Vastus pöördumisele

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Teie 06.05.2022 nr 4/112/ [email protected] Meie 23.05.2022 nr 5.2-2/1684-2 Toom-Kooli 17 10130, Tallinn Ettepanekud töötaja tervisekontrolli korralduse kohta Lugupeetud Mait Palts Täname Teid ettepanekute eest töötaja tervisekontrolli korralduse kohta. Vastuseks Teie ettepanekutele selgitame järgmist. 1. Tervisekontrollis sisalduvate teenuste minimaalse nimekirja kehtestamine Selgitame, et sotsiaalministri 24.04.2003 määruse nr 74 „Töötaja tervisekontrolli kord“ § 5 lõike 4 kohaselt otsustab töötervishoiuarst vajalikud terviseuuringud lähtudes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ja töötaja tervisedeklaratsiooni andmetest ehk töötaja terviseseisundist. Seega võib uuringute ja analüüside nimekiri olla erinev töötajate puhul, kes töötavad kontoris arvutiga võrreldes töötajaga, kes puutuvad kokku näiteks müra või ohtlike kemikaalidega. Samuti võivad uuringud ja analüüsid erineda sõltuvalt töötaja terviseseisundist. Seetõttu ei pea me mõistlikuks kehtestada tervisekontrolli raames tehtavate uuringute ja analüüside nimekirja õigusakti tasandil. Samas leiame, et kvaliteetse töötervishoiuteenuse osutamiseks oleks hea kokku leppida tervisekontrolli uuringute ja analüüside miinimumnõuetes juhendmaterjali tasandil, et sellest oleks abi ka tööandjatele töötervishoiuteenuse tellimisel. Seetõttu on Eesti Töötervishoiuarstide Selts koostamas töötervishoiu ohuteguripõhiseid käsitlusjuhendeid, mille eesmärk on pakkuda töötervishoiuarstidele juhiseid tervisekontrollide läbiviimiseks lähtudes ohuteguritest, millega töötajad töökeskkonnas kokku puutuvad. Nimetatud käsitlusjuhendid hõlmavad ka tervisekontrolli raames tehtavate uuringute ja analüüside miinimumnõudeid. Käsitlusjuhendid on eelkõige mõeldud töötervishoiuarstidele, kuid ka tööandjatel on võimalik nendest lähtuda töötervishoiuteenuse tellimisel ja tervisekontrolli sisu kokkuleppimisel töötervishoiuteenuse osutajaga. Käsitlusjuhendid on kavandatud valmima 2022. aasta IV kvartalis. 2. Tervisekontrolli mahu vähendamine hiljuti läbiviidud tervishoiuteenuse võrra Selgitame, et töötaja tervisekontrolli korra kohaselt otsustab töötervishoiuarst vajalikud terviseuuringud lähtudes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ja töötaja tervisedeklaratsiooni andmetest ehk töötaja terviseseisundist. Lisaks on töötervishoiuarstidel õigus tervisekontrolli läbiviimise raames tutvuda töötaja terviseandmetega tervise infosüsteemis ning kasutada neid andmeid tervisekontrolli läbiviimisel, töötaja terviseseisundile hinnangu andmisel ja otsuse tegemisel. Olukorras, kus perearst või mõni Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 muu tervishoiutöötaja on hiljuti teinud uuringuid või analüüse, mille tulemused on kättesaadavad tervise infosüsteemis, ei ole töötervishoiuarstil vajadust samu uuringuid ja analüüse uuesti teha. Seda, kas ja milliseid uuringute ja analüüside tulemusi saab ja on mõistlik arvestada töötaja tervisekontrolli tegemisel, on töötervishoiuarsti otsustada. Samas tuleb arvestada, et kui töötaja on hiljuti läbinud põhjaliku tervisekontrolli mõne tervishoiuteenuse osutaja juures, kes ei ole töötervishoiuarst, tuleb töötaja töötervishoiuarsti läbiviidavasse tervisekontrolli ikkagi saata selleks ettenähtud ajal. See on oluline, kuna töötervishoiuarsti läbiviidava tervisekontrolli eesmärk on hinnata lisaks töötaja terviseseisundile ka töökeskkonna ohutegurite mõju töötaja tervisele, teha otsus, kas töötaja tohib töötamist jätkata või mitte ning vajadusel teha tööandjale ettepanekuid töötingimuste muutmise kohta. Samas, kuna tervisekontrolli mahtu (st uuringute ja analüüside nimekirja) ei ole õigusakti tasandil kehtestatud, on tööandjal ja töötervishoiuarstil võimalik kokku leppida sobiv tervisekontrolli pakett vastavalt vajadusele, sealhulgas lähtudes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest. Samuti on neil õigus kokku leppida selles, kas ja kuidas arvestatakse töötaja varasemaid uuringute ja analüüside tulemusi tervisekontrolli läbiviimisel ja otsuse tegemisel. Seega kuna kehtiv töötaja tervisekontrolli kord võimaldab tervisekontrolli läbiviimisel varasemate uuringute ja analüüside tulemusi arvesse võtta, ei ole vaja õigusaktis muudatusi teha ning küsimus tuleks lahendada tööandja ja töötervishoiuarsti omavaheliste kokkulepetega. 3. Tervisekontrolli läbiviimise õiguse laiendamine perearstidele Selgitame, et 2020. aastal valmis Tartu Ülikooli ja Tallinna Tervishoiukõrgkooli uuring töötervishoiuteenuse teemal, kus muu hulgas käsitleti perearstide rolli töötervishoiuteenuse osutamisel. Uuringu tulemused näitasid, et perearstide hinnangul ei ole mõistlik panna nendele täiendavat kohustust viia läbi töötajate tervisekontrolle. Põhjuseks on perearstide vähesed teadmised ja kogemus töökeskkonnast ja sealsetest ohuteguritest. Perearstide väljaõpe ei sisalda neid teemasid, samas kui töötervishoiuarstid on spetsialiseerunud töökeskkonna ohutegurite mõju hindamisele töötaja tervisele ja tööga soetud terviseprobleemide väljaselgitamisele. Seega tuginedes viidatud uuringule ning olles konsulteerinud ka perearstide esindajatega, ei pea me võimalikuks, et töötajate tervisekontrolle võiksid edaspidi läbi viia perearstid töötervishoiuarstide asemel. Kvaliteetse töötervishoiuteenuse osutamiseks on oluline, et see lähtuks töökeskkonna riskianalüüsist ning teenust osutaksid pädevad ja vastava väljaõppe saanud spetsialistid ehk töötervishoiuarstid. Perearstidel vastav pädevus puudub, samuti ei ole neil infot töötaja töökeskkonna ega sealsete ohutegurite kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Selgis Töö- ja pensionipoliitika osakonna pensionipoliitika juht osakonnajuhataja ülesannetes Eva Põldis 6269 196 [email protected]