dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekud töötaja tervisekontrolliga seotud regulatsioonide muutmiseks

Sotsiaalministeerium · 9. mai 2022
Viit
5.2-2/1684-1
Registreeritud
9. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2022
Vastutaja
Eva Põldis (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
8. juuni 2022

Failid

  • 📎06 05 2022 Töötajate tervisekontroll.asice61 KB
  • 📎E-kiri.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Marko Udras <[email protected]> Saadetud: 06.05.2022 15:14 Adressaat: SM Info <[email protected]> Koopia: Mait Palts <[email protected]> Teema: Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekud töötaja tervisekontrolliga seotud regulatsioonide muutmiseks Tere! Kaubandus-Tööstuskoda pöördub Sotsiaalministeeriumi poole kolme ettepanekuga seoses töötajate tervisekontrolli regulatsiooniga. Esiteks teeme ettepaneku sätestada õigusaktis nimekiri tervishoiuteenustest, mis peavad minimaalselt sisalduma töötervishoiuarsti poolt läbiviidavas töötaja tervisekontrolli teenuses. Teiseks teeme ettepaneku muuta tervisekontrolli läbiviimist paindlikumaks selliselt, et kui töötajale on hiljuti tehtud põhjalik terviseaudit või osutatud muid tervishoiuteenuseid, mille käigus ei ole esile kerkinud terviseprobleeme, siis ei pea tööandja tellima neid teenuseid töötervishoiuarsti poolt läbiviidavas töötaja tervisekontrollis. Kolmandaks teeme ettepaneku lubata teatud juhtudel ka perearstidel viia läbi töötaja tervisekontrolli. Parimate soovidega Marko UdrasPoliitikakujundamise ja õigusosakonna juhatajaEesti Kaubandus- Tööstuskoda E-post Tel &#43;372 604 0070 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 06 . 0 5 .202 2 nr 4/ 112 Ettepanek ud seoses töötajate tervisekontrolliga Lugupeetud Tanel Kiik ! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) pöördub Sotsiaalministeeriumi poole kolme ettepanekuga seoses töötajate tervisekontrolli regulatsiooniga. Esiteks teeme ettepaneku sätestada õigusaktis nimekiri tervishoiuteenuste st, mis peavad minimaalselt sisalduma töötervishoiuarsti poolt läbiviidava s töötaja tervisekontrolli teenuses. Teiseks teeme ettepaneku muuta tervisekontroll i läbiviimist paindlikumak s selliselt, et kui töötaja le on hiljuti tehtud põhjalik tervise audit või osutatud muid tervishoiuteenuseid , mille käigus ei ole esile kerkinud terviseprobleeme, siis ei pea tööandja tellima neid teenuseid töötervishoiuarsti poolt läbiviidavas töötaja tervisekontrollis . Kolmandaks teeme ettepaneku lubata teatud juhtudel ka perearstidel viia läbi töötaja tervisekontrolli. Järgnevalt selgitame oma ettepanekuid lähemalt. 1. Tervisekontrollis sisalduvate teenuste minimaalne nimekiri T öötervishoiu ja tööohutuse seadus e § 13 lg 1 p 7 näeb ette, et t ööandja peab korraldama töötaja tervisekontrolli. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 1 kehtestab tervisekontrolli osas täpsemad reeglid , kuid sell es sättes puudub minimaalne loetelu tervishoiuteenustest, mida töötervis hoiuteenuse osutaja peab tervisekontrolli raames pakkuma. Sotsiaalministri määruse „ Töötajate tervisekontrolli kord “ § 4 kohaselt peab t ervisekontrolli tegemisel töötervishoiuarst hindama töötaja terviseseisundit ja töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale ning s elgita ma välja töötaja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise. Samas ei ole ka viidatud määruses konkreetse malt kirjas, milliseid tervishoiuteenused tuleb tervisekontrolli raames minimaalselt läbi viia. Kaubanduskoda on saanud ettevõtetelt tagasisidet, et neile ei ole alati arusaadav, millises mahus peavad nad töötervishoiu teenuse osutajalt tervisekontrolli teenust ostma. Kuna t öötervishoiu teenuse osutajad pakuvad erinevaid pa kette ja sageli ei ole ka erinevate töötervishoiuteenuse osutajate paketid omavahel hästi võrreldavad , siis on tööandjatel tekkinud näiteks küsimus, kas tervisekontrolli pakett katab ära õigusaktist tulenevad miinimumnõuded või sisaldab see juba ka täiendavaid teenuseid , mida õigusakti kohaselt ei ole tööandja kohustatud tellima . Selleks, et tervisekontrolli teenus oleks läbipaistev nii tööandja kui ka töötaja jaoks, teeme ettepaneku täiendada töötervishoiu ja tööohutuse seadust , määrust „Töötajate tervisekontrolli kord“ või muud õigusakti loeteluga, kus on kirjas , milliseid tervishoiuteenuseid pea b tervisekontroll minimaalselt sisaldama. Sellise lahenduse korral saab tööandja selge ülevaate , millised tervisekontrollis sisalduvad teenused on õigusaktist tulenevad miinimumnõuded ning milliseid teenuseid on tööandjal võimalik vabatahtlikult täiendavalt juurde tellida. Mii nimumnõuete kehtestamine on abiks ka järgmises punktis välja toodud probleemi lahendamiseks. Rõhutame, et peame igati positiivseks, kui tööandjad tellivad põhjalikuma tervisekontrolli , aga samas pea b tervisekontrolli teenus olema läbipaistev ning tööandjal peab olema võimalus valida ja tellida terviskontroll i , mis vastab üksnes õigusaktidest tulenevatele miinimumnõuetele. 2. Tervisekontrolli mahu vähendamine hiljuti läbiviidud tervishoiuteenuse võrra Oleme saanud nii tööandjatelt kui ka töötajatelt küsim usi , miks tuleb läbida tervisekontroll täismahus olukorras, kus töötajale on hiljuti tehtud väga põhjalik üldine tervise audit. Näiteks kui tööandja tellib töötajale põhjaliku terviseauditi, mille tulemused näitavad, et töötajal ei ole terviseprobleeme, siis miks tuleb samal töötajal näiteks kuu aega hiljem läbida täies mahus tervisekontroll , mis sisaldab suures osas samu teenuseid , mis olid varasemas terviseauditis . Kaubanduskoja hinnangul koormab selline dubleerimine ebamõistlikult tervishoiu sektorit ning toob kaasa ressurssi ebaefektiivse kasutamise . Eelnevalt kirjeldatud olukorra vältimiseks teeme ettepaneku muuta tervisekontrolli regulatsiooni selliselt, et kui töötaja on hiljuti, näiteks viimase 6 kuu jooksul saanud tervishoiuteenust, mis sisaldub ka töötervishoiuarsti poolt läbiviidavas tervisekontrollis, siis puudub tööandjal kohustus tervisekontrolli raames sama teenust uuesti tellida , kui varasem uuring ei ole terviseprobleeme esile tõstnud . Näiteks kui töötajale on hiljuti tehtud põhjalikud vereanalüüsid, südameuuringud ja silmakontroll, ning need ei tuvastanud probleeme, siis ei tule neid protseduure uuesti teha töötervishoiuarsti poolt läbiviidavas tervisekontrollis. Sellises olukorras võiks töötaja anda töötervishoiuarstile ligipääsu varasemate uuringute ja analüüside tulemus tele ning saadetud materjalide põhjal saab töötervishoiuarst otsustada , kas ja mis ulatuses on üldse vajalik töötaja tervisekontrolli läbiviimine. 3. Tervisekontrolli läbiviimise õiguse laiendamine perearstidele Ettevõtjatelt saadud tagasisidest tulenevalt teeme taas kord ettepaneku muuta t öötervishoiu ja tööohutuse seaduse selliselt, et tööandjal oleks võimalik teatud juhtudel saata oma töötaja tervisekontrolli läbima ka töötaja perearsti juurde (tavapärase külastuse raames), mitte ei peaks tööandja iga kord kasutama töötervishoiuarsti tasulist teenust. Selline võimalus võiks olla eelkõige siis, kui tegemist on kontoritöötajaga ja töökoha riskitegurid on väikesemad ning ettenähtavad. See, kas perearsti kontrollist piisab või vajab töötaja põhjalikumat teenust, peaks selguma riskianalüüsist. Olukorras, kus tegemist on kontoritööga ja töökeskkonnas on kontoritööle iseloomulikud tüüpilised, väiksemad riskitegurid, peaks ka perearst olema võimeline eelnimetatud tegevusi läbi viima ning töötajatele vastavaid soovitusi jagama, teades samas ka töötaja varasemat terviseajalugu ja käitumist. Juhul, kui selgub, et töötaja vajab põhjalikumaid analüüse (nt põhjalikumat silmakontrolli vm), siis saab perearst suunata töötaja töötervishoiuarsti poole. Sealjuures on tervisekontrolli läbimine perearsti juures ka töötajale mõistlikum ja mugavam, kuna perearstid on töötervishoiuarstidega võrreldes kättesaadavamad. See on oluline eriti just maapiirkondades. Lisaks külastatakse perearsti ka seoses igapäevaste terviseprobleemidega, mistõttu oleks töötaja jaoks otstarbekam sooritada kontroll oma perearsti juures ilma, et peaks spetsiaalselt veel töötervishoiuarsti vastuvõtule minema. Loodame, et peate võimalikuks K aubanduskoja ettepanekuid arvestada. Vajadusel oleme valmis kohtuma ja oma ettepanekuid lähemalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoja p eadirektor Koostanud: Marko Udras [email protected] 6040070
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel