuni kaheksa munakana 1 m 2 kasutatava pinna kohta. Toetatavaid nõudeid tuleb täita kõigi munakanade osas, keda peetakse taotlusel märgitud loomakasvatushoones. Lindude kohustuslik pidamisperiood kehtestatakse maaeluministri määruses. Alasekkumine: Vuttide heaolu toetus Vuti kohta on vähemalt 200 cm 2 puuripinda. Toetatavaid nõudeid tuleb täita kõigi eesti vuttide osas, keda peetakse puuris taotlusel märgitud loomakasvatushoones. Lindude kohustuslik pidamisperiood kehtestatakse maaeluministri määruses. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu Alasekkumine: Piimaveiste heaolu toetus Asjakohasteks baastaseme elementideks on valitud kohustuslikud nõuded, mis rakenduvad pidamistingimustele loomade karjatamise korral. Nõuded on sätestatud loomakaitseseaduses (LoKS) ja põllumajandusministri 27.08.2009 määruses nr 90 „Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta “ (PõM 90). Asjakohaseks baasnõudeks on valitud ka veeseaduse (VeeS) säte, mis on seotud karjatamiskoormuse üles märkimisega. Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett. (LoKS) Väliaedik ja karjamaa peavad olema looma tervisele ohutud. (PõM 90) Loomale mittesobivate ilmastikutingimuste korral tuleb veist nende eest kaitsta või mitte lasta teda karjamaale. (PõM 90) Veisel peab olema vaba juurdepääs puhtale veele. (PõM 90) Põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut, millesse tuleb muu hulgas kanda loomade karjatamise korral andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja arvu, karjamaa asukoha ning pindala kohta. (VeeS) Kohustuslike nõuetega reguleeritakse veiste väljas pidamise tingimusi, kuid ei seata kohustust veiseid väljas pidada sh karjatada, erandiks on mahepõllumajanduslikult peetavad loomad, aga neile see kohustus ei laiene. Sekkumine on suunatud piimaveistele, sest lihaveiste karjatamine on Eestis tavapärane, kuid piimaveistest karjatatakse hinnanguliselt vähem kui pooli. Ülekarjatamise keeld ei ole samuti kohustuslikuks nõudeks. Ülekarjatamisega ei kaasne tingimata pinna- ja põhjavee saastumine, kuid rohukamara tugeva kahjustamise korral võib suureneda erosiooni- ja leostumisoht, mulla struktuur võib halveneda, samuti halvenevad loomade söötmistingimused. Loomakaitseseaduses puudub nõue karjamaid tarastada, samuti puudub kohustus tagada loomadele karjamaal varjumise võimalus. Suvel võivad loomad kannatada kuumastressi käes, kuid karjamaadel puuduvad tihti nii varjualused kui ka varju pakkuvad puud. Toetusega soodustatakse puude säilitamist ja varjualuste rajamist. Alasekkumine: Hobuste heaolu toetus Asjakohasteks baastaseme elementideks on valitud loomakaitseseaduses (LoKS) sätestatud üldised põllumajandusloomade pidamise nõuded. Eestis ei ole vastu võetud õigusakti, mis täpsustaks hobuste pidamistingimusi ja heaolu nõudeid. Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett. (LoKS) Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale sobiva hoolduse . (LoKS) Põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut, millesse tuleb muu hulgas kanda loomade karjatamise korral andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja arvu, karjamaa asukoha ning pindala kohta. (VeeS) Kohustuslike nõuetega reguleeritakse põllumajandusloomade üldiseid pidamistingimusi, kuid ei seata otsest kohustust hobuseid väljas pidada, sh karjatada, erandiks on mahepõllumajanduslikult peetavad loomad, aga neile see kohustus ei laiene. Hobustest karjatatakse hinnanguliselt vähem kui pooli. Karjatamine on oluline tagamaks hobustele vajalikud tingimused tervise seisukohalt, suurendades loomupärast liikumisvõimalust ja vähendades stressi ning seega ka vastuvõtlikkust haiguste suhtes. Varssade karjatamine alates sünnist on väga oluline nende parima arengu tagamiseks. Alasekkumine: Sigade heaolu toetus Emised Asjakohasteks baastaseme elementideks on valitud kohustuslikud nõuded, mis on seotud loomade kastreerimisega ja kohustusega ravida vigastatud sigu. Nõuded on sätestatud loomakaitseseaduses (LoKS) ja põllumajandusministri 03.12.2002 määruses nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele“ (PõM 80). Sigadega pidamisega vahetult tegelevatel füüsilistel isikutel peavad olema tööks vajalikud teadmised sigade anatoomiast, füsioloogiast ja loomaliigile omastest käitumisharjumustest ning loomakaitsenõuetest ja nimetatud isik peab sea tema tervise ja heaolu kontrollimiseks üle vaatama vähemalt üks kord päevas. (PõM 80) Iga haigestunud või vigastatud siga peab saama vajalikku ravi. (PõM 80) Põrsaste sabasid on lubatud lõigata üksnes juhul, kui see on veterinaararsti otsuse kohaselt nende tervise ja heaolu tagamiseks vältimatult vajalik. Keelatud on loomade kastreerimine pikaaegset valu põhjustaval kudede nekroosi tekitaval viisil. (LoKS) Sigade suhtes võib rakendada lubatud veterinaarseid menetlusi nagu sabade lõikamist ja kastreerimist läbi viia veterinaararst või vastava ettevalmistusega isik. Üle seitsme päeva vanusel seal võib saba lõikamist ja kastreerimist läbi viia üksnes veterinaararst, kes peab kasutama üldnarkoosi ja lokaalanesteesiat. (PõM 80) Sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsed menetlused on: kuni seitsme päeva vanuse põrsa silmahammaste lõikamine; kuldi kihvade lühendamine; saba lõikamine; sea kastreerimine meetodil, mis ei põhjusta kudede rebenemist; väliaedikus peetava kuldi kärsa rõngastamine. Nimetatud veterinaarseid menetlusi ei tehta regulaarselt, vaid siis, kui emiste nisadel või teiste sigade kõrvadel või sabadel esineb vigastusi. Sabade lõikamine on lubatud üksnes juhul, kui muud sigade pidamise keskkonda ja loomkoormust arvestades rakendatud ennetavad meetmed sabade närimise ja muude voomade vältimiseks ei ole andnud tulemusi. Otsuse silmahammaste või saba lõikamise vajaduse kohta teeb veterinaararst. (PõM 80) Üle seitsme päeva vanusel seal võib saba lõikamist ja kastreerimist läbi viia üksnes veterinaararst, kes peab kasutama üldnarkoosi ja lokaalanesteesiat. Kuni seitsepäevaste sigade puhul üldnarkoosi ja lokaalanesteesia nõuet ei ole, samuti ei ole kohustuslik kasutada analgeesiat. Farmides kastreeritakse üldjuhul kuni seitsmepäeva vanuseid põrsaid, sealjuures ei ole anesteesia ja analgeesia kasutamine tavapärane praktika. Ka sabu lõigatakse alla seitsmepäevastel põrsastel reeglina anesteesiat ja analgeesiat kasutamata. Sigade tervist ja heaolu tuleb igapäevaselt kontrollida. Täiendava nõudena tuleb loomakasvatusüksuses läbi viia lisahindamine vähemalt kord aastas looma heaolu hindamise protokolli alusel. Tegemist on täiendava nõudega, sest praegu ühtse protokolli alusel loom ade heaolu hindamisi ei tehta. Võõrdepõrsad, kesikud, nuumsead, nooremised Asjakohasteks baastaseme elementideks on valitud sulu ja põrandapinna ning tuhnimismaterjali kohta kehtivad kohustuslikud nõuded. Nõuded on sätestatud põllumajandusministri 03.12.2002 määruses nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele“ (PõM 80). Sulu põrandapinna minimaalne suurus sigade, välja arvatud seemendatud nooremised ja tiined emised, pidamisel rühmasulus on järgmine (PõM 80): Sea kehakaal (kg) Vaba põrandapind sea kohta (m 2 ) kuni 10 0,15 10–20 0,20 20–30 0,30 30–50 0,40 50–85 0,55 85–110 0,65 Üle 110 1,00 Loomapidaja peab andma sigadele ülemäärase kisklemise ärahoidmiseks põhku või muud sobivat materjali, mis juhib sigade tähelepanu eemale kisklemiselt. Tuhnimismaterjal ei tohi olla kahjulik sigade tervisele. (PõM 80) Loomapidaja peab tagama, et nooremistel ja emistel on pidev juurdepääs tervisele ohutule tuhnimismaterjalile. (PõM 80) Loomapidaja peab tagama, et sigade pidamise ruumis või ehitises on sigadel pidev juurdepääs tervisele ohutule tuhnimismaterjalile, mida on piisavas koguses ja mis sobib sigade uudishimu ja tuhnimisvajaduse rahuldamiseks. (PõM 80) Sigadega pidamisega vahetult tegelevatel füüsilistel isikutel peavad olema tööks vajalikud teadmised sigade anatoomiast, füsioloogiast ja loomaliigile omastest käitumisharjumustest ning loomakaitsenõuetest ja nimetatud isik peab sea tema tervise ja heaolu kontrollimiseks üle vaatama vähemalt üks kord päevas. Kohustus tagab rühmasulgudes peetavatele võõrdepõrsastele, nuumsigadele ja nooremistele mõnevõrra suurema pidamispinna võrreldes õigusaktis sätestatud kohustuslike nõuetega. Suurem pidamispind võimaldab loomadele suuremat liikumisruumi ning aitab vähendada loomadevahelist stressi. Sigadele tuleb baastaseme nõudena tagada pidev juurdepääs tervisele ohutule tuhnimismaterjalile. Kohustuse võtmisel tuleb tagada pidev juurdepääs vähemalt kahele erinevale tuhnimismaterjalile või tuhnimismaterjalile ja tegelusobjektile. Kohustus aitab vähendada loomade stressi ja kisklust. Tuhnimismaterjali ja tegelusobjektide kasutamine sigalates on praegu tagasihoidlik. Toetusega soodustatakse tegelusobjektide ja tuhnimismaterjali senisest suuremat kasutust ning nende mitmekesistamist , senise ühe kohustusliku tuhnimismaterjali asemel on sigadele antud lisaks täiendavat teistsugust tuhnimismaterjali või tegelusobjekte. Sigade tervist ja heaolu tuleb igapäevaselt kontrollida. Täiendava nõudena tuleb loomakasvatusüksuses läbi viia lisahindamine vähemalt kord aastas looma heaolu hindamise protokolli alusel. Tegemist on täiendava nõudega, sest praegu ühtse protokolli alusel loomade heaolu hindamisi ei tehta. Alasekkumine: Munakanade heaolu toetus Asjakohasteks baastaseme elementideks on valitud kohustuslikud nõuded, mis rakenduvad munakanade alternatiivmeetodil pidamisel paiknemistihedusele, aga ka õrtele, allapanule, põrandale, tasapindadele. Nõuded on sätestatud põllumajandusministri 19.06.2003 määruses nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele“ (PõM 59). Baasnõudeid tuleb täita, kui taotleja peab üle 350 munakana. Munakanade paiknemistihedus alternatiivmeetodil pidamisel on kuni üheksa munakana 1 m 2 kasutatava pinna kohta. (PõM 59) Munakanadele peab olema tagatud piisava suurusega ja teravate servadeta õrred, millel on iga kana jaoks ruumi vähemalt 15 cm. Õrsi ei tohi paigutada allapanu kohale, õrte vaheline horisontaalkaugus peab olema vähemalt 30 cm ning õrre ja seina vaheline horisontaalkaugus vähemalt 20 cm. (PõM 59) Munakanadele peab olema tagatud vähemalt 250 cm 2 allapanuga pinda kana kohta, kusjuures allapanu katab vähemalt ühe kolmandiku põrandapinnast. (PõM 59) Munakanu peetakse Eestis valdavalt puurides. Toetusega soodustatakse linnukasvatuse üleminekut alternatiivmeetoditele, mis arvestavad rohkem lindude loomuomaseid vajadusi. Kohustusliku nõudena tohib munakanade paiknemistihedus alternatiivmeetodil pidamisel olla kuni üheksa munakana 1 m 2 kasutatava pinna kohta. Kohustuse võtmisel peab kanadele võimaldama suurema pidamispinna, lubatud on pidada kuni kaheksat munakana 1 m 2 kasutatava pinna kohta. Kohustuse nõue rakendub ka juhul, kui peetakse kuni 350 munakana. Alasekkumine: Vuttide heaolu toetus Asjakohasteks baastaseme elementideks on valitud loomakaitseseaduses (LoKS) sätestatud üldised põllumajandusloomade pidamise nõuded. Eestis ei ole vastu võetud õigusakti, mis täpsustaks vuttide pidamistingimusi ja heaolu nõudeid. Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett. (LoKS) Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale sobiva hoolduse. (LoKS) Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust. (LoKS) Kohustuslike nõuetega reguleeritakse põllumajandusloomade üldiseid pidamise tingimusi, kuid ei seata nõudeid vuttide pidamistihedusele. Soovituslikult peaks ühele eesti vutile tagama vähemalt 120–140 cm 2 puuripinda, kuid suurema kehakaaluga vuttide ruumivajadus on suurem. Lindude väiksem pidamistihedus ja seega suurem pind linnu kohta vähendab lindude stressi ning lindudevahelist agressiivsust. Lihavutte on võimalik pidada puurivabalt, kuid munavutte mitte, kui tegu on tootmiskarjaga. Munavuttidel puudub pesarefleks ning põrandale kukkuvaid mune tallutaks ning neid oleks keeruline koguda. Samas oleks vajalik tõsta ka puurivuttide heaolu. Eestis ei ole vuttidele kehtestatud täpsemaid pidamistingimusi, nende pidamise kohta kehtivad üldised loomapidamisnõuded. HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid FORMCHECKBOX IACS FORMCHECKBOX Mitte-IACS IACSi osa Makse liik FORMCHECKBOX ühikuhind lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal FORMCHECKBOX sisaldab tehingukulusid FORMCHECKBOX ühekordne makse FORMCHECKBOX kindlasummaline makse Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Arvutusmeetod Toetuse ühikumäär nõuetele vastava looma kohta on järgmine: Piimalehm ja muu vähemalt 2. aasta vanune piimaveis – saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 193 eurot, sellest kompenseeritak se 150 eurot looma kohta aastas. Mullikas – saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 104 eurot, sellest kompenseerita kse 50 eurot looma kohta aastas. Vasikas – saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 104 eurot, sellest kompenseerita kse 25 eurot looma kohta aastas. Hobune – saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 50 eurot, sellest kompenseerita kse 50 eurot looma kohta aastas. Emis – saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 30 eurot, sellest kompenseeritakse 30 eurot looma kohta aastas . Võõrdepõrsas, kesik, nuumsiga või nooremis – saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 23,70 eurot, sellest kompenseerita kse 20 eurot looma kohta aastas. Munakana – saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 1,60 eurot, sellest kompenseeritaks e 1,60 eurot looma kohta aastas. Vutt – saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 2,30 eurot, sellest kompenseeritakse 2,30 eurot looma kohta aastas. Täiendavad selgitused Loomade teisendamine loomühikuteks Piimaveis 2 aastat ja üle – 1 LU Mullikas 6 kuud kuni 2 aastat – 0,7 LU Vasikas kuni 6 kuud – 0,4 LU Hobune – 1 LU Emis – 0,5 LU 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Millised on sekkumise kohustuste tüübid? FORMCHECKBOX tulemuspõhine ( võimalusega võtta ja valida ) FORMCHECKBOX juhtimispõhine ( võimalusega võtta ja valida ) FORMCHECKBOX ühendatud ( juhtimis- ja tulemuspõhine ) Palun selgitage toetusesaajate kohustusi ja võimalusi seoses sekkumise raames toodud kohustustega Mis on lepingute kestus? 10 WTO nõuete täitmine WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 – toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga . 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(3)(b) - Maksed artikli 70 ja artikli 72 alusel makstavateks toetusteks, mittetootlike investeeringute toetamiseks vastavalt artiklile 73, Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade toetamiseks vastavalt artikli 77 lõike 1 punktile a ning programmi LEADER jaoks vastaval t artikli 77 lõike 1 punktile b 80,00% 20,00% 80,00% EE - Eesti 91(3)(b) - 70 - Artikli 70 kohased maksed 80,00% 20,00% 80,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS9.1.1 - Piimalehm ja muu vähemalt kahe aasta vanune piimaveis Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.44; Ei ÜS9.1.2 - Mullikas Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.44; Ei ÜS9.1.3 - Vasikas Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.44; Ei ÜS9.1.4 - Hobune Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.44; Ei ÜS9.1.5 - Emis Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.44; Ei ÜS9.1.6 - Võõrdepõrsas, kesik, nuumsiga või nooremis Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.44; Ei ÜS9.1.7 - Munakana Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.44; Ei ÜS9.1.8 - Vutt Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.44; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS9.1.1 - Piimalehm ja muu vähemalt kahe aasta vanune piimaveis Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, ekspertarvamused, EMÜ taustauuring "Loomade heaolu: karjatamise toetus" (2009). Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Veised. Lisakulu ja saamata tulu piimalehma karjatamisel on 193 € looma kohta aastas, sellest kompenseeritakse 150 €. Arvesse on võetud piimamüügist saamata jäänud tulu ja täiendav tööjõukulu karjatamise korraldamiseks. Piimalehmade puhul on kompensatsiooni osakaal tegelike saamata tulude ja täiendava kuluga võrreldes suurem kui mullikate ja vasikate puhul, sest eelkõige piimalehmi karjatatakse väga vähe ning sekkumisega soovitakse nende karjatamist soodustada. Ühikumäära puhul on arvestatud senise loomade heaolu toetuse ühikumääraga ja seda piimalehmade puhul tõstetud, sest senine ühikumäär ei ole olnud piimalehmade karjatamiseks piisavalt motiveeriv. ÜS9.1.2 - Mullikas Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, ekspertarvamused, EMÜ taustauuring "Loomade heaolu: karjatamise toetus" (2009). Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Piimaveise noorloomade karjatamisel on lisakulu ja saamata jäänud tulu 104 € aastas, sellest kompenseeritakse mullika kohta 50 €. Arvesse on võetud saamata jäänud tulu väiksemast kaaluiibest ja täiendav tööjõukulu karjatamise korraldamiseks. Mullikate puhul kompenseeritakse toetusega veidi vähem kui pool toetuse nõuete täitmisest tingitud saamata jäänud tulust ja lisakulust. Kuna osa tootjaid ei karjata ka piimaveiste noorloomi, siis toetatakse ühtlasi nende karjatamist ning tõstetakse veidi ka nende kohta makstavat ühikumäära võrreldes senise loomade heaolu toetusega. ÜS9.1.3 - Vasikas Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, ekspertarvamused, EMÜ taustauuring "Loomade heaolu: karjatamise toetus" (2009). Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Piimaveise noorloomade karjatamisel on lisakulu ja saamata jäänud tulu 104 € aastas, sellest kompenseeritakse vasika kohta 25 €. Arvesse on võetud saamata jäänud tulu väiksemast kaaluiibest ja täiendav tööjõukulu karjatamise korraldamiseks. Vasikate puhul kompenseeritakse toetusega veidi vähem kui pool toetuse nõuete täitmisest tingitud saamata jäänud tulust ja lisakulust. Kuna osa tootjaid ei karjata ka piimaveiste noorloomi, siis toetatakse ühtlasi nende karjatamist ning tõstetakse veidi ka nende kohta makstavat ühikumäära võrreldes senise loomade heaolu toetusega. ÜS9.1.4 - Hobune Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, ekspertarvamused, EMÜ taustauuring "Loomade heaolu: karjatamise toetus" (2009). Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Karjatamise nõuetega seotud lisakulud ja saamata jäänud tulu on 50 € looma kohta aastas. Arvesse on võetud täiendav tööjõukulu karjatamise korraldamiseks ning saamata jäänud tulu karjatatavalt pinnalt. Toetusega hüvitatakse 50 € looma kohta aastas. ÜS9.1.5 - Emis Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, ekspertarvamused, EMÜ taustauuring "Loomade heaolu: karjatamise toetus" (2009). Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Lisakulu põrsa kastreerimiseks anesteesiat ja analgeesiat kasutades on 2,50 € põrsa kohta. Aastas kastreeritakse keskmiselt 12 põrsast emise kohta ja kompenseeritav kulu emise kohta on kokku 30 € aastas. Suuremal pinnal peetavate sigade toetuse puhul kompenseeritakse suurenev püsikulu looma kohta, mis on tingitud suurema pidamispinna tagamisest rühmasulgudes peetavatele sigadele. Saamata tulu pidamispinna suurenemisest sea kohta on 13,40 € aastas. Lisakulu – vähemalt 2 erinevat tuhnimismaterjali või tegelusobjektile on 10,30 €. Kokku on saamata tulu ja lisakulu sea kohta 23,70 € aastas, toetusega kompenseeritakse 20 € aastas. Sigade puhul toetatakse ühe täiendava tuhnimismaterjali või tegelusobjekti kasutust. ÜS9.1.6 - Võõrdepõrsas, kesik, nuumsiga või nooremis Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, ekspertarvamused, EMÜ taustauuring "Loomade heaolu: karjatamise toetus" (2009). Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Lisakulu põrsa kastreerimiseks anesteesiat ja analgeesiat kasutades on 2,50 € põrsa kohta. Aastas kastreeritakse keskmiselt 12 põrsast emise kohta ja kompenseeritav kulu emise kohta on kokku 30 € aastas. Suuremal pinnal peetavate sigade toetuse puhul kompenseeritakse suurenev püsikulu looma kohta, mis on tingitud suurema pidamispinna tagamisest rühmasulgudes peetavatele sigadele. Saamata tulu pidamispinna suurenemisest sea kohta on 13,40 € aastas. Lisakulu – vähemalt 2 erinevat tuhnimismaterjali või tegelusobjektile on 10,30 €. Kokku on saamata tulu ja lisakulu sea kohta 23,70 € aastas, toetusega kompenseeritakse 20 € aastas. Sigade puhul toetatakse ühe täiendava tuhnimismaterjali või tegelusobjekti kasutust. ÜS9.1.7 - Munakana Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, ekspertarvamused, EMÜ taustauuring "Loomade heaolu: karjatamise toetus" (2009). Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Saamata jäänud tulu tingituna munakanade pidamispinna suurenemisest on linnu kohta 1,60 € aastas, millest toetusega hüvitatakse 1,60 €. Toetuse määr langeb võrreldes perioodiga 2014 – 2022, mil toetuse määr oli 2, 37 € munakana kohta aastas. ÜS9.1.8 - Vutt Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, ekspertarvamused, EMÜ taustauuring "Loomade heaolu: karjatamise toetus" (2009). Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Saamata jäänud tulu tingituna vuttide pidamispinna suurenemisest on linnu kohta 2,30 € aastas, millest toetusega hüvitatakse 2,30 €. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS9.1.1 - Piimalehm ja muu vähemalt kahe aasta vanune piimaveis (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 8 000,00 8 000,00 8 000,00 8 000,00 8 000,00 0,00 40 000,00 ÜS9.1.2 - Mullikas (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 71,43 71,43 71,43 71,43 71,43 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 21 000,00 21 000,00 21 000,00 21 000,00 21 000,00 0,00 105 000,00 ÜS9.1.3 - Vasikas (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 62,50 62,50 62,50 62,50 62,50 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 400,00 400,00 400,00 400,00 400,00 0,00 2 000,00 ÜS9.1.4 - Hobune (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 50,00 50,00 50,00 50,00 5 0,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 3 500,00 3 500,00 3 500,00 3 500,00 3 500,00 0,00 17 500,00 ÜS9.1.5 - Emis (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 60,00 60,00 60,00 60,00 60,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 4 900,00 5 000,00 5 000,00 5 000,00 5 000,00 0,00 24 900,00 ÜS9.1.6 - Võõrdepõrsas, kesik, nuumsiga või nooremis (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 66,67 66,67 66,67 66,67 66,67 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 39 600,00 39 600,00 39 600,00 39 600,00 39 600,00 0,00 198 000,00 ÜS9.1.7 - Munakana (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 114,29 114,29 114,29 114,29 114,29 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 700,00 700,00 1 050,00 1 400,00 1 400,00 0,00 5 250,00 ÜS9.1.8 - Vutt (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 76,67 76,67 76,67 76,67 76,67 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 480,00 480,00 480,00 480,00 480,00 0,00 2 400,00 KOKKU O.18 (ühik: Loomühikud) Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 5 950 800,00 5 956 800,00 5 996 800,00 6 036 800,00 6 056 800,00 0,00 29 998 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 4 760 640,00 4 765 440,00 4 797 440,00 4 829 440,00 4 845 440,00 0,00 23 998 400,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 9.2 - Loomade heaolu toetus mahepõllumajandusloomadele Sekkumise kood (liikmesriik) 9.2 Sekkumise nimetus Loomade heaolu toetus mahepõllumajandusloomadele Sekkumise liik ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused Ühine väljundnäitaja O.18. Loomade heaoluga, loomatervisega või bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud toetusega hõlmatud loomühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah ÖK tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V9.1 Rakendada vabatahtlikke kõrgemaid standardeid, kvaliteediskeeme ja programme 1 Jah V9.10 Mahepõllumajanduses mahetoodangu suurendamine, vähendades mahesaaduste töötlemist tavasaadustena Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.44 Loomade heaolu parandamise toetatud meetmetega hõlmatud loomühikute osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise eesmärk on arendada mahepõllumajandust, suurendada mahepõllumajanduse konkurentsivõimet, säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust, säilitada ja parandada mullaviljakust ja veekvaliteeti ning parandada loomade heaolu. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Mahepõllumajandusega tegelevad põllumajandustootjad, kelle ettevõttes peetakse mahepõllumajanduslikke ja/või üleminekuajal olevaid loomi ja/või mesilasperesid. Sekkumist rakendatakse loomühikupõhise toetuse vormis sekkumisliigi „Keskkonna-, kliima- ja muud majandamiskohustused“ raames, mille sihtgrupiks on mahepõllumajandustootjad, kes peavad mahepõllumajandusloomi ning võtavad 1-aastase nõuete täitmise kohustuse. Taotleja täidab kogu kohustuseperioodi kestel mahepõllumajanduslike loomade puhul mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid. Toetuskõlblikkuse tingimused Toetuse saaja on FIE või juriidiline isik, kes tegeleb põllumajandustootmisega ja kelle ettevõte on mahepõllumajanduse seaduse alusel mahepõllumajandusliku loomakasvatuse va ldkonnas tunnustatud. Toetust saab taotleda, kui taotleja peab kogu kohustuseaasta jooksul mahepõllumajanduslikult veiseid, lambaid, kitsi, hobuseid, sigu, küü likuid, kodulinde või mesilasi. Taotleja täidab tingimuslikkuse nõudeid. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu Toetusega hüvitatakse mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõuete täitmisega kaasnevad lisakulutused ja saamata jäänud tulu osaliselt. HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid FORMCHECKBOX IACS FORMCHECKBOX Mitte-IACS IACSi osa Makse liik FORMCHECKBOX ühikuhind lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal FORMCHECKBOX sisaldab tehingukulusid FORMCHECKBOX ühekordne makse FORMCHECKBOX kindlasummaline makse Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Mahepõllumajanduslikult peetavate veiste, lammaste, kitsede ja hobuste pidamise eest makstakse toetust kohustuseaastal taotleja peetavate loomade keskmise arvu alusel, kelle kohta on andmed kantud põllumajandusloomade registrisse. Mahepõllumajanduslikult peetavate sigade, küülikute ja kodulindude pidamise eest makstakse toetust taotleja poolt kohustuseaastale eelnenud kalendriaastal peetud kodulindude, sigade või küülikute keskmise arvu alusel, kelle kohta on andmed kantud mahepõllumajanduse registrisse. Taotleja ettevõte, kus peetakse kodulinde, sigu ja/või küülikuid, peab olema kantud põllumajandusloomade registrisse. Registrisse kantud ettevõtte andmed peavad olema ajakohased. Loomade registreerimise ja identifitseerimise nõuded peavad olema täidetud. Mesilasperede eest makstakse toetust taotleja poolt kohustuseaastale eelnenud kalendriaastal peetud mesilasperede keskmise arvu alusel. Arvutusmeetod Täiendavad selgitused Loomade teisendamine loomühikuteks Piimalehm, ammlehm ja üle kahe aasta vanune veis - 1 LÜ Mullikas 6 kuud kuni 2 aastat – 0,7 LÜ Vasikas kuni 6 kuud – 0,4 LÜ Hobune – 1 LÜ Emis – 0,5 LÜ Nuum- või noorsiga – 0,3 LÜ Lammas, kits – 0,15 LÜ Küülik – 0,03 LÜ Munakana – 0,014 LÜ Broiler, muu kodulind – 0,03 LÜ Vutt – 0,01 LÜ 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Millised on sekkumise kohustuste tüübid? FORMCHECKBOX tulemuspõhine ( võimalusega võtta ja valida ) FORMCHECKBOX juhtimispõhine ( võimalusega võtta ja valida ) FORMCHECKBOX ühendatud ( juhtimis- ja tulemuspõhine ) Palun selgitage toetusesaajate kohustusi ja võimalusi seoses sekkumise raames toodud kohustustega Mis on lepingute kestus? 10 WTO nõuete täitmine WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punkt 12 – toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga . 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(3)(b) - Maksed artikli 70 ja artikli 72 alusel makstavateks toetusteks, mittetootlike investeeringute toetamiseks vastavalt artiklile 73, Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade toetamiseks vastavalt artikli 77 lõike 1 punktile a ning programmi LEADER jaoks vastaval t artikli 77 lõike 1 punktile b 80,00% 20,00% 80,00% EE - Eesti 91(3)(b) - 70 - Artikli 70 kohased maksed 80,00% 20,00% 80,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS9.2.1 - Piimalehm Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.44; Ei ÜS9.2.10 - Munakana Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.44; Ei ÜS9.2.11 - Broiler, muu kodulind Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.44; Ei ÜS9.2.12 - Vutt Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.44; Ei ÜS9.2.13 - Mesilaspere Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.44; Ei ÜS9.2.2 - Ammlehm, muu veis Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.44; Ei ÜS9.2.3 - Kuni 6 kuu vanune veis Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.44; Ei ÜS9.2.4 - Hobune Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.44; Ei ÜS9.2.5 - Lammas Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.44; Ei ÜS9.2.6 - Kits Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.44; Ei ÜS9.2.7 - Emis, kult Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.44; Ei ÜS9.2.8 - Nuum- või noosiga Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.44; Ei ÜS9.2.9 - Küülik Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.44; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS9.2.1 - Piimalehm Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikusummade arvutamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. Piimalehma kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 1150 eurot, sellest kompenseeritakse 300 eurot looma kohta aastas. ÜS9.2.10 - Munakana Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikusummade arvutamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. Munakana kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 16,7 eurot, sellest kompenseeritakse 6 eurot linnu kohta aastas. ÜS9.2.11 - Broiler, muu kodulind Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikusummade arvutamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. Broileri ja muu kodulinnu kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 13,9 eurot, sellest kompenseeritakse 7 eurot linnu kohta aastas. ÜS9.2.12 - Vutt Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikusummade arvutamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. Vuti kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 1,5 eurot, sellest kompenseeritakse 1 eurot looma kohta aastas. ÜS9.2.13 - Mesilaspere Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikusummade arvutamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. Mesilasperede pidamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 132 eurot, sellest kompenseeritakse 40 eurot pere kohta aastas. ÜS9.2.2 - Ammlehm, muu veis Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikusummade arvutamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. Ammlehma ja muu üle 6 kuu vanuse veise kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 259 eurot, sellest kompenseeritakse 85 eurot looma kohta aastas. ÜS9.2.3 - Kuni 6 kuu vanune veis Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikusummade arvutamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. Kuni 6 kuu vanuse veise kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 56 eurot, sellest kompenseeritakse 17 eurot looma kohta aastas. ÜS9.2.4 - Hobune Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikusummade arvutamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. ÜS9.2.5 - Lammas Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikusummade arvutamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. Lamba kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 70 eurot, sellest kompenseeritakse 25 eurot looma kohta aastas. ÜS9.2.6 - Kits Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikusummade arvutamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. Kitse kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 140 eurot, sellest kompenseeritakse 25 eurot looma kohta aastas. ÜS9.2.7 - Emis, kult Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikusummade arvutamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. Emise ja kuldi kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 183 eurot, sellest kompenseeritakse 183 eurot looma kohta aastas. ÜS9.2.8 - Nuum- või noosiga Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikusummade arvutamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. Nuum- või noorsea kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 126 eurot, sellest kompenseeritakse 105 eurot looma kohta aastas. ÜS9.2.9 - Küülik Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikusummade arvutamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. Küüliku kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 10,5 eurot, sellest kompenseeritakse 2 eurot looma kohta aastas. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS9.2.1 - Piimalehm (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 300,00 300,00 300,00 300,00 300,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 2 000,00 2 000,00 2 100,00 2 100,00 2 200,00 0,00 10 400,00 ÜS9.2.10 - Munakana (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 6,00 6,00 6,00 6,00 6,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 350,00 350,00 364,00 364,00 378,00 0,00 1 806,00 ÜS9.2.11 - Broiler, muu kodulind (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 7,00 7,00 7,00 7,00 7,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 300,00 300,00 360,00 360,00 380,00 0,00 1 700,00 ÜS9.2.12 - Vutt (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 2,00 2,00 3,00 3,00 4,00 0,00 14,00 ÜS9.2.13 - Mesilaspere (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 40,00 40,00 40,00 40,00 40,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 3 100,00 3 100,00 3 200,00 3 200,00 3 300,00 0,00 15 900,00 ÜS9.2.2 - Ammlehm, muu veis (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 85,00 85,00 85,00 85,00 85,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 36 100,00 36 100,00 36 950,00 36 950,00 37 800,00 0,00 183 900,00 ÜS9.2.3 - Kuni 6 kuu vanune veis (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 17,00 17,00 17,00 17,00 17,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 4 000,00 4 000,00 4 400,00 4 400,00 4 800,00 0,00 21 600,00 ÜS9.2.4 - Hobune (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 1 650,00 1 650,00 1 700,00 1 700,00 1 750,00 0,00 8 450,00 ÜS9.2.5 - Lammas (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 4 500,00 4 500,00 4 650,00 4 650,00 4 800,00 0,00 23 100,00 ÜS9.2.6 - Kits (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 180,00 180,00 195,00 195,00 219,00 0,00 969,00 ÜS9.2.7 - Emis, kult (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 183,00 183,00 183,00 183,00 183,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 50,00 50,00 55,00 55,00 60,00 0,00 270,00 ÜS9.2.8 - Nuum- või noosiga (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 105,00 105,00 105,00 105,00 105,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 210,00 210,00 240,00 240,00 270,00 0,00 1 170,00 ÜS9.2.9 - Küülik (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 18,00 18,00 21,00 2,00 24,00 0,00 83,00 KOKKU O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 22 360,00 22 360,00 23 508,00 23 508,00 24 656,00 0,00 116 392,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 5 300 000,00 5 300 000,00 5 400 000,00 5 400 000,00 5 600 000,00 0,00 27 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 4 240 000,00 4 240 000,00 4 320 000,00 4 320 000,00 4 480 000,00 0,00 21 600 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 9.3 - Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus Sekkumise kood (liikmesriik) 9.3 Sekkumise nimetus Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus Sekkumise liik ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused Ühine väljundnäitaja O.18. Loomade heaoluga, loomatervisega või bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud toetusega hõlmatud loomühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei ÖK tagasimakse süsteem : Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V9.1 Rakendada vabatahtlikke kõrgemaid standardeid, kvaliteediskeeme ja programme Jah V9.2 Tõsta loomapidajate teadmisi karjatervisest üldiselt 1 Jah V9.4 Toetada kõrgema karjatervise jälgimise kohustuse võtmist 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.43 Antimikroobikumide kasutamist piiravate toetatud meetmetega (ennetamine/vähendamine) seotud loomühikute osakaal R.44 Loomade heaolu parandamise toetatud meetmetega hõlmatud loomühikute osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise üldeesmärgiks on tõsta loomakasvatajate teadlikkust karjatervise olulisusest vastamaks ühiskonna ootustele loomakasvatuslikus toidutootmises. Sekkumise kaudu toetatakse põllumajandustootjaid, kes võtavad loomade heaolu ja tervise edendamiseks kõrgema karjatervise jälgimise kohustuse eesmärgiga ennetada tõhusamalt haiguste tekkimist ja antimikroobsete ravimite kasutamise vajadust. Sekkumisega toetatakse karjaterviseprogrammi (edaspidi KTP) kasutuselevõttu ja rakendamist loomakasvatusettevõttes. KTP eesmärgiks on monitoorida farmi põhiselt loomade erinevaid tervisenäitajaid tuvastades regulaarse karja jälgimise, andmete korje ja analüüsi kaudu olukorda karjas ning näha ette tegevused olemasolevate terviseprobleemide lahendamiseks ning uute ennetamiseks. Tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks ja lisameetmete rakendamiseks kaetakse läbi toetuse kulud, mis on seotud karja regulaarse jälgimisega, andmekorjega ja arvestuse pidamisega, samuti kulud veterinaararsti visiitidele, andmete analüüsimisele ja nõustamisele. Karjaterviseprogrammi rakendamise tulemusena paraneb karja loomade tervisestaatus, väheneb antibiootikumide kasutamine ning paraneb toodangu kvaliteet ja suureneb loomade tootlikkus. Täiendav andmekorje on abiks riigi suurandmete korjele PõKa baromeetri jaoks, mis omakorda on abiks arengukava eesmärkide täitmisel. Sekkumiste nõuete kirjeldus Sekkumist planeeritakse rakendada etapiviisiliselt. Esimeses etapis toetatakse karjaterviseprogrammi rakendamist piimakarjades. Edaspidi on plaanis sekkumist rakendada ka teistele põllumajandusloomadele. Karjatervise programm koosneb loomade tervisealasest jälgimisest, andmete korjest, tervisealase olukorra üle arvestuse pidamisest, veterinaararsti visiitidest koos andmete analüüsiga, sh selle põhjal tehtud ettepanekutest korrigeerivateks meetmeteks parema karjatervise eesmärgi saavutamiseks. Karjatervise andmete korje ja analüüs ning nõustamine edasise tegevuse osas toimub taotleja ettevõttes vastavalt tegevusplaanile. Andmete korje toimub vastavalt kokkulepitud põhimõtetele Piimaklastri ja EMÜ pilootprojekti raames väljatöötatud piimaveisefarmidele sobivate karjatervisealaste protokollide põhjal. Piimaveisekarjade kohta on eeltöö tehtud ja ühikuhinnad välja arvutatud. Sekkumise esimeseks sihtgrupiks on piimaveisekarjad ja kui on näha, et sihtgrupp ei kasuta kogu rahaeraldist ära siis rakendatakse sekkumist lihaveisekarjadele. Karjatervise andmete analüüsiks ning nõustamiseks rakendatavate meetmete osas peab loomakasvataja kasutama vastava ettevalmistusega veterinaararsti (läbinud vastava täiendkoolituse) või karjatervise konsul enti (uus grupp nõustajaid AKISe töörühmast). Loomakasvataja peab karjatervise programmi raames loomade jälgimise, kogutud andmete, tehtud analüüside ning nende põhjal seatud eesmärkide ning korrigeerivate meetmete rakendamise üle arvestust. Nõuete täpsemad kirjeldused sätestatakse maaeluministri määruses. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Loomapidajad, kes on esitanud põllumajandusloomade registrisse majandustegevuse teate või saanud tegevusloa loomapidamiseks. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Toetuskõlblikkuse tingimused Toetuse taotleja peab põllumajandusloomade liiki vastavalt väljakuulutatud taotlusvoorule. Taotleja kasutab toetatavate tegevuste elluviimisel põllumajandusloomade pidamiseks ettevõtet loomatervise määruse (EL) nr 2016/429 artik l i 4 p unkti 27 tähenduses, mis on kantud põllumajandusloomade registrisse. Taotleja poolt peetavad kõik toetusalused põllumajndusloomad peavad olema nõuetekohaselt registreeritud ja identifitseeritud. Taotlejal on sõlmitud karjaterviseprogramme nõustava veterinaararstiga leping. Taotleja täidab regulaarselt karjatervise protokolli, millesse kogutud karjaterviseandmed säilitatakse taasesitataval kujul. Loomade arv, kelle kohta toetust taotletakse, peab vastama maaeluministri määrusega kehtestatud minimaalsele loomade arvule. Loomade arv võib kohustuseperioodi jooksul varieeruda, kuid keskmine loomade arv ei tohi langeda alla määrusega kehtestatud minimaalset loomade arvu . Taotleja võtab kohustuse täita loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetuse nõudeid taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat. Taotleja täidab tingimuslikkuse nõudeid. Täpsemad toetuskõlblikkuse tingimused abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude kohta sätestatakse maaeluministri määruses. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu Asjakohasteks baastaseme elementideks on valitud määruse (EL) nr 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) artiklis 10 sätestatud loomatervisealane vastutus ja bioturvameetmed loomataudide ennetamiseks. Kehtivas õiguses ei ole loomapidajale pandud kohustust karjatervise andmete korjeks. HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid FORMCHECKBOX IACS FORMCHECKBOX Mitte-IACS Mitte-IACSi osa Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Täiendavad selgitused 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Millised on sekkumise kohustuste tüübid? FORMCHECKBOX tulemuspõhine ( võimalusega võtta ja valida ) FORMCHECKBOX juhtimispõhine ( võimalusega võtta ja valida ) FORMCHECKBOX ühendatud ( juhtimis- ja tulemuspõhine ) Palun selgitage toetusesaajate kohustusi ja võimalusi seoses sekkumise raames toodud kohustustega Mis on lepingute kestus? 10 WTO nõuete täitmine WTO põllumaj anduslepingu 2. lisa punkt 12 – toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste ga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(3)(b) - Maksed artikli 70 ja artikli 72 alusel makstavateks toetusteks, mittetootlike investeeringute toetamiseks vastavalt artiklile 73, Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade toetamiseks vastavalt artikli 77 lõike 1 punktile a ning programmi LEADER jaoks vastaval t artikli 77 lõike 1 punktile b 80,00% 20,00% 80,00% EE - Eesti 91(3)(b) - 70 - Artikli 70 kohased maksed 80,00% 20,00% 80,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS9.3.1 - Piimalehm Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.43; R.44; Ei ÜS9.3.2 - Lihaveis Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.43; R.44; Ei ÜS9.3.3 - Lammas ja kits Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.43; R.44; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS9.3.1 - Piimalehm Hetkel on arvestatud, et toetust tullakse taotlema piimakarjale suurusega vähemalt 101 piimaveist ning kõikidele lihaveistele ning lammastele ja kitsedele. ÜS9.3.2 - Lihaveis Hetkel on arvestatud, et toetust tullakse taotlema piimakarjale suurusega vähemalt 101 piimaveist ning kõikidele lihaveistele ning lammastele ja kitsedele. ÜS9.3.3 - Lammas ja kits Hetkel on arvestatud, et toetust tullakse taotlema piimakarjale suurusega vähemalt 101 piimaveist ning kõikidele lihaveistele ning lammastele ja kitsedele. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS9.3.1 - Piimalehm (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 45,00 45,00 45,00 45,00 45,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 26 000,00 26 000,00 26 000,00 26 000,00 26 000,00 0,00 130 000,00 ÜS9.3.2 - Lihaveis (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 40,00 40,00 40,00 40,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 0,00 24 000,00 24 000,00 24 000,00 24 000,00 0,00 96 000,00 ÜS9.3.3 - Lammas ja kits (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 0,00 46,00 46,00 46,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 0,00 0,00 2 250,00 2 250,00 2 250,00 0,00 6 750,00 KOKKU O.18 (ühik: Loomühikud) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 1 170 000,00 2 130 000,00 2 230 000,00 2 230 000,00 2 230 000,00 0,00 9 990 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 936 000,00 1 704 000,00 1 784 000,00 1 784 000,00 1 784 000,00 0,00 7 992 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 KK4 - Mulla- ja veekaitsetoetus Sekkumise kood (liikmesriik) KK4 Sekkumise nimetus Mulla- ja veekaitsetoetus Sekkumise liik ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused Ühine väljundnäitaja O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah ÖK tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V4. 3 Suurendada süsiniku sidumist muldades ja kaitsta muldade orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suuremat tähelepanu turvasmuldade kaitsele 1 Jah V5.1 Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele 1 Jah V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah V6.6 Soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid 2 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.14 Põllumajandusmaa os akaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säi litada süsiniku säilitamine/või seda parandada (sh püsirohumaa, pü siva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal) R.19 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega) R.21 Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.22 Toitainete parema haldamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Võttes aluseks strateegiakava SWOT-analüüsi ja vajaduste hindamist, hõlmatakse selle sekkumisega üksnes mulla- ja veekaitseliselt eriti tundlikke ja prioriteetseid alasid. Paljud teised muldade heale seisundile kaasa aitavad ning samuti veekaitsele suunatud tegevused (nt viljavaheldus, vahekultuuride kasvatamine, haljasväetise kasvatamine, orgaanilise multši kasutamine jm) on koondatud keskkonnasõbraliku majandamise jt ökokavade nõuete alla. Seejuures on keskkonnasõbraliku majandamise toetuse nõuete järgimine üks mulla- ja veekaitsetoetuse toetuskõlblikkuse tingimustest. Mullakaitseliselt on selle sekkumise eesmärk süsiniku emissiooni vähendamine ning muldade orgaanilise süsiniku varu ja turvasmuldade kaitsmine. Kuna kõige suurem orgaanilise süsiniku emissioon põllumajanduses toimub turvasmuldadelt ning kõige suurema orgaanilise süsiniku sisaldusega ja mineraliseerumisele haavatumad on just haritavad turvasmullad, vähendatakse sekkumise abil selliste muldadega põllumajandusmaa harimist ja soodustatakse põllukultuuride aluse maa viimist pikaajalise rohumaa alla ja vastupidi, välditakse rohumaa asemel põllukultuuride kasvatamist. Mullaerosioon mõjutab oluliselt mullaviljakust ja mullaökosüsteemide seisundit ning on üheks olulisemaks toitainete väljakannet põhjustavaks protsessiks. Eestis on siiski erodeerunud muldade osakaal väga väike, kuid lokaalselt on oluline, et toetatakse selliste maade rohumaaks viimist või rohumaana hoidmist. Veekaitseliselt on se ll e sekkumise eesmärk põllumajandusmaal toitainete leostumise ohu vähendamine. Toitainete leostumist mõjutab oluliselt mulla kaetus taimedega. Taimed omastavad mullast nii toitaineid kui vett mistõttu neid leostub taimkattega (püsivalt) kaetud mullast välja vähem. Põhjaveekogumitele suunatud sekkumisena rakendatakse eelkõige põllumaa viimist rohukamara alla ja rohumaa hoidmist rohukamaras. Pinnaveekogumitele suunatud sekkumisena rakendatakse eelkõige veeseadusega võrreldes laiema püsiva taimikuga veekaitsevööndi kehtestamist, millest tulenevad p iirangud toetusega hüvitatakse. Sekkumist kujundati koos perio odi 2022– 2027 veemajanduskavade koostamisega , mille eesmärgiks on pinna - ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine. Nii mulla- kui veekaitsetoetuse eesmärke täidab kõige enam liigirikas looduslik rohumaa, mille rohukamarat pole aastaid uuendatud ja kus ei ole kasutatud mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid. Seetõttu toetatakse kõrgema toetusemääraga mulla- ja veekaitsetoetuse õiguslikel maadel asuvaid väärtuslikke rohumaid ning lisatakse nende kohta täiendavad nõuded. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetuskõlblikkuse tingimused : Taotleja kohta Toetuse saaja on põllumajandusliku tegevusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik , (va väärtusliku püsirohumaa korral põllumajandustootja ja muu toetuse taotleja) . kel on kohustuse aastal kehtiv keskkonnasõbraliku majandamise kohustus või kus ettevõtte r ohumaa hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut loomi. Maa kohta Toetusega hõlmatud maa peab asuma põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris. Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetust võib taotleda vähemalt 0,3 ha suuruse põllu kohta, mille põhimullana on vähemalt 70% ulatuses turvasmullad (M, S, R, AM) ja/või erodeeritud (E,e) ja deluviaalmuldade (D) kompleks. Põhjaveekaitse toetust võib taotleda vähemalt 0,3 ha suuruse põllu kohta, mis asub vähemalt 50% ulatuses kaitsmata põhjaveega alal või olulisel allika- ja karstialal ning põllu kohta, millel asub allikas või karstivorm. Pinnaveekaitse toetust võib taotleda toitainete tõttu kesises, halvas ja väga halvas seisundiklassis pinnaveekogumi valgalal asuva veekogu (va Läänemeri), mille veeseaduse kohane veekaitsevöönd on vähemalt 10 m, piirneva põllu kohta või keskkonnakaitseliste maaparandusrajatiste sekkumisega rajatud veekaitsevööndi laiendi kohta. Väärtusliku püsirohumaa turvas- ja erodeeritud mulla toetust ning väärtusliku püsirohumaa põhjaveekaitse toetust makstakse turvas- ja erodeeritud mulla või põhjaveekaitse toetuse õigusliku püsirohumaa kohta, mis on ekspertide poolt hinnatud väärtuslikuks või potentsiaalselt väärtuslikuks püsirohumaaks. Väärtuslikuks püsirohumaaks loetakse pärandniite, mis asuvad väljaspool riiklikke kaitstavaid loodusobjekte. Potentsiaalseteks väärtuslikeks püsirohumaadeks eelnevalt kaardistatud ja inventeeritud kõrge loodusväärtusega püsirohumaid. Taotleja võib samale maale taotleda vaid ühte mulla- ja veekaitse toetust. Toetust ei maksta poolloodusliku koosluse toetuse õiguslikele aladele. Toetust ei maksta maale, mille kohta taotleja taotleb väärtusliku püsirohumaa toetust. Toetust ei maksta maale, mille kohta makstakse taotlejale keskkonnasõbraliku majandamise toetust, ökoalade toetust ja mesilaste korjealade toetust. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Toetuse saamise nõuded : 1.1 Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse saamise nõuded Taotleja peab hoidma maa, mille kohta toetust taotleb, kohustuseperioodi kestel rohukamaras. Selleks viib taotleja põllukultuuri jmt all oleva maa kohustuseaastal rohukamara alla või jätkab rohumaa hoidmist rohukamaras. Rohumaad ei künta, kultiveerita, koorita ning üldjuhul ei randaalita ega freesita ja ei tehta muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid. Rohumaad võib äestada ning uuendada otsekülvi ja pealtparandamise teel. Turvasmullal asuvat rohumaad võib kohustuseperioodi jooksul üks kord freesida või kuni kaks korda randaalida. Turvasmullad umbrohtuvad kergesti ka uue kamara tingimustes mitmete heintaimedega konkurentsivõimeliste umbrohtudega (nõgesed jm) ning see tingibki uuendamise vajaduse. Rohumaa ülekarjatamine on keelatud. Üldhävitava süsteemse toimega herbitsiidi kasutamine on keelatud. Taotleja korraldab rohumaa kohta mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumisse (va juhul, kui proovid on juba 5-aastase tsükliga võetud) arvestusega, et iga kuni 20 ha kohustusealuse turvasmullaga rohumaa ja iga kuni 2 ha erodeeritud mullaga rohumaa kohta on võetud üks mullaproov. Määratakse mulla happesus, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus ning mulla orgaanilise süsiniku sisaldus. Taotleja peab osalema üks kord kohustuseperioodi jooksul mulla- ja veekaitse alasel koolitusel. 1.2. Väärtusliku püsirohumaa turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse saamise nõuded Taotleja peab hoidma maa, mille kohta toetust taotleb, kohustuseperioodi kestel rohukamaras. Rohumaad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita, freesita ega äestata ning ei tehta muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid. Rohumaa uuendamine ja väetiste (va loomade karjatamisel mahajääva sõnniku) ning taimekaitse vahendite kasutamine on keelatud. Rohumaa ülekarjatamine, karjatatavate loomade lisasöötmine (va mineraalsööt) ja peale 1. novembrit nende rohumaal pidamine on keelatud. Taotleja peab osalema üks kord kohustuseperioodi jooksul mulla- ja veekaitse alasel koolitusel. 2.1. Põhjaveekaitse toetuse saamise nõuded Toetuse taotleja peab hoidma maa, mille kohta toetust taotleb, kohustuseperioodi kestel rohukamaras. Selleks viib taotleja põllukultuuri jmt all oleva maa kohustuseaastal rohukamara alla või jätkab rohumaamaa hoidmist rohukamaras. Rohumaad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita ega freesita ja ei tehta muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid. Rohumaad võib äestada ning uuendada otsekülvi ja pealtparandamise teel. Rohumaa ülekarjatamine on keelatud. Üldhävitava süsteemse toimega herbitsiidi kasutamine on keelatud. Taotleja korraldab rohumaa kohta mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumisse (va juhul, kui proovid on juba 5-aastase tsükliga võetud) arvestusega, et iga kuni viie kohustusealuse rohumaa hektari kohta on võetud üks mullaproov. Määratakse mulla happesus, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus ning mulla orgaanilise süsiniku sisaldus. Taotleja osaleb üks kord kohustuseperioodi jooksul mulla- ja veekaitse alasel koolitusel. 2.2. Väärtusliku püsirohumaa põhjaveekaitse toetuse saamise nõuded Taotleja peab hoidma maa, mille kohta toetust taotleb, kohustuseperioodi kestel rohukamaras. Rohumaad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita, freesita ega äestata ning ei tehta muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid. Rohumaa uuendamine ja väetiste (va loomade karjatamisel mahajääva sõnniku) ning taimekaitse vahendite kasutamine on keelatud. Rohumaa ülekarjatamine, karjatatavatele loomadele väärtuslikul püsirohumaal lisasööda andmine (va mineraalsööt) ja peale 1. novembrit loomade rohumaal pidamine on keelatud. Taotleja peab osalema üks kord kohustuseperioodi jooksul mulla- ja veekaitse alasel koolitusel. 3. Pinnaveekaitse toetuse saamise nõuded Pinnaveekogumi äärde tuleb jätta kohustuseperioodi ajaks veeseaduse kohasele 10 m veekaitsevööndile lisaks 40 m veekaitsevööndi laiend, 20 m veeseaduse kohasele veekaitsevööndile lisaks 30 m veekaitsevööndi laiend. Toetust makstakse ka keskkonnakaitseliste maaparandus rajatiste sekkumisega rajatud veekaitsevööndi laiendi eest. Taotleja peab hoidma selle veekaitsevööndi laiendi, mille kohta toetust taotleb, kohustuseperioodi kestel rohukamaras. Selleks viib taotleja põllukultuuri jmt all oleva maa kohustuseaastal rohumaa alla või jätkab maa hoidmist rohumaana. Teatud juhtudel võivad sel maal kasvada puud ja põõsad. Kohustuse alust rohumaad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita ega freesita ja ei tehta muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid. Veekaitsevööndi laiendis oleva rohumaa uuendamine on keelatud. Veekaitsevööndi laiendis oleva rohumaa ülekarjatamine on keelatud. Väetise ja reoveesette kasutamine, sõnnikuhoidla ja -auna ning punktkoormusobjekti (loomade söötmis- ja jootmiskoht) paigaldamine on veekaitsevööndi laiendis keelatud. Keemilise taimekaitsevahendi kasutamine (veeseaduses nimetatud registreeringuta) on veekaitsevööndi laiendis keelatud. Taotleja peab osalema üks kord kohustuseperioodi jooksul mulla- ja veekaitse alasel koolitusel. O14 Milline maa on toetusõiguslik? FORMCHECKBOX ÜPP kava jaoks määratletud põllumajandusmaa FORMCHECKBOX Põllumajanduseks kasutatav maa põllumajandusmaal ja mujal FORMCHECKBOX Mittepõllumajandusmaa Pinnaveekaitse toetuse puhul võib veekaitsevöönd i laiend hõlmata ka alasid väljapool põllumajandusmaad ning seda eriti just keskkonnakaitseliste maaparandusrajatiste sekkumisega rajatud veekaitsevööndi laiendi puhul . Väärtusliku püsirohumaa turv as- ja erodeeritud mulla toetuse ning väärtusliku pü sirohumaa põhjaveekaitse toetuse alused maad võivad olla tavapärasest märjemad ning seal võib esineda enam puid või põõsaid. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse tingimuslikkuse baastaseme elemendid HPK 1 Püsirohumaa ja põllumaa suhtarvu säilitamine, mille kohaselt tuleb säilitada püsirohumaade pindala, et vältida rohumaade suuremahulist muutmist põllumaaks ning kaitsta ja säilitada olemasolevaid püsirohumaid. HPK 2 Märgalade ja turvasmuldade kaitse HPK 5 üle 10-protsendise kaldega aladel tuleb erosiooni takistamiseks põllumajandusmaa harimisel kasutada sobivaid agrotehnilisi võtteid: mulla harimine risti kallakuga, püsirohumaa rajamine, heintaimede kasvatamine, minimeeritud mullaharimine, kaitseribade rajamine küngaste nõlvadele või veekogude kallastele . HPK 6 Põllumaast ja püsikultuuride alusest maast , mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 12 nimetatud toetuse saajal on õigus kasutada, peab vähemalt 30 protsenti olema talvise taimkatte all. Talviseks taimkatteks loetakse 1. novembrist kuni 31. märtsini põllumaal olevad põllumajanduskultuurid, sealhulgas vahekultuurid ning kõrretüü. HPK 9 Natura 2000 võrgustiku alal asuva 100% turvasmuldadega keskkonnatundliku püsirohumaa ning nimetatud alal asuva pärandniidu ja inventeeritud väärtusliku püsirohumaa kasutusotstarvet ei tohi muuta ega üles künda Põhja- ja pinnaveekaitse toetuse saamise tingimuslikkuse baastaseme elemendid HPK 1 Püsirohumaa ja põllumaa suhtarvu säilitamine, mille kohaselt tuleb säilitada püsirohumaade pindala, et vältida rohumaade suuremahulist muutmist põllumaaks ning kaitsta ja säilitada olemasolevaid püsirohumaid HPK 4 (üksnes p innaveekaitse toetuse puhul ) Vooluveekogu äärde tuleb jätta puhverriba, kus on keelatud väetist kasutada. Puhverriba laius arvestatakse veeseaduse § 118 lõigetes 3 ja 4 sätestatud lähtejoonest. Puhverribade minimaalne laius on vastavalt vooluveekogule 1 meeter või 10 meetrit. HPK 9 Natura 2000 võrgustiku alal asuva 100% turvasmuldadega keskkonnatundliku püsirohumaa ning nimetatud alal asuva pärandniidu ja inventeeritud väärtusliku püsirohumaa kasutusotstarvet ei tohi muuta ega üles künda Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu Muud baastaseme elemendid Taotleja kannab andmed põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse (veeseaduse § 155). Veeseaduse § 162 alusel väetamisplaani koostamine (üksnes põhja- ja pinnaveekaitse toetuse saamise puhul) . Veeseaduse § 118 alusel kehtestatud v eekogu kalda või ranna veekaitsevöönd (üksnes pinnaveekaitse toetuse saamise puhul) . Veekaitsevööndi ulatus veekaitse vööndi arvestamise lähtejoonest o n: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 meetrit ; 2) teistel järvedel, jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludena kasutatavatel vooluveekogudel – kümme meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud juhtudel ; 3) peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludena kasutatavatel kraavidel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri – üks meeter. HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega HPK 1 võimaldab püsirohumaid üles harida ning maaharimise viisi seal ei reguleerita. Sekkumises peab maa hoidma püsivalt rohukamaras, maaharimine on lubatud vaid taimiku säilimise eesmärgil minimaalses mahus. Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse puhul ei välista HPK 2 nõue maa kasutamist põllukultuuride kasvatamiseks. HPK 2 raames on maa kündmine ja freesimine keelatud, kuid muud vähem emissioone tekitavad maaharimisviisid on (ka iga-aastaselt) lubatud. KK4s peab turvasmullaga maa hoidma kohustuseperioodi vältel püsivalt rohumaa all ning harimine on lubatud vaid minimaalselt ja eelkõige rohukamara uuendamise vajadusest tulenevalt. Erodeeritud muldade puhul on sekkumises võrreldes HPK 5 erosiooni takistavate võtetega ja HPK 6 talvise taimkatte nõudega lubatud üksnes maa kohustuseperioodi vältel (püsivalt ning ka talvisel ajal) rohumaana hoidmine ning mullaharimistööd on keelatud. P i nnaveekaitse toetuse puhul makstakse toetust veeseaduse ja HPK 4 nõuetega võrreldes kuni 50 m veekaitsevööndi laiendi eest (enamasti hüvitatakse sekkumisega täiendavalt +30 või +40m eest). Põlluraamat ja veekaitsetoetuse puhul v äetamis plaan aitavad tõhusa planeerimisvahendina baastaseme elementide kaudu kaasa sekkumise eesmärgipärasele rakendamisele. 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid FORMCHECKBOX IACS FORMCHECKBOX Mitte-IACS IACSi osa Makse liik FORMCHECKBOX ühikuhind lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal FORMCHECKBOX sisaldab tehingukulusid FORMCHECKBOX ühekordne makse FORMCHECKBOX kindlasummaline makse Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse ühikumäär on järgmine: 1.1. Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse puhul 70 eurot hektari kohta aastas. 1.2. Väärtusliku rohumaa turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse puhul 100 eurot hektari kohta aastas. 2.1. Põhjaveekaitse toetuse puhul: kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20%, 180 eurot hektari kohta aastas; kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20%, 85 eurot hektari kohta aastas. 2.2. Väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetuse puhul: kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20%, 220 eurot hektari kohta aastas; kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20%, 110 eurot hektari kohta aastas. 3. Pinnaveekaitse toetuse puhul: kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20%, 220 eurot hektari kohta aastas; kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20%, 100 eurot hektari kohta aastas. Arvutusmeetod Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud Põllumajandusuuringute Keskus . Turvas- ja erodeeritud mulla toetusega ning põhjaveekaitse toetusega hüvitatakse põllukultuuride asendamisest rohumaaga ja glüfosaadi kasutamise keelust tekkiv saamata jäänud tulu ning rohumaa rajamise ja mullaproovide võtmisega kaasnevad kulud. Pinnaveekaitse toetuse ja väärtusliku püsirohumaa kohta makstava toetuse puhul võetakse saamata jäänud tuluna arvesse võetud ka taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise mittekasutamise mõju ettevõtte majandusnäitajatele (nt s öödaväärtuse kahanemine) . Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse nõudeid täites on arvestuslik saamata jäänud tulu ja lisakulu keskmiselt 119,1 eur/ha/a, millest toetusega kompenseeritakse 58,8%. Samas ei ole neid arvestusi tehtud mullaliigi põhiselt (aluseks on põllukultuuride ja rohumaade keskmine kattetulu) ja saamata jäänud tulu on teatud muldadel nende taimekasvatuseks sobivust arvesse võttes väiksem (või ka suurem). Näiteks on turvasmuldade puuduseks, mis mõjutab nende sobivust taimekasvatuseks sügisene liigvesi ja kesksuvine veepuudus, kaaliumipuudus ja vähene fosfori sidumise võime ning ebasoodne soojusrežiim (soojenevad aeglaselt). Väärtuslikul püsirohumaal on saamata jäänud tulu ja lisakulutused maa rohumaa all hoidmise ning väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise keelust tulenev söödaväärtuse kahanemine kokku 153,6 eur/ha, millest toetusega hüvitatakse 100 eur/ha ehk 65,1%. Veekaitseliselt tundlikes piirkondades on sageli viljakad mullad ning põllumeeste ootused saagi suurusele on seetõttu Eesti keskmisega (ja ka turvasmuldadega) võrreldes suuremad. Seetõttu on asjakohane tootjaid täiendavaid piiranguid kaasa toovate skeemidega liitumiseks rahaliselt kõrgemate toetusmääradega motiveerida. Maa rohumaana hoidmisel erineb põllukultuuride ja söödakultuuride kattetulu ligi kaks korda, mistõttu kehtestatakse põhjavee- ja pinnaveekaitse toetuse puhul põllumajandusliku majapidamise rohumaade osakaalu arvestades kaks erinevat toetuse ühikumäära. Ühikumäär sõltub sellest, mitu protsenti asjakohasel kohustuseaastal rohumaa kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast moodustab. Perioodil 2014 – 2020 kehtinud piirkondliku veekaitsetoetuse määr, mis oli olenevalt ettevõtte rohumaade kogupindalast kas 70 või 130 eurot/ha ja mida maksti nitraaditundlike alade põhjavee kaitseks, ei olnud põllumajandustootjatele kohustuse võtmiseks piisavalt motiveeriv. 2019. a taotleti kõrgema määraga toetust vaid 30,74 hektari ja madalama määraga toetust 288,54 hektari kohta . Seda silmas pidades kehtestatakse sel perioodil eelmisega võrreldes kõrgemad toetusmäärad (vastavalt 85 ja 180 eur/ha). Põhjaveekaitse toetuse nõuete täitmise juures esineb taimekasvatusettevõtetel, kus rohumaid on kuni 20%, põllukultuuride asemel maa kohustuseperioodi jooksul rohumaana hoidmise ja glüfosaadi kasutamise keelu tõttu arvestuslik saamata jäänud tulu ning mullaproovide jm lisakulu keskmiselt 245,98 eur/ha, millest toetusega kompenseeritakse 73,18%. Sega- ja loomakasvatusettevõtetel, kus rohumaid on üle 20%, kaasnevad selle toetuse nõuete täitmisega saamata jäänud tulu ja lisakulu keskmiselt 130,22 eur/ha, millest toetusega kompenseeritakse 65,27%. Pinnaveekaitse toetuse aluse maa puhul ei tohi väetisi ja taimekaitse vahendeid üldse kasutada, mis kitsendab märkimisväärselt taimekasvatust neil aladel. Seetõttu makstakse nende alade kohta veekaitselise kohustuse võtmise eest toetust olenevalt ettevõtte rohumaade kogupindalast kas 100 või 220 eur/ha. Toetuse nõuete täitmise juures esineb taimekasvatusettevõtetel, kus rohumaid on kuni 20%, põllukultuuride asemel maa kohustuseperioodi jooksul rohumaana hoidmise, taimekaitsevahendite ja mineraalväetiste mittekasutamisega (söödaväärtuse kahanemine) tõttu arvestuslik saamata jäänud tulu ning rohumaade rajamisest tekkiv lisakulu ja saamata jäänud tulu kokku keskmiselt 226,03 eur/ha, millest toetusega kompenseeritakse 97,33%. Sega- ja loomakasvatusettevõtetel, kus rohumaid on üle 20%, kaasnevad selle toetuse nõuete täitmisega saamata jäänud tulu ja lisakulu keskmiselt 154,67 eur/ha, millest toetusega kompenseeritakse 64,65%. Täiendavad selgitused 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Millised on sekkumise kohustuste tüübid? FORMCHECKBOX tulemuspõhine ( võimalusega võtta ja valida ) FORMCHECKBOX juhtimispõhine ( võimalusega võtta ja valida ) FORMCHECKBOX ühendatud ( juhtimis- ja tulemuspõhine ) Palun selgitage toetusesaajate kohustusi ja võimalusi seoses sekkumise raames toodud kohustustega Toetuse saajal on õigus kohustust üle anda. Maa rohumaana hoidmise korral jätkub sellise maa püsirohumaaks muutumise arvestus, mis enne kohustuseperioodi algust ei olnud kasutuses püsirohumaana, pärast kohustuseperioodi lõppu. Mis on lepingute kestus? Sekkumisega võtab toetuse taotleja maatüki põhiselt viieaastase kohustuse . 10 WTO nõuete täitmine WTO põllumajanduslepngu 2. lisa punkt 12 - toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga . 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(3)(b) - Maksed artikli 70 ja artikli 72 alusel makstavateks toetusteks, mittetootlike investeeringute toetamiseks vastavalt artiklile 73, Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade toetamiseks vastavalt artikli 77 lõike 1 punktile a ning programmi LEADER jaoks vastaval t artikli 77 lõike 1 punktile b 80,00% 20,00% 80,00% EE - Eesti 91(3)(b) - 70 - Artikli 70 kohased maksed 80,00% 20,00% 80,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS KK4.1 - Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; Ei ÜS KK4.2 - Väärtusliku rohumaa turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; Ei ÜS KK4.3 - Põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20% Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; Ei ÜS KK4.4 - Põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; Ei ÜS KK4.5 - Väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20% Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; Ei ÜS KK4.6 - Väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20% Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; Ei ÜS KK4.7 - Pinnaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20% Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; Ei ÜS KK4.8 - Pinnaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20% Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS KK4.1 - Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus Toodud eelpool ÜS KK4.2 - Väärtusliku rohumaa turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus Toodud eelpool ÜS KK4.3 - Põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20% Toodud eelpool ÜS KK4.4 - Põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle Toodud eelpool ÜS KK4.5 - Väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20% Toodud eelpool ÜS KK4.6 - Väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20% Toodud eelpool ÜS KK4.7 - Pinnaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20% Toodud eelpool ÜS KK4.8 - Pinnaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20% Toodud eelpool 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS KK4.1 - Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 70,00 70,00 70,00 70,00 70,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 19 500,00 21 300,00 22 200,00 23 100,00 24 000,00 0,00 110 100,00 ÜS KK4.2 - Väärtusliku rohumaa turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 500,00 700,00 800,00 900,00 1 000,00 0,00 3 900,00 ÜS KK4.3 - Põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20% (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 180,00 180,00 180,00 180,00 180,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK4.4 - Põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 85,00 85,00 85,00 85,00 85,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK4.5 - Väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20% (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 220,00 220,00 220,00 220,00 220,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK4.6 - Väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20% (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 110,00 110,00 110,00 110,00 110,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK4.7 - Pinnaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20% (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 220,00 220,00 220,00 220,00 220,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK4.8 - Pinnaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20% (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A KOKKU O.14 (ühik: Hektarid) Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 3 896 923,00 4 394 392,00 4 682 877,00 4 971 361,00 5 259 846,00 0,00 23 205 399,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 3 117 538,40 3 515 513,60 3 746 301,60 3 977 088,80 4 207 876,80 0,00 18 564 319,20 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 KK5 - Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus Sekkumise kood (liikmesriik) KK5 Sekkumise nimetus Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus Sekkumise liik ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused Ühine väljundnäitaja O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah ÖK tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V4. 3 Suurendada süsiniku sidumist muldades , kaitsta muldade orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suuremat tähelepanu turvasmuldade kaitsele 1 Jah V5.1 Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele 1 Jah V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah V6.1 M ahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine 1 Jah V6.2 Elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine 1 Jah V6. 6 S oodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid 2 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.14 Põllumajandusmaa os akaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säi litada süsiniku säilitamine/või seda parandada (sh püsirohumaa, pü siva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal) R.19 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega) R.21 Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal R.31 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohu stustega, mille abil toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sh suure loodusväärtusega põllumajandustavad 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise eesmärk on säilitada kõrge bioloogilise väärtusega püsirohumaid, kus on kujunenud või säilinud looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused liigirikkuseks. Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus on mõeldud väljaspool kaitstavaid alasid asuvatele pärandniitudele ja ekspertide poolt väärtuslikuks püsirohumaaks inventeeritud püsirohumaadele. Pärandniit ehk poollooduslik kooslus on pikaajalise inimtegevuse (niitmise, karjatamise ja puittaimestiku struktuuri kujundamise) mõjul kujunenud loodusliku elustikuga ala, mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ning on niidetav või karjatatav. Väärtuslikud püsirohumaad on kõrge loodusväärtusega püsirohumaad, kus on kujunemas looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused kõrgema liigirikkuse kujunemiseks. Väljaspool kaitstavaid alasid asuvate pärandniitude seisundist puudub terviklik ülevaade. ÜPT toetuse abil on võimalik võtta kasutusele heas seisus looduslikke rohumaid, kuid puuduvad toetusmeetmed, mis tagaksid nende püsirohumaana säilimise ja õigete hooldusvõtetega majandamise. Vajalik on kõrge bioloogilise väärtusega püsirohumaad kaardistada, inventeerida ja tagada meetmed nende säilimiseks ning põllumajandusmaa elurikkuse ja sidususe suurendamiseks. Oluline on selliste väärtuslike püsirohumaade roll ka kliimamuutustega kohanemisel ja orgaanilise süsiniku sidumisel muldadesse. Toetusega suunatakse hoidma kõrge loodusväärtusega rohumaid rohukamaras ja neid mitte uuendama, et säiliks ja taastuks looduslik taimestik. Taimestiku liigilise mitmekesisuse säilitamiseks on soovitatav biomass püsirohumaalt ära viia. Looduslikku liigilist mitmekesisust aitab tagada väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise keeld. Elurikkuse hoidmiseks on soovitatav hilisem niitmise algusaeg ning loodussõbralikud niitmisvõtted. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Toetuse saajad on põllumajandustootjad ja teised toetuse taotlejad. Toetuskõlblikkuse tingimused Toetust võib taotleda vähemalt 0,3 ha suuruse püsirohumaa kohta. Toetust makstakse püsirohumaa kohta, mis on ekspertide poolt inventeeritud väljaspool kaitstavaid alasid asuv pärandniit või väärtuslik püsirohumaa. Toetust ei maksta poolloodusliku koosluse toetuse õiguslikele aladele. Toetust ei maksta maale, mille kohta taotleja taotleb mulla- ja veekaitse toetust. Kohustuse pikkuseks on viis järjestikust kalendriaastat. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Sekkumise põhitegevuse nõuded Pärandniidud väljaspool kaitstavaid alasid ja väärtuslikud püsirohumaad hoitakse kohustuseperioodi kestel rohukamaras. Rohukamara all hoidmine tähendab, et maad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita, freesita ega teostata muid töid, mis kahjustavad rohukamarat. Väljaspool kaitstavaid alasid asuvate pärandniitude ja väärtuslike püsirohumaade uuendamine on keelatud. Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine on keelatud. Rohukamara kahjustamine ülekarjatamisega on keelatud. Rohumaa hekseldamisele seatakse ajaline piirang, mis kehtestatakse ministri määrusega. Sekkumise lisategevuse nõuded Tulemuspõhise lisategevuse saamise tingimusi ja hindamise metoodikat pilooditakse LIFE-IP projekti ForEst&FarmLand/Loodusrikas Eesti raames; https://life.envir.ee/life-ip-forestfarmland. O14 Milline maa on toetusõiguslik? FORMCHECKBOX ÜPP kava jaoks määratletud põllumajandusmaa FORMCHECKBOX Põllumajanduseks kasutatav maa põllumajandusmaal ja mujal FORMCHECKBOX Mittepõllumajandusmaa 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus HPK1 Püsirohumaa ja põllumaa suhtarvu säilitamine, mille kohaselt tuleb säilitada püsirohumaade pindala, et vältida rohumaade suuremahulist muutmist põllumaaks ning kaitsta ja säilitada olemasolevaid püsirohumaid. HPK9 Natura 2000 võrgustiku alal asuva 100% turvasmuldadega keskkonnatundliku püsirohumaa ning nimetatud alal asuva pärandniidu ja inventeeritud väärtusliku püsirohumaa kasutusotstarvet ei tohi muuta ega üles künda Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu Taotleja täidab põlluraamatut vastavalt v eeseadusele . HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega Taotleja täidab põlluraamatut vastavalt Veeseadusele . HPK1: Püsirohumaa ja põllumaa suhtarvu säilitamine, mille kohaselt tuleb säilitada püsirohumaade pindala, et vältida rohumaade suuremahulist muutmist põllumaaks ning kaitsta ja säilitada olemasolevaid püsirohumaid. HPK 9: Natura 2000 võrgustiku alal asuva 100% turvasmuldadega keskkonnatundliku püsirohumaa ning nimetatud alal asuva pärandniidu ja inventeeritud väärtusliku püsirohumaa kasutusotstarvet ei tohi muuta ega üles künda. 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid FORMCHECKBOX IACS FORMCHECKBOX Mitte-IACS IACSi osa Makse liik FORMCHECKBOX ühikuhind lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal FORMCHECKBOX sisaldab tehingukulusid FORMCHECKBOX ühekordne makse FORMCHECKBOX kindlasummaline makse Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Põhitegevused: ÜS KK5.1 - Pärandniit väljaspool kaitstavaid alasid 80 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK5.2 - V äärtuslik püsirohumaa 50 eurot hektari kohta aastas. Lisategevus: ÜS KK5.3 - Tulemuspõhine lisategevus 10 eurot hektari kohta aastas. Arvutusmeetod Ühik uhindade arvutused on teinud Põllumajandusuuringute Keskus eeldusel, et 75% maadest karjatatakse ja 25% niidetakse. Saamata jäänud tulu tulenevalt loomade kaaluiibe langusest on 61 eur/ha, lisakulu parasiiditõrjele 8,00 eur/ha, saamata jäänud tulu mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise keelust on 60,00 eur/ha, alade inventeerimine ekspertide poolt 1,43 eur/ha, kulud kokku 130,43 eur/ha. Väljaspool kaitstavaid alasid asuval pärandniidul kompenseeritakse sellest 80 eur/ha ehk 61,3% ja väärtuslikul püsirohumaal 50 eur/ha ehk 38,3%. Lisategevuse tulemuspõhise toetuse taotlemisel kompenseeritaks kulud 100%. Täiendavad selgitused 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Millised on sekkumise kohustuste tüübid? FORMCHECKBOX tulemuspõhine ( võimalusega võtta ja valida ) FORMCHECKBOX juhtimispõhine ( võimalusega võtta ja valida ) FORMCHECKBOX ühendatud ( juhtimis- ja tulemuspõhine ) Palun selgitage toetusesaajate kohustusi ja võimalusi seoses sekkumise raames toodud kohustustega Toetust ei maksta poolloodusliku kooslu se toetuse õiguslikele aladele. Toetust ei maksta maale, mille kohta taotleja taotleb mulla- ja veekaitse toetust. Toetuse saajal on õigus kohustust suurendada, vähendada, asendada ja üle anda. Mis on lepingute kestus? Kohustuse pikkuseks on viis järjestikust kalendriaastat. 10 WTO nõuete täitmine WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 - toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(3)(b) - Maksed artikli 70 ja artikli 72 alusel makstavateks toetusteks, mittetootlike investeeringute toetamiseks vastavalt artiklile 73, Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade toetamiseks vastavalt artikli 77 lõike 1 punktile a ning programmi LEADER jaoks vastaval t artikli 77 lõike 1 punktile b 80,00% 20,00% 80,00% EE - Eesti 91(3)(b) - 70 - Artikli 70 kohased maksed 80,00% 20,00% 80,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS KK5.1 - Pärandniit väljaspool kaitstavaid alasid Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.14; R.19; R.21; R.31; Ei ÜS KK5.2 - Väärtuslik püsirohumaa Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.14; R.19; R.21; R.31; Ei ÜS KK5.3 - Tulemuspõhine lisategevus Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.14; R.19; R.21; R.31; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS KK5.1 - Pärandniit väljaspool kaitstavaid alasid Toetust makstakse 80 eurot hektari kohta aastas. Ühikuhindade arvutused on teinud PMK eeldusel, et 75% maadest karjatatakse ja 25% niidetakse. Saamata jäänud tulu tulenevalt loomade kaaluiibe langusest on 61 eur/ha, lisakulu parasiiditõrjele 8,00 eur/ha, saamata jäänud tulu mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise keelust on 60,00 eur/ha, alade inventeerimine ekspertide poolt 1,43 eur/ha, kulud kokku 130,43 eur/ha. Väljaspool kaitstavaid alasid asuval pärandniidul kompenseeritakse sellest 80 eur/ha ehk 61,3% . ÜS KK5.2 - Väärtuslik püsirohumaa Toetust makstakse 50 eurot hektari kohta aastas. Ühikuhindade arvutused on teinud PMK eeldusel, et 75% maadest karjatatakse ja 25% niidetakse. Saamata jäänud tulu tulenevalt loomade kaaluiibe langusest on 61 eur/ha, lisakulu parasiiditõrjele 8,00 eur/ha, saamata jäänud tulu mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise keelust on 60,00 eur/ha, alade inventeerimine ekspertide poolt 1,43 eur/ha, kulud kokku 130,43 eur/ha. V äärtuslikul püsirohumaal kompenseeritakse sellest 50 eur/ha ehk 38,3%. ÜS KK5.3 - Tulemuspõhine lisategevus Toetust makstakse 10 eurot hektari kohta aastas. Tulemuspõhise lisategevuse saamise tingimusi ja hindamise metoodikat pilooditakse LIFE-IP projekti ForEst&FarmLand/Loodusrikas Eesti raames; https://life.envir.ee/life-ip-forestfarmland . T ulemuspõhise lisategevuse toetuse taotlemisel kompenseeritaks kulud 100%. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS KK5.1 - Pärandniit väljaspool kaitstavaid alasid (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 80,00 80,00 80,00 80,00 80,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 9 600,00 10 000,00 12 000,00 13 500,00 14 000,00 59 100,00 ÜS KK5.2 - Väärtuslik püsirohumaa (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 9 600,00 10 000,00 12 000,00 13 600,00 14 000,00 59 200,00 ÜS KK5.3 - Tulemuspõhine lisategevus (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Toetusesaajad) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A KOKKU O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 19 200,00 20 000,00 24 000,00 27 100,00 28 000,00 118 300,00 O.14 (ühik: Toetusesaajad) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 1 313 000,00 1 380 000,00 1 649 300,00 1 850 000,00 1 920 000,00 8 112 300,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 1 050 400,00 1 104 000,00 1 319 440,00 1 480 000,00 1 536 000,00 6 489 840,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 KK6 - Pärandniidu hooldamise toetus Sekkumise kood (liikmesriik) KK6 Sekkumise nimetus Pärandniidu hooldamise toetus Sekkumise liik ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused Ühine väljundnäitaja O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah ÖK tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V4. 3 Suurendada süsiniku sidumist muldades , kaitsta muldade orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suuremat tähelepanu turvasmuldade kaitsele 1 Jah V6.1 M ahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine 1 Jah V6.2 Elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine 1 Jah V6. 6 S oodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid 2 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.14 Põllumajandusmaa os akaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säi litada süsiniku säilitamine/või seda parandada (sh püsirohumaa, pü siva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal) R.31 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohu stustega, mille abil toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sh suure loodusväärtusega põllumajandustavad R.33 Toetatud kohustustega hõlmatud Natura 2000 alade osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise eesmärk on säilitada pärandniite ehk poollooduslikke kooslusi ja seeläbi liigirikkust kogu põllumajandusmaal. Oluline roll on pärandniitudel ka kliimamuutustega kohanemisel ja orgaanilise süsiniku sidumisel muldadesse. Pärandniit ehk poollooduslik kooslus on pikaajalise inimtegevuse (niitmise, karjatamise ja puittaimestiku struktuuri kujundamise) mõjul kujunenud loodusliku elustikuga ala, mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ning on niidetav või karjatatav. Iga pärandniidu kohta on üks põhitegevus, milleks on kas niitmine või karjatamine. Lisaks põhitegevusele võib taotleja taotleda toetust ühe või mitme üheaastase lisategevuse eest. Liigikaitseliselt oluliste rannaalade lisategevuse jaoks on eksperdid välja valinud pärandniidud, kus asuvad olulised kurvitsaliste, sh niidurüdi pesitsusalad. Lisategevuse eesmärgiks on suunata need kooslused hooldusesse ning tagada nendel aladel kõrgem hoolduskvaliteet. Lisategevus pärandniidu käsitsi või hobuniidukiga niitmine toetab väikeste ja raskesti hooldatavate pärandniitude niitmist ning traditsiooniliste töövõtete säilimist. Väikesed pärandniidud on olulised maastiku sidususe säilitamisel. Lisategevusega laiule või väikesaartele toetatakse ilma püsiva praamiühenduseta väikesaartel ja laidudel asuvate pärandniitude hooldamist. Lisategevuse koosluse või liigi seisundi parendamiseks saab võtta juhul, kui pärandniidul on vaja teha lisatöid, et kaitsealuse koosluse või liigi seisundit parandada. Lisategevusega väärtuste hindamise eest tulemuspõhise toetuse taotlemisel testitakse tulemuspõhise toetuse metoodikat. Piloottegevusena töötatakse projekti LIFE-IP ForEst&FarmLand/Loodusrikas Eesti raames välja viieaastane tulemuspõhine pärandniidu hooldamise toetus koos metoodikaga. K oostöös teadlastega katsetatakse uusi innovaatilisi lahendusi pi lootaladel umbes 500-l hektaril, kus t aotleja hindab pärandniitu vastavalt väljatöötatud metoodikale. Tulemuspõhise tege vuse valimisel võib niitmise, karjatamise ja koosluse parendamise lisategevuse nõudeid kooskõlastatult Keskkonnaametiga pilootaladel muuta . Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Toetuse saajad on põllumajandustootjad ja teised pärandniidu majandajad. Toetuskõlblikkuse tingimused Pärandniidu hooldamise kohustuse kestus on viis järjestikust kalendriaastat. Taotleja või tema esindaja, kes tegeleb pärandniidu hooldamisega, peab osalema Keskkonnaameti korraldatud pärandniidu hooldamise koolitusel hiljemalt esimesel kohustuseaastal. Toetust võib taotleda vähemalt 0,1 hektari suuruse EELISesse kantud pärandniidu kohta, mis asub looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 5 ja 6 nimetatud kaitstaval loodusobjektil või Rebala muinsuskaitsealal. Toetusõiguslikuks loetakse ala, mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ja on niidetav või karjatatav või mille taastamine on lõppenud ja kus on loodud tingimused niidutaimestiku kujunemiseks. Toetusõiguslikuks ei loeta kadakatega pärandniite, kui sealsete puittaimede liituvus on suurem kui 0,5. Toetusõiguslikuks ei loeta puisniite ja puiskarjamaid, kui sealsete puittaimete liituvus on suurem kui 0,7. Kui kadakad ja muu puittaimestik kasvab nii, et ala on takistusteta ülepinnaliselt hooldatav ning on olemas niidule omane rohttaimestik, siis võib kadakatega pärandniitudel liituvus olla suurem kui 0,5 ning puisniidul ja puiskarjamaal suurem kui 0,7. Toetusõigusliku maa hulka arvatakse: kuni kahe meetri laiused maastiku joonelemendid; pinnastee; küün, kiviaed, loomade varjualune; kuni 0,5 hektari suurused puude ja põõsaste grupid, mis on selgelt eristatavad ja mille kogupindala ei ületa 15% pärandniidu pindalast; kuni 0,5 hektari suurused väikeveekogud, vanajõed ja teised looduslikud taimestikuta alad ja mille kogupindala ei ületa 15% pärandniidu pindalast; rannaniidul kõik sellised ala osad, kus taimestik puudub, olenemata ala osa suurusest, välja arvatud taimestiku piirist mere poole jäävad liiva- ja kliburannad; roostik, mis ei ole puitunud; tingimuslikkuse maastikuelemendid. Toetust ei anta pärandniidu kohta, mille kohta taotletakse samaaegselt sama tegevuse eest loodushoiutoetust, strateegiakava muud keskkonnatoetust või ökokava toetust, välja arvatud mahepõllumajanduse ökokava toetus. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Sekkumise põhitegevuse nõuded Pärandniitu hooldatakse niitmise või karjatamise teel vastavalt sellele, mis on antud kooslusel lubatud. Üks kord viie aasta jooksul võib jätta pärandniidu hooldamata ehk võtta puhkeaasta, kui samal ajal on tagatud, et elupaik on heas seisus. Keskkonnaamet võib vastavalt oma pädevusele määrata sekkumislehes toodust erinevaid hooldamisnõudeid. Taotleja täidab viieaastase kohustuseperioodi jooksul põhitegevuse nõudeid ja lisaks võib ta võtta igal aastal ühe aasta pikkuseid lisategevusi. Sekkumise põhitegevuse nõuded pärandniitudele, mida hooldatakse niitmise teel Keskkonnaamet määrab vajadusel niitmise algusaja. Kui Keskkonnaamet ei ole niitmise algusaega määranud, siis võib niita endale sobival ajal. Kui alal esineb keskkonnaregistrisse kantud kaitsealuse maas pesitseva linnuliigi elupaik, siis on alal lubatud niita alates 15. juulist. Kui taotleja kõik niidetavad alad jäävad kaitsealuse maas pesitseva linnuliigi esinemisalale, siis võib Keskkonnaameti nõusolekul niita ka enne 15. juulit, kuid mitte enam kui 20% taotleja niidetavatel aladel. Niidetaval pärandniidul tuleb jätta 5–30% alast niitmata. Kui ala ohustab seisundi halvenemine, tuleb terve ala ära niita. Niidetav pärandniit peab olema niidetud ja niide kokku kogutud 1. septembriks, kui Keskkonnaamet ei näe ette teisiti. Kokku kogutud niide peab olema alalt ära viidud niitmisele järgneva aasta 1. aprilliks, kui Keskkonnaamet ei näe ette teisiti. Niidetaval pärandniidul on hekseldamine keelatud, välja arvatud koosluse seisundi parendamise lisategevuse osana ja puisniidu taastamisjärgsel hooldamisel. 2. Sekkumise põhitegevuse nõuded pärandniitudele, mi da hooldatakse karjatamise teel Rannaaladel tuleb alustada karjatamisega hiljemalt 31. mail, kui Keskkonnaamet ei näe ette teisiti. Karjatamise tulemusena peab kogu taotletaval alal olema visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal toitunud selliselt, et rohustu on vähemalt 50 protsendi ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud. Karjatamise tulemus peab olema saavutatud 1. oktoobriks, kui Keskkonnaamet ei näe ette teisiti. Loomade lisasöötmine pärandniidul on keelatud. Juhul kui alal niidetakse enne karjatamist, kehtivad lisaks karjatamise nõuetele ka niitmise nõuded. Karjatatavat pärandniitu võib üle niita või hekseldada, kui karjatamise tulemus on saavutatud ning Keskkonnaametit on karjatamisjärgse niitmise või hekseldamise soovist teavitatud. 3. Tulemuspõhine viieaastane piloottegevus Koostöös teadlastega katsetatakse uusi innovaatilisi lahendusi pilootaladel umbes 500-l hektaril. Taotleja hindab pärandniitu vastavalt väljatöötatud metoodikale. Tulemuspõhise tegevuse valimisel võib niitmise , karjatamise ja koosluse parendamise lisategevuse nõudeid kooskõlastatult Keskkonnaametiga pilootaladel muuta. Tulemuspõhise tegevuse valimisel ei saa võtta lisategevust väärtuste hindamise eest. Toetuse saamise tingimusi ja hindamise metoodikat pilooditakse projekti LIFE-IP ForEst&FarmLand/Loodusrikas Eesti raames; https://life.envir.ee/life-ip-forestfarmland. Sekkumise lisategevuse nõuded Lisategevuse toetust saab võtta ainult sellele pärandniidule, kuhu on võetud põhitegevuse toetust. Kõiki lisategevusi võib võtta igal kohustuseperioodi aastal. Lisategevust saab võtta pärandniidu põhiselt. 1. Lisategevus liigikaitseliselt olulistel rannaaladel Lisategvust saab võtta pärandniitudele, mida hooldatakse karjatamise teel. Toetusõiguslikud on EELISesse kantud liigikaitseliselt olulised rannaalad. Karjatamise tulemusena peab kogu taotletaval alal olema visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal toitunud selliselt, et rohustu on vähemalt 75 % ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud. 2. Lisategevus väärtuste hindamise eest Pärandniidule on võimalik kuni kolmel aastal kohustuseperioodi jooksul taotleda täiendavat tulemuspõhist toetust. Lisategevust saab võtta pärandniitudele, mida hooldatakse kas niitmise või karjatamise teel. Taotleja hindab pärandniitu vastavalt väljatöötatud metoodikale. Lisategvust ei saa võtta, kui põhitegevuseks on tulemuspõhine viieaastane piloottegevus. Toetuse saamise tingimusi ja hindamise metoodikat pilooditakse projekti LIFE-IP ForEst&FarmLand/Loodusrikas Eesti raames (https://life.envir.ee/life-ip-forestfarmland). 3.Lisategevus pärandniidu käsitsi või hobuniidukiga niitmisel Lisategevust saab võtta pärandniitudele, mida hooldatakse niitmise teel. Toetust makstakse taotlejale, kes niidab kogu pärandniidu vikati, trimmeri, hobuse ja hobuniiduki või motoplokiga. Tegevust valides ei kehti niitmise põhitegevuse nõuded, välja arvatud niite kokku kogumise ja alalt ära viimise kuupäevad. 4.Lisategevus laiule või väikesaarele Lisategevust saab võtta pärandniitudele, mida hooldatakse kas niitmise või karjatamise teel. Toetust makstakse taotlejale, kes hooldab pärandniitu laiul või väikesaarel, kus puudub püsiv praamiühendus ja kuhu ei pääse teisiti kui muu veesõidukiga. Lisategevuse toetust makstakse pärandniidu hooldamiseks vajalikeks tegevusteks kuni 100 hektarile. 5. Lisategevus koosluse või liigi seisundi parendamiseks Lisategevust saab võtta pärandniitudele, mida hooldatakse kas niitmise või karjatamise teel. Taotleja valib koosluse või liigi seisundi parendamiseks lisategevuse juhul, kui on vaja teostada ühte või mitut järgmist tegevust: sonnide ja lompide taimestikust puhastamine, puistu kujundamine, mätaste eemaldamine, ebasoovitava taimestiku tõrjumiseks vajalikud täiendavad tööd. Tegevust saab võtta ainult sellele osale pärandniidust, kus konkreetset tegevust on vaja läbi viia. Koosluse või liigi seisundi parendamiseks vajalike täiendavate lisategevuste elluviimiseks on vajalik Keskkonnaameti nõusolek. O14 Milline maa on toetusõiguslik? FORMCHECKBOX ÜPP kava jaoks määratletud põllumajandusmaa FORMCHECKBOX Põllumajanduseks kasutatav maa põllumajandusmaal ja mujal FORMCHECKBOX Mittepõllumajandusmaa 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus HPK1 Püsirohumaa ja põllumaa suhtarvu säilitamine, mille kohaselt tuleb säilitada püsirohumaade pindala, et vältida rohumaade suuremahulist muutmist põllumaaks ning kaitsta ja säilitada olemasolevaid püsirohumaid. HPK9 Natura 2000 võrgustiku alal asuva 100% turvasmuldadega keskkonnatundliku püsirohumaa ning nimetatud alal asuva pärandniidu ja inventeeritud väärtusliku püsirohumaa kasutusotstarvet ei tohi muuta ega üles künda Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu Taotleja täidab põlluraamatut vastavalt Veeseadusele. Vastavalt Loomakaitseseadusele tuleb põllumajanduslooma tervist ja heaolu kontrollida nii sagedasti, kui seda on vaja välditavate kannatuste ärahoidmiseks. Taotleja hoiab pärandniitu heas seisus vastavalt Looduskaitseseadusele. HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega Taotleja täidab põlluraamatut vastavalt Veeseadusele. Vastavalt Loomakaitseseadusele tuleb põllumajanduslooma tervist ja heaolu kontrollida nii sagedasti, kui seda on vaja välditavate kannatuste ärahoidmiseks. Taotleja hoiab pärandniitu heas seisus vastavalt Looduskaitseseadusele. HPK1: Püsirohumaa ja põllumaa suhtarvu säilitamine, mille kohaselt tuleb säilitada püsirohumaade pindala, et vältida rohumaade suuremahulist muutmist põllumaaks ning kaitsta ja säilitada olemasolevaid püsirohumaid. HPK9: Natura 2000 ja 100% turvasmuldadega aladel asuvate keskkonnatundlike püsirohumaade ning Natura 2000 võrgustikku jäävate pärandniitude ja inventeeritud väärtuslike püsirohumaade kasutusotstarvet ei tohi muuta ja neid ei tohi üles künda. 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid FORMCHECKBOX IACS FORMCHECKBOX Mitte-IACS IACSi osa Makse liik FORMCHECKBOX ühikuhind lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal FORMCHECKBOX sisaldab tehingukulusid FORMCHECKBOX ühekordne makse FORMCHECKBOX kindlasummaline makse Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil ÜS KK6.1 - Muu niidu niitmine : ühikumäär on 100 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.2 - Muu niidu niitmine alates 15. juulist : ühikumäär on 150 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.3 - Puisniidu niitmine : ühikumäär on 600 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.4 - Puisniidu taastamisjärgne hooldamine : ühikumäär on 300 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.5 – Karjatamine : ühikumäär on 1 8 5 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.6 - Lisategevus liigikaitseliselt olulistel rannaaladel : ühikumäär on 80 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.7 - Lisategevus käsitsi või hobuniidukiga niitmisel : ühikumäär on 200 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.8 - Lisategevus laiule või väikesaarele : ühikumäär on 10 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.9 - Lisategevus koosluse või liigi seisundi parendamiseks : ühikumäär on 10 0 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.10 - Lisategevus väärtuste hindamise eest tulemuspõhise toetuse taotlemisel : ühikumäär on 10 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.11 - Tulemuspõhine viieaastane piloottegevus : ühikumäär on 15 eurot hektari kohta aastas. Arvutusmeetod Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. Muu niidu niitmisel on arvestatud niitmise ja niite kokku kogumise kulude suurenemist pärandniidul 92,91 eur/ha ja lisakulu keskelt lahku või servast-serva niitmisel 9,84 eur/ha, kulud kokku on 102,75 eur/ha, toetusega kompenseeritakse sellest 100 eur/ha ehk 97%. Muu niidu niitmisel alates 15. juulist on arvestatud niitmise ja niite kokku kogumise kulude suurenemist pärandniidul 92,91 eur/ha ja lisakulu keskelt lahku või servast-serva niitmisel 9,84 eur/ha, sööda väärtuse kahanemist tulenevalt hilisemast niitmisest 105 eur/ha, kulud kokku on 207,75 eur/, toetusega kompenseeritakse sellest 150 eurot ehk 72%. Karjatamisel on arvestatud lisakulu loomade ümberpaigutamisele 26,98 eur/ha, transpordikulu 18,61 eur/ha, parasiiditõrje kulu 13,75 eur/ha, igapäevase joogivee tarnetega seotud kulud 7,29 eur/ha ning loomade kaaluiibe vähenemist 192,60 eur/ha, kulud kokku on 259,23 eur/ha. Sellest kompenseeritakse 185 eur/ha ehk 71%. Puisniidu niitmisel on arvestatud ala eripäradega, niitmine ja niite kokku kogumine puisniidul nõuab eritehnikat ja on aeganõudev, selle kulu on 600 eur/ha, lisandub okste ja võsa eemaldamine ja transpordikulu 137,28 eur/ha, kokku on kulu 737 eur/ha, millest toetusega 600 eur/ ha kompenseeritakse 81%. Puisniidu taastamisjärgsel hooldamisel on arvestatud lisakulu loomade ümberpaigutamisele 26,98 eur/ha, transpordikulu 18,61 eur/ha, parasiiditõrje kulu 13,75 eur/ha, igapäevase joogivee tarnetega seotud kulud 7,29 eur/ha ning loomade kaaluiibe vähenemist 240 eur/ha, kulud kokku on 306,63 eur/ha. Sellest kompenseeritakse 300 eur/ha ehk 97,84%. Lisategevuse liigikaitseliselt olulistel rannaaladel lisakulu loomade ümberpaigutamisele on 38,88 eur/ha, lisakulu loomade suurema nakatumise eest parasiithaigustesse on 13,55 eur/ha, väiksemast kaaluiibest tekkinud saamata jäänud tulu on 165,75 eur/ha, saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 218,18 eur/ha, toetusega 80 eru/ha kompenseeritakse sellest 48,27%. Lisategevusel käsitsi või hobuniidukiga niitmisel on arvestatud tööjõukulu 67,07 eur/ha ja hobuse ja tehnika kulu 150,00 eur/ha, kogukulu on 217,07 eur/ha, millest toetusega 200 eur/ha kompenseeritakse 92%. Laiu või väikesaare lisategevuse puhul on kulu paadile 21,60 eur/ha ja keskmine tööjõukulu 9,72 eru/ha, kogukulu 31,32 eur/ha, millest toetusega 10 eur/ha kompenseeritakse 79%. Lisategevuse väärtuste hindamise eest tulemuspõhise toetuse taotlemisel ja tulemuspõhisel viieaastasel piloottegevusel kompenseeritaks kulud 100%. Koosluse seisundi parendamise lisategevusel on arvestatud tööjõukulu 39,85 eur/ha ja masinakulu 70,50 eur/ha, kogukulu on 110,35 eur/ha ja teotusega 100 eur/ha kompenseeritakse sellest 90,62%. Täiendavad selgitused 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Millised on sekkumise kohustuste tüübid? FORMCHECKBOX tulemuspõhine ( võimalusega võtta ja valida ) FORMCHECKBOX juhtimispõhine ( võimalusega võtta ja valida ) FORMCHECKBOX ühendatud ( juhtimis- ja tulemuspõhine ) Palun selgitage toetusesaajate kohustusi ja võimalusi seoses sekkumise raames toodud kohustustega Toetuse saajal on õigus kohustust suurendada, vähendada ja üle anda. Toetust ei anta pärandniidu kohta, mille kohta taotletakse samaaegselt sama tegevuse eest loodushoiutoetust, strateegiakava muud keskkonnatoetust või ökokava toetust, välja arvatud mahepõllumajanduse ökokava toetus. Mis on lepingute kestus? Pärandniidu hooldamise kohustuse kestus on viis järjestikust kalendriaastat. 10 WTO nõuete täitmine WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 - toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(3)(b) - Maksed artikli 70 ja artikli 72 alusel makstavateks toetusteks, mittetootlike investeeringute toetamiseks vastavalt artiklile 73, Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade toetamiseks vastavalt artikli 77 lõike 1 punktile a ning programmi LEADER jaoks vastaval t artikli 77 lõike 1 punktile b 80,00% 20,00% 80,00% EE - Eesti 91(3)(b) - 70 - Artikli 70 kohased maksed 80,00% 20,00% 80,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS KK6.1 - Muu niidu niitmine Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.14; R.31; Ei ÜS KK6.10 - Lisategevus väärtuste hindamise eest tulemuspõhise toetuse taotlemisel Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.14; R.31; Ei ÜS KK6.11 - Tulemuspõhine viieaastane piloottegevus Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.14; R.31; Ei ÜS KK6.2 - Muu niidu niitmine alates 15. juulist Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.14; R.31; Ei ÜS KK6.3 - Puisniidu niitmine Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.14; R.31; Ei ÜS KK6.4 - Puisniidu taastamisjärgne hooldamine Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.14; R.31; Ei ÜS KK6.5 - Karjatamine Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.14; R.31; Ei ÜS KK6.6 - Lisategevus liigikaitseliselt olulistel rannaaladel Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.14; R.31; Ei ÜS KK6.7 - Lisategevus käsitsi või hobuniidukiga niitmisel Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.14; R.31; Ei ÜS KK6.8 - Lisategevus laiule või väikesaarele Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.14; R.31; Ei ÜS KK6.9 - Lisategevus koosluse või liigi seisundi parendamiseks Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.14; R.31; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS KK6.1 - Muu niidu niitmine ÜS KK6.1 - Muu niidu niitmine: ühikumäär on 100 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. Muu niidu niitmisel on arvestatud niitmise ja niite kokku kogumise kulude suurenemist pärandniidul 92,91 eur/ha ja lisakulu keskelt lahku või servast-serva niitmisel 9,84 eur/ha, kulud kokku on 102,75 eur/ha, toetusega kompenseeritakse sellest 100 eur/ha ehk 97%. ÜS KK6.10 - Lisategevus väärtuste hindamise eest tulemuspõhise toetuse taotlemisel ÜS KK6.10 - Lisategevus väärtuste hindamise eest tulemuspõhise toetuse taotlemisel: ühikumäär on 10 eurot hektari kohta aastas. Lisategevuse väärtuste hindamise eest tulemuspõhise toetuse taotlemisel kompenseeritaks kulud 100%. ÜS KK6.11 - Tulemuspõhine viieaastane piloottegevus ÜS KK6.11 - Tulemuspõhine viieaastane piloottegevus: ühikumäär on 15 eurot hektari kohta aastas. Lisategevuse tulemuspõhisel viieaastasel piloottegevusel kompenseeritaks kulud 100%. ÜS KK6.2 - Muu niidu niitmine alates 15. juulist ÜS KK6.2 - Muu niidu niitmine alates 15. juulist: ühikumäär on 150 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. Muu niidu niitmisel alates 15. juulist on arvestatud niitmise ja niite kokku kogumise kulude suurenemist pärandniidul 92,91 eur/ha ja lisakulu keskelt lahku või servast-serva niitmisel 9,84 eur/ha, sööda väärtuse kahanemist tulenevalt hilisemast niitmisest 105 eur/ha, kulud kokku on 207,75 eur/, toetusega kompenseeritakse sellest 150 eurot ehk 72%. ÜS KK6.3 - Puisniidu niitmine ÜS KK6.3 - Puisniidu niitmine: ühikumäär on 600 eurot hektari kohta aastas. T oetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. Puisniidu niitmisel on arvestatud ala eripäradega, niitmine ja niite kokku kogumine puisniidul nõuab eritehnikat ja on aeganõudev, selle kulu on 600 eur/ha, lisandub okste ja võsa eemaldamine ja transpordikulu 137,28 eur/ha, kokku on kulu 737 eur/ha, millest toetusega 600 eur/ ha kompenseeritakse 81%. ÜS KK6.4 - Puisniidu taastamisjärgne hooldamine ÜS KK6.4 - Puisniidu taastamisjärgne hooldamine: ühikumäär on 300 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. Puisniidu taastamisjärgsel hooldamisel on arvestatud lisakulu loomade ümberpaigutamisele 26,98 eur/ha, transpordikulu 18,61 eur/ha, parasiiditõrje kulu 13,75 eur/ha, igapäevase joogivee tarnetega seotud kulud 7,29 eur/ha ning loomade kaaluiibe vähenemist 240 eur/ha, kulud kokku on 306,63 eur/ha. Sellest kompenseeritakse 300 eur/ha ehk 97,84% . ÜS KK6.5 - Karjatamine ÜS KK6.5 – Karjatamine: ühikumäär on 185 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. Karjatamisel on arvestatud lisakulu loomade ümberpaigutamisele 26,98 eur/ha, transpordikulu 18,61 eur/ha, parasiiditõrje kulu 13,75 eur/ha, igapäevase joogivee tarnetega seotud kulud 7,29 eur/ha ning loomade kaaluiibe vähenemist 192,60 eur/ha, kulud kokku on 259,23 eur/ha. Sellest kompenseeritakse 185 eur/ha ehk 71%. ÜS KK6.6 - Lisategevus liigikaitseliselt olulistel rannaaladel ÜS KK6.6 - Lisategevus liigikaitseliselt olulistel rannaaladel: ühikumäär on 80 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. Lisategevuse liigikaitseliselt olulistel rannaaladel lisakulu loomade ümberpaigutamisele on 38,88 eur/ha, lisakulu loomade suurema nakatumise eest parasiithaigustesse on 13,55 eur/ha, väiksemast kaaluiibest tekkinud saamata jäänud tulu on 165,75 eur/ha, saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 218,18 eur/ha, toetusega 80 eru/ha k ompenseeritakse sellest 48,27%. ÜS KK6.7 - Lisategevus käsitsi või hobuniidukiga niitmisel ÜS KK6.7 - Lisategevus käsitsi või hobuniidukiga niitmisel: ühikumäär on 200 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. Lisategevusel käsitsi või hobuniidukiga niitmisel on arvestatud tööjõukulu 67,07 eur/ha ja hobuse ja tehnika kulu 150,00 eur/ha, kogukulu on 217,07 eur/ha, millest toetusega 2 00 eur/ha kompenseeritakse 92%. ÜS KK6.8 - Lisategevus laiule või väikesaarele ÜS KK6.8 - Lisategevus laiule või väikesaarele: ühikumäär on 10 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. Laiu või väikesaare lisategevuse puhul on kulu paadile 21,60 eur/ha ja keskmine tööjõukulu 9,72 eru/ha, kogukulu 31,32 eur/ha, millest toetusega 10 eur/ha kompenseeritakse 79%. ÜS KK6.9 - Lisategevus koosluse või liigi seisundi parendamiseks ÜS KK6.9 - Lisategevus koosluse või liigi seisundi parendamiseks: ühikumäär on 100 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS KK6.1 - Muu niidu niitmine (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 1 505,00 1 723,00 1 962,00 2 170,00 2 300,00 0,00 9 660,00 ÜS KK6.10 - Lisategevus väärtuste hindamise eest tulemuspõhise toetuse taotlemisel (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 10 ,00 10 ,00 10 ,00 10 ,00 10 ,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 500,00 500,00 500,00 1 000,00 1 500,00 0,00 4 000,00 ÜS KK6.11 - Tulemuspõhine viieaastane piloottegevus (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 15,00 15,00 15,00 15,00 15,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 500,00 500,00 500,00 500,00 500,00 0,00 2 500,00 ÜS KK6.2 - Muu niidu niitmine alates 15. juulist (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 5 500,00 5 650,00 5 800,00 6 000,00 6 300,00 0,00 29 250,00 ÜS KK6.3 - Puisniidu niitmine (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 600,00 600,00 600,00 600,00 600,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 1 425,00 1 650,00 1 750,00 1 850,00 1 900,00 0,00 8 575,00 ÜS KK6.4 - Puisniidu taastamisjärgne hooldamine (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 300,00 300,00 300,00 300,00 300,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 75,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00 475,00 ÜS KK6.5 - Karjatamine (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 185,00 185,00 185,00 185,00 185,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 28 020,00 28 410,00 31 045,00 32 680,00 34 400,00 0,00 154 555,00 ÜS KK6.6 - Lisategevus liigikaitseliselt olulistel rannaaladel (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 80,00 80,00 80,00 80,00 80,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 2 500,00 2 760,00 3 300,00 3 700,00 4 000,00 0,00 16 260,00 ÜS KK6.7 - Lisategevus käsitsi või hobuniidukiga niitmisel (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 200,00 200,00 200,00 200,00 200,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 100,00 100,00 150,00 150,00 150,00 0,00 650,00 ÜS KK6.8 - Lisategevus laiule või väikesaarele (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 1 500,00 1 700,00 1 700,00 2 000,00 2 000,00 0,00 8 900,00 ÜS KK6.9 - Lisategevus koosluse või liigi seisundi parendamiseks (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 2 050,00 2 250,00 2 450,00 2 850,00 2 850,00 0,00 12 450,00 KOKKU O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 36 525,00 37 533,00 40 657,00 42 800,00 45 000,00 0,00 202 515,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 7 491 700,00 7 793 450,00 8 460 525,00 8 956 300,00 9 394 000,00 0,00 42 095 975,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 5 993 360,00 6 234 760,00 6 768 420,00 7 165 040,00 7 515 200,00 0,00 33 676 780,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 KK7 - Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus Sekkumise kood (liikmesriik) KK7 Sekkumise nimetus Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus Sekkumise liik ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused Ühine väljundnäitaja O.19. Geneetilisi ressursse toetavate tegevuste või üksuste arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah ÖK tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V6.1 Mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine 1 Jah V6.5 Põllumajandusloomade ja kultuurtaimede geneetilise mitmekesisuse hoidmine 1 Jah V9.11 Kasvatatavate põllu- ja aiakultuuride mitmekesisus, kohalikesse oludesse sobivate sortide olemasolu 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.31 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohu stustega, mille abil toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sh suure loodusväärtusega põllumajandustavad 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Lisaks looduslike taime- ja loomaliikide säilitamisele on bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kohaselt oluline säilitada ka koduloomade ja kultuurtaimede geneetilist mitmekesisust. Geneetiliste ressursside säilitamine on oluline nii bioloogilisest ja kultuurilisest kui ka majanduslikust seisukohast, kuna mitmekesiste tunnustega heterogeensed populatsioonid kannavad endas omadusi, mida on võimalik edukalt kasutada kultuurtõugude ja -sortide aretamisel. Väga oluline on, et erinevaid taimesorte kasvatataks e laialdaselt põllumajandu stootmises ja ei hoitaks ainult säilitamise eesmärgil. Samuti on need seotud meie toidukultuuriga ja mitmekesistavad meie toidulauda. Toetuse eesmärgiks on säilitada kohalike tingimustega kohastunud ja geneetilisest erosioonist ohustatud taimede geneetilist ressurssi, edendada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike taimesortide kasvatamist ning soodustada kohalike puuvilja- ja marjasortidega uute istandike rajamist. Sekkumist rakendatakse hektari- ja taimepõhise toetusena maaelu arengu sekkumisliigi „Keskkonna-, kliima- ja muud majandamiskohustused“ abil. Sekkumine on tegevuspõhine, sellega võetakse puuvilja- ja marjakultuuride kasvatamisel viieaastane kohustus ning põllu- ja köögiviljakultuuride kasvatamisel ühe aastane kohustus kasvatada kohalikke sorte. Sekkumise sihtgrupiks on põllumajandusliku tegevusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik. Kohalike sortide valikul lähtuti seisukohast, et tegu oleks Eesti sordiga, mis on pika ajalooga, kultuuriliselt, etniliselt või geneetiliselt oluline. Valitud sortide toetamise eesmärk ei ole ainult kultuuripärandi hoidmine, vaid need sordid peaksid pakkuma huvi ka tootjale ja tarbijale. Toetatavatel sortidel on selliseid erilisi ja väärtuslikke omadusi, mis võimaldavad neid kasutada nišitoodetena. Praegu ei ole need sordid leidnud laiemat kasutust, kuna on mõne omaduse tõttu (haiguskindlus, käsitsi koristus, võra tüüp, vähene säilivus vms) ebasoosingus. Nimekirja valiti nii rahvaselektsioonisorte, säilitussorte kui ka sordilehes olevaid sorte. Põllukultuuride ja köögiviljakultuuride nimekirja ettepaneku koostasid Eesti Taimekasvatuse Instituut ja põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi programmi hindamiskomisjon. Kohalike puuvilja- ja marjakultuuride sortide nimekirja parandused ja täiendused koostati EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskuse, ettevõtjate ja Eesti Aiandusliidu puuviljanduskomisjoni ettepanekute põhjal. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetuskõlblikkuse tingimused Taotleja kohta Toetust võib taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik. Kohalikku sorti viljapuude ja marjapõõsaste kasvatamise korral peab taotleja aia rajamisel kasutama taimetervise registrisse kantud isikult saadud istutusmaterjali. Kohalikku sorti põllukultuuride kasvatamisel kasutab taotleja üksnes sertifitseeritud seemet või kohalikku sorti köögiviljade kasvatamisel standardseemet. Sertifitseeritud seemne mittesaadavuse korral võib põllukultuuride kasvatamiseks kasutada sama põllukultuuri aretusseemet. Kohalikku sorti kartuli kasvatamisel peab taotleja olema kantud taimekaitseseaduses sätestatud juhul taimetervise registrisse. Taotleja võtab kohustuse täita kohalikku sorti puuvilja- ja marjakultuuri kasvatamise nõudeid taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat ning kohalikku sorti põllu- ja köögiviljakultuuri kasvatamise nõudeid taotluse esitamise kalendriaastal. Maa ja taimede kohta Toetusega hõlmatud maa peab asuma põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris. Toetust võib taotleda põllumajandusmaa kohta, millel kasvatatakse vähemalt ühte sekkumise lisas loetletud kohalikku sorti puuvilja-, marja-, põllu- või köögiviljakultuuri. Teravilja, kaunvilja (va. põlduba ’Helbi’), heintaimede ja kartuli kasvatamisel võib toetust taotleda vähemalt 0,3 hektari suuruse põllu kohta. Kartuli puhul võib kasvatada ühte või mitut kartuli kohalikku sorti minimaalselt 0,3 hektari suurusel põllul. Köögivilja, söödapeedi ja põlduba ’Helbi’ kasvatamisel võib toetust taotleda vähemalt 0,1 hektari suuruse põllu kohta. Kohalikku sorti põllu- ja köögiviljakultuuri kasvatamisel võib toetust taotleda kui minimaalne toetusalune maa on vähemalt järgmise suurusega: teravilja ’Sangaste’ kasvatamise korral 5 ha; kaunviljade (va. põlduba ’Helbi’) kasvatamise korral 1 ha; heintaimede seemnekasvatuse korral 0,3 ha; kartuli kasvatamise korral 0,3 ha; söödapeedi, kaalika, sibula, kapsa ja põldoa ’H elbi’ kasvatamise korral 0,1 ha. Maaeluministril on õigus igal kalendriaastal määrata põllu- ja köögiviljakultuuride maksimaalne toetusalune pindala iga sordi puhul ühe taotleja kohta. Kohalikku sorti puuviljakultuuridele võib toetust taotleda, kui kasvatatakse vähemalt 20 viljapuud vähemalt viiest erinevast sekkumise lisas nimetatud puuviljakultuuri kohalikust sordist. Kohalikku sorti marjakultuuridele võib toetust taotleda, kui kasvatatakse vähemalt 20 marjapõõsast vähemalt kolmest erinevast sekkumise lisas nimetatud marjakultuuri kohalikust sordist. Toetust võib taotleda sekkumise lisas loetletud kohalikku sorti taimede kohta. Sekkumise lisa I Toetatavate põllukultuuride kohalike sortide loetelu Teravili 1. Talirukis ’Sangaste’ Kaunviljad 2. Põlduba ’Jõgeva’ 3. Põlduba ’Helbi’ 4. Põldhernes ’Mehis’ 5. Põldhernes ’Kirke’ Kartul 6. Kartul ’Ando’ 7. Kartul ’Endla’ 8. Kartul ’Jõgeva kollane’ 9. Kartul ’Väike verev’ Söödakultuurid 10.Söödapeet ’Jõgeva Eckendorf’ Liblikõielised heintaimed 11. Valge ristik ’Jõgeva 4’ Kõrrelised heintaimed 12. Aas-rebasesaba ’Haljas’ 13. Sale-haguhein ’Ilo’ 14. Punane aruhein ’Jõgeva 70’ II Toetatavate köögiviljakultuuride kohalike sortide loetelu 1. Harilik sibul ’Jõgeva 3’ 2. Valge peakapsas ’Jõgeva’ 3.Kaalikas ’Kohalik sinine’ 4. Kaalikas ’Kõpu’ III Toetatavate puuvilja- ja marjakultuuride kohalike sortide loetelu Õunapuu 1.‘Aia ilu’ 2.‘Eva kuld’ 3.‘Karlapärl’ 4.‘Krameri tuviõun’ 5.‘Maimu’ 6.‘Meelis’ 7.‘Paide taliõun’ 8.‘Põltsamaa taliõun’ 9.‘Raeda suviõun’ 10.‘Suure-Jaani suveõun’ 11.‘Talipirnõun’ 12. ‘Tallinna pirnõun’ 13. ‘Vahur’ 14. ‘Vambola’ 15. ‘Veiniõun’ 16.‘Pärnu tuviõun” 17.‘Karksi renett” Pirnipuu 18.‘Eesti pirn’ 19.‘Järve’ 20.‘Kägi bergamott’ 21.‘Saaremaa punane’ 22.‘Tartu pirn’ 23. ‘Tervishoiunõunik’ Ploomipuu: 24.‘Amitar’ 25.‘Hiiu sinine’ 26.‘Kihelkonna’ 27.‘Mõisaploom’ 28.‘Noarootsi punane’ 29.‘Polli Emma’ 30.‘Polli viljakas’ 31. ‘Pärnu sinine’ 32.‘Suur Tõll’ 33.‘Tamme sinine’ 34.‘Tartu punane’ 35.‘Vikana’ 36.‘Volli ploom’ 37. ‘Märjamaa” Kirsipuu 38.‘Nõmme liivakirss’ Musta sõstar 39.‘Anneke’ 40.‘Albos’ 41.‘Mede must’ 42.‘Moka’ 43.‘Mulgi must’ 44.‘Musti’ Punane sõstar 45.‘Krameri punane’ 46.‘Kurvitsa 4’ Karusmari 47.‘Aamissepa viljakas’ 48. ‘Jaanike’ 49.‘Polli esmik’ 50. ‘Rae 1’ Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Toetuse saamise nõuded Taotleja peab koostama kohalikku sorti puuvilja- ja marjakultuuride kohta aiaplaani. Taotleja peab kohalikku sorti põllu- ja köögiviljakultuuride kasvatamise korral järgima sordiomaniku kehtestatud minimaalseid agrotehnikanõudeid ja külvisenorme. Taotleja peab kohalikku sorti põllu- ja köögiviljakultuuride kasvatamise korral vältima põllu umbrohtumist. Taotleja kasvatab kohustuseaastal kohalikku sorti põllu- ja köögiviljakultuuri kasvukohal põhikultuurina vähemalt 1. augustini. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu Taotleja peab kandma andmed põllumajandusmaal tehtud tegevuste ja kasvatatavate toetusõiguslike sortide kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse. HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega Põlluraamatu pidamine on baasnõudeks kõikidele kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse saamise nõuetele. 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid FORMCHECKBOX IACS FORMCHECKBOX Mitte-IACS IACSi osa Makse liik FORMCHECKBOX ühikuhind lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal FORMCHECKBOX sisaldab tehingukulusid FORMCHECKBOX ühekordne makse FORMCHECKBOX kindlasummaline makse Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse ühikumäär kohalikku sorti taimede nõuetekohasel kasvatamisel on järgmine: • Talirukis ’Sangaste’ –20 eurot hektari kohta aastas; • Kaunviljad (va. põlduba ’Helbi’) – 5 0 eurot hektari kohta aastas; • Valge ristik ’Jõgeva 4’ –50 eurot hektari kohta aastas; • Sertifitseeritud heintaime seemned –120 eurot hektari kohta aastas; • Kartul –70 eurot hektari kohta aastas; • Kaalikas ja söödapeet , põlduba ’ Helbi ’ –500 eurot hektari kohta aastas; • Valge peakapsas ’Jõgeva’ – 1500 eurot hektari kohta aastas; • Harilik sibul ’Jõgeva 3’ –1200 eurot hektari kohta aastas; • Viljapuud –12 eurot taime kohta aastas; • Marjapõõsad –5 eurot taime kohta aastas. Arvutusmeetod Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Toetusega kompenseeritakse kuni 100% toetuse nõuete täitmisega kaasnevast saamata jäänud tulust ja lisakuludest. Ühikusummade kalkulatsioonides võrreldi kohalikku sorti taimede saagikust tänapäevaste sortidega, arvestati müügihinda ning kus asjakohane võeti arvesse ka täiendavaid koristus- rajamis-, hoolduskulusid ning saagikadu. Kohalikku sorti viljapuude ja marjapõõsaste kasvatamine kompenseeritakse 100%. See aitab kaasa olemasolevate kohalikku sorti taimedega rajatud istandike säilimisele ja uute rajamisele. Kohalikku sorti põllu- ja köögiviljakultuuride kasvatamise nõuete täitmine kompenseeritakse osaliselt, sõltudes kultuurist ja sordist. Täiendavad selgitused Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust saab taotleda sama põllumaa või puuvilja- ja marjakultuuride aluse maa kohta, millele taotletakse ökokava või põllumajanduskeskkonna toetusi. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Millised on sekkumise kohustuste tüübid? FORMCHECKBOX tulemuspõhine ( võimalusega võtta ja valida ) FORMCHECKBOX juhtimispõhine ( võimalusega võtta ja valida ) FORMCHECKBOX ühendatud ( juhtimis- ja tulemuspõhine ) Palun selgitage toetusesaajate kohustusi ja võimalusi seoses sekkumise raames toodud kohustustega Toetuse saajal on õigus kohustust üle anda. Mis on lepingute kestus? Taotleja võtab kohustuse täita kohalikku sorti puuvilja- ja marjakultuuri kasvatamise nõudeid taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat ning kohalikku sorti põllu- ja köögiviljakultuuri kasvatamise nõudeid taotluse esitamise kalendriaastal. 10 WTO nõuete täitmine WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 - toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga . 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(3)(b) - Maksed artikli 70 ja artikli 72 alusel makstavateks toetusteks, mittetootlike investeeringute toetamiseks vastavalt artiklile 73, Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade toetamiseks vastavalt artikli 77 lõike 1 punktile a ning programmi LEADER jaoks vastaval t artikli 77 lõike 1 punktile b 80,00% 20,00% 80,00% EE - Eesti 91(3)(b) - 70 - Artikli 70 kohased maksed 80,00% 20,00% 80,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS KK7.1 - Talirukis ’Sangaste’ kasvatus Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.31; Ei ÜS KK7.10 - Marjapõõsaste kasvatus Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.31; Ei ÜS KK7.2 - Kaunviljade kasvatus (va. põlduba ’Helbi’) Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.31; Ei ÜS KK7.3 - Valge ristiku ’Jõgeva 4’ kasvatus Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.31; Ei ÜS KK7.4 - Sertifitseeritud heintaime seemnete kasvatus Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.31; Ei ÜS KK7.5 - Kartuli kasvatus Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.31; Ei ÜS KK7.6 - Kaalika,söödapeedi ja põlduba ’Helbi’ kasvatus Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.31; Ei ÜS KK7.7 - Valge peakapsas ’Jõgeva’ kasvatus Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.31; Ei ÜS KK7.8 - Söögisibula ’Jõgeva 3’ standardseemne tippsibula kasvatus Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.31; Ei ÜS KK7.9 - Viljapuude kasvatus Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.31; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS KK7.1 - Talirukis ’Sangaste’ kasvatus S aamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 113 eurot, sellest kompenseeritaks e 20 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK7.10 - Marjapõõsaste kasvatus S aamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 5 eurot, sellest kompenseeritakse 5 eurot taime kohta aastas . ÜS KK7.2 - Kaunviljade kasvatus (va. põlduba ’Helbi’) S aamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 86 eurot, sellest kompenseeritakse 5 0 eurot hektari kohta aast as. ÜS KK7.3 - Valge ristiku ’Jõgeva 4’ kasvatus S aamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 59 eurot, sellest kompenseeritaks e 50 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK7.4 - Sertifitseeritud heintaime seemnete kasvatus S aamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 153 eurot, sellest kompenseeritakse 120 eurot hektari kohta aastas . ÜS KK7.5 - Kartuli kasvatus S aamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 648 eurot, sellest kompenseeritakse 70 eurot hektari kohta aastas . ÜS KK7.6 - Kaalika,söödapeedi ja põlduba ’Helbi’ kasvatus Kaalika või söödapeedi kasvatamisel on s aamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 1000 eurot, sellest kompenseeritakse 50 0 eurot hektari kohta aastas. Põlduba ’Helbi’ kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 959 eurot, milles kompenseeritakse 500 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK7.7 - Valge peakapsas ’Jõgeva’ kasvatus S aamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 2301 eurot, sellest kompenseeritakse 1500 eurot hektari kohta aastas . ÜS KK7.8 - Söögisibula ’Jõgeva 3’ standardseemne tippsibula kasvatus S aamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 2025 eurot, sellest kompenseeritakse 1200 eurot hektari kohta aastas . ÜS KK7.9 - Viljapuude kasvatus S aamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 12 eurot, sellest kompenseerita kse 12 eurot taime kohta aastas. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS KK7.1 - Talirukis ’Sangaste’ kasvatus (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK7.10 - Marjapõõsaste kasvatus (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Tegevused) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK7.2 - Kaunviljade kasvatus (va. põlduba ’Helbi’) (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK7.3 - Valge ristiku ’Jõgeva 4’ kasvatus (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK7.4 - Sertifitseeritud heintaime seemnete kasvatus (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 120,00 120,00 120,00 120,00 120,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK7.5 - Kartuli kasvatus (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 70,00 70,00 70,00 70,00 70,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK7.6 - Kaalika,söödapeedi ja põlduba ’Helbi’ kasvatus (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 500,00 500,00 500,00 500,00 500,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK7.7 - Valge peakapsas ’Jõgeva’ kasvatus (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK7.8 - Söögisibula ’Jõgeva 3’ standardseemne tippsibula kasvatus (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 1 200,00 1 200,00 1 200,00 1 200,00 1 200,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK7.9 - Viljapuude kasvatus (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 12,00 12,00 12,00 12,00 12,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Tegevused) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A KOKKU O.19 (ühik: Tegevused) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Hektarid) 0,00 600,00 700,00 800,00 900,00 1 000,00 0,00 4 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 92 150,00 104 565,00 116 980,00 130 278,00 144 459,00 0,00 588 432,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 73 720,00 83 652,00 93 584,00 104 222,40 115 567,20 0,00 470 745,60 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 KK8 - Ohustatud tõugu looma pidamise toetus Sekkumise kood (liikmesriik) KK8 Sekkumise nimetus Ohustatud tõugu looma pidamise toetus Sekkumise liik ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused Ühine väljundnäitaja O.19. Geneetilisi ressursse toetavate tegevuste või üksuste arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah ÖK tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V6.5 Põllumajandusloomade ja kultuurtaimede geneetilise mitmekesisuse hoidmine 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.25 Keskkonnakestlikkuse parandamise toetatud kulukohustustega hõlmatud loomühikute osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise eesmärgiks on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste ja ohustatuks loetud kohalike tõugude säilitamine. Põllumajandusloomade aretuse seaduse kohaselt loetakse tõug või eristatav osa ühte tõugu kuuluvate loomade populatsioonist ohustatuks, kui aretuses kasutatavate emasloomade arv on alla tuhande või isasloomade arv alla kahekümne ja emaslindude arv alla kümne tuhande või isaslindude arv alla tuhande. Tõud, keda Eestis loetakse ohustatuks, on nimetatud maaeluministri 21.12.2018 määruses nr 82 „Põllumajandusloomade ohustatud tõugude loetelu“. Sekkumise kaudu on plaanis toetada kõiki tõuge, kes on sellesse loetellu kantud. Taotleja peab eesti maatõugu veist, eesti vutte, kihnu maalammast, eesti hobust, eesti raskeveohobust, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobust või tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni hobust. Toetust saab taotleda: vähemalt kohustuseaastale eelnenud aastal sündinud või asendamise hetkel vähemalt kuue kuu vanuse eesti maatõugu veise pidamise eest, kui toetuse taotleja peab nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud puhtatõulist tõuraamatu põhiossa kantud eesti maatõugu veist, kelle mõlemad vanemad ja vanavanemad on kantud eesti maatõugu veiste tõuraamatu põhiossa; vähemalt kohustuseaastale eelnenud aastal sündinud või asendamise hetkel vähemalt kuue kuu vanuse eesti hobuse, eesti raskeveohobuse, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobuse ja vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni hobuse pidamise eest, kui toetuse taotleja peab nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud puhtatõulist tõuraamatu põhiosas registreeritud või sinna kantud eesti hobust, eesti raskeveohobust või tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni hobust või tori tõuraamatu TA osa põhiosas registreeritud või sinna kantud tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobust; vähemalt kohustuseaastale eelnenud aastal sündinud või asendamise hetkel vähemalt kuue kuu vanuse eesti raskeveohobuse pidamise eest, kui toetuse taotleja peab nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud, põllumajandusloomade aretuse seadusele vastava eriprogrammi kohaselt saadud ja tõuraamatu lisaosas A registreeritud või sinna kantud eesti raskeveohobust; vähemalt kohustuseaastale eelnenud aastal sündinud või asendamise hetkel vähemalt kuue kuu vanuse kihnu maalamba pidamise eest, kui toetuse taotleja peab nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud puhtatõulist tõuraamatu põhiosas registreeritud või põhiossa kantud kihnu maalammast; eesti vuti pidamise eest, kui toetuse taotleja peab tõutunnistusega või tõendatud päritoluga eesti vutte, kes on individuaalses jõudluskontrollis või keda taotleja peab sugulinnuna ja kes on rühmaviisilises jõudluskontrollis. Jõudluskontrolli tehakse põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud alustel ja korras. Kohustuseaasta jooksul võib taotleja asendada kohustuse all oleva looma teise sama tõugu nõuetekohase loomaga, kaotamata õigust saada toetust taotletud mahus. Asendusloom peab asendamise ajal olema vähemalt kuue kuu vanune. Toetuse saamise tingimustele vastava looma kohta, kelle kohta taotletakse toetust, võib taotleda ka lisatoetust, kui loom on: eesti maatõugu lehm, kes on toetuse taotlemisele eelnenud aastal andnud tõendatud põlvnemisega puhtatõulise järglase, ning vasikas on elussündinud ja andmed tema sünni kohta on kantud põllumajandusloomade registrisse või esitatud jõudluskontrolli läbiviijale; tõuraamatusse kantud eesti maatõugu pull; eesti maatõugu lehmmullikas, kes on sündinud kohustuseaastale eelnenud kolme aasta jooksul; eesti maatõugu lehm, kes on kohustuseaastal jõudluskontrollis põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud alustel ja korras; kohustuseaastale eelnenud aastal puhtatõulise järglase andnud eesti hobuse, eesti raskeveohobuse, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni või tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni mära, kui varss on nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud, varsa põlvnemine on geneetiliselt kontrollitud ning varss on registreeritud tõuraamatu põhiosas; kohustuseaastale eelnenud aastal järglase andnud eesti raskeveohobuse mära, kui varss on nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud, varsa põlvnemine on geneetiliselt kontrollitud ning varss on saadud põllumajandusloomade aretuse seaduse kohase eriprogrammi alusel ja registreeritud tõuraamatu lisaosas A; kohustuseaastale eelnenud aastal puhtatõulise järglase andnud ja enne kohustuseaastat jõudluskontrollis olnud eesti hobuse, eesti raskeveohobuse, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni või tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni täkk, kui täku põlvnemine on geneetiliselt kontrollitud ning varss on registreeritud tõuraamatu põhiosas. Jõudluskontroll peab olema läbi viidud põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud alustel ja korras ning andmed jõudluskontrolli läbiviimise kohta peavad olema kantud hobuslaste registrisse; kohustuseaastale eelnenud aastal järglase andnud ja enne kohustuseaastat jõudluskontrollis olnud eesti raskeveohobuse täkk, kui täku põlvnemine on geneetiliselt kontrollitud ning varss on saadud põllumajandusloomade aretuse seaduse kohase eriprogrammi alusel ja registreeritud tõuraamatu lisaosas A. Jõudluskontroll peab olema läbi viidud põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud alustel ja korras ning andmed jõudluskontrolli läbiviimise kohta peavad olema kantud hobuslaste registrisse; eesti hobuse, eesti raskeveohobuse, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni või tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni noortäkk, kes on sündinud kohustuseaastale eelnenud kolme aasta jooksul; peatõuraamatusse kantud kihnu maalamba jäär; kihnu maalammas, kes on kohustuseaastal jõudluskontrollis põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud alustel ja korras. Kui taotleja taotleb kohustusealuse looma kohta lisatoetust ja soovib looma asendada, kuid asendusloom ei vasta samadele lisatoetuse saamise tingimustele, siis kohustusealuse looma kohta lisatoetust ei maksta. Kui on taotletud lisatoetust puhtatõulise järglase andnud täku kohta, siis ei saa sama täku kohta enam noortäku pidamise lisatoetust taotleda. Hobuse põlvnemise geneetiliseks kontrollimiseks tuleb akrediteeritud laboris läbi viia geneetiline ekspertiis enne taotlemise aasta taotlemisperioodi. Geneetilise ekspertiisiga kontrollitakse, kas põlvnemisandmed on mõlema vanemlooma osas õiged. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Toetust antakse põllumajandustootjatele ja teistele füüsilistele isikule, juriidilistele isikule ja juriidilise isiku staatuseta ühendustele. Toetuskõlblikkuse tingimused Taotleja võtab kohustuse täita ohustatud tõugu looma pidamise toetuse nõudeid taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat. Iga ohustatud loomatõu puhul algab eraldi kohustus. Uus kohustus ei alga selle tõu kohta, mille kohta taotlejal juba on eelmise maaelu arengukava või käesoleva strateegiakava raames ohustatud tõugu looma pidamise kehtiv kohustus. Samal ajal ei või taotlejal olla MAK 2014 –2020 ja ÜPP strateegiakava 2023 –2027 ohustatud tõugu looma pidamise toetuse kohustust. MAK 2014–2020 raames ohustatud tõugu loomade kohta võetud kohustuse võib asendada ÜPP strateegiakava 2023 –2027 kohustusega. Loomade/lindude arv, kelle kohta toetust taotletakse, võib kohustuseperioodi jooksul aastati varieeruda, kuid ei tohi olla väiksem minimaalsest kohustuse suurusest, mis kehtest atakse maaeluministri määruses. Taotleja, kes taotleb toetust eesti vuttide pidamise eest, peab nende üle arvestust. Arvestuse pidamise täpsem kord kehtestatakse maaeluministri määruses. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid FORMCHECKBOX IACS FORMCHECKBOX Mitte-IACS Mitte-IACSi osa Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Kehtestamise alus Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, EK, EHS, KMKS. Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Toetuse ühikumäära sisse ei ole arvestatud tehingukulu. Arvesse on võetud hobuste söödakulu, veterinaarkulud, värkimise ja rautamise kulu aastas, mis eesti hobusel on keskmiselt 270 €, tori ja eesti raskeveohobusel 366 € aastas. Toetusega hüvitatakse sellest 250 € aastas. Järglase saamiseks tehtavaid kulutused mära kohta (suurem söödakulu, lisasööt ja söödalisandid viljakuse parandamiseks ja tiinuse ajal, veterinaarteenused märale, suurenenud tööjõukulu, varsa identifitseerimine jmt) on keskmiselt 486 € aastas, sellest kompenseeritakse 100 € aastas. Järglase saamiseks tehtavaid kulutused täku kohta (suurem söödakulu, söödalisandid ja vitamiinid viljakuse parandamiseks, veterinaarteenused täkule, suurenenud tööjõukulu) on keskmiselt 637 € aastas, sellest kompenseeritakse 100 € aastas. Noortäku kohta tehtavad lisakulutused (suurem söödakulu, söödalisandid ja vitamiinid, veterinaarteenused, suurenenud tööjõukulu) on keskmiselt 329 € aastas, sellest kompenseeritakse 100 € aastas. Madalamast piimakusest tingituna saamata jäänud tulu piima müügist on Eesti maatõugu veisel teiste veisetõugudega võrreldes 776 € aastas, toetusega hüvitatakse sellest 250 € aastas, jõudluskontrolli tegemise korral hüvitatakse lisaks 250 € aastas. Järglase saamisest tingituna saamata jäänud tulu piima müügist on 139 eurot aastas, sellest hüvitatakse lisatoetusena 100 € aastas. Maatõugu pulli söödakulu aastas on 450 eurot. Pulli pidamisel võib põhitoetusele lisaks saada lisatoetust 200 € aastas. Maatõugu lehmmullika söödakulu aastas maksab 284 eurot, sellest põhitoetusega hüvitatakse 250 € ja lisatoetusega 34 € aastas. Vuti söötmiskulud aastas on 4,99 € ning pidamiskulud 4,93 €, toetusega hüvitatakse 6 €. Lamba söödakulu, veterinaarkulud, pügamise ja allapanu kulud aastas kokku on 81 €, sellest hüvitatakse toetusega 35 € lamba kohta. Jõudluskontrolliga seotud kulud on lamba kohta 50 € aastas, sellest hüvitatakse 35 € aastas. Lisakulu jäära pidamisel (suurem sööda- ja tööjõukulu) on 63 € aastas, sellest kompenseeritakse lisatoetusena 35 € aastas. Kompenseeritakse keskmiselt ligi pool tegelikust saamata tulust või lisakulust võttes arvesse sekkumise eesmärke ja ÜPP strateegiakava eelarvelise piiranguid. Vähemal määral kompenseeritakse varssade saamist, sest see on aretajale ühtlasi ka sissetuleku allikaks. Väiksemas määras on toetatud ka eesti maatõugu veise pidamist, sest kõrge põhitoetus võib soodustada lehmade pidamist ammlehmadena ja viia lihatõugudega ristamisteni, kuid maakarja veised on aretatud eelkõige piimaveise tõuks. Toetus aitab loomade arvu hoida ja suurendada, kuid lisatoetusega soodustatakse tõusisese geneetilise mitmekesisuse suurenemist, vanuselise struktuuri paranemist, tõupuhaste järglaste saamist, põlvnemis- ja toodanguandmete kogumist, tõuraamatu kannete korrektsust ja loomade paremat käsitlemist. Lisatoetust makstakse aretuseks kasutatavate suguloomade eest, kes annavad puhtatõulise järglase, sest ilma puhtatõuliste järglaste arvu suurendamata ei suudeta vähendada tõu ohustatust. Ohustatud tõugu loomade ristamine järglaste saamiseks on tavapärane praktika. Hobuste puhul ristatakse loomi põhikarja täienduseks ja turunõudlusele sobivamate tarbeloomade saamiseks. Väikestes eesti maatõugu veise karjades või suuremates veisekarjades, kus peetakse lisaks maakarja veistele ka teist tõugu veiseid, seemendatakse maakarja veiseid tihti muu veisetõu aretusmaterjaliga, sest nii on lihtsam ja majanduslikult ökonoomsem. Kuna enamasti kasutatakse suuremat kasvu veisetõugude aretusmaterjali, siis on sündiv järglane reeglina suurem ning sellega võivad kaasneda poegimisraskused. Lisatoetusega soodustatakse puhtatõuliste järglaste saamist. Lisatoetust makstakse täku kohta, kes on olnud jõudluskontrollis. Jõudluskontroll näitab, et täkk on käsitletav või hinnatud vastavalt aretusprogrammile. Nt EHKASe tõuraamatusse kuuluvate eesti tõugu hobuste populatsioonist (u 800) läbivad jõudluskontrolli 10%–14% hobuseid aastas. Vana-tori suunal on jõudluskontrolli läbinud aastatel 2013–2019 keskmiselt 17% populatsioonist aastas. Hobuste põlvnemise tuvastamine geneetiliselt aitab tagada kontrollitud põlvnemist ja tõuraamatu kannete korrektsust. Põllumajandusloomade aretuse seaduses hobuse põlvnemisandmete õigsuse kontrollimiseks geneetilise ekspertiisi tegemise nõuet ei ole. Põlvnemise geneetilisi ekspertiisi nõue on eri tõugude aretusprogrammides erinevalt kehtestatud. Reeglina tuleb sugulises kasutuses oleval täkul see teha, mõnel juhul on lubatud ka täku geneetiline identifitseerimine nt kui täku üks või mõlemad vanemad on surnud. Hobuse põlvnemisandmete õigsuse kontrollimiseks on tarvis geneetiliselt identifitseerida ka tema vanemaid. Hobuse geneetiline identifitseerimine toimub nt DNA markerite põhjal. Aretusprogrammides ei ole nõutud noorte täkkude (4. eluaastani k.a) põlvnemise geneetilist ekspertiisi (v.a eesti raskeveohobustel alates 2018. aastast), seda ei ole üldjuhul nõutud ka varssadel (v.a tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatiooni hobune ja eesti raskeveohobune) ja märadel. Põlvnemisandmete kontroll võib olla nõutud, kui on kahtlus, et põlvnemisandmed ei ole õiged, muul juhul on ekspertiis soovituslik. Geneetilise mitmekesisuse säilimisele on suurimaks takistuseks sugulises kasutuses osalevate täkkude väike arv. Genofondi mitmekesisuse säilimiseks peaks isas- ja emasloomade arv olema senisest rohkem tasakaalus ning isasloomade valik suurem. Täkkude pidamine on keerukam ja kallim, paljud täkud kastreeritakse liiga vara. Lisatoetusega soodustatakse noortäkkude kasvatamist, mis aitab tagada, et aretuses kasutatakse võimalikult palju eri täkke. Jõudluskontrolli ja järglaste hindamise kaudu leitakse need täkud, kellelt soovitakse edaspidi rohkem järglasi saada. Lisatoetust makstakse ka eesti maatõugu veiste pullide ja kihnu maalamba jäära pidamise eest. Isasloomade pidamine on keerulisem ja kallim, loomad ei anna ka otsest tulu toodangu müügist (piim, liha, vill) ning seepärast pole loomapidajad huvitatud nende pidamisest. Selleks, et tagada isasloomade suurem valik, hoida tõusisest geneetilist mitmekesisust ning tagada maatõugu veiste sperma kasutamise võimalus kõigile tõupidajatele, tuleks loomapidajaid täiendavalt motiveerida maatõugu pulle ja kihnu maalamba jäärasid pidama. Kihnu maalambaid paljundatakse loomuliku paarituse teel, kunstlikku seemendust ei kasutata. Eesti maatõugu veiste puhul kasutatakse nii kunstlikku seemendust kui ka paaritust. Lisatoetust makstakse eesti maatõugu lehmmullikate eest, et soodustada maatõugu veiste järelkasvu. Lisatoetust saab kuni mullika 48. elukuuni s.o mullika esimese nelja eluaasta kohta. Lisatoetust makstakse jõudluskontrollis oleva eesti maatõugu lehma pidamise eest. Loomapidaja, kes osaleb jõudluskontrolli läbiviimises, panustab aktiivsemalt tõu aretusse. Aretusühing saab jõudluskontrolli kaudu andmeid loomade põlvnemise ja toodangu kohta, saadav info on vajalik aretustegevuse suunamiseks ning põlvnemisandmete säilitamiseks. Jõudluskontroll on loomapidaja jaoks lisatöö ning seepärast tuleks tootjaid motiveerida seda tegema. Eesti maatõugu veis on piimaveis ning tema tõu eripära ja peamine eesmärk on toota eripärast, kõrge kuivaine-, rasva- ja valgusisaldusega toorpiima. Ilma jõudlusandmete kogumiseta, toodangu ja viljakuse analüüsita ei ole võimalik piiratud populatsioonis säilitada elujõulist ning jätkusuutlikku geneetilist ressurssi. Jõudluskontrollis mitteosalevate karjade osakaal oli 2019. aastal 60,69% (105 loomapidajat), mis moodustas 32,50% (229 lehma) puhtatõulistest eesti maatõugu lehmade populatsioonist. Aretusorganisatsioonile edastas 2019. aastal jõudluskontrollis mitteolevatest karjadest puhtatõuliste loomade andmeid (paaritusi-seemendusi, sünde, hukkumisi, karjast väljaviimise põhjuseid, oste-müüke jne.) vaid 5,7% loomapidajatest (6 loomapidajat 105-st). Lisatoetust makstakse jõudluskontrollis osaleva kihnu maalamba pidamise eest. Jõudluskontrolli ei tehta kõigile peatõuraamatu loomadele. Peamiselt tehakse jõudluskontrolli neis karjades, kus tegeletakse aktiivselt loomade paljundamisega, sellised karjad tagavad puhtatõuliste järglaste tootmise ja seeläbi tõu säilimise. Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse ühikumäär nõuetele vastava ohustatud tõugu looma kohta on järgmine: eesti maatõugu veis – saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 776 eurot, sellest kompenseeritakse 250 eurot looma kohta aastas; eesti hobune – saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 270 eurot, sellest kompenseeritakse 250 eurot looma kohta aastas; eesti raskeveohobune – saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 366 eurot, sellest kompenseeritak se 250 eurot looma kohta aastas; tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobune – saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 366 eurot, sellest kompenseeritakse 250 eurot looma kohta aastas; tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni hobune – saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 366 eurot, sellest kompenseeritakse 250 eurot looma kohta aastas; kihnu maalammas – saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 81 eurot, sellest kompenseeritakse 35 eurot looma kohta aastas; eesti vutt – saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 9 eurot, sellest kompenseeritakse 6 eurot linnu kohta aastas. Lisatoetuse ühikumäär nõuetele vastava ohustatud tõugu looma kohta on järgmine: puhtatõulise järglase andnud eesti maatõugu veis – saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 139 eurot, sellest kompenseeritakse 100 eurot looma kohta aastas; eesti maatõugu pull – saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 450 eurot, sellest kompenseeritakse lisatoetusena 200 eurot looma kohta aastas; maatõugu lehmmullikas – saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 284 eurot, sellest kompenseeritakse lisatoetusena 34 eurot looma kohta aastas; jõudluskontrollis olev eesti maatõugu lehm – saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 128 eurot, kompenseeritakse 250 eurot looma kohta aastas (sh maatõugu veise pidamist kompenseeritakse kõrgemas määras); järglase andnud ohustatud tõugu mära – saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 486 eurot, sellest kompenseeritakse 100 eurot looma kohta aastas; järglase andnud ja jõudluskontrollis olnud ohustatud tõugu täkk – saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 637 eurot, sellest kompenseeritakse 100 eurot looma kohta aastas; ohustatud tõugu noortäkk v – saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 329 eurot, sellest kompenseeritakse 100 eurot looma kohta aastas; kihnu maalamba jäär – saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 63 eurot, sellest kompenseeritakse 35 eurot looma kohta aastas; jõudluskontrollis olev kihnu maalammas – saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 50 eurot, sellest kompenseeritakse 35 eurot looma kohta aastas. Täiendavad selgitused Loomade teisendamine loomühikuteks Piimaveis – 1 LU Lammas, kits – 0,1 LU Hobune – 1 LU Muu kodulind – 0,03 LU 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Millised on sekkumise kohustuste tüübid? FORMCHECKBOX tulemuspõhine ( võimalusega võtta ja valida ) FORMCHECKBOX juhtimispõhine ( võimalusega võtta ja valida ) FORMCHECKBOX ühendatud ( juhtimis- ja tulemuspõhine ) Palun selgitage toetusesaajate kohustusi ja võimalusi seoses sekkumise raames toodud kohustustega Mis on lepingute kestus? 10 WTO nõuete täitmine WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 - toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(3)(b) - Maksed artikli 70 ja artikli 72 alusel makstavateks toetusteks, mittetootlike investeeringute toetamiseks vastavalt artiklile 73, Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade toetamiseks vastavalt artikli 77 lõike 1 punktile a ning programmi LEADER jaoks vastaval t artikli 77 lõike 1 punktile b 80,00% 20,00% 80,00% EE - Eesti 91(3)(b) - 70 - Artikli 70 kohased maksed 80,00% 20,00% 80,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS KK8.1 - Põhitoetus: eesti hobune, eesti raskeveohobune, TR TA osa tori hobune ja vana-tori hobune, eesti maatõugu veis Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.25; Ei ÜS KK8.2 - Põhitoetus: Kihnu maalammas Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.25; Ei ÜS KK8.3 - Põhitoetus: eesti vutt Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.25; Ei ÜS KK8.4 - Lisatoetus: järglase saanud täkk, mära, noortäkk või puhtatõulise järglase andnud lehm Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.25; Ei ÜS KK8.5 - Lisatoetus: jõudluskontrollis olev lehm Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.25; Ei ÜS KK8.6 - Lisatoetus: pull Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.25; Ei ÜS KK8.7 - Lisatoetus: mullikas Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.25; Ei ÜS KK8.8 - Lisatoetus: jäär Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.25; Ei ÜS KK8.9 - Lisatoetus: jõudluskontrollis olev lammas Toetus 91(3)(b) - 70-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.25; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS KK8.1 - Põhitoetus: eesti hobune, eesti raskeveohobune, TR TA osa tori hobune ja vana-tori hobune, eesti maatõugu veis Toodud eespool ÜS KK8.2 - Põhitoetus: Kihnu maalammas Toodud eespool ÜS KK8.3 - Põhitoetus: eesti vutt Toodud eespool ÜS KK8.4 - Lisatoetus: järglase saanud täkk, mära, noortäkk või puhtatõulise järglase andnud lehm Toodud eespool ÜS KK8.5 - Lisatoetus: jõudluskontrollis olev lehm Toodud eespool ÜS KK8.6 - Lisatoetus: pull Toodud eespool ÜS KK8.7 - Lisatoetus: mullikas Toodud eespool ÜS KK8.8 - Lisatoetus: jäär Toodud eespool ÜS KK8.9 - Lisatoetus: jõudluskontrollis olev lammas Toodud eespool 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS KK8.1 - Põhitoetus: eesti hobune, eesti raskeveohobune, TR TA osa tori hobune ja vana-tori hobune, eesti maatõugu veis (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Loomühikud) 0,00 4 520,00 4 750,00 4 990,00 5 249,00 5 500,00 0,00 25 009,00 ÜS KK8.2 - Põhitoetus: Kihnu maalammas (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 350,00 350,00 350,00 350,00 350,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Loomühikud) 0,00 110,00 115,00 128,00 138,00 150,00 0,00 641,00 ÜS KK8.3 - Põhitoetus: eesti vutt (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 200,00 200,00 200,00 200,00 200,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Loomühikud) 0,00 480,00 480,00 480,00 480,00 480,00 0,00 2 400,00 ÜS KK8.4 - Lisatoetus: järglase saanud täkk, mära, noortäkk või puhtatõulise järglase andnud lehm (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Loomühikud) 0,00 1 840,00 1 910,00 1 940,00 1 960,00 2 060,00 0,00 9 710,00 ÜS KK8.5 - Lisatoetus: jõudluskontrollis olev lehm (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Loomühikud) 0,00 880,00 950,00 980,00 1 000,00 1 100,00 0,00 4 910,00 ÜS KK8.6 - Lisatoetus: pull (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 200,00 200,00 200,00 200,00 200,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Loomühikud) 0,00 40,00 43,00 44,00 45,00 50,00 0,00 222,00 ÜS KK8.7 - Lisatoetus: mullikas (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 34,00 34,00 34,00 34,00 34,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Loomühikud) 0,00 660,00 677,00 746,00 835,00 850,00 0,00 3 768,00 ÜS KK8.8 - Lisatoetus: jäär (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 350,00 350,00 350,00 350,00 350,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Loomühikud) 0,00 2,50 2,80 3,00 3,50 3,50 0,00 15,30 ÜS KK8.9 - Lisatoetus: jõudluskontrollis olev lammas (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 350,00 350,00 350,00 350,00 350,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Loomühikud) 0,00 100,00 102,00 120,00 130,00 135,00 0,00 587,00 KOKKU O.19 (ühik: Loomühikud) 0,00 5 110,00 5 345,00 5 598,00 5 858,00 6 130,00 0,00 28 041,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 1 734 815,00 1 820 548,00 1 904 514,00 1 984 415,00 2 091 875,00 0,00 9 536 167,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 1 387 852,00 1 456 438,40 1 523 611,20 1 587 532,00 1 673 500,00 0,00 7 628 933,60 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 ASD(72) - Teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid KK9 - Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades Sekkumise kood (liikmesriik) KK9 Sekkumise nimetus Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades Sekkumise liik ASD(72) – Teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid Ühine väljundnäitaja O.13. Natura 2000 v õi direktiivi 2000/60/EÜ alusel toetust saavate hektarite arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah ÖK tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V6.4 Elurikkuse säilimine erametsades 2 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.30 Metsade kaitset ja ökosüsteemi teenuste majandamist toetavate kohustustega seotud metsamaa osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Toetus suunatakse erametsamaale, mis paikneb Natura 2000 võrgustiku alal ning sihtkaitsevööndis väljapool Natura 2000 ala. Natura 2000 võrgustik on EL kaitstavate alade võrgustik, mille eesmär k on tagada või taastada EL- i s ohustatud taime- ja loomaliikide ning ohustatud elupaigatüüpide soodne seisund. Eestis on Natura 2000 võrgustiku alad kinnitatud Vabariigi Valitsuse korraldusega. Looduskaitseseaduse alusel on Natura 2000 alade kaitseks moodustatud kas kaitsealad, hoiualad, projekteeritavad alad või püsielupaigad. Kaitsealad ja püsielupaigad on jagatud erinevateks vöönditeks (sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd), kus kehtivad erinevad piirangud. Üldjuhul määratakse ala kaitse alla kaitse-eeskir jaga, kus on sätestatud lubatud ja keelatud tegevused alal, määrat ud ala piir ja kaitseala valitseja , koos loodusobjekti asukoha kaar diga . Hoiuala puhul määratakse kaitse-eesmärk Vabariigi Valitsuse määrusega ning tegevuskitsendused looduskaitseseadusega. R angeimad piirangud kehtivad sihtkaitsevööndis . Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on sihtkaitsevööndis üldjuhul keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine, inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas, telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine. Kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajalike tegevustena võib sihtkaitsevööndis kaitse-eeskirjaga lubada näiteks koosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile, marjade ja muu metsas aaduste korjamist, jahipidamist. Piiranguvöönd on kaitseala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades looduskaitses e adus es sätestatud kitsendusi. Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis näiteks keelatud puhtpuistute kujundamine, puuvõrade ja põõsaste kujundamine ning puittaimestiku istutamine ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada tingimusi ka maastikuilme ning koosluse loodusliku tasakaalu, liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamiseks. Kaitse-eeskirjaga seatakse raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanusekoosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid ning raie tegemise ajapiiranguid, mis on vajalikud koosluse või sellesse kuuluva kaitse aluse liigi säilimiseks ja elutingimuste parandamiseks. Piiranguvööndiga on sekkumises võrdsustatud Natura 2000 alal asuv hoiuala, mis on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused . Projekteeritavade alade näol on tegemist selliste aladega, mis on Natura 2000 võrgustikus ja keskkonnaregistrisse kantud projekteeritava kaitstava loodusobjektina ala, mille kaitse alla võtmine on algatatud või on esitatud ala kaitse alla võtmise ettepanek. Keskkonnakaitseliste eesmärkide ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilitamise tagamiseks tuleb erametsaomanikul osaliselt või täielikult loobuda raietest või muudest tulutoovatest tegevustest metsas. Toetuse eesmärgiks on toetada erametsaomanikke, kes täidavad looduskaitseseadusest ja nõukogu direktiividest tulenevaid loodusliku linnustiku kaitse, looduslike elupaikade ning loomastiku ja taimestiku kaitsest tulenevaid nõudeid. Sekkumine panustab ka erieesmärki 4, kuna elurikkuse kaitse aitab puhverdada kliimamuutuste negatiivseid mõjusid, olles muuhulgas süsiniku talletaja. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Füüsiline või juriidiline isik, kes majandab enda kasutuses olevat erametsa. Toetuskõlblikkuse tingimused Sekkumist rakendatakse Eesti territooriumil Natura 2000 võrgustiku alal ja sihtkaitsevööndis väljapool Natura 2000 võrgustiku ala. Toetusõigusliku maa valdajad täidavad kaitsekorrast kehtestatud nõudeid. Taotlejal on õigus taotleda toetust vähemalt 0,3 hektari suuruse erametsamaa kohta, mis on kantud Eesti Looduse Infosüsteemi. Toetusõigusliku metsaala osaks loetakse ka kuni 4 meetri laiused teed, kraavid, tuletõkestusvööndid, elektripaigaldise kaitsevööndis olev toetusõiguslik maa ning kuni 0,1 ha suurused lagendikud. Toetust ei või taotleda Eesti Looduse Infosüsteemi poolloodusliku kooslusena kantud maa kohta. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Ei kohaldu. O13 Milline maa on toetusõiguslik? FORMCHECKBOX Natura 2000 põllumajandusmaa FORMCHECKBOX Natura 2000 metsaala FORMCHECKBOX Muud piiritletud looduskaitsealad, mille puhul põllumajandusele või metsadele kohaldatakse keskkonnapiiranguid, mis toetavad direktiivi 92/43/EMÜ artikli 10 rakendamist FORMCHECKBOX Põllumajandusalad, mis kuuluvad veemajanduskavade alla (veepoliitika raamdirektiiv) 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu Kood Kirjeldus Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Makse liik FORMCHECKBOX ühikuhind lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal FORMCHECKBOX sisaldab tehingukulusid FORMCHECKBOX ühekordne makse FORMCHECKBOX kindlasummaline makse Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse ühikumäärad katavad keskmise saamatajäänud tulu 4/5 ulatuses. Arvutusmeetod A rvestades toetuse taotlejate suurt ringi ja toetatavat pindala on parim võimaldada toetust standardiseeritud ühikumäärade alusel. Toetuse ühikumäärade arvutamisel lähtuti piirangute tõttu saamata jäänud keskmistest tulust erametsaomanikele ja eelarve võimalustest. Ühikumäära arvutus põhineb Natura 2000 aladel kasvava, inventeeritud ja metsaregistris registreeritud kehtivatel erametsa andmetel seisuga esimene poolaasta 2018. Arvutus tehti eraldi piiranguvööndi ja sihtkaitsevööndi kohta , mille tulemusena kujunesid kaks ühikumäära. Erinevad ühikumäärad tulenevad majanduslikes piirangute ulatusest, sihtkaitsevööndis on range kaitserežiim, mis üldjuhul välistab sellel alal majandustegevuse ja tulu saamise võimaluse. Ühikumäärade leidmiseks jagati kasvav mets sortimentide kaupa, leiti 2019. a andmetele tuginedes keskmine likviid s e puidu hind, millest arvestati maha likviidse puidu võimalikud raiekulud (raie ja kokkuvedu) ning saadi keskmine toodangu väärtus hektari kohta. Keskmise saamatajäänud tulu aluseks on toodangu väärtus hektari kohta, oodatav keskmine aastane tootlus (3%) ja kaitserežiimi rangus (100% või 50%). Täiendavad selgitused Kui toetuseks ettenähtud vahenditest lähtudes ei ole võimalik kohustuseaastal rahuldada kõiki nõuetele vastavaid taotlusi, võib teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades toetust proportsionaalselt piiranguvööndis, hoiualal või projekteeritaval alal toetuse saajate osas. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Elurikkuse soodustamise toetamine Natura 2000 erametsades ei kuulu Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi TFEU ) artik l i 42 alla. Kui toetuse puhul on tegemist riigiabiga TFEU artikli 107 lõike 1 tähenduses järgitakse toetuse andmisel asjakohaseid riigiabi või vähese tähtsusega abi eeskirjasid. Meede sisaldab ka abi füüsilistele isikutele, sellisel juhul riigiabi eeskirju ei kohaldata. Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldata 10 WTO nõuete täitmine WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 - toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga . 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(3)(b) - Maksed artikli 70 ja artikli 72 alusel makstavateks toetusteks, mittetootlike investeeringute toetamiseks vastavalt artiklile 73, Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade toetamiseks vastavalt artikli 77 lõike 1 punktile a ning programmi LEADER jaoks vastaval t artikli 77 lõike 1 punktile b 80,00% 20,00% 80,00% EE - Eesti 91(3)(b) - 72 - Artikli 72 kohased maksed 80,00% 20,00% 80,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS KK9.1 - Sihtkaitsevöönd Toetus 91(3)(b) - 72-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.30; Ei ÜS KK9.2 - Piiranguvöönd Toetus 91(3)(b) - 72-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Ühtne R.30; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS KK9.1 - Sihtkaitsevöönd Toetuse ühikumäärade arvutamisel lähtuti piirangute tõttu Natura 2000 erametsamaa sihtkaitsevööndis saamata jäänud keskmistest tulust erametsaomanikele ja strateegiakava eelarve võimalustest. Ühikumäära arvutus põhineb Natura 2000 aladel kasvava, inventeeritud ja metsaregistris registreeritud kehtivatel erametsa andmetel seisuga 2018. a esimene poolaasta. K asvav mets jagati sortimentide kaupa, leiti 2019. a andmetele tuginedes keskmine likviid s e puidu hind, millest arvestati maha likviidse puidu võimalikud raiekulud (raie ja kokkuvedu) ning saadi keskmine toodangu väärtus hektari kohta. Keskmise saamatajäänud tulu aluseks on toodangu väärtus hektari kohta, oodatav keskmine aastane tootlus (3%) ja kaitserežiimi rangus ( sihtkaitsevööndis 100% ). Toetuse ühikumäärad katavad keskmise saamatajäänud tulu 4/5 ulatuses. ÜS KK9.2 - Piiranguvöönd Toetuse ühikumäärade arvutamisel lähtuti piirangute tõttu Natura 2000 erametsamaa piiranguvööndis saamata jäänud keskmistest tulust erametsaomanikele ja eelarve võimalustest. Ühikumäära arvutus põhineb Natura 2000 aladel kasvava, inventeeritud ja metsaregistris registreeritud kehtivatel erametsa andmetel seisuga 2018. a esimene poolaasta. K asvav mets jagati sortimentide kaupa, leiti 2019. a andmetele tuginedes keskmine likviid s e puidu hind, millest arvestati maha likviidse puidu võimalikud raiekulud (raie ja kokkuvedu) ning saadi keskmine toodangu väärtus hektari kohta. Keskmise saamatajäänud tulu aluseks on toodangu väärtus hektari kohta, oodatav keskmine aastane tootlus (3%) ja kaitserežiimi rangus ( piiranguvööndis 50%). Toetuse ühikumäärad katavad keskmise saamatajäänud tulu 4/5 ulatuses. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS KK9.1 - Sihtkaitsevöönd (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 110,00 110,00 110,00 110,00 110,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.13 (ühik: Hektarid) 0,00 17 000,00 17 300,00 17 400,00 17 500,00 18 000,00 0,00 87 200,00 ÜS KK9.2 - Piiranguvöönd (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 60,00 60,00 60,00 60,00 60,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.13 (ühik: Hektarid) 0,00 51 000,00 51 200,00 51 400,00 51 500,00 51 700,00 0,00 256 800,00 KOKKU O.13 (ühik: Hektarid) 0,00 68 000,00 68 500,00 68 800,00 69 000,00 69 700,00 0,00 344 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 4 930 000,00 4 975 000,00 4 998 000,00 5 015 000,00 5 082 000,00 0,00 25 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 3 944 000,00 3 980 000,00 3 998 400,00 4 012 000,00 4 065 600,00 0,00 20 000 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 INVEST(73-74) - Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 1.9 .1 - Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse erasektori poolt Sekkumise kood (liikmesriik) 1.9 .1 Sekkumise nimetus Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse erasektori poolt Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.22. Taristuinvesteeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei ÖK tagasimakse süsteem : Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V1.4 Kaasajastatud põllumajanduse taristu, mis arvestataks keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega 1 Jah V4. 5 Soodustada ilmastiku riske maandavate m aaparandusinvesteerin gute tegemist 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.27 Selliste tegevuste arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumine on seotud erieesmärgi 4 all nimetatud vajadusega tagada kuivendatud põllumajandusmaal põllumajandustootmine kliimamuutustega kohanemisel ja on seotud erieesmärgi 5 all nimetatud vajadusega aidata kaasa pinna-ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate levikuks ja mullaviljakuse säilitamiseks. Lähtuvalt SWOT-st ja senisest maaparandusinvesteeringutoetuse rakendamise kogemusest jaguneb sekkumine kaheks: 1) maaparandussüsteemi (kuivendus-, veerežiimi kahepoolne reguleerimis- ja niisutussüsteem) ehitiste korrastamiseks ja arendamiseks vajalikud tegevused 2) juurdepääsu tagavad vajalikud tegevused. Maaparandussüsteemide ehitiste toimimisvõime parandamiseks toetuse taotlemine toimub kahes etapis, et oleks tagatud esmajärjekorras eesvoolude toimimine ehk ühis- huvide realiseerumine. Teises etapis toodud tegevused on suunatud maamajanduse ettevõtluskeskkonna sh tootmistingimuste parandamisele. Kahe-etapiline taotlemine Esimesel ja teisel etapil on oma eelarved, eesmärgid, sihtgrupid ning valikukriteeriumid. Sellise põhimõtte rakendamine tagab eesmärgipärasema tulemuse, parandab ehitusprojektide ja maaparandusehitiste kvaliteeti ning on kuluefektiivsem. Esimeses etapis saab toetust taotleda eesvoolude korrastamiseks sh asjakohaste keskkonnakaitserajatiste rajamiseks ja keskkonnavõtete rakendamiseks. Teises etapis saab toetust taotleda ülejäänud maaparandussüsteemi investeeringuteks, kui selle maaparandussüsteemi eesvool toimib nõuetekohaselt. Juhul kui teatud põhjustel ei saa eesvoolu I etapis korrastada, siis on võimalik eesvoolu rekonstrueerimiseks toetust taotleda teises etapis koos teiste maaparandussüsteemi investeeringutega. Teede rajamise ja parandamise tegevusteks saab toetust taotleda iseseisvalt teises etapis ja see ei ole seotud esimese etapi nõudega või muu maaparandusliku tegevusega. Eesti põllumullad on 62% ulatuses kuivendatud, samas probleemiks on kuivendussüsteemide amortiseerumine ja sellega seotud muldade kasutusvõimaluste vähenemine, kuna halvenenud on mulla õhu-veerežiim ja viljelusväärtus. Liigniiskus suurendab muldade tihenemise riski. Samas on vajalik tagada kliimaga kohanemine, et oleks tagatud põllumajandustootmise tootmiskindlus ning keskkonnakaitselised eesmärgid. Kliimamuutustega kaasnevad aga ka keerulised ja ekstreemsed ilmastikunähtused - suureneb sademete hulk, väheneb lumikate, võivad suureneda ja pikeneda kevad-suvised põuaperioodid, mis halvendavad taimekasvu tingimusi. Kliimamuutused ja maaparandussüsteemide amortiseerumine koosmõjus taimekahjustajate ja -haiguste leviku ohuga suurendavad veelgi saagi ikaldusriski. Seetõttu on oluline investeerida kuivendussüsteemide kaasajastamisse, et vähendada põllumajandussaagi osalist või täielikku hävinemist, sh soodustada veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi tegevusi. Maaparandussüsteemide korrastamisel peab arvestama kliima- ja keskkonnakaitseliste eesmärkidega. Töökorras maaparandussüsteemid aitavad kaasa vee kvaliteedi parandamisele ja kliimamuutustega kohanemisele. Eriti eesvoolude korrastamisel tuleb rakendada maaparanduslike keskkonnakaitsemeetmeid ja loodussäästlikku hoiu põhimõtteid, mis suurendavad vooluveekogude isepuhastusvõimet ja parandavad veekogude ökoloogilist seisundit. Veevarude kaitsega on seotud mõningal määral need maaparandussüsteemi keskkonnarajatised, mis pidurdavad vee äravoolu kiirust: seadedrenaaž, puhastuslodu, settebassein ja tuletõrjetiik. Üldjuhul rakendatakse sekkumist koos sekkumisega KK3 „Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised“. Lisaks ilmastikuriskide vähendamisele aitab kuivendussüsteemide kaasajastamine ohjata hajukoormuse levikut. Samuti saab kaasaegsete maaparandusvõtetega luua tingimused vee-elustiku (kalade ja vähkide) elupaikade mitmekesistamiseks ja rändetingimuste parandamiseks. Kokkuvõtvalt nimetatud sekkumise rakendamisega aidatakse kaasa teineteist täiendavate eesmärkide (EE1, EE4 ja EE5) saavutamisele. Abikõlblikud tegevused ja kulud maaparandussüsteemi hoone püstitamine ja rajatise rajamine, rekonstrueerimine või uuendamine, samuti nende ehitiste toimimisega seotud seadmete soetamine ja paigaldamine ning maaparanduse seiretehnika soetamine; j uurdepääsutee ehitamine ja rekonstrueerimine maatulundusmaale ning põllumajanduslike tootmishoonete juurde; k avandatava tegevusega seotud projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajalik maaparanduse uurimistöö, ehitusprojekti ekspertiis, keskkonnamõju hindamisega seotud tegevus, eesvoolu korrastamise projekti või muu asjakohase dokumendi koostamiseks tellitud töö ja teenus; o manikujärelevalve tegemine; i nvesteeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika maksumus; k äibemaks, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Toetuse andmisel eelistatakse: keskkonnakaitserajatise ja leevendusmeetmete rakendamist sh eelistatakse neid taotlusi, millel on puutumus veemajanduskava meetmeprogrammis eristatud veekogumitega, mille puhul tuleb maaparandussüsteemi korrastamisel rakendada keskkonnakaitsemeetmeid; veerežiimi kahepoolsed reguleerimise tegevused (seadedrenaaž ja veetaseme tõstmine); I etapi tegevuste puhul eelistatakse ühistegevust. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetust võivad taotleda füüsilised isikud ja juriidilised isikud (põllumajandustootjad, nende ühendused, maaparandusühistud, mittetulundusühingud). Metsaühistud, erametsaomanikust ettevõtjad ja füüsilised isikud, kes majandavad enda kasutuses olevat erametsa saavad toetust taotleda üksnes juurdepääsu tagamiseks metsamaale. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Abikõlblikkuse tingimused Kavandatav tegevus ei tohi takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega kahjustada keskkonnaseisundit sh mõjutada negatiivselt Natura võrgustiku alasid, maaparandussüsteemi või selle toimimist. Kui korrastatakse maaparandussüsteemi, mis hõlmab nii põllumajandusmaad kui ka metsamaad, siis metsakuivendussüsteemi rekonstrueerimiseks võivad kuivendusvõrgu kraavid paikneda Natura võrgustiku maa-ala piirist mitte lähemal kui valdkonna õigusaktiga kehtestatud selle metsa kasvukohatüübile sätestatud kuivenduskraavide pool vahekaugust. Keskkonnaseisundi halvendamist välditakse maaparandusalaste õigusaktidega järgmisega kooskõlastamisprotsessi kaudu, samuti maaparandussüsteemide korrastamise hea tava ning asjatundliku nõustamisteenuse pakkumisega. Kaitstavate elupaikade ja liikide elupaigatingimuste kaitse tagatakse veel keskkonnaalaste õigusaktidega kooskõlastamise protsessi kaudu ning järelevalve tegevustega. Kahe-etapilise toetuse taotlemise tingimused: Taotlemise tingimused esimeses etapis • Eesvoolu korrastamiseks saab toetust taotleda, kui sellel on voolutakistused või kui eesvool muul põhjusel ei toimi nõuetekohaselt ning ei ole eesvooluks üksnes metsakuivendussüsteemi või selle osa toimimiseks. Pärast korrastustööde tegemist peab eesvool tagama takistuste vaba veevoolu s.o eesvoolu voolusäng peab olema uhtumiskindel, eesvoolul paiknevad drenaažisuudmed ei ole vee ega sette all. Kui eesvoolul on maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatis, siis tuleb see korrastada koos eesvooluga ja kasutada meetmeid, mis vähendavad sette kandumist allavoolu. • Toetuse andmisel eelistatakse maaparandusühistuid. • Eesvoolu korrastamiseks sh asjakohaste keskkonnakaitserajatisete ja –võtete rakendamisel makstakse toetust ühikumäära alusel. Kahe-etapilise toetuse taotlemise tingimused: Taotlemise tingimused teises etapis • Maaparandussüsteemi rajatise v.a tee investeeringuobjekti rajamiseks, rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks saab toetust taotleda, kui selle süsteemi eesvool toimib nõuetekohaselt. Asjakohastel juhtudel ei ole välistatud eesvoolule toetuse taotlemine, kui I etapis ei ole selleks toetust saadud. • Kavandatava tegevusega seotud projekti on koostanud pädev isik, kes on läbinud koolituse keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi projekteerimise alal. • Uue kuivendussüsteemi rajamiseks ja üksnes metsakuivendussüsteemi või selle osa korrastamiseks toetust taotleda ei saa. • Kuivendussüsteemi reguleerivat võrku võib turvasmullas rekonstrueerida ainult veetaseme tõstmise eesmärgil: veerežiimi kahepoolse reguleerimise- või seadedrenaaži süsteemiks, nähes sellel maa-alal ette rohumaana kasutamist. Samuti on abikõlblikud kuivendatud turvasmullal tegevused märgala kujundamiseks. Kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu rajatist võib turvasmullas (näiteks drenaažikollektor) korrastada üksnes siis, kui see on vajalik mineraalmullas paikneva reguleeriva võrgu osa toimimiseks. Turvasmuldadel kavandavate tegevuse elluviimise eeltingimuseks on turvasmulla kindlaks tegemine sh turbakihi tüseduse määramine. • Niisutussüsteemi võib rajada maa-alale, mis ei paikne kaitset vajavate oluliste allikate ja karstilehtrite läheduses. Niisutusinvesteeringutel tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 74 nõudeid, kuid toetusmäär niisutusinvesteeringutel on 40%. • Toetust saab taotleda erateele, mille kandevõime on 60 – 79 MPa (III ja IV järgu tee). Kui toetust taotletakse erametsamaale juurdepääsuks tuleb tagada teatud perioodiks tasuta juurdepääs. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Kehtestamise alus Toetust makstakse üldjuhul tegelikult tehtud ja välja makstud abikõlblike kulude (kuludokumentide) hüvitamise vormis. Esimese etapi tegevustele makstakse toetust ühikumäärade alusel. Ühikumäärade määramisel võetakse aluseks perioodi MAK 2014–2020 tegevuse liigi 4.3. „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid“ hinnapakkumuste ja riigihanke tulemusel saadud tegevusete maksumused, mille alusel on leitud keskmine tegevuse ühikumäär, arvestades tegevuste toetusmäärasid, samuti on sihttasemete määramisel arvestatud eelmise perioodi toetuse rakendamise kogemusega ning põhjendatud juhtudel ühikumäärasid korrigeeritakse, et oleks vastavuses turul toimuvaga. Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Uue niisutussüsteemi ehitamise korral on toetusmäär kuni 40% abikõlblikest kuludest. Olemasoleva maaparandussüsteemi rekonstrueerimise ja uuendamise toetusmäär on kuni 75% abikõlblikest kuludest. Esimeses etapis tehtavatel tegevustel ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimise tegevuste toetusemäär kuni 100% abikõlblikest kuludest. Keskkonnakaitserajatiste toetusmäärad on toodud sekkumise KK3 „Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised“ kirjelduses. Teede ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks on toetusmäär kuni 65% ja ühistegevuse korral kuni 7 5% tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Metsateede puhul on toetusmäär kuni 65% ja kuni 100%, kui tee on mõeldud avalikuks kasutamiseks ja täidab metsa mitmekülgse kasutamise eesmärki. Mittetootlikeks investeeringud antud sekkumises on ühishuvide realiseerimine ehk eesvoolude korrastamise tegevused (esimese etapi tegevused) ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimise (sh seadedrenaaž, veetaseme tõstmine) tegevused, mille puhul toetusmäär on kuni 100%. Täpsemad abikõlblikud tegevused ja kulud tuuakse rakendusaktis. Maksimaalne toetus tegevuste lõikes ja programmperioodil kokku: Maaparanduslikeks tegevusteks II-s etapis, sh tegevusteks toetuse taotlemisel, on maksimaalne toetuse summa ühe taotleja kohta mitte üle 520 000 euro kogu programmiperioodil. See summa sisaldab ka sekkumise KK3 „Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised“ rajatiste ehitami se ja korrastamise toetussummat. Teede investeeringuteks toetuse taotlemisel on maksimaalne toetuse summa ühe taotleja kohta kuni 30 000 eurot aastas ja mitte üle 60 000 eurot kogu programmiperioodil. Täiendavad selgitused Sekkumise puhul rakendatakse tulemusnäitajat R 27, kuna see arvestab sekkumise põhi- ja kaasnevate eesmärkidega (EE1 tootmiskindluse tagamine, ilmastikuriskide maandamine; EE5 hajukoormuse riski vähendamine; EE4 kliimamuutustega kohanemine, sh toetatakse turvasmuldadel veetaseme tõstmist ja veerežiimi kahepoolset reguleerimist), sekkumise ülesehitusega (kahe-etapiline taotlemine, avaliku ja erasektori investeeringud, eesvoolude tehniline ja ökoloogiline seisund on fookuses, keskkonnakaitserajatiste jaoks on eraldi sekkumine, kuigi seda rakendatakse koos EE1 taristu sekkumise taristu kaasajastamise tegevustega) ning on kooskõla s Eesti oludega (suur rendimaade osakaal, senine maaparanduslik tegevus sh ühistegevus) ning lähtuvalt ka asjaolust, et sekkumiste tegevusi ei saa siduda üksnes põllumajandustootjate ja põllumajandusmaaga. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Maaparandustöid toetatakse nii põllumajandusmaal kui metsamaal. Metsamaal tehtavate maaparandustööde toetamine ei kuulu TFEU artik l i 42 alla. Kui toetuse puhul on tegemist riigiabiga TFEU artikli 107 lõike 1 tähenduses järgitakse toetuse andmisel asjakohaseid riigiabi või vähese tähtsusega abi eeskirjasid. Sekkumine sisaldab ka abi füüsilistele isikutele, sellisel juhul riigiabi eeskirju ei kohaldata. Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetuskõlblik? Lisaks peatükis 4.7.1 toodud mitterahastamiskõlblikele kuludel ei ole abikõlblikud järgmised kulud: kasutatud seadmete ost ja liisimine; seadmete liisimine; käibemaks ei ole abikõlblik kulu, kui toetuse saajal on võimalik seda riigilt tagasi saada; kulud, mis on seotud eesvoolu korrastamisega, mis on vajalik üksnes riigimetsas paikneva maaparandussüsteemi toimimiseks; kulud, mis on seotud teenindav tee tegevustega, kui tee teenindab üksnes riigimetsa paiknevat kuivendussüsteemi. Sihipärane kasutusperiood: Teise etapi tegevuste puhul investeeringuobjekti säilitakse ja kasutatakse sihtotstarbeliselt kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni, mis määratakse rakendusaktis; kui toetust taotletakse veetaseme tõstmiseks, siis tuleb toetuse saajal hoida see sihipärases tegevuses ja tagada sihipärase perioodi lõpuni selle investeeringuobjekti käigus hoidmisega seotud hoolduskulud. Kas investeering sisaldab niisutust? FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei Olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst (%-des) Niisutusinvesteeringud on sekkumise raames abikõlblikud, kuid selle järele on vajadus Eestis marginaalne, mistõttu on keeruline andmeid esitada. Niisutus on Eestis väga väiksemahuline ja üksnes mõningal määral aianduses kasutatav. Niisutusinvesteeringute puhul on oluline tagada vee efektiivne kasutus. Põhilin e fookus on kuivendussüsteemide ajakohastamisel ja veerežiimi kahepoolsetel tegevustel sh seadedreanaaž. Investeeringute puhul, mis tehakse selliste olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse, mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea, teave selle kohta, millised on veekasutuse tõhusa vähendamise nõuded %-des väljendatuna Ei kohaldata 10 WTO nõuete täitmine WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punkt 11 – investeeringuabi tugineb kindlatele kriteeriumitele, ei ole seotud tootmise liigi ega mahuga, maksete summa ei ole seotud hindadega, maksed tehakse investeeringu realiseerimiseks ette nähtud aja jooksul ja on piiratud kompenseerimiseks vajaliku summaga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses 60,00% 20,00% 60,00% EE - Eesti 91(3)(b) - Maksed artikli 70 ja artikli 72 alusel makstavateks toetusteks, mittetootlike investeeringute toetamiseks vastavalt artiklile 73, Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade toetamiseks vastavalt artikli 77 lõike 1 punktile a ning programmi LEADER jaoks vastaval t artikli 77 lõike 1 punktile b 80,00% 20,00% 80,00% EE - Eesti 91(3)(b) - 73 - Toetus mittetootlikeks investeeringuteks vastavalt artiklile 73 80,00% 20,00% 80,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS1.9.1.1 - Korrastatava eesvoolu (v.a riigieesvoolud) keskmine toetuse summa Toetus 91(3)(b)-EE 80% 91(3)(b)- 73-EE-80% Keskmine R.27; Ei ÜS1.9.1.2 - Maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu keskmine toetuse summa Toetus 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R.27; Ei ÜS1.9.1.3 - Tee keskmine toetuse summa Toetus 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R.27; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS1.9.1.1 - Korrastatava eesvoolu (v.a riigieesvoolud) keskmine toetuse summa Sekkumise eelarve, tegevuste arvu ja mõõdikute iga-aastaste sihtväärtuste ning tegevuste kohta keskmise toetusmäära määramisel on tuginetud eelmise perioodi samalaadse toetuse rakendamisel saadud kogemustele ja eelarvelistele võimalustele. ÜS1.9.1.2 - Maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu keskmine toetuse summa Sekkumise eelarve, tegevuste arvu ja mõõdikute iga-aastaste sihtväärtuste ning tegevuste kohta keskmise toetusmäära määramisel on tuginetud eelmise perioodi samalaadse toetuse rakendamisel saadud kogemustele ja eelarvelistele võimalustele. ÜS1.9. 1.3 - Tee keskmine toetuse summa Sekkumise eelarve, tegevuste arvu ja mõõdikute iga-aastaste sihtväärtuste ning tegevuste kohta keskmise toetusmäära määramisel on tuginetud eelmise perioodi samalaadse toetuse rakendamisel saadud kogemustele ja eelarvelistele võimalustele. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS1.9. 1.1 - Korrastatava eesvoolu (v.a riigieesvoolud) keskmine toetuse summa (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 47 700,00 47 925,00 47 717,00 48 186,00 49 220,00 49 225,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.22 (ühik: Tegevused) 0,00 10 ,00 22 ,00 26 ,00 30 ,00 30 ,00 27 ,00 1 4 5,00 ÜS1.9. 1.2 - Maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu keskmine toetuse summa (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 110 042,00 105 531,00 107 082,00 103 923,00 110 038,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.22 (ühik: Tegevused) 0,00 0,00 11,00 20,00 17,00 18,00 19,00 85,00 ÜS1.9.1.3 - Tee keskmine toetuse summa (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 6 347,00 6 550,00 6 682,00 6 807,00 6 732,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.22 (ühik: Tegevused) 0,00 0,00 18,00 30,00 25,00 27,00 35,00 135,00 KOKKU O.22 (ühik: Tegevused) 0,00 10 ,00 51 ,00 76 ,00 72 ,00 75 ,00 81 ,00 365 ,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 477 000 ,00 2 379 060 ,00 3 547 766 ,00 3 433 028 ,00 3 530 990 ,00 3 655 410 ,00 17 023 254 ,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 38 1 6 00 ,00 1 63 8 306 , 00 2 376 788 , 57 2 348 93 4 ,00 2 413 914 , 00 2 459 060 , 2 8 11 618 602,85 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1.9.2 - Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud Sekkumise kood (liikmesriik) 1.9.2 Sekkumise nimetus Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.22. Taristuinvesteeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei ÖK tagasimakse süsteem : Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V1.4 Kaasajastatud põllumajanduse taristu, mis arvestataks keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega 1 Jah V4.5 Soodustada ilmastiku riske maandavate m aaparandusinvesteerin gute tegemist 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.27 Selliste tegevuste arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Lähtuvalt SWOT-st ja senisest maaparandusinvesteeringutoetuse rakendamise kogemusest keskendub sekkumine eesvoolude toimimisele ehk avaliku huvide realiseerumisele , mida tehakse avaliku sektori poolt . Sekkumine jaguneb kaheks: 1) üle kümne ruutkilomeetri suuruse valgalaga ühiseesvoolude, sh ühiseesvoolude, mis on riigi poolt korrashoitavad (riigieesvoolude) tehnilise ja ökoloogilise seisundi tagamiseks; 2) Alla kümne ruutkilomeetri suuruse valgalaga ühiseesvoolude tehnilise ja ökoloogilise seisundi tagamiseks. Prognoositud kliimamuutused suurendavad eesvooludel hoiutöö vajadust, sest järjest suureneb liigvee ärajuhtimise vajadus kuivendatud põllumajandusmaalt. Paduvihmad, sademete hulga suurenemine ja ka põuaperioodid mõjutavad vee kvaliteeti- erosiooni ja setete akumulatsiooni. Keskkonnast võib eesvoolude kaudu pinna- ja põhjavette kanduda liigseid toitaineid, mis võib põhjustada intensiivsemat veekogude eutrofeerumist ja kinnikasvamist. Eesvoolu korrastustöödega hoitakse ära sette kandumist suublasse ning tagatakse eesvoolude tehniline ja ökoloogine hea seisund, millega vähendatakse negatiivset mõju maakasutusele (põllumajandusmaa sihipärane kasutus) ja keskkonnale. Kliimamuutused nõuavad eesvoolude korrastajatelt tähelepanelikkust ja õigeaegset reageerimist, et tagada ühelt poolt sobiv veetase eesvooludes ning teisalt poolt keskkonnaeesmärgid. Sekkumise tegevused loovad eeldused maatulundusmaa kasutamiseks. Tegemist on tootmist abistavate abinõude rakendamisega toiduga varustatuse kindlustamisel, mis võimaldavad eelkõige põllumajandustootjatel väärindada põllumajandusmaad ja seda sihtotstarbeliselt kasutada. Eesvoolude korrashoid otseselt majanduslikku kasu ei tooda, vaid loob eelduse põllumajandusmaal majandustegevusega tegelemiseks ja selle tulemuslikkust parandada. Tulenevalt sademete hulga suurenemisest ja jaotuse ebaühtlusest suureneb paratamatult vajadus kohaneda kliimamuutusega – see toob fookusesse eesvoolude tehnilise ja ökoloogilise seisundi. Keskkonnasõbralikult korrastatud eesvooludega vähendatakse tootmise negatiivset mõju looduskeskkonnale. Seega panustab sekkumine kõigi kolme erieesmärgi saavutamisse. Sekkumist rakendatakse koos sekkumisega KK3 „Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised“. Sette kõrvaldamine maaparandussüsteemist väldib sekundaarse reostuse sattumise suublasse. Takistuste kõrvaldamine eesvooludest parandab kalade liikumistingimusi, vee kvaliteeti ja kättesaadavust, taastab elupaigad kaladele ja vähkidele, suurendab veekogude bioloogilist mitmekesisust ja puhkemajanduslikku väärtust. Hajukoormuse leviku ohjamiseks toetakse settebasseini ja puhastuslodu rajatisi. Kokkuvõtvalt nimetatud sekkumise rakendamisega aidatakse kaasa teineteist täiendavate eesmärkide ( erieesmärgid 1, 4 ja 5) saavutamisele. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Toetust võivad taotleda avaliku sektori asutused: valitsusasutused ja nende hallatavad riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse üksused. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Abikõlblikkuse tingimused Kavandatav tegevus ei tohi takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega kahjustada keskkonnaseisundit sh mõjutada negatiivselt Natura võrgustiku alasid, maaparandussüsteemi või selle toimimist. Keskkonnaseisundi halvendamist välditakse maaparandusalaste õigusaktide nõuete- ja eesvoolude korrastamise hea tava järgimisega ning kooskõlastamisprotsessiga, samuti asjatundliku nõustamisteenuse pakkumisega. Kaitstavate elupaikade ja liikide elupaigatingimuste kaitse tagatakse keskkonnaalaste õigusaktidega. Riigieesvoolude uuendamise tegevused kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. Samuti rakendatakse põhimõtet, et riigieesvoolu korrastamisse kaastakse eksperdina hüdrobioloog. Vajadusel tehakse keskkonnamõju eelhinnangud, tihti ka nendel juhtudel, kui keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus ja sellest tulenevate rakendusaktide kriteeriumid seda otseselt ei nõua. Samuti ei ole välistatud täiemahuline keskkonnamõju hindamine, kui nõue tuleneb keskkonnaõigusest. Kaitstavatel loodusobjektidel asuvatel eesvooludel jälgitakse kaitstavate alade kaitsekorda, sealhulgas välditakse kaitse-eesmärkideks määratletud liigniiskete elupaigatüüpide (nt lamminiidud, rannaniidud, soostuvad ja soolehtmetsad, madalsood) ja kaitsealuste liikide elupaikade kahjustamist. Kui kaitse- eeskirjaga on eesvoolu uuendamistööd lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, seab kaitseala valitseja kooskõlastamisel uuendustöödele omapoolsed tingimused seada, sealhulgas tööde ajastuse kohta, lähtuvalt konkreetsest kaitse-eeskirjast ja kaitstavast objekti eesmärgist. Oluline on kaitstavatel aladel eesvoolude tööde tegemine minimaalses mahus, selliselt, et tagatud oleks nii maaparandussüsteemi toimimine kui ka kaitstavate elupaigatüüpide ja kasvukohtade veerežiimi säilimine Abikõlblikud tegevused ja kulud riigieesvoolu ja eesvoolu korrastamine; kavandatava tegevusega seotud projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajalik maaparanduse uurimistöö, ehitusprojekti ekspertiis, keskkonnamõju hindamisega seotud tegevus, riigieesvoolu uuendusprojekti või muu asjakohase dokumendi koostamiseks tellitud töö ja teenus;·Investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika maksumus; käibemaks, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane; keskkonnaeksperdi kulud igas tegevuse (projekteerimise ja tegevuse elluviimise ) faasis. Riigieesvoolu korrastamise tingimused: Toetuskõlblik on riigieesvoolu uuendamine ja selleks vajaliku seiretehnika soetamine ning riigieesvoolu uuendusprojekti koostamine. Riigieesvoolu uuendusprojekti on koostanud pädev isik, kes on läbinud koolituse keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi projekteerimise alal. Toetuse taotlejaks on Põllumajandus-ja Toiduamet. Toetuse andmisel eelistatakse riigieesvoole, mille uuendamiseks on maaparandushoiukavast tulenevalt suurem vajadus ja, mille korrastamise vajadus on toodud veemajanduskava meetmeprogrammis. Riigieesvoolu uuendamiseks makstakse toetust ühikumäära alusel. Eesvoolu korrastamise tingimused: Eesvoolu korrastamiseks saab toetust taotleda, kui sellel on voolutakistused või kui eesvool muul põhjusel ei toimi nõuetekohaselt ning ei ole eesvooluks üksnes metsakuivendussüsteemi või selle osa toimimiseks. Pärast korrastustööde tegemist peab eesvool tagama takistuste vaba veevoolu s.o eesvoolu voolusäng peab olema uhtumiskindel, eesvoolul paiknevad drenaažisuudmed ei ole vee ega sette all. Kui eesvoolul on maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatis, siis tuleb see korrastada koos eesvooluga ja kasutada meetmeid, mis vähendavad sette kandumist allavoolu. Toetuse taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksused ja muud asutused, kelle valduses on eesvool. Toetuse andmisel eelistatakse neid eesvoole, mis teenindavad eelkõige põllumajandusmaad või mille korrastamise vajadus on toodud veemajanduskava meetmeprogrammis. Eesvoolu korrastamiseks makstakse toetust ühikumäära alusel. Eesvoolu korrastamiseks sh asjakohaste keskkonnakaitserajatisete ja -võtete rakendamisel makstakse toetust ühikumäära alusel. Toetuse andmisel eelistataks e riigieesvoole, mille seisundi parandamise (uuendamine) vajadus tuleneb maaparandushoiukavadest ja veemajanduskavade meetmeprogrammist. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Kehtestamise alus Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Riigieesvoolude korrastamisele ja eesvoolu korrastamise tegevustele makstakse toetust ühikumäärade alusel. Ühikumäärade määramisel võetakse aluseks perioodi MAK 2014–2020 tegevuse liigi 4.3. „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid“ hinnapakkumuste ja riigihanke tulemusel saadud tegevusete maksumused, mille alusel on leitud keskmine tegevuse ühikumäär, arvestades tegevuste toetusmäärasid, samuti on sihttasemete määramisel arvestatud eelmise perioodi toetuse rakendamise kogemusega. Samuti korrigeeritakse põhjendatud juhtudel ühikumäärasid, et need oleksid vastavuses turuhindadega. Riigieesv ooludel ja eesvoolu korrastamis tegevustel on toetusmäär kuni 100% abikõlblikest kuludest. Keskkonnakaitserajatiste toetusmäärad on toodud sekkumises KK3 „Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised“. Nimetatud investeeringud on mittetootlikud investeeringud. Täpsemad abikõlblikud tegevused ja kulud tuuakse rakendusaktis. Maksimaalne toetus tegevuste lõikes ja programmperioodil kokku: Toetuse maksimaalne toetussumma suurus riigieesvoolude ja eesvoolude korrastamiseks otsustatakse eelarve koostamise etapis. Täiendavad selgitused 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Ei kohaldu Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetuskõlblik? Kas investeering sisaldab niisutust? FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei Olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst (%-des) Ei kohaldata Investeeringute puhul, mis tehakse selliste olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse, mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea, teave selle kohta, millised on veekasutuse tõhusa vähendamise nõuded %-des väljendatuna Ei kohaldata 10 WTO nõuete täitmine WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punkt 11 – investeeringuabi tugineb kindlatele kriteeriumitele, ei ole seotud tootmise liigi ega mahuga, maksete summa ei ole seotud hindadega, maksed tehakse investeeringu realiseerimiseks ette nähtud aja jooksul ja on piiratud kompenseerimiseks vajaliku summaga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(3)(b) - Maksed artikli 70 ja artikli 72 alusel makstavateks toetusteks, mittetootlike investeeringute toetamiseks vastavalt artiklile 73, Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade toetamiseks vastavalt artikli 77 lõike 1 punktile a ning programmi LEADER jaoks vastaval t artikli 77 lõike 1 punktile b 80,00% 20,00% 80,00% EE - Eesti 91(3)(b) - 73 - Toetus mittetootlikeks investeeringuteks vastavalt artiklile 73 80,00% 20,00% 80,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS1.9. 2 .1 - Riigieesvoolu keskmine toetuse summa Toetus 91(3)(b) - 73-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Keskmine R.27; Ei ÜS1.9. 2 .2 - Avalike asutuste keskmine eesvoolu toetuse summa Toetus 91(3)(b) - 73-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Keskmine R.27; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS1.9. 2 .1 - Riigieesvoolu keskmine toetuse summa Sekkumise eelarve, tegevuste arvu ja mõõdikute iga-aastaste sihtväärtuste ning tegevuste kohta keskmise toetusmäära määramisel on tuginetud eelmise perioodi samalaadse toetuse rakendamisel saadud kogemustele ja eelarvelistele võimalustele. ÜS1.9. 2 .2 - Korrastatava eesvoolu (v.a riigieesvoolud) keskmine toetuse summa Sekkumise eelarve, tegevuste arvu ja mõõdikute iga-aastaste sihtväärtuste ning tegevuste kohta keskmise toetusmäära määramisel on tuginetud eelmise perioodi samalaadse toetuse rakendamisel saadud kogemustele ja eelarvelistele võimalustele. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS1.9.2.1 - Riigieesvoolu keskmine toetuse summa Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 138 133 ,00 144 308 ,00 148 800 ,00 144 908 ,00 151 280 ,00 148 544 ,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.22 (ühik: Tegevused) 0,00 3,00 13,00 17 ,00 15,00 15,00 11,00 74 ,00 ÜS1.9.2.2 - Avalike asutuste keskmine eesvoolu toetuse summa Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 47 700,00 47 925,00 47 717,14 48 186,25 49 220,00 49 224,83 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.22 (ühik: Tegevused) 0,00 2 ,00 2 ,00 2 ,00 2 ,00 2 ,00 2 ,00 12 ,00 KOKKU O.22 (ühik: Tegevused) 0,00 5 ,00 1 5 ,00 19 ,00 1 7 ,00 1 7 ,00 1 3 ,00 86,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 509 800 ,00 1 971 850 ,00 2 625 034 ,00 2 269 993 ,00 2 367 640 ,00 1 732 430 ,00 11 476 746 ,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 407 840 ,00 1 577 480 ,00 2 100 027 ,00 1 815 994 ,00 1 894 112 ,00 1 385 944 ,00 9 181 397 ,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 2.2 - Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud Sekkumise kood (liikmesriik) 2.2 Sekkumise nimetus Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei ÖK tagasimakse süsteem : Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V2.4 Tõsta põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet, keskkonna, kliima ja ressursitõhustuse alast tulemuslikkust investeeringute soodustamise kaudu 1 Jah V9.6 Soodustada u ute alternatii vsete pakendilahenduste kasutamist 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.39 Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maaettevõtete arv, sealhulgas biomajandusettevõtted 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumiste olemuse/nõuete kirjeldus, mis tagab efektiivse panuse erieesmärgi saavutamisse Sekkumise eesmärk on toidutööstuste majandusliku võimekuse ja konkurentsivõime tõstmine ning aidata kaasa keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele. Sekkumise sihtgrupp Sekkumise sihtgrupiks on majanduslikult jätkusuutlikud ettevõtjad, kelle põhitegevusala on toidu tootmine, välja arvatud kala, vähil aadsete ja limuste töötlemine ning säilitamine. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Majanduslikult jätkusuutlikud ettevõtjad : kelle põhitegevusala on toidu tootmine, välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säili tamine (juba tegutsev töötleja); kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende esmatöötlemisel saadud toodete müügitulu moodustas mõlemal majandusaastal üle 50% kogu tema müügitulust (põllumajandustootja, k es hakkab tegelema töötlemisega ). Toetuskõlblikkuse tingimused Tagastamatu abiga toetatakse investeeringuid, mis aitavad kaasa keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele ning põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ning tervise osas. Tagastamatu abiga toetatakse investeeringuid materiaalsesse põhivarasse, millega võib kaasneda ka investeering immateriaalsesse varasse. Tagastamatu abiga toetatakse järgmiseid investeeringuid: Roh einvesteeringud – investeeringud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele ning avaldab positiivset mõju keskkonnale. Roheinvesteeringute hulka kuuluvad näiteks: reoveepuhastussüsteemide rajamine ja rekonstrueerimine, ventilatsioonisüsteemide uuendamine, kütte- ja jahutusüsteemide uuendamine, uute pesu- ja desinfitseerimistehnoloogiate kasutusele võtmine. Digitaliseerimist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu toetavad investeeringud – investeeringud, mis panustavad eelkõige toidu koostise parendamisse (vähem suhkrut, soola ja rasva), toidu raiskamise vähendamisse, uute valguallikate kasutusele võtmisesse, innovaatiliste ja ohutute toidupakendite kasutusele võtmisesse tulemaks toime lisanduvate keskkonnanõuetega. Digitaliseerimist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu toetavate investeeringute hulka kuuluvad näiteks: toidu koostise parendamiseks uute tehnoloogiate ja seadmete kasutusele võtmine, seadmete (sh tehnoloogia) automatiseerimine ja digitaliseerimine, IT lahendused (toidu jälgitavuse parendamine). Uue töötlemisüksuse rajamisele suunatud investeeringud – toetatakse ehitise ehitamist ja seadmete ostmist, kui investeeringu tulemusel rajatakse uus töötlemisüksus. Uue töötlemisüksuse rajamise maksimaalne toetuse suurus on kaks miljonit eurot. Kui taotlejaks on põllumajandustootja, kes hakkab tegelema töötlemisega saab ta toetust taotleda üksnes uue töötlemisüksuse rajamisele suunatud investeeringuteks. Tagastamatu abiga toetatakse üksnes selliseid investeeringuid, mis hõlmavad Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodet või nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata toodet. Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel. Hindamisel eelistatakse näiteks taotlejaid, kelle ettevõte on tunnustatud mahepõllumajanduse valdkonnas ja kes toodab mahepõllumajanduslikke tooteid. Samuti eelistatakse h indamisel selliseid taotlejad, kelle investeering panustab keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele (nt ringmajanduse tegevuskavaga, plastistrateegia, rohelepe, ÜRO kliimalepe, Eesti kliimapoliitika põhialused 2050 jms), sh ka keskkonnanõuete täitmisesse. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid T oetatakse investeeringuid materiaalsesse põhivarasse, millega võib kaasneda ka investeering immateriaalsesse varasse , mis aitavad kaasa keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele ning põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ning tervise osas . Toetatakse investeeringuid nii seadmetesse kui ka ehitistesse. A bikõlblikud on ka liisingumaksed, kui asja omandiõigus läheb toetuse saajale üle hiljemalt viimase toetusosa väljamaksmisest. Kui taotlejaks on põllumajandustootja, kes hakkab tegelema töötlemisega saab ta toetust taotleda üksnes uue töötlemisüksuse rajamisele suunatud investeeringuteks. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse määr Maksimaalne toetuse määr on kuni 50% toetatava tegevuse abikõlblik u kulu maksumusest. Toetuse määrade kehtestamisel arvestatakse asjakohastest riigiabi reeglitest tulenevate piirangutega. Minimaalne võimalik toetuse määr on 15% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest . Toetuse suurus Toetuse maksimaalne suurus kogu strateegia kava programmiperioodi jooksul on kaks miljonit eurot ühe taotleja kohta . Täiendavad selgitused Maksimaalne toetuse määr on kuni 50% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kuid maksimaalse määra kehtestamisel võetakse ennekõike arvesse asjakohastest riigiabi reeglitest tulenevaid piiranguid. Kui taotlejaks on põllumajandustootja, kes hakkab tegelema töötlemisega saab ta toetust taotleda üksnes uue töötlemisüksuse rajamisele suunatud investeeringuteks. Hindamisel eelistatakse näiteks taotlejaid, kelle ettevõte on tunnustatud mahepõllumajanduse valdkonnas ja kes toodab mahepõllumajanduslikke tooteid. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Toidutööstuste toetamine jääb üldjuhul väljapoole TFEU artik l i 42 alla . Juhul kui toodetakse põllumajandustooteid, mida on nimetatud TF EU lisas 1 jääb see TFEU artik l i 42 kohaldamisalasse. Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetuskõlblik? Strateegiakava peatükis 4.7.1 on toodud mitteabikõlblike kulude loetelu. Lisaks loetaks e üldjuhul mitteabikõlblikuks kuluks ka käibemaks, välja arvatud juhul kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi nõutav. Mitteabikõlbliku kulu hulka loetakse ka kasutatud seadme ostmist ning muud kulud, mis ei ole otseselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega (näiteks lepingu sõlmimisega või kindlustusega seotud kulud või intressikulud ). Kas investeering sisaldab niisutust? FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei Olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst (%-des) Ei kohaldata Investeeringute puhul, mis tehakse selliste olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse, mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea, teave selle kohta, millised on veekasutuse tõhusa vähendamise nõuded %-des väljendatuna Ei kohaldata 10 WTO nõuete täitmine WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punkt 11 – investeeringuabi tugineb kindlatele kritee riumitele, ei ole seotud tootmi s e liigi ega mahuga, maksete summa ei ole seotud hindadega, maksed tehakse investeeringu realiseerimiseks ette nähtud aja jooksul ja on piiratud kompenseerimiseks vajaliku summaga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses 60,00% 20,00% 60,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS2.2.1 - Keskmine toetuse summa (mikro- ja väikeettevõtjad) Toetus 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R.39; Ei ÜS2.2.2 - Keskmine toetuse summa (keskmise suurusega ja suurettevõtjad) Toetus 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R.39; Ei ÜS2.2.3 - Keskmine toetuse summa uue töötlemisüksuse rajamiseks Toetus 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R.39; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS2.2.1 - Keskmine toetuse summa (mikro- ja väikeettevõtjad) Toetuse saajate arvu ning suurusgrupiti taotlejate kohta keskmise toetussumma määramisel on tuginetud eelmise programmi perioodi samalaadse toetuse „ Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus “ rakendamisel saadud kogemustele. Iga-aastaste soovituslike rahaeraldiste puhul on arvesse võetud, et esimesed väljamaksed peaksid toimuma ligikaudu üks aasta peale taotlusvooru toimumist. ÜS2.2.2 - Keskmine toetuse summa (keskmise suurusega ja suurettevõtjad) Toetuse saajate arvu ning suurusgrupiti taotlejate kohta keskmise toetussumma määramisel on tuginetud eelmise programmi perioodi samalaadse toetuse „ Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus “ rakendamisel saadud kogemustele. Iga-aastaste soovituslike rahaeraldiste puhul on arvesse võetud, et esimesed väljamaksed peaksid toimuma ligikaudu üks aasta peale taotlusvooru toimumist. ÜS2.2.3 - Keskmine toetuse summa uue töötlemisüksuse rajamiseks Toetuse saajate arvu ning suurusgrupiti taotlejate kohta keskmise toetussumma määramisel on tuginetud eelmise programmiperioodi meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse “ tegevuse liigi 4.2 „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turu stamiseks“ alameetmete rakendamisel saadud kogemustele. Iga-aastaste soovituslike rahaeraldiste puhul on arvesse võetud, et esimesed väljamaksed peaksid toimuma ligikaudu üks aasta peale taotlusvooru toimumist. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS2.2.1 - Keskmine toetuse summa (mikro- ja väikeettevõtjad) (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 150 000,00 150 000,00 150 000,00 150 000,00 150 000,00 0,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.24 (ühik: Tegevused) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS2.2.2 - Keskmine toetuse summa (keskmise suurusega ja suurettevõtjad) (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 0,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.24 (ühik: Tegevused) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS2.2.3 - Keskmine toetuse summa uue töötlemisüksuse rajamiseks (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 2 000 000,00 2 000 000,00 0,00 0,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.24 (ühik: Tegevused) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A KOKKU O.24 (ühik: Tegevused) 29,00 29,00 16,00 16,00 29,00 0,00 0,00 119,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 8 000 000,00 8 000 000,00 8 000 000,00 16 000 000,00 0,00 0,00 40 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 4 800 000,00 4 800 000,00 4 800 000,00 9 600 000,00 0,00 0,00 24 000 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 2.3 - Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (FI) Sekkumise kood (liikmesriik) 2.3 Sekkumise nimetus Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (FI) Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei ÖK tagasimakse süsteem : Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele SO8 Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V2.4 Tõsta põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet, keskkonna, kliima ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust investeeringute soodustamise kaudu 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.39 Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maaettevõtete arv, sealhulgas biomajandusettevõtted 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumiste olemuse/nõuete kirjeldus, mis tagab efektiivse panuse erieesmärgi saavutamisse Sekkumise eesmärk on toidutööstuste majandusliku võimekuse ja konkurentsivõime tõstmine. Sekkumise vorm Sekkumist rakendatakse tagastatava abina. Sekkumise sihtgrupp Sekkumise sihtgrupiks on majanduslikult jätkusuutlikud ettevõtjad, kelle põhitegevusala on toidu tootmine, välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Majanduslikult jätkusuutlikud ettevõtjad, kelle põhitegevusala on toidu tootmine, välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (juba tegutsev töötleja). Toetuskõlblikkuse tingimused Toetatakse eelkõige investeeringuid, mis suurendavad konkurentsivõimet. Siia kuuluvad investeeringuid masinatesse ja seadmetesse, ehitiste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, uuenduslike toodete ja kõrvaltoodete, tootmisprotsesside ja tehnoloogiate väljaarendamisse, samuti muudesse investeeringutesse lisandväärtuse andmiseks kõigis tootmisahela etappides ning tootmise digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Toetatavaks tegevuseks on ka käibekapital, sh eraldiseisev käibekapital tingimusel, et see aitab kaasa erieesmärgi saavutamisele. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse määr Toetuseks loetakse brutotoetusekvivalendi summat lõppkasusaaja kohta. Käibekapitali maksimaalne bruto toetus ekvivalent kolme aasta jooksul on 200 000 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 65%. Maksimaalse abi määra osas kumuleeritakse nii käesoleva sekkumislehe alusel antav tagastatav abi (brutotoetusekvivalendi osa) kui tagastamatu toetus, mis on antud toidutööstuse materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud sekkumislehe alusel. Täiendavad selgitused Toetatakse ka kasutatud masinate ja seadmete soetamist. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Toidutööstuste toetamine üldjuhul jääb väljapoole TFEU artikli 42 kohaldamisala. Juhul kui toodetakse põllumajandustooteid, mida on nimetatud TFEU lisas 1, jääb see TFEU artikli 42 kohaldamisalasse. Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetuskõlblik? Kas investeering sisaldab niisutust? FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei Olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst (%-des) Ei kohaldata Investeeringute puhul, mis tehakse selliste olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse, mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea, teave selle kohta, millised on veekasutuse tõhusa vähendamise nõuded %-des väljendatuna Ei kohaldata 10 WTO nõuete täitmine Sekkumise kaudu toetatavate tegevuste puhul jälgitakse WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punktis 11 sätestatud tingimusi, mille kohaselt saavad rahastamisvahendit kasutada nõuetele vastavad taotlejad investeeringuteks lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklites 73 ja 80 seatud tingimustel. Tegevuste toetamine ei ole seotud tootmise liigi, mahu või hindadega ega suuna tootma kindlaid põllumajandussaaduseid ja kompenseeri struktuurilist ebavõrdsust. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses 60,00% 20,00% 60,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS2.3.1 - Keskmine toetuse summa Rahastamisvahend 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R.39; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS2.3.1 - Keskmine toetuse summa Keskmise toetuse summa leidmisel on tuginetud eelmise perioodi kogemustel sarnaste laenude väljastamisel. Aastane planeerimine põhineb eeldusel, et rahastamisvahendi tingimused tagavad vahendite kättesaadavuse läbi kogu perioodi. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS2.3.1 - Keskmine toetuse summa (Rahastamisvahend - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 500 000,00 500 000,00 500 000,00 500 000,00 0,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 5,00 5,00 5,00 5,00 0,00 0,00 20,00 KOKKU O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 5,00 5,00 5,00 5,00 0,00 0,00 20,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 2 500 000,00 2 500 000,00 2 500 000,00 2 500 000,00 0,00 0,00 10 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 1 500 000,00 1 500 000,00 1 500 000,00 1 500 000,00 0,00 0,00 6 000 000,00 Millest rahastamisvahendile ( Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 2 500 000,00 2 500 000,00 2 500 000,00 2 500 000,00 0,00 0,00 10 000 000,00 Millest rahastamisvahendile ( Liidu osalus eurodes) 0,00 1 500 000,00 1 500 000,00 1 500 000,00 1 500 000,00 0,00 0,00 6 000 000,00 Millest tuleb üle kanda - kulud ( Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 2.5 - V äikeste põllumajandusettevõtete arendamine Sekkumise kood (liikmesriik) 2.5 Sekkumise nimetus V äikeste põllumajandusettevõtete arendamine Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei ÖK tagasimakse süsteem : Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele SO7 Muuta valdkond noorte põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku äritegevuse arengut maapiirkondades 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V2.4 Tõsta põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet, keskkonna, kliima ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust investeeringute soodustamise kaudu 1 Jah V7. 2 Aidata kaasa põllumajandusettevõtlusega alustamisele investeeringute soodustamise kaudu 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.9 Ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate põllumajandustootjate osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise eesmärk on suurendada väikeste põllumajandustootjate konkurentsivõimet ning aidata kaasa mitmekesise põllumajandusettevõtete struktuuri säilimisele . Sekkumine tuleb vajadusest tõsta põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet, keskkonna, kliima ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust (V2.4) ning aidata kaasa põllumajandusettevõtlusega alustamisele (V7.2). Sekkumise sihtgrupp Sekkumise sihtgrupiks on äriseadustiku tähenduses ettevõtja d: kelle põllumajandusliku standardkogutoodangu väärtus oli taotluse esitamisele vahetu lt eelnenud majandusaastal 4000– 50 000 eurot ; kes on vanemad kui 40 aastased ja kes alustavad esmakordselt põllumajandusliku tegevusega kavandades taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta standardkogutoodangu väärtuse ks 4000 – 50 000 eurot. Toetuskõlblikkuse tingimused Tagastamatu abiga toetatakse investeeringuid materiaalsesse põhivarasse, millega võib kaasneda ka investeeringud immateriaalsesse põhivarasse. Toetatakse nii tootmiseks kui ka töötlemiseks vajaliku ehitiste ehitamist ja seadmete ostmist sh kasutatud seadmete ostmist, mis ei ole vanemad kui viis aastat . Toetuse määramine Taotlusi hinnatakse hindamiskrite e riumite alusel. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Toetust saab taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja , kelle põllumajandusliku standardkogutoodangu väärtus oli taotluse esitamisele vahetu lt eelnenud majandusaastal 4000– 50 000 eurot või ettevõtja , kes on vanem kui 40 aastane , kes alustab esmakordselt põllumajandusliku tegevusega kava ndades taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta standardkogutoodangu väärtuseks 4000–50 000 eurot. Nende ettevõtjate , kelle puhul ei ole võimalik põllumajandusl iku standardkogutoodangu väärtust arvutada, võetakse arvesse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta p õllumajanduslike toodete müügitulu , mis peab olema vähemalt 4 00 0 eurot. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Toetatakse investeeringuid materiaalsesse põhivarasse, millega võib kaasneda ka investeeringud immateriaalsesse põhivarasse. Toetatavateks tegevusteks on põllumajandustoodete tootmiseks või töötlemiseks vajaliku seadme ostmine kui ka ehitise ehitamine. Samuti toetatakse ka kasutatud seadme ostmist, mis ei ole vanem kui viis aastat. Lisaks on abikõlblikud ka liisingumaksed kui asja omandiõigus läheb toetuse saajale üle hiljemalt viimase toetusosa väljamaksmisest. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse suurus Maksimaalne toetuse suurus kogu strateegiakava programmiperioodi jooksul on kuni 100 000 eurot ühe taotleja kohta . R akendusmääruses võidakse sätestada maksi mummäärast madalamad toetuse suurused. Toetusmäär Maks imaalne toetuse määra on kuni 85 % toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Minimaalne võimalik toetuse määr on 15% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. R akendusmääruses võidakse sätestada maksimummäärast madalamad toetusmäärad. Täiendavad selgitused Toetatakse ka kasutatud seadme ostmist, mis ei ole vanem kui viis aastat. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi Toetata kse nii töötlemist kui tootmist. K ui tehakse investeering tootmisesse (TFEU I lisas nimetatud tooted), siis kohaldub TFEU artikkel 42 ja riigiabi sätteid ei kasutat a ning kui tehakse investeering töötlemisse, siis TFEU artikkel 42 ei kohaldu. Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetuskõlblik? Strateegiakava peatükis 4.7.1 on toodud mitteabikõlblike kulude loetelu. Lisaks loetaks e üldjuhul mitteabikõlblikuks kuluks ka käibemaks, välja arvatud juhul kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi nõutav. Mitteabikõlbliku kulu hulka loetakse ka muud kulud, mis ei ole otseselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega (näiteks lepingu sõlmimisega või kindlustusega seotud kulud või intressikulud). Kas investeering sisaldab niisutust? FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei Olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst (%-des) Ei kohaldata Investeeringute puhul, mis tehakse selliste olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse, mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea, teave selle kohta, millised on veekasutuse tõhusa vähendamise nõuded %-des väljendatuna Ei kohaldata 10 WTO nõuete täitmine WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punkt 11 – investeeringuabi tugineb kindlatele kriteeriumitele, ei ole seotud tootmises liigi ega mahuga, maksete summa ei ole seotud hindadega, maksed tehakse investeeringu realiseerimiseks ette nähtud aja jooksul ja on piiratud kompenseerimiseks vajaliku summaga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses 60,00% 20,00% 60,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS2.5.1 - Toetuse summa Toetus 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R.9; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS2.5.1 - Toetuse summa Maksimaalne toetuse suurus ühe taotleja kohta strateegiakava programmiperioodi jooksul on 100 000 eurot. Taotleja kohta maksimaalse toetussumma määratlemisel on tuginetud eelmise programmiperioodi nii põllumajandustootjatele kui ka põllumajandustoodete töötlejatele suunatud toetuse rakendamisel saadud kogemustele. Erinevate sisendite (nt elekter, gaas, tooraine), teenuste, materjalide ja seadmete hinnad on märkimisväärselt tõusnud, millele tuginedes on leitud, et väikeste põllumajandusettevõtjate investeeringuvajadus on ligikaudu 100 000 eurot. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS2.5.1 - Toetuse summa (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 0,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.20 (ühik: Tegevused) 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 0,00 0,00 250,00 KOKKU O.20 (ühik: Tegevused) 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 0,00 0,00 250,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 5 000 000,00 5 000 000,00 5 000 000,00 5 000 000,00 5 000 000,00 0,00 0,00 25 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 0,00 0,00 15 000 000,00 Millest rahastamisvahendile ( Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 2.6 - Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI) Sekkumise kood (liikmesriik) 2.6 Sekkumise nimetus Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI) Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei ÖK tagasimakse süsteem : Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V2.4 Tõsta põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet, keskkonna, kliima ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust investeeringute soodustamise kaudu 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.9 Ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate põllumajandustootjate osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise eesmärk on läbi materiaalsete või immateriaalsete investeeringute soodustada põllumajandustootmise konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, suurendades põllumajandustootjate ligipääsu kapitalile ning pöörates tähelepanu uutele tehnoloogiatele ja digiüleminekule ning suurendades mh ressursitõhusust. Toetatavad tegevused Toetatavateks tegevusteks on investeeringud masinatesse ja seadmetesse, ehitiste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, uuenduslike toodete ja kõrvaltoodete, tootmisprotsesside ja tehnoloogiate väljaarendamisse, samuti muudesse investeeringutesse lisandväärtuse andmiseks kõigis tootmisahela etappides ning tootmise digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Toetatavaks tegevuseks on lisaks ka loomade ja ühe aastaste taimede ostmine, käibekapital, sh eraldiseisev käibekapital tingimusel, et see aitab kaasa erieesmärgi saavutamisele. Noorte põllumajandustootjate korral on toetatavaks tegevuseks ka maa ostmine. Rahastamisvahendist antakse toetust ettevõtjale, kes vastab järgmis tele miinimumnõuetele: on majanduslikult jätkusuutlik; ettevõtja esitatud äriplaanist peab nähtuma, et laenu või tagatud laenu abil elluviidava projekti tagajärjel paraneb tema tulemuslikkus. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Põllumajandustootjad, sh noored ja alustavad põllumajandustootjad ja neid ühendavad tulundusühistud. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse määr Toetuseks loetakse brutotoetusekvivalendi summat lõppkasusaaja kohta. Käibekapitali maksimaalne bruto toetus ekvivalent kolme aasta jooksul on 200 000 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 65%. Maksimaalse abi määra osas kumuleeritakse nii käesoleva sekkumislehe alusel antav tagastatav abi (brutotoetusekvivalendi osa) kui tagastamatu toetus, mis on antud põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud sekkumislehe alusel. Täiendavad selgitused Toetatakse ka kasutatud masinate ja seadmete soetamist. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetuskõlblik? Kas investeering sisaldab niisutust? FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei Olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst (%-des) Ei kohaldata Investeeringute puhul, mis tehakse selliste olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse, mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea, teave selle kohta, millised on veekasutuse tõhusa vähendamise nõuded %-des väljendatuna Ei kohaldata 10 WTO nõuete täitmine Sekkumise kaudu toetatavate tegevuste puhul jälgitakse WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punktis 11 sätestatud tingimusi, mille kohaselt saavad rahastamisvahendit kasutada nõuetele vastavad taotlejad investeeringuteks lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli tes 73 ja 80 seatud tingimustel. Tegevuste toetamine ei ole seotud tootmise liigi, mahu või hindadega ega suuna tootma kindlaid põllumajandussaaduseid ja kompenseeri struktuurilist ebavõrdsust. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses 60,00% 20,00% 60,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS2.6.1 - Toetuse keskmine summa Rahastamisvahend 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R.9; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS2.6.1 - Toetuse keskmine summa Keskmise toetuse summa leidmisel on tuginetud eelmise perioodi kogemustel sarnaste laenude väljastamisel. Aastane planeerimine põhineb eeldusel, et rahastamisvahendi tingimused tagavad vahendite kättesaadavuse läbi kogu perioodi. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS2.6.1 - Toetuse keskmine summa (Rahastamisvahend - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 200 000,00 200 000,00 200 000,00 200 000,00 200 000,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.20 (ühik: Tegevused) 0,00 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 0,00 100,00 KOKKU O.20 (ühik: Tegevused) 0,00 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 0,00 100,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 4 000 000,00 4 000 000,00 4 000 000,00 4 000 000,00 4 000 000,00 0,00 20 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 2 400 000,00 2 400 000,00 2 400 000,00 2 400 000,00 2 400 000,00 0,00 12 000 000,00 Millest rahastamisvahendile ( Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 4 000 000,00 4 000 000,00 4 000 000,00 4 000 000,00 4 000 000,00 0,00 20 000 000,00 Millest rahastamisvahendile ( Liidu osalus eurodes) 0,00 2 400 000,00 2 400 000,00 2 400 000,00 2 400 000,00 2 400 000,00 0,00 12 000 000,00 Millest tuleb üle kanda - kulud ( Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 3.1.1 - Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse Sekkumise kood (liikmesriik) 3.1.1 Sekkumise nimetus Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.24 . Väljaspool põ llumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei ÖK tagasimakse süsteem : Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele SO3 Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V2.3 Tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas läbi teadlikkuse tõstmise koostöövõimalustest, ühistegevuse edendamise ning ühisinvesteeringute soodustamise 1 Jah V3. 1 Tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamise kaudu 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R. 3 9 ÜPP toetusega arendatud maapiirkonna ettevõtete, sealhulgas biomajandusettevõtete arv 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise eesmärk on ühistegevuse soodustamine töötlemise etapis, et selle kaudu tõsta põllumajandustootjate omavaheline koostöö järgmisele tasandile ja aidata kaasa põllumajandustootjate positsiooni parandamisele toidutarneahelas. Sekku mine tuleneb vajadusest t ugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas läbi teadlikkuse tõstmise koostöövõimalustest, ühistegevuse edendamise ning ühisinvesteeringute soodustamise (V2.3), et vähendada põllumajanduses tegutsevatesse t ulundusühistutesse või tootjaorganisatsiooni kuuluvate põllumajandustootjate individuaalset inv esteeringuvajadust ning suurendada seeläbi kollektiivset läbirääkimisjõudu ning soodustada toidutarneahelas valdkonnaüleseid koostööp rojekte, mis suurendavad turule orienteeritust ja ekspordivõimekust. Sekkumise sihtgrupp Sekkumise sihtgrupiks on põllumajanduses tegutsevad tulundusühistud ja tunnustatud tootjaorganisatsioonid ning nende liidud või nende valitseva mõju all olev ettevõtja. Suurprojekti osas on sihtgrupiks tunnustatud tootjaorganisatsioon ning nende lii t või tunnustatud tootjaorganisatsiooni valitseva mõju all olev ettevõtja. Suurprojekt on tunnustatud tootjaorganisatsiooni või nende liidu või tunnustatud tootjaorganisatsiooni valitseva mõju all oleva ettevõtja ühine investeerimisprojekt, mille osas toetatakse EL-i toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodetest I lisa või I lisaga hõlmamata toodete töötlemiseks ja turustamiseks vajalikesse seadmetesse ning ehitistesse tehtavaid investeer inguid juhul kui selle eesmärgiks on uue tervikliku töötlemisüksuse rajamine. Samuti on toetatav ka selline investeeringuobjekt, mille osas toetatakse EL-i toimimise lepingu I lisaga hõlmatud toodete tootmiseks vajalikesse seadmetesse ja ehitistesse tehtavaid investeeringuid juhul kui selle peamiseks eesmärgiks on uue tervikliku tootmisüksuse rajamine. Muud põllumajandustoodete tootmise või töötlemisega tegelevad ettevõtjad võivad olla suurprojekti kaasatud, kuid otsustusõigus projektis peab jääma tunnustatud tootjaorganisatsioonile või tema valitseva mõju all olevale ettevõtjale ja see peab säilima ka piisava aja jooksul pärast investeeringu tegemist. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Tunnustatud tootjaorganisatsioonid ning nende liidud, põllumajanduses tegutsevad tulundusühistud või nende valitseva mõju all olevad ettevõtjad. Toetuskõlblikkuse tingimused Toetavateks tegevusteks on investeeringud masinatesse ja seadmetesse, ehitiste ehitamisse, turustusstruktuuridesse, uuenduslike toodete ja kõrvaltoodete, tootmisprotsesside ja tehnoloogiate väljaarendamisse, samuti muudesse investeeringutesse lisandväärtuse andmiseks kõigis tootmisahela etappides ning tootmise digitaliseerimine. Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel. Hindamisel eelistatakse näiteks taotlejaid, kelle ettevõte on tunnustatud mahepõllumajanduse valdkonnas ja kes toodab mahepõllumajanduslikke tooteid. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Toetatakse investeeringuid materiaalsesse põhivarasse, millega võib kaasneda ka investe ering immateriaalsesse varasse. Toetavateks tegevusteks on investeeringud masinatesse ja seadmetesse, ehitiste ehitamisse, turustusstruktuuridesse, uuenduslike toodete ja kõrvaltoodete, tootmisprotsesside ja tehnoloogiate väljaarendamisse, samuti muudesse investeeringutesse lisandväärtuse andmiseks kõigis tootmisahela etappides ning tootmise digitaliseerimine. Abikõlblikud on ka liisingumaksed, kui asja omandiõigus läheb toetuse saajale üle hiljemalt viimase toetusosa väljamaksmisest. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse määr Maksimaalne toetuse määr on kuni 50% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse määrade kehtestamisel arvestatakse asjakohastest riigiabi reeglitest tulenevate piirangutega. Minimaalne võimalik toetuse määr on 15% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse suurus : Põllumajanduses tegutseval tulundusühistul, tunnustatud tootjaorganisatsioonil või nende valitseva mõju all olevatel ettevõtjatel on minimaalne toetuse suurus ühe taotluse kohta 1 000 000 eurot ja toetuse maksimaalne suurus kogu strateegiakava programmiperioodi jooksul on 2 500 000 eurot ühe taotleja kohta . Suurprojektide puhul on minimaalne toetuse suurus ühe taotluse kohta on 3 000 000 eurot ja maksimaalne toetuse suurus kogu strateegiakava programmiperioodi jooksul on 10 000 000 eurot ühe taotleja kohta . Täiendavad selgitused Maksimaalne toetuse määr on kuni 50% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kuid maksimaalse määra kehtestamisel võetakse ennekõike arvesse asjakohastest riigiabi reeg litest tulenevaid piiranguid. Hindamisel eelistatakse näiteks taotlejaid, kelle ettevõte on tunnustatud mahepõllumajanduse valdkonnas ja kes toodab mahepõllumajanduslikke tooteid. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Ühistuliste investeeringute toetamine materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse jääb üldjuhul väljapoole TFEU artikli 42 kohaldamisala. Kui suurprojekti raames rajatakse põllumajandussaaduste tootmisüksus, siis jääb see artikkel 42 kohaldamisalasse. Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetuskõlblik? Strateegiakava peatükis 4.7.1 on toodud mitteabikõlblike kulude loetelu. Lisaks loetaks e üldjuhul mitteabikõlblikuks kuluks ka käibemaks, välja arvatud juhul kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi nõutav. Mitteabikõlbliku kulu hulka loetakse ka kasutatud seadme ostmist ning muud kulud, mis ei ole otseselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega (näiteks lepingu sõlmimisega või kindlustusega seotud kulud või intressikulud). Kas investeering sisaldab niisutust? FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei Olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst (%-des) Ei kohaldata Investeeringute puhul, mis tehakse selliste olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse, mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea, teave selle kohta, millised on veekasutuse tõhusa vähendamise nõuded %-des väljendatuna Ei kohaldata 10 WTO nõuete täitmine WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punkt 11 – investeeringuabi tugineb kindlatele kritee riumitele, ei ole seotud tootmi s e liigi ega mahuga, maksete summa ei ole seotud hindadega, maksed tehakse investeeringu realiseerimiseks ette nähtud aja jooksul ja on piiratud kompenseerimiseks vajaliku summaga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses 60,00% 20,00% 60,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS3.1.1.1 - Ühistute investeeringutoetuse keskmine summa Toetus 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R. 3 9; Ei ÜS3.1.1.2 - Suurprojekti toetuse summa Toetus 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R. 3 9; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS3.1.1.1 - Ühistute investeeringutoetuse keskmine summa Tulundusühistute minimaalne toetuse suurus ühe taotluse kohta on 1 000 000 eurot ja maksimaalne 2 500 000 eurot ühe taotleja kohta kogu strateegiakava programmiperioodi jooksul. Keskmine toetuse summa tulundusühistutel on ligikaudu 1 000 000 eurot. Taotleja kohta minimaalse, maksimaalse ning keskmise toetussumma määratlemisel on tuginetud eelmise programmiperioodil tunnustatud tootjarühmadele investeeringute tegemiseks suunatud toetusskeemi rakendamisel saadud kogemusele, kus t oetuse maksimaalne suurus kogu arenguk ava programmiperioodi jooksul oli kolm miljonit eurot ühe taotleja kohta ning taotletud keskmine toetuse suurus jäi vahemikku 1 000 00 – 2 500 000 eurot. Minimaalse toetuse suurus sätestatakse selleks, et väiksema mahuliste projektidega ei saavutada toetuse andmise eesmärgid. ÜS3.1.1.2 - Suurprojekti toetuse summa Suurprojektide puhul on minimaalne toetuse suurus ühe taotluse kohta 3 000 000 eurot ja maksimaalne 10 00 000 eurot ühe taotleja kohta kogu programmiperioodi jooksul. Taotleja kohta minimaalse ja maksimaalse toetussumma määratlemisel on tuginetud eelmise programmiperioodil suurprojektide elluviimiseks suunatud toetusskeemi rakendamisel saadud kogemusele . Minimaalse toetussumma sätestamisel on arvesse võetud seda, et väiksema mahuliste investeeringuprojektidega ei saavutata soovitud eesmärgid, milleks on ühistegevuse soodustamine nii tootmise kui ka töötlemise etapis, et selle kaudu tõsta tootjaorganisatsioonide ja muude ettevõtjate omavaheline koo s töö järgmisele tasandile, sest see on üks võimalus, kuidas põllumajandus tootjad saavad parandada enda positsiooni toidutarneahelas. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS3.1.1.1 - Ühistute investeeringutoetuse keskmine summa (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 0,00 10,00 ÜS3.1.1.2 - Suurprojekti toetuse summa (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 10 000 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 0,00 1,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1,00 KOKKU O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 2,00 3,00 2,00 2,00 2,00 0,00 11,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 2 000 000,00 2 000 000,00 2 000 000,00 14 000 000,00 0,00 20 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 1 200 000,00 1 200 000,00 1 200 000,00 8 400 000,00 0,00 12 000 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 3.1.2 - Ühistulised tootlikud investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI) Sekkumise kood (liikmesriik) 3.1.2 Sekkumise nimetus Ühistulised tootlikud investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI) Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.24 . Väljaspool põ llumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei ÖK tagasimakse süsteem : Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele SO3 Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V3. 1 Tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamise kaudu 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R. 3 9 ÜPP toetusega arendatud maapiirkonna ettevõtete, sealhulgas biomajandusettevõtete arv 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise eesmärk on ühistegevuse soodustamine töötlemise etapis, et selle kaudu tõsta põllumajandustootjate omavaheline koostöö järgmisele tasandile ja aidata kaasa põllumajandustootjate positsiooni parandamisele toidutarneahelas. Sekkumise vorm Sekkumist rakendatakse tagastatava abina. Sekkumise sihtgrupp Sekkumise sihtgrupiks on põllumajanduses tegutsevad tulundusühistud ja tunnustatud tootjaorganisatsioonid ning nende liidud või nende valitseva mõju all olev ettevõtja. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Tunnustatud tootjaorganisatsioonid ning nende liidud, põllumajanduses tegutsevad tulundusühistud või nende valitseva mõju all olevad ettevõtjad. Toetuskõlblikkuse tingimused Toetavateks tegevusteks on investeeringud masinatesse ja seadmetesse, ehitiste ehitamisse ja rekonstrueerimiseks, uuenduslike toodete ja kõrvaltoodete, tootmisprotsesside ja tehnoloogiate väljaarendamisse, samuti muudesse investeeringutesse lisandväärtuse andmiseks kõigis tootmisahela etappides ning tootmise digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Toetatavaks tegevuseks on lisaks ka käibekapital, sh eraldiseisev käibekapital tingimusel, et see aitab kaasa erieesmärgi saavutamisele. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse määr Toetuseks loetakse brutotoetusekvivalendi summat lõppkasusaaja kohta. Käibekapitali maksimaalne bruto toetus ekvivalent kolme aasta jooksul on 200 000 eurot . Toetuse maksimaalne määr on 65%. Maksimaalse abi määra osas kumuleeritakse nii käesoleva sekkumislehe alusel antav tagastatav abi (brutotoetusekvivalendi osa) kui tagastamatu toetus, mis on antud ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse sekkumislehe alusel. Täiendavad selgitused Toetatakse ka kasutatud masinate ja seadmete soetamist. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Ühistuliste tootlike investeeringute toetamine üldjuhul jääb väljapoole TFEU artikli 42 kohaldamisala. Kui projekti raames rajatakse põllumajandustootmisüksus, siis jääb artikkel 42 kohaldamisalasse. Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetuskõlblik? Kas investeering sisaldab niisutust? FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei Olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst (%-des) Ei kohaldata Investeeringute puhul, mis tehakse selliste olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse, mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea, teave selle kohta, millised on veekasutuse tõhusa vähendamise nõuded %-des väljendatuna Ei kohaldata 10 WTO nõuete täitmine Sekkumise kaudu toetatavate tegevuste puhul jälgitakse WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punktis 11 sätestatud tingimusi, mille kohaselt saavad rahastamisvahendit kasutada nõuetele vastavad taotlejad investeeringuteks lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklites 73 ja 80 seatud tingimustel. Tegevuste toetamine ei ole seotud tootmise liigi, mahu või hindadega ega suuna tootma kindlaid põllumajandussaaduseid ja kompenseeri struktuurilist ebavõrdsust. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses 60,00% 20,00% 60,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS3.1.2.1 - Ühistute investeeringutoetuse keskmine summa Rahastamisvahend 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R.9; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS3.1.2.1 - Ühistute investeeringutoetuse keskmine summa Keskmise toetuse summa leidmisel on tuginetud eelmise perioodi kogemustel sarnaste laenude väljastamisel. Aastane planeerimine põhineb eeldusel, et rahastamisvahendi tingimused tagavad vahendite kättesaadavuse läbi kogu perioodi. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS3.1.2.1 - Ühistute investeeringutoetuse keskmine summa (Rahastamisvahend - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00 0,00 15,00 KOKKU O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00 0,00 15,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 0,00 15 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 1 800 000,00 1 800 000,00 1 800 000,00 1 800 000,00 1 800 000,00 0,00 9 000 000,00 Millest rahastamisvahendile ( Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 0,00 15 000 000,00 Millest rahastamisvahendile ( Liidu osalus eurodes) 0,00 1 800 000,00 1 800 000,00 1 800 000,00 1 800 000,00 1 800 000,00 0,00 9 000 000,00 Millest tuleb üle kanda - kulud ( Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 8.1 - Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks Sekkumise kood (liikmesriik) 8.1 Sekkumise nimetus Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei ÖK tagasimakse süsteem : Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Territoriaalne kohaldumisala Maapiirkond (maaline ja väikelinnaline piirkond Statistikaameti metoodika alusel), va Tallinnaga piirnevad vallad. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO8 Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V8.1 Luua eeldused atraktiivsete, hästi tasustatud töökohtade tekkeks, mis oleks atraktiivsed ka noortele 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.37 ÜPP projektidega toetatud uued töökohad 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumine tuleneb vajadusest suurendada arengule suunatud, suurt lisandväärtust loovate ja kõrge konkurentsivõimega ettevõtete osakaalu maapiirkonnas ning parandada selliste ettevõtete ligipääsu finantsinstrumentidele. Sellised ettevõtjad on suurema tõenäosusega võimelised looma maale uusi eripalgelisi ja hästi tasustatud töökohti. Sekkumine on suunatud maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamisele läbi kestlikuks arenguks vajalike investeeringute toetamise. Sekkumise tulemuseks on uute hästi tasustatud atraktiivsete töökohtade lisandumine maapiirkonnas. Konkurentsivõime tugevnemisele aitab kaasa ettevõtte jaoks uudsete ja arenguks oluliste tehnoloogiate kasutuselevõtmine, uute infotehnoloogiliste võimaluste efektiivne rakendamine ja suuremat kasumlikkust võimaldavate uute toodete ning teenuste turule toomine. Kestliku arengu seisukohast on olulised keskkonnahoiule ja Euroopa rohelises kokkuleppes püstitatud kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele kaasa aitavad tegevused. Sekkumise läbi on võimalik motiveerida ja toetada ettevõtjaid arenguks vajalike investeeringute tegemisel. Sekkumise fookus on investeeringutel, mis aitavad kaasa ettevõtte jaoks uudse tehnoloogia juurutamisele, tootmise ja teenuse digitaliseerimisele, ressursitõhusus e suurendamisele, Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. Suur osa ettevõtlusest Eestis on koondunud pealinna ja pealinnaga piirnevatesse valdadesse. Võrreldes teiste regioonidega on pealinna piirkonnas tegutsevatel ettevõtetel parem juurdepääs turgudele, tööjõule ja kapitalile. Elanike arv selles piirkonnas kasvab. Vastupidine on olukord pealinnast kaugemal. Tasakaalustatud regionaalarengu seisukohast on otstarbekas motiveerida ettevõtjaid läbi investeeringute toetamise looma töökohti suurematest tõmbekeskustest kaugemale jäävates piirkondades. Sekkumise rakendamisel arvestatakse tasakaalustatud regionaalarengu aspektidega. Sekkumise vorm Sekkumise vormiks on ettevõtja konkurentsivõime kasvule suunatud investeeringute toetamine. Toetatakse materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavaid investeeringuid. Sekkumist rakendatakse nii tagastatava kui tagastamatu abina. Tagastamatu abi on suunatud eelistatult sekkumise fookusega rohkem haakuvate projektide finantseerimiseks. Tagastatav abi on suunatud sekkumise eesmärkidega laiemalt haakuvate projektide rahastamiseks. Toetatavad tegevused Toetatakse ettevõtja majandustegevuse arendamiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara soetamist, sealhulgas teenuse osutamiseks, tootmiseks või tootearenduseks vajalike masinate, seadmete ja inventari ostmist ning ehitiste ehitamist. Tagastamatu toetuse osas täpsustatakse m itteabikõlblikud tegevused ja kulud rakendusmääruses. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaajad Tagastamatu abi korral väikeettevõtjad . Tagastatava abi korral VKEd . Rahastatavate projektide valimine Toetuse määramise eelduseks on äriplaani , finantsprognooside ja eelarveprojekti olemasolu, mis näitavad seatud eesmärkide realistlikkust ja planeeritud investeeringute majanduslikku põhjendatust. Rahastatakse nõuetele vastavaid hindamislävendi ületanud projekte. Hindamisel arvestatakse muu hulgas projekti mõju sekkumise eesmärkide saavutamisele, projekti põhjendatust ja realistlikkust ning taotleja võimekust projekt tulemuslikult ellu viia. Rahastamisvahendi alusel toetatavate projektide valimine toimub rahastamislepingu alusel. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Toetuskõlblikkuse tingimused Sekkumise sihtgrupiks on kasvule ja arengule orienteeritud kuni 49 töötajaga väikeettevõtjad, kelle püsiv ja kestev majandustegevuse koht toetatava projektiga seoses asub maapiirkonnas väljaspool Tallinnaga piirnevaid valdasid , milleks on Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald, Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald. Toetatava projekti raames loodavad uued töökohad ja ettevõtte tegevuskoht toetatava projektiga seoses peab asuma maapiirkonnas väljaspool Tallinnaga piirnevaid valdasid , milleks on Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald, Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald. Sekkumise raames ei toetata investeeringuid Tallinnaga piirnevatesse valdadesse, milleks on Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald, Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald. Ettevõtjal tuleb projekti tulemusena luua vähemalt üks täiendav täistööajaga töökoht ettevõtja tegevuskohta maapiirkonnas. Toetatakse ettevõtjad, kes on tegutsenud vähemalt kaks aastat ja kelle aastane müügitulu kahel viimasel majandusaastal oli suurem kui rakendusmääruses sätestatud vajalik miinimumtase. Tagastatava abi korral on sihtgrupiks VKEd . Toetuskõlblikkuse tingimused tagastatava toetuse korral, sh välistatavad tegevusvaldkonnad kirjeldatakse rahastamislepingus. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse suurus tagastamatu abi toetuse maksimaalne summa ühe taotleja kohta on 200 000 eurot ÜPP strateegiakava eelarveperioodil kokku; ühe taotlusega toetuseks küsitav summa on minimaalselt 10 000 eurot; rakendusmääruses võidakse sätestada madalamad väärtused maksimaalsele toetussummale ja mi nimaalsele taotletavale summale; Rahastamisvahendi puhul on toetuseks brutotoetusekvivalendi summa lõppkasusaaja kohta. Käibekapitali maksimaalne brutotoetusekvivalent kolme aasta jooksul on 200 000 eurot. Toetuse määr kuni 50% projektiga seotud kulude abikõlblikust maksumusest; minimaalne toetuse määr on 15% abikõlblikest kuludest ; rakendusmääruses võidakse sätestada maksimu mmäärast madalamad toetusmäärad; tagastatava toetuse maksimaalne määr on 65%. Lihtsustatud kulumeetodite kasutamine Toetuse andmisel kasutatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) mä äruse nr 2021/2115 artiklile 83 lihtsustatud kulumeetodit, milleks on kindlasummalised maksed, mis põhinevad makseasutusega eelnevalt kokku lepitud eelarveprojektidel. Täiendavad selgitused Liisingu kasutamine on lubatud jääk väärtuseta kapitalirendi vormis. Liisinguga seotud tingimused täpsustatakse sekkumise rakendusmääruses. Toetatud investeeringu kestvusnõuded täpsustatakse rakendusmääruses, seejuures lähtudes seisukohast, et toetuse abil soetatud vara tuleb toetuse saajal hoida sihtotstarbelises kasutuses vähemalt kolm aastat. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Toetused ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks jäävad väljapoole TFEU artikli 42 kohaldamisala. Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetuskõlblik? Ei toetata ettevõtjaid ega investeeringuid järgmistes tegevusvaldkondades: hasartmängude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R, alajagu 92); finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu K); kinnisvara-alane tegevus (EMTAK 2008, jagu L); juriidilised toimingud ja nõustamine (EMTAK 2008, jagu M, alajagu 69 ja 70); põllumajandus, metsamajandus ja kalandus (EMTAK 2008, jagu A). Ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajanduse või metsamajanduse valdkonnas, toetatakse juhul, kui nende äriplaan ja investeeringud on suunatud mitte välistatud tegevusvaldkondadele. Käibemaks ei ole abikõlblik. Kasutatud seadmete soetamine ei ole abikõlblik v.a rahastamisvahendi korral. Kas investeering sisaldab niisutust? FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei Olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst (%-des) Ei kohaldata Investeeringute puhul, mis tehakse selliste olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse, mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea, teave selle kohta, millised on veekasutuse tõhusa vähendamise nõuded %-des väljendatuna Ei kohaldata 10 WTO nõuete täitmine Sekkumise kaudu toetatavate tegevuste puhul jälgitakse WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punktis 11 sätestatud tingimusi, mille kohaselt saavad toetust kasutada nõuetele vastavad taotlejad investeeringuteks lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) nr 2021/2115 artiklis 73 seatud tingimustel. Tegemist on „rohelise kasti“ sekkumisega. Tegevuste toetamine ei ole seotud tootmise liigi, mahu või hindadega ega suuna tootma kindlaid põllumajandussaaduseid ja kompenseeri struktuurilist ebavõrdsust. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses 60,00% 20,00% 60,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS8.1.1 - Keskmine toetuse summa: tagastamatu abi Toetus 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R.37; Ei ÜS8.1.2 - Keskmine toetuse summa: finantsinstrument Rahastamisvahend 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R.37; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS8.1.1 - Keskmine toetuse summa: tagastamatu abi ÜS8.1.2 - Keskmine toetuse summa: finantsinstrument Keskmise toetuse summa leidmisel on tuginetud eelmise perioodi kogemustel sarnaste laenude väljastamisel. Aastane planeerimine põhineb eeldusel, et rahastamisvahendi tingimused tagavad vahendite kättesaadavuse läbi kogu perioodi. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS8.1.1 - Keskmine toetuse summa: tagastamatu abi (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 00 0,00 100 00 0,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 2 0,00 6 0,00 80,00 8 0,00 6 0,00 0,00 300,00 ÜS8.1.2 - Keskmine toetuse summa: finantsinstrument (Rahastamisvahend - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 0,00 100,00 KOKKU O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 4 0,00 8 0,00 100,00 10 0,00 8 0,00 0,00 400,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 4 000 000,00 8 000 000,00 10 000 000,00 10 000 000,00 8 000 000,00 0,00 40 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 2 4 00 000,00 4 8 00 000,00 6 000 000,00 6 0 00 000,00 4 8 00 000,00 0,00 24 000 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 2 000 000,00 2 000 000,00 2 000 000,00 2 000 000,00 2 000 000,00 0,00 10 000 000,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 1 200 000,00 1 200 000,00 1 200 000,00 1 200 000,00 1 200 000,00 0,00 6 000 000,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 8.2 - Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas Sekkumise kood (liikmesriik) 8.2 Sekkumise nimetus Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei ÖK tagasimakse süsteem : Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Territoriaalne kohaldumisala Statistikaameti metoodika kohaselt määratletud maaline asustuspiirkond, välja arvatud Tallinnaga piirnevad vallad. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO8 Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V8.1 Luua eeldused atraktiivsete, hästi tasustatud töökohtade tekkeks, mis oleks atraktiivsed ka noortele 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.39 Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maaettevõtete arv, sealhulgas biomajandusettevõtted 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Maapiirkonna kestlik areng eeldab konkurentsivõimeliste, suurt lisandväärtust loovate ning spetsialistide ootustele vastavate keskmisest kõrgema palgaga töökohti pakkuvate ettevõtete arvu kasvu maal. See sõltub kohaliku ettevõtluskeskkonna vastavusest ettevõtjate ootustele. Sekkumise eesmärk on ettevõtete konkurentsivõime tugevnemine, inimeste sissetulekute suurenemine ja ettevõtluskeskkonna arenemine maapiirkonnas. Majanduse arengut maapiirkonnas mõjutavad ettevõtluses osalemist soodustavad tegurid. Selliseks teguriks võib olla maapiirkonnas asuv kiire internetiühendusega, kaasaegsete infotehnoloogiliste võimalustega ja tugevat nõustamiskompetentsi omava tugipersonaliga koostöötamise keskus või kaugtöökeskus või kaasaegsete digilahenduste laialdasemat kasutuselevõttu soodustav „ digital hub “, mille kasutajateks on maapiirkonnas tegutsevad mikro- ja väikeettevõtted. Selleks võivad olla mõne maapiirkonnas tegutseva tugeva arengupotentsiaaliga ettevõtte ümber tekkivast klastrist tulenevad uued ärivõimalused kohalikele ettevõtetele. Selleks võib olla ettevõtete tootearenduse võimekust tõsta aitav kaasaegse seadmepargiga tootearenduskeskus, mis loob maapiirkonna ettevõtetele võimalused oma arengupotentsiaali realiseerida ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi uusi tooteid turule tuua. Selleks võib olla kohaliku kultuuripärandi, olulise turismiobjekti või piirkonna arengustrateegia seisukohast prioriteetse valdkonna arengule suurt mõju omava objekti ettevõtluse edendamise huvides kasutusele võtmiseks , seal hulgas põhiteenuste kättesaadavuse parandamiseks maapiirkonnas. Sekkumise fookus on investeeringutel, mis : aitavad ettevõtetel tõsta digivõimekust ja võtta kasutusele uusi innovaatilisi infotehnoloogilisi lahendusi oma konkurentsivõime kasvatamiseks; aitavad ettevõtetel senisest rohkem kasutada teadus- ja arendustegevuse tulemusi, tõsta oma tootearendusvõimekust ja tuua turule uusi tooteid ja teenuseid; aitavad kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele, sealhulgas ressursitõhususe suurendamisele ja ringmajanduse arendamisele; on kasuks suuremale arvule ettevõtetele; viiakse ellu kaugemal suurematest tõmbekeskustest, eelkõige suurematest linnadest, aidates sellega kaasa tasakaalustatud regi o naalsele arengule Selle sekkumise raames ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 73 lõike 3 punktis f viidatud suuremahulisi infrastruktuuri investeeringuid. Sekkumise vorm Sekkumise vormiks on ettevõtluskeskkonna arengusse suunatud investeeringute toetamine. Toetatakse materiaalsetesse ja immateriaalsetesse vahenditesse tehtavaid investeeringuid. Sekkumist rakendatakse tagastamatu abina. Toetatavad tegevused Toetatakse ettevõtluskeskkonna arendamiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara soetamist, sealhulgas hoonete ja rajatiste ehitamist ning parendamist. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud määratletakse rakendusmäärusega. Mittetoetatavad tegevused täpsustatakse rakendusmääruses. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaajad Äriühingud, sihtasutused, mittetulundusühingud, valitsusasutuste poolt hallatavad riigiasutused (riigiasutused). Rahastatavate projektide valimine Toetuse määramise eelduseks on äriplaani , finantsprognooside ja eelarveprojekti olemasolu, m ille põhjal on võimalik hinnata eesmärkide realistlikkust, investeeringute põhjendatust ja tulemuste kestlikkust. Rahastatakse nõuetele vastavaid hindamislävendi ületanud projekte pingerea alusel. Hindamisel arvestatakse muu hulgas projekti mõju sekkumise eesmärkide saavutamisele, taotleja võimekust projekti tulemuslikuks elluviimiseks, projekti põhjendatust ja realistlikkust ning projekti seost digipöörde, rohepöörde ja tasakaalustatud regionaalarenguga. Sekkumise rakendamisel arvestatakse baaserinevusi erasektori ja avaliku sektori taotlejate vahel, sealjuures erinevusi vastavusnõuetes, hindamiskriteeriumites, toetusmäärades jne. Kummagi sihtrühma jaoks sätestatakse rakendusmääruses konkreetse sihtrühma jaoks asjakohased kriteeriumid, kummagi sihtrühma taotlejad konkureerivad ainult omavahel neile suunatud taotlusvoorus ja konkreetse eelarve piires. Sellega tagatakse aus konkurents taotlejate vahel, sekkumise eelarveliste vahendite eesmärgipärane kasutamine ja hoitakse erinevate sekkumiste arv võimalikult väike. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Toetuskõlblikkuse tingimused Sekkumise sihtgrupiks on äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja riigiasutused. Lõplikeks kasusaajateks on ettevõtluskeskkonna võimalusi kasutavad väikese ja keskmise suurusega ettevõtted maapiirkonnas. Sekkumise raames ei toetata investeeringuid Tallinnaga piirnevatesse valdadesse, milleks on Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald, Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse suurus toetuse maksimaalne summa ühe taotleja kohta on 4 000 000 eurot stratee giakava eelarveperioodil kokku; taotletava toetuse minimaalne summa 100 000 eurot; rakendusmääruses võidakse sätestada madalamad väärtused maksimaalsele toetussummale ja minimaalsele taotletavale summale. Toetuse määr üldjuhul kuni 65% projekti abikõlblikust kuludest (toetusmäär sõltub riigiabi liigist); erandina kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest, kui tegemist on investeeringutega põhiteenustesse maapiirkonnas (toetusmäär sõltub riigiabi liigist); rakendusmääruses võidakse sätestada maksimu mmäärast madalamad toetusmäärad; minimaalne toetuse määr on 15% abikõlblikest kuludest . Täiendavad selgitused Põhiteenused on teenused, mida maapiirkonnas elavad inimesed ning seal toimetavad ettevõtjad kestliku tegevuse tagamiseks vajavad. Nendeks teenusteks on muuhulgas tervishoiu-, kultuuri-, vabaaja- ja sotsiaalteenused ning teised kohalike elanike heaolule ja piirkonna ettevõtete konkurentsivõimele kaasa aitavad teenused, sealhulgas maapiirkonnaga seotud kultuuripärandi säilitamine ja ettevõtluse edendamise huvides kasutusele võtmine. Liisingu kasutamine on lubatud jääk väärtuseta kapitalirendi vormis. Liisingu kasutamisega seotud tingimused täpsustatakse sekkumise rakendusmääruses. Toetatud investeeringu kestvusnõuded täpsustatakse rakendusmääruses, seejuures lähtudes seisukohast, et toetuse abil soetatud vara tuleb toetuse saajal hoida sihtotstarbelises kasutuses vähemalt kolm aastat 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Toetused i nvesteeringutesse ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas jäävad väljapoole TFEU artikli 42 kohaldamisala. Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetuskõlblik? Ei toetata taotlejaid ega investeeringuid järgmistes tegevusvaldkondades: hasartmängude korraldamine (E MTAK 2008, jagu R, alajagu 92); finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu K); kinnisvara-alane tegevus (EMTAK 2008, jagu L), välja arvatud mitteeluruumide üürileandmine ja käitus (EMTAK 2008 alajagu 68201); juriidilised toimingud ja nõustamine (EMTAK 2008, jagu M, alajagu 69 ja 70); põllumajandus, metsamajandus ja kalandus (EMTAK 2008, jagu A), välja arvatud sihtasutuste ja riigiasutustest taotlejate puhul. Äriühinguid ja mittetulundusühinguid, kes tegutsevad põllumajanduse või metsamajanduse valdkonnas, toetatakse juhul, kui nende äriplaan ja investeeringud on suunatud mittevälistatud tegevusvaldkondadele. K äibema ks ei ole abikõlblik . K asutatud seadmete soetamine ei ole abikõlblik. Kas investeering sisaldab niisutust? FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei Olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst (%-des) Ei kohaldata Investeeringute puhul, mis tehakse selliste olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse, mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea, teave selle kohta, millised on veekasutuse tõhusa vähendamise nõuded %-des väljendatuna Ei kohaldata 10 WTO nõuete täitmine Sekkumise kaudu toetatavate tegevuste puhul jälgitakse WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punktis 11 sätestatud tingimusi, mille kohaselt saavad toetust kasutada nõuetele vastavad taotlejad investeeringuteks lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) nr 2021/2115 artiklis 73 seatud tingimustel. Tegemist on „rohelise kasti“ sekkumisega. Tegevuste toetamine ei ole seotud tootmise liigi, mahu või hindadega ega suuna tootma kindlaid põllumajandussaaduseid ja kompenseeri struktuurilist ebavõrdsust. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses 60,00% 20,00% 60,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS8.2.1 - Keskmine toetuse summa Toetus 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R.39; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS8.2.1 - Keskmine toetuse summa - 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS8.2.1 - Keskmine toetuse summa (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0 ,00 0,00 500 000 ,00 1 500 000 ,00 500 000 ,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 0 ,00 0 ,00 8 ,00 6 ,00 4 ,00 0,00 18,00 KOKKU O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 0 ,00 0 ,00 8 ,00 6 ,00 4 ,00 0,00 18,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0 ,00 0 ,00 4 000 000 ,00 9 000 000 ,00 2 000 000 ,00 0,00 15 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 0 ,00 0 ,00 2 400 000 ,00 5 400 000 ,00 1 200 000 ,00 0,00 9 000 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 8.3 - Investeeringud bioressursside väärindamisse Sekkumise kood (liikmesriik) 8.3 Sekkumise nimetus Investeeringud bioressursside väärindamisse Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei ÖK tagasimakse süsteem : Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele SO3 Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega SO8 Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu XCO Sektoriülese eesmärgina sektori kaasajastamine teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil põllumajanduses ja maapiirkondades ning ergutades nende kasutuselevõttu 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V0.1 Sidusa põllumajanduse teadmiste ja innovatsioonisüsteemi ehk AKIS terviksüsteemi kujundamine 1 Jah V2.5 Arendada välja kohalikul bioressursil põhineva id väärindamisüksus i 1 Jah V4.2 Eelistada keskkonnasäästlikku tootmist, investeeringuid, ringbiomajandusel tuginevaid lahendusi 1 Jah V5.3 Keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu soodustamine 1 Jah V8.4 Toetada katseprojekte, erinevate tehnoloogiate arendamist, innovatsiooni bioressursside kasutamiseks 3 Osaliselt V8.5 Panustada ka esmatootjatele sobivate väiksemate biorafineerimisüksuste loomisesse 3 Jah V9.7 Toidujäätmete ja toidukao vähendamine 2 Osaliselt 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.16 Nende põllumajandusettevõtete osakaal, kes saavad ÜPP investeeringutoetust, millega aidatakse kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning taastuvenergia või biomaterjalide tootmisele R.27 Selliste tegevuste arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades R.39 Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maaettevõtete arv, sealhulgas biomajandusettevõtted 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise kontekstis käsitletakse b iomajandus t kui taastuva biomassi tootmi st ja muutmi st peamiselt toiduks, söödaks, biotoodeteks ning bioenergiaks. Eesti on bioressurssideg a – kõik bioloogili st päritolu taastuvad ressursid – väga hästi varustatud, kuid kitsaskohaks on madal lisandväärtus, suur osatähtsus on töötlemata või vähetöödeldud tooraine (teravili, toorpiim, puit) ekspordil. Ringmajanduse põhi mõtted pole biomajanduse primaarsektorites (sh põllumajanduses) seni laialt levinud ning põllu majanduse, metsanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse valdkonnas tekkivaid kõrvalsaadusi ja jääke väärindatakse vähe või tehakse seda madala majandusliku lisandväärtusega. Lisaks on bioressursse, mida üldse ei väärindata, kuid tekitavad lisakulusid (näiteks hekseldatav hein). Samas suureneb üha globaalne nõudlus bioenergia, biomaterjalide ja muude bioressursil põhinevate toodete järele. Seega tuleb kasvatada bioressursi töötlemis võimekust ja tooraine ekspordi asemel seda enam väärindada, töödelda kõrgema lisandväärtusega toodeteks ja panustada ka põllumajanduse, metsandus e ja toiduainetööstuse ettevõtetele d sobivate bioväärindamisüksuste loomisesse, sh bioväetiste ja biomaterjalide ning muude uudsete ja kõrge lisandväärtusega toodete tootmiseks (sh toidutööstusele, farmaatsiatööstusele). Kaskaadkasutuse põhimõttest lähtudes on bioenergia taastuva bioressursi kasutamisel kõige vähem eelistatud tegevusi, kuid esmatootjate vajadustest lähtudes ja energiajulgeoleku tagamiseks võib siiski eelkõige kõrvalsaaduste ja jääkide puhul olla otstarbekas nende kasutamine bioenergia tootmiseks, eriti juhul, kui tekkiv kääritusjääk viiakse mulda ja suunatakse tagasi toidu tootmisesse. Oluline on tehnoloogia uuendamine, et leida biotoorainepõhis eid lahendu si, asendada fossiilseid materjale taastuvatega, nagu näiteks võtta kasutusele taastuval ressursil põhinevad pakendid jmt. Selleks sobivad ning toimivad tehnoloogiad on välja töötatud, kuid Eestis on nende kasutus tagasihoidlik ning sekkumises toetatavad projektid aitavad selliseid uuenduslikke ringbiomajanduslikke lahendusi ja tehnoloogiaid juurutada. Metsade majandamine on kestlik, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Säästva metsamajanduse seisukohast on seega oluline kohalikku puiduressurssi kaskaadkasutuse põhimõttel paremini väärindada, sh puidu keemiline väärindamine. Sekkumine toetab ettevõtete vastavat teadus- ja arendustegevust , uute tehnoloogiate kasutuselevõt tu ning innovatsiooni. Bioressursile kõrgema lisandväärtuse andmine kasvatab ettevõtete positsiooni väärtusahelas , aitab vähendada sõltuvust kodu- ja välismaistest taastumatutest ressurssidest ning kiirendab taastumatute ressursside asendamist kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega. Tekivad uued töökohad, mis edendavad maapiirkondade majandust, sh äärealadel.. Sekkumisega soodustatakse ka (sektoritevahelist) koostööd, ühistute ja klastrite teket ning tutvustatakse biomajanduse võimalusi laiemale sihtgrupile. Sobiva tehnoloogia valikuks, biomassi töötlemise piloteerimiseks, tehnoloogilise skeemi ja projekti arendamiseks ning eeluuringuteks saab toetust taotleda sekkumise 0.3 „Innovatsioonikoostöö projektid“ raames. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaajad Ettevõtted, sh põllumajanduse, metsanduse ja toiduainetööstuse ettevõtted, VKEd, ühistud. Täpsemad nõuded taotlejatele sätestatakse rakendusmääruses. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Toetuskõlblikkuse tingimused Tootmis tehnoloogia uuendamiseks, tootearenduseks ja bioressursside (sh kõrval- ja kaassaaduste ning jääkide) väärindamiseks ning uuenduslike ressursitõhusate ja kõrge lisandväärtusega toodete välja töötamiseks toetatakse: bioressursside, sealhulgas kõrvalsaaduste ja jääkide eeltöötlemiseks või töötlemiseks vajaliku e hitise ehitamist; seadmete soetamist või väljavahetamist uuenduslike , ressursitõhusate ja bioressursile kõrgemat lisandväärtust anda võimaldavate seadmete vastu; teadus- ja arendustöötaja kaasamist teadus- ja arendustegevuseks bioressursile kõrgema lisandväärtuse andmiseks ning uuenduslike ressursitõhusate ja kõrge lisandväärtusega toodete väljatöötamiseks. Toetatavad projektid peavad olema suunatud bioressursile senisest kõrgema lisandväärtuse andmisele ja vastavate lahenduste väljatöötamisele. Projektid valitakse taotluste rahastamise eelarve piires taotluste hindamistulemuste põhjal. Hindamisel arvestatakse muu hulgas bioressursi väärindamisel loodavat lisandväärtust ja väljatöötavate lahenduste uuenduslikkust, tõhusust kasvuhoonegaaside heite vähendamisel, projekti mõju sekkumise eesmärkide saavutamisele ja taotleja võimekust projekti tulemuslikuks elluviimiseks. Täpsemad hindamiskriteeriumid ja jooksva või voorulise taotlemise kasutamine sätestatakse rakendusmääruses. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud ning toetatavate tegevuste täpsemad tingimused sätestatakse rakendusmääruses. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse määr investeering – kuni 50% abikõlblikest kuludest (toetuse määr sõltub riigiabi liigist); eksperdi/arendustöötaja kaasamine – kuni 100% abikõlblikest kuludest (toetuse määr sõltub riigiabi liigist). Täiendavad selgitused 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Üldjuhul ei ole bioressursside väärindamise investeeringute to etamine TFEU artikli 42 kohaldami salas. Kui toetuse puhul on tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses järgitakse toetuse andmisel asjakohaseid riigiabi või vähese tähtsusega abi eeskirjasid. Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetuskõlblik? Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: standardtarkvara, -arvutustehnika ja -sidevahendi, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise ja rentimise kulud; lepingu sõlmimisega, intressiga ja kindlustusega seotud kulud; liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe toetuse saajale üle arvates viimase toetusosa maksmisest; tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse muul moel; sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu; õigus- ja raamatupidamisteenuse eest tasumiseks tehtud kulutused; tehnilise teostatavuse uuringu eest tehtud kulutused; kulutused reklaamile; riigilõiv, notaritasu; käibemaks trahv, finantskaristus ja kohtumenetluse korral menetluskulud. Kas investeering sisaldab niisutust? FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei Olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst (%-des) Ei kohaldata Investeeringute puhul, mis tehakse selliste olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse, mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea, teave selle kohta, millised on veekasutuse tõhusa vähendamise nõuded %-des väljendatuna Ei kohaldata 10 WTO nõuete täitmine Järgitakse WTO põllum ajanduslepingu lisa 2 punkti 11 – investeeringuabi tugineb kindlatele kriteeriumitele, ei ole seotud tootmi s e liigi ega mahuga, maksete summa ei ole seotud hindadega, maksed tehakse investeeringu realiseerimiseks ette nähtud aja jooksul ja on piiratud kompenseerimiseks vajaliku summaga . 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(3)(b) - Maksed artikli 70 ja artikli 72 alusel makstavateks toetusteks, mittetootlike investeeringute toetamiseks vastavalt artiklile 73, Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade toetamiseks vastavalt artikli 77 lõike 1 punktile a ning programmi LEADER jaoks vastaval t artikli 77 lõike 1 punktile b 80,00% 20,00% 80,00% EE - Eesti 91(3)(b) - 73 - Toetus mittetootlikeks investeeringuteks vastavalt artiklile 73 80,00% 20,00% 80,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS8.3.1 - Keskmine toetuse summa Toetus 91(3)(b) - 73-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Keskmine R.16; R.39; R.27; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS8.3.1 - Keskmine toetuse summa Toetatavate investeeringuobjektide arvu määramisel on tuginetud samalaadse te investeeringute rakendamisel saadud kogemustele ning huvigruppide tagasisidele investeerimishuvi ja -võimekuse kohta . Keskmise toetussumma hindamisel on lähtutud samalaadsete investeeringute rakendamisel saadud kogemustest ja eksperthinnangutest. S oovituslike rahaeraldiste puhul on arvesse võetud, et esimesed väljamaksed toimuvad umbes aasta p ärast taotlusvooru toimumist. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS8.3.1 - Keskmine toetuse summa (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 200 000,00 200 000,00 200 000,00 200 000,00 200 000,00 200 000,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.20 (ühik: Tegevused) 0,00 2 ,00 5 ,00 5 ,00 1 ,00 1,00 1,00 15,00 KOKKU O.20 (ühik: Tegevused) 0,00 2 ,00 5 ,00 5 ,00 1 ,00 1,00 1,00 15,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 4 00 000,00 1 0 00 000,00 1 0 00 000,00 2 00 000,00 200 000,00 200 000,00 3 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 320 000,00 800 000,00 800 000,00 160 000,00 160 000,00 160 000,00 2 400 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 KK1 - Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud Sekkumise kood (liikmesriik) KK1 Sekkumise nimetus Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah ÖK tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V2.4 Tõsta põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet, kes kkonna, kliima ja ressursitõhus use alast tulemuslikkust investeeringute soodustamise kaudu 1 Jah V4.2 Eelistada keskkonnasäästlikku tootmist, investeeringuid, ringbiomajandusel tuginevaid lahendusi 1 Jah V5.3 Keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu soodustamine 1 Jah V6.3 Kompenseerida elurikkust säästvaid tehnoloogiaid, maastikuele mentide rajamist, karjatamist 2 Jah V9.3 Suurendada bioturvalisust investeeringute soodustamise kaudu 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.15 Toetatud investeeringud taastuvenergia, sealhulgas bioressursipõhise energia tootmisvõimsusesse (megavattides) R.16 Nende põllumajandusettevõtete osakaal, kes saavad ÜPP investeeringutoetust, millega aidatakse kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning taastuvenergia või biomaterjalide tootmisele R.26 ÜPP raames loodusvarade eest hoolitsemisega seotud tulusa ja mittetulusa investeeringu toetust saavate põllumajandusettevõtete osakaal R.3 ÜPP kaudu digitaalsele põllumajandustehnoloogiale antavast toetusest kasu saavate põllumajandusettevõtete osakaal R.44 Loomade heaolu parandamise toetatud meetmetega hõlmatud loomühikute osakaal R.9 Ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate põllumajandustootjate osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise eesmärk on läbi materiaalsete investeeringute, millega võivad kaasneda ka immateriaalsed investeeringud, soodustada põllumajandustootmises ressursitõhusust, vältida jäätmete ja heitmete teket, vähendada tootmisest tulenevat keskkonnamõju ja k asvuhoonegaaside hei det ning suurendada bioohutust . Toetatavad tegevused Toetatavad on järgmised investeeringud: 1) Kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemisega seotud investeeringud , sh näiteks: investeeringud põllumajandusettevõtte keskkonnasõbralike taastuvenergia-lahenduste rajamiseks ja energia kokkuhoiuks; täppisväetamise sensorsüsteemide ostmine; keskkonnasäästlike jahutusseadmete soetamine või jahutusseadmete väljavahetamine keskkonnasäästlikumate vastu; loomakasvatushoonetele kliimaseadmete soetamine. 2) Vee- ja õhukvaliteedi parandamisega ning muldade kaitsega seotud investeeringud, sh näiteks: sõnniku- ja silohoidlate ehitamine , sõnnikuhoidla katmine ning sügavallapanuga lautade lekkekindla aluspinna rajamine; investeeringud sõnniku sisestuslaotuse seadmetesse; väljas peetavatele kariloomadele alaliste söötmis- ja jootmiskohtade väljaehitamine välialadel; investeeringud vee kokkuhoiuks ja taaskasutuseks katmikaladel; ammoniaaki püüdvate filtrite ostmine. 3) Investeeringud elurikkuse kaitseks , sh näiteks: investeeringud uutesse keskkonnahoidlikesse taimekaitsetehnoloogiatesse, sh biotõrjetehnoloogiatesse; mehhaaniliste umbrohutõrjeseadmete ostmine; taimekahjustajate monitooringu- ja hoiatussüsteemid. 4) Karjatamist soodustavad investeeringud , sh hulgas näiteks: varjualuste ja maastikuelemendina puudesalude rajamine, mis kaitsevad loomi neile mittesobivate ilmastikutingimuste eest; karjamaade jootmissüsteemid; kogumis- ja karjaaiad, sh karjaaiad kiskjate eemale hoidmiseks. 5) Parema bioturvalisusega seotud investeeringud , sh näiteks: loomakasvatushoone/rajatise või loomade pidamise ks piiritletud ala tarastamine; loomakasvatushoonet ümbritsevale territooriumile sisenemiseks pääsla rajamine (statsionaarsed desomatid, väravasüsteemid inimestele, veokitele jne); riietusruumide rajamine loomakasvatushoones; loomakasvatushoone ruumide, veokite ja haagiste pesemise ja desinfitseerimise seadmete soetamine; korjuste hoiustamiseks enne kahjutustamisele viimist mõeldud ala rajamine loomakasvatushoonet ümbritsevast tarastatud territooriumist väljaspool (tarastus, konteineri aluse platsi asfalteerimine, betoneerimine või muul viisil lekkeindlaks muutmine, konteineri soetamine); pesu- ja desorajatiste rajamine loomakasvatushoonet teenindavate veokite ja haagiste pesemiseks ja desinfitseerimiseks. 6) Loomade heaoluga seotud investeeringud – piimakarjakasvatuses noorloomade, lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatuses loomakasvatushoonete ehitamine. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Põllumajandustootjad ja neid ühendavad tulundusühistud. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Toetatakse investeeringuid materiaalsesse põhivarasse, millega võib kaasneda ka investeering immateriaalsesse varasse, mille eesmärgiks on soodustada põllumajandustootmises ressursitõhusust, vältida jäätmete ja heitmete teket, vähendada tootmisest tulenevat negatiivset keskkonnamõju ja kasvuhoonegaaside heidet ning suurendada bioohutust . Toetatakse investeeringuid nii seadmetesse kui ka ehitistesse. Abikõlblikud on ka liisingumaksed, kui asja omandiõigus läheb toetuse saajale üle hiljemalt viimase toetusosa väljamaksmisest. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse määr Maksimaalne toetuse määr on kuni 50% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Kui toetust taotletakse loomakasva tushoonete ehitamiseks, siis suurendatakse toetuse määra 10 protsendipunkti võrra ehk kuni 60% toetatava tegevuse abikõlblik u kulu maksumusest . Kui toetust taotleb noor põllumajandustootja suurendatakse toetuse määra 10 protsendipunkti võrra, kuid mitte rohkem kui 70%-ni. Minimaalne võimalik toetuse määr on 15% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse suurus Toetuse maksimaalne suurus kogu strateegiakava p rogrammiperioodi jooksul on 500 000 eurot ühe taotleja kohta. Täiendavad selgitused Maksimaalne toetuse määr on kuni 50% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse määra suurendatakse 10 protsendipunkti võrra üksnes juhul kui: toetust taotletakse loomakasvatushoone ehitamiseks, mille puhul on tegemist loomade heaoluga seotud investeeringuga; taotlejaks on noor põllumajandustootja, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 4 lõikes 6 sätestatule (taotleja on füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, va tulundusühistu, ettevõtja on taotluse esitamise aastal kuni 40 (k.a) aastane, juhib põllumajanduslikku majapidamist ning omab asjakohast koolitust või nõutavaid oskusi). 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetuskõlblik? Strateegiakava peatükis 4.7.1 on toodud mitteabikõlblike kulude loetelu. Lisaks loetaks e üldjuhul mitteabikõlblikuks kuluks ka käibemaks, välja arvatud juhul kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi nõutav. Mitteabikõlbliku kulu hulka loetakse ka kasutatud seadme ostmist ning muud kulud, mis ei ole otseselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega (näiteks lepingu sõlmimisega või kindlustusega seotud kulud või intressikulud). Kas investeering sisaldab niisutust? FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei Olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst (%-des) Ei kohaldata Investeeringute puhul, mis tehakse selliste olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse, mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea, teave selle kohta, millised on veekasutuse tõhusa vähendamise nõuded %-des väljendatuna Ei kohaldata 10 WTO nõuete täitmine WTO põllumajandu slepingu lisa 2 punkt 11 – investeeringuabi tugineb kindlatele kritee riumitele, ei ole seotud tootmi s e liigi ega mahuga, maksete summa ei ole seotud hindadega, maksed tehakse investeeringu realiseerimiseks ette nähtud aja jooksul ja on piiratud kompenseerimiseks vajaliku summaga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses 60,00% 20,00% 60,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS KK1.1 - Põllumajandustootjate investeeringutoetuse keskmine summa Toetus 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R.3; R.9; R.15; R.16; R.26; R.44; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS KK1.1 - Põllumajandustootjate investeeringutoetuse keskmine summa Maksimaalne toetuse suurus ühe taotleja kohta strateegiakav a programmiperioodi jooksul on 500 000 eurot. Taotleja koht a maksimaalse toetussumma määratlemisel on tuginetud eelmise programmiperioodi p õllumajandustootjatele suunatud MAK 2014–2020 meetme 4 „Investeeringud mater iaalsesse varasse“ tegevuse liig i 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks “ rakendamisel saadud kogemusele, kus toetuse maksimaalse suurus kogu arengukava programmiperioodi jooksul oli samuti 500 000 eurot ning taotletud keskmise toetuse suurus jäi vahemikku 100 000 – 200 000 eurot. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS KK1.1 - Põllumajandustootjate investeeringutoetuse keskmine summa (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 0,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.20 (ühik: Tegevused) 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00 0,00 500,00 KOKKU O.20 (ühik: Tegevused) 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00 0,00 500,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 10 000 000,00 10 000 000,00 10 000 000,00 20 000 000,00 0,00 0,00 50 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 6 000 000,00 6 000 000,00 6 000 000,00 12 000 000,00 0,00 0,00 30 000 000,00 Millest rahastamisvahendile ( Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 KK2.1 - Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (tootlikud investeeringud) Sekkumise kood (liikmesriik) KK2.1 Sekkumise nimetus Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (tootlikud investeeringud) Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah ÖK tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO8 Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V4.4 Kiirendada süsiniku sidumist ja metsa kasvu 1 Jah V4. 7 Suurendada metsataimede kättesaadavust 2 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.18 Koguinvesteering metsandussektori tulemuslikkuse parandamiseks 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. P uistute tervislikku seisundit, puiduressursi majanduslikku väärtust ja ökoloogilist kestlikkust mõjutavad oluliselt erametsades kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Õigeaegselt läbi viidud hooldusraied ja puistute kasvatamine optimaalse tiheduse juures muudavad metsa vastupidavamaks torm i kahjustustele. Segapuistuteks kujundatud metsad on vastupidavamad nii putukakahjustustele kui seenhaigustele. Kui mets on hea tervise juures, siis seob see enam ka süsinikku. Kliimamuutustega kohanemise seisukohalt on metsa toime kõige tõhusam siis, kui majandatavate metsade keskmine aastane juurdekasv on pidevalt kõrge, mistõttu on oluline teha valgustus- ja harvendusraiet metsakasvu võimalikult palju stimuleerival ajaperioodil. Metsaomanik saab valgustus- ja harvendusraiet tehes kujundada puistu liigilist koosseisu vastupidavamaks, reguleerida valgustingimusi, parandada mullas leiduvate toitainete kasutamist. Hooldusraiete tegemisel tuleb senisest enam tähelepanu pöörata vastupidavate segapuistute kasvatamisele nt säilitades laialehiseid lehtpuid. Kasutades eelpoolnimetatud võtteid saab metsast parema kvaliteediga puitu ning s üsiniku sidumine puidust toodetes, eelkõige pika kasutuseaga toodetes, aitab kaasa kaasa täita Eesti riiklik us energia- ja kliimakava s aastani 2030 Lisa s III toodud riiklikke kliimaeesmärke – vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja suure ndada taastuvenergia kasutamist ning LULUCF eesmärki, mille järgi LULUCF sektori heitkogused peavad olema kompenseeritud vähemalt samaväärse süsiniku sidumisega sama sektori poolt . Ka on kavandatavad tegevused kooskõlas Kliimapoliitika põhialused kuni 2050 aastani suunisega suurendada m etsade juurdekasvu ja süsiniku sidumise võimet tootliku ja kestliku metsamajandamisega ning pikas perspektiivis säilitada metsade süsinikuvaru . Sekkumise raames t oetatakse hooldusraiet kuni 30-aastases puistus, kuna vanemast puistust saab piisavalt likviidset puitu, ja selle harvendusraie on erametsaomanikule tasuvam. Kuna erametsataimlates kasutatavad tehnoloogiad ei taga Eestile vajalikus mahus kvaliteetsete metsataimede tootmist, siis aidatakse sekkumisega teha investeeringuid kodumaise taimlamajanduse arendamiseks. M etsaseaduse s on sätestatud , et tuleb metsamaad uuendada kasvukohale sobivate metsataimedega. Metsataimede kättesaadavuse tõstmine aitab kaasa metsa kiiremale uuenemisele, mis omakorda aitab panustada süsiniku sidumise suurendamisse. Toetatavad tegevused ja toetuskõlblikkuse tingimused : Hooldusraie kuni 30-aastases puistus Toetust saab taotleda metsamaale, mille kohta koostatud inventeerimisandmed on kantud metsaregistrisse. Hooldusraie tehakse valgustus- või harvendusraiena, kujundades võimalusel segapuistuid. Taimlamajanduse arendamine Toetust saab taimlamajanduse arendamiseks vajalike hoonete ja rajatiste ehitamiseks ning rekonstrueerimiseks ning tehno loogia ja seadmete soetamiseks. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja • mikroettevõtja, kes majandab enda kasutuses olevat erametsa ; • füüsiline isik, kes majandab enda kasutuses olevat erametsa ; • metsaühistu tema omandis või tema liikme omandis oleva metsamaa kohta. Metsaühistu ettevõtjast liige peab olema mikroettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja ; • taimlamajanduse puhul võib taotlejaks olla väikese ja keskmise suurusega ettevõtja (hõlmab ka mikroettevõtjat) või metsaühistu . Taotleja ei pea omama erametsamaad . Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Erametsaomanik sh metsaühistu saab hooldusraieks toetust taotleda alates ühest he ktarist (v.a. metsaühistu liige metsaühistu taotluse koosseisus) kuni 60 hektarini kalendriaastas. Sama metsamaa kohta saab toetust üks kord programmperioodi jooksul. Taotluste hindamisel eelistatakse esmalt va lgustusraieid, seejärel kuni 20- a astase puistu harvendusraiet. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Kehtestamise alus Hooldusraiete, ü hikumäärade puhul toetutakse eelmise perioodi kogemusele ning aluseks võetakse Eesti Maaülikooli poolt teostatud uuringus Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 8 „Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse“ raames makstavate toetuste standardsete ühikuhindade kujunemine“ toodud ühikuhinnad või muud asjakohased ja ajakohastatud ühikumäärad. Ühikumäärad võivad ajas muutuda. Uued ühikumäärad töötab välja erapooletu hindaja. Taimlate puhul antakse toetust tegelikult tehtud ja välja makstud abikõlblike kulude hüvitamise vormis lähtuvalt toetusmäärast. Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetusmäärad Hooldusraiete tegemisel on toetusmäär kuni 75% tegevu se abikõlbliku kulu maksumusest. Taimlamajanduse tarvis hoonete ehitamise ja rekonstrueerimise ning tehnoloogia ja seadmete soetamisel on toetusmäär kuni 65% tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Täiendavad selgitused 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Metsamaal tehtavad toetatavad tegevused üldjuhul ei kuulu TFEU artikli 42 alla. Taimlamajandus kuulub TFEU artikli 42 kohaldamisalasse. Kui toetuse puhul on tegemi st riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses järgitakse toetuse andmisel asjakohaseid riigiabi või vähese tähtsusega abi eeskirjasid. Kui toetuse saaja on füüsiline isik, siis riigiabi eeskirju ei kohaldata. Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetuskõlblik? E lektripaigaldise kaitsevö öndis ellu viidud tegevuse kulu. Kas investeering sisaldab niisutust? FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei Olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst (%-des) Metsataime taimlates üldjuhul on kasutuses ka niisutussüsteemid taimede kastmiseks ja välitingimustes külmakaitseks. Niisutusseadmed tarbivad vett efektiivselt. Veekasutus on väiksem kui 150 kuupmeetrit kuus ning väiksem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas , mistõttu ei ületa veeseaduses toodud vee erikasutuse keskkonnaloa piiri. Investeeringute puhul, mis tehakse selliste olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse, mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea, teave selle kohta, millised on veekasutuse tõhusa vähendamise nõuded %-des väljendatuna Ei kohaldata 10 WTO nõuete täitmine Üldjuhul ei ole hõlmatud põllumajanduslepinguga. Taimlamajanduse investeeringud on kooskõlas WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punkt 11 – investeeringuabi tugineb kindlatele kritee riumitele, ei ole seotud tootmi s e liigi ega mahuga, maksete summa ei ole seotud hindadega, maksed tehakse investeeringu realiseerimiseks ette nähtud aja jooksul ja on piiratud kompenseerimiseks vajaliku summaga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses 60,00% 20,00% 60,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS KK2.1.1 - Hooldusraie kuni 30 a puistus keskmine toetuse summa Toetus 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R.18; Ei ÜS KK2.1.2 - Taimlamajanduse arendamine keskmine toetuse summa Toetus 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R.18 Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS KK2.1.1 - Hooldusraie kuni 30 a puistus keskmine toetuse summa Ü hikumäärade puhul toetutakse eelmise perioodi kogemusele ning aluseks võetakse Eesti Maaülikooli poolt teostatud uuringus Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 8 „Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse“ raames makstavate toetuste standardsete ühikuhindade kujunemine“ toodud ühikuhinnad või muud asjakohased ja ajakohastatud ühikumäära d ühikumäärad võivad programmiperioodil muutuda sõltuvalt turuolukorrale, sel juhul töötab uuendatud ühikumäärad välja erapooletu isik. ÜS KK2.1.2 - Taimlamajanduse arendamine keskmine toetuse summa Taimlate puhul antakse toetust tegelikult tehtud ja välja makstud abikõlblike kulude hüvitamise vormis lähtuvalt toetusmäärast. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS KK2.1.1 - Hooldusraie kuni 30 a puistus keskmine toetuse summa (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 3 500,00 3 500,00 3 500,00 3 500,00 3 500,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 307,00 308,00 340,00 308,00 308,00 0,00 1 571,00 ÜS KK2.1.2 - Taimlamajanduse arendamine keskmine toetuse summa (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 0,00 10,00 KOKKU O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 309,00 310,00 342,00 310,00 310,00 0,00 1 581,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 424 833,00 1 275 667,00 1 315 333,00 1 352 667,00 1 278 000,00 1 353 500,00 7 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 254 899,80 765 400,20 789 199,80 811 600,20 766 800,00 812 100,00 4 200 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 KK2.2 - Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (mittetootlikud investeeringud) Sekkumise kood (liikmesriik) KK2.2 Sekkumise nimetus Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (mittetootlikud investeeringud) Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.23. Väljaspool põllumajandusettevõtet mittetootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah ÖK tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO8 Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V4. 3 Suurendada süsiniku sidumist muldades , kaitsta muldade orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suuremat tähelepanu turvasmuldade kaitsele 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.27 S elliste tegevuste arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Metsade võime siduda süsinikku ja seista vastu kliimamuutustest tingitud sagenevatele ja i ntensiivsematele häiringutele (tormidele, põlengutele, erinevatele haiguste ja kahjurite puhangutele jne) tagab metsade hea tervislik seisund. Metsakahjustuste ennetamise, metsakahjude kõrvaldamise ja uue metsa kiiremaks kasvuks võimaluste loomise tegevused aitavad leevendada kliimamuutusi. Kuna puistu kahjustumisel kahaneb ala süsiniku sidumisvõime, on oluline võimalikult kiiresti kõrvaldada kahjustus ning kahjustatud ala uuendada. Kahjustustest on olulisel kohal tormid, tulekahju, taimehaigused ning putuka - ja ulukikahjustused. Reageerides kiiresti metsakahjustustele ja ennetades neid asjakohaste meetmetega, kiireneb metsa taastumine ja süsiniku sidumine, mis omakorda aitab kaasa LULUCF sektori eesmärgi täitmisele . Toetatavad tegevused ja toetuskõlblikkuse tingimused : Loodusõnnetusest või tulekahjust kahjustatud metsa kahjustuste kõrvaldamine ja uue metsa tekkeks võimaluse loomine Toetust saab metsamaale, mille kohta koostatud inventeerimisandmed on kantud metsaregistrisse. Toetatakse kahjustatud alalt hukkunud puude kõrvaldamist, loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks maapinna ettevalmistamist, metsataimede soetamist ja istutamist ning kuni kolme aasta jooksul peale metsataimede istutamist ja kuni kolme aasta vanuste metsakasvukohatüübile sobivate looduslikult uuenenud metsataimede hooldamist. Männikärsaka, juurepessu ja muude metsakahjurite, patogeenide ning ulukite kahjustuse ennetamiseks vajalike tõrjevahendite ja tarvikute soetamine ja meetmete kasutamine Toetust saab metsamaale, mille kohta koostatud inventeerimisandmed on kantud metsaregistrisse. Toetatakse metsakahjurite, patogeenide ning ulukite kahjustuse ennetamiseks vajalike tõrjevahendite soetamist; tekkinud kahjustuste korral alguse saanud kahjustuse edasilevimist peatavate meetmete rakendamist nagu näiteks püünispuude raiet ja õigeaegset väljavedu; tormimurru likvideerimist vähemalt 10 t ihu m eetri suuruse kahju korral; olemasoleva metsakultuuri täiendamist/mitmekesistamist ning aia paigaldamist rajatud metsakultuuri kaitsmiseks. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja • mikroettevõtja, kes majandab enda kasutuses olevat erametsa ; • füüsiline isik, kes majandab enda kasutuses olevat erametsa ; • metsaühistu tema omandis või tema liikme omandis oleva metsamaa kohta. Metsaühistu ettevõtjast liige peab olema mikroettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja . Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Loodusõnnetusest või tulekahjust kahjustatud metsa kahjustuste kõrvaldamine ja uue metsa tekkeks võimaluse loomise puhul saab t oetust alates 0,5 hektari suuruse kahjustatud metsamaa kohta. Kahjustuse kõrvaldamise, kahjustatud alale metsakultuuri rajamise või kahjustatud ala maapinna mineraliseerimise korral on tehtud metsakaitseekspertiis, millelt nähtub metsa hukkumise põhjus. Kui taotletakse toetust kahjustuse kõrvaldamiseks, siis tuleb sama metsamaa osale rajada uus metsakultuur. Uue metsakultuuri rajamisel on toetatav ka maapinna mineraliseeri mine, väljaarvatud kuivendamata metsamaal, mille boniteet on 4– 5A. Kahjustatud metsa uuendamise korral rajatud metsakultuuri hooldamisel eemaldatakse istutusaastal ja sellele järgneval kolmel aastal metsakasvukohatüübile sobivate metsataimede kasvu segavad rohttaimed ja kasvukohale mittesobivad väheväärtuslikud puuliigid kuni kolme aasta jooksul peale metsataimede istutamist. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Kehtestamise alus Toetust antakse ühikumäärade alusel. Ühikumäärade puhul toetutakse eelmise perioodi kogemusele ning aluseks võetakse Eesti Maaülikooli poolt teostatud uuringus Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 8 „Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse“ raames makstavate toetuste standardsete ühikuhindade kujunemine“ toodud ühikuhinnad või muud asjakohased ja ajakohastatud ühikumäärad. Ühikumäärad võivad ajas muutuda. Uue ühikumäärad töötab välja erapooletu hindaja. Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetusmäärad Loodusõnnetusest või tulekahjust kahjustatud metsa kahjustuste kõrvaldamisel on toetusmäär kuni 30% tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kahjustatud metsa taastamisel on toetusmäär kuni 90% tegevus e abikõlbliku kulu maksumusest. M etsakahjurite, patogeenide ning ulukite kahjustuse ennetamiseks vajalike tõrjevahendite soetamisel on toetusmäär kuni 90% tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Täiendavad selgitused 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Metsamaal tehtavad toetatavad tegevused ei kuulu TFEU artikli 42 alla. Kui toetuse puhul on tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses järgitakse toetuse andmisel asjakohaseid riigiabi või vähese tähtsusega abi eeskirjasid. Meede sisaldab ka abi füüsilistele isikutele, sellisel juhul riigiabi eeskirju ei kohaldata. Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetuskõlblik? Elektripaigaldise kaitsevööndis ellu viidud tegevuse kulu. Kas investeering sisaldab niisutust? FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei Olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst (%-des) Ei kohaldata Investeeringute puhul, mis tehakse selliste olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse, mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea, teave selle kohta, millised on veekasutuse tõhusa vähendamise nõuded %-des väljendatuna Ei kohaldata 10 WTO nõuete täitmine E i ole hõlmatud põllu maj a nduslepinguga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(3)(b) - Maksed artikli 70 ja artikli 72 alusel makstavateks toetusteks, mittetootlike investeeringute toetamiseks vastavalt artiklile 73, Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade toetamiseks vastavalt artikli 77 lõike 1 punktile a ning programmi LEADER jaoks vastaval t artikli 77 lõike 1 punktile b 80,00% 20,00% 80,00% EE - Eesti 91(3)(b) - 73 - Toetus mittetootlikeks investeeringuteks vastavalt artiklile 73 80,00% 20,00% 80,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS KK2.2.1 - Kahjustatud metsa taastamine keskmine toetuse summa Toetus 91(3)(b) - 73-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Keskmine R.27; Ei ÜS KK2.2.2 - Metsakahjurite, patogeenide ning ulukite kahjustuse ennetamine keskmine toetuse summa Toetus 91(3)(b) - 73-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Keskmine R.27; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS KK2.2.1 - Kahjustatud metsa taastamine keskmine toetuse summa Ü hikumäärade puhul toetutakse eelmise perioodi kogemusele ning aluseks võetakse Eesti Maaülikooli poolt teostatud uuringus Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 8 „Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse“ raames makstavate toetuste standardsete ühikuhindade kujunemine“ toodud ühikuhinnad või muud asjakohased ja ajakohastatud ühikumäärad. Ühikumäärad võivad programmiperioodil ajas muutuda, vastavalt turuolukorrale, sel juhul töötab uuendatud ühikumäärad välja erapooletu isik. ÜS KK2.2.2 - Metsakahjurite, patogeenide ning ulukite kahjustuse ennetamine keskmine toetuse summa Ü hikumäärade puhul toetutakse eelmise perioodi kogemusele ning aluseks võetakse Eesti Maaülikooli poolt teostatud uuringus Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 8 „Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse“ raames makstavate toetuste standardsete ühikuhindade kujunemine“ toodud ühikuhinnad või muud asjakohased ja ajakohastatud ühikumäärad. Ühikumäärad võivad programmiperioodil muutuda sõltuvalt turuolukorrale, sel juhul töötab need välja erapooletu isik. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS KK2.2.1 - Kahjustatud metsa taastamine keskmine toetuse summa (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 10 600,00 10 700,00 10 700,00 10 700,00 10 700,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.23 (ühik: Tegevused) 0,00 15,00 15,00 15,00 15,00 15,00 0,00 75,00 ÜS KK2.2.2 - Metsakahjurite, patogeenide ning ulukite kahjustuse ennetamine keskmine toetuse summa (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 4 000,00 4 000,00 4 000,00 4 000,00 4 000,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.23 (ühik: Tegevused) 0,00 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 0,00 50,00 KOKKU O.23 (ühik: Tegevused) 0,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 0,00 125,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 66 333,00 199 500,00 200 500,00 200 500,00 200 500,00 132 667,00 1 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 53 066,40 159 600,00 160 400,00 160 400,00 160 400,00 106 133,60 800 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 KK3 - Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised Sekkumise kood (liikmesriik) KK3 Sekkumise nimetus Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised Sekkumise liik INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse Ühine väljundnäitaja O.22. Taristuinvesteeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah ÖK tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V4. 5 Soodustada ilmastiku riske maandavate m aaparandusinvesteerin gute tegemist 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.27 Selliste tegevuste arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatised ja keskkonnaeesmärki täitvad leevendusmeetmed aitavad vähendada põllumajanduse ja metsamajanduse negatiivset mõju veekogumitele, suurendada elurikkust ning edendada ökosüsteemide teenuseid. Sekkumise eesmärgi saavutamiseks toetatakse leevendusrajatiste ja järgmiste maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste rajamist, rekonstrueerimist ja uuendamist: settebasseinid, veekaitsevööndi laiendid ja puhastuslodud; eesvoolude põhjapaisud, -nõlvadele kivipuisted; eesvoolude nõlvade kujundamine lammialaks ja leevendusveekogud (süvendid kraavides jms); eesvoolude soodi avamiskraavid, -koelmupadjandid, vähkide tehiselupaigad; tuletõrjetiigid. Abikõlbliku d tegevused ja kulud Kavandatavate rajatise rajamine, rekonstrueerimine ja uuendamine ning nende rajatisega seotud tehnika sh seiretehnika soetamine ning paigaldamine. Kavandatava tegevusega seotud projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajalik maaparanduse uurimistöö, ehitusgeoloogiline ja geodeetiline töö, ehitusprojekti ekspertiisi tegemine, omanikujärelevalve tegemine ja keskkonnamõju hindamisega seotud tööd, uuendusprojekti ja muude asjakohaste dokumentide koostamiseks tellitud töö- ja teenus. Investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika maksumus. Käibemaks, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Täpsemad abikõlblikud tegevused ja kulud tuuakse rakendusaktis. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Toetust võivad taotleda põllumajanduse ja erametsandusega tegelevad ettevõtjad, nende tulundusühistud, maaparandusühistud, mittetulundusühingud, põllumajandustootjast avaliku sektori asutused ning valitsusasutused ja tema hallatavad riigiasutused. Toetust saavad taotleda ka füüsilised isikud ja kohaliku omavalitsuse üksused. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Toetuskõlblikkuse tingimused M aaparandussüsteemi keskkonnakaitse- ja leevendusrajatiste (kombineerimata neid tegevusi erieesmärgi 1 sekkumistega 1.9.1 ja 1.9.2) rajamiseks ja korrastamiseks saab toetust taotleda, kui seda teenindav eesvool töötab takistuseta (eesvoolul ei tohi olla märgatavaid voolutakistusi ja drenaažisuudmed ei tohi olla vee ega sette all). Eesvooludel paikneva asjakohase keskkonnakaitserajatise korrastamiseks saab toetust taotleda ka , kui seda korrastatakse koos eesvooluga erieesmärgi 1 sekkumiste 1.9.1 ja 1.9.2 raames. Kui maaparandusliku keskkonnakaitserajatise rajamiseks on vaja koostada projekt, on selle koostanud pädev isik, kes on läbinud koolituse keskkonnasäästliku maaparanduss üsteemi projekteerimise teemal. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Kehtestamise alus Toetus makstakse ühikumäärade alusel, kui toetust taotletakse sekkumise 1.9 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse“ raames I etapi keskkonnategevusteks. Täpsemad põhimõtted töötatakse välja määruse tasandil. Ühikumäärade aluseks on MAK 2014–2020 tegevuse liigi 4.3 „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoid“ keskkonnakaitserajatise hinnapakkumuste ja riigihanke tulemusel saadud tegevusete maksumused, mille alusel on leitud keskmine tegevuse ühikumäär. Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Üldjuhul makstakse toetust tegelikult tehtud ja välja makstud abikõlblike kulude hüvitamise vormis. Maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatise ja leevendusrajatise toetusmäärad on kuni 100% abikõlblikest kuludest. Täiendavad selgitused 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Enam jaolt kuulub sekkumine TFEU artik l i 42 kohaldamisalasse – tegemist on rajatistega, mis tehakse küll väljaspool põll umajandusmaad, kuid on vajalikud põllumajandusmaal paikneva maaparandussüsteemi (mis valdavalt on p õllumajandusmaal) toimimiseks. Üksnes tuletõrjetiigi puhul rakendatakse ABERit, kui see asub metsamaal (jääb välja poole art ikli 42 kohaldamisala). Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis ei ole toetuskõlblik? Sihipärasel perioodil tuleb teha hoiutöid, sihipärane periood määratakse sekkumise rakendusaktis. Kas investeering sisaldab niisutust? FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei Olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst (%-des) Ei kohaldata Investeeringute puhul, mis tehakse selliste olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse, mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea, teave selle kohta, millised on veekasutuse tõhusa vähendamise nõuded %-des väljendatuna Ei kohaldata 10 WTO nõuete täitmine WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punkt 11 – investeeringuabi tugineb kindlatele kriteeriumitele, ei ole seotud tootmise liigi ega mahuga, maksete summa ei ole seotud hindadega, maksed tehakse investeeringu realiseerimiseks ette nähtud aja jooksul ja on piiratud kompenseerimiseks vajaliku summaga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(3)(b) - Maksed artikli 70 ja artikli 72 alusel makstavateks toetusteks, mittetootlike investeeringute toetamiseks vastavalt artiklile 73, Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade toetamiseks vastavalt artikli 77 lõike 1 punktile a ning programmi LEADER jaoks vastaval t artikli 77 lõike 1 punktile b 80,00% 20,00% 80,00% EE - Eesti 91(3)(b) - 73 - Toetus mittetootlikeks investeeringuteks vastavalt artiklile 73 80,00% 20,00% 80,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS KK3.1 - Keskkonnakaitserajatiste/leevendusveekogude/energiat ja vett säästvate rajatiste keskmine toetuse summa Toetus 91(3)(b) - 73-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Keskmine R.27; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS KK3.1 - Keskkonnakaitserajatiste/leevendusveekogude/energiat ja vett säästvate rajatiste keskmine toetuse summa Ühikumäärade aluseks on MAK 2014–2020 tegevuse liigi 4.3 „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoid“ keskkonnakaitserajatise hinnapakkumuste ja riigihanke tulemusel saadud tegevusete maksumused, mille alusel on leitud keskmine tegevuse ühikumäär. Toetuse saajate arvu ja keskmise toetuse andmete prognoosimisel on tuginetud eelmise perioodi kogemustele. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS KK3.1 - Keskkonnakaitserajatiste/leevendusveekogude/energiat ja vett säästvate rajatiste keskmine toetuse summa (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 5 200,00 5 250,00 5 290,00 5 350,00 5 452,60 5 500,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.22 (ühik: Tegevused) 0,00 12,00 30,00 33,00 30,00 31,00 16,00 152,00 KOKKU O.22 (ühik: Tegevused) 0,00 12,00 30,00 33,00 30,00 31,00 16,00 152,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 62 400,00 157 500,00 174 570,00 160 500,00 169 030,00 88 000,00 812 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 49 920,00 126 000,00 139 656,00 128 400,00 135 224,00 70 400,00 649 600,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 INSTAL(75) - Noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetus 7.2 - Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine Sekkumise kood (liikmesriik) 7.2 Sekkumise nimetus Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine Sekkumise liik INSTAL(75) – Noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetus Ühine väljundnäitaja O.25. Tegevuse alustamise toetust saavate noorte põllumajandustootjate arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Jah Keskkond: Ei ÖK tagasimakse süsteem : Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO7 Muuta valdkond noorte põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku äritegevuse arengut maapiirkondades SO8 E dendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajan dust ja säästvat metsamajandust. 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V7.1 Soodustada põllumajandussektoris põlvkondade vahetust ja aidata kaasa noortel põllumajandusettevõtlusega alustamisel ning jätkamisel 1 Jah V8.1 Luua eeldused atraktiivsete, hästi tasustatud töökohtade tekkeks, mis oleks atraktiivsed ka noortele 1 Jah V8.2 Arendada olemasolevaid aktiivseid kogukondi, kaasata noori, kasvatada tugevaid kohalikke kogukondi 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.36 Ühise põllumajanduspoliitika raames sisseseadmistoetust saavate noorte põllumajandustootjate arv, sealhulgas sooline jaotus 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise eesmärk on toetada noori ettevõtjaid põllumajandusliku ettevõtlusega alustamisel ning motiveerida rohkem noori ettevõtjaid maapiirkonda elama asuma. Sekkumine tuleneb eelkõige vajadusest s oodustada põllumajandussektoris põlvkondade vahetust ja aidata kaasa noortel põllumajandusettevõtlusega alustamisel ning jätkamisel (V7.1) . Strateegiakava koostamisele eelnenud SWOT-analüüsist selgus, et kuigi alla 35-aastaste juhtide osatähtsus on Eestis mõnevõrra kasvanud ning üle 65-aastaste oma vähenenud, ei ole see olnud piisav. Kuna põllumajandusliku tegevusega alustamiseks vajalikud suured investeeringud tootmisvahenditesse raskendavad noorte ettevõtlusega alustamist selles valdkonnas, siis on ka õigustatud avaliku sektori vahenditega sekkumine. Sekkumise sihtgrupp Toetuse sihtgrupiks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/211 5 artikli 4 lõikes 6 sätestatule vastav äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kes on: füüsilisest isikust ettevõtja, kes on taotlus esitamise ajal kuni 40-aastane või äriühing, välja arvatud tulundusühistu, kelle kõik osanikud või aktsionärid on taotluse esitamise ajal kun i 40-aastased füüsilised isikud ja; juhib põllumajanduslikku majapidamist ning omab asjakohast koolitust või nõutavaid oskusi. Toetuskõlblikkuse tingimused Tagastamatu abiga toetatakse põllumajandusliku tegevuse alu stamisega seotud investeeringuid . Toetust antakse kindlasummalise maksena. Maksimaalne toetuse suurus kogu strateegiakava programmiperioodi jooksul on 60 000 eurot ühe taotleja kohta. Toetatavad tegevused Toetust saab taotleda põllumajanduslike toodete tootmise alustamiseks võ i arendamise alaseks tegevuseks, sh toetatakse kasutatud seadme o stmist, mis ei ole vanem kui viis aastat . Vähemalt 75% toetuse summast peab minema investeeringuteks materiaalsesse põhivarasse. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Toetust saab taotleda ettevõtja, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 4 lõikes 6 sätestatule – taotleja on füüsilisest isikust ettevõtja võ i äriühing (va tulundusühistu ) , ettevõtja on taotluse esitamise aastal kun i 40 (k.a) aastane, juhib põllumajanduslikku majapidamist ning omab asjakohast koolitust või nõutavaid oskusi. Toetuse määramine Toetuse saamise eelduseks on äriplaani ja finantsprognooside olemasolu, mis näitavad seatud eesmärkide realistlikkust ja planeeritud investeeringute majanduslikku põhjendatust. Äriplaan koostatakse viieks aastaks ( jooksva majand usaasta ja sellele järgneva nelja majandusaasta kohta ). Kui taotleja kasutab äriplaani koostamisel konsulendi teenust, siis teha kse vastav märge ka äriplaanile. Taotlejal on kohustus läbida enne taotluse esitamist ettevõtlusalane infopäev. Selle infopäeva läbimise eesmärgiks on tõsta ä riplaanide kvaliteeti ja fin antsprognooside realistlikkust. Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude ko hustuste liigid Taotlejal on kohustus läbida enne taotluse esitamist ettevõtlusalane infopäev. Toetuse taotlemiseks peab taotleja koosta jooksva majand usaasta ja sellele järgneva nelja majandusaasta kohta äriplaan ja finantsprognoosid. Toetust saab taotleda põllumajanduslike toodete tootmise alustamiseks või arendamise alaseks tegevuseks , kui vähemalt 75% toetuse summast peab minema investeeringuteks materiaalsesse põhivarasse. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Kehtestamise alus Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 75 lõike 4 kohaselt kindlasummaliste maksete vormis. Makse suuruse määratlemisel on tuginetud eelmise programmiperioodi kogemusele, kus noortele põllumajandustootjatele suunatud meetme s „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine” samuti rakendati kindlasummalisi makseid ja toetuse maksimaalseks suuruseks oli 40 000 eurot ühe taotleja kohta kogu arengukava programmiperioodi jooksul. Käesoleval strateegiakava programmiperioodil on toetuse maksimaalseks suuruseks 60 000 eurot tulenevalt sellest, et erinevate sisendite, teenuste, materjalide ja seadmete hinnad on märkimisväärselt tõusnud. Võttes arvesse, et äritegevusega alustamisega kaasnevad riskid, siis ei rakendata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/2115 lubatud maksimaalset toetuse suurust, milleks on 100 000 eurot. Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetust antakse kindlasummalise maksena. Maksimaalne toetuse suurus kogu strateegiakava programmiperioodi jooksul on 60 000 eurot ühe taotleja kohta. Täiendavad selgitused Vähemalt 75% toetuse summast peab minema investeeringu teks materiaalsesse põhivarasse – strateegikava sekkumise väljatöötamiseks telliti uuring „ Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse rakendusuuring “ ( https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2021-noorettevotjad.pdf ), mille kohaselt on noorte põ llu majandustootjate tegevuse alustamine k eerukas piiratud ressursside tõ ttu. Põllumajandusliku ettevõtlusega alustamiseks kasutaksid noored ettevõtjad esmajärjekorras investeeringutoetuseid. Põhjuseks o n eelkõige näiteks laenamise kallidus ja tagatiste puudumine. Ka küsitluses, mis viidi uuringu teostamise käigus läbi noorte põllumajandustootjate seas selgus, et põllumajandusliku tegevusega alustamisel on olulisel kohal just investeeringud materiaalsesse põhivarasse. Investeerimisvajaduse taga on noortel ettevõtjatel sageli soov m oderniseerida tootmist: osta uusi seadmeid ja ma sinaid, tootmiseks vajalike ehitiste ehitamine, olemasolevate ehitiste renoveerimine jms . Ka eelmise programmiperioodi toetusmeetme „ Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine” rakendamise statistikast selgub, et toetuse saajad kasutasid toetusest ligikaudu 84% investeeringuteks materiaalsesse varasse. Toetatakse ka kasutatud seadme ostmist, mis ei ole vanem kui viis aastat. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldata 10 WTO nõuete täitmine WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punkt 11 – investeeringuabi tugineb kindlatele kriteeriumitele, ei ole seotud tootmises liigi ega mahuga, maksete summa ei ole seotud hindadega, maksed tehakse investeeringu realiseerimiseks ette nähtud aja jooksul ja on piiratud kompenseerimiseks vajaliku summaga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses 60,00% 20,00% 60,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS7.2.1 - Toetuse summa Toetus 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R.36; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS7.2.1 - Toetuse summa Maksimaalne toetuse suurus kogu strateegiakava programmiperioodi jooksul on 60 000 eurot ühe taotleja kohta. Taotleja kohta maksimaalse toetussumma määratlemisel on tuginetud eelmise programmiperioodil noortele põllumajandustootjatele suunatud meetme „ Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine” rakendamisel saadud kogemusele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 75 lõike 4 kohaselt on maksimaalne toetuse suurus kuni 100 000 eurot, kuid võttes arvesse ettevõtlusega alustamise riske, siis on Eesti vähendanud maksimaalset toetuse summat kuni 60 000 euroni. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS7.2.1 - Toetuse summa (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 60 000,00 60 000,00 60 000,00 60 000,00 60 000,00 0,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.25 (ühik: Toetusesaajad) 83,00 83,00 83,00 83,00 83,00 0,00 0,00 415,00 KOKKU O.25 (ühik: Toetusesaajad) 83,00 83,00 83,00 83,00 83,00 0,00 0,00 415,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 5 000 000,00 5 000 000,00 5 000 000,00 5 000 000,00 5 000 000,00 0,00 0,00 25 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 0,00 0,00 15 000 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 5 000 000,00 5 000 000,00 5 000 000,00 5 000 000,00 5 000 000,00 0,00 0,00 25 000 000,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 0,00 0,00 15 000 000,00 RISK(76) - Riskijuhtimisvahendid 1.10 - Põllumajanduskindlustustoetus Sekkumise kood (liikmesriik) 1. 10 Sekkumise nimetus Põllumajanduskindlustustoetus Sekkumise liik RISK(76) – Riskijuhtimisvahendid Ühine väljundnäitaja O.9. Toetust saanud ÜPP riskijuhtimisvahenditega hõlmatud üksuste arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei ÖK tagasimakse süsteem : Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V1.3 Tõsta põllumajandustootjate teadlikkust riskijuhtimisvahendite st ja toetada põllumajanduses saak ide ning loomade kindlustamist 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.5 Toetust saanud ÜPP riskijuhtimisvahendeid omavate põllumajandusettevõtete osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise eesmärk on suurendada põllumajandustootjate panust tootmisriskitegurite vähendamisel, tagades seeläbi põllumajandusettevõtte stabiilsuse, ning vähendada tootmisriskidest tekkida võivat finantskahju. Toetatav tegevus Toetusega hüvitatakse kindlustusperioodi kindlustusmaksed. Sekkumise vorm Sekkumist rakendatakse tagastamatu abina, millega hüvitatakse põllumajanduskultuuride või nende s aagi, loomade kindlustamiseks tehtavad kindlustusmaksed . Toetust makstakse tegelikult tehtud ja välja makstud abikõlblike kulude hüvitamise vormis. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Toetust saavad taotleda aktiivsed põllumajandustootjad. Toetuskõlblikkuse tingimused Kindlustatud esemeks võivad olla: tera- ja kaunvili, heinaseeme, õlikultuur, kartul, köögivili, puuvili, marjad, viljapuu, marjapõõsas, puukooliistandus, dekoratiivtaim, veised, sead, lambad, kitsed, hobused (v.a võistlus- ja ratsahobused), kodulinnud ning mesilaspered. Toetust antakse selliste kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud kahju hüvitamine, mille on põhjustanud: ebasoodsad ilmastikutingimused – nagu näiteks külm, torm, rahe, jää, tugev vihm või ränk põud; looma- või taimehaigus – Maailma Loomatervise Organisatsiooni koostatud loomahaiguste nimekirjas loetletud haigused või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 652/2014 II lisas esitatud loomahaiguste nimekirjas nimetatud haigused; kahjurite levik – kahjurite levik taimede, loomade või patogeensete ainete mis tahes liigi, tüve või biotüübi esinemist, mis kahjustab taimi kasvu piirkonnas või asukohas; direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt vastu võetud meede taimehaiguse või kahjuripuhangu likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks – taimekahjurid on nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis e määratletud kahjulikud organismid, milleks on kõik taimedele või taimsetele toodetele kahjulike taimede, loomade või patogeensete organismide liigid, tüved või genotüübi grupid. Toetatakse üksnes selliste kindlustuslepingute makseid, mis näevad ette, et eelnimetatud riskide tõttu on kahjustunud rohkem kui 20% asjaomase põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Toetust saavad taotleda kõik aktiivsed põllumajandustootjad, kes soovivad kindlustada põllumajanduskultuure, saaki, põllumajandusloomi. Toetust antakse üksnes selliste kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud sellise kahju hüvitamine, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikuolud, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või keskkonnajuhtumist tulenev majanduslik kahju. Toetatakse üksnes selliste kindlustuslepingute makseid, mis näevad ette, et eelnimetatud riskide tõttu on kahjustunud rohkem kui 20% asjaomase põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja . Põllumajandustootja aastatoodangu arvutamiseks võib kasutada indekseid. Kasutatud arvutusmeetod võimaldab kindlaks määrata põllumajandustootja tegeliku kahju kõnealusel aastal. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse määr Toetuse määr on 70% abikõlblikest kuludest. Täiendavad selgitused Sekkumist rakendatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 76 sätestatule, riigisisestes õigusaktides täpsustatakse nõudeid ja kohustusi. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Kahjude hüvitamine . Mis on hüvitise maksmise aluseks olev künnis ? Toetust antakse üksnes selliste kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud sellise kahju hüvitamine, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikuolud, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või keskkonnajuht umist tulenev majanduslik kahju ning eespool nimetatud asjaolude esinemist on kinnitanud ka pädev asutus. Lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 76 lõikes 5 kehtestatust, et toetust antakse üksnes selleks, et katta kahju, mis ületab künnise, milleks on vähemalt 20 % keskmisest aastatoodangust või põllumajandustootja sissetulekust eelneva kolmeaastase perioodi või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmise alusel, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Kindlustusleping ei pea katma toetuse saaja kogu abikõlblikku t oodangut (sh põllumajandusloomi), vaid võib katta ka osa sellest, näiteks konkreetset põlluma janduskultuuri või -loomaliiki. Toodangu kadu võib olla seotud nii mahu (näiteks tonni hektari koh ta, istikut hektari kohta) kui ka väärtuse (kvaliteedi) langusega. Näiteks juhul, kui eesmärk on saada toodan gust teatud kogus kindla kvaliteedikategooriana, siis igasugune negatiivne kõrvalekaldumine neist kahest kriteeriumist kujutab endast majanduslikku kahju seda nii tootmismahu vähenemise kui ka toodangu väärtuse vähenemise näol. Sellest tulenevalt saab tekk inud kahju (20%) arvestada nii toodangu vähenemise kui ka kvaliteedi languse kumulatii vse mõjuna. Milline on metoodika, mida kasutatakse hüvitise maksmise aluseks olevate kahjusummade ja tegurite arvutamiseks ? Kindlustusandja ja kindlustusvõtja lepivad omavahel kokku riskide määramise metoodika ja riskide parameetrites (näiteks sademete hulk või õhu temperatuurid teatud perioodil), võttes arvesse riigisiseses õiguses sätestatut. Mis liiki riskijuhtimisvahendiga on tegemist ? FORMCHECKBOX Kindlustus FORMCHECKBOX Ühisfondid FORMCHECKBOX Muu Mis on tootmiskahjude hüvitamise ulatus ? Kindlustusandja ja kindlustusvõtja lepingus kokku lepitud kind lustatud põllumajanduskultuuridele, saagile või põllumajandusloomad ele tekkinud kahjud . Mis on sissetulekute languse hüvitamise ulatus ? Kindlustusandja ja kindlustusvõtja lepingus kokku lepitud kindlustatud põllumajanduskultuuridele, saakidele või põllumajandusloomadele tekkinud kahjudest põhjustatud põllumajandustootja sissetulekute langus, mis tekib kindlustatavate riskide realiseerumise tagajärjel. Millised on ülemäärase hüvitamise vältimiseks kavandatud sätted ? Eestis rakendatakse üksnes ÜPP strateegiakava alusel sekkumist, millega hüvitatakse põllumajandustootjatele taimede, saagi ja loomade kindlustamiseks tehtud kindlustusmaksed. Sekkumist rakendatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 76 sätestatul e ning riigisisestes õigusaktides täiendavaid nõudeid ega kohustusi ei sätestata. Toetust antakse üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: kindlustatud esemeks on: tera- ja kaunvili, heinaseeme, õlikultuur, kartul, köögivili, puuvili, marjad, viljapuu, marjapõõsas, puukooliistandus, dekoratiivtaim, veised, sead, lambad, kitsed, hobused (v.a võistlus- ja ratsahobused), kodulinnud ning mesilaspere; toetust antakse selliste kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud kahju hüvitamine, mille on põhjustanud: ebasoodsad ilmastikutingimused, looma- või taimehaigus, kahjurite levik, direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt vastu võetud meede taimehaiguse või kahjuripuhangu likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks; toetatakse üksnes selliste kindlustuslepingute makseid, mis näevad ette, et eelnimetatud riskide tõttu on kahjustunud rohkem kui 20% asjaomase põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. 10 WTO nõuete täitmine Kollane kast (WTO põllumajanduslepingu artiklid 6 ja 7). 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses 60,00% 20,00% 60,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS1.10 .1 - Keskmine toetuse summa Toetus 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R.5; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS1.10 .1 - Keskmine toetuse summa Toetuse saajate arvu ning taotleja kohta keskmise toetussumma määramisel on tuginetud MAK 2014–2020 meetme 17 „Riskijuhtimine” tegev use liigi 17.1 „Saagi, loomade ja taimede kindlustus e maksed” raames antava põllumajanduskindlustustoetuse toetuse rakendamisel saadud kogemustele. Kuna strateegiakava programmiperioodil jätkatakse põllumajanduskindlustuse toetuse rakendamist, siis k eskmise toetuse summa arvutamisel on aluseks võetud eelmise programmiperioodil loomade ja saagi kin dlustuslepingus toodud summad ning suurused. Iga-aastaste soovituslike rahaeraldise puhul on arvesse võetud ka asjaolu, et eelmise programmiperioodiga võrreldes olulisi muudatusi rakendusaktides ei tehta ning põllumajanduskindlustustoetuse taotlusvoor on aasta ringi avatud. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS1.10 .1 - Keskmine toetuse summa (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 25 000,00 25 000,00 25 000,00 25 000,00 25 000,00 0,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.9 (ühik: Toetusesaajad) 8,00 8,00 8,00 8,00 8,00 0,00 0,00 40,00 KOKKU O.9 (ühik: Toetusesaajad) 8,00 8,00 8,00 8,00 8,00 0,00 0,00 40,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 200 000,00 200 000,00 200 000,00 200 000,00 200 000,00 0,00 0,00 1 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 120 000,00 120 000,00 120 000,00 120 000,00 120 000,00 0,00 0,00 600 000,00 Millest rahastamisvahendile ( Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 COOP(77) - Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid Sekkumise kood (liikmesriik) 0.3 Sekkumise nimetus Innovatsioonikoostöö projektid Sekkumise liik COOP(77) – Koostöö Ühine väljundnäitaja O.1. Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevusrühma projektide arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei ÖK tagasimakse süsteem : Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele SO3 Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke SO7 Muuta valdkond noorte põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku äritegevuse arengut maapiirkondades SO8 Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu XCO Sektoriülese eesmärgina sektori kaasajastamine teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil põllumajanduses ja maapiirkondades ning ergutades nende kasutuselevõttu 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V0.3 Innovatsioonikoostöö jätkuv toetamine piisava paindlikkusega 1 Jah V7. 3 Innovaatiliste teaduspõhiste lahenduste olemasolu 1 Jah V8.4 Toetada katseprojekte, erinevate tehnoloogiate arendamist, innovatsiooni bioressursside kasutamiseks 3 Osaliselt 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.1 Nende isikute arv , kes saavad kasu nõustamisest, kool itusest, teadmiste vahetamisest või kes osalevad Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmades, mis saavad toetust ÜPP raames, et suurendada kestlikku majanduslikku, sotsiaalset, keskkonna-, kliima- ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust. 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Eesmärk on soodustada Euroopa I nnovatsioonipartnerluse (EIP) projektide rakendamist ja innovatsioonikoostööd taotlejate ning teadus- ja arendusasutuste ja teadus- ja arendustegevusega tegelevate asutuste vahel, et seeläbi parandada maapiirkonna ettevõtete positsiooni väärtusahelas, suurendada kliima- ja ressursitõhusust ning maandada vastupanuvõimet turu- ja tootmisriskidele, säilitades samas elurikkust ning looduslikest ja klimaatilistest tingimustest tulenevaid iseärasusi. Parimate keskkonnasõbralike tootmis- ja töötlemistavade väljatöötamiseks ja rakendamiseks tehakse koostööd nii Eesti kui välismaiste teadus- ja arendusasutuste ning ekspertidega, toetatakse EIP projektide läbiviimist nii Eestis kui väliskoostööna. Sekkumise raames saab taotleda toetust muuhulgas järgmistele innovatsioonikoostöö tegevustele: suurprojektid (näiteks innovatsiooniklastrid, uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamin e, katseprojektide elluviimine); väikeprojektid (uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine, katseprojek tide elluviimine); arendusosak ( vautš er meetodite ja töövõtete testimiseks ning vajaduste korral nende kohandamiseks, eeluuringud suur- ja väikeprojektide väljatöötamiseks) . Nii algavate, käimasolevate kui ka lõppenud projektide kohta teabe jagamine on kohustuslik. Kohustuslik on levitada projektiinfot ja saadud projektitulemusi nii riikliku kui ka EL -i ÜPP võrgustiku kaudu. Lisaks teaduspartneri kaasamisele toetatakse s ekkumise raames ka nõustaja kaasamist partnerina kas projektide planeerimise, läbiviimise ja info levitamise või läbivalt kõikidesse eelmainitud etappidesse. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Vastavalt innovatsioonikoostöö tegevusele võivad taotlejateks olla põllumajandustootjad ja -töötlejad jt valdkonnaga seotud maapiirkondade ettevõtjad, metsandusettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused, ühistud ning füüsilisest isikust ettevõtjad. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Toetuskõlblikkuse tingimused Kaasatakse teadus- ja arendusasutus, nõustaja, ekspert, vastavalt vajadustele ja konkreetse innovatsiooniprojekti eesmärkidele. Kaasatud partneril peab olema projekti valdkonnas varasem kogemus. Projektitegevuste planeerimine ja elluviimine peab toimuma taotleja ja partneri vahelises tihedas koostöös, et leida jätkusuutlikke lahendusi. Toetatakse põllumajandustoodete tootmisele ja töötlemisele, metsasaaduste töötlemisele, metsa majandamisele ning põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisele suunatud tegevusi. Samuti tegevusi, mis on suunatud ettevõtete praktiliste energia-, ressursi- ja keskkonnasäästlikkuse tulemuslikkust suurendavate lahenduste väljatöötamisele ning innovatsioonitegevusega seotud teabe võimalikult laialdast levitamist alustavate, käimasolevate ja lõppenud projektide kohta. Tulemuste levitamine on kohustuslik. Toetatakse: uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamist ja katsetamist, katseprojektide elluviimist, tootearendusprojekte, teos tatavusuuringuid, eeluuringuid. Ei toetata alusuuringuid ega eraldiseisvat teadustegevust. Tegevustel peab olema praktiline väljund ning äriline eesmärk toetuse taotleja jaoks . 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Abimäär on kuni 90% sõltuvalt tegevusest ning vastavalt riigiabi reeglitele. Maksimaalne toetuse summa suurprojektidel on 800 000 eurot ja väikeprojektidel 350 000 eurot. Arendusosakute toetuse summa on 20 000 eurot. Osaliselt rakendatakse lihtsustatud kulumeetodeid. Täpsemad toetusete määrad erinevate taotlejate ja/või tegevuste kohta (riigiabimäärad) sätestatakse rakendusmääruses. Täiendavad selgitused 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Innovatsioonikoostöö projektides toetatakse ka metsasaaduste töötlemisele, metsa majandamisele ning põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisele suunatud tegevusi , millele ei kohaldu TFEU artikli 42 . Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldata 10 WTO nõuete täitmine Sekkumist rakendatakse kooskõlas WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktiga 2 üldise teenusena lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) nr 2021/2115 artikli test 77 ja 127, tegemist ei ole otsemaksetega tootjatele või töötlejatele. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(3)(b) - Maksed artikli 70 ja artikli 72 alusel makstavateks toetusteks, mittetootlike investeeringute toetamiseks vastavalt artiklile 73, Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade toetamiseks vastavalt artikli 77 lõike 1 punktile a ning programmi LEADER jaoks vastaval t artikli 77 lõike 1 punktile b 80,00% 20,00% 80,00% EE - Eesti 91(3)(b) - 77(1)(a) – Toetus Euroopa innovatsioonipartnerluse le vastavalt artikli 77 lõike 1 punktile a 80,00% 20,00% 80,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS0.3.1 - Suurprojektid Toetus 91(3)(b) - 77(1)(a)-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Keskmine Ei kohaldu R.1; Ei ÜS0.3.2 - Väikeprojektid Toetus 91(3)(b) - 77(1)(a)-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Keskmine Ei kohaldu R.1; Ei ÜS0.3.3 - Arendusosak Toetus 91(3)(b) - 77(1)(a)-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Keskmine Ei kohaldu R.1; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS0.3.1 - Suurprojektid Toetusvajaduse prognoosimisel on arvestatud järgmiste asjaoludega: Esmatootjate/töötlejate suure huviga „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme 16 „Koostöö” tegevuse liikide 16.0 „Innovatsiooniklastri toetus“ ja 16.2 „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus“ vastu. Toetust on määratud tegevuse liigi 16.0 raames 8 klastrile (11 tegevuskava) ja tegevuse liigi 16.2 raames 48 projektile . PÕKA eesmärkide ja sektori töögruppides selgunud vajadustega. Samuti on arvestatud ettevõtjate ja teadlaste innovatsioonikoostöö tugevdamise (AKIS), keskkonnasäästlike praktikate ja toidutarneahela eesmärkide rakendamise (Euroopa roheline kokkulepe, Talust taldrikule, Euroopa kliimaseadus) vajadustega. Uue tegevusena lisandub arendusosaku toetus, mida saab kasutada näiteks suurprojekti ettevalmistamise etapis projektiteema, kasutatavate meetodite täpsustamiseks teadlase või nõustajaga koostöös . ÜS0.3.2 - Väikeprojektid Toetusvajaduse prognoosimisel on arvestatud järgmiste asjaoludega: Esmatootjate/töötlejate suure huviga „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme 16 „Koostöö” tegevuse liikide 16.0 „Innovatsiooniklastri toetus“ ja 16.2 „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus“ vastu. Toetust on määratud tegevuse liigi 16.0 raames 8 klastrile (11 tegevuskava) ja tegevuse liigi 16.2 raames 48 projektile. PõKa eesmärkide ja sektori töögruppides selgunud vajadustega. Samuti on arvestatud ettevõtjate ja teadlaste innovatsioonikoostöö tugevdamise (AKIS), keskkonnasäästlike praktikate ja toidutarneahela eesmärkide rakendamise (Euroopa roheline kokkulepe, Talust taldrikule, Euroopa kliimaseadus) vajadustega. Uue tegevusena lisandub arendusosaku toetus, mida saab kasutada näiteks väikeprojekti ettevalmistamise etapis projektiteema kasutatavate meetodite täpsustamiseks teadlase või nõustajaga koostöös. ÜS0.3.3 - Arendusosak Toetusvajaduse prognoosimisel on arvestatud järgmiste asjaoludega: Esmatootjate/töötlejate suure huviga „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme 16 „Koostöö” tegevuse liikide 16.0 „Innovatsiooniklastri toetus“ ja 16.2 „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus“ vastu. Toetust on määratud tegevuse liigi 16.0 raames 8 klastrile (11 tegevuskava) ja tegevuse liigi 16.2 raames 48 projektile. PõKa eesmärkide ja sektori töögruppides selgunud vajadustega. Samuti on arvestatud ettevõtjate ja teadlaste innovatsioonikoostöö tugevdamise (AKIS), keskkonnasäästlike praktikate ja toidutarneahela eesmärkide rakendamise (Euroopa roheline kokkulepe, Talust taldrikule, Euroopa kliimaseadus) vajadustega. Uue tegevusena lisandub arendusosaku toetus , mida saab kasutada näiteks väike - või suur projekti ettevalmistamise etapis projektiteema täpsustamiseks teadlase või nõustajaga koostöös. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS0.3.1 - Suurprojektid (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 800 000,00 0,00 800 000,00 0,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.1 (ühik: Projektid) 0,00 0,00 4,00 0,00 4,00 0,00 0,00 8,00 ÜS0.3.2 - Väikeprojektid (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 350 000,00 0,00 0,00 350 000,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.1 (ühik: Projektid) 0,00 0,00 10,00 0,00 0,00 10,00 0,00 20,00 ÜS0.3.3 - Arendusosak (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.1 (ühik: Projektid) 0,00 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 0,00 100,00 KOKKU O.1 (ühik: Projektid) 0,00 20,00 34,00 20,00 24,00 30,00 0,00 128,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 400 000,00 7 105 000,00 380 000,00 3 580 000,00 3 535 000,00 0,00 15 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 320 000,00 5 684 000,00 304 000,00 2 864 000,00 2 828 000,00 0,00 12 000 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 2.4 - Põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekuse tõstmine Sekkumise kood (liikmesriik) 2.4 Sekkumise nimetus Põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekuse tõstmine Sekkumise liik COOP(77) – Koostöö Ühine väljundnäitaja O.32. Toetatud muude koostöötegevuste või -ühikute arv (välja arvatud punktis O.1 teatatud Euroopa innovatsioonipartnerlus) Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei ÖK tagasimakse süsteem : Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V2.1 Arendada toidusektori ettevõtjate koostööd ja turustusvõimalusi eelkõige läbi lühikeste tarneahelate 1 Jah V2.2 Tõsta toidusektori ettevõtjate müügivõimekust läbi ühiste teavitus- ja turundustegevuste 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.10 ÜPP toetust saavates tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate põllumajandusettevõtete osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Eesti põllumajandus- ja toidusektori struktuuri iseloomustavad suhteliselt väikese tootmismahuga ettevõtted, mistõttu on neil ka väike turujõud. Vajalik on tõsta toidusektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust ettevõtjate ühiste turustusvõimaluste arendamise ja turundusalase koostöö edendamise kaudu. Koostöös tehtud tegevused vähendavad üksikute ettevõtjate turundustegevuste kulusid ning suurendavad tegevustes osalejate turujõudu. Sekkumine on kavandatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 77 lõike 1 punkti f alusel, et toetada koostöövorme, mis panustavad osalejate müügivõimekuse tõstmisesse. Toetatakse uusi koostöövorme või olemasolevate koostöövormide uusi tegevusi. Sekkumine tuleneb vajadusest suunata toidusektori osapooli koostööle, et tootmismahtude koondamise tulemusel tagada parem juurdepääs turule ja seeläbi optimeerida turunduskulusid ning suurendada sissetulekuid. Sekkumises toetatakse tegevusi, mis edendavad tarnehale osalejate vahel horisontaalse t j a vertikaalset koostööd, et soodustada lühikeste tarneahela te ja kohalike turgude loomist ja arendamist; arendavad ettevõtjate koostööd müügiedendustegevuste elluviimisel, mille eesmärk on tõsta tarbijate teadlikkust põllumajandustoodetest ja nende omadustest ning edendada toidutoodete müüki nii kohalikul turul kui ka EL siseturul. L ü hikeste tarneahelate v õ i kohalike turgude kaudu p õ llumajandustoodete ja toidu turustamisv õ imaluste arendami ne. E esmärk on toidu tootmise ja turustamise tarneahela toimimise parandamine, põllumajandustoodete tootjate ja töötlejate omavahelise koostöö edendamine põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise kaudu . Tegevused on suunatud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I lisaga h õlmamata toodete turustamisvõimaluste arendami sele. Vajalik on toetada uute müügikanalite loomist, milleks on näiteks kohalikud taluturud või digitaalsed müügiplatvormid. Toetatakse investeeringuid uute turustusvõimaluste loomiseks ja arendamiseks (nt t oodete turustamiseks vajaliku seadme ning sisseseade ostmine, lao- või müügipinna üürimine või rentimine , tarkvaralahenduse ostmine jne). Lubatud on soetada ka kasutatud seadmeid, kui need ei ole soetamise hetkel vanemad kui viis aastat. Toetatakse ka teavitus- ja müügiedendustegevusi, mis on suunatud lühikese tarneahela müügikanalist teavitamisele. Lühikeste tarneahelate arendamisele suunatud tegevused panustavad lisaks erieesmärgile 2 ka erieesmärki 3 , mis on suunatud põllumajandustootjate positsiooni parandamisele väärtusahelas. Teine oluline suund toidusektori müügivõimekuse tõstmisel on koostöös tehtavate müügiedendustegevust e toetamine. Tegevused on suunatud tarbija teadlikkuse tõstmisele ja suurema lisandväärtusega toodete müügivõimaluste edendamisele ühiste turundus tegevust e toetamise kaudu. Toetatakse erinevaid koostöös kavandatud müüki toetavaid tegevusi, näiteks teavituskampaaniaid, et tõsta tarbijate teadlikkust põllumajandustoodete ja nendest t öödeldud toodete omadustest ning ettevõtjate ühiseid messikülastusi nin g turundusüritusi, et suurendada müügimahu tõstmiseks vajalikku kontaktvõrgustikku. Tulenevalt kohaliku turu väiksusest on vajalikud ka müügiedendustegevused EL siseturul laiemalt, et toetada suurema lisandväärtustega toodete müügi kasvu. Eesmärk on kasvatada ettevõtete poolt toodetud suurema lisandväärtusega toodete müüki piima-, liha- ja pagaritoodete ning valmistoitude ja jookide kategoorias. Müügiedendustegevuste puhul on kokkupuutepunkt ka sekkumisega 3.2 „ Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine “ , milles toetatakse muu hulgas ka kvaliteedikavade raames toodetud põllumajandustoodete ja neist töödeldud toodete teavitus- ja müügiedendustegevusi. Teavitus- ja müügiedendustegevuste toetamise vajadus on Eestis olulisem laiem kui vaid kvaliteedikavasid hõlmavad tegevused. Ühiseid müügiedendustegevusi võivad teha näiteks pagaritoodete tootjad, kellest vaid osa toodavad tooteid kvaliteedikavade alusel. Sellistel koostöövormidel on võimalik käesoleva sekkumise alusel teha teavituskampaania näiteks täistera toodete omadustest või osaleda ühiselt näiteks pagaritoodete messil. Toetuse määramine Taotlusi hinnatakse ja t aotlustest paremusjärjestuse moodustamiseks rakendatakse hindamiskriteeriume. Toetust antakse ainult lävendi ületanud taotluste le paremusjärjestuse alusel. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Abisaajad: Toetuse taotlejaks on koostöövormid (mittetulundusühingud, tulundusühistud, tootjaorganisatsioonid või muud koostöövormid), ent tegevustes osalevad ettevõtjad, kelle tegevusalaks on põllumajandustoodete tootmine või nende töötlemine. Lühikeste tarneahelate edendamiseks saavad toetust taotleda näiteks : Mittetulundusühingud või tulundusühistud, kes on varasemalt tegutsenud toiduainetööstuse või põllumajandustoodete tootmise või turustamise valdkonnas ja kelle põhikirjaline eesmärk on nimetatud valdkondade edendamine. Tunnustatud tootjaorganisatsioonid ja nende liidud. Mittetulundusühingud, kes on varasemalt tegutsenud maaturismi või kulinaaria/toidukultuuri edendamise valdkonnas ja kelle põhikirjaline eesmärk on selle aja jooksul olnud nimetatud valdkonna edendamine. Muud koostöövormid, kuhu on kaasatud vähemalt kaks partnerit. Müügiedendustegevusteks saavad toetust taotleda näiteks : Mittetulundusühingud või tulundusühistud, kes on varasemalt tegutsenud toiduainetööstuse või põllumajandustoodete tootmise valdkonnas ja kelle põhikirjaline eesmärk on selle aja jooksul olnud nimetatud valdkonna edendamine. Mittetulundusühingud, kes on varasemalt tegutsenud kulinaaria/toidukultuuri edendamise valdkonnas ja kelle põhikirjaline eesmärk on selle aja jooksul olnud nimetatud valdkonna edendamine. Tunnustatud tootjaorganisatsioonid ja nende liidud. Muud koostöövormid, kuhu on kaasatud vähemalt kaks partnerit. Täpsustavad tingimused toetuste taotlejate kohta seatakse maaeluministri määruses Tegevuste ajaline pikkus Taotlejal on võimalik esitada kuni 3-aastane projekt. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Sekkumist rakendatakse tagastamatu abina . Lühikeste tarneahela arendamisel toetatakse tegevusi, mis panustavad uute turustuskanalite arendamisse või nendest informeerimisse, sh näiteks: toodete turustamiseks vajalike seadmete ja sisustuse ostmine ning paigaldamine; müügi- või laopinna rent või parendamine; tarkvaralahenduse või selle litsentsi või kasutusõiguse ostmine; teavitus- ja müügiedendustegevused; projekti elluviimisega seotud haldamise ja projektijuhtimise kulud. Müügiedendustegevuste puhul toetatakse tegevusi, mis suurendavad turule orienteeritust ning lisaks ka tegevusi, mis tõstavad tarbijate teadlikkust põllumajandustoodete ja nendest töödeldud toodete omadustest. Välisturgudel toetatakse uute kontaktide loomisele suunatud tegevusi, sh näiteks: Välisriigis toimuval messil osalemise korraldamine Turundusürituse korraldamine Turueksperdi või müügikonsultandi kasutamine Messi külastamine Välisturgu käsitleva turu-uuringu tegemine Riigisiseselt toetatakse müügiedendustegevused, sh näiteks: Teavitustegevused, sh põllumajandustoodete ja nendest töödeldud toodete tutvustamine Eestis toimuval messil osalemine või Eestis toimuva messi korraldamine Turu-uuringu tegemine Taotleja võib kombineerida ühes taotluses nii Eestis kui teistes EL liikmesriikides planeeritavaid tegevusi. Toetatakse ka projekti elluviimisega seotud haldamise ja projektijuhtimise kulusid. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse suurus T oetust makstakse tegelikult tehtud ja välja makstud abikõlblike kulude hüvitamise vormis. Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 5000 eurot. Müügiedendustegevuse puhul on maksimaalne toetuse suurus on kuni 70% abikõlblike kulude maksumusest. Lühikeste tarneahelate edendamisel : maksimaalne toetuse suurus on kuni 70% abikõlblike kulude maksumusest. Toetuse maksimaalne suurus on 150 000 eurot ühe projekti kohta. Täiendavad selgitused 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Toidusektori müügivõimekuse tõstmise toetamine on TFEU artiklit 42 kohaldamisalas, kui toode on hõlmatud TFEU lisaga 1. Töödeldud põllumajandustooted, mis ei ole TFEU lisaga 1 hõlmatud, jäävad TFEU art 42 kohaldamisalast välja. Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mitterahas tamiskõlblikud kulukategooriad on kirjeldatud peatükis 4.7.1. Käibemaks ei ole abikõlblik juhul, kui projektitoetuse taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist käibemaksuseaduse aluse l. 10 WTO nõuete täitmine Roheline kast (WTO põllumajandusleping, lisa 2, punkt 2 (f)). Abi antakse turundus- ja reklaamiteenusena. Tegu ei ole otsemaksetega tootjatele ega töötlejatele. Samuti pole abi seotud konkreetse toote, hinna ega kogusega. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses 60,00% 20,00% 60,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS2.4.1 - Keskmine toetuse summa Toetus 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R.10; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS2.4.1 - Keskmine toetuse summa Kuna sekkumise alt on võimalik teha väga erineva mahuga projekte, näiteks osta vabaõhuüritustel toidu turustamiseks vajalik välitelk (lühikeste tarneahelate edendamine) või korraldada ettevõtete kollektiivset osalemist mõnel rahvusvahelisel toidumessil (müügiedendustegevused), on toetuse võimalik summa suure varieeruvusega. Minimaalne toetuse suurus 5000 eurot aitab välistada ühekordseid väikese mõjuga projekte. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS2.4.1 - Keskmine toetuse summa (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 120 000,00 120 000,00 120 000,00 120 000,00 120 000,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.32 (ühik: Tegevused) 0,00 16,00 17,00 17,00 16,00 16,00 0,00 82,00 KOKKU O.32 (ühik: Tegevused) 0,00 16,00 17,00 17,00 16,00 16,00 0,00 82,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 2 000 000,00 2 000 000,00 2 000 000,00 2 000 000,00 2 000 000,00 0,00 10 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 1 200 000,00 1 200 000,00 1 200 000,00 1 200 000,00 1 200 000,00 0,00 6 000 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 3.2 - Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine Sekkumise kood (liikmesriik) 3.2 Sekkumise nimetus Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine Sekkumise liik COOP(77) – Koostöö Ühine väljundnäitaja O.28. Toetust saavate tootjarühmade ja -organisatsioonide arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei ÖK tagasimakse süsteem : Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO3 Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V2.3 Tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas läbi teadlikkuse tõstmise koostöövõimalustest, ühistegevuse edendamise ning ühisinvesteeringute soodustamise 1 Jah V3. 3 Tõsta teadlikkust kvaliteedikavadest ja suurendada nende raames toodetud toodete osakaalu 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.10 ÜPP toetust saavates tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate põllumajandusettevõtete osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Kvaliteedikavades osalemine võimaldab toidutootjatel saada toodangu eest kõrgemat hinda ja seetõttu on kvaliteedikavade arendamisel oluline roll tootjate konkurentsivõime tõstmisel. SWOT analüüsis on erieesmärk SO3 „Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas“ puhul tugevusena välja toodud küll kvaliteedikavadega liitunud põllumajandustootjate arvu kasv, kuid nendega liitumist pärsib siiski põllumajandustootjate vähene koostöö ning puudulikud teadmised kvaliteedikavade eelistest. 2022. aasta seisuga on Eestis tunnustatud kaks riiklikku kvaliteedikava - „Rohumaaveise liha tootmine“ ja „Biosfää ri programmiala rohumaaveis ja -lammas“ - mis keskenduvad rohumaal kasvatatud loomade liha tootmisel e. Lisaks on registreeritud ka kaks geograafilise tähisega toodet – piiritusjook Estonian vodka ja kohupiimajuust s õir – mille registreerimisprotsessid lõppesid vastavalt 2019. ja 2021. aastal. Kuna seni on Eestis kvaliteedikavade võimalusi tagasihoidlikult kasutatud, on oluline toetada kvaliteedikavade arendamist ning tõsta laiema avalikkuse teadlikkust kvaliteedikavade olemusest. Vajadustest lähtudes on kavandatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 77 lõike 1 punktile c vastav sekkumine. Sekkumise eesmärk on parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas, motiveerides neid koostööle, et läbi tootmismahtude kontsentreerumise, ühtlase kvaliteedi ning tarbijate teadmiste suurendamise muuta oma toode turul nähtavaks ning teenida seeläbi suuremat tulu. Eesti turg on väike ning põllumajandus- ja toidusektori struktuuri iseloomustavad väikese tootmismahuga ettevõtted. Samas on tootmine mitmekesine ja turule tuuakse palju erinevaid nišitooteid ning nende puhul on põhirõhk uutel ja innovaatilistel toodetel. Tulenevalt väikesest siseturust ja Eesti traditsiooniliste toitude vähesest tuntusest teistes riikides, on arenguperspektiiviks pigem riiklike kvaliteedikavade raames toodetavad innovaatilised eriomadustega tooted, mille tootmisse on võimalik integreerida ka kestliku toidutootmise põhimõtteid. Sekkumise raames toetatakse riiklikult tunnustatud kvaliteedikavade arendamist ja nii liidu kui riiklike kvaliteedikavade teavitus- ja müügiedendustegevusi. Kvaliteedikavade arendamise puhul toetame riiklikult tunnustatud kavasid, et innustada k valiteedikava rakendavat tootja rühma info jagamisele ja uute liikmete värbamisele, et kasvatada kvaliteedikavas osalejate arvu, mis tõstab kvaliteedikavade turujõudu. Vastavalt riiklikule regulatsioonile, töötab riiklikku kvaliteedikava välja ja tegeleb selle rakendamisega aktiivseid põllumajandustootjaid ühendav tulundusühistu, mittetulundusühing või seltsing. Riiklike kvaliteedikavade puhul viib nõuetele vastavuse regulaarseid kontrolle läbi sõltumatu isik või asutus ja sealjuures peavad riiklikus kvaliteedikavas osalejad katma kogu kontrollide kulu. Kuna hetkel on regulaarsete kontrollide kulud riiklikes kvaliteedikavades osalejatele oluliseks täiendavaks kuluks, on kvaliteedikavade arendamise puhul plaanis need lisada toetatavate tegevuste hulka. Kvaliteedikavade teavitus- ja müügiedenduse toetamise puhul on oluline tõsta tootjate ja tarbijate teadmisi liikmesriikide poolt tunnustatud kvaliteedikavadest ja liidu kvaliteedikavadest – kaitstud päritolunimetus, kaitstud geograafiline tähis, garanteeritud traditsiooniline toode ja mahe. Sekkumine panustab tarbijate ja tootjate teadlikkuse tõstmisega ka erieesmärki SO9 „Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu“. Sekkumise sihtgrupid Kvaliteedikavade arendamise toetamisel on sihtgrupiks riiklikke kvaliteedikavasid rakendavad tootjarühmad. Toetust võib taotleda riikliku kvaliteedikava arendamiseks, mis vastab komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2022/126 artiklis 47 sätestatud nõuetele. Kvaliteedikavade raames toodetud toodete teavitus- ja müügiedendustegevuste toetamisel on sihtgrupiks liidu ja riiklikke kvaliteedikavasid rakendavad tootjate või töötlejate koostöövormid. Toetust võivad taotleda komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2022/126 artiklis 47 sätestatud nõuetele vastavat riiklikku kvaliteedikava rakendavad tootjarühmad, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/787 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 alusel registreeritud toodet tootvaid ettevõtjaid ühendavad tootjate rühmad ning nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 alusel mahepõllumajanduslikult toodetud toodete põllumajandustootjaid või töötlejaid ühendavad tootjate rühmad. Kvaliteedikavade arendamise puhul antakse toetust ainult tunnustatud riiklikele kvaliteedikavadele. Olemasolevate kavade puhul antakse toetust uute kavas osalejate korral, esimesel viiel liitumisjärgsel aastal. Uute kavade puhul antakse toetust esimesel viiel tunnustamisjärgsel aastal. Toetuse summa määramisel võetakse olemasolevate kavade puhul aluseks kvaliteedikavas osalevate uute tootjate või töötlejate arv ja uute kavade puhul kvaliteedikavas osalevate tootjate või töötlejate arv. Kvaliteedikavade arendamise toetust antakse ainult lävendi ületanud taotlustele paremusjärjestuse alusel. Taotlustest paremusjärjestuse moodustamiseks rakendatakse hindamiskriteeriume. Kvaliteedikavade raames toodetud toodete teavitus- ja müügiedendustegevuste puhul antakse toetust ainult lävendi ületanud taotluste paremusjärjestuse alusel. Taotlustest paremusjärjestuse moodustamiseks rakendatakse hindamiskriteeriume. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetatakse riiklike kvaliteedikavade arendamist ning Liidu ja riiklikke kvaliteedikava de teavitus- ja müügiedendustegevusi. Toetusesaajad on vastavalt: Kvaliteedikavade arendamise puhul antakse toetust komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2022/126 artiklis 47 sätestatud nõuetele vastavat riiklikku kvaliteedikava rakendavatele tootjarühmadele. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 77 lõikele 2 toetatakse uusi koostöövorme, sealhulgas olemasolevaid, kui alustatakse uut tegevust. Teavitus- ja müügiedendustegevuste puhul antakse toetust komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2022/126 artiklis 47 sätestatud nõuetele vastavat riiklikku kvaliteedikava rakendavatele tootjarühmadele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/787 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 alusel registreeritud toodet tootvaid ettevõtjaid ühendavatele tootjate rühmadele ning nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 alusel mahepõllumajanduslikult toodetud toodete põllumajandustootjaid või töötlejaid ühendavatele tootjate rühmadele. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 77 lõikele 2 toetatakse uusi koostöövorme, sealhulgas olemasolevaid, kui alustatakse uut tegevust ning kõnealune koostöö peab hõlmama vähemalt kahte osalejat. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Sekkumist rakendatakse tagastamatu abina . Toetatavad tegevused Kvaliteedikavade arendamise puhul antakse toetust tunnustatud riikliku kvaliteedikava rakendamise ja arendamisega kaasnevate koostöökulude ja arendus- ja kontrollitegevuste kulude katmiseks. Toetatavateks tegevusteks on näiteks kvaliteedikavade haldamise ja projektijuhtimise kulud ning kvaliteedikavas osalejate regulaarsete kontrollide kulud. Sealhulgas näiteks: väliseksperdi/konsultandi kaasamine; kvaliteedikava tutvustamine infopäevade, koolituste ja personaalsete nõustamiste raames; koolitused rahvusvahelise kogemuse jagamiseks; kvaliteedikava haldamine, mis hõlmab infovahetust osalejatega, osalejate nimekirja pidamist ja suhtlust pädeva kontrolliasutusega; kvaliteedikavas osalejate regulaarsete kontrollide kulud. Kvaliteedikavade raames toodetud toodete teavitus- ja müügiedendustegevuste puhul toetatakse näiteks: messidel osalemine või nende korraldamine; turundusürituse korraldamine; teavitustegevused (teavituskampaaniad, reklaam) turu-uuringu tegemine; projekti elluviimisega seotud haldamise ja projektijuhtimise kulud. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Kehtestamise alus Kvaliteedikavade arendamise toetuse lihtsustatud kulumudeli väljatöötamiseks tellitakse analüüs. Toetuse suurus kujuneb vastavalt tegevuste tüübile ja kvaliteedikavaga liitunud uute liikmete arvule olemasolevate kavade puhul ning kvaliteedikavadega liitunud liikmete arvule uute kavade puhul. Analüüsis määratakse kindlaks abikõlblikud tegevused ja nende ühikuhinnad. Riiklikku kvaliteedikava rakendav tootjarühm esitab tegevuskava, milles on välja toodud valik abikõlblikest tegevusest , mille abil kvaliteedikava arendatakse. Ühikuhindasid rakendatakse näiteks kontrollide ja kvaliteedikavade haldamise puhul. Toetust makstakse kindlasummalise maksena, mis kujuneb tegevuste ühikuhindade ja teiste tegevuste maksumuste kombinatsioonina, mille tootjarühm valib oma kvaliteedikava arendamiseks abikõlblike tegevuste seast. Teiste tegevuste puhul peavad kulud olema mõistlikud ja põhjendatud. Toetuse suurus kokku on kuni 100 000 eurot aastas . Liidu ja riiklike kvaliteedikavade teavitus- ja müügiedendustegevuste toetuse puhul makstakse toetust tegelikult tehtud ja välja makstud abikõlblike kulude hüvitamise vormis. Taotleja esitab toetuse taotlemiseks projekti, milles võib kombineerida erinevaid toetavaid tegevusi. M aksimaalne toetuse suurus on kuni 70% abikõlblike kulude maksumusest , vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 77 lõike 8 punktile a. Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse suurus Kvaliteedikavade arendamise puhul antakse toetust koostöökulude ning rakendatud tegevuste kulude katmiseks kuni 100 000 eurot ühe projekti kohta aastas. Kvaliteedikavade raames toodetud toodete müügiedendustegevuste puhul on maksimaalne toetuse suurus kuni 70% abikõlblike kulude maksumusest ning maksimaalselt 150 000 eurot ühe projekti kohta aastas. Täiendavad selgitused Sekkumine on kavandatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli le 77 . Kvaliteedikavade arendamisel puhul ei ületa toetus 100 000 eurot aastas. Kvaliteedikavade raames toodetud toodete müügiedendustegevuste puhul tuleneb toetuse suurus artikli 77 lõike 8 punktist a. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi Toidusektori toetamine jääb üldjuhul TFEU artikli 42 kohaldamisalasse. Juhul, kui tegemist on töödeldud toodetega, siis TFEU artiklit 42 ei kohaldata. Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mitterahas tamiskõlblikud kulukategooriad on kirjeldatud peatükis 4.7.1. Käibemaks ei ole abikõlblik juhul, kui projektitoetuse taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist käibemaksuseaduse aluse l. 10 WTO nõuete täitmine Roheline kast (WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punkt 2 (f)). Abi antakse turundus- ja reklaamiteenusena. Tegu ei ole otsemaksetega tootjatele ega töötlejatele. Samuti pole abi seotud konkreetse toote, hinna ega kogusega. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses 60,00% 20,00% 60,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS3.2.1 - Maksimaalne toetuse summa kvaliteedikavade arendamise toetamisel Toetus 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R.10; Ei ÜS3.2.2 - Maksimaalne toetuse summa kvaliteedikavade raames toodetud toodete müügiedendustegevuste toetamisel Toetus 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R.10; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS3.2.1 - Maksimaalne toetuse summa kvaliteedikavade arendamise toetamisel Toetuse suurus on maksimaalselt 100 000 eurot aastas, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 77 lõike 8 punktile b. ÜS3.2.2 - Maksimaalne toetuse summa kvaliteedikavade raames toodetud toodete müügiedendustegevuste toetamisel M aksimaalne toetuse suurus on 150 000 eurot projekti kohta taotlusvoorus ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 77 lõike 8 punktile a kuni 70% abikõlblike kulude maksumusest . 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS3.2.1 - Maksimaalne toetuse summa kvaliteedikavade arendamise toetamisel (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.28 (ühik: Toetusesaajad) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS3.2.2 - Maksimaalne toetuse summa kvaliteedikavade raames toodetud toodete müügiedendustegevuste toetamisel (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 150 000,00 150 000,00 150 000,00 150 000,00 150 000,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.28 (ühik: Toetusesaajad) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A KOKKU O.28 (ühik: Toetusesaajad) 0,00 2,00 2,00 2,00 3,00 0,00 0,00 9,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 460 000,00 460 000,00 460 000,00 620 000,00 0,00 0,00 2 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 276 000,00 276 000,00 276 000,00 372 000,00 0,00 0,00 1 200 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 3.3 - Tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomise toetamine Sekkumise kood (liikmesriik) 3.3 Sekkumise nimetus Tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomise toetamine Sekkumise liik COOP(77) – Koostöö Ühine väljundnäitaja O.28. Toetust saavate tootjarühmade ja -organisatsioonide arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei ÖK tagasimakse süsteem : Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO3 Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V3.1 Tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamise kaudu 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.10 ÜPP toetust saavates tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate põllumajandusettevõtete osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise eesmärk on soodustada põllumajanduses tegutsevate tulundusühistute koondumist tootjaorganisatsioonidesse, mille tulemusel suureneb nende turujõud, tekib võimalus saada erandeid konkurentsireeglitest - tunnustatud tootjaorganisatsioon võib oma liikmete nimel nende kogutoodangu või kogutoodangu osaga seoses kavandada tootmist, optimeerida tootmiskulusid, viia põllumajandustooteid turule ja pidada läbirääkimisi põllumajandustoodete tarnelepingute üle. Sekkumine tuleneb vajadusest tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamise kaudu (V3.1). Kuigi üha rohkem põllumajandustootjaid on põllumajanduses tegutsevate tulundusühistutega liitumisele avatud ning selliste ühistute arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, on probleemiks jätkuvalt ühistute väiksus. Nimelt enamik neist on vähese turujõu ning nõrga läbirääkimispositsiooniga (60%-l ühistutest on ainult kuni 5 liiget ning 82%-l ühistutest jääb müügitulu alla 2 miljoni euro) võrreldes teiste tarneahela osalistega ning selle muutmiseks on vajalik luua eeldused, mis aitaksid ühistutel koonduda ning seeläbi kasvada nii turustatava toodangu mahult kui ka liikmete arvult. Sekkumise sihtgrupp Sekkumise sihtgrupiks on omavahel liituvad põllumajanduses tegutsevad tulundusühistud, kelle eesmärk on saavutada tunnustamine tootjaorganisatsioonina kuni nelja aasta jooksul alates toetuse taotluse rahuldamisest. Lisaks saavad toetust taotleda põllumajanduses tegutsevad tulundusühistud, kes liituvad tunnustatud tootjaorganisatsiooniga. Tootjaorganisatsioone tunnustatakse üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõikes 2 loetletud sektorites. Põllumajanduses tegutsevate tulundusühistute liitumise korral peab tunnustamist taotlev tootjaorganisatsioon vastama riigisiseses õiguses sätestatud tingimustele. Peamised tingimused puudutavad liikmete arvu ja erinevates sektorites turustatavate koguste miinimumväärtusi või koguseid, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 154 ja 161 kohaselt liikmesriigi kehtestada. Riigisiseses õiguses on sätestatud, et tootjaorganisatsioon peab koosnema vähemalt kümnest sõltumatust liikmest. Toetatavad tegevused Toetatavateks tegevusteks on liitumisega ning tunnustatud tootjaorganisatsiooni loomisega kaasnevate tegevuste kulud (näiteks vajaduspõhine nõustamine, sh juriidiline abi, kohtumiste korraldamine ning muud koostööaspektidega seotud kulud). Täpsemad tootjaorganisatsiooniga liitumise või tunnustatud tootjaorganisatsiooni loomisega kaasnevate tegevuste ning nende eeldatavad maksumused leitakse sõltumatu eksperdi poolt läbiviidava analüüsi käigus. Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Vähemalt kaks omavahel liituvat põllumajanduses tegutsevat tulundusühistut, kelle eesmärk on saavutada nelja aasta jooksul alates toetuse taotluse rahuldamisest tunnustamine tootjaorganisatsioonina. Lisaks saavad toetust taotleda põllumajanduses tegutsevad tulundusühistud, kes liituvad tunnustatud tootjaorganisatsiooniga. Liitumisprotsessi ajaline pikkus ning selle tingimused täpsustatakse riigisiseses õigusaktis. Toetuse määramine Toetuse saamise eelduseks on tegevuskava esitamine, milles on kirjeldatud tegevused, et saavutada tunnustamine tootjaorganisatsioonina ning eesmärgid, mida tunnustatud tootjaorganisatsioonina soovitakse saavutada. Põllumajanduses tegutseva tulundusühistu liitumisel juba tunnustatud tootjaorganisatsiooniga tuleb esitada tegevuskava, milles on kirjeldatud liitumisprotsess ja liitumisega kaasnevad tegevused. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Toetatakse liitumisega ning tunnustatud tootjaorganisatsiooni loomisega kaasnevate tegevuste kulusid, näiteks vajaduspõhine nõustamine, sh juriidiline abi, kohtumiste korraldamine ning muud koostööaspektidega seotud kulud. Vajalike tegevuste ja nende kulude leidmiseks tellitakse sõltumatu eksperdilt analüüs. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Kehtestamise alus Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 77 lõike 8 punkt i b kohaselt kindlasummaliste maksetena, mis vähenevad järk-järgult. Toetuse suurus on maksimaalselt 100 000 eurot, mis sõltub tunnustatud tootjaorganisatsiooni moodustada soovivate põllumajanduses tegutsevate tulundusühistute arvust ning nende müügitulu suurusest, ning millest esimene makse on 60% toetuse suurusest ja teine 40% toetuse suurusest. Kasutatakse lihtsustatud kulumeetodi rahastamisviisi, mille puhul toetatavate tegevuste loetelu ning nende eeldatavad maksumused saadakse sõltumatu eksperdi poolt läbiviidava analüüsi käigus, millele tuginedes arvutatakse ka taotlejale toetuse maksimaalne suurus. Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse suurus Toetuse suurus on maksimaalselt 100 000 eurot, mida makstakse kahes osas ja mis väheneb järk-järgult. Toetuse esimene osa moodustab 60% toetuse suurusest ning makstakse pärast toetuse määramise otsuse tegemist. Toetuse teine osa, 40% toetuse suurusest makstakse välja pärast toetuse saaja tunnustamist tootjaorganisatsioonina või põllumajanduses tegutseva tulundusühistu liitumist tootjaorganisatsiooniga. Juhul, kui tunnustamist nelja aasta jooksul ei saavutata või põllumajanduses tegutseva tulundusühistu liitumist tootjaorganisatsiooniga ei toimu, peab toetuse saaja tagasi maksma ka toetuse esimese osa. Toetuse suurus määratakse vastavalt tunnustatud tootjaorganisatsiooni moodustada soovivate põllumajanduses tegutsevate tulundusühistute arvule ning nende müügitulu suurusele: Kui tunnustatud tootjaorganisatsiooni soovivad moodustada vähemalt kaks põllumajanduses tegutsevat tulundusühistut, kelle taotlemisele eelnenud kolme aasta müügitulude keskmine väärtus on kokku üle ühe miljoni euro, siis on toetuse summaks 50 000 eurot. Juhul, kui liituvaid on rohkem, siis suureneb toetus iga järgneva liituda soovija kohta 10 000 euro võrra, kuid toetuse maksimaalne suurus ei ületa 100 000 eurot. Kui tunnustatud tootjaorganisatsiooni soovivad moodustada vähemalt kaks põllumajanduses tegutsevat tulundusühistut, kelle taotlemisele eelnenud kolme aasta müügitulude keskmine väärtus on kokku alla ühe miljoni euro, siis on toetuse summaks 25 000 eurot. Juhul, kui liituvaid on rohkem, siis suureneb toetus iga järgneva liituda soovija kohta 5 000 euro võrra, kuid toetuse maksimaalne suurus ei ületa 50 000 eurot. Kui põllumajanduses tegutsev tulundusühistu soovib liituda tunnustatud tootjaorganisatsiooniga, siis vaadatakse tootjaorganisatsiooniga liituva põllumajanduses tegutseva tulundusühistu liitumisele eelneva kolme aasta müügitulu keskmist väärtust ja kui see on alla ühe miljoni euro, siis on toetuse summaks 25 000 eurot. Kui müügitulude kolme aasta keskmine väärtus on üle ühe miljoni euro, siis on toetuse summaks 50 000 eurot. Täiendavad selgitused Kasutatakse lihtsustatud kulumeetodi kindlasummalist rahastamisviisi, mille puhul toetatavate tegevuste loetelu ning nende eeldatavad maksumused saadakse sõltumatu eksperdi poolt läbiviidava analüüsi käigus, millele tuginedes arvutatakse ka taotlejale toetuse maksimaalne suurus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 77 lõik e 8 punkti b kohaselt kehtestatakse tootjaorganisatsioonide loomiseks määr, mis on kuni 10% tootjaorganisatsiooni aastasest turustatud toodangust ning maksimaalselt 100 000 eurot aastas. Kuna tootjaorganisatsioon alles moodustatakse, siis puudub tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtus ja sel juhul võetakse aluseks loodavasse tootjaorganisatsiooni kuuluvate liikmete turustatava toodangu väärtused. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldata 10 WTO nõuete täitmine Roheline kast (WTO põllumajandusleping, lisa 2, punkt 2). Tegu ei ole otsemaksetega tootjatele ega töötlejatele. Samuti ei ole abi seotud konkreetse toote, hinna ega kogusega. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses 60,00% 20,00% 60,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS3.3.1 - Toetuse summa Toetus 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R.10; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS3.3.1 - Toetuse summa Sekkumise eelarve on 1 300 000 eurot. Toetuse suurus taotleja kohta on maksimaalselt 100 000 eurot strateegikava programmperioodi jooksul. Toetuse summa leidmisel on arvesse võetud tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomisega kaasnevaid erinevaid kulusid, nt nõustamisele, juriidilisele abile jne. Kulude leidmiseks tellitakse sõltumatu eksperdi hinnang. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS3.3.1 - Toetuse summa (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 0,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.28 (ühik: Toetusesaajad) 2,00 2,00 3,00 3,00 3,00 0,00 0,00 13,00 KOKKU O.28 (ühik: Toetusesaajad) 2,00 2,00 3,00 3,00 3,00 0,00 0,00 13,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 200 000,00 200 000,00 300 000,00 300 000,00 300 000,00 0,00 0,00 1 300 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 120 000,00 120 000,00 180 000,00 180 000,00 180 000,00 0,00 0,00 780 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 3.4 - Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine Sekkumise kood (liikmesriik) 3.4 Sekkumise nimetus Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine Sekkumise liik COOP(77) – Koostöö Ühine väljundnäitaja O.28. Toetust saavate tootjarühmade ja -organisatsioonide arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei ÖK tagasimakse süsteem : Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO3 Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V3.1 Tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamise kaudu 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.10 ÜPP toetust saavates tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate põllumajandusettevõtete osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise eesmärk on toetada tunnustatud tootjaorganisatsioone oma juhtimisvõimekuse tõstmisel ning seeläbi tagada nende jätkusuutlikkus. Sekkumine tuleneb vajadusest tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamise kaudu (V3.1), et toetada tunnustatud tootjaorganisatsioone professionaalsete juhtide palkamisel ning juurutada nende juhtimisvõimekust tõstvaid praktikaid, mis on arengu seisukohalt olulised, kuid millesse panustamiseks pole tootjaorganisatsioonidel piisavalt vahendeid. Sekkumise sihtgrupp Sekkumise sihtgrupiks on tunnustatud tootjaorganisatsioonid ja nende liidud, mis vastavad riigisiseses õiguses sätestatud tingimustele. Peamised tootjaorganisatsiooni tunnustamise tingimused puudutavad liikmete arvu ja erinevates sektorites turustatavate koguste miinimumväärtusi või koguseid, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 154 ja 161 kohaselt liikmesriigi kehtestada. Riigisiseses õiguses on sätestatud, et tootjaorganisatsioon peab koosnema vähemalt kümnest sõltumatust liikmest. Tootjaorganisatsioone tunnustatakse üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõikes 2 loetletud sektorites. Toetatavad tegevused Toetatavateks tegevusteks on tunnustatud tootjaorganisatsioonide või nende liitude edasisele arendamisele suunatud tegevused. Toetust võib anda üksnes uue tegevusega alustamiseks (näiteks arendusprotsessidesse ekspertide ja uute teadmiste kaasamine jne), mis on kirjeldatud toetuse taotlemiseks esitatavas tegevuskavas. Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Tunnustatud tootjaorganisatsioonid ja nende liidud. Toetuse määramine Toetuse saamise eelduseks on tootjaorganisatsiooni arendamise tegevuskava esitamine, milles on kirjeldatud tootjaorganisatsiooni arendamiseks planeeritavad edasised tegevused ning eesmärgid, mida läbi nende soovitakse saavutada. Tegevuskava esitatakse kuni viie aasta pikkuse perioodi kohta alates toetuse taotlemisest. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Toetatavateks tegevusteks on tunnustatud tootjaorganisatsioonide või nende liitude edasisele arendamisele suunatud tegevused. Toetust võib anda üksnes uue tegevusega alustamiseks, näiteks arendusprotsessidesse ekspertide ja uute teadmiste kaasamine jne. Võimalikud arendustegevused ja nende maksumused leitakse sõltumatu eksperdi poolt läbiviidava analüüsi käigus. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Kehtestamise alus Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 77 lõike 8 punkt i b kohaselt kindlasummaliste maksetena, mille suurus väheneb järk-järgult. Kasutatakse lihtsustatud kulumeetodi kindlasummalise makse rahastamisviisi, mille puhul toetatavate tegevuste loetelu (arendustegevused) ja nende maksumused leitakse sõltumatu eksperdi poolt läbiviidava analüüsi käigus. Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse suurus Toetus arvutatakse tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu vääruse põhjal. Toetuse suurus on kuni 10% turustatud toodangu väärtusest ja kui turustatava toodangu väärtus aastate lõikes suureneb, siis mitte rohkem kui 50 000 eurot aastas. Toetuse maksimaalne suurus kogu strateegiakava programmiperioodi jooksul on 250 000 eurot ühe taotleja kohta. Toetust makstakse tegevuskava alusel iga-aastaste osadena mitte kauem kui viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil tootjaorganisatsiooni tunnustati, ja toetus väheneb järk-järgult. Täiendavad selgitused Kasutatakse lihtsustatud kulumeetodi rahastamisviisi, mille puhul võimalikud arendustegevused ja nende maksumused leitakse sõltumatu eksperdi poolt läbiviidava analüüsi käigus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ( EL) nr 2021/2115 artikli 77 lõik e 8 punkti b kohaselt kehtestatakse tootjaorganisatsioonidele määr, mis on kuni 10% tootjaorganisatsiooni aastasest turustatud toodangust ning maksimaalselt 100 000 eurot aastas. Tootjaorganisatsiooni toetuse suurus on kuni 10% tema turustatud toodangu väärtusest ja kui turustatava toodangu väärtus aastate lõikes suureneb, siis mitte rohkem kui 50 000 eurot aastas. Toetuse maksimaalne suurus kogu strateegiakava programmiperioodi jooksul on 250 000 eurot tootjaorganisatsiooni kohta. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldata 10 WTO nõuete täitmine Roheline kast (WTO põllumajandusleping, lisa 2, punkt 2). Tegu ei ole otsemaksetega tootjatele ega töötlejatele. Samuti ei ole abi seotud konkreetse toote, hinna ega kogusega. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses 60,00% 20,00% 60,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS3.4.1 - Toetuse summa Toetus 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R.10; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS3.4.1 - Toetuse summa Sekkumise eelarve 1 150 000 eurot. Toetuse suurus taotleja kohta on maksimaalselt 250 000 eurot strateegiakava programmperioodi jooksul. Toetuse summa leidmisel on arvesse võetud tootjaorganisatsioonide arendamisega kaasnevaid erinevaid kulusid, nt juhtide palkamine, ekspertide kaasamine. Võimalikud arendustegevused ja nende maksumused leitakse sõltumatu eksperdi poolt läbiviidava analüüsi käigus. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS3.4.1 - Toetuse summa (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 50 000,00 50 000,00 50 000,00 50 000,00 50 000,00 0,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.28 (ühik: Toetusesaajad) 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 0,00 0,00 5,00 KOKKU O.28 (ühik: Toetusesaajad) 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 0,00 0,00 5,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 230 000,00 230 000,00 230 000,00 230 000,00 230 000,00 0,00 0,00 1 150 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 138 000,00 138 000,00 138 000,00 138 000,00 138 000,00 0,00 0,00 690 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 8.4 - LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng Sekkumise kood (liikmesriik) 8.4 Sekkumise nimetus LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng Sekkumise liik COOP(77) – Koostöö Ühine väljundnäitaja O.31. Toetatud kohaliku arengu strateegiate (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei ÖK tagasimakse süsteem : Ei LEADER: Jah 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Maapiirkond vastavalt strateegiakava peatükile 4.7. 2. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele SO3 Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke SO7 Muuta valdkond noorte põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku äritegevuse arengut maapiirkondades SO8 Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V8.1 Luua eeldused atraktiivsete, hästi tasustatud töökohtade tekkeks, mis oleks atraktiivsed ka noortele 1 Jah V8.2 Arendada olemasolevaid aktiivseid kogukondi, kaasata noori, kasvatada tugevaid kohalikke kogukondi 1 Jah V8. 6 Vaesuse vähendamine, soolise võrdsuse suurendamine ja põhiteenuste kättesaadavus sotsiaalse heaolu tagamiseks 3 Osaliselt 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.37 ÜPP projektidega toetatud uued töökohad R.38 Kohalike arengustrateegiatega hõlmatud maarahvastiku osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumi ne põhineb SWOT analüüsi tulemusena ilmnenud vajadusest säilitada ja arendada olemasolevat tugevat ja aktiivset kogukonda , sh kaasates noori , suurendad a sotsiaalset heaolu läbi sotsiaalse kaasatus e ja vaesuse vähendamise ning luua atraktiivse id ja hästi tasustatud töökoht i. LEADER programm on varasematel perioodidel tõestanud oma efektiivsust parandades maapiirkondade sotsiaalmajandusliku olukorda ning luues uusi töökohti. Perioodil 2014–2020 rakendasid LEADER programmi 26 kohalikku tegevus r ühma ning 8 kohalikku kalanduse algatusrühma. LEADER on oluliselt aidanud kaasa üldisele elukvaliteedi parandamisele maapiirkondades, toetades kogukondasid ning ettevõtteid kohaliku elu edendamisel. Perioodil 2023–2027 on LEADERi kaudu võimalik toetada kohalikul tasandil kaksiküleminekul (rohe - ja digi - ) kohalikke ettevõtjaid, elanikke ning vabaühendusi nii investeeringute kui teadmiste osas vastavalt kohaliku arengu strateegias seatud eesmärkidele. Tänu LEADER võrgustikule ja alt-üles lähenemisviisile on võimalik toetada piirkonnapõhiseid projekte, jagada häid praktikaid, luua uusi võrgustikke, proovida uuenduslikke lahendusi ning pakkuda täiendavaid võimalusi, arvestades seejuures piirkonna spetsiifilisi vajadusi, võimalusi ja eesmärke. Suunates suuremat tähelepanu kohaliku tegevusrühma poolt osalejate suutlikkuse suurendamisele tegevuste välja töötamisel ning panustades täiendavale üksiknõustamisele, on võimalik kasutada ära tegevusrühmade kui kohaliku arengumootori oskusi ning seeläbi arendada piirkondi läbimõeldult ning sidusalt. Läbi kohalike tegevusrühmade võrgustiku ja liikmete saab kaasatud enamik maapiirkonna elanikkonnast . Üh iselt tehtavad tegevused ja piirkonna arendamine loob eeldused tugevaks kogukonnaks, kes on võimelised toetama ka ühiskonna nõrgemaid liikmeid . Siinkohal on oluliseks aspektiks kohalike tegevusrühmade omavahelised koostööprojektid ja muud koostööd toetavad projektid. Kohalike tegevusrühmade oluline ülesanne on piirkonda võimestada ning kaasata erineva tausta ja olukorraga inimesi. Olulisel kohal on tegevusrühmade haldussuutlikkuse kasvatamine, sh kommunikatsioonitegevused, riigihangete läbiviimise oskused jms . Siinkohal on oluline roll ka ÜPP võrgustiku l , tuues kokku kohalikud tegevusrühmad, makseasutuse ja korraldusasutuse ning vahendades ja toetades tegevusrühmasid läbi koolituste, infopäevade, seminaride ja muu vajalikku tea bega (nt EL parimad praktikad) . Sekkumist rakendatakse Eu roopa Nõukogu ja Parlamendi määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 31 alusel ning võttes arvesse sama artikli punktis 2 sätestatud tingimusi. LEADER- sekkumist rakendavad nõuetele vastavad kohalikud tegevusrühmad, kes on moodustunud avaliku ja erasektori partnerluses. Seejuures peab tegevusrühma liikmeks olema vähemalt iga osaleva omavalitsuse kohta ka vähemalt üks ettevõtluse ja üks mittetulundussektori esindaja. Kohaliku tegevusrühma kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, kus igal tegevusrühma liikmel on üks hääl. Kohaliku tegevusrühma igapäevast tööd juhib juhatus. Juhatuse liikmed valitakse perioodiliselt kooskõlas mittetulundusühingute seadusega. Kohaliku tegevusrühma tegevustes, sh otsustustasandil lähtutakse võrdse kohtlemise printsiibist ning välditakse diskrimineerimist. Kohalikud tegevusrühmad peavad vastama vähemalt järgmistele nõuetele: ta tegutseb mittetulundusühinguna, kelle liikmeks on vähemalt kaks kohalikku omavalitsust ning samas tegevuspiirkonnas tegutsevad ettevõtjad ja mittet ulundusühingud või sihtasutused; tema tegevuspiirkonna elanike arv on vahemikus 10 000 kuni 150 000; tegevuspiirkonna elanike arvus ja kohalike omavalitsuste arvus on lubatud põhjendatud erandid, mille aluseks on kohaliku tegevusrühma saarelisus, territooriumi asustustihedus või kultuurilis-etniline eripära; tema põhikirjaline tegevus on suunatud kohaliku elu arendamisele; tagab mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikuprotsessi ja kriteeriumid, vältides isikute seotust ja tagades, et ükski huvirühm ei oma häälteenamust otsustustasandil; tema tegevuspiirkonna moodustavad ühiste majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete huvidega omavalitsused, mille territooriumid kuuluvad samasse geograafilisse piirkonda; tegevuspiirkond on kohaliku tegevusrühma liikmeks olevate valdade, sh vallasiseste linnade ja linnade territoorium, mis asub maalises ja väikelinnalises asustuspiirkonnas; kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkond ei tohi kattuda teise kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonnaga; ta on avatud uute liikmete vastuvõtmisele. Täiendavad nõuded kohalikule tegevusrühmale ja tema tegevuspiirkonnale sätetakse maaeluministri rakendusmääruses. Kohalikud tegevusrühmad koostavad enda tegevuspiirkonna kohta kohaliku arengu strateegia, mis sisaldab Euroopa Nõukogu ja Parlamendi määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 32 lõikes 1 nimetatud elemente. Nii strateegiate väljatöötamine kui ka rakendamine toimub alt-üles põhimõttel. Strateegiad koosnevad omavahel seotud ja mitut valdkonda hõlmavatest toetusmeetmetest. Kohalik tegevusrühm arvestab strateegia koostamisel ning strateegia meetmete valikukriteeriumite seadmisel võrdse kohtlemise põhimõtteid ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas seatud põhimõtteid. Lisaks kolme sektori koostööle on LEADERis oluline võrgustikutöö soodustamine. Võrgustikutöö soodustamist toetab lisaks kohalike tegevusrühmade omavahelisele koostööle ka ÜPP võrgustik, aidates nt rahvusvaheliste koostööpartnerite leidmisel. Kohalikes arengustrateegiate ga suunatakse tähelepanu uuenduslikke ja innovaatilis te projekt id e le ning nende toetamisele. Strateegiate valimine LEADERit on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 31 punkti 1 kohaselt võimalik rakendada lisaks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile (EAFRD), kus see on liikmesriikidele kohustuslik, ka Euroopa Regionaalarengu Fondis, Euroopa Sotsiaalfond +, Õiglase Ülemineku Fondis ning Euroopa Merendus - , Kalandus - ja Vesiviljelusfondis , eesmärgiga paremini kaasata kohaliku tasandi võimalusi, tugevdada ja hõlbustada kogukonna juhitud kohalikku arengut ning lihtsustada laiapõhjaliste piirkonnapõhiste kohaliku ar engu strateegiate elluviimist. Kohaliku arengu strateegia valimise eelduseks on kohaliku tegevusrühma ja kohaliku arengu strateegia nõuetele vastavus. Kohalik arengustrateegia peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele: võtab arvesse kohalikke vajadusi, potentsiaali ning sisaldab innovaatilisi elemente kohalikus kontekstis, võrgustumist ning koostööd; sisaldab piirkonna ja rahvastiku kirjeldust, sh rahvastiku prognoositavaid trende; sisaldab ülevaadet kogukonna kaasamise protsessist; sisaldab piirkonna arenguvajaduste ja potentsiaali analüüsi, sh ülevaadet tugevustest, nõrkustest, võimalustest ja ohtudest; on sidus asjaomaste valdkondlike ja piirkondlike arengukavadega; koostatav arengustrateegia ei tohi olla vastuolus territooriumi KOVi(de) arengukava(de)s ning maakonna strateegias toodud valikutega; kirjeldab strateegia eesmärke ja püstitatavaid tulemusi koos sihtväärtustega; sisaldab strateegias planeeritavate meetmete loetelu ja kirjeldust; kirjeldab strateegiat rakendava kohaliku tegevusrühma suutlikkust strateegiat rakendada; sisaldab strateegia juhtimise, seire ja hindamise korralduse kirjeldust; sisaldab strateegia rahastamiskava, vajaduse korral erinevate fondide kaupa. Nõuetele vastavad kohalikud arengustrateegiad valitakse välja valikukomisjoni poolt, kuhu kuuluvad korraldusasutuste, makseasutuse ning sidusrühmade esindajad . V ajadusel kaasatakse protsessi ka eksperdid. Strateegiate valimisel lähtutakse eelkõige strateegia vastavusest eelpool sätestatud nõuetele, strateegia seosest panustavate fondide eesmärkidele, strateegias seatud ambitsioonikusest ning strateegia koostanud tegevusrühma suutlikkusest strateegiat rakendada. Kattuvate piirkondadega strateegiad ei ole lubatud ning kattuvate strateegiate esitamisel eelistatakse strateegiat, mille esitanud tegevusrühmal on varasem kogemus sarnase strateegia rakendamisel. Täpsemad strateegia valikukriteeriumid ja valimise kord sätestatakse maaeluministri rakendusmääruses. Strateegiad kiidab heaks Maaeluministeerium. Olukorras, kus kohaliku arengu strateegiat rahastatakse lisaks EAFRD-le ka teistest fondidest, korraldatakse nende strateegiate valimiseks ühine voor (vt täpsemalt sekkumise kirjelduse punktis 9). Strateegiate esmane valimise voor tehakse eeldatavasti 2023. aastal , kuid mitte hiljem kui aasta pärast viimase asjakohase programmi heakskiitmist . Kohalik tegevusrühm saab kohaliku arengustrateegia rakendamisega alustada peale strateegia heaks kiitmist. Paralleelselt jätkavad perioodil 2023–2027 tegutsemist Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi haldusalas tegevust eraldi kalanduse tegevusrühmad selleks, et tagada nende juba mitmeid aastaid tegutsenud gruppide selge haakumine kalanduspoliitika kui tervikpoliitikaga. Strateegiate ulatus LEADE R- sekkumise üldeesmärgiks on maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade t erviklik arendamine läbi LEADER- põhimõtte. LEADER- sekkumi st rakendatakse läbi strateegiate , mis on koostatud alt-üles põhimõttel koostöös kohaliku omavalitsuste üksustega, ekspertide, kodanikuühenduste ja ettevõtjatega. Meetmete kujundamine, sh eesmärkide seadmine, valikukriteeriumite ning muude tingimuste seadmine on kohaliku tegevusrühma pädevuses. Üheks kohustuslikuks strateegia osaks on koostöö, mis toetab kohalike tegevusrühmade vahelist koostööd nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt teiste kohalike tegevusrühmade või muu avaliku ja erasektori partnerlusel põhineva ühendustega, kelle põhikirjaline eesmärk on suunatud maaelu arendamisele ja kes on oma piirkonna kohta töötanud väl ja nõuetele vastava strateegia. Strateegia rakendamisel on ette nähtud kohalikule tegevusrühmale toetus strateegia rakendamiseks, mis hõlmab endas toetust strateegia rakendamisega seotud seire, hindamise ja juhtimise kuludeks, sh organisatsiooni personali ja halduskuludeks ning piirkonna elavdamiseks. Toetus strateegia rakendamiseks on kuni 20% strateegia rahastamise eelarvest, kui strateegia vastab ainult ÜPP strateegiakava eesmärkidele. Kui strateegia panustab ka teiste asjakohaste fondide eesmärkidesse on toetus kuni 25% strateegia rahastamise eelarvest. Kohalikud arengustrateegiad panustavad vähemalt ÜPP-kava 8 . erieesmärgi ellu viimisele „Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust“. Lisaks võivad kohalikud arengustrateegiad panustada ka mõnda teise ÜPP-kavas nimetatud erieesmärki . Kohalikul tasandil on võimalus otsustada, kas soovitakse strateegiaga panustada ka Euroopa Sotsiaalfond+ erieesmärki (k), milleks on parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks). Kohalikud arengustrateegiad töötatakse välja vastavalt kohaliku piirkonna vajadustele, lähtudes LEADER- sekkumise fookusest, milleks on: ettevõtluse arendamine, eelkõige uute tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste lahenduste kaudu; kohalike kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine; teenuste kättesaadavuse parandamine, sh läbi kogukonnateenuse arendamise; keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste välja töötamine ja rakendamine; maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine, sh arukate külade edendamine. Olukorras, kus strateegia panustab ka eelpool mainitud ESF+ eesmärkidesse, peab strateegias sisalduma eraldi meede, mille fookus on seotud: pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine; inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine. Strateegiad panusta vad LEADER- sekkumise fookusvaldkondadesse vastavalt piirkonnas kokku lepitud ja prioritiseeritud eesmärkidele ja tegevustele. Ülesannete jaotus Toetust saanud kohalike tegevusrühmade ülesanneteks on: piirkonna elanike suutlikkuse suurendamine ja toetamine tegevuste välja töötamisel ja rakendamisel; mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse ning toimingute valikukriteeriumite koostamine, millega välditakse huvide konflikte ja kus ükski huvirühm ei kontrolli otsustamistasandit; projektikonkursside korra ettevalmistamine ja avaldamine, sealhulgas valikukriteeriumite määratlemine; toetustaotluste vastuvõtmine, hindamine ja toetuse summa kindlaks määramine ning projektitaotluste paremusjärjestuse ettepaneku suunamine toetuse heakskiitmise eest vastutavale makseasutusele; jälgib strateegia eesmärkide täitmist; vastutab strateegia rakendamise, hindamise ja strateegia seire eest. Kohalikule tegevusrühmale ei seata täiendavaid ülesandeid väljaspool Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) nr 2021/1060 artikli 33 punktis 3 sätestatud ülesandeid. Maaeluministeerium i kui korraldusasutuse ülesanneteks on strateegiate valimise korraldamine, sh rakendusmääruse välja töötamine, vajadusel ühiskomitee tegevuse korraldamine ning strateegiate heaks kiitmine. Maaeluministeerium töötab välja ka rakendusmääruse, mille alusel rakendatakse kohaliku arengu strateegiates käsitletud ÜPP strateegiakava eesmärkidele vastavaid meetmeid. PRIA kui EAFRD makseasutus töötab välja EAFRD-st rahastatavate tegevuste vastu võtmiseks vajalikud süsteemid ning korraldab muu taotlemisega seonduvate protsesside välja töötamise ja rakendamise. PRIA teostab ka kohalike tegevusrühmade poolt välja valitud projektide üksiktegevuse abikõlblikkuse kontrolli, teostab kohapealsed kontrollid ning maksab toetuse välja otse toetuse saajale , kui tegemist on ÜPP strateegiakava eesmärkidele vastava kohaliku arengu strateegia meetmega. ESF+ osa kirjeldatakse kohaliku arengu strateegiates eraldi seisvalt ning nende eesmärkide ellu viimiseks luuakse strateegias eraldi meede. Vastava rakendusmääruse koostab ESF+ eest vastutav rakendusasutus ning meetme rakendamise eest, sh projektide üksiktegevuse abikõlblikkuse kontrolli, teostab kohapealsed kontrollid ning maksab toetuse välja otse toetuse saajale ESF+ rakendusüksus. LEADER- sekkumise raames ei kasutata juhtfondi võimalust, seega peavad asjaomased korraldus ja rakendusasutused kontrollima kõiki strateegiale kohalduvaid nõudeid. Sünergia loomise ja strateegiate rakendamise jälgimiseks osalevad kõik seotud asutused ühiskomitees. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaajad Abikõlblikeks taotlejateks on piirkonnas tegutsev mikro, väike või keskmise suurusega ettevõtja, mittetulundusühing, sihtasutus, kohalik omavalitsus ning füüsilisest isikust ettevõtja. Kohalik tegevusrühm võib strateegias kitsendada abikõlblike taotlejate ringi ning seada täiendavaid nõudeid taotlejatele. Kohalik tegevusrühm võib olla toetuse saajaks. Toetuskõlblikkuse tingimused Kohalik tegevusrühm viib ellu heakskiidetud arengustrateegiat läbi strateegia meetmete. Meetmetes on kirjeldatud toetatavad tegevused, meetme sihtgrupp, maksimaalsed toetuse summad ja toetuse määrad arvestades strateegiakavas ning EL ja siseriiklikes õigusaktides sätestatud nõudeid. Kohaliku arengu strateegia meetmetes toetatavad tegevused, mis sisaldavad investeeringuid lähtuvad Eu roopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) nr 2021/2115 artikli 77 lõike 4 punkti b alusel sama määruse artiklist 73. Projektitoetuse raames toetatakse ka kasutatud masinate ja seadmete ostmi st, samuti on lubatud liisingu kasutamine. Käibemaks ei ole abikõlblik juhul, kui projektitoetuse taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist käibemaksuseaduse aluse l. Mitteabikõlblikud ja vajadusel abikõlblikud kulud määratakse rakendusmäärusega. K ohalik tegevusrühm võib olla taotlejaks projektidel, mis omavad laiemat mõju või mille järgi on piirkonnas vajadus, kuid puudub algataja. Toetust strateegia rakendamiseks ning koostööprojektideks saab taotleda nõuetele vastav kohalik tegevusrühm. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Toetatakse kohaliku tegevusrühma toetamist ning strateegia rakendamiseks vajalike tegevuste elluviimist, sh koostöö tegevust (projektitoetus). Projektitoetusena käsitletakse erinevaid tüüpi projekte (nt investeeringu projektid, umbrella -tüüpi projektid, pehmeid tegevusi sisaldavad projektid, koostööprojektid ning nende ettevalmistavad projektid, teadmussiirde projektid). 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Kehtestamise alus Projektitoetuste puhul antakse toetust üldjuhul toetuse saaja poolt tegelikult tekkinud rahastamiskõlblike kulude hüvitamise kaudu. Projektitoetuse puhul kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 54 välja toodud kaudse kulu võimalusi ning väiksemate projektide puhul kasutatakse kindlasummalisi makseid ning ühikuhindu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklile 83 . Lihtsustatud kulumeetodite metoodika töötatakse välja koos makseasutusega või tellitakse ekspertidelt. Projektitüübid, mille puhul lihtsustatud kulumeetodeid kasutatakse kirjeldatakse rakendusmääruses. Kohaliku tegevusrühma toetuse puhul kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 83 alusel ühtse määra alusel rahastamist. Tegevused ja projektitoetused, mille osas on võimalus kasutada ettemakseid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2116/2021 artikli 44 punktis 3, kirjeldatakse maaeluministri rakendusmääruses. Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Toetuse määr maksimaalne toetuse summa projektitaotlustel on 200 000 eurot; maksimaalne toetuse määr on ettevõtlusele suunatud projektidel kuni 60%; mittetootlike investeeringute korral on toetuse määr kuni 90%; kogukonnateenuse korral on toetuse määr kuni 90%; kohaliku tegevusrühma toetuse korral on toetuse määr 100%; minimaalne toetuse määr on 15%. Täiendavad selgitused Kohalikul tegevusrühmal on õigus meetmetes maksimaalseid toetussummasid ning määrasid vähendada. 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimi mise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus Sekkumise raames maapiirkondade ettevõtjate toetamine ei kuulu TFEU artikli 42 kohaldamisalasse. Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mis on programmi LEADER kohase lähenemisviisi rakendamisest eeldatavasti saadav lisaväärtus maaelu arengule? Sekkumisega loodav lisandväärtus põhineb eelkõige kogukondliku aktiivsuse kasvul ja piirkonna põhisel lähenemisel. Eeldusel, et kohalike strateegiatega saab hõlmatud kun i 96% maapiirkonna elanikest, o mab sekku mine laiapõhjali st mõju kogu maapiirkonnale . Läbi kogukondade tugevdamise ning võimestamise, sh noorte tulevikuliidrite toetamise, luuakse eeldused jätkusuutlikeks maapiirkondadeks . Tugevad kogukonnad suudavad ise lahendada takistusi ja probleeme enda piirkonnas. Sotsiaalse kapitali kasvule aitavad siinkohal kaasa koostööprojektid nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Ükski teine sekkumine ei võimalda nii laiapõhjalist ja valdkondadeülest koostööd erinevate piirkondade vahel kui LEADER. Täiendavalt loob LEADER võimaluse avaliku ja erasektori koostöö edendamiseks, osaluse suurendamiseks ja kaasamiseks läbi ühiselt seatud eesmärkide , ühiste tegevuste ning strateegia rakendamise kaudu . Piirkonna võimestamise ja tegevuste kommunikeerimise kaasatakse erinevaid sihtgruppe ning luuakse võimalused nende esitlemiseks (luues nt noortekogusid, kogukonnavanemaid, piirkonna töörühmi jne) , k aasates seejuures erinevate taustaga inimesi piirkonna arendamisse (nt migrandid, teisest rahvusest isikud, puuetega inimesed jne). Läbi erinevate ühistegevuste luuakse võimalused ka sotsiaalse heaolu kasvuks maapiirkondades. Strateegias välja töötatud meetmed põhinevad konkreetse piirkonna SWOT- i le ning vajadustele, seega on need sihistatud võimalikult täpselt ning on kooskõlas konkreetse piirkonna eripärade ga . S ee loob eelduse, et läbi LEADER- sekkumise viiakse ellu projekte, mis omavad suuremat mõju kohalikul tasandil ning annavad hoogu uuenduslike ning innovaatiliste lahenduste rakendamiseks. Koostööprojektid ning tihe võrgustik annab võimaluse jagada häid praktikaid ning õppida teiste piirkondade kogemustest. Komplek s sena annab LEADER suure panuse maapiirkondade tööhõivele ja majanduskasvule, vähendades vaesust ning suurendades sotsiaalset kaasatust. Kirjeldage, kuidas LEADER-lähenemisega seotud põhinõuded ja põhimõtted tagatakse läbi rakendusmudeli? LEADER-sekkumine põhineb seitsmel printsiibil – piirkonnapõhine lähenemine, altpoolt tulev algatus, avaliku ja erasektori partnerlus, uuenduslikkuse soosimine, integreeritud ja mitut valdkonda hõlmav lähenemine, võrgustikutöö edendamine ja koostöö. Sekkumist rakendatakse läbi kohalike arengustrateegiate, mis on koostatud konkreetsele tegevuspiirkonnale, lähtuvalt piirkonna vajadustel. Arengustrateegiate elluviimist koordineerib mittetulundusühing (kohalik tegevusrühm), kelle liikmeks kuuluvad nii avaliku kui erasektori esindajad, seejuures peab tegevusrühma liikmelisus olema esindatud kõigist kolmest (ettevõtlus, avalik ja mittetulundus) sektorist. Tegevusrühmale ja strateegiale seatud nõuded on kirjeldatud eespool. Kohaliku tegevusrühma liikmelisus on avatud ning kohalik tegevusrühm järgib kõigil oma otsustustasanditel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 31 lõike 2 punktis b sätestatud nõuet. Strateegia viiakse ellu kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonnas, mis on kirjeldatud strateegia ühe osana. Strateegiaga viiakse ellu tegevuspiirkonna arendamiseks vajalike tegevusi vastavalt strateegias seatud eesmärkidele. Kohalike tegevusrühmade ainupädevuses on strateegia meetmete koostamine ning vastavate strateegia meetmete valdkondade, eesmärkide ja sihttasemete seadmine. Kohalikud tegevusrühmad koostavad mh strateegia meetme, millega toetakse võrgustiku ja koostöö edendamise tegevusi nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt. Tegevuste valik, sh koostöö tegevuste valik on kohaliku tegevusrühma ainupädevuses. Kohalikule tegevusrühmale ei seata täiendavaid ülesandeid väljaspool Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 33 punktis 3 sätestatud ülesandeid. Kas toetust kavatsetakse anda rohkem kui ühest ELi fondist ? FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei Kirjeldage, millisest fondist LEADER- lähenemist plaanitakse rakendada ka Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) vahenditest. Kohalikel tegevusrühmadel on võimalus oma strateegias käsitleda ka ESF+ eesmärke, kuid see ei ole kohustuslik. Ühtekuuluvuspoliitika fondi de rakenduskava perioodiks 2021– 2027 tööversioonis on toodud võimalus toetada LEADER-iga ESF+ erieesmärki k , milleks on parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks ). Täpsemad nõuded toetatavatele tegevustele, sihtgrupile jms seatakse valdkonna eest vastutava rakendusasutuse koostatavas õigusaktis . Selliste kohalike arengustrateegiate valimiseks, mis hõlmavad ennast mitme fondi eesmärke (ühisstrateegia), korraldatakse ühine voor ning strateegiate rakendamise jälgimiseks moodustatakse kõigi asjaomaste fondide esindajatest ühiskomitee. Nimetatud strateegiad sisaldavad eraldi peatükki ESF+ jaoks ning ESF+ tegevusteks koostatakse eraldi meede. Strateegiaga seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punktis c nimetatud tegevused kaetakse EAFRD vahenditest. Strateegiad kiidab heaks Maaeluministeerium. Strateegiate rakendamine toimub läbi kahe eraldiseisva rakendusasutuse. Juhtfondi võimalust ei kasutata. Kas kasutatakse juhtfondi võimalust ? FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei 10 WTO nõuete täitmine Kohaliku arengu strateegia meetmete kaudu toetatavate tegevuste puhul jälgitakse WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punktis 2 sätestatud tingimusi, mille alusel ei tohi põllumajandustootjatele või töötlejatele teha otsemakseid, vaid toetades ainult neid tegevusi, mis on seotud konkreetse projektiga. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(3)(b) - Maksed artikli 70 ja artikli 72 alusel makstavateks toetusteks, mittetootlike investeeringute toetamiseks vastavalt artiklile 73, Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade toetamiseks vastavalt artikli 77 lõike 1 punktile a ning programmi LEADER jaoks vastaval t artikli 77 lõike 1 punktile b 80,00% 20,00% 80,00% EE - Eesti 91(3)(b) - 77(1)(b) - Programm LEADER vastavalt artikli 77 lõike 1 punktile b 80,00% 20,00% 80,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS8.4.1 - Toetus strateegia ellu viimiseks Toetus 91(3)(b) - 77(1)(b)-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Keskmine R.37; R.38; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS8.4.1 - Toetus strateegia ellu viimiseks Ühikusumma põhineb väljundindikaatoril milleks on kohaliku arengustrateegiate arv. Ühikusumma põhineb varasemate perioodide kogemusel ning lähtub keskmiselt kohaliku tegevusrühma arengustrateegia ellu viimiseks vajalikust summast. Ühikusumma põhineb eeldusel, et arengustrateegiatega hõlmatakse kuni 96% maapiirkonna elanikest ning heaks kiidetud strateegiaid on 26. Ühikusumma sisaldab endas piirkonna arenguks vajalike tegevuste (projektitaotluste) rahastamist kui ka kohaliku tegevusrühma toetust tagamaks kohaliku tegevusrühma võimekus strateegiat ellu viia. Võttes arvesse, et tulevane periood on tavapärasest lühem, Eesti kohalikud tegevusrühmad on võrreldes EL teiste kohalike tegevusrühmadega väiksemad, strateegiate rakendamise periood on tavapärasest lühem ning tegevusrühmadel on esmakordselt võimalik kasutada ka ESF+ vahendeid sotsiaalsete teemadega tegelemiseks, on ühikusumma põhjendatud ning võimaldab kohaliku arengu strateegia eesmärke ellu viia. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS8.4.1 - Toetus strateegia ellu viimiseks (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,0 0 2 287 966,50 2 287 966,50 2 287 966,50 2 287 966,50 2 287 966,50 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.31 (ühik: Strateegiad) 0 ,00 26 ,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 26,00 KOKKU O.31 (ühik: Strateegiad) 0 ,00 26 ,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 26,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,0 0 11 897 425,80 11 897 425,80 11 897 425,80 11 897 425,80 11 897 425,80 0,00 59 487 129,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0, 00 9 517 940,64 9 517 940,64 9 517 940,64 9 517 940,64 9 517 940,64 0,00 47 589 703,20 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 9.4 - Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus Sekkumise kood (liikmesriik) 9.4 Sekkumise nimetus Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus Sekkumise liik COOP(77) – Koostöö Ühine väljundnäitaja O.32. Toetatud muude koostöötegevuste või -ühikute arv (välja arvatud punktis O.1 teatatud Euroopa innovatsioonipartnerlus) Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei ÖK tagasimakse süsteem : Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V9.1 Rakendada vabatahtlikke kõrgemaid standardeid, kvaliteediskeeme ja programme 1 Jah V9.2 Tõsta loomapidajate teadmisi karjatervisest üldiselt 1 Jah V9.4 Toetada kõrgema karjatervise jälgimise kohustuse võtmist 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.10 ÜPP toetust saavates tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate põllumajandusettevõtete osakaal R.43 Antimikroobikumide kasutamist piiravate toetatud meetmetega (ennetamine/vähendamine) seotud loomühikute osakaal 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sekkumise eesmärk on motiveerida koostööd põllumajandusettevõtjate ja neid ühendavate koostöövormide vahel eesmärgiga töötada välja majandusliku mõjuga loomataudide nagu infektsioosne rinotrahheiit (IRT ) ja veiste viirusdiarröa (BVD ) kontrolli- ja/või likvideerimisprogrammi d . Toetatakse põllumajandusettevõtjate ühendusi ja põllumajandusettevõtjaid kes kontrolli- ja/või likvideerimi sprogrammiga liituvad. Loomataudide kontrolli- ja/või likvideerimisprogrammi d koostatakse ettevõtjate ja neid ühendavate koostöövormide koostöös, kaasates selleks täiendavalt veterinaararsti ning vajadusel muid eksperte. Sekkumi s e tulemusel piirata kse suure majandusliku mõjuga loomataudide IBR ja BVD levikut . P ikemaajalises perspektiivis väheneb läbi karjatervise näitajate paranemise ning ravimite kasutamise vähenemise AMR-i tekke risk ja tõuseb tootmise konkurentsivõime ning ekspordi võimekus . Sekkumine panustab ka erieesmärki 2. Sekkumise abil on plaanis toetada loomakasvatusega tegelevate põllumajanduslike ettevõtjate koostöövormide algatatud kontrolli- ja/või likvideerimis programmide välja töötamist vastavalt veterinaarseaduse § 54 lõikele 4 ja rakendamist loomakasvatusettevõtetes. L oomapidaja, põllumajandustootjate ühendus või muu isik võib koostada vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi kontrolli- ja/või likvideerimis programmi ning rakendada seda oma loomapidamisettevõttes või ettevõtete rühmas, et saavutada kõrgem karjatervisealane staatus, Selliseid programme võib koostada ja rakendada loomatervisemääruse (EL) nr 2016/429 artikkel 9 lõige 1 punkti c loetellu kantud loomataudide kohta. Taudide kontrollimise ja/või likvideerimise rakendamiseks on põllumajandustootjatel suur huvi, kuid siiani ei ole administratiivse võimekuse ja ressursside puudumisel seda tehtud. Ettevõtete taudivabaduse edendamine on eelduseks riigi taudivaba staatuse saavutamiseks. Sekkumise sihtgrupid Sihtgrupiks on põllumajandustootjaid ühendavad koostöövormid, kes koostavad majandusliku mõjuga loomataudide IBR ja BVD kontrolli- ja/või likvideerimisprogrammi ning sellega liitunud programme rakendavad põllumajandusettevõtjad. Toetatav tegevus Ettevõttepõhise programmi väljatöötamisega seotud kulud on näiteks tasud projekti meeskonnale, kaasatud veterinaararstile või eksperdile, kohtumiste korraldamine ning muud koostööaspektidega seotud kulud . Programmi rakendamisega seotud kulud on näiteks rakendamisega seotud tööjõukulud (näiteks nõustamine, proovide võtmine, vaktsineerimine), laboratoorsete uuringute kulud ja taudi likvideerimisega seotud kulud (näiteks vaktsiini kasutamise või teiste tõrjeskeemide rakendamise kulu) Toetuskõlblikkuse tingimused Põllumajandustootjaid ühendavale koostöövormi le esitatavad tingimused: p rogrammi väljatöötamisse ja rakenda misse kaasatakse veterinaararst; loomataudi kontrolli- ja/või likvideerimisprogrammi on heaks kiitn ud Põllumajandus- ja Toiduamet; programmiga liitunud põllumajandustootjad rakendavad väljatöötatud loomataudi kontrolli- ja /või likvideerimisprogrammi oma karjades; taotlejal peavad olema täidetud õigusest tulenevad kohustused. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Loomakasvatusega tegelevad põllumajanduslikud ettevõtjad ja neid ühendavad koostöö vormid. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Loomataudi kontrolliprogrammi rakendava põllumajandusettevõtjale esitatavad tingimused: ta on liitunud programmi välja töötanud põllumajandustootjaid ühendava koostöövormiga; ta kasutab toetatavate karjade pidamiseks loomakasvatushoonet, mis on registreeritud põllumajandusloomade registris; toetuskõlblikud on nii piima- kui ka lihaveisekarjad, kus on diagnoositud IBR j a BVD olemasolu; loomad peavad olema nõuetekohaselt regi streeritud ja identifitseeritud; loomade arv, kelle kohta toetust taotletakse, peab vastama maaeluministri määrusega kehtestatud minimaalsele loomade arvule. Loomade arv võib kohustuseperioodi joo ksul varieeruda; programmi väljatöötamisse ja rakenda misse kaasatakse veterinaararst; toetuse taotlejal peavad olema täidetud õigusest tulenevad kohustused. Taotleja kohustused kirjutatakse pikemalt lahti maaeluministri määruses. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Sekkumise vormiks on tagastamatu abi, mille lõppkasusaajaks on põllumajandustootja. Toetatakse loomataudide kontrolliprogrammi välja töötamise ja rakendamisega seotud tegevuste kulu si d. Rakendamiskulusid toetatakse kolm aastat. Kasutatakse lihtsustatud kulumeetodit (kus kuludokumente esitama ei pea). Sekkumisega kaetavaid kulusid ei kompenseerita muude sekkumiste alt. Toetuse määr on kuni 100% abikõlblikest kuludest. Nii programmi väljatöötamise kui rakendamises osalemise puhul kasutatakse lihtsustatud kulumeetodit. Programmi rakendamise toetuse suurus oleneb karja suurusest ning täpsustatakse ministri määruses. Täiendavad selgitused 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldata 10 WTO nõuete täitmine Roheline kast ( WTO põlluma jandusleping, lisa 2, punkt 2 ( b ) ). Abi antakse üldise teenuse na. Tegu ei ole otsemaksetega tootjatele ega töötlejatele. Samuti pole abi seotud konkreetse toote hinna ega kogusega. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses 60,00% 20,00% 60,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS9.4.1 - Loomühiku väärtus (IBR) Toetus 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R.10; R.43; Ei ÜS9.4.2 - Loomühiku väärtus (BVD) Toetus 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R.10; R.43; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS9.4.1 - Loomühiku väärtus (IBR) Hetkel on arvestatud, et toetust nii IBR kui ka BVD tõrjeks tulevad taotlema kõik Eestis tegutsevad lihaveisekasvatajad ning piimaveisekasvatajad, kes omavad vähemalt 301 piimaveist. Tootjaorganisatsioonile on arvestatud 1% kogusummast programmi väljatöötamiseks. ÜS9.4.2 - Loomühiku väärtus (BVD) Hetkel on arvestatud, et toetust nii IBR kui ka BVD tõrjeks tulevad taotlema kõik Eestis tegutsevad lihaveisekasvatajad ning piimaveisekasvatajad, kes omavad vähemalt 301 piimaveist. Tootjaorganisatsioonile on arvestatud 1% kogusummast programmi väljatöötamiseks. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS9.4.1 - Loomühiku väärtus (IBR) (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.32 (ühik: Loomühik) 0,00 20 000,00 30 600,00 40 600,00 20 600,00 10 000,00 0,00 121 800,00 ÜS9.4.2 - Loomühiku väärtus (BVD) (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 32,00 32,00 32,00 32,00 32,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.32 (ühik: Loomühik) 0,00 20 000,00 30 600,00 40 600,00 20 600,00 10 000,00 0,00 121 800,00 KOKKU O.32 (ühik: Loomühik) 0,00 20 000,00 30 600,00 40 600,00 20 600,00 10 000,00 0,00 121 800,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 1 640 000,00 2 509 200,00 3 329 200,00 1 689 200,00 820 000,00 0,00 9 987 600,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 984 000,00 1 505 520,00 1 997 520,00 1 013 520,00 492 000,00 0,00 5 992 560,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 KNOW(78) - Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine 0.1 - Tea dmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus Sekkumise kood (liikmesriik) 0.1 Sekkumise nimetus Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus Sekkumise liik KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine Ühine väljundnäitaja O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei ÖK tagasimakse süsteem : Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele SO3 Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke SO7 Muuta valdkond noorte põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku äritegevuse arengut maapiirkondades SO8 Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu XCO Sektoriülese eesmärgina sektori kaasajastamine teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil põllumajanduses ja maapiirkondades ning ergutades nende kasutuselevõttu 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V0.1 Sidusa põllumajanduse teadmiste ja innovatsioonisüsteemi ehk AKIS terviksüsteemi kujundamine 1 Jah V0.2 Nõuandeteenuse kättesaadavuse parandamine ja toimiv nõuandeteenuste tugisüsteem 1 Jah V0.3 Innovatsioonikoostöö jätkuv toetamine piisava paindlikkusega 1 Jah V0.4 Teadmussiire ja teabelevi, digitaalse teabesalve loomine teadmussiirde kättesaadavuse tõhustamiseks 1 Jah V3. 3 Tõsta teadlikkust kvaliteedikavadest ja suurendada nende raames toodetud toodete osakaalu 1 Jah V4.1 Suurendada teadlikkust kliima, selle muutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjust 3 Osaliselt V5.4 Keskkonnaalase nõustamise arendamine 2 Jah V5.7 AKISe terviklik toimimine 1 Jah V6.7 Uute teadmiste loomine, ajakohase info sihtgruppideni viimine 2 Jah V7. 3 Innovaatiliste teaduspõhiste lahenduste olemasolu 1 Jah V9.9 Terviklikult toimuva AKISe, sh teadmussiirde ja nõuandeteenuse rakendamine 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.1 Nende isikute arv, kes saavad kasu nõustamisest, koolitusest, teadmiste vahetamisest või kes osalevad Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmades, mis saavad toetust ÜPP raames, et suurendada kestlikku majanduslikku, sotsiaalset, keskkonna-, kliima- ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust. 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Sidusa teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) keskmes olev kvaliteetne teadmussiire ja nõuandeteenus on oluline põllumajanduse ja toidusektori jätkusuutlikuks arenguks ja aitab tõsta sektori ettevõtete konkurentsivõimet , luues täiendavaid võimalusi põllumajanduse ja maapiirkondade elu kaasajastamiseks, edendades ja jagades teadmisi, toetades innovatsiooni ja digiüleminekut ning ergutades nende kasutuselevõttu . AKISe nn ökosüsteem tagab toimiva infovoo tootjate ja teadlaste vahel, muudab kättesaadavaks ajakohase teabe innovatsiooni ja uusima teadusinfo kohta ning tagab nõustamisteenuse pakkumise riigile olulistes valdkondades võrdsetel alustel ja ühtlase kvaliteediga üle kogu Eesti , arvestades erinevate piirkondade vajaduste ja võimalustega . Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus jaguneb kolmeks põhisuunaks: 1. Sidusa AKIS-süsteemi arendamine ja koordineerimine ehk AKIS arenduskeskuse tegevus, sh AKIS osakud AKIS arenduskeskus arendab sidusat AKIS-süsteemi Eestis, edendab koostööd ja võrgustumist erinevate AKIS osapooltega Eestis ja välismaal, sealhulgas kõik põllu- ja maamajandusliku praktilise ekspertteabe loojad ja kasutajad, täidab nõuandeteenuse osutamisel tugiüksuse funktsiooni, analüüsib teadmussiirde- ja nõuandeteenuste vajadust Eestis tervikuna ja piirkonniti, tagab teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse sektorile ning tugiteenuste kättesaadavuse nõustajatele, sh digilahenduste kasutamise ja teadusinfo eeltöötlemise (spetsialistiteenus, nn back office ), haldab ajakohast nõustajate ja nõuandeteenuse klientide andmebaasi, aitab leida tootjale teemast lähtuvalt sobiliku nõustaja , pakub telefoni või muu sidevahendi teel üldnõustamist ja nn e-nõustaja teenust (nt teabesalve osana), omab ülevaadet tootjate, nõustajate jt sihtrühmade koolitusvajadustest ja koordineerib sellest lähtuvalt nõustajate koolitamist ning nõustajate järelkasvuprogrammi elluviimist, korraldab teadmussiirdetegevusi erinevatele sihtrühmadele (sh ühised tegevused), jne. Keskuse tegevuse üldisem eesmärk on tugevdada nõustajate rolli AKIS-e terviksüsteemis, samuti tõsta üldist teadlikkust teadmussiirde- ja nõuandeteenuste kohta. Piirkondlike vajaduste tagamiseks võib luua piirkondlikke tugiüksusi. Suurendamaks paindlikkust teadmussiirdeteenuste kasutamisel, luuakse nn AKIS osakute võimalus, mida saab kasutada teadusekspertiisiks või nõustamisteenuseks, koolitusel osalemiseks, või kombineerides kõiki neid võimalusi omavahel, sõltuvalt kasutaja individuaalsest vajadusest. AKIS osakud teeb sihtrühmadele kättesaadavaks AKIS arenduskeskus. Täpsemad tingimused AKIS osakute kasutamiseks sätestatakse rakendusaktides. 2. Teadmussiire Teadmussiirde tegevused panustavad strateegia horisontaalse eesmärgi ja kõikide erieesmärkide saavutamisse. Tegevusi korraldatakse erinevatele sihtrühmadele ja tuues ühistegevustes kokku erinevaid AKIS osapooli. Toetatakse tegevusi, mis on seotud põllumajanduse, toidu käitlemise (sh töötlemise), metsanduse, maapiirkonna ettevõtluse ja kogukondadega ning tõstavad inimeste teadlikkust tööõiguse ja –ohutuse temaatikast, kestlikust toidusüsteemist, keskkonnasäästlikkusest, ressursi- ja energiatõhususest, innovatiivsete lahenduste kasutamise võimalustest, loodushoiust ja loodusvarade kestlikust kasutamisest, kliimaneutraalsuse saavutamise vajadusest ja võimalustest, kliimamuutustega kohanemisest ning (ring)biomajandusest, jne. Teadlikkuse tõstmine omakorda loob pinnase rohelisemate ärimudelite kasutamiseks. Teadmussiirde tegevuste raames tutvustatakse uuemaid teadustulemusi ning nende rakendamisvõimalusi, tehnoloogiaid, parimaid praktikaid ja innovatsiooni. Teadmiseid saab sihtrühmani viia mitmel erineval moel - tavapärastel koolitustel, infopäevadel, konverentsidel, pakkudes grupinõustamist, kasutades digilahendusi jne. Tegevuse liikide (formaat, temaatika, arv jne) valikul lähtub AKIS arenduskeskus erinevate sihtrühmade vajadustest ja valdkonna spetsiifikast. Tuleb arvestada regionaalsete vajaduste ning eripäradega (nt äärealad, sihtrühmade erinevused, muukeelne sihtrühm jmt). Et sektori vajadused ja uute teadmiste rakendamisvõimalused oleksid selgemad, kaasatakse planeeritavate teadmussiirde tegevuste kavandamisse teadlasi, praktikuid, eksperte, koolitajaid, nõustajaid ja sihtrühma . T egevuste korraldajad koguvad põhjalikku tagasisidet toimunud tegevustele ja sihtrühma ettepanekuid jätkutegevusteks. Eritähelepanu tuleb pöörata alustavale ettevõtjale, mis võib tähendada ka nt kohustuslike koolituste läbimist, kui selline vajadus tuleneb strateegiakava teiste sekkumiste tingimustest. Teadmussiirde erinevaid tegevusi võib kombineerida ning tuua ühise sihtrühmana kokku erinevaid AKIS osapooli (tootja, uued ja tegevnõustajad, teadlased, tarbijad, jne). Kaasata võib kõiki pädevaid sõltumatuid nõuandeteenust pakkuvaid osapooli, olenemata sellest, kas nad pakuvad toetatavat nõuandeteenust või mitte (võimalus saada osa nõustajate koolitustest jne). Aktiivsest nõuandetegevusest taandunud nõustajaid saab kaasata alustavate nõustajate mentorina vms. Lisaks teooria edastamisele on olulisel kohal praktiline õpe, sh kogemuste jagamine ning ühiste õppereiside korraldamine. Erinevate osapoolte ühes infoväljas olemine parandab üksteise vajaduste ja pakutavate lahenduste mõistmist. Üks olulisi valdkondi on nõuandeteenuse toimimiseks vajaliku nõustajate järelkasvu tagamine ning võimaluse loomine ka konsulendi kutset mitte omavate valdkonna ekspertide kaasamiseks nõustajana . Põllumajanduse ja toidutööstuse valdkonnale iseloomulikult on sektori nõustajate puhul probleemiks järelkasvu nappus. Paljud tegevkonsulendid on siirdumas pensionile, noorte huvi ja motivatsioon põllumajandusnõustaja karjääri vastu on kesine. Tagamaks ka tulevikus kõrge kvalifikatsiooniga eksperdid, käivitatakse nõustajate järelkasvuprogramm, mis on suunatud alustavatele nõustajatele või uues valdkonnas alustatavatele nõustajatele. Nõustaja tegevusala tutvustamise ja värbamise tegevuste raames on oluline üldisem teavitustöö konsulendi kui karjäärivaliku kohta, eriti kutse- ja kõrgharidusasutustes. Nõuandeteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb pakkuda nõustajatele piisavalt koolitusvõimalusi, mis tuleneb uute nõuandeteenuste vajadusest (nõuanne töötlejatele, nõuande funktsioon innovatsiooni tugiteenusena, tööõiguse ja –ohutusega seotud temaatika jne), samuti eesmärgist tugevdada nõuannet kui AKIS-süsteemi sidusust loovat komponenti. Nõustajate järjepidev koolitamine tagab nõustamisteenuse kvaliteedi ning soodustab sektori ajakohastamist teadmiste jagamise ja parimate keskkonnasõbralike tootmistavade tutvustamise kaudu, samuti aitab kaasa innovatsioonile ja digiüleminekule põllumajanduses ning maapiirkondades. Lisaks valdkonna teadmistele tuleb arendada nõustajate tehnoloogilisi, finantsmajanduslikke, metoodilisi ja sotsiaalseid pädevusi (sh nõuandevajaduse väljaselgitamisoskus) ning pöörata tähelepanu uuenduslikkusele ja digitehnoloogiate kasutusvõimalustele, mis parandavad maapiirkonna ettevõtete positsiooni väärtusahelas, suurendavad kliima- ja ressursitõhusust, maandavad turu- ja tootmisriske ning samas aitavad säilitada elurikkust. 3. Teabesalve arendamine ja ajakohasena hoidmine AKIS keskuse hallatava teabesalve olemasolu ja selle igakülgne arendamine tagab põllu- ja maamajandusliku erialateabe mugava kättesaadavuse kõigile AKIS-süsteemi osapooltele. Oluline roll on uudsete digilahenduste kasutuselevõtul ning elektroonilise teabesalve edendamisel, sh kajastatava info pideval ajakohastamisel ja koostööl Euroopa Liidu teabesalvega. Teabesalve koondatakse erine vate le sihtrühmadele korraldatavate teadmussiirde tegevuste info, õppematerjalid, innovatsioonikoostöö pro jektide videod, nõustajate andm ebaasid jmt. Sündmuste kalender aitab kaasa teadmussiirde tegevuste planeerimisele ning koordineerimisele. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Teadmussiirde- ja nõustamisteenuseid koordineeriva keskuse ülesandeid täidab riigiasutus(ed), kellele on vastav ülesanne antud seadusega ning kellel on ekspertteadmised teadmussiirde- ja nõuandevaldkonna arendamiseks, koostöö edendamiseks AKIS osapooltega Eestis ja välismaal, konsulentide arengu- ja koolitusvajaduste analüüsimiseks ja koolituste korraldamiseks ning nõuande- ja teadmussiirdeteenuste laiemaks tutvustamiseks. Toetuse lõppkasusaajateks on põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris hõivatud isikud ning maapiirkonnas tegutsevad ettevõtjad. Teadmussiirde tegevustes võivad osaleda ka muud sektoriga tihedalt seotud isikud, nt nõustajad, teadlased, koolitajad, aga ka tarbijad. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Toetuskõlblikkuse tingimused AKIS arendamise toetust makstakse riigiasutusele, kellele on seadusega pandud ülesanne täita AKIS keskuse rolli ja kellel on ekspertteadmised valdkonna arendamiseks ja sekkumises kirjeldatud AKIS arenduskeskuse ülesannete täitmiseks. Teadmussiirde ja nõustamistegevused peavad olema suunatud põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris hõivatud isikutele ning teistele maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. Tegevustes on lubatud osaleda ka muudel sektoriga tihedalt seotud isikutel. Toetatakse nõustajate koolitust, sh praktilist õpet nii Eesti siseste kui ka teiste riikide nõuandeorganisatsioonide või teadus- ja arendusasutuste ning haridusasutuste juures. Uute formaatidena saab rakendada nõustajate grupinõustamist, nõustajate osalemist kahepoolses töövarjuharjutuses koostöös teadusasutustega. Nõustajate teadmiste ning järelkasvu arendamiseks toetatakse järelkasvuprogrammi väljatöötamist ja läbiviimist, mis koosneb kahest komponendist – värbamine ja koolitusprogramm. Toetuskõlblike kuludena võib ette näha ka tegevustoetuse alustavale nõustajale, konsulendipraktika toetuse (palk praktikajuhendajale ja praktikandile), mentori töötasu n ing kutseeksami kulude katmise. Toetuskõlbulikud on nii tegevuste korraldamise kulud kui ka administreerimise kulud (sh personalikulud), trükiste väljaandmisega seotud kulud, tegevustest teavitamise kulud, teabesalve arendamisega seotud kulud jmt. Koolituspädevused, mis puuduvad Eestis, võib sisse osta, samuti võib korraldada osa koolitust/praktikat välismaal. Täpsemad toetuskõlblikkuse tingimused, sh nõuded tegevuse elluviijale, tegevuste liikidele, osalejatele ning abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude kohta sätestatakse rakendusdokumentides. 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Kehtestamise alus Võimalusel rakendatakse lihtsustatud kulumeetodeid. Sõltuvalt tegevuse liigist võib rakendada erinevaid toetusmäärasid, maksimaalselt kuni 100% abikõlblikest kuludest. Tegevusele maksimaalsest väiksema toetusmäära kehtestamine võimaldab rakendada osalustasu võtmist osavõtjate vastutuse ning motivatsiooni suurendamiseks. Täpsemad toetuse määrad sätestatakse rakendusdokumentides. Väljamaksed taotlejale tehakse tegelikult tehtud tegevuste kohta maksetaotluse esitamise järel. Tegevuste elluviimise kohta esitatakse sisulised aruanded, mille esitamise sagedus täpsustatakse rakendusdokumentides. Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Täiendavad selgitused 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus T oidu- ja metsandussektoris hõivatud isikutele ning teistele maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele suunatu toetused ei kuulu TFEU artikli 42 kohaldamisalasse. Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldata 10 WTO nõuete täitmine Sekkumist rakendatakse kooskõlas WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktiga 2 (näiteks a, c, d) üldise teenusena. Tegu ei ole otsemaksetega tootjatele või töötlejatele ning abi ei ole seotud konkreetse toote hinna ega kogusega. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses 60,00% 20,00% 60,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS0.1.1 - Koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste arvestuslik keskmine maksumus aastas (v.a AKIS osakud) Toetus 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R.1; Ei ÜS0.1.2 - AKIS osakud (nõuanne/koolitus/ teadusekspertiis) Toetus 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R.1; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS0.1.1 - Koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste arvestuslik keskmine maksumus aastas (v.a AKIS osakud) ÜS0.1.2 - AKIS osakud (nõuanne/koolitus/ teadusekspertiis) 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS0.1.1 - Koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste arvestuslik keskmine maksumus aastas (v.a AKIS osakud) (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 2 000 000,00 2 600 000,00 2 700 000,00 2 700 000,00 2 600 000,00 2 600 000,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.33 (ühik: Tegevused) 0,00 100,00 200,00 300,00 300,00 200,00 100,00 1 200,00 ÜS0.1.2 - AKIS osakud (nõuanne/koolitus/ teadusekspertiis) (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 3 000,00 3 000,00 3 000,00 3 000,00 3 000,00 3 000,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.33 (ühik: Tegevused) 0,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 600,00 KOKKU O.33 (ühik: Tegevused) 0,00 200,00 300,00 400,00 400,00 300,00 200,00 1 800,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 2 300 000,00 2 900 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 2 900 000,00 2 900 000,00 17 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 1 380 000,00 1 740 000,00 1 800 000,00 1 800 000,00 1 740 000,00 1 740 000,00 10 200 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0.2 - Nõuandetoetus Sekkumise kood (liikmesriik) 0.2 Sekkumise nimetus Nõuandetoetus Sekkumise liik KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine Ühine väljundnäitaja O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Ei ÖK tagasimakse süsteem : Ei LEADER: Ei 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand Kood Kirjeldus EE Eesti Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus Sekkumist rakendatakse üleriigilisena. 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele SO3 Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke SO7 Muuta valdkond noorte põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku äritegevuse arengut maapiirkondades SO8 Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu XCO Sektoriülese eesmärgina sektori kaasajastamine teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil põllumajanduses ja maapiirkondades ning ergutades nende kasutuselevõttu 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil Käsitletud ÜPP strateegiakavas V0.2 Nõuandeteenuse kättesaadavuse parandamine ja toimiv nõuandeteenuste tugisüsteem 1 Jah V3. 3 Tõsta teadlikkust kvaliteedikavadest ja suurendada nende raames toodetud toodete osakaalu 1 Jah V4.1 Suurendada teadlikkust kliima, selle muutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjust 3 Osaliselt V5.4 Keskkonnaalase nõustamise arendamine 2 Jah V6.7 Uute teadmiste loomine, ajakohase info sihtgruppideni viimine 2 Jah V9.2 Tõsta loomapidajate teadmisi karjatervisest üldiselt 1 Jah V9.9 Terviklikult toimuva AKISe, sh teadmussiirde ja nõuandeteenuse rakendamine 1 Jah 4 Tulemusnäitaja(d) TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas R.1 Nende isikute arv, kes saavad kasu nõustamisest, koolitusest, teadmiste vahetamisest või kes osalevad Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmades, mis saavad toetust ÜPP raames, et suurendada kestlikku majanduslikku, sotsiaalset, keskkonna-, kliima- ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust. 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave. Kvaliteetne ja kättesaadav põllu- ja maamajanduslik nõuandeteenus on oluline põllumajanduse ja toidusektori jätkusuutlikuks arenguks ja konkurentsivõime tõstmiseks. Lisaks on nõuanne siduv võtmekomponent tervikliku põllumajanduse teadmiste ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) välja arendamisel, mis on ÜPP strateegiakava üheks eesmärgiks. Kasvab nõustajate roll innovatsioonikoostöös, samuti soodustatakse koostööd üldisemalt nii nõuandesüsteemi eri osapoolte vahel, nõustajate ja teadlaste vahel, rahvusvahelist koostööd jne ( vt AKIS arendamise toetus ). Nõuandetoetuse sekkumisega toetatakse põllu- ja maamajanduse (sh töötlemine, metsandus) nõuandeteenuste osutamist. Sekkumine arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 15 nõuandeteenustele sätestatud tingimustega, mille kohaselt põllumajandustootjatele ( farmers ) ja teistele ÜPP kasusaajatele suunatud nõuandesüsteem võib olla nii avalikul kui erateenusel põhinev ning pakkuma tuge maaviljeluse ja põllumajandusettevõtte juhtimise vallas. Artiklist 15 tulenevalt hõlmavad nõuandeteenused nii majanduslikke, sotsiaalseid kui keskkonnaalaseid aspekte ning tagavad uusima tehnoloogilise ja teadusinfo jõudmise teadmusloome osapooltelt (teadus, innovatsioon) praktikuteni. Erapooletu nõuandeteenuse kättesaadavus tagatakse vähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 15 sätestatud valdkondades. Lisaks võib kehtestada riiklikest prioriteetidest lähtuvaid nõuandeteenuse valdkondi, nt põllumajandussaaduste töötlemine. Kuna klientide nõuandevajadused on erinevad, võib nõuandeteenuste pakkumisel rakendada erinevaid nõuandeformaate: individuaalnõustamine (klassikaline valdkondlik individuaalne nõuandeteenus); mitme valdkonna konsulendi osalusel pakutav terviknõustamine; mentorlus - kolleegilt-kolleegile teadmiste/kogemuste vahetamine; Toetatavat nõustamisteenust osutavad kutsega konsulendid või konsulendi kutseta eksper did (õppejõud, teadurid, kogenud praktikud, nõustajate järelkasvuprogrammis osalejad) eeldusel, et tagatakse teenuste kvaliteet ja erapooletus. Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid Toetusesaaja Taotleja on teenuse osutamist koordineeriv keskus. Toetatava nõustamisteenuse lõppkasusaajaks võivad olla põllumajandustootjad või maa valdajad, metsaomanikud, sealhulgas noored ja/või alustavad ettevõtjad; põllumajandustoodete töötlejad. Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid Toetuskõlblikkuse tingimused Nõuandeteenuste peamise sihtgrupiks on jätkuvalt põllumajandustootjad jt ÜPP raames toetuse saajad, aga lisaks ka põllumajandussaaduste töötlejad/toidu käitlejad. Erilist tähelepanu pööratakse noortele/alustavatele ettevõtjatele, kellele võimalusel pakutakse liittaotluste/liitmeetmete rakendamist. Alustavatel või arenguhüpet tegevatel (näiteks esmatootmisest töötlemisele laienevatel) ettevõtetel on vajadus nõustamise järgi kõrge, aga rahalised võimalused enamasti piiratud seoses põhivaras se tehtavate investeeringutega. Suuremat tähelepanu vajav valdkond on keskkonnahoiuga seonduv nõuandeteenuse osa. Keskonnahoid puudutab läbi oma teemade teisi nõustamisvaldkondi ja mitmeid erinevaid sekkumisi, olles samas ka aluseks pidevalt arenevate keskonnahoiu põhimõtete rakendamisel. Vajalik on senisest arvukam keskkonnahoiu valdkonna nõustajate arv ja nõustajate eelnimetatud valdkonna koolituste osakaalu suurendamine. Keskkonnahoiu teemaderingi põhjalikum viimine maamajandusettevõtjateni annab võimaluse edukamalt kohaneda kliimamuutustega. Toetatakse ka tootjate või töötlejate ühistute, EIP tegevusgruppide, innovatsiooniklastrite ja teadmussiirde pikaajaliste programmide nõustamist. Võib määratleda (eelis)toetatavaid valdkondi või sihtrühmi (nt keskkonnanõuanne, alustavad ettevõtjad vm). 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid Toetuse vorm FORMCHECKBOX Toetus FORMCHECKBOX Rahastamisvahend Makse liik FORMCHECKBOX toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine FORMCHECKBOX ühikuhinnad FORMCHECKBOX kindlasummalised maksed FORMCHECKBOX ühtse määra alusel rahastamine Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil Nõuandeteenuste toetamisel võib rakendada erinevaid toetusmäärasid erinevatele nõuandevaldkondadele, nõuandeformaatidele ja nõustajate tüüpidele (konsulent, innovatsiooninõustaja, nõustav teadlane, tipptootja jne) või klientidele. Kehtestada võib ettevõtjale nõuandetoetuse piirmäära programmiperioodi kohta. Erinevaid teenuseid võivad osutada erineva pädevusega nõustajad, kelle tunnihinda võib diferentseerida vastavalt nõustaja tasemele. Täiendavad selgitused 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata: FORMCHECKBOX Jah FORMCHECKBOX Ei FORMCHECKBOX Segatüüpi ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus M aamajanduse (sh töötlemine, metsandus) nõuandeteenuste osutamise toetamine ei kuulu TFEU artikli 42 kohaldamisalasse . Põhjenduseks kasutatava riigiabi vahendi liik: FORMCHECKBOX Teavitamine FORMCHECKBOX Üldine grupierandi määrus FORMCHECKBOX Põllumajanduse grupierandi määrus FORMCHECKBOX Vähese tähtsusega abi Riigiabi juhtumi number Ei kohaldata 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldata 10 WTO nõuete täitmine Sekkumist rakendatakse kooskõlas WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktiga 2 üldise teenusena. Tegu ei ole otsemaksetega tootjatele või töötlejatele ning abi ei ole seotud konkreetse toote hinna ega kogusega. 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr EE - Eesti 91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses 60,00% 20,00% 60,00% 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus Kavandatud ühikusumma Toetuse liik Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel? ÜS0.2.1 - Nõuandeteenuse osutamise keskmine maksumus Toetus 91(2)(c)-EE-60,00% Keskmine R.1; Ei Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS0.2.1 - Nõuandeteenuse osutamise keskmine maksumus Lähtutud on MAK 2014–2020 nõuandetoetuse rakendamise andmetest. 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS0.2.1 - Nõuandeteenuse osutamise keskmine maksumus (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.33 (ühik: Tegevused) 0,00 700,00 1 300,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 6 000,00 KOKKU O.33 (ühik: Tegevused) 0,00 700,00 1 300,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 6 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 700 000,00 1 300 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 6 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 420 000,00 780 000,00 600 000,00 600 000,00 600 000,00 600 000,00 3 600 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 6 Rahastamiskava 6.1 Ülevaatetabel Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku (Otsetoetused (jooksev aasta N = eelarveaasta N + 1) 2022 2023 2024 2025 2026 2027 1 Esialgsed otsetoetuste eraldised (esialgne V lisa) Ei kohaldata 196 436 567,00 199 297 294,00 202 158 021,00 205 018 748,00 205 018 748,00 1 007 929 378,00 2 Puuvill (VIII lisa) Ei kohaldata 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 3 Esialgsed otsetoetuste eraldised, välja arvatud puuvill (esialgne IX lisa) Ei kohaldata 196 436 567,00 199 297 294,00 202 158 021,00 205 018 748,00 205 018 748,00 1 007 929 378,00 4 Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus (artikkel 96) Ei kohaldata 25 536 754,00 25 908 647,00 26 280 543,00 26 652 437,00 26 652 437,00 131 030 818,00 5 EAFRDsse ümber paigutatud kogusumma (kohandatav summ a + vähendamine) Tulenev summa Ei kohaldata 0,00 0,00 0,00 0,00 Ei kohaldata 0,00 6 Kohandatava summa % kokku – artikli 103 lõike 1 punkt a Sisestatav summa Ei kohaldata 0,00 0,00 0,00 0,00 Ei kohaldata 0,00 7 Kui üle 25%: millest keskkonna ja kliimaga seotud eesmärkideks (artikkel 103(2)(a)) - sisestatav summa Ei kohaldata 0,00 0,00 0,00 0,00 Ei kohaldata 0,00 8 Kui üle 25%: millest noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamiseks (artikkel 103(2)(b)) – Sisestatav summa Ei kohaldata 0,00 0,00 0,00 0,00 Ei kohaldata 0,00 9 Kokku paindlikkus % Ei kohaldata 0,00 0,00 0,00 0,00 Ei kohaldata 0,00 10 Prognoositav vähendamise tulemi ülekanne EAFRDsse, kui on kohaldatav (artikkel 17(5)) Ei kohaldata 0,00 0,00 0,00 0,00 Ei kohaldata 0,00 11 Teiste sektorite sekkumistesse ümber paigutatud (artikli 88 lõige 6) Sisestatav summa Ei kohaldata 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 12 Teiste sektorite sekkumistesse ümber paigutatud (artikli 88 lõige 6) Tulenev protsent Ei kohaldata 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 13 EAFRDst ümber paigutatud: summa (artikli 103 lõike 1 punkt b) Ei kohaldata 0,00 0,00 0,00 0,00 Ei kohaldata 0,00 16 Kohandatud otsetoetuste eraldised (V lisa) Ei kohaldata 196 436 567,00 199 297 294,00 202 158 021,00 205 018 748,00 205 018 748,00 1 007 929 378,00 17 Kohandatud otsetoetuste eraldised (v.a puuvill) enne vähendamisülekannet (IX lisa) Ei kohaldata 196 436 567,00 199 297 294,00 202 158 021,00 205 018 748,00 205 018 748,00 1 007 929 378,00 EAGF, valdkondlik 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku 18 Vein (VII lisa) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Ei kohaldata 0,00 19 Mesindus ( X lisa ) 140 473,00 140 473,00 140 473,00 140 473,00 140 473,00 Ei kohaldata 702 365,00 22 Sekkumise liigid teistes sektorites otsetoetuste raames Ei kohaldata 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 EAFRD 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku 23 Esialgne liikmesriigi EAFRD eraldis ( X I lisa ) 88 016 648,00 88 016 648,00 88 016 648,00 88 016 648,00 88 016 648,00 Ei kohaldata 440 083 240,00 24 Paindlikkusülekanne otsetoetustesse - summa (artikkel 1 03( 1 ) (b)) sisestatav summa 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Ei kohaldata 0,00 25 tulemuseks saadud protsent 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Ei kohaldata 0,00 26 Ümberpaigutused otsetoetustest (kohandatav summa + hinnanguline vähendamine), artiklid 17 ja 103 15 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Ei kohaldata 15 000,00 27 Eraldis programmile „InvestEU“ (artikkel 81) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Ei kohaldata 0,00 28 Eraldis programmile LIFE - (artikkel 99) summa 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Ei kohaldata 0,00 28a Eraldis programmile ERASMUS - (artikkel 99) summa 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Ei kohaldata 0,00 28b Varajase pensioni ülekantavad summad ( Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 23) - määruse (EL) 2021/2115 artikkel 155(2)(a) summa 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Ei kohaldata 0,00 30 Kohandatud EAFRD eraldised liikmesriikidele (XI lisa) 88 031 648,00 88 016 648,00 88 016 648,00 88 016 648,00 88 016 648,00 Ei kohaldata 440 098 240,00 Eelarveaasta, nõutavad minimaalsed rahaeraldised (artiklid 92, 93, 95, 97) 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku 31 Reserveeritud programmile LEADER (artikli 92 lõige 1) – mi nimaalselt 5 % perioodi jooksul, tulenev protsent 10,81 10,81 10,81 10,81 10,81 Ei kohaldata 10,81 32 Reserveeritud programmile LEADER - sisestatav summa 9 517 940,64 9 517 940,64 9 517 940,64 9 517 940,64 9 517 940,64 Ei kohaldata 47 589 703,20 33 Reserveeritud keskkonna- ja kliimaalasteks kohustusteks EAFRD alusel (artikkel 93) (minimaalselt 35 %) (v.a äärepoolseimad piirkonnad) resulting percentage 38,12 38,12 38,12 38,12 38,12 Ei kohaldata 38,12 34 Reserveeritud keskkonna- ja kliimaalasteks kohustusteks EAFRD alusel - sisestatav summa 33 557 664,00 33 555 639,00 33 555 639,00 33 555 639,00 33 555 639,00 Ei kohaldata 167 780 220,00 35 - millest artiklile 70 22 486 800,00 22 485 955,00 22 485 955,00 22 485 955,00 22 485 955,00 Ei kohaldata 112 430 620,00 36 - millest artiklile 71 (50%) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Ei kohaldata 0,00 37 - millest artiklile 72 4 000 000,00 4 000 000,00 4 000 000,00 4 000 000,00 4 000 000,00 Ei kohaldata 20 000 000,00 38 - Millest artiklile 73 seoses a rt ikli 6(1) punktides (d), (e) ja (f) toodud erieesmärkidega , ja seoses artikli 6(1) punktis (i) toodud loomade heaoluga 7 070 864,00 7 069 684,00 7 069 684,00 7 069 684,00 7 069 684,00 Ei kohaldata 35 349 600,00 38a - Millest artiklile 74 seoses artikli 6(1) punktides (d), (e) ja (f) toodud erieesmärkidega, ja seoses artikli 6(1) punktis (i) toodud loomade heaoluga 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Ei kohaldata 0,00 39 Erinevus võrreldes miinimumsummaga Ei kohaldata Ei kohaldata Ei kohaldata Ei kohaldata Ei kohaldata Ei kohaldata -154 034 384,00 39a Reserveeritud noortele põllumajandustootjatele ( X II lisa ) - (Article 95) (kui ainult OT : iga-aastased summad, millest tuleb kinni pidada ) Ei kohaldata 5 893 097,00 5 978 919,00 6 064 741,00 6 150 562,00 6 150 562,00 30 237 881,00 39b Reserveeritud noortele põllumajandustootjatele 40 Reserveeritud noortele põllumajandustootjatele – vajalik miinimumnõuete täitmiseks 3 000 000,00 7 032 007,20 7 032 007,20 7 032 007,20 7 032 007,20 4 032 007,20 35 160 036,00 41 – noortele põllumajandustootjatele makstava täiendava sissetulekutoetuse kaudu (otsetoetuste raames) Ei kohaldata 4 032 007,20 4 032 007,20 4 032 007,20 4 032 007,20 4 032 007,20 20 160 036,00 42 " millest miinimumnõude saavutamiseks vajalik " - alus pöördülemmääraks Ei kohaldata 2 893 097,00 2 978 919,00 3 064 741,00 3 150 562,00 4 032 007,20 15 237 880,00 43 – noorte põllumajandustootjate tehtud investeeringute kaudu (kaalutud 50 %ga) (maaelu arengu raames) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Ei kohaldata 0,00 44 " millest miinimumnõude saavutamiseks vajalik " - alus pöördülemmääraks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Ei kohaldata 0,00 45 - noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine ( maaelu arengu all ) 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 Ei kohaldata 15 000 000,00 46 " millest miinimumnõude saavutamiseks vajalik " - alus pöördülemmääraks 0,00 1 861 089,80 1 946 911,80 2 032 733,80 2 118 554,80 Ei kohaldata 10 077 845,00 47 Ökokavade jaoks reserveeritud miinimumsumma (artikkel 97) Ei kohaldata 49 109 141,75 49 824 323,50 50 539 505,25 51 254 687,00 51 254 687,00 251 982 344,50 48 Tagasimakse (kui asjakohane - LR jaoks valikuline ) Ei kohaldata 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 49 Otsetoetuste raames ökokavadele reserveeritud iga-aastased summad Ei kohaldata 55 873 040,00 55 873 040,00 55 873 040,00 55 873 040,00 55 873 040,00 279 365 200,00 51 Ökokavadele ette nähtud summa kokku Ei kohaldata 55 873 040,00 55 873 040,00 55 873 040,00 55 873 040,00 55 873 040,00 279 365 200,00 52 Tagasimakse maaelu arengu valdkonnast – liikmesriikide puhul vabatahtlik Artikli 97 lõiked 2–4 Ei kohaldata 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 53 Ümberjaotavaks toetuseks reserveeritud summa (artikkel 29) – minimaalselt 10 % aastas, mida kohaldatakse reale 17 (v.a juhul, kui kohaldatakse erandit) Ei kohaldata 10 079 293,60 10 079 293,60 10 079 293,60 10 079 293,60 10 079 293,60 10 079 293,60 6.2 Üksikasjalik finantsteave ning jaotus sekkumiste kaupa ja väljundite kavandamine 6.2.1 Otsetoetused Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku 2024 - 2028 Kalendriaasta N = eelarveaasta N-1 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 Kohandatud otsetoetuste eraldised (V lisa) 196 436 567,00 199 297 294,00 202 158 021,00 205 018 748,00 205 018 748,00 1 007 929 378,00 Puuvill (VIII lisa) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Kohandatud otsetoetuste eraldised (v.a puuvill) enne vähendamisülekannet (IX lisa ) 196 436 567,00 199 297 294,00 202 158 021,00 205 018 748,00 205 018 748,00 1 007 929 378,00 Prognoositav vähendamise tulemi ülekanne EAFRDsse , kui on kohaldatav (artikkel 17(5)) 0,00 0,00 0,00 0,00 Ei kohaldata 0,00 Indikatiivsete rahaeraldiste maksimum (artikkel 87(3)) 104 523 894,00 105 161 075,00 105 915 457,00 106 561 038,00 104 816 838,00 Lahtiseotud sekkumised (artikkel 16(2)) BISS (21) Kestlikkuse tagamiseks makstav baassissetuleku toetus 1.1 Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS1.1.1 - Kogu Eesti (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 108,00 109,00 109,00 110,00 108,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 97,0 98,0 98,0 99,0 97,0 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 119,0 120,0 120,0 121,0 119,0 N/A O.4 (ühik: Hektarid) 967 358,00 967 358,00 967 358,00 967 358,00 967 358,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 104 474 664,00 105 442 022,00 105 442 022,00 106 409 380,00 104 474 664,00 526 242 752,00 KOKKU O.4 (ühik: Hektarid) 967 358,00 967 358,00 967 358,00 967 358,00 967 358,00 N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 104 523 894,00 105 161 075,00 105 915 457,00 106 561 038,00 104 816 838,00 526 978 302,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda – kulud (kohaldatakse ainult ökokavade suhtes ja ainult siis, kui toetuse liik on „hüvitav“ (artikli 28 lõike 6 punkt b), kui sekkumine hõlmab ülekandmist) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 CRISS (29) Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus kestlikkuse tagamiseks 1.2 Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS1.2.1 - Ümberjaotav toetus (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 24,00 25,00 25,00 25,00 25,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 22,00 23,00 23,00 23,00 23,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 26,00 28,00 28,00 28,00 28,00 N/A O.7 (ühik: Hektarid) 406 144,00 406 144,00 406 144,00 406 144,00 406 144,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 9 747 456,00 10 153 600,00 10 153 600,00 10 153 600,00 10 153 600,00 50 361 856,00 KOKKU O.7 (ühik: Hektarid) 406 144,00 406 144,00 406 144,00 406 144,00 406 144,00 2 030 720,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 9 821 828,00 9 964 865,00 10 107 901,00 10 250 937,00 10 250 937,00 50 396 468,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda – kulud (kohaldatakse ainult ökokavade suhtes ja ainult siis, kui toetuse liik on „hüvitav“ (artikli 28 lõike 6 punkt b), kui sekkumine hõlmab ülekandmist) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 CIS-YF (30) Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele 7.1 Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS7.1.1 - Ühikusumma (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 91,00 93,00 94,00 95,00 95,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 82,00 84,00 85,00 86,00 86,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 100,00 102,00 103,00 105,00 105,00 N/A O.6 (ühik: Hektarid) 43 077,00 43 077,00 43 077,00 43 077,00 43 077,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 3 920 007,00 4 006 161,00 4 049 238,00 4 092 315,00 4 092 315,00 20 160 036,00 KOKKU O.6 (ühik: Hektarid) 43 077,00 43 077,00 43 077,00 43 077,00 43 077,00 215 385,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 3 92 8 731 ,00 3 985 946 ,00 4 04 3 160 ,00 4 100 375 ,00 4 100 375 ,00 20 158 588,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda – kulud (kohaldatakse ainult ökokavade suhtes ja ainult siis, kui toetuse liik on „hüvitav“ (artikli 28 lõike 6 punkt b), kui sekkumine hõlmab ülekandmist) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Ökokava (31) Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad ÖK1 Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS ÖK1.1 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: põllukülvikorras olevad kultuurid, rohumaa või haljasväetiskultuurid ja põldtunnustatud heinaseemnepõllud (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 40,00 40,00 40,00 40,00 40,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 40,00 40,00 40,00 40,00 40,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 485 000,00 486 000,00 486 810,00 488 000,00 488 000,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma ÜS ÖK1.9 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus happeliste muldade lupjamiseks (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 70,00 70,00 70,00 70,00 70,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 36 907,20 36 907,20 36 907,20 36 907,20 36 907,20 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma ÜS ÖK1.10 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus glüfosaadi mittekasutamiseks (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 15,00 15,00 15,00 15,00 15,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 15,00 15,00 15,00 15,00 15,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 18,00 18,00 18,00 18,00 18,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 150 000,00 150 000,00 150 000,00 150 000,00 150 000,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma ÜS ÖK1.2 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: mahepõllumajanduslikult kasvatatud põllukülvikorras olevad kultuurid, rohumaa või haljasväetiskultuurid ja põldtunnustatud heinaseemnepõllud (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 26,00 26,00 26,00 26,00 26,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 80 000,00 80 000,00 80 000,00 80 000,00 80 000,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma ÜS ÖK1.3 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: köögivili, maasikas, puuvilja- ja marjakultuurid (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 230,00 230,00 230,00 230,00 230,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 230,00 230,00 230,00 230,00 230,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 254,00 254,00 254,00 254,00 254,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 1 300,00 1 500,00 1 600,00 1 700,00 1 800,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma Minimaalne kavandatud ühikusumma 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 70,00 70,00 70,00 70,00 70,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 1 500,00 1 700,00 1 800,00 1 900,00 2 000,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma ÜS ÖK1.5 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus aiakultuuride kasvatajatele orgaanilise multši eest (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 151,00 151,00 151,00 151,00 151,00 N/A O.8 (ühik: Loomühikud) 200,00 250,00 300,00 350,00 400,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma ÜS ÖK1.6 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus aiakultuuride kasvatajatele haljasväetise kasvatamise eest (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 110,00 110,00 110,00 110,00 110,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 110,00 110,00 110,00 110,00 110,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 154,00 154,00 154,00 154,00 154,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 220,00 270,00 300,00 350,00 380,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma ÜS ÖK1.7 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus mitmeliigilistele väikestele põldudele (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 340,00 340,00 340,00 340,00 340,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 340,00 340,00 340,00 340,00 340,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 476,00 476,00 476,00 476,00 476,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 100,00 115,00 120,00 123,00 130,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma ÜS ÖK1.8 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus vahekultuuride kasvatamise eest (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 60,00 60,00 60,00 60,00 60,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 60,00 60,00 60,00 60,00 60,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 84,00 84,00 84,00 84,00 84,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 10 000,00 15 000,00 20 000,00 25 000,00 30 000,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma KOKKU O.8 (ühik: Loomühikud) N/A N/A N/A N/A N/A N/A TOTAL O.8 (ühik: Hektarid) Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 28 295 560,00 28 726 110,00 29 113 400,00 29 518 870,00 29 871 260,00 145 525 200,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) N/A N/A N/A N/A N/A N/A Ökokava (31) Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad ÖK2 Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS ÖK2.1 - Põllukülvikorras olevad kultuurid (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 132,00 132,00 132,00 132,00 132,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 132,00 132,00 132,00 132,00 132,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 158,00 158,00 158,00 158,00 158,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 100 000,00 105 000,00 110 000,00 115 000,00 120 000,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 13 200 000,00 13 860 000,00 14 520 000,00 15 180 000,00 15 840 000,00 72 600 000,00 ÜS ÖK2.2 - Kartul, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 300,00 300,00 300,00 300,00 300,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 300,00 300,00 300,00 300,00 300,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 360,00 360,00 360,00 360,00 360,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 4 300,00 4 350,00 4 400,00 4 450,00 4 600,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 1 290 000,00 1 305 000,00 1 320 000,00 1 335 000,00 1 380 000,00 6 630 000,00 ÜS ÖK2.3 - Köögivili (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 800,00 800,00 800,00 800,00 800,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 800,00 800,00 800,00 800,00 800,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 960,00 960,00 960,00 960,00 960,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 200,00 250,00 300,00 350,00 400,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 160 000,00 200 000,00 240 000,00 280 000,00 320 000,00 1 200 000,00 ÜS ÖK2.4 - Rohumaa, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 30,00 30,00 30,00 30,00 30,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 75 500,00 80 400,00 85 300,00 90 200,00 95 500,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 1 887 500,00 2 010 000,00 2 132 500,00 2 255 000,00 2 387 500,00 10 672 500,00 ÜS ÖK2.5 - Üleminek: põllukülvikorras olevad kultuurid (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 146,00 146,00 146,00 146,00 146,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 146,00 146,00 146,00 146,00 146,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 175,00 175,00 175,00 175,00 175,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 4 800,00 4 800,00 4 800,00 4 800,00 4 800,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 700 800,00 700 800,00 700 800,00 700 800,00 700 800,00 3 504 000,00 ÜS ÖK2.6 - Üleminek: kartul, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 330,00 330,00 330,00 330,00 330,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 330,00 330,00 330,00 330,00 330,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 396,00 396,00 396,00 396,00 396,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 49 500,00 49 500,00 49 500,00 49 500,00 49 500,00 247 500,00 ÜS ÖK2.7 - Üleminek: köögivili (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 880,00 880,00 880,00 880,00 880,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 880,00 880,00 880,00 880,00 880,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 1 056,00 1 056,00 1 056,00 1 056,00 1 056,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 44 000,00 44 000,00 44 000,00 44 000,00 44 000,00 220 000,00 ÜS ÖK2.8 - Üleminek: rohumaa, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 27,00 27,00 27,00 27,00 27,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 27,00 27,00 27,00 27,00 27,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 32,00 32,00 32,00 32,00 32,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 5 000,00 5 000,00 5 000,00 5 000,00 5 000,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 135 000,00 135 000,00 135 000,00 135 000,00 135 000,00 675 000,00 KOKKU O.8 (ühik: Hektarid) Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 16 900 000,00 17 800 000,00 18 600 000,00 19 400 000,00 20 300 000,00 93 000 000,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) N/A N/A N/A N/A N/A N/A Ökokava (31) Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad ÖK3 Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS ÖK3.1 - Ökoala sekkumise toetust makstakse taotlejale majapidamise toetusõiguslike põllumaa hektarite kohta tingimusel, kui tema majapidamise toetusõiguslikust põllumaast vähemalt 10% on määratletud ökoalaks (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 21,00 21,00 21,00 21,00 21,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 400 000,00 420 000,00 440 000,00 470 000,00 500 000,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 4 000 000,00 4 200 000,00 4 400 000,00 4 700 000,00 5 000 000,00 22 300 000,00 ÜS ÖK3.2 - Ökoalale, mis on määratletud rohumaaribana, makstakse täiendavat toetust rohumaariba aluse pindala ulatuses tingimusel, kui vähemalt 10% taotleja majapidamise toetusõiguslikust põllumaast on määratletud ökoalana (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 40,00 40,00 40,00 40,00 40,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 40,00 40,00 40,00 40,00 40,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 43,00 43,00 43,00 43,00 43,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 20 000,00 22 000,00 24 000,00 27 000,00 30 000,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 800 000,00 880 000,00 960 000,00 1 080 000,00 1 200 000,00 4 920 000,00 ÜS ÖK3.3 - Ökoalale, mis on määratletud HPK 8 raames säilitatava maastikuelemendina, makstakse täiendavalt toetust maastikuelemendi aluse pindala ulatuses tingimusel, kui vähemalt 10% taotleja majapidamise toetusõiguslikust põllumaast on määratletud ökolana (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 160,00 160,00 160,00 160,00 160,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 2 500,00 2 600,00 2 700,00 2 800,00 2 900,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 375 000,00 390 000,00 405 000,00 420 000,00 435 000,00 2 025 000,00 KOKKU O.8 (ühik: Hektarid) 422 500,00 444 600,00 466 700,00 499 800,00 532 900,00 2 366 500,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 5 175 000,00 5 470 000,00 5 765 000,00 6 200 000,00 6 635 000,00 29 245 000,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) N/A N/A N/A N/A N/A N/A Ökokava (31) Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad ÖK4 Kliima- ja keskkonnakava: ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS ÖK4.1 - Põld on kaetud vähemalt 60% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 21,00 21,00 21,00 21,00 21,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 65 000,00 67 000,00 68 000,00 69 000,00 70 000,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 1 300 000,00 1 340 000,00 1 360 000,00 1 380 000,00 1 400 000,00 6 780 000,00 ÜS ÖK4.2 - Põld on kaetud vähemalt 90% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 30,00 30,00 30,00 30,00 30,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 30,00 30,00 30,00 30,00 30,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 31,00 31,00 31,00 31,00 31,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 19 000,00 19 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 570 000,00 570 000,00 600 000,00 600 000,00 600 000,00 2 940 000,00 KOKKU O.8 (ühik: Hektarid) 84 000,00 86 000,00 88 000,00 89 000,00 90 000,00 437 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 1 870 000,00 1 910 000,00 1 960 000,00 1 980 000,00 2 000 000,00 9 720 000,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) N/A N/A N/A N/A N/A N/A Ökokava (31) Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad ÖK5 Kliima- ja keskkonnakava: mesilaste korjeala toetus 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS ÖK5.1 - Mesilaste korjeala toetus (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 350,00 350,00 350,00 350,00 350,00 N/A O.8 (ühik: Hektarid) 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 375 000,00 375 000,00 375 000,00 375 000,00 375 000,00 1 875 000,00 KOKKU O.8 (ühik: Hektarid) 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 7 500,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 375 000,00 375 000,00 375 000,00 375 000,00 375 000,00 1 875 000,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) N/A N/A N/A N/A N/A N/A Lahtiseotud sekkumiste indikatiivsete eraldiste summa 170 821 399,00 173 424 551,00 175 894 556,00 178 371 250,00 178 388 250,00 876 900 006,00 Seotud sissetulekutoetus (16(3)(a))- summa - siduv lävend CIS (32) Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus 1.3 Põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜSS1.3.1 - Minimaalne ühikusumma 1 (karjad, mis on väiksemad kui 270 piimalehma, kuni 270 piimalehma eest, €/piimalehm) (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 320,00 325,00 329,00 334,00 334,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 288,0 0 293,0 0 296,0 0 301,0 0 301,0 0 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 352,0 0 358,0 0 362,0 0 367,0 0 367,0 0 N/A O.11 (ühik: Loomad) 24 813,00 24 813,00 24 813,00 24 813,00 24 813,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 7 940 160,00 8 064 225,00 8 163 477,00 8 287 542,00 8 287 542,00 40 742 946,00 ÜSS1.3.2 - Minimaalne ühikusumma 2 (karjad, mis on suuremad kui 270 piimalehma kuni 270 piimalehma eest, €/piimalehm) (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 160,00 162,00 165,00 167,00 167,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 144,0 0 146,00 149,00 150,00 150,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 176,00 178,00 182,00 184,00 184,00 N/A O.11 (ühik: Loomad) 25 110,00 25 110,00 25 110,00 25 110,00 25 110,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 4 017 600,00 4 067 820,00 4 143 150,00 4 193 370,00 4 193 370,00 20 615 310,00 KOKKU O.11 (ühik: Loomad) 49 923,00 49 923,00 49 923,00 49 923,00 49 923,00 249 615,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 11 957 760,00 12 131 902,00 12 306 044,00 12 480 186,00 12 480 186,00 61 356 078,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda – kulud (kohaldatakse ainult ökokavade suhtes ja ainult siis, kui toetuse liik on „hüvitav“ (artikli 28 lõike 6 punkt b), kui sekkumine hõlmab ülekandmist) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 CIS (32) Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus 1.4 Põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS1.4.1 - Minimaalne ühikusumma 1 (kõikides karjades, kus on 5 ja enam looma kõik ühe 75% lihaveise tõu veresusega ning jõudluskontrollis osalevate ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest, €/ammlehm) (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 132,00 134,00 136,00 138,00 138,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 119,00 121,00 122,00 124,00 124,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 145,00 147,00 150,00 152,00 152,00 N/A O.11 (ühik: Loomad) 18 398,00 18 398,00 18 398,00 18 398,00 18 398,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 2 428 536,00 2 463 903,00 2 499 270,00 2 534 637,00 2 534 673,00 12 450 983,00 ÜS1.4.2 - Minimaalne ühikusumma 1 (kõikides karjades, kus on 5 ja enam looma esimesed 1-100 ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate, €/ammlehm) (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 120,00 122,00 123,00 125,00 125,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 108,00 110,00 111,00 112,00 112,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 132,00 134,00 135,00 137,00 137,00 N/A O.11 (ühik: Loomad) 24 560,00 24 560,00 24 560,00 24 560,00 24 560,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 2 947 200,00 2 990 120,00 3 033 041,00 3 075 961,00 3 075 961,00 15 122 284,00 ÜS1.4.3 - Minimaalne ühikussumma 2 (101-200 ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate, €/ammlehm) (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 55,00 56,00 57,00 57,00 57,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 49,00 50,00 51,00 51,00 51,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 60,00 62,00 63,00 63,00 63,00 N/A O.11 (ühik: Loomad) 2 380,00 2 380,00 2 380,00 2 380,00 2 380,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 130 674,00 132 806,00 134 713,00 136 619,00 136 619,00 671 657,00 KOKKU O.11 (ühik: Loomad) 45 338,00 45 338,00 45 338,00 45 338,00 45 338,00 N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 5 506 410,00 5 586 600,00 5 666 791,00 5 746 981,00 5 746 981,00 28 253 764,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda – kulud (kohaldatakse ainult ökokavade suhtes ja ainult siis, kui toetuse liik on „hüvitav“ (artikli 28 lõike 6 punkt b), kui sekkumine hõlmab ülekandmist) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 CIS (32) Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus 1.5 Põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS1.5.1 - Minimaalne ühikusumma (kõikides karjades, kus on 10 ja enam looma esimesed 1-450 emaslooma (utt ja emakits)), €/põhikarja emasloom) (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 28,00 28,00 29,00 29,00 29,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 25,0 0 25,0 0 26,0 0 26,0 0 26,0 0 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 31,0 0 31,0 0 32,0 0 32,0 0 32,0 0 N/A O.11 (ühik: Loomad) 38 207,00 38 207,00 38 207,00 38 207,00 38 207,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 1 069 796,00 1 069 796,00 1 108 003,00 1 108 003,00 1 108 003,00 5 463 601,00 KOKKU O.11 (ühik: Loomad) 38 207,00 38 207,00 38 207,00 38 207,00 38 207,00 191 035,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 1 069 796,00 1 085 376,00 1 100 955,00 1 116 535,00 1 116 535,00 5 489 196,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda – kulud (kohaldatakse ainult ökokavade suhtes ja ainult siis, kui toetuse liik on „hüvitav“ (artikli 28 lõike 6 punkt b), kui sekkumine hõlmab ülekandmist) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 CIS (32) Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus 1.6 Põllumajandustootmisega seotud toetus teraviljakultuuride kasvatamiseks 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS1.6.1 - Minimaalne ühikusumma (teraviljapind vähemalt 5 ja enama hektariga 1-100 hektari eest, €/ha) teraviljakultuuridele (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 30,00 30,00 31,00 31,00 31,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 27,0 0 27,0 0 28,0 0 28,0 0 28,0 0 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 33,0 0 33,0 0 34,0 0 34,0 0 34,0 0 N/A O.10 (ühik: Hektarid) 169 245,00 169 245,00 169 245,00 169 245,00 169 245,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 5 077 350,00 5 077 350,00 5 246 595,00 5 246 595,00 5 246 595,00 25 894 485,00 KOKKU O.10 (ühik: Hektarid) 169 245,00 169 245,00 169 245,00 169 245,00 169 245,00 N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 5 038 422,00 5 111 797,00 5 185 172,00 5 258 547,00 5 258 547,00 25 852 485,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda – kulud (kohaldatakse ainult ökokavade suhtes ja ainult siis, kui toetuse liik on „hüvitav“ (artikli 28 lõike 6 punkt b), kui sekkumine hõlmab ülekandmist) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 CIS (32) Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus 1.7 Põllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS1.7.1 - Minimaalne ühikusumma (€/ha) puu- ja köögivilja- ja marjakultuuridele (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 349,00 354,00 359,00 364,00 364,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 314,0 0 319,0 0 323,0 0 328,0 0 328,0 0 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 384,0 0 389,0 0 395,0 0 400,0 0 400,0 0 N/A O.10 (ühik: Hektarid) 5 409,00 5 409,00 5 409,00 5 409,00 5 409,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 1 887 586,00 1 915 075,00 1 942 564,00 1 970 053,00 1 970 053,00 9 685 331,00 KOKKU O.10 (ühik: Hektarid) 5 409,00 5 409,00 5 409,00 5 409,00 5 409,00 27 045,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 1 887 586,00 1 915 075,00 1 942 564,00 1 970 053,00 1 970 053,00 9 685 331,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda – kulud (kohaldatakse ainult ökokavade suhtes ja ainult siis, kui toetuse liik on „hüvitav“ (artikli 28 lõike 6 punkt b), kui sekkumine hõlmab ülekandmist) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 CIS (32) Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus 1.8 Põllumajandustootmisega seotud toetus seemnekartuli kasvatamiseks 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023 - 2027 ÜS1.8.1 - Minimaalne ühikusumma (€/ha) seemnekartulile (Ühtne) Kavandatud ühikusumma 349,00 354,00 359,00 364,00 364,00 N/A Minimaalne kavandatud ühikusumma 314,0 0 319,0 0 323,0 0 328,0 0 328,0 0 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma 384,0 0 389,0 0 395,0 0 400,0 0 400,0 0 N/A O.10 (ühik: Hektarid) 2 20 ,00 2 20 ,00 2 20 ,00 2 20 ,00 2 20 ,00 N/A Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma 76 780,00 77 898,00 79 016,00 80 134,00 80 134,00 393 963,00 KOKKU O.10 (ühik: Hektarid) 220,00 220,00 220,00 220,00 220,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 76 780,00 77 898,00 79 016,00 80 134,00 80 134,00 393 963,00 Millest vajalik minimaalse ringfencingu nõude saavutamiseks (X lisa) (ainult artikkel 27) (Liidu osalus) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda – kulud (kohaldatakse ainult ökokavade suhtes ja ainult siis, kui toetuse liik on „hüvitav“ (artikli 28 lõike 6 punkt b), kui sekkumine hõlmab ülekandmist) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 6.2.2 Se ktoripõhised Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Rahaeraldis kokku Mesindustooted ADVIBEES (55(1)(a)) - mesinikele ja nende organisatsioonidele suunatud nõustamisteenused, tehniline abi, koolitus, teave ja parimate tavade vahetamine, sealhulgas võrgustike kaudu 2.1.1 - Mesindussektori sekkumine 1 - mesinike teadmiste ja oskuste parandamine ning tehniline abi 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku ÜS 2.1.1.1 - Keskmine ühikusumma – määruse 2021/2115 art 55 (1) (nõustamine, koolitus, teave, jm) (Keskmine) O.37 (ühik: Mesinikud) 2 400,00 2 400,00 2 400,00 2 400,00 2 400,00 0,00 N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes) 50 400,00 50 400,00 50 400,00 50 400,00 50 400,00 0,00 252 000,00 ÜS 2.1.1.2 - Keskmine ühikusumma – määruse 2021/2115 art 55 (1) (tehniline abi – admin kulud) (Keskmine) O.37 (ühik: Meetmed) 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 0,00 N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes) 20 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 0,00 100 000,00 KOKKU Esialgne iga-aastane rahaeraldis (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 140 800,00 140 800,00 140 800,00 140 800,00 140 800,00 0,00 704 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes) 70 400,00 70 400,00 70 400,00 70 400,00 70 400,00 0,00 352 000,00 ELi kaasrahastamise määr % 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 INVAPI (55(1)(b)) - investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ning muud meetmed 2.1.2 - Mesindussektori sekkumine 2 - materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku ÜS 2.1.2.1 - Keskmine ühikusumma – määruse 2021/2115 art 55 (1) (investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse) (Keskmine) O.37 (ühik: Mesinikud) 500,00 500,00 500,00 500,00 500,00 0,00 N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes) 20 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 0,00 100 000,00 KOKKU Esialgne iga-aastane rahaeraldis (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 40 000,00 40 000,00 40 000,00 40 000,00 40 000,00 0,00 200 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes) 20 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 0,00 100 000,00 ELi kaasrahastamise määr % 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 ACTLAB (55(1)(c)) - laboratooriumide toetamise meetmed mesindustoodete, mesilaste kao või tootlikkuse languse ja mesilastele potentsiaalselt toksiliste ainete analüüsimise eest 2.1.3 - Mesindussektori sekkumine 3 - analüüse tegevate laboratooriumite toetamine 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku ÜS 2.1.3.1 - Keskmine ühikusumma – määruse 2021/2115 art 55 (1) (laborite toetamine analüüside tegemiseks) (Keskmine) O.37 (ühik: Meetmed) 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 0,00 N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes) 10 000,00 10 000,00 10 000,00 10 000,00 10 000,00 0,00 50 000,00 KOKKU Esialgne iga-aastane rahaeraldis (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 20 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 0,00 100 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes) 10 000,00 10 000,00 10 000,00 10 000,0 10 000,0 0,00 50 000,00 ELi kaasrahastamise määr % 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 COOPAPI (55(1)(e)) - koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammide rakendamisele 2.1.4 - Mesindussektori sekkumine 4 - koostöö teadusasutustega 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku ÜS 2.1.4.1 - Keskmine ühikusumma – määruse 2021/2115 art 55 (1 ) (koostöö teadusasutustega) (Keskmine) O.37 (ühik: Meetmed) 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00 0,00 N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes) 24 999,00 29 999,00 29 999,00 29 999,00 29 999,00 0,00 124 995,00 KOKKU Esialgne iga-aastane rahaeraldis (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 49 998,00 49 998,00 49 998,00 49 998,00 49 998,00 0,00 249 990,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes) 24 999,00 24 999,00 24 999,00 24 999,00 24 999,00 0,00 124 995,00 ELi kaasrahastamise määr % 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 PROMOBEES (55(1)(f)) - müügiedendus, teavitustegevus ja turundus, sealhulgas turuseire ning meetmed, mille eesmärk on eelkõige suurendada tarbijate teadlikkust mesindustoodete kvaliteedist 2.1.5 - Mesindussektori sekkumine 5 - tarbijate teadlikkuse tõstmine 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku ÜS 2.1.5.1 - Keskmine ühikusumma – määruse 2021/2115 art 55(1) (müügiedendus, teavitustegevus ja turundus) (Keskmine) O.37 (ühik: Meetmed) 4,00 4,00 4,00 4,00 4,00 0,00 N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes) 15 000,00 15 000,00 15 000,00 15 000,00 15 000,00 0,00 75 000,00 KOKKU Esialgne iga-aastane rahaeraldis (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 30 000,00 30 000,00 30 000,00 30 000,00 30 000,00 0,00 150 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes) 15 000,00 15 000,00 15 000,00 15 000,00 15 000,00 0,00 75 000,00 ELi kaasrahastamise määr % 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 Mesindustoodete sekkumiste indikatiivsete eraldiste summa ja väljundid 280 798,00 280 798,00 280 798,00 280 798,00 280 798,00 0,00 1 403 990,00 6.2.3 Maaelu areng Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 ( sh 2029. a IV kvartali maksed ) Kokku 2023 - 2029 ENVCLIM (70) Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused 9.1 Loomade heaolu toetus 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS9.1.1 - Piimalehm ja muu vähemalt kahe aasta vanune piimaveis (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 8 000,00 8 000,00 8 000,00 8 000,00 8 000,00 0,00 40 000,00 ÜS9.1.2 - Mullikas (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 71,43 71,43 71,43 71,43 71,43 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 21 000,00 21 000,00 21 000,00 21 000,00 21 000,00 0,00 105 000,00 ÜS9.1.3 - Vasikas (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 62,50 62,50 62,50 62,50 62,50 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 400,00 400,00 400,00 400,00 400,00 0,00 2 000,00 ÜS9.1.4 - Hobune (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 3 500,00 3 500,00 3 500,00 3 500,00 3 500,00 0,00 17 500,00 ÜS9.1.5 - Emis (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 60,00 60,00 60,00 60,00 60,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 4 900,00 5 000,00 5 000,00 5 000,00 5 000,00 0,00 24 900,00 ÜS9.1.6 - Võõrdepõrsas, kesik, nuumsiga või nooremis (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 66,67 66,67 66,67 66,67 66,67 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 39 600,00 39 600,00 39 600,00 39 600,00 39 600,00 0,00 198 000,00 ÜS9.1.7 - Munakana (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 114,29 114,29 114,29 114,29 114,29 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 700,00 700,00 1 050,00 1 400,00 1 400,00 0,00 5 250,00 ÜS9.1.8 - Vutt (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 76,67 76,67 76,67 76,67 76,67 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 480,00 480,00 480,00 480,00 480,00 0,00 2 400,00 KOKKU O.18 (ühik: Loomühikud) Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 5 950 800,00 5 956 800,00 5 996 800,00 6 036 800,00 6 056 800,00 0,00 29 998 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 4 760 640,00 4 765 440,00 4 797 440,00 4 829 440,00 4 845 440,00 0,00 23 998 400,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 ENVCLIM (70) Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused 9.2 Loomade heaolu toetus mahepõllumajandusloomadele 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS9.2.1 - Piimalehm (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 300,00 300,00 300,00 300,00 300,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 2 000,00 2 000,00 2 100,00 2 100,00 2 200,00 0,00 10 400,00 ÜS9.2.10 - Munakana (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 6,00 6,00 6,00 6,00 6,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 350,00 350,00 364,00 364,00 378,00 0,00 1 806,00 ÜS9.2.11 - Broiler, muu kodulind (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 7,00 7,00 7,00 7,00 7,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 300,00 300,00 360,00 360,00 380,00 0,00 1 700,00 ÜS9.2.12 - Vutt (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 2,00 2,00 3,00 3,00 4,00 0,00 14,00 ÜS9.2.13 - Mesilaspere (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 40,00 40,00 40,00 40,00 40,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 3 100,00 3 100,00 3 200,00 3 200,00 3 300,00 0,00 15 900,00 ÜS9.2.2 - Ammlehm, muu veis (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 85,00 85,00 85,00 85,00 85,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 36 100,00 36 100,00 36 950,00 36 950,00 37 800,00 0,00 183 900,00 ÜS9.2.3 - Kuni 6 kuu vanune veis (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 17,00 17,00 17,00 17,00 17,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 4 000,00 4 000,00 4 400,00 4 400,00 4 800,00 0,00 21 600,00 ÜS9.2.4 - Hobune (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 1 650,00 1 650,00 1 700,00 1 700,00 1 750,00 0,00 8 450,00 ÜS9.2.5 - Lammas (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 4 500,00 4 500,00 4 650,00 4 650,00 4 800,00 0,00 23 100,00 ÜS9.2.6 - Kits (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 180,00 180,00 195,00 195,00 219,00 0,00 969,00 ÜS9.2.7 - Emis, kult (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 183,00 183,00 183,00 183,00 183,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 50,00 50,00 55,00 55,00 60,00 0,00 270,00 ÜS9.2.8 - Nuum- või noosiga (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 105,00 105,00 105,00 105,00 105,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 210,00 210,00 240,00 240,00 270,00 0,00 1 170,00 ÜS9.2.9 - Küülik (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 18,00 18,00 21,00 2,00 24,00 0,00 83,00 KOKKU O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 22 360,00 22 360,00 23 508,00 23 508,00 24 656,00 0,00 116 392,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 5 300 000,00 5 300 000,00 5 400 000,00 5 400 000,00 5 600 000,00 0,00 27 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 4 240 000,00 4 240 000,00 4 320 000,00 4 320 000,00 4 480 000,00 0,00 21 600 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 ENVCLIM (70) Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused 9.3 Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS9.3.1 - Piimalehm (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 45,00 45,00 45,00 45,00 45,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 26 000,00 26 000,00 26 000,00 26 000,00 26 000,00 0,00 130 000,00 ÜS9.3.2 - Lihaveis (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 40,00 40,00 40,00 40,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 0,00 24 000,00 24 000,00 24 000,00 24 000,00 0,00 96 000,00 ÜS9.3.3 - Lammas ja kits (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 0,00 46,00 46,00 46,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.18 (ühik: Loomühikud) 0,00 0,00 0,00 2 250,00 2 250,00 2 250,00 0,00 6 750,00 KOKKU O.18 (ühik: Loomühikud) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 1 170 000,00 2 130 000,00 2 230 000,00 2 230 000,00 2 230 000,00 0,00 9 990 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 936 000,00 1 704 000,00 1 784 000,00 1 784 000,00 1 784 000,00 0,00 7 992 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 ENVCLIM (70) Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused KK4 Mulla- ja veekaitsetoetus 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS KK4.1 - Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 70,00 70,00 70,00 70,00 70,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 19 500,00 21 300,00 22 200,00 23 100,00 24 000,00 0,00 110 100,00 ÜS KK4.2 - Väärtusliku rohumaa turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 500,00 700,00 800,00 900,00 1 000,00 0,00 3 900,00 ÜS KK4.3 - Põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20% (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 180,00 180,00 180,00 180,00 180,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK4.4 - Põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 85,00 85,00 85,00 85,00 85,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK4.5 - Väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20% (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 220,00 220,00 220,00 220,00 220,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK4.6 - Väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20% (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 110,00 110,00 110,00 110,00 110,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK4.7 - Pinnaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20% (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 220,00 220,00 220,00 220,00 220,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK4.8 - Pinnaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20% (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A KOKKU O.14 (ühik: Hektarid) Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 3 896 923,00 4 394 392,00 4 682 877,00 4 971 361,00 5 259 846,00 0,00 23 205 399,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 3 117 538,40 3 515 513,60 3 746 301,60 3 977 088,80 4 207 876,80 0,00 18 564 319,20 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 ENVCLIM (70) Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused KK5 Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS KK5.1 - Pärandniit väljaspool kaitstavaid alasid (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 80,00 80,00 80,00 80,00 80,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 9 600,00 10 000,00 12 000,00 13 500,00 14 000,00 59 100,00 ÜS KK5.2 - Väärtuslik püsirohumaa (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 9 600,00 10 000,00 12 000,00 13 600,00 14 000,00 59 200,00 ÜS KK5.3 - Tulemuspõhine lisategevus (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Toetusesaajad) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A KOKKU O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 19 200,00 20 000,00 24 000,00 27 100,00 28 000,00 118 300,00 KOKKU O.14 (ühik: Toetusesaajad) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 1 313 000,00 1 380 000,00 1 649 300,00 1 850 000,00 1 920 000,00 8 112 300,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 1 050 400,00 1 104 000,00 1 319 440,00 1 480 000,00 1 536 000,00 6 489 840,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 ENVCLIM (70) Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused KK6 Pärandniidu hooldamise toetus 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS KK6.1 - Muu niidu niitmine (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 1 505,00 1 723,00 1 962,00 2 170,00 2 300,00 0,00 9 660,00 ÜS KK6.10 - Lisategevus väärtuste hindamise eest tulemuspõhise toetuse taotlemisel (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 15,00 15,00 15,00 15,00 15,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 500,00 500,00 500,00 1 000,00 1 500,00 0,00 4 000,00 ÜS KK6.11 - Tulemuspõhine viieaastane piloottegevus (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 15,00 15,00 15,00 15,00 15,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 500,00 500,00 500,00 500,00 500,00 0,00 2 500,00 ÜS KK6.2 - Muu niidu niitmine alates 15. juulist (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 5 500,00 5 650,00 5 800,00 6 000,00 6 300,00 0,00 29 250,00 ÜS KK6.3 - Puisniidu niitmine (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 600,00 600,00 600,00 600,00 600,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 1 425,00 1 650,00 1 750,00 1 850,00 1 900,00 0,00 8 575,00 ÜS KK6.4 - Puisniidu taastamisjärgne hooldamine (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 300,00 300,00 300,00 300,00 300,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 75,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00 475,00 ÜS KK6.5 - Karjatamine (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 185,00 185,00 185,00 185,00 185,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 28 020,00 28 410,00 31 045,00 32 680,00 34 400,00 0,00 154 555,00 ÜS KK6.6 - Lisategevus liigikaitseliselt olulistel rannaaladel (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 80,00 80,00 80,00 80,00 80,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 2 500,00 2 760,00 3 300,00 3 700,00 4 000,00 0,00 16 260,00 ÜS KK6.7 - Lisategevus käsitsi või hobuniidukiga niitmisel (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 200,00 200,00 200,00 200,00 200,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 100,00 100,00 150,00 150,00 150,00 0,00 650,00 ÜS KK6.8 - Lisategevus laiule või väikesaarele (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 1 500,00 1 700,00 1 700,00 2 000,00 2 000,00 0,00 8 900,00 ÜS KK6.9 - Lisategevus koosluse või liigi seisundi parendamiseks (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 2 050,00 2 250,00 2 450,00 2 850,00 2 850,00 0,00 12 450,00 KOKKU O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 36 525,00 37 533,00 40 657,00 42 800,00 45 000,00 0,00 202 515,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 7 491 700,00 7 793 450,00 8 460 525,00 8 956 300,00 9 394 000,00 0,00 42 095 975,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 5 993 360,00 6 234 760,00 6 768 420,00 7 165 040,00 7 515 200,00 0,00 33 676 780,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 ENVCLIM (70) Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused KK7 Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS KK7.1 - Talirukis ’Sangaste’ kasvatus (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK7.10 - Marjapõõsaste kasvatus (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Tegevused) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK7.2 - Kaunviljade kasvatus (va. põlduba ’Helbi’) (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK7.3 - Valge ristiku ’Jõgeva 4’ kasvatus (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK7.4 - Sertifitseeritud heintaime seemnete kasvatus (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 120,00 120,00 120,00 120,00 120,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK7.5 - Kartuli kasvatus (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 70,00 70,00 70,00 70,00 70,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK7.6 - Kaalika,söödapeedi ja põlduba ’Helbi’ kasvatus (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 500,00 500,00 500,00 500,00 500,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK7.7 - Valge peakapsas ’Jõgeva’ kasvatus (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK7.8 - Söögisibula ’Jõgeva 3’ standardseemne tippsibula kasvatus (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 1 200,00 1 200,00 1 200,00 1 200,00 1 200,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Hektarid) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS KK7.9 - Viljapuude kasvatus (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 12,00 12,00 12,00 12,00 12,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Tegevused) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A KOKKU O.19 (ühik: Tegevused) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A KOKKU O.19 (ühik: Hektarid) 0,00 600,00 700,00 800,00 900,00 1 000,00 0,00 4 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 92 150,00 104 565,00 116 980,00 130 278,00 144 459,00 0,00 588 432,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 73 720,00 83 652,00 93 584,00 104 222,40 115 567,20 0,00 470 745,60 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 ENVCLIM (70) Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused KK8 Ohustatud tõugu looma pidamise toetus 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS KK8.1 - Põhitoetus: eesti hobune, eesti raskeveohobune, TR TA osa tori hobune ja vana-tori hobune, eesti maatõugu veis (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Loomühikud) 0,00 4 520,00 4 750,00 4 990,00 5 249,00 5 500,00 0,00 25 009,00 ÜS KK8.2 - Põhitoetus: Kihnu maalammas (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 350,00 350,00 350,00 350,00 350,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Loomühikud) 0,00 110,00 115,00 128,00 138,00 150,00 0,00 641,00 ÜS KK8.3 - Põhitoetus: eesti vutt (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 200,00 200,00 200,00 200,00 200,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Loomühikud) 0,00 480,00 480,00 480,00 480,00 480,00 0,00 2 400,00 ÜS KK8.4 - Lisatoetus: järglase saanud täkk, mära, noortäkk või puhtatõulise järglase andnud lehm (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Loomühikud) 0,00 1 840,00 1 910,00 1 940,00 1 960,00 2 060,00 0,00 9 710,00 ÜS KK8.5 - Lisatoetus: jõudluskontrollis olev lehm (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Loomühikud) 0,00 880,00 950,00 980,00 1 000,00 1 100,00 0,00 4 910,00 ÜS KK8.6 - Lisatoetus: pull (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 200,00 200,00 200,00 200,00 200,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Loomühikud) 0,00 40,00 43,00 44,00 45,00 50,00 0,00 222,00 ÜS KK8.7 - Lisatoetus: mullikas (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 34,00 34,00 34,00 34,00 34,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Loomühikud) 0,00 660,00 677,00 746,00 835,00 850,00 0,00 3 768,00 ÜS KK8.8 - Lisatoetus: jäär (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 350,00 350,00 350,00 350,00 350,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Loomühikud) 0,00 2,50 2,80 3,00 3,50 3,50 0,00 15,30 ÜS KK8.9 - Lisatoetus: jõudluskontrollis olev lammas (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 70-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 350,00 350,00 350,00 350,00 350,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.19 (ühik: Loomühikud) 0,00 100,00 102,00 120,00 130,00 135,00 0,00 587,00 KOKKU O.19 (ühik: Loomühikud) 0,00 5 110,00 5 345,00 5 598,00 5 858,00 6 130,00 0,00 28 041,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 1 734 815,00 1 820 548,00 1 904 514,00 1 984 415,00 2 091 875,00 0,00 9 536 167,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 1 387 852,00 1 456 438,40 1 523 611,20 1 587 532,00 1 673 500,00 0,00 7 628 933,60 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 ASD (72) Teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid KK9 Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS KK9.1 - Sihtkaitsevöönd (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 72-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 110,00 110,00 110,00 110,00 110,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.13 (ühik: Hektarid) 0,00 17 000,00 17 300,00 17 400,00 17 500,00 18 000,00 0,00 87 200,00 ÜS KK9.2 - Piiranguvöönd (Toetus - Ühtne) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 72-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 60,00 60,00 60,00 60,00 60,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.13 (ühik: Hektarid) 0,00 51 000,00 51 200,00 51 400,00 51 500,00 51 700,00 0,00 256 800,00 KOKKU O.13 (ühik: Hektarid) 0,00 68 000,00 68 500,00 68 800,00 69 000,00 69 700,00 0,00 344 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 4 930 000,00 4 975 000,00 4 998 000,00 5 015 000,00 5 082 000,00 0,00 25 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 3 944 000,00 3 980 000,00 3 998 400,00 4 012 000,00 4 065 600,00 0,00 20 000 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 INVEST (73-74) Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 1.9.1 Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse erasektori poolt 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS1.9.1 - Korrastatava eesvoolu (v.a riigieesvoolud) keskmine toetuse summa (Toetus - Keskmine) 91(3)(b) - 73-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 47 700,00 47 925,00 47 717,00 48 186,00 49 220,00 49 225,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.22 (ühik: Tegevused) 0,00 10,00 22,00 26,00 30,00 30,00 27,00 145,00 ÜS1.9.2 - Maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu keskmine toetuse summa (Toetus - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 110 042,00 105 531,00 107 082,00 103 923,00 110 038,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.22 (ühik: Tegevused) 0,00 0,00 11,00 20,00 17,00 18,00 19,00 85,00 ÜS1.9.3 - Tee keskmine toetuse summa (Toetus - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 6 347,00 6 550,00 6 682,00 6 807,00 6 732,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.22 (ühik: Tegevused) 0,00 0,00 18,00 30,00 25,00 27,00 35,00 135,00 KOKKU O.22 (ühik: Tegevused) 0,00 10,00 51,00 76,00 72,00 75,00 81,00 365,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 477 000,00 2 379 060,00 3 547 766,00 3 433 028,00 3 530 990,00 3 655 410,00 17 023 254,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 381 600,00 1 638 306,00 2 376 788,57 2 348 934,00 2 413 914,00 2 459 060,28 11 618 602,85 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 INVEST (73-74) Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 1.9.2 Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS1.9.2.1 - Riigieesvoolu keskmine toetuse summa (Toetus - Keskmine) 91(3)(b) - 73-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 138 133,00 144 308,00 148 800,00 144 908,00 151 280,00 148 544,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.22 (ühik: Tegevused) 0,00 3,00 13,00 17,00 15,00 15,00 11,00 74,00 ÜS1.9.2.2 - Avalike asutuste keskmine eesvoolu toetuse summa (Toetus - Keskmine) 91(3)(b) - 73-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 47 700,00 47 925,00 47 717,14 48 186,25 49 220,00 49 224,83 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.22 (ühik: Tegevused) 0,00 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 12,00 KOKKU O.22 (ühik: Tegevused) 0,00 5,00 15,00 19,00 17,00 17,00 13,00 86,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 509 800,00 1 971 850,00 2 625 034,00 2 269 993,00 2 367 640,00 1 732 430,00 11 476 746,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 407 840,00 1 577 480,00 2 100 027,00 1 815 994,00 1 894 112,00 1 385 944,00 9 181 397,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 INVEST (73-74) Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 2.2 Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS2.2.1 - Keskmine toetuse summa (mikro- ja väikeettevõtjad) (Toetus - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 150 000,00 150 000,00 150 000,00 150 000,00 150 000,00 0,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.24 (ühik: Tegevused) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS2.2.2 - Keskmine toetuse summa (keskmise suurusega ja suurettevõtjad) (Toetus - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 0,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.24 (ühik: Tegevused) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS2.2.3 - Keskmine toetuse summa uue töötlemisüksuse rajamiseks (Toetus - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 2 000 000,00 2 000 000,00 0,00 0,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.24 (ühik: Tegevused) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A KOKKU O.24 (ühik: Tegevused) 29,00 29,00 16,00 16,00 29,00 0,00 0,00 119,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 8 000 000,00 8 000 000,00 8 000 000,00 16 000 000,00 0,00 0,00 40 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 4 800 000,00 4 800 000,00 4 800 000,00 9 600 000,00 0,00 0,00 24 000 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 INVEST (73-74) Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 2.3 Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (FI) 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS2.3.1 - Keskmine toetuse summa (Rahastamisvahend - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 500 000,00 500 000,00 500 000,00 500 000,00 0,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 5,00 5,00 5,00 5,00 0,00 0,00 20,00 KOKKU O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 5,00 5,00 5,00 5,00 0,00 0,00 20,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 2 500 000,00 2 500 000,00 2 500 000,00 2 500 000,00 0,00 0,00 10 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 1 500 000,00 1 500 000,00 1 500 000,00 1 500 000,00 0,00 0,00 6 000 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 2 500 000,00 2 500 000,00 2 500 000,00 2 500 000,00 0,00 0,00 10 000 000,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 1 500 000,00 1 500 000,00 1 500 000,00 1 500 000,00 0,00 0,00 6 000 000,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 INVEST (73-74) Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 2.5 Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS2.5.1 - Toetuse summa (Toetus - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 0,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.20 (ühik: Tegevused) 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 0,00 0,00 250,00 KOKKU O.20 (ühik: Tegevused) 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 0,00 0,00 250,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 5 000 000,00 5 000 000,00 5 000 000,00 5 000 000,00 5 000 000,00 0,00 0,00 25 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 0,00 0,00 15 000 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 INVEST (73-74) Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 2.6 Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI) 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS2.6.1 - Toetuse keskmine summa (Rahastamisvahend - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 200 000,00 200 000,00 200 000,00 200 000,00 200 000,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.20 (ühik: Tegevused) 0,00 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 0,00 100,00 KOKKU O.20 (ühik: Tegevused) 0,00 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 0,00 100,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 4 000 000,00 4 000 000,00 4 000 000,00 4 000 000,00 4 000 000,00 0,00 20 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 2 400 000,00 2 400 000,00 2 400 000,00 2 400 000,00 2 400 000,00 0,00 12 000 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 4 000 000,00 4 000 000,00 4 000 000,00 4 000 000,00 4 000 000,00 0,00 20 000 000,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 2 400 000,00 2 400 000,00 2 400 000,00 2 400 000,00 2 400 000,00 0,00 12 000 000,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 INVEST (73-74) Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 3.1.1 Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS3.1.1.1 - Ühistute investeeringutoetuse keskmine summa (Toetus - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 0,00 10,00 ÜS3.1.1.2 - Suurprojekti toetuse summa (Toetus - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 10 000 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 0,00 1,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1,00 KOKKU O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 2,00 3,00 2,00 2,00 2,00 0,00 11,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 2 000 000,00 2 000 000,00 2 000 000,00 14 000 000,00 0,00 20 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 1 200 000,00 1 200 000,00 1 200 000,00 8 400 000,00 0,00 12 000 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 INVEST (73-74) Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 3.1.2 Ühistulised tootlikud investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI) 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS3.1.2.1 - Ühistute investeeringutoetuse keskmine summa (Rahastamisvahend - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00 0,00 15,00 KOKKU O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00 0,00 15,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 0,00 15 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 1 800 000,00 1 800 000,00 1 800 000,00 1 800 000,00 1 800 000,00 0,00 9 000 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 0,00 15 000 000,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 1 800 000,00 1 800 000,00 1 800 000,00 1 800 000,00 1 800 000,00 0,00 9 000 000,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 INVEST (73-74) Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 8.1 Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS8.1.1 - Keskmine toetuse summa: tagastamatu abi (Toetus - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.24 (ühik: Tegevused) 00,00 20,00 60,00 80,00 80,00 60,00 0,00 300,00 ÜS8.1.2 - Keskmine toetuse summa: finantsinstrument (Rahastamisvahend - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 0,00 100,00 KOKKU O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 40,00 80,00 100,00 100,00 80,00 0,00 400,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 4 000 000,00 8 000 000,00 10 000 000,00 10 000 000,00 8 000 000,00 0,00 40 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 2 400 000,00 4 800 000,00 6 000 000,00 6 000 000,00 4 800 000,00 0,00 24 000 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 2 000 000,00 2 000 000,00 2 000 000,00 2 000 000,00 2 000 000,00 0,00 10 000 000,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 1 200 000,00 1 200 000,00 1 200 000,00 1 200 000,00 1 200 000,00 0,00 6 000 000,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 INVEST (73-74) Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 8.2 Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS8.2.1 - Keskmine toetuse summa (Toetus - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 0,00 500 000,00 1 500 000,00 500 000,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 0,00 0,00 8,00 6,00 4,00 0,00 18,00 KOKKU O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 0,00 0,00 8,00 6,00 4,00 0,00 18,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 0,00 4 000 000,00 9 000 000,00 2 000 000,00 0,00 15 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 2 400 000,00 5 400 000,00 1 200 000,00 0,00 9 000 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 INVEST (73-74) Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse 8.3 Investeeringud bioressursside väärindamisse 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS8.3.1 - Keskmine toetuse summa (Toetus - Keskmine) 91(3)(b) - 73-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 200 000,00 200 000,00 200 000,00 200 000,00 200 000,00 200 000,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.20 (ühik: Tegevused) 0,00 3,00 4,00 4,00 2,00 1,00 1,00 15,00 KOKKU O.20 (ühik: Tegevused) 0,00 3,00 4,00 4,00 2,00 1,00 1,00 15,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 400 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 200 000,00 200 000,00 200 000,00 3 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 320 000,00 800 000,00 800 000,00 160 000,00 160 000,00 160 000,00 2 400 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 INVEST (73-74) Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse KK1 Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS KK1.1 - Põllumajandustootjate investeeringutoetuse keskmine summa (Toetus - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 0,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.20 (ühik: Tegevused) 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00 0,00 500,00 KOKKU O.20 (ühik: Tegevused) 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00 0,00 500,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 10 000 000,00 10 000 000,00 10 000 000,00 20 000 000,00 0,00 0,00 50 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 6 000 000,00 6 000 000,00 6 000 000,00 12 000 000,00 0,00 0,00 30 000 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 INVEST (73-74) Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse KK2.1 Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (tootlikud investeeringud) 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS KK2.1.1 - Hooldusraie kuni 30 a puistus keskmine toetuse summa (Toetus - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 3 500,00 3 500,00 3 500,00 3 500,00 3 500,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 307,00 308,00 340,00 308,00 308,00 0,00 1 571,00 ÜS KK2.1.2 - Taimlamajanduse arendamine keskmine toetuse summa (Toetus - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 0,00 10,00 KOKKU O.24 (ühik: Tegevused) 0,00 309,00 310,00 342,00 310,00 310,00 0,00 1 581,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 424 833,00 1 275 667,00 1 315 333,00 1 352 667,00 1 278 000,00 1 353 500,00 6 498 500,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 254 899,80 765 400,20 789 199,80 811 600,20 766 800,00 812 100,00 3 899 100,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 INVEST (73-74) Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse KK2.2 Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (mittetootlikud investeeringud) 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS KK2.2.1 - Kahjustatud metsa taastamine keskmine toetuse summa (Toetus - Keskmine) 91(3)(b) - 73-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 10 600,00 10 700,00 10 700,00 10 700,00 10 700,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.23 (ühik: Tegevused) 0,00 15,00 15,00 15,00 15,00 15,00 0,00 75,00 ÜS KK2.2.2 - Metsakahjurite, patogeenide ning ulukite kahjustuse ennetamine keskmine toetuse summa (Toetus - Keskmine) 91(3)(b) - 73-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 4 000,00 4 000,00 4 000,00 4 000,00 4 000,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.23 (ühik: Tegevused) 0,00 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 0,00 50,00 KOKKU O.23 (ühik: Tegevused) 0,00 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00 0,00 125,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 66 333,00 199 500,00 200 500,00 200 500,00 200 500,00 132 667,00 1 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 53 066,40 159 600,00 160 400,00 160 400,00 160 400,00 106 133,60 800 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 INVEST (73-74) Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse KK3 Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS KK3.1 - Keskkonnakaitserajatiste/leevendusveekogude/energiat ja vett säästvate rajatiste keskmine toetuse summa (Toetus - Keskmine) 91(3)(b) - 73-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 5 200,00 5 250,00 5 290,00 5 350,00 5 452,60 5 500,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.22 (ühik: Tegevused) 0,00 12,00 30,00 33,00 30,00 31,00 16,00 152,00 KOKKU O.22 (ühik: Tegevused) 0,00 12,00 30,00 33,00 30,00 31,00 16,00 152,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 62 400,00 157 500,00 174 570,00 160 500,00 169 030,00 88 000,00 812 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 49 920,00 126 000,00 139 656,00 128 400,00 135 224,00 70 400,00 649 600,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 INSTAL (75) Noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetus 7.2 Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS7.2.1 - Toetuse summa (Toetus - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 60 000,00 60 000,00 60 000,00 60 000,00 60 000,00 0,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.25 (ühik: Toetusesaajad) 83,00 83,00 83,00 83,00 83,00 0,00 0,00 415,00 KOKKU O.25 (ühik: Toetusesaajad) 83,00 83,00 83,00 83,00 83,00 0,00 0,00 415,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 5 000 000,00 5 000 000,00 5 000 000,00 5 000 000,00 5 000 000,00 0,00 0,00 25 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 0,00 0,00 15 000 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 5 000 000,00 5 000 000,00 5 000 000,00 5 000 000,00 5 000 000,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 0,00 0,00 0,00 RISK (76) Riskijuhtimisvahendid 1.10 Põllumajanduskindlustustoetus 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS1.10.1 - Keskmine toetuse summa (Toetus - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 25 000,00 25 000,00 25 000,00 25 000,00 25 000,00 0,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.9 (ühik: Toetusesaajad) 8,00 8,00 8,00 8,00 8,00 0,00 0,00 40,00 KOKKU O.9 (ühik: Toetusesaajad) 8,00 8,00 8,00 8,00 8,00 0,00 0,00 40,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 200 000,00 200 000,00 200 000,00 200 000,00 200 000,00 0,00 0,00 1 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 120 000,00 120 000,00 120 000,00 120 000,00 120 000,00 0,00 0,00 600 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 COOP (77) Koostöö 0.3 Innovatsioonikoostöö projektid 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS0.3.1 - Suurprojektid (Toetus - Keskmine) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 77(1)(a)-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 800 000,00 0,00 800 000,00 0,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.1 (ühik: Projektid) 0,00 0,00 4,00 0,00 4,00 0,00 0,00 8,00 ÜS0.3.2 - Väikeprojektid (Toetus - Keskmine) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 77(1)(a)-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 0,00 350 000,00 0,00 0,00 350 000,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.1 (ühik: Projektid) 0,00 0,00 10,00 0,00 0,00 10,00 0,00 20,00 ÜS0.3.3 - Arendusosak (Toetus - Keskmine) 91(3)(b)-EE-80,00% 91(3)(b) - 77(1)(a)-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.1 (ühik: Projektid) 0,00 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 0,00 100,00 KOKKU O.1 (ühik: Projektid) 0,00 20,00 34,00 20,00 24,00 30,00 0,00 128,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 400 000,00 7 105 000,00 380 000,00 3 580 000,00 3 535 000,00 0,00 15 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 320 000,00 5 684 000,00 304 000,00 2 864 000,00 2 828 000,00 0,00 12 000 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 COOP (77) Koostöö 2.4 Põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekuse tõstmine 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS2.4.1 - Keskmine toetuse summa (Toetus - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 120 000,00 120 000,00 120 000,00 120 000,00 120 000,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.32 (ühik: Tegevused) 0,00 16,00 17,00 17,00 16,00 16,00 0,00 82,00 KOKKU O.32 (ühik: Tegevused) 0,00 16,00 17,00 17,00 16,00 16,00 0,00 82,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 2 000 000,00 2 000 000,00 2 000 000,00 2 000 000,00 2 000 000,00 0,00 10 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 1 200 000,00 1 200 000,00 1 200 000,00 1 200 000,00 1 200 000,00 0,00 6 000 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 COOP (77) Koostöö 3.2 Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS3.2.1 - Maksimaalne toetuse summa kvaliteedikavade arendamise toetamisel (Toetus - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.28 (ühik: Toetusesaajad) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ÜS3.2.2 - Maksimaalne toetuse summa kvaliteedikavade raames toodetud toodete müügiedendustegevuste toetamisel (Toetus - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 150 000,00 150 000,00 150 000,00 150 000,00 150 000,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.28 (ühik: Toetusesaajad) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A KOKKU O.28 (ühik: Toetusesaajad) 0,00 2,00 2,00 2,00 3,00 0,00 0,00 9,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 460 000,00 460 000,00 460 000,00 620 000,00 0,00 0,00 2 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 276 000,00 276 000,00 276 000,00 372 000,00 0,00 0,00 1 200 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 COOP (77) Koostöö 3.3 Tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomise toetamine 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS3.3.1 - Toetuse summa (Toetus - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 100 000,00 0,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.28 (ühik: Toetusesaajad) 2,00 2,00 3,00 3,00 3,00 0,00 0,00 13,00 KOKKU O.28 (ühik: Toetusesaajad) 2,00 2,00 3,00 3,00 3,00 0,00 0,00 13,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 200 000,00 200 000,00 300 000,00 300 000,00 300 000,00 0,00 0,00 1 300 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 120 000,00 120 000,00 180 000,00 180 000,00 180 000,00 0,00 0,00 780 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 COOP (77) Koostöö 3.4 Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS3.4.1 - Toetuse summa (Toetus - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 50 000,00 50 000,00 50 000,00 50 000,00 50 000,00 0,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.28 (ühik: Toetusesaajad) 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 0,00 0,00 5,00 KOKKU O.28 (ühik: Toetusesaajad) 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 0,00 0,00 5,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 230 000,00 230 000,00 230 000,00 230 000,00 230 000,00 0,00 0,00 1 150 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 138 000,00 138 000,00 138 000,00 138 000,00 138 000,00 0,00 0,00 690 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 COOP (77) Koostöö 8.4 LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS8.4.1 - Toetus strateegia ellu viimiseks (Toetus - Keskmine) 91(3)(b) - 77(1)(b)-EE-80,00% 91(3)(b)-EE-80,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 2 287 966,50 2 287 966,50 2 287 966,50 2 287 966,50 2 287 966,50 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.31 (ühik: Strateegiad) 0,00 26,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 26,00 KOKKU O.31 (ühik: Strateegiad) 0,00 26,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 26,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 11 897 425,80 11 897 425,80 11 897 425,80 11 897 425,80 11 897 425,80 0,00 59 487 129,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 9 517 940,64 9 517 940,64 9 517 940,64 9 517 940,64 9 517 940,64 0,00 47 589 703,20 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 COOP (77) Koostöö 9.4 Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS9.4.1 - Loomühiku väärtus (IBR) (Toetus - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,0 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.32 (ühik: Loomühik) 0,00 20 000,00 30 600,00 40 600,00 20 600,00 10 000,00 0,00 121 800,00 ÜS9.4.2 - Loomühiku väärtus (BVD) (Toetus - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 32,00 32,00 32,00 32,00 32,00 0,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.32 (ühik: Loomühik) 0,00 20 000,00 30 600,00 40 600,00 20 600,00 10 000,00 0,00 121 800,00 KOKKU O.32 (ühik: null) 0,00 20 000,00 30 600,00 40 600,00 20 600,00 10 000,00 0,00 121 800,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 1 640 000,00 2 509 200,00 3 329 200,00 1 689 200,00 820 000,00 0,00 9 987 600,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 984 000,00 1 505 520,00 1 997 520,00 1 013 520,00 492 000,00 0,00 5 992 560,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 KNOW (78) Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine 0.1 Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS0.1.1 - Koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste arvestuslik keskmine maksumus aastas (v.a AKIS osakud) (Toetus - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 2 000 000,00 2 600 000,00 2 700 000,00 2 700 000,00 2 600 000,00 2 600 000,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.33 (ühik: Tegevused) 0.00 100,00 200,00 300,00 300,00 200,00 100,00 1 200,00 ÜS0.1.2 - AKIS osakud (nõuanne/koolitus/ teadusekspertiis) (Toetus - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 3 000,00 3 000,00 3 000,00 3 000,00 3 000,00 3 000,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.33 (ühik: Tegevused) 0,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 600,00 KOKKU O.33 (ühik: Tegevused) 0,00 200,00 300,00 400,00 400,00 300,00 200,00 1 800,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 2 300 000,00 2 900 000,00 3 000 000,00 3 000 000,00 2 900 000,00 2 900 000,00 17 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 1 380 000,00 1 740 000,00 1 800 000,00 1 800 000,00 1 740 000,00 1 740 000,00 10 200 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 KNOW (78) Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine 0.2 Nõuandetoetus 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023 - 2029 ÜS0.2.1 - Nõuandeteenuse osutamise keskmine maksumus (Toetus - Keskmine) 91(2)(c)-EE-60,00% Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 N/A Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes) N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A O.33 (ühik: Tegevused) 0,00 700,00 1 300,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 6 000,00 KOKKU O.33 (ühik: Tegevused) 0,00 700,00 1 300,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 6 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes) 0,00 700 000,00 1 300 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 6 000 000,00 Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes) 0,00 420 000,00 780 000,00 600 000,00 600 000,00 600 000,00 600 000,00 3 600 000,00 Millest rahastamisvahendile (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest rahastamisvahendile (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest tuleb üle kanda - kulud (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (kohaldub artiklile 95(1) artiklite 73 ja 75 alt) (Avaliku sektori kulud kokku eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Millest XII lisas esitatud reserveeritud miinimumeraldiste saavutamiseks (Liidu osalus eurodes) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 7 Juhtimis- ja koordineerimissüsteem 7.1 Juhtimis- ja koordineerimisasutuste + kontrolliasutuste kindlaksmääramine Asutuse tüüp Asutuse nimi EAGF EAFRD Vastutava isiku nimi Aadress E-posti aadress Sertifitseerimisasutus Maaeluministeerium Jah Jah Urmas Kruuse Lai 39/41, Tallinn 15056, Eesti [email protected] Kontrolliasutus Põllumajandus- ja Toiduamet Jah Jah Urmas Kirtsi Teaduse 6a, Saku, Harju maakond 75501, Eesti [email protected] Pädev asutus Maaeluministeerium Jah Jah Urmas Kruuse Lai 39/41, Tallinn 15056, Eesti [email protected] Korraldusasutus Maaeluministeerium Jah Jah Urmas Kruuse Lai 39/41, Tallinn 15056, Eesti [email protected] Kontrolliasutus Keskkonnaamet Jah Jah Olav Avarsalu Pikk 20a, Pärnu 80011, Eesti [email protected] Makseasutus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Jah Jah Jaan Kallas Tähe 4, Tartu 51010, Eesti [email protected] Põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) koordineerimine, sealhulgas põllumajandusnõustamine – asjaomane koordineeriv organisatsioon Maaeluministeerium Jah Jah Urmas Kruuse Lai 39/41, Tallinn 15056, Eesti [email protected] Kontrolliasutus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Jah Jah Jaan Kallas Tähe 4, Tartu 51010, Eesti [email protected] Kirjeldage lühidalt pädeva asutuse ülesehitust ja korraldust ÜPP strateegiakava sertifitseerimisasutuse rolli täidab Maaeluministeeriumi siseauditi osakond, kes allub ministeeriumi struktuuris otseselt maaeluministrile ja kes on oma tegevuses sõltumatu makseasutusest, asjaomase makseasutuse akrediteerinud pädevast asutusest ning ÜPP rakendamise ja seire eest vastutavatest asutustest. Sertifitseerimisasutus kontrollib makseasutuse vastavust akrediteerimiskriteeriumitele, väljastab rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditeerimisstandarditele vastava arvamuse, kus märgitakse raamatupidamise aastaaruande õigsust ja õiglust, juhtimissüsteemide nõuetekohasust, tulemusaruannete korrektsust ning kulude hüvitamise taotluste seaduslikkust ja korrektsust. ÜPP strateegiakava pädeva asutuse rolli täidab Maaeluministeerium, kelle ülesanded tulenevad Vabariigi Valitsuse seadusest ja Maaeluministeeriumi põhimäärusest, ning kelle põhiülesandeks on koordineerida Eesti maaelupoliitikat ja viia ellu Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat ning Eesti maaelu arengukava. Pädev asutus teostab makseasutuse üle pidevat järelevalvet ja kontrolli eelkõige selliste sertifikaatide ja aruannete alusel, mille on koostanud sertifitseerimisasutus, ning võtab meetmeid väljaselgitatud puuduste kõrvaldamiseks. Pädev asutus vastutab makseasutuse ja sertifitseerimisasutuse akrediteerimise, akrediteeringu läbi vaatamise ning akrediteeringu kehtetuks tunnistamise eest, lähtudes akrediteeringu miinimumtingimustest. ÜPP strateegiakava korraldusasutuse rolli täidab Maaeluministeerium, kes vastutab ÜPP strateegiakava tõhusa, tulemusliku ja korrektse juhtimise ning rakendamise eest, jälgib sihtväärtuste saavutamiseks tehtut, kasutades selleks väljund- ja tulemusnäitajaid (täpsemalt kirjeldatud p 7.2). ÜPP strateegiakava makseasutuse rolli täidab PRIA, kes on 15. oktoobri 2021. aasta seisuga jätkuvalt akrediteerimistingimustele vastav kogu EAGFiga/EAFRDga seotud tegevuse suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 7. ÜPP strateegiakava seirekomisjon moodustatakse kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil liikmesriiki teavitatakse ÜPP strateegiakava heakskiitmist käsitlevast Euroopa Komisjoni rakendusotsusest. Seirekomisjoni moodustab ja selle tööd aitab korraldada ÜPP korraldusasutus. Seirekomisjoni moodustamisel lähtututakse partnerlus- ning võrdõiguslikkuse printsiibist kaasates erinevate huvigruppide esindajad. Seirekomisjoni moodustamisel tagatakse, et asjakohased avaliku sektori asutused ja sotsiaalsed partnerid on tasakaalustatult esindatud. Seirekomisjon võtab vastu oma töökorra. Seirekomisjoni peamine ülesanne on anda oma arvamus tegevuse valimise meetodite ja kriteeriumite, iga-aastaste tulemusaruannete, hindamiskava ja selle muudatuste ning kõikide ÜPP strateegiakava muutmise ettepanekute kohta. 7.2 Seire- ja aruandlusstruktuuri kirjeldus ÜPP strateegiakava seiret ja aruandlust teostatakse eelkõige ühiste taust-, tulemus- ja väljundnäitajate alusel, mida on kirjeldatud ÜPP strateegiakava peatükkides 2, 5 ja 6. Samuti peab seire- ja aruandlussüsteemis arvestama, et vajadusel tuleb koguda ka Euroopa Komisjoni poolt rakendusmäärusega paika pandud täiendavad seireindikaatoreid. Lisaks on võimalik sekkumiste puhul kehtestada ka siseriiklikud lisanäitajad ehk väljundnäitajad, mis on eelnevalt kokku lepitud Maaeluministeeriumi ja PRIA vahel sisemise töökorraldusel alusel. Siseriiklikke lisanäitajaid ÜPP strateegiakavas ei kajastata ja tegemist on rakendamise jooksul kogutavate jooksvate andmetega. Seire- ja aruandlussüsteemis osalevad asutused ÜPP strateegiakava seire- ja aruandlussüsteemis osalevad järgnevad asutused: Maaeluministeerium, PRIA, muud ÜPP strateegikava sekkumisi rakendavad asutused ja kohalikud tegevusrühmad. Lisaks osaleb seire- ja aruandlussüsteemis ka ÜPP strateegiakava seirekomisjon, kelle ülesanne on jälgida ÜPP strateegiakava rakendamist ja seatud eesmärkide täitmist ning avaldada arvamust iga-aastase tulemusaruande kohta. ÜPP seire- ja aruandlussüsteemi koordineerimise ja rakendamise eest vastutab Maaeluministeerium, kes on ÜPP korraldusasutus. Korraldusasutuse ülesanne on ÜPP Strateegiakava rakendamise ja ÜPP Strateegiakava tulemus- ja väljundindikaatorite eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude seiramine. Seire- ja aruandlussüsteemi koordineerimise ülesanneteks on muu hulgas juhendada asjaomaseid institutsioone seire küsimustes, tagada süsteemi toimimine ning seireks ja hindamiseks vajalike andmete kogumine, moodustada seirekomisjon ning korraldada selle tööd. Toimiv seire- ja aruandlussüsteem on aluseks ka hindamiste läbiviimisele. Korraldusasutuse roll on aasta jooksul peale strateegiakava vastuvõtmist koostada hindamiskava, kus planeeritakse ÜPP strateegiakava hindamistegevused. Vajalik on hinnata ÜPP strateegiakava mõjusust, tõhusust, asjakohasust, sidusust, liidu lisandväärtust ja mõju seoses ÜPP eesmärkide ja erieesmärkidega. Hindamiskava koostamisel on oluline analüüsida hindamiseks vajalike seireandmete olemasolu. Hindamiskava koostamisel kaardistatakse ära need tulemuste seire ja hindamise indikaatorid, mis vajavad täiendavat analüüsi või lisaandmete kogumist ja planeeritakse nende kogumise korraldus. Hindamiskava arvestab määrusest tulenevate kohustuslike tegevustega ning siseriiklike vajadustega, sealhulgas tagasiside saamisega ÜPP rakendamise kohta. PRIA kui makseasutus vastutab menetlemise käigus taotlusvormidelt kogutavate ja menetluse käigus tekkivate andmete kogumise eest ühtsesse elektroonilisse andmebaasi, kus vajalikud andmed säilitatakse. Toetusandmete kogumise ja menetlemise käigus toimub andmete kogumine järgmistes süsteemides: elektrooniline dokumendihaldussüsteem IHS, kliendiandmete haldamiseks kliendiregister, toetuste administreerimise ja kontrollisüsteem (TAKS), põllumassiivide haldamise geoinfosüsteem (EAGIS), nõuetele vastavuse süsteem CCS, e-PRIA, maaelu arendamise ja toetuste süsteem (MATS), ning arvestuse ja maksete süsteem (ARMA). Kõikidest nende süsteemidest edastatakse aruandluse tarbeks vajalikud andmed süsteemi Andmeait. Sinna kogutakse nii väljund- ja tulemusnäitajate kui ka kokkulepitud siseriiklike näitajate väärtuseid. Vajalike andmete olemasolu tagamiseks on sekkumiste rakendamise arendus- ja seadistamise protsessis ette nähtud eraldi kohustusliku tegevusena andmevajaduse kirjeldamine. Selline vajadus kirjeldatakse süsteemides Confluence ja Jira lähtuvalt Maaeluministeeriumist saadud sisendile. Taotlusvormiga ei kogu PRIA neid andmeid, mida on võimalik kätte saada teistest riiklikest registritest, nende andmete kättesaamiseks töötatakse välja vastavad tehnilised lahendused ja andmed liiguvad PRIAsse automaatselt. Andmete kvaliteedi tagamiseks on PRIA poolt taotlusvormiga kogutavate menetluseks ja seireks vajalike andmete puhul rakendatud nii andmete sisestuskontrolle kui ka andmete äriloogilisi kontrolle, mis on süsteemidesse sisse ehitatud. Lisaks on PRIA-l eraldi andmekvaliteedinõunik, kelle juhendamisel ja jälgimisel infosüsteemide valdajad seiravad pidevalt oma infosüsteemide andmekvaliteeti ning vajadusel võtavad ette parandustegevusi. Lisaks süsteemidesse sisse ehitatud andmekontrollidele käib selline andmekvaliteedikontroll läbi Andmeaida loodud andmekvaliteediaruanne. Aruandluse kui terviku õigsuse tagamiseks on PRIA struktuuris aruandluse eest vastutav üks keskne üksus. Seire ja tulemusnäitajate õigsus aruannetes tagatakse aruannete koostamisel läbi nelja silma printsiibi rakendamise ning tehtud töö protokollimise . PRIA esitab vastavalt tehtavatele kokkulepetele andmeid Maaeluministeeriumile sekkumiste saavutuste jälgimiseks ja hindamiseks. Samuti esitab PRIA kõik vajalikud andmed teistele seire-, aruandluse- ja hindamissüsteemis osalejatele (nt hindajatele). PRIA koostab ka erinevaid aruandeid, millest kõige olulisem on 15. veebruariks Euroopa Komisjonile esitatav raamatupidamise aastaaruanne kulude kohta ning iga-aastane tulemusaruanne. Lisaks tuleb vajadusel koondada andmeid, et esitada Euroopa Komisjonile täiendavaid seire ja hindamise andmeid vastavalt Euroopa Komisjoni rakendusaktidele. Tulemusaruande esitamine ja rollide jaotus Iga-aastase tulemusaruande esitamise protsessis osalevad peamiselt PRIA, Maaeluministeerium, ÜPP strateegiakava seirekomisjon ja muud asjaomased asutused. Tulemusaruande esitamisel on oluline andmete koondamine ja koostöö erinevate poolte vahel. Tulemusaruanne tuleb esitada Euroopa Komisjonile ÜPP strateegiakava rakendamise jooksul iga aasta 15. veebruariks ja andmed esitatakse eelmise finantsaasta kohta. Tulemusaruanne koosneb olulistest kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest andmetest, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/2115. PRIA ülesanded tulemusaruande koostamisel on: • kohustuslike andmete kogumine tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 I lisast; • tulemusaruande koostamine ning vajadusel andmete koondamine teistelt ÜPP strateegiakava sekkumisi rakendavatelt asutustelt ja kohalikelt tegevusrühmadelt; • realiseeritud väljundi, kulutuste, tulemuste ja vastavate eesmärkide ja ühikusummade analüüsimine; • rahastamisvahendi kohta spetsiifiliste andmete koondamine; • tulemusaruande esitamine tähtaegselt Euroopa Komisjonile koos raamatupidamise aruandega. Maaeluministeeriumi ülesanded tulemusaruande koostamisel on: • tagada, et PRIA ning vajadusel teised ÜPP strateegiakava sekkumisi rakendavad asutused ja kohalikud tegevusrühmad koguksid kohustuslikke andmeid tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2021/2115; • tagada, et tulemusaruanne on korrektselt koostatud; • tulemusaruande esitamine seirekomisjonile arvamuse avaldamiseks; • tagada, et tulemusaruanne on esitatud tähtaegselt Euroopa Komisjonile koos raamatupidamise aruandega; • tegevuskavade koostamine, kui Euroopa Komisjon seda küsib, sest ei ole saavutatud tulemusindikaatoritele seatud eesmärke vähemalt määruses kehtestatud protsendi ulatuses. Tegevuskava kirjeldab täiendavaid parandusmeetmeid ja ajakava, et seatud eesmärgid saavutada. Maaeluministeeriumi ja PRIA koostöös tehtavad ülesanded tulemusaruande koostamisel on: • põhjendamine, kui iga-aastane realiseeritud ühikusumma on suurem planeeritud ühikusummast; • põhjendamine, kui ei ole saavutatud tulemusindikaatoritele seatud eesmärke vähemalt määruses kehtestatud protsendi ulatuses; • tulemusaruandesse ülevaate koostamine ÜPP strateegiakava rakendamise kohta eelmisel finantsaastal; • tulemusaruande kokkuvõtte koostamine ja selle avaldamine. 7.3 Teave kontrollisüsteemi ja karistuste kohta 7.3.1 IACS – ühtne haldus- ja kontrollisüsteem Kas IACSi kasutatakse määruse (EL) ../... III jaotises sätestatud veinisektoris toimuvate sekkumiste haldamiseks ja kontrollimiseks [ÜPP strateegiakava määrus]? : Ei Kas tingimuslikkuse haldamiseks ja kontrollimiseks kasutatakse ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi (IACS)? : Jah Horisontaalse määruse artikli 65 lõike 4 punktiga d antakse liikmesriikidele võimalus määratleda „põllumajanduslik maatükk“. Palun esitage „põllumajandusliku maatüki“ määratlus oma liikmesriigis. Põld on ühtne maatükk, mille on deklareerinud üks põllumajandustootja ja millel kasvatatakse ühte põllumajanduskultuuri. 7.3.1.1 Kõik [horisontaalses] määruses sätestatud IACSi elemendid on loodud ja toimivad alates 1. jaanuarist 2023 Kõik [horisontaalses] määruses sätestatud IACSi elemendid on loodud ja toimivad alates 1. jaanuarist 2023 : Jah 7.3.1.1.1 Põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteem Eestis on kasutusel üks põllumassiivide register kogu riigi kohta. Põllumassiivide register sisaldab muuhulgas tingimuslikkuse HPK 8 standardi raames säilitatavate maastikuelementide andmed. Põllumassiivide registris olevad andmed uuendatakse kahe aasta tagant tehtavate uute ortofotode alusel. Põllumassiivide registrit peetakse taotlejapõhiselt ( farmer block system ). 7.3.1.1.2 Georuumiline või loomapõhine taotlussüsteem Georuumilisi taotlusi (sh muudatused, tagasi võtmised) sekkumistele saavad põllumajandustootjad esitada elektrooniliselt, PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. Taotluse esitamise käigus teeb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) esmased kontrollid. Taotlejale kuvatakse ette eelmisel aastal kindlakstehtud põldude andmed, mida taotlejal on võimalik muuta. Taotluse esitamise käigus kontrollitakse taotlusel esitatud andmete alusel kõiki sekkumistega seotud nõudeid, mida on võimalik kontollida. Tuvastatud puudustest antakse taotlejatele taotlemise hetkel teada, mille tulemusena on taotlejal võimalik oma taotlust parandada. Taotleja esitab ühise taotluse kõikide pindalapõhiste sekkumiste ning loomade heaolu soodustamisega seotud sekkumiste kohta samal ajal liikmesriigi poolt sätestatud tähtaja jooksul. Tootmiskohustusega seotud loomatoetuste taotlemiseks esitab taotleja eraldi taotluse liikmesriigi poolt sätestatud tähtajal. Kõik taotluse muudatused ja taotluse tagasivõtmised peab taotleja esitama elektrooniliselt e-teenuse keskkonna kaudu. 7.3.1.1.3 Kas kohaldate automaatset taotluste süsteemi (horisontaalse määruse artikli 65 lõike 4 punkti f tähenduses)? Pindalal põhinevate sekkumiste puhul? : Ei Loomadel põhinevate sekkumiste puhul? : Jah 7.3.1.1.4 Pindala seiresüsteem Kuni 2023. aastani viiakse läbi klassikalised kohapealsed kontrollid. Pinnaseire süsteem ( Area Monitoring System, AMS ) võetakse kasutusele aastast 2023 põhisissetulekutoetuse ( PST ) seireks. Plaanis on järk-järguliselt laiendada sekkumiste ja toetusõiguslikkuse nõudeid, mis hõlmatakse AMSiga. Esimeses etapis hinnatakse pinnaseiresüsteemis baasnäitajaid/omadusi ( phenomena ): maakasustuse muudatuseid põllul, mittehomogeensuse olemasolu ja mittetoetusõiguslike elementide olemasolu. Lisaks hinnatakse PST toetusõigulikkuse tingimusi: kas põllumajandusmaal tegeletakse põllumajandusliku tegevusega. Selleks kasutatakse järgmisi markereid: niitmine, karjatamine, kultuuri tuvastamine 7.3.1.1.6 Toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteem, kui on kohaldatav Kas horisontaalse määruse artiklis 71 sätestatud nõuded on täidetud? : Ei kohaldata 7.3.1.1.7 Loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem artikli 65 lõike 4 punkti c tähenduses [horisontaalse määruse artikli 66 lõike 1 punkt g] Kas Teil on horisontaalse määruse artikli 66 lõike 1 punktis g osutatud loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem? : Jah Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1760/2000 kehtestatud veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteem : Jah nõukogu määruses (EÜ) nr 21/2004 kehtestatud lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem : Jah nõukogu direktiivis 2008/71/EÜ kehtestatud sigade identifitseerimise ja registreerimise süsteem : Jah 7.3.2 IACSiga hõlmamata 7.3.2.1 Lühikirjeldus IACSiga hõlmamata sekkumiste karistussüsteemist, mis vastab tõhususe, proportsionaalsuse ja hoiatavuse põhimõtetele IACSiga hõlmamata EAGF ÜPP strateegiakava rakendamisel kohaldatakse Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks halduskaristusi. Halduskaristuste kohaldamisel võetakse olenevalt tuvastatud rikkumisest või nõudele mittevastavusest arvesse tuvastatud rikkumise või nõudele mittevastavuse raskust, ulatust, püsivust, kordu vust ja tahtlikkust. Kõigi EAGF - i st toetatavate mitte IACS-sekkumiste puhul otsustab halduskaristuste kohaldamise PRIA. Halduskaristusi ei kohaldata juhul, kui rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud/erandlikud asjaolud, PRIA või mõne muu asutuse viga või kui toetusesaaja suudab rahuldaval viisil tõendada, et ta ei ole süüdi kohustustega seotud mittevastavuses või kui PRIA on jõudnud muul viisil veendumuseni, et toetusesaaja ei ole süüdi. Nõuetele mittevastavuse raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust käsitlevad reeglid töötatakse iga sekkumise puhul välja koostöös korraldusasutuse ja PRIA vahel ning sätestatakse vastava sekkumise rakendusmääruses või teistes dokumentides. IACSiga hõlmamata EAFRD ÜPP strateegiakava rakendamisel kohaldatakse Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks halduskaristusi. Halduskaristuste kohaldamisel võetakse olenevalt tuvastatud rikkumisest või nõudele mittevastavusest arvesse tuvastatud rikkumise või nõudele mittevastavuse raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Kõigi EAFRD-st toetatavate mitte IACS-sekkumiste puhul otsustab halduskaristuste kohaldamise PRIA, seda ka metsanduse valdkonna sekkumiste puhul (viimasel puhul teavitab pädev riigi sihtasutus PRIA-t halduskarituste kohaldamise aluseks olevatest asjaoludest). Halduskaristusi ei kohaldata juhul, kui rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud/erandlikud asjaolud, PRIA või mõne muu asutuse viga või kui toetusesaaja suudab rahuldaval viisil tõendada, et ta ei ole süüdi kohustustega seotud mittevastavuses või kui PRIA on jõudnud muul viisil veendumuseni, et toetusesaaja ei ole süüdi. Nõuetele mittevastavuse raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust käsitlevad reeglid töötatakse iga sekkumise puhul välja koostöös korraldusasutuse ja PRIA vahel ning sätestatakse vastava sekkumise rakendusmääruses või teistes dokumentides. 7.3.2.2 IACSiga hõlmamata kontrollisüsteemi lühikirjeldus (kontrollimeetodid , ristkontrollid , investeeringute kestus ja seotud järelkontrollid , jms ) IACSiga hõlmamata EAGF Kõigi EAGF - i st toetatavate mitte IACS-sekkumiste raames esitatud toetusetaotlused ja maksetaotlused võtab vastu ning kontrollib nende nõuetele vastavust PRIA, samuti kontrollib PRIA toetuse saamise nõuete täitmist ning teostab investe erimistegevuste järelkontrolle. Kõigi toetus e- ja maksetaotluste osas viib PRIA läbi halduskontrollid, mida täiendatakse kohapealsete kontrollidega. Kõigi investeeringute sekkumisliigina rakendatavate sekkumiste raames soetatud või valminud investeeringuobjektide sihipärase kasutamise tingimused nähakse ette siseriiklikus õiguses. IACSiga hõlmamata EAFRD Kõigi EAFRD-st toetatavate mitte IACS-sekkumiste (v.a rahastamisvahendi kaudu rakendatavad sekkumised ja metsanduse valdkonna sekkumised) raames esitatud toetusetaotlused ja maksetaotlused võtab vastu ning kontrollib nende nõuetele vastavust PRIA, samuti kontrollib PRIA toetuse saamise nõuete täitmist ning teostab investeerimistegevuste järelkontrolle. Metsanduse valdkonna sekkumiste puhul teostab kõnealuseid ülesandeid riigi sihtasutus, kellel on küllaldane metsanduse valdkonna toetuste taotluste menetlemise kogemus. Kõigi toetuse- ja maksetaotluste osas viivad PRIA ja riigi sihtasutus läbi halduskontrollid, mida täiendatakse kohapealsete kontrollidega. Kõigi investeeringute sekkumisliigina rakendatavate sekkumiste raames soetatud või valminud investeeringuobjektide sihipärase kasutamise tingimused nähakse ette siseriiklikus õiguses. Rahastamisvahendi osas rakendab rahastamisvahendi rakendaja tulemusliku ja tõhusa sisekontr olli- või riskijuhtimissüsteemi ning tagab, et rahastamisvahendi krediidi ja riski hajutamisega seotud otsuseid tehakse läbipaistvalt ja kooskõlas asjaomaste turutavadega, erapooletult ja sõltumatult. R ahastamisvahendiga seotud maksetaotlusi menetleb PRIA, kes annab maksetaotluse v ormistamiseks vajalikud juhised. Rakendaja esitab PRIA-le maksetaotlused , mille osas PRIA kontrollib rahastamisvahendi rakendamist ja selle kooskõla kohalduvate ühissätete määruse tingimustega ja muude asjaomaste Euroopa Liidu või siseriiklike õiguse sätetega ning teeb maksetaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Rahastamisvahendi rakendaja teeb topeltfinantseerimise vältimiseks koostööd PRIA ja teiste makseagentuuridega ning tagab rahastamisvahendist antud finantstoodete eesmärgipärase kasutamise. 7.3.2.3 Hankelepingute sõlmimise kord Kirjeldage lühidalt, kuidas järgitakse hankelepingute sõlmimise korda. Eestis on kehtestatud üksikasjalikud, riigihangete seadusest tulenevad riigihangete korraldamisereeglid kõigile hankijatele. Kuna olemasolevad, kõigile hankijatele suunatud reeglid on väga põhjalikud, tuleb ÜPP strateegiakava rakendamisel kehtestada vajadusel lisareegleid, mis nähakse ette vastava sekkumise rakendusmääruses või mõnes muus sekkumise rakendamise aluseks olevas dokumendis, üksnes vähesel määral ning ainult osas, mida üldised reeglid ei kata või mis vajavad täpsustamist tulenevalt spetsiifilisest kontekstist. Riigihangete reeglite täitmist kontrollib PRIA. 7.4 Tingimuslikkus 7.4.1 Tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteem 7.4.1.1 Tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteemi kirjeldus Kontrollisüsteem sõltub, kui suures ulatuses komisjoni delegeeritud või rakendusaktid antud valdkonda edaspidi reguleerivad. Peamine kontrolliliik tingimuslikkuse nõuete kontrolliks on kohapealsed kontrollid, mida vastavalt oma pädevusele teostavad PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet. Võimalusel kohaldatakse pinnaseiresüsteemi tingimuslikkuse nõuete kontrolliks. Administratiivseid kontrolle tehakse laiendatud hulgale taotlejatele põllumajandusloomade registri teavituste õigeaegsuse kontrollimiseks. 7.4.1.2 Kontrollide liigid KMN / HPK Kontrollide liigid GAEC01 - Püsirohumaa säilitamine, võttes aluseks püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarvu riiklikul, piirkondlikul, allpiirkondlikul, põllumajanduslike majapidamiste rühma ja põllumajandusliku majapidamise tasandil 2018. võrdlusaastaga võrreldes. Suurim vähenemine võrdlusaastaga võrreldes on 5 %. Pindala seiresüsteem, Halduskontrollid GAEC02 - Märg- ja turbaalade kaitse Pindala seiresüsteem, Halduskontrollid GAEC03 - Koristusjäätmete põletuskeeld, välja arvatud taimetervise eesmärkidel Kohapealne kontroll GAEC04 - Vooluveekogude äärde puhverribade rajamine Kohapealne kontroll GAEC05 - Mullaharimistavad, mis vähendavad mulla degradeerumise ja -erosiooni riski, sealhulgas nõlva kaldenurga arvestamine Kohapealne kontroll GAEC06 - Minimaalne taimkate, et vältida katmata mulda kõige kriitilisematel perioodidel Kohapealne kontroll GAEC07 - Külvikord põllumaal, välja arvatud vees kasvavate põllukultuuride puhul Pindala seiresüsteem, Halduskontrollid GAEC08 - Tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide all asuva põllumajandusmaa minimaalne osakaal. Vähemalt 4 % põllumaast põllumajandusettevõtete tasandil on tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide, sealhulgas kesa all. Kui põllumajandustootja kohustub tõhustatud ökokava alusel panema vähemalt 7 % oma põllumaast tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide, sealhulgas kesa alla kooskõlas artikli 28 lõikega 5a, on käesoleva HPK standardi täitmisega seotud osa suurus piiratud 3 %ga. Vähemalt 7 % põllumaast põllumajandusettevõtte tasandil, kui see hõlmab ka püüdekultuure või lämmastikku siduvaid kultuure, haritakse taimekaitsevahendeid kasutamata, sellest 3 % on kesa või tootmisega mitteseotud objektide all. Liikmesriigid peaksid kasutama püüdekultuuride puhul kaalutegurit 0,3. Maastikuelementide säilitamine. Keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Meetmed invasiivsete taimeliikide vältimiseks (lisavõimalus) Kohapealne kontroll, Pindala seiresüsteem, Halduskontrollid GAEC09 - Keskkonnatundlike püsirohumaadena kindlaks määratud püsirohumaade ümberkujundamise või kündmise keeld Natura 2000 aladel Pindala seiresüsteem, Kohapealne kontroll SMR01 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1): artikli 11 lõike 3 punkt e ning punkt h, mis on seotud fosfaatide hajureostusallikate kontrollimise suhtes kohaldatavate kohustuslike nõuetega Kohapealne kontroll, Halduskontrollid SMR02 - Nõukogu 12. detsembri 1991. a asta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1): artiklid 4 ja 5 Kohapealne kontroll, Halduskontrollid SMR03 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7): artikli 3 lõige 1, artikli 3 lõike 2 punkt b, artikli 4 lõiked 1, 2 ja 4 Kohapealne kontroll, Halduskontrollid SMR04 - Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7): artikli 6 lõiked 1 ja 2 Kohapealne kontroll, Halduskontrollid SMR05 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnorm ide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1): artiklid 14 ja 15, artikli 17 lõige 1 ning artiklid 18, 19 ja 20 Kohapealne kontroll SMR06 - Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 9 6/22/EÜ, mis käsitleb teatavate hormonaalse või t ürostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 81/602/EMÜ, 88/146/EMÜ ja 88/299/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 3): arti kli 3 punktid a, b, d ja e ning artiklid 4, 5 ja 7 Kohapealne kontroll SMR07 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 3 09, 24.11.2009, lk 1): artikli 55 esimene ja teine lause Kohapealne kontroll, Halduskontrollid SMR08 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71): artikl i 5 lõige 2 ja artikli 8 lõiked 1–5; a rtikkel 12 seoses piirangutega, mida kohaldatakse pestitsiidide kasutamise suhtes direktiivi 2000/60/EÜ ja Natura 2000 võrgustikku käsitlevate õigusaktide põhjal kindlaks määratletud kaitsealadel; a rtikli 13 lõiked 1 ja 3, milles käsitletakse pestitsiidide käitlemist ja ladustamist ning pestitsiidijääkide töötlemist. Kohapealne kontroll, Halduskontrollid SMR09 - Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/119/EÜ, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded (ELT L 10, 15.1.2009, lk 7) : artiklid 3 ja 4 Kohapealne kontroll SMR10 - Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/120/EÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded (ELT L 47, 18.2.2009, lk 5): artiklid 3 ja 4 Kohapealne kontroll SMR11 - Nõukogu 20. juuli 1998. aasta d irektiiv 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaits et (EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23): artikkel 4 Kohapealne kontroll 7.4.2 Tingimuslikkusega seotud karistussüsteem 7.4.2.1 Tingimuslikkusega seotud karistussüsteemi kirjeldus Karistussüsteem sõltub, kui suures ulatuses Euroopa Komisjoni delegeeritud või rakendusaktid antud valdkonda edaspidi reguleerivad. Kohapealses kontrollis hinnatakse rikkumise raskust, ulatust ja püsivust ning karistuste määramisel arvestatakse korduvuse ja tahtlikkusega. Administratiivsete karistuste arvestamine toimub valdkonnaüleselt. Karistussüsteem muudetakse lihtsamaks ja arusaadavamaks nii taotlejale kui PRIA-le. Karistuste täpsemad alused kehtestatakse riigisisese õigusega. 7.4.2.2 Korduvuse põhimõtte määratlemine ja kohaldamine ( arvestamine ja ajavahemik ): Korduv rikkumine - sama nõude või standardi mittevastavus, mis ilmneb üks kord kolme järjestikuse kalendriaasta jooksul, tingimusel et toetusesaajat on eelmisest mittevastavusest teavitatud ja tal on olnud võimalus võtta vajalikud meetmed edasise rikkumise vältimiseks. 7.4.2.3 Tahtlikkuse põhimõtte määratlemine ja kohaldamine Tahtlik rikkumine - taotleja poolt teadlik nõude või standardi eiramine, millel on äärmuslikud või püsivad tagajärjed ning taotleja ei ole võtnud kasutusele vajalikke meetmeid rikkumise mõju ja tagajärgede vähendamiseks. Mittetahtlik rikkumine - nõude või standardi tahtmatu järgimata jätmine, mis on tingitud taotleja hooletust tegevusest või tegematajätmisest ja mida taotleja oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral saanud ära hoida. 7.4.3 M ärge väikeste põllumajandusettevõtjate suhtes lihtsustatud kontrollisüsteemi kohaldamise kohta Ei kohaldu 7.4.4 Tingimuslikkuse praktikate ja kohustuslike majandamisnõuete kontrollimise eest vastutavad pädevad kontrolliasutused KMN / HPK Makseasutuse nimi Kontrolliasutuse nimi Kontrolli eest vastutava isiku nimi Aadress E-posti aadress GAEC01 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Jaan Kallas Tähe 4, Tartu 51010, Eesti [email protected] GAEC02 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Jaan Kallas Tähe 4, Tartu 51010, Eesti [email protected] GAEC03 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Jaan Kallas Tähe 4, Tartu 51010, Eesti [email protected] GAEC04 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Keskkonnaamet Jaan Kallas Tähe 4, Tartu 51010, Eesti [email protected] GAEC05 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Jaan Kallas Tähe 4, Tartu 51010, Eesti [email protected] GAEC06 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Jaan Kallas Tähe 4, Tartu 51010, Eesti [email protected] GAEC07 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Jaan Kallas Tähe 4, Tartu 51010, Eesti [email protected] GAEC08 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Jaan Kallas Tähe 4, Tartu 51010, Eesti [email protected] GAEC09 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Jaan Kallas Tähe 4, Tartu 51010, Eesti [email protected] SMR01 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Keskkonnaamet Jaan Kallas Tähe 4, Tartu 51010, Eesti [email protected] SMR02 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Keskkonnaamet Jaan Kallas Tähe 4, Tartu 51010, Eesti [email protected] SMR03 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Keskkonnaamet Jaan Kallas Tähe 4, Tartu 51010, Eesti [email protected] SMR04 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Keskkonnaamet Jaan Kallas Tähe 4, Tartu 51010, Eesti [email protected] SMR05 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Põllumajandus- ja Toiduamet Jaan Kallas Tähe 4, Tartu 51010, Eesti [email protected] SMR06 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Põllumajandus- ja Toiduamet Jaan Kallas Tähe 4, Tartu 51010, Eesti [email protected] SMR07 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Põllumajandus- ja Toiduamet Jaan Kallas Tähe 4, Tartu 51010, Eesti [email protected] SMR08 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Põllumajandus- ja Toiduamet Jaan Kallas Tähe 4, Tartu 51010, Eesti [email protected] SMR09 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Põllumajandus- ja Toiduamet Jaan Kallas Tähe 4, Tartu 51010, Eesti [email protected] SMR10 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Põllumajandus- ja Toiduamet Jaan Kallas Tähe 4, Tartu 51010, Eesti [email protected] SMR11 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Põllumajandus- ja Toiduamet Jaan Kallas Tähe 4, Tartu 51010, Eesti [email protected] 7.5 Sotsiaalne tingimuslikkus 7.5.1 Sotsiaalse tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteemi kirjeldus Arvestades sotsiaalse tingimuslikkus e uudsust ning süsteemi riiklikul tasandil loomise keerukust, plaanib Eesti rakendada s otsiaalset tingimuslikkust hilj emalt 1. jaanuarist 2025. 7.5.2 Sotsiaalse tingimuslikkusega seotud karistussüsteemi kirjeldus Kirjeldus lisatakse pärast sotsiaalse tingimuslikkuse süsteemi väljatöötamist. 8 Moderniseerimine: Põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteem ning digitaliseerimine 8.1 Põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteem 8.1 Parandatud põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemi üldine kavandatud korraldus Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas (PõKa) on valdkonna sihina määratletud eesmärkide saavutamist toetava teadmiste loome ja teadmussiirde kujundamine. Samast eesmärgist juhindutakse ka AKIS (ingl. k. Agricultural Knowledge and Innovation System) terviklikul põllumajanduse teadmiste ja innovatsioonisüsteemil ehk nn AKIS-kontseptsioonil põhinevate ÜPP sekkumiste väljatöötamisel. Sektori kaasajastamisel on kesksel kohal sidusalt toimiv teaduse ja innovatsiooni ning teadmussiirde süsteem ning uute tehnoloogiate (sh digitehnoloogiate) edendamine ja rakendamine , võttes sealjuures arvesse nii SWOTis välja toodud tugevusi ka kasutades ära võimalusi Need komponendid moodustavad baasi, millel saab tugineda nii maamajanduse atraktiivsus kui konkurentsivõime, positiivse kuvandi levik ning ühiskonna parem arusaamine nüüdisaegse tootmise olemusest. Seni on Eesti AKISel olnud pigem fragmenteeritud süsteemi ku vand (nt PRO AKISe uuring (2014) ( https://i2connect-h2020.eu/resources/akis-country-reports )). Ehkki vi idatud uuring käsitles MAK 2007– 2013 programmiperioodi ning MAK 2014– 2020 perioodil on astutud olulisi samme suurema integreerituse suunas (nt toetatava nõuandeteenuse üleriigiline koordineerimine jne), on siiski veel arenguruumi. Teatud mõttes on killustatust soodustanud senine toetusmeetmete struktuur, kus toetatavad (alam)tegevused on suunatud kitsalt piiritletud sihtrühmadele. Nii on olnud eraldi toetusmeetmed nõuandeteenusteks, teadmussiirdeks, innovatsioonikoostööks, ent vähe on olnud võimalusi näiteks nõustajatele ja teadlastele ühiste koolitusseminaride pakkumiseks või muul moel omavahelise koostöö ja kontaktide tugevdamiseks või ka näiteks toetatud nõuannet pakkuvate nõustajate ja vaba turu tingimustes nõuandeteenust pakkujate koostöö ja infovahetuse edendamiseks ning kokkuvõttes seeläbi sidususe suurendamiseks. Seetõttu on uue perioodi üheks suunaks ühise infovälja tugevdamine erinevate AKIS osapoolte vahel, erinevaid osapooli kaasavate ühiste tegevuste võimaldamine ning tõhusam, tervikvaatest lähtuv AKIS tegevuste kavandamine ja ühtsesse e-teabesalve asjakohase informatsiooni ning e-võimaluste koondamine (vt sekkumine “Teadmussiirde ja nõuandeteenuse arendamise toetus”, mille üldine eesmärk on sidusalt toimiva AKISe põhimõtete rakendamine toetatavate tegevuste elluviimisel). Põllumajandustoodangu konkurentsivõime suurendamisel, toiduga kindlustatuse tagamisel ja digiüleminekul on oluline osa teadus- ja arendustegevustel ning teadmussiirdel (sh nõuanne). Eesti ettevõtetes kasutatakse üha enam nüüdisaegseid seadmeid ja tehnoloogiaid ning ollakse aktiivsed olemasolevate innovatsiooni- ja teadmussiirde meetmete kasutajad, kuid ettevõtete enda investeerimisvõime teadus- ja arendustegevusse on piiratud. Võib öelda, et Eestis on uuenduslikkusele soodne taustsüsteem , nagu ka SWOTis välja toodud head võimalused on põllumajandus-, toidu- ja kalandusvaldkonnas nii kutse- kui ka kõrghariduse omandamiseks, olemas on üle-eestiliselt põllumajandusvaldkonnas nõustamisteenuste osutamist korraldav üksus, riiklikult toetatakse teadus- ja arendustegevust, teadmussiiret ning innovatsiooni. Põllumajandus- ja toiduvaldkonnaga tegeleb Eestis mitu teadus- ja arendusasutust, mis loob soodsa pinnase innovatsiooniks ja sektori nüüdisajastamiseks. Koostöö ja kommunikatsioon on teaduse ja innovatsiooni ning teadmussiirde korraldamisel kesksel kohal. Innovatsioonivõrgustiku aktiivne tegevus parimate praktikate ning innovatsioonikoostöö meetmete tulemuste levitamisel aitab kaasa koostöövõimaluste paremale teadvustamisele Eesti AKISe moodustavate osapoolte vahel. MAK 2014– 2020 raames on olnud kättesaadavad meetmed innovatsioonikoostöö (innovatsiooniklastrid; uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine, sh Euroopa Innovatsioonipartnerlus), teadmussiirde ja teavituse (sh maakondlikud ja üleriigilised teadmussiirde tegevused ning teadmussiirde pikaajalised programmid) ning nõuandeteenuse toetamiseks. Samas on puudunud teadmussiirde ning nõuande temaatikat ühendav üksus - ka MAK toetusmeetmetena rakendusid nõuande toetamis eks (meede 2 ) ning teadmussii rde ja teavituse toetamiseks (meede 1 ) eraldiseisvad meetmed. Innovatsioonikoostöö meetmete raames on toetatud mitmete uudsete lahenduste väljatöötamist ning erinevate uute toodete arendamist, mis aitavad kasvatada toodangu lisandväärtust ning edendada ressursitõhusat tootmist, ent nõustajate osalemine projektide elluviimisel või algatamisel on olnud pigem tagasihoidlik. Sellest tulenevalt on ÜPP strateegiakava kujundamisel lähtutud vajadusest tihendada seoseid erinevate sekkumiste vahel, iseäranis erinevate innovatsiooni-, teadmussiirde- ning nõuandetegevuste vahel (nt on tulevikus abikõlbulik nõustaja kaasamine innovatsiooniprojekti; universaalne osak nõuandeteenuse kasutamiseks/koolitusel osalemiseks/eksperdiga konsulteerimiseks; koolitused, kuhu on osalejatena kaasatud erinevad AKIS osapooled jne). Horisont 2020 raames rahastatud projekti „ i2Connect: Interactive Innovation “ ( https://430a.uni-hohenheim.de/fileadmin/einrichtungen/430a/PRO_AKIS/Country_Reports/Country_Report_Estonia_11_07_14.pdf ) visandati Eesti AKISe osapooled, kes on omavahel otsesemalt või kaudsemalt seotud (vt allolev joonis). ÜPP strateegiakava mõttes on kesksemad AKIS osapooled põllu- ja maamajandusettevõtjad (sh metsandussektor ja toidukäitlejad) ning nende esindusorganisatsioonid, nõustajad (nii toetatava kui mittetoetatava nõuandeteenuse pakkujad), teadus- ja arendusasutused ning erineva tasandi haridusasutused (ülikoolid, kutsekoolid) ja muud täiskasvanute täienduskoolitustega tegelevad isikud, asutused ning organisatsioonid. Nagu nähtub jooniselt, võib Eesti nõuande- ja teadmussiirde valdkonda pidada suhteliselt killustunuks, osapooli on mitmesuguseid ning nende vahel toimivad seosed on varieeruva tugevusega, mistõttu eeldab terviklikuma AKIS-süsteemi poole liikumine tihedamat koostööd ja tegevuste süsteemsemat koordineeritust. Sellel eesmärgil on kavas luua nn AKIS arenduskeskus, mis hõlmaks nii nõuande- kui ka teadmussiirde valdkonna tegevusi (vt detailsem abikõlblike tegevuste ja kavandatavate teenuste ülevaade sekkumise 0.1 kirjelduses), aitab kaasa AKIS struktuuri süsteemsele arengule ja jätkusuutlikkusele ning suurendab koostööd erinevate AKIS osapooltega , nt ÜPP võrgustik, nii Eestis kui välismaal. Tähelepanu vajab nõustajatele erinevate koolitusvõimaluste pakkumine ning nõustajate järelkasvu tagamine, sh uute nõustajate värbamine ja nende väljaõpe ning nõustamistegevuse analüüs. AKIS koordineeriva üksuse (AKIS coordination body) funktsiooni korraldusasutuses täidab Maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakond. Igapäevane teadmussiirde- ja nõuandetegevuste korraldamine ja valdkonna tulevikuvajaduste kaardistamine on aga AKIS keskuse ülesanne, võttes arvesse korraldusasutuse strateegilisi suuniseid. 8.2 Kirjeldus selle kohta, kuidas toimib nõustamisteenuste, teadusuuringute ja ÜPP võrgustike koostöö põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemi raames (artikli 114 punkti a alapunkt ii) Üks uue perioodi keskseid eesmärke on suurendada sidusust AKISe erinevate osapoolte vahel ja tagada teadmussiirde ja nõuande tegevuste parem koordineeritus. Eesmärgi täitmisel on oluline roll AKIS keskusel, mis aitab erinevad osapooled senisest paremini kokku viia, seda nii teadmussiiret kui nõuannet silmas pidades, ning mis aitab kaasa innovatsioonikoostöö projektide info levitamisele. Nõustajaid on osalenud innovatsioonitegevustes ka seni, ent see on olnud pigem juhuslik ning sellele ei ole pööratud strateegilises mõttes tähelepanu – fookus oli suunatud eeskätt koostöö tugevdamisele teadlastega. Uuel perioodil saab teadlaste kõrval oluliseks ka nõustaja roll innovatsiooniprojektide algatajana projektide ettevalmistamise etapis, osalisena projekti elluviimise vältel ning projektitulemuste levitamisel sektoris peale projektitegevuste lõppu. See võimendab ÜPP võrgustiku alla kuuluva innovatsioonivõrgustiku tegevust, millel on jätkuvalt keskne roll ÜPP võimaluste, korraldatavate tegevuste ning parimate praktikate vahendamisel , seejuures vahendades ning tehes koostööd EL-ülese ÜPP võrgustikuga . Teadlaste koostööd ettevõtjatega on toetatud ka varasematel perioodidel. Uuel programmiperioodil on kavas luua võimalused ka nõustajate koostöösidemete tugevdamiseks teadlastega, olgu see siis innovatsioonikoostöö projektides koos osalemise raames, ühiste koolituste vormis või ka nt töövarjuks käimise võimalusena. Riigi tasandil on võetud eesmärgiks kujundada innovatsiooni toetav tugisüsteem, mis hõlmab tootearendust ja innovatsiooni laiemalt nii era- kui ka riigisektoris. ÜPP raames pakutavad toetusmeetmed innovatsioonitegevuste elluviimiseks peavad vastama nii kogu sektori kui üksikettevõtete vajadustele, kaasates ka rahvusvahelist teadmist. Euroopa innovatsioonipartnerluses osalemine aitab kaasa teadus- ja teadmussiirde koostöö tugevdamisele ja teiste riikide kogemustest õppimisele. Avaliku sektori tugi innovatsioonile peab olema paindlik, lihtne ja tõhus. Välja tuleb arendada terviklik ja paindlik teadmussiirde- ja nõuandesüsteem, mis tagab uusima sõltumatu teadus- ja tehnoloogilise teabe jõudmise tootja ja töötlejani. Nii nõuande, teadmussiirde kui ka innovatsiooni toetamisel on eesmärk pakkuda suuremat paindlikkust võrreldes eelmiste programmiperioodidega. Selleks on kavas rakendada tavapäraste toetusformaatide kõrval ka osakuid, mida on kavas kaks erinevat tüüpi. Innovatsioonikoostöö toetamiseks saab kasutada arendus osakuid ettevõtja koostööks teadus- ja arendusasutusega (võimalus kasutada osakut suurema innovatsioonikoostööprojekti idee eelkatsetamiseks, mõne väiksemamahulise innovaatilise lahenduse loomiseks vms). Teisena on planeeritud kasutusse võtta nn AKIS osak, mille puhul on võimalik vabalt valida, kas seda kasutatakse nõustamisteenuse saamiseks, koolitustel osalemiseks, teaduseksperdi kasutamiseks või kombineerides kõiki neid võimalusi. 8.3 Kõigi põllumajandusnõustajate korralduse kirjeldus vastavalt artikli 15 lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud nõuetele Loodud on põllumajandusvaldkonnas üle-eestiliselt nõustamisteenuste osutamist korraldav üksus, ent toetatakse eelkõige avalikele hüvedele suunatud individuaalnõustamise teenust, mitmed spetsiifilised valdkonnad (nt keskkonnaalane nõuanne) ning mõned sihtgrupid on tagasihoidlikult kaetud. Riigi roll nõustamise juures on eelkõige järelkasvuks soodsa ja stabiilse keskkonna loomine, nõustajate koolitamine ja spetsiifilistel teemadel kompetentse nõuande tagamine. Jätkuvalt on oluline kindlustada valdkondliku, erapooletu ning kvaliteetse nõuandeteenuse kättesaadavus kõikides piirkondades. Nõuandeteenused ja nõustajad moodustavad olulise osa terviklikust põllumajanduse teadmiste ja innovatsioonisüsteemist ehk nn AKIS-kontseptsioonist. Nõuandesüsteemi tuleb kaasata kõik vastavate pädevustega sõltumatut nõuandeteenust pakkuvad osapooled, olenemata sellest, kas pakutav nõuandeteenus on toetatav või mitte (kõigile nõustajatele tagatakse võrdne võimalus saada osa koolitustest jne). Uute nõustajate järelkasvu nappuse tingimustes võib näha ette võimalusi aktiivsest nõuandetegevusest taandunud nõustajate kaasamiseks, näiteks alustavate nõustajate mentorina vms. Ettevõtetele pakuvad nõustamisteenust nii kutselised konsulendid kui ka muud nõustajad, mentorlusteenust mentorid, lisaks kaasatakse oma ala eksperte , tippettevõtjaid jne . Senine nõuandesüsteem ei ole võimalda nud kaasata nõustamisteenuse pakkumisse piisavalt teadlasi jt eksperte. Puudus on keskkonnaalasest nõuandest, aga ka olemasolevate põllumajanduskonsulentide keskkonnakaitse alased teadmised vajavad järjepidevat täiendamist. Samuti ei kata olemasolev nõuandesüsteem loomakasvatuse kõiki aspekte (nt uued täiendavad kohustused loomataudide ennetamisel ja tõrjel). Arenevas põllumajandustegevuses on oluline ka digilahenduste laialdasem rakendamine ja nõustajate sellekohane võimekus. Eelkirjeldatud probleemkohti kajastab PMK teadmussiirde uuring (https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2019-teadmussiire.pdf). Lisaks tuleb nõustamisteenuse sihtgruppi laiendada põllumajandustootmise valdkonnast ka töötlemise valdkonnale, et avardada võimalusi toodagu lisandväärtuse kasvatamiseks, toorme ja jääkide tõhusamaks kasutamiseks ning uute tehnoloogiate juurutamiseks vajamineva teabe saamiseks. Erilist tähelepanu tuleb pöörata alustavatele ja väikeettevõtjatele, seda nii nõuande kui ka muude teadmussiirde tegevuste puhul. Nõuandeteenuse kvaliteedi tagamiseks ja sidusamaks integreerimiseks üldisesse AKIS struktuuri on oluline pakkuda nõuandesüsteemile toetavat ja koordineerivat tugisüsteemi ning pädevate nõustajate olemasolu. Uuel perioodil on kavas pakkuda seda AKIS arenduskeskuse kaudu. 8.4 Artikli 114 punkti a alapunktis ii osutatud innovatsiooni toetamise kirjeldus Ülikoolide, teadus- ja arendusasutuste, tehnoloogia arenduskeskuste ja kompetentsikeskuste eesmärk on tuua kokku teadlaste ekspertteadmised ja ettevõtete vajadused. Innovatsioonioskused vajavad ekspertteadmisi, pidevat täiendamist ja tugisüsteemi. Oluline on teadlaste ja nõustajate kursisolek uusimate tehnoloogiate rakendamisvõimalustega. Eestis puuduvad professionaalsed n-ö innovatsiooninõunikud, kes viiksid kokku teadlased, ettevõtjad, nõustajad jt osapooled. Heal tasemel teadus- ja arendustegevus on aluseks haridusele, rakendusteadusele, uuenduslikkusele ja tootearendusele ning aitab kaasa kõikide osapoolte (sh teadus- ja arendusasutuste, järelevalveasutuste, ettevõtjate ning nõustajate) pädevuste kasvule. Eesti on osa Euroopa ühisest teadusruumist ja valdkonna rahvusvaheline teaduskoostöö on muutunud üha aktiivsemaks, võimaldades ühist tegevuste planeerimist ja kulude jagamist. Teadlased saavad kasutada rahvusvahelise kogemuse omandamiseks mobiilsustoetusi, grante jt meetmeid. Teadus- ja arendustegevused kannavad keskset rolli teadmussiirdes ja innovatsioonis, paraku on teadustulemuste jõudmine praktikasse seni olnud ebapiisav, teisalt ei ole ka teadlased olnud alati kursis ettevõtjate vajadustega, sest kommunikatsioon on olnud puudulik mõlemas suunas. Teatud valdkondades on vajadus teadmiste loome ja teadmiste sektorisse jõudmise järgi eriti akuutne – nt k liima ja põllumajanduse seoste vallas on teadus- ja arendustegevuse tase kõikuv ning pilootprojekte ja teadusuuringuid vähe. Senisest enam on vaja infot kliimamuutuste ja põllumajanduse vastastikuse mõju ning põllumajandusega seotud maastike, elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste toimimise kohta , samuti tõhustada keskkonnasäästlike praktikate rakendamist ja mitmesuguste IT-lahenduste kasutuselevõttu . Toidusektori konkurentsivõime parandamiseks tuleb senisest enam rakendada teadussaavutusi, leida uuenduslikke ringmajanduslikke lahendusi, suurendada koostöö abil ressursitõhusust ja leida turge väiksema mahuga nišitoodetele. Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. Kasvab nõustajate roll innovatsioonikoostöö projektide algatamisel ja läbiviimisel ning innovatsiooniprojektide tulemuste levitamisel, st nõuande funktsioon innovatsiooni tugiteenusena muutub järjest olulisemaks, samuti nõustajate suurem kaasamine muudesse teadmussiirde tegevustesse nii koolitaja kui osaleja rollis. Kuigi põllumajandustootjad osalevad teadmussiirde tegevustes, ei ole teadustulemuste jõudmine praktikasse piisav. Info uuringutulemuste , sealhulgas ka näiteks rahvusvahelises teaduskoostöös Horisont Euroopa projektide tulemuste , tehnoloogiliste uuenduste ja digilahenduste võimaluste kasutamise kohta ei jõua kõigi vajalike sihtrühmadeni , olgugi, et neid levitatakse mitmesuguste teadmussiirde tegevuste kaudu . PMK teadmussiirde uuringust selgus, et kõik tootjad ei oskagi näha vajadust teadlastega koostöö järele. Teadmussiirde sihtgruppi tuleb uuel perioodil laiendada kuni lõpptarbijani. Sidusama AKISe suunas liikumisel on üheks võimaluseks korraldada koolitus- ja teavitustegevusi n-ö sektoriüleselt, kus ühise sihtrühmana on kaasatud põllumajandusettevõtjad, teadlased, nõustajad, tarbijad jne. Inimeste teabevajadust ja selle pidevat kasvu näitab ka see, et 2020. a seirearuande (https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/mak-2014/mak-2014-seirearuanne-2020-lisa-3.pdf) järgi oli teadmussiirde meetmete raames täienduskoolitustel osalenud 6814 inimest, mis on ligi poole rohkem, kui on programmperioodi planeeritud sihttase ning see number kasvab jätkuvalt. Täienduskoolitustele lisanduvad veel muudel teadmussiirde tegevustel (konverentsid, infopäevad jne) osalenud isikud. Sarnaselt praeguse perioodi teadmussiirde pikaajalistele programmidele, jätkatakse uuel perioodil veelgi koordineeritumalt sihtrühma teadlikkuse kasvu tõstmisega erinevate valdkondade olulisemates küsimustes, näiteks loomade tervist ja heaolu mõjutavad aspektid loomakasvatuses, toiduohutuse nõuded toidukäitlemisel jne. Nõuande teenustes rakendatakse senisest rohkem ilma konsulendi kutsetunnistuseta, ent oma valdkonda tipptasemel tundvaid nõustajaid ja teisi eksperte, kelle aitab vajadusel nõuande soovijale leida AKIS keskus. Teadmussiirde tegevustes kasvab koostöö teadlaste, praktikute, tippekspertide, koolitajate ja nõustajate vahel, et sektori vajadused ja uute teadmiste rakendusvõimalused oleksid selgemad. Kaasates teadmussiirde tegevustesse teadmiste levitamisega tegelevate asutuste ja erialaorganisatsioonide pädevusi, viiakse lõppkasusaajale parim kodu- ja välismaine teadmine. Kuna Eesti osaleb aktiivselt mitmesugustes Horisont Euroopa tegevustes, siis maaeluvõrgustiku koostöös partnerluste rahastajate kontaktisikutega Maaeluministeeriumis ja Eesti Teadusagentuuris ning projektides osalevate Eesti teadlastega tutvustatakse regulaarselt Horisondi projektide tegevusi ja projektitulemusi. Maaeluvõrgustik annab ka regulaarselt välja innovatsiooni infokirja, mis hõlmab nii mitme osapoolega ( multi actor activities ) projektide info vahendamist ELi EIP AGRI analoogsest infokirjast kui ka Eesti asjakohaseid uudiseid. 8.5 Digitaliseerimisstrateegia (artikli 114 punkt b) Uute tehnoloogiate, sh digilahenduste (nt täppisviljelus, suurandmete kasutamine) potentsiaal on vähe teadvustatud ja see on alakasutatud. Uuenduslike lahenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt eeldavad senisest aktiivsemat koostööd infotehnoloogia arendajate, ettevõtete, teadusasutuste, nõustajate jt asjakohaste sihtrühmade vahel. Osapoolte kompetentsid uute tehnoloogiate, teadustulemuste ja digilahenduste valdkondades vajavad pidevat täiendamist, ent info uuringutulemuste, tehnoloogiliste ja digilahenduste võimaluste kasutamise kohta ei jõua efektiivselt kõigi vajalike sihtrühmadeni. Digitehnoloogia areng annab võimaluse parandada andmete kättesaadavust, arendada väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi, e-põlluraamatut, bilansikalkulaatoreid jmt. Loodusvarade säästvat majandamist toetavad ringmajanduse põhimõtete rakendamine ning uued ärimudelid ressursside paremaks (taas)kasutuseks. Uute tehnoloogiate edendamine ja rakendamine aitab tõsta maamajanduse atraktiivsust, luua positiivset kuvandit ning parandada ühiskonna arusaamist kaasaegse tootmise olemusest. Kasutamaks ka SWOTis defineeritud võimalust, tuleb t eadmussiirdes üha enam võtta kasutusele uudseid digitaalseid lahendusi. Eriti olukorras, kus COV I D-19 tõttu oleme olnud vahepealsel perioodil sunnitud enamus teadmussiirde tegevusi korraldama veebis ning sihtrühmad on huvitatud mugavatest ja toimivatest lahendustest, mis aitavad informatsioonile kiirelt ligi pääseda ja saadud teadmisi kiirelt rakendada (nt suurandmed) . Olemasolevale teabele, sh uuringute tulemustele on kavas luua lihtne ligipääs hästi struktureeritud ja mugava elektroonilise keskkonna kaudu (n-ö teabesalv kui ühe ukse lahendus vajaliku teabeni jõudmisel), mille väljatöötamiseks on esimesi samme astutud juba praegusel programmiperioodil. Vajadust teabesalve järele kinnitavad ka PMK teadmussiirde uuringu tulemused (https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2019-teadmussiire.pdf). Teabesalve olemasolu ja selle igakülgne arendamine, sh kajastatava info pidev ajakohastamine tagab põllu- ja maamajandusliku erialateabe mugava kättesaadavuse kõigile AKIS-süsteemi osapooltele. Kasutusmugavuse tagamiseks koondatakse teabesalve erinevatele sihtrühmadele korraldatavate teadmussiirde tegevuste info, õppematerjalid, innovatsioonikoostöö projektide videod, nõustajate andmebaasid jmt ning pakkuda võimalikult personaliseeritud teenuseid (nt e-õpe) . Sündmuste kalender aitab kaasa teadmussiirde tegevuste paremale planeerimisele ning koordineerimisele. Edastatava info ajakohasuse seisukohalt on oluline tagada pidev uute teadmiste loomine, võttes arvesse põllumajandustootjate ja -töötlejate tagasisidet uuringu- ja infovajaduste kohta. Lisaks ÜPP raames digipööret soodustavatele tegevustele aitavad põllumajanduse digipöördele kaasa ka näiteks riiklike tugiteenuste loomine ja suurandmete süsteemi arendamine, nt e-põlluraamat, jm planeerimistööriistad, mille väljatöötamisega on juba alustatud MAK raames. Eesti osaleb Horisont 2020 teaduskoostöövõrgustiku s ERA-Net ICT-AGRI-FOOD, mille eesmärk on toetada teadusuuringuid, mis keskenduvad IKT-lahendustele põllumajanduses ja toidutootmises, muutmaks seda majandusharu tõhusamaks, kestlikumaks, läbipaistvamaks ja õiglasemaks . Samuti osaleme mitmes Horisont Euroopa klaster 6 partnerluses, sh Agriculture of Data initsiatiivis, mis on otseselt suunatud digipöörde toetamisele EL i riikide põllumajandustootmises. Koostöös maaeluvõrgustikuga on saanud tavaks korralda infoüritusi, kus rahvusvahelistes Horisondi projektides (nt ERA-Netid jne) osalenud Eesti teadlased tutvustavad ametnikele, põllumajandusnõustajatele ja sektorile projektides tehtut ning saadud tulemusi. Eestis tervikuna suunab digiteemalisi arenguid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud riiklik digistrateegia. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” heakskiitmine ja volituse andmine” eelnõu seletuskirja lisa 2 – strateegiakava I lisa eelhindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) protsessi ja ettepanekutega arvestamise kohta I lisa – ülevaade strateegiakava eelhindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) protsessi ja ettepanekutega arvestamise kohta Eesti ÜPP strateegiakava eelhindamine Eesti ÜPP strateegiakava eelhindamise teostas Eesti Maaülikool aastatel 2020-2021. Eelhindamine algas jaanuaris 2020 ettevalmistava etapiga, kus eelhindaja koostas lõpliku metoodika dokumendi ja see kooskõlastati Maaeluminis t eeriumiga. Edasine eelhindamine jagunes neljaks etapiks, kus esimeses etapis andis eelhindaja hinna n gu SWOT analüüsi ja sekkumisstrateegia kohta, II etapis sekkumislehtede kohta , II etapis sihtväärtuste ja rah astamiskava kohta ning IV etapis juhtimis- ja koordineerimissüsteemide kirjelduse, ÜPP ajakohastamist tagavate elementide kirjelduse ning lihtsustamise ja halduskoormuse väh endamise elementide kohta. Pärast igat etappi esitas eelhindaja hindamisaruande ja selle põhjal täiendas Maaeluministeerium vastavaid ÜPP strateegaiakava osasid. Igas järgnevas hindamisetapis analüüsis eelhindaja ka uuesti tehtud muudatusi eelnevates osades. Hindamise lõpparuande esimene versioon valmis oktoobris 2021 ning seda tutvustati ka ÜPP strateegiakava juhtkomisjonile. Selle põhjal sai Maaeluministeerium veel täiendada ÜPP st r ateegiakava teksti ning täiendatud teksti põhjal koostas eelhindaja hindamise lõpliku aruande. Eelhindamise lõpparuanne on kättesaadav Maaeluministeeriumi kodulehel: https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/upp-strateegiakava-2021-2027/seire-ja-hindamine . Eelhindaja poolt koostatud eelhindamise tulemuste lühikokkuvõte : Maaeluministeeriumi juhtimisel koostatakse Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027 (edaspidi ÜPP strateegiakava). Kava koondab senised esimese samba (otsetoetused ja varasemad programmiti rakendatud turukorraldusmeetmed Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist, edaspidi EAGF) ja teise samba tegevused (nagu maaelu arengu investeeringu- ja arengutoetused Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, edaspidi EAFRD). Koostatava ÜPP strateegiakava aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu , kus on püstitatud kolm üldeesmärki ja nende saavutamiseks on üheksa erieesmärki Neile erieesmärkidele lisandub horisontaalse eesmärgina põllumajanduse ja maapiirkondade elu kaasajastamine, edendades ja jagades teadmisi, toetades innovatsiooni ja digiüleminekut ning ergutades nende kasutuselevõttu. Erieesmärgid saavutab liikmesriik enda valitud sekkumiste kaudu. Tulenevalt ÜPP strateegiakava määruse eelnõu artiklist 125 on eelhindamine ÜPP strateegiakava koostamise kohustuslik osa. Eelhindamise eesmärk on parandada ÜPP strateegiakava väljatöötamise ja rakendamise kvaliteeti, toimivust ning tõhusust sõltumatu hindaja antavate objektiivsete hinnangute ja soovituste põhjal ning seejuures optimeerides eelarveraha jaotamist. ÜPP strateegikavale anti hinnang ette antud kümne hindamisküsimuse kaudu. ÜPP strateegiakava eelhindamise alusmaterjalideks olid „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023‒2027“ (tööversioon seisuga 12.11.2021), ÜPP strateegiakava peatüki 2.3 tulemusindikaatoritele seatud eesmärkide arvestuste alused (tööversioon seisuga 15.11.2021) ja „II lisa – ÜPP strateegiakavaga hõlmatud piirkonna hetkeolukorra SWOT-analüüs“ (tööversioon seisuga 12.11.2021). Täiendava sisendina kasutati eelhindaja läbi korraldatud kahe veebiküsitluse, seitsme fookusgrupi arutelu ja ühe seminari tulemusi. Järgnevalt on esitatud eelhindamise tulemuste kokkuvõte hindamisküsimuste kaupa. 1. Millisel määral panustab ÜPP strateegiakava ÜPP erieesmärkide saavutamisse, võttes arvesse riiklikke ja piirkondlikke vajadusi ning arengupotentsiaali ja kogemusi, mis on saadud ÜPP rakendamisel eelmistel programmiperioodidel? Hindamistulemustest järeldub, et erieesmärkide lõikes erinevad hetkeolukorra SWOT-analüüs, SWOT-tabel, SWOT-analüüsi kokkuvõte, vajaduste esitluse viis ja detailsusaste mõnevõrra ega ole kohati omavahel sidusad. Kõige paremini on seostatud ja võtavad arvesse erieesmärgi vajadusi erieesmärkide 5 ja 9 SWOT-analüüs. Ülejäänud erieesmärkide SWOT-analüüs, vajaduste ja erieesmärgi sidusus vajavad edasiarendamist. Erieesmärkide 2‒8 puhul on ÜPP arengudokumentide koostamisel arvestatud ja viidatud eelmiste programmiperioodide asjakohaste meetmete rakendamiskogemusele. Ülejäänud erieesmärkide SWOT-analüüse lugedes võib järeldada, et ÜPP strateegiakava koostamise käigus on eelmistel perioodidel omandatud kogemusega arvestatud, kuid selged viited sellele puuduvad. Horisontaalse eesmärgi ning erieesmärkide 2, 4 ja 5 alla planeeritud sekkumised peavad silmas riiklikke vajadusi ja arengupotentsiaali ning vastavatele riiklikele arengudokumentidele on ka viidatud. Ülejäänud erieesmärkide SWOT-analüüsis ja vajaduste kirjelduses selliseid seoseid selgelt välja ei ole toodud (st puuduvad viited teistele arengudokumentidele) ning võib üksnes aimata, et seos kõikide asjakohaste arengudokumentidega on olemas. Üldistatult võib öelda, et suurem osa erieesmärkide raames kavandatud sekkumistest panustab erieesmärkide saavutamisse, kuid kõige paremini aitavad sellele kaasa sekkumised, mis on planeeritud horisontaalse eesmärgi ja erieesmärkide 1, 3 ja 8 alla. Kõikidel sekkumistel on positiivne mõju valdavalt regionaalarengule, looduskeskkonnale, kliimale ja majandusele. 2. Millisel määral on ÜPP strateegiakava seesmiselt sidus? Horisontaalse eesmärgi ning erieesmärkide 4‒7 ja 9 SWOT-tabel, SWOT-analüüs ja vajadused on sekkumistes kajastatud. Ülejäänud erieesmärkide puhul vajab dokument edasiarendamist. Horisontaalse eesmärgi ja peaaegu kõikide erieesmärkide raames kavandatud sekkumised on tasakaalus ja täiendavad üksteist erieesmärkide saavutamisel. Erandiks on erieesmärk 7, kuna erieesmärgi nimetus viitab ettevõtluse arendamisele maapiirkonnas kõige laiemas tähenduses, sekkumised aga toetavad vaid noori põllumajandustootjaid. Ühegi erieesmärgi raames kavandatud sekkumiste vahel ei tuvastatud selliseid vastuolusid, mis vähendaksid erieesmärkide saavutamist. ÜPP strateegiakava on võrreldes programmiperioodiga 2014‒2020 keskkonna ja kliima teemades varasemast ambitsioonikam, kui arvestada erieesmärkide 4, 5 ja 6 raames kavandatud sekkumisi. 3. Millisel määral on ÜPP strateegiakava sidus muude asjakohaste meetmetega? Kõikide erieesmärkide puhul tuvastati kooskõla oluliste poliitiliste eesmärkidega ning asjakohaste riiklike ja ELi strateegiatega. Seos ilmneb kõige paremini horisontaalse eesmärgi ja erieesmärkide 2, 4 ja 5 puhul, kuna nende SWOT-analüüsis on suuremal või vähemal määral viidatud eri arengudokumentidele. Perioodil 2014‒2020 ja varasematel perioodidel omandatud välise kogemusega (asjakohaste riiklike uurimistulemustega, raportitega vms) on arvestatud suuremal või vähemal määral kõikide erieesmärkide SWOT-analüüsis, millele on kohati lisatud sellekohased viited, kuid mitte piisavalt. Erandiks on erieesmärk 7, kus kava koostamisel on arvestatud välise kogemusega ja asjakohastele dokumentidele ka viidatud. Erieesmärkide SWOT-analüüsis on mainitud EL -üleseid ja riiklikke arengudokumente ning paaril juhul mainitud ka muid rahastamisfonde, millest rahastatakse ÜPP strateegikavas nimetatud sarnaseid tegevusi. ÜPP strateegikavasse on lisatud alapeatükk 4.5 “Koordinatsioon, demarkatsioon ja täiendavused EAFRD ja teiste maapiirkonda panustavate Liidu vahendite vahel”, kuid alapeatüki sisu lisatakse hiljem, kui on valminud teiste ajakohaste rakenduskavade eelnõud. Seega puudub ÜPP strateegiakavas ülevaade samadele sihtgruppidele, piirkondadele vms suunatud ELi fondide omavahelisest piiritlemisest, täiendamisest, sünergiast ja koordinatsioonist. Erieesmärkide 4, 5 ja 6 puhul on olemas järjepidevus keskkonda ja kliimat puudutavate õigusaktide puhul, sh sisaldab SWOT-analüüs otseseid viiteid keskkonda ja kliimat käsitletavatele õigusaktidele. Peale selle on horisontaalses eesmärgis ning erieesmärkides 2 ja 4‒9 olemas järjepidevus kliima ja keskkonna valdkondades ning viidatud on eelkõige seostele riiklike arengudokumentidega. Ülejäänud erieesmärkides ei ole kliima ja keskkonna temaatika piisavalt järjepidev. ÜPP strateegiakava eelhindaja eeldab, et strateegiakavas pööratakse läbivalt tähelepanu noorte põllumajandustootjate ja riskijuhtimisega seotud problemaatikale. Noorte põllumajandustootjatega seonduvad vajadused on selgelt välja toodud erieesmärkides 7, 8 ja horisontaalses eesmärgis ning on kooskõla põllumajanduse ja kalanduse arengukavaga aastani 2030. Ülejäänud erieesmärkide juures ei ole noorte põllumajandustootjate teemat järjepidevalt käsitletud. Riskijuhtimise teemat on järjepidevalt käsitletud erieesmärgi 1 SWOT-analüüsis ja sekkumistes. Riskijuhtimist käsitletakse järjepidevalt ka horisontaalses eesmärgis, kuid vaid episoodiliselt ülejäänud erieesmärkides. Võimalikke kattuvusi või puudujääke nii ÜPP strateegiakavas kui ka teiste poliitiliste instrumentide vahel ei tuvastatud erieesmärkide 1, 3‒7 ja 9 puhul. Ülejäänud erieesmärkide raames planeeritud sekkumiste puhul esineb suuremal või vähemal määral kattuvusi või puudujääke. 4. Millisel määral on eelarvevahendite eraldamine vastavuses ÜPP strateegiakava erieesmärkidega? Kuna enamikku erieesmärkide sekkumisi on rakendatud ka varasematel programmiperioodidel, võib arvata, et eelarvekava koostades on arvestatud eelmiste perioodide kogemusega ning toetusrahasid kasutatakse ilmselt tõhusalt. Erandiks võivad olla erieesmärkide raames kavandatud sellised sekkumised, mis ei osutunud varasemal programmiperioodil tõhusaks, või need, mida plaanitakse uuel programmiperioodil rakendada esimest korda. ÜPP strateegiakava rahastamiskavas on selgelt välja toodud jaotus otsetoetuste, sektoripõhiste sekkumiste ja maaelu arengu sekkumiste vahel. Samas vaid erieesmärkide 3‒7 sekkumistes on eelarve jaotus eri sektoritele ja piirkondadele selge ning põhjendatud. Erieesmärkide 4‒9 sekkumisteks kavandatud eelarve on vastavuses erieesmärgi kindlaksmääratud vajadustega ning erieesmärkide 1, 3, 5‒7 ja 9 raames kavandatud sekkumistele eraldatud eelarve on piisav, et saavutada seatud eesmärgid. Ülejäänud erieesmärkide sekkumiste eelarvest ei pruugi olla seatud eesmärkide saavutamiseks piisav. 5. Millisel määral oodatavad väljundid panustavad tulemustesse nii, nagu on määratletud seatud sihttasemetes? Suurema osa erieesmärkide sekkumistes, mida rakendati ka eelnevatel programmiperioodidel, on väljund- ja tulemusnäitajate puhul arvesse võetud varasemate programmide ja arengukavade õppetunde ning need on kooskõlas vajadustega. Erieesmärgi 3 sekkumiste puhul, mida rakendati ka programmiperioodil 2014‒2020, on mõõdikute sihttasemed planeeritud pigem optimistliku stsenaariumi alusel. ÜPP strateegiakava sekkumislehtedel on esitletud kohustuslikud väljundnäitajad ja ÜPP strateegiakava alapeatüki 6.1 vahe- ja sihttasemete kavas kohustuslikud tulemusnäitajad koos iga-aastaste ja üldiste sihtnäitajatega. Tervikuna on ÜPP strateegiakavas esitatud sisendid, väljundid ja tulemused omavahel loogilises seoses . Horisontaalsele eesmärgile ja kõikidele erieesmärkidele on määratud üks või rohkem tulemusmõõdikut, millele on seatud realistlikud sihttasemed. ÜPP strateegiakavas esitatud vajadused, eelarve, väljundid ja tulemused on omavahel seoses, kuid seosed on lünklikud või segadust tekitavad. Põhjus on selles, et (1) kohustuslikud mõõdikud ei ole tulemuste tõlgendamiseks ja hinnangute andmiseks piisavad, (2) tulemusmõõdiku saavutamisele võib kaasa aidata mitu sekkumist ja mõõdiku sisu tõlgendamisel ei piisa vaid ÜPP strateegiakava alapeatükis 6.1 esitletud mõõdikute tabelist ning (3) ühe sekkumise tegevused võivad mõjutada mitut tulemusmõõdikut, kuigi eelarve jaotus eri tegevuste vahel ei pruugi alati selge olla. Kuna kohustuslikud mõõdikud on EL-ülesed , ei saa strateegiakavas spetsiifilisi, kohalikke vajadusi arvestavaid mõõdikuid juurde lisada ning probleemi aitab osaliselt lahendada hindamiskava täiendav seire. 6. Millisel määral on tulemusraamistikus seatud sihtväärtused sobilikud? Horisontaalse eesmärgi ning erieesmärkide 1, 2 ja 4‒9 iga-aastaste sihtväärtuste põhjendamisel on suuresti tuginetud eelmise programmiperioodi kogemustele ja need on kooskõlas vajadustega. Erieesmärgi 3 sekkumisi on rakendatud ka eelneval programmiperioodil, kuid iga- aastaste sihtväärtuste seadmisel ei ole sugugi kõigi sekkumiste puhul piisavalt arvestatud kogemustega ning väliste ja sisemiste teguritega. 7. Kas ÜPP strateegiakava juhtimiseks vajalik personal ja haldussuutlikkus on piisav? ÜPP strateegiakava korraldusasutusel, makseasutusel, riiklikul maaeluvõrgustikul ning eelneva programmiperioodi rahastamisvahendi rakendajal ja maapiirkonna ettevõtjatele toetatud nõuande pakkujal on mitme järjestikuse programmperioodi sekkumiste rakendamise kogemus ja võimekus rakendada ka uuel programmiperioodil ÜPP strateegiakava. Samas esineb ka üksikuid takistusi või probleemkohti, mille lahendamine või ületamine võib võtta oodatust rohkem aega. 8. Kuivõrd sobilik on ÜPP strateegiakava seireks ja hindamiseks vajalike andmete kogumise menetlus? Uue programmiperioodi andmete kogumise mudel sarnaneb suurel määral eelneva programmiperioodi mudeliga, kuigi tulemusraamistikus kasutatakse andmeid teistmoodi. Iga-aastane tulemusaruanne on uuel perioodil üldisem. Seega võimaldavad eelnevate programmiperioodide kogemused uuel perioodil seire ja hindamisega hakkama saada suuremate tõrgeteta. Võimekus koguda kohustuslikke (ja ka riiklikke) mõõdikuid ja neid hinnata on ametkonnal kasvanud. 9. Kuivõrd sobilikud on toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks kavandatud meetmed? Makseasutusel on välja arendatud e-taotluste keskkond, kus toetuse taotlused on osaliselt eeltäidetud ning toetuse taotleja saab taotluse esitada veebis. Sellega seoses on lühenenud ja ilmselt lüheneb veelgi toetuste taotluste menetlemise aeg ning väheneb toetuse taotlejate halduskoormus. Lisaks on mõningate sekkumiste juures plaanitud rakendada lihtsustatud kulumeetodeid. 10. Millisel määral on EAFRDs rahastamisvahendi kasutamine põhjendatud? ÜPP strateegiakava sisaldab rahastamisvahendi alapeatükki 4.6. Selles antakse ülevaade rahastamisvahendi eelhindamisest ja märgitakse koos lühikese põhjendusega, miks kasutatakse rahastamisvahendit erieesmärkide 2, 3, 7 ja 8 saavutamiseks, kuid mitte horisontaalse eesmärgi ja ülejäänud erieesmärkide saavutamiseks. Kavas rakendatakse tagatisi ja laenusid kuue sekkumise puhul. ÜPP strateegiakava iga-aastane rahastamiskava eristab tagastamatuid ja tagastatavaid toetusi, välja on toodud rahastamisvahendi peamised tingimused ja seosed väljund- ning tulemusmõõdikutega, kuid mitte kõikide asjakohaste rahastamisvahendit rakendavate sekkumiste puhul. ÜPP strateegiakava eelhindamise soovituste tabel Eelhindamise aruande soovitused Palun tabelisse märkida, kuidas võtame eelhindamise soovitused arvesse või põhjendused, miks soovitusi arvesse ei võeta. Soovitused SWOT-analüüsi ja vajaduste kirjelduse täiendamiseks Soovitatav on toimetada dokumendi „II lisa – ÜPP strateegiakavaga hõlmatud piirkonna hetkeolukorra SWOT-analüüs“ (versioon seisuga 12.11.2021) sisu ja dokumendi „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023‒2027“ (versioon sisuga 12.11.2021) SWOT-tabelit ja SWOT-analüüsi kokkuvõtet selliselt, et erieesmärkide lõikes on igas dokumendis ja dokumendi osas esitlusviis ühtlane (detailsusaste, viitamine, mõistete kasutus vms) ja iga erieesmärgi sees on teemad sidusad. Lisada viited. Ühe ja sama valdkonna kajastamisel arvestada erieesmärgi spetsiifikat või kui spetsiifikat ei ole võimalik välja tuua, siis piisab viitamisest erieesmärgi SWOT-analüüsile, kus on valdkonna analüüsi kajastatud. Oluliselt tuleks parendada SWOT-analüüsis sisemist sidusust (arvestamist ja viitamist eelmiste programmiperioodide kogemusele, st tulemustele ja mõjule). Seeläbi saab paremini põhjendada, miks soovitakse uuel programmiperioodil rakendada samasid, sarnaseid või hoopis teise sisuga (eesmärk, tegevused vms) sekkumisi. Arvestame. Vaatame SWOT analüüsi üle ja täiendame. SWOT tabelites esitatud sulgudes olevad täiendused tuleks eemaldada, kuna valdavalt avab tabelile järgnev analüüsiv tekst tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte piisavalt. Ei arvesta. Peame sulgudes olevaid täiendusi oluliseks täpsustuseks ka SWOT tabelis. ÜPP strateegiakava dokumentides on soovitatav paremini esile tuua sidusus riiklike arengudokumentidega, st lisada viited teistele arengudokumentidele ning selgemini näidata, kuidas iga erieesmärgi alla planeeritud sekkumised adresseerivad riiklikke vajadusi ja arengupotentsiaali nagu SWOT-analüüsis ja vajadustes on välja toodud. Arvestame. Vaatame üle ja täiendame. Soovitused erieesmärkide lõikes Horisontaalne eesmärk: SWOT-analüüsi on soovitatav lisada kvantitatiivset ja kvalitatiivset teavet, mis toetaks esitatud hinnanguid. Kuna kavandatud sekkumisi on rakendatud ka eelnevatel programmiperioodidel, on soovitatav lisada järeldusi sarnaste sekkumiste (koolitus- ja teavitustegevused, nõuanne) tulemuste ja mõju kohta ning esitatud faktide ja hinnangute juurde viited allikale. Üle tuleks vaadata SWOT-tabelis võimalused ja ohud ning veenduda, et need ei peegeldaks sisemist tugevuste ja nõrkuste võimalikke stsenaariume. SWOT-tabelis on võimalustena loetletud ka sisemisi tegureid, mitte ainult väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi, mis metoodiliselt ei ole korrektne. Sektori arengut toetavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) lahendused ja AKIS süsteem tuleb hinnata hetkevaates kas tugevuse või nõrkusena (analüüsist järeldatuna nõrkuste all) ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi tuleb kasutada antud nõrkuste (probleemi) ületamisel. Samuti tuleks SWOT-analüüsis käsitleda põhjuseid, miks teaduse ja innovatsiooni ning teadmussiirde süsteem ( Agricultural Knowledge and Innovation System – AKIS) ei ole Eestis veel terviklik ja sidus ning miks digiüleminek on põllumajanduses seni olnud aeglane. Arvestame soovitusega üldjoontes. Üldistatud hinnangute puhul on täpsele allikale viitamine keeruline. ÜPP strateegiakavas esitatu tugineb paljuski PÕKA koostamise käigus sektori jt seotud osapooltega koos läbiviidud teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni, teadmussiirde ning nõuande ja hariduse valdkonna SWOTi tulemustel, samuti ÜPP strateegiakava ettevalmistamise käigus toimunud aruteludel saadud sisendil. Oleme täiendanud SWOT analüüsi (sh Lisa 2), lisanud viiteid ja täiendavat teavet, samuti viinud sisse korrektiivid SWOT-tabelisse. SWOT analüüsis (Lisas 2) kirjutasime rohkem lahti AKISe killustatuse tausta. Fookusgruppides märgiti, et erieesmärgi strateegiadokumentides kajastatu siiski ei võrdu AKIS mõistega. Soovitatav on AKISe olemus vastavas sekkumislehel või ÜPP strateegiakava alapeatükis 8.1 Tulevane AKIS struktuur ja arenguvajadused selgemalt esitada. Arvestame soovitusega osaliselt. ÜPP strateegiakava raames lähtume ÜPP strateegiakava määruses sätestatud AKISe mõistest. Alapeatükis 8.1 on AKISe peamised osapooled ÜPP sekkumiste kontekstis ning AKISe olulisimad arenguvajadusel välja toodud, ent vaatasime peatüki soovituse kohaselt üle ja lisasime täiendusi. Vajaduste kindlaksmääramise osas tuleks täiendada digitehnoloogiate käsitlust, mis praegu viitab ainult toidu jälgitavusele . Digitehnoloogiate roll on palju laiem, ulatudes taime- ja loomakasvatusest innovatsiooni ja teadmussiirdeni, nii nagu on märgitud ka horisontaalse eesmärgi SWOT-analüüsis. Arvestame. Sõnastust muudetud üldistatumaks (toidu jälgitavus kui üks võimalik näide IKT võimaluste paremaks rakendamiseks). Oleme samal seisukohal, et digitehnoloogiad on olulised kõikvõimalikes valdkondades, lisaks on mitmed digilahendused sektori(te)ülesed, nt ettevõtluse digitaliseerimise tarkvara üldisemad lahendused. Erieesmärk 1: SWOT-tabelis on soovitatav täpsustada mõningaid sõnastusi. Vajaduste analüüsis jääb segaseks, milliste teede kandevõime on ebapiisav ja seisukord halb. Ohtude juures vajab täpsustamist, kas toetustasemete ebavõrdsus otsetoetuste puhul on Eesti sisene erinevate põllumajanduslike tootmistüüpide ja suurusgruppide vahelise toetuste jaotuse probleem või Eesti probleem võrreldes paljude EL liikmesriikidega. Arvestame. SWOT-i analüüsis (põhjalik) lisatud täpsustus. Mõeldud on erateid, mis on juurdepääsuks maatulundusmaale ning põllumajanduslike tootmishoonete juurde. Otsetoetuste toetustasemete ebavõrduses juures on mõeldud EL tasemel erinevusi. Täiendus lisatud. SWOT-analüüsis on soovitatav andmete juurde lisada viited, kasutada uuemaid andmeid ja tuua paremini esile eelmistel programmiperioodidel omandatud kogemus (eelkõige tulemus ja mõju). Vajaduste analüüsis oleks maakasutuse andmete juures asjakohane viidata ka valgukultuuride (kaunviljade) pinnale, kuna valgukultuuridega isevarustatuse suurendamine on ka EL tasandil tõstatatud poliitikaeesmärk. Arvestame ja täiendame SWOT analüüsi ÜPP strateegiakava edasise töö käigus. SWOT analüüsis (põhjalik) on maaparandusetoetust käsitlevad andmed ja viited uuendatud. Hetkeolukorra SWOT-analüüsis ja SWOT-analüüsi kokkuvõttes tuleb täpsustada, mis on maaparandusühistute arvu järsu vähenemise (199-lt 65-ni) peamised põhjused. Arvestame. SWOT analüüsis ja selle kokkuvõttes on täpsustatud maaparandusühistute arvu vähenemise põhjuseid. Esitatud on otsetoetuste kaudsed mõjud ja eelneva perioodi pindalatoetuste taotlejate arvu ja toetatava pinna muutus. Põllumajanduslike majapidamiste arvu puhul tuleks kasutada 2020. aasta põllumajandusloenduse andmeid. Värskemate andmete alusel on mahepõllumajandusega tegelevate majapidamiste arv suurem kui praegu märgitud. Põllumajanduses hõivatute arv on SWOT-analüüsis toodud 2013. aasta seisuga ning see tuleb uuendada, kuna sellest alates toimunud muutused on märkimisväärsed. Näiteks erieesmärgi 7 SWOT-analüüsis on esitatud 2019. aasta andmed. Arvestame osaliselt. Otsetoetuse osas nimetatud kirjeldust ei ole. Täiendame SWOT analüüsi ÜPP strateegiakava edasise töö käigus ja ajakohastame andmeid. Ümberjaotava toetuse puhul tuleks käsitleda selle mõju nii neile rühmadele, keda see mõjutab positiivselt kui neile, kes võrreldes eelmise eelarveperioodiga sissetulekus kaotavad. 2021. aasta oktoobri seisuga kavandatavad sekkumised toovad kaasa kuni 40 ha pindalaga teravilja- ja lihaveisekasvatajate sissetuleku languse. Suurel määral väheneb ka suurimasse suurusgruppi kuuluvate piimatootjate ja teraviljakasvatajate sissetulek. Analüüsist ei selgu, kas selline mõju toetuste jaotusele on ÜPP strateegiakavas taotluslik. Põllumajandustootjate sissetulekute seisukohast oleks oluline märkida, et perioodi 2023‒2027 otsetoetuste tase jääb alla perioodi 2014‒2020 tasemest. Väide, et oht ettevõtete kunstliku osadeks jagamise risk on maandatud, ei ole veenvalt põhjendatud. Tootmisega seotud otsetoetused annavad vastava stiimuli, eriti piimatootmises. Üle tuleks vaadata sihtgrupi ja ühikumäära tõstmisest rääkiv lause, mis ei ole selgelt arusaadav. Arvestame osaliselt täiendatud vastavalt soovitustele. Kunstliku jagamise põhjendus on piisav võrdlemaks kindla karja suurusega seotud toetuste rakendamist kõikide karjade teatud loomade arvu põhiselt toetuse rakendamisega. Ümberjaotava toetuse mõju kirjeldatakse põhjalikumalt sekkumislehes. SWOT-analüüsist selgub, et üle 300-hektarilistes majapidamistes ei katnud kogutoodang kogukulusid 21% ulatuses ning alla 300-hektarilistes majapidamistes oli olukord parem (16% kogukuludest oli kogutoodanguga katmata). Ettevõtjatulu mittepalgalise tööjõu kohta on aga suurem suuremates ettevõtetes. Seega on analüüsis korraga esitatud andmed, mis näitavad nii suuremate kui väiksemate ettevõtete puhul nii paremat kui halvemat majanduslikku olukorda. Väiksemate majapidamiste eelistamine tootmisega seotud otsetoetuste puhul on sotsiaalse õigluse aspektist mõistetav, kuid analüüsis sisalduv vastuolu tuleks sisuliselt avada. Arvestame. Selgituseks on täiendav lause lisatud. Antud näide on 2019. aasta andmete põhjal ja eelnevalt on öeldud, et see on aastati üsna kõikuv. Täpsustamist vajab tootlikkuse käsitlus. Eesti põllumajandustoodangu EL keskmisest madalam väärtus kasutatava põllumajandusmaa suhtes ei tule ainult odavamast toodangust, vaid ka tootmisharude struktuursetest erinevustest, sh paljude riikidega võrreldes väiksemast aiandussektorist ja katmikala pindalast, ekstensiivsemast kariloomakasvatusest ning suhteliselt väiksemast sigade ja põllumajanduslindude arvukusest. Eestile iseloomulikku ekstensiivset põllumajandust nimetab ka erieesmärgi 5 olukorrakirjeldus ning vähenenud loomade tihedust nimetab erieesmärgi 9 olukorrakirjeldus. Aiandussektori osas tuleks üle vaadata toodangu väärtust, kogukulusid ja tootlikkuse kasvu käsitlevad laused, mis on ebaselged. Energiakulude osakaal vahetarbimisest on esitatud kahe erineva väärtusena (8% ja 13%). Arvestame ja täiendame SWOT analüüsi ÜPP strateegiakava edasise töö käigus. Diislikütuse aktsiisitoetus on üks osa põllumajandussektori sissetulekut oluliselt mõjutavatest toetustest, kuid seda ei adresseeri ükski ÜPP strateegiakava sekkumine, mistõttu selle teema käsitlus vajaduste analüüsis ei ole vajalik. Ei arvesta. Vajaduse on oluline välja tuua, kuid sekkumist sellele vajadusele ette ei nähta ja toetatakse riiklike meetmetega. Erieesmärk 2: Soovitatav on üle vaadata SWOT-analüüsi, SWOT-tabeli ja vajaduste sidusus ning vajaduste põhjendamine andmetega. SWOT-analüüs ja vajadused peaksid olema enam fokusseeritud tehnoloogiatele, teadusuuringutele ja digiüleminekule . Investeeringutoetuse puhul on soovitatav on välja tuua eelmistel programmiperioodidel omandatud sisemise sidususe kogemus. Arvestame osaliselt. Investeeringutoetuste puhul eelmise programmiperioodil omandatud kogemust ei saa välja tuua, sest järgmisel programmiperioodil on fookuses n.ö mittetootlikud investeeringud (roheinvesteeringud), millest tulenevalt ei saa tugineda varasemale kogemusele. SWOT-analüüsis on soovitatav kajastada, kuidas Eesti väiksuse, piiratud ostujõu ning vähese kvalifitseeritud tööjõuga seatud erieesmärki saavutada. Analüüsis tuleks tähelepanu pöörata kõikide suurusgruppide põllumajandustootjate sissetulekute probleemile, kuna tootlikkus on vähenenud põllumajandussektoris tervikuna. Ei arvesta. PõKa 2030 raames on kokku lepitud, et kasumlikud (tootlikkuse kasvatamise eesmärgil) tehtud investeeringud peaksid olema rahastatud rahastamisvahendite kaudu. Kuna tagastamatu abiga toetatakse üksnes mittetootlike investeeringuid, siis suurusgrupiti tootlikkust käsitleda ei ole põhjendatud. Koostöö teadusasutuste ja ettevõtjate vahel on hea, kuid SWOT-analüüsis tuleks kajastada, et ettevõtluskoostööd tegevaid teadlasi on selles valdkonnas pigem vähe. Ei arvesta. Teadlaste rolli on käsitletud horisontaalse eesmärgi SWOTis . Analüüsis tuleks välja tuua, kus asub Eesti põllumajandus praegu KHG ja NH3 heitkoguste vähendamise eesmärkide suhtes. Prioriteetsete tegevuste ja investeeringute loetelust, mille kaudu põllumajandussektor eesmärgid saavutada võiks, puudub otsekülvi tehnoloogia kasutamise laiendamine. Toiduainetetööstuse osas ei ole SWOT-analüüsis välja toodud, millised on prioriteetsed tegevused ja investeeringud negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks. Toidutööstuste prioriteetsed tegevused sh. investeeringud sätestatakse sekkumises ja vastavates määrustes. Sekkumislehes on toodud võimalikud näited investeeringutest, mis vähendavad negatiivset keskkonnamõju. Selgemalt tuleks välja tuua Eesti toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava prioriteetsed tegevused. Vajaduste kindlaksmääramise osas tuleks üle tuleks vaadata mõte selle kohta, et toidutööstuste ühisinvesteeringud soodustaks väiketootjate toodangu parema väärindamist ja turustusvõimalusi, sest need ei pruugi olla omavahel seotud. Ministeeriumis on valminud uus Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse visioonidokument „Eesti toit 2022-2025“, mis paneb paika toiduvaldkonna müügiedendustegevuste suunad lähiaastateks nii sise - kui välisturgudel. Dokumendi koostamise protsessi käigus viidi läbi intervjuusid ka eksportivate ettevõtetega ning prioriteetsed tegevused on teksti sisse kirjutatud põllumajandus- ja toidusektori müügivõimekuse tõstmise sekkumise kontekstis. Kõnealuse sekkumise puhul on kavandatud kaks suunda – ühelt poolt toidutööstuste koostöö välisturgudel (nt ühised messikülastused, turundusürituste korraldamised ja turu-uuringud) ning teine suund kohalike turgude ja lühikeste tarneahelate arendamine väiketootjate toodangu väärindamiseks ning turustamisvõimaluste arendamiseks. Mõlema suuna puhul on oluline osapoolte koostöö ning eesmärgiks turujõu suurendamine. Oluliselt tuleks täiendada digitaliseerimise ja bioressursside väärindamise potentsiaali analüüsi erinevatele põllumajandus- ja toidusektori ees seisvate väljakutsetele vastamises. Teemad on kajastatud. Vaatame SWOT analüüsi üle ja täiendame, kus peame vajalikuks. SWOT-tabelis tuleks täpsustada, mille tootmine on mitmekesine. Tugevusena on märgitud ettevõtjate uuendusmeelsus ning nõrkusena, et uuenduslikke lahendusi ei võeta kasutusele piisavalt kiiresti. See vastuolu tuleks üle vaadata ja selle olemus analüüsis selgelt avada. Nõrkuste all on toodud, et suurt keskkonnamõju omavad seadmed ei ole ettevõtjatele taskukohased. Täpsustada tuleks, kas silmas peetakse negatiivset või positiivse keskkonnamõjuga seadmeid. Samuti tuleks täpsustada, kelle tootlikkus on võrreldes EL keskmisega madalam. Nõrkusena nimetatakse keskkonnasäästlike ja innovaatiliste tehnoloogiate suhteliselt vähest investeerimismäära. Kui on olemas andmed investeeringute keskkonnasäästlikkuse ja innovaatilisuse kohta, siis tuleks neile viidata. Nõrkuste loetelus võiks ühendada IT lahendustest vähese teadlikkuse ja digilahenduste potentsiaali mittepiisava kasutamise punktid. SWOT-tabeli võimaluste loetelu tuleb üle vaadata pilguga, kas tegemist on hetkeolukorra või võimaluse kirjeldamisega (nt loetelus võimalus nr 7 ja 10). Ohtude all on nimetatud ekspertteadmiste puudumist ja suutmatust muutustele reageerida. Tuleks täpsustada, millistes teemavaldkondades on teadmised puudulikud ja sellega seoses kohanemisvõime väiksem. Arvestame osaliselt. SWOT tabelit ja analüüsi sõnastust on täpsustatud osades punktides. Ettevõtted on sageli uuendustele avatud, kuid alati ei ole võimalik kõiki uuendusi piisavalt kiiresti kasutusele võtta. Näiteks võib siin olla põhjuseks ebapiisav investeerimisvõimekus, koostöö puudumine või ka muud põhjused. Otsest vastuolu siin ei näe. Erieesmärk 3: SWOT-analüüsis on kasutatud aja- ja asjakohast teavet ning viitamist, kuid kohati on faktide ja hinnangute juurde vaja viiteid juurde lisada. Soovitatav on lisada andmed või hinnangud koos viidetega ühistute madala investeerimisvõimekuse ning eelneva programmiperioodi kogemuse (kvaliteedikavade rakendamise vms) kohta. Arvestame osaliselt. Kvaliteedikavade puhul on lisatud täiendused eelneva programmiperioodi kogemuse kohta. Eelmisel programmiperioodil ei toetatud tunnustatud tootjaorganisatsioone, millest tulenevalt kogemus puudub, millele saaks tugineda. Ühistute madalat investeerimisvõimekus kajastub juba käesoleva programmiperioodi arengukava SWOT analüüsis, lisas on investeerimisvõimekusele viidatud Eesti Maaülikool koostas 2018. aastal uuringu „Ülevaade põllumajandustootjate tulundusühistutest Eestis“ ning PMK poolt 2019. a koostatud „Põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate toetusvajaduste ja võimaliku sekkumisloogikate uuring“ SWOT- is läbivalt on nendele uuringutele viidatud. SWOT-tabelis viidatakse ohuna ühistulise seadusandluse liberaliseerimisele teistes EL liikmesriikides. SWOT-analüüs seda teemat ei käsitle, samuti on ebaselge, milles oht seisneb või kas tegu pole hoopis Eesti nõrkusega ühistulise seadusandluse kaasajastamisel. SWOT-analüüsi on soovitatav täiendada SWOT-tabelis esitletud tugevuste ja nõrkuste(mitmekesine tootmine, esmatootjate poolt lisandväärtuse andmine toodetele, noorte avatus ühistute suhtes jne) analüüsiga ning vaadata üle, et SWOT-tabeli ohud ja võimalused ei kajastaks ühistute arengu erinevaid stsenaariume, mis ei sisaldu SWOT-analüüsis. Põhjalikumalt tuleks analüüsida tegureid, mille tõttu on Eestis ainult üks kvaliteedikava ja ei ole tunnustatud tootjaorganisatsioone. Kvaliteedikavadega liitunud põllumajandustootjate arvu kasvu tugevusena välja tuues tuleks sisulisemalt põhjendada. Arvestame osaliselt. Ühistulise seadusandluse osa on SWOT-tabelist kustutatud. Kvaliteedikavade madala populaarsuse põhjused on välja toodud. Üheks peamiseks põhjuseks on nii tootjate kui ka tarbijate madal teadlikkus ning tänu teadlikkuse tõusule, on kasvanud ka kvaliteedikavadega liitunud põllumajandustootjate arv. Erieesmärk 4: Soovitatav on SWOT-analüüsi ja vajadusi rohkem andmetega põhjendada. SWOT-tabelis nimetatakse tugevusena kaasaegse tehnoloogia kättesaadavust. Tegelik tugevus oleks sellise tehnoloogia kasutamine. Kättesaadavus on pigem võimalus. Nõrkuste all tuleb täpsustada, mille seire ja statistilised andmed on ebapiisavad. Nõrkuste all nimetatud keskkonnainvesteeringute kulukus peaks olema pigem ohtude loetelus. Ohtude all tuleks täpsustada, milles seisneb põllumajandustootmise Eestist välja liikumise oht Eestile. Samuti tuleks täpsustada, millise valdkonna atraktiivsuse ja teadlikkuse ebapiisav suurenemine on ohuks (millele). Arvestame osaliselt ja täiendame SWOT analüüsi. SWOT analüüsi tehes toodi välja, et kaasaegse tehnoloogia olemasolu ja kättesaadavus on tugevuseks, kuid ei toodud tugevusena selle laialdast kasutamist, vaid nõrkusena hoopis toodi välja, et selle kasutuselevõtt nõuab suuri investeeringuid. Tekstis täpsustatud, et EL-i ambitsioonikate kliimaeesmärkidega kaasneb risk, et tootmine liigub riikidesse, kus neid eesmärke koos rangemate meetmetega seatud ei ole ehk süsinikuleke. SWOT-analüüsis kajastatakse piisavalt metsa seisundit, kuid põllumaa oma vähem. Kui erieesmärgi 4 fookuses on mh püsirohumaade säilitamine (need aitavad kasvatata mulla Corg varu), tuleks luua seosed nende erieesmärkidega, mis aitavad säilitada loomakasvatust ja soodustavad loomade karjatamist. Viimasel seitsmel aastal on Eestis olnud probleeme püsirohumaade suhtarvu säilitamisega ning põllumajandusloomade arvukuse vähenemine on üks tegur, mis survestab püsirohumaid põllukultuuride kasvatamiseks harima. Esineb ka vastuolu erieesmärgiga 1. Kui erieesmärk 1 peab põllumajandustootmise kontsentreerumist tugevuseks, siis erieesmärgis 4 nimetatakse seda nõrkuseks. Antud vastuolu vajab täiendavat selgitamist. Märgitakse, et Corg varu tõstmiseks on vaja asjakohaseid külvikordi, kuid soovitatav juurde lisada, milliseid külvikordi silmas peetakse. Arvestame osaliselt. Põllumaa osa on täiendatud SWOT põhjalikus analüüsis. Lisatud viide teistele erieesmärkideel (EE5 ja EE6), mille alt on plaanis kliimamuutusi leevendavate praktikate ja rohumaade säilitamist soodustavate meetmete rakendamine (pärandniitude hooldamise toetus, väärtuslike rohumaade säilitamise toetus, keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mullakaitsetoetus, mahepõllumajanduse ja ökoalade ökokava ). Kliima- ja keskkonna seisukohast on kontsentreerumine nõrkuseks, eelkõige on see seotud loomakasvatusega, kus loomi karjatatakse vähem, suureneb vedelsõnnikutehnoloogia osatähtsus, millest KHG heide on suurem. Põllumajandussaaduste tootmise seisukohalt on kontsentreerumine tihedalt seotud spetsialiseerumisega, mis omakorda loob eelduse konkurentsivõime tugevnemisele, mistõttu on see EE1 all tugevusena märgitud. ÜPP strateegiakava alapeatükis 3.4 Tingimuslikkus märgitakse heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste praktika (edaspidi HPK) 2 ja HPK 5 kirjelduses minimeeritud mullaharimist, mida plaanitakse rakendada sekkumises “Mulla- ja veekaitsetoetus”. Selle viljelusviisi tulevik on küsimuse all, kui herbitsiidide kasutus peab vähenema. Samuti on minimeeritud mullaharimisel võimalik negatiivne mõju keskkonnale ja/või mulla omadustele. Nimelt võib ilmneda võimalik mullaviljakuse ebaühtlustumine pindmise ja sügavama huumuskihi vahel ning pestitsiidide lagujääkide ja/või haigustekitajate suurem kogunemine pinnakihti. Tuleks esitada vajadus minimeeritud mullaharimise uute võimaluste ja lahenduste uurimiseks ja leidmiseks, et hoida selle praktika häid ja vältida võimalikke halbu külgi. HPK 2 sisustamine toimub pärast turvasmuldade inventeerimist ning HPK 5 osas tegemist ka perioodil 2014-2020 rakendatud sama nõudega. Lisame vajaduse 4.1 juurde, et vaja on täiendavaid uuringuid. Soovitatav rohkem kajastada teavet kliimamuutuse kohta. Analüüsis on kirjas, et vegetatsiooniperiood on pikenenud ja seda peamiselt soodsate sügiste arvelt. Soodsad talved on Eestis siiani positiivse mõjuga ning soodustavad üha enam taliviljade kasutust. Ohuks on sademetega päevade arvu kasv augustis, mis takistab viljakoristamist. Suvised põuad ja niisked sügised on ohuks herneste ja oaubade kasvatamise jaoks (samas sekkumises on liblikõielistele palju panustatud). Arvestame. Täiendatud erieesmärgis 4. SWOT-analüüs ja vajaduste analüüs toovad välja vajaduse uurida tehnoloogiate ja praktikate mõju KHG heitkogustele. Lisaks tuleb välja selgitada Eestis kasutatavad tehnoloogiad, sh loomakasvatushoonetes kasutatavad lahendused ja koguda infot ka kasutatavate loomasöötade kohta. Selline info võimaldab täpsustada nii KHG kui NH3 heitkoguste inventuure ja võtta senisest paremini arvesse viimase kahekümne aasta jooksul tehnoloogia nüüdisajastamisega kaasnenud mõjud. Täpsemad inventuurid annaksid Maaeluministeeriumile häid lähteandmeid, mille najal sektori investeeringuvajadusi ja seda toetavaid sekkumisi täpsemalt kavandada. Vajadus sõnnikuhoidlate katmise järele tuleks selgemalt siduda võimalusega biogaasi tootmist laiendada ja arendada. Arvestame. Täiendatud erieesmärgis 5. Biogaasi tootmise kontekstis nimetatakse takistusena selle vähest tasuvust väiketootmises. Pigem on väiketootmises probleemiks ebapiisav võimekus selliste investeeringute tegemiseks ning ühe lahendusvõimalusena võiks kaaluda ka ühisinvesteeringute tegemist biogaasijaamadesse . KK 1-s saavad ka tulundusühistud, samuti muudeti nõuet ja enam ei pea biogaas olema toodetud eelkõige omatarbeks, mis võiks soodustada investeeringute tegemist. Erieesmärk 5: Vajaduste kirjelduses võiks välja tuua taastava põllumajanduse ja agroökoloogia kontseptsiooniga hõlmatud erinevate praktikate laialdasema ja terviklikuma kasutamise, sh põllumajandustootjate piirkondliku koostöö vajaduse nende praktikate kasutamisel. Elurikkuse soodustamiseks tarvilikud maakasutuse muutused vajavad sama piirkonna maakasutajate koostööd, et rajatavad maastikuelemendid hakkaksid ökosüsteemi osana võimalikult hästi toimima. SWOT-tabelis tuleks korrigeerida ohu nr 4 sõnastust, täpsustades, mille intensiivistumisest on jutt ning selgitades sisendite madala hinna võimalikke negatiivseid kõrvalmõjusid . Põllumajandustootjate eesmärk ei ole rohkem sisendeid kasutada, vaid rohkem tulu saada. Selle eesmärgi täitmisega võivad kaasneda ka negatiivsed kõrvalmõjud . Arvestame osaliselt. Praktikaid, mis on vaja rakendada vee- ja mulla kaitseks ning mida loetakse ühtlasi taastava põllumajanduse ja agroökoloogia seisukohast kasulikeks, oleme vajaduste osas nimetanud. Sekkumiste disainimisel oleme arvestanud ka praktikate sünergiaga, nii on nt keskkonnasõbraliku majandamise sekkumisse integreeritud mitmeid taolisi praktikaid. Piirkondliku koostöö vajadust SWOTis ei ole küll avatud, kuid võtame ettepaneku teadmiseks. Teema vajab kindlasti edendamist, teadmiste kasvu ja nõuande arendamist. Ohu nr 4 sõnastust on korrigeeritud. Täpsustamist vajab mõte, et elurajoonide, taristu ja tööstushoonete rajamine avaldab survet põllumuldadele. Tegemist on põllumuldi pööramatult hävitavate tegevustega. Arvestame. Sõnastust täpsustatud. SWOT-analüüsis tuleks luua seos kariloomade pidamise ja karjatamise vajadusega, mis aitab orgaanilise väetise pakkujana parandada mulla orgaanilise süsiniku sisaldust, samuti tagab püsirohumaade säilimise. Püsirohumaade pindala ja osakaalu vähenemise juures on soovitav sisse tuua seos samal perioodil aset leidnud põllumajandusloomade arvu suhteliselt suure vähenemisega. Arvestame. Lisatud SWOT analüüsi selgitus, et karjatamine aitab orgaanilise väetise pakkujana parandada mulla org süsiniku sisaldust. Püsirohumaa ja loomakasvatuse seoseid on käsitletud erieesmärk 6 alt. Seoses NH3 heitkoguste vähendamisega tuleks ära märkida vajadus kaardistada ka Eestis kasutatavad tehnoloogiad, sh loomakasvatushoonetes kasutatavad lahendused, ja koguda infot kasutatavate loomasöötade kohta. Selline teave võimaldab täpsustada nii KHG kui ka NH3 heitkoguste inventuure ja võtta senisest paremini arvesse viimase kahekümne aasta jooksul tehnoloogia nüüdisajastamisega kaasnenud mõjud. Arvestame. SWOT analüüsi täiendatud ja lisatud vajadus sellise info järele. Erieesmärk 6: SWOT-analüüsis on soovitatav paremini kirjeldada väärtusliku rohumaa, karjatamise ja ohustatud tõugude temaatikat. Kuna mitmed sekkumised on seotud loomade karjatamisega, on soovitatav kajastada eelmiste perioodide karjatamise toetuse tulemusi. Kui soovitakse soodustada veiste, sh piimalehmade karjatamist pärandniitude hooldamise eesmärgil, siis tuleks silmas pidada, et seda soodustaks ka vastavad tootjate sissetulekuid oluliselt mõjutavad sekkumised ja mahepõllumajanduslikku loomakasvatust soodustavad sekkumised. Samuti tuleks silmas pidada ka seda, kas praegused piimakarjakasvatajad asuvad pärandniitude läheduses või mitte. Uute piimatootmisettevõtete , eriti väikese loomade arvuga, rajamine ei ole seniste trendide põhjal usutav. Arvestame osaliselt. Lisatud lause: Oluline on samuti säilitada kõrge bioloogilise väärtusega püsirohumaid, kus on kujunenud või säilinud looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused liigirikkuseks. Eelmisel perioodil toetati karjatamist PLK hooldamise toetuse ja loomade heaolu toetuse alt, uuel perioodil tuleb karjatamise toetus ühe osana pärandniidu hooldamise toetusest, eraldi karjatamise toetust ei ole. Lisatud lause: Viimasel seitsmel aastal on Eestis olnud probleeme püsirohumaade suhtarvu säilitamisega ning põllumajandusloomade arvukuse vähenemine on üks tegur, mis survestab püsirohumaid põllukultuuride kasvatamiseks harima. SWOTis ei ole välja toodud piimalehmade karjatamist pärandniitudel vaid viidatakse, et paljusid piimalehmi ei karjatata. SWOT-tabelis on nõrkusena nimetatud vähest huvi looduslike rohumaade säilitamise ja kariloomade karjatamise vastu. Huvi puudumine ei ole siinkohal ilmselt täpne põhjus ning soovitatav on antud problemaatikat avada ka nende tegevuste majandusliku tasuvuse seisukohast. Nõrkuste osas tuleks täpsustada, millised põllumajandusega seotud ökosüsteemiteenused on vähenenud. SWOT-tabelis ja vajaduste kirjelduses on ohustatud tõugu loomi ekslikult nimetatud kohalikku tõugu loomadeks. Kuna sugugi kõik kohalikud tõud ei ole ohustatud, tuleks sõnastust parandada. Ohtude all on nimetatud sünteetiliste taimekaitsevahendite võimalikku ohtu elurikkusele. Siin tuleks täpsustada, kas oht seisneb teatud liiki taimekaitsevahendites või nende liig- või väärkasutamises. Arvestame. Lisatud tabelisse majanduslik tasuvus. Lisatud tabelisse täpsustus nõrkuste osas. Ohustatud tõugu loomade kohta sõnastust parandatud. Elurikkusele on taimekaitsevahendite kasutamine potentsiaalseks ohuks, liig- ja väärkasutamine suurendab seda ohtu veelgi. Parandatud SWOTi tabeli sõnastust. Pikemas SWOT-analüüsis tuleks täpsustada, millisel perioodil on põllumajandusmaastike mitmekesisus enam vähenenud. Kas see probleem on alguse saanud nõukogude ajal, tekkis põllumajandustootmise vähenemisega 1990. aastatel, või on tekkinud pärast ELiga liitumist seoses põllumajandustootmise suurenemisega? Selle täpsustamine on vajalik selleks, et paremini mõiste alates 2004. aastast Eesti rakendatud ÜPP sekkumiste mõju põllumajandusmaastike mitmekesisusele. Kui perioodil 2004-2020 rakendatud meetmed on sellise mõju andnud, siis tuleks uuel perioodil rakendatavates sekkumistes teha olulisi muudatusi. Kui mõju avaldus varem ja alates 2004. aastast rakendatud sekkumised ei ole olukorda drastiliselt halvemaks muutnud, siis on põhjendatud järk-järguline sekkumiste uuendamine. Ei arvesta. Leiame, et tegemist on faktilise täpsustusega. Samas nõustume, et tegemist on olulise küsimusega, mis vajaks eraldi põhjalikumat analüüsi. Samuti tuleks avada põhjused, miks ei ole saavutatud hooldatavate poollooduslike koosuluste sihttaset 40 000 ha. Arvestame. SWOT analüüsis lisatud põhjused. Erieesmärk 7: Soovitatav on SWOT-analüüsi kokkuvõttes üle vaadata maapiirkonda elama asumise temaatika ning erieesmärgis 8 kajastatud hõivemäära dubleerimise asjakohasus (erieesmärgi 7 hetkeolukorra analüüsis on joonis 7 samasisuline mis erieesmärgi 8 hetkeolukorra analüüsis kajastatud joonis 9). Lisaks nii SWOT-analüüsis kui ka vajaduste kirjelduses tuleks luua suurem sidusus nende erieesmärkidega, mis puudutavad ühistegevust, tootjarühmi, kvaliteedikavasid, innovatsiooni ja riskijuhtimist. Need on valdkonnad, kus on vaja ettevõtjate koostööd, kuid vanem põllumajandustootjate põlvkond pole selles olnud nii edukas kui soovitakse. Noorte põlvkonnal võiks koostöö paremini õnnestuda, kuid seda tuleb süsteemselt toetada. Arvestame osaliselt. EE 8 osas eemaldatud joonis 9. Kommentaariga nõus, kuid EE7 SWOT- analüüsi ja vajaduste kirjelduses ei saa neid valdkondi eraldi sidustatuna välja tuua. Nimelt sekkumised, mis puudutavad kommentaaris väljatoodud temaatikavaldkondi, on loodud. Seega noortel ettevõtjatel on võimalik soovi korral taotleda nende sekkumiste raames toetusi või teha teiste ettevõtjatega koostööd. Tegevused väljatoodud valdkondades on ettevõtjate vabatahtlik tahe ja valik. Lisaks täpsustame, et pole enam tootjarühmi, vaid on tootjaorganisatsioonid. SWOT-tabelis tuleb täpsustada, kelle valmisolek innovaatiliste lahenduste kasutamiseks on tugevuseks. Võimaluste all tuleb täpsustada, kelle rahvusvahelistest kontaktidest on jutt. Ohuna on mainitud põllumajanduslike majapidamiste arvu vähenemist kontsentreerimise tulemusena, mida erieesmärgis 1 on nimetatud tugevusena ja erieesmärgis 4 nõrkusena. Kui erieesmärgi 7 puhul on tegemist ohuga, tuleks täpsustada, milles see seisneb ja kes on sellest ohustatud. Samuti tuleks täpsustada, milliste traditsioonide hääbumist nähakse ohuna ja kellele. Ka ohtude loetelu 7. punkti tuleb täpsustada, sest ei ole selge, kelle millised teadmised võivad ajale jalgu jääda. Arvestame. Täpsustused lisatud. Erieesmärk 8: SWOT-analüüsis on soovitatav üle vaadata näitajad ja temaatika, mis haakuks kõige paremini erieesmärgi sisuga, ning vältida dubleerimist erieesmärgi 7 temaatikaga. Hetkeolukorra kirjeldus ei puuduta üldse ÜPP toetuse jaotuse küsimust, kuigi erieesmärgi mõjuindikaatorite loetelus on see esitatud. See vastuolu tuleks kõrvaldada. Bioressursside väärindamise käsitluse juures tuleks tugevdada seoseid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga ja selgemalt välja tuua seosed horisontaalse eesmärgiga. Taastuvenergia käsitluse juures võiks välja tuua ka potentsiaali kohapealse töötleva tööstuse energiaga varustamiseks. Toidukadude ja -jäätmete käsitluse juures jääb selgusetuks, kas strateegiakava fookus on nende vähendamisel või nende töötlemisel. Arvestame osaliselt. Lisatud juurde ÜPP toetuse jaotuse hetkeolukord. Arvestatud ja täiendatud bioressursside väärindamise käsitluse juures seoseid TAI/horisontaalse eesmärgiga. Lisatud ettepanek taastuvenergia potentsiaalist kohaliku töötleva tööstuse energiaga varustamise kohta. Toidukadude ja -jäätmete puhul on kahtlemata olulised nii nende tekke vähendamine kui ringlusessevõtt . EE8 kontekstis käsitleme bioloogilist päritolu jäätmeid ressursi ja toormena. SWOT-tabelis katab bioressurssidega varustatuse tugevus ära ka metsaressursi, mistõttu metsaressurssi ei ole vaja eraldi välja tuua. Nõrkuste all tuleks täpsustada, milliste ettevõtete konkurentsivõime on madal. Pikemas SWOT-analüüsis tuleks kustutada joonis 9, mis on samasugusena esitatud juba erieesmärgi 7 all. Arvestame osaliselt. Metsaressursside osa maha võetud. Madal konkurentsivõime ei ole nõrkus konkreetsete ettevõtete probleem, vaid on maapiirkonna ettevõtete osas horisontaalne probleem, mida põhjustavad mitmed erinevad tegurid (taristu puudumine, vähene investeerimisvõimekus, madal tootlikus, väiksem turg, jms). EE 8 osas eemaldatud joonis 9. EE 8 raames noorte temaatika osas viidatud EE 7-le. SWOT-analüüsis on soovitatav põhjendada, milles seisneb maaelu maine ehk maaelust ebaadekvaatse kuvandi probleem ning kaaluda metsa teema käsitluse lühendamist. Arvestame. Täiendatud maaelu maine probleemi. Metsateemat 8. Erieesmärgis enam ei käsitleta. Erieesmärk 9: SWOT-analüüsis on soovitatav üle vaadata ja uuendada tabelites olevaid andmeid loomade arvu ja antibiootikumide koguse kohta. SWOT-tabelis tuleks tugevuste all täpsustada, et koolides pakutakse piimatooteid, puu- ja köögivilju koolikavade toel. Nõrkuste all tuleks täpsustada karjatervise analüüsimiseks andmete puudumise väidet. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi Vissukese rakendus võimaldab karjatervist analüüsida, kuid kuna selle rakenduse kasutamine on vabatahtlik, siis ei ole seal Eesti kogu veisepopulatsiooni katvaid andmeid. Selles osas pakuks arenguvõimalusi senisest ulatuslikum digilahenduste loomine ja kasutusele võtmine loomakasvatussektoris. Arvestame ja täiendame SWOT tabelit ÜPP strateegiakava edasise töö käigus. Arutelud andmete kogumise digilahenduse loomiseks käivad. Soovitatav on kajastada eelmistel programmiperioodidel omandatud kogemus (tulemus ja mõju) loomade heaolu ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse puhul. Eelkõige karjatamise mõju loomade heaolule ja pärandniitudele. Arvestame osaliselt. Täiendatud SWOT analüüsi ja lisatud info, kuidas karjatamine parandab loomade heaolu, samuti lisatud selgitus, milliseid praktikaid tuleks jätkuvalt soodustada, et parandada loomade heaolu. Varasemate arengukavade mõju hinnatakse eraldi mõjuhinnangutes, MAK 2014-2020 lõpphindamise aruannet veel tehtud ei ole, tehtud on vahehindamine. Vajaduste analüüsis tuleks käsitleda ka taimekaitsevahendite enesekontrollisüsteemide rakendamise vajadust. Praegu puudutab enesekontrollisüsteemide käsitlus vaid karjatervist. Taimekaitsevahendite teemat käsitleb erieesmärk 6. Pikemas SWOT-analüüsis esineb palju eelmiste erieesmärkide juures esitatud info kordamist, mistõttu on soovitatav vältida info dubleerimist ja vajadusel kasutada ristviitamist nende erieesmärkide SWOT-analüüsidele, kus asjakohast infot esitletakse. Ei arvesta. Leiame, et oluline on infot esitada ka erieesmärk 9 all. Soovitused sekkumisloogika täiendamiseks ÜPP strateegiakava dokumentides on soovitatav luua parem väline sidusus (sidusus külgnevate arengudokumentidega, struktuuritoetuste hindamistulemustega, ÜPP strateegiakavas planeeritud sekkumistega sarnanevate toetusmeetmete rakendamise sihtgruppide ja tingimustega teistest fondidest vms) ja varustada see viidetega. Arvestame. Lisame ÜPP strateegiakavasse täiendava peatüki. Riskijuhtimist käsitletakse erieesmärkides põgusalt, kuid soovitatav on erieesmärkides 2–9 kajastada riskijuhtimise vajadust, erieesmärgi osa erinevate riskide maandamisel ja järjepidevamalt rohepöörde tegevusi täpsemalt nii SWOT-analüüsis koos hinnangutega kui ka sekkumistes. Lisaks on soovitatav erieesmärkide 1–6 ja 9 plaanitavates sekkumistes luua või tõsta järjepidevust noorte põllumajandustootjate asjus. Ei saa olla nõus asjaoluga, et kõikides erieesmärkides kajastada riskijuhtimise vajadust ning kõikides sekkumistes peaks olema eesmärgiks ka noorte põllumajandustootjate järjepidevuse tõstmine. Käsitleme teemasid nendes erieesmärkides, kus oleme vastava vajaduse tuvastanud ning vastavad sekkumised planeerinud. Samuti tuleks erieesmärkide SWOT-analüüsis ja sekkumistes paremini esitada sektori nüüdisajastamine digiülemineku ergutamisega. Arvestame. Vaatame SWOT analüüsi üle ja täiendame, kus peame vajalikuks. ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkidega parema kooskõla saavutamisega on soovitatav tegeleda juba uut programmiperioodi kavandades, nii ÜPP strateegiakava kui ka sekkumiste rakendusmääruste koostamise ajal. Vaja on tõsta põllumajandustootjate ja teiste maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate kliima- ja keskkonnateadlikkust. Kliima ja keskkonna teemasid tuleb käsitleda põhjuse-tagajärje seostena ning tutvustada keskkonda hoidvaid ja säästvaid võimalusi uue programmiperioodi eel ja selle rakendamise ajal. See tõstab ettevõtjate huvi kliimamuutuste leevendamise ja keskkonnahoidu panustavate sekkumiste rakendamise vastu. Arvestame ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkidega. Oleme tegelenud ja tegeleme ka edasi uue programmperioodi kavandamisel. Horisontaalne eesmärk: Soovitatav on erieesmärgi tõhusamaks saavutamiseks vajadustes ja sekkumistes selgemalt esile tuua eri sektorites (taimekasvatus, loomakasvatus, muu maaettevõtlus vms) digiülemineku ergutamist ning paremini tuua välja seos ÜPP strateegiakava kõikide üld - ja erieesmärkidega. Digiülemineku puhul tuleks luua seosed EL-üleste tegevustega, nt Digital Innovation Hubs ja Common Data Spaces . Ei arvesta liigse detailsuse tõttu. Horisontaalse erieesmärgi sekkumised on strateegiakava tasandil sektoriülese loogikaga, erieesmärkide- või sektorispetsiifilisemad teemad, prioriteedid jne on võimalik määratleda rakendusaktides. Põllumajandustootmises kasutatavad masinad ja seadmed muutuvad järjest keerukamaks ning teadmisi masinate seadistamiseks napib. Ei arvesta. Masinate seadistamist ei ole strateegiakavasse eraldi tegevusena lisatud, aga vajadusel saab seda teemat käsitleda mõne õpitoa vm teadmussiirde tegevuse raames. Seadistamise puhul võiks esmast tuge saada nende masinate ja seadmete müüjalt. Erieesmärk 1: Soovitatav on SWOT-analüüsis üle vaadata mesinduse ja ühistegevuse käsitluse asjakohasus, väiksema maakasutusega põllumajandustootjate sissetuleku temaatika ning tootlikkuse kasvu, rendimaade suure osakaalu, kaubandustõkete leevendamise võimalikud lahendused sekkumistes. Ei arvesta. Ühistegevuse käsitlemine erieesmärk 1 SWOT analüüsis on põhjendatud, sest ühistegevus on üheks võimaluseks riskide paremaks juhtimiseks ja mesindus on toodud üksnes näitena ilmestamaks Eesti põllumajandustootmist. Soovitatav on SWOT-analüüsis ja vajadustes üle vaadata diislikütuse aktsiisisoodustuse teema asjakohasus, kuna nimetatud vajadusel puudub seos plaanitavate sekkumistega. Ei arvesta. Vajaduse on oluline välja tuua, kuid sekkumist sellele vajadusele ette ei nähta ja toetatakse riiklike meetmetega. Erieesmärk 2: Soovitatav on sekkumistes paremini esile tuua teadusuuringute, tehnoloogiate ja digiülemineku olulisus ja seos. Digiüleminekut ja täppispõllumajandust käsitletakse peamiselt taimekasvatuse perspektiivist ja käsitlemata on jäänud digiülemineku võimalused loomakasvatuses seoses loomade heaolu, karjatervise, bioohutuse ja kvaliteedikavadega. Digiüleminekuks vajalikke investeeringuid, tuleks käsitleda kõiki põllumajanduse tegevusalasid silmas pidades. Ei arvesta. Sekkumistes ongi investeeringud kirjeldatud üldiselt ja pidades silmas PõKa 2030 raames on kokku lepitut et fookuses on n.ö mittetootlikud investeeringud. Arvestades sekkumislehtedes toodud toetatavaid tegevusi, siis võib eeldada, et nende investeeringutega kaasneb ka digitaliseerimine ( digiüleminek ). Sekkumiste Põllumajandustootjate materiaalsed investeeringud” ja „Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI)“ sisaldab väga palju erineva mõju ja finantsmahukusega eesmärke ning on seetõttu väga killustatud. Soovitatav on teha investeeringuobjektide valikule analüüs ning toetatavaid objekte vajaduspõhiselt fokuseerida ning silmas pidades rohepöörde olulisust (rohkem tähelepanu keskkonnasäästlikkusele, ringmajandusele, biogaasile vms). Silmas tuleks pidada ka seda, et põllumajandustootmise investeeringud viiks sellise toodangu tootmiseni, mida töötlev tööstus vajab. Ainult nii saab vähendada põllumajandusliku toorme väljavedu ja suurendada lisandväärtuse andmist. Strateegiakava kindlaksmääratud vajaduste alapeatükis on soovitatav põllumajandustootjatele suunatud investeeringuvajadused paremini esile tuua. Ei arvesta ÜPP strateegiakavas, aga arvestame edaspidi rakendamisel. Sekkumises „Põllumajandustootjate materiaalsed investeeringud“ investeeringuobjektide prioriteetsus sätestatakse rakendusaktides. Samuti hinnatakse selles sekkumises esitatud taotlusi hindamiskriteeriumite alusel, mille kaudu samuti eelistatakse neid investeeringuobjekte, mis on keskkonnasäästlikumad ja mille kaudu saavutatakse keskkonna- ja kliimaeesmärgid. Hindamiskriteeriumid töötatakse välja hilisemaks etapis. Rahastamisvahendi konkreetsed tingimused, sh rahastatavad tegevused lepitakse kokku Maaeluministeeriumi ja rahastamisvahendi rakendaja vahelises rahastamislepingus. Samuti on soovitatav suurendada põllumajandustootjatele ja toiduainete töötlejatele suunatud investeeringusekkumiste omavahelist sünergiat. Põllumajandustootjate investeeringud peaksid viima selleni, et nende toodang vastaks toiduainetetööstuse vajadustele. Seni ei ole neid sektoreid kooskõlaliselt arendatud, mis on kaasa toonud tooraine suure väljaveo. Ei arvesta. Põllumajandustootjatel toetatakse üksnes mittetootlike investeeringuid. Seega ei saa tekitada sünergiat, sest näiteks sõnnikuhoidla katmine ei mõjuta kuidagi seda, et põllumajandustootja toodang vastaks toiduainetööstuse vajadustele. Erieesmärgi tõhusamaks saavutamiseks on sekkumise „Põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekuse tõstmine“ puhul asjakohane ja vajalik teadmussiirde sekkumise kaudu toetada põllumajandustootjate koolitamist erinevate turgude toiduohutuse ja kvaliteedijuhtimise standardite, aga ka toidutootmise jätkusuutlikkusele (nt CO2 jalajälg, karjatamine jne.) esitatavate nõuete ja ootuste asjus. Arvestame vajadust ÜPP strateegiakava rakendamisel. Teadmussiirde kaudu on koolitamine võimalik. Erieesmärk 3: Soovitatav on SWOT-analüüsis ja vajadustes selgemini esile tuua ebaausate kaubandustavade piiramine, lühikeste tarneahelate toetamine ja ühistute koostöövõimalused ELi tasandil. Arvestame osaliselt. SWOT analüüsi on lisatud viide, et ebaausate kaubandustavade tõkestamiseks rakendatakse alates 2021. a 1 novembrist „Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadust“ Kuna Eestis on põllumajandustootmises vaid üks kvaliteedikava ja mitte ühtegi tootjaorganisatsiooni, on sekkumisi kavandades soovitatav uurida, miks ei ole need võimalused põllumajandustootjate seas soosingut leidnud või populaarseks osutunud. Lisaks on vaja suurendada sünergiat sekkumisega „Investeeringud bioressursside väärindamisse “, mis ei seostu kuigi palju tarneahela probleemidega. Arvestame. Kvaliteedikavade madala populaarsuse põhjuste kohta on muudatused lisatud. Arvestame toodangu lisandväärtuse kasvatamise teema sünergia suurendamise vajadust sekkumisega „Investeeringud bioressursside väärindamisse “ Nende sekkumiste puhul, mis käsitlevad tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomist ja arendamist, on soovitatav teha analüüse selle kohta, mil määral motiveeriks kavandatav toetus tulundusühistuid tootjaorganisatsioonidesse koonduma. Teadmiseks võetud. Vastavad arutelud on tehtud sektoriga strateegiakava ja sekkumiste väljatöötamisele eelnenud töögruppides. Lisaks järgmisel aastal valmib ühistute täiendav uuring. Erieesmärk 4: Erieesmärki panustavate sekkumiste puhul on vaja paremini esile tuua seos säästva energiaga või panus sellesse. Samuti on soovitatav paremini esile tuua sekkumise „Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus“ panus kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse. Arvestame osaliselt . Loome seose SWOTis . Sekkumise “Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus“ kohta on toodud, et oluline on jätkata kohalike ja vanade sortide kasvatamist, kuna nende võime kohaneda kliimamuutustega on suurem tänu suuremale genofondile võrreldes uute sortidega. Erieesmärk 5: Soovitatav on pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist soodustada ja toetada eelkõige nendel aladel, kus põllumajandustootmisest pärit hajuskoormus avaldab kõige suuremat mõju. Fookusgruppides märgiti, et lähenemist võiks rakendada ka kahetasandiliselt , kus prioriteetsemad alad on nitraaditundlikud alad, mis on stabiilsemalt kõige enam ohustatud, ning tähtsuselt järgmised alad on need, millelt aeg-ajalt avaldub mingisugune suurem koormus veekeskkonnale. Arvestame. Mulla- ja veekaitsetoetusega hõlmatakse mulla- ja veekaitseliselt eriti tundlikke alasid. Erieesmärgi tõhusamaks saavutamiseks on sekkumise „Mulla- ja veekaitsetoetus“ rakendamisele vaja juurde teadustuge. Fookusgrupi-arutelul märgiti, et lisaks võiks sekkumise toetuskõlblikkuse tingimusi laiendada kõikidele aktiivsetele põllumajandustootjatele ning mitte piirata keskkonnasõbraliku majandamise ja mahetoetuste saajatega. Arvestame. Toetusesaajate ringi on laiendatud: toetuse saajad on põllumajandustootjad, kel on kohustuse aastal kehtiv keskkonnasõbraliku majandamise kohustus või kus ettevõtte rohumaa hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut loomi. Erieesmärk 6: Erieesmärgi 6 puhul märgitakse vajadust toetada neid majapidamisi, mille põllumajandusmaal osutatakse suurel määral ökosüsteemi teenuseid. Selle kõrval tuleks tähelepanu pöörata ka sekkumistele, mis suurendaks ökosüsteemiteenuste pakkumist aladel, kus neid praegu napib. Selliste sekkumiste piirkasulikkus on eeldatavasti suurem. Seetõttu võiks analüüsis tõsta maastikuelemendid ja ökosüsteemi teenused poollooduslikest kooslustest ettepoole, sest nende potentsiaalne Eesti põllumajandusmaa katvus on suurem kui poollooduslikel kooslustel. Arvestame. Analüüsis on muudatus tehtud. Erieesmärgi tõhusamaks saavutamiseks on soovitatav teha sekkumise „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“ toetuse saajatele kohustuslikuks võimaldada riigil kasutada looma geneetilist materjali uuringute läbiviimiseks, mis panustaks seega ohustatud tõugude säilitamisse. Ei arvesta. Saame kaaluda nõude lisamist kui vastava valdkonna riigiametnikud teevad konkreetse ettepaneku, millist tegevust taotlejatelt täpsemalt oodatakse ja millises mahus ning ettepanek on sihtgrupiga läbi räägitud. Sekkumise „Pärandniidu hooldamise toetus“ puhul on ebaselge, miks tuleb niide ära vedada. Üleujutatavatel aladel on see arusaadav, aga muudel aladel on tekkiv rohtne mass üldjuhul vähene ja ei tohiks piirata taimede kasvu. Kui oleks koht, kuhu niide viia, et see väärindada , oleks kogumine õigustatud. Kui niide kogutakse põllu serva, siis tekitab see pigem punktreostuse. Niite kokku kogumise puhul mõelda variante, kuhu niide viia, hoiustada ja milleks seda kasutada – st lisada sekkumisse biomajanduse aspekt. Ei arvesta. Niidetavatel poollooduslikel kooslustel ei ole lubatud niidet maha jätta kuna: 1) niite eemaldamisega luuakse taimedele ühtlasemad konkurentsitingimused ja hoitakse ära mittesoovitatavate taimeliikide teke; 2) maapinnale ei teki kulukihti, mis loob võimalused erinevate taimede seemnete idanemiseks; 3) koos heinaga viiakse niidule ära osa toitaineid, taimede liigirikkus on kõrgeim keskmisest veidi madalama mullaviljakuse tingimustes; 4) niite eemaldamisel tekib liigirikas ja tihe kooslusele omane rohustu ja rohukamar. Poollooduslikelt kooslustelt kogutud hein on oluline kariloomade talvine sööt. Samuti on võimalik kasutada heina biogaasi tootmiseks. Viide: Talvi, T., Talvi,T . „Poollooduslikud kooslused. Kaitse ja hooldus.“ 2012, kättesaadav Keskkonnaameti kodulehel. Kui niidet pärandniidult mitte ära vedada, suureneb toitainete hulk, taimestiku liigiline koosseis muutub ning pikema aja vältel muutub seetõttu ka koosluse tüüp. Pärandniidud on tekkinud ja säilinud just tänu sellele, et neid on pikaajaliselt niidetud, niide kokku kogutud ja alalt ära viidud või on loomad heina ära söönud ja vastavalt sellele on kujunenud pärandniitudele omased taimekooslused Sekkumises „Mesilaste korjeala toetus“ kirjeldatud piirang, mis keelab tolmeldajate tugialal kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid, tuleks üle vaadata. Kui korjealad asuvad teraviljapõldude vahel, pole mitteõitsev kõrreline mesilastele kuidagi atraktiivne toitumisala. Küll aga on teraviljakasvatajatel probleeme mükotoksiinidega teraviljas, ja kui selle vastu tõrjet teha on keelatud, ei ole korjealadega tegelemine taimekasvatajatele päevakajaline teema. Arvestame. Muudetud sõnastust: Toetusõiguslikul maal ei ole lubatud kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid. Fookusgrupi-arutelul märgiti, et sekkumisel „Ökosüsteemi säilitamine põllumaal“ on suurem keskkonnaalane mõju siis, kui sekkumist rakendatakse piirkondades, kus asuvad suuremad põllumassiivid (nt Kesk- ja Ida-Eestis). Ekstensiivse tootmisega piirkondades on piisavalt heal tasemel elurikkus eeldatavasti saavutatud. Selleks on soovitatav teha ekstra jõupingutusi suurpõllumajandustootjateni jõudmiseks, kuna väiksematel ja ekstensiivsetel mahepõllumajandustootjatel (nt Lõuna- ja Kagu-Eestis) ei ole keeruline sekkumist oma põllumaal rakendada. Samas võiks sekkumist esialgu rakendada nii-öelda pilootsekkumisena (selle viidati ka ÜPP juhtkomisjoni 7. istungil, mis toimus 02.12.2020), et kontrollida ökosüsteemiteenuste kaardikihti ja selle usaldusväärsust ning mõne aja möödudes tutvustada sekkumise rakendamise tulemusi (keskkonnahoidlikke, majanduslikke vms) põhjus-tagajärg seose taustal laiemale publikule koolitustel või nõustamisel. Sekkumine toetab mitmekesise põllumajandusmaastiku säilitamist ekstensiivse tootmisega piirkondades. Tootjaid suunatakse hoidma looduslikke alasid ja maastikuelemente põldude sees ja põldude ümber, rõhutades nende olulisust nii looduslikus kahjuritõrjes kui ka üldises elurikkuse suurendamises. Samas soovitakse sekkumisega suunata suuremate põllumassiivide majandajaid selliseid ökosüsteemiteenuseid pakkuvaid alasid ka oma põldudele looma. Kaalume sekkumisega alustamist alates 2024. aastast. Erieesmärk 7: Soovitatav on vastavusse viia erieesmärk, SWOT-analüüs, vajadused ja sekkumised ning välja jätta teemad, mis ei ole erieesmärki silmas pidades asjakohased või dubleerivad erieesmärgi 8 SWOT-analüüsi. Arvestame osaliselt. Oleme erieesmärkide osas teemade kattuvust vähendanud ja lisanud selle asemel viiteid. Osaline kattuvus jääb tulenevalt erieesmärkide nimetusest. Erieesmärk 8: Sekkumine „Investeeringud bioressursside väärindamiseks “ panustab ühtlasi erieesmärki 2‒5 ja 9. Sekkumise tegevusi (analüüsi ja vajadusi) on soovitatav erieesmärgis 9 paremini esile tuua. Arvestame ja viitame EE9s sekkumise tegevustele. Erieesmärgi tõhusamaks saavutamiseks on soovitatav sekkumise „Investeeringud maapiirkonna ettevõtete arendamiseks“ tagastatavat või tagastamatut abi saanud alustaval ettevõtjal saada kohustuslikus korras mentorlusteenust nt aasta vältel pärast abi saamist. Tegutsevatele ettevõtjatele võiks see olla soovituslik. Lisaks on soovitav lisada sekkumisse mittetoetatavate valdade hulka ka Saku vald (piirnemine Tallinnaga). Võtame soovituse mentorteenuse osas teadmiseks. Antud sekkumise sekkumisliigiks on investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse. Nõustamisteenusega seotud kulud pole antud sekkumise raames abikõlblikud. Oleme arvestanud võimalusega soovitada toetuse saajal kasutada vajadusel asjakohast nõustamisteenust või mentori tuge mõne teise sekkumise raames. Arvestame ettepanekuga lugeda mittetoetatavate valdade hulka Saku vald, kuna ta piirneb Tallinnaga. Vastav parandus on sekkumise kirjeldusse sisse viidud. Soovitatav on üle vaadata metsandusteema järjepidevus ja ulatus, kuna teema ei leia kajastust vajadustes ja puudub otsene sekkumine. Arvestame ja võtame metsateemad 8. erieesmärgist maha. Erieesmärk 9: Karjatamise toetust on piimaveistele makstud nüüdseks juba üle kümne aasta, kuid pole päris selge, kuidas ja mil määral on karjatamise toetus parandanud piimalehmade heaolu. Piimaveiste puhul on olulisem toetada jalasõbralikumate põrandakattematerjalide ja lamamisasemetel allapanu kasutamist. Alasekkumisega „Sigade heaolu toetus“ tuleks pakkuda seakasvatajatele lisavõimalusi sigade heaolu parandamiseks ning koolitusi. Arvestame osaliselt. SWOT analüüsi on täiendatud ja lisatud selgitus, kuidas karjatamine suurendab loomade sh piimaveiste heaolu. Loomade heaolu toetust hinnatakse MAK 2014-2020 hindamise raames. Allapanu kasutamist oleme varasemalt toetanud sigade puhul, kuid tootjate soovil uuel perioodil seda tegevust enam ei toeta. Allapanu kasutamine lamamisalal on veiste puhul baasnõue ja seda toetada ei saa. Samuti on kehtestatud baastasemel nõuded põrandale ja põranda materjalile. Sigade heaolu toetust täiendasime sigade heaolu hindamise nõudega. Koolitusi toetame AKIS kaudu. Sekkumise „Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ raames toetatavate loomade loendisse on soovitatav lisada mahedalt peetavad hobused ( hobuslased ), kuna nende pidamist ei toetata mahetoetuse ega loomade heaolu toetuse alt. Sama soovitus tehti ka ÜPP juhtkomisjoni 12. istungil (toimus 10.08.2021). Soovitatav on sekkumistest „Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ ja „Mahepõllumajanduse ökokava “ toetuse saajatele rakendada ühe aasta pikkuse nõuete täitmise kohustuse asemel kolme aasta pikkune nõuete täitmise kohustus. Arvestame esimest ettepanekut. Hobused on lisatud maheloomade heaolu toetavate loomade loetellu. Mahepõllumajanduse ökokava on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 31 kohane kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kava, mille puhul makstakse toetust iga aastase maksena, seega ei ole võimalik kehtestada pikaajalist nõuete täitmise kohustust. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse puhul oleks see võimalik, aga leiame, et mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse toetusele erineva pikkusega kohustusi sätestada ole otstarbekas. Soovitatav on enne sekkumise „Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus“ rakendamist analüüsida, kas ja kui palju antibiootikume ja hormoone kasutatakse põhjendamatult. Selle sekkumise peamine eesmärk on vähendada antibiootikumide kasutust ja antimikroobset resistentsust (edaspidi AMR). Nii SWOT-analüüsis kui ka strateegiakava terviktekstis on märgitud, et just intensiivse loomakasvatusega seotud riskide maandamiseks on vaja edendada karjatervise programme. Hiljutise uuringu andmetel võib väita, et Eestis müüdud veterinaarsetest antibiootikumidest hinnanguliselt 37% kasutatakse seakasvatuses. Seega oleks mõistlik ja loogiline, et antud sekkumine laieneks ka seakasvatajatele. Meil on olemas valdkondlik tegevuskava: „ Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–20 26“. Antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava eesmärk on antibiootikumide vastutustundlik kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel. Järelevalve veterinaarravimite ja ravimsöötade eelsegude registreerimise ja kasutamise üle on Eestis jagatud kahe ametkonna vahel. Ravimiamet väljastab ravimite müügilubasid veterinaarravimitele ja Põllumajandus- ja Toiduamet väljastab veterinaararsti kutsetegevuslubasid ja peab arvestust retseptiplankide üle ning teeb järelevalvet veterinaarravimite kasutamise ja produktiivloomade ravil kasutatud ravimite keeluaegadest kinnipidamise üle. Kontrollimisel hinnatakse ravimite ja ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise, loomapidajale ravimi väljastamise, ravimi ja ravimsööda säilitamise, veterinaararsti peetava ravimiarvestuse ja kõlbmatute ravimite käitlemise vastavust nõuetele. Kontrollvisiitidel vaadatakse lähemalt ka antibiootikumide kasutamise ja valiku põhjendatust, bioohutuse põhimõtete rakendamist igapäevatöös jms. Veterinaararstide järelevalvet teevad alates 2021. aastast neli ametnikku, üks igas regioonis. Karjaterviseprogrammide rakendamisega on soov suunata loomapidajat koguma loomade terviseandmeid, neid analüüsima ning võtma ette tegevused olemasolevate terviseprobleemide lahendamiseks ning uute ennetamiseks. Eesmärki panustavate sekkumiste puhul on soovitatav suurendada tasakaalustatud toitumise temaatikat, st tegevusi, mis toetaks tasakaalustatud toitumist (vähendada liha tootmist ja suurendada taimsete valkude ning puu- ja köögivilja kasvatamist, vähendada liha tarbimist, millele peaks kaasa aitama taimsete valkude ning puu- ja köögiviljade tarbimise soodustamine vms). Tasakaalustatud toitumise osas näeme 9. EE alt peamise suunana tarbijate teadlikkuse tõstmist, sh tervislikule toitumisele suunavate märgisüsteemide mõistmist, ning teaduskoostööd tehnoloogiate arendamiseks – üldise toidukeskkonna parendamine/toidu reformuleerimine ja seeläbi tervislike valikute soodustamine. Kindlasti saame veel välja tuua seost teiste tervisealaste poliitikatega, nt riiklike toitumissoovituste alane töö jms. Kuna sekkumine “Investeeringud bioressursside väärindamisse ” panustab ka erieesmärgi 9 saavutamisse, siis nimetatud sekkumisega võiks soodustada või ergutada väikeseid ühistuid, kes koondavad köögivilja- (sh kartuli), puuvilja- või marjakasvatajaid või töötlejaid. Toidujäätmeid tekib neis valdkondades arvestataval hulgal. Kui näiteks marjakasvatuses tekib jäätmeid ja tootmiskadu hooajaliselt, siis köögivilja- ja kartulikasvatuses tekib jäätmeid ja kadu aasta läbi. Arvestame ja plaanime ühistulisi ja koostöötegevusi soodustada. Erieesmärgi 9 all võiks olla eraldi sekkumine ohustatud tõugu loomade loetelusse kuuluvatelt loomadelt saadavate loomsete saaduste väärindamist ja sellele lisandväärtuse andmist soodustavad skeemid (nt Eesti maaveise piima turustamine seda vastavalt märgistades, maakarja veistelt pärinevast piimast spetsiifiliste toodete valmistamine ning turustamine). Samuti skeemid, mille läbi saavad oma tooteid arendada ka teised ohustatud tõugu loomade loetelusse kuuluvad loomade pidajad (pidajaid ühendavad ühendused). Ei arvesta. ÜPP strateegiakava sekkumiste väljatöötamiseks toimusid töögrupid, kuhu kaasata huvigrupid ja eksperdid. Vastava sekkumise vajadust ette ei nähtud. Soovitused rahastamiskava täiendamiseks Horisontaalne eesmärk: Tuleval programmiperioodil on teadmussiirde, nõuande ja innovatsiooni ambitsioonikus suurem kui eelnenud programmiperioodil. Soovitatav on hinnata, kas digiarendustesse ja AKISe arendustesse on planeeritud piisavalt raha. Kaaluda tuleks eesmärgi raames kavandatud sekkumiste eelarve suurendamist Eesti rahalise panuse suurendamise võrra. Ei arvesta. ÜPP strateegiakava eelarve läbirääkimistel analüüsiti olemasolevaid eelarvelisi vahendeid ja eelarve jaotamisel jõuti kompromissini, mis arvestab võimalikult palju kõikide sekkumiste vajadusi. Sekkumist „Innovatsioonikoostöö projektid“ rakendades tuleb arvesse võtta vajadust innovatsiooniprojektide pädevate nõustajate järele, mis on arendatav valdkond. Soovitatav on kaaluda, kas nõustamisteenuse osutamise toetuse eelarve ja nõustajate arendamiseks vajalik eelarve on omavahel tasakaalus või vajab see struktureerimist. Soovitatav on luua parem seos kindlaksmääratud vajaduste, kavandatud eelarve ja mõõdikute vahel. Arvestame osaliselt. Teadvustame vajadust innovatsiooniprojektide nõustajate järele. Strateegiakavas oleme markeerinud ära toetuse eelarve jaotumise AKIS vautsherid vs muud AKIS arendamise tegevused. Detailsema jaotuse eelistaksime jätta rakendusaktide jne tasandile. Erieesmärk 1: Tootmiskohustusega seotud toetuse eelarve kujunemise põhjendused on sekkumislehtedel. Soovitatav on esitleda põhjendused koos analüüsiga pigem SWOT-analüüsis. Soovitatav on analüüsis tugineda eelneva programmiperioodi kogemusele ja arvestada kogu põllumajandussektorit. Soovitatav on tootmiskohustusega seotud toetuste jaotust eri sihtgruppidele põhjendada veenvamalt. Teha analüüs põllumajandussektorile tervikuna ning analüüsida erinevate stsenaariumide mõju ulatust pikemal perioodil kui uue programmiperioodi kestus. Ei arvesta. Sekkumislehtede juures olev kirjeldus on piisav põhjendamaks sekkumiste ülesehitust ja rakendamise vajadust, mistõttu SWOT analüüsi põhjalikku täiendamist selles vaates ei planeeri. Sekkumise “Põllumajanduskindlustustoetus” puhul on soovitav lisada selgitused ühikumäära arvutuste kohta. Arvestame. Lisatakse sekkumisele juurde, et ühikumäära arvutamisel on arvesse võetud käseoleva programmiperioodil sõlmitud kindlustuslepingute maksumusi nii loomade kui ka saagi kindlustamisel. Soovitame ÜPP strateegiakava teksti lisada vajaduse sekkumise “Täiendav ümberjaotatav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks” rakendamise järele, vastava analüüsi SWOT-analüüsi ja märge SWOT-tabelisse. Ei arvesta. Siin on kohustus vs vajadus. Kui ümberjaotav toetus oleks vabatahtlik, siis suure tõenäosusega seda Eestis ei rakendataks, kuna toetuse rakendamine võib aidata kaasa rendituru kasvule, mitte niivõrd maa omandi laienemisele Eestis. Näiteks võib maaomanikel, kes maid rendivad, iga täiendav toetus otse maa kasutuse eest tekitada kiusatust rendihinna tõstmiseks. Erieesmärk 2: Soovitatav on viia vajadused eelarvega paremini kooskõlla või vastupidi (vajadusi on nimetatud rohkem). Näiteks investeeringuvajadust põllumajandustootmisesse ei mainita. Ettepanekuga ei arvesta. Eelarve on leitud vastavalt võimalustel. Põllumajandustootjatele suunatud investeeringuid toetavates sekkumistes on soovitatav põhjendada eelarve jaotus erinevate tegevuste ja sihtgruppide lõikes ning kaaluda eelarve suurendamist sekkumise ambitsioonikust (lisapanus erieesmärkidesse 1, 4‒6 ja 9) ja vajalikkust arvestades. Samuti kaaluda eelarve suurendamist toidutööstusele suunatud investeeringuid toetavates sekkumistes. Mõlema sekkumise eelarve suurendamist kaaluda rahastamisvahendi eelarvemahu suurendamise võrra. Ei arvesta. Põllumajandustootjatele suuantud investeeringute eelarvet ei põhjendata sihtgruppide lõikes kuna sihtgruppide lõikes ei plaanita eelarvet jaotada. Kuna eelarve on leitud vastavalt võimalustele ja see on väga piiritletud, siis eelarve täpsem jaotus tehakse taotlusvoorude lõikes, mitte sekkumises. Eelarvete jaotuse üle on toimunud mitmed arutelusid ning tegemist on kompromissiga olukorras, kus eelarve on piiratud. Rahastamisvahendi osas tuleb arvestada, et lisaks ÜPP SK 2023 – 2027 rahastamisvahendi vahenditele on ringluses ka MAK 2014 – 2020 rahastamisvahendi vahendid, mille raames tagasi laekunud vahendeid on võimalik taaskasutada. Erieesmärk 3: Soovitatav on SWOT-analüüsi lisada analüüs või asjakohaste uuringute tulemused, millega viidatakse sihtgrupi vajadustele ning tegevustele, mis toetavad sekkumiste tõhusat rakendamist. Arvestame. SWOT analüüsis on juba viidatud varasemalt koostatud analüüsidele ja uuringutele. Näiteks Rando Värnik , Constantine Iliopoulos , Liis Sinnott ja Taavi Kiisk „Eesti põllumajandusühistute juhtimismudeli mõju ühistu juhtimisvõimekusele ning põllumajandustootja positsioonile toidutarneahelas“ ning Liis Võlli, Rando Värnik , Kaie Laaneväli 2018 „Ülevaade põllumajandustootjate tulundusühistutest Eestis“. Lisaks valmib ka aastal 2022. täiendav uuring „Ülevaade tulundusühistutes Eestis“ Erieesmärk 4: Soovitatav on sekkumistes „Kliima- ja keskkonnakava: Ökoalad “ ja „Kliima- ja keskkonnakava: Mahepõllumajanduse ökokava “ suurendada ühikumäärasid erieesmärkide saavutamise sihiga. Ei arvesta. Ökolala ökokava ühikumäär on arvestatud saamata jäänud tulu ja lisakulu baasilt, mille tulemusena pole erilist ruumi ühikumäärade tõstmiseks. Mahepõllumajanduse ökokava eelarve ei võimalda ühikumäärasid suurendada. Erieesmärk 5: Kuigi erieesmärgi 5 alla kavandatud sekkumise “Maaparanduslikud keskkonnarajatised” eelarve on seatud erieesmärgi saavutamiseks ebapiisav ja killustatud paljude alameetmete vahel Oleme eelarve suurust ja sekkumiste jagunemist põhjendanud: Maaparanduse sekkumisi ei saa vaadata eraldiseisvalt, vaid koosmõjus. Maaparanduslike keskkonnakaitsemeetmete rakendamisel on mõju üksnes siis, kui samal ajal korrastatakse ka maaparandussüsteemid, mille koosseisus keskkonnakaitserajatised rajatakse. Uue perioodi maaparanduslike keskkonnakaitserajatiste sekkumise eelarve on enam kui kolm korda suurem võrreldes käesoleva perioodi maaparanduse investeeringutoetusega. Maaparanduslike keskkonnakaitserajatiste sekkumise eelarve tõstmiseks oleks vajalik tõsta ka teiste maaparandussüsteemi tegevuste rahastust, mida kahjuks eelarve ei võimalda. Erieesmärk 8: Soovitatav on sekkumiste „Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas“ ja „Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks“ puhul põhjendada toetatavate ja mittetoetavate piirkondade erisus. Lisaks on viimati nimetatud sekkumises soovitatav üle vaadata esmatootjate toetamine põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas. Arvestame. Sekkumiste “Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas” ja “Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks” mittetoetatavate piirkondade kirjeldused on ühtlustatud. Kummagi sekkumise raames ei toetata investeeringuid Tallinnaga piirnevatesse valdadesse, milleks on Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald, Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald. Sekkumise “Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks“ toetuskõlblikkuse tingimuste juurde on lisatud täpsustus, et ei toetata ettevõtjaid ega investeeringuid põllumajanduse, metsamajanduse ja kalanduse valdkonnas (EMTAK 2008, jagu A). Ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajanduse või metsamajanduse valdkonnas, toetatakse ainult juhul, kui nende äriplaan ja investeeringud on suunatud mittevälistatud tegevusvaldkondadele. Erieesmärk 9: Soovitatav on sekkumises “Loomade heaolu toetus” põhjendada eelarve jaotust ja ühikusummasid selgemalt, arvestades erinevaid loomaliike. Tuleks lisada põhjendus, miks on toetuse saamiseks valitud sellised tingimused. Arvestame. Loomade heaolu toetuse puhul tuleneb eelarve jaotus erinevate loomaliikide vahel sellest, millised on liigiti sihttasemed ja ühikumäärad, need andmed on ka sekkumislehes esitatud. Sihttaseme puhul oleme lähtunud prognoosist, eelkõige senises loomade heaolu toetusest ja SA andmetest. Ühikumäära puhul lähtusime saamata tulust ja nõuete täitmisel tekkivast kulust. Sekkumises on sekkumismäära kujunemise selgitus toodud. SWOT analüüsi täiendatud ja lisatud selgitus, miks on vajalik soodustada loomakasvatuses teatud praktikaid, neid praktikaid loomade heaolu sekkumise kaudu ka toetame. Soovitatav on sekkumise „Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus“ puhul lisada selgitus või põhjendus sekkumise etapiviisilise rakendamise ning 101 piimaveise nõude kohta. Sekkumise „Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus“ puhul tuleks lisada selgitus selle kohta, miks toetus on suunatud vaid liha- ja piimaveisekasvatajatele. Karjaterviseprogrammide rakendamise kasumlikkus on tuntav eelkõige suurtes karjades. Sekkumise rakendamine väiksematele karjadele on mõeldav, kui eelarve võimalused seda lubavad. Veisekasvatussektoril on olnud pikemat aega soov piirata suure majandusliku mõjuga loomataudide IBR (IRT infektsioosne rinotrahheiit) ja BVD (VVDV veiste viirusdiarröoa viirus) levikut, et läbi karjatervise näitajate paranemise tõsta tootmise konkurentsivõimet ning ekspordivabadust. Soovitused mõõdikute ja nende sihttasemete täiendamiseks Luua parem seos vajaduste, sekkumise või sekkumise tegevuste ja tulemusmõõdikute vahele. Selleks on soovitatav luua visuaalne seos ÜPP strateegiakava tervikteksti tulemusmõõdikute tabelis (lisada tulemusmõõdikute juurde sekkumiste numbrid vms) ning vaadata üle tulemusmõõdikute nimetused (tõlge inglise keelest). ÜPP strateegiakava kavandatavasse hindamiskavasse lisada vajadus täiendavaks seireks, st tuua välja riiklikud väljund- ja tulemusmõõdikud. Arvestame. Tõlge on kohandatud ÜPP strateegiakava määruse ametliku tõlkega. ÜPP strateegiakava hindamiskavas analüüsitakse täiendava seire vajadus ja planeeritakse vastavalt vajadusele väljund- ja tulemusmõõdikud. Erieesmärk 2: Soovitatav on viia vastavusse põllumajandustootjate ja toidutööstusele suunatud investeeringutoetuste ning sekkumise „Uute ja väikeste põllumajandusettevõtete arendamine” ÜPP strateegiakavas kirja pandud vajadused, planeeritud rahastamiskava ja sihtväärtused ning sihtväärtuste seadmisel arvestada väliste ja sisemiste teguritega. Vajadustes on kirja pandud üksnes tehnoloogiainvesteeringute vajadus, kuid see on ebapiisav ning puudub selgus, millist sihtgruppi tegelikult silmas peetakse. Ei arvesta. Tegemis on 3 erineva sekkumisega: 1) Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud 2) Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud 3) Uute väikeste põllumajandusettevõtete arendamine. Kõikidel nendel sekkumistel on erineva sihtgrupp, toetatavad tegevused ja eelarve ning sihtväärtused. Kuna need sekkumised erinevad oluliselt, siis ei saa neid sekkumisi ka koos käsitleda. Eelnevast tulenevalt ei saa neid sekkumisi omavahel vastavusse viia. Erieesmärk 3: Vajadusi kirjeldades, eelarvet kujundades, mõõdikute sihttasemeid seades on soovitatav arvestada eelnenud programmperioodide kogemusega ning väliste ja sisemiste teguritega. Ei arvesta. Tootjaorganisatsioone sellel programmiperioodil ei toetatud, millest tulenevalt puudub ka vastav kogemus, millele tugineda. Erieesmärk 9: Soovitatav on sekkumisse “Loomade heaolu toetus” lisada munakanade ja vuttide loomühikute arvutamise alus. Arvestame. Loomade loomühikuteks teisendamise koefitsiendid lisatud. Soovitused haldussuutlikkuse ja toetuse saajate halduskoormuse vähendamiseks kavandatud meetmete täiendamiseks ÜPP strateegiakava rakendamise haldussuutlikkuse väljakutsed on seotud infotehnoloogia (tarkvaraarendus, suurandmete kasutus ja digilõhe ), piisava ning pädeva personali olemasolu (pidev vajadus tarkvara arendajate järele, konsulentide järelkasvu puudus) ning tehnilise abi suurusega, kuna uuel perioodil liikmesriikide jaoks kohustusliku omaosaluse nõuet ei ole, kuid rahastus riigi poolt on endiselt vajalik. Antud teemadele on soovitatav ennetavalt tähelepanu pöörata ÜPP strateegiakava haldussuutlikkuse tagamise eesmärgil. Arvestame ÜPP strateegiakava rakendamise ettevalmistamisel. Soovitused rahastamisvahendi rakenduse täiendamiseks Sekkumistes, milles kavandatakse erieesmärke saavutada peale tagastamatu abi ka tagastatava abiga ehk rahastamisvahendit kasutades, on toetatavad tegevused jaotatud mittetootlikeks ja tootlikeks. Mittetootlike tegevuste puhul rakendatakse tagastamatut abi ja tootlike puhul tagastatavat abi. Soovitatav on üle vaadata toetatavate tegevuste jaotus mittetootlikeks ja tootlikeks, sest rahastamisvahendit kasutatakse üksnes nende tegevuste ja sektorite puhul, kus esineb turutõrge (sellele viidati ka ÜPP juhtkomisjoni 9. istungil, mis toimus 21.05.2021). Turutõrge on olukord, milles teatud tegevusala ettevõtted ei saa jätkusuutlike äriplaanide realiseerimiseks laenu informatsiooni asümmeetria ja/või ebastabiilsete turgude tõttu. Arvestame osaliselt. Täpsustasime Euroopa komisjoniga tootlike ja mitte tootlike tegevuste mõistet. Konkreetsed toetatavad tegevused selguvad nii rakendusmääruses kui halduslepingus. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030 raames on kokku lepitud, et tootlike investeeringute rahastamisel tuleks eelistada finantsinstrumente, mis pakuvad jätkusuutlikku ja tõhusat võimalust investeerida majanduskasvu ning inimeste, ettevõtete ja ressursside arengusse põllumajandus-, toiduaine- ja metsamajandussektoris, maamajanduses ning kalandussektoris. Soovitatav on ÜPP strateegiakava dokumentides SWOT-analüüsis põhjendada ja vajadustes kirjeldada, defineerida ja nimetada rahastamisvahendi tooted selliste erieesmärkide ja sekkumiste puhul, mille puhul seda veel tehtud ei ole. Samuti on soovitatav eristada rahastamisvahendi eelarve ja mõõdikud nende sekkumiste puhul, kus seda veel tehtud ei ole. Arvestame osaliselt. Rahastamisvahendi tooted on üldisel tasemel kirjeldatud peatükis 4.5, neid eraldi iga sekkumise juures välja tuua ei ole meie hinnangul vajalik. Kõikides sekkumistes, kus on planeeritud rahastamisvahendi eelarve osa, on välja toodud ka konkreetsed tulemus ja väljundindikaatorid ning nende eesmärgid. Keskkonnamõjude strateegiline hindamine ÜPP strateegiakava keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati Maaeluministri 18. juuni 2019. a käskkirjaga nr 98. KSH algatati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõike 2 alusel. ÜPP strateegiakava koostatakse põllumajanduse valdkonnas, millest tulenevalt on KSH läbi viimine kohustuslik. Keskkonna strateegilise hindamise koostajaks oli Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ). KSH materjalid on kättesaadavad Maaeluministeeriumi kodulehel: https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/upp-strateegiakava-2021-2027/seire-ja-hindamine . KSH aruande koostamise aluseks olid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses KSH protseduurile ja sisule esitatud nõuded ning ÜPP strateegiakava KSH programm (nõuetele vastavaks tunnistatud maaeluministri käskkirjaga 10.03.2020 nr 56). KSH aruanne tunnistati nõuetele vastavaks maaeluministri käskkirjaga 13.04.2022 nr 40. Keskkonnamõju strateegilise hindamise keskseks eesmärgiks oli ÜPP strateegiakavas planeeritud sekkumistega (toetustega) kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine, toetamaks keskkonnakaalutluste arvestamist strateegiakava koostamisel. ÜPP strateegiakava KSH jõudis kokkuvõttes järgmiste põhijäreldusteni: ÜPP strateegiakavas püstitatud eesmärgid ja suunad on üldjoontes kooskõlas rahvusvaheliste ja Eesti keskkonnakaitse lepetega ja nendes seatud eesmärkidega ning teiste asjassepuutuvate valdkondlike arengudokumentidega. Välja saab tuua olulise hulga sekkumisi, mis otseselt või kaudselt panustavad ühe või mitme strateegilise keskkonnaeesmärgi saavutamisse. Võib siiski eeldada, et üksnes välja töötatud ÜPP strateegiakava sekkumiste rakendamisega (ja strateegiakava rakendamise üsna lühikese perioodi jooksul) ei lahendata kõiki valdkondlikke probleeme ega saavutata kõiki rahvusvaheliste lepetega võetud keskkonnaeesmärke. ÜPP strateegiakava sekkumistel on reeglina neutraalne või positiivne välismõju erinevatele keskkonnaelementidele (elurikkus, pinna- ja põhjavesi, maastik, mullastik, välisõhk, kliima). Mõnes valdkonnas (nt pärandniitude kaitse) on sekkumiste n.ö. komplekti varasemate toetusskeemidega võrreldes täiendatud ja positiivseid keskkonnamõjusid tugevdatud. ÜPP strateegiakava mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ja kultuuripärandile on positiivne. KSH raames ei tuvastatud selgelt ilmnevat ja/või olulist negatiivset keskkonnamõju ÜPP strateegiakava rakendamisest. Teatud sekkumistega võib siiski kaasneda ka negatiivne keskkonnamõju juhul, kui konkreetsed objektipõhised investeeringud ei arvesta piisavalt keskkonnakaitsega. Sellised tegevused on eelkõige investeeringud uutesse tootmisobjektidesse. Võimalike objektide iseloomu ei ole strateegiakava tasemel võimalik ette näha ning keskkonnamõjud tuleb vajadusel täpsustada järgmisel tasemel. KSH raames esitati kaalumiseks soovitusi negatiivsete mõjude täiendavaks vältimiseks/positiivsete mõjude suurendamiseks. Oluline osa KSH eksperdi poolsetest ÜPP strateegiakava esmasele eelnõule tehtud soovitustest on integreeritud ÜPP strateegiakava uuendatud versiooni (seisuga 01.12.2021). Muudatustega on vähendatud negatiivsete keskkonnamõjude ilmnemise võimalust ning suurendatud positiivsete mõjude ilmnemise tõenäosust. ÜPP strateegiakava KSH aruande soovituste tabel KSH aruande soovitused/märkused Palun tabelisse märkida, kuidas võtame eelhindamise soovitused arvesse või põhjendused, miks soovitusi arvesse ei võeta. Soovitused peatükkide kaupa Keskkonnaarhitektuur: Lk 13 HPK 4 - Veekaitse seisukohast vaadatuna saab minimaalselt 3 m puhverribasid lugeda soodsamaks (nende mõju tugevamaks). Puhverriba laiusest sõltub reeglina tema efektiivsus. 1 m laiuse riba võime vältida toitainete ja taimekaitsevahendite jõudmist veekogudesse on nõrk. Hetkel on veel teadmata, kumb puhverriba mõõt jääb. Nõustume, et 3 m laiune puhverriba on keskkonnale soodsam, kuid kahjuks on veeseaduse raames minimaalseks laiuseks 1 m (seetõttu on keeruline kontrollida 3 m laiust puhverriba, sest seal ei tohi kasutada taimekaitsevahendeid, kuid 2 m tohib siiski ka toota). Lk 13 HPK 6 - Nõudega laiendatakse talvise taimkatte all olevat kogupindala (veeseadusest tulenevalt on talvise taimkatte kohustus ka nitraaditundlikul alal) ning panustatakse mulla- ja veekaitsesse. Nõude mõju saaks suurendada täiendava geograafilise katvusega. Samas saab suures osas Eestist erosiooniohtu lugeda pigem madalaks ning nõudega on kaetud just erosiooniohtlikumad piirkonnad. Muutsime nõuet – nõue on planeeritud üle kogu Eesti, kuid pole ainult erosiooni takistamiseks suunatud. Lk 14 HPK 8 - Lisandunud on keeld niita või hekseldada mittetootliku alana määratletud kesal ja sööti jäetud maal enne 1. augustit. Kesal pole samas selgelt välja toodud keeldu kasutada taimekaitsevahendeid, nagu eelmisel perioodil oli. Taimekaitsevahendi kasutamise keeld on sõnastatud lämmastikku siduvate kultuuridega aladele. Niitmiskeeld kesal enne 1. augustit on soodne põllulindudele. Samas taimekaitsevahendi kasutamise keelu puudumine võib halvendada nii põllulindude kui selgrootute olukorda. Oleme parandanud sõnastust ning toonud välja selle, et mittetootlikel aladel ja elementidel on keelatud taimekaitsevahendite kasutamine. Kesa kuulub mittetootliku ala alla. Strateegiakava seos teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega: Lk 36 PõKa eesmärkidele on sõnastatud ka täpsemad mõõdikud ja nende sihttasemed. Kuna ÜPP strateegiakava mõju mõõdikuid ei ole täpsemalt veel välja töötatud, siis ei ole võimalik hinnata mõju mõõdikute kooskõla ning keeruline on hinnata ka ÜPP strateegiakava ja selle sekkumiste piisavust PõKa mõõdikute sihttasemete saavutamiseks. Näiteks sekkumisega „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ panustatakse otseselt veekaitsesse, välisõhu kaitsesse, energiasäästu, pinnase kaitsesse ja elurikkuse kaitsesse. Samas ei ole seatud mõju kirjeldavaid arvulisi alaeesmärke, milliste tulemusteni meetmega täpsemalt jõuda soovitakse. Ebaselge on muuhulgas ÜPP strateegiakava (kvantitatiivne) panus lämmastiku kasutamise tõhususe tõstmisesse ja ammoniaagiheite vähendamisesse. ÜPP strateegiakava panust lämmastiku kasutamise tõhususe tõstmisesse ja ammoniaagiheite vähendamisesse hinnatakse läbi tulemusindikaatorite R20 ja R22, millele on seatud ka sihtväärtused. Strateegiakava elluviimisega mõjutatav keskkond ja eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju Mõju bioloogilisele mitmekesisusele: Lk 41 Võrreldes n n mitte-midagi-tegemise stsenaariumiga, on ÜPP strateegiakava keskkonnameetmetel, s.h tingimuslikkusel, seega positiivne keskkonnamõju. Samas näitab tänane keskkonnaseisund ja selle trendid (vt ptk REF _Ref82513410 \r \h \* MERGEFORMAT ‎ 6.1.1 ) ka seda, et negatiivsete suundumuste, nt põllulindude arvukuse langustrendi, peatamiseks, ei piisa üksnes juba varem läbi EL põllumajanduspoliitika juurutatud meetmetest. Senisest sekkumiste kogumist tuleks minna kaugemale ja/või sekkumisi täpsemalt suunata . Varem rakendatud meetmetele on lisatud uusi elurikkust soodustavaid meetmeid, nagu väärtusliku püsirohumaa toetus, ökoalade toetus, toetus ökosüsteemi teenuste säilitamiseks põllumajandusmaal. Eelmisel perioodil rakendatud meetmeid on täiendatud, et nad täidaksid paremini keskkonna-ja kliimaeesmärke. Jätkatakse sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamist piiravate nõuete rakendamist ning muuhulgas ka tootmispiirangutega teatud aladel, nagu nt ökoaladel . Põllulindude arvukust mõjutavad ka muud, põllumajandusest sõltumatud tegurid nagu kisklus ning ohud rändeteedel. Välja võib tuua, et PST toetuse saamiseks ei ole enam iga-aastast niitmise või hekseldamise kohustust ja see peaks põllulindudele ja elurikkusele üldiselt soodsat mõju avaldama. Maastiku mitmekesisus: Lk 41 2019. a läbi viidud uuringus otsiti vastust küsimusele, kuidas toetavad maastikuelemendid põllumajanduse jaoks kasulike liigirühmade esinemist ning kas senises toetussüsteemis sätestatud maastikuelementide mõõdud on asjakohased. Leiti, et väga väikeste elementide suutlikkus pakkuda ökosüsteemi teenuse ( tolmeldajate ja röövtoiduliste lülijalgsete) pakkumiseks vajalikke tingimusi on ebatõenäoline ning senised maastikuelementide mõõtmed võivad olla liiga väikesed . Põllumajandusmaal asuvad väikesed või kitsad maastikuelemendid on tugevalt mõjutatud maaharimispraktikast ning taimekaitsevahendite ja väetiste triivist. Rohumaaribade laiuse juures on arvestatud teadlaste arvamust ning ribade laiuseks määratud 6-12 meetrit. Lisaks oleme rohumaaribade määratlemise puhul lähtunud asjaolust, et rohumaaribad ei muutuks ega moodustaks tervet põldu (eriti väiksete põldude/massiivide puhul), mida sellisel juhul võiks käsitleda kui sööti jäetud maana või hoopis püsirohumaana ja oleks ka teise eesmärgiga. Ökosüsteemi teenuste säilitamise toetuses on elurikkust soodustavatele maastikuelementidele määratud erineva pikkusega mõjualad. Lk 42 Selleks, et ökoalad toetaksid just liigilist mitmekesisust ja neile sobilike alade sidusust, oleks vaja, et nõuet täidetaks eelkõige rohumaaribadega ja maastikuelementidega, mitte lämmastiku siduvate kultuuridega. Ökoalade sekkumise puhul tuleb arvestada asjaoluga, et selle toetusskeemi baasnõudeks on HPK 8 tingimused koos kehtestatud lävenditega . Arvestades nendes toodud nõudeid nii mittetootlike alade kui maastikuelementide määratlemiseks, juhime tähelepanu sellele, et N-siduvate põllumajanduskultuuride kasvatamine on sisuliselt ära piiratud olemasoleva HPK 8 kolmanda variandiga, mis võimaldab teatud ulatuses sisse tuua N-siduvate kultuuride kasvualasid. Lisaks on HPK 8 teine variant mõeldud vaid ökoalade ökokava taotlejale, mis meie arvates samuti piirab ära N-siduvate kultuuride lausalise kasvatamise ja sisse toomise antud skeemi. Kuna ökoalade määratlemist nõutakse vähemalt 10% ulatuses toetuõiguslikust põllumaast, siis kompenseeritakse taotlejale vaid selle ulatuses. Pärandniidud: Lk 43 Tulemuspõhise toetuse metoodika on alles välja töötamisel ning seda katsetatakse pilootprojekti abil. Sellegipoolest võib eeldada, et hoolduse tulemuslikkusest lähtuv lisatoetus on positiivse mõjuga kõigi sekkumiste puhul, milles seda rakendatakse. Lisaks on oluline, et maahooldajatele tagatakse läbi nõustamisteenuse vm vahendite teave ala väärtustest, s.h kaitsealustest liikidest, ning sobivatest/soovituslikest maahoolduspraktikatest, et vältida alade väärtust vähendavaid hooldusvõtteid ka juhul, kui otseseid lisatingimusi ei rakendu. Alustame tulemuspõhise toetusega pärandniidu hooldamise sekkumises kohe perioodi algusest 2023. aastal ning väärtusliku püsirohumaa sekkumises 2024. aastal. Metoodika välja töötamine ja katsetamine käib Life IP Loodusrikas Eesti raames. Samuti töötatakse Keskkonnaametis sama projekti raames välja uut pärandniidu hooldajate nõustamissüsteemi. Väärtuslike püsirohumaade hooldajatele jagatakse infot sobivatest hooldamisvõtetest konsulentide ja nõustamissüsteemi kaudu ning samuti PRIA Abiks taotlejale infomaterjalides. Lk 44 ÜPP strateegiakava esmases tööversioonis oli täiendava sekkumisena ette nähtud karjatatava püsirohumaa toetus, mis 01.12.2021 seisuga on strateegiakavast välja jäetud. KSH eksperdi hinnangul oli tegemist valdavalt positiivsete mõjudega (elusloodusele, maastikule, kliimale) sekkumisega, mis soodustas ka nende rohumaade säilimist, mis ei ole arvatud poollooduslike koosluste hulka. Karjatamise soodustamine on küll kaudselt seotud ka ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise toetustega (võttes eelduseks, et karjatamine on nende loomade puhul n.ö tavapraktika) ja loomade heaolu toetusega, kuid sellegipoolest oli suunatud sekkumine täiendav lisavõimalus tõsta karjatamise atraktiivsust. Samas ei olnud sellist eraldiseisvat toetust ka eelmisel ÜPP rakendamise perioodil ning kokkuvõttes on rohumaade säilimisele strateegiakavas siiski varasemast rohkem tähelepanu pööratud. Tõsi, karjatatava püsirohumaa toetus on strateegiakavast välja jäetud, kuid toetusele planeeritud eelarve (2,2 mln €) jagati ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise seotud toetuse vahel laiali. n Põllulinnud: Lk 45 Arvestades pikaajalisi tugevalt negatiivseid trende põllulindude arvukuses nii Eestis kui Euroopas laiemalt, ei ole siiski alust optimismiks, et ÜPP strateegiakava rakendamisperioodil see trend sekkumiste mõjul oluliselt muutuks. Muuhulgas peab arvestama, et rändlindude puhul mõjutab liikide arvukust ka nende käekäik väljaspool Eestit. Oluline on eelpool toodud sekkumiste täiemahuline rakendumine ( ökoalad , karjatamist soodustavad sekkumised, mahepõllumajanduse ökokava , pärandniidu hooldamise sekkumisse integreeritud lisatingimused, väärtusliku püsirohumaa sekkumise hekseldamise ajaline piirang, keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus glüfosaadi mittekasutamiseks, maastikuelemendid.). Sellele lisaks saaks ÜPP strateegiakava positiivseid mõjusid suurendada täiendavate lindude kaitsele suunatud meetmete integreerimisega sekkumistesse. Mõningaid võimalikke võtteid on nimetatud allpool. Nõustume, et põllulindude olukord on langustrendis. Lindude puhul on oluline negatiivse trendi pidurdamine, eesmärk on see stabiliseerida. Lindude arvukus sõltub lisaks põllumajandusele veel paljudest asjaoludest (pesarüüste, ränded, talvised elupaigad), sellepärast on keeruline lubada kiiret trendi tõusu uue ÜPP perioodi jooksul. Samas peaksid kõik lk 45 nimetatud sekkumised põllulinde toetama, lisaks oleme ka sekkumistesse lisanud linde toetavaid elemente (hilisem niitmine ja 5-30% niitmata jätmine PLK- del , hilisem hekseldamine VPR- del jm). Maastikuelementide säilitamine ja nende hulga suurendamine aitab samuti lindude olukorrale kaudselt kaasa, kuna suurendab toidubaasi ning pakub pesitsuskohti. Lk 45 Juhul, kui täiendavaid vastavasisulisi sekkumisi/lisatoetusi ei kujundata, tuleb tähelepanu pöörata vähemalt maaharijate teadlikkuse tõstmisele läbi nõuandeteenuse, et vähendada linnustikku kahjustavaid maaharimisvõtteid ka neil aladel, kus otseseid rangeid piiranguid ei ole seatud. Siinkohal on mõeldud näiteks niitmisvõtteid väärtusliku püsirohumaa hooldamisel (lähemalt käsitletud pärandniitude punkti all) ning rohumaaribade n.ö ülehooldamise vältimist (lähemalt käsitletud tolmeldajate punkti all). Väärtusliku püsirohumaa hooldamise nõustamise võimalusi on kirjeldatud eespool. Säästikke niitmisvõtteid saame käsitleda ka koolitustel ja infopäevadel. Lk 46 Rohumaadel saab elurikkust, sh põllulinde soodustada võimalikult hilise niitmisega, keskelt-lahku või servast-serva niitmisega ning niitmata laikude või ribade jätmisega. Põllukultuuride puhul soovitatakse nt hõredamat külvi. Täiendava positiivse mõjuga sekkumisena saaks kaaluda ka haritavale maale külvamata laikude jätmise sekkumist/lisatoetust. Külvamata laike soovitatakse näiteks põldlõokese toetamise meetmena. Nn lõokeselaike ehk külvamata laike haritaval maal katsetatakse Life IP projektis Loodusrikas Eesti. Vt ka eelmisi kommentaare. Tolmeldajad : Lk 47 Elurikkusesse panustavate meetmete positiivse mõju kogu potentsiaali rakendumise eelduseks on põllumajandustootjate teadlikkus elurikkuse kaitsmisest, ökosüsteemiteenuste kasust ja neid võimendavatest maaharimispraktikatest. Muuhulgas on oluline, et välditakse rohumaaribade n.ö ülehooldamist ning piiratakse taimekaitsevahendite kasutamist ökosüsteemiteenuseid pakkuvate alade vahetus läheduses. Kui vastavate teemadega seotud sekkumistes ei olda valmis lisatingimusi seadma ning neis ei ole ka koolituste nõuet, on keskselt oluline, et elurikkuse valdkond oleks tugevalt integreeritud üldisesse nõuandeteenusesse ja teavitustegevusse. Rakendame erinevaid meetmeid (kohustuslikud koolitused, teavitustegevused, nõuandesüsteem jm.) maakasutajate, –omanike keskkonnateadlikkuse tõstmiseks sh elurikkuse valdkonnas. Mõju pinna- ja põhjaveele: Lk 57 Pinna- ja põhjavee seisundi parandamiseks ning vastavate keskkonnaeesmärkide saavutamiseks on vaja, et vastavate töövahendite kättesaadavusel toetaks ÜPP strateegiakava sisulist toitainebilansiga arvestamist. Eesmärgiks peab olema bilansist lähtuv lämmastikväetiste kasutamise tõhustamine/lämmastikukao vähendamine võimalusel põllumassiivide tasemel. Arvestame. Lämmastikubilansi koostamine on lisatud KSM meetmesse. Lk 58-59 Veekaitsetoetuses ette nähtud nõuded on KSH eksperdi hinnangul asjakohased. Sekkumisest võib eeldada otsest positiivset mõju pinna- ja põhjaveele. Samas piiravad sekkumise tingimused oluliselt selle rakendamise võimalusi ja tulemusi ning piiratud rakendamisest tulenevalt ei ole mõju eeldatavalt piisav, et tuua kaasa olulist muutust veekogumite seisundis. Eelnevast tulenevalt soovitab KSH ekspert laiendada toetust lisaks loodusliku veekoguga piirnevatele põldudele ka kraavidega piirnevatele põldudele (seejuures võib rakendada erisusi tingimustes) ning mitte kitsendada toetuskõlbulikke taotlejaid keskkonnasõbraliku majandamise või mahetoetuse saajatele. Võimaliku konkreetse lahenduse on välja pakkunud Eesti Keskkonnaühenduste Koda - võimaldada sekkumise raames taotleda toetust ka kraavidega piirnevatele põldudele nt 6 m laiuse puhvervööndiga. Teiseks vajab sekkumise rakendamisse liikumisel hoolikat kaalumist, millised andmed võetakse aluseks veekogumi seisundi hinnangu osas (iga-aastased vahehinnangud, veemajanduskavade seis vm). Lahendused, mis tuginevad ühe konkreetse aasta seisundi hinnangutel, ei pruugi probleemi ulatust piisavalt hästi arvestada. Soovitus on kaaluda võimalusi pikemate seireperioodide arvestamiseks ja/või täiendavate toetusõiguslike alade jooksvat lisamist toetusskeemi, kui uuemad seisundihinnangud näitavad varasemalt heas seisundis veekogumi langemist kesisesse, halba või väga halba seisundisse vms. Arvestatud. Toetusesaajate ringi on eelarve võimalusi ja sekkumiste vahelist tasakaalu arvestades laiendatud: toetuse saajad on põllumajandustootjad, kel on kohustuse aastal kehtiv keskkonnasõbraliku majandamise kohustus või kus ettevõtte rohumaa hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut loomi. Veekaitsevööndi ettepanek puudutab vaid pinnaveekaitse toetust. Oleme toetusõiguslikkuse nõudeid muutnud ning ei piirdu vaid looduslike veekogude äärde täiendava veekaitsevööndi toetamisega. Strateegiakava eelarve võimalusi ja sekkumiste vahelist tasakaalu arvestades võimaldame toetust taotleda ka suubla või eesvoolu pervele väljapoole veekaitsevööndit projekteeritud veekaitsevööndi laiendi kohta. Lk 59 Kaaluda tingimust, et veekogude puhul, millele on veemajanduskavades vastav vajadus/meede ette nähtud, tuleb korrastustööde osana ette näha keskkonnakaitserajatised/muud asjakohased leevendusmeetmed. Lisameetmete mitterakendamise puhul peaks see asjakohaselt selgelt põhjendatud. Teatud osas arvestatud . Lisatud on põhimõte, et toetuse andmisel eelistatakse keskkonnakaitserajatise ja leevendusmeetmete rakendamist, sh eelistatakse neid taotlusi, millel on puutumus veemajanduskava meetmeprogrammis eristatud veekogumitega, mille puhul tuleb maaparandussüsteemi korrastamisel rakendada keskkonnakaitsemeetmeid. Mõju välisõhu kvaliteedile: Lk 69 Põllumajandustootjate materiaalsete ja immateriaalsete investeeringute sekkumises võiks olla eraldi välja toodud toetuse maksmine sõnnikuhoidlate katmiseks jäiga või elastse kattega (telkkatus vm). Osa sekkumise eelarvest võiks olla eraldatud just olemasolevate sõnnikuhoidlate katmiseks. Arvestatud. Sekkumises on üks toetatavatest tegevustest „Vee- ja õhukvaliteedi parandamisega ning muldade kaitsega seotud investeeringud“, mille raames on toetatavad näiteks sõnniku- ja silohoidlate ehitamine, sõnnikuhoidla katmine ning sügavallapanuga lautade lekkekindla aluspinna rajamine. Mõju kliimamuutustele: Lk 74 Nõustamistegevus peab katma palju valdkondi, kuid kindlasti ei tohiks mööda minna kliimaga seotud teemadest – veerežiimi mõju turvasmuldadele, rohumaade süsinikusidumise potentsiaal, metaani ja dilämmastikoksiidi heide loomapidamisest. Nõustume arvamusega. Lk 75 Mulla- ja veekaitsetoetuse positiivse mõju suurendamiseks tuleks toetust KSH eksperdi hinnangul laiendada ka nendele tundlike muldadega põllumajandustootjatele, kes ei ole taotlenud keskkonnasõbraliku majandamise toetusi. Arvestatud. Toetusesaajate ringi on eelarve võimalusi ja sekkumiste vahelist tasakaalu arvestades laiendatud: toetuse saajad on põllumajandustootjad, kel on kohustuse aastal kehtiv keskkonnasõbraliku majandamise kohustus või kus ettevõtte rohumaa hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut loomi. Lk 76 Lisada põllumajandustaristu investeeringute sekkumises ka teise etapi tööde uuendusprojektidele sarnaselt riigieesvoolude korrastamisele tingimus nende koostamisele pädeva isiku poolt, kes on läbinud koolituse keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi projekteerimise alal. Toetuse andmisel eelistatakse leevendusmeetmete rakendamist ning tingimusena on sõnastatud, et kavandatav tegevus ei tohi kahjustada keskkonnaseisundit. Parima praktika rakendamine eeldab tegevuse kavandajalt ja/või projekteerijalt vastavaid teadmisi. Selgemini välja tuua, et sekkumist saab kasutada ka loodusliku veerežiimi taastamiseks turvasmuldadel. Sekkumislehes on toodud, et teises etapis kavandatava tegevusega seotud projekti on koostanud pädev isik, kes on läbinud koolituse keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi projekteerimise alal. Samuti oleme sekkumislehtedes selgemalt välja toonud, et veerežiimi taastamise tegevused turvasmuldadel on abikõlblikud ja eelistatud. Lisa 3 – Sekkumised: Lk 5 2.3 Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (FI) Sõltuvalt investeeringu iseloomust ja mahust tuleb planeeritud tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid vajadusel hinnata objekti või tegevuse tasemel. Võtame teadmiseks. Investeeringute elluviimisel peab arvestama Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud nõudeid ning vajadusel läbi viima keskkonnamõju hindamise. Lk 5 2.6 Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI) Sõltuvalt investeeringu iseloomust ja mahust tuleb planeeritud tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid vajadusel hinnata objekti või tegevuse tasemel. Võtame teadmiseks. Investeeringute elluviimisel peab arvestama Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud nõudeid ning vajadusel läbi viima keskkonnamõju hindamise. Lk 6 3.1 Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse ((FI)) Sõltuvalt investeeringu iseloomust ja mahust tuleb planeeritud tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid vajadusel hinnata objekti või tegevuse tasemel. Võtame teadmiseks. Investeeringute elluviimisel peab arvestama Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud nõudeid ning vajadusel läbi viima keskkonnamõju hindamise. Lk 7 Ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal Sekkumise positiivse mõju kogu potentsiaali rakendumise eelduseks on ökosüsteemiteenuste ja sobivate põllumajanduspraktikate vastastikuse sünergia teadlik ära kasutamine. Kuna sekkumises ei ole tootjale seatud lisapiiranguid, s.t puuduvad ka piirangud pestitsiidide kasutamiseks erinevate maastikuelementide vahetus läheduses, siis on oht, et taimekaitsevahendite kasutamisega vähendatakse või kaotatakse oodatud kasu elurikkusele. Juhul, kui sekkumises ei soovita seada vastavaid lisapiiranguid, on seda enam oluline jätkuv põllumajandustootjate üldise teadlikkusse tõstmine ökosüsteemiteenuste kasust ja neid võimendavatest maaharimispraktikatest. Ökosüsteemiteenuste valdkonnale peab kindlasti tähelepanu pöörama nõuandeteenuse arendamisel. Nõustume arvamusega. Lk 8 Põllumajandus tootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud Sekkumise tekstis võiks olla välja toodud, et toetus on suunatud ka sõnnikuhoidlate katmisele. Sekkumises on see toetatav. Ettepanekuga on juba varasemalt arvestatud. Sekkumises on üks toetatavate tegevustest „Vee- ja õhukvaliteedi parandamisega ning muldade kaitsega seotud investeeringud“, mille raames on toetatavad näiteks sõnniku- ja silohoidlate ehitamine, sõnnikuhoidla katmine ning sügavallapanuga lautade lekkekindla aluspinna rajamine. Lk 9 Mulla- ja veekaitsetoetus Soovitav on kaaluda toetuskõlbulikkuse laiendamist (pinnaveekaitse toetuse võimaldamist ka neile põldudele, mis piirnevad toitainete tõttu kesises, halvas ja väga halvas seisundiklassis veekogumi valgalal asuvate kraavidega). Vastatud eespool. Lk 9 Väärtusliku püsirohumaa säilitamine Liigirikaste alade valel ajal või valede meetoditega hooldamine võib vähendada liigirikkust, mistõttu on oluline, et maahooldajatele tagatakse teave ala väärtustest, s.h kaitsealustest liikidest ning neile sobilikest hoolduspraktikatest. Vastatud eespool. Lk 10 8.2 Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas Sõltuvalt investeeringu iseloomust ja mahust tuleb planeeritud tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid vajadusel hinnata objekti või tegevuse tasemel. Võtame teadmiseks. Investeeringute elluviimisel peab arvestama Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud nõudeid ning vajadusel läbi viima keskkonnamõju hindamise. Lk 10 8.3 Investeeringud bioressursside väärindamisse Sõltuvalt investeeringu iseloomust ja mahust tuleb vajadusel objekti ja tegevuse tasemel hinnata planeeritud tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Võtame teadmiseks ja nõustume, et peab arvestama keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõudeid ning vajadusel läbi viima keskkonnamõju hindamise. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” heakskiitmine ja volituse andmine” eelnõu seletuskirja lisa 3 – strateegiakava II lisa eelhindamise kohta (eelhindamise aruanne) II lisa – ÜHISE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA STRATEEGIAKAVA 202 3 ‒2027 EELHINDAMINE LÕPPARUANNE 30 . detsember 2021 Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 202 3 ‒2027 eelhin nati Maaeluministeeriumi tellimusel ja seda rahastatakse Eesti maaelu arengukava 2014‒2020 tehnilise abi vahenditest. Eelhinda jaks oli Eesti Maaülikooli hindamis- ja valdkondlike ekspertide töörühm. Eelhindamise meeskond: Kersti Aro – projektijuht, põllumajandusteaduse ekspert, maapiirkonna arengu ja regionaalarengu ekspert Ants-Hannes Viira – sisuline juht, põllumajandustootmise ekspert Evelin Loit – põllumajandustootmise ekspert Ragnar Leming – põllumajandustootmise ekspert Katri i n Visnapuu – põllumajandusteaduse ekspert Liina Talgre – põllumajanduskeskkonna ekspert Allan Kaasik – põllumajanduskeskkonna ekspert Jelena Ariva – põllumajanduskeskkonna ekspert Jüri Lillemets – maapiirkonna arengu ja regionaalarengu ekspert Terje Elias – toiduohutuse ekspert Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut R e g nr 74001086 Kreutzwaldi 1, Tartu 51006 Tel: +372 731 3014 E-post: [email protected] http://www.ms.emu.ee K okkuvõte Maaeluministeeriumi juhtimisel koostatakse Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027 (edaspidi ÜPP strateegiakava). Kava koondab senised esimese samba (otsetoetused ja varasemad programmiti rakendatud turukorraldusmeetmed Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist, edaspidi EAGF) ja teise samba tegevused (nagu maaelu arengu investeeringu- ja arengutoetused Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, edaspidi EAFRD). Koostatava ÜPP strateegiakava aluseks on Euroopa Parlamendi ja n õukogu määrus , kus on püstitatud kolm üldeesmärki ja nende saavutamiseks üheksa erieesmärki . Erieesmärk 1: toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus. Erieesmärk 2: suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule. Erieesmärk 3: parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas. Erieesmärk 4: panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse. Erieesmärk 5: edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk. Erieesmärk 6: panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke. Erieesmärk 7: olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades. Erieesmärk 8: edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sh biomajandust ja säästvat metsamajandust. Erieesmärk 9: parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise vallas (hõlmab nii ohutut, toitvat ja säästvalt toodetud toitu, toidu raiskamise vähendamist kui ka loomade heaolu tagamist). Neile erieesmärkidele lisandub horisontaalse eesmärgina põllumajanduse ja maapiirkondade elu kaasajastamine, edendades ja jagades teadmisi , toetades innovatsiooni ja digiüleminekut ning ergutades nende kasutuselevõttu . Erieesmärgid saavutab liikmesriik enda valitud sekkumiste kaudu. Tulenevalt ÜPP strateegiakava määruse artiklist 139 on eelhindamine ÜPP strateegiakava koostamise kohustuslik osa. Eelhindamise eesmärk on parandada ÜPP strateegiakava väljatöötamise ja rakendamise kvaliteeti, toimivust ning tõhusust sõltumatu hindaja antavate objektiivsete hinnangute ja soovituste põhjal ning seejuures optimeerides eelarveraha jaotamist. ÜPP strateegi a kavale anti hinnang etteantud kümne hindamisküsimuse kaudu. ÜPP strateegiakava eelhindamise alusmaterjalideks olid „ Ühi s e põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023‒2027“ (tööversioon seisuga 12.11.2021), ÜPP strateegiakava peatüki 2.3 tulemusindikaatoritele seatud eesmärkide arvestuste alused (tööversioon seisuga 15.11.2021) ja „II lisa – ÜPP strateegiakavaga hõlmatud piirkonna hetkeolukorra SWOT-analüüs “ (tööversioon seisuga 12 . 11 .2021). Lisa sisendina kasutati eelhindaja korraldatud kahe veebiküsitluse, seitsme fookusgrupi - arutelu ja ühe seminari tulemusi. Järgnevalt on esitatud eelhindamise tulemuste kokkuvõte hindamisküsimuste kaupa. 1. Millisel määral panustab ÜPP strateegiakava ÜPP erieesmärkide saavutamisse, võttes arvesse riiklikke ja piirkondlikke vajadusi ning arengupotentsiaali ja kogemusi, mis on saadud ÜPP rakendamisel eelmistel programmiperioodidel? Hindamistulemustest järeldub, et erieesmärkide lõikes erinevad hetkeolukorra SWOT-analüüs, SWOT-tabel, SWOT-analüüsi kokkuvõte, vajaduste esitluse viis ja detailsusaste mõnevõrra ega ole kohati omavahel sidusad. Kõige paremini on seostatud ja võtavad arvesse erieesmärgi vajadusi erieesmärkide 5 ja 9 SWOT- analüüs. Ülejäänud erieesmärkide SWOT-analüüs, vajaduste ja erieesmärgi sidusus vajavad edasiarendamist. Erieesmärkide 2‒8 puhul on ÜPP arengudokumentide koostamisel arvestatud eelmiste programmiperioodide asjakohaste meetmete rakendamiskogemus i ja neile viidatud . Ülejäänud erieesmärkide SWOT-analüüse lugedes võib järeldada, et ÜPP strateegiakava koostamise käigus on eelmistel perioodidel omandatud kogemusega arvestatud, kuid selged viited sellele puuduvad. Horisontaalse eesmärgi ning erieesmärkide 2, 4 ja 5 alla planeeritud sekkumised peavad silmas riiklikke vajadusi ja arengupotentsiaali ning vastavatele riiklikele arengudokumentidele on ka viidatud. Ülejäänud erieesmärkide SWOT-analüüsis ja vajaduste kirjelduses selliseid seoseid selgelt välja ei ole toodud (st puuduvad viited teistele arengudokumentidele) ning võib üksnes aimata, et seos kõikide asjakohaste arengudokumentidega on olemas. Üldistatult võib öelda, et suurem osa erieesmärkide raames kavandatud sekkumistest panustab erieesmärkide saavutamisse, kuid kõige paremini aitavad sellele kaasa sekkumised, mis on planeeritud horisontaalse eesmärgi ja erieesmärkide 1, 3 ja 8 alla. Kõikidel sekkumistel on positiivne mõju valdavalt regionaalarengule, looduskeskkonnale, kliimale ja majandusele. 2. Millisel määral on ÜPP strateegiakava seesmiselt sidus? Horisontaalse eesmärgi ning erieesmärkide 4 ‒ 7 ja 9 SWOT-tabel, SWOT-analüüs ja vajadused on sekkumistes kajastatud. Ülejäänud erieesmärkide puhul vajab dokument edasiarendamist. Horisontaalse eesmärgi ja peaaegu kõikide erieesmärkide raames kavandatud sekkumised on tasakaalus ja täiendavad üksteist erieesmärkide saavutamisel. Erandiks on erieesmärk 7, kuna erieesmärgi nimetus viitab ettevõtluse arendamisele maapiirkonnas kõige laiemas tähenduses, sekkumised aga toetavad vaid noori põllumajandustootjaid. Ühegi erieesmärgi raames kavandatud sekkumiste vahel ei tuvastatud selliseid vastuolusid, mis vähendaksid erieesmärkide saavutamist. ÜPP strateegiakava on võrreldes programmiperioodiga 2014‒2020 keskkonna ja kliima teemades varasemast ambitsioonikam, kui arvestada erieesmärkide 4, 5 ja 6 raames kavandatud sekkumisi. 3. Millisel määral on ÜPP strateegiakava sidus muude asjakohaste meetmetega? Kõikide erieesmärkide puhul tuvastati kooskõla oluliste poliitiliste eesmärkidega ning asjakohaste riiklike ja ELi strateegiatega. Seos ilmneb kõige paremini horisontaalse eesmärgi ja erieesmärkide 2, 4 ja 5 puhul, kuna nende SWOT-analüüsis on suuremal või vähemal määral viidat u d eri arengudokumentidele. Perioodil 2014‒2020 ja varasematel perioodidel omandatud välise kogemusega (asjakohaste riiklike uurimistulemustega, raportitega vms) on arvestatud suuremal või vähemal määral kõikide erieesmärkide SWOT-analüüsis . Erieesmärkide SWOT-analüüsis on mainitud EL-üleseid ja riiklikke arengudokumente ning paaril juhul mainitud ka muid rahastamisfonde, millest rahastatakse ÜPP strateegi a kavas nimetatud sarnaseid tegevusi. ÜPP strateegi a kavasse on lisatud alapeatükk 4.5 „ Koordinatsioon, demarkatsioon ja täiendavused EAFRD ja teiste maapiirkonda panustavate Liidu vahendite vahel “ , kuid alapeatüki sisu lisatakse hiljem . Seega puudub ÜPP strateegiakavas ülevaade samadele sihtgruppidele, piirkondadele vms suunatud ELi fondide omavahelisest piiritlemisest, täiendamisest, sünergiast ja koordinatsioonist. Erieesmärkide 4, 5 ja 6 puhul on olemas järjepidevus keskkonda ja kliimat puudutavate õigusaktide puhul, sh sisaldab SWOT-analüüs otseseid viiteid keskkonda ja kliimat käsitletavatele õigusaktidele. Peale selle on horisontaalses eesmärgis ning erieesmärkides 2 ja 4 ‒ 9 olemas järjepidevus kliima ja keskkonna valdkondades ning viidatud on eelkõige seostele riiklike arengudokumentidega. Ülejäänud erieesmärkides ei ole kliima eg a keskkonna temaatika piisavalt järjepidev. Noorte põllumajandustootjatega seonduvad vajadused on selgelt välja toodud erieesmärkides 7, 8 ja horisontaalses eesmärgis ning on kooskõla põllumajanduse ja kalanduse arengukavaga aastani 2030. Ülejäänud erieesmärkide juures ei ole noorte põllumajandustootjate teemat järjepidevalt käsitletud. Riskijuhtimise teemat on järjepidevalt käsitletud erieesmärgi 1 SWOT-analüüsis ja sekkumistes. Riskijuhtimist käsitletakse järjepidevalt ka horisontaalses eesmärgis, kuid vaid episoodiliselt ülejäänud erieesmärkides. Võimalikke kattuvusi nii ÜPP strateegiakavas kui ka teiste poliitiliste instrumentide vahel ei tuvastatud erieesmärkide 1, 3‒7 ja 9 puhul. Ülejäänud erieesmärkide raames planeeritud sekkumiste puhul esineb suuremal või vähemal määral kattuvusi. 4. Millisel määral on eelarvevahendite eraldamine vastavuses ÜPP strateegiakava erieesmärkidega? Kuna enamikku erieesmärkide sekkumisi on rakendatud ka varasematel programmiperioodidel, võib arvata, et eelarvekava koostades on arvestatud eelmiste perioodide kogemusega ning toetusrahasid kasutatakse ilmselt tõhusalt. Erandiks võivad olla erieesmärkide raames kavandatud sellised sekkumised, mis ei osutunud varasemal programmiperioodil tõhusaks, või need, mida plaanitakse uuel programmiperioodil rakendada esi m est korda. ÜPP strateegiakava rahastamiskavas on välja toodud jaotus otsetoetuste, sektoripõhiste sekkumiste ja maaelu arengu sekkumiste vahel. Samas vaid erieesmärkide 3‒7 sekkumistes on eelarve jaotus eri sektoritele ja piirkondadele selge ning põhjendatud. Erieesmärkide 4‒9 sekkumisteks kavandatud eelarve on vastavuses erieesmärgi kindlaksmääratud vajadustega ning erieesmärkide 1, 3, 5 ‒ 7 ja 9 raames kavandatud sekkumistele eraldatud eelarve on piisav, et saavutada seatud eesmärgid. Ülejäänud erieesmärkide sekkumiste eelarve ei pruugi olla seatud eesmärkide saavutamiseks piisav. 5. Millisel määral panustavad oodatavad väljundid tulemustesse nii, nagu on määratletud seatud sihttasemetes? Suurema osa erieesmärkide neis sekkumistes, mida rakendati ka eelne nud programmiperioodidel, on väljund- ja tulemusnäitajate puhul arvesse võetud varasemate programmide ja arengukavade õppetunde ning need on kooskõlas vajadustega. Erieesmärgi 3 sekkumiste puhul, mida rakendati ka programmiperioodil 2014‒2020, on mõõdikute sihttasemed planeeritud pigem optimistliku stsenaariumi alusel. ÜPP strateegiakava sekkumis tes on esitletud kohustuslikud väljundnäitajad ja ÜPP strateegiakava alapeatüki 6.1 vahe- ja sihttasemete kavas kohustuslikud tulemusnäitajad koos iga-aastaste ja üldiste sihtnäitajatega. Tervikuna on ÜPP strateegiakavas esitatud sisendid, väljundid ja tulemused omavahel loogilises seoses . Horisontaalsele eesmärgile ja kõikidele erieesmärkidele on määratud üks või rohkem tulemusmõõdikut, millele on seatud realistlikud sihttasemed. ÜPP strateegiakavas esitatud vajadused, eelarve, väljundid ja tulemused on omavahel seoses, kuid seosed on lünklikud või segadust tekitavad. Põhjus on selles, et (1) kohustuslikud mõõdikud ei ole tulemuste tõlgendamiseks eg a hinnangute andmiseks piisavad, (2) tulemusmõõdiku saavutamisele võib kaasa aidata mitu sekkumist ja mõõdiku sisu tõlgendamisel ei piisa vaid ÜPP strateegiakava alapeatükis 6.1 esitletud mõõdikute tabelist ning (3) ühe sekkumise tegevused võivad mõjutada mitut tulemusmõõdikut, kuigi eelarve jaotus eri tegevuste vahel ei pruugi alati olla selge . Kuna kohustuslikud mõõdikud on EL-ülesed, ei saa strateegiakavas spetsiifilisi, kohalikke vajadusi arvestavaid mõõdikuid juurde lisada ning probleemi aitab osaliselt lahendada hindamiskava täiendav seire. 6. Millisel määral on tulemusraamistikus seatud sihtväärtused sobilikud? Horisontaalse eesmärgi ning erieesmärkide 1, 2 ja 4‒9 iga-aastaste sihtväärtuste põhjendamisel on suuresti tuginetud eelmise programmiperioodi kogemustele ja need on kooskõlas vajadustega. Erieesmärgi 3 sekkumisi on rakendatud ka eelne nud programmiperioodil, kuid iga-aastaste sihtväärtuste seadmisel ei ole sugugi kõigi sekkumiste puhul piisavalt arvestatud kogemustega ega väliste ja sisemiste teguritega. 7. Kas ÜPP strateegiakava juhtimiseks vajalik personal ja haldussuutlikkus on piisav? ÜPP strateegiakava korraldusasutusel, makseasutusel, riiklikul maaeluvõrgustikul ning eelneva programmiperioodi rahastamisvahendi rakendajal ja maapiirkonna ettevõtjatele toetatud nõuande pakkujal on mitme järjestikuse programmperioodi sekkumiste rakendamise kogemus ja võimekus rakendada ka uuel programmiperioodil ÜPP strateegiakava. Samas esineb üksikuid takistusi või probleemkohti, mille lahendamine või ületamine võib võtta oodatust rohkem aega. 8. Kuivõrd sobilik on ÜPP strateegiakava seireks ja hindamiseks vajalike andmete kogumise menetlus? Uue programmiperioodi andmete kogumise mudel sarnaneb suurel määral eelneva programmiperioodi mudeliga, kuigi tulemusraamistikus kasutatakse andmeid teistmoodi. Iga-aastane tulemusaruanne on uuel perioodil üldisem. Seega võimaldavad eelne nud programmiperioodide kogemused uuel perioodil seire ja hindamisega hakkama saada suuremate tõrgeteta. Võimekus koguda kohustuslikke (ja ka riiklikke) mõõdikuid ning neid hinnata on ametkonnal kasvanud. 9. Kuivõrd sobilikud on toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks kavandatud meetmed? Makseasutusel on välja arendatud e-taotluste keskkond, kus toetuse taotlused on osaliselt eeltäidetud ning toetuse taotleja saab taotluse esitada veebis. Sellega seoses on lühenenud ja ilmselt lüheneb veelgi toetus e taotluste menetlemise aeg ning väheneb toetuse taotlejate halduskoormus. Lisaks on mõningate sekkumiste juures plaanitud rakendada lihtsustatud kulumeetodeid . 10. Millisel määral on EAFRDs rahastamisvahendi kasutamine põhjendatud? ÜPP strateegiakava sisaldab rahastamisvahendi alapeatükki 4.6. Selles antakse ülevaade rahastamisvahendi eelhindamisest ja märgitakse koos lühikese põhjendusega, miks kasutatakse rahastamisvahendit erieesmärkide 2, 3, 7 ja 8 saavutamiseks, kuid mitte horisontaalse eesmärgi eg a ülejäänud erieesmärkide saavutamiseks. Kavas rakendatakse tagatisi ja laenusid kuue sekkumise puhul. ÜPP strateegiakava iga-aastane rahastamiskava eristab tagastamatuid ja tagastatavaid toetusi, välja on toodud rahastamisvahendi peamised tingimused ja seosed väljund- ning tulemusmõõdikutega, kuid mitte kõikide asjakohaste rahastamisvahendit rakendavate sekkumiste puhul. Summary The strategic plan of the European Union (EU) Common Agricultural Policy for 2023–2027 (CSP) is being prepared under the auspices of the Ministry of Rural Affairs. The Strategic Plan combines the activities of the first pillar (direct payments and previous market management measures implemented under different programs of the European Agricultural Guarantee Fund (EAGF) and second pillar (rural development investments and development support from the European Agricultural Fund for Rural Development (EAFRD)) of the current Common Agricultural Policy ( CAP ) . The CSP is based on a regulation of the European Parliament and the Council, which sets out three general objectives and nine specific objectives to achieve them: Specific objective 1: Support viable farm income and resilience across the Union to enhance food security. Specific objective 2: Increase competitiveness and market orientation, with a special focus on research, technology and digital switchover. Specific objective 3: Improve the farmers' position in the value chain. Specific objective 4: Contribute to climate change mitigation and adaptation, as well as to sustainable energy. Specific objective 5: Foster sustainable development and efficient management of such natural resources as water, soil and air. Specific objective 6: Contribute to the protection of biodiversity, enhance ecosystem services and preserve habitats and landscapes. Specific objective 7: Attract young farmers by encouraging entrepreneurship and business development in rural areas. Specific objective 8: Promote employment, growth, social inclusion and rural development, including the bio-economy and sustainable forestry. Specific objective 9: Improve the response of EU agriculture to societal demands on food and health (including safe, nutritious and sustainable food, reduction of food waste, as well as animal welfare). In addition to these specific objectives, the horizontal objective is to modernize agriculture and rural life by promoting and sharing knowledge, supporting innovation and digital switchover, and accelerating their deployment. The Member States shall achieve the specific objectives through interventions of their choice. Pursuant to Article 139 of the Regulation on the CSP, ex-ante evaluation constitutes a mandatory part of the preparation of the CSP. The purpose of ex-ant e evaluation is to improve the quality, efficiency and effectiveness of the design and implementation of the CSP on the basis of objective evaluations and recommendations by an independent evaluator, while optimizing the allocations of budgetary resources. The CSP was assessed through ten evaluation questions. The ex-ante evaluation of the CSP proceeds from the „ Common Agricultural Policy Strategic Plan 2023‒2027 “ (working version as of 12.11.2021), Chapter 2.3 of the CSP „ The basis for the calculation of targets set on result/performance indicators “ (working version as at 15.11.2021) and „ Annex II ‒ SWOT analysis of the area covered by the CSP “ (Working version as of 12.11.2021). The results of two online surveys conducted by the ex-ante evaluator, seven focus group discussions and one workshop were used as additional input. The following is a summary of the results of the ex-ante evaluation by evaluation questions. 1. To what extent does the CSP contribute to the achievement of the specific objectives of the CAP, taking the national and regional needs, as well as the development potential and experience gained from the implementation of the CAP in previous programming periods into account? The results of the evaluation show that there are slight differences between the SWOT analysis of the current situation, the SWOT table, the summary of the SWOT analysis, in the way in which the needs are presented and in the level of detail and, in some cases, they are not coherent to each other. The SWOT analyses of Specific Objectives 5 and 9 are highly coherent and meet the needs of the specific objective. The SWOT analyses of the other specific objectives, the coherence between the needs and the specific objective call for further development. In the case of Specific Objectives 2‒8, the experience from implementing the relevant measures during the previous programming periods has been drawn upon and referred to in the preparation of the present CAP development documents. Reading the SWOT analyses of the other specific objectives, it can be concluded that the experience gained in previous periods has been taken into account in the preparation of the CSP, but there are no clear references to this. The interventions planned under the horizontal objective and the Specific Objectives 2, 4 and 5 cater for national needs and development potential, and reference is made to the corresponding national development documents. The SWOT analysis and the description of needs for the other specific objectives do not clearly identify such links (i.e. there are no references to other development documents) and it can only be assumed that there is a link with all relevant development documents. In general, most of the interventions planned under the specific objectives contribute to the achievement of the specific objectives, but the interventions planned under the horizontal objective and Specific Objectives 1, 3 and 8 contribute best to this. All interventions have a positive impact predominantly on regional development, the natural environment, the climate and the economy. 2. To what extent is the CSP internally coherent? The SWOT table, SWOT analysis and needs of the horizontal objective and Specific Objectives 4‒7 and 9 have been reflected in the interventions. For the remaining specific objectives, the document requires further elaboration. The interventions planned under the horizontal objective and almost all the specific objectives are balanced and complement each other in achieving the specific objectives. The exception is Specific Objective 7, as the name of this specific objective refers to the development of entrepreneurship in rural areas in the broadest sense, while the planned interventions support only young farmers. No inconsistencies were identified between any of the interventions planned under the specific objectives that would inhibit the achievement of the specific objectives. Compared to the 2014‒2020 programming period, the CSP is more ambitious than the previous one in terms of the interventions planned under Specific Objectives 4, 5 and 6. 3. To what extent is the CSP coherent with other relevant measures? Consistency with key policy objectives and relevant national and EU strategies was identified for all specific objectives. The link is best obvious in case of the horizontal objective and Specific Objectives 2, 4 and 5, as their SWOT analyses refer to different development documents to varying degrees. The SWOT analyses of all specific objectives take, to a greater or lesser extent, account of the external experience gained in the period 2014‒2020 and earlier (as well as relevant national research results, reports, etc.). The SWOT analysis of the specific objectives points out EU-wide and national development documents, and in a few cases also mentions other funding opportunities that finance similar activities mentioned in the CSP. Chapter 4.5 „Coordination, demarcation and complementarities between the EAFRD and other EU instruments contributing to rural areas“ has been included in the CSP, but the content of this sub-chapter will be added at a later stage. Thus, the CSP does not provide an overview of the delimitation, complementarity, synergy and coordination of EU funds directed at the same target groups, regions, etc. In case of Specific Objectives 4, 5 and 6, there is consistency in environmental and climate legislation, including direct references in the SWOT analysis to environmental and climate legislation. In addition, in the horizontal objective and Specific Objectives 2 and 4‒9, consistency can be detected in the areas of climate and the environment, with a particular reference to links with national development documents. As to other specific objectives, the handling of climate and environmental issues is not sufficiently systematic. The needs of young farmers are clearly set out in Specific Objectives 7, 8 and the horizontal objective and are in line with the Estonian Agriculture and Fisheries Strategy 2030. The other specific objectives do not consistently address the issue of young farmers. The issue of risk management has been consistently tackled with in the SWOT analysis and interventions of the Specific Objective 1. Risk management is also systematically addressed in the horizontal objective, but only sporadically in the remaining specific objectives. In case of both the CSP and between other policy instruments, no possible overlaps were identified in Specific Objectives 1, 3‒7 and 9. Overlaps in varied scale were spotted in the interventions planned under the other specific objectives. 4. To what extent is the allocation of budgetary resources in line with the specific objectives of the CAP Strategic Plan? As most of the interventions under specific objectives have been implemented in previous programming periods, it can be assumed that the experience of previous periods has been built on in drawing up the budget plan and that the grants are likely to be used efficiently. Interventions planned under specific objectives which did not prove effective in the previous programming period or which are planned to be implemented for the first time in the new programming period might become an exception. The financing plan for the CSP sets out the division between direct payments, sectoral interventions and rural development interventions. However, it is only in the interventions under Specific Objectives 3–7 that the budget allocations between different sectors and regions are clear and justified. The budget proposed for interventions under Specific Objectives 4‒9 is in line with the identified needs of the specific objectives and the budget allocated to interventions planned under Specific Objectives 1, 3, 5‒7 and 9 is sufficient to achieve the set targets. The budget for interventions in the remaining specific objectives may not be sufficient to achieve the objectives set. 5. To what extent do the expected outputs contribute to the results as defined in the set benchmarks? Most of the interventions described under special objectives, implemented also in previous programming periods, have built on the lessons learned from the previous programs and development plans in terms of key output and result indicators and they are in line with the needs. In the case of interventions under Specific Objective 3, which were also implemented in the programming period 2014-2020, the target levels of the indicators have been planned on the basis of an optimistic scenario. The intervention forms of the CSP present mandatory output indicators and mandatory milestones and target values together with annual and general targets as required in sub-chapter 6.1 of the CPS. As a whole, the inputs, outputs and results presented in the CSP are logically and mutually coherent. The horizontal objective and each specific objective have been designated one or more result/performance indicators that have been set realistic targets. The needs, budget, outputs and results laid down in the CSP are coherent, but the links are somewhat incomplete or confusing. This is because (1) mandatory indicators are not sufficient to interpret the results and build estimates, (2) several interventions can contribute to the achievement of a result indicator, and the table of indicators presented in sub-chapter 6.1 of the CSP is not enough to interpret the content of the indicator, and (3) the activities of a specific intervention may affect several performance indicators, whereas the distribution of the budget between different activities may not always be clear. As the mandatory indicators are EU-wide and specific indicators that take account of the local needs cannot be added to the Strategic Plan, then additional evaluation plan may partially help to address th ese issue s . 6. To what extent are the targets set in the performance framework appropriate? The justification for the horizontal objective and the annual targets for Specific Objectives 1, 2 and 4‒9 builds largely on the experience of the previous programming period and is in accordance with the needs. Interventions described in Specific Objective 3 have also been implemented in the previous programming period, but experience, as well as the external and internal factors have not been sufficiently accounted for in setting the annual targets for all interventions. 7. Are the staff and administrative capacity needed to manage the CSP sufficient? The management authority of the CAP Strategy Plan, the paying agency, the national rural network and the implementer of the financial instrument in the previous programming period, as well as the provider of advisory support to rural businesses have experience in the implementation of interventions during several successive programming periods and the capacity to implement the interventions in the coming CAP programming period. However, there are also some obstacles or problem areas that may take longer than expected to overcome or resolve. 8. How appropriate is the procedure for collecting the data needed to monitor and evaluate the CAP Strategic Plan? The data collection model for the new programming period is very similar to that of the previous programming period, although the data in the results framework is used differently. The annual performance report is more general in the new period. Thus, the experience of previous programming periods will allow monitoring and evaluation to proceed smoothly in the new period. The authority's capacity to collect mandatory (including national) indicators and evaluate them has increased. 9. How appropriate are the measures planned to reduce the administrative burden for beneficiaries? The paying agency has developed an e-application environment where grant applications are partially pre-filled and the applicant can submit the application online. In this context, the time taken to process grant applications has shortened and is likely to shorten further, and the administrative burden on grant applicants is being reduced. In addition, in case of some interventions, the introduction of simplified cost methodology is envisaged. 10. To what extent is the use of the EAFRD financial instrument justified? The CSP includes sub-chapter 4.6 of the financial instrument, which gives an overview of the ex-ante evaluation of the financial instrument and explains, with a brief justification, why the specific financial instrument will be used to achieve Specific Objectives 2, 3, 7 and 8, but not the horizontal objective and the remaining specific objectives. In case of six interventions, guarantees and loans will be introduced. The annual financing plan for the CSP distinguishes between non-reimbursable and reimbursable grants, sets out the essential terms of the financial instrument and the links with outcome and result indicators, but not for all relevant interventions of this financial instrument. Tabelite loetelu TOC \h \z \c "Tabel" Tabel 1 . ÜPP strateegiakava koostamise ja eelhindamise ajakava PAGEREF _Toc91761324 \h 21 Tabel 2. Primaarandmete kogumine PAGEREF _Toc91761325 \h 24 Tabel 3 . Koondhinnang SWOT-analüüsis esitatud hetkeolukorrale ja vajadustele erieesmärkide lõikes PAGEREF _Toc91761326 \h 28 Tabel 4 . Koondhinnang ÜPP strateegiakava sekkumisloogika sisemisele sidususele erieesmärkide lõikes PAGEREF _Toc91761327 \h 41 Tabel 5 . Koondhinnang ÜPP strateegiakava sekkumisloogika välisele sidususele erieesmärkide lõikes PAGEREF _Toc91761328 \h 44 Tabel 6 . Koondhinnang sekkumiste mõju kohta ÜPP strateegiakava erieesmärkide saavutamises erieesmärkide lõikes PAGEREF _Toc91761329 \h 49 Tabel 7 . Koondhinnang rahastamiskavale erieesmärkide lõikes PAGEREF _Toc91761330 \h 59 Tabel 8 . Koondhinnang mõõdikutele ja nende sihttasemetele erieesmärkide lõikes PAGEREF _Toc91761331 \h 68 Tabel 9 . Koondhinnang haldussuutlikkusele ja toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks kavandatud meetmetele PAGEREF _Toc91761332 \h 74 Tabel 10 . Koondhinnang rahastamisvahendi rakendamisele erieesmärkide lõikes PAGEREF _Toc91761333 \h 78 Jooniste loetelu TOC \h \z \c "Joonis" Joonis 1 . ÜPP strateegiakava eesmärgipuu ja sekkumiste arv eesmärkide lõikes PAGEREF _Toc91761363 \h 26 Joonis 2 . Hinnang ÜPP strateegiakava sekkumiste mõjususele eesmärkide saavutamisel 2021. aasta augustis toimund küsitlustulemuste põhjal PAGEREF _Toc91761364 \h 64 Lühendid ja mõisted AKIS Põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteem, Agricultural Knowledge and Innovation System CO 2 Süsihappegaas C org Mulla orgaaniline süsinik EAFRD Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, European Agricultural Fund for Rural Development EAGF Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond, European Agricultural Guarantee Fund EK Euroopa Komisjon EL Euroopa Liit FADN Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas FI Finantsinstrument ehk rahastamisvahend HK Hindamisküsimus HPK Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste praktikad KHG Kasvuhoonegaas id KSH Keskkonnamõju strateegiline hindamine LEADER EL i algatusprogramm, mille eesmärk on kohaliku koostöö kaudu edendada elu maapiirkonnas, aidates luua kohalikel partnerlustel põhinevaid maaelu arengustrateegiaid, Liaison entre actions de développement de l'economie rurale MAK 2014‒2020 Eesti maaelu arengukava 2014‒2020 MAK2030 Metsanduse arengukava aastateks 2021‒2030 eelnõu MeM Maaeluministeerium MES Maaelu Edendamise Sihtasutus NH 3 Ammoniaak PMK Põllumajandusuuringute Keskus PRIA Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet PõKa 2030 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 SWOT-analüüs Tugevuste (S), nõrkuste (W), võimaluste (O) ja ohtude (T) analüüs ÜPP strateegi a kava Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 202 3 ‒2027 Sisukord TOC \h \u \z Kokkuvõte PAGEREF _Toc91762717 \h 3 Summary PAGEREF _Toc91762718 \h 8 Tabelite loetelu PAGEREF _Toc91762719 \h 13 Jooniste loetelu PAGEREF _Toc91762720 \h 13 Lühendid ja mõisted PAGEREF _Toc91762721 \h 14 1. Sissejuhatus PAGEREF _Toc91762722 \h 17 1.1. Eelhindamise eesmärk PAGEREF _Toc91762723 \h 19 1.2. Eelhindaja ja korraldusasutuse vahelise koostöö ning eelhindamise etapid ja metoodika PAGEREF _Toc91762724 \h 20 1.2.1 Eelhindaja ja korraldusasutuse vahelise koostöö kirjeldus PAGEREF _Toc91762725 \h 20 1.2.2. Eelhindamise etapid ja metoodika PAGEREF _Toc91762726 \h 23 2. Eelhindamise tulemused PAGEREF _Toc91762727 \h 27 2.1. Hinnang SWOT-analüüsile ja vajadustele PAGEREF _Toc91762728 \h 27 2.1.1. Hinnang SWOT-analüüsile ja vajadustele, sh eelmiste programmiperioodide õppetundide kajastamisele PAGEREF _Toc91762729 \h 27 2.1.2 Soovitused SWOT-analüüsi ja vajaduste kirjelduse täiendamiseks PAGEREF _Toc91762730 \h 31 2.2. Hinnang ÜPP strateegiakava sekkumisloogikale PAGEREF _Toc91762731 \h 40 2.2.1. Sisemine sidusus PAGEREF _Toc91762732 \h 40 2 .2.2. Väline sidusus PAGEREF _Toc91762733 \h 43 2.2.3. Hinnang sekkumiste mõjule ÜPP strateegiakava erieesmärkide saavutamises PAGEREF _Toc91762734 \h 48 2.2.4. Soovitused sekkumisloogika täiendamiseks PAGEREF _Toc91762735 \h 53 2.3. Hinnang rahastamiskavale PAGEREF _Toc91762736 \h 58 2.3.1. Soovitused rahastamiskava täiendamiseks PAGEREF _Toc91762737 \h 65 2.4. Hinnang mõõdikutele ja nende sihttasemetele PAGEREF _Toc91762738 \h 67 2.4.1. Soovitused mõõdikute ja nende sihttasemete täiendamiseks PAGEREF _Toc91762739 \h 72 2.5. Hinnang haldussuutlikkusele ja toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks kavandatud meetmetele PAGEREF _Toc91762740 \h 73 2.5.1. Soovitused haldussuutlikkuse ja toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks kavandatud meetmete täiendamiseks PAGEREF _Toc91762741 \h 76 2.6. Hinnang rahastamisvahendi rakendamisele PAGEREF _Toc91762742 \h 77 2.6.1. Soovitused rahastamisvahendi rakenduse täiendamiseks PAGEREF _Toc91762743 \h 80 Kasutatud andmeallikate loetelu PAGEREF _Toc91762744 \h 81 Lisa PAGEREF _Toc91762745 \h 84 Lisa 1. Fookusgruppide aruteludel ja seminaril osalenute nimekiri PAGEREF _Toc91762746 \h 84 Lisa 2. Sidusrühmade fookusgrupi-arutelu kava PAGEREF _Toc91762747 \h 87 Lisa 3. Põllumajandustootjatele suunatud veebküsitluse ankeet PAGEREF _Toc91762748 \h 88 Lisa 4. ÜPP strateegiakava juhtkomisjoni liikmetele, sekkumislehtede väljatöötamisega tegelevatele ametnikele ning eelhindamise meeskonna liikmetele suunatud veebiküsitluse ankeet PAGEREF _Toc91762749 \h 99 Lisa 5. Ametkonnale suunatud fookusgrupi-arutelu kava PAGEREF _Toc91762750 \h 102 1. Sissejuhatus Maaeluministeeriumi (edaspidi MeM) juhtimisel koostatakse Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 202 3 –2027 (edaspidi ÜPP strateegiakava). ÜPP strateegiakava koondab senised esimese samba (otsetoetused ja varasemad programmi ti rakendatud turukorraldusmeetmed , nagu mesindusprogramm Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist, edaspidi EAGF) ja teise samba tegevused ( nagu maaelu arengu investeeringu - ja arengu toetused Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, edaspidi EAFRD). Koostatava ÜPP strateegiakava aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (edaspidi ÜPP strateegiakava määrus). Määruses toodud peamised ÜPP eesmärgid on keskkonna- ja kliimameetmete asjus varasema st ambitsioonik amad , suunavad toetus i paremini ning tuginevad kindlama l t uuringute, innovatsiooni ja nõustamise vahelistele seostele. ÜPP tulemuslikkuse parandamiseks on ette nähtud uus ÜPP rakendamise mudel, et nihutada poliitika kese nõuetele vastavuse jälgimisest tulemuslikkuse jälgimise le ning suurema subsidiaarsuse abil tasakaalustada ELi ja liikmesriikide tasandite vahelist vastutust. Uue mudeli abil soovitakse edukamalt saavutada ELi eesmärgid, mis põhinevad strateegilisel kavandamisel, laialdastel poliitilistel sekkumistel ning ühtsetel tulemusnäitajatel, parandades seeläbi poliitikavaldkondade sidusust kogu tulevase ÜPP ulatuses ning ELi teiste eesmärkidega. Uuendatud ÜPP üldeesmärgid perioodil 202 3 ‒2027 on järgmised . Tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse. Edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse. Parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda. Üldeesmärkide saavutamiseks on püstitatud üheksa erieesmärki . Erieesmärk 1: toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus. Erieesmärk 2: suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule. Erieesmärk 3: parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas. Erieesmärk 4: panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse. Erieesmärk 5: edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk. Erieesmärk 6: panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke. Erieesmärk 7: olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades. Erieesmärk 8: edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sh biomajandust ja säästvat metsamajandust. Erieesmärk 9: parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise vallas (hõlmab nii ohutut, toitvat ja säästvalt toodetud toitu, toidu raiskamise vähendamist kui ka loomade heaolu tagamist). Neile eri eesmärkidele lisandub horisontaals e eesmärgina põllumajanduse ja maapiirkondade elu kaasajastamine, edendades ja jaga des teadmisi , toetades innovatsiooni ja digiülemineku t ning ergutades nende kasutuselevõttu. Erieesmärke täites peavad liikmesriigid tagama ÜPP toetuste lihtsuse ja tulemuslikkuse. Erieesmärgid saavutab liikmesriik oma valitud sekkumiste kaudu. Peale ÜPP prioriteetide on ÜPP strateegiakava koostamise aluseks MeMi eestvedamisel valmi nud Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (edaspidi PõKa 2030). PõKa 2030 eesmärk on aidata kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidu t ööstuse arengule ning konkurentsivõime kasvule, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, samuti taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Metsandust puudutavas osas on ÜPP strateegi a kava koostamise aluseks Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koosta tav Eesti m etsanduse arengukava aasta ni 2030 (edaspidi MAK2030) eelnõu. Peale ee s pool nimetatud strateegiliste dokumentide on ÜPP strateegiakaval seos EL - üleste strateegiatega ning Eesti muude asjakohaste strateegiatega, valdkondlike arengukavade ja programmidega, millega eelhindamisel arvesta ti . ÜPP strateegiakava koostamis s e kaasat i riigiasutuste ja valdkondlike huvigruppide esindajad 15 eri töörühma vormis , eesmärgiga luua selline strateegiline dokument, mis aitaks edenda da põllumajandus - ja toidutootmise ning maapiirkondade kestlikku arengut. Lisaks töögruppidele moodustati 2019. a juunis Eesti ÜPP strateegiakava 2021–2027 ettevalmistav juhtkomisjon ( edaspidi ÜPP juhtkomisjon) , kelle ülesanne on kujundada Eesti seisukohad ÜPP maaelu arengu toetuste andmist korraldavate õigusaktide kohta ning koordineerida ÜPP strateegiakava koostamist, teha ettepanekuid ja kujundada seisukoht ÜPP strateegiakava kohta enne kava esitamist Vabariigi Valitsusele. Rööbiti ÜPP strateegiakava koostamisega vii di läbi ÜPP strateegiakava EAFRD vahenditest planeeritava rahastamisvahendi eelhindamine turutõrgete väljaselgitamiseks (uuring valmis aprillis 2020) ning käimas on ÜPP strateegiakava keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH, millega alustati oktoobris 2019), mis võimalda vad ÜPP strateegiakava koosta des arvesse võtta hindamisel leitut . 1. 1 . Eelhindamise eesmärk Tulenevalt ÜPP strateegiakava määruse artiklist 139 on eelhindamine ÜPP strateegiakava koostamise kohustuslik osa. ÜPP strateegiakava koostamine ja eelhindamine käisid paralleelselt, võimaldades võtta ÜPP strateegiakava luues arvesse eelhindamise käigus antud soovitusi ja tehtud tähelepanekuid. Eelhindamise eesmärk on parandada ÜPP strateegiakava väljatöötamise ja rakendamise kvaliteeti, toimivust ning tõhusust sõltumatu hindaja antavate objektiivsete hinnangute ja soovituste põhjal ning seejuures optimeerides eelarveraha jaotumist. ÜPP strateegiakava eelhindamise käigus pidi andma hinnangu järgmistele aspektidele ja küsimustele . ÜPP strateegiakava panus ÜPP erieesmärkide saavutamisse, võttes arvesse riiklikke ja piirkondlikke vajadusi ning arengupotentsiaali ja kogemusi, mis on saadud ÜPP rakendamisel eelmistel programmitöö perioodidel. Kavandatava ÜPP strateegiakava sisemine sidusus ja seosed muude asjakohaste meetmetega. Eelarvevahendite eraldamise vastavus ÜPP strateegiakava erieesmärkide le . Kuidas eeldatavad väljundid tulemustele kaasa aitavad? Kas tulemuste mõõdetavad sihtväärtused on realistlikud, võttes arvesse EAGFi ja EAFRD kavandatavat toetust? ÜPP strateegiakava juhtimiseks vajaliku personali ja haldussuutlikkuse piisavus. ÜPP strateegiakava seiremenetluste ja hindamis tööks vajalike andmekogumis viiside sobivus. Tulemusraamistiku jaoks valitud vahe-eesmärkide sobivus. Toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks kavandatud meetmed. EAFRDst rahastatavate rahastamisvahendite kasutamise põhjendus. ÜPP strateegiakava planeerimine o li tihedalt seotud ELi struktuurivahendite 2021‒2027 perioodi planeerimisega , eriti maamajandust ja regionaalarengut puudutavates osades. Seega jälgit i ÜPP strateegiakava eelhindamise käigus ka struktuurivahendite planeerimise kulgu. 1.2. Eelhindaja ja korraldusasutuse vahelise koostöö ning e elhindamise e tapid ja metoodika 1.2. 1 Eelhindaja ja korraldusasutuse vahelise koostöö kirjeldus Eelhindamise aluseks olev leping sõlmiti 13.01.2020. Avakoosolek toimus 20.01.2020 . K oosoleku eesmärgiks oli ühtlustada arusaam u eelhindamise pakkumuses esitatud hindamismetoodika st ja protsessi st ning neile seatud o otustest . Vastavalt avakoosolekul kokkulepitule esitas MeM eelhindajale ettepanekud eelhindamise metoodika täiendamise k s : valideerida I etapi hindamistulemusi II etapi l , jätta rahastamiskava eelhindamise periood võimalusel hilisemaks , t äiendada hindamiseks vajalike sekundaarallikate loetelu , t äpsustada veebiküsitluse sihtrühma ; SWOT-analüüsi alusmaterjalid (töömaterjalid ja SWOT - tabelid erieesmärkide kaupa ) ; ÜPP strateegiakava II lisa tööversiooni (seisuga 27.01.2020), E uroopa K omisjoni (edaspidi EK) koostatud „Analytical factsheet for Estonia: Nine objectives for a future Common Agricultural Policy“ . Ühtlasi teavitas KSH teostajat eelhindajast. Pärast avakoosolekut esitas eelhindaja MeMile eelhindamise töörühma liikmete nimekirja ÜPP strateegiakava töörühmade kaupa (eelhindaja kaasamine töögruppide töösse), täiendas metoodikat vastavalt avakoosolekul kokkulepitule MeMist saadud teabe põhjal. Eelhindamise metoodika esitati MeMile 27.01.2020. Pärast eelhindamise metoodika täiendamist ja parandamist vastavalt MeM i märkustele kinnitati metoodika 12.02.2020. I etapi hindamisaruanne esitati MeMile 28.02.2020 ning 6.03.2020 tutvustati eelhindaja algatusel aruande tulemus i MeMi suures saalis. Vastavalt MeMi märkustele aruannet täiendati ja parandati ning I etapi hindamisaruanne sai lõplikult valmis kuu aega hiljem (esitati MeMile 27.03.2020). Alates märtsist 2020 tingis COVID-19 levik ja selle tõkestamiseks erakorraliste meetmete kasutuselevõtt muudatus i ÜPP strateegiakava koostamise ja eelhindamise ajakavas . Lepiti kokku uues eelhindamise ajakavas, kus juures eelhindamise II etapp planeeriti 2 020. aasta lõpu ks ja eelhindamise lõpp tähtaeg 2021. aasta detsembrisse . 7.05.2020 allkirjasta ti MeM i ja eelhindaja sellekohane eelhindamise lepingu muudatus. 2020. a asta teises pooles ilmnes, et viirus e puhangust tingitud piirangud muuda vad meie elukorraldust pikemalt . Sellest tulenevalt muutus ÜPP strateegiakava koostamise ajakava ning 19.11.2020 allkirjastas id MeM ja eelhindaja eelhindamise lepingu uue muudatuse , mille alusel muutusid eelhindamise etappide tähtajad (II etapi tähtaeg 26.02.2021 jne ) . E elhindamise lõpp tähtaeg jäi varem kokkulepitu ga samaks ( detsember 2021) . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . ÜPP strateegiakava koostamise ja eelhindamise ajakava Periood ÜPP strateegiakava koostamisega seotud kava Eelhindamise tegevused, etapid ja tähtajad Mai‒juuni 2019 1. plokk: SWOT-analüüs. Vajaduste hindamine. 21.06.2019 Juhtkomisjoniga konsulteerimine 1. ploki asju s. Juuni‒september 2019 2. plokk: Sekkumisstrateegia ja sekkumiste valik. Sihtväärtused. Rahastamiskava. 03.10.2019 Juhtkomisjoniga konsulteerimine 2. ploki asju s. November 2019‒märts 2020 3. plokk: Sekkumiste detailsem väljatöötamine. Töögrupid sekkumiste väljatöötamiseks. Jaanuar‒veebruar 2020 Ettevalmistav etapp: Eelhindamise lõpliku metoodika koostamine ja kooskõlastamine tellijaga. Tähtaeg kaks nädalat pärast lepingu sõlmimist. Veebruar 2020 I etapp: Hinnang 1. ja 2. ploki kohta. Tähtaeg 28.02.2020. Aprill‒detsember 2020 3. plokk: Sekkumislehtede väljatöötamine, nende asju s juhtkomisjoniga konsulteerimine. SWOT-analüüsi ja vajaduste hindamise ülevaatamine. Osalemine ÜPP strateegiakava juhtkomisjoni istungitel. Jaanuar‒veebruar 2021 II etapp: Hinnang uuesti 1. ja 2. ploki kohta ning esmakordselt 3. ploki kohta. Tähtaeg 26.02.2021. Mai ‒ juuni 2 021 4. plokk: Sihtväärtuste kava ja rahastamiskava väljatöötamine, nende asju s juhtkomisjoniga konsulteerimine. Osalemine ÜPP strateegiakava juhtkomisjoni istungitel. III ja IV etapi metoodika täpsustamine. 5. plokk: Juhtimis- ja koordineerimissüsteemide kirjeldus. ÜPP ajakohastamist tagavate elementide kirjeldus. Lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise elementide kirjeldus, nende asju s juhtkomisjoniga konsulteerimine. Juuli 2021 Strateegiakava ülevaatamine ja tervikdokumendi koostamine. Tähtaeg 16.07.2021. August‒detsember 2021 Eelhindamisest ja KSHst tulenevate muudatuste lisa mine ÜPP strateegiakavasse ning juhtkomisjoniga konsulteerimine eelhindamise ja KSH ning vajadusel nendest tulenevate muudatuste asju s. Osalemine ÜPP strateegiakava juhtkomisjoni istungi te l. III ja IV etapp: Hinnang uuesti 1., 2. ja 3. ploki kohta ning esmakordselt 4. ja 5. ploki kohta. L õpparuande I versiooni koostamine . Tähtaeg 18.10.2021. Eelhindamise esmaste tulemuste tutvustamine ÜPP juhtkomisjon i 13. istungil 27.10.2021. Hinnang uuesti 1. ‒ 5. ploki kohta. Lõpparuande II versiooni koostamine. Tähtaeg 0 1.1 2 .2021. ÜPP strateegiakava esitamine Vabariigi Valitsuse le . Lõpparuande lõplik t ähtaeg detsemb e r 2021. ÜPP strateegiakava eelhindamise II etapi tarvis edastas MeM eelhindajale kõik sekkumislehed enne ÜPP juhtkomisjoni 3.‒8. istungeid ( toimusid perioodil 30.09. ‒ 03.12.2020). Nendest istungitest võttis kuulajana osa vähemalt kaks eelhindamise meeskonna liiget, sh projektijuht. 3.‒8. istungi protokollid edastas MeM eelhindajale 12.11.2020, 27.01.2021 ja 11.02.2021, et protokollides kajastatud seisukohti vajadusel lisada eelhindamise aruandesse. Peale selle edastas MeM 27.11.2020 uuendatud SWOTi ja vajaduste kirjelduse ning uuendatud ÜPP strateegiakava II lisa – hetkeolukorra kirjelduse (põhjalik SWOT-analüüs). Eelhindamise II etapis korraldas eelhindaja põllumajandustootjate veebiküsitluse ja kuus fookusgrupi arutelu. Põllumajandustootjate veebiküsitluse ankeedi koostas eelhindaja koostöös MeMiga. Eelhindaja ettepanekul võeti fookusesse keskkon da puudutavad sekkumised, millele lisati MeMi soovi kohaselt põllumajandusloomade heaoluga seotud sekkumised. MeM esitas ekspertide korrigeeritud ja täiendatud ankeedi viimase versiooni 05.02.2021. Fookusgrupil osalejate nimekirj u koosta des arvestas eelhindaja MeMi soovituste ja märkustega ning esitas MeMile lõpliku fookusgruppidel osalejate nimekirja 05.02.2021. Teise etapi hindamisaruanne koos põllumajandustootjate veebiküsitluse esmas t e tulemus t e ga esitati MeMile 26.02.2021. Aruannet täiendati ja parandati v astavalt MeMi märkustele ning MeM kinnitas II etapi hindamisaruande 20.04.2021. Veebiküsitluse tulemuste kokkuvõte esitati 30.04.2021, mida MeMi soovide kohaselt täiendati ning lõplik küsitlustulemuste kokkuvõte esitati 12.05.2021. Teise etapi järel selgus, et ÜPP strateegiakava sekkumislehtede eelarvete arutelu jätkus ning rahastamiskava ei ol nud selge, mis omakorda mõjutas eelhindamise kulgu. Sellest tingituna korraldas MeM 13.05.2021 ÜPP strateegiakava eelhindajate ja KSH teostaja esindajatele koosoleku, mille teemaks oli d ÜPP strateegiakava edasised tegevused. Kokkuleppe kohaselt esitas eelhindaja 20.05.2021 MeMile eelhindamise ajakava muudatusettepaneku, mis lisati eelhindamise lepingule uue muudatusena. Uuendatud ajakava kohaselt liideti eelhindamise III ja IV etapp, mille väljundiks o li lõpparuande I versioon (tabel 1). ÜPP strateegiakava juhtkomisjoni 9 .‒ 1 4 . istungist ( toimusid 21 .0 5 . ‒ 24 . 11 .202 1 ) võttis kuulajana osa vähemalt üks eelhindamise meeskonna liige. N ende istungite protokollid edastas MeM ÜPP strateegiakava juhtkomisjoni liikmetele, sh eelhindajale 2 8 . 06 .202 1 , 05.0 7.2021 ja 1 7 .0 8 .2021, et eelhindajad saaksid vajadusel eelhindamise seisukohti täiendada juhtkomisjonides räägituga . Eelhindamise III ja IV etapi l korraldati ÜPP strateegiakava juhtkomisjoni liikmete, sekkumisleht i välja tööta vate ametnike ning eelhindamise meeskonna liikmete seas veebiküsitlus . ÜPP juhtkomisjoni 12. istungil ( peeti 10.08.2021) andis eelhindaja MeMi heakskiidul ülevaate veebiküsitluse eesmärgist ja vajalikkusest . Juhtkomisjoni liikmete ja sekkumis i välja töötavate ametnike e-posti aadressid saadi MeMist. Küsitluse tulemus t est andis eelhindaja MeMile ülevaate 22.09.2021 . Sama l etapi l korraldati ametkonnale suunatud f ookusgrupi arutelu (toimus 05.10.2021 ) ning h uvi- ja sidusrühmade esindajatele suunatud seminar (toimus 12.10.2021), mille osalejate nimekir ja koosta des arvestas eelhindaja MeMi soovituste ja märkustega . Eelhindamise lõpparuande I versioon esitati MeMile 18.10.2021. Eelhindamise esmaseid tulemusi tutvustati ÜPP strateegiakava juhtkomisjoni 13. istungil (27.10.2021). MeM esitas kommentaarid lõpparuande I versioonile 28.10.2021. MeM uuendas ÜPP strateegiakava 2023 –2027 tervikteksti ja II lisa – hetkeolukorra SWOT-analüüsi ning edastas need eelhindajale 12.11.2021. Eelhindamise lõpparuan n e esitati MeMile 3 0 .12.2021. 1. 2.2 . Eelhindamise etap id ja metoodika Eelhindamise etappide tegevused toimusid vastavalt ELi ja rii gisisestele nõudmistele ning kriteeriumidele. Eelhindamise peamise metoodilise juhisena võeti aluseks EK maaelu arengu hindamisvõrgustiku ( European Evaluation Network For Rural Development ) juhendid „ Indicative Outline of Terms of Reference for the Ex-ante Evaluation of the CAP Strategic Plan “ . ÜPP strateegiakava eelhindamise protsess is eristati vii t etap pi . Ettevalmistamine . I etapp. Hinnang SWOT-analüüsis esitatud hetkeolukorra analüüsile ja vajadustele. Hinnang ÜPP strateegiakava sekkumisloogikale. Hinnang rahastamisvahendile (osaliselt). I I etapp. Hinnang SWOT-analüüsis esitatud hetkeolukorra analüüsile ja vajadustele. Hinnang ÜPP strateegiakava sekkumisloogikale. Hinnang rahastamisvahendile (osaliselt). II I ja IV etap p. Hinnang SWOT-analüüsis esitatud hetkeolukorra analüüsile ja vajadustele , ÜPP strateegiakava sekkumisloogikale , eelarve vahendite jaotuse le , sihtväärtustele , rahastamisvahendile , järelevalve-, andmekogumis- ja rakendussüsteemile , inimressursile ja haldussuutlikkusele ning kulude lihtsustamis e meetmetele. Lõpparuande I versiooni koostamine. Hindamistulemuste tutvustamine. Uuesti h innang SWOT-analüüsis esitatud hetkeolukorra analüüsile ja vajadustele , ÜPP strateegiakava sekkumisloogikale , eelarvevahendite jaotusele , sihtväärtustele , rahastamisvahendile , järelevalve-, andmekogumis- ja rakendussüsteemile , inimressursile ja haldussuutlikkusele ning kulude lihtsustamismeetmetele. Lõpparuande II versiooni koostamine. Eelhindamise lõpparuande I I versiooni koostamise aluseks olid ÜPP strateegiakava järgmised dokumendid: “ Ü hise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023‒2027 ” . T ööversioon seisuga 1 2 . 11 .2021 ; ÜPP strateegiakava peatüki 2.3 tulemusindikaatoritele seatud eesmärkide arvestuste alused. Tööversioon seisuga 1 5 . 11 .2021 ; “ II lisa ‒ ÜPP strateegiakavaga hõlmatud piirkonna hetkeolukorra SWOT-analüüs ” . S eisuga 12 . 11 .2021. Hindamisel võeti arvesse ka eelhindaja korraldatud seitsme fookusgrupi - arutelu , kahe veebiküsitluse ning eelhindamise põhi tulemusi tutvustava seminari (tabel 2) tulemusi. Esimese kuue fookusgrupi arutelude eesmärk oli hinnata ÜPP strateegiakava sekkumisloogikat ja sekkumiste valikut. MeMi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA ) , Põllumajandusuuringute Keskuse (edaspidi PMK ) ja Maaelu Edendamise Sihtasustuse (edaspidi MES ) esindajate seas korraldatud fookusgrupi arutelu eesmärk oli saada alus hinnangule, mis puudutab järelevalve-, andmekogumis- ja rakendussüsteemi, inimressursi piisavus t , haldussuutlikkus t ja kulude lihtsustamismeetme id . Fookusgrup pide arutelud toimusid BigBlueButton ’i videokeskkonnas. Fookusgru p pi de arutelude analüüsil kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi, mille puhul vastuste sisu tõlgendat i süstemaatilise liigendamisprotsessi ning teemade või mustrite kindlakstegemise abil. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Primaarandmete kogumine Sihtrühm Meetod O salejate /vastuste arv Toimumis e aeg Käsitletud teema/ erieesmärk 1. K odanik u ühenduste , kohalike omavalitsuste esindajad Fookusgrupp 6 0 9.02.2021 Erieesmär gid 7, 8 2. Haridus- ja teadusasutuste esindajad Fookusgrupp 9 10.02.2021 Horisontaalne eesmärk 3. Metsandussektori esindajad Fookusgrupp 5 11.02.2021 Erieesmärgid 4, 5, 6, 8 4. Keskkonnaorganisatsioonide ja asutuste esindajad Fookusgrupp 6 1 2 .02.2021 Erieesmärgi d 4, 5, 6 5 . Põllumajandusorganisatsioonide esindajad Fookusgrupp 9 15.02.2021 Erieesmärgid 1, 9 6 . Toiduainetööstuse ettevõtete, organisatsioonide ja asutuste esindajad Fookusgrupp 5 17.02.2021 Erieesmärgid 2, 3 7. Põllumajandustootjad Veebiküsitlus 1021 12.02‒21.03.2021 Keskkond, investeeringud, loomade heaolu 8. ÜPP strateegiakava juhtkomisjoni liikmed, sekkumisleht i välja tööta vad ametnikud ning eelhindamise meeskonna liikmed Veebiküsitlus 3 5 August 2021 Erieesmärkide olulisus, sekkumise mõju erieesmär gi saavutamisele 9. MeMi, PRIA, PMK ja MESi esindajad Fookusgrupp 6 05.10 .2021 ÜPP strateegiakava rakendamise haldussuutlikkus ja toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks kavandatud meetmed 10. Huvi- ja sidusrühmade esindajad S eminar 26 12.1 0.2021 E elhinnangute v alid e erimine (fookus ra hastamiskaval ja mõõdikutel ) Põllumajandustootjatele suunatud veebiküsitluse eesmärk oli selgit ada nende hoiakuid ja arvamusi keskkonda panustavate, investeeringute ja loomade heaoluga seotud toetuste kasutamise ning põllumajandusmaa kasutuse kohta perioodil 2021‒2027. Veebiküsitluse valimi ks võeti liht ne juhuvalim PRIA põllumajandustoetuste ja loomade registri andmebaasi põhjal selliselt, et valim sisaldaks kõiki olulisi põllumajanduslikke tootmistüüpe ning programmiperioodi 2014‒2020 eri toetusmeetmete taotlejaid. Valimisse kaasatud põllumajandustootjate e-posti aadress id saadi PRIA kliendiregistrist. Küsitlustulemuste analüüsil kasutati kirjeldavat statistikat. Teine veebiküsitlus korraldati ÜPP strateegiakava e elarve jaotuse hindamiseks ja analüüsimiseks . Eesmärk oli teada saada , mil määral aitavad eri sekku m ised ÜPP strateegi a kava igat erieesmärki saavutada. Samuti tuli välja selgitada erieesmärkide hierarhia ehk nende kaalud , kuna eeldatavasti ei ole kõik erieesmärgid sama kaalukusega . Kaalude määramiseks kasutati meetodit AHP ( Analytic Hierarchy Process ) , mille k ä ig us paluti 74 asjaosalisel paarivi i siliselt võrrelda omavahel kõikide erieesm ä rkide olulisust . Enda hinnangud esitas 35 vastanut , kelle hinnangud koondati kaaludeks. V alideerimisseminari eesmärk oli saada tagasiside hinnangutele, mis puudutas id rahastamiskava ja mõõdiku id . Arutelu toimus Zoom ’ i videokeskkonnas. Lisaks tugineti h innangute andmisel sekundaarandmetele, sh PMK ÜPP strateegiakava keskkonna- ja kliimasekkumiste ühikusummade põhiarvutus tele; Eesti maaelu arengukava 2014‒2020 (edaspidi MAK 2014‒2020) ja varasemate programm i perioodide hindamis- ja seirearuan netele ning uuring u tele; Muudele strateegilistele dokumentidele: PõKa 2030 MAK2030 (eelnõu) s trateegia „Eesti 2035“ p laneering „Eesti 2030+“ Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (teatis REKK 2030) k liimapoliitika põhialused aastani 2050 k liimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 e nergiamajanduse arengukava aastani 2030 h aridusvaldkonna arengukava 2021–2035 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 riigi s ise sed regionaalarengu programmid põllumajanduse nelja põhivaldkonna ‒ piima - , teravilja - , liha - ja aiandussektor ‒ ning nendega seotud töötleva tööstuse arengukava aastateks 2020–2030 „Eesti põllumajandus ja toit 2030“ Eesti toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava 2019–2022 m ikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas (2019–2023) Euroopa roheline kokkulepe s trateegia „Talust taldrikule“ ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 . ÜPP strateegiakava sekkumiste väljatöötamise töögruppide kohtumiste ja ÜPP juhtkomisjoni 3.‒ 13 . istungi te protokollid . Suuremale osale h indamisküsimustele vastamise ks kasutati kontroll-lehti, mis aitasid maatriksmeetodil anda üksikasjalisi hinnanguid ÜPP strateegiakava SWOT-analüüs ‒ vajadus ‒ erieesmärk ‒ sekkumine seoste, mõju, kogemuste , erieesmärkide omavahelise koostoime ning eelarve jaotuse , seatud sihttasemete ja rahastamisvahendi kasutamise kohta. ÜPP strateegi a kava rakendamiseks on kavandatud 4 8 sekkumist. Üks sekkumine võib panustada ühte või rohkemasse eri - ja üldeesmärki. Näiteks keskkonnahoi d u ja kliima t puudutavad sekkumised mõjutavad korraga erieesmärki de 4, 5, 6 ja 9 saavutamist (joonis 1) . See tähendas ühe sekkumise mitmekordset hindamist vastavalt sellele, mi llise eri - ja üldeesmär g i täitmist sekkumise d mõjutavad . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . ÜPP strateegiakava eesmärgipuu ja sekkumiste arv eesmärkide lõikes Kontroll-lehtedel kasutati hinnangute andmisel skaalat: 3 ‒ jah, 2 ‒ osaliselt, 1 ‒ ei. Hinnangu id koonda des kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi. Sõltuvalt hinnangust märgiti hinnangu juurde soovitus. Sõltuvalt hindamisküsimuse püstitusest anti hinnang ÜPP strateegiakava sekkumiste kaupa ning arvestades sekkumiste kumuleerivat mõju , ka erieesmärkide kaupa. Hindamisküsimustele, mis puudutasid ÜPP strateegiakava rakendamise haldussuutlikkus t ja toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks kavandatud meetme i d , vastati ÜPP strateegi a kava eesmärkide üleselt, tuginedes peamiselt MeMi, PRIA, PMK ja MESi esindaja te seas korraldatud fookusgrupi- arutelu tulemustele. 2. Eelhindamise tulemused 2.1. Hinnang SWOT-analüüsile ja vajadustele 2 . 1 . 1. Hinnang SWOT- analüüsile ja vajadustele, sh eelmiste programm i perioodide õppetundide kajastamisele Käesolevas alapeatükis hinnatakse ÜPP strateegi a kava SWOT-analüüsi täielikkust, kirjelduses kasutatud kvantitatiivse ja kvalitatiivse ajakohastatud teabe piisavust ning eelmistest programm i perioodidest saadud õppetundide arvestamist. ÜPP strateegiakava üheksa erieesmärgi ja horisontaalse eesmärgi kohta on koostatud ÜPP strateegiakavaga hõlmatud piirkonna hetkeolukorra SWOT-analüüs ja ÜPP strateegiakava terviktekst . Erieesmärkide kohta käivad SWOT-tabelid, SWOT-analüüs ja vajaduste kindlaksmääramine põhinevad PõKa 2030 raames koostatud analüüsil ning sotsiaalpartnerite ja sektori kaasamis e tulemus t el. Erieesmärkide olukorra kirjelduses käsitletud teemad tulenevad ÜPP strateegi a kava määruse st ning esitatud on erieesmärgiga seotud ühtsed kontekst- ja mõjumõõdikud. Hindamisküsimused, mis kajastavad hinnangut SWOT-analüüsis esitatud hetkeolukorrale ja ÜPP strateegiakava terviktekstis vajadustele, olid järgmised . Hindamisküsimus (edaspidi HK) 1.4. Kas SWOT-analüüs ja vajaduste hindamine on täielikud, sidusad ja andmetega põhjendatud ning võtavad arvesse iga erieesmärgi vajadusi? HK 2.2. Kas ÜPP strateegiakava sekkumisstrateegia koostamisel on võetud arvesse eelmistel perioodidel omandatud sisemise sidususe kogemust? HK 1.5. Kas iga erieesmärgi alla planeeritud sekkumised adresseerivad riiklikke/regionaalseid/kohalikke vajadusi ja arengupotentsiaali , nii nagu SWOT-analüüsis ja vajaduste hindamises on välja toodud? Hindamise aluseks võeti „II lisa – ÜPP strateegiakavaga hõlmatud piirkonna hetkeolukorra SWOT-analüüs “ seisuga 12.11 .2021 ja „Ü hise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023‒2027 “ tööversioon sisuga 1 2 . 11 . 20 2 1 . Tabelis 3 on esitatud koondhinnang eelnevalt nimetatud hindamisküsimuste lõikes , millele lisati hinnang teabe piisavusele. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . Koondhinnang SWOT-analüüsis esitatud hetkeolukorrale ja vajadustele erieesmärkide lõikes Erieesmärk Teabe piisavus SWOT-analüüsi, vajaduste ja eri-eesmärgi sidusus Arvestamine eelmiste perioodide kogemusega (sisemine sidusus) Riiklike vajaduste adresseeri-mine Horisontaalne eesmärk: sektori kaasajastamine põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning ergutades nende kasutuselevõttu Erieesmärk 1: toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus Erieesmärk 2: suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule Erieesmärk 3: parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas Erieesmärk 4: panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse Erieesmärk 5: edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk Erieesmärk 6: panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke Erieesmärk 7: olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades Erieesmärk 8: edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sh biomajandust ja säästvat metsamajandust Erieesmärk 9: parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise vallas (hõlmab nii ohutut, toitvat ja säästvalt toodetud toitu, toidu raiskamise vähendamist kui ka loomade heaolu tagamist) Roheline – dokumentides esitatu on piisav. Kollane – dokumendid vajavad edasiarendamist ja täiendamist. Teabe piisavus ÜPP strateegiakava hetkeolukorra SWOT-analüüsi dokument sisaldab hulgaliselt erinevaid statistilisi näitajaid, sh kohustuslikke kontekst- ja mõjumõõdikuid. Sõltuvalt erieesmärgist on viidatud 5‒54 andmeallikale. Andmekasutus ning faktide ja hinnangute juures allikatele viitamine on piisav ning asjakohaseid andmeid on kasutatud erieesmärkide 2‒9 puhul. S iinjuures peab lisama, et erieesmärgi 2 puhul ei osutata digiülemineku ning elurikkuse, karjatamise, bioturvalisuse ja loomade heaolu investeeringute kohta käivatele andmetele . Horisontaalse eesmärgi ja erieesmärgi 1 hetkeolukorra SWOT-analüüsi puhul tekkisid teabe piisavuse kohta mõned märkused. Horisontaalse eesmärgi hetkeolukorra kirjelduses napib hinnanguid toetavat kvantitatiivset teavet (hea haridustase, ettevõtjate madal rahaline võimekus investeerida teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, konsulentide nappus , teadmussiirde levik siht rühmas, ekspertteabe killustatus vms). Kvantitatiivne teave on pigem väljundipõhine või kohati vananenud (teadmussiirde, nõustamine ja koostöömeetmete rahaline maht) ning allikatele viitamine ebapiisav. Erieesmärgi 1 puhul on küll andmeesitus piisav (erandiks on riskijuhtimise temaatika), kuid allikatele viitamine mitte , ning kasutatud on vananenud andmeid. HK 1.4. Kas SWOT-analüüs ja vajaduste hindamine on täielikud, sidusad ja andmetega põhjendatud ning võtavad arvesse iga erieesmärgi vajadusi? Dokumendis „II lisa – ÜPP strateegiakavaga hõlmatud piirkonna hetkeolukorra SWOT-analüüs“ (versioon seisuga 12.11.2021) ja dokumendis „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023‒2027“ (versioon sisuga 11.11.2021) on SWOT-analüüs, SWOT-tabel, SWOT-analüüsi kokkuvõte ja vajaduste esitlusviis ning detailsus erieesmärkide lõikes mõnevõrra erinev ning kohati vajab parandamist sidus us . Kõige paremini on seostatud ja võtavad arvesse erieesmärgi vajadusi erieesmärkide 5 ja 9 SWOT-analüüs ja vajadus t e kirjeldus . Ülejäänud erieesmärkide puhul tekkisid mõned tähelepanekud. Horisontaalse eesmärgi SWOT-tabelis tekita b küsimusi võimalus te ja oh tude osa , mis ei kajasta niivõrd välisest keskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte, vaid pigem sisemiste tugevuste ja nõrkuste võimalikke stsenaariume. Erieesmärgi 1 SWOT-tabeli sisu ei ole analüüsi eg a vajadustega vastavuses (eksportiv teravilja- ja piimasektor, piimatoodang lehma kohta, kvaliteetsed tootmissisendid, riskijuhtimine vms) ning ohud on hetkeolukorra SWOT-analüüsis käsitlemata. Samas SWOT-analüüsi kokkuvõttes on nimetatud teemad kajastatud. Vajadustes märgitakse, et väikeste põllumajandustootjate puhul sekkumist ei planeerita, kuid erieesmärgi 2 raames on kavandatud sekkumine „ Uute ja väikeste põllumajandusettevõtete arendamine “ . Hetkeolukorra SWOT-analüüsis puudub tootmiskohustusega seotud otsetoetuste ja ümberjaotatava toetuse ning riskijuhtimise teema käsitlus. SWOT-tabeli võimaluste loetelus jääb selgusetuks, mida mõeldakse riskijuhtimisinstrumentide pakkumise all. Küsitav on diislikütuse teema käsitlus, eeskätt energiatõhususe ja fossiilkütuste kasutuse piiramise seisukohast. SWOT-tabeli koostamise põhimõtteid arvestades sisaldab erieesmärgi 2 SWOT-tabel liialt palju tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte. Valdavas osas on võimalused ja ohud SWOT-analüüsis kajastamata. Lisaks väiksemate ettevõtjate sissetulekute probleemidele tuleks käsitleda ka keskmiste ja suuremate ettevõtete sissetulekute küsimust, sest täistootlikkus on vähenenud Eesti põllumajanduses tervikuna. Selgemalt tuleks välja tuua Eesti toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava prioriteetsed tegevused. Analüüs toob välja küll kasvuhoonegaaside ( edaspidi KHG) ja ammoniaagi ( edaspidi NH 3 ) heitkoguste vähendamisega seotud eesmärgid, kuid ei nimeta Eesti praegust olukorda nende eesmärkide osas eg a prioriteetseid tegevusi eesmärkide saavutamiseks. Lisaks ei tooda vajadustes selgelt esile põllumajandustootjate vajadust investeerida konkurentsivõime tõstmisesse ja keskkonnamõjude vähendamisse. Erieesmärki arvestades on SWOT-analüüsis ja vajadustes teadusuuringute kaasamise ja digiarengu temaatika kajastatud lii ga üldis elt ega ole andmetega kaetud. Digiüleminekut käsitletakse vaid loomade kaelarihmade ja karjatamise kontekstis, kuid digiüleminekuga kaasnevad võimalused on oluliselt laialdasemad ja vajaksid seetõttu enam tähelepanu. Samuti tuleks rohkem tähelepanu pöörata bioressursside väärindamise ja ringmajanduse temaatikale. Kui mesinduse temaatikat kajastatakse analüüsis pooleteisel leheküljel, siis bioressursside väärindamist käsitletakse vaid seitsme rea pikkuses tekstilõigus. Erieesmärgi 2 olemust arvestades on aga bioressursside väärindamisel suurem potentsiaal kui mesindusel. Erieesmärgi 3 SWOT-tabel sisaldab tugevusi ja nõrkusi (mitmekesine tootmine, esmatootjate poolt lisandväärtuse andmine toodetele, noorte avatus ühistute suhtes jne), mis ei sisaldu SWOT-analüüsis. SWOT-analüüs ei kajasta ebaausate kaubandustavade temaatikat eg a ühismüügi arendamist, mida kajastatakse vajadustes. SWOT-tabeli võimalustes ja ohtudes kajastatakse pigem ühistute arengu erinevaid stsenaariume. SWOT-analüüsis ei ole ühistute madal investeerimisvõimekus andmetega põhjendatud. Erieesmärgi 4 SWOT-tabelis kajastatud võimalused ja ohud ei kajastu piisaval määral SWOT-analüüsis. Erieesmärgi 5 SWOT-tabelis ja SWOT-analüüsis oleks otstarbekas võimaluste all kajastada taastava põllumajanduse ja agroökoloogia kontseptsiooni ga hõlmatava te eri praktikate ulatuslikumat ja terviklikumat rakendamist. Erinevate keskkonnahoidlike praktikate koos rakendamisel on eeldatavasti suurem mõju kui üksikutele praktikatele keskendumisel. SWOT-tabelis ei ole täpne ohu 4 sõnastus. Ei selgu, kuidas elurajoonide, taristu ja tööstushoonete rajamine avaldab survet põllumuldadele. Lisaks on oluline SWOT-analüüsis seoses NH 3 heitkoguste vähendamise vajadusega ära märkida kariloomade karjatamise vajadus ning tuua välja vajadus kaardistada Eesti põllumajanduses kasutatavad tehnoloogiad, sest eri tehnoloogiate puhul on emissioonifaktorid erinevad. Eestis on viimase kahekümne aasta jooksul põllumajanduses toimunud peaaegu täielik tehnoloogia uuendamine. Eeldatavasti on kaasaegsem tehnoloogia ka keskkonna suhtes säästlikum, kuid õhusaasteainete aruandluse jaoks ei ole piisavalt esinduslikku ülevaadet kasutatavate st tehnoloogiatest. Erieesmärgi 7 SWOT-tabelis kajastuvad võimalused ja ohud on suurel määral SWOT-analüüsis kirjeldamata ning ühtlasi tekib küsimus, kas kõik kajastatud võimalused ja ohud tulenevad väliskeskkonnast või on hoopis sisemised tugevused või nõrkused. Joonis 7 dubleerib erieesmärgis 8 esitletud joonist 9. SWOT-analüüsi kokkuvõttes kirjeldatakse maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklikku arengut, teenuste kättesaadavust jne, mis ei ole erieesmärgi 7 temaatika. Erieesmärgi 8 SWOT-tabelis on võimalustena kajast at ud ettevõtete konkurentsivõimet ja ringbiomajanduse temaatikat, mis on pigem sisemiste nõrkuste stsenaariumid. Jääb selgusetuks, milles seisneb maaelu maine ehk maaelust ebaadekvaatse kuvandi probleem. SWOT-tabelis ja SWOT-analüüsis ei ole põhjendatud pikk metsa nduse käsitlus (tööhõive määr, säästva metsanduse põhimõtete rakendamine jne). Näiteks metsanduse tööhõive kajastub niigi joonistel 9, 12 ja 14. Rahvastiku linnalisse piirkonda koondumist ja maaelanike osakaalu väljendatakse hetkeolukorra SWO T -analüüsis mitu korda erineval moel. HK 2.2. Kas ÜPP strateegiakava sekkumisstrateegia koostamisel on võetud arvesse eelmistel perioodidel omandatud sisemise sidususe kogemust? Erieesmärkide 2‒8 puhul on esitatu piisav, kuigi erieesmärgis 2 on investeeringutoetuse kasutamise varasem kogemus puudu. Ülejäänud erieesmärkide puhul võib järeldada, et ÜPP strateegiakava koostamisel on eelmistel perioodidel omandatud kogemusega arvestatud, kuid selged viited sellele puuduvad (puudu on kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed andmed koos viidetega). Näiteks horisontaalse eesmärgi hetkeolukorra SWOT-analüüsis on selgelt välja toodud eelneva programmiperioodi positiivne innovatsioonikoostöö kogemus, kuid puudu vad varasemalt rakendatud teadmussiirde ja nõuande toetuse tulemus, mõju ja järeldused. Erieesmärgis 1 on välja toodud otsetoetuste kaudsed mõjud ja eelneva perioodi pindalatoetuste taotlejate arvu ning toetatava pinna muutus. Viidatud on eelkõige sellele, et toetusi on makstud, kuid toetuste maksmise tulemustele ja mõjule mitte (erandiks on põllumajandustaristu korrastamise toetus). Osa erieesmärgi 9 varem rakendatud sekkumis i on seotud loomade karjatamisega, aga hetkeolukorra SWOT-analüüsis on jäetud kajastamata, milline on nende sekkumiste mõju looma heaolule (näiteks loomarühmade lõikes) ja pärandniitude kooslustele, kas karjatatavate loomade arv on suurenenud, millised on sekkumiste rakendamise kitsaskohad (ülekarjatamine vms). Ka fookusgrupi - aruteludes ja seminaril tõstatati küsimus, mil määral on ÜPP strateegiakava koostamisel lähtutud eelmiste programmiperioodide kogemustest, st mida kavandatakse uuel programmiperioodil paremini teha ning milliseid tulemusteta jäänud meetmeid muudetakse või jäetakse rakendamata. SWOT-analüüsi lugedes ei ole nendele küsimustele võimalik üheselt vastata. Teema olulisust süvendab asjaolu, et suur osa plaanitavatest sekkumistest on väga sarnased eelne nud programmiperioodidel rakendatud meetmete ga . HK 1.5. Kas iga erieesmärgi alla planeeritud sekkumised adresseerivad riiklikke/regionaalseid/kohalikke vajadusi ja arengupotentsiaali , nii nagu SWOT-analüüsis ja vajaduste hindamises on välja toodud? Horisontaalse eesmärgi ning erieesmärkide 2, 4 ja 5 raames planeeritud sekkumised adresseerivad riiklikke vajadusi ja arengupotentsiaali ning vastavatele riiklikele arengudokumentidele on ka viidatud. Ülejäänud erieesmärkide SWOT-analüüsis ja vajaduste kirjelduses selliseid seoseid selgelt välja ei ole toodud (st puuduvad viited teistele arengudokumentidele) ning võib aimata, et seos on olemas eelkõige arengukavadega PõKa 2030, Eesti 2035 ja MAK2030. Erieesmärgi 6 SWOT-analüüsis viidatakse otseselt MAK2030 probleemkaardistusele ja vajadustele, kuid tervikuna erieesmärgi 6 konteksti arvestades ei ole selline üksik viitamine piisav . Kokkupuuteid on ka strateegiaga „Säästev Eesti 21“, haridust käsitletavate arengukavadega, kliimat ja keskkonda käsitletavate strateegiatega, Eesti toidusektori ekspordi edendamise tegevuskavaga, energiamajanduse arengukavaga j a muude alapeatükis 1.2.2 nimetatud arengudokumentidega. 2.1 .2 Soovitused SWOT-analüüsi ja vajaduste kirjelduse täiendamiseks Järgnevalt esitatud soovitused kehtivad nende tabelis 3 märgitud erieesmärkide puhul , mille dokumendid vajavad edasiarendamist ja täiendamist ( kollane märgistus ) . Soovitatav on toimetada dokumendi „II lisa – ÜPP strateegiakavaga hõlmatud piirkonna hetkeolukorra SWOT-analüüs“ (versioon seisuga 12.11.2021) sisu ja dokumendi „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023‒2027“ (versioon sisuga 12.11.2021) SWOT-tabelit ja SWOT-analüüsi kokkuvõtet selliselt, et erieesmärkide lõikes on igas dokumendis ja dokumendi osas esitlusviis ühtlane (detailsusaste, viitamine, mõistete kasutus vms) ja iga erieesmärgi sees on teemad sidusad. Lisada viited. Ühe ja sama valdkonna kajastamisel arvestada erieesmärgi spetsiifikat , või kui spetsiifikat ei ole võimalik välja tuua, piisab viitamisest erieesmärgi SWOT-analüüsile, kus on valdkonna analüüsi kajastatud. Oluliselt tuleks par a ndada SWOT-analüüsi sisemist sidusust (arvestamist eelmiste programmiperioodide kogemuse ga ja viitamist tulemustele ning mõjule ). Seeläbi saab paremini põhjendada, miks soovitakse uuel programmiperioodil rakendada samasid, sarnaseid või hoopis teise sisuga (eesmärk, tegevused vms) sekkumisi. SWOT- tabelites esitatud sulgudes olev ad täiendused tuleks eemaldada, kuna valdavalt avab tabelile järgnev analüüsiv tekst tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte piisavalt. ÜPP strateegiakava dokumentides on soovitatav paremini esile tuua sidusus riiklike arengudokumentidega, st lisada viited teistele arengudokumentidele ning selgemini näidata, kuidas iga erieesmärgi raames planeeritud sekkumised adresseerivad riiklikke vajadusi ja arengupotentsiaali , nii nagu SWOT-analüüsis ja vajadustes on välja toodud. Soovitused erieesmärkide lõikes Horisontaalne eesmärk: sektori kaasajastamine põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning ergutades nende kasutuselevõttu. SWOT-analüüsi on soovitatav lisada kvantitatiivset ja kvalitatiivset teavet, mis toetaks esitatud hinnanguid. Kuna kavandatud sekkumisi on rakendatud ka eelne nud programmiperioodidel, on soovita ta v lisada järeldusi sarnaste sekkumiste (koolitus- ja teavitustegevused, nõuanne) tulemuste ja mõju kohta ning lisada esitatud faktide ja hinnangute juur es viited allikale. Üle tuleks vaadata SWOT-tabelis kirjeldatavad võimalused ja ohud ning veenduda, et need ei peegeldaks sisemist e tugevuste ja nõrkuste võimalikke stsenaariume. SWOT-tabelis on võimalustena loetletud ka sisemisi tegureid, mis metoodiliselt ei ole korrektne. Sektori arengut toetavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendused ja AKIS süsteem tuleb hinnata hetkevaates kas tugevuse või nõrkusena (analüüsist järeldatuna nõrkuste all) ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi tuleb kasutada antud nõrkuste (probleemi) ületamisel. Samuti tuleks SWOT-analüüsis käsitleda põhjuseid, miks teaduse ja innovatsiooni ning teadmussiirde süsteem AKIS ei ole Eestis veel terviklik eg a sidus ning miks digiüleminek on põllumajanduses seni olnud aeglane. Fookusgruppides märgiti, et erieesmärgi strateegiadokumentides kajastatu siiski ei võrdu AKIS e mõistega. Soovitatav on AKISe olemus vastava l sekkumislehel või ÜPP strateegiakava alapeatükis 8.1 „ Tulevane AKIS struktuur ja arenguvajadused “ selgemalt esitada . Vajaduste kindlaksmääramise osas tuleks t äiendada digitehnoloogiate käsitlust, mis praegu viitab ainult toidu jälgitavusele . D igitehnoloogiate roll on palju laiem, ulatudes taime- ja loomakasvatusest innovatsiooni ja teadmussiirdeni , nii nagu on märgitud ka horisontaalse eesmärgi SWOT-analüüsis . Erieesmärk 1: toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus. SWOT-tabelis on soovitatav täpsustada mõningaid sõnastusi. Vajaduste analüüsis jääb seg as e ks , milliste teede kandevõime on ebapiisav ja seisukord halb. Ohtude juures vajab täpsustamist, kas otsetoetuste tasemete ebavõrdsus on Eesti- sisene probleem seoses toetuste jaotusega erinevate põllumajanduslike tootmistüüpide ja suurusgruppide vahel või on see Eesti probleem võrreldes paljude EL i liikmesriikidega. SWOT- analüüsis on soovitatav andmete juurde lisada viited , kasutada uuemaid andmeid ja tuua paremini esile eelmistel programmiperioodidel omandatud kogemus i ( eelkõige tulemus i ja mõju). Vajaduste analüüsis oleks m aakasutuse andmete juures asjakohane viidata ka valgu kultuuride (kaunviljade) pinnale , kuna valgukultuuridega isevarustatuse suurendamine on ka EL i tasandil tõstatatud poliitikaeesmärk . Välja on toodud maaparandusinvesteeringute vajadused ja seniste maaparandusinvesteeringutoetuste tulemused. Hetkeolukorra SWOT-analüüsis ja SWOT-analüüsi kokkuvõttes tule ks täpsustada, mis on maaparandusühistute arvu järsu vähenemise ( 199-lt 65-ni ) peamised põhjused. Esitatud on otsetoetuste kaudsed mõjud ja eelneva perioodi pindalatoetuste taotlejate arvu ning toetatava pinna muutus. Põllumajanduslike majapidamiste arvu puhul tuleks kasutada 2020. aasta põllumajandusloenduse andmeid. Värskemate andmete alusel on mahepõllumajandusega tegelevate majapidamiste arv suurem kui praegu märgitud. Põllumajanduses hõivatute arv on SWOT-analüüsis toodud 2013. aasta seisuga ning see tuleb uuendada, kuna sealtpeale toimunud muutused on märkimisväärsed. Näiteks erieesmärgi 7 SWOT-analüüsis on esitatud 2019. aasta andmed. Ümberjaotava toetuse puhul tuleks käsitleda mõju nii neile rühmadele, keda see mõjutab positiivselt , kui ka neile, kes võrreldes eelmise eelarveperioodiga sissetulekus kaotavad. 2021 . a asta oktoobri seisuga kavandatavad sekkumised toovad kaasa kuni 40 ha pindalaga teravilja- ja lihaveisekasvatajate sissetuleku languse. Märgatavalt väheneb ka suurimasse suurusgruppi kuuluvate piimatootjate ja teraviljakasvatajate sissetulek. Analüüsist ei selgu, kas selline mõju toetuste jaotusele on ÜPP strateegiakavas taotluslik . Põllumajandustootjate sissetulekute seisukohast oleks tarvis märkida, et perioodi 2023‒2027 otsetoetuste tase jääb perioodi 2014‒2020 taseme le alla . Väide, et ettevõtete kunstliku osadeks jagamise risk on maandatud, ei ole veenvalt põhjendatud. Tootmisega seotud otsetoetused annavad vastava stiimuli, eriti piimatootmises. Üle tuleks vaadata sihtgrupi ja ühikumäära tõstmisest rääkiv lause, mis ei ole selgelt arusaadav. SWOT-analüüsist selgub, et üle 300-hektaristes majapidamistes ei katnud kogutoodang kogukulusid 21% ulatuses ning alla 300-hektaristes majapidamistes oli olukord parem ( 16% kogukuludest oli kogutoodanguga katmata). Ettevõtjatulu mittepalgalise tööjõu kohta on aga suurem suuremates ettevõtetes. Seega on analüüsis korraga esitatud andmed, mis näitavad nii suuremate kui ka väiksemate ettevõtete puhul nii paremat kui halvemat majanduslikku olukorda. Väiksemate majapidamiste eelistamine tootmisega seotud otsetoetuste puhul on sotsiaalse õigluse aspektist mõistetav, kuid analüüs is sisalduv vastuolu tuleks sisuliselt avada . Täpsustamist vajab tootlikkuse käsitlus. Eesti põllumajandustoodangu EL i keskmisest madalam väärtus kasutatava põllumajandusmaa suhtes ei tule ne ainult odavamast toodangust, vaid ka tootmisharude struktuursetest erinevustest, sh paljude riikidega võrreldes väiksemast aiandussektorist ja katmikala pindalast , ekstensiivsemast kariloomakasvatusest ning suhteliselt väiksemast s igade ja põllumajanduslindude arvust . Eestile iseloomulikku ekstensiivset põllumajandust nimetab ka erieesmärgi 5 olukorrakirjeldus ning meie vähenenud loomade tihedust mainib erieesmärgi 9 olukorrakirjeldus . Aiandussektori puhul tuleks üle vaadata toodangu väärtust, kogukulusid ja tootlikkuse kasvu käsitlevad laused, mis pole täiesti selged . Energiakulude o sakaal vahetarbimises on esitatud kahe erineva väärtusena (8% ja 13%). Diislikütuse aktsiisitoetus on üks osa põllumajandussektori sissetulekut oluliselt mõjutavatest toetustest, kuid s eda ei adresseeri ükski ÜPP strateegiakava sekkumine, mistõttu selle teema käsitlus vajaduste analüüsis ei ole vajalik. Erieesmärk 2: suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule. Soovitatav on üle vaadata SWOT-analüüsi, SWOT-tabeli ja vajaduste sidusus ning vajaduste põhjendamine andmetega. SWOT-analüüs ja vajadused peaksid olema enam fokusseeritud tehnoloogiatele, teadusuuringutele ja digiüleminekule. Investeeringutoetuse puhul on soovitatav välja tuua eelmistel programmiperioodidel omandatud sisemise sidususe kogemus. SWOT- analüüsis on soovitatav kajastada, kuidas Eesti väiksuse, piiratud ostujõu ning vähese kvalifitseeritud tööjõuga saavutada seatud eri eesmärk i . Analüüsis tuleks tähelepanu pöörata kõikide suurusgruppide põllumajandustootjate sissetulekute probleemile, kuna tootlikkus on vähenenud põllumajandussektoris tervikuna. Samuti on hea k oostöö teadusasutuste ja ettevõtjate vahel, kuid SWOT- analüüsis tule ks kaja stada, et ettevõtluskoostööd tegevaid teadlasi selles valdkonnas pigem napib . Analüüsis tuleks välja tuua, kus asub Eesti põllumajandus praegu KHG ja NH 3 heitkoguste vähendamise eesmärkide suhtes . P rioriteetse te tegevus t e ja investeeringute lo e telust , mille kaudu põllumajandus sektor eesmärgid saavutada võiks, puudub otsekülvi tehnoloogia kasutuse laiendamine. Toiduainetetööstuse puhul ei ole SWOT-analüüsis öel dud , millised on prioriteetsed tegevused ja investeeringud negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks . Selgemalt tuleks esitada Eesti toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava prioriteetsed tegevused. Vajaduste kindlaksmääramise puhul tuleks üle vaadata mõte selle kohta, et toidutööstuste ühisinvesteeringud soodustaks id väiketootjate toodangu väärindamist ja turustusvõimalusi, sest n ii toodangu väärindamine ja turustusvõimalused ei pruugi olla omavahel seotud. Oluliselt tuleks täiendada digitaliseerimise ja bioressursside väärindamise potentsiaali analüüsi põllumajandus- ja toidusektori ees seisvate le väljakutsetele vastamise aspektist . SWOT-tabelis tuleks täpsustada, mille tootmine on mitmekesine. Tugevusena on märgitud ettevõtjate uuendusmeelsus ning nõrkusena, et uuenduslikke lahendusi ei võeta kasutusele piisavalt kiiresti. See vastuolu tuleks üle vaadata ja selle olemus analüüsis selgelt avada. Nõrkuste all on öeldud , et suure keskkonnamõju ga seadmed ei ole ettevõtjatele taskukohased. Täpsustada tuleks, kas silmas peetakse negatiivse või positiivse keskkonnamõjuga seadmeid. Samuti tuleks täpsustada, kelle tootlikkus on võrreldes EL i keskmisega madalam. Nõrkusena nimetatakse keskkonnasäästlike ja innovaatiliste tehnoloogiate suhteliselt vähest investeerimismäära. Kui on olemas andmed investeeringute keskkonnasäästlikkuse ja innovaatilisuse kohta, tuleks neile viidata. Nõrkuste loetelus võiks ühendada IT- lahendustest vähese teadlikkuse ja digilahenduste potentsiaali mittepiisava kasutamise punktid. SWOT -tabeli võimaluste loetelu tuleb üle vaadata pilguga, kas tegemist on hetkeolukorra või võimaluse kirjeldamisega (nt loet elus võimalus ed 7 ja 10) . Ohtude all on nimetatud ekspertteadmiste puudumist ja suutmatust muutustele reageerida. Tuleks täpsustada, millistes teemavaldkondades on teadmised puudulikud ja sellega seoses kohanemisvõime väiksem. Erieesmärk 3: parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas. SWOT-analüüsis on kasutatud aja- ja asjakohast teavet ning viitamist, kuid kohati on faktide ja hinnangute juurde vaja viiteid juurde lisada. Soovitatav on lisada andmed või hinnangud koos viidetega ühistute madala investeerimisvõimekuse ning eelneva programmiperioodi kogemuse (kvaliteedikavade rakendamise vms) kohta. SWOT-tabelis viidatakse ohuna ühistulise seadusandluse liberaliseerimisele teistes EL i liikmesriikides. SWOT-analüüs seda teemat ei käsitle, samuti pole selge, milles oht seisneb või kas tegu pole hoopis Eesti nõrkusega ühistulise seadusandluse kaasajastamisel. SWOT-analüüsi on soovitatav täiendada SWOT-tabelis esitletud tugevuste ja nõrkuste (mitmekesine tootmine, esmatootjate poolt lisandväärtuse andmine toodetele, noorte avatus ühistute suhtes jne) analüüsiga ning vaadata üle, et SWOT-tabeli ohud ja võimalused ei kajastaks ühistute arengu erinevaid stsenaariume , mis ei sisaldu SWOT-analüüsis. Põhjalikumalt tuleks analüüsida tegureid, mille tõttu on Eestis ainult üks kvaliteedikava ja ei ole tunnustatud tootjaorganisatsioone. Kvaliteedikavadega liitunud põllumajandustootjate arvu kasvu tugevusena tuleks sisulisemalt põhjendada. Erieesmärk 4: panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse. Soovitatav on SWOT-analüüsi ja vajadusi rohkem andmetega põhjendada. SWOT-tabelis nimetatakse tugevusena nüüdis tehnoloogia kättesaadavust. Tegelik tugevus oleks sell ise tehnoloogia kasutamine. Kättesaadavus on pigem võimalus. Nõrkuste all tuleb täpsustada, mille seire ja statistilised andmed on ebapiisavad. Nõrkuste all nimetatud keskkonnainvesteeringute kulukus peaks olema pigem ohtude loetelus. Ohtude all tuleks täpsustada, milles seisneb põllumajandustootmise riigist välja liikumise oht Eestile. Samuti tuleks täpsustada, millise valdkonna atraktiivsuse ja teadlikkuse ebapiisav suurenemine on ohuks (millele) . SWOT-analüüsis kajastatakse piisavalt metsa seisundit, kuid põllumaa oma vähem. Kui erieesmärgi 4 fookuses on m uu hulgas püsirohumaade säilitamine (need aitavad kasvata d a mulla C org varu ) , tuleks luua seosed selliste erieesmärkidega, mis aitavad säilitada loomakasvatust ja soodustavad loomade karjatamist . Viimasel seitsmel aastal on Eestis olnud probleeme püsirohumaade suhtarvu säilitamisega ning põllumajandusloomade arvukuse vähenemine on üks tegur, mis survestab püsirohumaid põllukultuuride kasvatamiseks harima. Esineb ka vastuolu erieesmärgiga 1. Kui erieesmärk 1 peab põllumajandustootmise kontsentreerumist tugevuseks, siis erieesmärgis 4 nimetatakse seda nõrkuseks. Antud vastuolu vajab lisa selgit u st. Märgitakse, et C org varu tõstmiseks on vaja asjakohaseid külvikordi, kuid soovitatav on lisada, milliseid külvikordi silmas peetakse. ÜPP strateegiakava alapeatükis 3.4 „ Tingimuslikkus “ märgitakse heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste praktika (edaspidi HPK) 2 ja HPK 5 kirjeldustes minimeeritud mullaharimist, mida plaanitakse mõjutada sekkumisega „ Mulla- ja veekaitsetoetus “ . See viljelusviis vajab muutusi , kui herbitsiidide kasutus peab tulevikus vähenema. Samuti on minimeeritud mullaharimisel võimalik kahjulik mõju keskkonnale ja/või mulla omadustele. Nimelt võib tagajärjeks olla mullaviljakuse ebaühtlane jaotumine pindmise ja sügavama huumuskihi vahel ning pestitsiidide lagujääkide ja/või haigustekitajate suurem kogunemine pinnakihti. Tuleks esitada vajadus minimeeritud mullaharimise uute võimaluste ja lahenduste uurimise ks ja leidmise ks , et hoida selle praktika häid ja vältida võimalikke halbu külgi. Soovitatav on rohkem kajastada teavet k liimamuutuse kohta . Analüüsis on kirjas, et vegetatsiooniperiood on pikenenud , peamiselt soodsate sügiste arvelt. Soodsad talved on Eestis siiani positiivse mõjuga ning soodustavad üha enam taliviljade kasutust. Ohuk s on sademetega päevade arvu kasv augustis, mis takistab viljakorist u st . Suvised põuad ja niisked sügised on ohuks herne ja oa kasvatamise le (samas sekkumises on liblikõielistele palju panustatud). SWOT-analüüs ja vajaduste analüüs toovad välja vajaduse uurida tehnoloogiate ja praktikate mõju KHG heitkogustele. Lisaks tuleb välja selgitada Eestis kasutatavad tehnoloogiad, sh loomakasvatushoonetes kasutatavad lahendused , ja koguda infot kasutatavate loomasöötade kohta. Selline teave võimaldab täpsustada nii KHG kui ka NH 3 heitkoguste inventuure ja võtta senisest paremini arvesse viimase kahekümne aasta jooksul tehnoloogia nüüdis ajastamisega kaasnenud mõjud. Täpsemad inventuurid annaksid M eM ile häid lähteandmeid, mille najal sektori investeeringuvajadus t ja seda toetavaid sekkumisi täpsemalt kavandada. Vajadus sõnnikuhoidlate katmise järele tuleks selgemalt siduda võimalusega biogaasi tootmist laiendada ja arendada. Biogaasi tootmise puhul nimetatakse takistusena vähest tasuvust väiketootmises. Pigem on väiketootmises probleemiks ebapiisav võimekus selliste ks investeeringuteks ning ühe lahendusvõimalusena tasu ks kaaluda ühisinvesteeringu id biogaasijaamadesse. Erieesmärk 5: edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk. Vajaduste kirjelduses võiks välja tuua taastava põllumajanduse ja agroökoloogia kontseptsiooni ga hõlmatud erinevate praktikate laialdasema ja terviklikuma kasutamise, sh põllumajandustootjate piirkondliku koostöö vajaduse nende praktikate kasutamisel. Elurikkuse soodustamiseks tarvi likud maakasutuse muutused vajavad sama piirkonna maakasutajate koostööd , et rajatavad maastikuelemendid hakkaksid ökosüsteemi osana võimalikult hästi toimima. SWOT-tabelis tuleks korrigeerida ohu 4 sõnastust, täpsustades , mille intensiivistumisest on jutt ning selgitades sisendite madala hinna võimalikke negatiivseid kõrvalmõjusid. Põllumajandustootjate eesmärk ei ole rohkem sisendeid kasutada, vaid rohkem tulu saada. Selle eesmärgi täitmisega võivad kaasneda ka negatiivsed kõrvalmõjud. Täpsustamist vajab mõte, et elurajoonide, taristu ja tööstushoonete rajamine avaldab survet põllumuldadele. Tegemist on põ l lumuldi pööramatult hävitavate tegevustega. SWOT-analüüsis tuleks luua seos kariloomade pidamise ja karjatamise vajadusega, mis aitab orgaanilise väetise pakkujana parandada C org sisaldust, samuti tagab püsirohumaade säilimise. Püsirohumaade pindala ja osakaalu vähenemise juures on soovita ta v lisada seos samal perioodil aset leidnud suhteliselt ulatusliku põllumajandusloomade arvu vähenemisega. Seoses NH 3 heitkoguste vähendamisega tuleks ära märkida vajadus kaardistada ka Eestis kasutatavad tehnoloogiad, sh loomakasvatushoonetes kasutatavad lahendused , ja koguda infot kasutatavate loomasöötade kohta. S elline teave võimaldab täpsustada nii KHG kui ka NH 3 heitkoguste inventuure ja võtta senisest paremini arvesse viimase kahekümne aasta jooksul tehnoloogia nüüdi sajastamisega kaasnenud mõjud. Erieesmärk 6: panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke. SWOT-analüüsis on soovitatav paremini kirjeldada väärtusliku rohumaa, karjatamise ja ohustatud tõugude temaatikat. Kuna mitmed sekkumised on seotud loomade karjatamisega, on soovitatav kajastada eelmiste perioodide karjatamistoetuse tulemusi. Kui soovitakse soodustada veiste, sh piimalehmade karjatamist p ärandniitude hooldamise eesmärgil, tuleks silmas pidada, et seda soodustaks ka vastavad tootjate sissetulekuid oluliselt mõjutavad sekkumised ja mahepõllumajanduslikku loomakasvatust soodustavad sekkumised. Samuti tuleks silmas pidada seda, kas praegused piimakarjakasvatajad asuvad p ärandniitude läheduses või mitte. Uute piimatootmisettevõtete, eriti väikese loomade arvuga ettevõtete rajamine ei ole seniste trendide põhjal usutav. SWOT-tabelis on nõrkusena nimetatud vähest huvi looduslike rohumaade säilitamise ja kariloomade karjatamise vastu. Huvi puudumine ei ole siinkohal ilmselt täpne põhjus ning soovita ta v on antud problemaatikat avada ka nende tegevuste majandusliku tasuvuse seisukohast. Nõrkuste osas tuleks täpsustada, millised põllumajandusega seotud ökosüsteemiteenused on vähenenud. SWOT-tabelis ja vajaduste kirjelduses on ohustatud tõugu loomi ekslikult nimetatud kohalikku tõugu loomadeks. Kuna sugugi kõik kohalikud tõud ei ole ohustatud, tuleks sõnastust parandada. Ohtude all on nimetatud sünteetiliste taimekaitsevahendite võimalikku ohtu elurikkusele. Siin tuleks täpsustada, kas oht seisneb teatud liiki taimekaitsevahendites või nende liig- või väärkasutamises. Pikemas SWOT-analüüsis tuleks täpsustada, millisel perioodil on põllumajandusmaastike mitmekesisus ulatuslikumalt vähenenud. Kas see probleem on alguse saanud nõukogude ajal, tekkis põllumajandustootmise vähenemisega 1990. aastatel, või on tekkinud pärast ELiga liitumist seoses põllumajandustootmise suurenemisega ? Selle täpsustamine on vajalik selleks, et paremini mõiste alates 2004. aastast Eesti s rakendatud ÜPP sekkumiste mõju põllumajandusmaastike mitmekesisusele. Kui perioodil 2004 – 2020 rakendatud meetmed on sellise mõju andnud, tuleks uuel perioodil rakendatavates sekkumistes teha olulisi muudatusi. Kui mõju avaldus varem ja alates 2004. aastast rakendatud sekkumised ei ole olukorda järsult halvendanud , on põhjendatud järkjärguline sekkumiste uuendamine. Samuti tuleks avada põhjused, miks ei ole saavutatud hooldatavate poollooduslike koosluste sihttaset 40 000 ha. Erieesmärk 7: olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades. Soovitatav on SWOT-analüüsi kokkuvõttes üle vaadata maapiirkonda elama asumise temaatika ning erieesmärgis 8 kajastatud hõivemäära dubleerimise asjakohasus (erieesmärgi 7 hetkeolukorra analüüsis on joonis 7 samasisuline mis erieesmärgi 8 hetkeolukorra analüüsis kajastatud joonis 9). Lisaks nii SWOT-analüüsis kui ka vajaduste kirjelduses tuleks luua suurem sidusus nende erieesmärkidega, mis puudutavad ühistegevust, tootjarühmi, kvaliteedikavasid, innovatsiooni ja riskijuhtimist. Need on valdkonnad, kus on vaja ettevõtjate koostööd, kuid vanem põllumajandustootjate põlvkond pole selles olnud nii edukas , kui soovitakse. Noorte põlvkonnal võiks koostöö paremini õnnestuda, kuid seda tuleb süsteemselt toetada. SWOT-tabelis tuleb täpsustada, kelle valmisolek innovaatiliste lahenduste kasutamiseks on tugevuseks. Võimaluste all tuleb täpsustada, kelle rahvusvahelistest kontaktidest on jutt. Ohuna on mainitud põllumajanduslike majapidamiste arvu vähenemist kontsentreerimise tulemusena, mida erieesmärgis 1 on nimetatud tugevusena ja erieesmärgis 4 nõrkusena. Kui erieesmärgi 7 puhul on tegemist ohuga, tuleks täpsustada, milles see seisneb ja kes on sellest ohustatud. Samuti tuleks täpsustada, milliste traditsioonide hääbumist nähakse ohuna ja kellele. Ka ohtude loetelu 7. punkti tuleb täpsustada, sest ei ole selge , kelle millised teadmised võivad ajale jalgu jääda. Erieesmärk 8: edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sh biomajandust ja säästvat metsamajandust. SWOT-analüüsis on soovitatav üle vaadata n äitajad ja temaatika, mis haakuks kõige paremini erieesmärgi sisuga, ning vältida dubleerimist erieesmärgi 7 temaatikaga. Hetkeolukorra kirjeldus ei puuduta üldse ÜPP toetuse jaotuse küsimust, kuigi erieesmärgi mõjuindikaatorite loetelus on see esitatud. See vastuolu tuleks kõrvaldada. B ioressursside vää rindamise käsitluse juures tuleks tugevdada seoseid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga ja selgemalt välja tuua seosed horisontaalse eesmärgiga. Taastuvenergia käsitluse juures võiks välja tuua ka potentsiaali kohapealse töötleva tööstuse energiaga varustamiseks. Toidukadude ja -jäätmete käsitluse juures jääb selg usetu ks, kas strateegiakava fookus on nende vähendamisel või nende töötlemisel. SWOT-tabelis katab bioressurssidega varustatuse tugevus ära ka metsaressursi, mistõttu metsaressurssi ei ole vaja eraldi välja tuua. Nõrkuste all tuleks täpsustada, milliste ettevõtete konkurentsivõime on madal. Pikemas SWOT-analüüsis tuleks kustutada joonis 9, mis on samasugusena esitatud juba erieesmärgi 7 all. SWOT-analüüsis on soovitatav põhjendada, milles seisneb maaelu maine ehk maaelust ebaadekvaatse kuvandi probleem ning kaaluda metsa teema käsitluse lühendamist. Erieesmärk 9: parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise vallas (hõlmab nii ohutut, toitvat ja säästvalt toodetud toitu, toidu raiskamise vähendamist kui ka loomade heaolu tagamist). SWOT-analüüsis on soovitatav üle vaadata ja uuendada tabelites olevaid andmeid loomade arvu ja antibiootikumide koguse kohta. SWOT-tabelis tuleks tugevuste all täpsustada, et koolides pakutakse piimatooteid, puu- ja köögivilju koolikavade toel. Nõrkuste all tuleks täpsustada karjatervise analüüsimiseks vajalike andmete puudumise väide t . Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi Vissukese rakendus võimaldab karjatervist analüüsida, kuid kuna selle rakenduse kasut us on vabatahtlik, ei ole seal Eesti kogu veisepopulatsiooni katvaid andmeid. Selles osas pakuks arenguvõimalusi senisest ulatuslikum digilahenduste loomine ja kasutuselevõt t loomakasvatussektoris. Soovitatav on kajastada eelmistel programmiperioodidel omandatud kogemus (tulemus ja mõju) loomade heaolu ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse puhul. Eelkõige puudutab see karjatamise mõju loomade heaolule ja pärandniitudele. Vajaduste analüüsis tuleks käsitleda ka taimekaitsevahendite enesekontrollisüsteemide rakendamise vajadust. Praegu puudutab enesekontrollisüsteemide käsitlus vaid karjatervist. Pikemas SWOT-analüüsis esineb palju eelmiste erieesmärkide juures esitatud info kordamist, mistõttu on soovitatav vältida info dubleerimist ja vajadusel kasutada ristviitamist nende erieesmärkide SWOT-analüüsidele, kus asjakohast infot esitletakse. 2.2. Hinnang ÜPP strateegi a kava sekkumisloogikale Selles peatükis kajastatakse hinnangut ÜPP strateegiakava sekkumisloogika terviklikkusele, sidususele ja selgusele. SWOT- analüüsi , SWOT- tabeli , vajaduste, eesmärkide ja sekkumiste vahel peavad esinema nii sidusus kui ka terviklikkus . 2.2. 1 . Sisemine sidusus Hindamisküsimused, mis kajastavad hinnangut ÜPP strateegiakava sekkumisloogika sisemisele sidususele, olid järgmised . HK 2.1. Kas ÜPP strateegiakava iga erieesmärgi SWOT-analüüsis ja vajaduste hindamises määratletud vajadused on kajastatud sekkumisstrateegias? HK 2.3. Kas planeeritavad sekkumised on omavahel sünergias, sidusad, tasakaalus ja täiendavad üksteist erieesmärkide saavutamiseks? HK 2.4. Kas planeeritavate sekkumiste vahel esineb vastuolusid, mis vähendavad erieesmärkide saavutamist? HK 2.5. Kas ÜPP strateegiakava on keskkonna- ja kliimaalaselt suurema ambitsiooniga (ÜPP strateegiakava määruse artikkel 105 )? Lisaküsimus 2. Mil määral saavutatakse sekkumistevaheli ne koostoime ? HK 2.1 ja HK 2.5 hindamisel võeti aluseks „II lisa – ÜPP strateegiakavaga hõlmatud piirkonna hetkeolukorra SWOT-analüüs“ seisuga 12.11 .2021 ja „Ü hise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023‒2027 “ tööversioon sisuga 1 2.11 .2021 . HK 2.3 ja HK 2.4 hindamisel võeti aluseks eelnevalt näidatutest teine dokumen t . Lisaküsimus 2 on täiendav küsimus HK 2.3 , millele saadi vas tus fookusgrupi - arutelude käigus. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 . Koondhinnang ÜPP strateegiakava sekkumisloogika sisemisele sidususele erieesmärkide lõikes Erieesmärk Vajaduste kajastumine sekkumistes Sekkumiste- vaheline sünergia Sekkumiste- vaheliste vastuolude puudu mine Keskkonna- ja kliimaalaselt suurem ambitsioon Horisontaalne eesmärk: sektori kaasajastamine põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning ergutades nende kasutuselevõttu n/p* Erieesmärk 1: toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus n/p* Erieesmärk 2: suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule n/p* Erieesmärk 3: parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas n/p* Erieesmärk 4: panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse Erieesmärk 5: edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk Erieesmärk 6: panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke Erieesmärk 7: olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades n/p* Erieesmärk 8: edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sh biomajandust ja säästvat metsamajandust n/p* Erieesmärk 9: parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise vallas (hõlmab nii ohutut, toitvat ja säästvalt toodetud toit, toidu raiskamise vähendamist kui ka loomade heaolu tagamist) n/p* Roheline – dokumentides esitatu on piisav. Kollane – dokumendid vajavad edasiarendamist ja täiendamist. *Ei kohaldata . HK 2.1. Kas ÜPP strateegiakava iga erieesmärgi SWOT-analüüsis ja vajaduste hindamises määratletud vajadused on kajastatud sekkumisstrateegias? Horisontaalse eesmärgi ja erieesmärkide 4 – 7 ning 9 SWOT-tabel, SWOT-analüüs ja vajadused on sekkumistes kajastatud, kuigi erieesmärgi 7 SWOT-analüüsi kokkuvõte sisaldab maapiirkonda elama asumis e teema t, millele ei ole sekkumist. Ülejäänud erieesmärkide SWOT-analüüs ja vajadused on sekkumistes enamasti kajastatud, kuid esineb üksikuid teemasid, mis arengudokumendi eri osades ei ole sidusad. Erieesmärgi 1 SWOT-analüüsis ja vajadustes märgitakse diislikütuse aktsiisi soodustuse teemat, kuid sekkumistes teemakäsitlus puudub. Mesindust ja ühistegevust käsitletakse hetkeolukorra SWOT-analüüsis (ühistegevust ka SWOT-tabelis ja SWOT-analüüsi kokkuvõttes), kuid mujal mitte. Mesindus on pigem erieesmärgi 2 ja ühistegevus erieesmärgi 3 teema. Sisulisem aks probleem iks on tootlikkuse kasvu küsimused, millele erieesmärgi 1 sekkumised otseselt kaasa ei aita. Ka rendimaade suurt osakaalu ei saa valitud sekkumistega ilmselt kuidagi mõjutada. Erieesmärgi 2 alla kavandatud sekkumine „ Põllumajandustootjate materiaalsed investeeringud “ on orienteeritud rohkem keskkonnale (lisaks panus ka erieesmärkidesse 4, 5, 6 ja 9) ning sekkumine „ Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI ) “ põllumajandustootmisele. Samas , põllumajanduse keskkonnasuunitlusega (seda ka erieesmärkides 6 ja 9) ja ilma keskkonnasuunitluseta investeeringuvajadused ning ühisinvesteeringute temaatika ei eristu kindlaksmääratud vajaduste alapeatükis. Erieesmärgi 3 sekkumised vastavad SWOT-analüüsis ja vajadustes esitatule, kuigi pole päris selge, kuidas piiratakse ebaausaid kaubandustavasi d ning toetatakse otseselt lühikesi tarneahelaid (SWOT-tabelis kajastatakse nõrkusena) ja ühistute koostöövõimalusi ELi tasandil, kuigi kaudselt parandab seda ühistute arendamine. Fookusgrupi - aruteludel selgus , et erieesmärgi 8 sekkumised on liialt üldised võrreldes vajadustega. Lisaks kajastub metsandusteema SWOT-tabelis ja SWOT-analüüsis, kuid vajadustes eg a sekkumistes mitte (v . a bioressursside väärindamise osana). HK 2.3. Kas planeeritavad sekkumised on omavahel sünergias, sidusad, tasakaalus ja täiendavad üksteist erieesmärkide saavutamiseks? Horisontaalse eesmärgi ja peaaegu kõikide erieesmärkide alla kavandatud sekkumised on omavahel sünergias, sidusad, tasakaalus ja täiendavad üksteist erieesmärkide saavutamisel. Erandiks on erieesmärk 7, kuna erieesmärgi nimetus viitab ettevõtluse arendamisele maapiirkonnas kõige laiemas tähenduses , s ekkumised aga toetavad vaid noori põllumajandustootjaid. Seega on erieesmärgi nimetuse ja sekkumiste vahel vastuolu. HK 2.4. Kas planeeritavate sekkumiste vahel esineb vastuolusid, mis vähendavad erieesmärkide saavutamist? Ühegi erieesmärgi alla planeeritud sekkumiste vahel ei tuvastatud selliseid vastuolusid, mis vähendaksid erieesmärkide saavutamist. HK 2.5. Kas ÜPP strateegiakava on keskkonna- ja kliimaalaselt suurema ambitsiooniga (ÜPP strateegiakava määruse artikkel 105 )? Erieesmärkide 4, 5 ja 6 keskkonna- ja kliimaalaselt suuremat ambitsioonikust võrreldi ajavahemikul 2014–2020 EAGFi ja EAFRD toetuste abil rakendatud loodusvarade säästva majandamise ja kliimameetmete (keskenduti KHG heitkogustele, elurikkusele, mullale ja veele) saavutustega. Tervikuna võib öelda, et ÜPP strateegiakava on võrreldes programmiperioodiga 2014‒2020 keskkonna- ja kliimaalaselt suurema ambitsiooniga. 2 .2 .2. Väline sidusus Hindamisküsimused, mis kajastavad hinnangut ÜPP strateegiakava sekkumisloogika välisele sidususele, olid järgmised . HK 3.1. Analüüsitakse ÜPP strateegiakava panust olulistesse poliitilistesse eesmärkidesse ja ÜPP strateegiakava kooskõla asjakohaste riiklike ja ELi strateegiate ja eesmärkidega. HK 3.2. Kas ÜPP strateegiakava sekkumisstrateegia koostamisel on võetud arvesse eelmistel perioodidel omandatud välise sidususe kogemust? HK 3.3. Kas ÜPP strateegiakava annab ülevaate planeeritavate sekkumiste ja muude maapiirkonda mõjutavate või samadele sihtgruppidele suunatud EL fondide vahelisest piiritlemisest, üksteise täiendamisest, sünergiast ja koordinatsioonist? HK 3.4. Analüüsida ÜPP strateegiakava sekkumisstrateegia järjepidevust keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide osas, mis on välja toodud ÜPP strateegiakava määruse XIII lisas ja panust nendes dokumentides paika pandud pikaajalistesse riiklikesse eesmärkidesse. HK 3.5. Analüüsida ÜPP strateegiakava järjepidevust oma sekkumistes keskkonna, kliima, noorte põllumajandustootjate ja riskijuhtimise valdkondades ning kooskõla nende valdkondade oluliste EL ja riiklike sekkumistega. HK 3.6 Analüüsida ÜPP strateegiakava rahastamise võimalikke kattuvusi (topeltrahastus) või tühikuid teiste oluliste poliitika instrumentide ja sekkumiste vahel ning ÜPP strateegiakavas väljatoodud mehhanisme kattuvuste ja tühikute vältimiseks. Kõikide hindamisküsimuste hindamisel võeti aluseks „II lisa – ÜPP strateegiakavaga hõlmatud piirkonna hetkeolukorra SWOT-analüüs“ seisuga 12.11 .2021 ja „Ü hise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023‒2027“ tööversioon s e isuga 1 2.11 .2021. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 5 . Koondhinnang ÜPP strateegiakava sekkumisloogika välisele sidususele erieesmärkide lõikes Erieesmärk Kooskõla asja - kohaste riiklike ja EL strateegiate ja ees - märkidega Arves - tamine eelmiste perioodide kogemu - sega (välimine sidusus) Samade siht-gruppide piiritle-mine Järje - pidevus kesk - konna- ja kliima - alaste õigus - aktide osas ; j ärje-pidevus kesk-konna ja kliima valdkonnas Järje - pidevus noorte põllu - majan - dus - tootjate vald - konnas Järje - pidevus riski - juhtimise vald - konnas Topelt - rahastus või tühikud Horisontaalne eesmärk: sektori kaasajastamine põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning ergutades nende kasutuselevõttu n/p* Erieesmärk 1: toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus n/p* Erieesmärk 2: suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule n/p * Erieesmärk 3: parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas n/p* Erieesmärk 4: panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse Erieesmärk 5: e dendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk Erieesmärk 6: panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke Kooskõla asja-kohaste riiklike ja EL strateegiate ja ees-märkidega Arves-tamine eelmiste perioodide kogemu-sega (välimine sidusus) Samade siht-gruppide piiritle-mine Järje-pidevus kesk-konna- ja kliima-alaste õigus-aktide osas ; j ärje-pidevus kesk-konna ja kliima valdkonnas Järje-pidevus noorte põllu-majan-dus-tootjate vald-konnas Järje-pidevus riski-juhtimise vald-konnas Topelt-rahastus või tühikud Erieesmärk 7: olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades n/p* Erieesmärk 8: edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sh biomajandust ja säästvat metsamajandust n/p* Erieesmärk 9: parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise vallas ( hõlmab nii ohutut, toitvat ja säästvalt toodetud toitu, toidu raiskamise vähendamist kui ka loomade heaolu tagamist) n/p* Roheline – dokumentides esitatu on piisav. Kollane – dokumendid vajavad edasiarendamist ja täiendamist. Punane – dokumendid vajavad olulisel määral edasiarendamist ja täiendamist. *Ei kohaldata HK 3.4 puhul, kuid kohaldatakse HK 3.5 puhul. HK 3.1. Analüüsitakse ÜPP strateegiakava panust olulistesse poliitilistesse eesmärkidesse ja ÜPP strateegiakava kooskõla asjakohaste riiklike ja ELi strateegiate ja eesmärkidega. Kõikide erieesmärkide puhul tuvastati kooskõla oluliste poliitiliste eesmärkidega ning asjakohaste riiklike ja ELi strateegiatega (PõKa 2030, MAK2030, strateegia „Eesti 2035“, Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (teatis REKK 2030), k liimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21 “ , „ Eesti põllumajandus ja toit 2030 “ jt riiklik ud arengudokumen did; Euroopa roheline kokkulepe, strateegia „Talust taldrikule“, ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 ). Panus ilmneb selgemini horisontaalse eesmärgi ja erieesmärkide 2, 4 ja 5 puhul, kuna nende SWOT-analüüsis on eri arengudokumentidele suuremal või vähemal määral viidatud. Erieesmärgis 8 on otseselt viidatud digiühiskonna, kodanikuühiskonna vms arengudokumentidele, kuid erieesmärgi ulatust arvestades ei ole piisav alt esitatud seos eid nimetatud dokumentidega. Teiste erieesmärkide puhul selged viited puuduvad. HK 3.2. Kas ÜPP strateegiakava sekkumisstrateegia koostamisel on võetud arvesse eelmistel perioodidel omandatud välise sidususe kogemust? Perioodil 2014‒2020 ja varasematel perioodidel omandatud välise kogemusega (asjakohaste riiklike uuringutulemustega, raportitega vms) on arvestatud suuremal või vähemal määral kõikide erieesmärkide SWOT-analüüsis, millele on kohati lisatud sellekohased viited, kuid mitte piisavalt. Erandiks on erieesmärk 7, mille puhul on kava koostamisel arvestatud välise kogemusega ja asjakohastele dokumentidele ka viidatud . HK 3.3. Kas ÜPP strateegiakava annab ülevaate planeeritavate sekkumiste ja muude maapiirkonda mõjutavate või samadele sihtgruppidele suunatud EL fondide vahelisest piiritlemisest, üksteise täiendamisest, sünergiast ja koordinatsioonist? Erieesmärkide SWOT-analüüsis on mainitud EL - üleseid ja riiklikke arengudokumente ning paaril juhul mainitud ka muid rahastamisfonde, millest rahastatakse ÜPP strateegi a kavas nimetatud sarnaseid tegevusi. ÜPP strateegi a kavasse on lisatud alapeatükk 4.5 „ Koordinatsioon, demarkatsioon ja täiendavused EAFRD ja teiste maapiirkonda panustavate Liidu vahendite vahel “ , kuid alapeatüki sisu lisatakse hiljem, kui on valminud teiste ajakohaste rakenduskavade eelnõud. Seega puudub ÜPP strateegiakavas ülevaade samadele sihtgruppidele, piirkondadele vms suunatud EL fondide vahelisest piiritlemisest, täiendamisest, sünergiast ja koordinatsioonist. HK 3.4. Analüüsida ÜPP strateegiakava sekkumisstrateegia järjepidevust keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide osas, mis on välja toodud ÜPP strateegiakava määruse XIII lisas ja panust nendes dokumentides paika pandud pikaajalistesse riiklikesse eesmärkidesse. Erieesmärkide 4, 5 ja 6 puhul on olemas järjepidevus keskkon da ja kliima t puudutavate õigusaktide puhul , sh sisaldab SWOT- analüüs otseseid viite i d sellistele õigusaktidele. HK 3.5. Analüüsida ÜPP strateegiakava järjepidevust oma sekkumistes keskkonna, kliima, noorte põllumajandustootjate ja riskijuhtimise valdkondades ning kooskõla nende valdkondade oluliste EL ja riiklike sekkumistega. Selle küsimuse puhul vaadeldi eraldi järjepidevust (1) keskkonna ja kliima, (2) noorte põllumajandustootjate ning (3) riskijuhtimise valdkondades. Horisontaalses eesmärgis ning erieesmärkides 2 ja 4‒9 on järjepidevus kliima ja keskkonna valdkondades ning viidatud on eelkõige seostele riiklike arengudokumentidega, kuigi horisontaalse eesmärgi dokumentides jäävad digitehnoloogia kasutuselevõttu ergutavad tegevused tagasihoidlikuks. Erieesmärkides 1 ja 3 ei ole kliima ja keskkonna temaatika piisavalt järjepidev . N ende erieesmärkide SWOT-analüüsid adresseerivad suuremal või vähemal määral kliimamuutustega ja keskkonnaga seotud probleeme ja väljakutseid, kuid kavandatavad sekkumised on enamjaolt sarnased eelmistel perioodidel rakendatuga ega kanna seega endas piisavalt kliima- ja keskkonnaalast järjepidevust. Horisontaalse eesmärgi dokumentides rõhutatakse eelkõige sektori ettevõtjate konkurentsivõime tõstmist. Kavandatavad nõuande ja koolituste teemad sisaldavad järjepidevust keskkonna ja kliima valdkondades ( nõustamine nõuete ja tingimuste asjus , koolitused keskkonnahoiu ja kliima valdkonnas vms), aga mitte konkurentsivõime tõstmise asju s . Samuti jäävad horisontaalse eesmärgi dokumentides digitehnoloogia kasutuselevõttu ergutavad tegevused tagasihoidlikuks. Erieesmärgi 1 alla kavandatud sekkumise „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse“ rakendamisel panustatakse taristu kaasajastamisel keskkonna- ja kliimaalaste sse eesmärkide sse . Kuigi põllumajanduslikke otsetoetusi jagatakse eelneva programmiperioodiga sarnastel alustel, viidatakse SWOT-analüüsis, et need toetused on erieesmärkide 4 – 6 sihtidega seotud rakendatavate öko ka vade kaudu ning kõigile otsetoetustele kehtiva d tingimuslikkuse baasnõude d . Samas jätkatakse kõrgemate tootmiskulude leevendamiseks diislikütuse aktsiisisoodustusega, mis ei toeta Euroopa rohelist kokkulepet. Erieesmärgi 3 SWOT-analüüsis, vajadustes ja sekkumistes kliima- ja keskkonnaalane järjepidevus puudub. Noorte põllumajandustootjatega seotud vajadused on selgelt välja toodud erieesmärgis 7 (seotud sekkumised on „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtluse soodustamine“ ja „Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele“) ning on olemas kooskõla arengukavaga PõKa 2030. Horisontaalse eesmärgi SWOT-analüüsis märgitakse, et tähelepanu tuleb pöörata alustavatele ja noortele ettevõtjatele, seda nii nõuande kui ka muude teadmussiirde tegevuste puhul, millel on olemas kooskõla arengukavaga PõKa 2030. Sekkumises „Nõuande toetus“ toetatava nõustamisteenuse lõppkasusaajana tuuakse eraldi esile noori ja alustavaid ettevõtjaid. Erieesmärgi 8 SWOT-analüüsis ja vajadustes on pühendatud palju ruumi noorte temaatikale, samas kui sekkumistes noori esile ei tooda (v.a sekkumises „LEADER-kogukonna juhitud kohalik areng“ ühe eesmärgina noorte tulevikuliidrite võimestamine). Erieesmärki 1 panustab noortele põllumajandustootjatele suunatud sekkumine „Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele“, kuid SWOT-tabelis teema kajastust ei leia. Erieesmärgi 2 SWOT-tabelis, SWOT-analüüsis ja vajadustes eraldi noorte teema t ei ole välja toodud, kuid sekkumises „ Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI ) “ märgitakse, et noorte põllumajandustootjate korral on toetatavaks tegevuseks ka maa ostmine. Erieesmärgi 3 SWOT-tabelis nimetatakse tugevuse na noorte põllumajandustootjate avatus t põllumajandusühistu liikmeks astumisele, kuid erieesmärki 3 puudutavates osades noorte teemat rohkem ei käsitleta. Ülejäänud erieesmärkide juures noorte teema järjepidevus puudub. Riskijuhtimise teemat on järjepidevalt käsitletud erieesmärgi 1 SWOT-analüüsis ja sekkumistes. Samas jääb üsna ebaselgeks, kas riskijuhtimise instrumente saab uuel eelarveperioodil rakendada mitmekesis emalt ja ulatus likumalt kui programmiperioodil 2014 – 2020. Riskijuhtimist käsitletakse järjepidevalt ka horisontaalses eesmärgis, kuid episoodiliselt ülejäänud erieesmärkides. Nende erieesmärkide juures on toodud riskijuhtimise kooskõla eelkõige arengukavaga PõKa 2030. Erieesmärgi 2 SWOT-analüüsis on riski temaatikat eri aspektides puudutatud, kuid strateegiakavas ei ole seda enam käsitletud. Erieesmärgi 3 puhul on riskijuhtimist SWOT-analüüsis mainitud toidutarneahela kontekstis, kuid strateegiakavas ei ole riskijuhtimise temaatikat käsitletud. Samas , kui vaadata SWOT-analüüsi tabelis esitatud nõrkusi, võimalusi ja ohte, on riskijuhtimise temaatika olulisus ne is kajas tatud. Erieesmärgi 7 puhul on SWOT-analüüsis ning SWOT-tabelis nimetatud noorte ebapiisava i d juhtimisoskus i (üheks oluliseks juhtimisoskuseks on tänapäeval riskijuhtimine) ning k liimamuutustest ja looduskeskkonnast tuleneva i d risk e põllumajandusele, mistõttu on oluline ka selle erieesmärgi juures riskijuhtimise temaatikat põhjalikumalt käsitleda. Erieesmärgi 8 SWOT-tabelis on loetletud mitmeid nõrkusi, võimalusi ja ohte, millega ettevõtjad silmitsi seisavad ning mis eeldaks teadmisi riskijuhtimise kohta ja vastavat käitumist . See tõttu on ka antud erieesmärgi puhul riskijuhtimise temaatika käsitlus asjakohane ja vajalik. Erieesmärkide 4‒6 ja 9 puhul avaldub riskijuhtimise käsitlus kliimamuutustest ja looduskeskkonnast tulenevate riskide maandamise tegevustega . HK 3.6 Analüüsida ÜPP strateegiakava rahastamise võimalikke kattuvusi (topeltrahastus) või tühikuid teiste oluliste poliitikainstrumentide ja sekkumiste vahel ning ÜPP strateegiakavas välja toodud mehhanisme kattuvuste ja tühikute vältimiseks. Võimalikke kattuvusi või tühikuid nii ÜPP strateegiakava s endas kui ka selle ja teiste poliitiliste instrumentide vahel erieesmärkide 1, 3‒7 ja 9 puhul ei tuvastatud . Ülejäänud erieesmärkide alla planeeritud sekkumiste puhul esineb suuremal või vähemal määral kattuvusi või tühikuid. Erieesmärgi 2 sekkumise „Põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekuse tõstmine“ puhul tuleb üle vaadata võimalikud kattuvused teiste poliitiliste instrumentidega, millele viidati ÜPP juhtkomisjoni 6. (toimus 25.11.2020) ja 11. istungil (toimus 04.06.2021). Osaline kattuvus võib tekkida sekkumiste „Põllumajandustootjate materiaalsed investeeringud“ ja „Investeeringud bioressursside väärindamisse“ vahel (ÜPP juhtkomisjoni 6. istung, toimus 25.11.2020). Tõenäoliselt on nii põllumajanduses kui ka toiduainetetööstuses huvi investeerida bioressursside väärindamisse. Potentsiaali oleks ka bioressursside väärindamiseks tehtavatel ühisinvesteeringutel. Nende sekkumiste puhul võib tekkida kattuvusi või ka lünki. Erieesmärgi 8 puhul tuleks arvestada võimalikke kattuvusi teiste poliitiliste instrumentidega, mis toetavad regionaalarengut, investeeringuid ettevõtluskeskkonda, maapiirkonna ettevõtetesse ja klastritesse ning inimkapitali arendamist. Nimetatud asjaolule viidati ka fookusgrupi - arutelul ning ÜPP juhtkomisjoni 4. (toimus 28.10.2020), 9. (toimus 21.05.2021) ja 10. istungil (toimus 28.05.2021). Võimalikke kattuvusi või täiendusi teiste poliitiliste instrumentidega võrreldes tuvastati horisontaalse eesmärgi puhul, kus põllumajandustootjatele ja teistele maapiirkonna ettevõtjatele pakuvad nõuannet ja koolitusi ka haridus- ja teadusasutused, avaliku sektori asutused, maakondlikud arenduskeskused vms ning metsandus likku nõuannet metsaühistute juures tegutsevad konsulendid. 2.2.3. Hinnang sekkumiste mõjule ÜPP strateegiakava erieesmärkide saavutamise s Hindamisküsimused sekkumiste mõju kohta ÜPP strateegiakava erieesmärkide saavutamis es olid järgmised . HK 1.1. Kas planeeritavad sekkumised koos valitud toetusvormidega (tagastatav ja tagastamatu abi) panustavad erieesmärkidesse ja aitavad saavutada positiivseid tulemusi? Analüüsitakse ÜPP strateegi a kava iga erieesmärgi sekkumisstrateegiat. HK 1.2. Millist positiivset ja negatiivset mõju on oodata ÜPP strateegiakava rakendamisel? HK 1.3. Kas ÜPP strateegiakava valitud sekkumised aitavad kõige paremini saavutada erieesmärke või kas erieesmärkide maksimaalse mõju saavutamiseks oleks vajalik teha muudatusi sekkumisstrateegiasse? Lisaküsimus 1. Kui põhjalikud ja usutavad on loogilised seosed valitud sekkumiste ja kõigi eesmärkide vahel? Hindamise aluseks võeti „ Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023‒2027“ tööversioonis s e isuga 12.11.2021 esit a tud 4 8 sekkumis t . Seega hinnati hindamisküsimustele vastamise l igat sekkumist eraldi. Tabelis 6 esitatud hinnangud on üldised ja koondatud erieesmärgi kohta kokku. Lisaküsimus 2 on täiendav küsimus HK 1.3 , millele saadi hinnang fookusgrupi - arutelude käigus. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 6 . Koondhinnang sekkumiste mõju kohta ÜPP strateegiakava erieesmärkide saavutamis es erieesmärkide lõikes Erieesmärk Valitud to e tusvormi panustamine erieesmärgi saavutamisse Rakendamise positiivne mõju Sekkumised aitavad saavutada erieesmärke Horisontaalne eesmärk: sektori kaasajastamine põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning ergutades nende kasutuselevõttu Erieesmärk 1: toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus Erieesmärk 2: suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule Erieesmärk 3: parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas Erieesmärk 4: panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse Erieesmärk 5: edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk Erieesmärk 6: panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke Erieesmärk 7: olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades Erieesmärk 8: edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sh biomajandust ja säästvat metsamajandust Erieesmärk 9: parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise vallas (hõlmab nii ohutut, toitvat ja säästvalt toodetud toitu, toidu raiskamise vähendamist kui ka loomade heaolu tagamist) Roheline – dokumendis esitatu on piisav. Kollane – dokument vajab edasiarendamist ja täiendamist. HK 1.1. Kas planeeritavad sekkumised koos valitud toetusvormidega (tagastatav ja tagastamatu abi) panustavad erieesmärkidesse ja aitavad saavutada positiivseid tulemusi? Analüüsitakse ÜPP strateegiakava iga erieesmärgi sekkumisstrateegiat. Hindamisküsimuse puhul vaadeldi eraldi toetusvormi olemasolu, valitud toetusvormi ja sekkumise panus t erieesmärki ning valitud toetusvormi ja sekkumise sünergiat positiivsete tulemuste saavutamisel. Üldistatult võib öelda, et suurema s osa s erieesmärkide s plaanitud sekkumised panustavad erieesmärkidesse ja aitavad saavutada positiivseid tulemusi. Samas on allpool toodud sekkumiste puhul positiivse tulemuse saavutamine teadmata . Need sekkumised on järgmised . „ Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks “ . Sekkumise panust erieesmärki ja selle tulemus likkust on keeruline hinnata, kuna SWOT-analüüs ja vajaduste kirjeldus ei käsitle ümberjaotatava toetuse temaatikat peaaegu üldse , sh ei ole kirjeldatud, milli n e positiiv n e tulemus tahetakse saavuta da . „ Põllumajanduskindlustustoetus “ . Puudu vad analüüs ja se lle najal tehtavad järeldused , m is kinnitaks id põllumajandussektori vajadusi ning sekkumise positiivse tulemuse saavutamist pärssida võiva i d ohte . „ Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine “ . Toetus põllumajandustootjate koostöö edendamiseks kvaliteedikavade rakendamise kaudu panustab põllumajandustootjate positsiooni parandamisse tarneahelas. Tagastatav abi on sobilik, samas sõltub sekkumise tulemuslikkus kvaliteedikavade rakendumisest (samuti kvaliteedikava eestvedaja motivatsioonist) pikemas perspektiivis. „ Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks “ . Sekkumine on suunatud maapiirkonna tööhõive ja majanduskasvu toetamisse. Tagastamatu ja tagastatava abi kasutamine on põhjendatud, ent nende eristus on sekkumis es pigem ebamäärane. „ Tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomise toetamine “ . Sekkumine on otseselt seotud põllumajandustootjate positsiooniga tarneahelas. Kuna eesmärk on motiveerida tootjaorganisatsioonidesse koondumist, on motiveeriv tagastamatu abi sobilik. Tulemused sõltuvad loodava tootjaorganisatsiooni jätkusuutlikkusest. HK 1.2. Millist positiivset ja negatiivset mõju on oodata ÜPP strateegiakava rakendamisel? Mõju tuvastati erieesmärkide lõikes järgmiselt . Horisontaalne eesmärk. Positiivne mõju regionaalarengule, looduskeskkonnale, kliimale, majandusele. Erieesmärk 1. Tingimuslikkuse, kasvatatavate kultuuride mitmekesisuse ja maakasutuse taastamise kaudu positiivne mõju looduskeskkonnale. Lihaveiste, lammaste ja kitsede karjatamisega kaasneva maastikuhooldusega positiivne mõju elurikkusele. Tootmiskohustuse toetused tagavad lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatajate sissetuleku, kuid ei lahenda nende toetussõltuvuse probleemi. Võimalik kaudne negatiivne mõju kliimamuutuste leevendamisse, kui jätkatakse diislikütuse aktsiisisoodustuse maksmist kõrgemate tootmiskulude pärssi mise eesmärgil. Erieesmärk 2. Positiivne mõju regionaalarengule, looduskeskkonnale (vee- ja õhukvaliteedile, muldade kaitsele), kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, põllumajandustootmise efektiivsusele, konkurentsivõimele ja jätkusuutlikkusele, toidutööstuste kõrgemale majanduslikule võimekusele ja konkurentsivõimele, majandusele (kui suudetakse kasvatada toodete väljavedu või pakkuda alternatiive sisse veetavatele toodetele), bioturvalisusele, tööhõivele. Toidutööstuste materiaalsetel ja immateriaalsetel investeeringutel on oodatav positiivne mõju toidutootmisega tegelevate ettevõtete konkurentsivõime l e ning ohutu toidu kaudu ka rahvatervise l e . Müügitegevuste toetamisel võib olla positiivne mõju toidusektori ettevõtete müügitulemustele ja seeläbi majandusele, kuid turundustegevuste mõju sellele on raske hinnata ja see võib jääda tagasihoidlikuks. Erieesmärk 3. Positiivne mõju majandusele (põllumajandussektori konkurentsivõimele ja jätkusuutlikkusele), looduskeskkonnale, kliimale, regionaalarengule ja toidujulgeolekule. Kvaliteedikavade rakendumise positiivne mõju võib jääda tagasihoidlikuks. Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamise puhul sõltub mõju ulatus tootjaorganisatsioonide juhtide tegevusest. Erieesmärgid 4 ja 5. Positiivne mõju looduskeskkonnale (mulla ja vee kvaliteedile, elupaikade ja liikide säilimisele ja ed enemisele , maastikule), kliimamuutuste leevendamisele, heitkoguste vähendamisele, toitainete säästlikule haldamisele, pestitsiidide säästlikule kasutamisele, bioturvalisusele, toidu mitmekesistamisele ja regionaalarengule. Erieesmärk 6. Positiivne mõju looduskeskkonnale (elurikkusele, ökosüsteemi teenuste toimimisele, elupaikade kvaliteedile ja selle säilimisele, mulla ja vee kvaliteedile), kliimale, heitkoguste vähendamisele, toidu mitmekesisusele, kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse säilimisele (ohustatuks hinnatud kohalike tõugude säilimisele), majandusele (mahetoodete turustamine, kohalike sortide tähtsus toodete valmistamisel ja turustamisel), loomade heaolule, bioturvalisusele, regionaalarengule. Erieesmärk 7. Positiivne mõju põllumajandustootmise jätkusuutlikkusele, kuna sekkumised võivad tuua sektorisse noori juhte ja aitavad tasakaalustada sissetulekute vähenemist ebasoodsatel perioodidel. Sellest tulenevalt on ka positiivne mõju regionaalarengule. Erieesmärk 8. Positiivne mõju maapiirkonna ettevõtluse arengule ja mitmekesistamisele, majandusele, kultuuripärandile, taristu kättesaadavusele, looduskeskkonnale, kliimale, bioressursside ( sh väheväärtusliku bioressursi, kõrvalsaaduste vms) säästlikumale kasutusele. Positiivne mõju on ka regionaalarengule, kuigi ettevõtluse investeeringute sekkumises loobuti toetuse jagamisel regionaalsest toetusmäära diferentseerimisest ( esialg u oli sekkumislehel märgitud Ida- ja Kagu-Eestis toetuse määraks 70%). Sellele viidati ka ÜPP juhtkomisjoni 10. istungil (toimus 28.05.2021). Erieesmärk 9. Positiivne mõju looduskeskkonnale, loomade heaolule, bioohutusele (loomade paremale tervisele, taudivabadusele ning antibiootikumide kasutamise vähendamisele), majandusele, toiduohutusele, kliimale, põllumajanduse suutlikkusele reageeri da ühiskonna muutuvale nõudmisele toidu ja tervise asjus . HK 1.3. Kas ÜPP strateegiakava valitud sekkumised aitavad kõige paremini saavutada erieesmärke või kas erieesmärkide maksimaalse mõju saavutamiseks oleks vajalik teha muudatusi sekkumisstrateegiasse? Horisontaalse eesmärgi ning erieesmärkide 1 ja 3‒8 raames kavandatud sekkumised aitavad saavutada erieesmärke. Samas märgiti fookusgrupi - arutelul , et horisontaalse eesmärgi dokumentides pole päris selge , kuidas saavutatakse sektori nüüdi sajastamine digiülemineku ergutamisel. Lisaks ei ole piisavalt hästi loodud seoseid erinevate eesmärkide saavutamisel ning võib eeldada bürokraatia kasvu sekkumiste rakendamisel (viide nõuande tegevustele, nagu nõustamisteenuse pakkumi ne , nõustajate koolitus ja järelkasv). Ühtlasi on erieesmärkide maksimaalse mõju saavutamiseks soovitatav pöörata tähelepanu järgmiste sekkumiste rakendamise aspektidele: „ Teadmussiirde- ja nõustamisteenuste (AKIS) arendamise toetus “ . T eadmussiirde- ja nõustamissüsteemi arendamisel tuleb e rilist tähelepanu pöörata mõjususe ja efektiivsuse küsimustele, sh lähenemisviisi metoodikale ja tulemuslikkuse hindamisele ; „ Põllumajandustootjate materiaalsed investeeringud “ . Mida suurem on mittetootlike ss e valdkondade ss e (sõ nnikuhoidlad, sõnniku laotamise ja täppisväetamise seadmed vms) suunatud tagastamatu investeeringutoetus, seda suurem on mõju kliimamuutuste leevendamis ele ja kliimamuutustega kohanemis ele , õhu-, vee- ja mullakvaliteedi parandamis ele; „ Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse “ ja „ Ühistulised tootlikud investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI ) “ . Ühistud, nende kavandatud ja rahastuse saanud projektid vajavad nõuannet, koolitusi ja teadustuge ; „ Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks “ . Selgusetuks jääb, miks ei kuulu Saku vald mittetoetavate valdade hulka, sest tegemist on Tallinnaga piirneva vallaga ; „Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks“. Sekkumise rakendamine hindade volatiilsuse probleemi ei lahenda ja tähelepanu tuleks pöörata tootlikkuse suurendamisele , sh AKIS e süsteemi kaudu . Erieesmärgi 2 raames kavandatud sekkumised ei aita erieesmärki kõige paremini saavutada, kuna sekkumiste fookus digiüleminekule ei tule üldpildis välja. Digiüleminekut ja täppispõllumajandust käsitletakse peamiselt taimekasvatuse perspektiivist ja käsitlemata on jäänud digiülemineku võimalused loomakasvatuses seoses loomade heaolu, karjatervise ja bioohutusega, aga ka kvaliteedikavadega. Digilahenduste kasutuselevõtt on ettevõtjale üldjuhul kulukas. Praktikas ei pruugi erinevate uute võimaluste kasutuselevõt u le järgneda põllumajandustootjate jaoks sisulist paranemist või ei tule selle taotluslik pool piisavalt esile . Küsimus on selles, kuidas digiüleminek on kavandatud ja kuidas see peaks toimuma . Digiüleminek eri tootmistüüpides ja tervikuna toidusektoris on erinev ja vajab seetõttu erinevat käsitlust. Sekkumises „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ on ebaselge investeeringuobjektide valikule eelnenud analüüs, mida peaks lühidalt kirjeldama. Erieesmärgi 9 sekkumise „ Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus “ esimeses etapis toetatakse sekkumise rakendamist piimakarjades. Edaspidi on plaanis sekkumist laiendada ka teistele põllumajandusloomadele. Selgusetuks jääb, mida tähendab „ edaspidi on plaanis “ ja „ teistele põllumajandusloomadele “ ehk millal ja millistele loomadele? Sekkumise peamisi eesmärke on vähendada antibiootikumide kasut u st . Teatavasti kasutatakse nii sea- kui ka linnukasvatuses rohkem antibiootikume ja sekkumis t rakenda da on rohkem põhjendatud just sea- ja linnukasvatuses kui näiteks lihaveise- või lambakasvatuses. Sama küsimus on sekkumise „ Loomataudide kontrollprogrammide alase koostöö toetus “ rakendamise l ehk jääb selgusetuks, miks on sekkumine suunatud eelkõige veistele ning mis on selle põhjused. Kuna sekkumised „ Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus “ ja „ Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus “ on suunatud eelkõige piimatootjatele, panustab sekkumine erieesmärgi saavutamisse osaliselt. Sekkumises „ Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus “ jääb selgusetuks, miks puuduvad toetatavate loomaliikide hulgast hobused. Sekkumise „ Loomade heaolu toetus “ alasekkumises „ Hobuste heaolu toetus “ märgitakse, et toetust ei saa mahepõllumajanduslikult peetavate hobuste kohta. Tekib küsimus, millist toetust saab taotleda mahehobuste pidamiseks. Fookusgrupi - arutelul osalejate hinnangul on sekkumiste „Mahepõllumajandusloomade heaolu“ ja „Mahepõllumajanduse ökokava“ toetusesaajate ühe aasta pikkune kohustus liialt lühike, mis meelitab toetust taotlema lihtsalt proovijaid ja tervikuna ei ole sekkumised sellisel moel eesmärgile orienteeritud. 2.2 .4 . Soovitused sekkumisloogika täiendamiseks Järgnevalt on esitatud soovitused, mis kehtivad nende tabelites 4, 5 ja 6 märgitud erieesmärkide puhul, mille dokumendid vajavad edasiarendamist ja täiendamist (kollane või punane märgistus). ÜPP strateegiakava dokumentides on soovitatav luua parem väline sidusus (sidusus külgnevate arengudokumentidega, struktuuritoetuste hindamistulemustega, ÜPP strateegiakavas planeeritud sekkumistega sarnanevate toetusmeetmete rakendamise sihtgruppide ja tingimustega teistest fondidest vms) ja varustada see viidetega . Riskijuhtimist käsitletakse erieesmärkides põgusalt, kuid soovitatav on erieesmärkides 2 – 9 kajastada riskijuhtimise vajadust, erieesmärgi osa erinevate riskide maandamisel ja järjepidevamalt rohepöörde tegevusi täpsemalt nii SWOT-analüüsis koos hinnangutega kui ka sekkumistes. Lisaks on soovitatav erieesmärkide 1 – 6 ja 9 plaanitavates sekkumistes luua või tõsta järjepidevus t noorte põllumajandustootjate asjus . Samuti tuleks erieesmärkide SWOT-analüüsis ja sekkumistes paremini esitada sektori nüüdi sajastamine digiülemineku ergutamise ga . ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkide ga parema kooskõla saavutamisega on soovitatav tegeleda juba uu t programmiperioodi kavanda des , nii ÜPP strateegiakava kui ka sekkumiste rakendusmääruste koostamise ajal. Vaja on tõsta põllumajandustootjate ja teiste maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate kliima- ja keskkonnateadlikkust. Kliima ja keskkonna teemasid tuleb käsitleda põhjus e - tagajär je seostena ning tutvustada keskkonda hoidvaid ja säästvaid võimalusi uue programmiperioodi eel ja selle rakendamise ajal. See tõstab ettevõtjate huvi kliimamuutuste leevendamise ja keskkonnahoidu panustavate sekkumiste rakendamise vastu. Soovitused erieesmärkide lõikes Horisontaalne eesmärk: sektori kaasajastamine põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning ergutades nende kasutuselevõttu. Soovitatav on erieesmärgi tõhusamaks saavutamiseks vajadustes ja sekkumistes selgemalt esile tuua eri sektorites (taimekasvatus, loomakasvatus, muu maaettevõtlus vms) digiülemineku ergutamist ning paremini tuua välja seos ÜPP strateegiakava kõikide üld- ja erieesmärkidega. Digiülemineku puhul tuleks luua seosed EL-üleste tegevustega, nt Digital Innovation Hubs ja Common Data Spaces. Erieesmärk 1: toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus. Soovitatav on SWOT-analüüsis üle vaadata mesinduse ja ühistegevuse käsitluse asjakohasus, väiksema maakasutusega põllumajandustootjate sissetuleku temaatika ning tootlikkuse kasvu, rendimaade suure osakaalu, kaubandustõkete leevendamise võimalikud lahendused sekkumistes. Soovitatav on SWOT-analüüsis ja vajadustes üle vaadata diislikütuse aktsiisisoodustuse teema asjakohasus, kuna nimetatud vajaduse l puudub seos plaanitavate sekkumistega . Erieesmärk 2: suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule. Soovitatav on sekkumistes paremini esile tuua teadusuuringute, tehnoloogiate ja digiülemineku olulisus ja seos. Digiüleminekut ja täppispõllumajandust käsitletakse peamiselt taimekasvatuse perspektiivist ja käsitlemata on jäänud digiülemineku võimalused loomakasvatuses seoses loomade heaolu, karjatervise , bioohutuse ja kvaliteedikavade ga. Digiüleminekuks vajalikke investeeringuid tuleks käsitleda kõiki põllumajanduse tegevusalasid silmas pidades. Sekkumis ed „ Põllumajandustootjate materiaalsed investeeringud “ ja „Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI)“ sisalda vad väga palju erineva mõju ja finantsmahukusega eesmärke ning on seetõttu äärmiselt killustatud. Soovitatav on teha investeeringuobjektide valiku analüüs ning fokuseerida toetatavaid objekte vajaduspõhiselt ning silmas pidades rohepöörde olulisust ( rohkem tähelepanu keskkonnasäästlikkusele, ringmajandusele, biogaasile vms). Silmas tuleks pidada ka seda, et põllumajandustootmise investeeringud aitaksid kaasa sellise toodangu tootmise le , mida töötlev tööstus vajab. Ainult nii saab vähendada põllumajandusliku toorme väljavedu ja suurendada lisandväärtuse andmist. S trateegiakava kindlaksmääratud vajaduste alapeatükis o n soovitatav põllumajandustootjatele suunatud investeeringuvajadused paremini esile tuua. Samuti on soovitatav suurendada põllumajandustootjatele ja toiduainete töötlejatele suunatud investeeringusekkumiste omavahelist sünergiat. Põllumajandustootjate investeeringud peaksid kaasa aitama sellele , et nende toodang vastaks toiduainetööstuse vajadustele. Seni ei ole neid sektoreid kooskõlaliselt arendatud, mis on kaasa toonud töötlemata tooraine suure väljaveo. Erieesmärgi tõhusamaks saavutamiseks on sekkumise „Põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekuse tõstmine“ puhul asjakohane ja vajalik teadmussiirde sekkumise kaudu toetada põllumajandustootjate koolitamist erinevate turgude toiduohutuse ja kvaliteedijuhtimise standardite, aga ka toidutootmise jätkusuutlikkusele (nt CO 2 jalajälg, karjatamine jne) esitatavate nõuete ja ootuste asjus. Erieesmärk 3: parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas. Soovitatav on SWOT-analüüsis ja vajadustes selgemini esile tuua lühikeste tarneahelate toetamine ja ühistute koostöövõimalused ELi tasandil . Kuna Eestis on põllumajandustootmises vaid üks kvaliteedikava ja mitte ühtegi tootjaorganisatsiooni, on sekkumis i kavanda des soovitatav uurida, miks ei ole need võimalused põllumajandustootjate seas soosingut leidnud või populaarse ks osutunud . Lisaks on vaja suurendada sünergiat sekkumisega „ Investeeringud bioressursside väärindamisse “ , mis ei seostu kuigi palju tarneahela probleemidega. Nende s ekkumiste puhul, mis käsitlevad tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomist ja arendamist, on soovitatav teha analüüse selle kohta, mil määral motiveeriks kavandatav toetus tulundusühistuid tootjaorganisatsioonidesse koonduma. Erieesmärk 4: panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse. Erieesmärki panustavate sekkumiste puhul on vaja paremini esile tuua seos säästva energia ga või panus sellesse . Samuti on soovitatav paremini esile tuua sekkumise „ Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus“ panus kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse. Erieesmärk 5: edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk. Soovitatav on pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist soodustada ja toetada eelkõige nendel aladel, kus põllumajandustootmisest pärit hajuskoormus avaldab kõige suuremat mõju . Fookusgruppides märgiti , et lähenemist võiks rakendada ka kahetasandiliselt, kus prioriteetsemad alad on nitraaditundlikud alad, mis on stabiilsemalt kõige enam ohustatud, ning tähtsuselt järgmised alad on need, millelt aeg-ajalt avaldub mingisugune suurem koormus veekeskkonnale. Erieesmärgi tõhusamaks saavutamiseks on sekkumise „Mulla- ja veekaitsetoetus“ rakendamisele vaja juurde teadustuge. Fookusgrupi - arutelul märgiti, et lisaks võiks sekkumise toetuskõlblikkuse tingimusi laiendada kõikidele aktiivsetele põllumajandustootjatele ning mitte piirata keskkonnasõbraliku majandamise ja mahetoetuste saajatega. Erieesmärk 6: panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke. Erieesmärgi 6 puhul märgitakse vajadust toetada neid majapidamisi, mille põllumajandusmaal osutatakse suurel määral ökosüsteemi teenuseid. Selle kõrval tuleks tähelepanu pöörata ka sekkumistele, mis suurendaks ökosüsteemiteenuste pakkumist aladel, kus neid praegu napib . Selliste sekkumiste piirkasulikkus on eeldatavast i suurem. Seetõttu võiks analüüsis tõsta maastikuelemendid ja ökosüsteemi teenused poollooduslikest kooslustest ettepoole, sest nende potentsiaalne Eesti põllumajandusmaa katvus on suurem kui poollooduslikel kooslustel. Erieesmärgi tõhusamaks saavutamiseks on soovitatav teha sekkumise „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“ toetusesaajatele kohustuslikuks võimaldada riigil kasutada looma geneetilist materjali uuringute tege miseks , mis panustaks seega ohustatud tõugude säilitamisse. Sekkumise „Pärandniidu hooldamise toetus“ puhul on ebaselge, miks tuleb niide ära vedada. Üleujutatavatel aladel on see arusaadav, aga muudel aladel on tekkiv rohtne mass üldjuhul vähene ega tohiks piirata taimede kasvu. Kui oleks koht, kuhu niide väärinduseks viia, oleks kogumine õigustatud. Kui niide kogutakse põllu serva, tekitab see pigem punktreostuse. Niite kokku kogumise puhul mõelda variante, kuhu niide viia, kuidas seda hoiustada ja milleks kasutada – st lisada sekkumisse biomajanduse aspekt. Sekkumises „ Mesilaste korjeala toetus “ kirjeldatud piirang, mis keelab tolmeldajate tugialal kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid, tuleks üle vaadata. Kui korjealad asuvad teraviljapõldude vahel, pole mitteõitsev kõrreline mesilastele kuidagi atraktiivne toitumisala. Küll aga on teraviljakasvatajatel probleeme mükotoksiinidega teraviljas , ja kui selle vastu tõrje t te ha on keelatud, ei ole korjealadega tegelemine taimekasvatajatele päevakajaline teema. Fookusgrupi - arutelul märgiti, et sekkumisel „Ökosüsteemi säilitamine põllumaal“ on suurem keskkonnamõju siis, kui sekkumist rakendatakse piirkondades, kus asuvad suuremad põllumassiivid (nt Kesk- ja Ida-Eestis). Ekstensiivse tootmisega piirkondades on piisavalt heal tasemel elurikkus eeldatavasti saavutatud. Selleks on soovitatav teha ekstra jõupingutusi suurpõllumajandustootjateni jõudmiseks, kuna väiksematel ja ekstensiivsetel mahepõllumajandustootjatel (nt Lõuna- ja Kagu-Eestis) ei ole keeruline sekkumist oma põllumaal rakendada. Samas võiks sekkumist esialgu rakendada n ii -ö elda pilootsekkumisena (selle viidati ka ÜPP juhtkomisjoni 7. istungil, mis toimus 02.12.2020), et kontrollida ökosüsteemiteenuste kaardikihti ja selle usaldusväärsust ning mõne aja möödudes tutvustada sekkumise rakendamise tulemusi (keskkonnahoidlikke, majanduslikke vms) põhjus e - tagajär je seose taustal laiemale publikule koolitustel või nõustamisel. Erieesmärk 7: olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades. Soovitatav on vastavusse viia erieesmärk, SWOT-analüüs, vajadused ja sekkumised ning välja jätta teemad, mis ei ole erieesmärki silmas pidades asjakohased või dubleerivad erieesmärgi 8 SWOT-analüüsi. Erieesmärk 8: edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sh biomajandust ja säästvat metsamajandust. Sekkumine „Investeeringud bioressursside väärindamiseks“ panustab ühtlasi erieesmärki desse 2‒5 ja 9. Sekkumise tegevusi (analüüsi ja vajadusi) on soovitatav erieesmärgis 9 paremini esile tuua. Erieesmärgi tõhusamaks saavutamiseks on sekkumise st „Investeeringud maapiirkonna ettevõtete arendamiseks“ tagastatavat või tagastamatut abi saanud alustaval ettevõtjal soovitatav saada kohustuslikus korras mentorlusteenust n äiteks aasta vältel pärast abi saamist. Tegutsevatele ettevõtjatele võiks see olla soovituslik. Veel on soovita ta v lisada sekkumisse mittetoetatavate valdade hulka ka Saku vald (piirnemine Tallinnaga). Soovitatav on üle vaadata metsandusteema järjepidevus ja ulatus, kuna teema ei leia kajastust vajadustes ja puudub otsene sekkumine. Erieesmärk 9: parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise vallas (hõlmab nii ohutut, toitvat ja säästvalt toodetud toitu, toidu raiskamise vähendamist kui ka loomade heaolu tagamist). Karjatamise toetust on piimaveistele makstud nüüd seks juba üle kümne aasta, kuid pole päris selge , kuidas ja mil määral on karjatamise toetus parandanud piimalehmade heaolu. Piimaveiste puhul on olulisem toetada jalasõbralikumate põrandakattematerjalide ja lamamisasemetel allapanu kasutamist. Alasekkumisega „Sigade heaolu toetus“ tuleks pakkuda seakasvatajatele lisa võimalusi sigade heaolu paranda miseks ning koolitusi. Sekkumis e „Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ raames toetatavate loomade loendisse on soovitatav lisada mahedalt peetavad hobused (hobuslased), kuna ne n de pidamist ei toetata mahetoetuse ega loomade heaolu toetuse alt. Sama soovitus tehti ka ÜPP juhtkomisjoni 12. istungil (toimus 10.08.2021). Soovitatav on sekkumistest „Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ ja „Mahepõllumajanduse ökokava“ toetusesaajatele rakendada ühe aasta pikkuse nõuete täitmise kohustuse asemel kolme aasta pikkune nõuete täitmise kohustus. Soovitatav on enne sekkumise „Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus“ rakendamist analüüsida, kas ja kui palju antibiootikume ja hormoone kasutatakse põhjendamatult. Selle sekkumise peamine eesmärk on vähendada antibiootikumide kasut ust ja antimikroobse t resistentsus t . Nii SWOT-analüüsis kui ka strateegiakava terviktekstis on märgitud, et just intensiivse loomakasvatusega seotud riskide maandamiseks on vaja edendada karjatervise programme. Hiljutise uuringu andmetel võib väita, et Eestis müüdud veterinaarsetest antibiootikumidest hinnanguliselt 37% kasutatakse seakasvatus e s . Seega oleks mõistlik ja loogiline, et antud sekkumine laieneks ka seakasvatajatele. Eesmärki panustavate sekkumiste puhul on soovitatav suurendada tasakaalustatud toitumise temaatikat, st tegevusi, mis toetaks tasakaalustatud toitumist (vähendada liha tootmist ja suurendada taimsete valkude ning puu- ja köögivilja kasvatamist, vähendada liha tarbimist, mi llele peaks kaasa aitama taimsete valkude ning puu- ja köögiviljade tarbimise soodustamine vms). Kuna sekkumine „ Investeeringud bioressursside väärindamisse “ panustab ka erieesmärgi 9 saavutamisse, võiks nimetatud sekkumisega soodustada või ergutada väikeseid ühistuid, kes koondavad köögivilja- (sh kartuli - ), puuvilja- või marjakasvatajaid või töötlejaid. Toidujäätmeid tekib neis valdkondades arvestataval hulgal. Kui näiteks marjakasvatuses tekib jäätmeid ja tootmiskadu hooajaliselt, siis köögivilja- ja kartulikasvatuses tekib jäätmeid ja kadu aasta läbi . E rieesmärgi 9 all võiks olla eraldi sekkumine ohustatud tõugu looma de loetelusse kuuluvatelt loomadelt saadavate loomsete saaduste väärindamist ja nei le lisandväärtuse andmist soodustavad skeemid (nt E esti maaveise piima turustamine seda vastavalt märgistades, maakarja veistelt pärinevast piimast spetsiifiliste toodete valmistamine ning turustamine ) . Samuti skeemid, mille abil saavad oma tooteid arendada ka teised ohustatud tõugu looma de loetelusse kuuluva te loomade pidajad (pidajaid ühendavad ühendused). 2.3. Hinnang rahastamiskavale ÜPP strateegiakava rahastamiskava h indamis e küsimused olid järgmised . HK 4.1. Kas ÜPP strateegiakava eelarve koostamisel on võetud arvesse eelmistel perioodidel omandatud kogemust? HK 4.2. Kas ÜPP strateegiakava rahastamiskava näitab eelarve jaotust planeeritud otsetoetuste, sektoripõhiste sekkumiste ja maaelu arengu sekkumiste vahel? HK 4.3. Kas ÜPP strateegiakavas sekkumistele planeeritud eelarve on põhjendatud ja vastavuses iga erieesmärgi vajaduste hindamise ja määratud prioriteetidega? HK 4.4. Kas loogika, mille alusel on eelarve jaotatud sekkumiste vahel erinevatele sektoritele, toetusesaajatele ja piirkondadele, on selge ja põhjendatud? HK 4.5. Kui on planeeritud eelarve ümberjagamine ÜPP I ja II samba vahel, siis kas see on rahastamiskavas välja toodud ja põhjendatud, kuidas vastav ülekanne aitab saavutada ÜPP erieesmärke? HK 4.6. Kas igale sekkumisele eraldatud eelarve on piisav, et saavutada seatud eesmärgid? HK 4.7. Kas antud rahastamiskava põhjal on võimalik toetusrahasid kasutada kõige tõhusamalt? HK 4.8. Kas erieesmärkide maksimaalse mõju saavutamiseks oleks vajalik teha muudatusi rahastamiskavasse? Kõikide hindamisküsimuste hindamisel võeti aluseks „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023‒2027“ tööversioon s e isuga 12.11.2021. Hindamisküsimustele vastamisel hinnati igat sekkumist eraldi. Tabelis 7 esitatud hinnangud on üldised ja koondatud erieesmärgi kohta kokku. HK 4.8 vastamisel kasutati täiendavalt ÜPP strateegiakava juhtkomisjoni liikmete, sekkumislehtede väljatöötamisega tegelevate ametnike ning eelhindamise meeskonna liikmete seas korraldatud veebiküsitluse tulemusi. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 7 . Koondhinnang rahastamiskavale erieesmärkide lõikes Erieesmärk Arvestamine eelmiste perioodide kogemusega Selge eelarve jaotus Vastavus vajadustega Eelarve jaotuse loogika Eelarve ümberjagamise põh j endatus Eelarve piisavus Tõhus toetuse kasutamine Maksimaalne mõju Horisontaalne eesmärk: sektori kaasajastamine põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning ergutades nende kasutuselevõttu n/p* Erieesmärk 1: toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus n/p* Erieesmärk 2: suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule n/p* Erieesmärk 3: parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas n/p* Erieesmärk 4: panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse n/p* Erieesmärk 5: edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk n/p* Erieesmärk 6: panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke n/p* Erieesmärk 7: olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades n/p* Erieesmärk 8: edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sh biomajandust ja säästvat metsamajandust n/p* Erieesmärk 9: parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise vallas (hõlmab nii ohutut, toitvat ja säästvalt toodetud toitu, toidu raiskamise vähendamist kui ka loomade heaolu tagamist) n/p* Roheline – dokumendis esitatu on piisav. Kollane – dokument vajab edasiarendamist ja täiendamist. *Ei kohaldata. HK 4.1. Kas ÜPP strateegiakava eelarve koostamisel on võetud arvesse eelmistel perioodidel omandatud kogemust? Kuna enamikku erieesmärkide raames kavandatud sekkumistest on rakendatud ka eelne nud programmiperioodidel, võib arvata, et eelarvekava koostamisel on arvestatud eelmiste perioodide kogemusega. Samas , horisontaalse eesmärgi all kavandatud sekkumise „ Innovatsioonikoostöö “ puhul on eelmisest programmiperioodist positiivne kogemus, kuid eelarvemaht on vähenenud. Ühtlasi toodi MAK 2014‒2020 vahehindamises välja, et sihtrühma vajadus innovatsiooni toetavate meetmete järele on suur. Erieesmärgi 3 kavandatud sekkumise „ Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine “ ja ühistuliste investeeringutega seotud sekkumiste puhul on selgusetu, mille alusel on ÜPP strateegiakavas sekkumise eelarve maht suurenenud , kui võrrelda MAK 2014 – 2020 meetme M03 „ Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad “ eelarve mahuga. Samas võib MAK 2014 – 2021 eelarve kasutusest järeldada, et eelmisel programmiperioodil oli kvaliteedikava toetuse vastu huvi väga tagasihoidlik ja ühistulisteks investeeringuteks eraldatud eelarve alakasutatud. Puuduvad sellekohaste uuringute tulemused, mis tooksid välja tekkinud olukorra põhjused ja sektori tegelikud vajadused. HK 4.2. Kas ÜPP strateegiakava rahastamiskava näitab eelarve jaotust planeeritud otsetoetuste, sektoripõhiste sekkumiste ja maaelu arengu sekkumiste vahel? ÜPP strateegiakava rahastamiskavas on selgelt esitatud jaotus otsetoetuste, sektoripõhiste sekkumiste ja maaelu arengu sekkumiste vahel. Lisaks on ÜPP strateegiakava alapeatükis 3.3 antud ülevaade konkreetsete sektoritega seotud sekkumistest, st tootmiskohustusega seotud toetustest (seotud toetus ammlehma kasvatamiseks, piimalehma kasvatamiseks, ute ja kitse kasvatamiseks, teravilja kasvatamiseks ning puu- ja köögiviljasektorile seotud toetus aianduskultuuride kasvatamiseks). Ainsa sektoripõhise sekkumisena on kavandatud mesindussektori sekkumine. HK 4.3. Kas ÜPP strateegiakavas sekkumistele planeeritud eelarve on põhjendatud ja vastavuses iga erieesmärgi vajaduste hindamise ja määratud prioriteetidega? Erieesmärkide 4‒9 sekkumiste ks planeeritud eelarve on põhjendatud piisavalt ning on vastavuses erieesmärgi kindlaksmääratud vajadustega. Samuti on ÜPP strateegiakavas kirjeldatud vajadustega vastavuses erieesmärgi 8 raames kavandatud sekkumine „ Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas “ , kuid puudu b ettevõtluskeskkondade arengut puudutav analüüs (kas sekkumisega lubatud tegevuste järele on vajadust, millises piirkonnas on vajadust, analüüs olemasolevate keskuste toimimise kohta vms), mis tagaks, et sekkumine toimiks ja eelarve saaks kasutatud. Samuti e rieesmärgi 9 alla kavandatud sekkumise „ Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus “ puhul on põhjendamata piimaveiste karja suuruse määratlemine. Ülejäänud erieesmärkidesse panustavate sekkumiste eelarve on põhjendatud ebapiisavalt ning vastavus iga erieesmärgi vajaduste ja määratud prioriteetidega on küsitav . Horisontaalse eesmärgi raames kavandatud sekkumise „ Nõuandeteenuse osutamise toetus“ puhul ei selgu nõuandeteenuse osutamise ja AKIS e arendamise toetuse osakute alla planeeritud tulemusnäitajate seos ja arvestus eelarves. AKIS e osakutele (nõuanne/koolitus/teadusekspertiis) on planeeritud suurusjärgus sama summa mis AKIS e arendustoetusele . T uleks kriitiliselt hinnata , kas see on põhjendatud. Suuremal osal erieesmärgi 1 raames kavandatud sekkumiste st on eelarve kujunemise põhjendus esitletud sekkumislehtedel, kuid SWOT-analüüsis on põhjendus tagasihoidlik. ÜPP strateegiakavas vajadust sekkumise „ Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks “ järele ei ilmne. Erieesmärgi 2 vajadustes on esile toodud vaid investeeringud tehnoloogiasse , ja seda gi eelkõige toidutööstuse kontekstis, kuid SWOT-analüüsist võib lugeda, et vajadused on oluliselt laiemad ning seega ei ole vajadused eelarvega kooskõlas. Põllumajandustootjatel on ootused investeeringutoetusele mitu korda suuremad kui vastavatele sekkumise kavandatud eelarve. Sekkumise „ Põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekuse tõstmine “ eelarve on suhteliselt kõrge võrreldes põhivara investeeringuid toetavate sekkumiste eelarvetega. Erieesmärgi 3 sekkumine „ Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine “ on vastavuses kindlaksmääratud vajadustega, kuid eelarve põhjendus on puudulik (tuginedes eelnevale programmiperioodi kogemusele). Tulenevalt toetatavate tegevuste iseloomust on põhjendatud, et erieesmärgi alla kavandatud sekkumiste eelarvest valdav osa on suunatud ühistute põhivara investeeringuteks (sekkumiste „ Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse “ ja „ Ühistulised tootlikud investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI ) “ rakendamiseks). HK 4.4. Kas loogika, mille alusel on eelarve jaotatud sekkumiste vahel erinevatele sektoritele, toetusesaajatele ja piirkondadele, on selge ja põhjendatud? ÜPP strateegiakava rahastamiskava jaotus erinevatele sektoritele ja piirkondadele mõeldud sekkumisteks on selge ja põhjendatud erieesmärkide 1‒7 puhul . Samas ei ole sekkumises „ Ohustatud tõugu looma pidamise toetus “ saamata jäänud tulu arvutamise alused selged ; samuti pole selged ega põhjendatud hüvitamise määrad eri loomaliikide ja tõugude puhul . E i ole arusaadav, miks sekkumisest „ Kliima- ja keskkonnakava: Keskkonnasõbralik majandamine “ on võimaldatud toetust saada mahepõllumajandusliku tootmise eest. Horisontaalse eesmärgi sekkumises „ Teadmu s siirde- ja nõustamisteenuste (AKIS) arendamise toetus “ ei ole eelarve jaotus päris selge. Sekkumises on toetus jaotatud kolmeks põhisuunaks, kuid sekkumisesisene eelarve jaotus on teh tud teisel alusel. Samuti ei ole sekkumise „ Innovatsioonikoostöö projektid “ sisene eelarve jaotuse loogika päris selge. Erieesmärgi 8 sekkumistes „ Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas “ ja „ Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks “ ei toetata investeeringuid Tallinnaga piirnevatesse valdadesse. Samas puudub piirkondade eristamise põhjendus. Viimati nimetatud sekkumise toetuskõlblikkuse tingimustest võib aru saada selliselt, et põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas tegutsevad ettevõtjad võivad toetust saada investeeringuteks põllumajandusse ja metsandusse, kuna esmatootmine ei ole välistatud valdkond. Uuel programmiperioodil on toidutööstustel suurem fookus ringmajandusel (sellele viidati ka ÜPP juhtkomisjoni 9. istungil, mis toimus 21.05.2021), kuid sekkumises „ Investeeringud bioressursside väärindamisse “ sellekohased viited puuduvad. Erieesmärgi 9 alla kavandatud eelarve erinevatele toetusesaajatele ei ole samuti piisaval määral põhjendatud: „ Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus “ . S ekkumise etapiviisiline rakendamine pole selge (esialgu rakendatakse piimakarjades, edaspidi ka teiste põllumajandusloomade puhu l ) ; „ Loomade heaolu toetus “ . Jaotus ja tegevused loomaliigiti ei ole päris selged ning kõik loomaliigid ei ole hõlmatud. Silmapaistvalt suurem on seakasvatussektorile kavandatud toetuse eelarve ; „ Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus “ . Puudub põhjendus, mi k s t oetus on suunatud vaid liha- ja piimaveisekasvatajatele. HK 4.5. Kui on planeeritud eelarve ümberjagamine ÜPP I ja II samba vahel, siis kas see on rahastamiskavas välja toodud ja põhjendatud, kuidas vastav ülekanne aitab saavutada ÜPP erieesmärke? ÜPP strateegiakavas e i ole planeeritud eelarve ümberjagami st ÜPP I ja II samba vahel. HK 4.6. Kas igale sekkumisele eraldatud eelarve on piisav, et saavutada seatud eesmärgid? Erieesmärkide 1, 3, 5 – 7 ja 9 sekkumiste le eraldatud eelarve on seatud eesmärkide saavutamiseks piisav paari erandiga . E rieesmärgi 5 sekkumise „ Maaparanduslikud keskkonnarajatised “ eelarve pole seatud erieesmärgi saavutamiseks piisav ja on killustatud paljude alameetmete vahel. Erieesmärgi 6 sekkumise „ Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades “ ühikumäära tase on samaväärne kahe eelneva programmiperioodiga, millele viidati ka ÜPP juhtkomisjoni 9. istungil (toimus 21.05.2021). Ülejäänud erieesmärkide raames plaanitud sekkumistele eraldatud eelarve võib osutuda ebapiisavaks. Võrreldes programmiperioodiga 2014‒2020 on horisontaalse eesmärgi ambitsioonikus suurem, st sektori nüüdis ajastamisel nähakse suurt rolli teadmiste, nõuande - ja innovatsioonitegevuste rakendamisel ja digiülemineku l ehk digilahenduste laialdasema l kasutuselevõt ul . MAK 2014‒2020 perioodil oli innovatsioonimeede populaarne ning eeldatavasti vajadus innovatsioonitoetuste jär ele pigem kasvab kui kahaneb (viide ÜPP juhtkomisjoni 11. istungile, mis toimus 4.06.2021). Ühtlasi tuleb arvesse võtta vajadust innovatsiooniprojektide pädevate nõustajate järele , mis on arendatav valdkond. Erieesmärgi 2 põllumajandustootjatele suunatud investeeringutoetuse eelarve on oluliselt väiksem kui sektori ootused (ilmnes põllumajandustootjate seas korraldatud küsitlusest) konkurentsivõime kasvuks , samuti sektori vajadused rohepöörde ga kaasaminekuks ning väga killustatud erieesmärkide lõikes tulemuste saavutamiseks (panus erieesmärki desse 1, 4‒6 ja 9, mi da märgiti ka ÜPP juhtkomisjoni 21.05.2021 peetud istungil) . S elgusetuks jääb sekkumise panus nimetatud erieesmärkide saavutamisse. Ühtlasi sõltub erieesmärkide saavutamine toetusesaajate arvust ja investeeringutegevustest. Samuti on toidutööstusele suunatud investeeringutoetuse eelarve väiksem kui sektori ootused konkurentsivõime kasvuks ja vajadused rohepöördeks. Erieesmärgi 4 sekkumise „ Kliima- ja keskkonnakava: Ökoalad “ eelarve on tagasihoidlik ja tõenäoliselt ei motiveeri tootjat, kui ta peab valima kulu või saamata jäänud tulu vahel. Sekkumise „ Kliima- ja keskkonnakava: Mahepõllumajanduse ökokava “ hektaripõhine toetus on tagasihoidlik, mistõttu erieesmärk võib jääda saavutamata . Ühtlasi on keeruline nõustuda, et kliimamuutustega kohanemise eesmärgil metsas tehtavate investeeringute ühikuhinnad on aastaid stabiilsed ega muutu aja jooksul oluliselt . Erieesmärgi 8 sekkumine „ Investeeringud bioressursside väärindamisse “ panustab täiendavalt erieesmärkidesse 2‒5 ja 9, kuid eelarve (3 mln eurot) on nimetatud erieesmärke silmas pidades väheambitsioonikas. Nimetatud kitsaskohale viidati ka ÜPP juhtkomisjoni 10. istungil (toimus 28.05.2021). HK 4.7. Kas antud rahastamiskava põhjal on võimalik toetusrahasid kasutada kõige tõhusamalt? Kuna suurem at osa sekkumisi on rakendatud ka eelne nud programmiperioodidel ning sekkumised on nõuetekohaselt kavandatud, kasutatakse toetusrahasid ilmselt tõhusalt. Üksikud tähelepanekud tekkisid mõnede sekkumiste puhul, mille saavutusmäär oli programmiperioodil 2014 – 2020 tagasihoidlik või mida rakendatakse kavandataval programmiperioodil es imest kord a . Need sekkumised on järgmised . Erieesmärgi 1 sekkumise „ Põllumajanduskindlustustoetus “ ning erieesmärgi 3 raames kvaliteedikavasid toetava sekkumise tõhusaks rakendamiseks oleks vaja uuri mis tulemus i selle kohta , miks eelmisel programmiperioodil sektori huvi toetuse vastu oli tagasihoidlik, mistõttu toetuse tõhusus on küsitav. Erieesmärgi 8 sekkumise „ Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas “ tõhusus on kaheldav, kuna teadmata on tegelik vajadus sellise toetuse järele. Erieesmärk 9 sisaldab võrreldes eelneva programmiperioodiga sekkumisi, mida plaanitakse rakendada esmakordselt, kuid tõhusus ei ole teada. Sekkumises „ Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus “ tekitab küsitavusi 101 piimaveise nõue. ÜPP strateegiakava dokumendist ei selgu, kas selle piiri tõmbamise aluseks on mõni uuring või analüüs. Lisaks ei ole sekkumises „ Loomade heaolu toetus “ piisavalt selge, miks on valitud sellised tingimused toetuse saamiseks, kas on olemas põhjendatud analüüs, mis näitaks, et just toetusskeemis valitud nõuded parandavad loomade heaolu kõige enam. Samuti oleks vajalik loomaheaolu toetuses „ Alasekkumine: Vuttide heaolu toetus “ põhjendada lindude puuris pidamise toetamist kui loomade heaolusse panustavat sekkumist. Tervikuna ei ole sekkumises „ Loomade heaolu toetus “ arusaadavad planeeritud toetuse ühikusummad ja sekkumise soovituslik rahaeraldis loomaliikide lõikes. HK 4.8. Kas erieesmärkide maksimaalse mõju saavutamiseks oleks vajalik teha muudatusi rahastamiskavasse? Arvestades eelarve piiratust, ei ole erieesmärkide maksimaalse mõju saavutamiseks tarvis teha muudatusi erieesmärkide 1 ja 3 ‒ 9 rahastamiskavasse. Suurim muudatus maksimaalse mõju saavutamiseks on vaja teha horisontaalse eesmärgi ning erieesmärgi 2 põllumajandus- ja toidusektori investeeringuid puudutavatesse sekkumiste eelarvesse. Mõlema eesmärgi sekkumiste maksimaalse mõjususe suurendamist eelarve suurendamise teel toeta vad eelhindamise raames ÜPP strateegiakava juhtkomisjoni liikmete, ÜPP strateegiakava väljatöötamisega tegeleva ametkonna ning eelhindamise meeskonna liikmete seas tehtud veebiküsitluse tulemused. ÜPP strateegiakava eesmärkide saavutamisel mõjusaimad seitse esimest sekkumist on „ Innovatsioonikoostöö “ (mõjususelt 1. sekkumine), „ Teadmussiirde ja nõustamisteenuse (AKIS) arendamise toetus “ (2.), „ Nõuande toetus “ (3.), „ Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud “ (4 ., tegemist on küsitluse hetkel kehtinud sekkumise nimetusega), „ Investeeringud bioressursside väärindamisse “ (5.), „ Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks “ (6.) ja „ Toidutööstuse materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud “ (7., tegemist on küsitluse hetkel kehtinud sekkumise nimetusega). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Hinnang ÜPP strateegiakava sekkumiste mõjususele eesmärkide saavutamisel 2021. a asta augustis toimund küsitlustulemuste põhjal 2.3.1. Soovitused rahastamiskava täiendamiseks Järgnevalt on esitatud soovitused, mis kehtivad nende tabelis 7 märgitud erieesmärkide puhul, mille dokumendid vajavad edasiarendamist ja täiendamist (kollane märgistus). Soovitused erieesmärkide lõikes Horisontaalne eesmärk: sektori kaasajastamine põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning ergutades nende kasutuselevõttu. Tuleval programmiperioodil on teadmussiirde, nõuande ja innovatsiooni ambitsioonikus suurem kui eelne nud programmiperioodil. Soovitatav on hinnata, kas digiarendustesse ja AKIS e arendustesse on planeeritud piisavalt rah a. Kaaluda tuleks eesmärgi raames kavandatud sekkumiste eelarve suurendamist Eesti rahalise panuse suurendamise võrra. Sekkumis t „ Innovatsioonikoostöö projektid “ rakenda des tuleb arvesse võtta vajadust innovatsiooniprojektide pädevate nõustajate järele , mis on arendatav valdkond. Soovitatav on kaaluda, kas nõustamisteenuse osutamise toetuse eelarve ja nõustajate arendamiseks vajalik eelarve on omavahel tasakaalus või vajab see struktureerimist. Soovitatav on luua parem seos kindlaksmääratud vajaduste, kavandatud eelarve ja mõõdikute vahel. Erieesmärk 1: toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus. Tootmiskohustusega seotud toetuse eelarve kujunemise põhjendus ed on sekkumis tes . Soovitatav on esitleda põhjendused koos analüüsiga pigem SWOT-analüüsis. Soovitatav on analüüsis tugineda eelneva programmiperioodi kogemusele ja arvestada kogu põllumajandussektorit. Soovitatav on tootmiskohustusega seotud toetuste jaotust eri sihtgruppidele põhjendada veenvamalt. Teha analüüs põllumajandussektorile tervikuna ning analüüsida eri nevate stsenaariumide mõju ulatust pikemal perioodil kui uue programmiperioodi kestus. Sekkumise „ Põllumajanduskindlustustoetus “ puhul on soovita ta v lisada selgitused ühikumäära arvutuste kohta. Soovitame ÜPP str a teegiakava teksti lisada vajadus e sekkumise „ Täiendav ümberjaotatav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks “ rakendamise järele, vastav a analüüs i SWOT-analüüsi ja mär k e SWOT-tabelisse. Erieesmärk 2: suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule. Soovitatav on viia vajadused eelarvega paremini kooskõlla või vastupidi (vajadusi on nimetatud rohkem). Näiteks investeeringuvajadust põllumajandustootmisesse ei mainita. Põllumajandustootjatele suunatud investeeringuid toetavates sekkumistes on soovitatav põhjendada eelarve jaotus erinevate tegevuste ja sihtgruppide lõikes ning kaaluda eelarve suurendamist sekkumise ambitsioonikust ( lisa panus erieesmärkidesse 1, 4‒6 ja 9) ja vajalikkust arvestades. Samuti kaaluda eelarve suurendamist toidutööstusele suunatud investeeringuid toetavates sekkumistes. Mõlema sekkumise eelarve suurendamist kaaluda rahastamisvahendi eelarvemahu suurendamise võrra. Erieesmärk 3: parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas. Soovitatav on SWOT-analüüsi lisada analüüs või asjakohaste uuringute tulemused, millega viidatakse sihtgrupi vajadustele ning tegevuste le , mis toetavad sekkumiste tõhusat rakendamist. Erieesmärk 4: panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse. Soovitatav on sekkumiste s „Kliima- ja keskkonnakava: Ökoalad“ ning „Kliima- ja keskkonnakava: Mahepõllumajanduse ökokava“ suurendada ühikumäärasid erieesmärkide saavutamise sihiga . Erieesmärk 8: edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sh biomajandust ja säästvat metsamajandust. Soovitatav on s ekkumiste „ Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas “ ja „ Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks “ puhul põhjendada toetatavate ja mittetoetavate piirkondade erisus . Lisaks on viimati nimetatud sekkumises soovitatav üle vaadata esmatootjate toetami ne põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas. Erieesmärk 9: parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise vallas (hõlmab nii ohutut, toitvat ja säästvalt toodetud toitu, toidu raiskamise vähendamist ja loomade heaolu tagamist). Soovitatav on sekkumises „ Loomade heaolu toetus “ põhjendada eelarve jaotust ja ühikusummasid selgemalt , arvestades erinevaid loomaliike. Tuleks lisada põhjendus, miks on toetuse saamiseks valitud sellised tingimused . Soovitatav on sekkumise „ Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus “ puhul lisada selgitus või põhjendus sekkumise etapiviisilise rakendamise ning 101 piimaveise nõude kohta. S ekkumise „ Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus “ puhul tuleks lisada selgitus selle kohta, miks toetus on suunatud vaid liha- ja piimaveisekasvatajatele. 2.4. Hinnang mõõdikute le ja nende sihttasemetele Hindamisküsimused, mis kajastavad hinnangut ÜPP mõõdikutele ja nende sihttasemetele , olid järgmised . HK 5.1. Kas on võetud arvesse eelnevate programmide ja arengukavade õppetunde oodatavate väljundite ja tulemuste osas? HK 5.2. Analüüsida sisendi, väljundi ja tulemuste vahelisi seoseid (kuidas planeeritud finantsilised sisendid erinevate sekkumiste all genereerivad oodatavad tulemused, kuidas planeeritud sekkumiste eeldatav väljund aitab saavutada oodatavad tulemused, kuidas tulemused panustavad erieesmärkidesse). HK 5.3. Analüüsida sisendi (eelarve), väljundi ja tulemuste vahelist põhjenduslikku seost. HK 5.4. Kas tulemusindikaatoritele on seatud sihttasemed, mille väärtused on arvutatud, arvestades vastavasse indikaatorisse panustavaid sekkumisi? HK 5.5. Kas igale sekkumisele on määratud üks või rohkem tulemusindikaatorit ja kas sekkumise ja tulemusindikaatori vaheline seos on loogiline? HK 5.6. Kas ÜPP strateegiakava vajaduste hindamise, planeeritud rahastamiskava, eeldatava väljundi ja planeeritud tulemuste vaheline loogika on selge ja põhjendatud? HK 5.7. Kas tulemusindikaatorite planeeritud sihtväärtused on realistlikud, võttes arvesse EAGFi ja EAFRD kavandatavat toetust? HK 5.8. Kas planeeritud sihtväärtuste põhjendused võtavad arvesse olulisi tegureid ja on kooskõlas vajaduse hindamisega? HK 6.1. Kas seatud iga-aastased sihtväärtused võtavad arvesse varasemate arengukavade kogemusi sihtväärtuste täitmisel ning väliseid ja sisemisi tegureid sihtväärtuste saavutamisel? Kõikide hindamisküsimuste hindamisel võeti aluseks „Ü hise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023‒2027“ tööversioon sisuga 1 2.11 .2021. H indamisküsimustele vastamisel hinnati igat sekkumist eraldi. Tabelis 8 esitatud hinnangud on üldised ja koondatud erieesmärgi kohta kokku. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 8 . Koondhinnang mõõdikutele ja nende sihttasemetele erieesmärkide lõikes Erieesmärk Arvestamine eelmiste perioodide kogemusega Sisendi, väljundi ja tulemuste seosed Sisendi, väljundi ja tulemuste põhjenduslik seos Tulemusmõõdikutel on sihttasemed Sekkumise ja tulemusmõõdiku seose loogilisus Vajaduse, rahastamiskava, väljundi ja tulemuse vaheline seos Tulemusmõõdikute sihtväärtuste realistlikkus Sihtväärtuste kooskõla vajadustega Iga-aastaste sihtväärtuste sobilikkus Horisontaalne eesmärk: sektori kaasajastamine põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning ergutades nende kasutuselevõttu Erieesmärk 1: toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus Erieesmärk 2: suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule Erieesmärk 3: parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas Erieesmärk 4: panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse Erieesmärk Arvestamine eelmiste perioodide kogemusega Sisendi, väljundi ja tulemuste seosed Sisendi, väljundi ja tulemuste põhjenduslik seos Tulemusmõõdikutel on sihttasemed Sekkumise ja tulemusmõõdiku seose loogilisus Vajaduse, rahastamiskava, väljundi ja tulemuse vaheline seos Tulemusmõõdikute sihtväärtuste realistlikkus Sihtväärtuste kooskõla vajadustega Iga-aastaste sihtväärtuste sobilikkus Erieesmärk 5: edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandmist nagu vesi, muld ja õhk Erieesmärk 6: panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke Erieesmärk 7: olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades Erieesmärk 8: edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sh biomajandust ja säästvat metsamajandust Erieesmärk 9: parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise vallas (hõlmab nii ohutut, toit v at ja säästvalt toodetud toitu, toidu raiskamise vähendamist kui ka loomade heaolu tagamist) Roheline – dokumendis esitatu on piisav. Kollane – dokument vajab edasiarendamist ja täiendamist. HK 5.1. Kas on võetud arvesse eelnevate programmide ja arengukavade õppetunde oodatavate väljundite ja tulemuste osas? Suurema osa erieesmärkide sekkumiste puhul, mida rakendati ka eelnevatel programmiperioodidel, on väljund- ja tulemusnäitajate s arvesse võetud varasemate programmide ja arengukavade õppetunde. Erieesmärgi 3 selliste sekkumiste puhul, mida rakendati ka programmiperioodil 2014‒2020, on mõõdikute sihttasemed planeeritud pigem optimistliku stsenaariumi alusel. HK 5.2. Analüüsida sisendi, väljundi ja tulemuste vahelisi seoseid (kuidas planeeritud finantsilised sisendid erinevate sekkumiste all genereerivad oodatavad tulemused, kuidas planeeritud sekkumiste eeldatav väljund aitab saavutada oodatavad tulemused, kuidas tulemused panustavad erieesmärkidesse). HK 5.3. Analüüsida sisendi (eelarve), väljundi ja tulemuste vahelist põhjenduslikku seost. ÜPP strateegiakava sekkumislehtedel on esitletud kohustuslikud väljundnäitajad ja alapeatüki 6.1 v ahe - ja sihttasemete kavas kohustuslikud tulemusnäitajad koos iga-aastaste ja üldiste sihtnäitajateg a . Tervikuna on ÜPP strateegiakavas esitatud sisendid, väljundid ja tulemused omavahel seoses, kuid seosed on lünklikud või segadust tekitavad. Põhjus on selles, et (1) esitletud kohustuslikud näitajad ei ole piisavad, st on planeeritud mõõta vaid kvantitatiivseid arvnäitajaid, mis tulemuste tõlgendamiseks ja hinnangute andmiseks ei ole piisavad, (2) tulemusnäitaja saavutamis t võib mõju tada mitu sekkumist ja näitaja sisu tõlgendamisel ei piisa vaid alapeatükis 6.1 esitletud näitajate tabelist ning (3) ühe sekkumise tegevused võivad mõjutada mit ut tulemusnäitaja t , kuigi eelarve jaotus eri tegevuste vahel ei pruugi alati olla selge . Seega on horisontaalse eesmärgi ja erieesmärkide 1 – 8 sisendi, väljundi ja tulemuste omavahelised seosed olemas, kuid need ei ole lihtsalt jälgitavad. Üksikute eesmärkide puhul tekkisid järgmised tähelepanekud . Erieesmärgi 1 all kavandatud , tootmiskohustusega seotud toetuste puhul võib väljundite ja tulemuste mõju erieesmär g i 1 saavutamises osutuda küsitavaks, kuna puudub mõjuanalüüs kogu põllumajandussektori kohta. Kindlustuse sekkumise väljundid ja tulemused ilmselt aitavad eesmärki saavutada , kuid sekkumised on planeeritud pigem optimistliku stsenaariumi järgi. Erieesmärgi s 2 kavandatud sekkumise „ Põllumajandustootjate materiaalsed investeeringud “ sisend i -välju n d i -tulemus e seos on lünklik, sest eelarve eg a väljundid ei ole esitatud samasuguse detailsusastmega nagu tulemused. Erieesmärgi 3 kvaliteedikavade rakendamise ning tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamise väljundid ja tulemused aitavad saavutada eesmärki, kuid sekkumised on planeeritud pigem optimistliku stsenaariumi järgi. Erieesmärkide 4‒6 alla kavandatud sekkumiste oodatavad tulemused ja mõju eesmärkide saavutamisele on tugevalt omavahel seoses. Samas ei ole ÜPP strateegiakavas selgelt välja toodud, kuidas üks või teine sekkumine aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisele, energiakasutuse tõhususele jne , ning seetõttu on sekkumiste konkreetset mõju konkreetse le erieesmär gile ja ka tulemus ele keeruline hinnata. Lisaks ei eristata kliimamuutustega kohanemise metsainvesteeringu tulemusnäitajas R.18 tootlike ja mittetootlike investeeringute (kahe erineva sekkumise) mahtu. Erieesmärgi 8 sekkumise „ Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas “ eelarve, väljundid ja tulemused on planeeritud pigem optimistliku stsenaariumi järgi. Sekkumise „ Investeeringud bioressursside väärindamisse “ tulemusnäitajate R.16, R.27 ja R.39 alusel panusta b sekkumine eelkõige eesmärkidesse 4, 5 ja 8, kuigi sekkumise panus on ka erieesmärkidesse 2, 3 ja 9. Erieesmärgi 9 alla kavandatud sekkumises „ Loomade heaolu toetus “ puuduvad munakanade ja vuttide loomühikute arvutamise alused, mistõttu on keeruline mõista seost sisend-väljund-tulemus. HK 5.4. Kas tulemusindikaatoritele on seatud sihttasemed, mille väärtused on arvutatud, arvestades vastavasse indikaatorisse panustavaid sekkumisi? Kõikidel tulemusnäitajatel on sihttasemed ja need arvestavad vastavatesse näitajatesse panustavaid sekkumisi. HK 5.5. Kas igale sekkumisele on määratud üks või rohkem tulemusindikaatorit ja kas sekkumise ja tulemusindikaatori vaheline seos on loogiline? Horisontaalsele eesmärgile ja kõikidele erieesmärkidele on määratud üks või rohkem tulemusmõõdikut ning sekkumiste ja tulemusmõõdikute vahelised seosed on loogilised ja põhjendatud. HK 5.6. Kas ÜPP strateegiakava vajaduste hindamise, planeeritud rahastamiskava, eeldatava väljundi ja planeeritud tulemuste vaheline loogika on selge ja põhjendatud? Tervikuna on ÜPP strateegiakavas esitatud vajadused, eelarve, väljundid ja tulemused omavahel seoses, kuid seosed on lünklikud või segadust tekitavad. Põhjus on selles, et (1) esitletud kohustuslikud mõõdikud ei ole piisavad, st on planeeritud mõõta vaid kvantitatiivseid arvnäitajaid, mis tulemuste tõlgendamiseks ja hinnangute andmiseks ei ole piisavad, (2) tulemusmõõdiku saavutami st võib mõju tada mitu sekkumist ja mõõdiku sisu tõlgendamisel ei piisa vaid ÜPP strateegiakava alapeatükis 6.1 esitletud mõõdikute tabelist ning (3) ühe sekkumise tegevused võivad mõju tada mit ut tulemusmõõdiku t , kuigi eelarve jaotus erinevate tegevuste vahel ei pruugi alati olla selge . Kuna kohustuslikud mõõdikud on EL-ülesed, ei saa strateegiakavas kajastada spetsiifilisi, kohalikke vajadusi arvestavaid mõõdikuid. Seega on horisontaalses eesmärgis ning erieesmärkides 1 ja 3 – 9 vajaduste, sisendi, väljundi ja tulemuste omavahelised seosed olemas, kuid need ei ole lihtsalt jälgitavad paari erandiga . E rieesmärgi 6 sekkumise „ Ohustatud tõugu looma pidamise toetus “ puhul jääb selgusetu ks , millise analüüsi alusel loodetakse saavutada iga- aasta ne 3% suurenemine. Samuti puudub erieesmärgi 8 sekkumise „ Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas “ vajaduste eelanalüüs ning selge ei ole loogika, mille alusel tekkis id eelarve maht, väljund- ja tulemusmõõdikute väärtused. Erieesmärgi 2 puhul ei ole seosed selged . Erieesmärgi 2 põllumajandustootjatele ja toidutööstusele suunatud investeeringutoetusteks planeeritud rahastamiskava ja mõõdikute seos kindlaksmääratud vajadustega on väike, kuna need on seo sta tud vaid tehnoloogia i nvesteeringute vajadusega. Sekkumise „ Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine “ tegevus on seotud vaid tehnoloogiainvesteeringute vajadustega. Lisaks on sekkumises „ Põllumajandustootjate materiaalsed investeeringud “ toetatavad tegevused killustatud erinevate erieesmärkide vahel ning väga keeruline on jälgida, millisele tegevusele milline tulemuse sihttase on seatud. HK 5.7. Kas tulemusindikaatorite planeeritud sihtväärtused on realistlikud, võttes arvesse EAGFi ja EAFRD kavandatavat toetust? Horisontaalse eesmärgi ja erieesmärkide tulemusmõõdikutele seatud sihtväärtused on realistlikud, arvestades sealjuures rahastamiskava. HK 5.8. Kas planeeritud sihtväärtuste põhjendused võtavad arvesse olulisi tegureid ja on kooskõlas vajaduse hindamisega? Horisontaalse eesmärgi ja erieesmärkide 1, 2 ja 4‒9 sihtväärtuste põhjendamisel on suuresti tuginetud eelmise programmiperioodi kogemustele ja on olemas kooskõla vajadustega. Erieesmärgi 3 vajadused on pigem üldsõnalised ning kvaliteedikavade ja tootjaorganisatsioonide sekkumiste puhul puudub eeluuring sekkumiste vajaduse ja rakendamise valmisoleku kohta . HK 6.1. Kas seatud iga-aastased sihtväärtused võtavad arvesse varasemate arengukavade kogemusi sihtväärtuste täitmisel ning väliseid ja sisemisi tegureid sihtväärtuste saavutamisel? Horisontaalse eesmärgi ja erieesmärkide 1, 2 ja 4‒9 iga-aastaste sihtväärtuste põhjendamisel on suuresti tuginetud eelmise programmiperioodi kogemustele ja on olemas kooskõla vajadustega. Samas , erieesmärgi 1 sekkumise „ Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse “ eelarve ja mõõdikute iga-aastaste sihtväärtuste esitamisel ei ole seost varasema arengukavaga välja toodud. Erieesmär gi 3 sekkumisi on rakendatud ka eelne nud programmiperioodil, kuid iga-aastaste sihtväärtuste seadmisel ei ole piisavalt arvestatud kogemustega ning väliste ja sisemiste teguritega. 2.4.1. Soovitused mõõdikute ja nende sihttasemete täiendamiseks Järgnevalt on esitatud soovitused, mis kehtivad nende tabelis 8 märgitud erieesmärkide puhul, mille dokumendid vajavad edasiarendamist ja täiendamist (kollane märgistus). Luua parem seos vajaduste, sekkumise või sekkumise tegevuste ja tulemusmõõdikute vahele. Selleks on soovitatav luua visuaalne seos ÜPP strateegi a kava tervikteksti tulemusmõõdikute tabelis (lisada tulemusmõõdikute juurde sekkumiste numbrid vms) ning vaadata üle tulemusmõõdikute nimetused (tõlge inglise keelest). ÜPP strateegiakava kavandatavasse hindamiskavasse lisada vajadus täiendavaks seireks, st tuua välja riiklikud välju n d- ja tulemusmõõdikud. Soovitused erieesmärkide lõikes Erieesmärk 2: suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule. Soovitatav on viia vastavusse põllumajandustootjate ja toidutööstusele suu na tud investeeringutoetuste ning sekkumise „ Uute ja v äikeste põllumajandusettevõtete arendamine” ÜPP strateegiakavas kirja pandud vajadused, planeeritud rahastamiskava ja sihtväärtused ning sihtväärtuste seadmisel arvestada väliste ja sisemiste teguritega. Vajadustes on kirja pandud üksnes tehnoloogiainvesteeringu te vajadus, kuid see on ebapiisav ning puudub selgus, millist sihtgruppi tegelikult silmas peetakse. Erieesmärk 3: parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas. V ajadus i kirjelda des , eelarve t kujunda des , mõõdikute siht t aseme id sead es on soovitatav arvestada eelne nud programmperioodide kogemusega ning väliste ja sisemiste teguritega. Erieesmärk 9: p arandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise vallas (hõlmab nii ohutut, toitvat ja säästvalt toodetud toitu, toidu raiskamise vähendamist ja loomade heaolu tagamist). Soovitatav on sekkumisse „ Loomade heaolu toetus “ lisada munakanade ja vuttide loomühikute arvutamise alus. 2.5. Hinnang haldussuutlikkusele ja toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks kavandatud meetmetele Hindamisküsimused, mis kajastavad hinnangut ÜPP strateegiakava rakendamise haldussuutlikkusele ja toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks kavandatud meetmetele , olid järgmised . HK 7.1. Milline on administratsiooni valmisolek toetuste rakendamiseks? HK 8.1. Kas olemasolev seire- ja hindamissüsteem võimaldab koguda kõiki ÜPP strateegiakavas planeeritud indikaatoreid ja seeläbi hinnata arengukava väljundeid, tulemusi ja mõju ? HK 9.1. Kas ÜPP strateegiakavas välja toodud toetus e saajate halduskoormuse vähendamiseks kavandatud meetmed on sobilikud ja aitavad seatud eesmärki saavutada? Lisaküsimus 3. Mil määral on ära kasutatud võimalusi lihtsustatud kuluvõimaluste rakendamiseks? Kõikide hindamisküsimuste hindamise aluseks olid amet nikkonna hulgas korraldatud fookusgrupi -a rutelu tulemused . Lisaküsimuse 3 sisendit kasutati HK 9.1 vastamisel. Kuna fookusgrupi - arutelul toodi esile üksikuid sekkumisi ja erieesmärke, on t abelis 9 esitatud hinnangud üldised ja ÜPP strateegiakava ülesed. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 9 . Koondhinnang haldussuutlikkusele ja toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks kavandatud meetmetele Valmisolek toetuste rakendamiseks Sobiliku seire ja hindamissüsteemi olemasolu Toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks kavandatud meetmed Roheline – on piisav. Kollane – vajab edasiarendamist ja täiendamist. HK 7.1. Milline on administratsiooni valmisolek toetuste rakendamiseks? ÜPP strateegiakava korraldusasutusel (MeM), makseasutusel (PRIA), riiklikul maaeluvõrgustikul (PMK maaelu võrgustikutöö osakon d , uuel programmiperioodil ÜPP võrgustik) ning eelne nud programm i perioodil rahastamisvahendi rakendajal ja maapiirkonna ettevõtjatele toetatud nõuande pakkujal (MES) on mitme järjestikuse programm i perioodi sekkumiste rakendamise kogemus ja võimekus rakendada ka uuel programmiperioodil ÜPP strateegiakava. Ametkonna valmisolekut kinnitavad järgmised aspektid . Toimiv ja tõhus a metkondade omavaheli s e koostöö kogemus. Makseasutusel on p iisav i nfotehnoloogiline baaskompetents ja pädevus . Makseasutusel on piisav riskianalüüsi kompetents ja võimekus ning toimiv sisemine kuluarvestus süsteem. Makseasutusel on arendatud e-teenuse keskkond, mida kliendid tunnevad ja mida arendatakse edasi, sh on teiste registritega seotud erinevaid liideseid . Makseasutusel on k õikides maakondades välja arendatud klienditeeninduse punktid , kus kliendid saavad kasutada makseasutuse e-keskkonda ning saavad abi ja nõu toetuste taotlus t e esitamise l. Ametkonna võimekus kaugtööks, mis võimaldab rakendada tööjõudu üle Eesti. Eelneval programm i perioodil rahastamisvahendi rakendajal ja maapiirkonna ettevõtjatele toetatud nõuande pakkujal on pikaajaline kogemus rahastamisvahendi rakendamisel ja nõuandeteenuse pakkumisel. Riiklikul maaeluvõrgustikul on pikaajaline võrgustikutöö kogemus , sh maaelu arengukava sidusrühmade kaasamine, teavitamine ja innovatsiooni edendamine põllumajanduses, toidu tootmises, metsanduses ja maapiirkonnas. Samas esineb uue programmiperioodi ettevalmistamisel mõningaid takistusi ja probleeme, mis mõnevõrra raskendavad ÜPP str a teegiakava rakendamise valmisolekut uueks perioodiks . Need takistused ja probleemid on järgmised . Kahe erineva programmiperioodi omavaheline kattumine üleminekuperioodil põhjustab ametkondade mõneaastast ülekoormust. Puuduvad kesksed infotehnoloogilised lahendused, mis annaksid otsustajatele lähteandmeid ja võimaldaksid makseasutusel vastu võtta objektiivseid , tõenduspõhisel mitmekülgsel infol rajanevaid otsuseid . Va ja dus välja arendada suurandmete (e-andmebaasid , nagu e-põlluraamat vms) keskne süsteem, mis toeta ks kliente ja paku ks neile väärtuslikku infot suur andmete kujul . E -andmebaaside arendus eeldab kõrge kvalifikatsiooniga e-disaineri te ja arendaja te värbamist , kuid makseasutusel ei pruugi selleks olla rahalist võimekust. Põllumajandussektoris esineb suur digilõhe (ühes äärmuses tipptehnoloogia kasutamine ning teises äärmuses paberimajandus). U u te infotehnoloogilis te lahendus te, arendus te ja pädevus te rakendamise vajadus nõuandeteenuses. Rõhuasetus AKISes muutub, mis eeldab uute inimeste sisenemist nõuande süsteemi, kuid järelkasvu uute pädevate inimeste näol ei ole . Tehnilise abi eelarve võimalik ebapiisavus, mi s pärsib makseasutuses infotehnoloogilisi arendusi. HK 8.1. Kas olemasolev seire- ja hindamissüsteem võimaldab koguda kõiki ÜPP strateegiakavas planeeritud indikaatoreid ja seeläbi hinnata arengukava väljundeid, tulemusi ja mõju ? Uue programmiperioodi an dmete kogumise mudel sarnaneb suurel määral eelneva programm i perioodi oma ga , kuigi tulemusraamistik us kasuta takse andmeid teistmoodi. Iga-aastane tulemusaruanne on uuel perioodil üldisem . Seega annavad eelneva te pro grammipe rioodi de kogemused võimaluse uuel perioodil seire ja hindamisega hakkama saada suuremate tõrgeteta . Võimekus koguda kohustuslikke (ja ka riiklikke) mõõdikuid ja neid hinnata on ametkonnal kasvanud ( maamajanduse analüüsivõimekuse koondami n e PMK sse , toimiv F A DN vms ) . A rvestades uue perioodi seiresüsteemi ja tulemusaruande üksikust üldisemaks muutu mist , on vaja lik tõhustada koostööd teiste asutuste ja ülikoolidega seire alal, samuti n õustajate võrgustikuga andmemahu ja kvaliteedi asjus , et eri pool tel oleks ühtne arusaam tegevuste kavandamise st , andmete kogumise st, edastamise st ning kasutamise st . HK 9.1. Kas ÜPP strateegiakavas välja toodud toetus e saajate halduskoormuse vähendamiseks kavandatud meetmed on sobilikud ja aitavad seatud eesmärki saavutada? Makseasutusel on välja arendatud e-taotluste keskkond, kus toetus t e taotlused on osaliselt eeltäidetud ning toetuse taotl eja saab taotluse esitada veebis. Sellega seoses : o n l ühenenud ja ilmselt lüheneb veelgi toetus e taotluste m enetl emise aeg . Seda kinnitab 2019. a astal valminud MAK 2014 ‒ 2020 vahehindamise aruanne. Nimelt on iga programmiperioodiga toetus e taotluse menetlusaeg lühenenud. Makseasutus jälgib pidevalt taotluste menetlemisaega, analüüsib oma tööprotsesse ning töötab jär jepidevalt taotlusprotsessi parendamise nimel ; v äheneb t oetuse taotlejate halduskoormus. Uuel programmi perioodil võetakse otsetoetuse valdkonnas kasutusele e-rakendus seoses üleminekuga pinnaseirele. Mõningate m aaelu arengu toetuste puhul hakatakse rakendama lihtsustatud kulumeetodit , mille kasutamine võimaldab lihtsustada taotluste menetlemist ja aruandlust ning vähendada administr eerimiskulusid. Seire ja hindamise tarbeks kogutakse andmeid juba toetusetaotluselt , mis vähendab hilisemat andmekorjet . Lisaks on mõningate sekkumiste juures plaanitud rakendada lihtsustatud kulumeetodeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määruse nr 2021/1060 artiklile 53. Lihtsustatud kulumeetodite rakendamine lihtsustab taotluste menetlemist ja aruandlust ning vähendab administreerimiskulusid. Neid sekkumisi on neli: t eadmussiirde- ja nõustamisteenuste (AKIS) arendamise toetus , i nnovatsioonikoostöö projektid , LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng , l oomataudide kontrollprogrammide alase koostöö toetus . 2.5.1. Soovitused haldussuutlikkuse ja toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks kavandatud meetmete täiendamiseks ÜPP strateegiakava rakendamis e haldussuutlikkuse väljakutsed on seotud infotehnoloogi a (tarkvaraarendus, suurandmete kasutus ja digilõhe), piisava ning pädeva personali olemasolu ( pidev vajadus tarkvara arend a ja te järele , konsulentide järelkasv u puudus ) ning tehnilise abi suurus ega , kuna uuel perioodil liikmesriikide jaoks kohustusliku omaosaluse nõuet ei ole, kuid rahastus riig i poolt on endiselt vajalik. Antud teemadele on soovita ta v ennetavalt tähelepanu pöörata ÜPP strateegiakava haldus s uu tlik k us e tagamise eesmärgil . 2. 6 . Hinnang rahastamisvahendi rakendamisele Käesolevas alapeatükis hinnatakse rahastamisvahendi kasutamise põhjendust EAFRDst . Hindamisküsimused, mis kajastavad hinnangut rahastamisvahendi rakendamisele, olid järgmised . HK 10.1. Kas ÜPP strateegiakavas on rahastamisvahendi kasutamine või mittekasutamine põhjendatud, põhinedes SWOT-analüüsil, vajaduste hindamisel ja ühistel kontekstindikaatoritel? HK 10.2. Kas planeeritud rahastamisvahendite kohta on välja toodud definitsioon, tüüp ja peamised tingimused? HK 10.3. Kas sekkumiste iga-aastane rahastamiskava sisaldab seal, kus vajalik, jaotust tagastamatu toetuse ja rahastamisvahendi vahel? HK 10.4. Kas rahastamisvahendi kasutamisel on toodud välja otsene seos väljund- ja tulemusindikaatoritega? Kõikide hindamisküsimuste hindamisel võeti aluseks „II lisa – ÜPP strateegiakavaga hõlmatud piirkonna hetkeolukorra SWOT-analüüs“ seisuga 12.11.2021 ja „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023‒2027“ tööversioon sisuga 12.11.2021. Rahastamisvahendit plaanitakse rakendada järgmiste sekkumiste kaudu (sulgudes panus erieesmärkidesse): „ Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI) “ (erieesmär k 2 ) , „Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (FI)“ (erieesmärk 2 ) , „ Uute ja väikeste põllumajandusettevõtete arendamine “ (erieesmärk 2 ja 7 ) . „Ühistulised tootlikud investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI)“ (erieesmärk 3 ) , „ Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine “ (erieesmärk 7 ) , „Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks“ (erieesmärk 8). Tabelis 10 on esitatud koondhinnang eelnevalt nimetatud hindamisküsimuste ja erieesmärkide lõikes nii, et iga sekkumine, kus tagastatavat abi planeeritakse, on lisatud selle erieesmärgi juurde, mille tagastatava abi temaatika on kõige enam käsitlust leidnud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 10 . Koondhinnang rahastamisvahendi rakendamisele erieesmärkide lõikes Erieesmärk, sekkumine Kasutamise või kasutam ata jätmise põhjendus D efinitsioon , tüüp ja tingimused Tagastamatu ja tagastatava toetuse jaotus rahastamis-kavas Seos mõõdikutega Horisontaalne eesmärk: sektori kaasajastamine põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning ergutades nende kasutuselevõttu n/p* n/p* n/p* Erieesmärk 1: toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus n/p* n/p* n/p* Erieesmärk 2: suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule Sekkumine „ Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI ) “ Sekkumine „ Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (FI ) “ Sekkumine „ Uute ja väikeste põllumajandusettevõtete arendamine “ Erieesmärk 3: parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas Sekkumine „ Ühistulised tootlikud investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI ) “ Erieesmärk 4: panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse n/p* n/p* n/p* Erieesmärk 5: edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk n/p* n/p* n/p* Erieesmärk 6: panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke n/p* n/p* n/p* Erieesmärk 7: olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades Sekkumine „ Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine “ Erieesmärk 8: edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut, sh biomajandust ja säästvat metsamajandust Sekkumine „ Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks “ Erieesmärk 9: parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise vallas (hõlmab nii ohutut, toitvat ja säästvalt toodetud toitu, toidu raiskamise vähendamist kui ka loomade heaolu tagamist) n/p* n/p* n/p* Roheline – dokumentides esitatu on piisav. Kollane – dokumendid vajavad edasiarendamist ja täiendamist. Punane – dokumendid vajab olulisel määral edasiarendamist ja täiendamist. *Ei kohaldata. HK 10.1. Kas ÜPP strateegiakavas on rahastamisvahendi kasutamine või mittekasutamine põhjendatud, põhinedes SWOT-analüüsil, vajaduste hindamisel ja ühistel kontekstindikaatoritel? ÜPP strateegiakava tervikdokumendi ala peatük is 4.6 antakse ülevaade rahastamisvahendi eelhindamisest ja märgitakse koos lühikese põhjendusega, miks kasutatakse rahastamisvahendit erieesmärkide 2, 3, 7 ja 8 saavutamisel , kuid mitte horisontaalse eesmärgi eg a ülejäänud erieesmärkide saavutamisel. E rieesmär kide 7 ja 8 hetkeolukorra analüüsis on rahastamisvahendi kasutamine piisavalt põhjendatud ja vajadustes selgelt esile toodud. Erieesmärk e 2 ja 3 mõjuta vate sekkumiste puhul selgub rahastamisvahendi rakend amine alles sekkumislehtedel, kus märgitakse, et sekkumisi rakendatakse peale tagastamatu abi ka tagastatava abina. Erieesmärgi 2 SWOT-analüüsis märgitakse ühes lauses, et vajalik on tagada toidutööstuse ligipääs rahastamisvahendile, kuid rahastamisvahendi kasutamise põhjendusena ei ole see piisav. HK 10.2. Kas planeeritud rahastamisvahendite kohta on välja toodud definitsioon, tüüp ja peamised tingimused? ÜPP strateegiakava tervikdokumendi rahastamisvahendi alapeatükis nimetatakse uuel programmiperioodil rakendatavaid rahastamisvahendeid. ÜPP strateegiakava raames rakendatakse tagatisi ja laenusid, sh kasvulaenu, pikaajalist investeerimislaenu ja käibekapitalilaenu, kuid neid ei defineerita. Rahastamisvahendit rakendavatel sekkumislehtedel rahastamisvahendite tüüpe ei nimetata. Sekkumislehtedel „ Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI ) “ , „ Toidutööstuse materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (FI ) “ ja „ Ühistulised tootlikud investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI ) “ on kirjas rahastamisvahendi peamised tingimused ( sekkumislehel nimetatakse toetuskõlblikkuse tingimusteks) . Erieesmärgi 2 sekkumise „ Uute ja väikeste põllumajandusettevõtete arendamine “ puhul ning erieesmärkide 7 ja 8 sekkumislehte d e s puuduvad rahastamisvahendi rakendamise peamised tingimused. Rahastamisvahendi kasutamise täpsema i d tingimus i kajastatakse korraldusa s utuse ja rahastamisvahendi rakendaja vahelises rahastamislepingus . HK 10.3. Kas sekkumiste iga-aastane rahastamiskava sisaldab seal, kus vajalik, jaotust tagastamatu toetuse ja rahastamisvahendi vahel? ÜPP strateegiakava iga-aastane rahastamiskava sisaldab jaotust tagastamatu ja tagastatava toetuse vahel, v . a sekkumiste „ Uute ja väikeste põllumajandusettevõtete arendamine “ ja „ Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine “ puhul . HK 10.4. Kas rahastamisvahendi kasutamisel on toodud välja otsene seos väljund- ja tulemusindikaatoritega? Sekkumislehtedel „ Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI ) “ , „ Toidutööstuse materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (FI ) “ , „ Ühistulised tootlikud investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI ) “ ja „ Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks “ on välja toodud otsene seos välju n d- ja tulemusmõõdikutega. Erieesmärgi 2 ja 7 rahastamisvahendit rakendavates sekkumis t es puudub seos välju n d- ja tulemusmõõdikutega. 2.6 .1 . Soovitused rahastamisvahendi rakend u se täiendamiseks Sekkumistes, milles kavandatakse erieesmärke saavutada peale tagastamatu abi ka tagastatava abiga ehk rahastamisvahendi t kasutades , on toetatavad tegevused jaotatud mittetootlikeks ja tootlikeks. Mittetootlike tegevuste puhul rakendatakse tagastamatut abi ja tootlike puhul tagasta tavat abi. Soovitatav on üle vaadata toetatavate tegevuste jaotus mittetootlikeks ja tootlikeks, sest rahastamisvahendit kasutatakse üksnes nende tegevuste ja sektorite puhul, kus esineb turutõrge (sellele viidati ka ÜPP juhtkomisjoni 9. istungil, mis toimus 21.05.2021). Turutõrge on olukord, milles teatud tegevusala ettevõtted ei saa jätkusuutlike äriplaanide realiseerimiseks laenu informatsiooni asümmeetria ja/või ebastabiilsete turgude tõttu. Soovitatav on ÜPP strateegiakava dokumentide s SWOT-analüüsis põhjendada ja vajadustes kirjeldada , defineerida ja nimetada rahastamisvahendi tooted selliste erieesmärkide ja sekkumiste puhu l , mille puhul seda veel tehtud ei ole. Samuti on soovitatav eristada rahastamisvahendi eelarve ja mõõdikud nende sekkumiste puhul, kus seda veel tehtud ei ole. K asutatud andmeallikate loetelu Civitta. Eesti Maaülikool . 2016. „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ järelhindamine. Lõpparuanne. https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/mak-2007/seire/mak-2007-jarelhindamine-aruanne.pdf Haridus- ja Teadusministeerium . 2021. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_haridusvaldkonna_arengukava_2035_seisuga_2020.03.27.pdf Haridus- ja Teadusministeerium . 2021. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035. https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 Eesti Maaülikool. 2020. “Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021 ‒ 20217" ja “Euroopa Merendus-, kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava” rahastamisvahendi eelhindamine. Tartu. https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/upp-2021/upp-emkf-2021-rahastamisvahend-eelhindamine.pdf Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda . 2020. Nelja põllumajandussektori põhivaldkonna ‒ piima-, teravilja-, liha- ja aiandussektor ‒ ja nendega seotud töötleva tööstuse arengukava aastateks 2020–2030 „Eesti põllumajandus ja toit 2030“. https://epkk.ee/ept2030/ European Evaluation Network For Rural Development . 2019. Juhendid. „ Indicative Outline of Terms of Reference for the Ex-Ente Evaluation of the CAP Strategic Plan “. https://enrd.ec.europa.eu/evaluation/thematic-working-groups/thematic-working-group-7-preparing-ex-ante-evaluation-cap_en Euroopa Komisjon . 2019. Euroopa roheline kokkulepe. https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:b828d165-1c22-11ea-8c1f-01aa75ed71a1.0009.02/DOC_1&format=PDF Euroopa Komisjon . 2020. ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:a3c806a6-9ab3-11ea-9d2d-01aa75ed71a1.0012.02/DOC_1&format=PDF Euroopa Komisjon . 2020. Strateegia „Talust taldrikule“. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1590404602495&uri=CELEX:52020DC0381 Euroopa Komisjon . 2021. Komisjoni soovitused Eesti ÜPP strateegiakava kohta. Komisjoni talituse töödokument. SDW (2020) 375 final. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1060 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, 2. detsember 2021 . https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2021.435.01.0001.01.EST&toc=OJ%3AL%3A2021%3A435%3ATOC European Medicines Agency . 2021. Sales of veterinary antimicrobial agents in 31 European countries in 2019 and 2020. Trends from 2010 to 2020. Eleventh ESVAC report. https://www.ema.europa.eu/en/documents/report/sales-veterinary-antimicrobial-agents-31-european-countries-2019-2020-trends-2010-2020-eleventh_en.pdf Keskkonnaministeerium . 2005. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“. https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/saastev_eesti_21.pdf Keskkonnaministeerium . 2007. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium . 2019. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (teatis REKK 2030). https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 Keskkonnaministeerium . 2017. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava Keskkonnaministeerium . 2017. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. https://ec.europa.eu/clima/sites/lts/lts_ee_en.pdf Keskkonnaministeerium . 2021. Metsanduse arengukava aastateks 2021-2030 (koostamisel). https://old.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsanduse-arengukava-aastateks-2021-2030 Maaeluministeerium . 2019. Eesti toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava 2019–2022. https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/tegevuskava-eksport-2019-2022.pdf Maaeluministeerium . 2019. Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas (2019–2023). https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/tegevuskava-amr-2019-2023.pdf Maaeluministeerium . 2019-2021. ÜPP strateegiakava sekkumiste väljatöötamise töögruppide kohtumiste ja ÜPP juhtkomisjoni 3.‒12. istungite protokollid . https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/upp-strateegiakava-2021-2027/ettevalmistus Maaeluministeerium . 2021. Iga-aastane rakendusaruanne 2020. Estonia - Rural Development Programme (National). Maaeluministeerium . 2021. Iga-aastane rakendusaruanne 2020. Seirelisa. Estonia - Rural Development Programme (National). Maaeluministeerium . 2021. OT_MAK rakendamise eelarve ja indikaatorid. Exceli fail. Maaeluministeerium . 2021. PTK 2.3 Tulemusindikaatorite eesmärkide arvutuse alused. Exceli fail. Maaeluministeerium . 2021. Põllumajanduse ja kalanduse valdkondkonna arengukava aastani 2030. https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium . 2017. Energiamajanduse arengukava aastani 2030. https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf Projekt „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid“ ELME raames. Projekti number: 2014‒2020.8.01.16-0112. https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/projektid/elme Põllumajandusuuringute Keskus . 2021. ÜPP ühikumäärade arvutused. Exceli fail. Põllumajandusuuringute Keskus . 2019. "Eesti maaelu arengukava 2014–2020" prioriteetide 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 vahehindamise lõpparuanne“. Saku. Rahandusministeerium . 2021. Siseriiklikud toetused. https://www.rahandusministeerium.ee/et/regionaalareng-ja-poliitika/siseriiklikud-toetused Siseministeerium . Regionaalministri valitsemisala. 2012. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“. https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/ruumiline/a4_5mmbleed_eesti_2030_sisu_111212.pdf Vabariigi Valitsus . 2021. Strateegia „Eesti 2035“. https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid Lisa Lisa 1. Fookusgrup pide aruteludel ja seminaril osalenute nimekiri Jkn Nimi Organisatsioon, asutus, ettevõte Kodanikuühenduste, kohalike omavalitsuste esindajad (erieesmärk 7, 8), toimus 9.02.2021. 1. Inna Laanmets Vabaühenduste Liit 2. Indrek Rohtla Eesti Töötukassa 3. Silva Anspal MTÜ ETNA Eestimaal, MTÜ Järva Arengu Partnerid 4. Merle Kuris MTÜ Balti Keskkonnafoorum 5. Kertu Vuks Elva Vallavalitsus 6. Veiko Sepp Tartu Ülikool RAKE Haridus- ja teadusasutuste esindajad (horisontaalne erieesmärk), toimus 10.02.2021. 1. Endla Reintam Eesti Maaülikool 2. Ülle Jaakma Eesti Maaülikool 3. Konstantin Mihhejev Põllumajandusuuringute Keskus 4. Andre Veskioja Eesti Taimekasvatuse Instituut 5. Arnold Pastak Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 6. Leho Verk Maaelu Edendamise Sihtasutus 7. Hanna Tamsalu Põllumajandusuuringute Keskus 8. Katrin Kepp Eesti Maaülikool 9. Merike Lang Eesti Maaelumuuseumid Metsandussektori esindajad (erieesmärgid 4, 5, 6, 8), toimus 11.02.2021. 1. Ülle Läll Keskühistu Eramets 2. Paavo Kaimre Eesti Maaülikool 3. Jaan Liira Tartu Ülikool 4. Arpo Kullerkupp Eesti Erametsaliit 5. Kaili Viilmaa Keskkonnaamet Keskkonnaorganisatsioonide ja -asutuste esindajad (erieesmärk 4, 5, 6), toimus 12.02.2021. 1. Eneli Viik Põllumajandusuuringute Keskus 2. Riina Maruštšak Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 3. Mae Alviste Järvamaa Põllumeeste Liit MTÜ, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 4. Mait Sepp Tartu Ülikool 5. Karl Kupits Maves OÜ 6. Ann Riisenberg Keskkonnaministeerium Põllumajandusorganisatsioonide esindajad (erieesmärgid 1, 9), toimus 15.02.2021. 1. Jaan Sõrra Tartumaa Põllumeeste Liit 2. Triin Luksepp Maaelu Edendamise Sihtasutus 3. Jaak Läänemets KEVILI 4. Marika Parv Võrumaa Talupidajate Liit 5. Ulve Märtson Eesti Tõusigade Aretusühistu 6. Urmas Aava Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit 7. Pilleriin Puskar Alltech Eesti 8. Jane Mättik Eesti Liha veise kasvatajate Selts 9. Kristina Mering Nähtamatud Loomad Toiduainetööstuse ettevõtete, -organisatsioonide ja asutuste esindajad (erieesmärgid 2, 3), toimus 17.02.2021. 1. Triin Kõrgmaa Salvest AS 2. Ivi Jõudu Eesti Maaülikool 3. Airi Külvet Liivimaa Lihaveis 4. Meeli Lindsaar Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 5. Roomet Sõrmus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Ametkonna esindajad, toimus 05.10.2021. 1. Marko Gorban Maaeluministeerium 2. Paula Talijärv Maaeluministeerium 3. Jaan Kallas PRIA 4. Mariell Jõesalu PRIA 5. Leho Verk Maaelu Edendamise Sihtasutus 6. Reve Lambur Põllumajandusuuringute Keskus (ÜPP võrgustik) Eelhindamise tulemusi tutvustava seminaril osalejad, toimus 12.10.2021. 1. Silva Anspal MTÜ ETNA Eestimaal, MTÜ Järva Arengu Partnerid 2. Merle Kuris MTÜ Balti Keskkonnafoorum 3. Leho Verk Maaelu Edendamise Sihtasutus 4. Hanna Tamsalu Põllumajandusuuringute Keskus 5. Merike Lang Eesti Maaelumuuseumid 6. Jaan Liira Tartu Ülikool 7. Eneli Viik Põllumajandusuuringute Keskus 8. Mae Alviste Järvamaa Põllumeeste Liit MTÜ, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 9. Karl Kupits Maves OÜ 10. Ann Riisenberg Keskkonnaministeeriu m 11. Jaan Sõrra Tartumaa Põllumeeste Liit 12. Jaak Läänemets KEVILI 13. Marika Parv Võrumaa Talupidajate Liit 14. Jane Mättik Eesti Liha veisekasvatajate Selts 15. Kristina Kull Nähtamatud Loomad 16. Airi Külvet Liivimaa Lihaveis 17. Arpo Kullerkupp Eesti Erametsaliit 18. Roomet Sõrmus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 19. Paula Talijärv Maaeluministeerium 20. Eduard Matveev Põllumajandusuuringute Keskus 21. Marje Särekanno Põllumajandusuuringute Keskus 22. Mirjam Pullerits Nähtamatud Loomad 23. Marge Simo Lindart OÜ, Rohevetikas OÜ 24. Ülle Pau Maaeluministeerium 25. Sirje Jalakas Maaeluministeerium 26. Merit Mikk Mahepõllumajanduse Koostöökogu Lisa 2 . Sidusrühmade fo okusgrupi - arutelu kava ÜPP strateegiakava 2021‒2027 sekkumisloogika 1. Kui loogilised ja usutavad on seosed sekkumiste, erieesmär gi ja üldeesmärgi vahel? Erieesmärgi sekkumisloogika: vajaduste, eesmärkide ja sekkumiste omavaheline seos (erieesmärgi sekkumisloogika) 2. Mil määral on seosed vajaduste ja eesmär kide vahel loogilised ja usutavad? 3. Mil määral kavandatud sekkumised on suunatud vajaduste rahuldamisele? 4. Mil määral on seosed vajaduste, sekkumiste ja erieesmärgi vahel usutavad? 5. Kas sekkumiste jaoks kavandatud toetusvormid on vajaduste jaoks piisavad, aitavad saavutada positiivseid tulemusi? 6. Kas sekkumisloogikaga jõutakse kõige paremini seotud sihtgrupini? 7. Mil määral saavutatakse sekkumiste vahelist sünergilist (tasakaal, sidusus, üksteise täiendus) koostoimet? 8. Mil määral esineb sekkumiste vahel vastuolusid, mis vähendavad eesmärkide saavutamist? 9. Millised on sekkumiste võimalikud negatiivsed kõrvalmõjud või riskid? Millised tegevused neid leevendaksid? 10. Millised sekkumised suurendaksid positiivset mõju, aitavad kõige paremini saavutada eri- ja üldeesmärki? Lisa 3. Põllumajandustootjatele suunatud v eebküsitluse ankeet Lugupeetud koostööpartner! Palume Teil vastata küsimustele, mis puudutavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021‒2027 põllumajandustootmisega seotud sekkumisi. Küsitluse eesmärk on teada saada Teie hoiakuid ja arvamusi erinevate keskkonda panustavate, investeeringutega ja loomade heaoluga seotud toetuste kasutamise ja Teie põllumajandusmaa kasutuse kohta kavandataval programm i perioodil. Sekkumislehtedega saate tutvuda aadressil https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/upp-strateegiakava-2021-2027/ettevalmistus Teie vastused aitavad kaasa Maaeluministeeriumi tellitud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021‒2027 eelhindamisele, mida teeb Eesti Maaülikool. Teie vastuseid ootame hiljemalt 19. veebruariks 2021. a. Küsimuste puhul pöörduge Kersti Aro poole, e-post [email protected] . Ette tänades Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut Küsimused 1. Programm i perioodi 2014‒2020 on kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade ehk nn rohestamise toetuse raames põllumajandustootjatel kohustus iga-aastaselt vähemalt 5% toetuskõlbulikust põllumaast aktiivsest kasutusest kõrvale jätta. Seda kohustust saab täita kasutades teatud maaharimispraktikaid (kesa, lühikese raieringiga madalmets, lämmastikku siduvate kultuuride kasvatamine) ja/või säilitades teatud maastikuelemente ehk nn ökoalasid. Programm i perioodil 2021‒2027 plaanitakse täiendavalt rakendada sekkumist „kliima- ja keskkonnakava: ökoalad“, mis põhineb üheaastastel nõuetel ja mille raames saavad toetust taotleda kõik põllumajandustootjad, kellel on vähemalt 1 ha toetuskõlbulikku põllumajandusmaad. Kui suure osa toetuskõlbulikust põllumaast oleksite nõus lisaks kohustuslikule 5%-le aktiivsest kasutusest kõrvale jätma, et taotleda „kliima- ja keskkonnakava: ökoalad“ toetust? 0% 1‒2% 3‒5% 6‒10% 11‒15% 16‒25% 26‒50% 51‒75% 76‒100% 2. Kavandatava „kliima- ja keskkonnakava: ökoalad“ sekkumise raames on põllumaa aktiivsest kasutusest kõrvale jätmise nõuet võimalik täita mitmel erineval viisil. Milliseid alljärgnevaid tegevusi Te kasutaksite uuel programm i perioodil ökoalade täiendava nõude täitmiseks? Jah, kindlasti Pigem jah Nii ja naa Pigem ei Ei Ei oska öelda See ei puuduta mind Jätan maa sööti (v.a mustkesa), millel ei toimu tootmist (niitmist, hekseldamist, loomade karjatamist) ning kus on keelatud kasutada taimekaitsevahendeid Säilitan maastikuelemente, millel ei toimu tootmist ning kus on keelatud kasutada taimekaitsevahendeid Rajan uusi maastikuelemente, millel ei toimu tootmist ning kus on keelatud kasutada taimekaitsevahendeid Säilitan olemasolevaid rohumaaribasid (laiusega vähemalt 6 meetrit), millel ei toimu tootmist ning kus on keelatud kasutada taimekaitsevahendeid Rajan uusi mitmeliigilisi rohumaaribasid (laiusega vähemalt 6 meetrit), millel ei toimu tootmist ning kus on keelatud kasutada taimekaitsevahendeid Kasutan lämmastikku siduvaid põllumajanduskultuure nii, et lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri osakaal taimikus on üle 50%. Seejuures on keelatud on kasutada taimekaitsevahendeid, kuid lubatud on saagikoristus 3. Uuel programm i perioodil plaanitakse maksta lisaks põhisissetulekutoetusele lisatoetust põllumajandustootjatele, kelle põllumaa on kaetud vähemalt 60% või 90% ulatuses ökosüsteemiteenustega, mille pakkumist toetavad näiteks rohumaaribad, põllusaared, kiviaiad, poollooduslikud niidud või muud maastikuelemendid koos oma mõjualaga. Need toetavad/soodustavad põllukahjurite looduslike vaenlaste populatsioone. Rohumaaribade näidiseks on allolev kaart, millel on kajastatud simulatsioon maastikuelementidega Karula piirkonna pilootalal. Kaardil on külvikorras olev põld pindalaga 93,6 ha. Põllu servadele ja keskele on rohelisega joonistatud lineaarsed maastikuelemendid (rohtsed ribad) laiusega 6 meetrit. Antud näites katavad need maastikuelemendid oma mõjualaga 60% põllu pindalast. Allikas: Projekti „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid” (ELME) 29.10.2020 toimunud seminari ettekanne „Elurikkuse tähtsus põllumajanduslikes ökosüsteemides“, Veromann, E., Kikas, K., Helm, A. Kas selline toetus motiveeriks Teid põllumaal tegema järgmisi looduslikku mitmekesisust tagavaid tegevusi? Jah, kindlasti Pigem jah Nii ja naa Pigem ei Ei Ei oska öelda See ei puuduta mind Säilitama olemasolevaid rohumaaribasid (laiusega vähemalt 6 meetrit) Rajama mitmeliigilisi rohumaaribasid (laiusega vähemalt 6 meetrit) Rajama hekke (laiusega vähemalt 6 meetrit) Säilitama põllusaari Rajama uusi põllusaari Säilitama kiviaedu Rajama uusi kiviaedu Säilitama muid maastikuelemente (metsasiile, puude ridu, kraave) 4. Kas Te otsite oma praegu kasutatavale põllumajandusmaale järgneva 10 aasta jooksul alternatiivseid kasutusviise? Jah, otsin põllumajandusmaale alternatiivseid kasutusi Ei Ei oska öelda 5. Kui suur võiks olla Teie praegu kasutatavast põllumajandusmaast potentsiaalselt muuks maakasutuseks kavandatud ala? Metsastatav ala … ha Energiakultuuride kasvatamise ala … ha Päikesepargi ala … ha Tööstusmaa … ha Elamumaa … ha 6. Mis motiveeriks Teid põllumajandusmaad kasutama eelkõige põllumajanduslikus tegevuseks? …………………………………………………………………………………………………………. 7. Mis motiveeriks Teid põllumajandusmaad kasutama mittepõllumajanduslikuks tegevuseks? ………………………………………………………………………………………………………….. 8. Uuel programm i perioodil kavandatakse sekkumist väärtuslike püsirohumaade säilitamiseks. Tegemist on püsirohumaadega, mis on enam kui 10 aastat uuendamata liigirikkad looduslikud rohumaad. Kas vastav toetus motiveeriks Teid selliseid rohumaid vähemalt 5 aastat säilitama, st rohukamarat mitte kahjustama, sünteetilisi taimekaitsevahendeid ja väetisi mitte kasutama, hooldama niitmise ja karjatamise teel ning niite kokku koguma (va karjatamise järgne niide)? Jah Ei Ei oska öelda See ei puuduta mind 9. Palun põhjendage “ei” vastust. ……………………………………………………………………………………………………………. 10. Uuel programm i perioodil kavandatakse jätkata põhjaveekaitse toetusega kaitsmata põhjavee ning allikate ja karstilehtritega aladel. Kohustus on 5 aasta pikkune. Milliseid allpool nimetatud põhjaveekaitse toetuse nõuded või tegevused on Teie jaoks kergesti või raskesti täidetavad? Väga kergesti täidetav Pigem kergesti täidetav Nii ja naa Pigem raskesti täidetav Väga raskesti täidetav See ei puuduta mind Põllumaa tuleb hoida rohumaana (rohukamaras) Rohumaal on keelatud kündmine, kultiveerimine, koorimine, randaalimine ja freesimine, lubatud on äestamine Rohukamarat võib uuendada otsekülvi ja pealtparandamise teel Rohumaal on keelatud ülekarjatamine Rohumaal on keelatud glüfosaadi kasutamine Mullaproovide võtmine Kohustuslik veekaitseteemaline koolitus 11. Uuel programm i perioodil kavandatakse happeliste mineraalmuldade lupjamise toetust, mida saab taotleda põllumaale ja püsirohumaale. Tegu on 5 aastase pikkuse kohustusega, mille jooksul peab lubjatarbe kaardi alusel toetusaluseid põlde vähemalt ühe korra lupjama. Kohustusperioodi jooksul tuleb lupjamiseks kasutada tuhka või muud lubiväetist, mis on kantud väetiseregistrisse. Seda toetust kavandatakse tulemuspõhise sekkumisena, mis tähendab, et mulla pH peab tõusma või liikuva kaltsiumi sisaldus ei tohi langeda. Mõju olemasolu tõendatakse kohustuslike mullaproovidega. Toetust ei ole võimalik taotleda turvasmuldadele. Kas oleksite valmis võtma 5 aasta pikkuse kohustuse, mille puhul tuleb mullaproovidega tõendada pH tõus või liikuva kaltsiumi sisalduse säilimine? Jah Ei Ei oska öelda See ei puuduta mind 12. P alun põhjendage “ei” vastust. …………………………………………………………………………………………………………………… 13. Millises ulatuses oleksite valmis kasutama tuhka? 76‒100% ulatuses 51‒75% ulatuses 25‒50% ulatuses Vähem kui 25% ulatuses Ei Ei oska öelda See ei puuduta mind 14. Käesoleval programm i perioodi on olnud võimalik keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (KSM) lisategevusena taotleda toetust mesilaste korjealade rajamiseks. Huvi selle toetuse vastu on olnud tagasihoidlik – näiteks 2019. aastal määrati toetust 23 tootjale ning korjealade pind oli 298 hektarit. Uuel programm i perioodil kavandatakse toetust tolmeldajate tugialade rajamiseks ökokavana, mille kohustus on 1 aasta pikkune. See tähendab, et toetust saavad taotleda ka tootjad, kes KSM toetust ei taotle. Kui käesoleval perioodil peab korjeala ja mesilaspere kaugus olema kuni 200 m, siis uuel perioodil kavandatakse seda oluliselt suurendada – mesilasperedele lähima põllu äär peab asuma kuni 500 m kaugusel ja kaugeima põllu lähim äär kuni 1000 m kaugusel mesilasperedest. Samuti lubatakse korjeala rajada lisaks puhaskultuurile ka korjetaimede seguga. Kas Te sellistel tingimustel taotleksite tolmeldajate korjealade toetust? Jah Ei Ei oska öelda See ei puuduta mind 15. P alun põhjendage “ei” vastust. ……………………………………………………………………………………………………………………. 16. KSM toetusega plaanitakse jätkata ka uuel programm i perioodil. Millised allpool nimetatud KSM nõuded või tegevused on Teie jaoks kergesti või raskesti täidetavad? Väga kergesti täidetav Pigem kergesti täidetav Nii ja naa Pigem raskesti täidetav Väga raskesti täidetav See ei puuduta mind Viljavahelduse järgimine Liblikõieliste kultuuride kasvatamine 15% põllumaast Talvise taimkatte ja vahekultuuride kasvatamine 30% põllumaast Sertifitseeritud seemne kasutamine Mullaproovide võtmine Glüfosaadi kasutamise piirang Ühe kalendriaasta jooksul sama taimekaitsevahendi kasutamise piirang ühel ja samal põllul Kohustuslik alg- ja täiendkoolitus Köögiviljakasvatuses köögiviljakultuuri hoidmine koristamiseni rohukamaras Maasikakasvatuses maasika reavahede hoidmine kaetuna orgaanilise materjaliga (sh rohukamaras) Maasikakasvatuses maasikaridade peal kasutamine orgaanilist või sünteetilist multši 17. Keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus (KSA) jätkub ka uuel programm i perioodil. Millised allpool nimetatud KSA toetuse nõuded või tegevused on Teie jaoks kergesti või raskesti täidetavad? Väga kergesti täidetav Kergesti täidetav Nii ja naa Pigem raskesti täidetav Raskesti täidetav See ei puuduta mind Üldhävitava toimega herbitsiidi (glüfosaadi) kasutamise keeld Feromoonpüüniste kasutamine Bioloogilist mitmekesisust toetavate väikeelementide kasutamine (alla 0,01 ha, näiteks putukate ja lindude joogianum, vanad kõdunevad notid, kivikuhil, oksakuhil, lindude pesakast, röövlindude istumiskoht, putukapesa, mesitarud, milles peetakse mesilasi) Heki, puuderea või kiviaia olemasolu põllu ühel küljel Mullaproovide võtmine Reavahede hoidmine rohukamaras või orgaanilise multši all Kohustuslik alg- ja täiendkoolitus Lisategevus: herbitsiidide mittekasutamine Lisategevus: juurde toodava orgaanilise multši kasutamine puuvõrade all või põõsaridades Lisategevus: järk-järguline niitmine, kus reavahesid hooldatakse üle rea nii, et rohu kõrgus oleks märgatav 5 aasta pikkune kohustus 18. “Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuses” lisandub uuel programm i perioodil toetatavate kultuuride nimekirja mitmeid uusi kultuure. Kas olete kaalunud uuel programm i perioodil alljärgnevate sortide kasvatamist “Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse” raames 5 aasta pikkuse kohustusena? Jah Ei See toetus ei puuduta mind Talirukis ’Sangaste’ Põldhernes ’Mehis’ Põlduba ’Jõgeva’ Kartul ’Ando’ Valge ristik ’Jõgeva 4’ Põlduba ’Helbi’ Põldhernes ’Kirke’ Kartul ’Endla’ Kartul ’Jõgeva kollane’ Kartul ’Väike verev’ Söödapeet ’Jõgeva Eckendorf’ Aas-rebasesaba ’Haljas’ Sale-haguhein ’Ilo’ Punane aruhein ’Jõgeva 70’ Söögisibula ’Jõgeva 3’ tippsibula kasvatus Söögikaalikas ’Kohalik sinine’ Söögikaalikas ’Kõpu’ Valge peakapsas ’Jõgeva’ 19. Kui olulised on allpool nimetatud investeeringuobjektid Teie ettevõttes perioodil 2021—2027? Väga oluline Oluline Nii ja naa Väheoluline Ei ole üldse oluline See ei puuduta mind Uus keskkonnahoidlik taimekaitsetehnoloogia (nt õhkkardinaga poomiga prits, prits, mille poomil on kõrgusautomaatika, biotõrje katmikaladel) Mehhaaniline umbrohutõrjeseade Taimekahjustajate monitooringu- ja hoiatussüsteem (nt monitooringusüsteem kartuli mehemädaniku ja sibula ebajahukastme kindlakstegemiseks) Täppisväetamise sensorsüsteem Sõnniku sisestuslaotuse seade Varjualune, mis kaitseb loomi neile mittesobivate ilmastikutingimuste eest Maastikuelemendina puudesalude rajamine, mis kaitseb loomi neile mittesobivate ilmastikutingimuste eest Väljas peetavatele kariloomadele alaline söötmis- ja jootmiskoht välialadel Jootmissüsteem karjamaal, sh mobiilsed jooturid Kogumis- ja karjaaed Loomakasvatushoone/-rajatise või loomade pidamiseks piiritletud ala tarastamine Pääsla loomakasvatushoonet ümbritsevale territooriumile (statsionaarsed desomatid, väravasüsteemid inimestele, veokitele jne) Ala korjuste hoiustamiseks enne kahjutustamisele viimist, mis asub loomakasvatushoonet ümbritsevast tarastatud territooriumist väljaspool (tarastus, konteineri aluse platsi asfalteerimine, betoneerimine või muul viisil lekkekindlaks muutmine, konteineri ost) Loomakasvatushoone ruumide, veokite ja haagiste pesemise ja desinfitseerimise seade Pesu- ja desorajatis loomakasvatushoonet teenindavate veokite ja haagiste pesemiseks ja desinfitseerimiseks Riietusruumid loomakasvatushoones Loomakasvatushoonetele kliimaseade (nt ventilaatorid piimalehmalautadesse) Keskkonnasäästlik jahutusseade või jahutusseade keskkonnasäästlikumate vastu Veeseaduse nõuete täitmiseks sõnnikuhoidla kate ammoniaagiheitme vähendamiseks Vedelsõnnikuhoidla Tahkesõnnikuhoidla Silohoidla Lekkekindel aluspind sügavallapanuga lauta Investeering vee kokkuhoiuks ja taaskasutuseks katmikaladel Bioenergial töötav kuivati Taastuvenergialahendus Investeering tootmishoone energiasäästu Biometaanil töötav traktor 20. Palun nimetage kuni 5 kõige olulisemat investeeringuobjekti Teie ettevõttes perioodil 2021—2027, mida ei ole eelnevas küsimuses nimetatud ja millesse investeeriksite ainult toetuse abiga. 1. ………………………… 2. ………………………… 3. ………………………… 4. ………………………… 5. ………………………… 21. Palun nimetage kuni 5 kõige olulisemat investeeringuobjekti Teie ettevõttes perioodil 2021—2027, mida ei ole üle-eelnevas küsimuses nimetatud ja millesse investeerimiseks toetust Teie arvates vaja ei oleks. 1. ………………………… 2. ………………………… 3. ………………………… 4. ………………………… 5. ………………………… 22. Kas Te peate põllumajandusloomi ja/või -linde? Jah Ei 23. Loomade heaolu toetusega plaanitakse jätkata uuel programm i perioodil. Millised loomade heaolu toetuse nõuded või tegevused on Teie jaoks kergesti või raskesti täidetavad? Väga kergesti täidetav Kergesti täidetav Nii ja naa Pigem raskesti täidetav Raskesti täidetav See ei puuduta mind Loomade karjatamine karjatamisperioodil rohumaal Rohumaade ülekarjatamise vältimine Karjatatava rohumaa ümbritsemine taraga, v.a rannaniitude mereäärne külg Karjatatavate loomade pääs varjualusesse või loomakasvatushoonesse Täkkude pääsu tagamine karjamaale või väliaedikusse karjatamisperioodil Karjatatavate hobuste pidev vaba juurdepääs joogiveele Hobustele mittesobiva ilma puhul nende kaitsmine ilma eest või karjamaale mitte laskmine Hobuste pidamiseks on olemas loomakasvatushoone Kuni 7-päevaste sigade kastreerimisel lokaalanesteesia ja analgeesia kasutamine või üldanesteesia koos analgeesiaga, mida kinnitab kirjalikult veterinaararst Rühmasulgudes on võõrdepõrsa, kesiku või nooremise kohta tagatud 10% (üle 85 kg) või 15% (kuni 85 kg) suurem pidamispind võrreldes baasnõudega Võõrdepõrsale, kesikule või nooremisele pideva juurdepääsu tagamine kahele erinevale tuhnimismaterjalile või tegelusobjektile Munakanade paiknemistihedus alternatiivmeetodil pidamisel on kuni 8 munakana 1 m 2 pinda Vuti kohta on vähemalt 200 cm 2 pinda 24. Kas Teie arvates võiks loomade heaolu toetuse asemel rakendada kvaliteedikava(sid), millega liituja täidaks täiendavaid loomade heaolu nõudeid ja võiks küsida kvaliteedikava täitmise eest oma toodangule turul kõrgemat hinda? Jah, kindlasti Pigem jah Nii ja naa Pigem ei Ei Ei oska öelda See ei puuduta mind 25. Milliseid tegevused aitaksid Teie hinnangul vähendada antibiootikumide kasutamist põllumajandusloomade pidamisel? Jah, kindlasti Pigem jah Nii ja naa Pigem ei Ei See ei puuduta mind Bioohutuse parandamine loomakasvatushoonetes Loomapidajate teadlikkuse suurendamine läbi koolituse Loomapidajate teadlikkuse suurendamine läbi nõustamise Antibiootikumide vastutustundliku kasutamise põhimõtete järgimine Karjaterviseprogrammi koostamine ja rakendamine Loomataudiprogrammi koostamine ja rakendamine 26. Uuel programm i perioodil soovitakse suurendada loomakasvatajate teadlikkust karjatervisest. Selleks plaanitakse toetada karjaterviseprogrammi kasutuselevõttu ja rakendamist loomakasvatusettevõtetes. Karjaterviseprogrammi eesmärk on tuvastada regulaarse karja jälgimise, andmekorje ja -analüüsi kaudu olukord karjas ning näha ette tegevused olemasolevate terviseprobleemide lahendamiseks ning uute ennetamiseks. Toetusega kaetakse kulud, mis on seotud karja regulaarse jälgimise, andmekorje ja arvestuse pidamisega, liitumisega jõudluskontrolli andmebaasi mooduliga, samuti kulud veterinaararsti visiitidele, andmete analüüsimisele ja nõustamisele. Kas Te taotleksite uuel programm i perioodil karjaterviseprogrammi rakendamise toetust? Jah, kindlasti Pigem jah Nii ja naa Pigem ei Ei Ei oska öelda See ei puuduta mind 27. Palun põhjendage oma vastust. ……………………………………………………………………………………………………………………. 28. Uuel programm i perioodil motiveeritakse loomakasvatajaid loomataudide kontrollprogrammide alasele koostööle. Selleks toetatakse loomakasvatusega tegelevate põllumajandustootjate ühenduse algatatud tõrjeprogrammide välja töötamist. Palun nimetage organisatsioon või ühing, kellega koostöös Te oleksite nõus loomataudide kontrollprogrammi looma ja rakendama? ……………………………………………………………………………………………………………………. 29. Kas Teie ettevõte tegeleb tava- või mahetootmisega? Tavatootmine Mahetootmine 30. Kas uuel programm i perioodil kavatsete järgmistes tootmisvaldkondades üle minna mahepõllumajandustootmisele? Jah, kindlasti Pigem jah Nii ja naa Pigem ei Ei Ei oska öelda Teraviljakasvatus Köögiviljakasvatus Marjakasvatus Puuviljakasvatus Piimatootmine Lihaveisekasvatus Kitsekasvatus Lambakasvatus Seakasvatus Linnukasvatus 31. Palun põhjendage oma vastust. ……………………………………………………………………………………………………………………… 32. Millised on Teie kavatsused mahetootjana uuel programm i perioodil? Jah, kindlasti Pigem jah Nii ja naa Pigem ei Ei Suurendada tootmismahtu Suurendada mahepõllumajandusmaa pindala Säilitada tootmismahtu Säilitada praegune mahepõllumajandusmaa pindala Vähendada tootmismahtu Vähendada mahepõllumajandusmaa pindala Mahepõllumajandustoodangu töötlemine tarbijatoodeteks Lõpetada mahetootmine 33. Palun põhjendage oma vastust. ……………………………………………………………………………………………………………………… 34. Kui Teil on seoses küsimustikus käsitletud teemadega kommentaare või arvamusi, siis me oleme tänulikud, kui kirjutate need siia. ………………………………… …………………………………………………………………………… Suur tänu vastamast! Lisa 4. ÜPP strateegiakava juhtkomisjoni liikmetele, sekkumislehtede väljatöötamisega tegelevate le ametnikele ning eelhindamise meeskonna liikmetele suunatud veebiküsitluse ankeet Lugupeetav ÜPP strateegiakava koostamisega seotud isik! ÜPP strateegiakava eelhindamise käigus on vaja anda hinnang, kas planeeritav rahastamiskava aitab parimal viisil saavutada ÜPP strateegiakava eesmärke. Antud analüüsi tarbeks on oluline arvesse võtta, millised strateegiakava erieesmärgid on kaalukamad, ning mil määral iga kavandatud sekkumine aitab kaasa kõigi erieesmärkide (EE) saavutamisse. Sellega seoses palume Teie hinnanguid ÜPP strateegiakava erieesmärkide ja sekkumiste kohta. Küsimustik on üles ehitatud kahes osas. Esimeses osas palume võrrelda omavahel kõiki erieesmärke lähtudes nende olulisusest. Teises osas palume hinnata, mil määral iga sekkumine aitab kaasa vastava erieesmärgi tulemuste saavutamisele. Küsimustikule vastamine võtab 30-40 minutit. Teie vastuseid ootame hiljemalt 31. augustil. Küsimuste puhul pöörduge Ants-Hannes Viira poole, e-post [email protected]. Küsimused 1. Kui oluline on Teie hinnangul erieesmärkide (EE) saavutamine võrreldes teistega? Näidi s ühe erieesmärgi põhjal. Igati olulisem Tugevalt olulisem Mõõdukalt olulisem Natuke olulisem Samaväärsed Natuke olulisem Mõõdukalt olulisem Tugevalt olulisem Igati olulisem Horisontaalne EE: Sektori kaasajastamine põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning nende kasutuselevõtu ergutamine 1. EE - Toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu EL-is, et tagada toiduga kindlustatus Horisontaalne EE: Sektori kaasajastamine põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning nende kasutuselevõtu ergutamine 2. EE - Suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule Horisontaalne EE: Sektori kaasajastamine põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning nende kasutuselevõtu ergutamine 3. EE - Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas Horisontaalne EE: Sektori kaasajastamine põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning nende kasutuselevõtu ergutamine 4. EE - Panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse Horisontaalne EE: Sektori kaasajastamine põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning nende kasutuselevõtu ergutamine 5. EE - Edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk Horisontaalne EE: Sektori kaasajastamine põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning nende kasutuselevõtu ergutamine 6. EE - Panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke Horisontaalne EE: Sektori kaasajastamine põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning nende kasutuselevõtu ergutamine 7. EE - Olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades Horisontaalne EE: Sektori kaasajastamine põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning nende kasutuselevõtu ergutamine 8. EE - Edendada maapiirkondades tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut, sh biomajandust ja säästvat metsamajandust Horisontaalne EE: Sektori kaasajastamine põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning nende kasutuselevõtu ergutamine 9. EE - Parandada EL-i põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise osas, sh säästval moel toodetud ohutu ja toitev toit, toidu raiskamine, loomade heaolu 2. Milline on Teie hinnangul allpool esitatud sekkumiste panus järgnevalt nimetatud erieesmärgi saavutamisse? Näidis ühe erieesmärgi põhjal. Horisontaalne EE: Sektori kaasajastamine põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning nende kasutuselevõtu ergutamine Panus puudub Väike panus Keskmine panus Suur panus Nõuandeteenuse osutamise toetus Teadmussiirde- ja nõustamissüsteemi (AKIS) arendamise toetus Innovatsioonikoostöö Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks Põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks Põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks Põllumajandustootmisega seotud toetus aianduskultuuride kasvatamiseks Põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks Põllumajanduskindlustustoetus Loodusõnnetustes või katastroofides kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud Põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekuse tõstmine Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine Mesinduse sektoripõhine sekkumine Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine Tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomise toetamine Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine Kliima- ja keskkonnakava: Ökoalad Keskkonnasõbralik majandamine Mahepõllumajanduse ökokava Mulla- ja veekaitsetoetus Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised Mesilaste korjeala toetus Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades Karjatatava püsirohumaa toetus Väärtusliku püsirohumaa säilitamine Ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal Ohustatud tõugu looma pidamise toetus Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtluse soodustamine Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas LEADER-kogukonna juhitud kohalik areng Investeeringud bioressursside väärindamisse Metsataristu korrashoid ja arendamine Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus Loomade heaolu toetus Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus Lisa 5 . Ametkonna le suunatud fookusgrupi - arutelu kava Ametkonnale suunatud fookusgrupi - arutelu kava Eesmärk on saada sisendit eelhindajale ette antud nendele hindamisküsimustele, mis puudutavad Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2021‒2027 rakendamise haldussuutlikkust ja toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks kavandatud meetmeid. Küsimused Haldussuutlikkus 1. Millised on ÜPP strateegiakava juhtimisel või rakendamisel teie asutuse haldussuutlikkuse tugevused ja nõrkused (arengutakistused), arvestades uuel programmiperioodil ÜPP otsetoetuste ja maaelu arengu rahastamise mahtu ja halduskoormust ning tehnilisele abile kavandatavat rahalist mahtu? Palun nimetage parimaid praktikad ÜPP strateegi a kava juhtimisest või rakendamisest tulenevate ülesannete täitmise osas)? 2. Kuidas mõjutab teie asutuse haldussuutlikkust kontekst (välised tegurid – COVID-19 mõjud vms)? 3. Arvestades uuel programmiperioodil ÜPP otsetoetuste ja maaelu arengu rahastamise mahtu ja halduskoormust ning tehnilisele abile kavandatavat rahalist mahtu, siis milliseks hindate ÜPP strateegiakava juhtimisel või rakendamisel oma asutuse olemasolevat - struktuuri toimivust (sh õigusraamistikku, tööjaotust, ülesandeid vastustust vms)? - töötajaskonna piisavust (töötajaskonna teadmised, oskused, töötajate arv vms)? - süsteemide toimivust (protseduurireeglid, standardid vms)? - töövahendite piisavust (IT süsteemid, kontoritehnika vms)? Seire- ja hindamissüsteem 4. Millisel määral on olemasolev seire- ja hindamissüsteem (hindamiskava olemasolu, teadmised, oskused, struktureeritud andmekogud, andmekogude säilitamine vms) sobilik ÜPP strateegiakava seire ja hindamise tarvis vajalike andmete kogumiseks? 5. Millisel määral olemasolev seire- ja hindamissüsteem võimaldab koguda kõiki ÜPP strateegiakavas planeeritud väljund- ja tulemusmõõdikuid? 6. Millisel määral olemasolev seire- ja hindamissüsteem võimaldab hinnata kõiki ÜPP strateegiakavas määratletud väljundeid, tulemusi ja mõju? Toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks kavandatud meetmed 7. Milliseid meetmeid kehtival programmiperioodil kasutate toetuse taotlejate ja toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks (taotlemine toimub elektrooniliselt, st andmete ühekordne esitamine, eeltäidetud (registrid suhtlevad omavahel nii toetuse taotlemisel kui aruandlusel), andmebaaside kiirus, lihtsustatud kuluhüvituse rakendamine, aruandluse mahu vähendamine, kontrollimise kaasajastamine vms) - otsetoetuste puhul? - maaelu arengu tagastamatute toetuste puhul? - maaelu arengu tagastavate toetuste puhul? 8. Milliseid meetmeid olete kavandanud või kavandamas toetuse taotlejate ja toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks (taotlemine toimub elektrooniliselt, st andmete ühekordne esitamine, eeltäidetud (registrid suhtlevad omavahel nii toetuse taotlemisel kui aruandlusel), andmebaaside kiirus, lihtsustatud kuluhüvituse rakendamine, aruandluse mahu vähendamine, kontrollimise kaasajastamine vms) - otsetoetuste puhul? - maaelu arengu tagastamatute toetuste puhul? - maaelu arengu tagastavate toetuste puhul? Suur aitäh! Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 202 3 -2027 keskk onnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr 19PA94 20 2 2 Nimetus: Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 202 3 -2027 k eskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr: 19PA94 Versioon: Lõppversioon Aeg: 0 6 . 0 4 . 202 2 ÜPP strateegia k ava koostaja : Maaeluministeerium Aadress: Lai tn 39/41, 15056 Tallinn Telefon: 625 6101 E-post: [email protected] KSH koostaja: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn Telefon: 611 7690 E-post: [email protected] KSH juhtekspert: Pille Antons, MSc KSH t öörühm : Lea Jalukse, MSc Henn Pärnamets, MSc Toomas Pallo, MSc Silver Lind, MSc Kadi Jette Tamjärv, MSc Agnes Saks, rakenduslik kõrgharidus Kasutustingimused: © Käesolev dokument on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Dokument on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Dokumendis toodud info kasutamisel tuleb viidata algallikale. Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Sissejuhatus PAGEREF _Toc100239755 \h 5 2. ÜPP strateegiakava sisu ja peamised eesmärgid PAGEREF _Toc100239756 \h 7 2.1 ÜPP strateegiakava PAGEREF _Toc100239757 \h 7 2.2 Strateegiakava üld- ja erieesmärgid PAGEREF _Toc100239758 \h 7 2.3 Alternatiivsed arengustsenaariumid PAGEREF _Toc100239759 \h 8 2.4 Sekkumised PAGEREF _Toc100239760 \h 9 2.5 Keskkonnaarhitektuur PAGEREF _Toc100239761 \h 11 3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtted PAGEREF _Toc100239762 \h 16 4. Rahvusvaheliste ja Eesti keskkonnakaitse eesmärkidega arvestamine strateegiakava koostamisel PAGEREF _Toc100239763 \h 17 4.1 Ülemaailmsed keskkonnakaitse eesmärgid PAGEREF _Toc100239764 \h 17 4.1.1 ÜRO säästva arengu eesmärgid PAGEREF _Toc100239765 \h 17 4.1.2 ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon PAGEREF _Toc100239766 \h 19 4.2 Euroopa Liidu või piirkondlikud keskkonnakaitse eesmärgid PAGEREF _Toc100239767 \h 20 4.2.1 Euroopa roheline kokkulepe PAGEREF _Toc100239768 \h 20 4.2.2 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 PAGEREF _Toc100239769 \h 22 4.2.3 Euroopa maastikukonventsioon PAGEREF _Toc100239770 \h 24 4.2.4 Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon PAGEREF _Toc100239771 \h 25 4.3 Eesti keskkonnakaitse eesmärgid PAGEREF _Toc100239772 \h 28 4.3.1 Säästev Eesti 21 ja Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 PAGEREF _Toc100239773 \h 28 4.3.2 Strateegia „Eesti 2035“ PAGEREF _Toc100239774 \h 28 4.3.3 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 PAGEREF _Toc100239775 \h 29 4.3.4 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 PAGEREF _Toc100239776 \h 30 4.3.5 Riiklikud valdkondlikud arengukavad PAGEREF _Toc100239777 \h 31 4.4 Kokkuvõte PAGEREF _Toc100239778 \h 31 5. Strateegiakava seos teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega PAGEREF _Toc100239779 \h 33 6. Strateegiakava elluviimisega mõjutatav keskkond ja eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju PAGEREF _Toc100239780 \h 38 6.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele (elusloodusele) PAGEREF _Toc100239781 \h 38 6.1.1 Mõjutatav keskkond PAGEREF _Toc100239782 \h 38 6.1.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud PAGEREF _Toc100239783 \h 40 6.2 Mõju Natura aladele PAGEREF _Toc100239784 \h 48 6.3 Mõju pinna- ja põhjaveele PAGEREF _Toc100239785 \h 53 6.3.1 Mõjutatav keskkond PAGEREF _Toc100239786 \h 53 6.3.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud PAGEREF _Toc100239787 \h 55 6.4 Mõju maastikule ja kultuuripärandile PAGEREF _Toc100239788 \h 60 6.4.1 Mõjutatav keskkond PAGEREF _Toc100239789 \h 60 6.4.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud PAGEREF _Toc100239790 \h 61 6.5 Mõju mullastikule PAGEREF _Toc100239791 \h 63 6.5.1 Mõjutatav keskkond PAGEREF _Toc100239792 \h 63 6.5.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud PAGEREF _Toc100239793 \h 65 6.6 Mõju välisõhu kvaliteedile PAGEREF _Toc100239794 \h 66 6.6.1 Mõjutatav keskkond PAGEREF _Toc100239795 \h 66 6.6.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud PAGEREF _Toc100239796 \h 68 6.7 Mõju kliimamuutustele PAGEREF _Toc100239797 \h 70 6.7.1 Mõjutatav keskkond PAGEREF _Toc100239798 \h 70 6.7.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud PAGEREF _Toc100239799 \h 73 6.7.3 Mõju kliimamuutustega kohanemisele PAGEREF _Toc100239800 \h 78 6.8 Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale PAGEREF _Toc100239801 \h 79 6.8.1 Mõjutatav keskkond PAGEREF _Toc100239802 \h 79 6.8.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud PAGEREF _Toc100239803 \h 80 7. Keskkonnameetmed PAGEREF _Toc100239804 \h 82 7.1 Olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed PAGEREF _Toc100239805 \h 82 7.2 Keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed PAGEREF _Toc100239806 \h 82 8. Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise ja avalikkuse kaasamise tulemused PAGEREF _Toc100239807 \h 84 9. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ilmnenud raskused PAGEREF _Toc100239808 \h 85 10. Kokkuvõte PAGEREF _Toc100239809 \h 86 11. Summary PAGEREF _Toc100239810 \h 88 12. Kasutatud allikad PAGEREF _Toc100239811 \h 90 S issejuhatus Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava a astateks 202 3 -2027 (edaspidi ka ÜPP strateegiakava või strateegiakava ) koostamise eesmärk on ministeeriumite ja huvigruppide koostöös luua strateegiline arengudokument, mis aitaks parandada põllumajandustootmise, toiduainete tootmise ja maapiirkondade säästvat arengut. Koostatava ÜPP strateegiakava alusdokumendiks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/2115, 2. detsember 2021, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid . Strateegiakava koondab senised maapiirkon d a de arengu le suunatud toetused ning otsetoetused ja turumeetmed , ehk nn senised esimese ja teise samba tegevused . ÜPP strateegiakava eelkäijaks saab lugeda Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) , mis hõlmas vaid maaelu arengu toetus te kasutamist ehk nn teise samba tegevusi . ÜPP strateegiakava Eesti põllumajanduspoliitika suundade kujundamise aluseks võeti varasemalt väljatöötatud ja 2021 . aasta aprillis Vabariigi Valitsus es heaks kiidetud Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030, mis on leitav Maaeluministeeriumi veebilehel: https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 . Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava koostatakse Maaeluministeeriumi juhtimisel koostöös partneritega . ÜPP strateegiakava keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati M aaeluministri 18. juuni 2019. a käskkirjaga nr 98. KSH algatati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõike 2 alusel. ÜPP strateegiakava koostatakse põllumajanduse valdkonnas, millest tulenevalt on KSH läbi viimine kohustuslik. KSH aruande koostamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses KSH protseduurile ja sisule esitatud nõuded ning ÜPP strateegiakava KSH programm (nõuetele vastavaks tunnistatud maaeluministri käskkirjaga 10.03.2020 nr 56) . Käesoleva k eskkonnamõju strateegilise hindamise keskseks eesmärgiks on ÜPP strateegiakavas planeerit ud sekkumistega (toetusmeetmetega) kaasnevate keskkonnamõjude kohta informat siooni kogumine ja analüüsimine, toetamaks keskkonnakaalutlust e arvestamist strateegiakava koostamisel . KSH eksperdi poolsetele soovitustele on KSH aruande peatükkides viidatud üldjuhul noolekujulise sümboliga ( ). KSH aruannet on vastavalt ÜPP strateegiakava kujunemisele täiendatud, kuid aruandes on säilitatud viiteid ka n.ö. algsetele mõju hinnangutele ja KSH eksperdi soovitustele (s.t nendele, mis on strateegiakava muudetud lahendusse negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või positiivset mõjude suurendamiseks juba integreeritud), et KSH poolne sisend protsessi oleks jälgitav. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne moodusta b ÜPP strateegiakavaga ja selle koostamise alusdokumentidega üksteist täiendava terviku . KSH aruandes on ÜPP strateegiakavas (ja selle lisadokumentatsioonis) sisalduvat informatsiooni kajastatud seetõttu üksnes ulatuses, mis on KSH sisu ja protsessi mõistmiseks vajalik. ÜPP strateegiakava koostamisega seotud avalik materjal on terviklikult kättesaadav Maaeluministeeriumi veebilehel: https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2021-2027 . ÜPP strateegiakava sisu ja peamised eesmärgid ÜPP strateegiakava Euroopa Liidu ü hine põllumajanduspoliitika ( EU’s Common Agricultural P olicy - CAP ) on Euroopa Liidu tasandi toetussüsteem . EL tasemel on seatud eesmärgiks, et uuendatud ühine põllumajanduspoliitika peab toetama üleminekut täielikult kestlikule põllumajandussektorile ja aitama arendada elujõulisi maapiirkondi. ELi eelarveperioodil 202 1 –2027 soovitakse liikmesriikidele anda senisest suurem õigus otsustada, milliseid tegevusi ja kuidas toetada, et ühist põllumajandust lihtsustada ja kaasajastada. Olulisele kohale on seatud keskkonna- ja kliimakaitse, mis peab toimuma läbi kohustuslike ning vabatahtlike sekkumiste kombineerimise. ÜPP strateegiakava aastateks 202 3 -2027 on põllumajanduspoliitika rakendusplaan, mis hõlmab nii otsetoetusi ja turumeetmeid (senised ÜPP esimese samba tegevused) kui ka maaelu arengu toetusi (senised ÜPP teise samba tegevused). Strateegikava on jätkuks varasematele Eesti maaelu arengukavadele . Strateegiakava eesmärkide , mille loetelu on välja toodud ptk REF _Ref35428438 \r \h ‎ 2.2 , saavutamiseks töötatakse välja sekkumised ehk toetusmehhanismide meetme d . ÜPP strateegiakavas esitatakse muuhulgas ülevaade riiklike vajaduste hindamisest ja sekkumisstrateegiast, sekkumiste kirjeldused ning sihtväärtus- ja rahastamiskavad. Strateegiakava üld - ja erieesmärgid ÜPP strateegiakaval on kolm üldeesmärki : Tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse. Edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse. Parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda. Neile eesmärkidele lisandub sektoriülese eesmärgina ehk horisontaalse eesmärgina sektori kaasajastami n e põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning ergutades nende kasutuselevõttu. Üldeesmärke püütakse saavutada järgmiste erieesmärkide (edaspidi EE) kaudu: EE1: Toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus. EE2: Suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule. EE3: Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas. EE4: Panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse. EE5: Edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk. EE6: Panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemiteenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke. EE7: Olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades. EE8: Edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sealhulgas biomajandust ja säästvat metsamajandust. EE9: Parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise vallas (hõlmab nii ohutut, toitvat ja säästvalt toodetud toitu, toidu raiskamise vähendamist kui ka loomade heaolu tagamist). Alternatiivsed arengustsenaariumid ÜPP strateegiakava koostamise ja rakendamise vajadus ning selle üld põhimõtted on suuresti piiritletud EL tasemel seatud eesmärkide ja reeglistikuga. KSH aruandes ei ole seetõttu eraldiseisvalt analüüsitud niinimetatud null-alternatiivi ehk ÜPP strateegiakava mitte rakendamist ega arengustsenaariumeid, mis erinevad EL tasemel seatud raamistikust. Selliseid arengustsenaariumeid võib lugeda ebareaalseteks . T eoreetiliseks alternatiiviks oleva n-ö mitte-midagi-tegemise stsenaariumi rakendamisel oleks eeldatavalt selgelt negatiivsed mõjud enamustes keskkonnavaldkondades, võrreldes ÜPP strateegikava rakendamisega. Põllumajandussektori ja maaelu areng toimuks sellisel juhul vastavalt turusituatsioonile ja muutustele ühiskonnas. Kuna ei toimuks eesmärgistatud rahastuse suunamist keskkonnakaitsesse , põllumajandusettevõtete ressursitõhususse jms , võib eeldada tootmise intensiivistumist ja kulude optimeerimist ning nendega kaasnevat survet nii looduskeskkonnale kui inimese tervisele ja heaolule. Tõenäoliselt jääksid saavutamata mitmed valdkondlik ud keskkonnakaitse eesmärgid ( nt mahepõllumajanduse osakaalu suurendamine ja pärandniitude pindala säilitamine või suurendamine ) . Eesmärkide täitmata jäämist võib eeldada eelkõige nende riiklike tegevuskavade puhul, milles on ette nähtud otsese d seosed ÜPP vahendite kasutamis ega – pärandniitude tegevuskava, veemajanduskavad, Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava , taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava. Olemasolevaid trende kui sisuliselt nullstsenaariumit , mis sisaldab seniste põllumajandustoetuste mõju , on käsitletud ulatuses, mis on vajalikud strateegiakava rakendamisega kaasnevate võimalike mõjude (ja muutuste) hindamiseks. Olemasolevad trendid kajastuvad mõjutatava keskkonna ülevaadetes. ÜPP strateegiakava sekkumisstrateegia tugineb SWOT-analüüsil (tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude kaardistamisel) ning sellest lähtuval riiklike valdkondlike vajaduste hindamisel. ÜPP strateegiakavas ei ole e sitatud alternatiivseid sekkumisstrateegiaid. Alternatiivseid lahendusi, s.h tööprotsessi kaasatud osapoolte esitatud ettepanekuid, on analüüsitud ja kaalutud strateegiakava koostamise protsessi käigus. Muuhulgas on strateegiakava koostamise juhtkomisjoni ja/või töörühmade töösse tootjaorganisatsioonide kõrval kaasatud ka keskkonnaühenduste, Keskkonnaministeeriumi ja teadusasutuste esindajad. Piiratud ressursside tingimustes on vajalik keskendumine prioriteetsematele tegevustele ning tasakaalu otsimine erinevate valdkondade vahel. ÜPP strateegiakavas on kajastatud s ekkumis s trateegia ning meetmed ( sekkumised), mis on kava koostaja ehk Maaeluministeeriumi poolt läbi kaalutud ja võimalikuks/asjakohaseks hinnatud. S ekkumiste välja töötamisel on seejuures arvestatud ÜPP strateegiakavale selle alusmäärusega seatud keskkonnahoiu eesmärkidega. Tulenevalt sekkumiste välja töötamise protsessist ( lahenduste sõelumisest tööprotsessi käigus) pole alternatiiv sete lahenduste mõju võimalikkust ja ulatus t käesolevas KSH aruandes täiendavalt eraldi analüüsitud. A sjakohas es ulatuses käsitletakse tehtud valikute põhjendatus t keskkonnakaalutlustest lähtuvalt . Sekkumised Käesolev KSH aruande versioon tugineb ÜPP strateegiakava vaheversioonile seisuga 01.12. 2021 . Vastavalt on hindamisel arvesse võetud alljärgnevaid välja töötatud sekkumisi (toetusmeetmeid) ja nende sisu koos tingimuslikkuse praktika te ja nõu etega . Sekkumiste osaks on konkreetsed nõuded ja tingimused, mida vastava toetuse taotleja peab täitma. Sekkumiste üleselt tuleb täita tingimuslikkuse nõudeid ehk n.ö baasnõudeid, mille osaks on kohustuslik ud majandamisnõuded (valdkondlikud Euroopa Liidu või riigisiseste õigusaktide nõuded) ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded (täiendavad baas nõuded, mis kehtestatakse maaeluministri määrusega). Sekkumiste analüüs on esitatud KSH aruande lisas ( REF _Ref83470698 \r \h ‎ Lisa 3 ). Infokast SEQ Infokast \* ARABIC 1 . ÜPP strateegiakava sekkumiste nimekiri seisuga 01.12. 2021 . Horisontaalne eesmärk : Teadmussiirde- ja nõustamisteenuste toetus Nõuande toetus Innovatsioonikoostöö projektid EE1: Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikuseks Põllumajandustoomisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks Põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks Põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks Põllumajandustootmisega seotud toetus teraviljakultuuride kasvatamiseks Põllumajandustootmisega seotud toetus aianduskultuuride kasvatamiseks Põllumajanduskindlustustoetus Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse EE2: Mesindussektori sekkumine Toidutööstuse materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud Toidutööstuse materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud Põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekuse tõstmine Uute v äikeste põllumajandusettevõtete arendamine Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud EE3: Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse Ühistulised tootlikud investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine Tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomise toetamine Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine EE4, EE5, EE6: Keskkonnasõbralik majandamine Mahepõllumajanduse ökokava Ökoalad Ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal Mesilaste korjeala toetus Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks – tootlikud investeeringud Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks – mittetootlikud investeeringud Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised Mulla- ja veekaitsetoetus Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus Pärandniidu hooldamise toetus Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus Ohustatud tõugu looma pidamise toetus Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades EE7: Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine EE8: Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas Investeeringud bioressursside väärindamisse LEADER-kogukonna juhitud kohalik areng EE9: Loomade heaolu toetus Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus Loomataudide kontrolliprogrammide ala n e koostöö Keskkonnaarhitektuur ÜPP strateegiakava keskkonnaarhitektuur koosneb tingimuslikkusest ( kõigi pindala- ja loomatoetuste taotlejatele rakenduvatest kohustuslikest keskkonnanõuetest ) ning keskkonnaeesmärkidesse (EE4, EE5, EE6) panustavates t valitavatest sekkumistest ( täiendavatest toetustest). Tingimuslikkuse süsteem asendab senist nõuetele vastavuse süsteemi ning hõlmab seejuures ka senised kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad ( rohestamise nõuded ) . Kohustuslike majandamisnõuete na on tingimuslikkuse süsteemi seotud valdkondlikud Euroopa Liidu või riigisiseste õigusaktide nõuded . Neile lisanduvad täiendavate kohustustena maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded /praktikad , mis kehtestatakse maaeluministri määrusega . Kohustuslikud majapidamisnõuded (KM) on õigusaktidest tulenevad kohustused, mille täitmine ei sõltu strateegiakava rakendamisest, vaid mis laienevad sõltumatult kõigile asjakohastele tegevustele. Seetõttu ei ole kohustuslikke majapidamisnõudeid ja nende mõju käesolevas aruandes lähemalt käsitletud. Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste praktika te (HPK) ülevaade on esitatud alljärgnevas tabelis ( REF _Ref95086088 \h Tabel 1 ) . Praktikate detailid on esitatud ÜPP strateegiakavas. Hindamaks, kas ja milliseid muutuseid keskkonnaseisundis võib läbi tingimuslikkuse oodata, on neid võrreldud eelmise ÜPP rakendamisperioodi nõuetega. Valdavalt on tegu seniste m a a heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise ja rohestamise nõuete analoogidega, s.t nende nõuete sisus ei ole KSH eksperdi analüüsi põhjal reeglina olulisi erinevusi. Peamised erinevused tulevad välja nõuete HPK 7 ja HPK 8 puhul. Uue nõudega on sisustatud HPK 2 , millega o n tingimuslikkuses tugevdatud turvasmuldade ja märgalade kaitset. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste praktikate ülevaade HPK Selgitused HPK 1 Püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarvu säilitamine Sarnaselt eelmise ÜPP rakendusperioodiga tuleb säilitada püsirohumaade pindala, mille eesmärk on vältida rohumaa suuremahulist muutmist põllumaaks ning kaitsta ja säilitada olemasolevaid püsirohumaid. Võrdlussuhtarv (5%) vastab määruse nõudele. Nõude peamine eesmärk on mulla süsinikuvaru säilitamine, kuid nõue toetab ka teisi keskkonnaelemente. Nõude positiivse mõju potentsiaali kliimale nõrgendab mõnevõrra rohumaa künni abil uuendamise lubamine, kuid arvestama peab, et ka võrdlusaasta pindalasse (mida peab suutma säilitada) on sisse arvatud olnud samade harimisvõtetega rohumaad. Olulisi sisulisi muudatusi, võrreldes varem kehtinud nõuetega, tehtud ei ole. Senises rohestamise skeemis ei laienenud nõue väiketootjatele, nüüd see erisus puudub. Endise rohestamise püsirohumaade säilitamise nõude alt on Natura 2000 ja 100% turvasmuldadel asuvaid keskkonnatundlikke püsirohumaid puudutav viidud eraldi HPK 9 alla. HPK 2 Märg- ja turbaalade asjakohane kaitse. Tegu on uue nõudega, mille sisustamise võimalused on jäetud liikmesriikidele. KSH aruande koostamise ajal on nõude täpne sisutamine veel töös , nõue rakendub hilisemalt 1. jaanuar il 2025. ÜPP strateegiakava 01.12.2021 lahenduses keelab praktika kündmise ja freesimise põllul, millel on rohkem kui 1 ha turvasmuldi. Lisaks on keelatud kuivendada selliseid turvasmuldadega alasid, mis on seni kuivendamata. Erand freesimise keelule rakendub kord viie aasta jooksul mulla- ja veekaitsetoetuse turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse saajatele. Läbi sellise uue nõude tugevda taks turvasmuldade ja märgalade kaitset, mis on positiivse mõjuga kliimale ja pinnasele. HPK 3 Koristusjäätmete põletuskeeld, välja arvatud taimetervise eesmärkidel Eelmise perioodi analoogse kulupõletamise keeluga võrreldes on sisse toodud erandi võimalus PTA ettekirjutuse alusel taimekahjustaja tõrjeabinõuna. Samuti võib anda erandi Keskkonnamet loodus- ja linnudirektiivi eesmärkide täitmiseks. Lisatud erandid on asjakohased ja keskkonna seisukohast põhjendatud. Muudatuse mõju on seega pigem positiivne. HPK 4 Puhverribade rajamine vooluveekogude äärde. Vooluveekogude äärsete puhverribade põhieesmärk on veekogude kaitse. Puhverribal on keelatud kasutada väetist ja taimekaitsevahendeid. Puhverribade laius on seatud põhimõtteliselt vastavaks veeseaduse kohasele veekaitsevööndile (1 m alla 10 km 2 valgalaga vooluveekogul, 10 m üle 10 km 2 valgalaga vooluveekogul). Nõuded vastavad seega üldjoontes veeseadusega kehtestatud nõuetel e ning nende mõju on sellest tulenevalt neutraalne. Määrus sätestab, et puhverribad peavad olema üldjuhul vähemalt 3 meetrit laiad, kuid liikmesriigid, kus on ulatuslik kuivendus- või niisutuskraavidega võrk, võivad laiust kohandada kohalikele oludele. Põhimõtteliselt saab Eesti olusid (suur kuivendatud põllumajandusmaade osakaal) selliseks lugeda. Teiseks on oluline märkida, et 1 m puhver on ainult väikestel veekogudel ning teistel veekogudel on määruses nõutust just tunduvalt laiem puhverriba. V eekaitse seisukohast vaadatuna saab min i maalselt 3 m puhverribasid lugeda soodsamaks (nende mõju tugevamaks) . Puhverriba laiusest sõltub reeglina tema efektiivsus , . 1 m laiuse riba võime vältida toitainete ja taimekaitsevahendite jõudmist veekogudesse on nõrk . HPK 5 Mulla degradeerumise ohtu vähendavad maaharimistavad, sealhulgas kalde arvessevõtmine Nõude sõnastus ei ole varasema perioodiga võrreldes muutunud. Üle 10 % kaldega aladel tuleb erosiooni takistamiseks põllumajandusmaa harimisel kasutada sobivaid agrotehnilisi võtteid. Nõue panustab mullakaitse kõrval ka veekogude kaitsesse. HPK 6 Katmata mulla puudumine kõige kriitilisema(te)l perioodi(de)l Otepää, Rõuge, Antsla, Kambja, Kanepi, Nõo ja Võru vallas asuvast põllumajandusmaast, mida toetuse saajal on õigus kasutada, peab vähemalt 30 protsenti olema 1. novembrist kuni 31. märtsini talvise taimkatte all (põllumajanduskultuurid või kõrretüü). Vahepeal toimunud haldusreform on mõjutanud hõlmatud valdade nimekirja, kuid mitte nõude rakendumise geograafilist ulatust. Sisulised erinevused ÜPP eelmise perioodiga puuduvad. Nõudega laiendatakse talvise taimkatte all olevat kogupindala (veeseadusest tulenevalt on talvise taimkatte kohustus ka nitraaditundlikul alal) ning panustatakse mulla- ja veekaitsesse. Nõude mõju saaks suurendada täiendava geograafilise katvusega. Samas saab suures osas Eestist erosiooniohtu lugeda pigem madalaks ning nõudega on kaetud just erosiooniohtlikumad piirkonnad. HPK 7 Külvikord või põllumajanduskultuuride mitmekesistamine Külvikord tähendab siinkohal, et samal põllul ei kasvatata sama põllukultuuri kahel järjestikusel aastal (v.a. mitmeaastaste põllukultuuride, rohumaakultuuride ja looduslike rohttaimede ning kesa korral). Nõue hõlmab kaht eelneva perioodi nõuet (HPK ja rohestamise alt). Muudatusi on eelmise perioodi analoogidega võrreldes palju, kuid keskkonnmõjude seisukohast võib nende muudatuste mõju lugeda neutraalseks. Kui varasemate rohestamise nõuete osaks oli pindalast sõltuv nõue vähemalt kahe või kolme põllumajanduskultuuri kasvatamiseks, siis tingimuslikkuses on nõue sisustatud põllu külvikorraga. Nõue on suunatud eelkõige mullastiku kaitsesse, kuid soodustab ka elurikkust. HPK 8 Tootmisega mitteseotud objektide või maa-alade all asuva põllumajandusmaa minimaalne osakaal Maastikule iseloomulike vormide säilitamine Keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal Meetmed invasiivsete taimeliikide vältimiseks (lisavõimalus) Nõue hõlmab kaht eelneva perioodi EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-0563 - „„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” heakskiitmine ja volituse andmine” Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 24.05.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cde9fac8-51fc-4fb4-95a0-ed5fd3bdf4f3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cde9fac8-51fc-4fb4-95a0-ed5fd3bdf4f3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main