Sissetulev kiriAvalik
Arvamus eelnõule
Sotsiaalministeerium · 24. mai 2022
- Viit
- 1.2-2/61-7
- Registreeritud
- 24. mai 2022
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eesti Tööandjate Keskliit
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
- Sari
- 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 1.2-2/2022
- Vastutaja
- Kadi Kanarbik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)
Sisu (failidest)
Saatja: Raul Aron <[email protected]>
Saadetud: 23.05.2022 17:45
Adressaat: SM Info <[email protected]>
Koopia: Ilona Pallon <[email protected]>
Teema: Eelnõu kooskõlastamine (töötuskindlustus)
Tere,
edastan Eesti Tööandjate Keskliidu tagasiside töötuskindlustuse jt
seaduste muutmise seaduse eelnõule.
Lugupidamisega,
Raul Aron
56475111
Tanel Kiik Sotsiaalministeerium Teie 25.04.2022 nr 1.2-2/61-1 Suur-Ameerika 1 1 0122 Tallinn Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/ 90 -1 Eelnõu kooskõlastamine Austatud Tanel Kiik , Olete Eesti Tööandjate Keskliidu poole pöördunud t öötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi „ eelnõu “ ) kooskõlastamiseks . Meie hinnangul on eelnõu kõige olulisem põhimõtteline muudatus töötuskindlustushüvitise maksmise maksimaalse perioodi arvestuses. Oleme seda muudatust eelnevalt korduvalt arutanud ja peame seda põhimõtteliselt õigeks. Peame siiski oluliseks märkida, et eelnõukohase muudatuse puhul mõjutaks hüvitisperioodi pikkust märkimisväärselt järgnevad muudatused töötuskindlustushüvitiste süsteemis. See võib viia olukorrani, kus analoogselt töövõime reformiga toob mingi muudatus (asendusmäära tõstmine, tööturuteenuste lisandumine või sihtgruppide laiendamine) registreeritud töötuid juurde, kuigi tööturu olukord sisuliselt muutu da ei pruugi . Sellisel juhul tekib riigile potentsiaalselt püsivalt täiendav kulu, mis ei vasta majanduse tegelikule olukorrale ega tingimata ka inimeste vajadustele. Selline küsitav olukord oli näiteks aastatel 2017-2019, mil töötus on rekordiliselt madal , kuid retrospektiivselt oleks hüvitisperioodid pikenenud töövõimereformi tulemusena . Kokkuvõttes leiame endiselt, et reform on samm õiges suunas, kuid peame edasiste arutelude käigus leidma lahenduse, mis võtaks arvesse ühekordsete seadusmuudatuste mõjusid, mis reaalset tööturuolukorda pingelisemaks ei muuda ega õigusta seetõttu töötuskindlustushüvitiste perioodi pikenemist. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Arto Aas Tegevjuht