Arvamuse edastamine

Saatja: Liisa Pakosta <[email protected]> Saadetud: 10.05.2022 11:13 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Tähelepanekud eelnõule Manused: SVV_töömaailmas_ahistamise_eelnõ u.asice Trv. Liisa Pakosta Sotsiaalministeerium Teie: 20.04.22 nr 1.2-2/57-1 [email protected] Meie: 10.05.2022 nr 1- 2/4_2022 Arvamus Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitleva konventsiooni nr 190 ratifitseerimise seaduse eelnõule Toetame konventsiooni ratifitseerimist. Esitame mõned märkused vastavustabeli sisu osas. Leiame, et tabelis toodud infot võiks õigusselguse huvides parandada ja täiendada. 1. Artikkel 1 – mõiste sooline vägivald – konventsioon käsitleb nii bioloogilist kui sotsiaalset sugu. Nii VõrdKS kui ka SoVS on loodud terminoloogiaga, mis ka täna kasutab mõistet „sugu“ bioloogilises tähenduses. Sama artikli p 2 sätestab küll, et Riigisisestes õigusaktides toodud mõisted võivad sätestada ühe või mitu käsitlust, piiramata selle artikli lõike 1 punkte (a) ja (b), kuid leiame, et vastav märge või selgitus soo mõiste kasutamise osas Eesti õiguses või siis vähemalt eelnimetatud seadustes vajaks vastavustabelis selgitust hilisemate kollisioonide ärahoidmiseks normide tõlgendamisel ning rakendamisel. Tabel lk 7- kuna konventsioon käsitleb vaid soolist vägivalda ja ahistamist, jääb arusaamatuks vastavustabelis VõrdKS normide väljatoomine. Kui tegemist on soolise ahistamisega, siis sellist juhtumit menetletakse soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel. Teoreetiliselt on võimalik, et VõrdKS § 3 alusel saab jõuda tõlgenduseni, kus tegemist on soolise ahistamise küsimusega töösuhtes, aga sisuliselt ei rakendataks seda normi, vaid soolise võrdõiguslikkuse vastavat regulatsiooni. Kui on tingimata soov viidata ka VõrdKS, siis tuleks kindlasti viidata ka selle seaduse § 2 lg 3. 2. Artikkel 2 – lk 10 - kuna konventsioon käsitleb vaid soolist vägivalda ja ahistamist, jääb arusaamatuks vastavustabelis selliste VõrdKS normide väljatoomine, mis sooga seotud ei ole. Kas siin oleks vaja täpsustust VõrdKS § 2 lg 3 kontekstis. 3. Artikkel 3 – selgitus on osaliselt ebatäpne, kuna VõrdKS § 3 lg 3 kohaselt on ahistamine vaid sama seaduse § 2 lg 1 toodud tunnuste alusel toimuv vastav § 3 lg 3 nimetatud käitumine. Ehk et ahistamine on küll seotud töösuhtega, kuid läbi piiratud tunnuste siiski kitsendatud. Seetõttu on sõnastus osas „VõrdKS ei määratle seda, kus ahistamine ja vägivald toimuda võivad ja keelatud on“, sisult ebaõige. Oleks vaja siiski täpsustust, et see toimuks VõrdKS raames töösuhte raames. Küsitavusi võib tekitada sõna „vägivald“ kasutamine mõiste „ahistamine“ kõrval, kuna nii VõrdKS kui ka SoVS ei kasuta sõna „vägivald“. Põhimõtteliselt Roosikrantsi 8b / 10119 Tallinn / 626 9059 / [email protected] / www.vordoigusvolinik.ee Registrikood 70009155 võib mõiste ahistamine hõlmata vägivalda, kuid tabelis toodud sõnastus annab nimetatud kahele mõistele justkui samaväärse tähenduse ning on seetõttu eksitav. 4. Artikkel 4 p 2 - lk 12 – siin on põhjendamatult jäetud viitamata VõrdKS-le ja SoVS-le õigusaktide loetelus. 5. Artikkel 8 a) – konventsiooni sätte sisu on küll raskesti mõistetav, kuid ilmselt viidatakse just mittetöölepingulistele suhetele, mis on n.ö töölepingusarnased lepingud. Sellest tulenevalt jääb arusaamatuks tabelis antud selgitus, et piirdutakse pelgalt töölepingulise suhtega. Näit VõrdKS hõlmab ka teenuste osutamise lepinguid, eelkõige siis käsunduslepingut, mida laialdaselt kasutatakse ning millele erinevate õigusaktidega on antud üha rohkem töösuhtele sarnaseid õigusi. Kas konventsiooni piirid tööelu määratlemisel on ikka sellised, nagu vastavustabelis toodud on? Või peaks ehk selles osas ka konventsiooni kohaldamisala täpsustama, n.ö piiramisõigus ju liikmesriikidele antakse. Niisugune täpsustus on vajalik konventsiooni põhimõtete rakendamisel siseriiklikku õigusesse ning õigusaktide tõlgendamisel. 6. Artikkel 9 c) – lk 43 – ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik võib oma menetluses tuvastada ahistamise ohud ja ennetus- või ohjamistegevusena anda töötajale selgitusi. 7. Artikkel 10 iv) – lk 48 – niisugust meedet pakub ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik avalduste menetlemisel ja kodanike nõustamisel läbi selle, et voliniku poole pöörduja isik võib jääda anonüümseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa Pakosta Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Kristi Joamets +372 512 3456 [email protected] 2 (2)