Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium Teie 25.04.2022 nr 1.2-2/61-1 [email protected] Meie 23 . 0 5 .202 2 nr 4/ 132 Arvamuse avaldamine töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Lugupeetud Tanel Kiik ! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Sotsiaal ministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Järgnevalt esitame oma seisukohad eelnõu kohta. Kaubanduskoda avaldab toetust eelnõu peamisele muudatusele, mille kohaselt hakkab edaspidi töötuskindlustushüvitise maksmise periood osaliselt sõltuma tööturu olukorrast. Peame igati mõistlikuks viia töötuskindlustuse seadusesse põhimõte, et k ui tööpuuduse näitaja on kõrge, siis pikeneb töötuskindlustushüvitise maksmise periood ja kui tööpuudus on madal, siis on hüvitise maksmise periood lühem. Toetame eelnõus valitud lähenemist, et esmalt määratakse töötule töötuskindlustushüvitis lühemaks perioodiks ning hüvitise maksmise perioodi lõpus toimub hüvitise maksmise perioodi automaatne pikenemine, kui majandusolukord on muutunud ning registreeritud töötute arv on kasvanud . Kaubanduskoja hinnangul on eelnõus inimeste jaoks väga keeruliselt sõnastatud see, millistel juhtudel toimub hüvitise maksmise perioodi pikenemine. Kuna pikenemine sõltub erinevatest näitajatest ( hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga registreeritud töötute arv, eelnenud 120 kuu registreeritud töötute arvu keskmine, eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmine ), siis ei pruugi töötu saada aru, miks ei pikene tema hüvitise maksmise periood või miks see pikeneb üksnes 60 päeva ja mitte 120 päeva võrra. Samuti ei pruugi töötu vahetult enne hüvitise esmase maksmise perioodi lõppu saada aru, kas tema hüvitise maksmise periood pikeneb või mitte. Töötul on ka hüvitise saamise esim e sel kuul keeruline aru saada, kui pikalt talle makstakse hüvitist . Kaubanduskoja ettepanek : Kui Sotsiaalministeerium jääb eelnõus sisalduva keerulise lahenduse ju urde, siis pea me väga oluliseks, et Töötukassa kodulehel ning ka muus töötu te le suunatud kommunikatsioonis oleks registreeritud töötute arvuga seotud statistika inimestele kergesti kättesaadav ning neil oleks võimalik väga lihtsalt aru saada, miks hüvitise maksmise perioodi pikendati või miks ei pikendatud. Selge info näitamine aitab vältida vaidlusi ja vähendab inimeste pöördumisi teemal, et miks hüvitise maksmise periood on just nii pikk. Kaubanduskoda ei ole vastu eelnõus valitud lahendusele, et tööpuuduse näitajana kasutatakse registreeritud töötute arvu. Samas juhime tähelepanu sellele, et kui ühel hetkel muudetakse t ööturuteenuste ja -toetuste seadus es töötuna arvele võtmise nõudeid, siis see võib kaasa tuua soovimatu mõju töötuskindlustushüvitise mak s mise perioodile. K ui seaduses muudetakse nõudeid leebemaks e hk vähenevad piirangud nende isikute osas, keda ei võeta töötuna arvele, siis võib registreeritud töötute arv suureneda, kuigi tööturul ei ole sisulist muudatust toimunud. Näi teks kui edaspidi on lubatud töötuna arvele võtta ka isikuid , kes saavad aeg-ajal t tasu käsunduslepingu alusel, siis see võib kaasa tuua töötute arvu suurenemise . Ja selline muudatus võib mitme aasta jooksul avaldada mõju ka töötuskindlustushüvitise maksmise perioodile. Kaubanduskoja ettepanek : Palume viidatud probleemi seletuskirjas rohkem esile tõsta ning võimaluse korral tuua seletuskirjas välja ka meetmeid, mis aitavavad seda riski leevenda da. Seletuskirjas (lk 18) joonisel 6 on toodud välja, kui pikk oleks olnud hüvitise maksmise periood, kui eelnõuga plaanitavad muudatused oleksid kehtinud alates 2009. aastast. Seega näitab see jo o nis, kas ja kui hästi töötab praktikas eelnõus väljapakutud lahendus . J ooniselt 6 selgub, et aastatel 2009-2010 ning osaliselt ka aastatel 2020-2021 oleks kehtinud pikem hüvitise maksmise periood . Nõustume, et sel perioodil oli töö p uudus keskmisest kõrgem ning pikema hüvitise maksmine oleks olnud mõistlik. A astatel 2014-201 6 oleks kehtinud aga minimaalne hüvitise mak s mise periood ning muudel aegadel oleks hüvitise maksmise periood olnud praegu sel tasemel. Kaubandusko ja hinnangul töötab eelnõus sisalduv lahendus hästi kõrge töötuse korral, kuid samas pole me veendunud, et see töötab piisavalt hästi ka madala töötuse taseme juures. Meie hinnangul oli ka aastatel 2017-2019 tööpuuduse tase madal ning paljudes sektorites valitses suur tööjõupuudus . Seetõttu oleks võinud ka se l perioodil olla hüvitise mak s mise periood minimaalne, mitte keskmisel tasemel . Statistikaameti andmetel oli 2017. ja 2018. aastal pooltel kuudel töötute arv alla 30 000 ning ühegi l kuul ei olnud töötute arv üle 34 000. Meie hinnangul oleks olnud igati mõi stlik , et sellise s olukorras oleks hüvitise maksmise periood olnu d tavapärasest lühem. Samas eelnõus väljapakutud lahenduse kohaselt oleks sel perioodil kehtinud tavapärane hüvitise maksmise periood. Kaubanduskoja ettepanek : P alume Sotsiaalministeeriumil kogu mudel veelkord üle vaadata, et kas ja kui hästi töötab see lahendus praktikas. Meie hinnangul vajab praegune mudel vähesel määral muutmist , et see töötaks paremini just madala tööpuuduse olukorras . Kaubanduskoja hinnangul võiks Sotsiaalministeerium eelnõus väljap akutud mudeli kõrval kaaluda ka lahendust, kus eelnõu s on defineeritud madal a , keskmi s e ja kõrge tööpuuduse tase konkreetse numbriga. N äiteks võiks eelnõus sätestada, et madala tööpuudusega on tegemist siis, kui registreeritud töötute arv on alla 30 000 ning kõrge tööpuu dus on siis, kui töötute arv ületab näiteks 55 000. Sellise lahenduse puhul oleks ka töötutel lihtsam aru saada, milliseks kujuneb nende hüvitise maksmise periood . Kindlasti tasuks ka sellise lahenduse puhul madala, keskmise ja kõrge tööpuuduse taseme numbrid läbi mängida eelnevate aastate statistikaga, et saada aru, millised oleksid õiglased tasemed. Kaubanduskoja ettepanek : Palume kaaluda lahendust, kus eelnõus on konkreetse numbriga defineeritud madala, keskmise ja kõrge tööpuuduse tase. Meie hinnangul tagaks selline lahendus suurema õigusselguse. Kui ministeerium ei pea sellist lahendust mõistlikuks, siis palume selgitada, miks on eelistatud eelnõus sisalduvat lahendust. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoja p eadirektor Koostanud: Marko Udras [email protected] 6040070 Saatja: Marko Udras <[email protected]> Saadetud: 23.05.2022 15:00 Adressaat: SM Info <[email protected]>; Kadi Kanarbik <[email protected]> Koopia: Mait Palts <[email protected]> Teema: Kaubandus-Tööstuskoja arvamus töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Tere! Saadan Kaubandus-Tööstuskoja seisukohad töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Parimate soovidega Marko UdrasPoliitikakujundamise ja õigusosakonna juhatajaEesti Kaubandus- Tööstuskoda E-post Tel &#43;372 604 0070