Muudatusettepanekud eelnõule 605 SE

Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected] Meie 10.05.2022 nr 1.2-5/1722-1 Muudatusettepanekud eelnõule 605 SE Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees Riigikogu sotsiaalkomisjoni menetluses on perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 605 SE. Esitame ettepanekud eelnõu täiendamiseks. Palume täiendada eelnõu § 2 ning lisada sotsiaalhoolekande seaduse 9. peatüki 1. jao täiendamine §-ga 1605 järgmises sõnastuses: „§ 1605. Hinnatõusu leevendamise toetus (1) Esmavajaduste rahuldamiseks vajalike kaupade ja teenuste kiirest hinnatõusust tulenevate isiku toimetulekuraskuste leevendamiseks makstakse 50 euro suurust ühekordset toetust (edaspidi toetus). (2) Toetuse saamise õigus on isikul, kellele makstakse perehüvitiste seaduse § 17 alusel lapsetoetust 2022. aasta novembri eest. Toetust on õigus saada iga lapse eest, kelle eest makstakse lapsetoetust. (3) Toetuse saamise õigus on ka isikul, kes vastab 2022. aasta novembris ühele järgmistest tingimustest: 1) isik on vanaduspensioniealine pensioni saaja; 2) isikul on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tuvastatud 100%-line täielik töövõimetus ja talle makstakse töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse korral; 3) isikul on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud puuduv töövõime ja talle makstakse töövõimetoetust; 4) isik on käesoleva seaduse § 140 alusel vanaduspensioniealine sotsiaaltoetuse saaja. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikul, kes vastab mitmele käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–4 sätestatud tingimustele, on õigus toetusele ühekordses määras. Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Töötukassa edastavad vajadusel teineteisele kattuva toetuse määramise vältimiseks toetuse saajate nime ja isikukoodi. (5) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi andmete alusel isiku vastavust käesoleva paragrahvi lõike 2 või lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud tingimustele. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 (6) Eesti Töötukassa kontrollib töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu andmete alusel isiku vastavust käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud tingimustele. (7) Toetus käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud isikule määratakse Sotsiaalkindlustusameti toiminguga ja käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud isikule Eesti Töötukassa toiminguga. (8) Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Töötukassa teevad isikule toetuse määramise toimingu teatavaks isiku e-posti aadressil või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud viisil. (9) Toetus makstakse välja hiljemalt 2022. aasta 10. detsembril sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras, arvestades perehüvitiste seaduses, riikliku pensionikindlustuse seaduses ja töövõimetoetuse seaduses sätestatut. Kui isiku toetuse saamise tingimustele vastavus tuvastatakse hiljem, makstakse toetus välja tagantjärele. (10) Toetuse kulud kaetakse riigieelarvest. (11) Käesolev paragrahv kehtib kuni 2023. aasta 31. maini.“. Selgitus: Hinnatõusu leevendamise toetuse (edaspidi toetus) eesmärk on isikutele pakkuda majandusliku iseseisvuse parandamiseks ja vaesuse vähendamiseks ühekordselt rahalist toetust. Leevenduse pakkumine on suunatud eelkõige nendele, kes on keerulisemas majanduslikus olukorras, kellel suurem osa sissetulekust on seotud vältimatute kulude katmisega ja kellel ei ole võimalik tarbimist muuta. Hinnatõusu leevendamise toetus mõjutab positiivselt leibkondade tulusid. Peamine mõju avaldub nende majandusliku toimetuleku paranemises seoses väga kiire hinnatõusuga1. Tarbijate ostukorv kallines märtsis aastaga 15,2%. Hinnakasvu panustasid enim energiahinnad, mis kallinesid aastavõrdluses 54%. Elektri- ja gaasihinnad tõusid ligikaudu 70%, seda isegi vaatamata valitsuse kehtestatud hinnapiirile. Mootorikütuste hinnakasv ulatus märtsis 44%ni, sest Venemaa naftaekspordi vähenemist ei ole maailmaturul suudetud täiel määral asendada. Toiduainete hulgas on Eestis olnud eriti järsk puu- ja köögiviljade hinnakasv, mis ulatus 22%ni. Tarbijakorvi laiapõhjaline kallinemine vähendab sel aastal inimeste reaalset sissetulekut, kuna palgakasv jääb eeldatavasti hinnatõusust aeglasemaks. Sundkulutuste suurenemine muudab tarbimismustrit, sest teenuste ja tarbekaupade ostmiseks jääb kätte vähem raha. Majapidamised kulutavad energiale keskmiselt 15% ja toiduainetele 28% oma sissetulekust. Hinnatõusu leevendamise toetuse mõjuhinnang, sh mõju riigieelarvele ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele on lisatud käesolevale muudatusettepanekule. Sihtgrupile makstakse ühekordset toetust 50 eurot isiku kohta, toetuse maksmiseks on riigieelarvesse nähtud ette 30 miljonit eurot. Toetust makstakse isikule, kellele makstakse perehüvitiste seaduse § 17 alusel lapsetoetust 2022. aasta novembri eest. Toetust on õigus saada iga Eestis elava lapse eest ja lapse eest, kes õppimise tõttu viibib perest eemal välismaal ning kelle eest lapsetoetust makstakse. 1 Venemaa-Ukraina sõja mõju Eesti majandusele, peamiselt energia- ja toorainete hindadele. See omakorda kiirendas inflatsiooni- ja pidurdas majanduskasvu. Eurostati märtsikuu andmetel oli inflatsioon Eestis 14,8%. Kusjuures tarbijate ostukorv kallines märtsis aastaga 15,2% sh puu- ja köögiviljade hinnakasv ulatus 22%ni. https://www.eestipank.ee/press/kiire-hinnakasvu-tottu-vaheneb-inimeste-ostujoud-07042022.  3 Lastega pered on oluline sihtgrupp, kellele riigi poolt täiendavalt makstav toetus omab arvestatavat mõju majanduslikule toimetulekule. Erinevad laste ja lastega perede rahalised toetused, sh riiklikud perehüvitised aitavad vähendada laste püsivaesust nii suhtelises kui absoluutses mõõtmes. Suuremas vaesusriskis on lapsed, kes elavad leibkondades, kus on vähem tööealisi liikmeid kui laste arv (nt lasterikka pere lapsed, üksikvanemaga pere lapsed) ja seetõttu on ka toetuse mõju nendele peredele suurem.2 Lisaks lastele makstakse hinnatõusu leevendamise toetust veel nendele inimestele, kes seda samuti enam vajavad, so vanaduspensioniealised erinevate pensionite saajad, töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saavad inimesed, kellel on tuvastatud 100%-line püsiv töövõimetus, puuduva töövõimega inimesed, kellele makstakse töövõimetoetust ning vanaduspensioniealised sotsiaaltoetuse saajad. Tegemist on haavatava sihtrühmaga, kelle sissetulekute ebavõrdsus võrreldes teiste inimestega on suhteliselt suur. Suhtelise vaesuse määr, mis on sissetulekute ebavõrdsuse näitaja, oli kõige kõrgem just 65- aastaste ja vanemate inimeste hulgas ja seda peamiselt seetõttu, et selles vanusegrupis on tööhõive väiksem ja elatakse tihti üksi. 2019. aastal elas Statistikaameti andmetel 41,4% 65- aastastest ja vanematest inimestest ja 76,8% üksinda elavatest 65-aastastest ja vanematest inimestest suhtelises vaesuses ehk nende netosissetulek jäi alla suhtelise vaesuse piiri (611 eurot) ning seetõttu aitab detsembris makstav 50-eurone toetus pisutki nende toimetulekut ja elukorraldust parandada. Puuduva töövõimega inimesed ei ole üldjuhul võimelised terviseseisundist tulenevalt (TVTS § 5 lg 3 p 3) töötama ja endale lisasissetulekut tagama. Sissetulek tagatakse isikutele sageli üksnes töövõimetoetusega, mistõttu on ühekordne toetus hinnatõusu leevenduseks sihtrühmale vajalik. Eelnõus lõikes 3 toodud mitmele tingimusele vastamise korral on inimesel õigus toetusele ühekordselt. Tekkida võib olukord, kus teistel alustel toetusele õigustatud inimesele määratakse novembrikuu keskel puuduv töövõime või isik suundub pensionile, kuid ka neile makstakse toetust ühekordselt. Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi ka SKA) ja Eesti Töötukassa (edaspidi ka Töötukassa) vahetavad vajadusel toetuse saanud inimese nime ja isikukoodi andmeid, tagamaks, et õigustatud isikule makstakse toetust ühekordses määras. Toetust saama õigustatud isikute vastavust lapsetoetuse ja pensioni tingimustele kontrollib Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalkaitse infosüsteemi andmete alusel, tegemata täiendavaid tingimuste kontrolle ja tagades seeläbi proaktiivse toetuse maksmise. Töötukassa kontrollib toetuse määramiseks puuduva töövõime fakti ja töövõimetoetuse maksmise andmeid töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu põhjal. Toetus määratakse lähtuvalt menetlusökonoomiast toiminguga ühekordse maksena. SKA ja Töötukassa teavitavad toetust saama õigustatud isikuid toetuse maksmisest e-posti aadressil või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2-4 nimetatud viisil. Toetus makstakse välja vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras ning perehüvitiste seaduses, riikliku pensionikindlustuse seaduses ja töövõimetoetuse seaduses sätestatule. Seega toetus lapsele makstakse perehüvitiste seaduse kohaselt lapsetoetuse saajale vastavalt tema poolt esitatud arvelduskontole välja koos novembri kuu eest makstava lapsetoetusega 8. novembril. Nendele lastele, kellel tekib lapsetoetuse saamise õigus novembri kuu jooksul, nt laps, kes sünnib 10. novembril, omab õigust lapsetoetusele alates 10. novembrist, makstakse toetus välja samuti koos novembrikuu eest makstava lapsetoetusega kui lapsevanem on lapsetoetuse pakkumise SKA iseteeninduses kinnitanud. Kuna lapsetoetusele on lapsel õigus ka tagantjärele kuue kuu jooksul alates lapsetoetuse saamise õiguse tekkimise päevast arvates, siis tagantjärele novembrikuu eest lapsetoetust makstes makstakse ka käesoleva paragrahvi alusel määratav 50-eurone ühekordne toetus 2 Eesti perehüvitiste mõju laste vaesusele, Hede Sinisaar, http://publications.tlu.ee/index.php/actapoliticaestica/article/view/1074  4 tagantjärele. Vastavalt riikliku pensionikindlustuse seadusele makstakse toetus välja 4. novembril või hilisemalt novembrikuus pensionile õiguse tekkimisel ja maksmisel 5. detsembril. Töövõimetoetuse seaduse kohaselt makstakse töövõimetoetus välja eelmise kalendrikuu eest jooksva kuu kümnendaks kuupäevaks. Seega maksab Töötukassa novembrikuu eest hinnatõusu leevendamise toetuse välja puuduva töövõimega isikutele hiljemalt 10. detsembril. Kui isikul tekib tagantjärele õigus töövõimetoetusele puuduva töövõimega seoses 2022. aasta novembri eest, makstakse talle hinnatõusu leevendamise toetus välja tagantjärele. Juhul, kui toetuse saamise tingimustele vastavus selgub mingil põhjusel hilisemalt, menetletakse ja makstakse toetus välja hilisemalt vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seadusele ning perehüvitiste seaduses, riikliku pensionikindlustuse seaduses ja töövõimetoetuse seaduses sätestatud korrale. Hinnatõusu leevendamise toetuse väljamaksed tehakse reeglina hiljemalt 10. detsembril 2022. a, kuid vajadusel ka hiljem, pärast vastava õiguse tuvastamist kuni 2023. aasta 31. maini. Muudatusettepaneku mõjud: Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne, sh demograafiline mõju ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele. Mõju elanike sissetulekutele ja majanduslikele otsustele käsitletakse sotsiaalse, sh demograafilise mõju all. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda, majandust ega avalda mõju välissuhetele ja julgeolekule ning seetõttu ei ole mõju olulisust nendes mõjuvaldkondades hinnatud. Eelnõu kohaselt makstakse ühekordset toetust lastega peredele, kõikidele vanaduspensioniealistele pensionäridele või vanaduspensioniealistele sotsiaaltoetuste saajatele ning 100%-lise töövõimetusega töövõimetuspensioni ja puuduva töövõimega töövõimetoetuse saajatele. Eelnõu kohaselt määrab ja maksab toetust lastega peredele, vanaduspensionäridele ja 100%- lise töövõimetusega töövõimetuspensioni saajatele Sotsiaalkindlustusamet ning puuduva töövõimega töövõimetoetuse saajatele Töötukassa. Sotsiaalkindlustusameti kaudu makstakse toetus isiku Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalkaitse infosüsteemis (edaspidi SKAIS) toodud arvelduskontole. Töötukassa kaudu makstakse toetus välja samale arvelduskontole, kuhu inimene on soovinud töövõimetoetust. Toetuse väljamakse tehakse reeglina hiljemalt 2022. aasta 10. detsembril, Sotsiaalkindlustusameti poolt vastavalt pensionite ja perehüvitiste väljamaksmise ajale üldjuhul 2022. aasta novembrikuus ning Töötukassa poolt vastavalt töövõimetoetuse väljamaksmise ajale üldjuhul 2022. aasta detsembrikuus. Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa ning Statistikaameti andmeid. 1. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud: leibkondade majanduslik toimetulek Eelnõu mõjutab positiivselt leibkondade tulusid. Peamine mõju avaldub nende majandusliku toimetuleku paranemises seoses väga kiire hinnatõusuga3. Eraldi on mõjude ulatust analüüsitud eelnõust puudutatud sihtrühmade põhiselt. 3 Venemaa-Ukraina sõja mõju Eesti majandusele, peamiselt energia- ja toorainete hindadele. See omakorda kiirendas inflatsiooni- ja pidurdas majanduskasvu. Eurostati märtsikuu andmetel oli inflatsioon Eestis 14,8%. Kusjuures tarbijate ostukorv kallines märtsis aastaga 15,2% sh puu- ja köögiviljade hinnakasv ulatus 22%ni. https://www.eestipank.ee/press/kiire-hinnakasvu-tottu-vaheneb-inimeste-ostujoud-07042022.  5 Sihtrühm 1: Lastega pered – Sotsiaalkindlustusameti 2022. aasta aprilli kuu andmetel elab Eestis 159 tuhat lastega pere, kus kasvab 268 tuhat lapsetoetust saavat last. Mõju ulatus lastega peredele sõltub sellest, kui palju lapsi peres kasvab ning millised on pere sissetulekud. Tabel 1 kirjelda seda, kui palju saab pere toetust sõltuvalt laste arvule peres. Minimaalselt väljamakstav summa on 50 eurot pere kohta ja maksimaalselt 650 eurot pere kohta. Ca pooltele Eesti peredest tähendab seadusemuudatus 50 eurost toetust, sest nendes peredes kasvab üks lapsetoetust saav laps. 35%-le Eesti peredest tähendab seadusemuudatus 100 eurost toetust, sest nendes peredes kasvab kaks lapsetoetust saavat last. 12% peredest saab 150 eurost toetust, sest neis kasvab kolm lapsetoetust saavat last. 3% lastega peredest saab toetust 200 eurot või enam, sest nendes peredes kasvab neli või enamat lapsetoetust saavat last. Tabel 1. Laste ja perede arv vastavalt laste arvule peres ning makstava toetuse suurus Laste arv Perede Laste arv Toetuse arv suurus vastavalt laste arvule kokku, eur 1 79 839 79 839 50 2 55 967 111 923 100 3 19 351 58 040 150 4 3 432 13 610 200 5 656 3 250 250 6 178 1 057 300 7 70 485 350 8 32 254 400 9 11 99 450 10 7 70 500 11 1 11 550 12 2 24 600 13 1 13 650 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, 2022. aasta aprilli kuu seisuga Kuna toetuse suurus pere kohta sõltub selles peres kasvavatest lapsetoetust saavate laste arvust, on perede leibkonnatüüpide võrdluses seadusemuudatusest enim mõjutatud lasterikkad pered. Seadusemuudatusel on oluline mõju ka ühe täiskasvanu ja lapse/lastega leibkondadele, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kohta on võrreldes kahe vanemaga kasvavate lastega oluliselt väiksem ning kelle suhtelise vaesuse määr on oluliselt kõrgem (2020. aastal 37,5% üksikvanema leibkonnas vs 14,5% kõikides lastega leibkondades). Eesti Sotsiaaluuringu andmetel oli ühe täiskasvanu ja lapse/lastega leibkondade netosissetulek leibkonnaliikme kohta kuus 543 eurot, samas kui ühe lapse ja kahe täiskasvanuga leibkondades 897 eurot. Kõige vähem mõjutabki seadusemuudatus ühe lapse ja kahe vanemaga leibkondi, kellele makstav toetuse suurus ei ületa 50 eurot ning kelle sissetulekud on võrreldes teiste lastega leibkondadega on kõrgemad. Kõikide lastega leibkondade netosissetulek kuus leibkonnaliikme kohta oli 741 eurot. Toetus ühele lapsele (50 eurot) moodustab seega 7% leibkonnaliikme netosissetulekust ning toetuse mõju ulatust kõikidele lastega peredele võib ühe kuu lõikes hinnata keskmiseks. Samas on tegu ühekordse toetusega ning seega on mõju sagedus lastega peredele väike.  6 Sihtrühm 2: Vanaduspensioniealised isikud – Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli seisuga 01.04.2022 Eestis 278 tuhat vanaduspensioniealist4 pensionäri ja ca 40 vanaduspensioniealist isikut, kes said sotsiaaltoetust, aga ei saanud pensioni. Statistikaameti 2020. aasta andmetel on suhtelise vaesuse määr vanemaealiste seas (65+) Eestis kõrge - 40,6% ja üksikute üle 65-aastaste inimeste osakaal on veelgi kõrgem ligi 78%. Seega on muudatusel positiivne mõju, tagades, et pensionäri toimetulek ei halveneks hindade järsu kasvuga seoses. Antud sihtrühma keskmine vanaduspension on 2022. aastal 570 eurot kuus, siis 50 eurot kompenseerib osaliselt kõrgemaid hindu ja parandab mõnevõrra majanduslikku toimetulekut. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et muudatus puudutab kõiki vanaduspensioniealisi pensionäre ja sotsiaaltoetuse saajaid, on mõju ulatus ühe kuu lõikes eeldatavalt keskmine. Mõju avaldumise sagedust võib hinnata väikeseks, kuna tegemist on ühekordse toetusega. Muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi, kuna toetuse saamiseks ei ole vaja esitada taotlust, väljamakse teostatakse automaatselt käesoleval aastal novembrikuus. Sihtrühm 3: 100%-lise töövõimetusega töövõimetuspensioni saajad ja puuduva töövõimega töövõimetoetuse saajad – Sotsiaalkindlustusameti andmetel on 2022. aastal 100%-lise töövõimetusega töövõimetuspensioni saajaid ca 500. Töötukassa andmetel on 2022. a märtsikuu seisuga puuduva töövõimega töövõimetoetuse saajaid ca 37 600. Statistikaameti andmetel elas 2020.aastal suhtelises vaesuses 45,5% töövõimekaoga inimestest ning 27,1% osalise ja puuduva töövõimega inimestest. 2022.a väljamaksete põhjal on keskmine töövõimetuspension 100%-lise töövõimetuse korral keskmiselt 455 eurot kuus, millest toetus moodustab ca 11%. Töövõimetoetuse päevamäär puuduva töövõime korral on 2022.aastal 16,33 eurot ehk keskmiselt 490 eurot kuus, millest toetus moodustab ca 10%. Eelnevast tulenevalt mõjutab muudatus positiivselt sihtrühma majanduslikku toimetulekut toetuse väljamaksmise kuul, mistõttu on mõju ulatus ühe kuu lõikes keskmine. Samas ei mõjuta ühekordselt makstav toetus pikema perioodi vältel sihtrühma majanduslikku toimetulekut ning vaesusnäitajaid, mistõttu pikemas perspektiivis on mõju ulatus ning mõju sagedus väike. Koondhinnang sotsiaalse mõju olulisusele kõiki sihtrühmi arvestades: Kõiki eespool kirjeldatud sihtrühmi arvestades puudutab seaduseelnõu kokku 579 tuhat Eestis elavat inimest. Mõjutatud sihtrühma suurus keskmine, sest nende inimeste arv moodustab 44% Eesti ühiskonnast. Toetust makstakse ühekordselt, seega on mõju avaldumise sagedus väike. Mõju ulatus inimeste ühe kuu sissetuleku kontekstis on keskmine, kuna muudatusel on positiivne mõju majandusliku toimetuleku toetamisel. Samas ei mõjuta ühekordne toetus sihtrühmade vaesusenäitajaid pikema aja vaates. Ebasoovitav mõju võib avalduda juhul, kui toetuse maksmine hilineb, kuid selle avaldumise tõenäosus on väike. Kokkuvõttes on muudatusel sihtrühmadele positiivne sotsiaalne mõju. 2. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele Eelnõust mõjutatud riigiasutused on Sotsiaalkindlustusamet ja Töötukassa, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Muudatus ei mõjuta kohalike omavalitsuste töökorraldust. Ühekordset toetust ei võeta aluseks toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel. Toetuse väljamaksmine eeldab Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa infosüsteemide arendust, mille kulud on hinnanguliselt vastavalt 25 000 eur + KM ning 15 000 eur + KM. 4 Vanuses 65+  7 Lisaks suurendab ühekordse toetuse väljamaksmine ajutiselt Sotsiaalkindlustusameti ametnike, kes on seotud lapsele ühekordse toetuse maksmisega, töökoormus. Perehüvitiste seaduse § 7 lõike 1 kohaselt arvutatakse lapsetoetuse maksmise alguskuul toetuse suurus proportsionaalselt päevade arvuga, mille eest on õigus hüvitist saada. See tähendab, et kui laps sünnib 15 novembril, siis tekib lapsel õigus novembri kuus lapsetoetusele 15 päeva eest alates 15. novembrist. Eelkirjeldatud reeglit arvestades on SKAIS infosüsteemis arendatud automaatne tööprotsess. Kuid kuna ühekordse toetuse maksmisel ei ole eesmärk lähtuta proportsionaalsuse põhimõttest ja täiendava toetuse saavad 50 euro ulatuses kõik lapsed, kellel ka novembri kuu kestel tekib õigus lapsetoetusele, siis peab ametnik SKAIS-s nende laste puhul tegema täiendavaid lisatoiminguid toetuse täismahus määramiseks ja väljamakseks. Täiendav ühekordne Sotsiaalkindlustusameti tööjõukulu on 5000 eurot. Lisaks võib muudatus ajutiselt suurendada Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa töökoormust seoses sihtrühma nõustamisega ning toetuse menetlemisega seotud töötajate koolitamisega. Kuna tegemist on ühekordse toetusega ning muudatus ei mõjuta nimetatud asutuste halduskoormust pikas perspektiivis, siis ei ole muudatuse tulemusena vaja tööprotsesse muuta. Sellest tulenevalt võib mõju ulatust ja mõju sagedust riigiasutuste halduskoormusele hinnata väikeseks. Ebasoovitava mõju risk riigiasutustele võib ilmneda siis, kui ei jõuta õigeaegselt tehnilisi arendusi toetuse maksmiseks läbi viia. SKA ja Töötukassa töökoormus suureneb sellisel juhul, kui toetuse saamine arenduste tõttu hilineb ning töötajad peavad selgitama toetuse väljamaksmise põhjuseid. Kirjeldatud riski avaldumise tõenäosus on siiski väga väike. Kokkuvõttes on mõju riigiasutuste halduskoormusele väike. 3. Mõju riigieelarvele Toetuse kulud kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu. Riigi kulu on erinevate sihtrühmade lõikes näidatud tabelis 2. Tabel 2. Seadusemuudatuse kulu riigile erinevate sihtrühmade lõikes Sihtrühm Sihtrühma Riigi kulu suurus (miljonit (tuhat inimest) eurot) Eestis elavad vanaduspensionieas olevad isikud (Eesti 278 14 riikliku pensioni ja sotsiaaltoetuse saajad) Puuduva töövõimega töövõimetoetuse saajad ning 38 2 100%-lise püsiva töövõimetusega töövõimetuspensioni saajad Lapsed 268 13 Kokku 584 29 Lisaks tuleb arvestada riigieelarvest täiendavad kulud arendustele: Sotsiaalkindlustusametil kulub arenduseks hinnanguliselt 25 000€ +km. Töötukassa arenduskulud on hinnanguliselt 15 000€+km ning arvestatakse Töötukassa eelarvest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister  8 Merlin Murumets 6269 806 [email protected] Ingrid Erm-Eks 6269 218 [email protected] Liidia Soontak 6269 236 [email protected] Alice Sündema 6269 271 [email protected]