Vastus Riigikogu liikme T. Kruusimäe kirjalikule pöördumisele

Tarmo Kruusimäe Teie 20.04.2022 [email protected] Meie 22.05.2022 nr 1.5-1.1/1483-2 Vastus Riigikogu liikme kirjalikule pöördumisele Lugupeetud Riigikogu liige Tarmo Kruusimäe Täname Teid esitatud küsimuste eest. Vastame Teie küsimustele suitsetamise ja tubakapoliitika arengute kohta. 1. Milliseid suitsetamise levikut vähendanud tegevusi on Sotsiaalministeerium ja selle allasutused viimasel viiel aastatel läbi viinud? Vastus: Tervise Arengu Instituut korraldab regulaarselt tubakast loobumise kampaaniat, et motiveerida inimesi loobuma nikotiinist ning pöörata tähelepanu kasudele, mida toob kaasa sõltuvusest vabanemine. Kampaaniate järeluuringu tulemused näitavad kampaaniate head märgatavust ja head loobumise taset osalejate hulgas (7%). Kampaaniate käigus teavitatakse inimesi tubaka ja nikotiinitoodetega seotud riskidest. Haldame ja arendame tubakainfo.ee veebilehte. Lisaks sellele koolitab Tervise Arengu Instituut igal aastal tervishoiutöötajaid ja apteekreid nõustamisteenuse osutamiseks. Koolituste planeerimisel on võetud suund nõustamisteenuse laiendamiseks ning koolituste kättesaadavuse tagamiseks kõikidele spetsialistidele, kes sõltlastega kokku puutuvad. Koostatud on toetavat materjale inimestele, loobumisteekonna toetamiseks ja üldiseks teadlikkuse tõstmiseks tubaka- ning nikotiinitoodetest. Koostatud on infolehed õpetajatele ja lapsevanematele tõenduspõhise infoga uute nikotiinitoodete kohta. 1.1. Kui palju inimesi on nende tegevuste tulemusena alustanud suitsetamisest loobumisega? Vastus: Kõikide Tervise Arengu Instituudi tegevuste tulemuslikkust ei saa hinnata kitsalt ainult suitsetamisest loobujate arvuga, samavõrra oluline on suitsetamise ning laiemalt nikotiinitoodete tarbimisega alustamise ennetamine. Seetõttu jälgime olukorda regulaarselt läbiviidavate tervisekäitumise uuringute kaudu (TKU, HBSC, ESPAD). Maailmapraktikas on leitud tõendusmaterjali, et loobumise nõustamisteenust tõstab 35-55% tõenäosust loobumiseks. Nagu eelpool mainitud, siis kampaania aitab osalejatel tubakatoodete tarvitamisest loobuda ligikaudu seitsmel protsendil. Teadlikkuse tõstmine ja toetavate materjalide loomine aitab muuta ühiskonnas norme ja hoiakuid, mõjutades nikotiini tarbimisest loobumist pikas plaanis. 1.2. Kui paljudel on õnnestunud suitsetamisest loobuda? Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Vastus: Viimase kuue aastaga on igapäevasuitsetajate protsent vähenenud 22,1%´lt 17,9%´le, mis tähendab 4,2%´list langust. 1.3. Kui paljud on jäänud suitsuvabaks ehk ei ole naasnud suitsetamise juurde? Vastus: Loobumise kohta ei koondata individuaalset statistikat, seetõttu isikupõhised andmed puuduvad ja ei ole võimalik olemasolevate andmete alusel hinnata, kui paljud loobujad on hiljem uuesti suitsetama hakanud. Küll aga pole suitsetajate hulk statistiliselt oluliselt tõusnud seega saame öelda, et need inimesed, kes on loobunud on suuremas osas jäänud suitsuvabaks. 2. Kui paljud suitsetajad on viimase viie aasta jooksul kasutanud suitsetamisest loobumise nõustamise teenust? Vastus: Suitsetamine on ainult üks viis tubaka või nikotiini tarvitamiseks. Tubakast loobumise nõustamise teenuse sihtrühmaks on kõik tubaka-, e-sigareti ja kuumutatava sigareti tarvitajad või muul viisil nikotiini sõltuvuslikud tarvitajad. Tervise Arengu Instituudi andmetel on viimasel viiel aastal nõustamiskabinetid osutanud nõustamisteenust ligikaudu 8000 korda umbes 4800 inimesele. Teenus liikus 2019. aastal üle Tervise Arengu Instituudist Eesti Haigekassasse ning andmete kogumise alused on asutustes olnud erinevad. Eesti Haigekassale esitatud raviarvete põhjal on tubakast loobumise nõustamine teenust saanud aastatel 2019-2021 kokku 1162 isikut. 2.1. Kui paljudel suitsetamisest loobumise nõustamise teenuse kasutajatel on õnnestunud suitsetamisest loobuda ja jääda suitsuvabaks? Vastus: Selline loobumise statistika tubakast loobumise nõustamise teenuse kohta puudub, sest oluline on iga loobutud päev ning sageli on sõltuvushäirega inimese teekond lõpliku loobumiseni mitmete katsetega. Nõustajatelt saadud info põhjal võime järeldada, et ligikaudu 2000 inimest on suutnud püsida suitsuvabana (loobunud suitsetamisest) üle aasta ning ligi tuhat inimest vähemalt kuus kuud. 2.2. Kui palju suitsetamisest loobumise nõustajaid on viimase viie aasta jooksul Eestis töötanud? Vastus: Me ei jälgi otseselt koolitustel käinud tervishoiutöötajate karjääri või personali liikumist asutuste vahel. Oluline on vastata tervishoiuasutuste vajadusele, kui nad koolitamise sooviga meie poole pöörduvad ja pakkuda neile sellekohast täiendõpet. Tähtis on, et personali liikumine ei põhjustaks teenuseosutamise katkemist teenuseosutamise punktis. Viimase 3 aasta jooksul on Eesti Haigekassale tubakast loobumise nõustamise teenuse raviarveid esitanud 44 tervishoiutöötajat. 2.3. Kui palju tervishoiutöötajaid on viimase viie aasta jooksul läbinud suitsetamisest loobumise nõustamise koolituse? Vastus: Igal aastal läbib suitsetamisest loobumise nõustamise koolituse ligikaudu 30 tervishoiutöötajat. 2.4. Millistel põhjustel ei ole suitsetamisest loobumise nõustamise kabinetti Hiiumaal, Järvamaal, Viljandimaal ja Jõgevamaal? Vastus: Tubakast loobumise nõustamise teenuse osutamise võimalus on seni olnud haiglavõrgu arengukava haiglatel (edaspidi: HVA). Teenuse osutamiseks pidi HVA esitama  3 Eesti Haigekassale sellekohase taotluse ning kinnitama, et teenust hakkab osutama vastava koolituse läbinud tervishoiutöötaja. Jõgeva haiglal on tubakast loobumise nõustamise leping olemas, kuid teenusele ei ole käesoleval aastal ühtegi inimest end registreerinud. Eelmisel aastal osutas Jõgeva haigla tubakast loobumise nõustamise teenust kahele inimesele. Hiiumaa haigla, Järvamaa haigla ja Viljandi haiglas ei ole nõutavat koolitust läbinud tervishoiutöötajaid ning seetõttu ei ole need asutused veel esitanud haigekassale taotlust tubakast loobumise nõustamise teenuse osutamiseks. Alates 01.07.2022 on teenus laienemas erapartneritele, perearstidele ja koolitervishoiuteenuse osutajatele, mis meie hinnangul aitab teenuse kättesaadavusele kaasa ka seni teenusega katmata maakondades ehk Hiiumaal, Järvamaal ja Viljandimaal. 3. Milliseid tooteid on suitsetajad kasutanud selleks, et hõlbustada suitsetamisest loobumist? Vastus: Suitsetamisest loobumisel kasutatakse ravijuhendist soovitatud ravimeid: retseptiravimitest varenikliini ja bupropiooni ning käsimüügist nikotiinasendusravi lühi ja pikatoimelisi vorme (imemistablett, plaaster, ninasprei, närimiskumm). 3.1. Millises mahus on Eesti suitsetajad kasutanud suitsetamisest loobumisel käsimüügiravimina müüdavaid suitsetamisest loobumise vahendeid? Vastus: Suurem osa loobujaid loobub tubaka- või nikotiintootest ravimeid kasutamata. Käsimüügiravimite kasutamise kohta andmed puuduvad. 3.2. Millises mahus on Eesti suitsetajad kasutanud suitsetamisest loobumisel vastavaid retseptiravimeid? Vastus: Tubakast loobumise nõustamisteenust saanud isikute seas on aastatel 2019-2022 välja kirjutatud loobumist toetava ravimi retsept (varenikliin, bupropioon või nortriptüliin) kokku 77 isikule. 3.3. Millises mahus on Eesti suitsetajad kasutanud suitsetamisest loobumise hõlbustamiseks alternatiivseid tooteid nagu e-sigaretid, kuumutatava tubaka tooted või tubakavaba snus? Vastus; Tubaka- või nikotiinsõltuvuse raviks ei kasutata alternatiivseid tubakatooteid. Nimetatud tooted ei ole tõenduspõhised suitsetamisest loobumise tooted ning siis ka nende kasutamisel suitsetamisest loobumisel ei ole andmeid. Suitsetamine on ainult üks viis tubaka või nikotiini tarvitamiseks, seetõttu juba ammu on kasutusel mõiste tubakast loobumine, nõustamise teenuse sihtrühmaks on kõik tubaka-, e-sigareti ja kuumutatava sigareti tarvitajad või muul viisil nikotiini sõltuvuslikud tarvitajad. 3.4. Kas on teada, kas nad on nendest toodetest loobunud või jäänud kasutajateks? Vastus: Alternatiivsed tubaka- ja nikotiintooted on samuti sõltuvust tekitavad nagu ka traditsioonilised tubakatooted. Usaldusväärsed andmed nii toodete kasutajate arvu kui ka kasutamise aja kohta meil puuduvad, probleemi lahendamiseks on Sotsiaalministeeriumi tellinud uuringu alternatiivsete nikotiinitoodete tarvitamise kohta. Uuring valmib 2022. aasta lõpuks.  4 4. Millises etapis on sotsiaalministeerium Tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõuga, mille eesmärk on reguleerida tubakavaba snus ehk seaduse mõttes tubakavaba huuletubakas? 4.1. Millistele uuringutele ja analüüsidele tuginedes ministeeriumi ekspertrühm eelnimetatud eelnõu ette valmistab ning kus saab nende uuringute ja analüüsidega tutvuda? 4.2. Millal on plaanis eelnõu riigikogule edastada? Vastus: Samasisulistele küsimusele on vastatud kirjalikult 04.05. Sotsiaalministeeriumis on koostamisel tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, kaardistatud ja analüüsitud on tubakaseaduses muutmist vajavad sätted seoses nikotiinitoodete reguleerimisega. Seadusemuudatusega soovime kehtestada nikotiinitoodete regulatsiooni üldisemalt, mitte ainult kitsalt tubakavabale huuletubakale. Eelneva analüüsi põhjal selgus tubakaseaduse muutmise suurem vajadus, kui oli välja pakutud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõus 412SE. Tubakaseadust on vajalik täiendada nikotiinitoodete üldisema regulatsiooniga, mis seab toodetele kvaliteedinõuded, nikotiini piirsisalduse, vähendades seeläbi mürgistuste riski ja ohtu tarbijate tervisele. Täpsustada on vaja taimsete suitsetatavate tubakatoodete nõudeid ning kehtestada riigilõivud tubakatoodete koostisosadest teavitamisele. Toetamaks tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamist on Sotsiaalministeerium tellinud rakendusliku uuringu „Alternatiivsete nikotiinitoodete tarbimise uuring“, mille tulemusena valmib analüüs alternatiivsete nikotiinitoodete tarbimise levimusest Eestis, luuakse alternatiivsete nikotiinitoodete tarbijate profiilid ning pakutakse välja võimalikud sekkumised, mida võiks Eesti rakendada, et ennetada ja vähendada alternatiivsete nikotiinitoodete tarbimist. Uuringus analüüsitakse nikotiinitoodete tarvitamist laiemalt, et saada ülevaade nikotiinitoodete tarvitamise põhjustest ja eesmärkidest. Uuringu läbiviijaks on MTÜ Balti Uuringute Instituut, kelle poolt töötati välja selle aasta veebruaris uuringu detailplaani ja uuringu täpne metoodika, aprilli lõpuks valmistati ette küsitlusuuring ja koostati küsimustikud, koostati esialgne teaduskirjanduse ülevaade. Küsitlusuuring viiakse läbi kevadel ja suvel ning uuringu lõppraport valmib 2022. aasta lõpuks. Tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse valmimine ja kooskõlastamisele esitamine on Sotsiaalministeeriumi 2022. aasta tööplaanis esimesel poolaastal, millele järgneb seaduse muutmise eelnõu esitamine kooskõlastamisele. 5. Kuidas on Sotsiaalministeerium ja tema allasutused viimastel aastatel kontrollinud Tubakaseaduse järgimist? 5.1. Millises mahus on läbi viidud kontrolle, et Eestis müügil olevad tubakatooted ja tubakatootega seonduvad tooted vastaksid kehtestatud nõuetele? 5.2. Milliste toodete milliseid analüüse on läbi viidud ja mis on olnud nende tulemused? 5.3. Kas Sotsiaalministeerium või tema allasutused kontrollivad kaugmüügi piirangust kinnipidamist? Kui jah, siis millised on olnud kontrolli tulemused, sh kui suures koguses ja milliseid tooteid on konfiskeeritud? Vastus: Tubakaseaduse riiklik järelevalve on sätestatud tubakaseaduse §-s 32, mille alusel teostab Terviseamet riiklikku järelevalvet tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote koostisest teavitamise, teatavatest erinimekirja kantud lisaainetest teavitamise ja uudsest tubakatootest teavitamise kohta kehtestatud nõuetest kinnipidamise ning suitsetamisruumile kehtestatud nõuete järgimise üle vastavalt ameti põhimääruses sätestatud ülesannetele. Maksu- ja Tolliamet teostab järelevalvet tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote kohta kehtestatud nõuetest kinnipidamise, nende toodete käitlemise korra, sealhulgas registreerimisele esitatavate nõuete ja nende toodete käitlemisel kehtivate erinõuete, samuti  5 nende toodete Eestisse toimetamisega seotud keeldude ja piirangute järgimise üle vastavalt ameti põhimääruses sätestatud ülesannetele. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab järelevalvet tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote kohta kehtestatud nõuetest kinnipidamise ja nende käitlemise korra, nende toodete käitlemisel kehtivate erinõuete ning suitsetamiskoha piiramise nõuete järgimise ja elektroonilise sigareti seadmele kehtestatud nõuete täitmise üle vastavalt ameti põhimääruses kehtestatud ülesannetele, samuti spondeerimispiirangu ja müügiedenduse keelu järgimise üle. 6. Millises mahus elektroonilise sigareti vedelikke on Eestis müüdud aastatel 2016-2021? Vastus: Samasisulisele küsimusele on vastatud kirjalikult 04.05. Elektrooniliste sigarettide täitevedelikest teavitamine toimub vastavalt tubakaseaduse § 102 lõikele 1, mille kohaselt esitab elektroonilisi sigarette või nende täitepakendeid võõrandamiseks Eestisse toov või neid Eestis tootev ettevõtja kuus kuud enne toote kavandatavat turule viimist Terviseametile elektroonilises vormis aruande. Aruanne esitatakse vastavalt Euroopa Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2015/2183, millega seatakse sisse e-sigarettidest ja täitekapslitest teatamise ühtne vorm (ELT L 309, 26.11.2015, lk 15–27), sätestatud vormile. Müügimahtudest teavitamine toimub vastavalt tubakaseaduse § 102 lõikele 2, mille kohaselt on elektroonilisi sigarette või nende täitepakendeid või elektroonilisi sigarette ja nende täitepakendeid võõrandamiseks Eestisse toov või neid Eestis tootev ettevõtja kohustatud esitama Terviseametile igal aastal toodete müügimahud tootemarkide ja -liikide kaupa. Andmete elektrooniliseks esitamiseks on loodud Euroopa Liidu ühisportaal, et tagada direktiivis 2014/40/EL sätestatud teatamiskohustuste ühetaoline kohaldamine. Teavitamise ühisportaalis teavitatud elektroonilise sigareti täitevedeliku Eestis müüdud kogused (müüdud toodete arv) aastate kaupa: 2016. a 38 236 838 2017. a 1 695 342 2018. a 376 537 2019. a 4 460 786 2020. a 420 359 2021. a 327 501 Teavitamise ühisportaalis teavitatud ühekordsete elektrooniliste sigarettide Eestis müüdud kogused (müüdud toodete arv) aastate kaupa: 2016. a 5 096 2017. a 30 000 2018. a 70 000 2019. a 59 640 2020. a 11 993 675 2021. a 202 039 440 6.1. Kui suure osa neist on moodustanud nikotiinita ja kui suure osa nikotiiniga e- vedelikud? Vastus: Teavitamise ühisportaalis teavitatud Eestis müüdud elektroonilise sigareti täitevedeliku kohta sellist statistika väljavõtet teha ei ole võimalik. 6.2. Kuidas on nikotiiniga e-vedelikud jagunenud nikotiinisisalduse järgi (1-20 mg/ml)?  6 Vastus: Teavitamise ühisportaalis teavitatud Eestis müüdud elektroonilise sigareti täitevedeliku kohta sellist statistika väljavõtet teha ei ole võimalik. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Teadmiseks: Riigikogu Aive Telling 715 3474 [email protected]