Vastus pöördumisele

Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine 1 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Hindamise tellis Sotsiaalministeerium. Hindamine on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist 2014- 2020.13.01.16-0009 „Sotsiaalministeerium tehniline abi“. Autorid: Märt Masso liitus Praxisega 2012. aasta alguses. Teda huvitab sotsiaalkaitse ja tööpoliitika lõimumis- kohtadest ning Euroopa Sotsiaalpoliitika võrgustiku Eesti meeskonna juht aastast 2016. Märt on osale- nud analüütiku ja projektijuhina nii Eesti kui ka rahvusvaheliste uuringute tegemises, kasutades nii kvan- titatiivseid kui ka kvalitatiivseid analüüsimeetodeid. Merlin Nuiamäe liitus analüütikuna Praxise töö- ja sotsiaalelu valdkonna programmi meeskonnaga 2019. aasta kevadel. Merlinil on magistrikraad Tartu Ülikoolist sotsioloogia erialal. Oma magistritöös uuris ta korduvaks töötuks jäämise mõjutegureid Eesti Töötukassa näitel. Aleksandr Michelson töötab Praxise majanduspoliitika analüütikuna 2017. aasta algusest ja valdab hästi erinevate kvalitatiivsete uurimismeetodite rakendamist. Varasemast on tal pikk töökogemus era- sektorist, kus ta tegutses peamiselt personalijuhtimise valdkonnas, vastutades erinevate projektide juh- timise, tööturu seire, personalipoliitikate planeerimise ja rakendamise eest Meeli Murasov ühines Praxisega 2019. aastal. Tal on pikaajaline avaliku sektori töökogemus Haridus- ja Teadusministeeriumist, kus tema peamisteks teemadeks olid kutsehariduse kui haridusvaliku populaar- suse suurendamine, õpingute katkestamise problemaatika ning tugisüsteemide arendamine ja õpilaste sotsiaalsete garantiide süsteem. Kirsti Melesk on enam kui 10-aastase töökogemusega tööturu ja tööjõu valdkonna projektides analüü- tikuna ja projektijuhina. Kirsti uurimisteemade hulgas on täiskasvanute täiendõpe ja koolitustel osale- mine ning tööturumeetmed, mis toetavad oskuste ja teadmiste arendamist. Merilen Laurimäe liitus Praxise meeskonnaga 2018. aastal ning töötab analüütikuna töö- ja sotsiaalelu valdkonnas. Merilenil on magistrikraad Tartu Ülikoolist majandusteaduse erialal. Tema uurimisvaldkon- dadeks on sotsiaalkaitse ja laiemalt sotsiaalpoliitika. Ingel Kadarik tegeleb oma töös eelkõige töösuhete ja töötingimuste teemadega, kuid panustab ka soo- lise võrdõiguslikkuse ning sotsiaalpoliitika valdkonda. Inglil on bakalaureusekraad Tartu Ülikoolist sot- sioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika alal. Lisaks on Ingel teadmisi täiendanud avaliku sektori ja ava- liku teenistuse toimimispõhimõtetest ning protsesside juhtimises Poliitikauuringute Keskus Praxis on Eesti esimene sõltumatu, mittetulunduslik mõttekeskus, mille ees- märk on toetada analüüsile, uuringutele ja osalusdemokraatia põhimõtetele rajatud poliitika kujunda- mise protsessi. Poliitikauuringute Keskus Praxis Tartu mnt 50, V korrus 10115 Tallinn tel 640 8000 www.praxis.ee [email protected] 2 Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Väljaandes sisalduva teabe kasutami- sel palume viidata allikale: Masso, M., Nuiamäe, M., Michelson, A., Murasov, M., Melesk, K., Laurimäe, M., Kadarik, I. 2019. Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine. Poliiti- kauuringute Keskus Praxis; ISBN 978-9949-662-17-3 (pdf) Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Lühitutvustus Sotsiaalministeerium vastutab Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ elluviimise eest, mille eesmärk on tööealiste töövõime säilitamine ja parandamine, sh tööandja ja töötaja toetamine töötingimuste edendamisel, vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise suurendamine ja varase pensionile jäämise ärahoidmine. Lisaks on eesmärk tagada töövõime toetamise süsteemi jätkusuutlikkus. Vahehindamise eesmärgiks on teada saada, kuidas on meede „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ rakendunud alates Töövõimereformi juurutamisest 2016 aastal, kuivõrd tõenäoline on meetme eesmärkide ja näitajate saavutamine ning kas ja milliseid parendustegevusi on vaja eesmärkide saavutamiseks ellu viia. 3 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Sisukord Lühitutvustus ................................................................................................................................ 3 Töös kasutatud mõisted................................................................................................................. 7 Töös kasutatud lühendid ............................................................................................................... 8 Sissejuhatus .................................................................................................................................. 9 Reformi kirjeldus ........................................................................................................................ 9 Analüüsi ülesanne .................................................................................................................... 10 Hindamisteema 1. Avalikkuse teadlikkus töövõimereformist ........................................................ 11 Asjakohasus .............................................................................................................................. 11 Tulemuslikkus ........................................................................................................................... 12 Tõhusus ja jätkusuutlikkus ....................................................................................................... 18 Hindamisteema 2. Töövõime toetamise süsteemi ühe ukse poliitika ............................................. 21 Asjakohasus .............................................................................................................................. 21 Tulemuslikkus ........................................................................................................................... 24 Tõhusus ja jätkusuutlikkus ....................................................................................................... 25 Hindamisteema 3. Asutustevaheline andmevahetus, andme- ja e-lahendused............................... 27 Asjakohasus .............................................................................................................................. 27 Tulemuslikkus ........................................................................................................................... 36 Tõhusus ja jätkusuutlikkus ....................................................................................................... 37 Hindamisteema 4. Töövõime hindamine ...................................................................................... 39 Asjakohasus .............................................................................................................................. 39 Tulemuslikkus ........................................................................................................................... 40 Tõhusus ja jätkusuutlikkus ....................................................................................................... 41 Hindamisteema 5. Töövõimetoetus .............................................................................................. 45 Asjakohasus .............................................................................................................................. 45 Tulemuslikkus ja tõhusus ......................................................................................................... 46 Hindamisteema 6. Vähenenud töövõimega inimese teenuste ja toetuste pakett ........................... 51 Asjakohasus .............................................................................................................................. 51 Vähenenud töövõimega inimese teenuste ja toetuste pakett ...................................... 51 Töövõimet toetav tööandja teenuste ja toetuste pakett .............................................. 53 Tulemuslikkus ........................................................................................................................... 54 Töötukassa pakutavad teenused vähenenud töövõimega sihtrühmale ....................... 54 Sotsiaalkindlustusameti pakutavad teenused ............................................................... 64 Tõhusus .................................................................................................................................... 65 Väljakutsed ja lahendused ............................................................................................. 67 Kokkuvõte ja järeldused .............................................................................................................. 70 Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ............................................................ 70 Töövõimereformi indikaatorid ................................................................................................. 71 Hindamisküsimused ................................................................................................................. 73 4 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Teadlikkus ...................................................................................................................... 73 Ühe ukse poliitika .......................................................................................................... 73 Asutustevaheline andmevahetus, andme- ja e-lahendused ......................................... 74 Töövõime hindamine ..................................................................................................... 75 Töövõimetoetus ............................................................................................................. 75 Teenused........................................................................................................................ 75 Executive summary ..................................................................................................................... 78 LISA 1. Metoodika ....................................................................................................................... 81 Dokumendianalüüs .................................................................................................................. 82 Administratiivandmete analüüs ............................................................................................... 82 Intervjueerimine ...................................................................................................................... 82 Juhtumianalüüsid ..................................................................................................................... 82 Poliitikasoovitused ................................................................................................................... 83 LISA 2. Juhtumianalüüs ................................................................................................................ 85 Juhtum nr 1 .............................................................................................................................. 85 Juhtum nr 2 .............................................................................................................................. 86 Juhtum nr 3 .............................................................................................................................. 87 Lisa 3. Järelduste soovituste tabel ................................................................................................ 88 Jooniste loetelu Joonis 1.Hindamisteemad ....................................................................................................................... 10 Joonis 2. Eesti elanikkonna, püsiva töövõimetuse või vähenenud töövõimega inimeste ning tööandjate teadlikkus töövõimereformist 2015-2017 ....................................................................................... 13 Joonis 3. Vastajate osAkaal (%), kes nõustusid väitega „Eestis on palju võimekaid vähenenud töövõimega inimesi, kes suudavad panustada ühiskonda rohkem kui seni“ 2015-2017................ 16 Joonis 4. Vähenenud töövõimega inimeste arv elukoha maakonna järgi, 2018 .................................... 44 Joonis 5. Töövõimetoetust saama õigustatud isikud maakonna lõikes (2018. aasta lõpu seisuga) ....... 47 Joonis 6. Absoluutse vaesuse piir ja töövõimetoetuse suurus, €............................................................ 48 Joonis 7. Töövõimetoetuse suurus sõltuvalt töötasu suurusest ............................................................. 49 Joonis 8. vähenenud töövõimega inimeste tööelus osalemist mõjutavad tegurid ................................ 51 Joonis 9. Teenused ja toetused vähenenud töövõimega inimeste hõive toetamiseks .......................... 52 Joonis 10. Vähenenud töövõimega inimeste kumulatiivne tööturuteenustele sisenemiste arv maakondade lõikes aastatel 2016-2018. ......................................................................................... 54 Joonis 11. Oskuste arendamist toetavatele teenustele sisenenud vähenenud töövõimega inimeste arv 2016-2018. aastatel ......................................................................................................................... 55 Joonis 12. Töövalmidust toetavatele teenustele sisenenud vähenenud töövõimega inimeste arv AASTATEL 2016-2018 ...................................................................................................................... 56 Joonis 13. Töövalmidust toetavatele teenustele sisenenud vähenenud töövõimega inimeste arv 2016- 2018. aastatel .................................................................................................................................. 58 Joonis 14. Karjääriteenustele sisenenud vähenenud töövõimega inimeste arv 2016-2018. aastatel .... 59 Joonis 15. Nõustamisteenustele sisenenud vähenenud töövõimega inimeste arv 2016-2018. aastatel ......................................................................................................................................................... 60 5 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Joonis 16. Muudele teenustele sisenenud vähenenud töövõimega inimeste arv 2016-2018. aastatel . 63 Joonis 17. Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise näitajad .............................................. 72 Joonis 18. Loogiline voog soovituste koostamisel .................................................................................. 84 Tabelite loetelu Tabel 1. Töövõimereformi kommunikatsioonistrateegia tulemuslikkuse indikaatorid .......................... 17 Tabel 2. Olemasolevad andmevahetus- ja andmelahendussüsteemid, infotehnoloogilised lahendused TK, SKA, e-tervise ja teenusepakkujate vahel töövõimereformi kontekstis .................................... 28 Tabel 3. Töövõimekao hindamine ........................................................................................................... 40 Tabel 4. Töövõimetoetuse ja töövõimetuspensioni võrdlus ................................................................... 45 Tabel 5. Töövõimetuspensioni või töövõimetoetuse saajate arv ........................................................... 46 Tabel 6. Töövõimetuspensioni või töövõimetoetuse keskmine suurus, € .............................................. 48 Tabel 7. Hindamismetoodika hindamisküsimuste lõikes ........................................................................ 81 6 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Töös kasutatud mõisted Puue ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist lähtuvalt – inimese pikaaja- lise füüsilise, vaimse, intellektuaalse või meelelise kahjustuse koostoime eri- nevate takistustega keskkonnas, mis võib tõkestada tema täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. Puude raskusaste tuvastatakse ja määratakse Eestis sotsiaalkindlustusameti poolt puuetega ini- meste sotsiaaltoetuste seaduse alusel (keskmine, raske või sügav). Puude tu- vastamise aluseks on raviarstide poolt uuringute ja diagnoosidega kinnitatud keha funktsioonide kõrvalekalded, mille tõttu inimese hakkamasaamine on tavaolukorras raskendatud, piiratud või takistatud Töövõime tuvastatakse ja määratakse Eesti Töötukassa poolt töövõimetoetuse seaduse alusel. Pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatuse tuvastamiseks võetakse arvesse terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osa- lemise piiranguid. Osaline töövõime inimese töötamine on osaliselt takistatud, võttes arvesse tema terviseseisun- dit, tegutsemisvõimet ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiran- guid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Puuduv töövõime inimene ei ole võimeline töötama, võttes arvesse tema terviseseisundit, te- gutsemisvõimet ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Tegutsemisvõime isiku võime täita ülesannet või sooritada tegevust. Tegutsemise ja osalemise piirangud haigusest või terviseprobleemist tulenev takistus, mida isik kogeb tegevuse sooritamisel või igapäevaelu olukordades. Töövõime toetamise skeem või süsteem meetmestik, millega riik toetab vähenenud töövõimega ini- meste toimetulekut ja töötamist. 7 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Töös kasutatud lühendid EL Euroopa Liit EMPIS töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register ESF Euroopa Sotsiaalfond KOV kohalik omavalitsus OECD Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (Organisation for Economic Co-operation and Development) SKA Sotsiaalkindlustusamet SKAIS Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalkaitse infosüsteem SoM Sotsiaalministeerium STAR Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister TAT toetuse andmise tingimused TETRIS/REDIS töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu TIS tervise infosüsteem, digilugu TK Eesti Töötukassa TKIS töötuskindlustuse infosüsteem TSTT sotsiaalministri käskkiri „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ TVTS töövõimetoetuse seadus 8 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Sissejuhatus Reformi kirjeldus Alates 2016. aastast kehtib Eestis uus töövõime toetamise süsteem. Töövõimetoetuse seadusega keh- testati 2014. aastal töövõime hindamise alused ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimu- sed ja kord. Eelnõu (678 SE) seletuskirja sisukokkuvõttes on välja toodud peamised probleemkohad, mille lahendamisele on töövõimereform suunatud: ▪ töövõimetute inimeste osakaalu suurenemine ühiskonnas vähendab riigi tulusid, kuna inime- sed väljuvad osaliselt või täielikult tööturult, samal ajal suureneb töövõimetushüvitiste ja -pen- sionide kulu; ▪ arvestades töövõimetuspensionäride arvu kasvu ning töövõimetuspensionide suurenevat kulu, on Eesti praegune töövõimetusskeem ja selle korraldus jätkusuutmatu; järjest enam inimesi kvalifitseerub püsivale töövõimetusele, samal ajal on väljumine skeemist praktiliselt olematu; ▪ kehtivas töövõime toetamise süsteemis rakendatakse töövõime kaotusega inimestele üksnes passiivseid meetmeid, s.t neile makstakse hüvitisi ning pakutakse erinevaid soodustusi. Seletuskirjas on nimetatud järgmisi töövõimeskeemi reformi eesmärke: ▪ vähenenud töövõimega inimeste tööturule tagasitoomine, neile sobiva töö leidmine ja säilita- mine; ▪ töövõime kaotuse ennetamine ja inimese motiveerimine säilinud töövõime ulatuses ühiskon- naelus aktiivne olema; ▪ abi osutamine tööandjale töökeskkonna parandamisel ning töövõime kaotusega inimese tööl hoidmisel ja tööle võtmisel. Reformil on järgmised eeldatavad tulemused: ▪ Tervisekahjustusega inimesed on paremini ette valmistatud tööturu vajadustele. Nende väär- tus tööjõuturul suureneb, misläbi paraneb nende võimalus paremini tasustatud tööd leida. ▪ Tervisekahjustusega inimeste hõivatus ja aktiivsus on suurem. Seeläbi paraneb üldine töö- hõive, mis aitab kaasa majandusarengule. ▪ Rahaliste toetuste saamine on piiratud ja seotud teenuste pakkumisega. ▪ Toimub hüvitisesaajate töövõimetusskeemist väljumine. ▪ Töövõime toetamise süsteem on rahaliselt jätkusuutlik. Täiendavalt on iga hõivesse siseneja muutunud maksumaksjaks Sotsiaalministeerium vastutab Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) rahastatud meetme „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ elluviimise eest, mille tegevused toetavad otseselt töövõime toetamise reformi elluviimist. Meetme eesmärk on tööealiste töövõime säilitamine ja parandamine, sh tööandja ja töötaja toetamine töötingimuste edendamisel, vähenenud töövõimega inimeste tööturul 9 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 osalemise suurendamine ja varase pensionile jäämise ärahoidmine. Meetme raames toetatakse kolme tegevust1: 1. Töövõime toetamise reformi sihtrühmale tööturuteenuste ja neid toetavate teenuste arenda- mine, juurutamine ja osutamine, et säilitada töökoht või leida uut tööd; 2. Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks; 3. Töövõime toetamise reformi elluviimine, spetsialistide koolitamine tööks vähenenud töövõi- mega inimestega, tegevusi toetava institutsioonidevahelise koostöö ja vajaliku andmevahetuse arendamine ning avalikkuse teavitamine. Analüüsi ülesanne Siinse vahehindamise eesmärgiks on teada saada, kuidas on meede „Töövõime toetamise skeemi loo- mine ja juurutamine“ rakendunud, kuivõrd tõenäoline on meetme eesmärkide ja näitajate saavutamine ning kas ja milliseid parendustegevusi on vaja eesmärkide saavutamiseks ellu viia. Analüüsiülesande lahendamiseks keskendutakse kuuele hindamisteemale (Joonis 1) JOONIS 1.HINDAMISTEEMAD Avalikkuse Ühe ukse Andmevahetus teadlikkus poliitika ja infosüsteemid reformist Töövõime Töövõime Töövõimetoetus toetamise hindamine meetmestik 1 VabariigiValitsuse korraldus ““Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja” kinnitamine” (RT III, 05.02.2019, 10) 10 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Hindamisteema 1. Avalikkuse teadlikkus töövõime- reformist Asjakohasus Töövõimereformi eesmärkide saavutamiseks on informeerimisel eesmärgiks mõjutada sihtrühmade ja avalikkuse hoiakuid, et suureneks vähenenud töövõimega inimeste valmisolek ja võimalused tööle asuda, ning selgitada sihtrühmadele ja avalikkusele poliitikameetmete muudatuste vajalikkust ja muu- datuste sisu. Töövõimereformi teavitustegevuste eesmärgid ja tegevused on üldsõnaliselt kirjeldatud sotsiaalministri käskkirjas „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ (edaspidi TSTT)2, millega eraldati ESF vahendid avalikkuse teavitamise tegevuste elluviimiseks. 2016. aastal sotsiaalministeeriumis (edaspidi SoM) val- minud töövõimereformi kommunikatsioonistrateegias 2016-2020 (edaspidi kommunikatsioonistratee- gia) määratleti töövõimereformi teavitamise eesmärgid, mis vastavad hästi eespool nimetatud ava- likkuse teavitamise ülesannetele. Kuigi mõlemad dokumendid on teavitustegevuste elluviimise aluseks, ei ole nad omavahel seostatud. TSTT-s puuduvad viited kommunikatsioonistrateegiale ning vastupidi. Kommunikatsioonistrateegia koostamiseks ning hilisema tagasiside saamiseks seniste tegevuste tule- muslikkuse kohta kavandati ESF-ist rahastatud sihtrühmade teadlikkuse ja hoiakute uuringud nii töö- võimereformi ettevalmistavasse 3 kui ka reformi esmase käivitumise4 perioodi. Dokumendianalüüsist nähtub, et uuringu tulemusi võeti kommunikatsioonistrateegia väljatöötamisel arvesse. Nende alusel määratleti kommunikatsiooni siht- ja sidusrühmad ning nende infovajadus, koostati kommunikatsiooni põhisõnumid, kaardistati sobivad kanalid ning seati mõõdikud koos sihttasemetega 2017. ja 2020. aas- taks teavitustegevuste tulemuste mõõtmiseks. Lisaks määratleti kommunikatsioonistrateegia elluvii- mise etapid koos iga etapi fookustegevustega ning pandi paika töövõimereformiga seotud asutuste üle- sannete jaotus. Eesmärkidest tulenevalt hõlmab teavitustegevuste sihtrühm avalikkust, sealhulgas tööelus osalejaid5, tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega inimesi ning tervishoiuteenuse osu- tajaid. TSTT-s puuduvad nii väljund- kui tulemusnäitajad teavitustegevuste elluviimise hindamiseks ja tulemus- likkuse mõõtmiseks. Seega saab teavitustegevuste tulemuslikkuse hindamiseks kasutada üksnes kom- munikatsioonistrateegias nimetatud indikaatoreid. Teavitustegevuste tulemuslikkuse hindamise põ- hiindikaatorid on seotud kolme peamise valdkonnaga: 1) teadlikkuse kasv sihtrühmades; 2) teavitus- kampaania ja selle sõnumite märgatavus; 3) ühiskonna hoiakute areng. Täpsed mõõdikud koos sihtta- semetega on määratletud vaid sihtrühmade teadlikkuse ja hoiakute muutmise valdkonnas, mida pla- neeriti mõõta eelpool nimetatud sihtrühmade teadlikkuse ja hoiakute uuringuga6. Mitu mõõdikut on 2 Sotsiaalministri käskkiri „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ (kinnitatud 14.11.2014, muudetud 26.03.2015, 29.10.2015, 21.06.2017, 03.07.2018). 3 Sotsiaalministeerium, Turu-uuringute AS (2015/2016). „Teadlikkus ja hoiakud vähenenud töövõimega inimeste ning töövõimereformi teemal. Töövõimetuspensionäride ja vähenenud töövõimega inimeste, elanikkonna ja tööandjate kü- sitluse koondraport“. 4 Sotsiaalministeerium, Turu-uuringute AS, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR (2017/2018). „Teadlikkus ja hoiakud vähenenud töövõimega inimeste ning töövõimereformi teemal. Töövõimetuspensionäride ja vähenenud töövõimega ini- meste, elanikkonna ja tööandjate küsitluse koondraport“. 5 TSTT-s kastutatav mõiste „tööelus osalejad” hõlmab tööandjaid, töötajaid, laiemalt tööealist elanikkonda ning tööpo- liitika kujundamisel ja rakendamisel osalevaid sidusgruppe ja avalikkust. 6 Kommunikatsioonistrateegias ei ole täpsustatud teavituskampaaniate ja selle sõnumite märgatavuse indikaatorit. 11 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 planeeritud mõõtma sihtrühmade käitumist või selle muutust (nt. õigeaegselt läbitud hindamiste arv, vähenenud töövõimega inimeste palkamine), kuid seejuures pole selgitatud mõõdiku täpset metoodi- kat ega määratletud mõõdiku alg- ja sihttaset. Sihtrühmade teadlikkuse ja hoiakute uuringu alusel mõõdetavad indikaatorid vastavad avalikkuse tea- vitamise eesmärkidele, mõõtes erinevate sihtrühmade teadlikkust töövõimereformist ning hoiakuid vä- henenud töövõimega inimeste suhtes. Avalikkuse suhtumise mõõtmiseks vähenenud töövõimega ini- mestesse on kasutusel kolm sarnase sisuga indikaatorit7, mis ei ole otstarbekas. Analüüsi autorite hin- nangul mõõdab kõige täpsemalt elanikkonna suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse valmisolek nendega koos töötada. TSTT seirearuannete põhjal ilmneb, et perioodil 2015-2018 on ellu viidud arvukalt mitmesuguseid tea- vitustegevusi ning kasutatud laias valikus kanaleid, et kindlustada info jõudmine võimalikult suure osani sihtrühmast. 2015. – 2016. aastal oli teavituse põhirõhk töö- võimereformiga seotud muudatuste kommunikatsioonil – Töövõimereformi teavitustegevuse töövõime reformi eesmärkide, teenuste ja reformiga kaasne- eesmärgiks on muuta töövõimega vate muutuste tutvustamisel. Vähenenud töövõimega isiku- seotud hoiakuid ning suurendada tele jagati infot piirkondlikel infopäevadel ning ajalehtede va- teadlikkust keskvalitsuse töövõime hel ilmunud erilehtedes, lisaks jaotati paberkandjal infoma- toetamise meetmetest. terjale, levitati videoklippe ning korraldati sotsiaalmeedia- kampaania. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) alustas 2016. aastal otsepostitusena kirjade saatmist sihtgruppi kuuluvatele ini- mestele jõustuvatest muudatustest ning korduvekspertiisi tähtaja saabumisest. Eraldi infopäevad toi- musid ka tööandjatele ja tervishoiuteenuse pakkujatele. Jagatavat infot on kohandatud vastavalt ini- mese erivajadusele, millega on panustatud vähenenud töövõimega inimeste võrdsesse kohtlemisse. Näiteks on koostatud lihtsas keeles selgitused töövõime hindamise kohta ja taotlusvormi täitmise juhi- sed8. 2017. ja 2018. aastal võeti fookusesse tööandjate teavitamine ning Eesti elanike teadlikkuse suurenda- mine vähenenud töövõimega inimestest, et luua neile rohkem võimalusi aktiivseks ühiskonnaelus osa- lemiseks. Selline fookuse muutus on asjakohane, kuna reformi alustades oli vajalik teha rohkem selgi- tustööd kavandatud muudatuste kohta laiemalt ning jagada infot selle kohta, mis konkreetselt iga vä- henenud töövõimega isiku jaoks muutub. Reformi hilisemates faasides ei olnud sedalaadi üldise info jagamine enam nii vajalik ning 2017. aastast on suunatud rohkem tähelepanu sellele, kuidas mõjutada elanikkonna hoiakuid vähenenud töövõimega inimeste suhtes ning vaimse tervise probleemide tead- vustamisele. Selleks kavandati ja viidi ellu sotsiaalkampaaniad „Ära põe!“ ning „Pole hullu!“. Tulemuslikkus Teavitustegevuste tulemuslikkuse analüüsi aluseks on peamiselt sihtrühmade teadlikkuse ja hoiakute uuringute tulemused, kuna uuringu metoodika (täpsemalt asjaolu, et samu küsimusi küsiti samadelt 7 Avalikkuse suhtumise muutust vähenenud töövõimega inimestesse mõõdetakse järgmiste indikaatoritega: 1) elanike osakaal, kes suhtub hästi VT inimestega koos töötamisse; 2) elanike osakaal, kes nõustuvad väitega, et VT inimesed on teistega samaväärselt võimekad töötajad; 3) elanike osakaal, kes tunnetavad eelarvamuslikku suhtumist VT inimeste suhtes (Töövõimereformi kommunikatsioonistrateegia 2016-2020). 8 Sotsiaalministeerium. 2017. „Töövõime hindamine - Lihtsas keeles selgitused töövõime hindamise kohta ja taotlus- vormi täitmise juhised“ 12 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 sihtrühmadelt nii 2015. a eeluuringus kui 2017. a järeluuringus) võimaldab hinnata sihtrühmade tead- likkuse ja hoiakute muutust 2015. ja 2017. a võrdluses. Vaatluse all on sihtrühmade teadlikkus töövõi- mereformist ja selle põhimõtetest, samuti suhtumine reformi vajalikkusesse ja oodatavatesse tulemus- tesse. Uuringute metoodika ei võimalda hinnata avalikkuse teadlikkust töövõimereformi põhjustest ja eesmärkidest. S IHTRÜHMADE TEADLIKKUS JA SUHTUMINE TÖÖVÕIMEREFORMI Kõigi peamiste sihtrühmade informeeritus töövõimereformist on sihtrühmade eel- ja järeluuringu va- helisel perioodil märgatavalt kasvanud (Joonis 2) ning 2017. a seatud sihttasemed on saavutatud. Siiski oli suur osa küsitletutest kursis üksnes reformi toimumisega ning põhjalikumad teadmised reformist olid vähestel. JOONIS 2. EESTI ELANIKKONNA, PÜSIVA TÖÖVÕIMETUSE VÕI VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESTE NING TÖÖANDJATE TEADLIKKUS TÖÖVÕIMEREFORMIST 2015-2017 Allikas: „Teadlikkus ja hoiakud vähenenud töövõimega inimeste ning töövõimereformi teemal. Töövõimetuspensionäride ja vähenenud töövõimega inimeste, elanikkonna ja tööandjate küsitluse koondraport“. Püsiva töövõimetuse või vähenenud töövõimega isikud on kõige paremini töövõimereformiga kursis olev sihtrühm, seejuures on oluliselt kasvanud nende inimeste osakaal, kes on reformi ja selle üksikas- jadega hästi kursis või teavad üldjoontes reformi põhimõtteid. Valdav enamus vähenenud töövõimega inimestest (86%) on kursis sellega, et 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist tuleb külastada pere või eriarsti ning 79% teab, et töövõime hindamisega tegeleb TK. Käesoleva töövõimereformi vahehindamise raames läbi viidud juhtumiuuringute9 intervjuudest töö- võime hindamise läbinud inimestega ilmnes, et vähenenud töövõimega inimesed said enne töövõime hindamist sellekohast infot erivajadustega (puuetega) inimesi ühendavatest organisatsioonidest, sot- siaalmeediast kui ka nende tuttavate käest, kes olid juba hindamise läbinud. Oluliseks infoallikaks on asutuste veebileheküljed. Seejuures toodi ühes juhtumiuuringus välja, et TK kodulehekülg on võrreldes SKA omaga väga selgelt üles ehitatud ning info on pidevalt uuendatud. 9 Vt aruande lisa 2 13 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Tööandjate10 üldine teadlikkus reformi toimumisest on samuti kõrge. Töövõimereformi vahehindamise raames läbi viidud fookusgrupi intervjuus tõid tööandjad välja TK väga olulist rolli info vahendamisel nii erinevate kanalite kaudu kui ka vahetult tööandjaid konsulteerides. Sihtrühmade teadlikkuse ja hoia- kute uuringu põhjal ei olnud 2017. a tööandjate teadlikkus toetustest ja teenustest, mida tööandja saab vähenenud töövõimega inimeste värbamisel riigilt taotleda, võrreldes 2015. aastaga siiski oluliselt muu- tunud. Tööandjate teadlikkus 2017. a algatatud Tööandjate Ühisusest11 oli küsitluse toimumise hetkel veel samuti vähene ̶ algatusest on kuulnud vaid 5% tööandjatest. Reformi puudutavat teavet pidas 2017. a hästi kättesaadavaks 62% püsiva töövõimetuse või vähenenud töövõimega inimestest ja 49% tööandjatest, info on halvasti kättesaadav 28% püsiva töövõimetuse või vähenenud töövõimega ini- meste ning 18% tööandjate arvates. Ametkondade senist teavitustööd hindasid kõik sihtrühmad 2017. a sagedamini ebapiisavaks. Elanikkonna üldine suhtumine töövõimereformi on olnud algusest peale üsna kriitiline. Kuigi üldiselt peeti 2015. a töövõimereformi vajalikuks, et aidata vähene- nud töövõimega inimesi paremini tööle, oli välja pakutud ku- Vähenenud töövõimega inimesed jul töövõimereformi toetus nii elanikkonna kui vähenenud ning tööandjad on reformi puudu- töövõimega inimeste seas tagasihoidlik. Selle üheks võimali- tava teabe kättesaadavusega rahul kuks põhjuseks olid lisaks reformi ettevalmistamisel ja sisuli- ning nende üldine teadlikkus töö- võimereformist on oluliselt kasva- sel elluviimisel tekkinud tagasilöökidele ka selgitustööga seo- nud. tud probleemid. Töövõimereformi kohta tehtud selgitustöö ei jõudnud sihtgrupini või ei olnud piisav, selgitamaks töövõime- reformiga kaasnevat, samas olid reformi kriitiliselt suhtuvad kõneisikud oma sõnumi edastamisel tõhusamad (Järve 201612). Kuigi aja jooksul teadlikkus töövõime- reformist kasvas, muutus üldine suhtumine reformi vajalikkusesse mõnevõrra kriitilisemaks13. Refor- miga kursis olevate vähenenud töövõimega inimeste ning tööandjate ootused reformi tulemuslikku- sesse olid kahe uuringu vahelisel perioodil kasvanud, mis annab tunnistust sellest, et süvenes usk re- formi positiivsetesse mõjudesse14. Kuna reformi rakendamisel esile kerkinud probleemid on püütud 10 Tööandjate küsitluse sihtrühma moodustasid vähemalt 2 töötajaga tööandjad ning asutusesiseselt seati eesmärgiks küsitleda peamist personali valiku/värbamise üle otsustajat. (Sotsiaalministeerium, Turu-uuringute AS, Eesti Rakendu- suuringute Keskus CentAR (2017/2018). „Teadlikkus ja hoiakud vähenenud töövõimega inimeste ning töövõimereformi teemal. Töövõimetuspensionäride ja vähenenud töövõimega inimeste, elanikkonna ja tööandjate küsitluse koondra- port“). 11 Alates 2017. aastast korraldab Eesti Tööandjate Keskliit SoMi partnerina tööandjate võrgustikutööd vähenenud töö- võimega inimeste palkamise teemal. 2017. aastal algatati koostöös Eesti Personalijuhtimise Ühinguga PARE Tööandjate Ühisus. 12 Järve, J. (2016) Miks ollakse töövõimereformiga rahulolematud? Küsitlusuuring „Teadlikkus ja hoiakud vähenenud töö- võimega inimeste ning töövõimereformi teemal. Töövõimetuspensionäride ja vähenenud töövõimega inimeste, elanik- konna ja tööandjate küsitluse koondraport“ (2015/2016) 13 2016-2017. a igakuiselt läbi viidud omnibuss-uuringu andmetel vähenes reformi vajalikuks pidavate inimeste osakaal 2017. a I pa umbes 10 protsendipunkti võrra. Kui 2017. a jaanuaris pidas reformi vajalikuks 71% vastajatest, siis maikuus oli sellisel seisukohal 60% vastajatest. Püsiva töövõimetuse või vähenenud töövõimega inimeste seas vähenes reformi vajalikuks pidavate osakaal 67%-lt 46%-ni ning 24% vastanute arvates ei ole muutusi üldse vaja, sest vähenenud töövõi- mega inimesi ei saa tööturule aidata. Kõige enam toetasid 2017. a töövõime toetamise süsteemi muutmist tööandjad - 73% tööandjatest pidas töövõime süsteemi muutmist vajalikuks. (Elanikkonna teadlikkus ja suhtumine töövõimereformi. Küsitlusuuring mais 2017. Turu-uuringute AS). 14 65% reformiga kursis olevatest püsiva töövõimetuse või vähenenud töövõimega inimestest leidis, et töövõimereform motiveerib vähenenud töövõimega inimesi tööd otsima (2015. a 49%). (Sotsiaalministeerium, Turu-uuringute AS, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR (2017/2018). „Teadlikkus ja hoiakud vähenenud töövõimega inimeste ning töövõi- mereformi teemal. Töövõimetuspensionäride ja vähenenud töövõimega inimeste, elanikkonna ja tööandjate küsitluse koondraport“) 14 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 ametkondade poolt kiiresti ära lahendada, siis ei ole viimasel ajal enam kriitilisi meediakajastusi ilmu- nud. Kuna võrdlusanalüüsi kontrollgrupiga ei ole läbi viidud, ei ole selge, kui palju on teadlikkuse paranemist tänaseks mõjutanud ellu viidud teavitustegevused ja kui palju on seda mõjutanud vähenenud töövõi- mega isikute vahetu kokkupuude uue töövõime hindamise süsteemiga15 või reformi alguses ilmunud negatiivse tonaalsusega meediakajastused. Arvestades siiski küllalt kõrget teadlikkuse taset ja seda, et teavitustegevuste sihiks seatud mõõdikud on saavutatud, võib järeldada, et töövõimereformi teavitustegevused on olnud hästi sihitatud ja info reformist on jõudnud sihtrühmadeni. Siiski oli 2017. a vaid väike osa reformi peamistest sihtrühmadest (vähenenud töövõimega inimesed ja tööandjad) reformi ja selle üksikasjadega hästi kursis ning ava- likkuse ja vähenenud töövõimega inimeste suhtumine reformi kriitiline. Reformi põhimõtete ja üksikasjade tutvustamine kõigile sihtrühmadele vajab jätkuvat tähelepanu. Iga neljas püsiva töövõimetuse või vähenenud töövõimega inimene pidas reformi puututavat infot 2017. a halvasti kättesaadavaks16 ning kuigi vahepealse aja jooksul on palju panustatud info kättesaadavuse ja selguse parandamisse, oleks vaja lähemalt järele uurida, millisest infost ja millises kanalis puudust tun- takse. Vahehindamise raames intervjueeritud TK nõustajate hinnangul on info kättesaadavus proble- maatiline eelkõige nende inimeste jaoks, kes ei kasuta internetti ning kes ei ole siiani veel töövõime hindamisele TKsse jõudnud. Selliste inimesteni jõudmiseks on oluline, et ka kohalikud omavalitsused ja arstid oleksid valmis omalt poolt aktiivselt infot edastama (nt lihtsas keeles infomaterjale jagama) nii eesti kui ka vene keelt kõnelevatele inimesele. S IHTRÜHMADE HOIAKUTE MUUTUMINE Tööandjate üldised hoiakud vähenenud töövõimega inimeste võimekusse ühiskonda panustamisel on aja jooksul pisut paranenud, samas kui püsiva töövõimetuse ja vähenenud töövõimega inimeste ning elanikkonna hoiakud on muutunud pigem pessimistlikumaks (Joonis 3). Selline tulemus võib peegel- dada nende sihtrühmade üldist suhtumist töövõimereformi vajalikkusesse. Ehkki 2017. a oli uue süsteemi alusel töövõime hindamise läbinuid veel suhteliselt vähe, näitasid siht- rühmade küsitlusuuringu tulemused, et töövõime hindamise läbinud osalise töövõimega inimesed on töötamisest rohkem huvitatud kui vanas süsteemis hindamise läbinud töövõimetuspensionärid. Aja jooksul oli kasvanud töötada soovivate püsiva töövõimetuse või vähenenud töövõimega inimeste opti- mism töökoha leidmise osas, kuid sellest hoolimata pidas 55% töötada soovivatest püsiva töövõimetuse või vähenenud töövõimega inimestest töökoha leidmist ebatõenäoliseks. Kahe uuringu vahelisel perioodil kasvas tööandjate osakaal, kes on kokku puutunud vähenenud töövõi- mega inimestega, 60%-lt 67%-ni. Vähenenud töövõimega inimesi palganud tööandjate osakaal kasvas 15 Uues süsteemis hindamise läbinud inimesed olid 2017. a reformi sisuga sagedamini kursis kui need, kes uut hindamist veel läbinud ei olnud. (Sotsiaalministeerium, Turu-uuringute AS, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR (2017/2018). „Teadlikkus ja hoiakud vähenenud töövõimega inimeste ning töövõimereformi teemal. Töövõimetuspensionäride ja vä- henenud töövõimega inimeste, elanikkonna ja tööandjate küsitluse koondraport“) 16 Sotsiaalministeerium, Turu-uuringute AS, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR (2017/2018). „Teadlikkus ja hoiakud vähenenud töövõimega inimeste ning töövõimereformi teemal. Töövõimetuspensionäride ja vähenenud töövõimega ini- meste, elanikkonna ja tööandjate küsitluse koondraport“ 15 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 minimaalselt (29%-lt 31%-le), kuid 44% tööandjate hinnangul võiks nende asutus vähenenud töövõi- mega inimesi (täiendavalt) tööle võtta. Sagedamini on vähenenud töövõimega inimeste palkamiseks valmis tööandjad, kes on juba vähenenud töövõimega inimesi palganud, samuti tööandjad, kes on töö- võimereformist teadlikud või suhtuvad töövõimereformi soosivalt. 74% elanikkonnast suhtub vähene- nud töövõimega inimestega koos töötamisse hästi, seejuures on positiivsemad need isikud, kelle kol- leegide seas on vähenenud töövõimega inimesi. JOONIS 3. VASTAJATE OSAKAAL (%), KES NÕUSTUSID VÄITEGA „EESTIS ON PALJU VÕIMEKAID VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESI, KES SUUDAVAD PANUSTADA ÜHISKONDA ROHKEM KUI SENI“ 2015-2017 Allikas: „Teadlikkus ja hoiakud vähenenud töövõimega inimeste ning töövõimereformi teemal. Töövõimetuspensionäride ja vähenenud töövõimega inimeste, elanikkonna ja tööandjate küsitluse koondraport“ (2017/2018). Tööandjate fookusgrupi intervjuus toodi välja, et vähenenud töövõimega inimesed on tööle väga tere- tulnud. Kuna töötajatest on puudus, võetakse iga hea töötaja meelsasti tööle ning kui ta suudab vajaliku töö ära teha, siis ei ole vahet, kas tegemist on vähenenud töövõimega inimesega või mitte. Samas möönsid tööandjad, et vähenenud töövõimega inimesed ise ei julge töövõtuintervjuus ausalt oma puudest või erivajadu- Elanikkonna hoiakute kaasava- sest rääkida, sest kardetakse, et sellisel juhul ei võeta neid maks ja osalemist toetavamaks tööle või koheldakse teisiti. Ida-Virumaa eripäraks on, et töö- muutmine on pikaajaline tegevus, kohtadele, kus nõutakse nii eesti kui ka vene keele oskust, ei mis järgnevatel aastatel jätkuvalt julge vähese keeleoskuse tõttu kandideerida ei eestlased ega tähelepanu väärib. venelased. Töökuulutustes sageli nõutud pingetaluvus on sa- muti üheks põhjuseks, miks vähenenud töövõimega inimesed (sh eriti psüühilise erivajadusega inimesed) ei julge neile töö- kohtadele kandideerida. Kogemuste jagamist teiste ettevõtetega pidasid tööandjate fookusgrupi intervjuus osalejad väga oluli- seks, et võtta maha tööandjate hirme pikaajalise terviseprobleemi või tegevuspiirangu tõttu vähenenud töövõimega inimeste värbamise ees. Ühe juhtumiuuringus osalenud tööandja hinnangul võiks tööand- jate koolitamisel kasutada rohkem erivajadustega (puuetega) inimeste esindusorganisatsioone, kuna 16 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 neil on parem teadmine erivajadustega inimestest ning tööandjate koolitamine annaks neile võimaluse lisateenistuseks. TABEL 1. TÖÖVÕIMEREFORMI KOMMUNIKATSIOONISTRATEEGIA TULEMUSLIKKUSE INDIKAATORID Mõõdik Alg- Sihttase Tegelik Sihttase tase 2017 2017 2020 Avalikkuse suhtumine VT inimestesse Elanike osakaal, kes suhtub hästi VT inimestega koos 71% 80% 74% 90% töötamisse Elanike osakaal, kes nõustuvad väitega, et VT inimesed on 56% 65% 52% 80% teistega samaväärselt võimekad töötajad Elanike osakaal, kes tunnetavad eelarvamuslikku suhtumist VT 81% 60% 78% 25% inimeste suhtes VT inimeste hoiakud ühiskonnaelus osalemise ja töötamise suhtes VT inimeste osakaal, kes leiavad, et neil on võimalik olla 57% 65% 65% 80% aktiivne ühiskonnaliige Tööandjate hoiakud VT inimeste palkamise suhtes Tööandjate osakaal, kes enda sõnul võiks (täiendavalt) 31% 45% 44% 60% tööle võtta VT inimesi Sihtrühmade teadlikkus reformist Elanike osakaal, kes on kuulnud töövõimereformist 60% 75% 75% 90% VT inimeste osakaal, kes on kuulnud töövõimereformist 61% 80% 87% 97% Tööandjate osakaal, kes on kuulnud töövõimereformist 78% 85% 84% 90% Tööandjate osakaal, kes on enda hinnangul kursis 33% 50% 43% 75% reformi sisuga Märkus: Veerus „Tegelik 2017“ on sinises kirjas märgitud tulemused, kus soovitud 2017. a sihttase saavutati ning punases kirjas tulemused, kus sihttase jäi saavutamata. Allikad: 1) Töövõimereformi kommunikatsioonistrateegia; 2) Küsitlusuuring „Teadlikkus ja hoiakud vähenenud töövõi- mega inimeste ning töövõimereformi teemal. Töövõimetuspensionäride ja vähenenud töövõimega inimeste, elanikkonna ja tööandjate küsitluse koondraport“ (2015/2016). T ULEMUSLIKKUSE MÕÕDIKUD Kuna TSTT-s puuduvad teavitustegevuste indikaatorid, siis ei anna TSTT iga-aastased seirearuanded in- fot selle kohta, milline on olnud tegevuste tulemuslikkus. Hindamise raames läbi viidud kommunikat- sioonistrateegia mõõdikute analüüsist ilmnes, et 2017. aastaks olid soovitud sihttasemed sihtrühmade teadlikkus osas valdavalt saavutatud, kuid hoiakute muutumise osas olid muutused oluliselt väiksemad ning ühel juhul ka soovitule vastupidise suunaga (Tabel 1). Kommunikatsioonistrateegia indikaatorite sihttasemed olid seatud ambitsioonikalt, kuid hoiakute mõ- jutamine on pikaajaline protsess ning paari aasta jooksul on keeruline suuri muudatusi saavutada. See tähendab, et 2020. aastaks planeeritud tase avalikkuse suhtumise muutumisel vähenenud töövõimega inimestesse jääb suure tõenäosusega saavutamata. Senine trend lubab siiski eeldada, et pikema aja jooksul muutuvad elanikkonna hoiakud vähenenud töövõimega inimeste suhtes üha positiivsemaks. 17 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Tõhusus ja jätkusuutlikkus Dokumendianalüüsil ning ekspertintervjuudest ilmnes, et töövõimereformi teavitamistegevuste elluvii- misel ilmnesid mitmesugused korralduslikud ja sisulised probleemid ning takistused: ▪ Ühtse kommunikatsioonistrateegia puudumine reformi ettevalmistavas faasis, mistõttu jäi re- formi alguses puudu tegevuste süsteemsusest ning sõnumid avalikkusele ei olnud piisavalt läbi mõeldud. ▪ Meedia suur tähelepanu ja reformi elluviimisel tekkinud probleemide võimendamine tekitas töövõimereformile negatiivse meediakuvandi. Pidevalt tekkis vajadus reageerida meediast tu- levatele negatiivsetele sõnumitele, mis oli töö- ja ajamahukas ning ei võimaldanud SoM-il ja TK-l ellu viia positiivsemas võtmes kommunikatsioonitegevusi. ▪ Personalivahetusega seotud probleemid – sage töövõimereformi kommunikatsiooniga seotud inimeste vahetus reformi käivitumisel suurendas oluliselt nii SoM-i sisuosakonna spetsialistide kui ka kommunikatsioonijuhi töökoormust, kes pidid oma teiste tegevuste kõrvalt panustama palju töövõimereformiga seotud meediapäringutele vastamisele ning teavitustegevuste ellu- viimisele. ▪ Asutustevahelise koostöö korraldamine ja koordineerimine. Töövõimereformi alguses oli prob- leemiks SoM-i ja TK spetsialistide kohatine erinev arusaam sellest, milliseid tegevusi ja kuidas on vaja ellu viia. ▪ Info vähene edasiliikumine läbi erivajadustega (puuetega) inimeste esindusorganisatsioonide. Reformi alguses hinnati üle erivajadustega (puuetega) inimeste esindusorganisatsioonide või- mekust vahendada infot oma allorganisatsioonidele ning samuti edastada tekkinud probleemi- dest infot poliitikakujundajatele. ▪ Kui hindamise tulemusel leitakse, et inimese töövõime on varasemaga võrreldes paranenud, tajuvad inimesed seda sageli pigem karistusena ja mitte positiivse arenguna, kuna see vähen- dab nende seniseid toetusi ja teenuseid. Kommunikatsioonitegevuste tõhustamiseks soovitas ekspert Janno Järve läbi mõelda süstemaatilise re- formi tulemuste kajastamise plaani, kavandada piisavalt inimressurssi töövõimereformi teavitustege- vusteks ning leppida SoM-i ja TK vahel kokku selge kommunikatsioonialane koostöö17. Enamik reformi käivitusfaasis esile kerkinud probleemidest on praeguseks lahendatud. Koostöö SoM-i ja TK vahel on hästi toimima saadud ning töövõimereformi kommunikatsioon on muutunud asutuste igapäevase kom- munikatsioonitöö osaks. Hästi toiminud lahendused, mis aitasid kaasa teavitamise eesmärkide saavutamisele: 17 Järve, J. (2018). Ekspertartikkel: Töövõimereform kaks aastat hiljem. „Teadlikkus ja hoiakud vähenenud töövõimega inimeste ning töövõimereformi teemal. Töövõimetuspensionäride ja vähenenud töövõimega inimeste, elanikkonna ja tööandjate küsitluse koondraport“ (2017/2018) 18 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 ▪ Info vahendamine ja muutuste vajalikkuse ning olemuse selgitamine spetsiaalsetes laia kasu- tajaskonnaga sotsiaalvõrgustiku gruppides18 oli 2016. ja 2017. aastal väga oluline, et vähen- dada väärinfo levikut ning anda asjakohast teavet otse reformist puudutatud inimestele. Grup- pides osalemine võimaldas saada ka infot selle kohta, millised küsimused ja probleemid seoses uue süsteemiga on praktikas tekkinud ning kavandada vajalikud muudatused. ▪ Kommunikatsiooniga seotud spetsialistide koolitamine erinevate erivajadustega (puuetega) seonduvate eripärade mõistmiseks ja selle arvestamine teavitustegevuste planeerimisel. ▪ Järjepidev koostöö sihtrühmadega (erivajadustega (puuetega) inimesed, tööandjad) ja nende sisendi arvestamine teenuste ja protsesside disainimisel ning probleemide lahendamisel. ▪ Teenusega vahetult seotud osapooltelt (juhtumikorraldajad, TK infotelefoni nõustajad) tulnud tagasiside analüüsimine ja arvestamine teavitustegevustes (nt TK kodulehel rubriikide ümber- paigutamine, probleemsete teemade täiendav selgitamine jms). ▪ Töövõimereformiga seotud teenuste ja protseduuride võimalikult kiire korrigeerimine ning probleemide kõrvaldamine. ▪ Uuringute tulemuste arvestamine kommunikatsioonitegevuste planeerimisel ja elluviimisel. Näiteks otsustati 2017. a tööandjate teadlikkuse suurendamiseks kaasata partner, kes hakkaks vedama teavitustegevusi tööandjate suunal. Hindamise ajal on töövõimereformi teavitustegevuste peamisteks väljakutseteks: ▪ Avalikkuse hoiakute mõjutamine, mis toetaksid vähenenud töövõimega ja erivajadustega ini- meste aktiivset osalemist ühiskonnaelus ja nendega arvestamist. ▪ Vähenenud töövõimega inimeste julgustamine ja võimestamine tööturul aktiivselt osalema. Vähenenud töövõimega inimesi on vaja julgustada omaks võtma mõtteviisi, mis aitaks neil näha end kui spetsialisti mitte kui vähenenud töövõimega inimest. ▪ Tööandjate hoiakute mõjutamine ning teadlikkuse suurendamine vähenenud töövõimega ini- meste värbamist toetavatest teenustest. ▪ Erivajadustega (puuetega) inimeste esindusorganisatsioonide võimekuse suurendamine oma liikmete huvide paremaks esindamiseks ning infovahetuse korraldamiseks. ▪ Teenuste kasutajakeskne disain – mida lihtsam ja arusaadavam on teenus selle kasutaja jaoks, seda suurem on tema rahulolu. See puudutab näiteks töövõime hindamisotsuste vormistamist selliselt, et inimesel oleks lihtne mõista otsust ja selle põhjendusi. ▪ Hindamisotsuse teatavaks tegemine positiivses võtmes. Tunnustamine töövõime parandamisel (näiteks tunnustada, kui töövõime on paranenud taastusravis, rehabilitatsioonis osalemise tu- lemusena) saavutatud edusammude eest aitaks vähendada otsusega kaasnevaid negatiivseid emotsioone. 18 Näiteks jagasid SoMi ametnikud infot Facebooki grupis “Puuetega inimeste inimõigused (töövõimereformist, kuid mitte ainult)”. 2019. a sept seisuga on grupis umbes 1800 kasutajat. 19 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Vahehindamise raames intervjueeritud ekspertide hinnangul on planeeritud piisavas mahus ressursid 2019. ja 2020. a teavitustegevuste elluviimiseks. Nii SoM-is kui TK-s on olemas kommunikatsioonispet- sialistid, kes teevad aktiivselt koostööd sisuosakondadega teavitustegevuste elluviimisel. Kõige suure- mat tähelepanu vajab elanikkonna hoiakute muutmine, mis on võrreldes info edastamisega tunduvalt aja- ja ressursimahukam tegevus. Ehkki muutus hoiakutes on tajutav, vajab see endiselt seotud osa- poolte pingutust. Seejuures on oluline, et erivajadustega (puuetega) inimeste esindusorganisatsioonid oleksid ise eest vedavas rollis ja aitaksid positiivses võtmes tutvustada vähenenud töövõimega inimeste võimalusi ja vajadusi ühiskonnaelus osaleda. 20 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Hindamisteema 2. Töövõime toetamise süsteemi ühe ukse poliitika Asjakohasus Ühe ukse põhimõte avalike teenuste pakkumisel on heaoluriikides olnud alati oluline vahend tagamaks üksikisikutel juurdepääs kõikidele vajalikele hüvitistele ja teenustele (Henman ja Adler, 2001)19. Ühe ukse lähenemise rakendamise eesmärk sotsiaalvaldkonnas on luua uus teenusemudel vastuseks süs- teemide sisemisele killustatusele (Minas, 2014)20. Seda, nagu allpool toodud analüüs näitab, teadvustati Eesti töövõimereformi planeerimisel. 2014. aasta seletuskirjas töövõimetoetuse seaduse eelnõu21 juurde tõdetakse, et inimese jaoks oli enne töövõimereformi kehtinud töövõime toetamise süsteem killustatud, sest kuigi töövõime kaotuse prot- sendi määras inimesele SKA, pidi ta tööturuteenuste saamiseks pöörduma TK-sse, kellel ei olnud teavet ega juhiseid, millised tööd on inimese terviseseisundile sobivad. Töövõime toetamise süsteemi killusta- tusest ülesaamiseks ja selle efektiivsemaks muutmiseks otsustati töövõimetoetuse seaduse muutmisel luua „kompleksne lähenemine, milles nii töövõime hindamine, toetuse maksmine kui ka pakutavad tee- nused on suunatud tervisekahjustusega inimese abistamiseks tööturul“ 22. Kompleksust on arvestatud ka töövõimereformi eesmärgi püstitamisel: „soovitakse pakkuda tervisekahjustusega inimestele komp- leksselt abi ja toetust tööturul osalemiseks, arvestades iga inimese individuaalseid vajadusi ja barjääre“ 23. Kompleksset lähenemist võib pidada eespool nimetatud probleemi lahendamise vahendiks ning üht- lasi „töövõime toetamise süsteemi ühe ukse poliitika“ lähtekohaks, et töövõimereformi sihtgruppi kuu- luv inimene saaks abi ühe asutuse kaudu. Mistõttu on võimalik järeldada, et „töövõime toetamise süs- teemi ühe ukse poliitika“ oli seatud eesmärgiks töövõimereformi planeerimisel. Selle seadmisel lähtuti ka OECD (2012)24 käsitlusest, mille kohaselt „aitaks töövõimetuse riski maandavate meetmete admi- nistreerimise koondamine ühe keskse institutsiooni alla muuta korraldust efektiivsemaks ning lihtsus- taks oluliselt süsteemi järelevalvet ja arendamist“ 25. Üldist vajadust „töövõime toetamise süsteemi ühe ukse poliitika“ põhimõtete rakendamise järele mai- nitakse toetuse andmise tingimustes „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“, kus „töövõime toeta- mise süsteemi ühe ukse poliitika“ põhimõte on seotud institutsioonidevahelise koostöö ja andmevahe- tus- ja andmelahendussüsteemide loomise ning arendamise tegevustega. Nende tegevuste elluviimise üheks oodatavaks tulemuseks on inimese liikumise vajaduse minimeerimine eri asutuste vahel ning 19 Henman, P., & Adler, M. (2001) Information technology and transformations in social security policy and administra- tion: A review. International Social Security Review, 54(4), 23–47. https://doi.org/10.1111/1468-246x.t01-1-00103 20 Minas, R. (2014) One-stop shops: Increasing employability and overcoming welfare state fragmentation?: One-stop shops. International Journal of Social Welfare, 23, S40–S53. https://doi.org/10.1111/ijsw.12090 21 Seletuskiri töövõimetoetuse seaduse eelnõu juurde (2014) 22 Ibid. 23 Ibid. 24 OECD (2012) „OECD Economic Surveys: Estonia 2012“. https://doi.org/10.1787/eco_surveys-est-2012-en 25 Seletuskiri töövõimetoetuse seaduse eelnõu juurde (2014) 21 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 paindlike elektrooniliste vahendite kasutamise võimaldamine ametiasutusega suhtlemisel (näiteks taotlemisel)26. Töövõimetoetuse seaduse seletuskirjas27 kirjeldatakse „töövõime toetamise süsteemi ühe ukse polii- tika“ teenuste korralduse visiooni, mille järgi kolme asutuse asemel (Haigekassa, SKA ja TK) administ- reerib uut töövõime toetamise süsteemi ainult TK. TK oli valitud lähtudes eelkõige selle asutuse päde- vusest osutada inimestele töövõimereformi eesmärkide saavutamiseks vajalikke tööturumeetmeid. Eespool toodud käsitlustest järeldub, et „ühe ukse poliitika“ põhimõtted puudutavad üksnes töövõime toetamise süsteemi, mida hakkas administreerima üks asutus – TK, ning ei lähtu inimesest endast, ehk osalise ja puuduva töövõimega inimeste vajaduste rahuldamise terviklikkusest, mis põhjendab „töö- võime toetamise süsteemi ühe ukse poliitika“ mõiste kasutamist käesoleva analüüsis. „Töövõime toetamise süsteemi ühe ukse poliitika“ rakendamise tulemusena on töövõime hindamist või puude raskusastme tuvastamist taotleval inimesel võimalik esitada TK ja SKA ühistaotlus, mis koosneb kolmest taotlusest: töövõime hindamise või puude raskusastme tuvastamise taotlus, töövõimetoetuse taotlus ja Töövõimereformiga liigutakse määratud puude raskusastmele inimese sotsiaaltoetuse taot- edasi lihtsama halduskorralduse lus. Samuti läbib inimene töövõime hindamise protsessi ja poole, et tööturul osalemist toeta- saab talle vajalikke töövõimet toetavaid meetmeid ühe asu- vaid meetmeid saaks ühest asutu- tuse, ehk TK kaudu. Uuringu läbiviimisel toimunud kohtumisel sest. tellijaga selgus, et „ühe ukse poliitika“ all uues töövõime toe- tamise süsteemis peetakse silmas eelkõige ühistaotluse esita- mise võimaldamist. Mistõttu üksnes ühistaotluse esitamisega seotud „töövõime toetamise süsteemi ühe ukse poliitikat“ võib pidada kitsamaks käsitluseks. Kuid töö- võime toetamise süsteemi administreerimist arvestades (ehk nii ühistaotluse esitamine kui ka toetuste välja maksmine ja teenuste pakkumine) võib kogu töövõime toetamise süsteemiga seotud „ühe ukse poliitikat“ pidada „töövõime toetamise süsteemi ühe ukse poliitika“ laiemaks käsitluseks. Kehtestatud süsteem säilitab paindlikkust taotluse esitamisel. Vastavalt TVTS § 6 lõikele 1 esitab isik töövõime hindamiseks nõuetekohase taotluse TK-le, kuid vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 võib ta esitada taotluse töövõime hindamiseks TK-le SKA kaudu, kui taotlus esitatakse koos puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel SKA-le esitatava puude raskusastme tuvastamise taotlusega28. Läbi viidud intervjuud (fookusgrupp teenuste teemal ja intervjuu juhtumikorraldajaga) on kinnitanud, et osalise või puuduva töövõimega inimese töövõimet toetavate teenuste ja abi süsteem, millest töö- võime toetamise süsteem moodustab ainult ühe osa, on jagatud TK, SKA ja KOV-ide vahel. Järgnevalt toodud dokumendianalüüs näitab, kuidas SKA ja TK rollid on määratud uues töövõime toetamise süs- teemis. Seletuskirja töövõimetoetuse seaduse eelnõu juurde „Reformi kavandatav kulg ja tulemus“ peatükis sisalduva ning TK ja SKA veebilehtedel oleva info alusel on võimalik järeldada, et mitte kõiki töövõime 26 Töövõime süsteemi toetavad tegevused. Toetuse andmise tingimused (2017) 27 Seletuskiri töövõimetoetuse seaduse eelnõu juurde (2014) 28 Töövõimetoetuse seadus. Vastu võetud 19.11.2014, RT I, 13.12.2014, 1. Kehtiv redaktsiooni jõustunud 15.03.2019, RT I, 13.03.2019, 185. 22 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 toetamise süsteemi teenuseid ei koondatud ühe asutuse pädevusse. SKA-ga jäid seotuks järgmised te- gevused: pikaajalise kaitstud töö teenuse korraldamine; isikliku abivahendi teenuse osutamine; töövõi- metuspensioni välja maksmine tähtajatult tuvastatud töövõime kaotuse korral; sotsiaalse rehabilitat- siooniteenuse pakkumine puuduva töövõimega inimestele (mida osutatakse samuti mitteaktiivsetele töövõime piiranguga inimestele, lastele ja eakatele). SKA-le jäi erihoolekandeteenuste suunaja, osutaja ja korraldaja roll. Teenuste jagamise põhimõte TK ja SKA vahel ei ole seletuskirjas kokkuvõtlikult esita- tud. Ainult mõnede teenuste SKA-ga seotuse kirjeldatu alusel on võimalik järeldada, et SKA roll on mõ- nede teenuste osutamine suurema hooldus- ja toetusvajadusega inimestele ning neile, kes ei ole valmis liikuma kaitstud töölt avatud tööturule. Hiljem on SKA rolliks uues töövõime toetamise süsteemis kok- kuvõtlikult määratletud teenuste osutamist puuduva töövõimega inimestele29 (kuigi erihoolekandetee- nuseid osutab SKA ka osalise töövõimega inimestele). Selline ülesannete jaotus on otsustatud SoM-i, TK ja SKA esindajatest moodustatud töörühma 2013. aasta arutelude tulemusel töövõimereformi juht- rühmas. Sellest rollide jaotusest johtub see, et „töövõime toetamise süsteemi ühe ukse poliitika“ rakendamist võib pidada kõikehõlmavaks ainult kitsamal käsitlemisel (s.o ühisavalduse esitamine), kuid laiemal kä- sitlemisel (s.o kogu töövõime toetamise süsteemi arvestades) siiski mittekõikehõlmavaks. Kitsama kä- sitluse kõikehõlmavust tuleb pidada tinglikuks, kuni inimestel jääb võimalus esitada ühistaotlus nii TK kui ka SKA kaudu. Nagu järgnev analüüs näitab, on info esitamine TK uuest rollist SKA veebilehel ja vastupidi SKA teenus- test TK veebilehel on kohati ebaselge ja sealjuures lünklik. Pealegi näitas dokumendianalüüs, et oma nime järgi sarnaste teenuste (ehk rehabilitatsioon, kaitstud töö, abivahend) vastastikune tutvustamine ja selge eristamine klientide jaoks kahe asutuse veebilehel ei ole olnud plaanis. SKA „Puuetega inimesele“ alamlehel30 nii töövõime hindamise kui püsiva töövõimetuse tuvastamise teemade sektsioonides ning sotsiaalse rehabilitatsiooni alamlehel31 on tekstides selgelt viidatud TK-le ja kirjeldatud tema roll. Pikaajalise kaitstud töö kirjelduses32 on TK ainult mainitud lühiajalise kaitstud töö teenuse pakkujana ning fakt, et viimast ei ole võimalik kasutada samaaegselt koos pikaajalise kaits- tud töö teenusega (sh puudub pikaajalise ja lühiajalise kaitstud töö teenuste erinevuse kirjeldus). TK ei ole mainitud ühelgi abivahendi temaatilisel alamlehel33. TK alamlehtedel on teenuste erinevused toodud koos viitega SKA-le ainult tööks vajaliku abivahendi alamlehel34. Viited SKA sotsiaalse rehabilitatsiooni ja pikaajalise kaitstud töö teenusele ning kahe asu- tuse sarnaste teenuste erinevuste kirjeldused puuduvad TK tööalase rehabilitatsiooni alamlehel35 ja kaitstud töö alamlehel36. SKA teenustele (erihoolekandeteenused, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus ja abivahenditeenus) on viidatud alamlehe „Abi erivajadusega inimestele ja nende tööandjale“ alamlehel 29Töövõime süsteemi toetavad tegevused. Toetuse andmise tingimused (2017) 30 Sotsiaalkindlustusamet. Puudega inimesele (17.06.2019) 31Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalne rehabilitatsioon (17.06.2019) 32 Sotsiaalkindlustusamet. Kaitstud töö (17.06.2019) 33 Kokku kaheksa alamlehte SKA veebilehel: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et (17.06.2019). 34 Töötukassa. Tööks vajalik abivahend (17.06.2019) 35 Töötukassa. Tööalane rehabilitatsioon (17.06.2019) 36 https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/kaitstud-too (17.06.2019) 23 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 „Riigi korraldatavad teenused“ 37 . SKA veebileht on toodud kasuliku lingina TK töövõime hindamise alamlehel38. Töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise taotlemisest koos on mainitud TK veebilehel ainult 01.01.2017 uudises39. „Töövõime toetamise süsteemi ühe ukse poliitika“ põhimõtete rakendamise analüüsimiseks ei ole püs- titatud tulemusnäitajat. Kuna see poliitika on osa kogu töövõimereformist, siis võib eeldada, et töö- võime süsteemi toetavate tegevuste hindamiseks määratud üks kahest tulemusnäitajast „Töövõime toetamise reform on läbi viidud, sh avalikkus on teadlik reformiga seotud muudatustest, töövõimet hinnatakse uutel alustel ning osapoolte vaheline andmevahetus toimib“ on seotud „töövõime toeta- mise süsteemi ühe ukse poliitika“ tulemuslikkuse mõõtmisega, kuid selge sõnastuse puudumise tõttu kaudselt ja üldistatult. Antud tulemusnäitajat mõõdetakse kvalitatiivselt (kas „jah“ või „ei“) ning sellel puudub sihttase 2018. aastaks ning aastaks 2023 eeldatakse, et see näitaja on positiivne (ehk „jah“)40. „Töövõime toetamise süsteemi ühe ukse poliitika“ põhimõtete rakendamine kui osa töövõime süstee- mist panustab koos teiste tegevustega neljale läbivale teemale (ehk võrdsete võimaluste, regionaala- rengu, infoühiskonna ja riigivalitsemise eesmärkide saavutamine) erineva ulatustasemega. Toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ seirearuandes 01.09.2014–31.12.2018 perioodi kohta on selgitustena kirjeldatud töövõime süsteemi toetavate tegevuste kogu mõju tervikuna, selle süsteemi tegevusi eristamata. Dokumentides ei ole selgelt sõnastatud, kuidas „töövõime toeta- mise süsteemi ühe ukse poliitika“ põhimõtete rakendamine on seotud eespool toodud läbivate teema- dega41. Tulemuslikkus Ühelt poolt inimeste teadlikkus sellest, et töövõime toetamise süsteemis tegeleb töövõime hindami- sega TK, on kahe aastaga oluliselt kasvanud. 2017. aastal läbi viidud küsitluse alusel on võrreldes kogu elanikkonnaga töövõimetuspensionärid ja osalise töövõimega inimesed sagedamini sellest teadlikud (teab vastavalt 60% ja 79%), mis on mõlema sihtgrupi puhul peaaegu kaks korda rohkem kui 2015. aas- tal42. Intervjuudel (individuaalintervjuu SKA esindajaga ja fookusgrupp teenuste teemal) antud hinnangutest selgub, et töövõimereformi sihtrühma kuuluvad inimesed pöördusid töövõimereformi käivitamise al- guses seoses töövõime hindamisega üsna tihti SKAsse ning praeguseks on olukord oluliselt muutunud ning töövõime hindamise taotlusega pöördutakse enamasti TK poole. 2019. aasta seisuga TK andmetel esitab SKA kaudu töövõime hindamise taotluse väga väike osa sihtrühmast – 1,6% taotlustest. 37 Töötukassa. Abi erivajadusega inimestele ja nende töölevõtmiseks / Riigi korraldatavad teenused (11.10.2019) 38 Töötukassa. Töövõime hindamine.(17.06.2019) 39 Töötukassa. Tänasest jõustub töövõimereform täies mahus. (17.06.2019) 40 Töövõime süsteemi toetavad tegevused. Toetuse andmise tingimused (2017) 41 Ibid. 42 Sotsiaalministeerium, Turu-uuringute AS, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR (2017) „Teadlikkus ja hoiakud vä- henenud töövõimega inimeste ning töövõimereformi teemal“. 24 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Fookusgrupis osalenud tööandjatele on TK ainus asutus, kelle poole tööandjad pöörduvad osalise töö- võimega inimestega seotud teenuste kasutamiseks, kuid värbamise puhul kontakteeruvad samuti eri- vajadustega (puuetega) inimeste esindus- ja huvikaitseorganisatsioonidega. Läbi viidud juhtumites osa- lenud TK kliendid samuti teadvustavad TK ainurolli uues töö- võime toetamise süsteemis. Töövõimereformi käigus on Vastates hindamisküsimusele „Kuivõrd töövõime toetamise süs- oluliselt suurenenud vähene- teemi n-ö ühe ukse poliitika toimib (kas inimene saab vajaliku abi nud töövõimega inimeste tead- ühest asutusest)?“ on võimalik kasutada „töövõime toetamise likkus, et tööotsimisel toetab süsteemi ühe ukse poliitika“ mitte kitsamat vaid laiemat käsit- neid Töötukassa, ning vaid vä- heste juhtudel hinnatakse töö- lust. Lähtudes eespool toodud analüüsist võib tõdeda, et kogu võime Sotsiaalkindlustusame- töövõime toetamise süsteemi teenuste jätkuv jagunemine SKA ja tis. TK vahel põhjustab töövõime toetamise süsteemi jätkuvat killus- tatust. Kuid killustatust on vähendatud töövõime toetamise süs- teemi ülesannete koondamise abil ühte asutusesse, ehk TK-sse. Jätkuvat killustatust põhjustavad järgmised tegurid: osalise ja puuduva töövõimega inimesed võivad esitada töövõime hindamise taotluse nii SKA kui TK kaudu; TK teenuste suunitlus eelkõige osalise töövõimega inimestele, kuid nii osalise kui ka puuduva töövõimega inimesed saavad osaleda nii TK kui ka SKA teenustel (teatud eranditega, nt puuduva töövõimega inime- sed ei saa kasutada TK tööalast rehabilitatsiooni ja kaitstud töö teenust). Tõhusus ja jätkusuutlikkus Arvestades 2019. aasta madalat protsenti töövõimereformi sihtrühma kuuluvatest inimestest, kes esi- tavad ühistaotluse SKA kaudu, ja algset plaani võimaldada inimestel saada abi ühest kohast, sh esitada ühistaotluse, võib ühistaotluste vastuvõtmist paralleelselt kahes asutuses – TK-s ja SKA-s – pidada mitte tõhusaks, kuna see eeldab SKA ametnike väljaõpet ning infosüsteemide arendus- ja hooldustööde läbi- viimist, mis avaldub rahalistes ja ajakuludes. Näiteks, selleks, et TK nõudest lähtuvalt saada kõiki vaja- likke dokumente originaalse allkirjaga, peab SKA saatma TK-le töövõime hindamise taotlusi nii elektrooniliselt läbi infosüs- Vähenenud töövõimega ini- teemi kui ka paberkandjal, kus on kliendi allkiri ja SKA tempel meste aktiivust tööturul toetaks õige kuupäevaga, mis tekitab halduskoormust, mida oleks või- olemasolevate teenuste parem malik vältida, kui ühistaotlust esitataks üksnes TK kaudu. Selli- integreerimine ja teenust osu- sed korralduslikud lihtsustused on ka juba töös. tavate asutuste koostöö, seal- hulgas proaktiivsus teenuste Tasub pöörata tähelepanu sellele, et osalise töövõimega ini- pakkumisel. mest aitab tööle ühelt poolt tööle aitamiseks loodud teenused kuid mõju võivad avaldada ka muud vähenenud töövõimega ini- mestele suunatud teenused. Osalise töövõimega inimese vaja- dusi tuleb käsitleda terviklikult ning kaaluda, mis on talle prae- guse hetkega parim toetuste ja teenuste pakett. Osalise või puu- duva töövõimega inimese töövõimet toetavate teenuste ja abi süsteem, millest töövõime toetamise süsteem moodustab ainult ühe osa, on Eestis jagatud TK, SKA ja KOVide vahel. Läbi viidud intervjuudel (fookusgrupp teenuste osutajatega ja intervjuu juhtumikorraldajaga) tõdeti, et ühelgi asutusel Eestis ei ole terviklikku ülevaadet iga konkreetse osalise või puuduva töövõimega või erivajadustega (puuetega) inimese vajadustest. Nagu fookusgrupi intervjuust teenuste teemal lähtub peab „töövõime toetamise süsteemi ühe ukse poliitika“ tulevikus asenduma päris „ühe ukse poliitikaga“, mille keskmes on vastav 25 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 inimene oma vajadustega ja mille kaudu talle pakutakse parim toetuste ja teenuste pakett. „Ühe ukse poliitikat“ põhimõtteid hakatakse sama fookusgrupi intervjuu osaleja sõnul katsetama Eestis erihoolde- kande teenusmudeli kujundamisel KOVi baasil psüühikahäirega inimestele, kellele määratakse üks kon- taktisik. Intervjuudest (individuaalintervjuu SKA esindajaga ning fookusgrupid teenuste ja IT-lahenduste teema- del) selgub, et SoM, TK ja SKA teevad koostööd arendusküsimustes ning TK ja SKA (vajadusel ka SoM) osutatavate teenuste lõikes vajadusepõhiselt, nt teenuste tingimuste täpsustamiseks ja infovahetami- seks, aga ka juhtumipõhiselt. TK on viimase kahe aasta jooksul tõhustanud koostööd KOV-idega erine- vate klientide aitamise nimel ning toimuvad juhtumipõhised võrgustiku koostööd. Läbi viidud intervjuud TK töötajatega juhtumianalüüside raames näitasid, et TK töötajad juhtumipõhiselt suunavad oma klinte SKA-sse teenuste taotlemiseks, mida TK ei saa neile pakkuda. 26 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Hindamisteema 3. Asutustevaheline andmevahetus, andme- ja e-lahendused Asjakohasus Töövõime toetamise süsteemi muutmine eeldas mitme andmevahetuse- ja andmelahendussüsteemi ning infotehnoloogiliste lahenduste (edaspidi IT-lahenduste) loomist ja arendamist. Töövõime süsteemi toetavate tegevuste toetuse andmise tingimustes on toodud (mida SoM, TK ja SKA esindajad kinnitasid läbiviidud intervjuudel), et IT-lahenduste loomise ja arendamise põhjuseks oli vajadus tagada andmete kiire ja õigeaegne liikumine, minimeerida andmete dubleerimist ja võimaldada nende ristkasutamist ning nimetati süsteemide väljatöötamiseks vajalikke tegevusi: erinevate institutsioonide muutuvate tööprotsesside, tegevuste elluviimiseks vajalike sisendite (sh andmete) ning tööprotsessides tekkivate väljundite (sh andmekoosseisude) kaardistamine kaasates vajadusel eksperte43. Töövõime toetamise süsteemi uuendamisel oli ette nähtud töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu loomine, mille eesmärk on pidada arvestust vä- henenud töövõimega inimeste töövõime hindamise, nende Töövõimereformiga juurutamisega töötamise toetamise ja töövõimetoetuse maksmise üle44. See loodi ja muudeti infosüsteeme, oli ainuke uus infosüsteem, mida loodi töövõimereformi raa- sealhulgas loodi töövõime hinda- mes. Uue riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu vastutavaks mise ja töövõimetoetuse andme- töötlejaks oli määratud TK45. 01.07.2016 tööle hakanud töö- kogu. võime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu nimetati TETRIS/REDIS infosüsteemiks ning selle eesmärgiks määrati töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu pida- mine töövõime hindamiseks, töövõimetoetuse maksmiseks, osalise või puuduva töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu maksmiseks erijuhtudel ning statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete tagamiseks46. Dokumendianalüüsi ja intervjuude alusel tuvastati mitmeid IT-lahendusi TK, SKA ja teenusepakkujate vahel. Tabel 2 kirjeldab IT-lahenduste omanikke, funktsioone töövõimereformi kontekstis, toimivust hindamise läbiviimise ajal (kas toimivad, osaliselt toimivad või mitte) ning eespool loetletud asutuste seotust nendega. Tabelis on toodud ka IT-lahendustega seotud probleemid. Tabelis toodud andme- ja infosüsteemid on seotud mitme andmeregistriga (töötamise register, rahvastikuregister, Eesti hariduse infosüsteem, maksukohustuslaste register, äriregister, riikliku pensionikindlustuse register jne); neid registreid käsitletakse peatükis 5.3 esinenud probleemidega seostatuna töövõime toetamise süsteemi käivitamise hindamisel. 43 Töövõime süsteemi toetavad tegevused. Toetuse andmise tingimused (2017) 44 Seletuskiri töövõimetoetuse seaduse eelnõu juurde (2014) 45 Töövõimetoetuse seadus. Vastu võetud 19.11.2014, RT I, 13.12.2014, 1. Kehtiv redaktsiooni jõustunud 15.03.2019, RT I, 13.03.2019, 185. 46 Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus. Vastu võetud 20.05.2016 nr 40, RT I, 25.05.2016, 5. Kehtiv redaktsioon jõustunud 01.07.2016, RT I, 12.03.2019, 70. 27 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 TABEL 2. OLEMASOLEVAD ANDMEVAHETUS- JA ANDMELAHENDUSSÜSTEEMID, INFOTEHNOLOOGILISED LAHENDUSED TK, SKA, E-TERVISE JA TEENUSEPAKKUJATE VAHEL TÖÖVÕIMEREFORMI KONTEKSTIS Süsteem või infoteh- Omanik Funktsioon töövõimereformi Toimivus Seotus teiste asutus- Lahendatud olulisemad prob- (Osaliselt) lahendamata olulisemad noloogiline lahendus kontekstis hindamise tega leemid probleemid läbiviimise ajal Töötuna ja tööotsi- TK Tööturuteenuste Toimib EMPIS/EMPIS2 pärib … (Lahendamata) probleemid puuduvad; jana arvel olevate isi- ja -toetuste info haldamine TK-si- andmeid X-tee vahen- toimuvad jooksvad arendustööd. Vasta- kute ning tööturu- seses töös ning töövõime hinda- dusel erinevatest and- valt TK hankele hangib TK mitmeid aren- teenuste osutamise mise toetamine (link TETRIS/RE- mekogudest ja dustöid EMPIS/EMPIS2 arendamiseks, register (EMPIS/EM- DISega)47 registritest (sh SKA mh tööalase rehabilitatsiooni teenuse pa- PIS2) SKAIS ja SKAIS2 ja berivaba protsessi loomiseks49. Kuigi EM- SoM TIS), ning pakub PISe poolelt probleeme ei ole, ei saa SKA- X-tee teenuseid mh st andmeid SKA teenuste kohta x-tee pä- SKA-le (SKAIS1 ja ringutega; sel põhjusel edastatakse TK-le SKAIS2; STAR)48 Exceli faile; SKA teenuste osas planeeri- tud x-tee andmevahetuse arendus on siiani realiseerimata 47 Riigihangete dokumendid (RD). (2019). 2-3/19/11001. Eesti Töötukassa tööturuteenuste ja -toetuste infosüsteemi (EMPIS/EMPIS2) jätkuarendus- ja hooldustööd. 48 Riigihangete dokumendid (RD). (2019). 2-3/19/11001. Eesti Töötukassa tööturuteenuste ja -toetuste infosüsteemi (EMPIS/EMPIS2) jätkuarendus- ja hooldustööd. 49 Riigihangete dokumendid (RD). (2019). 2-3/19/11001. Eesti Töötukassa tööturuteenuste ja -toetuste infosüsteemi (EMPIS/EMPIS2) jätkuarendus- ja hooldustööd. 28 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 TETRIS/REDIS TK TETRIS: töövõime hindamise Toimib TK ja SKA vahel liigu- Ei olnud probleeme Probleemid puuduvad. On tuvastatud (TVH) ja töövõimetoetuse (TVT) vad töövõime hinda- mitmed lahendamata mugavuslahendu- menetlemise infosüsteem, mis mise taotlused; TK-lt sed: (1) tegevuspiirangute kirjeldamisel sisaldab ka mitmeid TK-le vaja- SKA-le töövõime hin- puudub lihtne juurdepääs abivahendite likke tugiteenuste lahendusi; RE- damise eksperdiarva- infole, mis teeb kohati hinnangute and- DIS on TETRISe sisene eksper- mus ja töövõime hin- mise keerulisemaks (nt soovituste tege- tarstide moodul töövõime hinda- damise otsus. TETRIS misel abivahendite kasutamiseks ei ole mise eksperdiarvamuse koosta- on seotud SKA näha, milliseid abivahendeid inimene miseks SKAIS2-ga juba kasutab); (2) jätkuv vajadus protses- taotluste, hindamise side automatiseerimise ja lihtsustamise otsuste ja eksperdiar- järele (arsti/asutuse kontaktid, kelle juu- vamuste andmevahe- res on inimene käinud, ei lingita auto- tuseks maatselt taotluse juurde, mis terviseand- mete täpsustamisel vähendaks ajakulu, kuid kõikide Eesti arstide kontaktide hal- damine suurendaks halduskoormust) TK iseteeninduspor- TK Töövõime hindamise otsuse Toimib Puudub Ei olnud probleeme50 Töövõime hindamise ja puude taal edastamine elektroonilisel teel raskusastme tuvastamise ühistaotluse küsimustik (küsimuste sõnastus, kasuta- mise lihtsus ja visuaalne lahendus) on üle vaatamisel Uus töötuskindlus- TK Andmed töötuskindlustushüvi- Toimib Puudub Ei olnud probleeme (Lahendamata) probleemid puuduvad tuse infosüsteem tise kohta töövõimetoetuse (TKIS2) maksmiseks 50 Täiendav kommentaar: tööandjad ei ole rahul iseteenindusportaali töökuulutuse ülespanemise keerukuse ja ajamahukusega (tuleb sisestada andmeid töösisu kohta ja nõudeid kandidaatidele eraldi lahtritesse, mis küll võimaldab automaatsest sobitamist; tööandjatel on töökuulutuste põhi olemas, mida nad enamikele töökuulutuse portaalidele edastavad). 29 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Tervise infosüsteem SoM Terviseandmed töövõime hinda- Toimib Edastatakse andmeid 2017. ja 2018. aastatel teostati Andmete kvaliteet ja andmehõive ini- (TIS), ehk digilugu mise aluseks TK TETRIS/REDISesse: mitmeid väiksemaid arendus- mestele osutatud tervishoiuteenuste andmekoosseis on töid (nt "viimase läbivaatuse kohta (andmed ei ole terviklikud, mis sel- kehtestatud ministri kuupäeva" kuvamise reegel; pa- gus töövõimereformi piloteerimisel, nt määrusega 51 randati andmete liikumise läbi- puudub epikriis (ehk kokkuvõtlik välja- paistvuse, läbi TK poolt tehta- võte haigusloost); terviseandmed on si- vate ekspertiisi vaatamise lo- sestatud arsti n-ö enda keeles; vajalikud gide nähtavaks tegemise klien- terviseuuringud võivad jääda sisesta- dile; töövõime hindamistel mata) - need puudused põhjustavad koostatud eksperdiarvamuste probleeme töövõime hindamisel TK-le ja kättesaadavaks muutmine puude raskusastme määramisel SKA-le), klientidele) mille tõttu intervjueeritud inimeste hin- nangul 40% juhtudest peab arsti käest küsima täiendavaid andmeid. Osaliselt tuleneb see perearstide infosüsteemide erinevustest ning nende infosüsteemide mitte liidestatusest, mille tõttu ei soovi perearstid sisestada andmeid kaks korda; probleemiks on osade arstide eesti keele oskuse puudulikkus; inimesed ei edasta arstile kogu asjakohast infot oma tervise kohta ning arstid võivad jätta töövõime hindamise jaoks vajalikku, kuid enda ar- vates ebavajalikku infot kirja panemata. SoM on informeerinud arste ja inimesi terviseandmeid kontrollima. Mitmed la- hendamata mugavuslahendused: TET- RISe kasutajaliideses ei ole võimalik näha avatud haiguslugusid (ehk tervishoiutee- nuse osutajad ei edasta neid), mida on võimalik näha teistes kasutajaliidestes (eHL - haigusloo infosüsteem, Ester - haiglainfosüsteem); epikriisi edastami- seks peab arst eraldi nupule vajutama 30 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis (protsess ei ole automatiseeritud) TIS-i patsiendiportaal TEHIK Inimesele kuvatakse töövõime Toimib … Ei olnud probleeme (Lahendamata) probleemid puuduvad hindamise andmed SKAIS2 SKA Töövõime hindamise taotluste Toimib TK ja SKA vahel liigu- … SKAIS2 käivitamine ja arendamine käis vastuvõtmine ning SKAIS1 and- vad töövõime hinda- paralleelselt töövõimereformi käivitami- med SKA teenuste ja toetuste mise taotlused ning sega. Info SKA sotsiaalteenuste kohta kohta info teenuste kasuta- edastatakse TK-le elektroonilisel kujul, mise kohta (info tee- kuid manustatud Exceli failidena, mida TK nuste kohta liigub EM- töötajad dekrüpteerivad käsitsi ja laadi- PISist SKA-sse; info vad üles kettale maakondade töötajatele sotsiaalteenuste kliendi teenuse vajaduse hindamise kont- kohta SKAst TK-le Ex- rollimiseks (töövõimereformi plaanides celi tabelitena); TK-lt olid SKA x-tee teenuste arendamine, et SKA-le töövõime hin- TK saaks andmed SKA poolt osutatud tee- damise otsus ja taot- nustest, kuid need on siiani tegemata). lus. SKAIS2 on seotud 2018. aastal oli ettevalmistamisel paren- TETRISega (vt TET- dustegevused, mis puudutavad infovahe- RIS/REDIS) tuse parandamist TK-ga. SKAIS2 töö- võime hindamise taotlused on esialgsel vormil ilma vahepealsete muudatusteta. Probleemid andmetega: juba lõppenud pensionid tulevad veel kehtivate pensio- nidena, mis võib põhjustada töövõime- toetuse maksmise lõpetamist. SKAIS2 ei ole mugav SKA ametnikele (taotluse täit- misel ei ole mugav liikuda taotluse alam- lehtede kaupa muudatuste sisseviimisel) ning ei ole kasutaja perspektiivist kiire 51 Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus. Vastu võetud 20.05.2016 nr 40, RT I, 25.05.2016, 5. Kehtiv redaktsioon jõustunud 01.07.2016, RT I, 12.03.2019, 70. 31 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Tööpoliitika infosüs- … 2017. aasta tegevustest oli TE- Ei toimi … Kuna arendusvõimaluste ana- … teem (TÖIS) HIKu koordineerida tööpoliitika lüüsi tulemusena muuhulgas infosüsteemi arendused, ees- selgus, et arenduste rahaline märgiga tõsta poliitikakujunda- maht on üsna suur, siis kaaluti mise teadmispõhisust läbi kvali- alternatiivina ka jätkata tege- teetsete ja asjakohaste andmete vust koostöös Statistikaame- analüüsi nii regulaarsete seirete tiga. Seega otsustati 2017. kui ka ühekordsete analüüsi üle- aasta lõpus, et kõige mõistli- sannete lahendamiseks. Infosüs- kum ja optimaalsem lahendus teemi arendusega oli planeeritud kvaliteetsete ning asjakohaste luua vajalikud juhtimisinfo aruan- andmete kättesaadavuseks on ded ning seireinfo, mille abil ana- koostöö Statistikaametiga TK ja lüüsida töövõime hindamise, teiste andmekogude andmete töövõimetoetuste ja vähenenud sidumiseks. 2017. aastal alustas töövõimega inimestele suunatud TK statistika- ja aruandlusmoo- teenuste ning toetuste tulemusi duli (TARU) arendust, millesse luuakse muuhulgas vajalikud juhtimisaruanded töövõime hindamise, töövõimetoetuse ja vähenenud töövõimega inimes- tele suunatud teenuste kohta (valmivad 2020. aastal) 32 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Sotsiaalteenuste ja - SKA (alates Info KOVide poolt osutatud tee- Toimib STAR on ühendatud Ei tegeletud STARi arendami- STAR on aeglane, puudub automaatsal- toetuste andmeregis- 15.03.2019)52 nuste ja makstud toetuste kohta TK TETRISega ja SKA sega vestamine, puuduvad kõik tööprotsessi ter (STAR) (STAR on elektroonne töökesk- SKAIS2-ga. STAR-ile lihtsustavad andmed (KOVide tase STARi kond sotsiaaltöö spetsialistidele edastab TK andmeid kasutamisel on väga erinev nii andmete klientidega tehtava töö korralda- EMPISest isikute töö- sisestamisel kui ka andmete kasutamisel miseks ja dokumenteerimiseks, tuna arveloleku ja oma menetlustes, mis teeb andmekvali- sh toetuste ja teenuste määrami- saadud teenuste teedi ebaühtlaseks). On KOVe, kes ei tea, seks ning juhtumite haldamiseks, kohta, TETRISist saab et STARi kaudu on võimalik vaadata töö- lapsendamise ja eestkoste kor- STAR töövõime hinda- võime hindamise ja töövõimetoetuse raldamisega seotud toimingute mise otsuste ja töö- andmeid. STARist ei ole võimalik vaadata haldamiseks ning sotsiaalhoole- võimetoetuse and- töövõime hindamise ekspertiisi sisulisi kandealase teabe ja statistika ko- meid andmeid, et paremini osutada hoole- gumiseks53). Töövõime toeta- kande teenuseid ja abistada inimesi. Sel- mise süsteemiga on ta seotud leks puudub õiguslik alus. Hetkel on töövõimetoetuse määramise ja STAR-is tuvastatud viga, mille tulemusel maksmisega TETRISis hooldaja toetuse puhul hooldatava surma info ei jõua automaatselt ja hüvi- tist ei lõpetata õigeaegselt; viga on väi- kearendusena markeeritud ja kõrge prio- riteedega. STARi IT arendusteks on raha- line ressurss suhteliselt piiratud; väi- kearendustööd (umbes 100) on markee- ritud ja prioritiseeritud ning nendega lii- gutakse edasi vastavalt võimalusele. Jät- katakse pooleliolevate arendusprojekti- deega ning 2020. aasta arendusplaan on koostatud 52 Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus. Vastu võetud 27.12.2017 nr 72, RT I, 28.12.2017, 90. Kehtiv redaktsioon jõustunud 01.01.2018, RT I, 12.03.2019, 55. 53 Riigi Infosüsteemi Amet. Riigi infosüsteemi haldussüsteem. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister. 33 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Elektroonilise identi- Arendab ja hal- 2017. aastaks oli planeeritud la- Ei toimi … ID-tarkvara lahenduse rakenda- ID-kaardiga seotud lahenduse mitte ra- teedi tarkvara, ehk dab Riigi Info- hendus, kus vähenenud või puu- mise asemel hakkasid TK ja SKA kendamine ei mõjuta meetme vastava ID-tarkvara süsteemide duva töövõime tõendamiseks ha- üksteisest sõltumatult andma projekti „Töövõime süsteemi toetavad Amet54 katakse dokumendi/tunnistu- välja plastikkaarte. TK osalise tegevused“ üldiste eesmärkide täitmist sena kasutama ID-kaarti (ees- või puuduva töövõime korral ja ning antud arendustegevus ei ole aktiivne märgiga KOVi või eraettevõtete SKA erivajadustega (puuetega) ega planeeritud elluviimiseks poolt pakutavate soodustuste inimestele (ning pensionäridele kasutamiseks) ja represseeritud isikutele; SKA plastikkaardid ei ole otseselt seotud töövõimereformiga). Põhjus oli see, et ID-kaardi ka- sutamine eeldaks soodustust pakkuvatele asutustele vasta- vate tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmist. Kuid inter- neti kättesaadavus maapiirkon- nas ei ole alati kvaliteetne ja võib esineda tõrkeid internetiga isikute kontrollimisel (nt ühist- ranspordis). Samuti mõned kul- tuuriasutused rakendavad soo- dustust isiku vanuse visuaalsel tuvastamisel. Vähemalt SKA esindaja sõnul ei oleks SKA ajali- selt jõudnud üle minna ID- kaardi põhiseks töövõimere- formi käivitamise ajaks Allikas: Autorite koostatud dokumendianalüüsi (mh Riigi infosüsteemi haldussüsteemi RIHA kataloog https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid?_dc=47), (fookus)intervjuude, e-kirja teel edasta- tud kommentaarid TK ja SKA poolt tabeli sisu kohta ja uuringu tellija poolt edastatud info järgi 54 Riigi Infosüsteemi Ameti põhimäärus. Vastu võetud 25.04.2011 nr 28. Kehtiv redaktsioon jõustunud 01.06.2011, RT I, 28.06.2019, 33. 34 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Töövõimereformi käivitamiseks vajalikke IT-lahenduste arendusi käsitles infotehnoloogia arendusplaan, mida koostati 2014. aastal töövõimereformi käivitamiseks, mitu korda täiendati (viimati 16. mail 2016); arendusplaani toetas 2015. aastal koostatud terviseandmete töötlemise tööprotsesside kirjeldus55. TK infosüsteemide ühendamiseks erinevate registritega andmete saamiseks suhtlesid TK töötajad vasta- vate asutustega individuaalselt, kuna seda ei planeeritud keskselt. IT-lahenduste loomise ja arendamise spetsiifiline(-sed) väljundnäitaja(d) puudub(-vad). See valdkond on integreeritud ühte töövõime süsteemi toetavate tegevuste hindamiseks määratud tulemusnäita- jasse „Töövõime toetamise reform on läbi viidud, sh avalikkus on teadlik reformiga seotud muudatus- test, töövõimet hinnatakse uutel alustel ning osapoolte vaheline andmevahetus toimib“, mida mõõde- takse kvalitatiivselt (kas „jah“ või „ei“) ning tal puudub sihttase 2018. aastaks ning aastaks 2023 eelda- takse, et see näitaja on positiivne (ehk „jah“)56. IT-lahenduste loomine ja arendamine töövõimereformi kontekstis panustavad neljale läbivale teemale (võrdsete võimaluste, regionaalarengu, infoühiskonna ja riigivalitsemise eesmärkide saavutamine) eri- neva ulatustasemega. Toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ sei- rearuandes 01.09.2014–31.12.2018 perioodi kohta on selgitustena kirjeldatud töövõime süsteemi toe- tavate tegevuste kogu mõju tervikuna, selle süsteemi tegevusi eristamata. Dokumentides nenditakse, et töövõime süsteemi toetavate tegevuste infotehnoloogilised lahendused on sobivad erinevas vanuses ja erivajadusega (puuetega) inimestele sõltumata tema soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest ning seega mõjutavad need positiivselt võrdsete võimaluste võimaldamist57. Uuringu raames läbi viidud intervjuu- del ei tõstatanud ükski osapool võrdsete võimaluste aspekti. Ühe juhtumianalüüsi intervjueeritav – TK klient – mainis, et oma mitte pikalt kestnud raske nägemispuude tõttu ta ei külastanud asutuste veebi- lehti iseseisvalt ega kasutanud TK iseteenindusportaali, sest tema asemel kogusid ja edastasid vajalikku infot sugulased ja huvikaitseorganisatsioon. IT-lahenduste käsitlemisel töövõimereformi planeerimisel ei määratletud ega tuvastatud nende otsest mõju regionaalarengu toetamisele58. Dokumentides väidetakse, et töövõime süsteemi toetavad tegevused edendavad infoühiskonda, kuna rohkem teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse asutuste vahel digitaalkujul, rohkem inimesi saab digitaalsele teabele ligi, internetis on üha suurenev teabehulk ning infovahetuse protsessid ühiskonnas muutuvad kiiremaks, odavamaks või kvaliteetsemaks59. Järelikult panustab käesolev hindamisteema in- foühiskonna eesmärkide saavutamisesse otseselt. Töövõime toetamise süsteemiga on seotud mitmed infosüsteemid ja digitaalsed andmeregistrid, loodi uus infosüsteem TETRIS/REDIS töövõime hindami- seks ning teostati ja teostatakse nende infosüsteemide arendustööd – see kõik toetab Eesti infoühis- konna arendamist. 55 Mõlemad dokumendid edastas SoM vahehindamise läbiviijale teabenõude esitamise tulemusena. 56 Töövõime süsteemi toetavad tegevused. Toetuse andmise tingimused (2017) 57 Ibid. 58 Ibid. 59 Ibid. 35 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Dokumentides väidetakse, et arsti poolt TIS-is inimese kohta sisestatud andmete kättesaadavus nii TK- le kui SKA-le vähendab olulisel määral arstide töökoormust terviseandmete dokumenteerimisel ja esi- tamisel, sest tal puudub vajadus esitada neid andmeid haldusorganile teistkordselt60. Mistõttu seda mõju võib pidada nii infoühiskonna kui riigivalitsemise eesmärke toetavaks positiivseks mõjuks. Kuid intervjuudest (individuaal- ja fookusgrupi intervjuud IT-lahenduste, teenuste ning töövõime hindmaise ja -toetuse teemadel) selgus, et TIS-i andmete kvaliteedi ja andmehõivega seotud probleemid suuren- davad osapoolte hinnangul ajakulu ning on tarvis teha mitu mugavuslahendust (vt Tabel 2 TETRIS/RE- DIS-e ja TIS-i kohta). Tulemuslikkus Vaatamata esile kerkinud probleemidele IT-lahenduste rakendamisel (vt Tabel 2) ning vajadusele teos- tada kasutusmugavusega seotud arendustöid olid intervjueeritud isikute sõnul kõik vajalikud tegevused tehtud ja ajutised alternatiivsed lahendused loodud (nt andmete osaline edastamine TK ja SKA vahel infosüsteemide kaudu Excel failidena; plastikkaartide väljastamine ID-tarkvara lahenduse kasutamise asemel), et töövõime hindamine ja töövõime toetuse maksmine algaks plaanipäraselt. Intervjueeritud isikute hinnangul toimib andmevahetus infosüsteemide vahel töövõime hindamisel üld- joontes hästi, kuid probleemiks on TIS-i andmete kehv kvali- teet ja ebapiisav andmehõive (vt Tabel 2). Intervjueeritud isi- Andmevahetus infosüsteemide va- kute andmetel peab 2019. aasta seisuga 40% juhtudest arsti hel töövõime hindamisel toimib käest küsima täiendavaid andmeid ning olukord on võrreldes üldjoontes hästi, kuid probleemiks eelmiste aastatega paranenud (enne oli vaja täpsustada ter- on terviseandmete kehv kvaliteet ja ebapiisav andmehõive. viseandmeid üle poolte juhtumite puhul). SoM süsteemselt tegeleb TIS-i andmete kvaliteedi ja andmehõive probleemiga. E-Tervise strateegia 61 1.1 meetme „Kvaliteetne terviseand- mestik: andmehõive ja andmekvaliteet“ raames toimub töö- rühm, mida kutsub kokku ja veab alates 2018. aastast SoM-i e-teenuste arengu ja innovatsiooni vald- kond (enne struktuurimuudatust oli selleks digitaalvõimekuse arendamise osakond). Probleemi lahen- damine on aeganõudev protsess kuid jätkuvalt lahendamata probleemid koormavad töövõime hinda- mise protsessi ning 2019. aasta esimeses kvartalis pöördus TK SoM-i poole palvega ette võtta tegevusi TIS-i andmete kvaliteedi ja andmehõive parandamiseks. Kuna TIS andmete probleemidest olid osapoo- led teadlikud enne töövõimereformi SKA kogemuste pealt, siis võib järeldada, et ellu viidud tegevused TIS-i andmete kvaliteedi ja andmehõive parandamiseks ei olnud piisavad probleemide vältimiseks töö- võimereformi planeerimisel ega käivitamisel vaatamata sellele, et olukord on võrreldes töövõimere- formi piloteerimise eelse perioodiga paranenud. Lisaks TIS-i andmete kvaliteedi ja andmehõive prob- leemile koormab tööhõive hindamise süsteemi inimeste ebatõed väited arsti külastuste kohta töövõime hindamise taotluse esitamisel. 2019. novembri seisuga valmib 2020. aasta esimeses kvartalis uue and- mevahetuse liidese arendus, millega eeltäidetakse inimese taotlusvormil arsti külastuse andmed. Eespool toodud käsitlusest lähtuvalt (sh Tabel 2) on võimalik väita, et käesoleva hindamisteemaga seo- tud eesmärk „osapoolte vaheline andmevahetus toimib“ on saavutatud tingimusel, kui ei vaadelda IT- lahenduste efektiivsust ja kasutajamugavust. Intervjueeritud isikute hinnangul ei avaldanud esile kerki- nud probleemid mõju töövõimereformi tulemuslikkusele. 60 Seletuskiri töövõimetoetuse seaduse eelnõu juurde (2014) 61 E-tervise visioon 2025. E-tervise strateegiline arenguplaan 2020 (2015) 36 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Intervjueeritud osapooled ei väljendanud kindlust, et aastaks 2023 on IT-lahendustega seotud põhilised kitsaskohad lahendatud, mitmel põhjusel: TK puhul teenuste suur arv, mille sisu pidevalt muutub ning mis vajavad infotehnoloogilist arendust (seetõttu tekib n-ö võlg teiste arendustööde suhtes), ja kohati teenuste keeruline disain rohkete tingimuste tõttu (mille tulemusena mh võib juhtuda, et kulutatakse teenuse arendusele rohkem rahalist ressurssi võrreldes klientidele väljamaksmisele kuluvate summa- dega)62; arendustööde mahtu piiravad nii rahalised ressursid kui ka inimressurss (vähene inimressurss puudutab TK puhul partnereid, ehk IT ettevõtteid, kellel on töötundide arv tööjõuturu olukorra tõttu piiratud; SKA puhul nende partnerit TEHIK63, eelkõige STAR-i arendustööde puhul, ning samuti IT ette- võtteid) ning töövõimereformi sihtrühma ebapiisav valmisolek kasutada infotehnoloogilisi lahendusi. Tõhusus ja jätkusuutlikkus IT-lahendustega seotud põhilised probleemid (käsitletud Tabel 2) on järgmised: TIS-i andmete ebapiisav kvaliteet, SKAIS2 infosüsteemi lõpetamata arendustöö (see puudutab eelkõige andmete edastamist SKA teenuste kohta, mis liigub SKA ja vahel Exceli failina) ja STAR-i tehnoloogiline mahajäämus, mis nõuab mahukaid arendustöid. Seda loetelu täiendab broneerimissüsteemi puudumine SKA-s töövõime hindamise taotluse esitamiseks; taotluse täitmine on ajamahukas protsess ning juhtub, et SKA klient peab oma järjekorda kaua ootama. Kuigi 2019. aasta seisuga TK andmetel tuleb SKA kaudu ainult 1,6% töövõime hindamise taotlustest, on SKA infotehnoloogilised kitsaskohad puudutanud rohkem inimesi töövõimereformi käivitamisel ning praegune väike taotluste arv ei välista probleemi teadvustamise va- jalikkust, millele on vaja leida lahenduse ning mida tasub teadvustada infosüsteemide käivitamise pla- neerimisel teistel juhtudel tulevikus. Praeguste IT-lahenduste juures on võimalik parendada inimeste abistamist ja teenuste osutamist KOV-ides, kui anda neile õigusliku aluse vaadata STAR-ist töövõime hindamise ekspertiisi sisulisi andmeid. Intervjueeritud isikud on täheldanud üksikuid kitsaskohti, mis on seotud andmeregistritega: TK esindaja sõnul saadab TK iga kuu andmeregistri haldajatele meeldetuletuskirja, et andmed oleks korras ja valmis ülekandmiseks; töötamise registris ei lõpeta tööandjad vahepeal töölepinguid õigeaegselt. Lähenedes andmevahetuse- ja andmelahendussüsteemidele ning infotehnoloogilistele lahendustele terviklikult, tasub tõdeda, et iga osapool (TK, SKA ja KOV-id) pakub oma teenuseid, kasutades ja aren- dades oma infosüsteeme, mida toetab nende andmete ristkasutamise võimalus. Kuid töövõimereformi käigus ei püütud ühendada andmevahetuse- ja andmelahendussüsteeme, et vähendada kulusid info- süsteemide arendus- ja hooldustöödele. SKA esindaja sõnul plaanib SKA luua iseteenindusportaali, mille kaudu võimaldada klientidele ligipääsu andmetele SKA ja KOV-ide teenuste kohta (ehk SKAIS2 ja STAR- i andmetele), kuid ei ole kaalutud võimalust luua SKA iseteenindusportaal TK iseteenindusportaali baa- sil. SKA eesmärk on tulevikus integreerida SKAIS2 ja STAR-i andmeid, et SKA ametnikul oleks terviklik ülevaade inimese poolt kasutatavate teenuste kohta. Kuna inimestele on võimaldatud ühistaotluse esi- tamine nii TK kui ka SKA kaudu (vt peatükki 4), arendati infosüsteemi ja tehti täiendavaid arendustöid töövõime hindamise taotluste vastuvõtmiseks nii TK-s kui ka SKAs; 2019. aasta novembri seisuga teeb SKA vaid need kulutused, mis on vajalikud puude raskusastme tuvastamisega seonduvalt ja andmeva- hetuseks. 62 Ühes fookusgrupis oli väljendatud arvamus, et TK-s on vaja alati kaasata infotehnoloogiosakonna spetsialiste igal etapil, sh teenuste kontseptsiooni arendamise faasis. 63 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) on kompetentsikeskus, kuhu on konsolideeritud SoMi IKT osakonna ja Eesti E-tervise Sihtasutuse rollid. Asutus tegeleb IKT teenuste arendamise, haldamisega tervise-, sotsiaal- ja töövald- konnas SoMi valitsemisalas. (https://www.tehik.ee/) 37 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Intervjueeritud isikute arvates on vaja arendada vajalikke mugavuslahendusi, samuti ajakulu vähenda- miseks automatiseerida ja lihtsustada töövõime hindamise protsesse TETRIS/REDIS-es ja andmete edas- tamisel TIS-i: võimaldada juurdepääsu infole abivahenditest taotluse täitmisel soovituste tegemisel abi- vahendite kasutamiseks (uue töövõime hindamise taotluse korral ei ole see 2020. aastast aktuaalne); võimaldada epikriisi automaatset edastamist; luua kasutajaliidese info saamiseks avatud haiguslugude kohta, et töövõime hindamisel oleks terviklikum informatsioon hinnangu andmiseks; võimaldada eks- pertarstil otse suhtlemist (pere)arstiga andmete täiendamise vajaduse tekkimisel ilma TK vahenduseta ja luua funktsionaalsust, mis võimaldaks ekspertarstidel omavahel andmeid vahetada (nt andmeturbe- reeglitele vastav sõnumivahetus), et konsulteerida teiste arstidega töövõime hinnangu andmisel; ana- lüüsida arsti või asutuse kontaktide automaatse lisamise mõistlikkust taotluse juurde, arvestades või- malikku halduskoormuse suurenemist. Eespool toodud käsitluse alusel on võimalik täiendada soovitusi järgnevaga: ▪ SoM-il üle vaadata tegevusi TIS andmete kvaliteedi ja andmehõive kiiremaks parendamiseks, et vähendada TK ajakulu töövõime hindamisel. ▪ SKA arendada edasi SKAIS2-te: parendada infovahetust TK ning tõsta kasutajasõbralikkust (taotluse alamlehtede kaupa liikumine muudatuste sisseviimine) ja toimivuse kiirust. ▪ Kuna ühistaotluste esitamise % SKA kaudu kogu taotlustest on väike, tasub SoM-il alustada töövõimetoetuse seaduse muutmist, jättes ühistaotluse esitamise võimaluse üksnes TK kaudu, millega lõplikult üle minna ühe ukse poliitika rakendamisele ühistaotluse vastuvõtmisel. ▪ SKA koostada STAR arendusplaan koos STAR arendamise vajalike ressursside kaardistamisega ning koostada tegevuskava STAR andmehõive parendamiseks koostöös KOV-idega. ▪ SKA läbi viia teavituskampaania KOV-idele nende teadlikkuse tõstmiseks STAR andmete sisust, sh võimalusest tutvuda töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmetega. ▪ SoM-il luua õigusliku aluse KOV-idele STAR-ist töövõime hindamise ekspertiisi sisuliste and- mete vaatamiseks, et paremini osutada hoolekande teenuseid ja abistada inimesi. 38 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Hindamisteema 4. Töövõime hindamine Asjakohasus Töövõime toetamise poliitika sihtrühmaks on tööealised erivajadusega inimesed, kes vajavad töötami- seks või igapäevaelus osalemiseks meetmeid, mis aitavad ületada tegutsemis- või osalemispiiranguid. Töövõimereformi käigus, alates 1. juulist 2016 hakati endise püsiva töövõimetuse asemel hindama säi- linud töövõimet. Töövõime hindamise metoodikas64 defineeritakse, et inimesel on töövõimekadu kui inimese töötamine on osaliselt takistatud võttes arvesse inimese terviseseisundit, talitluslikku või- mekust ning sellest tulenevaid tegutsemis- ja osaluspiiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (lk 6). Inimese funktsioneerimist ja osalemis- ja tegutsemisvõimekust hinnatakse seitsmes valdkonnas: 1) liikumine; 2) käeline tegevus; 3) suhtlemine: nägemine, kuulmine, kõnelemine; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus; 5) õppimine ja tegevuste elluviimine; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine; 7) inimeste vaheline lävimine ja suhted. KIIL 1. TÖÖVÕIME HINDAMINE Töövõimetoetuse seaduse § 5 kohaselt tuvastatakse inimese liigitumine töövõime ulatuse järgi ühte kolmest grupist: 1) töötamine ei ole terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiran- guid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud ehk inimese töövõime ei ole vähenenud; 2) töötamine on terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud ja inimesel tuvas- tatakse osaline töövõime. 3) arvesse võttes inimese terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise pii- ranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust, ei ole inimene suuteline töötama ning tal tuvastatakse puuduv töövõime. Allikas: Autorite koostatud töövõimetoetuse seaduse (RT I, 13.03.2019, 185) järgi Kui enne reformi kasutati töövõimetuse hindamisel lähendina inimese tervisehäiret või haigust, siis re- formiga asuti töövõime hindamiseks kasutama lähendina tegevuspiirangut ja osalemispiirangut. Sellest järeldub, et tervisehäirega või funktsioneerimispiiranguga kuid tegutsemis- või osalemispiiranguta ini- mesed ei ole poliitika sihtrühmaks. Seega on töövõime hindamisel liigutud meditsiinilisest mudelist, mis näeb osalemis- ja tegutsemispiirangutena inimese tervist ja funktsioneerimist, sotsiaalse mudeli poole, mis keskendub ka füüsilisele ja sotsiaalsele keskkonnale, mis aitab ületada tervise- või funktsioneeri- mise piiranguid. Samas, hindamise metoodika definitsioonide järgi tuleneb inimese võime aktiivselt töö- turul osaleda ja avatud tööturul töötasu teenida inimese enda tegevuspiirangutest ja osaluspiirangutest ning inimese töövõime ei sõltu sobiva töö pakkumisest ja kättesaadavusest jms keskkonnateguritest. Kuigi töövõime hindamisel otseselt ei arvestata laiemalt piiravaid või võimaldavaid keskkonnategureid, 64 Töötukassa. 2016. „Töövõime hindamise metoodika“. 39 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 siis samas töötamist toetavate meetmete disainimisel ja pakkumisel arvestatakse teiste keskkonnate- guritega (näiteks töövahendusel sobitatakse inimese oskused ja oskusnõude, töötingimuste kohanda- mise teenusega stimuleeritakse ja toetatakse töökeskkonna kohandamist töövõime soodustamiseks). Seega on töövõime hindamise metoodika juurutamisega töötamist toetavate meetmete sihtrühma määratlemiseks leitud hea tasakaal kehaliste ja keskkonna piirangute või võimaldajate vahel. Tulemuslikkus TK kaudu hakati töövõime hindamisi läbi viima alates 2016. aasta juulist, ning võrreldes selle esimese aastaga on suurenenud taotluste arv, otsuste arv ning vähenenud töövõimega inimeste arv tulenevalt sellest, kuidas töövõimekaoga inimesed uude süsteemi sisenevad (Tabel 3). TABEL 3. TÖÖVÕIMEKAO HINDAMINE 2016 2017 2018 Vähenenud töövõimega inimeste arv perioodi lõpu seisuga Osaline töövõime 1496 18728 40938 Puuduv töövõime 499 7792 20520 Kokku 1995 26519 61458 Perioodi jooksul tehtud töövõime hindamise otsused Osaline töövõime 2466 29044 27515 Puuduv töövõime 812 13086 15173 Töövõime pole vähenenud 1180 8082 5150 Menetlemata, hindamata jätmine 155 732 589 Kokku 4613 50944 48427 Perioodi jooksul esitatud töövõime hindamise taotlused 5209 52255 48313 Allikas: Töötukassa registrite andmed Oodatavalt on kattuvus varasema ja reformiga juurutatud hindamise tulemustes. TK administratiivand- mete analüüs65 osutab, et mida kõrgem on SKA määratud töövõimetuse protsent, seda suurem on nende hulgas puuduva töövõimega ja väiksem täielikult töö- võimeliseks hinnatute osakaal. Hindamise metoodika ja kor- Töövõimereformiga juurutatud uus ralduse muutumise käigus ei esitanud töövõime hindamise töövõime hindamise metoodika on taotlust ligi 9% kuni 60-aastastest inimestest, kelle töövõime- töötamist toetavate meetmete tusperiood lõppes veebruar – detsember 2017, ning suurema pakkumiseks inforikkam. tõenäosusega ei tulnud uude süsteemi üle pigem väiksema töövõime kaotusega isikud. Käesolevalt puuduvad täpsemad andmed ja analüüs, kuivõrd erinevalt uus hindamismetoodika selekteerib tööealiste erivajadustega (puuetega) inimeste seast töövõime toetamise meetmete siht- rühma ning kuivõrd selliselt selekteeritud inimesed on optimaalseim tööpoliitika sekkumise sihtrühm. 65 Eesti Töötukassa. 2018. Ülevaade töövõimereformi rakendumisest. Kvantitatiivanalüüs. 40 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Uue juurutatud metoodika tugevuseks on aga see, et võrreldes varasemaga on töövõime hindamine inimese terviseseisundi, funktsioneerimise, tegevusvõime, tegevusvõimet võimaldavate abivahendite või kohandamise osas oluliselt inforikkam. See võimaldab tööturul osalemist toetavate meetmete, seal- hulgas töövahenduse ja juhtumikorralduse pakkumisel suurema tõenäosusega ennetada või ületada tööturul osalemist takistavaid tegureid. Asjakohasemate hinnangute aluseks on samuti see, et töö- võime hindamisse on kaasatud praktiseerivad arstid, kelle hinnangud aitavad tõsikindlamalt iseloomus- tada terviseseisundit ja seonduvat osalemis või tegutsemispiirangut. Tõhusus ja jätkusuutlikkus M ETOODIKA UUENDAMINE Töövõime hindamise metoodika koostas Eesti Töötervishoiuarstide Selts 2013. aastal ning metoodikat on täiendatud ja arendatud 2014. ja 2015. aastal tehtud testimiste tulemusi arvestades. Kuigi töövõime hindamise metoodika põhialused on alates 2016. aastast olnud muutumatud, on metoodikas tehtud väiksemaid täiendusi ja parandusi, et metoodika oleks ühetaoliselt kohaldatav üle erinevate tervisesei- sundite ja funktsioonihäirete ning erinevad hindajad kasutaksid seda ühetaoliselt (näiteks meelepuue- tega inimese töövõime selgemaks ja ühetaolisemaks hindamiseks täpsustati sõnastuse mõtteselgust, et inimesed ei ülehindaks oma töövõimet ning eristuks iseseisev tegutsemis- ja osalemisvõime ning tegut- semisvõime ja osalemisvõime koos kõrval abiga). Samuti inforikkuse ja hindamise lihtsuse tagamiseks ei pea alates 2017. aastast sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta informatsiooni kogumiseks kasutama klassifikaatorit ja saab avatult kirjeldada võimaldavaid või piiravaid töötingimusi. Siinne ana- lüüs osutab, et järjepidavalt on vaja metoodikat häälestada, et hindamine oleks selge ja ühetaoline. Järgnevalt võimalikest täiendavat tähelepanu vajavatest metoodika aspektidest. Töövõime hindamise metoodika üldreeglist, et hinnatakse tegevus- ja osalemispiirangut, sätestatakse erandina töövõimet välistavad terviseseisundid (IV astme vähkkasvaja; dialüüsravi; juhitav hingamine; väljakujunenud dementsus; raske või sügav vaimne alaareng; püsivalt voodihaige)66. Käesolevalt polii- tikakujundajad ja rakendajad vaatavad üle töövõimet välistavate seisundite loetelu (näiteks IV astme vähkkasvaja puhul võib ravi terviseprobleemi kontrolli alla hoida ilma tegutsemis- või osalemispiirangu- teta, dialüüsi saavad neeruhaiged ei pruugi olla elu lõpuni tegevus-osalemispiiranguga) ning uuendatud loetelu plaanitakse jõustada 2020. aastal. Töövõime hindamiseks peab inimene olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esita- mist käinud arsti (perearst, eriarst, töötervishoiuarst) vastuvõtul (TVTS § 6)67. Siiski on töövõime hinda- misel rohkelt taotlusi, kus nõue on täidetud liialt formaalselt (näiteks arsti juures on käidud (näiteks gripivaktsiin), kuid mitte tegevus- või osalemispiiranguga seotud terviseprobleemiga seoses). Sellest tu- lenevalt peaks hindajate ootuste järgi regulatsiooni või metoodikat täiendama, et hindamiseks oleksid olemas hindamiseks vajalikud terviseandmed. Eelkõige on metoodika väljakutseks ühetaoliselt mõistetavus – parandades mõtteselgust ja üheselt mõistetavust on võimalik suurendada metoodika eesmärgipärast kasutamist ja tulemuslikkust. Siinjuu- res, nagu kirjeldatakse allpool, on TK järjepidevalt hinnanud, kus inimesed ja ekspertarstid on sageda- 66Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu. RT I, 08.09.2015, 4 67 Töövõimetoetuse seadus. RT I, 13.03.2019, 185 41 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 mini andmeid töövõime kohta valesti (st. mitte ootuspäraselt) märkinud, ning teinud metoodika ja ju- hendmaterjalide sõnastuse ja arusaadavuse muudatusi, et see oleks eesmärgipäraselt kasutatav. Järg- nevalt näitlikustame intervjuude põhjal võimalikke kognitiivseid väljakutseid metoodika sõnastamisel: ▪ Meeled. Metoodika järgi tuleb kirjeldada meelte funktsioneerimist, näiteks nägemist ja kuulmist, samas inimesed seostavad sellega ka vaimset poolt, arusaamist. ▪ Kehalised ja vaimsed piirangud. Inimeste jaoks ei ole alati selge, milliseid piiranguid mõel- dakse. Näiteks ohutu ringi liikumise valdkonna all on metoodikas mõeldud füüsilisi piiran- guid ringi liikumisel, vaimse erivajadusega (puudega) inimene märgib siia, et ta tunneb hirmu ringi liikumise ees. Näiteks liikumispuuetega inimesed kirjeldavad taotluse vaimsete piirangute valdkondades, et neil on piirangud väljas käimisega või tegevuste alustamisega. ▪ Söömine. Metoodikas hinnatakse, kas inimene on võimeline toitu suhu panema, mäluma, neelama. Inimestes tekitab segadust, kas hinnatakse käe liikumisega seotud piiranguid või aju funktsioneerimisest, koordinatsioonist tulenevaid piiranguid. ▪ Enesehooldus ja teadvusel püsimine. Metoodika järgi on koos kaks erinevat valdkonda, mis inimestele segadust tekitab. Näiteks liikumispuuetega ratastooli kasutaja võib tõdeda, et tal on enesehooldusega iseseisva toimetuleku piirang, kuid ei mõista, kuidas see seondub teadvusel püsimisega. ▪ Liikumispiirangud. Metoodika hindab liikumispiirangut läbi suutlikkuse kõndida kaks kuni kolm trepiastet üles või alla. Füüsilise võimekuse oluline langus ning tegutsemispiirang või- bolla ka nendel, kes käivad kaks-kolm trepiastet, kuid ei saa esimesele-teisele korrusele. ▪ Vaimsed piirangud. Metoodika eeldab ebakohase käitumisena eelkõige ebaviisakat, agres- siivset käitumist, inimestele ja hindajatele peaks selgitama, et see on ka muu ebatavaline käitumine, näiteks depressioonis inimese nutmine. ▪ Valdkondade eristamine on inimestele problemaatiline, paljudel juhtudel kirjeldatakse oma piiranguid viimases punktis „muud probleemid“, kuna inimene arvab, et tema piiran- gud ei paigutu ühegi valdkonna alla. H INDAMISE KVALITEEDI TAGASISIDESTAMINE Töövõime hindamise metoodika kvaliteetseks rakendamiseks peavad inimesed ja hindajad kirjeldama tervist ja tegevuspiiranguid ühte moodi. TK on metoodika ühetaoliseks rakendamiseks järjepidevalt ja tulemuslikult viinud läbi koolitusi, seminare, tagasisidekorjet, infovahetust juhendmaterjalide uuenda- miseks, mentorlust metoodika omandamiseks. Siinjuures ekspertarstide hinnangul on need tegevused põhjalikud ning ootuse järgi ka tulevikus tuleb TK-l järjepidevalt tööd teha, et töövõime hindamiseks sisendandmed oleks ühetaolised ja hinnangu andmiseks kasutataks metoodikat ühtemoodi. Metoodika ühetaoliseks kasutamiseks on juurutatud hindamise kvaliteedi jälgimise süsteem ning eks- pertarstidele pakutakse tuge kvaliteedi parandamiseks (näiteks kontrollitakse välistavaid seisundeid, meditsiinilisi tõlgendusi, tegutsemispiirangu koodide olemasolu). Ekspertarstide ootuse järgi peaks küll TK tagasiside andmisel veel rohkem keskenduma konsulteerimisele ja nõu andmisele, kuidas hindamist parandada, mitte kitsalt vigade osutamisele (näiteks hindamise kvaliteedi kahtluse korral ette teatama, et kindla perioodi jooksul kontrollitakse, antakse tagasisidet ja konsulteeritakse, nõustatakse, kuidas hindamist metoodika järgi kvaliteetsemalt teha). 42 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 TK administratiivandmetel vaidlustati 2017. aastal ligi 5% hindamise otsustest, millest rahuldati ligi kol- mandik. Ekspertarstidel on ootus TK inforikkamale tagasisi- dele, kui inimene on vaidlustanud hindamise. Senise praktika Töövõime hindamise metoodika järgi peab hinnangu andnud ekspertarst vaidlustuse korral juurutamiseks on järjepidevalt vaja põhjendama oma hinnangut; ootuse järgi vaataks vaidlustuse juurutada tagasiside küsimise ja puhul TK ekspertarst üle ekspertiisi ja vaide sisu ning juhen- andmise mehhanisme, et tagada metoodika ühetaoline mõistmine ja dab vajadusel ekspertiisi läbi viinud ekspertarsti, kuidas pa- kasutamine ning seeläbi usaldus- rima praktika järgi peaks metoodikat rakendama ja kuidas väärsed ja kehtivad hinnangud hinnangut adekvaatselt põhjendada. Samuti võiks kaaluda töövõimele. võimalust vaide korral anda inimesele võimalus küsida teist hinnangut, mille annaks teine ekspertarst, kasutamata vara- semat ekspertiisi. Ekspertiiside kooskõlalisust ja metoodika kasutamise adekvaatsust hindaks TK ekspertarst. Kvaliteedi tagamiseks peaks soodustama meeskonnatööd, et keerulisemate juhtumite korral adekvaat- selt hinnang anda. Siinjuures peaks soodustama keeruliste juhtumite korral TK ekspertarsti poole pöör- dumist, et saada otsustustuge (nt. tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst kirjeldab asjaolud ja kaalutluse, TK informatsiooni põhjal arutab meeskonnas ning annab tagasisidet, kuidas metoodika järgi otsustada). V ISIIDIPÕHINE HINDAMINE Lisaks dokumendipõhisele töövõime hindamisele on võimalik hindamist teha visiidipõhiselt. Visiidipõ- hisel ekspertiisil kogub ekspertarst täiendavaid andmeid - vaatluse tulemused, isiku antud selgitused ja vajaduspõhiste tegutsemis- ja osalemisvõime testide tulemused (mida viivad läbi töövõime hindamist läbi viivate asutuste terapeudid, eripedagoogid, psühholoogid) – hinnangu andmiseks. Viisipõhiseid hin- damisi tehakse praegu küllaltki vähe (TK administratiivandmetel ligi 1% hindamistest) tulenevalt korral- duslikest põhjustest. Tervishoiuteenuse osutaja töövõime hindamise ekspertarstide hinnangul on visii- dipõhine ekspertiis ajamahukas, mistõttu visiidid võtaksid olulise osa tööajast, teised tervishoiutee- nuste osutamisega tööd jääksid unarusse ning kaasnevad suuremad kulud, mistõttu tehakse puuduvate või puudulike andmete korral ikkagi dokumendipõhine ekspertiis. Visiidipõhise hindamise juurutami- seks on seega vaja parandada korraldust, sealhulgas parendada tervishoiuteenuse osutajate ekspert- meeskonnatööd. K ÄTTESAADAVUS TK hakkas esmakordsete taotlejate (sh. nende töövõimet, kellel pärast 2010. aasta 1. juulit ei olnud tuvastatud töövõimetust SKAs) töövõimet hindama alates 2016. aasta juulist. 2016. aastal esitati Ida- Virumaal vähem taotlusi kui rahvastiku elukoha järgi seda eeldada võiks, kuid 2017. aastal suurenes Ida- Virumaa taotluste arv. Intervjuude järgi käesolevalt ei tohiks olla töövõime hindamise kättesaadavuses otseselt regionaalset ebavõrdsust. Küll aga on vene keelsetes piirkondades vaja jätkuvalt toetada vene- keelseid tervishoiuteenuse osutajaid ja ekspertarste, et muu hulgas sisestataks e-tervise andmeid. 43 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 JOONIS 4. VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESTE ARV ELUKOHA MAAKONNA JÄRGI, 2018 Allikas: Töötukassa andmed, autorite arvutused Töövõime hindamise kättesaadavust mõjutab ka otseselt juurdepääs tervishoiuteenustele. Mitmed hil- jutised analüüsid68 näitavad, et ravijärjekordade ja omaosaluse väljakutse on Eestis tõsisem võrreldes paljude EL riikidega. Siinse analüüsi intervjuud osutavad, et tervishoiuteenuste kättesaadavus mõjutab ka hindamist. Sealhulgas näiteks psühhiaatri pikad järjekorrad mõjutavad psüühikahäirega või vaimse puudega inimeste juurdepääsu töötamist toetavatele meetmetele, sest hindamiseks on vajalik arsti (pe- rearst, eriarst, töötervishoiuarst) vastuvõtul käimine. 68 Vt.nt. Kadarik,I. Masso,M., Võrk.V. 2018. ESPN Thematic Report on Inequalities in access to healthcare Estonia 2018. 44 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Hindamisteema 5. Töövõimetoetus Asjakohasus Töövõimereformi käigus, töövõimetoetuse seaduse69 jõustamisega lõpetatakse seniste töövõimetus- pensionide määramine ja makstakse vähenenud töövõimega inimestele töövõimetoetust. Toetust on õigus saada inimesel, kellele on määratud osaline töövõime või kellel töövõime puudub. Toetuse ees- märk on tagada sissetulek töise tulu puudumisel inimestele, kellel töövõime puudub, või sissetulek tööotsimise ajaks töötuna arvel olevale osalise töövõimega inimesele, või hõivatule hõives püsimiseks. TABEL 4. TÖÖVÕIMETOETUSE JA TÖÖVÕIMETUSPENSIONI VÕRDLUS Töövõimetuspension (kuni 2021) Töövõimetoetus (alates 1.7.2016) Hüvitise suurus Sõltub individuaalsest staažist ja sissemaksetest Sõltumata staažist kaks taset: pensionikindlustusse ning tuvastatud töövõime- - osaline töövõime (182,46 €) kao ulatusest (7 taset: 40%, 50%, …, 90%, 100%) - töövõime puudub (320 €)70(vaata ka Joonis 6 määrade muutumist) Ülemine piir Ei ole (arvutusvalem siiski piirab kasvu) Fikseeritud Alumine piir Alumine piir määratud rahvapensioniga Fikseeritud (v.a töise tulu teenimisel üle seatud määra) Aastane indekseeri- Pensioniindeks Pensioniindeks mine Maksustamine Maksustatakse tulumaksuga (praktikas jääb Ei maksustata tulumaksuga pension enamikel juhtudel, mil ta on ainus tulu- allikas, allapoole maksustatava tulu piiri) Töötasu samaaegse Õigus saada pensioni ja töötasu samaaegselt, Toetus väheneb töötasu kindlast tase- saamise võimalus tulu saamine pensioni ei mõjuta (tulumaksu- mest (eelneva kuu sissetulek ületab reeglid mõjutavad kättesaadavat tulu). 90-kordset töövõimetoetuse päeva- määra). (tulumaksureeglid mõjutavad kättesaadavat tulu). Aktiivsusnõuded Aktiivsuskohustus puudub Kohustus osalise töövõime korral olla tööturul aktiivne, sh. nt. õppida, ot- sida tööd või töötada, Ekspertiisi, hindamise Funktsioonihäire tuvastamine ja selle vasta- Tegutsemispiirangu ja selle raskus- fookus vusse viimine ministri määrusega kinnitatud astme tuvastamine ja kirjeldamine loendis omistatud töövõimekao protsendiga punktisüsteemi kaudu (mõõdukas (piiratud diskretsioon) diskretsioon) Rahastusallikas Pensionikindlustus Riigieelarve Allikas: Autorite koostatud töövõimetoetuse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse järgi 69 Töövõimetoetuse seadus. Vastu võetud 19.11.2014; RT I, 13.12.2014, 1 jõustumine 01.07.2016. RT I, 13.03.2019, 185 70 2016. aasta juulist kuni 2017. aasta märtsi lõpuni oli töövõimetoetuse päevamäär 11,25 eurot ehk puuduva töövõi- mega isiku toetus ühe päeva eest oli 11,25 eurot ning osalise töövõimega isikul 6,41 eurot. Alates 2017. aasta aprillist kuni 2018. aasta märtsi lõpuni oli töövõimetoetuse päevamäär 11,82 ehk puuduva töövõimega isiku tavapärane toetus ühe päeva eest oli 11,82 eurot ning osalise töövõime korral 57% töövõimetoetuse päevamäärast ehk 6,74 eurot. 45 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Töövõimetoetus erineb varasemat töövõimetuspensionist kolme peamise reegli poolest (vaata ka Tabel 4). Esiteks, kui töövõimetuspension on seitsmeastmeline, siis töövõimetoetusel on ainult kaks astet: 1) puuduva töövõime korral on toetus võrdne toetuse päeva- määraga (2019. aastal 13,79 €); 2) osalise töövõime korral on Töövõimereformiga juurutatud töö- toetus 57% päevamäärast (2019. aastal 7,86 €). Teiseks, töö- võimetoetuse saamiseks peab võimetuspensioni saamist töötasu otseselt ei mõjuta, siis töö- osalise töövõimega inimene olema võimetoetust vähendatakse, kui töine tulu on suurem kui 90- aktiivne. kordne päevamäär. Kolmandaks, kui töövõimetuspensionile on inimesel õigus sõltumata töötamisest või tööotsimisest, siis töövõimetoetuse saamise tingimuseks on aktiivsusnõuete 71 täitmine eeldades, et need ei ole inimese tervist või osalemis-tegutsemisvõimet kahjustavad. Aktiiv- susnõuded ei laiene inimestele, kellel töövõime täielikult puudub, nendel on tööotsimist ja tööl püsimist toetavates meetmetes osalemine vabatahtlik. Läbi selliste poliitikareeglite muudatuste seotakse töö- võimetoetus töötuskindlustuse ja töötukaitse süsteemiga. Tulemuslikkus ja tõhusus Reformi juurutamise käigus on vähenenud töövõimetuspensioni saajate arv ja suurenenud töövõime- toetuse saajate arv (Tabel 5, Joonis 5). Üle aastate on tööealiste inimeste arv, kes saavad töövõimetus- pensioni või töövõimetoetust, jäänud suures pildis samaks. TABEL 5. TÖÖVÕIMETUSPENSIONI VÕI TÖÖVÕIMETOETUSE SAAJATE ARV 2015 2016 2017 2018 2019 Töövõimetuspensioni saajad jaanuaris 95480 97459 94971 56349 28253 ..100% töövõimekaoga töövõimetuspensioni saajad 9199 9011 8816 6463 4595 ..80-90% töövõimekaoga töövõimetuspensioni saajad 29186 29386 28487 17677 9109 ..40-70% töövõimekaoga töövõimetuspensioni saajad 57095 59062 57668 32209 14549 Töövõimetoetuse saajad jaanuaris 3233 40303 68915 .. Puuduv töövõime 774 12930 24569 .. Osaline töövõime 2456 27553 44578 Allikas: Statistikaamet, tabel SK110; Töötukassa, tabel TVT Tulenevalt hindamise metoodika muudatustest ja hüvitise maksmise tingimuste muudatustest on eel- datavasti muutunud toetuse saajad. Töötukassa analüüsi ja läbiviidud intervjuude järgi ei liigu töövõi- mepensioni süsteemist töövõime toetuse süsteemi surnud või pensioniealised. Samuti paranenud ter- viseseisundiga taotlejad või need, kes uuendatud hindamismetoodika järgi ei ole toetuse sihtrühm, kes tulenevalt poliitikareeglitest ei ole taotlenud hindamist ja toetust (nt. aktiivsusnõuete tõttu) või kes tulenevalt muudest teguritest (nt. teadlikkus poliitikareeglitest) pole taotlenud toetust. Töötukassa hin- nangute järgi ligi 9% inimestest vanuses kuni 60 aastat, kellelt oleks kaudselt eeldanud taotluse esita- mist, ei esitanud Töötukassale töövõime hindamise taotlust. Käesolevalt puuduvad andmed, et hinnata 71 Aktiivsusnõuete täitmiseks loetakse: töötamine või töö otsimine; õppimine; alla 3-aastase lapse kasvatamine; pere- liikme hooldamine; loometoetuse saamine; ööpäevaringse erihooldusteenuse saamine; ambulatoorse või statsionaarse ravi saamine; aja-, asendus- või reservteenistuses viibimine (vt täpsemalt Töötukassa kodulehekülg: https://www.too- tukassa.ee/content/toovoimereform/toovoimetoetuse-saamise-tingimused) 46 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 töövõimetoetuse juurutamisega muutunud hüvitamise katvust ja taotlemist (ingl k take-up). Seondu- valt statistika maakondade lõikes osutab, et toetuse õigusega inimeste arv peegeldab maakonna kogu rahvaarvu ning rahvastiku terviseseisundit, kuid täpsemad hinnangud selle kohta, kuidas piirkondade lõikes erineb taotlemine praegu puuduvad ning sellest tulenevalt puuduvad ka hinnangud toetusele juurdepääsetavuse kohta. JOONIS 5. TÖÖVÕIMETOETUST SAAMA ÕIGUSTATUD ISIKUD MAAKONNA LÕIKES (2018. AASTA LÕPU SEISUGA) Allikas: Töötukassa, autorite arvutus Kuna töövõimetoetus ei sõltu inimese varasemast sissetulekust, on toetuse netoasendusmäär seda kõr- gem, mida madalam on töövõimetoetust saava inimese varasem töötasu. Töövõimetoetus peaks ta- gama piisava asendussissetuleku ja toetuse toimetulekuks ja ühiskonnas osalemiseks, kuna toetus on suurem või võrdeline võrreldes elatusmiinimumi piiriga (Joonis 6). Samas, Praxise elatusmiinimumi me- toodika analüüsi järgi (Koppel et al 201872) on senine elatusmiinimumi piir väheldane tagamaks nii vä- himad möödapääsmatud ja ellujäämiseks tarvilikud kulutused kui ka ühiskonnas osalemiseks vajalikud kulutused73. 72 Koppel, Kaupo., Pisarev, Heti., Piirits, Magnus., Michelson, Aleksandr., Masso, Märt., Paulus, Alari., Laurimäe, Meri- len.2018. Elatusmiinimum – teel parema toeni puudustkannatavate inimesteni. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. ISBN 978-9949-662-01-2 (pdf) 73 2016. aasta elatusmiinimum oli 200 eurot kuus; i stsenaarium: 2005 baasmeetodil hinnatud arvestusliku elatusmiini- mumi piiriks 2016. aastal oli 205 eurot, ii stsenaarium: suurendades mittetoidukulutuste koefitsiente – ehk sisuliselt või- maldades suuremaid kulutusi vabale ajale, kultuurile, tervisele – kasvab elatusmiinimumi piir 250 euroni; iii stsenaarium: kui lisaks metoodika muutusele kaasata eluasemekulude leidmisse arvestuslik rent, mis võrdsustab elupinna omanikke ja üürnikke, on piiriks 294 eurot. 47 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 JOONIS 6. ABSOLUUTSE VAESUSE PIIR JA TÖÖVÕIMETOETUSE SUURUS, € Allikas: Autorite koostatud õigusaktide järgi, summad autorite arvutuste järgi Töövõimetoetuse väljamakse võib olla üldreeglist väiksem, kui töövõimetoetuse arvestamisele eelneval kuul on inimese sissetulek ületanud 90-kordset töövõimetoetuse päevamäära (TVTS § 13 lg 3), ning üldreeglist suurem, kui isikule varem määratud töövõimetuspension oli suurem kui üldreegli järgi ar- vestatud töövõimetoetus (TVTS § 27 lg 2 ). Lisaks eeltoodule mõjutab keskmist töövõimetoetust osalise või puuduva töövõimega toetust saavate inimeste suhtarv. TK administratiivandmetel oli 2018. aastal aasta keskmine väljamakstud töövõimetoetus kuus 271 € ning SKA andmetel keskmine töövõimetus- pension 267 €. TABEL 6. TÖÖVÕIMETUSPENSIONI VÕI TÖÖVÕIMETOETUSE KESKMINE SUURUS, € 2014 2015 2016 2017 2018 Töövõimetuspensioni saajad 200 211 223 241 269 ..100% töövõimekaoga töövõimetuspensioni saajad 289 306 322 339 364 ..80-90% töövõimekaoga töövõimetuspensioni saajad 236 250 264 278 300 ..40-70% töövõimekaoga töövõimetuspensioni saajad 167 178 187 201 219 Töövõimetoetuse saajad 192 249 271 .. Osaline töövõime 161 205 216 .. Puuduv töövõime 284 353 373 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, tabel pensionärid_koond_lisadega 201*; Töötukassa, tabel TVT TK administratiivandmete analüüsi74 järgi on kõikidest seisuga 31.08.2017 töövõimetoetust saama õi- gustatud isikutest, kes olid varasemalt hinnatud SKAs, 14% neid, kellele makstakse töövõimetoetust 74 Eesti Töötukassa. 2018. Ülevaade töövõimereformi rakendumisest. Kvantitatiivanalüüs. 48 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 säilitatud suuruses (osalise töövõimega isikute hulgas oli neid 20% ja puuduva töövõimega isikute hul- gas 2%), ning 76% üle tulnud isikutest suurenes sissetulek ja 24% vähenes. Töövõimetoetuse väljamakse suurus sõltub isiku eelneva kuu sissetulekust. Kui inimese sissetulek üle- tab 90-kordset töövõimetoetuse päevamäära, siis toetus vä- heneb arvestusega, et iga euro kohta, mille isik on teeninud Töövõimetoetus on suurem kui üle piirmäära, väheneb toetus 0,5 € võrra. Töövõimetoetuse elatusmiinimumi piir. Kuid senine ja töise tulu samaaegse saamise õiguse juurutamise eesmär- elatusmiinimumi piir on väheldane giks on mõjutada hüvitise saajate töötamise majanduslikke tagamaks nii vähimad möödapääs- matud ja ellujäämiseks tarvilikud stiimuleid ja seeläbi töömotivatsiooni. Hüvitise vähendamise kulutused kui ka ühiskonnas osa- reeglite järgi on osalise või puuduva töövõimekaoga inimes- lemiseks vajalikud kulutused. tel, kellel on suurem töine tulu, väiksemad stiimulid oma töö- panust suurendada, kuna nende efektiivne piirmaksumäär on suurem kui 50%. Samas on kõrgema töötasuga töövõime- kaoga inimesi vähe. Töövõimekaoga inimesed võidavad toe- tuse ja töötasu samaaegse maksmise reeglitest kuni nende töötasu ei ületa 1241 € (vaata ka Joonis 7). JOONIS 7. TÖÖVÕIMETOETUSE SUURUS SÕLTUVALT TÖÖTASU SUURUSEST Märkus: Vertikaalsed katkendlikud jooned näitavad keskmist töövõimetoetust saavate inimeste sissetulekut 2018. aastal. Allikas: Autorite koostatud töövõime toetuse seaduse ja Töötukassa andmete alusel Madalam töövõimetoetus suurendab töötamise stiimuleid, samas kui kõrgemat tulu teenivad töövõi- mekaoga inimeste töötamise stiimulid on väiksemad tulenevalt kõrgemast piirmaksumäärast. Siinjuu- 49 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 res hüvitise suuruse reeglitest tulenevaid stiimuleid täiendavad aktiivsusnõuded. TK administratiivand- mete analüüsi75 järgi vähendati 2017. aastal ligikaudu 10% väljamakstavat hüvitist, sealjuures ligi 4% hüvitist teiste reeglite järgi saama õigustatud inimestest ei saanud hüvitist (st. hüvitist vähendati nul- lini). Osalise töövõimega inimeste puhul sõltub toetuse maksmine aktiivsusnõuete täitmisest (TVTS §12). TK administratiivandmete analüüsi 76 järgi peatati 2016.–2017. aastal töövõimetoetuse makseid 377 korral 297 isikul. Intervjuude käigus leiti, et olemasolevad hüvitise maksmise aktiivsusnõuded on piisavad. Aktiivsusnõuete laiendamine ravis osalemise kohustusega ei ole ilmselt mõistlik ja vajalik. Nõudes, näiteks, lisaks töövõime hindamisel arsti juures käimisele ka toetuse saamiseks arsti juures käimist piiraks senisest enam inimese enesemääramisõigust ja isikupuutumatust77. Samuti peaks ravis osalemist mõjutama kaudsemate ja pehmemate meetmetega, sealhulgas töötamine või tööotsimine ise soosib tervisekäitumist. 75 Eesti Töötukassa. 2018. Ülevaade töövõimereformi rakendumisest. Kvantitatiivanalüüs. 76 Ibid. 77 Eesti Vabariigi põhiseadus. Vastu võetud 28.06.1992; RT 1992, 26, 349; jõustumine 03.07.1992 § 26. RT I, 15.05.2015, 2. Vaata ka põhiseaduse selgitusi EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS Paragrahv 28 50 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Hindamisteema 6. Vähenenud töövõimega inimese teenuste ja toetuste pakett Asjakohasus Vähenenud töövõimega inimese teenuste ja toetuste pakett 2016. aastal jõustunud reformiga muutus tööturuteenuste ja töötamist toetavate teenuste skoop. Ees- märgiks on töövõimekaoga inimestele tööturuteenuste ja neid toetavate teenuste arendamine, juuru- tamine ja osutamine, et säilitada vähenenud töövõimega inimeste töökohta või toetada neid uue töö leidmisel. Vähenenud töövõimega inimeste liikumist tööturul ja töötamise võimalusi mõjutavad ja võimaldavad tervisega, töötingimustega ja oskustega seotud tegurid (vt Joonis 8). JOONIS 8. VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESTE TÖÖELUS OSALEMIST MÕJUTAVAD TEGURID Allikas: Autorite koostatud Töövõimereformi käigus arendatud ja juurutatud teenused seonduvad eelkõige oskuste ja teadmiste ning ligipääsetavuse ja töötingimustega. Osad sekkumised, näiteks sotsiaalne ja tööalane rehabilitat- sioon võivad kaudselt mõjutada ka tervist ja tegevuspiiranguid. Laiemalt võib ka töötamine vähenenud töövõimega, eriti vaimse tervise häiretega inimeste tervist ja töövõimet soodustada ja parandada. Näi- teks on leitud, et töötamine vähendab depressiooni riski ning parandab inimese vaimset tervist – ini- mene tajub, et see mida ta teeb on tähendusrikas ja kasulik ja võib panna inimese ennast tundma osana kogukonnast78,79. 78 van der Noordt M, IJzelenberg H, Droomers M, jt (2014). Health effects of employment: a systematic review of pros- pective studies Occupational and Environmental Medicine;71:730-736 79 Saunders, S.L. ja Nedelec, B. J Occup Rehabil (2014) 24: 100 51 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 JOONIS 9. TEENUSED JA TOETUSED VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESTE HÕIVE TOETAMISEKS 80 Allikas: Autorite koostatud Märkus: *Tärniga on märgitud Töötukassa teenused, mis alates 2020 jäetakse toetuse andmise tingimustest (TAT) välja. 80Märkused: Suures osas on joonisel tegemist Töötukassa pakutavate teenustega. Eraldi on välja toodud Sotsiaalkind- lustusameti pakutavad teenused, milleks on 1) Sotsiaalne rehabilitatsioon (tegevusterapeudi teenus, loovterapeudi tee- nus, sotsiaaltöötaja teenus, psühholoogi teenus, eripedagoogi teenus, logopeedi teenus, füsioterapeudi teenus, koge- musnõustaja teenus, arsti teenus, õe teenus); 2) Erihoolekandeteenused (igapäevaelu toetamise teenus, igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske ja sügava puudega täisealistele, igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja näda- lahoiuteenusena, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus, ööpäevaringne eri- hoolekandeteenus, ööpäevaringne erihoolekandeteenus autismispektihäirega inimesele/sügava liitpuudega inime- sele/ebastabiilse remissiooniga inimesele, erihoolekandeteenus kohtumääruse alusel; 3)Abivahendid; 4) Pikaajaline kaitstud töö; 5) Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenused; 6) Täienduskoolitustoetus tööalase täiendamise korral. 52 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Vähenenud töövõimega inimeste tööhõive toetamiseks oskuste ja teadmiste arendamise vajadus tuleneb sellest, et töövõimekaoga inimeste, eriti vaimse tervise probleemide tõttu töövõimekaoga inimeste seas, on suuremal määral kuni põhihariduse ja keskharidusega inimesi81. Samuti osalevad vähenenud töövõimega inimesed harvemini elukestvas õppes – viimase kümne aasta jooksul on vähenenud töövõimega inimeste elukestvas õppes osalemise määr umbes 10 protsendipunkti ma- dalam elanikkonna keskmisest82. Juurdepääsetavus ja töötingimused võivad samuti mõjutada töövõimekaoga inimeste hõivet. Näi- teks osad liikumisvaegusega inimesed vajavad võimalust saada ratastooliga liikuda töökohale ja töökohal, nägemispuudega inimesed vajavad täiendavaid abivahendeid arvutiga töötamiseks, vaimse tervise häirega inimesed võivad vajada teistsugust tööajakorraldust (näiteks lühendatud tööpäeva) jne83. Töövõimereformiga arendati vähe- nenud töövõimega inimeste tee- Selleks, et toetada vähenenud töövõimega inimeste nuste paketti, et toetada nende ak- tööelus paremat toimetulekut, on nii TK kui ka SKA paral- tiivsust tööturul ning motiveerida leelselt pakkunud sihtrühmale erinevaid teenuseid. Töö- tööandjaid vähenenud töövõimega võimereformiga hakati vähenenud töövõimega inimeste inimestele tööd andma. teenuseid rahastama ESF vahenditest ning loodi juurde uusi toetavaid teenuseid. Suures pildis võib TK pakutavad teenused jagada oskuste arendamise, töövalmidust toeta- vate, töövõimet toetavate, nõustamisteenuste, tööandjatele mõeldud teenuste ning muude tee- nuste vahel (vt Joonis 9). Kuigi vähenenud töövõimega inimestele on loodud spetsiifilisi abistavaid teenuseid, siis on sarnaselt ülejäänud registreeritud töötutele kõige enam kasutatud teenuseks tööalase koolituse teenus, karjäärinõustamine ning tööotsingu töötoas osalemine (vt Joonis 11 ja Joonis 14). Töövõimet toetav tööandja teenuste ja toetuste pakett Vähenenud töövõimega inimeste paremaks tööturule integreerumiseks on tööandjatel kanda tähtis roll. Kasvav tööjõupuudus paneb tööandjad tihti olukorda, kus töötajaid ei leidu, kuid samas ei ole pal- judel tööandjatel olnud varasemat tuge ja kokkupuudet vähenenud töövõimega inimeste värbamisel. Eestis ei ole avalikus sektoris kehtestatud kvoote töövõimekaoga inimeste värbamiseks – tööandjaid toetatakse vähenenud töövõimega inimeste värbamisel ning hõives püsimisel peamiselt läbi maksusoo- dustuste ning TK. Siinjuures on TK üheks eesmärgiks olla tööandjatele toeks ning pakkuda neile erine- vaid toetusi ja teenuseid, mis toetavad tööotsijate töölevõtmist ning hõives püsimist. Kokku on vähe- nenud töövõimega sihtrühma paremaks värbamiseks ning sealhulgas tööandjate toetamisega seotud teenuseid neli - tööandjate teavitamine ja nõustamine, koolituskulude hüvitamine tööandjale, töökoha kohandamine ning palgatoetus84. Lisaks pakutakse tööandjatele ka sotsiaalmaksu hüvitamist vähene- nud töövõimega inimese eest. 81 Veldre V, Masso M, Osila L. (2015). Vaimse tervise häirega inimesed tööturul. 82 Eesti Tööjõu-uuring 83 Veldre V, Masso M, Osila L. (2015). Vaimse tervise häirega inimesed tööturul. 84Töötukassa Ettevõtjale ja koostööpartnerile (04.09.2019) 53 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Tulemuslikkus Töötukassa pakutavad teenused vähenenud töövõimega sihtrüh- male TK statistika järgi on suurenenud vähenenud töövõimega inimeste sisenemine aktiivsetesse meetme- tesse. Kuna töövõimereformi mõjul suureneb vähenenud töövõimega tööotsijate arv, võiks eeldada teenuste taotlemise ja pakkumise kasvu. Kolme aasta jooksul on TK vähenenud töövõimega inimestele mõeldud teenuste ja toetuste paketti kasutatud ja osutatud kõige aktiivsemalt Ida-Virumaal ning kõige vähem Hiiumaal (vt Joonis 10). Kuigi üldises plaanis on vähenenud töövõimega inimesi kõige enam Harjumaal, siis aktiivsemalt kasutatakse teenuseid Ida-Virumaal. Kõige populaarsemad vähenenud töövõimega inimeste kasutatud teenused 2016-2018. aastate jooksul Ida-Virumaal on tööturukoolitus (3 406 sisenemist), proovitöö (2 129 sise- nemist) ning tööpraktika (2 006 sisenemist). Tallinnas ja Harjumaal on kõige enam kasutatud samuti tööturukoolitust (2 510 sisenemist), tööalast rehabilitatsiooni (2 321 sisenemist) ning tööharjutust (826 sisenemist). Teenuseid kasutavad rohkem naised, kuigi töötuna arvel on üldiselt rohkem vähenenud töövõimega mehi kui naisi. 2016-2018 aastatel kasutas vähenenud töövõimega inimestele mõeldud teenuste ja toetuste paketti kokku 21 720 naist ning 17 481 meest85. JOONIS 10. VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESTE KUMULATIIVNE TÖÖTURUTEENUSTELE SISENEMISTE ARV MAAKONDADE LÕIKES AASTATEL 2016-2018. Allikas: Eesti Töötukassa andmed, autorite arvutused O SKUSTE ARENDAMIST TOETAVAD TEENUSED Käesolevas analüüsis keskendutakse tööturukoolitusele ning tööpraktikale TK oskuste arendamist toe- tavatest teenustest. Tööturukoolitus on TK pakutavatest teenustest üks pikaajalisemaid ning mahuka- maid teenuseid. Ühtlasi on tööturukoolituse laiemaks eesmärgiks soodustada töötute tööle saamist, õpetades või arendades selleks vajalikke oskusi ja teadmisi86. Tööturukoolitust võimaldab TK lähtuvalt 85 Eesti Töötukassa registriandmed (2019) 86 Eesti Töötukassa (2011). Tööturukoolituse mõjuanalüüs. 54 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 kliendi individuaalsetest ja tööandjate tööjõu vajadustest87. Vähenenud töövõimega inimeste hulgas on tööturukoolitus üks kõige enamkasutatavaid teenuseid, kuivõrd vähenenud töövõimega inimeste puhul on tööturule sisenemisel üheks peamiseks takistuseks tööks vajalike teadmiste ning oskuste puudu- mine88. Sageli ei ole neil oma erivajaduse (puude) tõttu olnud võimalik haridussüsteemis omandada erialast haridust või nad ei saa varem õpitud erialal enam tervise tõttu töötada89. Alates 2016. aastast on hüppeliselt kasvanud tööturukoolituse teenusele sisenenud vähenenud töövõimega inimeste arv (vt Joonis 11). Kui aastal 2016 sisenes koolitusele 2 676 vähenenud töövõimega inimest, siis 2018. aastal oli see arv 5 239 (vt Joonis 11). Tööpraktika teenuse eesmärgiks on arendada inimese oskusi ja teadmisi, aga seda läbi otsese töökoge- muse tööandja juures90. Tööpraktikale sisenenud inimeste arv on alates 2016. aastast paarisaja inimese võrra tõusnud – aastal 2016 sisenes tööpraktika teenusele 1 001 vähenenud töövõimega inimest ning 2018. aastal 1 216 (vt Joonis 11). TAT seirearuande kohaselt rakendub kõigist tööpraktika lõpetanutest kuue kuu jooksul tööle 74,5% ning ka vähenenud töövõimega tööpraktikal osalejaid eraldi vaadates on nende tööle rakendumine keskeltläbi samal tasemel91. JOONIS 11. OSKUSTE ARENDAMIST TOETAVATELE TEENUSTELE SISENENUD VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESTE ARV 2016-2018. AASTATEL Allikas: Eesti Töötukassa andmed, autorite arvutused 87 Eesti Töötukassa (2018). Seirearuanne – Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale. 88 Ibid. 89 Ibid. 90 Ibid. 91 Ibid. 55 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 T ÖÖVALMIDUST TOETAVAD TEENUSED Töövalmidust toetavate teenustena osutab TK vähenenud töövõimega inimestele tööharjutuse, kaits- tud töö, proovitöö, vabatahtliku töö ning talgutöö teenuseid. Üheks mahukamaks teenuseks on nende hulgas proovitöö teenus, mis võimaldab töötul või tööotsijal pakutaval töökohal töötamist järele proo- vida ning näidata tööandjale, et ta on sellele töökohale sobiv töötaja92. Vähenenud töövõimega inimes- tele on tegemist väga vajaliku teenusega, kuivõrd teenus võimaldab anda hea ülevaate töötajast ka tööandjale ning mõlemad osapooled saavad üksteise vajadusi ning sobivust testida. TAT seirearuande kohaselt on tagasiside nii tööandjate kui ka klientide poolt on positiivne93. Ollakse arvamusel, et üks päev on piisav esmase hinnangu andmiseks töökoha sobivuses ning juhul, kui ilmneb vajadus oskuste täiendamiseks on võimalik kaaluda teisi, täiendavaid meetmeid94. Proovitöö teenusel osalejate arv on samuti alates 2016. aastast pea poole võrra tõusnud – kui 2016. aastal sisenes proovitööle 871 vähene- nud töövõimega inimest, siis 2017. aastal oli see arv 1 959 ning 1 536 2018. aastal (vt Joonis 12). JOONIS 12. TÖÖVALMIDUST TOETAVATELE TEENUSTELE SISENENUD VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESTE ARV AASTATEL 2016-201895 Allikas: Eesti Töötukassa andmed, autorite arvutused Väga oluline töövalmidust toetav teenus töövõimereformi sihtrühmale on kaitstud töö teenus. Kaitstud töö teenusega toetatakse vähenenud töövõimega isikuid (peamiselt psüühikahäire ja intellektipuue- tega inimesed), kes ei ole koheselt valmis avatud tööturule sisenema ning vajavad selleks pikemat et- tevalmistust96. Kaitstud töö raames valmistatakse vähenenud töövõimega isikuid ette avatud tööturule 92 Eesti Töötukassa (2018). Seirearuanne – Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale. 93 Ibid. 94 Ibid. 95 Talgutöö teenuse osutamine lõpetatakse 2020. aastast kuna praktikas on selle teenuse järgi vajadus ära kadunud. 96 Ibid. 56 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 tööle sisenemiseks97. Kuigi teenuse maht on väike, siis on teenusele sisenejate arv järk-järgult siiski kasvanud ning on viimastel aastatel jäänud umbes 200 ringi (vt Joonis 12). T ÖÖVÕIMET TOETAVAD TEENUSED Töövõimet toetavad teenused on töötatud välja spetsiaalselt vähenenud töövõimega inimestele, et ai- data neil tööturule siseneda ning seal edukalt hakkama saada. TK osutab töövõimet toetavate teenus- tena töötamiseks vajaliku abivahendi andmist, tugiisikuga töötamise võimalust, tööintervjuul abista- mist, tööalast rehabilitatsiooni ning individuaalset rakendumist. Mais 2018 otsustas TK lõpetada indivi- duaalse tööle rakendumise teenuse tellimise hanke korral, sest sama toetavat meedet pakuvad nüüd- sest TK nõustajad. Kõige aktiivsemalt on nendest teenustest kasutatud tööalase rehabilitatsiooni tee- nust, mis töötati välja töövõimereformiga seoses. Tööalase rehabilitatsiooni teenuse eesmärgiks on vä- henenud töövõimega isiku tööeluks ettevalmistamine, tema tööle asumise või töötamise toetamine. Näiteks võib vähenenud töövõimega isikul olla tarvis arendada liikumisvõimet, kõnevõimet või lahen- dada psühholoogilisi probleeme, mida aitab teha tööalase rehabilitatsiooni teenus98. Kui reformi algu- saastal alustati tööalase rehabilitatsiooni teenusega 948 korral, siis aastaks 2018 oli teenusel alustajaid juba 3 128 (vt Joonis 13). Suurenenud aktiivsust põhjendatakse TAT seirearuandes sellega, et teenust vajav sihtrühm on kasvanud ning laienenud on ka teenusepakkujate arv99. Ka töötamiseks vajaliku abi- vahendi andmise ning tugiisikuga töötamise teenusega alustajate hulk on reformi alguse ajast kasvanud ning jäävad mõlemad aastas paarisaja alustaja ringi (vt Joonis 13). Töötamiseks vajaliku abivahendi tee- nuse eesmärgiks on vähenenud töövõimega inimese tööle asumise või töötamise jätkamise toetamine, kõrvaldades erivajadusest (puudest) tulenevad takistused tööülesannete täitmisel100. Töötamiseks va- jaliku abivahendi teenust on siiski osutatud prognoosiga võrreldes väiksemas mahus101. Tugiisikuga töö- tamise teenuse eesmärk on abi ja juhendamise osutamine töötamisel tulenevalt vähenenud töövõi- mega isiku erivajadusest (puudest) või isiku pikaajalisest töötusest, sotsiaalsest erivajadusest või sõltu- vusprobleemist. Teenust on osutatud vastavalt klientide vajadustele ja sõltuvalt sobivate töökohtade leidmisest sihtrühmale (kelleks on eelõige raskemate vaimse tervise häiretega tööotsijad)102. Muuhul- gas on TK praktika näidanud, et tegemist on olulise ja toetava teenusega vähenenud töövõimega töö- tajate (eriti raskema vaimse tervise häiretega inimeste) toetamiseks töökohal. Samas tõdetakse, et tea- tud sihtrühmale on vajalik tugiisiku teenuse saamine püsivalt pikema ajaperioodi vältel103. Alates 2020. aastast on plaanis viia tugiisiku teenusega läbi ka olulisi muudatusi, muuhulgas: 1) teenust osutatakse sõltumata töötamise vormist ja töösuhte pikkusest ning 3) teenust osutatakse isikule kuni 12 kuu jook- sul teenuse alustamisest arvates ning põhjendatud korral võib isikule teenust osutada korduvalt (ka sama tööandja juures); 4) teenuse kasutamist märgitakse päevade, mitte enam tundide kaupa, mis võib muuta teenuse kasutamise tööandjatele atraktiivsemaks104. 97 Eesti Töötukassa (2018). Seirearuanne – Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale. 98 Eesti Töötukassa kodulehekülg (2019). Tööalane rehabilitatsioon. 99 Eesti Töötukassa (2018). Seirearuanne – Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale 100 Eesti Töötukassa (2018). Seirearuanne – Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale 101 Ibid. 102 Ibid. 103 Ibid. 104 Sotsiaalministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 57 „Töötu- ruteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ muutmine“ eelnõu seletuskiri (2019) 57 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 K ARJÄÄRITEENUSED Oma klientidele pakub TK ka karjääriteenuseid, milleks on karjäärinõustamine, karjääriinfo vahenda- mine ning tööotsingunõustamise teenused. Karjääriteenustest üks kõige olulisemaid ning vajalikumaid teenuseid, millega TK kliendid sageli kõige esimese sammuna kokku puutuvad, on karjäärinõustamine. Karjäärinõustamisel selgitatakse välja vähenenud töövõimega inimese oskused, teadmised ning vajadu- sed ja suunatakse teda vastavalt vajadusele edasi kas tööturule või teenustele. JOONIS 13. TÖÖVALMIDUST TOETAVATELE TEENUSTELE SISENENUD VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESTE ARV 2016- 2018. AASTATEL105 Allikas: Eesti Töötukassa andmed, autorite arvutused Karjäärinõustamine on seega üks kõige enamkasutatavaid TK teenuseid – 2016. aastal said karjääri- nõustamise teenust 3 459 inimest ning 2018. aastal juba 5 606 inimest (vt Joonis 14). Karjääriinfo va- hendamise teenus loodi 2019. aastal ning teenuse eesmärgiks on toetada inimest teadlike haridus- ja tööalaste valikute tegemisel. 2019. aasta kolme esimese kvartali jooksul on teenusele sisenenud 2 403 inimest106. Tööotsingunõustamise teenustena pakub TK vähenenud töövõimega inimestele tööklubi ning tööotsingu töötoa teenust. Reformi algusest alates on tööotsingu töötoa teenusele sisenemine jäänud umbes 2 000-3 500 inimese ringi aastas (vt Joonis 14). Tööklubi teenusele sisenes 2016. aastal 505 inimest ning 2018. aastal juba 1 053 inimest(vt Joonis 14). 105 Nii tööintervjuul abistamise teenus kui ka individuaalne rakendumine kaovad teenuste näol Töötukassast 2020. aastal. Tööintervjuul abistamise teenust on kasutatud vähe seega otstarbekam on vajaduse korral vastavad kulud klientidele hüvitada või nende eest tasuda individuaalsete lahenduste raames. 106 Eesti Töötukassa registriandmed (2019) 58 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 JOONIS 14. KARJÄÄRITEENUSTELE SISENENUD VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESTE ARV 2016-2018. AASTATEL Allikas: Eesti Töötukassa andmed, autorite arvutused N ÕUSTAMISTEENUSED Nõustamisteenustena pakub TK vähenenud töövõimega inimestele sõltuvus-, võla- ning psühholoogilist nõustamist ning kogemusnõustamist. Nõustamisteenustest kasutatakse üsna võrdselt võlanõustamise ning psühholoogilise nõustamise teenuseid. Reformi alguses alustas võlanõustamise teenusega 264 ning psühholoogilise nõustamise teenusega 392 vähenenud töövõimega inimest (vt Joonis 15). 2018. aastal alustas võlanõustamise teenusega juba 696 ning psühholoogilise nõustamise teenusega 765 ini- mest (vt Joonis 15). Veidi vähem kasutatakse sõltuvusnõustamise teenust, millega alustajate arv oli 2018. aastal 144 (vt Joonis 15). Sõltuvusprobleemidega klientide abistamisel teeb TK koostööd Tervise Arengu Instituudi programmiga „Kainem ja tervem Eesti“, mis pakub abivajajatele kompleksset ravi ning rehabilitatsiooni. Reformi käigus töötati vähenenud töövõimega inimestele spetsiaalselt välja kogemus- nõustamise teenus, mille eesmärk on toetada erivajadusega (puude) isiku toimetulekut, suurendada tema motivatsiooni ja enesekindlust ning valmistada teda ette tööotsinguteks ja tööeluks. Teenuse käi- gus toimub sarnase erivajadusega (puudega) isikute vahel teadmiste ja kogemuste vahetamine ja nõus- tamine. TAT seirearuande kohaselt on olnud probleeme partnerite vähesusega, mis on teinud teenuse rakendamist keerulisemaks107. Kuigi teenuse kättesaadavus on oluliselt paranenud Ida-Virumaal, Lää- nemaal ja Raplamaal, siis on endiselt puudu vene keelt kõnelevad kogemusnõustajaid. Pakkujatest on puudu ka Hiiumaal108. 2019. aastal analüüsis TK teenuse alternatiivseid mudeleid, et leida toimiv lahen- dus109. Alates 2020. aastast muudetakse kogemusnõustamise teenuse pakkumise korraldust selliselt, 107 Eesti Töötukassa (2018). Seirearuanne – Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale 108 Ibid. 109 Ibid. 59 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 et vähenenud töövõimega inimesed saavad ise valida endale sobiva kogemusnõustaja TK kvalifitseeri- tud teenuseosutaja juures, mis võimaldab senisest kiiremini ja sujuvamalt pakkuda individuaalsetele vajadustele vastavat kogemusnõustamist110. Kogemusnõustamise teenusega alustajate arv on alates reformi algusest tõusnud 178 inimeseni 2018. aastal (vt Joonis 15). JOONIS 15. NÕUSTAMISTEENUSTELE SISENENUD VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESTE ARV 2016-2018. AASTATEL Allikas: Eesti Töötukassa andmed, autorite arvutused T ÖÖANDJATELE MÕELDUD TEENUSED Tööandjatele pakub TK mitmeid toetavaid teenuseid. Ühena nendest pakub TK tööandjatele, kes on värvanud tööle vähenenud töövõimega inimese või potentsiaalselt võiksid seda teha, teavitamist ja nõustamist individuaal- või grupinõustamiste vormis ning korraldab ka piirkondlikke teavitusüritusi. Tööandja teavitamise ja nõustamise eesmärk on tõsta teadlikkust vähenenud töövõimega inimeste töö- tamise toetamise võimalustest, mis hõlmavad endas muuhulgas erivajadustega (puuetega) töötaja töö- keskkonda ning töökollektiivi sulandumist. Teenuse sihtrühmaks on tööandjad, kes on valmis tööle võtma vähenenud töövõimega inimese või nad on seda juba teinud ning soovivad nõustamist ning lisa- teadmisi erinevatest erivajadustest. Selleks et hõlmata tervet Eestit, on TK seadnud eesmärgiks viia läbi regionaalseid teavitusüritusi igas maakonnas vähemalt 1-2 korda aastas111. Intervjuudest tööandjatega ilmnes, et TK on teenuste ja vähenenud töövõimega inimeste värbamise kohta info saamine hea – toi- muvad messid, teavitusüritused, saadetakse laiali infokirju ning informatsiooni jagavad eelkõige 110 Sotsiaalministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 57 „Töötu- ruteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ muutmine“ eelnõu seletuskiri (2019) 111 Eesti Töötukassa (2018). Seirearuanne – Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale 60 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 tööandjate konsultandid. Ühe positiivse näitena toodi välja, et TK inimesed on tulnud tööandja juurde kontorisse ka ise kohale, harinud juhte erinevate puudeliikide osas ning näidanud koos vähenenud töö- võimega, millised on tema vajadused ja võimalused. Eesmärgiga ennetada töö kaotuse ohtu ning soodustada ümberõpet vähenenud töövõimega töötajate seas, kes ei saa enam oma endiste tööülesannetega hakkama tulenevalt halvenenud tervislikust seisun- dist või erivajadusest (puudest), pakutakse tööandjatele ka koolituskulude hüvitamist112. Alates 2016. aasta algusest on vähenenud töövõimega inimese koolitamiseks saanud toetust vaid 3 tööandjat – korra 2017. aastal ning kaks korda 2018. aastal113. TAT seirearuandes on käsitletud potentsiaalseid põhjuseid, miks teenust nii vähe kasutatud on – vähenenud töövõimega inimesed rakenduvad rohkem ametikoh- tadele, kus ei ole eelnevad oskused ja teadmised vajalikud või on neil need oskused olemas114. Lisaks sellele nähakse ühe põhjusena ka seda, et terviseprobleemidega inimesed kasutavad aktiivsemalt töö- tust ennetavate meetmete raames täiendkoolitust (koolituskaardiga) või asuvad tasemeõppe toetu- sega omandama uut eriala TK toel. Seega võib järeldada, et osaliselt on töö kaotuse oht erivajaduse või või puude tõttu kaetud teiste teenustega ning koolituskulude hüvitamine tööandjale ei leia piisavat ka- sutust. Alates 2020. kaotatakse teenus eelkõige nendel põhjustel ka ära ning teenuse vajadus on kaetud muude meetmetega. Vähenenud töövõimega inimestele pakub TK ka töökoha kohandamist vastavalt töötaja vajadustest, mis eelkõige tähendab kas tööruumide või töövahendite kohandamist. Teenuse eesmärgiks on muuta töökoht või töövahendid ligipääsetavaks ja kasutatavaks inimesele, kelle jaoks on see vähenenud töö- võimest tingituna raskendatud. Töökoha kohandamise teenus on olnud TK aktiivsete tööturumeetmete programmis juba alates 2006. aastast115 ning läbi aastate on teenuse osutamise määr olnud suhteliselt madal. Aastatel 2006-2015 kasutati teenust 18 korral ning pärast töövõimereformi rakendumist ehk alates 2016. aastast on teenust kasutanud kokku 15 korral116. See tähendab, et veidi on küll teenuse kasutamine tõusnud, kuid mitte oluliselt. Tuginedes Praxise 2018. aastal valminud uuringule, mis käsit- les kollektiivsete töösuhete rolli töötingimuste kohandamisel vähenenud töövõimega inimestele, võib töökoha kohandamise teenuse kasutamist pärssiva faktorina välja tuua jäigad tingimused ja tööandjate tõdemuse, et teenuse kasutamine ei ole mugav ega kasutajasõbralik117. Väga olulise murekohana toodi välja, et teenust saab kasutada ainult isiku vajadustest lähtuvalt mitte töökoha üldiseks erivajadustega (puuetega) inimeste jaoks sobivamaks kohandamiseks. Lisaks sellele ei ole tööandjad teadlikud sellisest võimalusest, nad ei tea kelle poole pöörduda ning kuidas asjaga algust teha ning teadlikkus oma õigus- test ja võimalustest on puudlik ka vähenenud töövõimega inimestel118. Sarnased probleemid kerkisid esile ka intervjuudest tööandjatega. Lisaks muretsesid nemad intervjuudes selle pärast, et sageli ei ole nad tööandjana kindlad, et vähenenud töövõimega inimene neile pikemaks ajaks tööle jääb, kuigi ko- 112 Töötukassa. Tööandjale ja partnerile. Koolitustoetus tööandjale. Eesti Töötukassa kodulehekülg (2019). 113 Eesti Töötukassa registriandmed (2019) 114 Eesti Töötukassa (2018). Seirearuanne – Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale 115 Enne 2009. aastat osutati töökoha kohandamise teenust Tööturuameti alt. 116 Peamised statistilised näitajad. Eesti Töötukassa kodulehekülg (2019). URL: (25.06.2019) 117 Poliitikauuringute Keskus Praxis (2018). Kollektiivsete töösuhete roll töötingimuste kohandamisel vähenenud töövõi- mega inimestele 118 Poliitikauuringute Keskus Praxis (2018). Kollektiivsete töösuhete roll töötingimuste kohandamisel vähenenud töövõi- mega inimestele 61 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 handamisse on panustatud. 2018. aastal analüüsis TK teenuse korraldust ning lähtuvalt analüüsi tule- mustest muudetakse kohandamise tingimusi alates 2020. aastast paindlikumaks: 1) teenust osutatakse tähtajatu või vähemalt kahe aasta pikkuse tähtajalise töösuhte korral (varasema kolme aasta asemel); 2) põhjendatud vajaduse korral võib ühele vähenenud töövõimega isikule teenust osutada korduvalt (varasemalt kord kolme aasta jooksul); 3) tööandjale hüvitatakse tööruumide ja – vahendite kohanda- mise kulu 50 kuni 100% (praktika on näidanud, et mõnikord ei ole tööandjad valmis teenust kasutama just omaosaluse tõttu)119. Tööandjatele mõeldud teenustest kasutatakse kõige enam palgatoetuse teenust, mille eesmärk on soo- dustada töötajate värbamist TK klientide seast, kelleks võivad olla pikaajalise töötud, noored, vähene- nud töövõimega inimesed, rahvusvahelise kaitse saajad või hiljuti vanglast vabanenud isikud120. Palga- toetust makstakse tööandjale töötaja töötasu kulude osaliseks hüvitamiseks – vähenenud töövõimega sihtrühma puhul mitte rohkem kui 12 kuud121. Alates 2016. aasta algusest on palgatoetusega tööle siir- dunud vähenenud töövõimega inimeste arv järk-järgult suurenenud. Kui 2016. aastal siirdus palgatoe- tusega tööle 686 vähenenud töövõimega inimest, siis aastaks 2018 oli see arv 1 499 122 . TAT sei- rearuande kohaselt võib teenuse kasutamise oodatust suuremat aktiivsust põhjendada maakondades läbi viidavate tööandjate teabepäevade ja infotundidega, mis on tööandjate teadlikkust ja valmisolekut vähenenud töövõimega inimesi värvata suurendanud123. Käesoleva projekti raames intervjueeritud tööandjad nentisid aga, et sageli ei tea tööandjad, et neil töötab vähenenud töövõimega inimene. Seega ei ole neil võimalust palgatoetust taotleda ning tagant- järele seda ka teha ei saa. Samas need tööandjad, kes on varasemalt palgatoetust taotlenud kinnitasid, et toetuse taotlemise protsess on iseenesest väga lihtne – tööandjad peavad lihtsalt ise tähelepanelikud olema ja värbamisel meelde tuletama, et töötaja ei pea minema TK-sse ise arvel olekut lõpetama, vaid tööandja teeb seda tema eest ise. Põhjendamatu kriteeriumina tõid tööandjad välja selle, et toetust saavad ainult need töötajad, kes on varasemalt TK-s arvel olnud, mis diskrimineerib neid tööotsijaid, kes on iseseisvalt tööd otsinud või pikka aega kodus olnud124. Alates 2016. aastast pakutakse TK kaudu tööandjatele ka sotsiaalmaksu hüvitamist kui nende juures töötab vähenenud töövõimega töötaja. Varasemalt toimus sotsiaalmaksu hüvitamine SKA kaudu ning seda tuli iga kuu taotleda. Tööandjate hinnangul on tegemist motiveeriva meetmega ning seda näitab ka hüvitamiste tõus - kui 2016. aastal tehti väljamakseid 7756 tööandjale, siis 2018. aastal oli tööandjaid 10 962 ning kasvutrend on jätkunud ka 2019. aastal125. M UUD T ÖÖTUKASSA PAKUTAVAD TEENUSED 119 Sotsiaalministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 57 „Töötu- ruteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ muutmine“ eelnõu seletuskiri (2019) 120 Eesti Töötukassa (2019a) 121 Eesti Töötukassa (2019a) 122 Eesti Töötukassa registriandmed (2019) 123 Eesti Töötukassa (2018). Seirearuanne – Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale 124 Vähenenud töövõimega inimeste puhul on palgatoetuse saamise eelduseks vähemalt 6 kuud töötuna arvel olekut või vahetult enne avatud tööturule tööle asumist kaitstud töö tingimustel töötamine. 125 Eesti Töötukassa registriandmed (2019). 62 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 TK pakub vähenenud töövõimega inimestele ka ettevõtlusega alustamise toetust ning täiend- ja järel- koolitust ettevõtluse alustamise toetuse saajatele, mida on seni võrdlemisi vähe kasutatud. Ettevõtluse alustamise toetust said 2018. aastal 47, täiendkoolitust 29 ning järelkoolitust 29 vähenenud töövõimega inimest (vt Joonis 16). Väga palju kasutatakse aga töölesõidu toetust, mille eesmärgiks on osaliselt hü- vitada tööle sõiduga seotud lisakulud, mis on vähenenud töövõimega isikul tingitud sellest, et ta ei saa vähenenud töövõime tõttu kasutada tööl käimiseks ühistransporti (v.a taksot). Töölesõidutoetus mää- rati 2016. aastal 268, 2017. aastal 492 ning 2018. aastal 704 vähenenud töövõimega inimesele (vt Joonis 16). Oluliselt vähem on aga kasutatud saatja sõidukulu hüvitamise teenust, mis tuleneb eelkõige sellest, et ei hüvitata saatja ajakulu, kuigi abi vajavaid tööl käivaid inimesi on kindlasti rohkem. 2020. aastal lõpetatakse saatja sõidukulu hüvitamise teenuse osutamine. JOONIS 16. MUUDELE TEENUSTELE SISENENUD VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESTE ARV 2016-2018. AASTATEL126 Allikas: Eesti Töötukassa andmed, autorite arvutused T ÖÖTUST ENNETAVAD MEETMED TERVISEPROBLEEMIDEGA INIMESTELE Alates 2017. aastast pakub TK oma klientidele ka töötust ennetavaid meetmeid - tööturukoolitus koo- lituskaardiga töötavatele, kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele, tasemeõppes osalemise toe- tus ning tööandja koolitustoetus. Eelkõige on töötust ennetavad meetmed mõeldud töötavatele ini- mestele, kelle haridus, oskused ja teadmised vajaksid muutunud tööturutingimustes täiendusi. Töötust ennetavaid meetmetel on võimalik osaleda muuhulgas terviseprobleemidega inimestel. Terviseprob- leemidega inimeste sihtgruppi kuuluvad inimesed, kellel on vähenenud töövõime või kes ei saa tervise 126 Saatja sõidukulu hüvitamise teenus kaob Töötukassast teenuse näol 2020. aastal kuivõrd teenust kasutatakse vähe ning seega otstarbekam on vajaduse korral vastavad kulud klientidele hüvitada või nende eest tasuda individuaalsete lahenduste raames. 63 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 tõttu oma senisel töökohal töötamist jätkata. Viimasel juhul on vajalik terviseprobleemi tõendada, näi- teks töötervishoiuarsti otsusega. Perioodil 01.05.2017-31.12.2017 sisenes terviseprobleemidega ini- mestest tööturukoolitus koolituskaardiga teenusele 191, tasemeõppes osalemise toetuse teenusele 135 inimest ning tööandja koolitustoetust sai 3 inimest127. 2018. aastal sisenes terviseprobleemidega inimestest tööturukoolitus koolituskaardiga teenusele 649, tasemeõppes osalemise toetuse teenusele 420 inimest ning tööandja koolitustoetust sai 97 inimest128. Kvalifikatsiooni saamise toetamise teenusel ei ole eraldi sihtgruppe ja seetõttu ei saa ka välja tuua kui palju terviseprobleemidega töötajaid on seda teenust kasutanud. Seega töötust ennetavad meetmed on samuti kujunemas oluliseks meetmeks, mil- lega tervisekahjustusega inimeste tööturul osalemist toetatakse. Sotsiaalkindlustusameti pakutavad teenused SKA pakub erivajadustega (puuetega) inimeste igapäevaelu ning tööelu toetamiseks täiendavalt TK-le mitmeid teenuseid. Töövõimereformi raames ning ESF rahastusel arendatud teenused, mida SKA pakub on näiteks sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, pikaajalise kaitstud töö teenus, abivahendite kasutamise võimalus ning kuulmispuuetega inimestele tõlketeenuse võimaldamine. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on mõeldud erivajadustega (puuetega) või piiratud töövõimega inimese toetamiseks igapäevae- luga toimetulekul129. Teenuse eesmärgiks on toetada, õpetada ja arendada igapäevaelu oskusi ning val- mistada inimest ette tööeluks. TAT seirearuande kohaselt oli 2017. aastal ehk teenuse algusaastal saa- nud ESF vahenditest rehabilitatsiooni teenust 2 289 isikut 130. Näitaja jäi alla planeeritava ning põhju- seks toodi, et teenusega alustati mitte aasta algusest, vaid maist 2017. 2018. aasta esimeses pooles oli teenusel ligikaudu 3800 tööealist ning 2018. aasta teisel poolel suunati teenusele kokku 2 495 tööealist inimest. Seirearuandes on välja toodud, et teenusel osalemine on prognoositust väiksem ning seda eel- kõige teenuseosutajate juures oleva järjekorra tõttu. Lisaks sellele on paljud sanatoorse ravi ning üks- teenuste vajadusega või sooviga inimesed, kes käivad juhtumikorraldajate juures hindamisel, leidnud, et nad vajavad enda tervise parandamiseks teisi meetmeid ning lähevad abi saama teistesse kohta- desse, kus nende abi saamine on kiirem ja eesmärgipärasem. Näiteks võib juhtumikorraldaja nad edasi suunata tervisehoiuteenustele (nt perearstile, taastusraviteenusele vms), KOV teenustele, abivahendite alasele nõustamisele, erihoolekandeteenustele või nt TK töönõustamisele, kui inimesel on tegelikult mõne tööturuteenuse vajadus. Lisaks pakub SKA abivahendite kasutamise võimalust erivajadustega (puuetega) inimestele. 2015. aastal hinnati, et abivahendite kasutamise võimaldamise teenuse vahendusel on aastal 2016 planeeritud abi- vahendite ostmist ja üürimist võimaldada hinnanguliselt 13 325 inimesele. Reaalsuses oli 2016. aastal ja 2017. aastal abivahendeid saavaid isikuid kokku 15 924 (7 771 isikut 2016. aastal ning 8 153 isikut 2017. aastal). 2018. aastal sai SKA kaudu abivahendi 7 887 inimest. Kõige enamkasutatavad abivahen- did on olnud ortoosid ja proteesid. 127 Eesti Töötukassa registriandmed (2019). 128 Ibid. 129 Sotsiaalne rehabilitatsioon. Sotsiaalkindlustusameti kodulehekülg (2019). 130 Sotsiaalministeerium (2018). „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodusta- mine“ 01.01.2015-31.12.2018 64 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 SKA pakub vähenenud töövõimega inimestele ka erihoolekandeteenuseid131. Erihoolekandeteenused on suunatud inimestele, kes vajavad oma vaimse tervise olukorra tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet132. 2017. aastal osutati erihoolekandeteenuseid 4 748 inimesele ning 2018. aastal 5 044 inimesele133. Lisaks pakub SKA alates 2016. aastast tööealistele inimestele pikaajalise kaitstud töö teenust. Teenus on mõeldud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele, liitpuudega, nägemispuudega või varasema peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haigusega inimestele134. Pikaajaline kaitstud töö- tamise teenus on loodud inimeste jaoks, kes ei ole oma tervisest tuleneva erivajaduse tõttu võimelised töötama tavalistes töötingimustes avatud tööturul135. Pikaajalise kaitstud töö teenuse raames saavad inimesed kohandatud tingimustel teha jõukohast töist tegevust koos vajaliku juhendamisega. Alates teenuse loomisest on jäänud pikaajalise kaitstud töö teenusel osalejate arv aastate lõikes üsna võrdselt ca 600 inimese ringi, kuivõrd teenust hangitakse vastavalt ette antud eelarvele. Kokku on teenust saa- nud üle 1470 inimese. SKA hinnangul on teenus osutunud teatud sihtrühmale väga vajalikuks, kuid het- kel ollakse teenusega veel testperioodis ning teenuse osutamise tingimusi muudetakse vastavalt vaja- dusele. Tagasisidena teenusepakkujatelt selgus, et teenusel osalejatele makstav tasu on varasemalt ol- nud teenuseosutajate lõikes ebaühtlane ning hetkel katsetab SKA süsteemi, kus kehtestatud on ühtlane tasude määr. SKA pakub ka tõlketeenust kuulmispuudega inimestele. 2018. aasta teise poole seisuga on tõlketeenu- seid osutatud 484 tundi ning tõlketeenuse kasutajaks on registreerunud 88 inimest. TAT seirearuande kohaselt on teenustel osalemine kumulatiivselt täitnud 90% TAT üldnäitajast – tegevused kulgevad plaanipäraselt ja tagasilööke ei ole olnud136. SKA praktika on näidanud, et nii kaugtõlke kui ka kirjutus- tõlke puhul on tegemist väga vajalike teenustega, üldises plaanis on aga endiselt probleeme järjepideva toe pakkumisega tõlkijatele – nii tõlkijaid kui ka tõlkijatele mõeldud koolitusi on vähe. Tõhusus Üldiselt võib tõdeda, et suuresti tänu töövõimereformi sihtrühma liikumisele üle TK-sse, on tõusnud tööturuteenustel osalemine. Seonduvalt on kasvanud ka vähenenud töövõimega inimeste hõivesse ra- kendumine, kuid hetkel ei ole tehtud vastufakti mõjuanalüüse (so. põhjusanalüüse), et hinnata kuidas teenuste ja toetuste pakett sellele kaasa on aidanud. Kindel on see, et nii TK-l kui ka SKA-l on vähenenud töövõimega inimestele pakkuda mitmekülgne valik teenuseid, mis peaks katma enamike inimeste vaja- dused ning üha enam liigutakse selles suunas, et kliendile soovitakse pakkuda n-ö rätsepatööd ehk in- dividuaalset lähenemist. Vähenenud töövõimega inimestele on välja töötatud eraldi teenused, mis just erivajadusest (puudest) tulenevalt peaksid toetama nende inimeste tööle rakendumist. Kuigi eriteenu- sed on vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise toetamiseks väga olulised, siis intervjuudest 131 Erihoolekandeteenuste hulka kuuluvad igapäevaelu toetamise teenus, igapäevaelu toetamise teenus autismispekt- riga raske ja sügava puudega täisealistele, igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena, töötamise toe- tamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus, ööpäevaringne erihoolekandeteenus, ööpäeva- ringne erihoolekandeteenus autismispektihäirega inimesele/sügava liitpuudega inimesele/ebastabiilse remissiooniga inimesele, erihoolekandeteenus kohtumääruse aluse. 132Sotsiaalkindlustusamet. Erihoolekandeteenused. Sotsiaalkindlustusameti kodulehekülg (2019). 133 Sotsiaalkindlustusamet. Erihoolekandeteenused. Sotsiaalkindlustusameti kodulehekülg (2019). 134 Sotsiaalkindlustusamet. Kaitstud töö. Sotsiaalkindlustusameti kodulehekülg (2019). 135 Ibid. 136 Sotsiaalministeerium (2018). „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodusta- mine“ 01.01.2015-31.12.2018 65 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 ekspertidega selgus, et sageli on just üldised tööturuteenused (nt tööturukoolitus või karjäärinõusta- mine) need, mis inimesele tarvilikud oskused juurde annab ja ta tööle aitab. Seonduvalt peab tõdema, et teenuste mahud on väga erinevad ning teatud spetsiifilisemaid vähenenud töövõimega inimestele mõeldud teenuseid kasutatakse väiksemas mahus. Kui erandid välja arvata (näiteks 2020. aastal lõppev teenus koolituskulude hüvitamine tööandjale, mille eesmärgi katavad hetkel tööandja koolitustoetus ning ennetavad meetmed), siis on ka need väiksemad teenused teatud sihtrühmale väga vajalikud. In- tervjuudest nii tööandjate kui ka ekspertidega jäi kõlama väga oluline mõte – inimesel ei ole vaja mitte ühtegi teenust, vaid inimene tahab olla õnnelik ning teenused on üks viis aidata neil õnnelikuks saada. Meetmete rakendamiseks ja elluviimiseks on tihendatud asutustevahelist koostööd. Näiteks suunab TK sõltuvusprobleemidega kliente võimalusel sõltuvusnõustamisele Tervise Arengu Instituudi programmi Kainem ja Tervem Eesti ning hüvitab kliendile sõltuvusnõustamisel osalemisega seotud sõidukulud. In- tervjuudest ekspertidega ning TK juhtumikorraldajatega tuli välja, et TK on tõhustamas koostööd ka KOV sotsiaaltöötaja- Teenuste disainimiseks ja parenda- tega, et üheskoos leida abivajajatele parimad meetmed. Sa- miseks on läbi viidud teenuste si- mas tõdeti, et KOV-ide ja TK omavahelise koostöö aktiivsus ja seauditeid ja analüüse; peetud on tõhusus on alles arengus, kuivõrd KOV-idel on erinev suutlik- arutelusid sihtrühmade ja sidusus- rühmadega ning vajadusel muude- kus. Lisaks on parandatud teenuste omavahelist integreeru- tud teenuste pakkumise korraldust; mist. Näiteks tööalaste abivahendite vajadust on järjest enam parandatud on teavitustegevusi, et välja selgitatud tööalase rehabilitatsiooni teenusel osalemise suurendada teadlikkust võimalikest käigus. Sekkumiste disainimiseks, disaini parendamiseks, meetmetest. sealhulgas disaini järgi rakendamise parandamiseks on läbi viidud teenuse siseauditeid (näiteks tugiisikuga töötamine), paikvaatlusi (näiteks SKA kaitstud töö), teenuseanalüüse (nt tugiisikuga töötamine), sihtrühmade ja sidusrühmade arute- lusid (näiteks tugiisikuga töötamine, töövalmiduse toetamine, kaitstud töö). Muudetud on teenuste pakkumise korraldust. Näiteks kui varasemalt TK hankis individuaalse tööle rakendamise teenust, siis 2018. aastal otsustati ise oma kliente individuaalse tööle rakendamise põhimõtetel (sh võrgustikku kaa- sates) toetada. Muudetud on teenuse osutamise hangete tingimusi, sealhulgas pakkujate kvalifitseeru- mise tingimusi teenuse kvaliteedi tagamiseks. Näiteks tööharjutuse hangetes muudeti juhendajate kva- lifitseerimistingimusi, et nad oleksid vastava ettevalmistusega vähenenud töövõimega inimestega töö- tamiseks. Või selgitatud hanke tingimusi, näiteks potentsiaalsete teenuste pakkujatega arutelud tee- nuse ülesehitusest ja korraldusest (nt töövalmiduse toetamine, kaitstud töö). Lisaks on arendatud tee- nuse pakkumise võimekust. Näiteks analüüsiti kogemusnõustamise teenuse pakkumise puhul alterna- tiivseid meetodeid, et pakkuda klientidele kiiremini ja paindlikumalt nende vajadustele vastavat tee- nust. Varasemalt pakuti kogemusnõustamise teenust hankemenetlust kasutades, kuid kuna kogemus- nõustamise teenuse puhul on tegemist väga individuaalse teenusega, siis hanke võitnud pakkujal ei pruugi olla just selliseid kompetentse nagu vastaval kliendil vaja. Alates 2020 osutatakse kogemusnõus- tamise teenust kahel viisil: TK hangib kliendile kogemusnõustamise (nagu täna) või lubab valida sobiva kogemusnõustaja TK kvalifitseeritud teenusepakkuja juures. Samuti on parandatud teavitustegevust, informeeritud sihtrühmi, et suurendada teadlikkust meetmetest ja suurendada teenuste taotlemist. Näiteks, tööandjate teabepäevadega ja infotundidega suurendatakse teadlikkust toetustest, sealhulgas palgatoetusest. 66 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Väljakutsed ja lahendused Kuivõrd meetmete pakett on võrdlemisi suur ning inimeste vajadused erinevad, siis leidub süsteemis ka kitsaskohti. Intervjuudest ekspertidega tuli esile, et osadel vähenenud töövõimega inimestel on suuri- maks probleemiks kodust välja saamine ning teisest küljest ka kohandatud transpordi puudus. TK küll pakub töölesõidutoetust, kuid sedagi piiratud mahus ja ajas ning puudub korralik sotsiaaltransporditee- nus, seda eriti maapiirkondades. Samast probleemist koorub välja ka isikliku abistaja puuduse küsimus. Eksperdid tõid teenuste fookusgrupiintervjuus välja, et kuigi TK ja SKA pakuvad mitmekülgset teenuste valikut, siis ei jõua sageli kohalik omavalitsus oma toega järele. Kohalik omavalitsus võiks olla vähene- nud töövõimega inimese jaoks esmane kontakt - nemad võiksid teda vajadusel edasi suunata ning seda eelkõige eesmärgil, et inimest ei koormataks liigse informatsiooniga. Seonduvalt näevad eksperdid ning ka juhtumiintervjuude raames intervjueeritud TK konsultandid, et inimestel on puudus isikliku abistaja teenusest, sest kohaliku omavalitsuse poolt on seda võimalik pakkuda väga piiratud mahus. Kuigi TK pakub tugiisikuga töötamise teenust, siis on inimesi, kellel on pidevalt vaja enda kõrvale tugiisikut. In- tervjuudest TK konsultantidega tuli lisaks välja, et sageli ei ole nendel suure töökoormuse tõttu piisavalt aega, et pakkuda oma klientidele järeltuge nt pärast seda, kui inimene on läinud tööle või kukkunud üldse süsteemist välja. Samuti koorus intervjuudest ekspertidega välja mure kuulmispuudega inimes- tele pakutavate tõlketeenuste üle, kuivõrd teenuseosutajaid on vähe ning praktiliselt ära on kadunud ka viipekeeletõlkide koolitused. Kuigi teenuste ja toetuste pakett on pidevas arengus ning vajadusel viiakse sisse muudatusi, siis on het- kel veel paar teenust, mis vajaksid arendusi. Üheks nendest ongi TK pakutav tugiisikuga töötamise tee- nus, mis on nii tööandjate kui ka ekspertide hinnangul väga oluline toetav teenus vähenenud töövõi- mega inimeste jaoks. Fookusgrupiintervjuus nentisid tööandjad, et tugiisiku leidmine on väga keeruline, eelkõige kuna inimene peab ise tugiisiku leidma või tööandja võimaldama ning tööandja poole pealt on niigi tihtilugu personalipuudus. Ka teenuste fookusgrupiintervjuust ekspertidega jäi kõlama, et endale tugiisiku rolli võtnud kolleegi töökoormus võib minna liiga suureks muude tööülesannete kõrvalt. Samas leidus ikkagi arvamusi, et sageli on kõige mõistlikum lahendus see, kui tugiisik on selle sama inimese enda kolleeg, kes tunneb töökohta, kolleege ja ettevõtte kultuuri. Kuivõrd TK on teenuse probleemsete kohtadega kursis, siis viiakse alates 2020. aastast sisse olulisi arendusi. Lisaks pakkusid eksperdid välja, et väga oluline lisatugi tööandjatele tugiisiku teenuse kõrval oleks nende nõustamine, mida hetkel teeb TK ning mis muuhulgas aitab ka uue tugiisiku rolli kandjat. Eesmärgiks on nõustada tööandjat, et ta tunneks paremini, mis on erivajadustega (puuetega) inimeste vajadused ja eripära. Sarnaselt tugiisiku teenusele on varasemalt probleeme olnud ka töökoha kohandamise teenusega. Tööandjad heitsid fookusgrupiintervjuus kohandamise teenusele ette, et uute töötajate puhul ei olda kindlad, kas oleks mõistlik seda investeeringut teha, eriti kui kohandamise jaoks vajalikud summad on suured ning tuleb juurde ka omafinantseering. Seda eelkõige põhjusel, et uute töötajate puhul ei ole teada, kas nad jäävad ettevõttesse püsima või mitte ning väiksemad kohandamised teevad tööandjad sageli ise ära. Ette heitsid tööandjad ka seda, et töökoha kohandamise teenus on isikupõhine ning sel- lega ei saa kohandada töökohta üldiseks vähenenud töövõimega inimestele sobivamaks muutmiseks. Samas on TK juba viimas sisse muudatusi, arvestades tööandjate poolset tagasisidet ning alates 2020. aastast ei seo teenuse tingimused omafinantseeringu suurust enam töötamise liigiga ega ei eristata tööle asuvaid ja juba töötavaid inimesi. Kohandamise kulu hakatakse hüvitama tööandjale 50-100% ula- tuses ning mõningatel juhtudel võib tööandjale jääda ka omafinantseering, kuid see otsustatakse juh- tumipõhiselt. 67 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Intervjuudest ekspertidega kerkis üles ka teenuste dubleerimise küsimus, mis on aktuaalne tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse puhul, millest esimest pakub TK ning teist SKA. Sama olukord on abivahendi ning kaitstud töö teenusega. Kuigi teoreetiliselt peaksid need teenused sõltumata sarnasest nimest olema erinevad, siis see, mis praktilises elus toimub, sõltub eelkõige rehabilitatsiooni ning kaits- tud töö teenuse puhul suuresti teenuse pakkujast. Sageli pakuvad teenusepakkujad mõlemaid teenu- seid paralleelselt ning neid teenuseid eristada on seetõttu keerulisem. Samas ekspertide arvates on hetkel tegemist veel testperioodiga ning aja jooksul kasvab ka teenuseosutajate kompetents. Samuti loksub aja jooksul selgemini paika see, mis osas tahetakse, et teenuste sihtrühmad ja teenused oleksid erinevad. Eksperdid Töövõimereformi käigus on tule- olid fookusgrupiintervjuus suuresti seisukohal, et teenuste muslikult kohandatud aktiivse töö- dubleerimine ei ole probleem ning see, et sarnase nimega tee- poliitika meetmeid osalise töövõi- mega inimestele ja juurutatud si- nuseid osutatakse mitme asutuse poolt pigem suurendab või- histatud teenused osalise töövõi- malust, et kõigi abivajajate vajadused saaksid rahuldatud. Li- mega inimestele. Eelkõige just saks soovitakse liikuda selles suunas, et ka teenuseosutajatel isikliku abistaja ja tugiisiku tee- oleks ülevaade kogu teenuste pakist, et vajadusel inimest mõ- nuse, kohandatud transpordi, töö- nele teisele teenusele edasi suunata. Samast teemast kerkis koha kohandamise, tööalase reha- teenuste ekspertintervjuudes esile teinegi mõte, mis seostub bilitatsiooni pakkumises näevad ühe ukse poliitikaga – inimestel on vaja ühte inimest ehk spet- sidusrühmad vajadust parendami- sialisti või konsultanti või isiklikku abistajat, kes teda õige tee- seks. nuseni juhataks. Intervjuudest tööandjate, ekspertide ning vähenenud töövõi- mega inimestega võib järeldada, et teenustele ligipääs on võrdlemisi hea. Ühe probleemina toodi siiski ekspertide poolt välja, et on teatud sihtrühm, kes jääb näiteks tööalase rehabilitatsiooni teenusest oma puuduva töövõime tõttu ilma. On puuduva töövõimega inimesi, kes siiski on valmis töötama ning neile oleks tööalase rehabilitatsiooni teenus sel juhul väga vajalik. Teenustele juurdepääsu osas mängivad rolli ka geograafilised erinevused ning seda eriti teenuseosutajate osas. Fookusgrupiintervjuust eksper- tidega ilmnes, et teenuseosutajate puhul on määrav see, kui usaldusväärsed nad on. On olukordi, kus paljud teenuseosutajad soovivad üle Eesti pakkuda väga erinevaid TK ja SKA tellitavaid teenuseid, mis- tõttu ei pruugi nad leida igale poole piisavalt häid spetsialiste ja seetõttu võib kannatada teenuste üht- lane kvaliteet. Lisaks ei ole teatud piirkondades nt Lõuna-Eestis või Hiiumaal teenuseosutajaid väga palju, mis võib samuti ligipääsu kvaliteetsele teenusele pärssida. Lahendusena tehakse koostööd KOV- idega ning vajadusel organiseeritakse teenuseosutajaid teistest maakondadest teatud päevadel katma ära ka need piirkonnad, kus teenuseosutajaid vähe on. Samas keelelist piirangut ekspertide hinnangul ei ole ehk inimestel on võimalik teenust saada üldjuhul nii eesti kui ka vene keeles ning aeg-ajalt teatud sihtgruppidele ka inglise keeles. Kuivõrd vähenenud töövõimega inimeste sihtrühmale väljatöötatud meetmete eesmärk on pakkuda tuge tööturul paremaks toimetulekuks, siis on paslik rääkida ka muudest teguritest, mis vähenenud töövõimega inimeste osalemist tööturul mõjutavad. Pea igast intervjuust kerkis esile ühiskonna, sh tööandjate ning vähenenud töövõimega inimeste endi ning nende lähedaste valmisoleku temaatika. Fookusgrupiintervjuudes rõhutasid tööandjad korduvalt, et probleem ei ole niivõrd tööandjatele mõel- dud toetustes ja teenustes, vaid selles, et vähenenud töövõimega inimesed ei kandideeri nendele ame- tikohtadele ning tööandjad ei leia neid üles. Samas tõdesid osad tööandjad ning eksperdid, et sageli tööandjad ei teagi, et neil töötab mõni vähenenud töövõimega inimene. Arvestada tuleb ka sellega, et sageli on vähenenud töövõimega inimesel endal raske harjuda mõttega, et ta võiks ja peaks proovima 68 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 tööle minna kui ta on terve oma varasema elu harjunud kodus olema. Intervjueeritud eksperdid rõhu- tasid, et ühiskonna valmisolek oma mõtlemist suunata selle poole, et vähenenud töövõimega inimeste aktiivne osalemine tööturul on n-ö tavapärane, on arengus ja vajab veel aega. Tööandjate mure, millega nõustusid ka eksperdid, seisneb sageli ka selles, et tööturul on vähe vähenenud töövõimega tööotsijaid, kes oleksid kõrgharidusega, kuivõrd nemad on sageli juba enda koha tööturul leidnud. Seega isegi kui tööandjatel on tahe vähenenud töövõimega inimesi värvata olemas, otsivad tööandjad siiski väga spet- siifilisi vähenenud töövõimega inimesi – sageli kõrgharidusega, liikumispuudega või inimesi, kes suuda- vad töötada täispika päeva või pikkades vahetustes. Intervjuudest ilmnes, et kõige suurem riskigrupp on vaieldamatult psüühikahäirega inimesed. Sageli on just psüühikahäirega inimesed need, kes tekitavad tööandjates n-ö skepsise, sest tööandjatel puuduvad teadmised ja oskused, kuidas nende inimestega töökeskkonnas toime tulla. Intervjuudest vähenenud töövõimega inimestega, tööandjate ning teenuseosutajatega tuli välja, et sageli ei ole psüühikahäirega inimesed suutelised töötama täispikka päeva järjest ning nad võivad olla mõnikord ettearvamatud, mis teeb keeruliseks tööandjal nendega arvestamise. On teatud sihtgrupp psüühikahäirega inimesi, keda on hinnatud osalise töövõimega inimesteks ning kes osalevad näiteks kaitstud töö teenusel, et neid töötu- rule sisenemiseks ette valmistada. Kuigi nii teenuseosutajad kui ka vähenenud töövõimega inimesed ise tunnistavad, et tegemist on nende jaoks väga olulise teenusega, siis ei ole sageli ka pärast teenuse lõp- pemist nendel inimestel valmisolekut või võimalusi tööle suundumiseks. Probleem on eriti aktuaalne maapiirkondades, kus on võrreldes suuremate linnadega keeruline leida tööandjaid, kes pakuksid osaa- jaga töötamist. Juhtumianalüüsi käigus läbi viidud vähenenud töövõimega inimese tööandja/teenu- seosutajaga pakuti välja, et vaimupuude ning psüühikahäirega inimestele tehtaks riigi poolt erisus, et nad võiksid ilma aktiivsusnõudeta TKs arvel olla ning kaitstud töötamise teenusel osaleda. Väga tihti on tegemist normintellektiga ja psüühikahäirega inimestega, kes ei ole ka otseselt SKA kliendid. Aktiivsus- nõue paneb psüühikahäirega inimestele sageli peale lisasurve ja paanika, et nad peavad tööd leidma, kuigi oma psüühilise seisundi tõttu ei ole nad selleks reaalselt suutelised. Samas on kaitstud töö teenu- sel osalemine nende jaoks ülimalt oluline just selles osas, et nad saavad kodust välja, suhelda, töötamist proovida ning seda turvalises keskkonnas. Psüühikahäirega inimeste paremaks toetamiseks on TK alga- tanud järeltoe pakkumise, kuivõrd psüühikahäirega inimeste tööl püsimine võib olla raskendatud. Kui- võrd on teada, et psüühikahäirega inimestele tekitab sageli stressi TK-s konsultatsioonidel käimine, siis on seonduvalt TK nõustajad saanud väljaõppe psüühikahäiretega inimeste nõustamiseks ja toetamiseks ning nende eripäradega arvestamiseks. Täiendavalt läbivad kõik vähenenud töövõimega inimeste nõus- tajad 2020. aasta lõpuks CAR-e metoodika koolituse, mis annab töövahendi inimestele, kes töötavad psüühiliselt ja sotsiaalselt haavatavate sihtgruppidega. 69 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Kokkuvõte ja järeldused Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul Alates 2016. aastast juurutatakse Eestis uut töövõime toetamise süsteemi. Töövõimereformi eelnõu (678 SE) seletuskirjas tuuakse välja ühe peamise probleemkohana, mille lahendamisele on töövõimere- form suunatud, hinnangu, et töövõimetute inimeste osakaal on ühiskonnas suurenenud ning töövõi- metuse tõttu tööturult osaliselt või täielikult väljunud inimeste osakaal on suurenenud. Eelnõu järgi on töövõimereformi eeldatavaks tulemuseks tervisekahjustusega inimeste hõive ja aktiivsuse suurene- mine. Vähenenud töövõimega inimeste aktiivsus tööturul oli enne reformi küllaltki kõrge. Euroopa statistika- süsteemi viimaste andmete järgi oli 2011. aastal Eestis (50%) erivajadustega (puuetega) inimeste hõi- vemäärad natuke paremad kui ELi riikides keskmiselt (47%), aga jäime maha Soomest (61%) ja Rootsist (66%) (Eurostat). Samas oli Eestis erivajadustega (puuetega) inimeste seas (18%) olulisel suuremal mää- ral töötuid kui ELis keskmiselt (12%). Eesti statistikaameti andmetel on viimasel kümnendil suurenenud nii kogu elanikkonna kui vähenenud töövõimega inimeste tööjõus osalemise määr. Vähenenud töövõimega inimeste tööjõus osalemise määr on aastast 2010 kuni aastani 2017 vähenenud 14 protsendipunkti võrra. Samuti on suurenenud vähenenud töövõimega hõivatud inimeste osakaal 32 protsendilt 2010. aastal 50 protsendini 2017. aas- tal. Statistikaameti andmetel on töötute vähenenud töövõimega inimeste seas suurenenud nende osa- kaal, kes on ennast registreerinud töötuna või tööotsijana TK-s 3,6 protsendilt aastal 2014 13,1 prot- sendini 2017. aastal. Töövõimereformi juurutamise ajal on töövõimekaoga inimeste tööturukäitumist mõjutanud nii soodne majanduslik olukord, mis on suurendanud tööjõu nõudlust ja avanud sihtrühmale võimalusi töötada, kui ka muutunud poliitikareeglid sealhulgas toetuse maksmise reeglid, aktiivsusnõuded, tugi töövahen- dusel ja tööle asumisel. Sealhulgas tööturu ja poliitikareeglite mõjul on ilmselt olnud koostoime – poliitikameetmete mõju töö- turul liikumisele on soodustanud tööjõunõudlus. Võib eeldada, et tööturumeetmetes osalenute liiku- mine hõivesse on kõrge tööjõu nõudluse tõttu olnud kiirem, lihtsam. Sellest tulenevalt võib sekkumiste tühimõju (so. töövõimekaoga inimesed oleks liikunud hõivesse ka ilma reformita) olla suurem, sest tee- nuses osalenute tööhõivevõimalused võivad olla paranenud pigem muutustest tööturul kui teenustega paranenud tööhõivevõimelisusest. Mõnevõrra on see mõjutanud ka sekkumiste kulusid, sest aktiveeri- mine ja toetamine ei ole nii kallid kui väikse tööjõu nõudluse korral. Siiski ei ole käesolevalt hinnatud töövõimereformi või üksikute poliitikareeglite mõju põhjusanalüüsi metoodikaga. P OLIITIKASOOVITUSED : ▪ Kuigi kirjeldav statistika ja eksperthinnangud näitavad, et vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemine on suurenenud, siis tõsikindlad hinnangud reformi mõju kohta puudu- vad. Sellest tulenevalt tuleks reformi lõppedes viia läbi põhjusanalüüsid, mis eristaks töö- turu (soodsat) mõju ning juurutatud poliitikareeglite mõju. 70 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Töövõimereformi indikaatorid Töövõimereformi (etapilise) käivitamise iseloomustamiseks on kasutusele võetud väljund- tulemus- ja finantsnäitajad. Väljundnäitajad peegeldavad tulemuste poole liikumise protsessi ja annavad täpsema ülevaate tegevuste senisest sisulisest eesmärkide saavutamisest. Vähenenud töövõimega inimeste siht- tase - inimeste arv, kes on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid - on 2018. aastaks 31 420 ja tegelik tase 36 221 (saavutustase võrreldes sihttasemega 115%). Tööandjaid ja töötajaid toetavate te- gevuste arvu sihttase 2018. aasta lõpuks oli 540 ja tegelik saavutustase 746 (saavutustase võrreldes sihttasemega 138%) (Joonis 17). Rakenduskavaga seotud tulemusnäitajad ESF kontekstis võimaldavad näha sihtgrupis toimunud muu- tusi (näiteks osalejate arv). Prioriteetse suuna tulemusnäitajad ületavad 2018. aasta sihttaset. 42% mit- tetöötavatest vähenenud töövõimega inimestest, on liikunud hõivesse 12 kuu möödumisel alates töö- võime reformi vahendusel teenuste saamist (2023. aasta sihttase 26%). Töötavate vähenenud töövõi- mega inimeste osakaal, kes on säilitanud oma töökoha 12 kuu möödumisel alates töövõime reformi vahendusel teenuste saamist, on sihttasemest mõnevõrra väiksem (79%; 2023. aasta sihttase 90%). Seega töövõimereformi juurutamisel hindamiseks valitud väljund- ja tulemusnäitajate järgi on reformi juurutamine läinud esimesel kolmel aastal hästi, sest üldiselt näitajad ületavad sihttasemeid. Kuigi ühe tulemusnäitaja – töökoha säilitamise – näitaja tase on allpool sihttaset, siis võib-eeldada, et soodsa tööturuolukorra jätkumisel ning poliitikameetmete edasisel pakkumisel ka see tase saavutatakse. Sarnaselt väljundnäitajate taseme ületamisega on saavutatud ka meetmete finantsnäitajad kulutuste osas. Siinjuures Riigikontrolli 2017. aasta kontrolliaruande (Riigi ülesannete rahastamine Euroopa Liidu toetustest) järgi võib peamiselt ELi toetustest rahastatud töövõimereformi elluviimine ning mitmete tööturuteenuste pakkumine väheneda kui järgmisel ELi eelarveperioodil ei saada vajalikke ELi toetusi. EL toetuste vähenemisel on kõige tõenäolisem väljumisstrateegia rahastada sekkumisi töötuskindlus- tusmaksetest. Töötuskindlustuse reservid on viimasel kümnendil suurenenud tulenevalt kõrgest hõivest ja töötasukasvust. 2018. aasta lõpuks olid reservid ligi 800 miljonit €137. Reservid ületavad küll eelmise majanduskriisi eelset taset, kuid sügava ja pika tööjõu nõudluse ja töötuse languse korral ei pruugi re- servidest piisata sõltuvalt pakutavate hüvede tasemest ja taotlejatest. P OLIITIKASOOVITUSED : ▪ Oluline on analüüsida, millisele osale hõivatutest ja mittehõivatutest milliseid hüvesid ja teenuseid pakkuda, et piiratud ressursside tingimuses pakkuda optimaalset töötuse kait- set. See analüüs ja kokkulepe huvirühmadega, sealhulgas TK nõukogus, kus on töötajate ja tööandjate esindajad, aitab seada sihti ka võimalike EL toetuste taotlemiseks ja kasutami- seks. 137 Töötukassa 2019 „Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmakse määr muutmata“; Töötukassa 2019 „Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2020-2023“ 71 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 JOONIS 17. TÖÖVÕIME TOETAMISE SKEEMI LOOMISE JA JUURUTAMISE NÄITAJAD Allikas: Rahandusministeerium/SFOS (väljund- ja finantsnäitajad) 72 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Hindamisküsimused Teadlikkus Töövõimereformi tulemuslikuks jõustamiseks on tarvilik sihtrühmade ja elanikkonna teadlikkus poliiti- kamuudatustest. Enamgi veel – vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimalusi soodustavad ela- nikkonna ja tööandjate toetavad arusaamised ja hoiakud töövõimekaoga inimestest. Töövõimereformi kommunikatsioonistrateegias seatud sihtrühmade teadlikkuse indikaatorite sihttase- med on 2017. a saavutatud. Töövõimereformi otsesed sihtrühmad ̶ vähenenud töövõimega inimesed ning tööandjad on reformi puudutava teabe kättesaadavusega rahul ning nende üldine teadlikkus töö- võimereformist on võrreldes 2015. aastaga oluliselt kasvanud. Samas väljakutseks on see, et teadmised reformist on pigem üldised ning nii vähenenud töövõimega inimeste kui ka laiema avalikkuse hoiakud reformi suhtes muutusid ajas kriitilisemaks reformi elluviimisel esile kerkinud ja meedias kajastust leid- nud probleemide tõttu. Hoiakute muutumist mõõtvate indikaatorite sihttasemete saavutamine 2020. aastaks ei ole tõenäoline. Arvestades seda, et hoiakute mõjutamine on pikaajaline protsess, võib seniseid trende arvestades siiski prognoosida, et pikema aja jooksul muutuvad nii tööandjate kui ka laiema elanikkonna hoiakud vähe- nenud töövõimega inimeste suhtes üha positiivsemaks. P OLIITIKASOOVITUSED : ▪ Koostöös erivajadustega (puuetega) inimeste esindusorganisatsioonidega, kohalike oma- valitsuste ning perearstidega töötada välja lihtsas keeles infomaterjalid ja nende le- vitusstrateegia, et viia töövõime hindamisega seotud info nende inimesteni (sh venekeel- sed inimesed), kes kuuluvad potentsiaalselt töövõime reformi sihtrüma, kuid kelle teadlik- kus töövõimereformist on siiani veel vähene ja kes ei ole siiani veel tugisüsteemi jõudnud. ▪ Vajalik on suurendada tööandjate teadlikkust asjakohastest toetustest ja teenustest, mis hõlbustavad vähenenud töövõimega inimese töötamist. Kogemuste jagamine teiste ette- võtetega aitab vähendada tööandjate hirme vähenenud töövõimega inimeste värbamise ees. Tööandjate Ühisuse tegevused vajavad tööandjate seas senisest enam tutvustamist. ▪ Jätkata koostöös erivajadustega (puuetega) inimeste esindusorganisatsioonidega, tööand- jatega ja erinevate avalike teenuste osutajatega teavitustegevusi, mis on suunatud vähe- nenud töövõimega inimeste töötamise võimalusi soodustavate elanikkonna ja tööandjate aruaamise ja hoiakute kujundamisele. Ühe ukse poliitika Töövõime toetamise süsteemi ebaefektiivse ülesehituse ja killustatuse tõttu koondati vähenenud töö- võime riski maandavate meetmete administreerimine ühte kesksesse asutusse - Töötukassase, mida nimetatakse „töövõime toetamise süsteemi ühe ukse poliitikaks“. „Töövõime toetamise süsteemi ühe ukse poliitika“ rakendamist sellises kitsamas lähenemises võib pidada kõikehõlmavaks ja hästi rakendu- nuks. Inimeste teadlikkus sellest, et töövõime toetamise süsteemis tegeleb töövõime hindamisega TK, on kahe aastaga (2015. aastast 2017. aastani) peaaegu kaks korda kasvanud (2017. aasta seisuga osalise töövõimega inimeste puhul 79%) ning 2019. aasta seisuga TK andmetel esitab SKA kaudu esitab töö- võime hindamise taotluse väga väike osa sihtrühmast – 1,6% taotlustest. 73 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Samas laiemas vaates vajab ühe-ukse poliitika juurutamine järjepidevat tähelepanu, et erinevate asu- tuste, sealhulgas TK ja SKA, ning erinevate valitsemistasandite, so. KOV rollide jaotus meetmete osuta- misel oleks selge ja meetmete pakkumine tulemuslik. P OLIITIKASOOVITUSED : ▪ Vähenenud töövõimega inimeste töötamist toetava abi süsteem on Eestis jagatud TK, SKA ja KOV-ide vahel. Erinevate asutuste meetmete integreerimine vajab tähelepanu, et pakkuda vä- henenud töövõimega inimestele parimat toetuste ja teenuste paketti. Teenuste integreerimine peab tagama, et sõltumata sellest, mis uksest inimene siseneb, saab ta vajadusel juurdepääsu ka teiste asutuste pakutavale toele ning asutused teevad võrgustikutööd, et pakkuda inimesele vajalikke teenuseid ▪ Info esitamine TK uuest rollist SKA veebilehel ja vastupidi SKA teenustest TK veebilehel on ko- hati ebaselge ja sealjuures lünklik. Oma nime järgi sarnaste teenuste (ehk rehabilitatsioon, kaitstud töö, abivahend) vastastikune tutvustamine ja selge eristamine klientide jaoks kahe asutuse veebilehel ei ole olnud plaanis. Seoses sellega on vaja selgelt tuua info SKA ja TK rollide erinevustest ja kindlustada teenuste vastastikuse tutvustamise ja nende eristuste selgitamise SKA ja TK veebilehtedel. Asutustevaheline andmevahetus, andme- ja e-lahendused Töövõime toetamise süsteemi muutmisega kaasnes mitme IT-lahenduste loomine ja arendamine, muu- hulgas töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu loomine, TK elektroonilise iseteenindus- keskkonna ja TIS-i kasutajamugavuste suurendamine ja funktsionaalsuste laiendamine. Kõik vajalikud tegevused olid tehtud ja ajutised alternatiivsed lahendused loodud, et töövõime hindamine ja töövõi- metusetoetuse maksmine algaks plaanipäraselt. Andmevahetus infosüsteemide vahel töövõime hindamisel toimib üldjoontes hästi, kuid probleemiks on TIS-i andmete kehv kvaliteet ja ebapiisav andmehõive. Teised põhilised probleemid on SKAIS2 info- süsteemi lõpetamata arendustöö ja STAR-i tehnoloogiline mahajäämus. IT-lahenduste planeerimisel ja edasiarendamisel ei jõutud töövõime toetamise süsteemiga seotud osapoolte (TK, SKA ja KOV-id) info- süsteemide integreerimiseni (nt SKA iseteenindusportaali loomine TK oma baasil), mistõttu iga asutus kasutab ja arendab oma infosüsteeme iseseisvalt. Intervjueeritud isikute hinnangul ei avaldanud esile kerkinud probleemid mõju töövõimereformi tulemuslikkusele, kuid nemad ei väljendanud kindlust, et aastaks 2023 on IT-lahendustega seotud põhilised kitsaskohad lahendatud, nimetades mitmeid põhjusi (nt partnerite piiratud inimressurss ja TK teenuste suur arv, mis vajavad pidevalt arendamist). P OLIITIKASOOVITUSED : ▪ Seoses tekkinud probleemidega on vaja arendada vajalikke funktsionaalsusi ja mugavuslahen- dusi: SoM-il üle vaadata tegevusi TIS-i andmete kvaliteedi ja andmehõive kiiremaks parenda- miseks; SKA-l arendada edasi SKAIS2-te ja STARi ning parandada KOVide teadlikkust STAR-i and- mete kasutamise võimalustest; ▪ SoM-il luua õiguslik alus KOV-idele STAR-ist töövõime hindamise ekspertiisi sisuliste andmete vaatamiseks, et paremini osutada hoolekande teenuseid, mis samuti toetaks vähenenud töö- võimega inimeste tegutsemis- ja osalemisvõimet, sealhulgas tööelus osalemist. 74 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Töövõime hindamine Töövõimereformi käigus hakati endise püsiva töövõimetuse asemel hindama säilinud töövõimet. Kui seni kasutati töövõime hindamisel lähendina funktsioonihäiret, on uue metoodika kohaselt töövõime hindamise lähendiks tegevuspiirang ja osalemispiirang. Praegu ei ole teada, kuivõrd erinevalt ja pare- mini aitab muutunud metoodika sekkumiste sihtrühma määratleda. Uus hindamismetoodika on terviseseisundi, funktsioneerimise, tegevusvõime, tegevusvõimet võimal- davate abivahendite, kohandamise osas oluliselt inforikkam, mis on tarvilik töövahenduseks, juhtumi- korralduseks, töövõimet ja tööhõivevõimet toetavate meetmete osutamiseks (nt abivahendite pakku- misel, tööalase rehabilitatsiooni pakkumisel). Metoodika rakendamise olulisemaks väljakutseks on tagada selle ühetaoline kasutamine. Metoodikas on jooksvalt tehtud väiksemaid täiendusi ja parandusi, et metoodika oleks ühetaoliselt kohaldatav üle erinevate terviseseisundite ja funktsioonihäirete ning erinevad hindajad kasutaksid seda ühetaoliselt. Siinne hindamine osutab, et TK on juurutanud tulemusliku süsteemi erinevatelt hindamise osapooltelt metoodikale tagasiside kogumiseks ja tagasiside andmiseks, mille edasine juurutamine võib tagada, et metoodika on klientidele ja ekspertidele mõtteselge ning seda kasutades jõutakse samadele töövõime hinnangutele. P OLIITIKASOOVITUSED : ▪ Töövõime hindamise metoodika juurutamiseks on järjepidevalt vaja juurutada tagasiside küsi- mise ja andmise mehhanisme, et tagada metoodika ühetaoline mõistmine ja kasutamine ning seeläbi usaldusväärsed ja kehtivad hinnangud töövõimele. Töövõimetoetus Töövõimereformi käigus lõpetatakse seniste töövõimetuspensionide määramine ja makstakse vähene- nud töövõimega inimestele töövõimetoetus. Reformi eesmärkide järgi püüeldakse selle poole, et raha- liste toetuste saamine oleks seotud aktiivsusega ja teenuste pakkumisega, mis toetaks toetuse saajate töötamist ja väljumist töövõime toetamise süsteemist. Töövõimetoetus peaks tagama piisava asendussissetuleku toimetulekuks ja ühiskonnas osalemiseks, kuna toetus on suurem kui elatusmiinimumi piir. Kuid senine elatusmiinimumi piir on väheldane taga- maks nii vähimad möödapääsmatud ja ellujäämiseks tarvilikud kulutused kui ka ühiskonnas osalemiseks vajalikud kulutused. P OLIITIKASOOVITUSED : ▪ Töövõimetoetuse suuruse arvestamisel peaks lähtuma uuendatud elatusmiinimumi piirist, et tagada vähenenud töövõimega inimestele toetus, mis toetaks tegutsemis- ja osalemisvõimet, sealhulgas tööelus osalemist. Teenused Reformi käigus on vähenenud töövõimega inimestele välja töötatud mitmekülgne TK ja SKA meetmestik ning üha enam soovitakse liikuda selles suunas, et inimestele pakutaks individuaalset lähenemist tee- nuste kombineerimisel (nö rätsepatööd). Sekkumiste disainimiseks ja parendamiseks on läbi viidud tee- nuste siseauditeid ja analüüse; peetud on arutelusid sihtrühmade ja sidususrühmadega ning vajadusel 75 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 muudetud teenuste pakkumise korraldust; parandatud on teavitustegevusi, et suurendada teadlikkust võimalikest meetmetest. Vähenenud töövõimega inimeste teenustel osalemine on alates reformi käivitumisest tõusnud, suuresti tänu töövõimereformi sihtrühma liikumisele üle SKA-st TK-sse. Teenuste mahud on väga erinevad ning kõige enam kasutatavad teenused on tööturukoolitus, tööalane rehabilitatsioon, proovitöö ning tööpraktika. Teenustele ligipääsu hindavad nii tööandjad, eksperdid kui ka juhtumianalüüsis osalenud vähenenud töövõimega inimesed võrdlemisi heaks; intervjuudes toodi välja, et on puuduva töövõimega inimesi, kes oleks valmis töötama kui saaksid teatud teenustest nagu nt tööalane rehabilitatsioon kasu. Teatud teenuste puhul, mida osutavad paralleelselt TK ja SKA nagu nt tööalane ja sotsiaalne rehabili- tatsioon, abivahendi teenus ning pikaajaline ja lühiajaline kaitstud töö teenus, on küsimusi dubleerimi- sega. Teoreetiliselt on tegemist sisu ning sihtrühmade poolest erinevate teenustega ning eksperthin- nangute kohaselt võimaldab nende teenuste osutamine erinevate asutuste poolt suurendada abivaja- jate vajaduste rahuldamist. On lootust, et aja jooksul loksub ka selgemini paika mis osas tahetakse, et teenuste sihtrühmad ja teenused oleks erinevad ning ka teenuseosutajate jaoks muutub pilt selgemaks kuivõrd praeguses faasis on tegemist veel testperioodiga. Kuigi TK ja SKA teenuste nimekiri on pikk, siis vajalikus mahus jääb vajaka KOV-i poolt pakutavatest teenustest. Puudust tuntakse isikliku abistaja teenusest kuivõrd KOV-ide poolt on seda võimalik pak- kuda väga piiratud mahus. Sarnane probleem on sotsiaaltranspordi teenusega – kuigi TK pakub tööle- sõidu toetust, siis on sedagi teenust võimalik kasutada piiratud ajas ja mahus, kuid probleem on jääv. Lisaks kerkis intervjuudest üles probleem ka TK pakutava tugiisiku teenusega, mille tingimused on küll muutumas paindlikumaks tööandjate jaoks, kuid siiski leiavad tööandjad, et tugiisikut on raske leida ning nende töökoormus võib sageli minna liiga suureks. Intervjuudes heitsid tööandjad töökoha kohan- damise teenusele ette, et teenust ei saa kasutada üldiseks töökoha kohandamiseks, vaid teenus on seo- tud konkreetse isikuga. Sageli ei olda aga kindlad, kas töötaja üldse pikemaks perioodiks ettevõttesse tööle jääb ning teatud juhtudel pärsib teenuse kasutamist ka tööandjate omaosaluse nõue, mille tingi- musi aga alates 2020. aastast paindlikumaks muudetakse. Samuti on murettekitav kuulmispuudega ini- mestele tõlketeenuste osutamine, kuivõrd teenuseosutajaid napib ning ka viipekeeletõlkide koolitusi toimub vähe. P OLIITIKASOOVITUSED : ▪ Teenuste sidustatud pakkumiseks on tarvilik arendada võrgustikutööd erinevate institutsioo- nide ja organisatsioonide vahel. Selleks, et juhtumikorraldus toimuks efektiivsemalt ja et ini- mene ei jääks süsteemide vahele n-ö ripakile, oleks oluline, et nii TK-l, SKA-l kui ka KOV-idel oleks inimesest parem ülevaade – milliseid teenuseid, toetusi ta juba saanud on ning millised on tema individuaalsed vajadused. Kuna teenuste ja toetuste hulk on suur ja sageli ka sega- dusttekitav, siis peaks olema ühe juhtumikorraldaja rolliks inimest õige asutuse või teenuse juurde suunata. Hetkel ei ole koostöö olnud TK ja KOV-ide vahel piisavalt süsteemne ning võr- gustikutöö ressursse ei ole täiel määral ära kasutatud, aga sellega tegeletakse teadlikult. TK on 2019. aastal töökeskse nõustamise metoodika osana kokku leppinud võrgustikutöö tegemise põhimõtted ja korralduse. Kõikidele nõustajatele on käimas ka kahe-etapiline koolitus, mis toe- tab võrgustikutöö tegemist. Edaspidiseks eesmärgiks võiks olla kokku leppida ühised eesmärgid ning selgitustööd teha võrgustikutöö olemuse kohta ja luua rohkem kokkupuutepunkte. TK sooviks näha suuremat KOV-ide aktiivsust võrgustikutöö arendamisel, aga samas ollakse tead- likud, et KOV-ide suutlikkus ja ressursid on erinevad. 76 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 ▪ Tööturul kõige haavatavamas seisus on psüühikahäirega inimesed, kes vajaksid ühtlasi süs- teemi poolt suuremat tuge. Sageli on tegemist inimestega, kes oma haigusest tingituna või so- bivate töötingimuste puudumisel ei ole suutelised avatud tööturule suunduma. Ühest küljest on probleemiks see, et nende haigus on sageli episoodiline ehk on perioode, kus nad on suute- lised töötama, aga on perioode, kus töötamine on välistatud. Tööandjate teadlikkus ja oskused psüühikahäirega inimestega töökeskkonnas toime tulla on küll tõusnud, kuid selles osas on veel pikk tee käia. Lisaks tekitab psüühikahäirega inimestele stressi TK aktiivsusnõuete täitmine ning TK konsultantidega suhtlemine. TK nõustajad on aga saanud väljaõppe kuidas psüühikahäirega inimeste eripäradega arvestada ning neid oskuslikult toetada ning 2020. aasta lõpuks on plaa- nis kõigil vähenenud töövõimega inimeste nõustajatel läbida CAR-e metoodika koolitus. Psüü- hikahäirega inimeste jaoks on oluline, et nad saaksid turvalises keskkonnas sotsialiseeruda, töötamist praktiseerida ning kodust välja saada ning hetkel pakub seda võimalust eelkõige kaitstud töö teenus. Siiski ei ole paljud suutelised TK kaitstud töö kolmandast etapist edasi ava- tud tööturule liikuma ning juhul kui nad seda siiski teevad, siis on oluline nende tööl püsimise toetamine ning jätkutoe pakkumine, millele tulevikus panustada. 77 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Executive summary 2016 saw the launch of employment policy reform in Estonia revising the working ability support sys- tem. The reform aims to help people with decreased work ability to find and secure suitable employ- ment, including changing public perception and attitude towards the disabled. The reform introduced a new methodology for the assessment of work ability, updated the support system and range of ser- vices, and the management of the working ability support system was taken over by the Unemployment Insurance Fund. The purpose of the mid-term evaluation is to find out how the policy changes have been implemented, estimate the likelihood of achieving the objectives, and discuss whether and what improvement in the scheme and its implementation are needed to achieve its objectives. A SSESSMENT OF WORK ABILITY In 2016, the Unemployment Insurance Fund started to administer the support for working age disabled people making a step forward to implementing one stop shop for labour market support measures. The new methodology for the assessment of working ability replaced the previous one-dimensional evalu- ation based on international classification of diseases with multi-dimensional evaluation based on clas- sification of functioning. The assessment takes into account that the same health problem may manifest differently in different people and therefore also restrictions on activity and participation vary. The new methodology is more info rich for matching disabled peoples’ individual needs with policy measures that could improve their employability and participation in the open labour market. The im- plementation of the new methodology has been challenging due to complexity and sophistication. However, the Unemployment Insurance Fund has developed continues feedback and improvement loop that shall guarantee a reliable and valid evaluation and required revisions as these emerge. How- ever, there are no (counter factual) evaluations of the methodology to assess the specificity of the re- formed evaluation methodology nor its impact on coverage and take-up of support measures. W ORK ABILITY BENEFIT AND EMPLOYMENT SERVICES The Estonian Unemployment Insurance Fund offers people with decreased work ability benefits and services. The reform introduced work ability allowance that will replace the pension for incapacity for work. The most crucially, a person with partial working ability must recognize the eligibility criteria for the allowance, which require recipients to actively look for work, take up suitable job offers or take part in active labour market programmes, or risk benefit sanctions. On average, the new allowance is bigger in absolute terms, about bigger than the national subsistence level (absolute poverty level), however, the allowance as well as the subsistence level might not guar- antee a sufficient income for inclusion and participation. The Estonian Unemployment Insurance Fund continued providing active labour market services (e.g. search and selection, provision of advice on job seeking, work placement and training, etc.) it offered for people with decreased working ability, adding several new services in January 2016. People with reduced work ability participated in services about 40 k times between 2016-2018 – most in work-re- lated training, work-related rehabilitation and work trial. Additionally, the Fund offers benefits and ser- vices to employers (i.e. wage subsidies, compensation and consultation on adjustment of workplace and work equipment, compensations of employee’s training costs ), who have hired or are planning to hire employees with limited work ability. 78 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 The Fund has been constantly improving and also reconsidering the policy mix that for sure helps in achieving the reform goals. However, at the current step of the implementation the challenge is inte- grating labour market services with services provided by other institutions, including local govern- ments. O UTCOME EVALUATION Since the beginning of the reform, the number of people receiving work ability allowance have in- creased. Also, there has been increase in unemployed disabled people who are registered unemployed or job seekers. Over the last decade, arguably both the favourable labour market conditions and the reformed policy system have helped increase the labour market participation. However, the labour market participation rate gap is still 14 percentage point smaller out of favour for people with reduced work ability. Although currently there are no counter factual impact evaluations that would allow demarcate the impact of favourable labour market conditions from the impact of the improved policy mix, the reform evaluation indicators point the implementation has been making good progress. The 2018 target mile- stones of the output indicators of the priority axis have been exceeded in general. The 2018 target milestone for people with decreased work ability – the number of people who have had access to ser- vices via the work ability reform – was 31 420 and the actual level was 36 221 (achievement level com- pared to the target milestone was 115%). The proportion of people with decreased work ability who were not engaged in employment and who found employment within 12 months after receiving ser- vices via the work ability reform is 42% (2023 target milestone 26%). The proportion of people with decreased work ability who were engaged in employment and who retained their position within 12 months after receiving services via the work ability reform is below the target milestone (79%, the 2023 target milestone is 90%). T HE NEXT STEPS In general, there are four points of reference that the authors of the report suggest in moving forward with improving the work ability support system. Firstly, the reform aspires to overturn the public stigma toward disabled people that could be as in capacitive and exclusive as human capital or lack of accessi- ble and accommodated jobs and workplaces. The evaluation points out that the public perception has not changed as quickly as expected outlining the reform plan despite the extensive awareness rising communication activities. Changing attitudes and stigmas in a society is a long-term process, even more, the effectiveness of interventions to change stigma and behaviour triggered by these stigmas is often- times inconclusive. Thus, consistent and enduring activities are required. Second, the logic of the interventions has focused on activating people with reduced work ability and also revising consultation and incentives for employers to employ them. However, although the labour market participation has increased, the evaluation points to uncertainty on employers’ readiness in hiring persons with loss of work ability. Also, the reform is implemented gradually, whereas persons with greater decreased work ability and lower employment ability are yet to enter the measures (in- cluding all persons receiving pension for incapacity for work who will enter by 2020). It follows that all the work targeted to employers helping them in acquiring the disability management expertise and incentivising them to employ people with reduced work ability is the utmost important. 79 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Third, the reform has made a considerable step forward to implementing a one stop shop for labour market support measures. That includes developing information and communication solutions to inte- grate different institutions and make both the data transition in the system and people access to sup- port more streamlined. The important success criterion of the reform is the overcoming of the local authorities’ differing capabilities in providing services supporting looking for work and going to work and also integrating the temporary and permanent reduced work ability system, including reforming the former similarly to enable and reward activity and stay at work and return to work human resource management at the workplace. Finally, measures supporting the participation of persons with lower employability, including with de- creased work ability, in employment have been funded from the general proceeds of the state budget and social protection contributions – unemployment insurance premium and social tax. According to the 2017 audit report of the National Audit Office (Funding of State tasks from the supports of the European Union), the implementation of the work ability reform and provision of several labour market services funded from the EU supports may decrease if the necessary EU supports are not received in the next budget period. It follows that sustainable financial management presumes thorough budget- ing, including making the decisions regarding necessary activities to be funded via unemployment in- surance scheme or EU structural funds. 80 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 LISA 1. Metoodika Hindamise metoodilise raamistiku aluseks on hindamiskriteeriumid ja neist lähtuvalt koostatud hinda- misküsimused hindamisteemade lõikes. Tabel 7 on kirjeldatud, milliseid uurimismeetodeid kasutatakse iga hindamiskriteeriumi ja hindamisküsimuse käsitlemiseks. TABEL 7. HINDAMISMETOODIKA HINDAMISKÜSIMUSTE LÕIKES HINDAMIS- HINDAMISKÜSIMUSTE TÜÜBID KASUTATAVAD HINDAMISMEETO- KRITEERIUM DID » Kuivõrd selgelt on lahti mõtestatud probleemid, mida te- 1. Sekkumisloogika analüüs gevustega soovitakse lahendada? 2. Dokumendianalüüs 3. Ekspertintervjuud » Kuivõrd selgelt on seatud eesmärgid, mille poole tege- vustega liikuda? ASJAKOHASUS » Kuivõrd selgelt on sõnastatud teenuste korralduse vi- sioon? » Kuivõrd on planeeritud tegevused loogilised ja asjakoha- sed? » Kuivõrd realistlikud on seatud indikaatorid? » Mil määral toetavad tegevused võrdsete võimaluste, re- gionaalarengu, infoühiskonna ja riigivalitsemise ees- märke? » Mil määral on saavutatud planeeritud muudatused? 1. Dokumendianalüüs TULEMUSLIKKUS 2. Administratiivandmete analüüs » Millised positiivsed ja negatiivsed muudatused on tege- 3. Ekspertintervjuud vuste tulemusena aset leidnud? 4. Juhtumianalüüs » Kuivõrd on saavutatud seatud eesmärgid? 5. Valideerimisseminar » Kui tõenäoline on seatud lõppeesmärkide saavutamine ja millised on seda soodustavad ja raskendavad asjaolud? » Millised väljakutsed on tegevuste elluviimisel esile kerki- 1. Dokumendianalüüs TÕHUSUS JA JÄTKU- nud, sh millised neist on seotud asutuste-vahelise koos- 2. Administratiivandmete analüüs tööga? 3. Ekspertintervjuud SUUTLIKKUS 4. Juhtumianalüüs » Millisel viisil on neid väljakutseid lahendatud või plaanis 5. Valideerimisseminar lahendada? » Milliseid muudatusi tuleks süsteemi rakendajate hinnan- gul edaspidi tegevustes planeerida, sh milliseid on sel- leks vajalikud ressursid? » Mil määral on toimunud tegevuste planeeritud etapiviisi- 1. Sekkumisloogika analüüs line rakendumine, sh kuivõrd õnnestunud on süsteemi 2. Dokumendianalüüs etapiviisiline käivitamine? 3. Ekspertintervjuud 4. Valideerimisseminar » Mil määral on ellu viidud meetme raames planeeritud te- gevused? HINDAMISKÜSIMUSED » Millised tegevused teostati planeeritust teisiti ja mis kaa- TÄIENDAVAD lutlustel? » Kuivõrd on suudetud tegevuste elluviimisel jääda planee- ritud eelarve piiridesse? » Mis asjaoludel on eelarve kulud olnud planeeritust oluli- selt suuremad või väiksemad? » Mil määral on saavutatud indikaatorite sihttasemed? » Millised on vähenenud töövõimega inimeste, tööandjate ning töövõime toetamise süsteemi rakendajate ettepane- kud töövõime toetamise süsteemi muutmiseks? 81 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Dokumendianalüüs Vahehindamiseks kasutati mitmeid dokumente: seadused, määrused jt õigusaktid, toetuse andmise tin- gimuste („Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ ja „Töövõime süsteemi toetavad tegevu- sed“) seirearuanded 2014. / 2015. kuni 2018. aastate kohta, vahehindamise läbiviija päringul valitsusa- sutuste ja TK poolt edastatud dokumendid (nt infotehnoloogia arendusplaan) ja läbi viidud uuringud. Dokumendianalüüsi sisendit kasutati kõikides vahehindamise etappides. Dokumendianalüüsi eesmärk oli kaardistada, süstematiseerida ja sünteesida olemasolev info vahehindamise aluseks oleva meetme projektide tegevuste raames. Koguti muuhulgas infot projektide tegevuste planeerimise, elluviimise ja tulemuslikkuse kohta. Administratiivandmete analüüs Meetme „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ erinevate projektide all on ette nähtud ja ellu rakendatud tegevusi, mille kohta poliitika rakendajad – eelkõige TK ja SKA – on kogunud admi- nistratiivandmeid (nt teenuste või toetuste taotlejate arv; teenustel osalenute arv jne). Administratii- vandmeid kasutati vahehindamise etappides, kus otsitakse vastuseid hindamisküsimustele tulemus- likkuse ja tõhususe kohta. Intervjueerimine Dokumendianalüüsist kogutud infot ja administratiivandmeid täiendati kvalitatiivsete andmete kogu- misega ekspertintervjuude abil, mida viidi läbi nii individuaalintervjuu kui fookusgrupi formaadis. In- tervjueerimisega oli võimalik koguda infot otsuste ja tegevuste tagamaade ja põhjuste selgitamiseks ning erinevate osapoolte ettepanekuid töövõime toetamise süsteemi muutmiseks. Ekspertintervjuud võimaldasid katta andmeaugud, mille kohta puudub dokumentides info või see info ei võimaldanud adekvaatselt uurimisküsimustele vastata. Intervjuud toimusid 2019. aasta augustist oktoobrini. Vajadu- sel võeti intervjueeritud inimestega uuesti meili teel ühendust kogutud andmete täpsustamiseks (IT- lahenduste teemal). Ekspertintervjuud toimusid tööandjatega ning erinevate meetme planeerimise ja ellurakendamisega seotud asutuste töötajatega (TK, SKA, tervishoiuteenust osutavad asutused, erivajadustega (puuetega) inimeste esindus- ja huvikaitseorganisatsioonid). Toimus kokku kolm fookusgruppi: tööandjate esinda- jatega (kokku kuus osalejat), IT-lahenduste ning teenuste ja toetuste teemadel (vastavalt kolm ja üheksa osalejat). Individuaalintervjuud toimusid teadlikkuse, IT-lahenduste, töövõime hindamise ja -toetuse teemadel. Uuringu raames intervjueeriti kokku 26 eksperti. Intervjuudega kaeti kõiki vahehindamise teemasid. Juhtumianalüüsid Juhtumianalüüsi eesmärk oli illustreerida erinevate vähenenud töövõimega inimeste teekonda töö- võime hindamise protsessis sh tuues välja erinevate osapoolte (töövõime toetamise süsteemi rakenda- jate) omavahelise koostöö eduelemendid ja kitsaskohad. 2019. oktoobrist novembrini viidi läbi kokku kolme juhtumianalüüsi vähenenud töövõimega inimeste kohta, kes on läbinud töövõime hindamise protsessi uues töövõime toetamise süsteemis. Vähenenud töövõimega inimesi leiti erivajadustega (puuetega) inimeste esindus- ja huvikaitseorganisatsioonide ja tööandja kaudu. 82 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Vähenenud töövõimega inimeste otsimisel lähtuti järgmistest kriteeriumitest: ▪ töövõime hindamine on läbitud uues töövõime toetamise süsteemis; ▪ inimesele on määratud osaline töövõime; ▪ inimene on kasutanud TK teenuseid peale töövõime hindamist; ▪ inimesel on kokkupuude tööandjatega (vähemalt kandideerimine või tööintervjuul osalemine); ▪ erinev töökogemuse pikkus ja stabiilsus (pidevalt ja stabiilselt töötanud vähenenud töövõi- mega inimene, viimasel viiel aastal rohkem kui aasta mitte töötanud vähenenud töövõimega inimene ja vähese töökogemusega vähenenud töövõimega inimene); ▪ vähemalt üks elab väljaspool Tallinna (juhtumianalüüsiks valitud kolm inimest elavad väljaspool Tallinna: Harjumaa, Tartumaa ja Ida-Virumaa); ▪ erinevad erivajadused või tegutsemis-osalemispiirangud (juhtumianalüüsiks valitud kolmel ini- mesel on erinev puue: nägemispuue, psüühikahäire ja füüsiline puue); ▪ vähemalt üks mees ja üks naine (juhtumianalüüsiks valitud kolm inimest: kaks meest ja üks naine). Iga juhtumi kohta toimus kaks kuni kolm intervjuud: intervjueeriti töövõime hindamise läbinud inimest, tema nõustajat TK-s ja kui vähenenud töövõimega inimene ei ole iseendale tööandja ka inimese prae- gust tööandjat. Enne kolmanda juhtumi lõplikku leidmist tehti intervjuud veel ühe vähenenud töövõi- mega inimesega, kes läbib töövõime hindamise 2020. aastal, ja tema tööandjaga. Kokku toimus 10 in- tervjuud. Analüüsi täiendati TK infosüsteemi andmetega vähenenud töövõimega inimese töövõime hindamise läbimise, teenustel osalemiste, töökogemuste ja nõustamise kohta. Iga vähenenud töövõimega inime- sega allkirjastati nõusolekuvormi uuringus osalemise ja isiklike andmete kogumise ja töötlemise kohta. Intervjuudel TK töötajate ja tööandjatega koguti andmeid mitte ainult juhtumianalüüsiks valitud konk- reetse inimese kohta. TK töötajalt paluti vastata küsimustele ka üldistavalt tema teiste klientide kohta ning tööandja puhul uuriti tema kogumusi teiste vähenenud töövõimega inimestega. Sellega koguti täiendavat ja valideeriti juba kogutud infot vahehindamise uurimisküsimuste vastamiseks. Poliitikasoovitused Meetodite ja andmete triangulatsiooniga kogutud informatsiooni mõtestati loogilise voo põhimõtte järgi soovituste tegemiseks (Joonis 18). Loogilise voo põhimõtte kohaselt esitatakse soovitused, mis toetuvad faktidel. Triangulatsiooni printsiibi alusel peab ühte leidu toetavaid fakte olema mitu. Sama kehtib ka teiste loogilise voolu aspektide puhul: kõik järeldused peavad tulenema erinevatest konkreet- setest hindamisleidudest ning kõik soovitused peavad olema seotud vähemalt ühe järeldusega. Vahe- hindamises toodud poliitikasoovitused lähtuvad kogutud andmete analüüsist, sh uuringus osalenud ekspertide ettepanekutest. 83 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 JOONIS 18. LOOGILINE VOOG SOOVITUSTE KOOSTAMISEL Uuringu lõpus, 27. novembril 2019 toimus valideerimisseminar järelduste ja soovituste valiidsuse ja ra- kendatavuse tagamiseks. Arutati kõik esile kerkinud järeldused ja soovitused läbi ning arutleti lisaks ka hindamise terviklike tulemuste üle. Seminaril osalesid erinevate asjasse puutuvate organisatsioonide esindajad-eksperdid: SoM, TK, SKA ja erivajadustega (puuetega) inimeste esindusorganisatsioonid (kokku üheksa inimest koos kolme uuringu läbiviijaga). Ekspertide töövaldkonnad katsid kõik vahehin- damise teemasid. 84 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 LISA 2. Juhtumianalüüs Juhtum nr 1 Ida-Virumaa maakohast pärit Maril (nimi on muudetud) tekkis psüühikahäire juba umbes 10 aastat ta- gasi kui ta veel töötas. Paari aasta pärast oli ta oma vaimse tervise pärast sunnitud töölt ära tulema. Seejärel oli Mari mõned aastad kodus ning läks 2018. aastal TK-sse töövõime hindamisele. Infot, kuidas töövõime hindamise taotlust esitada, sai Mari oma tuttavate käest ja meedia kaudu juba 2016. aastal. Tol ajal oli ta kergendatud, et oli nende inimeste hulgas, kes pidid hindamisele minema alles 2018. aastal. Samas oli Mari kuulnud oma tuttavate käest ebaõiglaseid lugusid, kuidas varasemalt SKA-s 80%-se töö- võimetuse protsendiga inimestele määrati osaline töövõime. Maril oli ümber hea tugivõrgustik, kes talle asju selgitasid ning esialgu ta hindamise pärast palju ei muretsenud. Esimese hindamise kogemus kujunes Mari jaoks aga tema enda hinnangul väga negatiivselt – Mari sõnul viitas TK konsultant sellele, et Maril ei paista otseselt midagi viga olevat. Seejärel jäi Mari oma otsust ootama, aga ei võtnud ennast veel töötuna arvele. Kuigi Mari oli kuulnud oma tuttavate käest ebaõig- laseid lugusid, kuidas varasemalt SKA-s 80%-se töövõimetuse protsendiga inimestele määrati osaline töövõime, oli ta ikkagi kindel, et tema saab puuduva töövõime. Marile suureks üllatuseks hinnati ta hoopis terveks. See kogu protsess tekitas temas palju ärevust ning stressi. Mari tegi tuttava abiga vaide ning uue taotluse, mille järgi sai ta osalise töövõime aastaks ajaks. Selle protsessi vältel vahetas Mari arsti, kes aitas tal oma haiguse loo ilusasti kirja panna. Oma eelmise arstiga tunnetas ta keelebarjääri ning seetõttu ei suutnud ta ennast nii palju arstile avada kui oleks pidanud ning Mari haigus ei kajastu- nud terves mahus ka digiloos. 2019. aasta kevadel käis Mari teistkordsel hindamisel ning talle määrati osaline töövõime kaheks aas- taks. Seejärel kaotas Mari talle ebaselgetel põhjustel ära puuetega tööealise inimese toetuse SKA-st. Kuigi summa oli väike (34 €), siis oli ka see raha tema jaoks olulise tähtsusega, et osta ravimeid. Mari tõdes, et ta ei olnud suuteline neid asju ajama ja uurima, et miks see toetus ära kukkus. Üleüldiselt hindab Mari, et ühest süsteemist üleminek teise oli väga raske. Tema hinnangul on töövõime hindamise raamatu täitmine keeruline ja liiga pikk. Esimest korda täites ei saanud ta küsimustest väga palju aru, aga teisel korral täitis ta seda koos konsultandiga, mis oli juba palju kergem. Taotlused (raamatu) esitas ta kohapeal. Mari tõdeb, et üksi ei oleks ta olnud suuteline seda raamatut täitma. Praegu osaleb Mari kaitstud töö teenusel, kus talle endale väga meeldib. Mari oli kursis, et üks grupp alustab kaitstud tööga tema kodukoha läheduses, seega pakkus ta selle variandi ise oma juhtumikorral- dajale välja, misjärel ta kohe teenusele saigi. Tal on võimalik turvalises keskkonnas teha käsitööd, mis ka tema psüühikahäirele hästi mõjub. Tema tööandja ning TK konsultant hindavad, et Mari võib olla üks nendest inimestest, kes ikkagi on suuteline avatud tööturule suunduma, kuid see võib olla samuti ras- kendatud, sest tal ei ole võimalik töötada täispikka tööpäeva järjest. Mari vajab osalise koormusega tööd ning ta enda sõnul on arsti hinnangu kohaselt tal normaalne töötada 4 tundi järjest. Tulevik on Mari sõnul ebakindel – ta sooviks väga jääda sarnast tööd tegema nagu tal on võimalus teha kaitstud töö raames ning mõte tagasi TK-sse tööotsingutele minekust hirmutab teda. 85 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Juhtum nr 2 Töötaval Kristjanil (nimi on muudetud) hakkas arenema haigus, mille tulemusena tema töövõime oluli- selt vähenes nägemisvaeguse tõttu. Ta kaotas töö ning enne puude raskusastme määramise taotluse esitamist pidi ta saama haiguse diagnoosi, mis võttis umbes seitse kuud. Sel perioodil ei olnud tal ravi- kindlustust ja ta pidi maksma uuringute eest ise. Kui haigus oli diagnoositud, pöördus Kristjan SKA-sse. 2015. aastal määrati talle SKA kaudu raske puue. Puude raskusastme määramist ja töövõimetuse hin- damist SKA-s ei läbinud ta isiklikult; teda esindas hooldaja – tema üks vanematest. 2015. aastal ühe asutuse soovitusel pöördus Kristjan TK-sse, et registreeruda töötuks. Samal aastal osales ta TK kaudu võlanõustamise teenusel võlgadega toimetulemiseks. TK kaudu läbis Kristjan 2016. aastal tööalase koolituse ning sai ka täiendavaid koolitusi uue ametikoha omandamiseks. SKA kaudu suunati ta rehabilitatsiooni teenusele ja kaitstud tööle, mille ta edukalt läbis. Seejärel asus ta tööle töölepingu alusel enda jaoks uues valdkonnas, mille ta omandas koolituste abiga. Mõningaid täiendavaid koolitusi sai Kristjan SKA kaudu. Kuna tal oli raskusi ühistranspordi kasutami- sega, sai Kristjan 2017. aastal 2020. aastani kehtiva töölesõidu toetuse, mis võimaldas tal püsida töötu- rul. 2018. aasta sügisest sai temast ettevõtja. Mistõttu sai Kristjan vajalikku abi ja tuge juba enne töö- võimereformi käivitamist, et TK ja SKA teenuste abiga olla edukas avatud tööturul. Ta on jätkuvalt tä- nulik neile, kes andsid talle elus koolitustele suunamise kaudu uue võimaluse tööturule tagasitulekuks ja elukorralduse stabiliseerumiseks. Kristjan läbis töövõime hindamise TK-s 2018. aastal, samuti hinnati SKA poolt ümber tema seni kehtinud puude raskusaste (senise raske puude asemel määrati keskmine). Kogu vajaliku ja detailse info uue töö- võime toetamise süsteemi kohta edastas üks nägemispuudega inimeste huvikaitseorganisatsioonidest, kuhu Kristjan kuulub. Tema hinnangul olid talle kõik vajalikud tegevused, mida temalt oodati, selged. Lähisugulased aitasid Kristjani palvel jooksvalt leida täiendavat info internetist. Töövõime taotluse täit- mine TK büroos oli tema jaoks kiire protsess, mis sujus probleemideta. Ta koges asjalikku ja professio- naalset abi taotluse esitamisel, mille küsimused olid tema hinnangul asjakohased. Kristjan ise aitas prot- sessi sujuvusele kaasa, võttes oma haigusloo väljavõtte kaasa. Töövõime hindamise intervjuu kestis um- bes 20 minutit. Kuigi ta ei teadnud, kas talle määratakse puue või mitte, oli tal kui juba tööd tegeval inimesel piisavalt enesekindlust, et mitte muretseda otsuse tulemuste pärast. Töövõime hindamise tulemusena määrati talle paranenud nägemise tõttu viieks aastaks osaline töö- võime (otsus oli saadetud tähitud kirjana), millega Kristjan oli nõus. Otsuse adekvaatsust hindas ta selle järgi, et tema nägemispuudega ei õnnestu tal saada B-kategooria juhtimisõigust. Kristjan teadvustas selgelt, et järgmise töövõime hindamisega võib otsus tulla teistsugune, sest tema nägemine võib nii paraneda kui ka igal hetkel hakata uuesti halvenema. Makstav töövõimetoetuse suurus osutus väiksemaks võrreldes SKA kaudu seni makstud töövõimetus- pensioniga. Kristjani hinnangul on makstav töövõimetoetus nii väike (200 € kuus), et tema ei võta teda tõsiselt ning käsitleb teda boonusena oma ettevõtte tuluga võrreldes. Kristjani hinnangul võiks see toe- tus olla vähemalt Eesti keskmise brutokuupalga suurusega, et mittetöötavatel inimestel oleks võimalik väärikalt elada. Lisaks töövõimetoetusele saab Kristjan ka igakuist 40 € suurust puude toetust SKA-st. Peale töövõime hindamist hakkas nägemine paranema ja nüüd suudab Kristjan isegi lugeda. 2020. aas- tal taotleb ta uuesti töölesõidu toetust. Kristjan töötava inimesena ei külastanud TK veebilehte ja ei ole teadlik TK teenustest töötavatele inimestele. Praegu tegeleb Kristjan muuhulgas oma ettevõtluse aren- damisega, võttis tööle ühe erivajadustega (puudega) inimese ja otsib investoreid. 86 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Juhtum nr 3 Lõuna-Eestist pärit Tõnisel (nimi on muudetud) on lapseeast saadik füüsiline puue, mistõttu ta saab töötamisel aktiivselt kasutada üksnes üht kätt. Lisaks on tal diagnoositud epilepsia. Tõnis läbis töövõime hindamise 2016. aastal, mille käigus määrati talle osaline töövõime. Infot töövõime hindamise kohta sai ta TK-st, kuna oli seal juba varasemalt tööotsijana arvel. Töövõime hindamise protsess sujus hästi, min- geid probleeme sellega seoses Tõnisele ei meenunud. Töötukassa suunas ta 2016. aastal Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusesse õppima. Tõnis soovis en- nast proovile panna ja ise toime tulla, kui vanemad ühel hetkel kaovad. Õppimise ajal käis ta praktikal Võrus ja Tartus asuvates ettevõttes ning viimases töötab ta tänaseni. Tõnis peab TK konsultandi toetust väga oluliseks, kuna just konsultant julgustas teda õppima minema. Samas on ta kursis, et paljud neist, kellega ta koos Astangul õppis, on käega löönud ega ole siiani tööle läinud. Tõnist aitas alguses väga palju töökohas määratud tugiisik ning ta tunneb, et on tööl väga hoitud. Tõnise tööandja hinnangul on Tõnis positiivse suhtumisega ja abivalmis ning saab tööga hästi hakkama. Kuigi selle tööandja juures töötab mitmeid vähenenud töövõimega inimesi, on Tõnise puue kõige keerulisem. Talle ei anta selliseid töid, mida ta oma erivajaduse või puude tõttu teha ei saa. Tõnis ei teadnud ise, milliseid teenuseid ta TK-st on saanud ja kas tal oleks võimalik veel mingeid toetusi või teenuseid kasutada. TK infokanaleid (nt veebileht) ta kasutanud ei ole. Tõnis püüab ise hakkama saada, kuigi möönab, et vaja on ise aktiivsem olla ja ennast asjadega rohkem kurssi viia. Samas on info mõistmine erivajadustega (puuetega) inimestele vahel raske ning võimalusi tuleks rohkem selgitada. TK nõustajalt saadud info kohaselt on Tõnis saanud TK-st tööalast rehabilitatsiooni, tööpraktikat, tugiisi- kuga töötamise teenust, töölesõidutoetust ja palgatoetust. Tõnise tööandja hindab väga TK infopäevi, kust alati saab midagi uut teada, kuid arvas ka, et nad peaksid omalt poolt TK-st uurima, kas ja milliseid toetusmeetmeid saaks Tõnis veel kasutada. Töövõimetoetus on Tõnise hinnangul väga väike ja ilma töötamata on väga raske toime tulla. Kuigi Tõnis ise on töötamisest huvitatud, on talle siiski arusaamatu, miks sunnitakse vähenenud töövõimega ini- mesi tööle, aga tervetel inimestel lubatakse töötu olla. Tõnis on varem osalenud erivajadustega (puuetega) inimesi koondava MTÜ tegevuses, aga seoses töö- tamisega on see ajapuudusel soiku jäänud. Siiski tunneb Tõnis omavahelisest suhtlemisest puudust ning arvab, et peaks ise ennast kätte võtma, kuna võib sealt saada nõu ja abi ka elukohaga seotud murede lahendamisel. Teiste erivajadustega (puuetega) inimeste organisatsioonidega ei ole Tõnisel kokkupuu- teid olnud. Varasemas koduvallas ei tundnud omavalitsus tema vastu erilist huvi, kuigi ka üks tema vanematest on erivajadusega (puudega). Enne Astangule kooli minekut palus ta vallast abi, aga seda talle ei võimalda- tud. Kui Tõnis sai tööle, siis leiti vallas, et töötavale inimesele nad mingit tuge pakkuda ei saa. Kuna Tõnis on lapsest saadik erivajadusega (puudega), on tema jaoks arusaamatu, miks ta peab ikka ja jälle oma puuet tõendama. Ta teab, et peab järgmisel aastal taas kordushindamisele minema ning on kursis, et selleks peab ta minema TK-sse ja perearsti juurde. Väga hea oleks, kui koju tuleks meeldetu- letuskiri, millal ja mida ta täpselt tegema peab. Ta teab, et hindamisel sõltub palju sellest, kuidas ta ise oma olukorda kirjeldab ja millised probleemid tal toimetulekul on. Tõnise soov on, et hindamiskomisjon loeks põhjalikult iga inimese lugu ega teeks pealiskaudseid otsuseid. Tema hinnangul on asjaajamine keerulisem neile, kellel tekib puue ootamatult, kuna nad ei tea, kuhu pöörduda. Tema on sünnist saadik erivajadusega (puudega) ja saab enda hinnangul hakkama. 87 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Lisa 3. Järelduste soovituste tabel Järeldus Soovitus Põhjendus, Kellele Oodatav mõju Riskid, kui järel- miks soovitus on soo- dusega ei tege- on asjako- vitus leta hane suuna- tud Kuigi süsteem on Hinnata poliitikareeglite Tuvastada tõ- Sotsiaal- Tulemuslik ja Poolik tagasi- rakendunud hästi muudatuste mõju põhjusa- sikindlalt re- minis- tõhus tööhõi- side silmus ei ja vähenenud töö- nalüüsiga, et eristada re- formi mõju teerium, vepoliitika võimalda sekku- võimega inineste formi mõju tööturu üldis- Töötu- misi tulemusli- aktiivsus suurene- test soodsatest arengutest kassa kus kujundada nud, ei ole teada reformi mõju töö- tamisele Töövõimereformi Leppida kokku tulevase Oluline on Sotsiaal- Finantsiline Vajalike meet- tegevusi on rahas- teenuste ja toetuste paketi analüüsida, minis- jätkusuutlikkus mete pakku- tatud EL struktuu- rahastamise alused ja alli- millisele osale teerium, on tagatud mine ja kvali- rivahenditest; fi- kad. hõivatutest ja Töötu- teet võib vähe- nantsiline jätku- mittehõivatu- kassa, neda. suutlikkus eeldab test milliseid Rahan- plaani meetmete hüvesid ja dusmi- rahastamiseks teenuseid nistee- peale struktuuriva- pakkuda, et rium hendite kasuta- piiratud res- mise lõppu sursside tingi- muses pak- kuda opti- maalset töö- tuse kaitset. Vähenenud töö- Koostöös töötada välja Võrdsete või- Sotsiaal- Tulemuslik ja Vajalike meet- võimega inimeste teavitustegevused, et viia maluste loo- minis- tõhus tööhõi- mete taotle- ja nende tööand- töövõime reformiga seo- miseks meet- teerium, vepoliitika mine ja kätte- jate teadlikkus as- tud info nende inimesteni mete taotle- Töötu- saadavus võib jakohastest toe- ja tööandjateni, kelle tead- miseks ja abi kassa, väheneda tustest ja teenus- likkus töövõimereformist saamiseks Sotsiaal- test, mis hõlbusta- on siiani veel vähene. vaja jõuda kind- vad vähenenud kõigi riskirüh- lustusa- töövõimega ini- madeni. met mese töötamist, vajab järjepidevat tähelepanu. Elanikkonna hoia- Järjepidevate kommuni- Hoiakute Sotsiaal- Töötamist ta- Stigmad võivad kute muutmine vä- katsioonimeetmetega muutumist minis- kistavate stig- mõjutada nii henenud töövõi- proovida mõjutada töövõi- mõõtvate in- teerium made vähene- tööturul osale- mega inimesi kaa- met ja tööhõivevõimet vä- dikaatorite mine mist kui ka töö- savamaks ning hendavaid stigmasid sihttasemete turumeetmete nende ühiskonnas saavutamine tulemuslikkust osalemist toeta- 2020. aastaks vaks on kestev pin- ei ole tõenäo- gutus line 88 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 Töövõimerefor- Töötukassa töötamist toe- Kohalike oma- Sotsiaal- Sekkumiste, Tööturule vä- miga asuti tööta- tavate meetmete integree- valitsuste es- minis- teenuste in- hem integreeri- mist toetavaid rimine kohalike omavalit- matasandi teerium, tegreerimine tud ja väikse- meetmeid pak- suste meetmetega vajab sekkumised Töötu- leevendab mate isiklike kuma senisest arendamist aitavad mit- kassa, tööturul osale- ressurssidega enam ühest asutu- teaktiivsetel Sotsiaal- mist takista- vähenenud töö- sest aktiveeruda kind- vaid tegureid võimega inime- lustusa- sed võivad met jääda töötuks Info esitamine TK Selgelt tuua info SKA ja TK Kuna erivaja- Töötu- Sihtgruppidel Info leidmine TK uuest rollist SKA rollide erinevustest ja dusega (puu- kassa, on selgem aru- ja SKA oma veebilehel ja vas- kindlustada teenuste vas- dega) inimene Sotsiaal- saam TK ja SKA nime järgi sarn- tupidi SKA teenus- tastikuse tutvustamise ja saab abi nii kind- rollidest, nime aste teenuste test TK veebilehel nende eristuste selgita- TK-st kui ka lustusa- järgi sarnaste kohta jääb on kohati ebaselge mise SKA ja TK veebilehte- SKA-st, siis on met teenuste eri- mitte piisavalt ja sealjuures lünk- del vaja selgelt nevustest, info efektiivseks in- lik tuua TK ja SKA nende kohta footsijale erinevust tee- on kiiremini nuste osuta- leitav ning ini- misel mesed saavad info alusel kii- remini leida õige asutuse pöördumiseks Andmevahetus in- Üle vaadata tegevusi TIS Andmehõive, Sotsiaal- Töövõime toe- Kliendirahulolu fosüsteemide va- andmete kvaliteedi ja and- andmekvali- minis- tamise süs- võib väheneda, hel töövõime hin- mehõive kiiremaks paren- teet vajab pa- teerium teemi sekku- haldus olla liig- damisel toimib damiseks, et vähendada TK rendamist miste rakenda- selt koormav üldjoontes hästi, ajakulu töövõime hindami- mine, pakku- kuid probleemiks sel mine muutub on TISi andmete sujuvamaks, kehv kvaliteet ja tõhusamaks ebapiisav andme- hõive. Info sotsiaaltee- SKA arendada edasi Info sotsiaal- Sotsiaal- Andmevahe- Täiedav aja- ja nuste kohta liigub SKAIS2-te: parendada info- teenuste kind- tus on lõplikult järelikult raha- SKAst TK-le Exceli vahetust TK-ga kohta liigub lustusa- automatiseeri- kulu tabelitena SKAst TK-le met tud Exceli tabeli- tena Ühistaotluste esi- Alustada töövõimetoetuse Ühistaotlust Sotsiaal- On lõplikult Isegi väike % tamise % SKA seaduse muutmist, jättes on võimalik minis- üle mindud ühistaotlustest kaudu kogu taot- ühistaotluse esitamise või- esitada nii TK- teerium ühe ukse polii- SKA kaudu tä- lustest on väike maluse üksnes TK kaudu s kui ka SKAs tika rakenda- hendab SKA-le misele ühis- jätkuvalt aja- ja taotluse vastu- rahakulu võtmisel KOVide tase STARi SKA koostada STARi aren- STARi and- Sotsiaal- Sotsiaalkind- Klientidele ei kasutamisel on dusplaan koos STARi aren- mekvaliteet ja kind- lustusametil ja pakuta paremat väga erinev nii damise vajalike ressursside andmehõive lustusa- töötukassal on teenuste ja toe- on puudulik met tuste paketti 89 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 andmete sisesta- kaardistamisega ning koos- parem ülev- puuduliku info misel kui ka and- tada tegevuskava STARi aade KOVide tõttu; rohkem mete kasutamisel andmehõive parendami- tegevustest ja ajakulu sotsiaal- oma menetlustes, seks koostöös KOVidega esimesed saa- kindlustusame- mis teeb andmek- vad paremini til ja töötukassal valiteedi ebaühtla- aidata oma KOVi tegevuste seks. On KOVe, kes kliente tuvastamiseks ei tea, et STARi erivajadustega kaudu on võimalik (puuetega) ini- vaadata töövõime meste abistami- hindamise ja töö- sel puuduliku võimetoetuse and- info tõttu meid SKA läbi viia teavituskam- KOVide tead- Sotsiaal- KOVide tead- KOVide teadlik- paania KOVidele nende likkus on puu- kind- likkus STARist kus jääb puudu- teadlikkuse tõstmiseks dulik lustusa- on tõusnud likuks; KOVidel STAR andmete sisust, sh met ning töövõime ei ole vajalikku võimalusest tutvuda töö- hindamise ja infot teenuste võime hindamise ja töövõi- töövõimetoe- pakkumisel eri- metoetuse andmetega tuse määra- vajadustega mise tulemu- (puuetega) ini- sed aitavad mestele ja KOVi ja sot- nende abistami- siaaltöötajaid sel tööl erivaja- dustega (puuetega) ini- meste abista- misel STARist ei ole või- SoM-il luua õigusliku aluse Puudub õigus- Sotsiaal- KOVid saavad KOVid puudub malik vaadata töö- KOVidele STARist töö- lik alus, et KO- minis- paremini pak- piisav info pari- võime hindamise võime hindamise eksper- Vid saaksid teerium kuda teenu- maks teenuste ekspertiisi sisulisi tiisi sisuliste andmete vaa- kasutada töö- seid ja aidata pakkumiseks andmeid, et pare- tamiseks, et paremini osu- võime hinda- erivajadustega erivajadustega mini osutada hoo- tada hoolekande teenu- mise eksper- (puuetega) ini- (puuetega) ini- lekande teenuseid seid ja abistada inimesi tiisi sisulisi mesi mestele ja ja abistada ini- andmeid ini- nende abistami- mesi. Selleks puu- meste tee- seks dub õiguslik alus nuste vaja- duste hinda- miseks Hindamine on Järjepidevalt koguda taga- Ühetaoline ra- Sotsiaal- Tagatakse Madal taotle- meetmete pakku- sisidet ja anda tagasisidet, kendamine minis- ühetaoline mine ja eba- miseks inforikkam, et rakendamine oleks ühe- tarvilik õigla- teerium, mõistmine ja võrdne kohtle- kuid ühetaoline ra- taoline seks kohtlemi- Töötu- kasutamine mine. kendamine on väl- seks, meet- kassa, ning seeläbi jakutse. mete kätte- Sotsiaal- usaldusväär- saadavuse ja kind- sed ja kehtivad taotlemise pa- lustusa- hinnangud rendamiseks. met. töövõimele. Töövõimetoetus Töövõimetoetuse suuruse Uuendatud Sotsiaal- Puuduse enne- Vaesuse ja tõr- peaks tagama pii- arvestamisel peaks läh- elatusmiini- minis- tamine ja jutuse risk mumi piirist teerium 90 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine Praxis 2019 sava asendussisse- tuma uuendatud elatus- lähtumine ai- osaemise toe- tuleku toimetule- miinimumi piirist, et ta- tab vähene- tamine. kuks ja ühiskonnas gada sissetulek nii mööda- nud töövõi- osalemiseks, kuna pääsmatuteks kuludeks kui mega inimes- toetus on suurem ka tarvilikud kulud osale- tele tagada kui elatusmiini- miseks. toetuse, mis mumi piir. Kuid se- toetaks tegut- nine elatusmiini- semis- ja osa- mumi piir on vä- lemisvõimet, heldane. sealhulgas tööelus osale- mist. Selleks, et juhtu- Teenuste sidustatud pak- Üha enam Sotsiaal- Vähenenud Vähenenud töö- mikorraldus toi- kumiseks on tarvilik aren- soovitakse lii- minis- töövõimega võimekaoga ini- muks efektiivse- dada võrgustikutööd erine- kuda selles teerium, inimeste abi- meste allrüh- malt ja et inimene vate institutsioonide ja or- suunas, et ini- Töötu- vajaduse ja mades tööhõive ei jääks süstee- ganisatsioonide vahel. mestele paku- kassa, toetavate sek- ei pruugi suure- mide vahele n-ö ri- taks indivi- Sotsiaal- kumiste parem neda. pakile, oleks olu- duaalset lähe- kind- sobitamine. line, et nii TK-l, nemist tee- lustusa- SKA-l kui ka KOV- nuste kombi- met, ko- idel oleks inime- neerimisel (nö halikud sest parem ülev- rätsepatööd). omava- aade – milliseid litsused teenuseid, toetusi ta juba saanud on ning millised on tema individuaal- sed vajadused Töövõimet toetav Parandada tegutsemis ja Järk-järgult Sotsiaal- Paraneb võim- Vähenenud töö- meetmestik on osalemispiiranguid ületa- suureneb suu- minis- alus pakkuda võimekaoga ini- mitmekesine; kuid vate meetmete pakkumist. rema tegevus- teerium, tuge indivi- meste allrüh- vahetult osalemis- piiranguga Töötu- duaalselt ning mades tööhõive piiranguid ületa- süsteemi sise- kassa, ületada komp- ei pruugi suure- vate meetmete nevate ini- Sotsiaal- lekselt tööta- neda. nõudlus on suu- meste hulk. kind- mist takista- rem kui pakku- lustusa- vaid tegureid, mine või taotle- met, ko- sealhulgas mine on väheldane halikud osalemispii- omava- rangust tule- litsused nevaid takis- tusi. 2019 91  „Püsiva töövõimekao väljakujunemise ennetamiseks pikaajalise ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamine“ meetme väljatöötamise analüüs Projekti on toetatud perioodil 2014-2020 Euroopa Sotsiaalfondi meetmest 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ ja selle alusel toetuse andmise tingimustest „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ ning perioodil 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika vahenditest. Täname kõiki töörühmades osalenud eksperte koostöö ja panuse eest meetme väljatöötamisel. Lii Pärg Tööhõive osakond Sotsiaalministeerium 1 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 4 1. Ülevaade varajase sekkumise vajaduse põhjustest ........................................................................ 6 1.1. Ülevaade teiste riikide sekkumispoliitikatest vrd Eesti kehtiva süsteemiga ........................... 8 1.1.1. Rahvusvaheline praktika.................................................................................................. 8 1.1.2. Eesti süsteemi kirjeldus ja kitsaskohad ......................................................................... 11 1.2. Ülevaade ATV-e ja PTV-ga seotud haigustest Eestis ja varajase sekkumise võimalikust mõjust tuginedes RV-le kogemusele ............................................................................................................. 15 1.2.1. ATV-e ja PTV-ga seotud haiguste ülevaade ................................................................... 15 1.2.2. ATV-e ajal osalise ajaga/kohandatud tingimustes töötamise mõju tervisele ............... 18 1.3. Diagnoosipõhiselt sekkumise vajadus ................................................................................... 18 1.4. Sihtrühma valik ...................................................................................................................... 19 1.5. Sekkumise ajastamine ........................................................................................................... 21 2. Varajase sekkumismeetme kujundamiseks vajalikud muudatused .............................................. 21 2.1. ATV-e süsteemi muutmise ettepanekud töötamise jätkamist võimaldavaks ............................ 23 2.1.1. Terviseseisundile vastava töö andmine või üleviimine kergemale ametikohale .......... 24 2.1.2. Hüvitise põhimõtete muutmise vajadus ....................................................................... 26 2.2. ATV etapis töötamist toetavate teenuste osutamise ettepanekud ...................................... 29 2.3. Andmevahetuse ja infosüsteemide arenduste vajadused .................................................... 32 2.4. Lahenduste elluviimiskava......................................................................................................... 33 2.5. Õigusloome muudatuste vajadused ...................................................................................... 34 Lisa 1. Patsiendilood .............................................................................................................................. 36 Lisa 2. Üle kahe kuu kestvate ATV-e juhtude statistika RHK-10 haigusklasside ja jaotiste kaupa. ....... 39 Lisa 3. EL riikides haigushüvitiste maksmise põhimõtete näited .......................................................... 43 Lisa 4. TK teenused vähenenud töövõimega inimeste töövõime toetamiseks ..................................... 43 2 Kasutatud lühendid ja mõisted. ATV – ajutine (üldjuhul kuni 6 kuud kestev) töövõimetus. Käesoleva analüüsi kontekstis on silmas peetud haigestumise või vigastusega seonduvalt haiguslehtede kasutamist, mille puhul arst on määranud, et isik ei ole ajutiselt võimeline jätkama oma töö- või ametikohal töötamist. EU-OSHA – Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur HK – Eesti Haigekassa Pikaajaline haigusleht või pikaajaline ATV – olemasoleva süsteemi kontekstis 30 järjestikust kalendripäeva ja uue süsteemi kontekstis kauem kui kaks kuud (60 järjestikust kalendripäeva) haiguslehel viibimine. PKH – Psüühika- ja käitumishäired PTV – püsiv töövõimekadu, samuti pikaajalise tervisekahjustusega (püsiv terviseseisund, mis eelduste kohaselt kestab kauem kui 6 kuud) isikul töövõime hindamisel tuvastatud osaline või puuduv töövõime. PTV grupp – osalise või puuduva töövõimega inimesed või töövõimetuspensionärid. Rehabilitatsioon – olenevalt teenuse eesmärgist jaguneb kolmeks: taastusravi, mida osutatakse meditsiinisüsteemis paralleelselt raviga (kui ravi osa); tööalane rehabilitatsioon (ka kutsealane rehabilitatsioon) tööalaste toimetulekuoskuste taastamiseks/säilitamiseks; sotsiaalne rehabilitatsioon igapäevaelus osalemise iseseisva toimetulekuoskuste taastamiseks/säilitamiseks. RHK-10 või RHK-11 – Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versioon või 11. versioon RIA – Riigi Infosüsteemi Amet RFK – Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon RV – rahvusvaheline Sekkumis- ja toetussüsteem (süsteem, ka varajane sekkumismeede või meede) – pikaajalise ehk kauem kui 60 kalendripäeva kestva ATV korral hüvitise maksmise jätkamine ja töövõimet toetavate teenuste pakkumine töötajale, kes vastavalt arsti soovitustele naaseb tööle tööandja poolt terviseseisundiga kohandatud tingimustes (osalise ajaga või kergemates tööülesannetes). Osalise ajaga töötamine tähendab meetme korral 50% võrra töötundide vähendamist. SKA – Sotsiaalkindlustusamet TK – Eesti Töötukassa TVH – töövõime hindamine TVL – töövõimetusleht TVR – töövõime reform 3 Töövõimetus – ATV ja/või PTV Sissejuhatus ATV ja PTV tõttu töölt eemale jäämisega kaasnevad kahjud nii isiku kui riigi tasandil. Inimesel kaasneb elukvaliteedi langus, sest töövõimetuse ajal makstav hüvitis või toetus ei kata kogu saamata jäänud töötasu ja töövõimekaoga kaasevad lisaks töötamise takistustele ka tegutsemispiirangud igapäevaelus. Riigi tasandil jääb tööjõu potentsiaal rakendamata, mis toob kaasa tööhõive languse ja töötusriskide suurenemise, samuti jääb saamata maksutulu ja tekivad kulud töövõimetusega kaasnevate toetuste maksmise ja teenuste osutamisega. Tööandjal võib töötaja ATV kasutamisega kaasneda tootmise vähenemine, asendustöötaja palkamisega seotud kulu ning haigushüvitise maksmise kulu. Kokkuvõttes sõltub kahju suurus sellest, kui pikaajaliseks töövõimetus kujuneb ja kas ning millises mahus on inimesel võimalik töötamist jätkata. Mida pikem on inimese töövõimetus, seda suurema osa kogu tekkivast kulust võtab enda kanda riik. Eestis puudub praegu hästitoimiv ja koordineeritud sekkumis- ja toetussüsteem pikaajalise haigusega inimeste PTV tekke ennetamiseks ja tööhõives püsimise toetamiseks ning pikaajalistel haiguslehtedel viibivatel inimestel puudub ligipääs tööle naasmist toetavatele tööturumeetmetele nt tööalasele rehabilitatsioonile. 2016. aastal ellu kutsutud töövõime reformi tulemusel toetatakse juba väljakujunenud püsiva töövõimekaoga (PTV) inimeste aktiivsust läbi tööturumeetmete, samas ei toimu töövõime ja tööoskuste säilitamisteks vajalikku sekkumist ATV ajal, et ennetada ajutistest tegutsemispiirangutest PTV kujunemist ja töötuks jäämist. Mis tähendab, et kui inimesel on tekkimas/tekkinud funktsioonihäire, siis ei tegeleta sellega süsteemselt varajases staadiumis, mil on võimalik kõige efektiivsemalt tulemusi saavutada, vaid lastakse seisundil süveneda ja kujuneda püsivaks. Uuringud ja teiste riikide kogemused näitavad, et pikaajalise ATV ja PTV ning töötuse ennetamiseks on tulemuslikud meetmed varajane ATV aegne sekkumine, tööalase rehabilitatsiooni võimaldamine ja tööle naasmise etapiviisiline toetamine. Viimane on ka üks EU-OSHA soovitustest. Analüüsi eesmärgiks on kirjeldada ajutise töövõimetuse etapis inimese töövõime säilitamise ja tööhõives püsimise seisukohalt Eestis kehtiva süsteemi kitsaskohad ja püsiva töövõimekao tekke pidurdamiseks vajalik sekkumis- ja toetussüsteem (edaspidi süsteem). Lähtutakse eesmärgist kirjeldada lahendused ja esitada ettepanekud, kuidas on võimalik toetada inimest varajases haigestumise staadiumis ehk ATV etapis, et töötaja naaseks kiiremini tööle ja pikaajalisest haigusest ei kujuneks püsivat töövõimetust. Seejuures lähtutakse ka optimaalsuse põhimõtetest, et loodav süsteem oleks finantsiliselt jätkusuutlik ja olemasolevatesse skeemidesse (nt HK-s haiguslehega seotud andmevahetused, hüvitiste maksmine või TK teenuste osutamine jne) võimalikult sujuvalt integreeritav. Analüüsiga ei hõlmata sügavuti töötervishoiuteenuse osutamist puudutavaid teemasid1. 1 Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna juhtimisel on käimas eraldi projekt töötervishoiuteenuste korralduse edasiarendusteks 4 Analüüsi koostamisel kasutati teemasse puutuvaid uuringuid ja 2021. aastal kokku kutsutud töörühmade ekspertteadmisi ning Eesti Töötukassa ja Eesti Haigekassa registrite andmeid. Töörühmadesse olid kaasatud eksperdid Eesti Haigekassast, Eesti Töötukassast, Tööinspektsioonist, Tööandjate Keskliidust, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonist, Eesti Puuetega Inimeste Kojast, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusest ja meditsiinierialade (perearstiabi, psühhiaatria, taastusravi, füsioteraapia, töötervishoid) ning Sotsiaalministeeriumist TSAO, TPPO, ÕO, ANSO ja NATO esindajad2. Analüüsi koostamise protsess jaguneb osadeks järgmiselt: • Projekti analüüsi I etapi nelja kuu (märts-, aprill-, juuni- ja august 2021) jooksul kohtusid ekspertide töörühmad, kellega koostöös valmis lahenduse kontspetsioon, milles anti ülevaade süsteemi loomise vajadustest, teiste riikide lahendustest, kaaluti sekkumise võimalikku mõjusid haiguste lõikes ning kirjeldati ja analüüsiti olemasoleva süsteemi põhimõtteid ja selle kitsaskohti ning esitati lahenduseks ettepanekud. • II etapis (september–detsember 2021) kirjeldatakse ja analüüsitakse osaliste (nt arst, patsient, tööandja, teenuse osutaja, hüvitise maksja jne) süsteemi rakendamiseks vajalikud andmevahetuse ja arenduste vajadused asutuste (HK, raviasutused jne) infosüsteemides ning tulemuste seiramiseks ja mõju hindamiseks vajalikud mõõdikud ja aruandlussüsteem. Koostatakse ka kokkuvõte võimalikest seadusloome muutmisvajadustest3. Analüüsis kirjeldatud lahenduste elluviimine eeldab erinevate Sotsiaalministeeriumi valdkondade ja osapoolte (HK, TK, TEHIK, raviasutused jne) panust. Vajalikud on nii seadusemuudatused kui ka infosüsteemide arendused ning uue sekkumis- ja toetussüsteemi rakendumist ja eesmärkide täitmist on vaja järjepidevalt seirata. 2 Tööhõive osakond, Tervisesüsteemi arendamise osakond, Töö- ja pensionipoliitika osakond, Õigusosakond, Analüüsi ja statistika osakond, Nutika arengu toetamise osakond 3 Täpsem süsteemi rakendamiseks vajalik õigusruum analüüsitakse ja kirjeldatakse VTK koostamise vajaduse korral 2022 Ipa 5  1. Ülevaade varajase sekkumise vajaduse põhjustest Eesti Töötukassa andmetel lisandub PTV gruppi iga aastaga juurde keskmiselt 8,6 tuhat uut inimest4, neist ca 28% moodustavad puuduva töövõimega inimesed (tabel 1). PTV-ga inimestele suunatud tegevuste eelarve5 oli 2017. aastal 337 miljonit eurot ja 2024. aastaks kasvavad kulud 43% (484 milj euroni)6. Tabel 1. Uute PTV-ga inimeste arv ja jaotus töövõimelisuse astme järgi 2017–2020. Osaline töövõime Puuduv töövõime Aasta Kokku Arv Osakaal Arv Osakaal 2017 5 894 72% 2 284 28% 8 171 2018 6 292 71% 2 633 30% 8 895 2019 6 824 73% 2 508 27% 9 332 2020 5 977 73% 2 157 27% 8 134 Keskmine 6 247 72% 2 396 28% 8 633 Töötavatel inimestel eelneb enamasti enne PTV staatuse saamist pikaajalise ATV periood ning ATV kasutamise statistika näitab just pikaajaliste ATV juhtude kasvutendentsi. Centari uuringu andmetel kasutas 2008–2014 perioodil pikaajalisi (enam kui kaks kuud kestvaid haiguslehti) aastas keskmiselt 13 tuhat inimest7. Kui võrrelda seda 2018–2019 perioodi keskmise näitajaga – 18 tuhande inimesega aastas (tabel 2), on tänaseks pikaajaliste ATV juhtumite arv kasvanud 39%. HK 2018–2019 aasta andmetel kasutab ühest kuust pikemaid haiguslehti aastas keskmiselt 41 tuhat inimest ja kahest kuust pikemaid ca 18 tuhat inimest. Siingi on märgata, et pikaajaliste ATV juhtude arv kasvab ja enim, ehk 7% on kasvanud üle kahe kuu kestvate juhtude arv (tabel 2). Tabel 2. Pikaajaliste haiguslehtede kasutamine, HK 2018–2019 andmed. Haiguslehe pikkus päevades ja juhtude arv Aasta 31–60 päeva 61 + päeva Kokku 2018 22 759 17 491 40 250 2019 23 322 18 733 42 055 Keskmine 23 041 18 112 41 153 Muutus 2,5% 7,1% 4,5% 4 Uute püsiva töövõimetusega inimeste all mõistame neid, kellel pole varem Töötukassa või Sotsiaalkindlustusameti poolt töövõimekaotust tuvastatud. 5 Riigieelarve kogukulu, mis sisaldab nii teenuste, toetuste otsekulusid kui asutuste haldus- ja tööjõukulusid 6 Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, 2020 a Töövõimereformi finantsmudeli prognoos. 7 Töötingimuste ja töökeskkonna mõju ajutise ja püsiva töövõimetuse kujunemisel. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. Raport. 2015. Kättesaadav: https://centar.ee/uus/wp-content/uploads/2015/12/toovoime_loppraport.pdf 6 ATV juhtumite pikkuse kasvu täpseid põhjuseid ei saa antud analüüsi raames hinnata, selleks oleks vaja rohkem andmeid ja teise metoodikaga uuringut. Samas on teada, et inimeste oodatav eluiga ja tervena elatud aastad on kogu maailmas pikenenud, kuid elukvaliteet ja funktsionaalne võimekus samal ajal halvenevad rahvastiku vananemisega tihedalt seotud haiguste tõttu. Iseloomulik on, et vanuse kasvades suureneb haigestumine kroonilistesse haigustesse ja kompleksne haigestumine8. Lisaks tõuseb inimeste elulemus9 ja keskmine eluiga tänu meditsiinilisele edule sellistes valdkondades nagu südame- ja veresoonkonna haigused ja vähk. Need muutused aitavad kaasa ka komplekse haigestumuse suurenemisele, mida määratletakse kui kahe või enama kroonilise haiguse esinemist samal isikul10. Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt vananeb Eesti rahvastik enam-vähem sarnaselt EL27 keskmisega. 2019. aastal moodustasid 65. aastast vanemad elanikud kogu rahvastikust Eestis 19,9% ja EL27-s 20,4%. Aastaks 2050 on need arvud vastavalt 28,4% ja 29,6% ning 2070. aastaks 30,5% ja 30,3%. Seega aastani 2050 on Eestis rahvastik pisut noorem kui EL27 rahvastik tervikuna ja riikide järjestuses asub päris keskel – 13–14. kohal. Vanuserühma 20–64. aastaste osatähtsus oli 2019. aastal Eestis 59% ja EL27-s 59,3%. Aastal 2050 on vastavad numbrid 52,8% ja 52%. Seega Eestis väheneb tööealine rahvastik aeglasemalt kui EL27-s. Kuid 16-s riigis on 20–64-aastaste osatähtsus suurem kui Eestis. Kuna ATV-d saavad Eestis kasutada vaid töötavad inimesed, siis on ATV-e kasutajate arv ja sellega seotud kulud mõjutatavad tööhõive näitajatest. Tööhõive määr on Eestis kõrge, eriti vanemates vanuserühmades ja seda isegi COVID-19 põhjustatud kriisi ajal. Tööhõive määr 2020. aasta seisuga oli Eestis11: • 50–74. aastaste vanuserühmas – 58,5% (1. koht), EL27 47,1% • 55-64. aastaste vanuserühmas – 72% (2. koht), EL27 59,6% • 65-74. aastaste vanuserühmas – 26,0% (1. koht), EL27 9,5% Kui aga vaadata tervena elada jäänud aastaid sünnist alates, siis on lood kehvad. Eestis oli see number 2019. aastal 55,8 aastat (meestel 53,9 ja naistel 57,7) ja EL27-s 64,6 aastat. Selle näitajaga on Eesti eelviimasel kohal, ainult Lätis on olukord veel halvem. Rootsis ja Maltal on näiteks tervena elatud aastate arv üle 73 aasta12. Seega keskmisel Eesti inimesel ütleb tervis üles ammu enne pensionile jäämist. Need, kes püsivad terved, töötavad aga edasi ka 70–80 aastaselt. Samuti võib ATV-e kestust mõjutada ravijärjekordade pikkus. Pikaajalise ATV-e patsiendilugude koostamisse/klienditeekondade analüüsimisse kaasatud arstide hinnangul esineb nende tööpraktikas selliseid juhtumeid, mille korral tuleb haiguslehti mitmeid kordi, kuude kaupa pikendada seetõttu, et patsient on pikalt operatsiooni ootejärjekorras. Oma 8 The Academy of Medical Sciences. Advancing research to tackle multimorbidity: the UK and LMIC perspectives. London: The Academy of Medical Sciences; 2018. (https://acmedsci.ac.uk/file-download/11182404) 9 Mõistame siin all ellujäämise/haiguse üleelamise võimalust 10 Global, regional, and national disability-adjusted life years (DALYs) for 306 diseases and injuries and healthy life expectancy (HALE) for 188 countries, 1990–2013: quantifying the epidemiological transition. https://www.thelancet.com/journals/lancet/article/PIIS0140-6736(15)61340-X/fulltext 11 Eesti Statistikaameti andmed 12 Eurostati andmed 7 seniste tööülesannetega tegelemist saaks patsient aga jätkata alles peale operatsiooni ja sellele järgnenud taastusravi lõppu (näiteks Karli lugu vt lisa 1). Tõenäoliselt kõik need struktuursed muutused ja olud kokku põhjustavadki nii pikaajalise ATV- e juhtude arvu kui ka ATV-e pikkuse suurenemist. Pikas vaates, kui sekkumisi ei rakendata, toob see kaasa PTV-ga inimeste arvu kasvu ja inimeste kõrvalejäämist tööturult. Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centari 2015. aastal tehtud uuringu andmetel on PTV-ga inimesed juba viis aastat enne püsiva töövõimetuse saamist haiguslehel viibinud PTV-ta inimestest rohkem ja nende haiguslehed on olnud keskmiselt pikemad. Oluliselt kasvab haiguslehel viibimise sagedus ja haiguslehtede pikkus püsiva töövõimetuse määramisele eelneval ja määramise aastal. Pikaajalisi, üle 60 päeva pikkuseid haiguslehti kasutanud inimestest ca 39%-l on samal aastal hinnatud PTV13. Seega mõjutab ATV inimeste tööelu juba aastaid enne PTV-e määramist ja ATV-e perioodi sekkumisi rakendades, oleks suure tõenäosusega võimalik püsiva töövõimetuse teket kas ennetada või edasi lükata. 1.1. Ülevaade teiste riikide sekkumispoliitikatest vrd Eesti kehtiva süsteemiga 1.1.1. Rahvusvaheline praktika Pikaajalise ATV kasutajate ja PTV-ga inimeste arvu ning töövõimetusega seonduvate kulude kasv ei ole ainult Eestile omane nähtus ja sellele on lahendust otsimas ka teised riigid. Kui vaadelda teiste riikide praktikat, siis enamikes EL riikides on tavapäraseks varajased sekkuvad tegevused, kuid pole seda Eestis, Rumeenias ja Slovakkias. Olenevalt tegevuse ulatusest ja spetsiifikast on võimalik sekkumispoliitikaid rühmitada järgmiselt 14: Esimest riikide rühma (Austria, Taani, Soome, Saksamaa, Holland, Norra ja Rootsi) iseloomustab kõikehõlmav lähenemisviis tööle naasmise toetamisele. Selle rühma riigid järgivad kõige ulatuslikumalt töö ja tervise instituudi (IWH) välja töötatud seitset tööle naasmise toetamise põhimõtet. Leitakse, et varajane sekkumine ja haigestunud/vigastatud töötaja seisundile vastavalt töö ajutine kohandamine, et töötaja saaks võimalikult kiirelt tööle naasta, on töövõime haldamise programmide põhikomponendid. Keerulisematel juhtudel võib olla vajalik tööandja ja tervishoiuteenuse osutaja vaheline kontakt ning sõltuvalt olukorrast vajadus kaasata ka ergonoome, tegevevusterapeute, kinesiolooge, füsioterapute. Leitakse, et kui tööandjatel on keerulisematel juhtudel konsultatsioonivõimalus tervishoiuteenuse osutajaga, siis vähendab see töövõimetuse pikkust ja tööandjatel on siis paremad võimalused töötaja võimete mõistmiseks ja suurem enesekindlus tööle naasmiseks vajalike kohanduste tegemisel. Luu- ja lihaskonna haiguste korral on tööle edukalt taasintegreerimise põhijooneks töötajatele vajadusel rehabilitatsioonile ligipääsu võimaldamine ja ka töökoha kohandamine. Peaaegu kõigis selle rühma riikides algab tööle 13 Töötingimuste ja töökeskkonna mõju ajutise ja püsiva töövõimetuse kujunemisel. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. Raport. 2015. Kättesaadav: https://centar.ee/uus/wp-content/uploads/2015/12/toovoime_loppraport.pdf 14 https://www.celsi.sk/en/projects/detail/64/ 8 taasintegreerimise protsess varakult, üks kuni kolm kuud pärast haiguslehe algust. Kui haigusleht algab, luuakse mitu mehhanismi: töökaitsealase toe ja nõustamise pakkumine, järkjärguline ja kavandatud tööle naasmine, stiimulite pakkumine tööle naasmiseks ja osaliste vahel kooskõlastamise tagamine. Nende mehhanismide taga on ka multidistsiplinaarne sekkumine, s.t mitme eriala spetsialistide kaasamine, mis on näidanud, et see toetab tööle taasintegreerimist nii füüsiliste kui ka psüühiliste häirete korral. Teises riikide rühmas (Belgias, Prantsusmaal, Islandil, Itaalias, Luksemburgis, Šveitsis ja Suurbritannias), on tööle taasintegreerimise jaoks välja töötatud raamistik, kuid piiratud koordineerimise ja sekkumisega. Süsteemi kaasatus pole nii lai, kui esimeses rühmas. Põhimõtteliselt võivad kõik töötajad osaleda rehabilitatsiooni- ja taasintegreerumise programmides, kuid mõnedes programmides osalemine või hüvitiste saamine võib sõltuda puude seisundist või kutsehaigusest või õnnetusest. Nendes riikides on ka tööandjate osalemine tööle taasintegreerumise protsessis piiratud. Taasintegreerumist töökohas tehakse seal enamasti haigusjuhtumi lõpus, mis tähendab, et varajane sekkumine ei ole tingimata tähelepanu keskpunkt, hoolimata sellest, et selle olulisust rõhutatakse vähi, kohanemishäirete (vaimse tervise) ja luu- ja lihaskonna vaevuste korral. Mõne riigi (Prantsusmaa, Luksemburgi ja Itaalia) tööandjad juhivad aga taasintegreerumise protsessi koos töötervishoiuarstidega. Seda riikide rühma iseloomustabki töötervishoiuarstide suur vastutus. Tööandjad on protsessi kaasatud, kuid nende roll ei näe ette üksikasjalikke kohustusi järkjärgulise taasintegreerumise kavandamisel ja tagamisel. Süsteemi kitsaskohaks on neil riikidel kooskõlastatud lähenemisviisi puudumine asjaomaste sidusrühmade vahel, mis on suur väljakutse enamasti raskematel juhtudel, kui inimene on pikka aega töölt puudunud. Kolmanda näitena tasub välja tuua Belgia riiki, kes eristub teistest taasintegreerumise lähenemise poolest, sihitades tegevusi kroonilise haigusega inimeste toetamiseks. 2008. aastast on seal kasutusel krooniliste haiguste riiklik strateegia – “Krooniliste patsientide prioriteet“. Programm sisaldab patsiendi nõustamist, meetmeid krooniliste haigustega patsientidele paremaks ravile ligipääsetavuseks, paremat teenuste rahalist kättesaadavust, transporti, füsioteraapiat jne. Lisaks riikliku tervise- ja invaliidsuskindlustuse instituudi (NIHDI) krooniliste haiguste vaatluskeskuse loomist ja krooniliste patsientide integreerimist ühiskonda. Viimane sisaldab selliseid elemente nagu kroonilise haigusega patsientidele tagatav miinimumpalk ja edasine abi tööle naasmiseks. Taasintegreerumine on mõeldud pikaajalise kroonilise haigusega töötajate järkjärguliseks toetamiseks, et nad saaksid oma võimaluste piires uuesti olemasolevale tööle tulla. Taasintegreerimine hõlmab patsiendi võimestamist, sotsiaal-professionaalset taasintegreerimist (st oma tööle/ametile naasmiseks), ennetustegevusi ja multidistsiplinaarseid suuniseid. Süsteem on oma olemuselt vabatahtlik, see tähendab, et tööandjad ei ole kohustatud (ega rakendata ka sanktsioone) taasintegreerumist tegema. Esialgne eesmärk on, et inimene saaks jätkata tööd oma praeguse tööandja juures. Leitakse, et taasintegreerumine on edukam, kui võimaldada töötajal naasta tööle keskkonda, kus ta on harjunud töötama. Töötervishoiuarst mängib selles protsessis võtmerolli, olles vahendaja tööandja ja töötaja vahel. Ennetusnõustaja/töötervishoiuarst on samuti osaline multidistsiplinaarsest meeskonnast. Seadusandlus näeb ette reintegratsioonipoliitika kollektiivse raamistiku väljatöötamise ettevõtte tasandil. Samuti on 9 seal algatatud tegevuskava nimega „Tagasi tööle“, mille eesmärk on arendada puuetega/töövõimetusega inimeste korraldust kogu riigis. Töövõimetus koosneb Belgias kahest perioodist: esmane töövõimetus ja invaliidsuse ehk püsiva töövõimetuse periood. Tööandjad maksavad haiguspuhkuse ajal esialgu kuu eest hüvitist (garanteeritud palka). Seejärel võtab kindlustus hüvitise maksmise üle. Esmane töövõimetus kestab maksimaalselt üks aasta ja alates haiguslehe algusest kuni selle lõpuni makstakse töötajale kindlustusasutuselt 60% palgast. Invaliidsuse periood algab pärast esmast töövõimetust. Neljandaks tasub välja tuua sekkumispoliitikaid, mis on sihitatud lihasluukonna ja sidekoe haigustega inimeste tööle naasmise toetamisele. Sarnaselt Eestile (lisa 2, tabel 1), on lihasluukonna- ja sidekoe haigused Euroopas üks enamesinevaid tervisekahjustuse ja PTV põhjustajaid ning kõige levinum tööga seotud terviseprobleem. Seetõttu on EU-OSHA koostatud aruandes „Tagasi tööle” eraldi keskendutud lihasluukonna vaevustega töötajate tööl hoidmise teemale ja antud ülevaade sekkumiste tõhususe kohta Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil poliitilistest algatustest. Aruandes on headeks lähenemisteks loetud poliitikaid, kus15: - rõhuasetus on probleemide varajasel tunnistamisel ja pikaajalise töövõimetuse ärahoidmisel, sealhulgas lihasluukonna vaevustega inimeste tööle naasmisel niipea kui võimalik. - toimub tööandjatele finantsmotivatsiooni pakkumine, nt töö mugandamise või töökeskkonna tingimuste parandamise rahastamine või kohustus maksta töötajatele palka nende haiguse ajal. Samuti innustatakse pakkuma tööalast taastusabi, et töötaja saaks varem tööle naasta. - toimub hoolekande pakkumine, meditsiiniline, tööalane ja sotsiaalne taastusabi ning multidistsiplinaarne lähenemine (koostöö erinevate osaliste vahel), mis võimaldab paremat juhtumihaldust ning lihasluukonna vaevustega töötajate varasemat töölenaasmist16. Paljudes Euroopa riikides (UK, Rootsi, Soome, Taani, Saksamaa, Holland) on tavaks, et ATV määramisel raviarst märgib haiguslehele/tõendile infot selle kohta, millistes tingimustes patsient võib töötamist jätkata17. Haigusperioodi ajal hüvitiste maksmise põhimõtted on Euroopa riikides väga erinevad, varieeruvad nii maksmise perioodid, suurusjärgud, maksjad kui ka muud tingimused (lisa 3). Mitmete riikide sekkumispoliitikad näevad ette lisaks haigushüvitisele töötajate rahalist motiveerimist ja saamata jääva tulu kompenseerimist ATV ajal osalise ajaga töötamise jätkamise korral. Näiteks Soome on kehtestanud lisaks haigushüvitisele ka osalise haigushüvitise, mis toetab töötaja tööle naasmist. Osalist haigushüvitist võib Soomes saada isik, kes töötas enne haigestumist täisajaga, kuid naaseb haiguse tõttu tööle esialgu osaajaga. Tööaega tuleb sellisel juhul vähendada umbes pooleni varasemast tööajast. Töötajale 15 https://osha.europa.eu/et/publications/factsheet-75-work-related-musculoskeletal-disorders-back-work 16 https://osha.europa.eu/et/publications/factsheet-75-work-related-musculoskeletal-disorders-back-work 17 Rahvusvaheliste praktikate analüüs tööandja tegevuste kohta terviseseisundist tingitud piiratud töövõimega töötajate tööl hoidmiseks ja nende töökoha säilitamiseks. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/uurimus_koos_esf_teavitusega.pdf 10 makstakse selle aja eest osalist haigushüvitist, mis on pool kogu saadud haigushüvitisest. Osaajaga tööd võib alustada kõige varem pärast seda, kui on oldud haige 10 päeva. Osalist haigushüvitist makstakse kuni 120 tööpäeva ehk umbes 5 kuud. Kui haigus on kestnud 60 tööpäeva, selgitab Kela18 välja, kas inimesele selle haiguse puhul võiks olla abi taastusravist. Osalise haigushüvitise taotlemise võimalik aeg on peale haiguslehe lõppu kuni 2 kuud. Haigushüvitist makstakse Soomes 16–67-aastastele, kes pole võimeline haiguse tõttu töötama ja ka töötutele ja õppetoetust saavale õppuritele. Haigushüvitise suurus oleneb inimese tulust. Seda arvutatakse aastase sissetuleku alusel, mis eelnes töövõimetuse algusele eelnenud kalendrikuule. Kui vaatlusperioodil sissetulek puudus või oli väga väike, võetakse aluseks miinimumsumma. Haigushüvitist makstakse 90 tööpäeva. Peale seda, kui on tegemist töötava inimesega, palub Kela esitada oma töötervishoiuarstil hinnangu inimese töövõime ja töö jätkamise võimaluste kohta19. Samuti on Hollandis võimalik töötajal haiguslehele jäädes, esimese kahe aasta jooksul töötada osalise koormusega. Sel juhul makstakse töötajale 100% palgast reaalselt töötatud tundide eest ning 70% ülejäänud tundide eest, mille jooksul ei töötatud. Maksimaalne hüvitise suurus puudub, kui tööandja maksab hüvitist ise. Töölepinguga töötajad peavad teavitama tööandjat oma haigestumisest ning seejärel võib tööandja paluda oma tervise-ja ohutusteenistuse arstil kontrollida haigestunud töötaja tervislikku seisundit. Kui saadakse hüvitist töötajate kindlustusagentuurilt (UWV), siis on maksimaalselt summaks 214,28 eurot päevas20. Kokkuvõttes järeldub teiste riikide tööle taasintegreerimise poliitikate näidetest, EU-OSHA aruannetest ja uuringutest21 , et tööle naasmise kiirendamise seisukohalt on efektiivsed just need lähenemised, kus tervishoiu teenuse osutamisega paralleelselt keskendutakse varajasele sekkumisele, tööle naasmisele, töökohtade kohandamisele, et need toetaksid töötajate tööl püsimist ja ennetavad pikaajalist haigust. Teiste riikide praktikate kohaselt on näha, et süsteem, kus pikemaajalise ATV-e korral kombineeritakse tervisealane rehabilitatsioon (taastusravi) tööalase rehabilitatsiooniga, on efektiivne meede inimeste pikemaajaliselt hõives hoidmiseks ning PTV-ga seoses tööturult välja kukkumise vältimiseks. Hüvitiste põhimõtted on riigiti erinevad ja sõltuvad kohaliku ühiskonna kontekstist, seetõttu on Eestil ATV-e ajal töötamise hüvitise põhimõtteid planeerides mõistlik lähtuda pigem uue skeemi sobimisest Eesti töötajaskonna vajadustega, et see motiveeriks osalisi süsteemi kasutama. 1.1.2. Eesti süsteemi kirjeldus ja kitsaskohad Eestis on haiguslehtedele maksimaalne haigushüvitise periood üldjuhul kuni 182 päeva ühe juhtumi kohta (tuberkuloosi korral 240 päeva). Hüvitise maksmise perioodi tingimus on kooskõlas Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi tingimustega, mis näeb ette, et: hüvitist makstaks kogu hõlmatava juhtumi kestuse jooksul mööndusega, et haigusliku seisundi puhul võib hüvitise osutamist piirata 26 nädalaga iga juhtumi kohta, kuid hüvitise osutamist ei või 18 Soome sotsiaalkindlustuse institutsioon 19 https://www.kela.fi/documents/10180/0/Terveys_ja_kuntoutus_esite_est_Kela.pdf/bfbd1743-aeba-4007-837a- 97e7ddb8fa4d 20 https://business-netherlands.com/sick-pay-netherlands.html 21 http://eprints.hud.ac.uk/id/eprint/5575/1/waddellburtonkendall2008-VR.pdf 11 katkestada haigushüvitise maksmise ajal, ning tuleb võimaldada hüvitise osutamise kestvuse pikendamist sätestatud pikaajalist ravi nõudvate haiguste puhul22. Hüvitise suurus on Eestis tavalise haigestumise korral 70% tulust23. Ent erinevalt paljudest teistest riikidest ei luba Eestis kehtivad ATV hüvitise maksmise regulatsioonid haiguslehe perioodil töötamist ja sotsiaalmaksuga maksustatava tulu saamist 24. Seetõttu kaasneb pikaajaliselt haiguslehel olevatel töötajatel risk töö kaotuseks, kuna kehtiv seadusandlus näeb tööandjatele ette võimaluse lõpetada töötajaga tööleping põhjusel, et töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul25. ATV vajaduse hindamise kohta toovad uuringud välja, et arstid ei peaks mitte ainult küsima „mis on teie amet”, vaid saama patsiendilt ka täieliku selgituse selle kohta, mida tema töö endast kujutab. Kaasaegsed ametinimetused annavad sageli vähe või üldse mitte vihjeid selle kohta, mida inimene iga päev oma töö käigus teeb. Tööga seotud võimalike terviseriskide hindamisel tuleb mõelda ka füüsikastele, keemilistele, bioloogilistele, ergonoomilistele ja psühhosotsiaalsetele ohtudele26. Vastavalt on korraldatud süsteem näiteks UK-s, kus perearst hindab töötaja haigestumisel tema töövõimet ja kirjeldab haiguslehel ka seda, millistel tingimustel tema patsient on võimeline töötamist jätkama haiguslehel olles ning annab patsiendi tööandjale soovitusi kohanduste kohta tööülesannetes või töökohas27. Kui vaadata Eestis kehtivat süsteemi tööealise inimese tervise staatuse ja töövõime languse ennetamise seisukohalt, siis on meil mitmed osalised, kes vastutavad tervise hoidmise ja taastamise või toimetuleku eesmärgil kindlaksmääratud ülesannetes (tabel 3). Tabel 3. Tööealise inimese tervise ja töövõime staatusest olenevalt, tervise säilitamise ja taastamise tegevusega seotud osapooled või seisundiga toimetulekut toetavad institutsioonid Tervise ja Osalised ja nende vastutus Toetav institutsioon ja tema vastutus töövõime TÖÖTAJA TÖÖANDJA Pädev asutus Arsti spetsialiteet staatus Järgida tööohutuse Ohutu töökeskkonna nõudeid TÖÖINSPEKTSIOON tagamine (töökeskkond, Terve/ Tööst tulevate töösuhted - töövõime terviseriskide tööõnnetuste ja TÖÖTERVISHOIUARST pole maandamine kutsehaiguste ennetus, (Tervise kontroll) vähenenud Maandada terviseriske nõustamine, Töötajate tervise järelevalve, vaidluste kontrolli korraldamine lahendamine) RAVIARST (perearst HAIGEKASSA Haigushüvitis 5 või muu eriarst) Ajutine Järgida määratud ravi (raviteenuste kalendripäeva eest ühe määrab ravi ja ajutise töövõimetus kättesaadavus ja ATV juhtumi jooksul töövõimetuse kvaliteet, haigushüvitis 22 https://www.riigiteataja.ee/akt/729138. Artikkel 12 23 Olenevalt tööst vabastuse põhjusest on erisusi, nt tööõnnetuse või kutsehaigestumise korral on hüvitis 100% 24 Ravikindlustuse seadus § 60 lg 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019136?leiaKehtiv 25 TLS § 88 lg 1 p1. https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv 26 Heart disease and work. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1768437/ 27 https://digital.nhs.uk/data-and-information/publications/statistical/fit-notes-issued-by-gp-practices/fit-notes-issued-by- gp-practices-england.-december-2017 12  Tervise ja Osalised ja nende vastutus Toetav institutsioon ja tema vastutus töövõime TÖÖTAJA TÖÖANDJA Pädev asutus Arsti spetsialiteet staatus 177-23528 kalendri- päeva eest) Püsiv Olemasoleva töövõime Töövõimet hindav töövõimetus säilitamine, võimalusel EKSPERTARST (TK (osaline töövõime taastamiseks TÖÖTUKASSA lepingupartnerist töövõime) teenuste kasutamine, Töötingimuste (töövõimet toetavad raviasutuse arst, kes vajadusel ümberõpe ja kohandamine teenused ja on läbinud TVH seisundiga toimetulekuga töövõimetoetus) metoodika kasutamise kohanemine koolituse) Püsiv Igapäevaelus Võimalusel SOTSIAALKINDLUSTUS Puude raskusastet töövõimetus toimetulekuvõime töötingimuste AMET (sotsiaalne tuvastav EKSPERTARST (puuduv säilitamine, võimalusel kohandamine rehabilitatsioon, puude (SKA-s töötav, medit- töövõime, töövõime taastamiseks (ca 26% puuduva toetus, koostöö KOV- siinilise hariduse puue) teenuste kasutamine ja töövõimega inimestest idega toimetuleku omandanud ekspert) seisundiga toimetulekuga osaleb tööelus) toetamisel) kohanemine Terve/töövõimelise inimese korral panustavad tööandjad koostöös töötervishoiuarstidega ja Tööinspektsiooniga ohutute töötingimuste tagamisse ning tervishäirete tekke ennetamisse. Tööandjate roll on tagada ohutu töökeskkond, hinnates töökeskkonna ohutegurite mõju töötajate tervisele ning rakendades meetmeid riskide maandamiseks, sh peab tööandja korraldama töötajatele riskianalüüsi tulemustest lähtuvalt tervisekontrolli. Töötervishoiuarst viib läbi töötajate tervisekontrolle, mille eesmärgiks on ennetada ja varakult avastada võimalikke tööga seotud terviseprobleeme ning hinnata töökeskkonna ja töötingimuste sobivust töötaja tervisele. Töötervishoiuarst annab vajadusel tööandjale soovitusi töökeskkonna parandamiseks ja töötingimuste muutmiseks. Tööinspektsiooni roll on teostada järelevalvet töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise üle ettevõtetes, samuti nõustada tööandjaid ja töötajaid töötervishoiu ja -ohutuse küsimustes. Töötaja haigestumisel, ATV etapis on tegevused suunatud töövõime taastamisele ja Haigekassa tagab vajalikud tervishoiuteenused ja haigushüvitised ravikindlustussüsteemi raames ning raviarstid tegelevad raviga sh vastutavad ATV määramise eest. Pikaajalise ATV korral tööandjad hüvitise maksmisel või muul viisil praegu kehtivas süsteemis ei osale. Töötajal püsiva töövõimetuse tekkimisel, jagunevad toetavad tegevused ja haldusvastutus üldjuhul29 vastavalt järelejäänud töövõime staatusele TK ja SKA vahel ning erineva kvalifikatsiooniga ekspertarstid tegelevad vastavalt kas töövõime hindamise või puude tuvastamisega (tabel 3). Töötaja tervise/töövõime staatuse muutumise korral on süsteemi kitsaskohaks tervikliku lähenemise ja koostöö vähesus valdkondade ja osaliste vahel. Samuti puudub varajane sekkumine ATV etapis (sh asjassepuutuv andmevahetus erinevate valdkondade vahel), et toetada inimese töövõime säilimist ja tööturul püsimist. 28 Tuberkuloosi korral on hüvitise maksimaalne maksmise periood pikem 29 Muude tööturuteenuste osutamise vaates ei ole vahet, kuid vahe on töövõimet toetavate teenuste osutamisel 13 Puudu jääb inimese seisukohast olulise eesmärgi – töövõime säilitamise/PTV ennetamise tegevustest (nt ligipääs ATV etapis tööle naasmist toetavatele teenustele nagu töökoha või töötamist toetavate abivahendite võimaldamine, nõustamisteenused või tööalane rehabilitatsioon jne. Iga institutsioon tegutseb vaid nn oma kitsast ülesannet täites ja inimese seisukohalt võib jääda seetõttu laiem eesmärk täitmata. Näiteks tagatakse haigestunud inimesele raviteenused ja haigushüvitised, kuid ei tehta pingutusi selleks, et lühendada ATV pikkust või maandada ATV-st PTV väljakujunemise riski. Pikas vaates kasvatab see ATV, raviteenuste ja ravimite kulusid ning toob kaasa PTV juhtude ja kulude kasvu. Seega tekib suurem koormus nii ravikindlustuse kui ka töötuskindlustuse eelarvele. Terviklikku ja detailset analüüsi, mis arvestaks kõigi patsiendilugude eripäraga, ei ole võimalik koostada, seetõttu võeti analüüsis aluseks osade patsientide näidisjuhtumid ja otsiti koos projektirühma ekspertidega võimalikke lahendusteid, mis tugineks RV-le praktikale ning oleks Eesti olusid arvestades rakendatavad. Analüüsi raames koostatud patsiendilugude teekondades (Lisa 1, patsiendilood) kirjeldatakse, kuidas sekkumismeetmega peaks olema võimalik toetada inimesi selliselt, et nad saavad ATV-e ajal varem tagasi tööle asuda. Sellega maandatakse inimese ATV-e tõttu tööhõivest väljalangemise ja PTV-e väljakujunemise riske. Vajadusel töövõimet toetavate teenuste varajasemas etapis osutamine võimaldaks kiiremat tööle naasmist ja töövõime täielikku taastumist. Praegu kehtivas süsteemis puudub selline link ATV-e etapis TK või SKA teenustega. Kõikide kirjeldatud juhtumite puhul saaksid inimesed asuda kohandatud tingimustes varem tööle, kui seda võimaldab tänane süsteem. Praegu ATV- e etapis sellekohast infot tööandjatele ei edastata ja võimalus kohandatud tingimustes tööle naasta töötajal puudub. Näite 3 korral (Karli lugu) on inimene haiguslehel 182 päeva ja jätkuvalt on vajadus pikendada lehte operatsiooni ootejärjekorra tõttu, kuid ravikindlustussüsteem kauem hüvitist ei maksa ning kohandatud tingimustes töötamise jätkamise võimalus puudub. Seetõttu on tekkimas surve liikuda HK süsteemist (ATV-e etapist) edasi TK töövõime hindamise etappi. Mitme vaimse tervise näitega ATV-e juhtumi (Merily ja Karini lood) korral peaks info terviseriskidest jõudma tööandjani kuna töökeskkonna psühhosotsiaalstete ohutegurite tõttu on risk tervisehäireteks. Seetõttu on töötaja tööle naasmise eelduseks töötingimuste muutumine ja ohutu töökeskkonna tagamine. Nende juhtumite puhul võib vajalik olla ka Tööinspektsiooni sekkumine, et hinnata tööandja tegevuste piisavust psühhosotsiaalsete ohuteguritega seotud riskide maandamiseks. ATV-e perioodil ei piisa ainult tervise parandamisest ja hüvitiste maksmisest, süsteemne lähenemine peab sisaldama lisaks tervishoiuteenustele ka töökohapõhiseid teenuseid. Sisuliselt tähendab see juhtumipõhist lähenemist, milles peab olema keerulisematel juhtudel (nt komplekshaigustega, -piirangutega või mitmekülgsema sekkumise vajadusega, 4 kuust pikemad juhtumid jne) tagatud nn katusvaate hoidja, kes nõustab osalisi ja koordineerib teenuste osutamist ning vajadusel töötajale olulisi isiklikke või sotsiaalseid takistusi tööle naasmiseks sh võib olla vajalik uue töö leidmine. Samuti peab koostööprotsessis tekkima link tervishoiuteenuse pakkujate ja tööandjate vahel, et luua inimese tervise olukorrale vastavad tingimused ATV-e ajal töökohale naasmiseks. Kokkuvõttes tähendab see, et inimese töövõime säilitamise ja tööhõives püsimise toetamiseks ja PTV ennetamiseks on vaja valdkondade ülest terviklikku lähenemist ja ühist pingutust ning 14 tuleb tõhustada osaliste vahelist koostööd sh luua operatiivsem ja vajaliku infoga andmevahetuseks lahendused. 1.2. Ülevaade ATV-e ja PTV-ga seotud haigustest Eestis ja varajase sekkumise võimalikust mõjust tuginedes RV-le kogemusele 1.2.1. ATV-e ja PTV-ga seotud haiguste ülevaade ATV-e ja PTV-e kõige ilmsem seos on töövõimetust põhjustavad samad peamised haigused (lisa 2, tabel 1). ATV-e etappi kavandatava sekkumismeetme sh teenuse vajaduse üle otsustamise seisukohalt on oluline teada, milliste haigustega inimesi see peamiselt puudutab ja milline oleks varajase sekkumise mõju. Eestis on pikaajalise ATV-e väljastamisel töövõimetuse põhjusena RHK-10 haigusklasside loendist esindatud 16 haigusklassi ca 900 erinevat diagnoosi. Analüüsis on tehtud kokkuvõte pikaajalise ATV-e ja PTV-e põhjustanud peamistest ja enamesinevatest haigusrühmadest ja diagnoosidest, milleks on: 1) lihasluukonna ja sidekoehaigused; 2) psüühika- ja käitumishäired; 3) vereringeelundite haigused; 4) kasvajad. Lihasluukonna ja sidekoehaigused on Euroopas ühe enamesineva tervisekahjustuse ja PTV põhjustajaid. Samuti on Eestis ATV-e ja PTV-e korral töövõimetuse põhjuseks suuremal osal juhtudest lihasluukonna ja sidekoehaigused – moodustades pikaajalise ATV-e põhjustest 31%, osalise töövõime põhjustest 40% ja puuduva töövõime põhjustest 12% (lisa 2, tabel 1). Samuti on suure osatähtsusega (24%) üle 60 päeva kestvate haiguslehtede põhjusena vigastused, millest raskemad traumad võivad hiljem põhjustada kroonilisi vaeguseid ja töövõime hindamise vajaduse korral ja PTV-e määramisel leivad siis tõenäoliselt samuti fikseerimist mõne lihasluukonna- ja sidekoe haigusklassi diagnoosina. Kui uurida pikaajalise ATV-e korral lihasluukonna ja sidekoehaiguste rühma sisest täpsemat diagnooside jaotust, siis enamikel juhtudest on põhjuseks kas seljavalu või artroosid: 20% (ca 1100 juhtu aastas) moodustab seljavalu ja 20% (ca 1100 juhtumit aastas) alajäsemete liigeste artroosi põhjusel määratud ATV (lisa 2, tabel 2). Pikaajalist ATV-d põhjustanud vigastustest enim – 18% juhtudest esineb sääremurdu ja 12% küünarvarremurdu (lisa 2, tabel 3). Valdavalt on uuringutes leidnud kinnitust, et lihasluukonna ja sidekoe haigusrühma haiguste korral avaldab positiivset mõju inimese tervenemisele ja töövõime taastumisele ATV-e ajal varajane sekkumine ja jõukohastel tingimustel töötamise võimaldamine30’ 31. Sekkumismeetmete efektiivsus on leidnud tõendamist ka varajases etapis tööalase 30 Early workplace dialogue in physiotherapy practice improved work ability at 1-year follow-up-WorkUp, a randomised controlled trial in primary care. Kättesaadav: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/29554017 31 https://osha.europa.eu/et/publications/factsheet-75-work-related-musculoskeletal-disorders-back-work 15 rehabilitatsiooni osutamisega luu- ja lihaskonna haiguste korral ja seda mitte ainult alaseljavalu korral, vaid enamiku kõige tavalisemate luu- ja lihaskonna vaevuste korral32. Psüühika- ja käitumishäired (PKH) mõjutavad umbes kolmandikku Euroopa tööealisest elanikkonnast ning on üks peamisi haiguse tõttu töölt eemale jäämise põhjuseid OECD riikides. Eriti valdav on see noorte täiskasvanute hulgas, kus vaimse tervise tõttu puude taotluste osakaal ulatub juba üle 70%. Samuti on probleemiks, et ei saada töötamise jätkamiseks vajalikku toetust töökohal, seega on neil suur oht kaotada töökoht ja jääda püsivalt tööturult kõrvale33. Eestis on PKH-d osalise töövõime põhjustajana teisel kohal ja puuduva töövõime korral moodustab kõige suurema 49% osakaalu. Pikaajalise ATV-e korral on PKH-d neljandal kohal moodustades 7% juhtudest (lisa 2 tabel 3). PKH korral on iseloomulik ka sagedasem haiguslehtede kasutamine, nt Centari uuringu andmetel olid PKH diagnoosiga patsiendid nii enne kui ka pärast PTV-e määramist veidi sagedamini (1,6 vs 1,5 korda aastas) haiguslehel, kui teised34. Analüüsi lisatud patsiendilugudest ilmestab seda nt Kristeli lugu (lisa 1). Kui uurida pikaajalise ATV-e kasutamisel haigusrühma sisest diagnooside jaotust, siis on poolte juhtude põhjustajaks depressiooni haigestumine (esmane depressioon 33% ja korduv depressioon 17,5%). Kokku on aastas depressiooni tõttu pikaajalisel ATV-l ligikaudu 600 inimest (lisa 2, tabel 4). PKH diagnoosiga inimeste ATV-e ajal töötamise võimalikkuse kohta kinnitavad uuringud, et töötamine võiks olla osaks taastumisprotsessist. Rootsis läbi viidud töötavate PKH diagnoosiga inimeste uuringus leiti, et suurema tõenäosusega paranesid täielikult need, kes asusid ATV-e ajal osaliselt tööle pärast 60-päevast täisajaga ATV-d35. Vereringeelundite haigused on uuringute kohaselt tööealise elanikkonna seas laialt levinud ning insult ja kõrge vererõhk põhjustavad hinnanguliselt rohkem kulusid kui ükski teine haigus või vigastus36. Eestis moodustavad vereringeelundite haigused pikaajalise ATV-e juhtudest 9% ning osalise töövõime määramise põhjustest 8% ja puuduva töövõime korral 7% (lisa 2, tabel 1). Haigusrühma sisene diagnooside jaotus pikaajalise ATV-e korral näitab, et kokku ca 33% (600 juhtu aastas) moodustava müokardi või peaaju infarktid ja 8% (ca 140 juhtu aastas) stenokardia (lisa 2, tabel 5). Vereringeelundkonnahaiguste diagnoosidega ATV-e pikkus on uuringute kinnitusel oluliselt mõjutatud psühholoogilistest ja sotsiaalsetest teguritest (depressioon, eneseusk, madal haridustase, füüsiliselt nõudlik töö ja vähene tööga rahuolu). Tööle naasmise seisukohalt leitakse puudusena, et südame- ja veresoonkonnahaiguste korral kasutatavad rehabilitatsiooniprogrammid on valdavalt suunatud vaid kliinilistele haigusega seotud väljunditele37. Samas on tegemist haigusega, millel on uuringute järgi suur seos tööst 32 http://eprints.hud.ac.uk/id/eprint/5575/1/waddellburtonkendall2008-VR.pdf 33 Sick on the Job? Myths and Realities about Mental Health and Work.2011. https://www.oecd.org/els/emp/49227343.pdf 34 Töötingimuste ja töökeskkonna mõju ajutise ja püsiva töövõimetuse kujunemisel. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. Raport. 2015. Kättesaadav: https://centar.ee/uus/wp-content/uploads/2015/12/toovoime_loppraport.pdf 35 Andrén, Daniela, 2010. "Part-time Sick Leave as a Treatment for Individuals with Mental Disorders?," Working Papers 2010:17, Örebro University, School of Business. 36 Heart disease and work. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1768437/ 37 http://eprints.hud.ac.uk/id/eprint/5575/1/waddellburtonkendall2008-VR.pdf 16 põhjustatud haigestumisega38,39, mistõttu on eriti oluline ATV-e perioodil töötamise jätkamisel tervisega seotud töötingimuste kohandamisel seda silmas pidada. Ülaltoodut arvestades, on ka selle haigusklassi haiguste põhjusel määratud pikaajalise ATV-e korral varajasel sekkumisel tõenäoliselt positiivset mõju. Sekkumismeetme raames kavandatavate teenuste arendamisel tuleb pöörata tähelepanu vajadusele töötamist toetavate teenuste või tööalase rehabilitatsiooni võimaluse loomisele juba ATV-e perioodil ning tööga seotud haigestumise korral, erilist tähelepanu töötingimustele. Kasvajad moodustavad Eestis pikaajalise ATV-e juhtudest 10% (ca 1800 juhtu aastas) ning osalise töövõime määramisel on selle diagnoosirühma haigused moodustanud 3% ja puuduva töövõime korral 7% (lisa 2 tabel 3). Kui uurida haigusrühma sisest diagnooside jaotust, siis valdavalt on tegemist pahaloomuliste kasvajate diagnoosidega – kokku ca 18% (ca 300 juhtu aastas) moodustab rinna kasvaja ja 10% eesnäärme kasvaja (ca 180 juhtu) (lisa 2, tabel 6). Onkoloogia on olnud kiiresti arenev eriala, kus kasvajaravi võimalustest ja olenevalt haiguse paikmest on isegi IV astme vähkkasvaja diagnoosiga inimeste terviseseisund väga erinev. Seetõttu on ka nende inimeste piirangud ja tegutsemisvõime väga erinevad ja ei tähenda kõikidel juhtudel tingimata täielikku töövõime puudumist. Eesti Onkoloogide Seltsi hinnangul ei ole kindlasti võimelised töötama need inimesed, kellele ei ole võimalik kas haiguse leviku või kaasuvate haiguste tõttu rakendada spetsiifilist onkoloogilist ravi. On uuringuid, mis kirjeldavad inimese tööl osalemise võimalust, kui ühte ellujäämisküsimust pärast vähidiagnoosi. Töötamine võib määratleda inimese enesehinnangut, identiteedi ja sotsiaalse tunnetuse ning aidata kaasa rahalisele kindlustundele. Vähikogemus koos töölt eemale jäämisega võib jätta inimese ilma stiimulist, sotsiaalsetest kontaktidest ning kujuneda suureks stressiallikaks, mis võib negatiivselt mõjutada tervenemist. Pikaajaline ravi, pidev arstiabi vajadus või korduvkogemus võivad vähendada inimese karjäärivõimalusi ja viia töökaotuseni40. Jaapanis tehtud vähihaigete töötamise uuring näitas, et pärast haiguslehe esmast töölt puudumise päeva, suudavad 6 kuu pärast asuda täistööajaga tööle 47% patsientidest ja 12 kuu pärast 62%. Kumulatiivne tööle naasmise määr aga varieerub oluliselt olenevalt vähi paikmest/tüübist. Lisaks sõltub tööle naasmiseks kuluv aeg vanusest – mida vanem inimene, seda pikem võib olla täieliku töövõime taastumise aeg41. Kui lähtuda kasvaja paikmest, siis on rinnavähk kõige levinum vähidiagnoos tööealistel naistel. Rootsis läbiviidud uuringu kohaselt on rinnavähi elulemus lähenemas 90%-le ja tööelu ja ATV- e aspektid on selle diagnoosiga inimeste jaoks seetõttu üha olulisemad42. Eestis on kasvaja tõttu määratud pikaajalistest ATV-dest samuti enamik (ca 18%) rinnavähi juhtumid (lisa 2 tabel 38 Heart disease and work. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1768437/ 39 Long working hours increasing deaths from heart disease and stroke: WHO, ILO. https://www.who.int/news/item/17-05- 2021-long-working-hours-increasing-deaths-from-heart-disease-and-stroke-who-ilo 40 The Working After Cancer Study (WACS): a population-based study of middle-aged workers diagnosed with colorectal cancer and their return to work experiences. https://bmcpublichealth.biomedcentral.com/articles/ 10.1186/1471-2458-11-604 41 Returning to work after sick leave due to cancer: a 365-day cohort study of Japanese cancer survivors. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4801999/ 42 Work situation and sickness absence in the initial period after breast cancer surgery. https://www.tandfonline.com/doi/full/10.3109/0284186X.2010.533191 17 8). Eeltoodust tulenevalt võib ATV-e ajal osalise töötamise/kohandatud tingimustes töötamise võimaluse loomisel olla pikaajaline ja positiivne mõju rinnavähki haigestunud naiste tervisele ja elukvaliteedile. Seega, vähi diagnoos ei välista ATV-e ajal töötamist ja töötamise võimaluse loomine ATV-e perioodi on pigem positiivse mõjuga. Osad inimesed suudavad vähiravi ajal tööd jätkata ja osad võivad vajada osalise tööajaga töötamist või töötingimuste muutmist, et kõrvaltoimetega oleks lihtsam toime tulla. 1.2.2. ATV-e ajal osalise ajaga/kohandatud tingimustes töötamise mõju tervisele ATV-e perioodil osalise tööajaga/kohandatud tingimustes töötamise mõjud on valdavalt positiivsed. Süsteemi kasu seisneb selles, et võimaldab töötajatel paindlikult jätkata töötamist – jätkata tööd lühendatud tundidega ja/või muudetud tööülesannetega kuni tervis paraneb ja on võimeline töötama tavapäraselt. Uuringud on näidanud, et see on eriti tõhus vahend luu- ja lihaskonna haigustega töötajate ning ka üldiselt haiguslehel viibivate töötajate haiguspuhkuste kestuse vähendamiseks ning samuti on sellest abi osade vaimse tervise häirete korral43. ATV-e ajal osalise ajaga töötamise mõjusid on täpsemalt uuritud Soomes. Selle kasulikku mõju (tööl osalemise kasvu) täheldati eriti 45–54-aastaste (5%) ja 55–65-aastaste (6%) ning psüühikahäirete (13%) seas. Kui rühmad muudeti vahetatavamaks (vastavalt vanusele, soole, diagnostilisele kategooriale, sissetulekule, ametile, kindlustuspiirkonnale, tööl osalemisele, haigusest puudumisele, rehabilitatsiooniperioodidele ja töötusele enne sekkumist), siis mõju kahekordistus ja seda täheldati kõigis vanuserühmades ja muudes diagnostilistes kategooriates peale traumade. Järeldus, et osaline töötamine ATV-e ajal võib suurendada pikaajalise ATV-ga elanike osalemist tööl ja osaline ATV võib osutuda kasulikuks vahendiks töötajate tervislikel põhjustel tööturult eemaldumise vähendamisel44. Järeldub, et pikaajalise ATV-e ajal peamiste haigusrühmade seisukohalt varajase sekkumise rakendamisel on valdavalt positiivne mõju ja seda olenemata haigusest. Varajane sekkumine adekvaatse ravi foonil aitab vältida PTV-e teket ja lühendada ATV-e pikkust. Pikaajalisel haiguslehel olijale osalise ajaga töötamise võimaldamisel on lisaks toimetulekuraskustesse sattumise ja töötuse ennetamisele ja sissetuleku tagamisele oluline roll ka inimeste vaimse ja füüsilise tervise hoidmisel ning edendamisel. Töötamise jätkamise võimalikkus ATV-e ajal sõltub kõige lõpuks ka töökoha/tööandja valmisolekust ja võimalustest rahuldada töötaja erivajadusi ravi ajal. 1.3. Diagnoosipõhiselt sekkumise vajadus Varajase sekkumismeetme kontseptsiooni loomisel kaaluti ekspertide töörühmas, kas on vajadust töötada välja sekkumispõhimõtted tulenevalt inimese diagnoosist (nt olenevalt 43 The effect of part-time sick leave for employees with mental disorders. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23525834/ 44 Effectiveness of new legislation on partial sickness benefit on work participation: a quasi-experiment in Finland. https://www.researchgate.net/publication/270002963_Effectiveness_of_new_legislation_on_partial_sickness_benefit_on_ work_participation_a_quasi-experiment_in_Finland 18 diagnoosist erinevad sekkumise alustamise ajad ja ulatus, töötamise võimaldamise juhised ja regulatsioonid jne). Kui hinnata ATV-e ajal töötamise võimalikkust diagnoosi või seisundi põhiselt, siis arusaadavalt on väga raskeid tervisekahjustusi ja seisundeid, mille korral ei ole ATV-e ajal töötamise jätkamine mitte mingites tingimustes mõeldav. Samuti ei saa varajane sekkumismeede hõlmata neid juhtumeid, kus inimene ATV-e ajal viibib haiglaravil45. Teiste riikide sekkumispoliitikad (vt punkt 1.1) on selles küsimuses väga erineva lähenemisega – osades riikides ei ole haiguste lõikes eraldi lähenemisi, osades on meetmed eraldi sihitatud, kas laiemalt kroonilistele haigustele või lihasluukonna haigustele. Eesti kontekstis vajadust analüüsides jõuti töörühma kaasatud ekspertidega koostöös järeldusele, et diagnoosipõhise lähenemise loomine ei ole mõistlik, arvestades diagnooside rohkust ja tulenevalt seisundite varieeruvusest – ühe ja sama haigusega inimeste seisund ja motiveeritus (sh tahe, energia ja võimekus) haiguse ravi ajal töötamist jätkata võivad olla väga erinevad ning kõige paremini saab sellekohase seisukoha võtta raviarst koostöös patsiendiga, kas ja millisel juhul on võimalik kohandatud tingimustes töötamist jätkata. Seega on ATV-e ja PTV-e korral oluline mitte niivõrd diagnoos, vaid vahe on selles, kas tegemist on ajutise või püsiva seisundiga ning kui jätta kõrvale ATV-e etapis osutatav meditsiiniline ravi, siis küsimusega, mil viisil on selles etapis võimalik sekkuda, et pidurdada ajutise seisundi püsivaks kujunemist. Kokkuvõttes on ATV-e puhul määravaks, kas inimene seonduvalt tervislikust olukorrast on suuteline jätkama oma töist tegevust või mitte. Ajutise töövõimetuse vajaduse otsustab ja ajutise töövõimetuse määramise põhjendatuse eest vastutab praegu inimese raviarst. On loomulik, et see toimiks nii ka edaspidi, sest ATV on inimese ravi osa. Vaatamata samale diagnoosile võib inimese ATV-e pikkus ja töötamise võimekus individuaalselt olla erinevad, lisaks diagnoosist tulenevast prognoosist võivad seda mõjutada inimese sotsiaalpsühholoogilised või majanduslikud tegurid. 1.4. Sihtrühma valik Töörühmas leiti, et kõige tõhusam ja mõistlikum on sekkumisvajadus pikaajalise ATV-e korral alates 60. haiguspäevast kestvate ATV-de puhul. Lisaks kaaluti laiemat sekkumisvajadust – kas peaks looma sekkumis- ja toetussüsteemi tihti haiguslehte kasutavatele inimestele ja töövõime hindamisel töövõimeliseks hinnatud inimestele. Centari analüüsist selgus, et tihe haiguslehe kasutamine võib olla teatud juhtudel signaaliks (nt psüühika- ja käitumishäirete korral), et inimesel on risk PTV-ks46. Lisaks võib 45 Töövõimetuslehe väljastamise kehtiva korra kohaselt peab arst märkima haiguslehele ravi liigi (§ 10 lõige 2 punkt 9): A – ambulatoorne või päevaravi, H – haiglaravi, AT – ambulatoorne taastusravi, HT – statsionaarne taastusravi. https://www.riigiteataja.ee/akt/12817952?leiaKehtiv 46 Töötingimuste ja töökeskkonna mõju ajutise ja püsiva töövõimetuse kujunemisel. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. Raport. 2015. Kättesaadav: https://centar.ee/uus/wp-content/uploads/2015/12/toovoime_loppraport.pdf 19 sekkumismeedet (nt töövõimet ja töötamist toetavaid teenuseid) vajada töövõime hindamise TK-s läbinud inimene, kes tunnetab, et tal on töövõimet takistavaid tegutsemispiiranguid, kuid ekspertarst on hindab, et need tema tööelus osalemist nii palju ei mõjuta, et saaks määrata osalise töövõime. TK andmetel läbib töövõime hindamise igal aastal ca 6 500 inimest, kellel töövõime vähenemist ei tuvastata (tabel 4). Tabel 4. TVH juhud, kus töövõime vähenemist ei tuvastatud, töötavate inimeste arv ja osakaal Inimeste arv, kellel TVH Töötavate inimeste Aasta otsusega töövõime pole Töötavate inimeste arv osakaal vähenenud 2017 8082 4744 59% 2018 5150 3045 59% 2019 5404 3133 58% Keskmine 6212 3641 59% Töörühm jõudis järeldusele, et meetme skoopi pole siiski mõistlik ega võimalik nende rühmade võrra laiendada. Tihti haiguslehti kasutavate inimeste korral ei saa rakendada sama lähenemist, mis pikaajaliselt haiguslehel olevatele inimestele, kuna sekkumisvajadus pole nii üheselt selge, kui pikaajalisel haiguslehel viibiva inimese korral. Sekkumist ei saa sellisel juhul ühildada sellise protsessiga, kus raviarst tuvastab, et haigusjuhtum kujuneb pikaks ja inimene võiks osalise ajaga (sh kohandatud tingimustes edasi töötada) jne. Tihti haiguslehti kasutavatele töötajatele PTV-d ennetava meetme osutamine eeldaks seetõttu eraldi metoodika ja protsessi väljatöötamist, et hakata seirama haiguslehtede kasutamise tihedust ja sekkumise vajadust (sh defineerida, mis on tihe kasutus ja milliste haiguste puhul esineb tihedama TVH kasutamisega risk PTV-ks jne). Puudub ka täpsem ülevaade tihti haiguslehti kasutavate inimeste toevajadustest. Samuti ei näidanud analüüsi hõlmatud riikide kogemuste ja varajase sekkumise uuringutega tutvumine, et oleks sellele sihtrühmale eraldi sekkumisi praktiseeritud. Seega puuduvad tõenduspõhised andmed sellise lähenemise kasulikkuse kohta. Pigem võiks tihti haiguslehte kasutavate töötajate puhul selle põhjuste hindamine ja sekkumine olla tööandja tellitava töötervishoiuarsti visiidi üks osa, et hinnataks, kas haiguslehtede tihedamal kasutamisel võib olla näiteks seost töökeskkonnaga ja antaks inimesele ja tööandjale vajadusel soovitusi, mil viisil ennetada haigestumist. TVH läbinud, kuid töövõimeliseks tunnistatud sihtrühma korral näitavad TK andmed, et töövõimelise otsuse saanutest ca 60% on töötavad inimesed (tabel 4). Tõenäoliselt saavad nad loodava meetmega hõlmatuks juhul, kui tekib vajadus kasutada pikaajalist haiguslehte. Hõlmamata jääksid seega need ca 40%, kes on töötud. Ka selle sihtrühma puhul tähendaks meetme loomine eraldi metoodikat, sest sekkumissüsteem ei saa sellisel juhul alata pikaajalise ATV-e etapis, kuna Eestis ei saa töötud kasutada haiguslehti. Selle sihtrühma puhul oleks tõenäoliselt PTV-e ennetamiseks hea, kui TK-s tekib ligipääs töövõimet toetavatele teenustele n.ö sildivabalt. 20  1.5. Sekkumise ajastamine Sekkumise ajastamise all mõistame ATV-e perioodi kavandatava varajase sekkumise võimalikku algusaega, millest alates inimesele võimaldataks haiguslehe ajal kohandatud tingimustes töötamise jätkamist ja vajadusel ligipääsu töötamist toetavatele teenustele. Teiste riikide sekkumispoliitikaid analüüsides nägime, et riigiti on varajase sekkumise ajastused sh ATV-e ajal osalise töötamise võimaldamise algusajad ja kestus olnud väga erinevad. Kaaludes Eesti süsteemile sobivat sekkumise ajastust, lähtusime pikaajalise ATV-e kasutamise statistikast ja ajastuse sobitumisest kehtivasse protsessi ning võimalike riskide (kas tervenemise seisukohalt töövaba perioodi või hüvitiste skeemide kuritarvituse seisukohalt) maandamise vajadust. Centari uuringust selgus, et alla 48 päeva kestva ATV-e juhtumi puhul oli PTV-e määramise tõenäosus vaid 0,8% ning 39% inimestel, kes olid üle 60 päeva ATV-l hinnati samal aastal PTV ning üle 150 päeva ATV-l olnutel oli 23% tõenäosus saada PTV järgmisel aastal47. Rootsis läbi viidud töötavate PKH diagnoosiga inimeste uuringus leiti, et suurema tõenäosusega paranesid täielikult need, kes asusid ATV-e ajal osaliselt tööle pärast 60-päevast täisajaga ATV-d48 Samuti jõuti töörühma aruteludes sh arstide koostatud üldistatud patsiendilugusid (lisa 1) analüüsides järeldusele, et varem sekkumine ei oleks mõistlik, sest enamikel juhtudel on siis pikaajalise haigusega inimestel raskemad haigusseisundid, mis vajavad üldjuhul esialgu 100%- st ATV-d. Kui peale kahekuist täieliku töövabastusega ATV-e perioodi pole inimene saanud tööle naasta, siis võib olla tegemist tüsistustega, pikemat taastumisprotsessi nõudva seisundiga, operatsioonijärjekorra ootel (artroosid) ja ebasobiva tööiseloomuga. Osadel juhtudel võiks seega olla abi, kui 60 haiguspäeva järel võimaldataks ATV-e ajal osalise ajaga või teistes ülesannetes töötamise jätkamist. Ühtlasi toetab lähenemine seda, et pikaajalise ATV-e korral esimesel kahel kuul mitte niivõrd motiveerida inimesi töötama ja ATV-e ajal töötamise võimalust kasutama. Oluline on, et inimene keskenduks sel ajal tervenemisele, vajadusel kliinilisele taastusravile jne. Samuti vähendab selline alates 60. päevast algav sekkumissüsteem hüvitiste maksmise seisukohast pettuste riski, mis võiks kaasneda ATV-e esimesest nädalast hüvitise palgavahe maksmise võimaluse loomisel. Näiteks, et inimesed vormistataks osalise ajaga tööle ja HK hüvitistega kaetakse palgakulu. 2. Varajase sekkumismeetme kujundamiseks vajalikud muudatused Võttes aluseks teiste riikide sekkumispoliitikate parimad näited (vt punktis 1.1, esimene riikide rühm), kus tööle taasintegreerimisel rakendatakse kõikehõlmavat varajase sekkumise 47 Töötingimuste ja töökeskkonna mõju ajutise ja püsiva töövõimetuse kujunemisel. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. Raport. 2015. Kättesaadav: https://centar.ee/uus/wp-content/uploads/2015/12/toovoime_loppraport.pdf 48 Andrén, Daniela, 2010. "Part-time Sick Leave as a Treatment for Individuals with Mental Disorders?," Working Papers 2010:17, Örebro University, School of Business. 21 lähenemist, siis selle mudeli rakendamise poole võiks ka Eestis püüelda. Sellest lähtudes, kui vaadelda Eestis kehtivat ATV-e korraldust ja selle kitsaskohti, siis vajalikud muudatused on: 1) Töötamist välistav ATV-e korraldus tuleb pöörata töötamise jätkamist/tööle etapiviisiliselt naasmist võimaldavaks; 2) Töötamist toetavatele teenustele varajases staadiumis ehk ATV-e perioodil ligipääsu võimaluse loomine; 3) Süsteem peab võimaldama valdkondade ja osaliste vahelist kiiret ja sujuvat ning vajalike tegevuste elluviimiseks piisava sisu ja kvaliteediga infovahetust (joonis 2). Joonis 2. Sekkumismeetme kontseptsioonis osaliste tegevused ja vastutus Centari 2015. aastal tehtud uuringu üheks soovituseks oli Eestis varajase sekkumismeetmena rakendada osalise töötamise võimaldamist ATV-e ajal. Uuringu raames selgus sihtrühma küsitlusest, et enamik neist peavad varajast sekkumist tervisekahjustuse tekke vähendamise seisukohalt oluliseks. Samuti leiti, et õiged töövõtted või kohandused töökeskkonnas ja töökorralduses oleks sellisel juhul vajalikud olnud49. Sihtrühma prognoositav suurus, keda sekkumismeetmega hõlmataks, on seega ca 16 300 töötajat aastas. Võttes arvesse Centari 2015.a küsitluse tulemusi, siis ATV-e ajal kohandatud tingimustes töötamise võimalust kasutaks aastas hinnanguliselt 5 400 inimest ja neist 1 200 vajaks selleks toetavaid teenuseid (joonis 1). Arvestades, et tegemist on kuus aastat vanade küsitluste andmetega ja et inimese ATV-e ajal töötamise kohandamise tingimused võivad ajas olla paranenud (tööandjad saavad rohkem pakkuda nt kaugtöö tegemise võimalust, tööks kasutavad seadmed ja töökeskkond on edasiarenenud jne), siis võib tänaseks huvi meetmes osalemiseks olla prognoositud 33% osakaalust (5 400 inimesest 16 300st) suurem ja ajas kasvada veelgi. Samuti aitab sellele tööjõupuuduse taustal kaasa tööandjate suurem huvi ja 49 Töötingimuste ja töökeskkonna mõju ajutise ja püsiva töövõimetuse kujunemisel. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. Raport. 2015. Kättesaadav: https://centar.ee/uus/wp-content/uploads/2015/12/toovoime_loppraport.pdf 22 valmisolek töötajatele ajutiste töötingimuste kohanduste tegemise vajadusel vastu tulla. Analüüsi kaasatud tööandjate esindajate hinnangul on uus süsteem ja võimalus ATV-e ajal töötajat osaliselt tööl rakendada väga oodatud. Joonis 1. Sekkumismeetme sihtrühma prognoositav suurus50 2.1. ATV-e süsteemi muutmise ettepanekud töötamise jätkamist võimaldavaks Töötamist välistav ATV-e korraldus tuleb pöörata töötamise jätkamist/tööle etapiviisiliselt naasmist võimaldavaks. Analüüsides olemasolevat süsteemi ja juba loodud, sisse töötatud protsesse, on ettepanekute tegemisel arvestatud, et süsteemi korrigeerimine ei nõuaks suuri ja põhimõttelisi muudatusi. Eespool analüüsis (vt 1.5 ) jõuti järeldusele, et sekkumine annab kõige tõhusama tulemuse, kui meetme sihtgrupiks on üle 60 järjestikuse päeva haiguslehte kasutavad inimesed. Samuti on 60 päevaks haiguslehe ajal töötamise võimalikkust sh kohanduste vajadust arstil hinnata ka protseduuriliselt lihtsam, kui arvestada, et kehtiva korra kohaselt toimub pikaajalise haiguslehe väljastamine ja pikendamine iga 30 kalendripäeva järel51. Tööandja teeb kanded haiguslehele x-tee lahenduse kaudu 7 päeva jooksul peale lehe lõpetamist52. Haiguslehti on võimalik eristada tööst vabastuse põhjuste järgi (tabel 5). Tabel 5. Haiguslehtede tööst vabastuse põhjuste loend53 Haiguslehel kasutatav tööst vabastamise nr ja põhjuse nimetus 50 HK 2019 a ATV andmed ja Centari 2015 a uuringu andmed, SoM ANSO arvutused 51 Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord (§ 5 lõige 2). https://www.riigiteataja.ee/akt/12817952?leiaKehtiv 52 Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord (§ 15 lõige 2) https://www.riigiteataja.ee/akt/13293045?leiaKehtiv ; Ravikindlustuse seadus (§ 53 lõige 4) https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019136?leiaKehtiv 53 Aluseks on „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord“ (§ 10 lõige 2 punkt 8). https://www.riigiteataja.ee/akt/12817952?leiaKehtiv 23  1 – Haigestumine 2 – Kutsehaigus 3 – Olmevigastus 4 – Liiklusvigastus 5 – Tööõnnetus 6 – Tööõnnetus liikluses 7 – Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine 8 – Vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel või kuriteo tõkestamisel 10 – Karantiin 17 – Terviseseisundile vastava töö andmine või üleviimine kergemale ametikohale 18 – Liiklusvigastuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine 19 – Haigestumine või vigastus raseduse ajal 20 – Elundi või vereloome tüvirakkude annetus Meetme rakendamiseks on võimalik laiendada praegu kehtivas süstemis haiguslehe tööst vabastuse põhjuse liik 17 „Terviseseisundile vastava töö andmine või üleviimine kergemale ametikohale“ sihtrühma, kuna liik 17 tegevuse mõiste sisuliselt juba hõlmab kohandatud tingimustes/osalise ajaga haiguslehe ajal töötamise soovitust. Kontseptsiooni kohaselt saavad ravikindlustatud inimesed meetmega hõlmatuks (vastava tööst vabastuse põhjuse liigigahaiguslehte kasutades) järgmistel tingimustel: • Kohandatud tingimustes (osalise ajaga/kergem töö/töökeskkonna kohandused/töötamist toetavad abivahendid ja teenuste toel) on töötamise jätkamine haiguslehe ajal raviarsti hinnangul soovitatav ja võimalik; • Töölepinguline töötaja (kellele rakendub töötervishoiu ja tööohutuse seadus), s.o HK süsteemis ravikindlustatud isikud liigiga 1 (töötaja), 6 (FIE abikaasa) ja 54 (viisa alusel töötaja); • Haigusjuhtumi pikkuse prognoos > kui 60 päeva; • Haiguslehe jätkamise vajadus vähemalt 30 päeva (välistame selle tingimusega tööandjatele ebamõistlikud ümberkohanduste kulud). 2.1.1. Terviseseisundile vastava töö andmine või üleviimine kergemale ametikohale (kohandatud tingimustes haiguslehe ajal töötamise jätkamise võimaldamine) Praegu kehtiva süsteemi põhimõte54 on, et haiguslehe ajal võimaldatakse kergemale tööle üleviimist ja palgatuluga koos hüvitise saamist ainult töölepingu alusel töötavatele ravikindlustatud rasedatele naistele kuni rasedus- ja sünnituspuhkuseni. Selleks väljastab arst või ämmaemand töötavale rasedale naisele haiguslehe tööst vabastuse põhjusega 17 – „Terviseseisundile vastava töö andmine või üleviimine kergemale ametikohale“ ja paberil tõendi tööandjale esitamiseks, mis sisaldab kohanduste vajadust – mittesobivate ja sobivate töötingimuste kirjeldust. Rasedal on õigus saada sel põhjusel haigusleht kuni rasedus- ja 54 https://www.haigekassa.ee/kergem-tool 24 sünnituspuhkuse alguseni, arst väljastab siis talle iga 30 kalendripäeva järel uue järghaiguslehe. Kui tööandjal on töötajale pakkuda kergemat tööd, vormistab ta töötaja ajutiselt kergemale tööle. Kui tööandjal ei ole kergemat tööd pakkuda, võib töötaja ajutiselt keelduda tööülesannete täitmisest. Kui inimesel on mitu tööandjat ning ühel tööandjal on anda kergemat tööd ja teisel ei ole, võib tööandja, kellel kergemat tööd anda ei ole, inimese tööst vabastada ja teine tööandja pakkuda kergemat tööd. Üheks kitsaskohaks praegu kehtivas protsessis on paberil tõendite väljastamine. Süsteemi läbipaistvuseks ja kõigile osapooltele vajaliku info operatiivselt kättesaadavuse tagamiseks, peaks info töötingimuste muutmise vajaduse kohta liikuma koos elektroonilise haiguslehega tööandjateni. Töörühma intervjuudes selgus, et praktikas esineb tihti juhtumeid, kus inimese kätte paberkandjal tervishoiuteenuse osutaja poolt antud teave ei jõua õigeaegselt tööandjateni. Seetõttu esineb juhtumeid, kus vaatamata sellele, et tööandjal oleks olnud rasedale võimalik kergemat tööd pakkuda, ei ole ta saanud seda teha info õigeaegselt temani mittejõudmise tõttu. Töörühmas osalenud arstide ja tööandjate esindajate eelistatud andmeedastus oleks selline, kus kõik vajalikud andmed saaks ära esitada haiguslehe avamisel juba haiguslehele ning eraldi tõendi väljastamise vajadus puuduks. Selleks, et võimaldada kõigil töötajatel haiguslehel olles kohandatud tingimustes töötamist, tuleb tööst vabastuse põhjusega 17 haiguslehe kasutamise õigust laiendada. Kavandatava muudatuse kohaselt saab siis iga töölepinguline töötaja55, kes on ravikindlustatud töötajana (HK infosüsteemis ravikindlustus liigiga 1), või füüsilisest isikust ettevõtja abikaasana (liik 6), või viisa alusel töötajana (liik 54). ATV protsessis tähendab see, et raviarstid hakkaksid haiguslehte väljastades hindama kohandatud tingimustes töötamise jätkamise võimalikkust. Teiste riikide süsteemidega tutvumine näitas, et mitmetes riikides hindavad raviarstid patsiendi haigestumisel tema töövõimet haiguslehe ajal ning kirjeldavad haiguslehel ka seda, millistel tingimustel patsient on võimeline töötamist jätkama haiguslehel olles. Eestiski poleks selline tegevus esmakordne ja midagi täiesti uut, sest ligikaudu 12 aastat tagasi56 hindasid ka Eesti raviarstid patsientide ATV-e ajal töötamise jätkamise võimalikkust ja andsid vajadusel tööandjatele soovitusi haiguslehe ajal töötingimuste muutmiseks. Raviarst väljastas sellisel juhul tööst vabastuse põhjusega 17 haiguslehe ning tööandjale tõendi soovitusega töötajal töö- või teenistustingimuste muutmiseks ja töö- või teenistustingimuste ajutise kergendamise või teisele tööle või ametikohale üleviimise perioodi. Tööandja esitas HK-le (täitis haiguslehel) andmed, olenevalt olukorrast, kas töötaja ajutiselt teisele tööle või ametikohale üleviimise või töö- või teenistustingimuste ajutise kergendamise perioodi ja perioodil makstava palga kohta või teisele tööle või ametikohale üleviimise võimatuse korral, Tööinspektsiooniga kooskõlastamise otsuse kuupäeva andmed. Tööinspektsiooniga otsuste kooskõlastamise nõue kaotati, kuna tegemist oli bürokraatliku kohustusega, millel ei olnud sisulist väärtust. Tööinspektsioonil ei olnud ressursse selleks, et igat tööandja otsust sisuliselt analüüsida ja 55 Töölepingulisele töötajale on kohandatav Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 56 1.09.2009 Töölepinguseaduse muudatus jättis õiguse vaid rasedate töötingimuste kergendamiseks. 25 vaidluste lahendamine ei olnud edukas, sest kui tööandjal puudub motivatsioon ajutiselt töötingimuste muutmiseks, siis leiab ta selleks ka põhjendused. Seetõttu peab loodav süsteem jääma tööandjatele vabatahtlikult kasutamiseks ja pole mõistlik ka edaspidi tööandjate otsustele kontrolliskeemi luua, kuna tooks kaasa suure koormuse nii tööandjatele kui ka Tööinspektsioonile. Pigem tuleb panustada motiveerivale lähenemisele ja süsteemi kasutamisest tuleneva kasu kohta teabe edastusele/teadlikkuse suurendamisele. Kehtivas süsteemis hindavad ATV-e ajal töövõimet ja annavad tööandjatele töötingimuste kohandamise soovitusi peamiselt ämmaemandad. Ülejäänud arstkonna jaoks on sellisest vajadusest üle 10 aasta möödas, seetõttu tuleb arvestada vajadusega arstidele vastavate juhendite koostamiseks või koolituseks osadele arstidele, kellele ATV-e ajal töövõime ja kohanduste vajaduse hindamine võib küsimusi tekitada. Nii patsiendi kui tööandja seisukohast on oluline, et soovitused kohanduste iseloomu kohta oleksid üheselt mõistetavad ja ei tekiks olukord, kus ebasobivate kohanduste tagajärjel pidurdaks töötaja tervise taastumine. Seetõttu peame vajalikuks luua uues süsteemis keerulisemate juhtumite korral töötervishoiuarstiga konsulteerimise võimalusi raviarstidele, kui nad seda vajavad. Töötervishoiuarsti roll uues süsteemis on vajaduse tekkimisel pakkuda tuge raviarstile ja tööandjale töökeskkonna vaates. Oluline on, et töötaja ATV ajal tööle naasmisega ei ohustatakse tema tervenemise protsessi. Seetõttu võib keerulisematel juhtudel kaasneda ka vajadus täpsustada, kas ja milliseid kohandusi on vaja teha ja milliseid meetmeid rakendada töökeskkonna riskide maandamiseks ning nõustada raviarsti kohanduste kirjeldamisel ja tööandjat vastavate kohanduste tegemisel. Töötervishoiuarstidega koostöös kirjeldatakse raviarstidele juhis, millistel juhtudel töötervishoiuarsti kaasamine võib olla vajalik. Samuti peame vajalikuks raviarsti kirjutatud soovituste täpsustamiseks lahenduse loomist (nt TVL_ andmevahetussüsteemi kaudu) tööandjatele, kui tekib küsimusi soovituste kohta. Töötervishoiuarstidega koostöömudelit on kavas pilootida ja vajadusel tulemustest sõltuvalt korrigeerida. 2.1.2. Hüvitise põhimõtete muutmise vajadus Töötamist toetav ATV-e korraldus peab sisaldama ka sekkumismeetmes osalemist motiveerivat hüvitise skeemi. HK hüvitab kehtiva korra alusel kergemale tööle üleviimisega kaasnenud palgavahe rasedatele juhul, kui inimese töötasu kergemale tööle üleviimise ajal on väiksem kui tema eelmise kalendriaasta keskmine tulu57. Kui inimene vabastatakse töölt kergema töö puudumise tõttu, makstakse talle hüvitist alates 2. päevast määraga 70%. Paralleelselt tööst vabastuse põhjusega 17 õigusega isikute ringi laiendamisega, laieneb ka vastava hüvitise õigusega isikute ring. Hüvitist võimaldataks HK poolt järgmistel tingimustel: 57 Aluseks on Maksu- ja Tolliameti andmed 26  • Hüvitise saamise õigusega isikuks on töölepinguline töötaja (kellele rakendub töötervishoiu ja tööohutuse seadus/ravikindlustuse liik 1, 6 (FIE abikaasa), 54 (viisa alusel töötaja); • Hüvitise saamise võimalus tekib alates 61. haiguslehe tööst vabastuse päevast; • Hüvitise maksimaalne pikkus jääb nii palgavahe kui tavalise haigushüvitise korral samaks, mis praegu kehtib – kuni 182 kalendripäeva (tuberkuloosi korral 240 kalendripäeva). Seega saaks olema kaks sihtrühma, kellel on „Terviseseisundile vastava töö andmine või üleviimine kergemale ametikohale“ (edaspidi kergemale tööle üleviimise) õigused. Seejuures rasedatel säilivad praegu kehtivad hüvitise maksmise perioodi tingimused (alates 2.st päevast/üleviimise kuupäevast kuni sünnituspuhkuseni), kuid palgavahe hüvitamise põhimõtted mõlemal vajavad mõlemal sihtgrupil muutmist/ühtlustamist. Hüvitise maksmine kehtiva skeemi korral (kergemale tööle üleviimine) Hüvitise maksmise variante on kaks, olenevalt, kas tööandjal on kergemat tööd pakkuda või mitte: 1) Kui tööandjal on pakkuda kergemat tööd, siis HK hüvitab kergemale tööle üleviimisega kaasnenud palgavahe kergemale tööle üleviimise esimesest päevast. Selleks arvutab HK välja ühe kalendripäeva määra, mille võrra raseda palk kergemal tööl ühe kalendripäeva kohta on väiksem tema eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Tulu arvutamisel võetakse aluseks maksu- ja tolliameti andmed. 2) Tööandjal ei ole pakkuda kergemat tööd, siis on inimene haiguslehel kergema töö puudumise tõttu ja HK maksab inimesele haigushüvitist alates töövabastuse 2. päevast. Hüvitise määr on 70% inimese eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Tulu arvutamisel võetakse aluseks maksu- ja tolliameti andmed. Kehtiva hüvitise skeemi puudused Kehtiva palgavahe hüvitamise skeemi puuduseks on ebaõiglased hüvitamise põhimõtted: a) kui eelmise kalendriaasta keskmine päeva tasu on väiksem (inimene ei töötanud osa aastast või töötas võrreldes hetkel makstava töötasuga madalama palgaga töökohal) kui päeva tasu kergemale tööle üleviimise perioodil, siis töötasu vähenemist haigekassa ei hüvita. Samas, kuna kergemale tööle üleviimise perioodil inimese tegelik töötasu väheneb, siis on inimesel õigustatud ootus, et HK hüvitaks tegeliku palgavahe, mitte ei võtaks aluseks tema eelmise aasta väiksemat keskmist kalendripäeva tulu; b) kui eelmise kalendriaasta keskmine päeva tasu on võrdne tasuga kergemale tööle üleviimise perioodil, siis HK töötasu vähenemist ei hüvita. Taas on inimesel õigustatud ootus, et HK hüvitaks tegeliku töötasu ja kergema töö eest saadava töötasu vahe; c) kui eelmise kalendriaasta keskmine päeva tasu on suurem kui päeva tasu kergemale tööle üleviimise perioodil, siis HK hüvitab keskmise päeva tasu vähenemise. Selline olukord võib inimesele kujuneda soodsaks, juhul kui näiteks eelmisel kalendriaastal sai inimene suuremaid preemiaid, müügiboonuseid, koondamishüvitist, töötas võrreldes tänasega kõrgemapalgalisemal töökohal, sai tulu VÕS lepingu(te) või FIE-na töötamise eest. 27  Arvestades eelnimetatud tegureid võib eelmise aasta keskmine kalendripäeva tulu olla palju suurem, kui tänane töötasu, mida vähendatakse kergemale tööle üleviimise perioodil. Kuna selle näite puhul kergemale tööle üleviimise korral makstav palgavahe ei arvesta inimese tegeliku sissetuleku muutusega, on see kompensatsioonina ebaõiglane. Toodud näited selgitavad põhjust, miks kehtiv hüvitise skeem ei motiveeri praegu inimesi kergemale tööle üleviimist kasutama. Haigekassa 2019. aasta andmetel moodustasid kergemale tööle üleviimise haiguslehtede alusel makstud kuludest enamuse ehk 76% haigushüvitisteks makstud kulud (ca 3,8 miljonit eurot). Kergemale tööle üleviimise lehti väljastati 2 212 rasedale (kulu kokku oli ca 3,8 miljonit eurot). Nendest 1 606 said haigushüvitist (kulu 2,9 miljonit eurot) ja palgavahet 606 (kulu ca 903 tuhat eurot). Eeltoodut arvestades, soovitame muuta palgavahe hüvitise arvutamise aluseks olevaid andmeid – võtta palgavahe hüvitamisel aluseks mitte eelmise kalendriaasta tulu maksu- ja tolliameti andmetel, vaid inimese tegelik töötasu, mis kehtis haiguslehele jäämise eelsel tööpäeval. Muud hüvitise skeemi põhimõtted peame mõistlikuks jätta samaks – kergemale tööle üleviimisel palgavahe hüvitise määr 100%, kui kergemat tööd pole, siis haigushüvitis kehtivatel alustel. Hüvitise skeemi muudatuse mõju eelarvele Oleme hinnanud, et sihtrühma laiendamisega ei kaasne HK eelarvele täiendavat ressursivajadust. Muudatusel on pigem positiivne mõju, arvestades, et inimestel tekib võimalus ATV ajal kohandatud tingimustes töötada, siis HK-l haigushüvitise kulu kokkuvõttes väheneb hinnanguliselt 4,1 miljoni euro võrra (tabel 6)58. Tabel 6. Kehtiva ja uue süsteemi hüvitise põhimõtete võrdlus ja mõju haigushüvitiste eelarvele Kehtiv skeem Uus skeem Töötamine ja palgatulu lubatud 50% ajaga/kergemates ülesannetes Tingimused: ainult rasedatele kergemale tööle töötamine ja palgatulu lubatud kõigile üleviimise perioodil Sihtrühm: Rasedad töölepingulised töötajad Kõik töölepingulised töötajad Rasedatel alates 2. päevast kuni alates 2. päevast kuni rasedus- ja rasedus- ja sünnituspuhkuseni Hüvitamise periood: sünnituspuhkuseni Teistel töötajatel alates 61. päevast kuni 182 päeva (max 121 päeva) - Rasedatel palgavahe või 70% haigushüvitis, kui tööandjal Kõigile palgavahe uue skeemiga või pole kergemat tööd anda Hüvitise suurus: haigushüvitis vana skeemi järgi, kui - Teistel töötajatel kergema töö tööandjal pole kergemat tööd anda korral hüvitise võimalus puudub (skeemi võrdlus): - Inimese omaosalus 30% puudub 58 Arvutamise aluseks on HK 2009. a ATV kasutamise andmed ja ANSO sihtrühma prognoos (joonis 1) 28  - Tööandja osalus Puudub töötasu 50%59 - HK osalus 70% 50%59 - HK eelarve vajadus 14,6 milj 10,5 milj59 Näide hüvitise arvutamisekohta uue skeemi korral: Üleviimine kergemale tööle 30 kalendripäevaks, kui inimene töötab mitme tööandja juures ja ühe tööandja juures viiakse üle kergemale tööle, teiste juures mitte. Tööandjal nr 1 on ajutiselt terviseseisundiga mittesobiv töö ja tal on kergemat/osalise ajaga tööd pakkuda. Töötasu väheneb 50%. Teiste tööandjate juures töötingimusi muuta pole vaja, seal jätkab vanal viisil töötamist. Uue hüvitise skeemi kohaselt on inimene motiveeritud ATV ajal töötama, sest võrreldes haigushüvitise skeemiga, kergemale tööle üleviimisel tema sissetulek ei vähene (tabel 7). Tabel 7. Hüvitise põhimõtted mitme tööandja juures töötamise korral Tööandja 1 Tööandja 2 Tööandja 3 Sissetulek kokku Üleviimine kergemale tööle jah ei ei Töötasu enne 1 000 1 000 1 000 3 000 Töötasu pärast 500 1 000 1 000 2 500 Hüvitis 500 - - 500 Töötaja töötasu ja hüvitis 3 000 kergema töö ajal kokku 2.2. ATV etapis töötamist toetavate teenuste osutamise ettepanekud Eestis seab õigusruum selged piirid inimese terviseolukorrast tulenevate teenuste osutamiseks meditsiiniliselt, tööalaselt ja sotsiaalselt ja ilma vastava „sildita“ (osaline töövõime, puuduv töövõime, puue) ei ole üldjuhul töövõimet toetavatele teenustele ligipääsu. Praktikas on teenuste osutamisel piirid hägused, sest keeruliseks on osutunud teha vahet, kus lõpeb meditsiinilise taastusravi vajadus ja algavad/lõppevad sotsiaalse rehabilitatsiooni või tööalase rehabilitatsiooni vajadus. Nii ei ole ka pikaajalisel haiguslehel viibivad inimesed töötamist toetavate teenuste sihtgrupp. Mitmed uuringud on näidanud, et tervishoiuteenuse osutajatega kontakt töökoha vahel vähendab töövõimetuse pikkust. Edukamad on multidimensionaalsed lähenemised. Sõltuvalt olukorrast soovitatakse kaasata arste, kiropraktikuid, ergonoome, kinesiolooge, tegevusterapute, füsioterapeute keeruisematel juhtudel. Tervisesüsteemi kaudu on inimesele tervenemiseks vajalikud teenused ravi ajal kättesaadavad HK ravikindlustussüsteemi (nt taastusravi, meditsiinilised abivahendid). Tööinspektsiooni teenustest (töökeskkonna konsultandi nõustamine töökeskkonna ohutust ja töötervishoidu puudutavates küsimustes. Samas näitavad uuringud, et tööle naasmise 59 Eelarve prognoosi arvutuses lähtutud kõikidel juhtudel osalise ajaga töötamise vajadust. Samas võib kergemale tööle üleviimisel olla palgavahe vajadus veelgi väiksem, lähtudes praegusest praktikast. 29 tagamise seisukohalt on töökohal tehtavad kohandused ja pooltevaheline suhtlus isegi suurema olulisusega kui ravi60. Varajase sekkumise kontseptsioonis on töö/kutsealase rehabilitatsioon keskse tähtsusega, sest mida kauem on keegi töölt eemal, seda suuremad on takistused tööle naasmiseks ja seda raskemaks muutub oma ametile/töökohale naasmine. Üheks soovitatavaks meetmeks on „Astmeline lähenemisviis”, mis algab lihtsate, madala intensiivsusega ja odavate sekkumistega, mis sobivad enamikule haigetele või vigastatud töötajatele, ning pakub järk- järgult intensiivsemaid ja struktureeritumaid sekkumisi neile, kes vajavad tööle naasmiseks täiendavat abi. See lähenemisviis võimaldab piiratud ressurssidega kõige sobivamalt ja tõhusamalt individuaalselt inimese vajaduste rahuldamist. Tõhus tööalane rehabilitatsioon sõltub suhtlusest ja koordineerimisest peamiste osalejate - eriti inimese, tervishoiu ja töökoha - vahel61. Teenuste varajases etapis osutamisega ennetame osalise või puuduva töövõime teket ja tööhõivest väljalangemist. Praegu on TK teenuste saamise eelduseks puude või vähenenud töövõime või töötu/tööotsija staatuse olemasolu. Tõenäoliselt vajaksid ka pikaajalisel haiguslehel viibivad inimesed selleks, et terviseseisundiga sobivates tingimustes töötamist jätkata osaliselt neid samu teenuseid, mida saavad püsiva tervisekahjustusega (puude või vähenenud töövõime „sildiga“) töötajad (lisa 4). Need teenused on: tööalane rehabilitatsioon ja/või üksikteenused (tegevusterapeut, füsioterapeut, psühholoog jms), nõustamine, tööruumide ja -vahendite kohandamine; tööks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine; tugiisikuga töötamine; kaitstud töö; kogemusnõustamine. Töörühmas esitati ettepanek, et TK poolt osutatavad töökoha kohanduse teenus võiks ATV-e ajal osutatav olla vaid sellisel juhul, kui prognoos on, et inimese piirangud jäävad kehtima ka peale ATV-e lõppemist. ATV-e ajal võib süsteemi osalistele vajaliku info edastuse huvides (piirangute paremaks mõistmiseks) olla arstide poolt RFK62 loendi kasutuselevõtt haiguslehele piirangute, osalise ajaga töötamise ning sobivate töötingimuste, abivahendite ja töökoha kohanduste soovituste märkimise juures. Nt on Rootsis haiguslehel kasutusele RFK koodid. Samas on Eestis laiemalt arstidele veel tegemist võrdlemisi võõra klassifikaatoriga, mida siiani on peamiselt kasutanud taastusarstid ja töövõime hindamise metoodika koolituse läbinud arstid. Seetõttu on mõistlik pikaajalisel haiguslehel RFK kasutuselevõtt pigem ühildada RHK-11 klassifikaatori (on RFK-ga integreeritud) Eestis kasutuselevõtuga63 ning jälgida RFK kasutuselevõtu testimise tulemusi sotsiaalvaldkonnas hetkel käimasolevates projektides. Väljavõtted arstide kirjeldatud soovitustest ATV-e etapi teenuste vajadusest patsiendilugude analüüsimise töörühmas: 60 Shaw, W., Hong, Q. N., Pransky, G., & Loisel, P. (2008). A literature review describing the role of return-to-work coordinators in trial programs and interventions designed to prevent workplace disability. Journal of occupational rehabilitation, 18(1), 2-15. 61 http://eprints.hud.ac.uk/id/eprint/5575/1/waddellburtonkendall2008-VR.pdf 62 Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja terviseklassifikatsioon 63 RHK-11 jõustub 1. jaanuarist 2022, kuid Eestis kasutuselevõtu juurutamine võib võtta aega veel mitmeid aastaid 30  1) Nähakse vajadust töökeskse täiendava nõustamise/võimestava ja motiveeriva nõustamise järel: „Pikaajalisest ATV-st tööle naasmisel oleksid töötamise jätkamise nõustamise teenus või tegevusterapeudi nõustamisteenus suurepärased võimalused, lisaks ka psühholoogi konsultatsioon ja/või psühhoteraapia 12 seansi ulatuses oleks vajalik, suunitlusega analüüsida ja parandada just töövõimet, jõustada tagasi pöördumist tööle. Patsient ise sageli ei oska sõnastada oma ootust psühholoogile täpselt või on tal muud soovid (suhteprobleemid, hirmud, üldine toimetulek, kust leida elukaaslast jne. jne.) {Kliinilisi psühholooge psühhiaatrilistes raviasutustes vähe, suund, et lähevad tööle erasektorisse, kus patsient peab maksma hingehinda, mida patsientidel ei ole}. Vajaks ka TK-lt tööalast nõustamist, karjäärinõustamist“. 2) Pakutud on ka töötervishoiuarsti konsultatsiooni vajadust „Patsient vajab mõnikord ilmselt ka töötervishoiu arsti konsultatsiooni, kui haigus nii kaua kestnud, kes aitaks hinnata patsiendi oskusi ja suutlikkust, vajadusel võiks suunata järgmistele teenustele kindlaks arvuks seanssideks (näiteks 10–12 korda): ravimassaaž, ravivõimlemine, sanatooriumi suunamine koos veeprotseduuridega ja vabas õhus liikumisega, lõõgastavatele protseduuridele, mis valusid vähendaksid (näiteks raviujumine; vesivõimlemine, ravidušš jne)64. 3) Füsioterapeudi nõustamise vajadust „Teatud õpetusi saaks anda ka füsioterapeut rahustavate ja lõõgastavate harjutuste osas. Sellist kohtlemist vajaks eriti F30 (meeleoluhäired) ja F40 (ärevus ja stressireaktsioonid, traumeeritud patsiendid), (F60 isiksused nii ja naa) ja F50 (füsioloogiliste häiretega) patsiendid – nn. mitte nii rasked häired. Siiani psühhiaatrilised patsiendid olnud ilma nende võimalusteta, sest ambulatoorses süsteemis puuduvad sellised teenused“. 4) Tunnistatud on, et rohkem vaja teavet TK teenustest „Arstid vajavad koolitust selles osa, mida oleks võimalik saavutada töötukassa süsteemiga koostöös (millised teenused võimalikud), on vähe teadmisi, kes neid teenuseid pakuks, sest nt psühhiaatriasüsteemil praktiliselt need võimalused puuduvad.“ Tööandjatelt ja vähenenud töövõimega inimestelt küsiti TVR mõju uuringu läbiviimisel kuivõrd oleks terviseprobleemide süvenemist nende hinnangul aidanud pidurdada või töövõime vähenemist ennetada, kui oleks osutatud töövõimet toetavaid teenuseid juba haigestumise varajasemas staadiumis nt pikaajalise haiguslehe ajal (tulemused saame detsembris 2021, täiendame analüüsi peale seda). Töörühmas esitati ettepanek kaasata teenuste vajaduse analüüs juurde SKA ja HKO, sest osadel juhtudel võib inimene vajada ATV-e ajal tööle naasmisel ka hoolekande teenuseid, sotsiaalseid abivahendeid. Võttes aluseks esitatud ettepanekuid, näeme vajadust moodustada eraldi töörühm, et koostada täpne teenuste pakett ja protsessikirjeldus, mis toetab tööandjat ja töötajat 64 Autori täpsustus: töötervishoiuarsti roll ei ole teenustele suunamine 31 pikaajalise haiguse ajal osalise töötamise jätkamisel ja ennetab töötajal püsiva töövõimekao teket. Ühtlasi soovitame luua TK-sse süsteemi testperioodiks töötamise toetamise konsultandi/juhtumikorraldaja või nõustaja ametikoht65, kes pakub pikaajalise ATV-st tööle naasmiseks nõustamist ja koordineerivat tuge tööandjatele ja töötajatele. 2.3. Andmevahetuse ja infosüsteemide arenduste vajadused Arenduste vajadus protsessi osapoolte ja registrite lõikes66: Raviasutused – muutub liik 17 „Üleviimine kergemale tööle“ haiguslehega Haigekassale üle x- tee andmevahetuslahenduse edastavate andmete koosseis. Raviasutusel võiks epikriisi lisanduda tööandjale tõendile lisatavate andmete edastamiseks eraldi andmeväli töötingimuste muutmise soovituste kohta. Praegu väljastatakse andmeid pabertõendiga. RIA – E-TVL teenus tööandjatele TVL-i andmete edastuseks asub riigiportaalis https://www.eesti.ee/et/ettevotlus/toeoetajad-ja-toeoekeskkond/toeoevoimetuslehe- andmete-edastamine-haigekassale/ Tööandjale on vaja täiendada/luu uus lahendus raviarsti kirjutatud soovituste täpsustamiseks TVL_ andmevahetussüsteemi kaudu, kui tekib küsimusi. Patsiendil on võimalik jälgida sama teenuse – https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/tervis_ja_tervisekaitse/isiku_toovoimetusehuvi tised_3 kaudu TVL-i menetluste seisu. Muudatusega peaks lisanduma ka võimalus näha arsti väljastatud soovituste osa TVL_il töötingimuste kohandamise ja töövõimet toetavate teenuste kasutamise vajaduse kohta. Haigekassa – muutub haiguslehega raviasutustelt ja tööandjatelt x-tee kaudu edastavate andmete koosseis ja inimesele hüvitamisskeem haiguslehe tööst vabastuse põhjuse liik 17 korral. Lisaks on vaja luua eraldi tööst vabastuse liik, et oleks võimalik eristada rasedate haiguslehtedest uue süsteemi sihtrühma lehti. Kehtiva seadusega saavad liik 17 haiguslehti kasutada vaid rasedad (2019 a andmetel 2 200 haiguslehte. Uues süsteemiga laieneb õigus kõigile töölepingu alusel ravikindlustust omavatele töötajatele. Prognoositav on, et sihtrühm kasvab ca 5400 inimese võrra. Kokku aastas puudutaks see ca 8 000 inimest ehk haiguslehe juhtumit67. TIS-i võimalikud arendusvajadused sh kaaluda, kas TIS-i põhised või on muud infosüsteemid (IS) ja andmevahetuskanalid sobivamad lahendustena68: • Aruandlusmoodul - vajalik on juhtimislaud uue süsteemi kasutamisest ülevaate olemasoluks ja tulemuslikkuse seiramiseks (nt kui palju on süsteemi kasutajaid, 65 Testperioodil oleme arvestanud ESF vahenditest kahe uue töötaja palgakulu finantseerimise vajadusega 66 Täpsustuvad IT analüüsi käigus 67 Haiguslehe juhtumi all on mõeldud ühe isiku kõiki ühe haigestumisega seotud haiguslehti alates kolmandast lehest (pikaajalise haigestumise korral väljastab arst järglehe iga 30 päeva järel). 68 Täpsustuvad IT analüüsi käigus 32  väljastatud vastavaid haiguslehti (aruanded haigekassa infosüsteemist liik 17 lehtedega seonduvalt), TK teenuste kasutamise info, konsultatsioonide statistika jne • Andmevahetusvõimaluste loomine/edasiarendamine osalistele (vt joonis 2): o andmevahetuseks raviarstilt haiguslehe andmekoosseisu täiendamine (tõendite info) edastamine nt X-tee E-TVL-i teenuse kaudu teavitamaks tööandjat töötaja haiguslehe ajal sobivatest töötingimustest ja töötamist toetavate teenuste soovitustest ning o patsiendile/töötajale sama info ning raviasutusele/arstile tagasi info, kas tööandja viis inimese kergemale tööle; o raviarsti tegevuste TIS-is kajastamine nt töövõimetuslehe väljastamise info epikriisis kajastamine ja e-konsultatsioonid töötervishoiuarstiga (analüüsida kas on vajalik täiendada epikriiside standardit ja IS e-saatekirja lahedust); o töövõimet toetavate TK teenuste info raviarstile töö lihtsustamiseks teenuste soovitamisel ja sama info patsiendile/töötajale (nt RIA X-tee E-TVL lahenduse kaudu ja info/meeldetuletuste edastus e-posti teel või SMS-iga), ja nende kasutamise kohta patsiendi poolt (TK IS või TIS andmevahetus); juhtumikorralduslike vajaduste katmine jms. • Varasema arsti tõendi ära kaotamine – rasedatele väljastatava tõendi ühtlustamine uuele sihtrühmale mõeldud tõendi info haiguslehel kajastuse edastusprotsessiga s.t info töötingimuste muutmise jms kohta info kajastamine vastava tööst vabastuse põhjusega haiguslehel (või vajadusel TVL-i lisana) ja selle väljastamine/kättesaadavaks tegemine sobivate kanalite kaudu (nt patsiendiportaali, E-TVL teenusega) ja tööandjatele (E-TVL-i teenus). 2.4. Lahenduste elluviimiskava Tuginedes lahenduste sisuanalüüsile peame vajalikuks koostada testperioodi lähteülesanne, mis hõlmab uue süsteemi testimise eesmärke, indikaatoreid, seire põhimõtteid ning eesmärkidele riskide hindamist ja riskide maandamistegevusi. Arenduste tegevuskava: • Analüüsi koostamine sekkumismudeli ja toetussüsteemi väljatöötamiseks – 2021; • IT lahenduste analüüsi hange ja analüüsi läbiviimine – veebruar 2022–juuni 2022; • ATV-e ajal inimesele vajalike töötamist toetavate teenuste paketi koostamine – jaanuar 2022–mai 2022; • Testperioodi lähteülesanne– veebruar 2022–detsember 2022; • IT arendused september 2022–märts 2024 (täpsustub vastavalt IT analüüsi tulemustele); • Seadusloome muudatuste väljatöötamise kavatsuse (VTK) koostamine ja õigusruumi muudatused 2022–2023: • VTK – märts 2022–november 2022 • eelnõu EIS-is – aprill 2023; • Koolitused süsteemi rakendajatele, juhendid/infomaterjalid ja teavitustegevused – 2023; • Süsteemi rakendamine: alates aprill 2024 (sh testperiood kolm aastat: 2024–2027); • Mõjuanalüüs – 2027; • Seadusloome tähtajatuks süsteemi rakendumisjärgsed seadusloome-, arendus- ja teavitustegevused: 2027–2029. 33 2.5. Õigusloome muudatuste vajadused Lahenduste kasutusele võtmiseks on kaardistatud õigusloome muudatuste vajadused (tabel 8). Täpsem mõjuanalüüs ja muudetavate aktide koosseis selgub VTK koostamise järgselt. Tabel 8. Õigusruumi muutmisvajaduste kaardistus Viide muutmist Akt Eesmärk/muudatuse selgitus vajavatele sätetele 1. Töölepingu seadus Töölepinguseaduses on lubatud vaid § 18 https://www.riigite rasedate töötingimuste kergendamine – ataja.ee/akt/11207 laiendada kõigile; 2014146?leiaKehtiv Tõendit peaks hakkama asendama e-tõend või lisatakse andmed kohe vastava liigiga haiguslehele 2. Ravikindlustuse Lubada haiguslehe perioodil töötamist ja § 51 Ajutise seadus sotsiaalmaksuga maksustatava tulu saamist töövõimetuse https://www.riigiteataja kindlustusjuhtum .ee/akt/113032019136? leiaKehtiv Ajutise töövõimetushüvitise saamise õiguse piirang § 60 lg 2 Muuta palgavahe hüvitise arvutamise § 53 Ajutise põhimõtted töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise kord § 54 lg 3 Ajutise töövõimetuse hüvitise suurus § 55 Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine Uuele sihtrühmale õigus saada hüvitist alates § 56 lg 2 Õigus saada 61. haiguspäevast (maksimaalne hüvitise ajutise töövõimetuse periood ei muutu) hüvitist § 57 Haigushüvitise arvutamise aluseks olev ajavahemik 3. Ministri määrus nr Uus tööst vabastuse põhjus lisada; § 10 lõige 2 punkt 8 114 Haiguslehe andmekoosseis muuta (tõendi „Töövõimetuslehe andmed, töötasu andmete märkimine) § 10 lõige 3 andmekoosseis ja pabervorm ning § 5 Haiguslehe töövõimetuslehe väljakirjutamine registreerimise, väljakirjutamise ja § 15 Lisa 3 haigekassale Töövõimetusleht edastamise 34  tingimused ja kord“ https://www.riigite ataja.ee/akt/12817 952?leiaKehtiv 4. Ministri määrus nr Tööandja poolt andmete esitamine; mitme § 14 109 „Ajutise tööandja puhul, kuidas toimub andmete Töövõimetuslehele töövõimetuse esitamine kui ühe tööandja juures jätkab hüvitise määramiseks ja hüvitise haiguslehe ajal töötamist, teise juures mitte maksmiseks vajalike määramiseks ja jne muude dokumentide maksmiseks vajalike lisamine dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord“ https://www.riigite ataja.ee/akt/13293 045?leiaKehtiv 5. Haigekassa Andmekoosseis muutub § 7 Andmekogusse andmekogu kantavad andmed pidamise Analüüsida, kas vajab muutmist, et § 11 Juurdepääs põhimäärus testperioodil seirata uut sihtrühma andmetele ja andmete https://www.riigiteataja väljastamine .ee/akt/112032019019? leiaKehtiv 6. Tööturuteenuste ja - Pikaajalisel haiguslehel viibivale töötajale või § 9 Tööturuteenuste toetuste seadus tema tööandjale töövõimet/töötamise liigid ja nende https://www.riigiteataja jätkamist toetavate teenuste osutamine osutamise põhimõtted .ee/akt/112112021006 (pärast 60. haiguslehe päeva) § 91 Tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise erisused § 20 Tööruumide ja - vahendite kohandamine § 21 Töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine 7. Ministri määrus nr Analüüsida arstide ettepanekut epikriisi Ambulatoorse epikriisi 53 „Tervise andmekoosseisu töötingimuste andmekoosseis infosüsteemi muutmisvajaduse andmevälja lisamiseks, et edastatavate masinloetavalt andmeid haiguslehele lisada; Arstid sooviks näha ka dokumentide seda infot, kas andmekoosseisud tööandjad on 35  ning nende Töötingimuste muutmise tõend hetkel ettepanekut arvestanud esitamise paberil, see vajab digitaliseerimist/läheb TVL- (vastavad andmed HK tingimused ja kord“ ile ja peab olema TIS-is arstidele, PP-s infosüsteemist/TVL-ilt) https://www.riigiteataja patsiendile ja X-tee vahendusel riigiteenuste .ee/akt/13029628?leiaK portaalis (E-TVL vahendusel?) tööandjale Kas/Kuidas reguleerida ehtiv nähtav raviarsti e- konsultatsiooni päring töötervishoiuarstile tööandja Kas/Kuidas reguleerida tööandja e- konsultatsiooni päring raviarstile, kui soovituse kohta on küsimusi/täpsustusi 8. Ministri määrus nr Tingimused, millal 56 töötingimuste „Tervishoiuteenuse muutmise andmeid osutamise raviarst dokumenteerib dokumenteerimise tingimused ja kord“ https://www.riigiteataja .ee/akt/13292772?leiaK ehtiv Lisa 1. Patsiendilood Näide 1 – EVI (50 a), töö on iseloomult valdavalt arvutipõhine: andmete analüüs ja dokumentide koostamine, aeg-ajalt on vajalik ka klientidega kohtuma sõitmine andmete kogumiseks dokumentide koostamise eesmärgil. (füüsilise tervisega seotud juhtum) JUHTUMI KOKKUVÕTE/KEHTIVA SÜSTEEMI LAHENDUSE KIRJELDUS UUE SÜSTEEMI VAATES VAADE 2021.aasta jaanuaris toimunud liiklusavarii tagajärjel Raviarst on Eviga arutatud töötamise jätkamist, ta on motiveeritud liittrauma, raske liikumis- ja siirdumisfunktsiooni häire, käelise haiguslehe ajal osaliselt töötama ja raviarsti hinnangul võib seda teha tegevuse häire, traumajärgne psüühika häirumine. Määrati alates 90. haiguslehe päevast. Tööle ja klientidega kohtuma statsionaarne funktsioone taastav taastusravi, mis oli sõitmiseks autot juhtida Evi veel ei suuda parema jala ja vasaku tulemuslik. Patsiendiga tegeles statsionaarse ravi ajal randme kahjustuse järgselt kujunenud ja statsionaarse taastusravi taastusravi meeskond: lõpuks osaliselt paranenud funktsioonihäire tõttu. - füsioteraapia (parema jala lihas- ja liigesfunktsiooni parandamiseks), Väljastada „osalise töötamise/ töötingimuste muutmise“ haigusleht - tegevusteraapia (peenmotoorika ja randmeliigese liikuvuse soovitustega tööandjale: Evi on alates 5.04.2021 suuteline töötama parandamine, ülakeha ülekoormussündroomide ennetamine; osalise tööajaga (orienteeruvalt 50% ulatuses täiskoormusest) samal ADL (igapäevaelu tegevused) ja abivahendite soovitused)); ametikohal, soovitatavalt kodukontoris kaugtööna kindlasti kuni - kliinilise psühholoogi teenus: posttraumaatilise järgneva 2 kuu jooksul. Autot juhtida ja pikki vahemaid liikuda veel stressreaktsiooni käsitlus, meeleolu osas hindamine, ei suuda. Vajaduse korral samade tingimustega töötamisega nõustamine; psühhoteraapia haiguslehe pikendamine kuni 182. haiguspäevani. - sotsiaaltöötaja teenus: sotsiaalteenuste osas nõustamine Soovitav juba olemasoleva kodukontori kohandus: soovitav erinevate tööasendite võimaldamine, n. võiks abiks olla reguleeritava TVL-l 2,5 kuud tagasi saadud liiklusvigastuse tõttu olnud kõrgusega töölaud, mis soodustab asendivahetusi arvutiga töö praeguseks (perearstile suunamise hetkeks) 83 päeva käigus. 36 (traumatoloogi poolt esmane TVL, taastusarsti poolt Vajab sagedasi puhkepause, sagedasi asendivahetusi; vajalik ka järglehed). Haiglaravi järgselt suunatakse kodusele ravile, jääb mitu korda päevas sooritada raviharjutusi taastusravi osakonnas perearsti jälgimisele; kahe nädala pärast broneeritud aeg omandatud koduprogrammide alusel. ambulatoorsele taastusarsti vastuvõtule, millele järgneb Vajalik paari nädala pärast algava ambulatoorse taastusraviga seoses ambulatoorne taastusravi. Vahepealsel perioodil peab Evi füsioteraapia teenusel osalemine eeldatavalt orienteeruvalt 1-2 korda jätkama haiglas omandatud koduprogrammide alusel nädalas (eeldatavalt 1 tund korraga) olenevalt ambulatoorse iseseisvaid treeninguid kodus. taastusravi plaanist. Vajalik töövõimetuslehe pikendamine perearsti poolt Soovitused teenuste kohta: jätkab ambulatoorset taastusravi ja (tõenäoliselt on kuni 130 päeva haiguslehel, võimalik, et ka iseseisvalt raviharjutusi taastusravi osakonnas omandatud kuni max 182 päeva). koduprogrammide alusel. Näide 2 – KRISTEL (30a), Tegemist on suure kaubandusketi töötajaga, kontoritöö arvutiga, vaja koostada kirju, suhelda klientidega ja töökaaslastega, teha tellimusi, kirjutada aruandeid. (vaimse ja füüsilise tervisega seotud juhtum) JUHTUMI KOKKUVÕTE/KEHTIVA SÜSTEEMI LAHENDUSE KIRJELDUS UUE SÜSTEEMI VAATES VAADE Paanikahäired, Migreen, Generaliseerunud ärevushäire. Peale kahte kuud haiguslehte soovitav jätkata perearsti vastuvõtul Esimest korda 17.aasta vanuses diagnoositud seoses kooli osalist töövõimetuslehte 30 päeva jooksul kergemal tööl osalise vahetusega kohanematust, ärevust, peavalusid. On käinud tööajaga (50%) ulatuses. Väljastada „osalise töötamise/ kliinilise psühholoogi juures pereteraapias, lastepsühhiaatri töötingimuste muutmise“ haigusleht 61. päevast soovitustega juures. Saanud ka antidepressandi ravi. Alates 2015. aastast tööandjale: vähendada järgmised 3 kuud otsest ja aktiivsest perearsti ja neuroloogi vastuvõttudel korduvalt küll iivelduste- suhtlemist klientidega ja 50% osas lühendada tööpäeva pikkust. oksendamistega, peavaludega, seljavaludega, jalg sureb, jalas Sobib võimalusel kergem füüsiline töö nt võiks ehk tegeleda kauba sipelgad. Valuvaigisti Naproxen ei leevenda valusid. Käib komplekteerimise või pakendamisega. Vajab sagedasi psühhoteraapias psühholoogi vastuvõttudel. Raviga asendivahetusi. Puhkepauside ajal peaks liikuma, tegema kehalisi paanikahooge harvem. Ei meeldi töö, ülemusega suhted harjutusi 10-15 min. pingelised. Pidevalt, vajab lühikesi töövõimetuslehti (10 – 14 päeva) mitu korda aastas. Patsiendi arvates psühhoteraapia Vähendada otsest ja aktiivsest suhtlemist klientidega. 50% osas kliinilise psühholoogi juures ei ole aidanud. Vahetanud tööpäeva lühendamist. Prognoositavalt 3 kuu (90 päeva jooksul), kliinilisi psühholooge, sest tunne, et midagi ei leevenda täpsustub raviprotsessi käigus. Puhkepauside ajal soovitav paanikat. 2019.aastast käib regulaarselt 1x kuus psühhiaatri „tootmisvõimlemine“ (nt liiguks, teeks tööaja jooksul kehalisi vastuvõtul, erinevad raviskeemid antidepressantidega. Kuni harjutusi 10-15 min). 2020.aasta sügiseni vahetatud mitmeid antidepressante, sest ükski ei leevenda tahtetust, hingevalu, paanikat. Vahepeal saanud perearsti vastuvõtul rahustiretsepte ägeda paanika Soovitused toetavate teenuste vajaduse kohta: vastu, retseptiga valuvaigisteid, mis ei aita. Vajab tööalast rehabilitatsiooni?: Pidevad pöördumised erinevate kaebustega psühhiaatri, 1) kognitiiv-käitumuslikku psühhoteraapiat, eesmärk: perearsti ja neuroloogi vastuvõttudele – kõigi juures käib iga suhtlemisoskuste parandamine tööl ülemuste ja klientidega, ärevuse, kuiselt. Vahetanud kliinilisi psühholooge, ühegagi töö ei klapi. paanika ja halva enesetunde kontrolli alla saamise meetodid. Valu Ikka ei jaksa tööl keskenduda. Tunneb vähest motivatsiooni psühholoogilised mehhanismid, toimetuleku meetodid valuga. tööl, ülemusega pingelised suhted, kes rahulolematu tema 2) füsioteraapia nõustamist, et raviharjutusi sooritada selja- ja tööga. Töö pole meelepärane, kuid ei oska tahta ka muud tööd. jalavalu tõttu. Enda arvates ei jaksa teha muutusi, sest arvab, et ei jaksa 3) karjäärinõustamine, kohaneda uuega. Passiivne. 4) tööle naasmise toetav nõustamine 2021.aasta veebruariks neuroloogi ja perearsti juurest töövõimetuslehti aasta jooksul vaheaegadega 4 kuu ulatuses, ülemus ähvardanud vallandamisega, dramatiseerib, kuid võtnud ennast kokku, enam ei võtnud töövõimetuslehte hoolimata paanikast, pea- ja seljavaludest. 2021.a. aprillis kiirabi väljakutse migreenihoo tõttu. Psühhiaatri vastuvõtul, uus haigusleht, jätkab antidepressandiga, eelnevalt 5 ravimit pole sobinud, praegu kombineerituna migreeniravimi + 2 antidepressanti + suur annus unerohtu. Kuna tuleb raskustega tööl toime, kaalub töövõime hindamise taotlemist. Näide 3 – KARL (55 a), teeb füüsilist tööd (paigaldab ventilatsioonisüsteeme), palju on koormust põlvedele: redelil turnimine, põlvili olemine, põlvedele toetumine. (füüsilise tervisega seotud juhtum) JUHTUMI KOKKUVÕTE/KEHTIVA SÜSTEEMI LAHENDUSE KIRJELDUS UUE SÜSTEEMI VAATES VAADE 18.10.2020 tööõnnetus, kukkus redelilt, vigastas paremat Väljastada 120 päevast „osalise töötamise/ töötingimuste muutmise“ põlve. Sellest ajast alates haiguslehel. Meniski rebend. EMO haigusleht soovitustega tööandjale: Kuni operatsioonini võib 37 suunas ortopeedile, edasine ravi perearsti juures, kirurgi ja haiguslehe ajal 50%se ajaga töötada, saab teha tööd istuvas asendis ortopeedi konsultatsioonid, määrati taastusravi (vajalik või seistes. Ei tohi teha tegevusi, mis avaldavad suurt koormust magnetravi ja füsioteraapia). Näidustatud parema põlveliigese põlvedele (põlvedele toetumine, redelist ronimine, pikalt seismine. artroskoopia. Võetud operatsioonijärjekorda (prioriteet 3). Samuti võimalik töötada edasi samal tööl, kui oleks kaastöötaja, kes MRT uuringul MCL femoraalse kinnituskoha paranev vigastus valmis toetama ja osa tegevusi, mis eeldavad põlvede koormust, ise ja mediaalse meniski rebend. Taastusravi arstile sai alles ära tegema. märtsist. Aprillis (5 kuud hiljem): Paremal põlvel kasutab käies ortoosi. Soovitused teenuste kohta: jätkata taastusravis omandatud Obj - Parem põlv minimaalselt turses. Palpasioonil valulikkust programmi alusel iseseisvalt raviharjutustega. Võib vajada ei ole. Põlv paindub küllaltki hästi, peaaegu maksimaalselt. motiveerivat nõustamist. Liiges on stabiilne. Valu tekib patsiendi sõnul peamiselt kõndimise ajal. Tööl ei saa käia, sest seal peab palju põlvili olema ja redelitel ronima. Kõndida saab korraga mitu kilomeetrit, kuid kõnnib rahulikus tempos. Joosta ei saa. On ikka veel operatsiooni ootel. TVL lõpetatud 21.04 seisuga kuna max 182 päeva on täis. Patsiendi soovil väljastatud järgleht, mida ei tasustata/kompenseerita. Patsient ei ole hetkel töövõimeline, kuna on operatsiooni järjekorras. Operatsiooni aeg ei ole teada. Patsient jätkab seetõttu töövõimetuslehel nii, et seda ei kompenseerita – samas seab see ohtu tema majandusliku toimetuleku. Pärast operatsiooni on patsiendi töövõime pärast taastumist tõenäoliselt praktiliselt endine. Suunatud töövõime Antud ATV juhtumit on pikendanud 1) taastusravi ootejärjekord; 2) hindamisele: samas on ainsaks piiranguks liikumise piirang operatsiooni ootejärjekord. punktis 1.1, raskusaste 2. Kas on võimalik anda lühikese tähtajaga osaline töövõime erijuhtumina? Näide 4 – MERILY (30 a), töötab ametnikuna (vaimse tervisega seotud juhtum) JUHTUMI KOKKUVÕTE/KEHTIVA SÜSTEEMI LAHENDUSE KIRJELDUS UUE SÜSTEEMI VAATES VAADE TLV alates 20.10.2020 vaimse tervise languse (depressioon, Väljastada „osalise töötamise/ töötingimuste muutmise“ haigusleht asteenia) tõttu. Haigusloo alguses suitsiidimõtted peaaegu iga soovitustega tööandjale: Alates 90. haiguspäevast esialgu ca 2 kuud päev. Muidu näiliselt hästi toime tulev, edukas naine ja mitme soovitatav töötada 50%se koormusega. apse ema. Tööl väga palju pingeid, väga suur koormus, on Soovitused toetavate teenuste vajaduse kohta: vajaks pärast näinud kaastöötajate läbipõlemist, murdumist ja mitmete pikaajalist TVL-i tööle naasmisel tuge – võiks mõelda tugiisikule (ei inimeste seetõttu töölt lahkumisi, mis on pannud allesjäänud pea tingimata olema arst või kliiniline psühholoog), kes inimest töötajad suurem surve alla. Ülemuse suhtumine olevat, et toetab/nõustab. Nt kui inimesel on tugivõrgustik, tööandja ja töötaja peabki läbi põlema. Kodus suhted "normaalsed", kuid psühholoogiga ja ehk ka töötervishoiuarstiga on asjad läbi räägitud, esineb ka pingeid. siis suudaks ta ehk juba varem tööle minna. Sai psühhoteraapiat ja antidepressantravi, see peaks kestma Lisaks, raviarst informeerib asutuse edasi kuni vähemalt aasta. Läks tagasi tööle peale maksimaalse töötervishoiuarsti/Tööinspektsiooni psühholoogilistest ohuteguritest haiguslehe hüvitamise aja (182 päeva). Kuid raviarst ei ole Karini töökeskkonnas. kindel, et tööl käimine Merily enesetunnet uuesti ei halvenda. Näide 5 – KARIN (20 a) ametnik (vaimse tervisega seotud juhtum) JUHTUMI KOKKUVÕTE/KEHTIVA SÜSTEEMI LAHENDUSE KIRJELDUS UUE SÜSTEEMI VAATES VAADE Töökiusamise all kannatanu. Käib kliinilise psühholoogi juures Väljastada „osalise töötamise/ töötingimuste muutmise“ haigusleht ja on kodus, täna oli 60. haiguspäev. Tänaseks on kõik skoorid 61. päevast soovitustega tööandjale: vajab ca 2 kuud 50%se ajaga normaalsed, aga tööle täisajaga saata ei julge, sest siis on kõik töötamist. tagasi. Seetõttu pikendab haiguslehte. Soovitused toetavate teenuste vajaduse kohta: vajab pärast pikaajalist TVL-i tööle naasmisel tuge – tugiisiku teenust, tööle naasmise nõustamine (kui selline teenus oleks) Lisaks, raviarst informeerib asutuse töötervishoiuarsti/Tööinspektsiooni psühholoogilistest ohuteguritest Karini töökeskkonnas. Näide 6 – MARINA (30 a), suure kauplusketi klienditeenindaja, töötab kassas (vaimse tervisega seotud juhtum) JUHTUMI KOKKUVÕTE/KEHTIVA SÜSTEEMI LAHENDUSE KIRJELDUS UUE SÜSTEEMI VAATES VAADE Korduv depressioon + bulimiia, on olnud haiguslehel 30 päeva, Väljastada „osalise töötamise/ töötingimuste muutmise“ haigusleht tuli haiguslehte pikendama. Eelmisel aastal oli sarnane episood, 61. päevast soovitustega tööandjale: vaja ajutiselt vähendada 38 vajas haiguslehte 4 kuud. Sel ajal töötas Maximas, kuid tuli töökoormust 50% esialgu 2 kuud, rakendades töötingimusi, mis ei töölt ära, sest nõuti palju ja töö oli raske. sisalda otsest kliendisuhtlust ja on vähem pingelised. Seekord kurdab ka suure töökoormuse üle, vahetused pikad, kassas pingeline. Tekkinud on suhtlusraskused ülemuse ja Soovitused toetavate teenuste vajaduse kohta: karjäärinõustamine, kaastöötajatega, ei suuda taluda suhtlust klientidega, olla tööle naasmise nõustamine (kui selline teenus oleks) inimeste seas. Näide 7 – JAAN (50 a), töö iseloom: klienditeenindus, andmetöötlus (vaimse tervisega seotud juhtum) JUHTUMI KOKKUVÕTE/KEHTIVA SÜSTEEMI LAHENDUSE KIRJELDUS UUE SÜSTEEMI VAATES VAADE Haiguslehel 30 päeva, tuli haiguslehte pikendama. Ärevuse – ja Väljastada „osalise töötamise/ töötingimuste muutmise“ haigusleht meeleoluhäireid, ise arvab, et kuna naisega suhtekriis tekkinud 61. päevast soovitustega tööandjale: alates 61. päevast töökoormuse ja töine läbipõlemine. Ärritub kergesti, ei suuda klientidega vähendamine 30 päeva jooksul 50% sh ja kuni 90 päevani rakendada suheldes rahulikuks jääda. On hakanud alkoholist abi otsima. töötingimusi, mis ei sisalda otsest kliendisuhtlust, võib töötada, kui Vajab nõustamist, kas võimalik psühholoogile suunata, kas tegeleb nt ainult andmetöötlusega. paariteraapiaga nõus. Soovitused toetavate teenuste vajaduse kohta: vajab psühholoogilist nõustamist ja nõustamist alkoholiriskide hindamiseks ja alkoholikeelu selgitamiseks. Karjäärinõustamine – mida oskaks ja tahaks teha, kui ikkagi ei suuda enam suhelda klientidega. Vajadusel hinnata ja nõustada ümberõppe võimaluste kohta. Füsioterapeudi nõustamine, ravivõimlemine, igapäevane liikumine vabas õhus, massaaž üldise toonuse tõstmiseks. Lisa 2. Üle kahe kuu kestvate ATV-e juhtude statistika RHK-10 haigusklasside ja jaotiste kaupa. Tabel 1. Üle kahe kuu kestva ATV-e ja PTV-e põhjustanud haiguste jaotus RHK-10 haigusklasside kaupa, HK ja TK 2019. aasta andmed. Osaline Puuduv Haigusklassi nimetus (RHK-10) Haiguslehed töövõime töövõime Lihasluukonna ja sidekoehaigused 31% 40% 12% Psüühika- ja käitumishäired 7% 19% 49% Vereringeelundite haigused 9% 8% 7% Sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused 1% 7% 3% Närvisüsteemihaigused 3% 7% 11% Vigastused, mürgistused ja teatavad muud välispõhjuste toime tagajärjed 24% 4% 3% Kasvajad 10% 3% 7% Hingamiselundite haigused 3% 3% 1% Kõrva- ja nibujätkehaigused 0% 2% 0% Silma- ja silmamanuste haigused 1% 1% 1% Naha- ja nahaaluskoe haigused 1% 1% 0% Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid ja kromosoomianomaaliad 0% 1% 1% Seedeelundite haigused 4% 1% 1% Terviseseisundit mõjustavad tegurid ja kontaktid terviseteenistusega 1% 1% 1% Mujal klassifitseerimata sümptomid, tunnused ja kliiniliste ning laboratoorsete leidude hälbed 1% 1% 1% Diagnoos puudub (nt välismaal väljastatud haigusleht) 1% 1% 1% Kuse-suguelundite haigused 2% 0% 1% Teatavad nakkus- ja parasiithaigused 2% 0% 0% 39 Tabel 2. Üle kahe kuu kestva ATV-e juhtude põhjustanud haiguste jaotus lihasluukonna- ja sidekoehaiguste rühma diagnooside kaupa, HK 2019. aasta andmed. ATV-e juhtude Osakaal Diagnoosi nimetus arv jaotises Dorsalgia e seljavalu 1 153 20,1% Muude lülivaheketaste haigusseisundid 618 10,8% Gonartroos e põlveliigese artroos 573 10,0% Koksartroos e puusaliigese artroos 513 8,9% Õlakahjustused 495 8,6% Põlveliigese sisemised kahjustused 343 6,0% Sõrmede ja varvaste omandatud deformsused e moonutised 223 3,9% Muud artroosid 204 3,6% Liigeste mujal klassifitseerimata muud haigusseisundid 199 3,5% Muud entesopaatiad 154 2,7% Pehmete kudede mujal klassifitseerimata muud haigusseisundid 133 2,3% Muud spondülopaatiad 33 2,3% Liigeste muud spetsiifilised kahjustused 85 1,5% Rakenduse, ülepingutuse ja survega seotud pehmete kudede haigusseisundid 79 1,4% Tservikaaldiskide e kaela lülivaheketaste haigusseisundid 75 1,3% Muud jäsemete omandatud deformsused 70 1,2% Alla 1% ATV osakaaluga diagnooside arv kokku 723 12,5% Kokku juhtumite arv 5773 Tabel 3. Üle kahe kuu kestva ATV-e juhtude põhjustanud haiguste jaotus vigastuste ja mürgistuste põhjusel esinevate haiguste rühma diagnooside kaupa, HK 2019. aasta andmed. ATV-e Osakaal Diagnoosi nimetus juhtude arv jaotises Sääremurd, sealhulgas peksemurd 814 17,9% Küünarvarremurd 544 12,0% Õlapiirkonna luude ja õlavarremurd 333 7,3% Kanna- ja jalamurd 330 7,3% Randme- ja käepiirkonna luumurd 325 7,1% Põlveliigese ja sidemete luksatsioon, distorsioon ja distensioon 250 5,5% Roiete, rinnaku ja lülisamba rinnaosa murd 128 2,8% Ülajäsemevöötme liigeste ja sidemete luksatsioon, distorsioon ja distensioon 124 2,7% Kanna- ja jalapiirkonna liigeste ja sidemete luksatsioon, distorsioon ja distensioon 119 2,6% Lülisamba nimmeosa ja vaagnamurd 112 2,5% Reieluumurd 106 2,3% Koljusisene vigastus 80 1,8% Säärepiirkonna lihase- ja kõõlusevigastused 80 1,8% Õla- ja õlavarrepiirkonna lihaste ja kõõluste vigastus 73 1,6% 40 Randme ja käe traumaatiline amputatsioon 69 1,5% Lahtine randme- ja käehaav 65 1,4% Pindmine säärevigastus 63 1,4% Randme- ja käepiirkonna lihaste ja kõõluste vigastused 59 1,3% Randme- ja käepiirkonna liigeste ning sidemete luksatsioon, distorsioon ja distensioon 56 1,2% Alla 1% ATV osakaaluga diagnooside arv kokku 816 17,9% Kokku juhtumite arv 4 546 Tabel 4. Üle kahe kuu kestva ATV-e juhtude põhjustanud haiguste jaotus PKH haiguste rühma diagnooside kaupa, HK 2019. aasta andmed. ATV-e Osakaal Diagnoosi nimetus juhtude arv jaotises Depressiivne episood e. depressioon 401 32,9% Muud ärevushäired 272 22,3% Korduv depressiivne häire e korduv depressioon 213 17,5% Rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired 124 10,2% Äge ja mööduv psühhootiline episood 30 2,5% Skisofreenia 26 2,1% Skisoafektiivsed häired 22 1,8% Bipolaarne meeleoluhäire 21 1,7% Alla 1% ATV osakaaluga diagnooside arv kokku 96 7,9% Kokku juhtumite arv 1 219 Tabel 5. Üle kahe kuu kestva ATV-e põhjustanud haiguste jaotus vereringeelundite haiguste rühma diagnooside kaupa, HK 2019. aasta andmed. ATV-e Osakaal Diagnoosi nimetus juhtude arv jaotises Äge müokardiinfarkt 318 17,9% Peaajuinfarkt 263 14,8% Stenokardia e rinnaangiin e rinnaahistus 144 8,1% Südamekahjustusega hüpertooniatõbi 116 6,5% Kodade virvendus ja laperdus 112 6,3% Hüpertooniatõbi e essentsiaalne e primaarne arteriaalne hüpertensioon e kõrgvererõhktõbi 69 3,9% Alajäsemete vaariksid e veenikomud 64 3,6% Krooniline südame isheemiatõbi 57 3,2% Ateroskleroos 57 3,2% Hemorroidid e päraku veenikomud 50 2,8% Südamepuudulikkus 46 2,6% Aordiklapi mittereumaatilised haigusseisundid 45 2,5% Korduv müokardiinfarkt 44 2,5% Intratserebraalne hemorraagia e peaajusisene verevalum 41 2,3% Flebiit e veenipõletik ja tromboflebiit e trombveenipõletik 41 2,3% 41 Muud südamerütmitused e arütmiad 37 2,1% Kardio(müo)paatia 27 1,5% Kopsuveresoonte emboolia 24 1,4% Subarahnoidaalne hemorraagia e ämblikuvõrkkesta-alune verevalum 22 1,2% Aordianeurüsm ja aordi lõhustav aneurüsm 20 1,1% Paroksüsmaalne tahhükardia 17 1,0% Alla 1% osakaaluga juhtumite arv 159 9,0% Kokku 1 773 Tabel 6. Üle kahe kuu kestva ATV-e juhtude põhjustanud haiguste jaotus kasvajatega seotud haiguste rühma diagnooside kaupa, HK 2019. aasta andmed. ATV-e Osakaal Jaotise nimetus juhtude jaotises arv Rinna pahaloomuline kasvaja 317 17,5% Eesnäärme pahaloomuline kasvaja 183 10,1% Käärsoole pahaloomuline kasvaja 96 5,3% Bronhi ja kopsu pahaloomuline kasvaja 91 5,0% Mao pahaloomuline kasvaja 86 4,8% Munasarja pahaloomuline kasvaja 66 3,6% Pärasoole pahaloomuline kasvaja 63 3,5% Neeru (v.a neeruvaagna) pahaloomuline kasvaja 50 2,8% Emakakeha pahaloomuline kasvaja 42 2,3% Emakakaela pahaloomuline kasvaja 39 2,2% Peaaju pahaloomuline kasvaja 38 2,1% Kusepõie pahaloomuline kasvaja 37 2,0% Kõhunäärme pahaloomuline kasvaja 36 2,0% Hulgine müeloom e hulgimüeloom ja plasmarakulised pahaloomulised kasvajad 34 1,9% Emaka leiomüoom 34 1,9% Naissuguelundite ebaselge või teadmata loomusega kasvaja 29 1,6% Suuõõne ja seedeelundite ebaselge või teadmata loomusega kasvaja 26 1,4% Difuusne mitte-Hodgkini tüüpi lümfoom 24 1,3% Peaaju ja kesknärvisüsteemi ebaselge või teadmata loomusega kasvaja 23 1,3% Pärasoole ja sigmakäärsoole ühenduskoha pahaloomuline kasvaja 21 1,2% Ajukelmete healoomuline kasvaja 21 1,2% Maksa ja maksasiseste sapijuhade pahaloomuline kasvaja 20 1,1% Naha pahaloomuline melanoom 19 1,0% Müeloidne leukeemia e müeloidleukeemia 19 1,0% Söögitoru pahaloomuline kasvaja 18 1,0% Kuseelundite ebaselge või teadmata loomusega kasvaja 18 1,0% Alla 1% osakaaluga juhtumite arv 360 19,9% Kokku 1 810 42 Lisa 3. EL riikides haigushüvitiste maksmise põhimõtete näited Link dokumendile: Lisa 4. TK teenused vähenenud töövõimega inimeste töövõime toetamiseks Teenuse nimetus Eesmärk/põhimõte Valmistab inimest, kel puude või tervisehäire tõttu töötamine osaliselt takistatud ette tööeluks ja toetab tööleasumist või töötamist. sihtgruppi kuuluvale vähenenud töövõimega isikule võimaldatava tööalase rehabilitatsiooni kulu kuni 1800 eurot (koos käibemaksuga) ühe isiku kohta kalendriaastas. Tööalane rehabilitatsioon Põhjendatud juhul, kui isikul on puudest või tervisehäirest tingitult suurem tööalase rehabilitatsiooni vajadus, võib tööalase rehabilitatsiooni kulu hüvitada suuremas ulatuses, lähtuvalt puudest või tervisehäirest tingitud rehabilitatsioonivajaduse kulu mõistlikkusest. Emotsionaalse ja sotsiaalse toe pakkumine võimaluste ja lahenduste leidmiseks, aitamaks inimesel iseseisvalt toime tulla. sihtgr: vähenenud töövõimega töötu, õppiv või Kogemusnõustamine koondamisteatega tööotsija või töötav inimene. Kogemusnõustamist võivad vajada eelkõige inimesed, kelle tervis on (ootamatult) halvenenud või kes on puude või tervisehäire tõttu sattunud raskustesse. Inimesele, kes ei suuda iseseivalt töötada, pakutakse võimalust temale sobivas keskkonnas ja tingimustes töötamise Kaitstud töö juhendamist ja abistamist, eesmärgiga et inimene suudaks teenuse lõpuks töötada vähemalt 20 tundi nädalas ja oleks valmis iseseisvalt tööle asuma tavalisel töökohal. TK maksab teenuse osutajale tasu, et võimaldada abi ja Tugiisikuga töötamine juhendamist töötamisel tulenevalt isiku puudest või terviseseisundist. Individuaalne lahendus, kui vähenenud tv-ga inimene vajab Töötamise jätkamise toetamine töötamise jätkamiseks abi oma erivajaduse tõttu Kui tööülesannete täitmine tööandja vahenditega on puude või vähenenud töövõime tõttu takistatud, siis TK annab töötamiseks Tööks vajalik abivahend vajaliku abivahendi tasuta kasutada. TK eeldab, et sotsiaalse abivahendi võimaldamisel ja sobitamisel arvestatakse teie aktiivsuse ja töötamisega seotud vajadustega. 43 Teenuse nimetus Eesmärk/põhimõte Kohanduse kulud hüvitatakse tööandjale juhul, kui töösuhe on Tööruumide ja vahendite kohandamine tähtajatu või tähtajaga vähemalt kolm aastat. Hüvitist saab taotleda üks kord kolme aasta jooksul ühe töötaja kohta. 44  Ines Metsalu-Nurminen Riigikontroll Teie 06.04.2022 nr 2-2/80094/48/ [email protected] Meie 20.05.2022 nr 1.3-4/1314-2 Vastus andmepäringule auditi „Töövõime vähenemise ennetamine“ raames Lugupeetud Ines Metsalu-Nurminen Vastuseks Teie 06.04.2022 päringule edastame ülevaate Sotsiaalministeeriumi tegevustest tööjõu töövõime ning töötingimuste, ohutu ja tervisliku töökeskkonna arendamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ulla Saar töö- ja pensionipoliitika osakonna juhataja tööala asekantsleri ülesannetes Lisad: 1. Sotsiaalministeeriumi tegevuste ülevaade tööjõu töövõime arendamisel. 2. Sotsiaalministeeriumi tegevuste ülevaade töötingimuste arendamisel. 3. Toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ seirearuanne. 4. Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamise raport. 5. Püsiva töövõimekao väljakujunemise ennetamiseks pikaajalise ajutise töövõimetusega. inimeste tööhõives püsimise toetamine meetme väljatöötamise analüüs. Eva Põldis 6269 196 [email protected] Lii Pärg 6269 278 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Ülevaade töövõime vähenemise ennetamisele suunatud tegevusest Sotsiaalministeeriumi poolt aastatel 2012–2021 teemas „tööjõu töövõime arendamine“. Sotsiaalministeerium on tööjõu töövõime arendamisega seonduvalt lahendust vajavad probleemid, eesmärgid ja nende saavutamise viisid konkreetsete meetmetena, meetmete eest vastutajad ja elluviimise korralduse (edaspidi andmed) kirjeldanud arengukavades. Juhul, kui tegevusi on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest, on samad andmed leitavad ka ESF toetuse andmise tingimuste käskkirjades. Ülevaade meetmete eest vastutajatest ja elluviimise korraldusest Tööjõu töövõime arendamisel ja poliitikakujundamisel on juhtiv roll Sotsiaalministeeriumil. Tööelu kvaliteedi arendamisega tegeleb Sotsiaalministeeriumis töö- pensionipoliitika osakond ja töövõime reformi elluviimise eest on erinevatel perioodidel vastutanud erinevad osakonnad (sotsiaalkindlustuse osakond ja alates 2015. aastast tööhõive osakond). Tööturuteenuste arendamise eest vastutab tööhõive osakond. Põhilised rakendusasutused tööelu kvaliteedi sh tööjõu töövõime arendamisega seotud meetmete elluviimisel on Tööinspektsioon, kes teeb töösuhete ja töökeskkonna üle järelevalvet ning Töötukassa, kes on seotud töövõime reformi elluviimisega ja vastutab tööturuteenuste osutamise eest. Tööealise elanikkonna eluviisidest tulenevate terviseriskide maandamisvajadust on samuti kirjeldatud nii arengukavades kui ka rahvaterviseprogrammides. Näiteks Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 alaeesmärk on tervist toetava elu-, töö- ja õpikeskkonna kujundamine, sealhulgas elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine. Üks alaeesmärgi meetmetest keskendub tervist toetava töökeskkonna arendamisele ja töökeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamisele. Nende meetmete mõju on samuti oluline tööjõu töövõime säilitamise ja arendamise kontekstis. Andmed sisalduvad järgmistes arengukavades: 1. Arengukava 2009-2012 Probleemid: Tööelu kvaliteedi osas on puudujääke. Üheks tööelu kvaliteeti mõjutavaks teguriks on töökeskkonna ohutus. „Euroopa töötingimuste uuringust”14 selgub, et 59% Eesti töötajatest leiab, et nende praegune töö mõjub halvasti nende tervisele. Rahvusvahelises võrdluses oli Eesti selle näitaja järgi 5 kõige probleemsema riigi seas. Probleemide põhjusena on nimetatud ka tööturu osaliste üldist madalat teadlikkust oma õigustest, kohustustest ja riigi pakutavatest teenustest. Tööealise elanikkonna ebaterved eluviisid (vähene füüsiline aktiivsus, alkoholi liigtarvitamine, suitsetamine), halb terviseseisund ja varajane suremus (eelkõige meeste hulgas) mõjutavad negatiivselt inimeste elukvaliteeti, tööjõu pakkumist ja tootlikkust ning üldist heaolu kasvu. Eesmärgid ja meetmed: 2009-2012 arengukava üheks eesmärgiks on tagada inimeste pikk ja kvaliteetne elu. Eesmärgi täitmisega on seotud meede „1.2: tööelu kvaliteedi parandamine“ ja tegevussuunad:  1.2.1: töökeskkonna muutmine töötaja tervist hoidvaks (Suunatakse tööandjad töötajate töötingimusi parandama. Asutakse ette valmistama ka töökeskkonna valdkonda reguleerivate seaduste revideerimist, eesmärgiga muuta seadused töötajale ja tööandjale arusaadavamaks, vähendada halduskoormust ning parandada kooskõla rahvusvahelisest õigusest tulenevate nõuetega.); 1   1.2.3: töösuhte poolte tööeluga rahulolu suurendamine (Hästi toimiva töösuhte aluseks on oma õiguseid ja kohustusi hästi tundvad pooled. Kavandatakse perioodil 2007-2013 tegevusi tööturu pooltes õigustest ja kohustustest teadlikkuse tõstmiseks.). 2. Arengukava 2012-2015 Probleemid: Tööelu kvaliteet ja tööohutus. Tööõnnetused ja tööst põhjustatud terviseprobleemid toovad riigile kaasa suuri kulutusi töövõimetushüvitiste, ravikompensatsioonide, töövõimetuspensionide ja kahjuhüviste näol. Tööealise elanikkonna ebaterved eluviisid (vähene füüsiline aktiivsus, alkoholi liigtarvitamine, suitsetamine), halb terviseseisund ja varajane suremus (eelkõige meeste hulgas) mõjutavad negatiivselt inimeste elukvaliteeti, tööjõu pakkumist ja tootlikkust ning üldist heaolu kasvu. Eesmärgid ja meetmed: Meede 1.2: tööelu kvaliteedi parandamine (vähendada surmaga lõppenud tööõnnetuste arvu 100 000 hõivatu kohta 3,0-lt 2,8-le) tegevussuund 1.2.1: töökeskkonna muutmine töötaja tervist hoidvaks hõlmas peamiselt järgmisi eesmärke:  töötajate haigestumise vähendamine ja inimeste töövõimelisuse pikendamine;  töökeskkonnaalase teadlikkuse tõstmine sh juhendmaterjale koostamine erinevate tegevusvaldkondade riskide ennetamiseks ja ohjamiseks ning infoportaali väljatöötamine töökeskkonnateemade käsitlemiseks ja elektroonilise töövahendi väljatöötamine tööandjale;  töötervishoiu- ja tööohutusalase tegevuse, sh töökeskkonna terviseriskide hindamise lihtsustamiseks;  Tööinspektsiooni poolt järelevalve tõhustamine ja töökeskkonnaalase teadlikkuse taseme tõstmine;  õigusnormide õigusselgus ja EL nõuetega kooskõlla viimine;  töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse taseme parandamine, sh selle integreerimine kutseharidussüsteemi;  ettevõttes töökeskkonnaga tegelevate spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmine;  meetmed tööõnnetuses kannatanute ja kutsehaigete võimalikult kiireks naasmiseks tööturule. Selleks pöörame koostöös sotsiaal- ja tervisevaldkonna ning Töötukassaga tähelepanu töörehabilitatsiooni võimaluste arendamisele riigis ja selle teenuse paremale kättesaadavusele (töörehabilitatsioon tähendab töötajale sobiva töö leidmist ja ümberõppevõimaluste laiendamist);  töötaja tervise hoidmiseks mitmekülgse töötervishoiusüsteemi loomine, pöörates tähelepanu töötervishoiuteenuste kvaliteedi tõstmisele ja järelevalvele (Terviseamet);  innustame tööandjat investeerima töötaja tervise edendamisse töökohal, tõhustades tervist edendavate töökohtade loomist ja sellekohase võrgustikuga (TET) liitunud ettevõtete arvu suurenemist;  liiklusturvalisuse suurendamiseks tõhustame elukutseliste sõidukijuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja järelevalvet;  nõutava järelevalvemahu saavutamiseks suurendame Tööinspektsiooni haldussuutlikkust sõidukijuhtide tööaja järelevalves. 3. Arengukava 2014–2017 Probleemid: 2 Tervist kahjustavas töökeskkonnas ning ebaõiglastel töötingimustel töötamisega kaasnevad tööga seotud terviseprobleemid ja tööõnnetused, mis põhjustavad languse inimese elukvaliteedis ja toimetulekus. Eeltoodust tulenevalt suurenevad kulud töövõimetushüvitisele, ravile, töövõimetuspensionile ja sotsiaaltoetustele. Eesmärgid ja meetmed: 1) Meede 1.1: kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine Rahvastikuprognoose ja tööjõupuudust arvesse võttes on oluline kaasata tööturule sealt eemal olevad puudega inimesed. Töövõimetusskeemi reformimisel täiendame olemasolevaid tööturumeetmeid ning vajaduse korral kujundame uusi meetmeid vähenenud töövõimega inimeste tööturule sisenemiseks ja seal püsimiseks. Isikud, kelle töölesaamine on raskendatud tervisehäire, puude või sotsiaalsete probleemide tõttu vajavad töökoha leidmiseks individuaalset lähenemist ja kompleksset teenuste osutamist. Lisaks tegeleme vähenenud töövõimega inimeste töötuse ennetamisega, kavandades meetmeid tööandjatele, kes vajavad tuge töövõimekaoga või puudega inimese töökoha säilitamiseks. Suurendamaks aktiivse tööturupoliitika mõju ja tagamaks, et tööturuteenused ja -toetused vastaksid muutunud majandusolukorrale ning toetaksid igakülgselt inimeste tööle rakendumist, vaadatakse üle kehtivad õigusaktid ning vajaduse korral töötatakse välja uusi tööturumeetmeid ja arendatakse olemasolevaid. Analüüsime tööturuteenuste ja -toetuste mõju tööotsijate motiveerimisel aktiivseteks tööotsinguteks ning individuaalsete, konkreetse inimese vajadustest ja võimalustest lähtuva abi saamisel. 2) Meede 1.2: tööelu kvaliteedi parandamine Meetme eesmärk on vähendada tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalast halduskoormust, toetada tööandjat töötaja töövõimekao ennetamisel, töövõimekaoga inimese tööl hoidmisel ja tema töövõime taastamisel. Pöörata tähelepanu tööelus osalejate võimekuse tõstmisele tööohutuskultuuri kujundamiseks erinevate töö tegemise vormide, sh paindlike töövormide kasutamisel. Meetme elluviimisel on juhtiv roll Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonnal. Põhiline rakendusasutus meetme elluviimisel on Tööinspektsioon, kes teeb töösuhete ja töökeskkonna üle järelevalvet. 3) Meede 1.3: sotsiaalkindlustusskeemidega hõlmatud inimestele adekvaatse sissetuleku tagamine Arvestades töövõimetuspensionäride arvu kasvu ning seega töövõimetuspensionide kasvavaid kulusid, on Eesti praegune töövõimetusskeem (ja selle korraldus) ilmselgelt jätkusuutmatu. Järjest enam inimesi kvalifitseerub püsivale töövõimetusele, samal ajal on väljumine skeemist praktiliselt olematu. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb kogu töövõimetusskeem tervikuna ümber korraldada. Uue skeemi peamine eesmärk on inimese töövõime säilitamine, töötuse ennetamine ja inimese töölenaasmine. 4. Arengukava 2015-2018 Probleemid: Tööturul osaleja madal teadlikkus mõjutab negatiivselt tema võimalust kujundada oma tervisele ohutu töökeskkond ja õiglased töötingimused. Tervist kahjustavas töökeskkonnas ning ebaõiglastel töötingimustel töötamisega kaasnevad tööga seotud terviseprobleemid ja tööõnnetused, mis põhjustavad languse inimese elukvaliteedis ja toimetulekus. Hinnanguliselt on kuni kolmandik rahvastiku tervisekaotusest otseselt seotud elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevate teguritega. 3 Tööga seotud õnnetuste arv, mis viimastel aastatel andis lootust vähenemiseks, suureneb alates 2010. aastast ning tõusutrendi näitab tööst põhjustatud haiguste arvu suurenemine. See viitab eelkõige töötajate teadlikkuse tõusule ja tööandjate vähesele motivatsioonile töökeskkonnatingimuste parandamiseks, mis annab alust senisest tõhusamale järelevalvele ning asjakohaste meetmete kasutusele võtmisele töötajate tervise tagamisel. Inimeste ebaterved eluviisid on üheks murettekitavamaks probleemiks. Peamised käitumuslikud terviseriskid Eesti elanikkonnas on alkoholi liigtarvitamine, suitsetamine, madal kehaline aktiivsus ning vähene tähelepanu tervislikule toitumisele. Eesmärgid ja meetmed: 1) Meede 1.1.2: tööelu kvaliteedi parandamine (indikaatorid on surmaga lõppenud tööõnnetuste arvu ja tööõnnetuse põhjusel haiguspäevade arvu vähenemine) sisaldab kokkuvõtvalt järgmisi tegevusi:  Toetamaks töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomist ja inimese tootlikul viisil osalemist tööhõives kuni oma vanaduspäevadeni, muudame töökeskkonda kujundava raamistiku, eelkõige töötervishoiu ja tööohutuse seaduse sätted, õigusselgemaks ja kaasaegsemaks ning muutuva tööturu olukorraga kooskõlas olevaks.  Vähendame tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalast halduskoormust, toetame tööandjat töökeskkonna parandamisel, sh töötaja töövõimekao ennetamisel, töövõimekaoga inimese tööl hoidmisel ja tema töövõime taastamisel.  Pöörame tähelepanu tööelus osalejate võimekuse tõstmisele tööohutuskultuuri kujundamiseks, sh paindlike töövormide kasutamisel.  Parandame töökeskkonda reguleerivate õigusaktide nõuete kooskõla Eestile siduvate rahvusvaheliste kohustustega.  Inimese hõives osalemise toetamiseks aitame kaasa tööelus osalejate teadliku käitumise kujundamisele töösuhetes ning oskusele kohaneda muutuvate töötingimustega.  Tõstame tööelus osalejate võimekust töösuhte ja töökeskkonna reeglite rakendamisel, sh paindlike töövormide kasutamisel, uute töökeskkonna riskidega toimetulekuks, töötaja töövõimekao ennetamisel, kollektiivlepingu sõlmimisel ja tagajärgede esinemisel.  Tööohutuskultuurialase teadliku käitumise levitamiseks arendame töökeskkonnaga tegelevate isikute omavahelist teabe ja praktika vahetamist loodud tööohutuse ja töötervishoiu võrgustiku kaudu.  Teadliku käitumise tõstmiseks ohutuskultuurist töökohal ning töösuhtealastest õigustest ja kohustustest arendame Tööinspektsiooni tugi- ja nõustamisteenuseid ning tõstame Tööinspektsiooni pädevust teenuse osutamisel.  Töökeskkonna- ja töösuhtealaste rikkumiste tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks tõhustame töösuhete ja töökeskkonna järelevalvet. Tööohutuse tõstmiseks tõhustame elukutseliste sõidukijuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja järelevalvet ettevõtja juures.  Tööelus osalejate abistamiseks, töökeskkonna- ja töösuhtealaste tegevuste elluviimiseks, sellekohase teabe haldamiseks ning teadlikkuse tõstmiseks töötingimustest arendame ja levitame veebipõhiseid ning muid infotehnoloogilisi tööelu käsitlevaid lahendusi.  Teadmispõhise tööpoliitika kujundamiseks korraldame ja levitame töökeskkonna- ja töösuhtealaseid uuringuid ja analüüse. Analüüsime Tööinspektsiooni töökeskkonna ja töösuhete järelevalve statistikat ja arendame kontrollitavate ettevõtete valiku metoodikat, leidmaks töötingimuste arengut iseloomustavat indikaatorit. 2) Meede: Töövõime reformi rakendumine, eesmärgiga aidata tervisekahjustusega inimesed tööturule, samuti aidata neil seal püsida. 5. Heaolu arengukava 2016-2023 4 Probleemid ja eesmärgid: Tööjõu vähenemine tähendab, et üha rohkem tähelepanu tuleb pöörata teguritele, mis aitavad kindlustada olemasoleva tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle vastavuse tööturu vajadustele. Inimeste motivatsioon ja suutlikkus olla tööturul võimalikult pikka aega aktiivne sõltuvad samas tööelu kvaliteedist, sealhulgas töötingimuste mõjust tervisele ja töövõimele. Seetõttu on arengukava prioriteet tööjõus osalemise ja pikaajalise tööelu toetamine, mis on ühtlasi põhiline viis inimeste majandusliku toimetuleku ja heaolu tagamiseks. Tööjõu vähenemine tähendab, et üha rohkem tähelepanu tuleb pöörata teguritele, mis aitavad kindlustada olemasoleva tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle vastavuse tööturu vajadustele. Inimeste motivatsioon ja suutlikkus olla tööturul võimalikult pikka aega aktiivne sõltuvad tööelu kvaliteedist, sealhulgas töötingimuste mõjust tervisele ja töövõimele. Seetõttu on arengukava prioriteet tööjõus osalemise ja pikaajalise tööelu toetamine, mis on ühtlasi põhiline viis inimeste majandusliku toimetuleku ja heaolu tagamiseks. Töötajate töövõime säilitamisega seonduvad probleemid: Töö mõjutab inimese tervist. Vähenev töövõime takistab töötajal pikaajaliselt ja aktiivsena tööelus osalemist. Töövõime vähenemist ja tööga seotud tervisekahjustusi põhjustavad töökeskkonnas esinevad ohutegurid ja nende mõju töötaja tervisele. Tööga seotud tervisekahjustused põhjustavad töölt puudumist, tuues kaasa kulusid töötajale, tööandjale ja ühiskonnale. Töökeskkonna seisundit iseloomustavad tööõnnetused ja kutsehaigestumised ning tööõnnetustega seotud haiguspäevade arv. Töövõimetuse hüvitamise süsteemis puudub varane/ennetav sekkumine. Eesti töövõimetuse hüvitamise süsteemis ei rakendata meetmeid tööst põhjustatud terviseprobleemide ennetamiseks ega töötaja tööle jäämise ja tööle naasmise toetamiseks. Samuti ei motiveeri hüvitise maksmise tingimused tööandjaid sobivat tööd pakkuma ja töötajaid varakult tööle naasma, muu hulgas ei võimalda ajutise töövõimetuse süsteem töö tegemist töövõimetuse ajal. Pikka aega ajutiselt töövõimetud inimesed jäävad suurema tõenäosusega püsivalt töövõimetuks, mistõttu on oluline varajane sekkumine ajutise töövõimetuse ajal tõsisema tervisekahju ärahoidmiseks ja töövõime säilimise tagamiseks. Teiste riikide kogemus näitab, et kui inimese tervis võimaldab osaliselt töötada, siis sobivatel töötingimustel töötamine soodustab varajast täiskoormusega tööle naasmist. Tööandjate materiaalsed stiimulid ei motiveeri investeeringuid töötaja töövõime säilitamisse. Ettevõtte kogukuludest moodustavad olulise osa tööjõukulud. Kõrged tööjõukulud mõjutavad tööandja motivatsiooni teha täiendavaid investeeringuid töökeskkonna parandamisse ja töötajate tervise edendamisse. Euroopa Liidu riikide võrdluses on Eestis tööandjate sotsiaalmaks üks kõrgemaid, samuti on see tööandjate kanda, samal ajal kui mitmes teises riigis on sotsiaalmaks jagatud tööandja ja töötaja vahel. Tööandja motivatsiooni investeerida tervisedendamisse piirab ka töötajate tervist edendavate tegevuste maksustamine erisoodustusena. Töötaja vajadustele vastavate töötingimuste loomine eeldab paindlike töövormide kasutamise võimaldamist. Osaajaga töötamise korraldamise võimekust mõjutavad harjumus, majandusmõjureist palgatase ja maksupoliitika. Vähene teadlikkus töötervishoiust ja tööohutusest ei toeta töötaja tervise hoidmist töökeskkonnas. Tööandjad ja töötajad ei ole piisavalt kursis töötervishoiu ja tööohutuse küsimuste, oma õiguste ja kohustuste, õigusaktidest tulenevate nõuete ega töökoha riskidega. Tööandjad tunnetavad teabe puudust, suutmatust ise vajalikke materjale leida ja ennast pidevalt õigustiku muudatustega kursis hoida. Vajadusele panustada tööandjate ja töötajate teadliku käitumise kujundamisse viitavad muu hulgas uuringud ohtlike kemikaalide kasutamisest töökohal, vanemaealiste olukorrast tööturul ja töölepingu seaduse kohta. Teavitus- ja nõustamistegevuse sihitamisel on vajalik teavitus- ja nõustamistegevusi 5 elluviivate asutuste (Sotsiaalministeerium, Eesti Töötukassa, Tööinspektsioon, Tervise Arengu Instituut) omavaheline koordinatsioon ja tegevuse eesmärgistatus. Perioodile 2018–2024 planeeritud meetmed, sh ka probleemistik ja eesmärgid on täpsemalt kirjeldatud tööturuprogrammides (Heaolu arengukava 2016–2023 lisad): Tööturuprogramm 2018–2021 ja Tööturuprogramm 2021–2024 Meetmed (loetletud on need programmi tegevused, mis toetavad tööjõu töövõime arenemise ja säilimise eesmärki): 1) Tegevus 1.1.1. Tööturupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Tööhõive edendamiseks: • tõhustatakse meetmeid kõrgemas keskeas olevate inimeste tööjõus ja tööhõives osalemise toetamiseks; • analüüsitakse ja seiratakse noorte töötuse ennetamiseks, mitteaktiivsuse vähendamiseks ja tööhõive suurendamiseks suunatud teenuseid ja tegevusi ning vajaduse korral muudetakse või töötatakse välja eesmärkide saavutamiseks teenuste tingimusi või uusi lahendusi. Töövõime toetamise süsteemi tulemuslikuks elluviimiseks ja finantsilise jätkusuutlikkuse tagamiseks: • tehakse töövõime toetamise süsteemi järelhindamine; • analüüsitakse vähenenud töövõimega inimestele osutatavate tööturuteenuste tulemuslikkust, vajaduse korral arendatakse teenuseid; • seiratakse töövõime hindamise metoodika toimimist ning vajaduse korral muudetakse ja täiendatakse metoodikat. 2) Tegevus 1.1.2. Aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamine Aktiivne tööpoliitika seisneb töötuse ennetamises ning inimeste võimestamises ja tööandjate toetamises, et inimesed kiiresti tööle liiguksid või kestlikult tööhõives püsiksid. Töövõime toetamise süsteemi elluviimine tegevuse raames on teenuse eesmärk viia ellu töövõime toetamise süsteem, sealhulgas koolitada spetsialiste vähenenud töövõimega inimestega töötamiseks, arendada tegevusi toetavat institutsioonidevahelist koostööd ja vajalikku andmevahetust ning teavitada avalikkust. Samuti tegeletakse teenuse raames tööandjate ja töötajate teadliku käitumise kujundamisega, et edendada töötingimusi. Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale tegevuse raames pakutakse vähenenud töövõimega inimestele tööturuteenuseid, mille eesmärk on aidata vähenenud töövõimega inimesed tööturule ja toetada seal püsimist ning säilitada ja parandada inimeste olemasolevat töövõimet. Kavandatavas 2023-2027 tööturuprogrammis (projektversioon) seondub tööjõu töövõime arendamise ja töövõime vähenemise ennetamisega teenus 1.2.5. „Töövõimekao ennetamise/töövõimelisuse tõstmine ja töötamise soodustamine või töövõime toetamise süsteemi elluviimine“ Teenuse eesmärk on viia ellu töövõime toetamise süsteem ja püsiva töövõimetuse ennetamise süsteem pikaajalise ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamiseks, sealhulgas koolitada spetsialiste vähenenud töövõimega inimestega töötamiseks, rahastada vajalikke IT arendusi, arendada tegevusi toetavat institutsioonidevahelist koostööd ja vajalikku andmevahetust ning teavitada 6 avalikkust. Samuti tegeletakse teenuse raames tööandjate ja töötajate teadliku käitumise kujundamisega, et edendada töötingimusi. Tööjõu töövõime arendamisega seotud meetmete andmed on leitavad ka järgmistes ESF toetuse andmise tingimuste käskkirjades: 1. „Terviseriskide vähendamine ja tööelu kvaliteedi parandamine“ ESF programm 2009-2013. Kinnitatud sotsiaalministri 17.aprilli 2009 käskkirjaga nr 65. Programmi üheks eesmärgiks on töökeskkonna muutmine töötaja tervist hoidvaks. Programmis keskendutakse töövõime ja tööga rahulolu suurendamisele töökeskkonna terviseriskide vähendamise ning töösuhete parandamise kaudu. 2. „Töövõime süsteemi toetavad tegevused “ ESF toetuse andmise tingimused 2014–2020 (pikendatud kuni 2023). Kinnitatud Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14. novembri 2014. a käskkirja nr 207. Probleemid: tööealise elanikkonna vähenemine, rahvastiku vananemine, vähenenud töövõimega inimeste osakaalu kasv ühiskonnas. Samal ajal on pikas perspektiivis Eesti peamiseks probleemiks saamas tööjõu puudus. Seetõttu on vajalik luua uus ja terviklik töövõime hindamise ja toetamise süsteem, mis suurendab vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimalusi ning pakub rohkem teenuseid. Eesmärgid: Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise elanikkonna töövõime vähenemine on pidurdunud. Tööealiste töövõime säilitamine ja parandamine, sh tööandja ja töötaja toetamine töötingimuste edendamisel, vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise suurendamine ja varase pensionile jäämise ärahoidmine. Töövõime toetamise skeemi jätkusuutlikkuse tagamine. Meetmed: 1) Töövõime toetamise reformi elluviimine; 2) Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks 3. Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine Probleem: Suur noorte tööpuudus on väga tõsine murekoht, kuna noored, kes on väiksemate kogemuste ja oskuste või nende puudumise pärast tööturule sisenedes haavatavamad, võivad tööhõive aeglase taastumise korral tööturult eemale jääda mitmeteks aastateks. Noorte mitteaktiivseks muutumine suurendab riski jääda töötuks, sattuda vaesusesse, olla sotsiaalselt tõrjutud, saada madalamat töötasu jne. Riigi strateegilistes eesmärkides ja Sotsiaalministeeriumi arengukavades rõhutatakse vajadust pöörata noorte sihtrühmale eraldi tähelepanu, et aidata neil jätkata haridusteed, suurendada nende tööhõivevalmidust ja kaasata neid tööturule. Eesmärk: Arvestades probleemi tõsidust terves Euroopas, on Euroopa Komisjon noorte töötuse vähendamise ja tööturu olukorra parandamise seadnud oluliseks prioriteediks ning 2012. aastal oli noorte tööhõive olulisel kohal ka Euroopa 2020 strateegia rakendamise hindamisel. Meede: 7 Sotsiaalministeerium töötas ESF abil välja noortegarantii tugisüsteemi, mis võimaldab kohalikul omavalitsusel (KOV) pakkuda ennetavat tuge sotsiaalselt kõige haavatavamasse gruppi kuuluvatele NEET noortele. Noortegarantii tugisüsteemi lahendus võimaldab KOV-il saada nimekirja enda piirkonna potentsiaalselt tuge vajavatest noortest koos noore kontaktandmetega, mis võimaldab KOV- il võtta noortega ühendust, tuvastada noorte individuaalne abivajadus ning pakkuda sihitatud teenuseid. Arvestades sihtrühma heterogeensust, võivad noorte takistused olla indiviidi-põhiselt väga erinevad. Noortegarantii tugisüsteemis rakendatakse juhtumikorralduse ja noorsootöö ning võrgustikutöö põhimõtteid. KOV töötaja (juhtumikorraldaja) jõuab koostöös noorega temale vajalike ja sobivate lahendusteni, vajadusel koostab juhtumiplaani, kaasab juhtumiplaani teenuse osutajad, nõustab ja toetab noort teenusteni jõudmisest kuni soovitud eesmärgi saavutamiseni. Ülevaade meetmete hindamiste tulemustest Meetmete täitmise hindamiste kohta on ülevaated kättesaadavad peamiselt kolmel viisil: 1) Sotsiaalministeeriumi tegevuskava täitmise aruandlus ja tulemusaruanded, mis on leitavad: https://www.sm.ee/et/sotsiaalministeeriumi-valitsemisala-tegevuspohine-eelarve 2) Sotsiaalministeeriumi tellitud hindamised – „Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine“ (TVR vahehindamine 2019) ja „Töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine“ (raport avaldatakse juunis 2022). 3) ESF rahastusega elluviidud tegevuste elluviimise tulemustest on Sotsiaalministeerium koostanud aruande (lisatud eraldi dokumendina). Ülevaade Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringutest, mis on seotud tööjõu töövõime poliitika kujundamisega: • Praxis (2011). Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutliku rahastamise võimalused. www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Tervishoid/Eesti_tervishoiu_rahastamise_jatkusuutlikku s/Eesti_sotsiaalkindlustussuesteemi_jaetkusuutliku_rahastamise_voimalused_taeisversioon.pdf • Tartu Ülikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut (2012). Tööturu- ja muude meetmete vajalikkusest väljateenitud aastate pensioni kaotamisel. https://dokumen.tips/documents/uuringu- atturu-ja-muude-meetmete-vajalikkusest-el-liikmesriikides.html?page=101 • Praxis (2012). Töövõimetuse hindamine, asendussissetuleku võimaldamine ja tööalane rehabilitatsioon Eestis ja viies Euroopa Liidu riigis. https://www.praxis.ee/wp- content/uploads/2014/03/2012-Toovoimetus-asendussissetulek-tooalane-rehabilitatsioon.pdf • Praxis (2015). Vaimse tervise häirega inimesed tööturul. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/tp_f- too_loppraport_praxis_v_1505.pdf • Rakendusuuringute Keskus CentAR. (2015). Töötingimuste ja töökeskkonna mõju ajutise ja püsiva töövõimetuse kujunemisel. https://centar.ee/uus/wp-content/uploads/2015/12/toovoime_loppraport.pdf • Turu-uuringute AS. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR (2017). Teadlikkus ja hoiakud vähenenud töövõimega inimeste ning töövõimereformi teemal töövõimetuspensionäride ja vähenenud töövõimega inimeste, elanikkonna ja tööandjate küsitluste koondraport. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Uudised_pressiinfo/2017_tvr_koondraport.pdf • Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, Praxis, Turu-uuringute AS ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus. Töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamise lõppraport. Lõppraport avaldatakse juunis 2022. 8 • Lisaks koostas Sotsiaalministeerium 2020. aastal analüüsi töövõimetuse ennetuse lahenduse väljatöötamiseks pikaajalisel haiguslehel olevatele inimestele (lisatud eraldi failina). 9  Ülevaade Sotsiaalministeeriumi tegevustest töötingimuste, ohutu ja tervisliku töökeskkonna arendamisel perioodil 2012-2021 1. Strateegilised eesmärgid Töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna strateegiliste eesmärkide seadmisel on lähtutud muu hulgas Euroopa Liidu vastavatest eesmärkidest.  Euroopa Liidu töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2014–20201 rõhutab vajadust parandada olemasolevate töötervishoiu ja tööohutuse reeglite rakendamist, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata mikro- ja väikeettevõtete toetamisele. Tõhustada tuleks riiklikku järelevalvet ning lihtsustada seadusandlust ja vähendada ebamõistlikku halduskoormust. Tähelepanu tuleb pöörata tööga seotud haigestumiste ennetamisele, uute töökeskkonna riskide maandamisele ning vananevast rahvastikust tulenevatele väljakutsetele töökeskkonnas.  Euroopa Liidu töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2021−20272 seab kolm põhieesmärki: a) valmisolek muutusteks ja nendega toimetulekuks rohe-, digi- ja demograafilisest ülemineku tõttu uuenenud töömaailmas; b) tööõnnetuste ja kutsehaiguste tõhusam ennetamine; c) võimalikeks tulevasteks tervisekriisideks valmisoleku suurendamine. Eesmärkide saavutamiseks keskendutakse töötervishoiu- ja tööohutusnõuete ajakohastamisele ja lihtsustamisele seoses rohe- ja digiüleminekuga, psühhosotsiaalsete riskide maandamisele, surmaga lõppenud tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamisele, ohtlikest kemikaalidest tulenevate riskide maandamisele, kriisideks valmistumisele (võttes aluseks COVID-19 kriisi õppetunnid) jm. Lisaks rõhutatakse vajadust pöörata tähelepanu riskirühmadele ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete toetamisele. Töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna strateegilised eesmärgid on kirjeldatud Heaolu arengukavas aastateks 2016–20233. Heaolu arengukava eesmärgiks on tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu ning sellega seonduvad ka töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks. Heaolu arengukavas tuuakse välja järgmised väljakutseid, millega töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas tuleb tegeleda.  Töötajad ja tööandjad ei ole piisavalt kursis tööalaste õiguste ja kohustuste ning õigusaktidest tulenevate nõuetega ega ka töö tegemise riskide ja võimalustega. Vähene teadlikkus töötervishoiust ja tööohutusest ei toeta töötaja tervise hoidmist töökeskkonnas.  Töö mõjutab inimese tervist. Töökeskkonnas esinevad ohutegurid ja nende mõju töötaja tervisele põhjustavad töövõime vähenemist ja tööga seotud tervisekahjustusi. Vähenev töövõime aga takistab töötajal pikaajaliselt ja aktiivsena tööelus osalemist.  Tööga seotud tervisekahjustused põhjustavad töölt puudumist, tuues kaasa kulusid töötajale, tööandjale ja ühiskonnale.  Tõhustamist vajab töökeskkonna riiklikku järelevalve ja nõustamise süsteem. Kirjeldatud väljakutsete lahendamiseks on seatud eesmärgiks: 1 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52014DC0332&qid=1651480916827 2 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52021DC0323&qid=1626089672913#PP1Contents 3 Kättesaadav: https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023   panustada töötajate ja tööandjate teadliku käitumise kujundamisse ja muutuvate töötingimustega kohanemisse, suurendades töötajate ja tööandjate võimekust töökeskkonna reeglite rakendamisel, sealhulgas riskide hindamisel, uute töökeskkonna riskidega toimetulekul ja töötaja töövõimekao ennetamisel;  tõhustada töökeskkonna järelevalvet ning teavitus- ja nõustamistegevust, et suurendada teadlikkust ohutuskultuurist töökohal;  muuta töökeskkonda kujundav õigusraamistik selgemaks ning muutuva tööturuolukorra ja majandusega kooskõlas olevaks, sealhulgas vähendada tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalast halduskoormust. Heaolu arengukava on koostatud kaasates sotsiaalpartnereid ja teisi huvigruppe ning ministeeriumi haldusala asutusi. Heaolu arengukavas toodud tegevusi viivad ellu Sotsiaalministeerium ja Tööinspektsioon. Koostööd tehakse Terviseameti ja Tervise Arengu Instituudiga ning kaasatud on tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonid ning teised huvigrupid, nt Eesti Töötervishoiuarstide Selts. Detailsemad tegevused on kirjeldatud tööturuprogrammis aastatakse 2018-20214, 2019-20225 ja 2021-20246. Koostamisel on uus Heaolu arengukava aastateks 2023–2030, mis hõlmab ka töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna eesmärke ja tegevusi. Arengukavas seatakse eesmärgiks tagada pikk ja kvaliteetne tööhõive ja tööelu ning alaeesmärkideks on tagada, et a) töö tegijad on terved, tööturul vajaminevate oskustega ja õnnelikud ning osalevad pikalt tööelus ja b) ettevõtjad on heade teadmiste ning oskustega, neil on tahe kujundada töösuhteid parimal võimalikul viisil lähtuvalt ettevõtte ja töötegijate vajadustest. Arengukavas tuuakse välja järgmised töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna väljakutsed:  Tööga kaasnevad riskid on maandamata. Töökeskkonnas tuleb tegeleda erinevate ohtudega, sealhulgas füsioloogiliste (sundasendid, pidev istumine), psühhosotsiaalsete (teabe puudus või üleküllus, ajapuudus, pidev „ühenduses“ olek tööandja ja kolleegidega, töökonfliktid, ahistamine ja vägivald tööl, vastutuse ning töö- ja pereelu piiride hägustumine, sõjapõgenike tööturule sisenemine), keemiliste (kantserogeenid) ja bioloogiliste (viirused, nt COVID-19) ohtudega. Tööandjatel ja töötajatel puuduvad sageli vajalikud teadmised ja oskused töökeskkonnas spetsiifiliste riskidega tegelemiseks.  Tööga seotud terviseprobleemid põhjustavad kulu ühiskonnale ja riigile ning mõjutavad negatiivselt ja olulisel määral töötajate elu, tervist ja tööturul osalemist. Suurim on raskete ja surmaga lõppenud tööõnnetuste osakaal mikro- ja väikeettevõtetes ning enim toimub neid ehituses, kaubanduses, metallitööstuses ja põllumajanduses. Sageli juhtub õnnetusi noorte või uuel töökohal alustavate töötajatega, sealhulgas on märkimisväärne osa tööõnnetuses kannatanutest noored mehed. Levinud tööga seotud terviseprobleemiks on luu- ja lihaskonna haigused, mida põhjustab istuv töö, füüsiline koormus, raskuste teisaldamine, korduvad liigutused ja sundasendid.  Kasvab mitte-traditsiooniliste töövormide kasutamine. Tõusnud on töövõtu- ja käsunduslepingu osakaal, tavaliseks on muutunud vabakutseline ja projektipõhine töö (sh platvormitöö) ning suurenenud liikuvus tööandjate vahel. Töötamine mitte-traditsioonilistes 4 Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/sisekomm/tooturuprogramm.pdf 5 Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_1_tooturuprogramm_2019_2022_0.pdf 6 Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_1_tooturuprogramm_2021-2024.pdf  töövormides ja erinevate lepingute alusel võivad kaasa tuua kehvad töötingimused (väike ja ebaregulaarne tasu, ebakindel tööaeg, kehv töökeskkond) ja vähese sotsiaalkaitse (ravikindlustuse puudumine, väike pension), kehvades töötingimustes töötamine suurendab aga omakorda terviseprobleemide tekkimise riski. Mitte-traditsioonilistes töövormides töötamine suurendab inimese enda rolli ja vastutust oma tervise hoidmisel.  Suureneb tööaja ja töökoha paindlikkus. Digivõimaluste suurenemise, aga ka COVID-19 leviku tõttu tehakse aina rohkem tööd väljaspool tavapärast töö tegemise kohta ja töötatakse paindliku tööajaga. Näiteks on kasvanud kaugtööd tegevate hõivatute hulk (ennekõike info ja side tegevusalal, kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, finants- ja kindlustustegevuses). Tööaja ja töökoha paindlikkusega kaasnevad sageli töökoormuse tõus, töö- ja puhkeaja piiride hägustumine, probleemid töökeskkonnaga, sotsiaalne isolatsioon, ebavõrdsuse suurenemine ning keerukus kontrollida töötingimusi, mis omakorda avaldavad mõju töötaja vaimsele ja füüsilisele tervisele. Eesmärkide saavutamiseks on kavandatud järgmised tegevused:  tõsta tööandjate ja töötegijate (töötajad, muu võlaõigusliku lepingu alusel tegutsevad isikud) teadlikkust tööohutusest ja töösuhetest, sealhulgas sellest, kuidas kujundada mõlemale osapoolele sobivad töötingimused;  ennetustegevuste kavandamisel ja läbiviimisel arvestada töötegijate ja tööandjate eripärade ning vajadustega (nt paindliku töökorraldusega töötavad isikud, välistööjõud, sh sõjapõgenikud ja neile tööd andvad isikud, hoolduskoormusega töötajad, vanemaealised, noored ja alles tööturule sisenejad, mikro- ja väikeettevõtted);  toetada ja nõustada tööandjaid ja töötegijaid tööohutuse nõuete täitmisel ja töökeskkonna riskide maandamisel, arvestades spetsiifiliste töökeskkonna ohtude ja terviseriskidega (vaimse tervise probleemide, sh ahistamise ja vägivalla ning istuvast tööst tingitud terviseprobleemide ennetamine, bioloogilistest ja keemilistest ohtudest tingitud riskide maandamine töökeskkonnas). Arendada digitaalseid lahendusi, mis lihtustavad tööandjal ohutusnõuete järgimist;  töösuhete ja tööohutuse õigusraamistiku kujundamisel arvestada töötegijate ja tööandja ootustega töökoha ja tööaja paindlikkuse järele, mitte-traditsiooniliste töövormide ning erinevate töö tegemise viiside levikuga;  toetada paindlikke töö tegemise viise, sealhulgas luues sobivad võimalused kaugtöö kasutamiseks ja paindlikuks tööaja korraldamiseks;  tagada toimiv töötervishoiu korraldus ja parandada selle kvaliteeti, arendades tööandjate ja teenuseosutajate koostööd, töötervishoiuarstide potentsiaali rakendamist ja koostööd erinevate spetsialistide vahel;  tõhustada töökeskkonna ja töösuhete järelevalvet ning rakendada sunnimehhanismi, eelkõige kontrollides ettevõtteid ja asutusi, mille riskiaste on kõrge ja oht töötajate tervise kahjustumiseks on suur. Heaolu arengukava tegevusi hakkavad ellu viima Sotsiaalministeerium ja Tööinspektsioon, kaasates sotsiaalpartnereid ja teisi huvigruppe. 2. Õigusmuudatused Töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded on kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (TTOS) ning selle rakendusaktides. Heaolu arengukavas toodud eesmärkide saavutamiseks tuleb tagada, et töökeskkonda kujundav õigusraamistik oleks selge, arvestaks muutuvad tööturu olukorda ega tekitaks liigset halduskoormust, kuid samal ajal toetaks töötajate tervise kaitset töökeskkonnas. Perioodil 2012-2021 on tehtud mitmeid muudatusi TTOS-is ja selle rakendusaktides, mis on seotud ühelt poolt seaduse nõuete ajakohastamise ja selgemaks muutmisega ning teiselt poolt Euroopa Liidu töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate direktiivide ülevõtmisega Eesti õigusesse. Õigusmuudatuste ettevalmistamisse olid kaasatud Tööinspektsioon, sotsiaalpartnerid ja teised huvirühmad (nt töötervishoiuarstid). 2.1. TTOS-i muudatused, mis jõustusid 1.01.2019 TTOS-i muutmise eesmärk oli kaasajastada seaduse nõudeid ja vähendada ülemäärast halduskoormust ettevõtetele, eriti mikro- ja väikeettevõtetele, kaotades ära ebavajalikke ja ajale jalgu jäänud teavituskohustusi. Mitmed seaduse nõuded vajasid ka sisulist uuendamist. Järgnevalt on välja toodud olulisemad seaduse muudatused.  Töötaja tervisekontroll TTOS-is täpsustati tervisekontrolli korraldamise põhimõtteid. Seaduses on selgemalt rõhutatud, et töötaja tuleb tervisekontrolli saata lähtuvalt töökeskkonna riskide hindamise tulemustest. TTOS-is on selgelt välja toodud töökeskkonna ohutegurid ja töö laadid, mille korral peab tööandja töötajale tervisekontrolli korraldama (näiteks müra, ohtlikud kemikaalid, kuvariga töö jms). Tervisekontrolli korralduse muudatused aitavad kaasa tervisekontrolli kvaliteedi paranemisele, kuna tervisekontrolli otsused ja soovitused lähtuvad konkreetsest töökeskkonnast ja seal esinevatest ohtudest.  Töötajate juhendamine ja väljaõpe Töötajate juhendamine ja väljaõpe korraldus muutusid paindlikumaks. Muudatuste tulemusena on tööandjal rohkem paindlikkust otsustada juhendamise ja väljaõppe viisi ning läbiviija üle, võttes arvesse töötaja töö eripära, keerukust ja ohtlikkust.  Esmaabi korraldus Muudatuste tulemusena muutus esmaabi korraldus paindlikumaks. Tööandjal on võimalik otsustada mitu esmaabiandjat määrata või millised esmaabivahendid peavad töökeskkonnas olema kättesaadavad, lähtudes ettevõtte vajadustest, sealhulgas töötajate arvust, tegevuse iseloomust või õnnetusjuhtumite esinemise sagedusest.  Psühhosotsiaalse ohuteguri mõiste sätestamine seaduses TTOS-is võeti kasutusele psühhosotsiaalsete ohutegurite mõiste ja sätestati tööandja kohustus rakendada abinõusid psühhosotsiaalsete ohutegurite mõju vähendamiseks. Psühhosotsiaalsed ohutegurid on õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, monotoonne töö, pikaajaline töötamine üksinda ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötajate vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi. Tööandja kohustus on rakendada meetmeid psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tulenevate riskide maandamiseks.  Tööõnnetuste uurimine Lihtsustati kergete tööõnnetuste uurimise korda, millega ei kaasnenud töötaja ajutist töövõimetust. Sellisteks tööõnnetusteks on näiteks pindmised sisselõiked vms, kus piisab lihtsast esmaabist töökohal ja pärast mida töötaja saab töötamist jätkata. Ka selliseid õnnetusi peab tööandja uurima, kuid ta saab uurimise läbi viia lihtsamalt ning ta ei pea koostama Tööinspektsioonile vormikohast raportit uurimistulemuste kohta. Tööandja peab koostama vormikohase raporti ja edastama selle Tööinspektsioonile ajutise töövõimetuse, raske kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral. Muudatustega täpsustati ka Tööinspektsiooni poolset tööõnnetuste uurimise korda.  Leppetrahv töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest Uue võimalusena lisandus töötajale ja tööandjale võimalus kokku leppida leppetrahvi rakendamises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumiste eest, mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele. Tegemist on lisavõimalusega, kuidas motiveerida nii töötajaid kui ka tööandjaid rohkem panustama tööohutusse.  Trahvimäärad töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest TTOS-is täpsustati väärteokoosseise ning suurendati maksimaalset trahvimäära töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest 32 000 euroni. Kõrgemate trahvimäärade eesmärk on motiveerida tööandjaid senisest enam täitma töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.  Ebavajalike teavituskohustuste ära kaotamine TTOS-ist kaotati ära tööandja kohustus teavitada Tööinspektsiooni oma tegevuse alustamisest ja tegevusala muutmisest. Selle info saab Tööinspektsioon äriregistrist. Samuti kaotati ära kohustus teavitada Tööinspektsiooni töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning töökeskkonnanõukogu iga- aastasest tegevusest. Muudatuste tulemusena vähenes tööandjate halduskoormus. 2.2. TTOS muudatused, mis jõustusid 1.03.2021 TTOS-i muutmise eesmärk oli a) suurendada tööandjate teadlikkust ja suutlikkust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel ning võimaldada tööandjatel täita töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid tööelu infosüsteemis (TeIS) pakutavate töövahendite abil; b) tagada kõikide tööd tegevate isikute ohutus ja tervise kaitse on ühises töökeskkonnas.  Tööelu infosüsteemi arendamisega seotud muudatused TTOS-is muudeti töökeskkonna andmekogule esitatavaid nõudeid ning uuendati töökeskkonna andmekogu põhimäärust TeIS-i edasiseks arendamiseks (andmekogu sisaldab TeIS-is töödeldavaid andmeid). Tööinspektsioon võttis TeIS-i kasutusele 2020. aastal. Uuenduste tulemusel on tegemist Tööinspektsiooni tööohutuse tagamist puudutava peamise infosüsteemiga, mis võimaldab asutusel oma põhiülesandeid täita, sealhulgas teha järelevalvet ja nõustada töösuhte osapooli. TeIS sisaldab töökeskkonna iseteenindust, mille kaudu saavad ettevõtjad Tööinspektsiooniga suhelda ning kasutada töövahendeid, mis aitavad parandada ettevõtte töökeskkonda. TeIS-is loodi tööandjale abivahend töökeskkonna riskide hindamiseks. Muudatustega suunati tööandjaid töökeskkonna riske hindama TeIS-is oleva töövahendi abil, st tööandjal tuleb riskianalüüs a) koostada TeIS-is või b) edastada riskianalüüs Tööinspektsioonile (eelistatult TeIS-i vahendusel). Tööandjad pidid TeIS-i edastama või TeIS-is koostama töökeskkonna riskianalüüsi 1. septembriks 2021.a. Tööinspektsiooni andmetel on ligi 30 000 Eesti tööandjatest esitanud töökeskkonna riskianalüüsi, millega on kaardistatud 80% töötajate töökoha riskid (28.04.2022 seisuga).  Teenuseosutajate kaitse Muudatuste eesmärk oli tagada ohutu töökeskkond olukorras, kui asutuses/ettevõttes töötavad üheaegselt nii töötajad kui ka teenuseosutajad (käsundus- või töövõtulepingu alusel töötavad isikud). Sellisel juhul peab tööandja vajaduse korral teavitama teenuseosutajat töökohal esinevatest ohtudest ning päästetööde ja esmaabi korraldusest ning uurima tööõnnetusi, mis on juhtunud teenuseosutajatega. Samuti tekkis teenuseosutajal kohustus teavitada tööandjat oma tegevusega seotud ohtudest ja tagada, et tema tegevus ei ohusta töötajaid. Lisaks kohustab TTOS omavahel infot vahetama kahte teenuseosutajat, kes peavad üksteist oma tegevusega seotud ohtudest teavitama ja tagama, et nende tegevus ei ohusta töötegijaid. 2.3. TTOS rakendusaktide muudatused  Seoses EL direktiivide muudatustega on muudetud mitmeid TTOS-i rakendusakte. o „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ – lisandusid ohtlikele kemikaalidele uued piirnormid. Muudatuste eesmärk oli aidata tööandjal riske kindlaks määra ja hinnata ning seeläbi vähendada töötaja tervise kahjustamist kokkupuutel ohtlike kemikaalidega. o „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ – lisandusid ohtlikele kemikaalidele uued piirnormid. Muudatuste eesmärk oli vähendada töötajate kokkupuudet töökeskkonnas esinevate kantserogeensete ja mutageensete ainetega, mis võivad ohustada töötajate tervist ja põhjustada vähki. o „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“ – eesmärk ajakohastada isikukaitsevahendite valimise eeskirju, lihtsustades seeläbi tööandjate isikukaitsevahendite valimist. o „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ – täiendati töökeskkonnas esineda võivate bioloogiliste ohutegurite loendit uute ohuteguritega, ohurühmade ja märkustega ning uuendati ohutustasemete ja eriabinõude rakendamise loetelusid eesmärgiga tagada töötajate parem ja ulatuslikum kaitse töökeskkonnas. Samuti lisati bioloogiliste ohutegurite nimekirja SARS-CoV-2 (ehk COVID-19 viirus), et tagada viiruse leviku ajal töökohtadel töötajate tervise ja ohutuse nõuetekohane kaitse. o 2016. aastal jõustus uus määrus „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale, elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormid ja rakendusväärtused ning elektromagnetväljade mõõtmise kord“, millega võeti Eesti õigusesse üle vastav EL direktiiv. o 2018. aastal jõustus määrus „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“, mis paneb tööandjale kohustuse mõõta radooni sisaldust töökeskkonnas ning vajadusel rakendada abinõusid, et vähendada radoonist põhjustatud riski töötaja tervisele.  2021. aastal muudeti määrust „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ eesmärgiga muuta paindlikumaks kuvariga töötajate silmade- ja nägemise kontrolli korraldus (kontrolli võib lisaks töötervishoiuarstile läbi viia ka optometrist või silmaarst) ning võimaldada tööandjal hüvitada kuvariga tööks vajalikud prillid ka optometristi tõendi alusel.  2021. aastal muudeti määrust „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ seoses COVID-19 kriisiga ja vajadusega tagada töökeskkonnas töötajate nakkusohutus. 2.4. TTOS muudatuste ettevalmistamine seoses töötervishoiuteenuse ja kaugtööga 2021. aastal valmistati ette töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mille eesmärk oli esiteks parandada töötervishoiuteenuse kvaliteeti ning tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd ohutu töökeskkonna kujundamisel ning teiseks muuta selgemaks kaugtöö korral töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine ning täpsustada tööandja ja töötaja vastutuse jaotust kaugtöö korral. Eelnõuga planeeritavad muudatused on järgmised:  Eelnõu kohaselt tuleb tööandjal edaspidi korraldada töötervishoiuteenuse osutamine nii, et sellega koos analüüsitakse ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna. See tähendab lisaks senisele töötajate tervisekontrolli korraldamisele ka töötervishoiuarsti poolset ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimist ja ettepanekute tegemist töötingimuste parandamiseks, samuti tööandjate nõustamist töökeskkonna parandamisel ja töötajatele terviseedendamiseks soovituste andmist. Kavandatud muudatused soodustavad ettevõtetes süsteemse töötervishoiu käsitluse kujunemist, mis aitab parandada töökeskkonda, kaitsta töötajate tervist ning ennetada töötajate terviseprobleeme, mis omakorda vähendab tööandjate kulusid, mis kaasnevad töötajate haigestumise ning töölt eemalolekuga.  Eelnõuga nähakse ka ette tööandja ja töötaja kohustused kaugtöö korral ohutu töökeskkonna tagamisel. Muudatuste puhul on arvesse võetud tööandja piiratud võimalusi tagada kaugtöö korral ohutu töökeskkond, kuna töötaja teeb tööd väljaspool tööandja ruume (nt kodus, raamatukogus). Kuid ka kaugtöö puhul peab tööandja hindama töökeskkonna riske, mida ta saab teha töötajaga vesteldes, kasutades näiteks riskide hindamise küsimustikke. Kaugtööga seonduvad riskid tuleb kajastada riskianalüüsis ning näha ette abinõud nende vältimiseks või vähendamiseks. Lisaks peab tööandja ka töötajat juhendama, kuidas töötaja saab ise töökeskkonna riske maandada ja ohutu töökeskkonna kujundada, korraldama talle tervisekontrolli ning tagama tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise. Töötajale lisandub kohustus ise tagada oma töökeskkonna ohutus, lähtudes tööandja antud juhistest. Muudatuse tulemusel saavad tööandjad lihtsamini ja teadlikumalt võimaldada oma töötajatele kaugtöö tegemist, kuna muutub selgemaks, kuidas kaugtöö korral järgida töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid.  Eelnõuga kaotatakse ära tööõnnetuse klassifitseerimine kergeks ja raskeks, kuna tegemist on määratlusega, mis ei oma sisulist väärtust ei tööandjale, töötajale ega ka Tööinspektsioonile ning see põhines arstide subjektiivsel hinnangul, tuues kaasa olukorra, kus õnnetus, mille tagajärjel inimene oli pikalt ajutiselt töövõimetu, klassifitseeriti kergeks õnnetuseks, samal ajal kui mõni õnnetus, kus inimesel ajutist töövõimetust ei määratud, klassifitseeriti raskeks õnnetuseks. Tööandja kohustus on uurida kõiki tööõnnetusi sõltumata nende raskusastmest ning Tööinspektsioon teeb uurimise otsuse lähtuvalt tööõnnetuse asjaoludest mitte arsti määratud õnnetuse raskusastmest.  Lisaks on eelnõuga kavandatud muudatused, millega vähendatakse tööandjate halduskoormust tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimisel. Tööandjatele luuakse töökeskkonna andmekogus võimalus koostada ja säilitada tööõnnetuste ja kutsehaigestumise uurimise raporteid, mis vähendab paberdokumentide koostamise, edastamise ja säilitamisega kaasnevat halduskoormust.  Eelnõuga reguleeritakse töötaja terviseandmete töötlemist, kui see on vajalik töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks. Töötaja terviseandmete töötlemine võib olla vajalik keemilistest ja bioloogilistest ohuteguritest põhjustatud terviseriskide maandamiseks, töötervishoiuteenuse korraldamiseks, töötaja alkoholijoobe tuvastamiseks, tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimiseks. Kuna ükski nimetatud kohustusest ei ole uus, siis sisuliselt tööandja õigusi ei laiendata, vaid muudetakse terviseandmete töötlemine osapooltele selgemaks. Vabariigi Valitsus kinnitas eelnõu 05.05.2022 ning esitas selle Riigikogule arutamiseks. Eelnõu I lugemine Riigikogus on 31.05.20227. Eelnõu on kavandatud jõustuma sügisel 2022 (sõltub Riigikogu menetlusest), töötervishoiuteenuse korraldusega soetud muudatused 1.01.2023. 2.5. Tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muudatused Selleks, et motiveerida tööandjaid rohkem investeerima töötajate tervise edendamisse, jõustusid 2018. aastal tulumakseseaduse muudatused. Muudatuse tulemusena saavad tööandjad teha kulutusi töötajate tervise edendamisse nn erisoodustusmaksu vabalt (st neid kulutusi ei maksustata sotsiaal- ja tulumaksuga). Erisoodustusena ei maksustata selliseid tööandja kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis, mis on seotud sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamise, olemasolevate spordirajatiste ülalpidamise, avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasude, töötajatele taastusravi osutamise ning ravikindlustuslepingu kindlustusmaksetega. Lisaks jõustus 2017. aastal sotsiaalmaksuseaduse muudatus, mis võimaldab tööandjal vabatahtlikult hüvitada töötajale haigestumise 2.-3. päev ilma, et hüvitise pealt peaks maksma sotsiaalmaksu (tööandjal on kohustus hüvitada haigestumise 4.-8. päev). Muudatus aitab kaasa haigena töölkäimise vähenemisele. Kui tööandja pakub võimalust hüvitada töötajale ka haiguse 2.-3. päev, mis üldjuhul on töötaja omavastutus, siis on töötaja sissetuleku langus väiksem ja motivatsioon haigena tööle tulla madalam. Muudatused tulumaksuseaduses ja sotsiaalmaksuseaduses valmistati ette koostöös Rahandusministeeriumiga. 3. Teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevused Lisaks seadusloomele viib Sotsiaalministeerium ellu tegevusi, mis on suunatud tööandjate ja töötajate teadlikkuse tõstmisele töötervishoiust ja tööohutusest. Tegevuste eesmärk on aidata kaasa ohutu töökeskkonna loomisele ning töötajate tervise kaitsele töökeskkonnas. Tegevusi on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Tegevusi viidi ellu programmi „Tööelu kvaliteedi parandamine 2009-2014“ ning „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ (2014-2021) raames. 3.1. Täiendkoolituste läbiviimine töötervishoiuspetsialistidele Perioodil 2012–2016 toimus kümme täiendkoolitust töötervishoiuspetsialistidele (töökeskkonnaspetsialistid, töötervishoiuarstid jt), mille eesmärgiks oli tõsta töötervishoiuspetsialistide teadlikkust töökeskkonna ohuteguritest ning teistest töötervishoiu ja tööohutusega seotud teemadest.  Elektromagnetväljad töökeskkonnas ja nende mõju töötaja tervisele (kokku 3 koolitust) – koolitusel käsitleti, mis on elektromagnetväljad, nende mõju, lubatud piirmäärad sh ülevaade Eesti ja Euroopa õigusaktidest ning milliseid ettevaatusabinõusid rakendada kaitsmaks töötajaid elektromagnetväljade eest jms.  Keemilised ohutegurid töökeskkonnas – koolitustel käsitleti kemikaalide ohutusalast seadusandlust, ohtlike kemikaalide klassifitseerimise aluseid, kemikaalide märgistust, ohutuskaardi koostamist ja keemiliste ohutegurite piirnorme. Samuti anti ülevaade töökeskkonna tuntumatest kemikaalidest, kemikaali riskianalüüsist ja läbiviimise 7 Eelnõu on kättesaadav Riigikogu kodulehel: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f0b486f3- ca13-464a-93b7- 5b7163400c32/T%C3%B6%C3%B6tervishoiu%20ja%20t%C3%B6%C3%B6ohutuse%20seaduse%20ning%20t%C3 %B6%C3%B6lepingu%20seaduse%20muutmise%20seadus  metoodikatest ning kuidas vähendada kemikaaliriske töökeskkonnas ja milliseid isikukaitsevahendeid kasutada kemikaalide käitlemisel.  Psühhosotsiaalsed ohutegurid töökeskkonnas – koolitusel tutvustati erinevaid psühhosotsiaalseid ohutegureid tööl ning nende hindamismeetodeid. Samuti viidi läbi praktiline töö näidisolukordade analüüsimisel.  Kiirgused töökeskkonnas – koolitusel käsitleti tehislikku optilist kiirgust ning seda puudutavaid töökeskkonna ohtusid ning nendega seotud terviseriskide ennetamist; ioniseeriva kiirguse leidumist looduses ning tehislikult, samuti selle mõõtmist, doosipiiranguid ning sellega seonduvat seadusandlust. Samuti oli ettekanne radoonist ning selle mõjust inimeses tervisele ning tutvustati seniseid uuringuid ja radoonialaseid normdokumente.  Töökeskkonna sisekliima – koolitusel tutvustati sisekliima määratlust, selle teemalisi õigusakte ja standardeid. Käsitleti sisekliima füüsikalisi komponente, nende mõju tervisele ning optimaalseid parameetreid. Samuti oli teemaks õhupuhtus ning optimaalse sisekliima tagamise protsess.  Töötervishoiukulude maksustamine ja hingamisteede kaitse – teemadest olid kajastatud: tervishoiukulude maksustamine, tolmud töökeskkonnas, hingamisteede kutsehaigused.  Isikukaitsevahendid ning nanoosakesed töökeskkonnas – teemadest käsitleti isikukaitsevahendite (sh naha, näo-, silma ja kuulmiskaitsevahendid) valikut, kasutamist ning hooldust. Nanoosakestest räägiti nende kahjulikkusest ning terviseriskide ennetamise võimalustest.  Töötajate tööasendid ja –liigutused – teemadest kajastati töötajate liigutusi ja nende mõju luulihaskonnale. 3.2. Koolitused tööinspektoritele ja nõustamisjuristidele Perioodil 2012-2021 viidi läbi viis koolitust tööinspektoritele ja nõustamisjuristidele, eesmärgiga suurendada nende teadmisi spetsiifilistest töökeskkonna teemadest, aidates seeläbi kaasa järelevalve ning nõustamisteenuste kvaliteedi parandamisele.  Elektromagnetväljad töökeskkonnas ja elektromagnetväljade mõõtmise praktikum ettevõttes – koolitusel käsitleti teemasid nagu elektromagnetväljade olemus ja tüübid, töökohad ja seadmed, mille juures esinevad kõrgendatud elektromagnetväljad, uus elektromagnetväljade määrus ja muudatused võrreldes varasema määrusega, kokkupuute piirnormid ning rakendusväärtused, tööandja kohustused, riskianalüüs, mõõtmiste korraldus ja nõuded, meetmed riskide vähendamiseks ning ettevaatusabinõud.  Ohtlike kemikaalide teemaline koolitus – koolituse eesmärk oli tõhustada järelevalvet ja nõustamist töökeskkonna keemilistest ohuteguritest. Koolituse raames anti edasi teadmised kemikaaliohutuse tagamisest töökeskkonnas, sh õigusaktidest tulenevate nõuete rakendamisega kaasnevad asjaolud ettevõtete, Terviseameti ja töötervishoiuarstide vaates. Koolitus andis hea ülevaate kemikaaliohutusest ka laiemalt, mis on oluline teadmine efektiivse järelevalve ja nõustamise teostamiseks.  Keemilised ohutegurid töökeskkonnas – koolituse fookuses oli keemiliste ohutegurite riskide hindamine, keemiliste ohutegurite järelevalve ettevõttes ning vastavate kaasuste lahendamine grupitöödena ja haldusakti koostamine.  Psühhosotsiaalsete ohutegurite menetluskoolitus – koolituse keskmes oli kaasuste lahendamine grupitöödena, nende teoreetiline käsitlus ja grupi arutelud kaasuste lahendamisel.   Bioloogilised ohutegurid – koolitusel käsitleti järgmisi teemasid: bioloogiliste ohutegurite tutvustus ja peamised ohurühmade esindajad; riskianalüüsi läbiviimine ja hindamine; riskianalüüsi alusel meetmete kavandamine, sh vaktsineerimine ja tööandja võimalused; bioloogilised ohutegurid ja lähetused ning bioloogilised ohutegurid ja kutsehaigus. 3.3. Teabematerjalid tööandjatele ja töötajatele Perioodil 2012-2021 koostati mitmeid teabematerjale tööandjatele ja töötajatele. Teabematerjalid on kättesaadavad tööelu portaalis www.tooelu.ee.  Teatmik „Kui tööl juhtus õnnetus“, mis koondab endas käitumisjuhised tööõnnetuse korral.  Juhend, „Nanomaterjalide kasutamine tööl“.  Juhendmaterjali elektromagnetväljadest.  Töökeskkonna vähiriski õppevideo, mis annab ülevaate töökeskkonnas esinevatest kantserogeensetest ainetest, nende olemusest, potentsiaalsetest kokkupuuteviisidest ja võimalikest maandamisviisidest, tuues välja põhilised tööandja ja töötaja kohustused ning õigused, eesmärgiga kaitsta töötajate tervist.  Kaugtöö juhendmaterjal ja lühivideo, mille eesmärk on tõsta töötajate ja tööandjate teadlikkust kaugtööl esinevatest riskidest ning võimalustest, kuidas neid riske maandada.  36 erineva tegevusala töökeskkonna juhendit (näiteks kaubandus, kontoritöö, ehitustöö jne). Juhendites on kirjeldatud valdkondade spetsiifilisi probleeme ja nende lahendusi, kuid ka üldisi töökeskkonna aspekte ja riskianalüüsi läbiviimist. Juhend on tagab ettevõttele ülevaate vastava tegevusvaldkonna ohuteguritest ja meetmetest nendest tulenevate tervisekahjude ennetamisel.  Juhendmaterjal „Kaugtöötaja töötervishoid ja ohutus“, mille eesmärk on selgitada, kuidas on võimalik tagada ohutus kaugtöö korral.  Juhendmaterjalid tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitamise teemal (milliseid hüvitisi ja toetusi on töötajal õigus saada ja mida peab selleks tegema). 3.4. Infotehnoloogilised töövahendid tööandjatele ja töötajatele  2012. a loodi tööelu portaal www.tooelu.ee, mis koondab tööandjatele ja töötajate vajalikku infot töösuhete ja töökeskkonna teemadel. Tööelu portaali haldab alates 2016. aastast Tööinspektsioon ning seda uuendatakse regulaarselt.  2012. a alustati riskianalüüsi töövahendi „Tööbik“ arendamist, mis võeti kasutusele 2014. aastal. Töövahend sai kasutajatele kättesaadavaks 2015. aasta jaanuaris. Tegemist on Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud tasuta veebipõhise töövahendiga tööandjatele, et korrastada ning hallata töötajatega seotud informatsiooni ja korraldada oma ettevõtte töökeskkonda. Tööbikus sai läbi viia töökeskkonna riskianalüüsi ning olla kursis vajalike töökeskkonna alaste tegevustega (töötajate juhendamine, koolitamine, tervisekontroll, riski ohjamine jne). Tööbikust arenes edasi Tööinspektsiooni uus tööelu infosüsteem (TeIS), kuhu loodi uus ja kaasaegne riskianalüüside koostamise töövahend tööandjatele. TeIS-i arendab ja haldab Tööinspektsioon. 3.5. Valdkonna uuringud toetamaks teadmistepõhist poliitikakujundamist Toetamaks teadmistepõhist poliitikakujundamist, on valminud Sotsiaalministeeriumi tellimusel mitmeid valdkonna uuringuid.  2012 a. valmis uuring „Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal“. Uuringuga saadi ülevaade ohtlike kemikaalide levikust Eesti ettevõtetes, tööandjate teadlikkusest kemikaalide käitlemise nõuetest, töökeskkonna nõuete täitmisest ning enam levinud ennetusmeetmetest ohtlike kemikaalide käitlemisel. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/ohtlikud_kemikaalid_a nalyysiraport.pdf  2015. a valmis uuring, mille eesmärgiks on selgitada välja ajutise ja püsiva töövõimetuse vahelised seosed töötingimustega ning töökatkestusega seotud riskid ning nende jaotus töötaja, tööandja ja riigi vahel. Uuringu käigus testitakse hüpoteesi, et inimesed, kes on sageli ja pikalt ajutisel töövõimetusel langevad suurema tõenäosusega püsivasse töövõimetusse. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/centar_uuringu_loppra port.pdf  2015. a valmis analüüs kirjeldamaks tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitamise süsteemi Eestis ning kaardistamaks teiste riikide ajutise töövõimetuse ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitamise süsteeme, sealhulgas tuues välja erinevate süsteemide parimad, halvemad praktikad ning selgitamaks välja võimalikud arengusuunad Eesti jaoks. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/toovoime_uuringu_lop praport_21_03_2016.pdf  2019. a valmis töökeskkonna vaimse tervise analüüs, mille eesmärk oli astuda samme toetamaks tööandjaid töökeskkonna riskide maandamisel ja vaimse tervise häirete ennetamisel ning annab riigile soovitusi edasiseks tegutsemiseks. Analüüs toob esile töötaja vaimset tervist mõjutavaid asjaolud ja selgitab töökeskkonna vaimse tervise käsitlust õigusaktides, uuringutes ja erinevates töökeskkondades Eesti ning Euroopa Liidu näitel. Analüüs toob välja vaimse tervise hoidmiseks vajalikud tegevused, mis aitaksid tööandjatel ja riigil tööga seotud vaimse tervise probleemidega tulevikus tõhusamalt tegeleda. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/tookeskkonna_vaimse_tervise_analuus_2019.pdf  2020. a. valmis töötervishoiuteenuse uuring, mille eesmärk oli saada ülevaade töötervishoiuteenuse probleemidest ja võimalikest lahendustest. Uuringu käigus analüüsitakse erinevaid stsenaariume, kuidas tulevikus võiks töötervishoiuteenus olla korraldatud, et tagada teenuse kvaliteet ja jätkusuutlikkus. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/ttu_lopparuanne.pdf  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 11.09.2015 käskkirja nr 133 „Aruandevormide kinnitamine“ lisa 1 (vorm) Seirearuanne Aruande liik vahearuanne lõpparuanne 1. TAT nimi Töövõime süsteemi toetavad tegevused 2. TAT tunnusnumber 2014-2020.3.01.002003.01.15-0002 3. Toetuse saaja nimi Sotsiaalministeerium 4. Partnerite nimi/nimed Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) 5. TAT abikõlblikkuse 01.09.2014-31.12.2023 periood 6. Aruandeperiood 01.09.2014-31.12.2021 (kumulatiivselt) 7. Ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt) Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta Tegevuse nr ja 2.1 Töövõime toetamise reformi elluviimine nimetus Alamtegevuse nr ja 2.1.1. Töövõime hindamise põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine nimetus1 Tegevuse või 01.10.2014-31.12.2023 Tegevuse või 01.10.2014-... alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Töövõime hindamise põhimõtete arendamine (01.10.2014-...) Töövõime hindamise põhimõtete arendamine ning rakendamine toimub läbi erinevate TAT tegevuste ja alategevuste nagu töövõime hindamise piloteerimine, tulemuste ja parendusvajaduste analüüs, ekspertteave kaasamine, väljatöötatud lahenduste seire, analüüs ja arendus ning kasutajate koolitamine. 2014-2015: Perioodil 1.11.2014-30.06.2015 viidi läbi töövõime hindamise metoodika piloteerimine selleks loodud testkeskkonnas, et tagada hindamiste objektiivsus ning hindamistulemuste kooskõla pikaajaliste tervisekahjustustega inimeste reaalse töövõimega. Metoodika testimiseks valiti välja piloteeritavad, kellede osas teostati 275 dokumendi- ja 29 visiidipõhist arstliku ekspertiisi nelja tervishoiuteenuse osutaja poolt Tallinnas ja Harjumaal, Pärnus, Jõhvis ning Tartus. Samaaegselt piloteerimisega korraldati metoodika autorite, MTÜ Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi (ETTAS) poolt metoodika kasutajate koolitused (4.11.2014, 5.11.2014 ja 15-16.01.2015) ning osaleti Sotsiaalministeeriumi poolt korraldatud metoodikat tutvustavatel infopäevadel. Infopäevad 1 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. tervishoiuteenuse osutajatele viidi läbi 9.04.2015 Tallinnas, 23.04.2015 Jõhvis ning 30.04.2015 Tartus eesmärgiga tutvustada töövõime hindamise metoodikat, suurendada teenuseosutajate teadlikkust ja huvi töövõime hindamisel osalemiseks ning arendada koostöövõrgustikku. Samuti tutvustas ETTAS metoodikat tervisekahjustusega inimeste esindajatele 19.06.2015 korraldatud infopäeval Eesti Puuetega Inimeste Kojas ning 30.06.2015 kohtumisel Sotsiaalministeeriumis. Töövõime hindamise metoodika piloteerimise tulemuste analüüs ning parendusvajaduste kirjeldamine viidi läbi perioodil 1.05.2015- 03.11.2015, mille raames teostati metoodika autorite poolt piloteerimise käigus läbi viidud arstlikele ekspertiisidele kontrollhindamised ja tulemuste analüüs ning pakuti eksperttuge metoodika kasutamisel ja arendamisel. 2016: Kaasates ekspertteavet ning vahetades töövõime hindamise alaseid kogemusi ja teadmisi teiste riikide esindajatega, tutvustas töövõime hindamise metoodika üks autoritest dr. Evelyn Aaviksoo 10- 11.03.2016 toimunud seminaril „Seminar on Estonian disability system and work-ability reform” Läti esindajatele Eesti hindamissüsteemi põhimõtteid. 3-4.10.2016 viidi Sotsiaalministeeriumi korraldusel läbi seminar/töötuba Horvaatia, Bulgaaria ja Euroopa Komisjoni esindajatele andmaks samuti ülevaade Eesti hindamissüsteemist ning vahetamaks valdkonnapõhist kogemust külalisriikide esindajatega. Töövõime hindamise metoodika parema kättesaadavuse osas tõlgiti metoodika nii eesti kui vene keelde ning töövõime hindamise taotluse vorm inglise keelde. 2017: Töövõime hindamise uue korra rakendumise järgselt 1.01.2017 külastasid Sotsiaalministeeriumi esindajad 7-9.02.2017 Sotsiaalkindlustusametit ning Töötukassat nii Narvas kui Tallinnas, et vaadelda töövõime hindamise protsessis taotluste täitmist ja vastuvõtmist, tuvastada ja analüüsida kitsaskohti ning pakkuda võimalikke lahendusi. Vaatlustulemused kajastasid tähelepanekuid nii töökorralduse, taotlusankeedi, seadusandluse kui ka teavitusvajaduse osas. Parandamaks töövõime hindamisega seonduva info kättesaadavust venekeelse elanikkonna seas, tõlgiti vene keelde infoleht „Abiks töövõime hindamisel“, mis sisaldab infot nii taotlejale kui arstile: - eesti keeles: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Toovoimereform/infoleht_tvh_taotlejale_09.08.2017.pdf; - vene keeles: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Toovoimereform/infoleht_v_pomoshch_pri_ocenke_trudosposobnosti.pdf. 2018: Töövõime hindamise metoodika edasiarendused on planeeritud metoodika rakendamisel (töövõime hindamine ja eksperdiarvamuse koostamine ning töövõime hindamise taotluse täitmine ja esitamine) selgunud kitsaskohtade lahendamiseks. Selleks toimusid 2018. aastal 4 (kord kvartalis) töövõime hindamise töögrupi kohtumist ning kitsamalt teemade käsitlemiseks 14 eraldi kohtumist, millega kulusid ei kaasnenud. Töövõime hindamise töögruppi kuuluvad sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik, Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonna esindajad ja töövõime hindamise ekspertarstid ja metoodikud. Kitsamalt arutelu vajavate teemade kohtumistele kaasati lisaks vastava valdkonna eksperte nt esindajaid Oftalmoloogide Seltsist, Audioloogide Seltsist, Eesti Pimekurtide Tugiliidust ja töövõime hindamise metoodika kasutamise õpet läbiviivaid arste- lektoreid. 2018. aastal hõlmas töövõime hindamise metoodika edasiarendamine järgmisi teemasid: 1) Visiidipõhise sh meeskondliku hindamise täpsustatud juhise koostamine ning juhist ja visiidipõhise hindamise põhimõtteid tutvustava infopäeva organiseerimine ekspertarstidele ja hindamisel kaasatavatele spetsialistidele. 2) Töövõime hindamise koolitusprogrammi edasiarendamine ja kaasajastamine (koolitusmaterjalide ja koolitusprogrammi korrigeerimine, uute praktilises õppes ja eksamil kasutatavate juhtude koostamine) ning 2019-2020 perioodiks programmi muutmise kavandamine. 3) Nägemis- ja kuulmislangusega (meelepuudega) inimeste töövõime hindamise juhise koostamine ekspertarstidele ning uut juhist ja töövõimekadu põhjustavate haiguste sh nende ravi (uuringud, ravi, abivahendid, prognoos) tutvustava infopäeva organiseerimine ekspertarstidele. 4) Töövõime hindamise taotlusvormi (metoodika Lisa 4) korrigeerimisvajaduste kaardistamine. Nimetatud juhised ei ole avalik materjal, vaid töövõimet hindavate arstidele mõeldud juhendmaterjalid. Need on Töötukassa edastanud arstidele meilile. Sügisel 2019 lisatakse juhendid Töötukassa juhatuse esimehe otsusega kinnitatavasse töövõime hindamise eksperdiarvamuse andmise juhendisse. 2019: Töövõime hindamise metoodika edasiarendused: 2019. aastal on toimunud kaks töövõime hindamise metoodika töögrupi kohtumist arendusvajaduste arutamiseks (hindamistaotluse vormi ja töövõimet välistatavate seisundite loetelu korrigeerimine): 24.04.2019 - arutelu Töötukassas, milles võtsid osa Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalministeeriumi ja sihtrühma esindajad. 2 23.05.2019 - arutelu Tartus, kus lisaks ülalmainitud osapooltele võtsid osa ka erialaseltside ja ekspertarstide esindajad. Teisel poolaastal on toimunud 18 kohtumist. Kohtumised olid seotud peamiselt vajadusega kirjeldada ja kooskõlastada töövõime hindamise regulatsioonide eelnõud ja leppida kokku Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti ning TIS arendustegevustes. Lisaks tegeleti töövõime hindamise metoodika käelise tegevuse ja enesehoolduse valdkondade hindamispõhimõtete edasiarendamisega. Ettevalmistatud töövõime hindamise uus regulatsioon peaks jõustuma 1. märtsil 2020. 2019. aasta kohtumiste tulemusteks olid: 1) Kokku lepiti muudatused ühistaotluse (töövõime hindamise taotlusvorm, puude raskusastme tuvastamise taotlusvorm, töövõime toetuse taotlus ja puude toetuse taotlus) andmekoosseisus, küsimuste sõnastustes, struktuuris – seda taotlust kasutavad nii Töötukassa kui Sotsiaalkindlustusamet. 2) Kokku lepiti muudatused töövõime hindamise metoodikas ja ekspertarstide tööjuhendis. 3) Kokku lepiti töövõimet välistavate seisundite loetelu korrigeerimisvajadused ja seisundite tuvastamise põhimõtted, mis on kajastatud metoodikas, ekspertarstide tööjuhendus ja TVH määruses ja määruse seletuskirjas. 4) Kokku lepiti muudatustega seonduv tegevuste ajakava ja IT arendusvajadused. 5) Kokku lepiti töövõime hindamise/puude raskusastme tuvastamise protsessi muudatused - taotluste vastuvõtmise nn üheks ukseks saab olema Töötukassa (varem võis esitada ka Sotsiaalkindlustusametile); 6) Kokku lepiti, et Töötukassa poolt tuvastatud töövõimet välistava seisundi korral hakkab Sotsiaalkindlustusamet puude tuvastamist läbi viima lihtsustatud viisil - terviseandmete alusel. 7) Kokku lepiti muudatuste kommunikeerimise infopäeva ja seminaride päevakavad, programmid, lektorid. 8) Kokku lepiti ja koostati eelnõud ja nende muudatuste seletuskirjad järgmistele seadusandlikele regulatsioonidele (jõustunud eelnõud on leitavad Riigi Teatajast): • Määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ – jõustus 1. märtsist 2020; • Määrus nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ – jõustus 1. märtsist 2020; • Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus ja selle rakendusaktid – jõustuvad 1. maist 2020. 2020: Töövõime hindamise metoodika edasiarendustega seonduvalt on 2020. aasta viie kuuga toimunud 22 kohtumist. Kohtumised olid seotud peamiselt vajadusega sisustada uus visiidipõhise hindamise juhend, sisustada ekspertarstide seminarid, leppida kokku ekspertarstide koolituse hankeks vajalik koolitusprogramm ja hanke objekti tehniline kirjeldus, kooskõlastada seisukohad töövõime hindamise regulatsioonide eelnõude kooskõlastusringil esitatud ettepanekutele, arutada IT arenduste seisusid ja leppida kokku arenduste lahendustes ning tagada 1. märtsiks 2020 Töötukassa ja Sotsiaalikindlustusameti arenduste realisatsioon tähtaegselt. 2020. aasta esimesel viiel kuul viidi läbi kaks töövõime hindamise muudatuste rakendamise teemalist seminari ekspertarstidele – 13.02.2020 Tallinnas ja 5.03.2020 Tartus. Tallinna seminaril osales 58 inimest ja Tartus 42 inimest. 2020. aasta viie kuu jooksul käis koos Sotsiaalministeeriumi, Töötukassa ja meeskondliku töövõime hindamise ekspertide (kliiniline psühholoog, logopeed, tegevusterapeut, füsioterapeut) visiidipõhise hindamise töögrupp. Töögrupis kirjeldati ja lepiti kokku visiidipõhise hindamise meeskonnaliikmete rollid, protsess, tegevusvaldkondade ja võtmeküsimuste kaupa testid, mida hindamisel kasutatakse ja testide tulemuste interpreteerimine kooskõlas RFK-ga ning juhendis kirjeldatu paremaks mõistmiseks näitlikustavad juhtumikirjeldused. Töögrupi töö tulemusel koostati ekspertarstidele uus visiidipõhise hindamise juhend. Töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamisega seotud seadusandlike regulatsioonide muudatused läbisid kooskõlastusringi ja jõustusid planeeritud tähtaegadel – 1. märtsist ja 1. maist 2020. Töövõime hindamise metoodika ja selle lisad (RFK vastavustabel, töövõimet välistavad seisundid, taotlusvorm, ekspertiisivorm jne) korrigeeriti vastavusse 1. märtsist 2020 jõustunud muudatustega. Uus töövõime hindamise metoodika versioon on leitav Sotsiaalministeeriumi kodulehel: https://www.sm.ee/sites/default/files/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf 2021: Arendamaks edasi töövõime hindamise metoodikat ja alustamaks töövõimekao ennetussüsteemi loomist, juhib Sotsiaalministeerium 2021. aastast kahte töögruppi: „Psüühika- ja käitumishäirete mõju töövõime hindamise tegevusvaldkondades“ ja „Püsiva töövõimekao väljakujunemise ennetamiseks pikaajalise ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamine“. Psüühika- ja käitumishäirete 3 töögrupis arendatakse edasi/täpsustatakse töövõime hindamise metoodikat ja ekspertarsti tööjuhendit, kuna Eesti Töötukassa praktika näitab, et vaimse tervise häirete, sh sõltuvust tekitavate ainete kasutamisest tulenev mõju on hindamistulemustes kesiselt väljendunud ning osalise töövõimega taotleja, kellel on diagnoositud vaimse tervise probleemid, ei leia tööturul rakendust ja/või ei püsi tööhõives. Seega analüüsitakse, kas kehtivad hindamispõhimõtted tagavad adekvaatse hinnangu inimese suutlikkuse kohta, kas tuleks muuta hindamispõhimõtteid või täpsustada hindamisjuhiseid ning kas teenused on asjakohased ja kättesaadavad. Töövõimekao ennetamise töögrupis tegeletakse peamiselt analüüsi koostamisega (loodava ennetava süsteemi kirjeldamisega) ja loodava süsteemi katsetamise ettevalmistamisega. Eesmärk on lahendada murekoht, et praegu käivad ajutine ja püsiv töövõimetus erinevat rada ning terviklik töövõimekao ennetuse käsitlus puudub. Samas on teada, et pikaajalise ajutise töövõimetuse (haiguslehtede kasutamine) ja püsiva töövõimetuse (osaline või puuduv töövõime) vahel on otsene seos. Muu hulgas puudub töövõimetuse hüvitamise skeemis paindlikkus, mis lubaks osaliselt töötada ajutise töövõime korral ning puuduvad meetmed tööle naasmise toetamiseks ja töövõime vähenemise ennetamiseks/pidurdamiseks haiguslehe perioodil. Lisaks vajab uue süsteemi kujundamisel analüüsimist ka see, milliste juhtude/diagnooside puhul tasub ajutise töövõimetuse perioodil sekkuda ja millistel juhtudel mitte. Töögruppide töösse on kaasatud kolm valdkonna eksperti, kes omavad vajalikke teadmisi ja tööpraktikat, et parimal viisil panustada ning toetada töögruppide tööd, sh andes vajalikku sisendit vastavatesse materjalidesse erialaspetsiifilistes küsimustes. 2021. aasta esimesel poolel viidi läbi viis veebikohtumist, millest kolm töögrupis „Püsiva töövõimekao väljakujunemise ennetamiseks pikaajalise ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamine“ (4.03.2021, 8.04.2021 ja 13.05.2021) ning kaks töögrupis „Psüühika- ja käitumishäirete mõju töövõime hindamise tegevusvaldkondades“ (26.03.2021 ja 30.04.2021). Töögruppide töö jätkus teisel poolaastal veebikohtumistega, kus töögrupis „Püsiva töövõimekao väljakujunemise ennetamiseks pikaajalise ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamine“ toimus kohtumine 27.08.2021 ning töögrupis „Psüühika- ja käitumishäirete mõju töövõime hindamise tegevusvaldkondades“ kohtumine 30.09.2021. Lisaks töögruppide töös osalemisele viidi aasta jooksul läbi ka mitmed kohtumised ekspertarstidega nende erialaspetsiifikast lähtuvalt eesmärgiga saada antud teemavaldkonnaga seotud küsimustes sisend või seisukoht Sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika kujundajatele. Lihtsustatud keeles töövõime hindamise taotlusvormi täitmise juhendi tellimine intellekti- ning vaimupuudega inimestele (02.01.2016-04.05.2016) 2016: Lihtsustatud keeles töövõime hindamise taotlusvormi täitmise juhendi eesmärk on abistada intellekti- või vaimupuudega inimeste arusaamist taotlusvormi küsimuste ja täitmise selgituste sõnastusest ning pakkuda vajalikku tuge taotlusvormi täitmisel. Juhendi koostas Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit. Juhend on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: http://sm.ee/sites/default/files/content- editors/Toovoimereform/aa_tvh_taotluse_juhis_lihtsas_keeles_2016_1.pdf. Töövõime hindamise põhimõtete osas kasutajate koolitamine (sh partnerite Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti koolitused) (01.10.2014-...) Töövõime hindamise metoodika kasutajateks on Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti töötajad, Sotsiaalministeeriumi metoodika arendajad ning hindamisse kaasatud tervishoiuteenuse osutajad, kes uuele hindamissüsteemile üleminekul menetlevad töövõime hindamise taotlusi. 2014-2015: 4.11.2014 ja 5.11.2014 viidi läbi esmased kasutajate koolitused metoodika autorite ETTAS- e poolt Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ning Sotsiaalministeeriumi ametnikele, mille käigus tutvustati töövõime hindamise üldiseid põhimõtteid, metoodika sisu ja töövõime hindamise taotlusvormide täitmist ning 15-16.01.2015 ekspertarstidele töövõime hindamise metoodika testimisel ekspertiisi läbiviimiseks ja ekspertiisivormi kasutamiseks. Et tervishoiuteenuse osutajad saaksid 2016. aastast alates töövõimet uutel alustel hinnata, tehti 2015. aastal ka ettevalmistused hankemenetluseks, leidmaks teenusepakkuja, kes perioodil 2016-2018 koostaks töövõime hindamise metoodika omandamiseks vajaliku koolitusprogrammi, koolitaks lektorid ning korraldaks minimaalselt 125 eksperdiarvamuse andjale (maksimaalselt 248) töövõime hindamismetoodika kasutamise koolitused. 2016: Viidi läbi hankemenetlus, mille tulemusena sõlmiti 8.03.2016 töövõtuleping Tartu Ülikooliga töövõime hindamismetoodika kasutamise koolituste läbiviimiseks (koolituse korraldajaks ja läbiviijaks on Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi täienduskeskus). Antud koolituste eesmärk on anda töövõime 4 hindamise metoodika alased teadmised ning oskused nende praktikas kasutamiseks, et koolituse läbinu oskaks töövõime hindamise metoodikat kasutades seostada inimese tegutsemisvõimet tema terviseandmetega, andes ka vastava ekspertarvamuse Töötukassale. Koolituse sihtrühmaks on Töötukassa poolt hindamisse kaasatavad tervishoiuteenuse osutajad ning arstiõppe läbinud Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti töötajad ning arsti õppekava omandavad viimase õppeaasta tudengid ja residentuuri õppekava läbivad residendid. Paralleelselt töövõime hindamise metoodika kasutamise koolitushanke menetlusega kaasas Sotsiaalministeerium ka ekspertteabe Sotsiaalkindlustusameti ekspertarstidelt, kes Tartu Ülikooli poolt planeeritavate koolituste praktikumide tarvis kirjeldasid näitlikud hindamisjuhud tervise infosüsteemis kasutamiseks. Hindamisjuhtumeid telliti kokku 20 ning üks hindamisjuhtum koosnes töövõime hindamise taotlusvormi andmetest ja eksperdiarvamuse andmisel kasutatud meditsiiniandmetest. Peale hindamisjuhtude koostamist pani Tartu Ülikool kokku lõpliku koolituskava ning viis 2-5.04.2016 läbi lektorite koolituse 16 osalejale. Töövõime hindamise eksperdiarvamuse andjate koolitused viidi läbi 11-12.05.2016, 18-19.05.2016, 26- 27.05.2016, 30-31.05.2016, 6-7.06.2016, 15-16.09.2016 ja 20-21.10.2016 osalejate arvuga kokku 118 arsti. Kuna koolituskava näeb ette, et peale iseseisva töö, loengute ja praktikumide läbimist peab koolitatav sooritama ka eksami, siis 2016. aasta kokkuvõttes sooritas eksami kokku 107 arsti, kes omavad vastavat täiendkvalifikatsiooni Töötukassale ekspertarvamuse andmiseks. 2016. aastal alustasid antud alategevuse raames koolitustega ka TAT partnerid: Eesti Töötukassa ning Sotsiaalkindlustusamet. Töötukassa viis läbi järgmised koolitused: 1) Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise infosüsteemi (TETRIS) koolitused süsteemi kasutajatele ja kasutajatoele perioodil 19.04-17.05.2016 (neli koolitust Tallinnas, kaks koolitust Tartus ja üks koolitus Jõhvis osalejate arvuga kokku 99 inimest) ning perioodil 5.10-7.11.2016 (neli koolitust Tallinnas osalejate arvuga kokku 61 inimest). Koolituste eesmärk oli infosüsteemi ning selle kasutusvõimaluste tutvustamine. 2) Töövõime hindamise metoodika koolitused juhtumikorraldajatele, konsultantitele, menetlejatele ning teistele spetsialistidele perioodil 28.03-26.05.2016 (viis koolitust Tallinnas, kolm koolitust Tartus ja kaks koolitust Jõhvis osalejate arvuga kokku 156 inimest) ning perioodil 26.10-09.11.2016 (kaks koolitust Tallinnas ja üks koolitus Tartus osalejate arvuga kokku 38 inimest inimest). Koolituste eesmärk oli anda Töötukassa juhtumikorraldajatele baasoskused töövõime hindamisest, taotluste esitamistest ning taotlustega kaasnevate dokumentide analüüsist. 3) Töövõime hindamise ja töövõimetoetuste põhimõtteid käsitlevad koolitused juhtumikorraldajatele, maakondlikele juhtidele, konsultantidele jt töötajatele perioodil 13-24.05.2016 (kolm koolitust Tallinnas, üks koolitus Tartus ning üks Jõhvis osalejate arvuga kokku 372 inimest) ning perioodil 6.10-7.10.2016 (üks koolitus Tallinnas ja üks koolitus Tartus osalejate arvuga kokku 55 inimest). Koolituste eesmärk oli anda osalejatele baasteadmised töövõime hindamise protsessidest, töövõime hindamise korraldusest Töötukassas ja ülevaade osalise töövõimega inimesele osutatavatest meetmetest ning teenustest. Sotsiaalkindlustusamet viis läbi töövõimereformi teemalised koolitused kõigile ameti klienditeenindusüksuse töötajatele perioodil 13.04-27.05.2016 (koolitused toimusid seitsmes grupis osalejate arvuga kokku 102 inimest). Lisaks käsitleti töövõimereformiga seotud teemasid 20.05.2016 koolitusel ekspertarstidele (osalejaid kokku 21 inimest). Teisel poolaastal, 20.06.2016 ja 7.07.2016 viidi läbi töövõimereformi koolitused juhtumikorraldajatele osalejate arvuga kokku 27 inimest ning ekspertiisitaotluste vastuvõtjatele, sisestajatele ja menetlejatele perioodil 27-29.06.2016 osalejate arvuga kokku 41 inimest. Samuti koolitati 22.06.2016 Sotsiaalkindlustusameti infotelefoni 15 töötajat. 2017: Tartu Ülikooli poolt viidi töövõime hindamise eksperdiarvamuse andjate koolitused läbi Tallinnas 20-21.04.2017, 8-9.06.2017 ja 2-3.11.2017 (osalejate arvuga kokku 70 inimest). Osalejatest 40 esitas koolituste osas ka tagasiside vormi, kus rahulolu hinnati 5-palli skaalal. 2017. aasta kokkuvõttes oli kolme koolituse osas keskmised väärtused rahulolule järgmised: korraldus 4,5, koolituse sisu 4,3 ja rahulolu lektoritega 4,6. 2016. aastaga võrreldes on 2017. aastal rahulolu kõigis kriteeriumites suurenenud (vastavad arvud 2016: 4,3, 4,2 ja 4,3). Koolituste läbiviimist jätkatakse 2018. aastal, mil muuhulgas planeeritakse uut hankemenetlust koolitusperioodi pikendamiseks kuni aastani 2020 (olemasolev leping võimaldab koolitusi läbi viia 2018. aasta lõpuni). TAT partneritest viisid 2017. aastal koolitusi/infopäevi läbi nii Töötukassa kui Sotsiaalkindlustusamet. Töötukassa viis läbi kokku 20 koolitust: 1) Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise infosüsteemi (TETRIS) koolitused süsteemi kasutajatele (juhtumikorraldajad, konsultandid, töövõime hindamise otsuste menetlejad ja 5 teised süsteemi kasutavad spetsialistid) perioodil 25.01-10.05.2017 (kolm koolitust Tallinnas osalejate arvuga kokku 46 inimest) ning perioodil 6.06-13.12.2017 (viis koolitust Tallinnas osalejate arvuga kokku 47 inimest). Koolituste eesmärk oli infosüsteemi ning selle kasutusvõimaluste tutvustamine. 2) Töövõime hindamise metoodika koolitused juhtumikorraldajatele, konsultanditele, töövõime hindamise otsuste menetlejatele ning teistele spetsialistidele perioodil 25.01-3.05.2017 (neli koolitust Tallinnas osalejate arvuga kokku 57 inimest) ning perioodil 13.06-06.12.2017 (kolm koolitust Tallinnas ja üks Tartus osalejate arvuga kokku 60 inimest). Koolituste eesmärk oli anda osalejatele baasoskused töövõime hindamisest, taotluste esitamistest ning taotlustega kaasnevate dokumentide analüüsist. 3) Töövõime hindamise ja töövõimetoetuste põhimõtteid käsitlevad koolitused juhtumikorraldajatele, maakondlikele juhtidele, konsultantidele ja teistele töötajatele perioodil 19.01-24.05.2017 (kaks koolitust Tallinnas osalejate arvuga kokku 110 inimest) ning perioodil 7.09-28.11.2017 (kaks koolitust Tallinnas osalejate arvuga kokku 97 inimest). Koolituste eesmärk oli anda osalejatele baasteadmised töövõime hindamise protsessidest, töövõime hindamise korraldusest Töötukassas ja ülevaade osalise töövõimega inimesele osutatavatest meetmetest ning teenustest. Sotsiaalkindlustusamet viis 2017. aastal läbi neli koolitust, millest kolm klienditeeninduse ning ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste osakonnale ning üks ekspertarstidele. Klienditeeninduse osakonnale ning ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste osakonnale viidi koolitused läbi koostöös Töötukassaga ning teemadeks oli töövõime hindamise taotluste vastuvõtmise praktika ühtlustamine ja erivajadusest tulenevad töövõime piirangud Koolitused toimusid kolmes grupis: 13.10.2017 Tallinnas, 27.10.2017 Tartus ja 3.11.2017 Jõhvis osalejate arvuga kokku 96 töötajat. Vältimaks häireid ameti klienditeeninduste töös, jäädvustati üks koolitustest ning lisaks said 29 klienditeeninduse töötajat koolitusest osa salvestuse vaatamise kaudu. Infopäev 20-le ekspertarstile viidi läbi 3.11.2017 Tallinnas, kus teemadeks olid puude tuvastamine ja rehabilitatsioonivajaduse hindamine kõnehäirete korral, seos tööalase ja haridusliku rehabilitatsiooniga, hindamispraktika ühtlustamine Töötukassaga; teostatud kõnepuude ekspertiiside analüüs ja praktika ühtlustamine Töötukassaga ning meelepuuded – hindamistabelid ja praktika ühtlustamine Töötukassaga. 2018: Tartu Ülikooli poolt viidi töövõime hindamise eksperdiarvamuse andjate koolitused läbi Tallinnas 12-13.04.2018 ja 11-12.10.2018. Koolitustel osales kokku 28 inimest. Lisaks korraldas Sotsiaalministeerium töövõime hindamise teemal infopäevad ekspertarstidele ja spetsialistidele: 1) 8-9.05.2018, kus kahel päeval kokku osales 63 inimest. Infopäevadel tutvustasid nii Eesti kui väliseksperdid töövõime hindamisega seotud teemasid: rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni (RFK) kasutamine töövõime hindamisel ning visiidipõhise hindamise tulemuste analüüsi tutvustus (taastusarst ja ekspertarst-metoodik Tiina Tammik ); visiidipõhise hindamise põhimõtted ja ülevaade töövõime hindamise arengutest Euroopas ning Eesti positsioon (EUMASS peasekretär Annette de Wind ja EUMASS president Gert Lindenger); visiidipõhise hindamise juhised (töövõime hindamise metoodik Hille Maas Eesti Töötukassast); füüsiliste piirangute hindamine (tegevusterapeut Hanna-Maria Põldma); vaimsete piirangute hindamine (kliiniline psühholoog Merle Rohtmets) ning töövõime ulatusele hinnangu andmine (ekspertarst Triinu-Mari Ots). 2) 20.-21.11.2018, kus kahepäevasel üritusel osales 35 inimest. Infopäeval tutvustasid Eesti eksperdid töövõime hindamise meeskondlikul hindamisel kaasatavatele spetsialistidele (füsioterapeut, tegevusterapeut, eripedagoog, logopeed jne) töövõime hindamise protsessi ja metoodikat, metoodika RFK-ga seostamise põhimõtteid, vaimsete ja füüsiliste piirangute hindamise eripärasid ning töövõime hindamise läbiviimisel meeskonnatöö põhimõtteid ja võimalusi. TAT partneritest viis Töötukassa 2018. aastal läbi järgmiseid koolitusi ja infopäevi: 1) Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise infosüsteemi (TETRIS) koolitus süsteemi kasutajatele (juhtumikorraldajad, konsultandid, töövõime hindamise otsuste menetlejad ja teised süsteemi kasutavad spetsialistid) 20.03.2018, 12.06.2018, 28.08.2018, 16.10.2018 ja 11.12. 2018 Tallinnas, osalejate koguarvuga 41 inimest. Koolituse eesmärk oli infosüsteemi ning selle kasutusvõimaluste tutvustamine. 2) Töövõime hindamise metoodika kahepäevane koolitus juhtumikorraldajatele, konsultanditele, töövõime hindamise otsuste menetlejatele ning teistele spetsialistidele 4.-5.04.2018, 22.-23.08.2018, 12.-13.11.2018 ja 4.-5.12.2018 Tallinnas ja 5.-6.06.2018 Tartus, osalejate koguarvuga 40 inimest. Koolituse eesmärk oli anda Eesti Töötukassa juhtumikorraldajatele baasoskused töövõime hindamisest, oskused taotluse esitamiseks ning seonduvate dokumentide analüüsiks. 3) Töövõime hindamise ja töövõimetoetuste põhimõtteid käsitlev koolitus Töötukassas 2018. aastal tööd alustavatele spetsialistidele 10.04.2018, 4.09.2018 ja 29.11.2018 Tallinnas, osalejate arvuga 89 inimest. 6 Koolituse eesmärgiks oli anda uutele töötajatele baasteadmised töövõime hindamise protsessidest ja töövõime hindamise korraldusest Töötukassas ning ülevaade osalise töövõimega inimesele osutatavatest meetmetest ja teenustest. Sotsiaalkindlustusamet on alustanud koolitustega 2018. aasta teisel poolel. SKA töötajate koolitamise eesmärk on tõsta töötajate teadlikkust töövõime reformiga seotud teemadel ning tagada nende teadmiste rakendamine igapäevases töös. Perioodil 01.06.2018-31.12.2018 viidi läbi ühepäevased koolitused klienditeenindajatele. Koolitused toimusid grupiti, et tagada koolituse parem kvaliteet, kuna klienditeeninduses töötab ca 100 ametnikku. Kokku toimus koolitus seitsmel päeval (viiel päeval Tallinnas ja kahel päeval Tartus). Koolitused toimusid 01.-29.11.2018. Sihtrühm tegeleb igapäevaselt klientide nõustamisega, seega on väga oluline just nende ametnike koolitamine. 2019: Aasta alguses (15.01.2019) korraldas Sotsiaalministeerium infopäeva nägemis- ja kuulmispuudega inimeste töövõime hindamise põhimõtetest, milles osales 55 inimest. TAT partneritest viis Töötukassa 2019. aastal läbi järgmiseid koolitusi ja infopäevi: 1) Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise infosüsteemi (TETRIS) koolitus süsteemi kasutajatele (juhtumikorraldajad, konsultandid, töövõime hindamise otsuste menetlejad ja teised süsteemi kasutavad spetsialistid) 28.02.2019, 23.05.2019 ja 17.09.2019 Tallinnas, osalejate koguarvuga 42 inimest. Koolituse eesmärk oli infosüsteemi ning selle kasutusvõimaluste tutvustamine. 2) Töövõime hindamise metoodika kahepäevane koolitus juhtumikorraldajatele, konsultanditele, töövõime hindamise otsuste menetlejatele ning teistele spetsialistidele 18.-09.03.2019, 02.-03.09.2019 ja 17.-18.12.2019 Tallinnas, osalejate koguarvuga 32 inimest. Koolituse eesmärk oli anda Eesti Töötukassa juhtumikorraldajatele baasoskused töövõime hindamisest, oskused taotluse esitamiseks ning seonduvate dokumentide analüüsiks. 3) Töövõime hindamise ja töövõimetoetuste põhimõtteid käsitlev koolitus Töötukassas 2019. aastal tööd alustavatele spetsialistidele 06.03.2019,25.04.2019,06.06.2019, 03.09.2019 ja 12.11.2019 Tallinnas, osalejate arvuga 151 inimest. Koolituse eesmärgiks oli anda uutele töötajatele baasteadmised töövõime hindamise protsessidest ja töövõime hindamise korraldusest Töötukassas ning ülevaade osalise töövõimega inimesele osutatavatest meetmetest ja teenustest. Sotsiaalkindlustusamet korraldas sügisel ekspertarstide infopäeva (04.10.2019), millest võttis osa 24 inimest. Infopäeva eesmärgiks oli tutvustada ekspertarstidele tööealiste isikute puude tuvastamise ja töövõime hindamisega seonduvat kohtupraktikat, tagamaks selle arvesse võtmist igapäevases töös ning vaiete lahendamisel ja tutvustada puude tuvastamise ja töövõime hindamise metoodika muudatusi. 2020: Esimesel poolaastal (02.03.2020) korraldas Sotsiaalministeerium töövõime hindamise muudatuste infopäeva sihtrühmale, milles osales 45 inimest ning kaks töövõime hindamise muudatuste rakendamise teemalist seminari ekspertarstidele (13.02.2020 Tallinnas ja 5.03.2020 Tartus), kus kokku osales 100 inimest. Algselt maikuusse planeeritud visiidipõhisele hindamisele kaasatavate spetsialistide seminar lükati koroonaviiruse pandeemiast tulenevalt välja kuulutatud eriolukorra tõttu edasi septembrisse. Samuti valmistati ette uute ekspertarstide töövõime hindamise metoodika kasutamise õppe koolitusteenuse väikeostu hanget, mille pakkumiskutse saadeti potentsiaalsetele teenuse osutajatele välja mai keskel. TAT partnerite (Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet) esimeseks poolaastaks kavandatud koolitustegevused lükkusid samuti edasi eriolukorra tõttu. Töötukassa otsustas koolitused läbi viia veebipõhiselt (Teams-i ja Moodle-i kaudu) ning tegeles aasta esimeses pooles uues formaadis koolituste tehnilise poole ettevalmistamisega. Aasta teisel poolel oli Sotsiaalministeeriumil võimalik läbi viia ka esialgselt eriolukorra tõttu edasi lükkunud seminar visiidipõhisel hindamisel kaasatavatele spetsialistidele. Seminar toimus 22.09.2020 Tallinnas osalejate arvuga 34 inimest. Seminaril käsitleti teemasid nagu RFK kasutamise põhimõtted töövõime hindamisel ning vaimsetele ja kehalistele tegutsemispiirangutele RFK põhiselt raskusastme määramine. Uutele ekspertarstidele töövõime hindamise metoodika teoreetiliste teadmiste ja praktikas rakendamise oskuste õppe korraldamiseks sõlmiti 29.06.2020 leping Tartu Ülikooliga. Koolitustega alustati 2020. aasta teisel poolel, mil ülikool viis Tallinnas läbi kaks kolmepäevast koolitust: 3-4.09.2020 ja 15.09.2020 ning 15-16.10.2020 ja 29.10.2020. Kokku koolitati 29 ekspertarsti. Jätkuvast koolitusvajadusest lähtuvalt sõlmiti detsembris 2020 Tartu Ülikooliga ka täiendav kokkulepe koolituste korraldamiseks aastal 2021. TAT partneritest viis Eesti Töötukassa teisel poolaastal läbi järgmised koolitused: 1) Kolm töövõime hindamise metoodika koolitust ajavahemikus 01.06-10.11.2020, kus osales kokku 49 töötajat (töövahenduskonsultant, juhtumiskorraldajad, juhtivkonsultandid, töövõime hindamise otsuste 7 menetlejad ja töövõimet toetavate teenuste peaspetsialist). Koolituste eesmärk oli anda baasoskused töövõime hindamisest, oskused taotluste esitamiseks ning seonduvate dokumentide analüüsiks. 2) E-koolitustena viidi ajavahemikus 8.07-29.12.2020 läbi töövõime hindamise ja töövõimetoetuste põhimõtteid käsitlevad koolitused kõikidele 2020. aastal maakondlikesse osakondadesse tööle asuvatele töötajatele (kokku 50 inimest). Koolituste eesmärk oli anda osalejatele baasteadmised töövõime hindamise protsessidest ja hindamise korraldusest Töötukassas ning ülevaade osalise töövõimega inimesele osutatavatest meetmetest ja teenustest. Partner Sotsiaalkindlustusamet viis aasta teisel poolel läbi ühe seminari ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste peaspetsialistidele ning ekspertarstidele. Seminar toimus 3-4.09.2020 teemal puude raskusastme tuvastamise praktika ühtlustamine tööealiste vanusegrupis ning osalejate arvuga 46 inimest. Oluline osa 2020. aastaks planeeritud koolitusi lükati küll kevadise eriolukorra ning teise poolaasta viiruse jätkuva leviku tõttu edasi 2021. aastasse, kuid vajaduspõhiselt lahendati ametnikele vajalike teemade käsitlused nagu 2020. aastal jõustunud seadusemuudatused, nende rakendamine ja puude tuvastamise protsessi muutused virtuaalsete koosolekute kaudu. 2021: Uutele ekspertarstidele töövõime hindamise metoodika teoreetiliste teadmiste ja praktikas rakendamise oskuste õppe korraldamiseks sõlmiti 2020. aasta lõpus leping Tartu Ülikooliga, mille osas 2021. aasta esimesel poolel peeti ülikooliga arutelud koolituste võimaliku ajaraami (kokku lepitud sai, et koolitused toimuvad oktoober-november 2021) ning korralduslike küsimuste osas, sh viidi sõlmitud lepingusse sisse täiendus, mis vajadusel võimaldaks COVID-19 viiruse leviku korral koolitusi läbi viia ka vaid e-õppe vormis. Teisel poolaastal sõlmiti ülikooliga kokkulepe, millega suurendati planeeritava koolituse osas maksimaalset osalejate arvu 16-lt 26-le, kuna selgus täiendav koolitusvajadus nii Sotsiaalkindlustusameti kui Eesti Töötukassa ekspertarstide osas. 2021. aasta kokkulepetest lähtuvalt toimus koolitus kombineeritult e-õppe ja kontaktõppe vormis perioodil 5.10-22.11.2021 ning osalejate arvuga 23 arsti. Koolitusjärgse rahulolu küsimustiku põhjal oli koolitusega rahulolu keskmine hinne 4,4 (5-palli süsteemis), mis on hea/väga hea lähedane tulemus. TAT partneritest viis 2021. aasta esimesel poolaastal koolitusi läbi nii Eesti Töötukassa kui Sotsiaalkindlustusamet. Töötukassa korraldas 8-9.03.2021 töövõime hindamise metoodika osas kahepäevase veebikoolituse juhtumikorraldajatele, konsultanditele, töövõime hindamise otsuste menetlejatele ja teistele spetsialistidele osalejate arvuga 19 inimest. Koolituse eesmärk oli anda Eesti Töötukassa juhtumikorraldajatele baasoskused töövõime hindamisest, oskused taotluse esitamiseks ning seonduvate dokumentide analüüsiks. Lisaks läbisid perioodil 1.01-31.05.2021 kõik 2021. aastal Eesti Töötukassasse tööle asunud töötajad (kokku 12 inimest) töövõime hindamise ja töövõimetoetuste põhimõtteid käsitleva veebikoolituse. Koolituse eesmärgiks oli anda uutele töötajatele baasteadmised töövõime hindamise protsessidest ja töövõime hindamise korraldusest Eesti Töötukassas ning ülevaade osalise töövõimega inimesele osutatavatest meetmetest ja teenustest. Sotsiaalkindlustusamet korraldas 20.01.2021 teenuste osakonnale veebikoolituse RFK-st (s.o rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon) ning 28.05.2021 ühise seminari ekspertarstidele ja peaspetsialistidele, kus teemadest käsitleti tööealiste puude raskusastme tuvastamise praktikaid (sh vastav info ja ettekanne Eesti Töötukassalt) ning anti sissejuhatus RFK osas. Aasta teisel poolel viis Eesti Töötukassa läbi veebikoolitused töövõime hindamise metoodikast, kus ajavahemikus 4.10-25.11.2021 koolitati 17 töötajat eesmärgiga anda juhtumiskorraldajatele baasoskused töövõime hindamisest, taotluste esitamistest ning seonduvate dokumentide analüüsist. Lisaks läbisid perioodil 1.06-31.12.2021 kõik teisel poolaastal Eesti Töötukassasse tööle asunud töötajad (kokku 77 inimest) töövõime hindamise ja töövõimetoetuste põhimõtteid tutvustava veebikoolituse. Koolituse eesmärgiks oli anda uutele töötajatele baasteadmised töövõime hindamise protsessidest ja töövõime hindamise korraldusest Eesti Töötukassas ning ülevaade osalise töövõimega inimesele osutatavatest meetmetest ja teenustest. Sotsiaalkindlustusamet korraldas 16-17.09.2021 ühtse seminari nii ekspertiisi kui sotsiaaltoetuste talituse ekspertarstidele ja peaspetsialistidele, kus teemaks oli tööealiste puude tuvastamise praktikad ning sissejuhatus RFK metoodikasse. Eksperdi kaasamine analüüsimaks ja arendamaks tööealiste puudega/tervisekahjustusega inimeste toetamise skeemi ning töötamaks välja ettepanekud puude (sh puude raskusastme) tuvastamise kohta seostatuna töövõime hindamisega. Osalemine teavitustegevuste ettevalmistamises ja elluviimises (27.07.2015-31.12.2016) 2015-2016: Tegevuse elluviimiseks värvati 27.07.2015 Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonda peaspetsialist/ekspert, kes analüüsis ja esitas ettepanekud, kuidas arendada 8 tervisekahjustusega/vähenenud töövõimega inimestele töövõime säilitamiseks vajalike meetmeid, andes sealhulgas nimetatud sihtgrupi osas ka sisendi töövõime hindamise metoodika arendamisse. 2015. aastal oli analüüsi ettevalmistamise osas eksperdi roll erinevate intervjuude ning kohtumiste ettevalmistamine ja läbiviimine erivajadustega inimeste liitude ning ühingute esindajatega nagu Eesti Diabeediliit, Eesti Tsöliaakia Selts, Eesti Afaasialiit, Eesti Kogelejate Ühing, Eesti Reumaliit ja Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit. 2016. aasta esimesel poolel toimusid ka kohtumised Haapsalus, Jõhvis, Tartus ja Tallinnas, kus olid esindatud kuulmis-, nägemis- ning liikumispuudega inimeste, psüühikahäiretega inimeste, diabeetikute ja puudega laste ning omaste hooldajate esindajad. Kohtumistel oli arutlusel kehtiva süsteemi korraldus, toetused ja teenused, teenuste kättesaadavus ning abi vajadus ja osutamine, mille pinnalt analüüsi ettepanekud tehti. Antud tegevus lõppes tähtajaga 30.06.2016 ning aasta teisel poolel oli peaspetsialist/ekspert kaasatud teavitustegevuste ettevalmistamisesse ja elluviimisesse. 2017: 2017. aastal osales Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist teavitustegevustes ning sihtgrupiga suhtlemises, kuid eraldi alategevusena seda tegevuskavas ei kajastata (sh lõppes ajaraami arvestus 31.12.2016 seisuga). Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduse täiendav tööjõuressurss (1.07.2016-31.12.2018) 2016: Tegevus planeeriti TAT vahenditesse 10.08.2016 jõustunud muudatusega ja tegevuse elluviimise algusajaga 01.07.2016. Tegevuse lisamine TAT tegevuste hulka lähtus 1.07.2016 rakendunud uuest töövõime hindamissüsteemist, mis esialgsete prognooside kohaselt pidi Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusele kaasa tooma varasemaga võrreldes oluliselt suurema ajakulu ning töökoormuse töövõime ja puude raskusastme hindamise taotlusvormide täitmise nõustamisega. Muutmise aluseks olevates prognoosides lähtus Sotsiaalkindlustusamet varasematest statistilistest näitajatest, kus ühes kuus esitatavate korduvate ekspertiisitaotluste arv võib olla kuni 9000 ning uute taotluste arv kuni 1170 ning asjaolust, et taotlejatel säilib õigus pöörduda Sotsiaalkindlusameti poole, olgugi, et uue hindamissüsteemi kohaselt pidi uusi juhtumeid hindama Töötukassa. Kuna uuele süsteemile üleminekuga kaasnesid erinevate seotud asutuste poolt ka vastavasisulised teavitustegevused, siis nende efektiivsusest lähtuvalt oli Sotsiaalkindlustusameti poole pöörduvate taotlejate maht tunduvalt väiksem prognoositust. Seega ei tekkinud tegevuse elluviimise vajadust määral, mille tarvis oleks olnud vajalik rakendada TAT vahenditesse planeeritud personalikulusid ning vähene vajadus, mis tekkis, kaeti Sotsiaalkindlustusameti enda vahenditest. Trükise „Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (RFK/ICF)“ kordustrükk (1.01.2017-31.12.2018) 2017: Tegevust trükise „Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (RFK/ICF)“ kordustrüki väljaandmiseks ellu ei viidud põhjusel, et suhtluses trükise väljaandja Maailma Terviseorganisatsiooniga selgus, et neil endil on plaan lähiaastatel RFK/ICF täiustamiseks/täpsustamiseks. Täpsemalt on planeeritud trükist täiendada psüühika- ja käitumishäirete osas, mistõttu on olulises osas muutumises olemasoleva versiooni sisu. Seega ei olnud täpsustunud infot omades ning arvestades kordustrükiks kuluvat aega ja rahalist ressurssi, enam mõistlik paberkandjal kordustrükki täna kehtivas versioonis välja anda. Töövõime hindamisega seotud konsultatsiooniteenuse osutamine (partner EPIKoda tegevus) (01.08.2017 - …) 2017: Partnerina alustas augustis 2017 Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) töövõimehindajast (alates 1.07.2016 hindab töövõimet Eesti Töötukassa) eraldiseisvat ning sõltumatut konsultatsiooniteenuse pakkumist, kus hindamist taotleval isikul ja/või tema esindajal on nõustamise vormis võimalik saada abi vastava menetlusega seotud küsimustes ning probleemkohtade selgitamisel. Teenusega abistatakse inimest nii töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise eel tekkinud küsimustes kui ka hindamisjärgselt, selgitades tehtud otsuseid, sh vajadusel abistades vaiete koostamisel ja esitamisel. Nõustamiseks värbas EPIKoda juristi ning nõustamist pakuti kontaktkohtumiste, e-posti ja telefoni teel. Perioodil august - detsember 2017 nõustati kokku 123 inimest. Nõustamisele pöördujatest suurim osa oli seotud mittenõustumisega töövõime hindamise ja puude raskusastme määramise otsustega ning sooviga esitada vaie. Samuti vajati nõustamist, et osata analüüsida ning mõista töövõime hindamise otsuste sisu. Selgitamist vajas ka töövõimereformiga seonduv üldiselt, tervise infosüsteemi kannete olulisus töövõime hindamise protsessis ning abistamine ja juhendamine töövõime ja puude raskusastme tuvastamise ühistaotluse täitmisel. Lisaks 9 personaalsele nõustamisteenuse pakkumisele viidi huvilistele läbi ka kolm infopäeva maakondades: Viljandis, Lääne-Virumaal ja Tartus, kus keskenduti töövõime hindamise ning puude taotlemisega seonduva selgitamisele. Kuna konsultatsioonidega võib kaasneda ka vajadus nõustada isikuid, kellega suheldakse viipekeele tõlgi kaasabil, osales EPIKoja nõustaja 15.11.2017 koolitusel „Viipekeelsete klientidega suhtlemine nõustamisteenuse osutamisel“. Konsultatsiooniteenuse pakkumisega jätkatakse 2018. aastal. 2018: Perioodil jaanuar-mai 2018 nõustati kontaktkohtumiste, e-posti ja telefoni teel kokku 143 inimest. Nõustamisele pöördujate murekohad olid sarnaselt 2017. aastaga seotud töövõime hindamise ja puude määramise otsustega mittenõustumistega, otsuste sisu mõistmistega ning üldised küsimused töövõimereformi seonduvalt. Täiendavalt nõustati inimesi Tallinna Puuetega Inimeste Koja poolt korraldatud „Invamess 2018“ raames, Eesti Töötukassa poolt korraldatud töö- ja karjäärimessil ning teistel infopäevadel nii Pärnus, Tartus ja Põlvas. 2018.a. juunist kuni detsembrini nõustati kontaktkohtumiste, e-posti ja telefoni teel 138 inimest. Keskmine otsesele nõustamistegevusele kulunud aeg ühe kliendi kohta oli 144,4 minutit, kokku 332,1 tundi. Suurim osa pöördumistest oli seotud mittenõustumisega töövõime hindamise ja puude määramise otsustega, mille kohta sooviti esitada vaie. Samuti vajasid kliendid nõustamist, et osata analüüsida ning mõista töövõime hindamise otsuste sisu. Selgitamist vajas ka töövõimereformiga toimuv üldiselt, tervise infosüsteemi kannete olulisus töövõime hindamise protsessis ning abistamine ja juhendamine töövõime ja puude tuvastamise ühis- ja kordustaotluse täitmisel. 2018.a. lõpus viidi läbi teenuse kasutajate hulgas rahuloluküsitlus, mille tulemused näitasid, et klientide rahulolu teenuse kvaliteediga on väga kõrge ning soovitusena leiti, et EPIKoda võiks senisest rohkem jagada infot teenuse olemasolu kohta sihtgrupi hulgas. 2018.a. II poolaastal valmis teenust tutvustav infovoldik, mida levitati koostööpartnerite kaudu nii paber- kui digitaalkandjal potentsiaalsele sihtgrupile. Lisaks nõustati Eesti Töötukassa poolt korraldatud töö- ja karjäärimessil Tallinnas ning viidi läbi infopäevi ja individuaalseid nõustamisi Paides ja Jõgeval. 2019: Eesti Puuetega Inimeste Koda jätkas täiendava nõustamisteenuse pakkumist töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele. Teenuse eesmärgiks on tagada täiendav ja sõltumatu tugisüsteem töövõime ja puude raskusastme hindamist puudutavate küsimuste lahendamiseks. Nõustamist pakuti kontaktkohtumise, e- posti ja telefoni teel. Kokku nõustati 2019. aastal kokku 288 klienti. Keskmine otsesele nõustamistegevusele kulunud aeg ühe kliendi kohta oli 187 minutit, kokku 897 tundi. Jätkuvalt suurem osa nõustamistest seondus vaiete esitamisega Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti otsustele. Suurenes vaiete esitamise arv Sotsiaalkindlustusameti otsustele. Hinnanguliselt olid 2019.aasta nõustamisjuhtumitest 80% SKA vaided, 20% Töötukassa vaided. 2018.aastal aga oli 60% Töötukassa vaideid, 40% SKA vaideid. Palju oli ka pöördujaid, kes soovisid lihtsalt arutada, kuivõrd asjakohane on vaide esitamine. Pöördumisi oli ka seoses korduvhindamise perioodil taotluse esitamisega, seda eelkõige nõustamisteenusel juba käinud klientide puhul. Jätkuvalt oli kliente, kes vajasid lihtsalt võimalust rääkida oma terviseprobleemidest, rahuolematusest seoses töövõimereformiga kaasnevate muudatustega jms ning kes vajasid vastavalt siis toetamist ja jõustamist. Märkimist väärib, et EPIKoja koostööpartnerite teadlikkus teenusest on suurenenud, suunatakse kliente kas lihtsalt toetamise eesmärgil või konkreetselt seoses asjaajamisega. Lisaks nõustati kliente Eesti Töötukassa poolt 2019.a. aprillis ja septembris korraldatud töö- ja karjäärimessil Tallinnas ning individuaalselt Viljandis ja Tartus toimunud nõustamispäeval. Esitatud on ettekanne nõustamisteenuse põhjal Eesti Kutsehaigete Liidu konverentsil Pärnus, osaletud Eesti Pimedate Liidu puude raskusastme tuvastamise teemalisel ümarlaual ning panustatud erinevates valdkondlikes töögruppides. Nõustamisteenuse kohta on ilmunud artiklid Eesti Psoriaasiliidu väljaandes "Ketu" ja Eesti Pimedate Liidu väljaandes "Valguse Kaja". 2020: Eesti Puuetega Inimeste Koda jätkas täiendava nõustamisteenuse pakkumist töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele. Nõustamist pakuti kontaktkohtumise, e- posti ja telefoni teel. Kokku nõustati perioodil jaanuar – mai 2020 168 klienti. Keskmine otsesele nõustamistegevusele kulunud aeg ühe kliendi kohta oli 186 minutit ning kokku 511 tundi. Enim pöördumisi oli jätkuvalt seoses otsuste vaidlustamisega, sh püsib Sotsiaalkindlustusameti otsuste vaidlustamise suur osakaal. Seda seoses asjaoluga, et puude tuvastamise raskusaste on võrreldes varasema ajaga muutunud (nt inimene hindab seisundi muutumatuks, kuid varasema raske puude asemel tuvastatakse keskmine puue või ei tuvastata üldse puuet). Üldiselt mõistetakse olukorda, mil esmakordselt uude süsteemi sisenedes puude raskusaste veidi muutub ehk raske puude asemel 10 tuvastatakse keskmine puue, kuid raske on mõista olukorda, mil puuet üldse ei tuvastata. Kliendid on pöördunud nii vanast süsteemist uude tulekul kui ka korduvalt uut hindamist läbides. Arusaamatuse põhjus seisneb ilmselt selles, et SKA otsustest ei nähtu, mis on muutunud otsuste aluseks, üksnes viide metoodikale ning PISTS-le ja vastavatele rakendusaktidele õigusselgust ei too. Pöördumisi on ka klientidelt, kes ei ole rahul otsustega, mis on tehtud korduvhindamise perioodil esmakordselt uut hindamissüsteemi läbides (puude raskusaste, töövõime vähenemise ulatus). Jätkuvalt on üldised küsimused (võimekus analüüsida dokumente ja andmeid; kas olemasolevate andmete pinnalt on asjakohane esitada ühistaotlus; töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise menetlusega seonduv; aktiivsustingimuste täitmine jms). Eriolukorra tõttu muutus perioodil märtsi lõpp kuni mai klientide pöördumiste ja nõustamiste viis ehk pöördumised olid peamiselt e-kirja ja telefoni teel, mis tähendas klientide jaoks kohustuslikku digivõimekuse kasvu dokumentide kogumisel ja saatmisel, nõustaja jaoks aga täiendavat aega klientide vastaval juhendamisel. Nõustaja töös on oluline roll jätkuvalt ka klientide toetamisel ja nõustamisel nii asjaajamisega seoses kui ka üldise meelestatuse kujundamisel (nt töövõimereformi suhtes). Jätkuvalt suunab enim teenusele Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti suunamiste kohta teave puudub. Teenusega seonduvast sai antud ülevaade Eesti Psoriaasiliidu märtsis toimunud üldkogu koosolekul ning Sotsiaalministeeriumi märtsis toimunud töövõime hindamise muudatuste infopäeval. Aasta teisel poolel nõustamistegevusega jätkati ning kokkuvõttes nõustati 2020. aastal jaanuarist detsembrini 378 klienti, kus keskmine otsesele nõustamistegevusele kulunud aeg ühe kliendi kohta oli 190 minutit ning nõustamistegevuse kogumaht 1184 tundi. Kui koroonaviiruse leviku tõttu oli kevadperioodil suur osa nõustamisest telefoni ja e-posti teel, siis aasta teisel poolel taastus nn tavapärane kontaktnõustamine, kuna kliendid eelistasid võimalusel siiski isiklikku kohtumist. Nõustamisel oli jätkuvalt oluline roll nende toetamisel asjaajamisega seonduvalt ning üldise meelestatuse kujundamisel, kuid samuti oli tunda, et eriolukorra ja viiruse leviku tõttu oli klientides süvenenud hirm ning ebakindlus (eriti psüühikahäiretega klientide hulgas), mistõttu vajati rohkem ka vaimset toetamist. Lisaks nõustamistegevusele, korraldati EPKoja poolt antud teenuse osutamise praktika põhjal augustis 2020 arutelu, kus osalesid Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti esindajad. Samuti anti teenusest ülevaade septembris Lääne-Virumaal ja novembris Harjumaal toimunud regionaalsetel infopäevadel puuetega inimestele ning nende lähedastele. Puude tuvastamise metoodikaga seotud küsimustega toimus septembris 2020 arutelu Sotsiaalkindlustusameti esindajatega. 2021: EPIKoja poolt jätkus nõustamisteenuse osutamine töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele. Nõustamist viidi läbi nii kontaktkohtumiste, e- posti kui ka telefoni teel. Perioodil jaanuar – mai 2021 nõustati kokku 299 klienti, kus keskmine otsesele nõustamistegevusele kulunud aeg ühe kliendi kohta oli 138 minutit ning kokku 677 tundi. Enim pöördumisi oli otsuste vaidlustamistega. Kui eelnevalt oli tõus Sotsiaalkindlustusameti otsuste vaidlustamisel, siis antud aruandeperioodil oli pigem näha tõusu töövõime hindamise otsuste vaidlustamisel Eesti Töötukassas tehtud korduvhindamiste osas (püsis kliendi ootus otsuse muutumatusele, ei saadud aru, miks on hindamise tulemus teine jne). Pöördumisi oli ka klientidelt, kes ei olnud rahul otsustega, mis tehti korduvhindamise perioodil esmakordselt uut hindamissüsteemi läbides (puude raskusaste, töövõime vähenemise ulatus jne). Jätkuvalt olid aktuaalsed ka üldised küsimused (võimekus analüüsida dokumente ja andmeid; küsimus, kas olemasolevate andmete pinnalt on asjakohane esitada ühistaotlus enne korduvhindamise perioodi; töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise menetlusega seonduv; aktiivsustingimuse täitmine; taotluse täitmise viis ning vorm jms). Ka vajasid kliendid nõustamist negatiivse vaidemenetluse tulemusel lahenduste otsimisel, kus kaaluti kohtusse pöördumist, paluti hinnata uue taotluse esitamise perspektiivi jms. Klientide nõustamisel oli jätkuvalt oluline roll lisaks konkreetsele juhtumipõhisele abistamisele ka klientide toetamisel nii asjaajamisega seonduvalt kui ka üldise meelestatuse kujundamisel töövõimereformist ning puude tuvastamise temaatikas. Nõustamistegevus jätkus teisel poolaastal nii otsekontaktide kui veebi teel, kus klientide arvuks oli 322. Kokkuvõttes nõustati 2021. aastal 621 klienti, kus keskmine otsesele nõustamistegevusele kulunud aeg ühe kliendi kohta oli 129 minutit. 2021. aasta nõustamistegevust tervikuna iseloomustas eelkõige tõus töövõime hindamise otsuse vaidlustamisel Eesti Töötukassas tehtud korduvhindamiste pinnalt. Samuti ka kliendid, kes ei ole rahul otsusega, mis on tehtud korduvhindamise perioodil uut hindamissüsteemi läbides ning kliendid, kes vajavad nõu ja tuge üldiste küsimustega nagu dokumentide analüüs, menetlustega seonduv, taotluste täitmine jne. Lisaks on endiselt vajadus ka kliente nõustada üldistes töövõimreformiga seotud küsimustes. Seega on enim nõustamisteenusele suunamisi jätkuvalt Eesti Töötukassa poolt, kuid samas oli positiivse tendentsina 11 näha teenusest teadlikkuse tõusu nii arstide, KOV sotsiaaltöötajate kui teiste sotsiaalteenuse osutajate seas. Hinnang: 2015. aastal lükkusid osad planeeritud tegevused 2016. aastasse, olles tingitud uue hindamise korra rakendumise edasi lükkamise otsusest Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu poolt. Edasi lükkunud tegevusteks olid töövõime hindamise koolitused, nii Sotsiaalministeeriumi poolt hangitavad ekspertarstide koolitused kui ka partnerite (Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet) pool läbiviidavad koolitused oma töötajatele/ametnikele. Antud tegevuste ajaraame korrigeeriti, kuid see ei mõjutanud nende eesmärgipärasust ning tegevused viidi plaanipäraselt ellu 2016. aastal. Lisaks kinnitati 10.08.2016 TAT muudatus, millega planeeriti Sotsiaalkindlustusametile täiendav tööjõuressurss, kuid kuna tegevuse vajaduse aluseks olevad prognoosid ja mahud ei realiseerunud, langes ära ka vajadus tegevuse elluviimiseks. Esialgselt oli tegevus planeeritud üldajaraami osas lõpptähtajaga 31.12.2017, kuid 2017. aasta tegevuskava planeerimisfaasis hinnati see vajadus ümber ning TAT tegevusena see enam ei kajastu. TAT üldiste eesmärkide täitmisele antud tegevuse mitte teostamine mõju ei avalda. 2017. aastaks planeeritud tegevustega alustati plaanipäraselt. Aasta jooksul küll selgus, et aja- ning rahalist ressurss arvestades ei ole mõistlik läbi viia alategevust, mis oli planeeritud trükise „Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (RFK/ICF)“ kordustrükiks, kuna trükise väljaandja on juba planeerinud täiustatud/täpsustatud trükise väljaandmist. Antud alategevuse ära jätmine TAT üldiste eesmärkide täitmist ei mõjuta. Trükis oli küll planeeritud ekspertarstidele ning muuhulgas toetavaks abivahendiks hõlbustamaks Tartu Ülikooli poolt korraldatavate töövõime hindamise eksperdiarvamuse andjate koolituste läbiviimist (paberkandjal trükist on lihtsam kasutada), kuid kuna info on kättesaadav ka elektrooniliselt, siis ei mõjuta tegevuse ära jätmine info üldist kättesaadavust antud sihtgrupi seas. 2017. aastal lisandus partnerite hulka Eesti Puuetega Inimeste Koda, kes 1.08.2017 seisuga alustas töövõime hindamisega seonduva konsultatsiooniteenuse pakkumist. Partnerlus on olnud eesmärgipärane ning teenust on osutatud planeeritud ajaraamis selleks planeeritud vahenditega. Tegevusega jätkati ka 2018. aastal. Samuti jätkus 2018. aastal Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi täienduskoolituskeskuse poolt töövõime hindamise eksperdiarvamuse andjate koolitamine. Koolitused viidi läbi plaanipäraselt ja koolitusprogrammis ettenähtud mahus. Lisaks korraldati infopäevad ekspertarstidele visiidipõhise hindamise põhimõtete tutvustamiseks ja meeskondlikul hindamisel kaasatavatele spetsialistidele töövõime hindamise alase teadlikkuse tõstmiseks. Koostöö koolitajatega on olnud eesmärgipärane ning koolitused toimusid vastavalt kokkulepitud ajakavale. Koolitusel osalenud arstide tagasiside oli aastate jooksul väga hea – keskmine rahulolu oli 4,4 (hinnatud 5-palli süsteemis). Kahe aastaga (2016-2018) kasvas õppes osalenud arstide rahulolu töövõime hindamise metoodikat koolitavate lektorite koolitusoskustega (alates kõige esimesest koolitusest on tõus 3,9-lt 4,6-le). Samuti on järjest suurenenud rahulolu koolituse sisuga (3,9-lt 4,5-le). Veidi langes (4,3-lt 4,0-le) rahulolu õppe läbiviimise korraldusliku poolega. Selle peamiseks põhjuseks oli koolituse praktilise õppe läbiviimisel TIS andmete saamiseks kasutatud test–tervise infosüsteemi halb töökindlus. Probleemi lahendamiseks on Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus lubanud välja arendada edaspidiseks eraldi koolitus ja arenduskeskkonnad. 2019. aastaks planeeritud Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti koolitused viidi läbi plaanipäraselt ja koolitusprogrammis ettenähtud mahus. Partnerlus Eesti Puuetega Inimeste Kojaga on olnud jätkuvalt eesmärgipärane – nõustamisteenust pakutakse planeeritud mahus ja ajaraamis. Enamus 2020. aasta alguseks planeeritud tegevutest on läbi viidud õigeaegselt. Koroonaviiruse pandeemia tõttu välja kulutatud eriolukord esimesel poolaastal ei ole tegevuste elluviimist kriitiliselt mõjutanud – Sotsiaalministeerium jõudis planeeritud infopäevad ja seminarid suures osas läbi viia enne eriolukorda ning visiidipõhisel hindamisel kaasatavate spetsialistide seminar, sh Tartu Ülikooli poolt korraldatud ekspertarstide õpe, viidi ellu aasta teises pooles. Jätkuvast koolitusvajadusest lähtuvalt sõlmiti Tartu Ülikooliga ka kokkulepe koolituste korraldamiseks 2021. aastal. Seega on 2020. aastaks planeeritud tegevused koroonaviirusest tingituna ellu viidud veidi korrigeeritud ajaraamis, kuid siiski oma eesmärki täites. Partnerite osas oli kevadine eriolukord, sh sügisene viiruse leviku jätk erineva mõjuulatusega. Töötukassal oli võimalik oma koolitused osaliselt läbi viia internetipõhiselt ning koolitustegevuste maht suures osas ei muutunud. Sotsiaalkindlustusamet aga korraldas ühe koolituse aasta teises pooles ning teiste 2020. aastaks esialgselt planeeritud koolituste puhul hinnati nende vajadus ümber eriolukorrast ning ajakriitilisusest lähtuvalt. Kiiret lahendust vajavate koolitusteemade osas lahendati info edastamine virtuaalsete koosolekute kaudu. Koolitustega jätkatakse 2021. aastal. 12  Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevus oli eriolukorrast lähtuvalt pigem mõjutatud kevadperioodil, kuna siis oli nõustamise kanaliks peamisel e-post ning telefon, teisel poolaastal aga taastus juba olulisemas mahus ka kontaktnõustamine. Kevadine eriolukord ning teise poolaasta piirangud jätkuva viiruse leviku olukorras, mõjutas tegevuste elluviimist viisil, et tegevused hinnati vajaduspõhiselt ümber või lahendati korralduslikult teisiti. Kuna 2020. aasta lõpus pikendati TAT abikõlblikkuse perioodi aastani 2023, on võimalik tegevustega jätkata järgnevatel aastatel. 2021. aasta esimesel poolel loodi Sotsiaalministeeriumi juhtimisel kaks uut töögruppi arendamaks edasi nii töövõime hindamise metoodikat kui alustamaks töövõimekao ennetussüsteemi loomist, millede osas töö jätkus ka aasta teisel poolel. Lisaks viidi koostöös Tartu Ülikooliga teisel poolaastal edukalt läbi koolitus uutele ekspertarstidele töövõime hindamise metoodika teoreetiliste teadmiste ja praktikas rakendamise oskustest. Koostöö Tartu Ülikooliga kestis aastast 2016 kuni aastani 2021, mil koolituste käigus koolitati kokku 268 ekspertarsti. TAT partneritest viisid 2021. aastal plaanipäraseid tegevusi ellu nii Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet kui ka Eesti Puuetega Inimeste Koda. Nii Eesti Töötukassa kui ka Sotsiaalkindlustusameti tegevused olid aasta jooksul mõningal määral mõjutatud COVID-19 levikust, kus näiteks koolitused viidi ellu e-õppe vormis või siis ühildati koolitused mitme sihtgrupi ja teemavaldkonna osas, mistõttu esialgselt TAT tegevustesse planeeritud maht aasta jooksul korrigeerus, kuid vajalikud sihtgrupid said koolitatud ja eesmärgid täidetud. Alamtegevuse nr ja 2.1.2 Töövõime reformi toetav institutsioonidevaheline koostöö ja nimetus2 andmevahetus- ning andmelahendussüsteemide loomine ja arendamine Tegevuse või 01.09.2014-31.12.2023 Tegevuse või 01.11.2014-... alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Töövõimereformi toetavate infotehnoloogiliste lahenduste analüüs ja arendus (partneri TEHIK tegevused) (01.11.2014-...) 2014-2015: Partneri tegevustest alustas Eesti E-tervise Sihtasutus (ETSA) 2014. aastal tervise infosüsteemi teenuste arendusega, mille tulemusena oli 2015. aastal töövõime hindamist piloteerivatel arstidel võimalik kasutada taotluse esitanud inimeste terviseandmeid. 2015. aastal teostas ETSA ka vajalikud infotehnoloogilised arendused ja testimised, et töövõime hindamiseks vajalikud tervislikku seisundit kirjeldavad andmed (taotluse esitaja ambulatoorsed ja statsionaarsed epikriisid, ravimid, meditsiiniseadmed) oleksid kättesaadavad Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile töövõime hindamise uue metoodika rakendamisel 1. juulist 2016. 2016: ETSA poolt viidi läbi järgmised tervise infosüsteemi arendused/muudatused: ekspertiise teostavatel arstidel on võimalik näha patsiendi poolt tervishoiuteenuse osutajatele suletud andmeid; arstidel on võimalik teostada päringuid vanemate kui 5 aastaste andmete vaatamiseks; muudetud on varasemate terviseseisundi kirjelduste päringut tervisedokumentide vaatamise andmetega; loodud võimalus tervise infosüsteemi testkeskkonda andmete sisestamiseks koolituste tarvis; spetsialistide päringutes on vähendatud Sotsiaalkindlustusametile nähtavate andmete mahtu ning lisatud Töötukassale võimalus näha arsti eriala ja koodi. Patsiendiportaali on lisatud töövõime hindamise taotluste ja ekspertarsti arvamuste üldandmed. 2017: Alates 1.01.2017 kannab senine Eesti E-tervise Sihtasutus (ETSA) nime Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK). 2017. aasta esimesel poolel teostas TEHIK tervise infosüsteemi kesksüsteemi muudatuse, millega parandati töövõime hindamisel ekspertiisispetsialisti päringus "viimase läbivaatuse kuupäeva" kuvamise reeglit, et juhuks kui inimese tervise algandmetes esineb vigu, oleks siiski tagatud andmete kättesaadavus. Lisaks võimaldati patsiendiportaalis funktsionaalsus, millega kasutaja näeb logiraamatus Töötukassa poolt tehtud ekspertiisi vaatamise logisid, sh lisati logiraamatusse inglise ja vene keelsed tõlked. Logiraamatu lahendus võimaldab kasutajal näha infot, kes ja millal eksperdiarvamuse andmeid kasutas, tagades sellega andmete liikumise läbipaistvuse. Aasta teisel poolel viis TEHIK läbi patsiendiportaali turvatestimise ning täiendati tervise infosüsteemis terviseseisundi kirjelduse (TSK) 2 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 13 dokumenti korduvate retseptide andmetega. Lisaks realiseerus ka teisi väiksemaid muudatusi terviseseisundi kirjelduses. 2017. aasta tegevustest oli TEHIK koordineerida ka Tööpoliitika infosüsteemi arendused, eesmärgiga tõsta poliitikakujundamise teadmispõhisust läbi kvaliteetsete ja asjakohaste andmete analüüsi nii regulaarsete seirete kui ka ühekordsete analüüsi ülesannete lahendamiseks. Infosüsteemi arendusega oli planeeritud luua vajalikud juhtimisinfo aruanded ning seireinfo, mille abil analüüsida töövõime hindamise, töövõimetoetuste ja vähenenud töövõimega inimestele suunatud teenuste ning toetuste tulemusi. Antud arendusvõimaluste analüüsimiseks värvati TEHIK andmeanalüüsi osakonda projektijuht, kes töötas võimalike lahendusvariantide analüüsimisega perioodil mai-november 2017. Projektijuht töötas välja Tööpoliitika infosüsteemi arendustegevusteks Sotsiaalministeeriumi haldusala ametite ja organisatsioonide juhtimiseks vajaliku andmehõive, andmeanalüüsi ja andmekaeve süsteemi arhitektuuri, arhitektuuri komponendid ning toimimise loogika. Kuna arendusvõimaluste analüüsi tulemusena muuhulgas selgus, et arenduste rahaline maht on üsna suur, siis kaaluti alternatiivina ka jätkata tegevust koostöös Statistikaametiga. Statistikaameti eeliseks teiste võimalike arendustegevuste elluviijatega on juba suures osas vajaminevate andmete olemasolu, õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks, vajaliku infrastruktuuri ja töötajate olemasolu, tagades sellega kiirema andmevahetuse ning oluliselt soodsam hind turuhinnaga võrreldes. Seega otsustati 2017. aasta lõpus, et kõige mõistlikum ja optimaalsem lahendus kvaliteetsete ning asjakohaste andmete kättesaadavuseks on koostöö Statistikaametiga, mille osas läbirääkimised ametiga peetakse 2018. aastal. Kuna infosüsteemi arendustegevusi 2017. aastal läbi ei viidud, ei kasutanud TEHIK ka selleks planeeritud vahendeid. 2017. aastaks oli koostöös TEHIK-ga planeeritud ka lahendus, kus vähenenud või puuduva töövõime tõendamiseks hakatakse dokumendi/tunnistusena kasutama ID-kaarti. Kuna Töötukassa juba annab osalise või puuduva töövõime korral välja plastikkaardi, eesmärgiga vähenenud töövõime tõendamiseks kohaliku omavalitsuse või eraettevõtete poolt pakutavate soodustuste kasutamiseks (riigiasutused vahetavad soodustuste andmiseks vajalikke andmeid läbi oma andmekogude), siis vajab ID-kaardi kasutamine sarnaseks tõendamiseks täiendavat analüüsi, mistõttu otsustati TAT finantseerimise toel antud tegevust mitte ellu viia. Vajadusel teostatakse tegevus riigieelarvelistest vahenditest. 2018: Tervise infosüsteemi osas teostati TEHIK-u poolt aasta esimesel poolel süsteemi parendustööd, et tagada olemasolevate teenuste parem funktsionaalsus ja kvaliteet ning parandada päringute teostamise kiirust. Lisaks on TEHIK-u poolt ettevalmistamisel parendustegevused Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemis SKAIS2, mis puudutavad infovahetuse parandamist Töötukassaga. Teisel poolaastal arendati välja patsiendiportaali lahendus, millega töövõime hindamist taotlenud inimestele tehti kättesaadavaks töövõimehindamistel koostatud eksperdiarvamused. Lisaks loodi lahendus, millega Töötukassal on töövõime hindamisel võimalik kasutada TIS-i vahendusel Haigekassa andmekogust haiguslehtede andmeid. Samuti on toimunud TIS süsteemi optimeerimiseks vajalikud arendused. 2019: 2019. aastal ei jõutud enamust planeeritud arendustest realiseerida, kuna TEHIK-ul puudus kehtiv TIS kesksüsteemi arendamist võimaldav hankeleping. Selle sõlmimine on veninud, kuna TIS hange on keeruline ja suuremahuline ning sellele lisaks konsolideeritakse hange andmevaaturi 1. etapi hankega. Aastaks 2019 planeeritud tööde osas on tehtud järgmised muudatused:  Õendusepikriisi lisamine TSK (terviseseisundi kirjelduse) algdokumentide hulka jäeti ära, kuna analüüsi tulemusel selgus, et uut diagnoosi selle dokumendiga ei lisandu, ning töörühm loobus sellest arendussoovist.  Järgmisesse aastasse on edasi lükatud sessioonipõhise otselingi lisamine patsiendiportaali – Töötukassa ettepanekul oodatakse, kuniks valmib RIA poolt vastav autentimisteenuse (TARA) üleriigiline lahendus.  TSK koostamise optimeerimine lükkus järgmisesse aastasse. 2020: Aasta esimesel viiel kuul on valminud X-tee teenus TIS-ist Töötukassale arstide visiitide andmete edastamiseks eeltäidetud töövõime hindamise taotlusvormi. TEHIK-ul on seonduvalt eriolukorraga tulnud teha palju plaaniväliseid arendusi ning sellest tulenevalt on otsustatud järgmisesse aastasse edasi lükata TIS-i liidese arendus Töötukassa iseteenindusportaaliga. Teised 2020. aastaks planeeritud arendused olid endiselt tööplaanis. Aasta teisel poolel tehti TEHIK-u poolt arendus, et konsiiliumi otsuste andmed oleksid TIS-is kättesaadavad. Antud arenduse realisatsioon jääb aga 2021. aasta lõppu, kuna vajalik on anda raviasutustele arenduste teostamiseks aega, millest lähtuvalt on ka sätestatud vastavate seadusandlike aktide jõustumine tähtajaga 1.01.2022. Edasi lükkus ka terviseseisundi kirjelduse koostamise tehnilise lahenduse optimeerimisega seotud arendus ning patsiendiportaali ja Töötukassa iseteenindusportaali vahelise lingi väljaarendamine. Edasilükkunud arendused olid peamiselt tingitud 14  põhjusest, et eriolukorrast tulenevalt tekkis vajadus uute ja prioriteetsemate tervisevaldkonda puudutavate lahenduste väljatöötamiseks. 2021: TEHIK teostas 2021. aasta teisel poolel tervise infosüsteemis (TIS) dokumentide standardite muutusega vajalikud hooldus- ja parandustegevused, millega uuendati meditsiiniseadmete mini- infosüsteem-portaalis (MISP) Sotsiaalkindlustusameti portaali tervikdokumentide vaated. TAT tegevustesse oli 2021. aastaks planeeritud ka arendustegevused terviseseisundi kirjelduse koostamise optimeerimise ning kirjeldusse päevaravi epikriisi lisamise osas. Samuti oli planeeritud analüüsida ja täiendada patsiendiportaali kasutajamugavuse suurendamiseks. Antud arendused aga olid prioriteetsuselt teisejärgulised võrreldes COVID-19 arendusvajadustega, mistõttu TEHIK tööjõuressurss nende elluviimiseks puudus. Ära jäänud tegevuste elluviimise võimalikkust hinnatakse uuesti 2022. aasta esimesel poolaastal. Alates juulist 2021 oli planeeritud värvata TEHIK koosseisu täiendavalt nii projektijuht kui IT-arhitekt, kes lisaks Sotsiaalministeeriumi esindajatele panustaksid töövõimereformi teise etapi projekti „Püsiva töövõimekao väljakujunemise ennetamiseks pikaajalise ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamine“. Antud projekti osas tegi TEHIK 2021. aasta lõpus ettevalmistused hankeks, millega tellitakse reformi teise etapi IT arenduste ja andmevahetuse realiseerimiseks vajaliku infosüsteemi detailne tehniline analüüs. TEHIK ametikohad olid esialgselt planeeritud täita juunis 2021, kuid värbamiste ebaõnnestumiste tõttu ei olnud võimalik antud ajaraamist kinni pidada. Lahendusena leiti vajalikele ametikohadele töötajad TEHIK enda koosseisust: IT-arhitekt alustas tööd septembris 2021 ning projektijuht detsembris 2021. Tegevusega jätkatakse 2022. aastal. Hinnang: 2015. aasta osas hinnati ümber ETSA poolt tehtavate arendustegevuste ajaraam ning arenduste sisu muutus/korrigeerus töövõimereformi rakendamise otsusest ja erinevate institutsioonide vajadustest lähtuvalt. 2016. aasta arendustegevused viidi ellu plaanipäraselt ning arendustega jätkati 2017. aastal Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) nime all. 2017. ja 2018. aastaks planeeritud TIS-i arendustööd viidi ellu eesmärgipäraselt ning need vastasid erinevate seotud osapoolte kokkulepetele/vajadustele. Täies mahus jäi teostamata ID-kaardiga seotud lahendus, kuid see ei mõjuta TAT üldiste eesmärkide täitmist. Lisaks jäid esialgselt planeeritud mahus teostamata Tööpoliitika infosüsteemi arendustööd, mille osas arendusvajadus küll hinnati, kuid edasised tegevussuunad ning võimalik koostööpartner tegevuse elluviimiseks hinnati ümber. Enamuse 2019. aastaks planeeritud arendusi ei jõutud tähtaegselt realiseerida TIS-i kesksüsteemi arendamist võimaldava hankelepingu puudumise tõttu. Sellest tulenevalt on tööde plaani tehtud muudatusi ning arendustega jätkatakse 2020. aastal. 2020. aastaks planeeritud arendustest esimene (X-tee teenus arstivisiitide andmete saamiseks), valmis veebruaris 2020. Seoses kevadise eriolukorraga otsustati arendustegevuste prioriteetsus osaliselt ümber, kuid tegevustega jätkati aasta teises pooles. Arendustegevuste realisatsioon aga nihkus suures osas 2021. aastasse. TAT eesmärgipärasust antud nihked oluliselt ei mõjuta, kuna tegevuste elluviimise perioodi pikendati aastani 2023, mis ajaks planeeritud arendustegevused saavad teostatud. 2021. aastal teisel poolel teostas TEHIK vajaliku hooldus- ja parandustegevuse tervise infosüsteemis ning meditsiiniseadmete mini-infosüsteem-portaalis, samas tagades aasta vältel ka kogu töövõime hindamiseks vajalike süsteemide korrashoiu. Esialgselt 2021. aastaks planeeritud arendustegevused jäid aga teostamata, kuna COVID-19 arendusvajadus hinnati prioriteetsemaks. Samas alustati teisel poolaastal töövõimereformi teise etapi ettevalmistamisega, mille osas töö jätkub 2022. aastal, kus TEHIK-l on oluline roll partnerina infotehnoloogilistes arendustes. Alamtegevuse nr ja 2.1.3. Avalikkuse teavitamine nimetus3 Tegevuse või 01.09.2014-31.12.2023 Tegevuse või 06.10.2014-... alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Teavitustegevuste ettevalmistamine ja elluviimine (sh partneri Sotsiaalkindlustusameti tegevused) 3 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 15 2014-2015: Töövõimereformi edukaks elluviimiseks ning rakendamiseks on oluline reformi kommunikatsioonitegevuste hea ettevalmistus tagamaks siht- ja sidusgruppide teadlikkus, tagasiside ning kaasatus reformi ettevalmistusse ja arengutesse. 2014-2015. aastal oli teavitustegevuste rõhk mitmetel ettevalmistavatel tegevustel ning avalikkuse ja sihtgrupi teavitamisel väljatöötatud materjalide ning korraldatud infopäevade kaudu. Ettevalmistava tegevusena oli 2015. aastal kommunikatsioonitegevustesse kaasatud ka rahvusvahelise kogemusega ekspert Kevin Traverse- Healy, kes nõustas ministeeriumi töögruppi töövõimereformi jõustumiseelsete teavitustegevuste planeerimisel ning esitas ettepanekud edasisteks tegevusteks, sh arvesse võttes teiste riikide parimat praktikat sarnaste reformide rakendamisel. Sihtgrupile suunatud teavitusmaterjalide raames anti 2014. aasta lõpus Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi koostöös välja ajakirja „Sotsiaaltöö“ erinumber töövõimest (nr. 5/2014), kus keskenduti teemadele nagu töövõimereformi ettevalmistus ja vajalikkus, uue süsteemi terviklikkus, teenuste kirjeldus ja kättesaadavus ning rehabilitatsiooni- ja abivahendite teenuste korraldus. Avalikkuse teavitamise osas anti 2015. aasta märtsis välja töövõimereformi teemaline vaheleht eesti ja vene keeles (ajalehtedes „Postimees“, „Den Za Dnjom“, „Pärnu Postimees“, „Sakala“, „Virumaa Teataja“, „Järva Teataja“ ning Valgamaalane). Vaheleht on elektroonilise materjalina kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehelt eesti keeles: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Toovoimereform/Avaldatud_artiklid/toovoimeleht_ek.pdf ja vene keeles: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Toovoimereform/Avaldatud_artiklid/toovoimeleht_vk.pdf. 2015. aasta lõpus telliti ka eesti ja vene keelsed infomaterjalid töövõime hindamisest ning sellega kaasnevate teenuste korralduse muudatustest nii paberkandjal voldikutena kui ka elektrooniliste materjalidena. Paberkandjal materjalide levitamiskanaliteks oli Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa ning Eesti Puuetega Inimeste Koda. Elektrooniliselt on voldikud kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: voldik „2017. aastast hindab Teie töövõimet Töötukassa“ eesti keeles https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Toovoimereform/Avaldatud_artiklid/teekaart_toovoimehindamine_voldik_est.pdf ja vene keeles https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Toovoimereform/Avaldatud_artiklid/teekaart_toovoimehindamine_voldik_rus.pdf ning voldik „Vajate abi töö leidmisel või igapäevaeluga toimetulekul?“: eesti keeles https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Toovoimereform/Avaldatud_artiklid/teekaart_teenused_voldik_est.pdf ja vene keeles https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Toovoimereform/Avaldatud_artiklid/teekaart_teenused_voldik_rus.pdf. Lisaks tutvustati 2015. aastal erinevate infopäevade kaudu töövõimereformi, reformi eesmärke, teenuseid, reformiga kaasnevaid muudatusi, sh muudatusi abivahendite süsteemis järgmistelt: 16.04.2015, 23.04.2015, 14.05.2015, 29.06.2015, 24.09.2015, 24.08.2015, 21.09.2015, 23.09.2015, 14.10.2015, 20.10.2015, 8.12.2015 ja 11.12.2015. Samuti korraldati 2.10.2015 töövõimereformi sisekommunikatsiooni seminar, eesmärgiga tagada ladus koostöö ning asjakohane infovahetus reformi rakendajate seas. Saamaks tagasisidet teavitustegevuste efektiivsusest, analüüsimaks hoiakuid ning sihtgruppide meediatarbimise harjumusi, viidi aastatel 2015-2017 läbi ka reformi kommunikatsiooniks vajalikke eel- ja järeluuringuid. Selle tarvis sõlmiti 4.06.2015 raamleping Turu-Uuringute AS-ga, kes viis 2015. aasta lõpuks läbi eeluuringu „Teadlikkus ja hoiakud vähenenud töövõimega inimeste ning töövõimereformi teemal töövõimetuspensionäride, elanikkonna ja tööandjate küsitluse“ esimese etapi. 2016: 31.03.2016 võeti eeluuringu osas vastu küsitluse teine etapp, mille tulemused koondraportina on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Uudised_pressiinfo/2015_tvr_koondraport_lopl.pdf. Uuringu tulemustest saadav teave on oluliseks sisendiks kommunikatsioonitegevuste planeerimisel. Uuringute osas sõlmiti 2016. aasta lõpus ka hankeleping omnibuss-uuringu läbiviimiseks, mille käigus uuriti Eesti elanikkonna teadlikkust töövõimereformiga seotud teemadest, üldist suhtumist ja nende muutumist kuni perioodini september 2017. Kuna töövõimereform käivitus järk-järgult, oli omnibuss-uuringu vajadus tingitud soovist mõõta reformi täieliku käivitumise eel, s.o 1.01.2017 ja ca esimese poolaasta jooksul Eesti elanike teadlikkust ning hoiakuid vähenenud töövõimega inimeste ja reformi teemal, et efektiivsemalt planeerida kommunikatsioonitegevusi sihtgrupi vajadustest lähtuvalt. 16 Infopäevade osas jätkati 2016. aastal koos Sotsiaalkindlustusametiga rehabilitatsiooniteenuse osutajatele töövõimereformiga kaasnevate muudatuste tutvustamist (26.01.2015 Tartus, 28.01.2016 Tallinnas, 19.04.2016 Tartus ja 20.04.2016 Tallinnas). Laiemale avalikkusele suunatud teavitustegevuste raames osalesid Sotsiaalministeeriumi ning Sotsiaalkindlustusameti esindajad 11.06.2016 toimunud festivalil „Puude taga on inimene“, toimumiskohaga Põhja-Tallinnas, Stroomi ranna alal. Antud festival võimaldas külastajatel saada otsekontakt erinevate asutuste ja organisatsioonide esindajatega, suurendades nii sihtgrupi kui ka ühiskonna teadlikkust töövõimereformist ning kaasnevatest muudatustest. Festival kandis muuhulgas eesmärki vähendada ühiskonna eelarvamusi ja suurendada sallivust vähenenud töövõimega inimeste osas, luues parema informeeritusega eelduse antud sihtgrupil aktiivsemaks osalemiseks tööturul. Festivalil viidi Töötukassa, Sotsiaalministeeriumi ja Tööinspektsiooni eestvedamisel läbi ka paneeldiskussioon „Milleks reform?“. Lisaks toetasid festivalil töövõimereformi sõnumit mitmed sihtgrupiga seotud esindusorganisatsioonid, ühendused, liidud ja ka teenusepakkujad ning samuti edastati reformi sõnumit läbi erinevate etteastete, sõnavõttude ja teavitusmaterjalide. 15.06.2016 viidi Sotsiaalministeeriumi korraldusel läbi töövõimereformi infopäevad meditsiinitöötajatele Tallinnas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ning 29.06.2016 Tartus, Tartu Ülikooli Kliinikumis, kus ministeeriumi, Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti esindajad andsid ülevaate töövõimereformist, töövõime hindamise metoodikast ja protsessist ning teenustest. 2016. aasta kevadel tehti ka ettevalmistused (reklaamplakati kujundus, trükk ja levitamine ülikoolides) teavitamaks tudengeid universaalse disaini konkursist: http://sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Kavandatavad_hankelepingud/uda_plakat_420x594mmbleed5mm.pdf. Lisaks toimus 16.09.2016 Kultuurikatlas konkurssi toetav universaalse disaini töötuba XI Tallinna Disainiöö Festivali raames, kus tutvustati universaalse disaini põhimõtteid ja tehti ajurünnakuid universaalse disaini projektide konkursile innovaatiliste ideede leidmiseks või olemasolevate edasi arendamiseks. Kuna universaalne disain on lähenemisviis kujundamisele ja projekteerimisele, mis võtab arvesse võimalikult laia kasutajarühma vajadusi ja huve, olenemata näiteks kasutaja east, erivajadustest või võimetest, tõstab see erivajadustega inimeste iseseisvat toimetulekut ühiskonnas ning parandab nende võimalusi aktiivsemaks osalemiseks tööturul. Seega toetab universaalne disain töövõimereformi elluviimist, kuna üks oluline töövõimereformi õnnestumise eeltingimus on ligipääsetavus ümbritsevale keskkonnale (avalik ruum, ehitised, tooted, teenused). Perioodil 11.10-2.11.2016 viidi läbi üle-eestilised töövõimereformi infopäevad, kus teavitati ja nõustati vähenenud töövõimega inimesi töövõimereformiga seotud küsimustes ning teemadel. Infopäevad toimusid 11.10.2016 Tallinnas, 12.10.2016 Jõhvis, 13.10.2016 Narvas, 19.10.2016 Kuressaares, 20.10.2016 Kärdlas, 21.10.2016 Pärnus, 27.10.2016 Põlvas, 28.10.2016 Tartus ja 2.11.2016 Tallinnas osalejate arvuga kokku ca 480 inimest. Infopäevade formaat olid nii töötoad kui messiala, kus osalejatel oli muuhulgas võimalik personaalselt konsulteerida Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti ekspertidega. Teave infopäevade korraldamisest oli kajastatud nii Sotsiaalministeeriumi kodulehel, sotsiaalmeedias kui ka reklaamina maakondlikes ning üleriigilistes ajalehtedes ja kohalikes ning suuremates raadiokanalites. Infopäevade sarja järelkaja on leitav Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: http://sm.ee/et/uudised/pooltuhat-inimest-said-toovoimereformi- infopaevadel-vastuseid-oma-kusimustele. Tööandjate teadlikkuse tõstmise suunal korraldati 2016. aastal kaks üritust: 4.05.2016 ümarlaud tööandjate esindajatele „Eesti oma tööjõud – vähenenud töövõime võimalused, takistused ja innovatsioon“. Ümarlaual käsitleti teemasid: „Kes on vähenenud töövõimega inimene ja mis on töövõimereform?“, „Mida arvab tööandja vähenenud töövõimega inimesest ning mida too töötamisest?“, „Milliseid teenuseid ja toetusi pakub Töötukassa tööandjatele?“ ning arutleti teemadel „Mis motiveerib ja mis takistab tööandjat palkama vähenenud töövõimega inimesi?“, „Millised on teie ja teie tuttavate senised kogemused (edulood)?“ ja „Mida saab riik ära teha, et kaht osapoolt paremini kokku aidata? Mida tööandja ja tööotsija ise?“. Ümarlauas osalesid Eesti Tööandjate Keskliidu, Transferwise’i, Nortali, Playtechi, Helpificu, RIA, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi esindajad. Ning 8.12.2016 koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga lühiseminar „Kuidas pakkuda teenuseid erivajadustega kliendile“, kus tutvustati töövõimereformiga kaasnevaid muudatusi ning arutati ettevõtetele avanevaid uusi võimalusi. Seminaril anti ka ülevaade, kuidas tagada seniste klientide rahulolu ja pakkuda parimat kliendikogemust järjest aktiivsemale kliendigrupile. 2016. aasta lõpus valmistati ette ka hankedokumendid, et leida 2017. aastal partner kuni aastani 2020, kes suurendaks tööandjate teadlikkust, oskusi ja valmidust arvestada töötajate erinevate vajadustega ning vähendaks teadlikkuse tõstmise kaudu eelarvamusi ja hirme vähenenud töövõimega inimeste 17 palkamisega seoses. Teavitustegevuste planeerimine ja elluviimine tööandjate suunal jätkus 2017. ja 2018. aastatel hankemenetluses leitud partneriga koostöös. Teavitusmaterjalide osas telliti 2016. aasta kevadel nii eesti kui vene keeles uuendatud/korrigeeritud trükk juba varasemalt, 2015. aasta lõpus välja antud infomaterjalist „Vajate abi töö leidmisel või igapäevaeluga toimetulekul?“. Korrigeeritud materjalid (voldikud ning plakatid) tutvustavad töövõimereformiga kaasnevaid uusi ning uuenenuid teenuseid. Materjalide levitamiskanaliteks on Sotsiaalkindlustusamet kui otsene sihtgrupi teavitaja ning Sotsiaalministeerium teavitusürituste kaudu. Sügisel anti kohalikele omavalitsustele levitamiseks välja kahepoolne voldik eesti ja vene keeles „Kohalike omavalitsuste sotsiaaltoetused ja –teenused“. Elektrooniliselt on voldik kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Toovoimereform/kov_teenused_voldik_web.pdf. Töövõimereformi siht- ja sidusrühmade teavitamiseks sõlmiti 2016. aastal hankeleping filmi- ning videotootjaga, et luua ühtse kontseptsiooniga audio-videomaterjalid. Materjalide sihtgrupp on praegused püsiva töövõimekaoga inimesed ja tulevased vähenenud töövõimega inimesed ning teised töövõimereformi kommunikatsiooni siht- ja sidusrühmad (sh avalikkus, meditsiini- ja sotsiaalvaldkonna töötajad, hooldajad ja eestkostjad), kelledele audiovisuaalsed materjalid on üheks infoallikaks. Valik materjalidest, mis on antud hankelepingu raames loodud ning mida on erinevate teavitustegevuste osas kasutatud: https://www.youtube.com/playlist?list=PLN7QBWEGh1txyYy7XSA6dAOTxVdXMJ1Nt. Osa antud videotest leidis kasutust perioodil 04.07-05.08.2016, kui viidi läbi töövõimereformi toetav sotsiaalmeedia kampaania Facebook’i vahendusel. Kampaania eesmärk oli suurendada teadlikkust töövõimereformist ning kaasnevatest muudatustest, muuhulgas suunates inimesi veebilehele http://www.sm.ee/et/toovoimereform. Kampaania ajastati perioodi, kui algas töövõimereformi teine etapp ehk 1.07.2016 hakkas töövõimet hindama Töötukassa ja maksma töövõimetoetust neile inimestele, kellel pole vana süsteemi järgi töövõimetust tuvastatud või tehti seda viimati enne 2010. aasta juulikuud. Kampaania kokkuvõtlikest tulemustest lähtub, et sotsiaalmeedia teavituskanalina täitis eesmärki ja videod leidsid laiaulatusliku vaatamiste arvu (454 864 vaatamist) ning veebilehte http://www.sm.ee/et/toovoimereform külastati 6179 korral. Lisaks tekitas videote suur kajastus positiivse nähtusena aktiivse diskussiooni (397 Facebook’i kommentaari erinevatel videotel). Teavitustegevuste raames oli 2016. aastasse planeeritud ka tegevus, kus sihtgrupi esindajatele võimaldatakse kogemuste ning uute teadmiste omandamist rahvusvahelisel tasandil teiste riikide parimate praktikatega. Tegevuse elluviimiseks organiseeriti perioodil 27.09-1.10.2016 õppereis Itaaliasse, Astisse, Albergo Etico hotelli. Õppereisi eesmärgiks oli koguda teadmisi ja praktilist kogemust, kuidas luua ning majandada hotelli, mille personalist arvestatava osa moodustavad erivajadusega töötajad. Õppereisist võtsid osa kokku 12 inimest, sh osa nendest erivajadusega: Jüri Lehtmets ning tema isiklik abistaja Valev Mägi (MTÜ Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liit), Maila Bernhardt (MTÜ Viljandi Multiplex Sclerosis Ühing), Tiiu Hermat (MTÜ Eesti Lihasehaigete Selts), Kaarel Veskis (MTÜ Eesti Aspergerite Ühing), Alina Poklad ja tema isiklik abistaja, Jako Stein ja tema isiklik abistaja, Annika Amenberg (MTÜ Helpific, mentor), Kaidor Kahar (ajakirjanik ja mentor) ning Arne Kailas (Sotsiaalministeerium). Arne Kailas osales õppereisil ministeeriumi esindajana kindlustamaks õppereisi eesmärgipärane korraldus ning läbiviimine, olles ühtlasi ka eksperdiks Eesti süsteemi osas ja aidates seega sihtgrupi esindajatel omandada õppereisiga tulemuslikumat tervikpilti. Õppereisi lisandväärtuseks oli teadmine, kuidas rakendada saadud kogemust Eestis ning kuidas suure abivajadusega aktiivne erivajadusega inimene saaks hästi kohaneda ja osaleda tööelus. Partnerina osales teavitustegevuste elluviimises ka Sotsiaalkindlustusamet, kes teavitas kirja teel sihtgruppi (korduvekspertiisi taotlejaid) 1.01.2017 jõustuvatest muudatustest töövõime hindamisel ja selgitas taotlemise tingimusi ning Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti rolle taotluste vastuvõtmisel. Otsepostituste kaudu saadeti adressaatidele 2016. aasta teisel poolel ca 24 455 kirja nii eesti kui vene keeles. 2017: Aastatel 2015-2017 viidi töövõimereformi kommunikatsioonitegevuste efektiivsemaks planeerimiseks ning nende mõju hindamiseks läbi kommunikatsiooniks vajalikud eel- ja järeluuringud. Uuringute põhieesmärkideks oli selgitada, millised on elanike ja tööandjate hoiakud vähenenud töövõimega inimeste suhtes, kuidas suhtuvad erinevad sihtrühmad vähenenud töövõimega inimeste töötamisse, milline on teadlikkus/hoiakud töövõimereformi suhtes ning kuidas need on eel- ja järeluuringu võrdluses muutunud. Uuringud viidi läbi kahes etapis, esimene etapp 2015. aastal (enne töövõimereformi käivitumist) ning teine etapp 2017. aastal (peale töövõimereformi käivitumist). Mõlemas etapis küsitleti kolme sihtrühma: 16aastased ning vanemad Eesti elanikud, 16-65aastased töövõimetuspensionärid ja vähenenud töövõimega inimesed ning tööandjad. Järeluuringu lõplikud 18 tulemused võeti vastu 2018. aasta esimeses kvartalis. Tulemustest lähtuvalt saab järeldada, et võrreldes töövõimereformi käivitamise-eelse ajaga (2015) on teadlikkus reformist nii reformi otseses sihtrühmas kui ka kogu elanikkonna seas olulisel määral kasvanud. Kõigis sihtrühmades on suurenenud nii reformist kuulnute osakaal kui ka teadlikkus reformi põhimõtetest. Uuringute tulemustest saadav teave on oluliseks sisendiks kommunikatsioonitegevuste planeerimisel. Lisaks viidi perioodil november 2016 - september 2017 läbi omnibuss-uuring, kus küsitlusuuringuga seirati pea igakuiselt (v.a juulikuu) Eesti elanikkonna teadlikkust töövõimereformiga seotud teemadest, üldist suhtumist, sh milliseks peetakse vähenenud töövõimega inimeste võimekust ja võimalusi töötada ning suhtumise muutumist uuringu perioodi vältel. Küsitluse sihtrühmaks olid vähemalt 16-aastased Eesti elanikud ning kokku küsitleti igakuiselt ca 1000 vastajat. Küsitluste tulemused on sisendiks kommunikatsioonitegevuste planeerimisel sihtgrupi vajadustest lähtuvalt. Teavituskampaaniate osas alustati 2017. aastal avalikkusele suunatud sotsiaalkampaania „Ära põe!“ läbiviimisega, mis toetab vähenenud töövõimega inimeste osalemisest ühiskonnaelus. Sotsiaalkampaaniad on planeeritud kuni aastani 2020, eesmärgiga suurendada Eesti elanike teadlikkust vähenenud töövõimega inimestest, vähendada hirme ja eelarvamusi, suurendada valmisolekut arvestada vähenenud töövõimega inimeste aktiivse osalemisega ühiskonnaelus, sh tööturul; ning suurendada vähenenud töövõimega inimeste endi julgust ja eneseusku ühiskonnaelus aktiivseks osalemiseks. 2017. aasta kampaania „Ära põe!“ käivitus suvel kestvusega kuni 2018. aasta alguseni. Kampaaniaga jagati inimestele praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevases töö- ja argielus suhelda inimestega arvestades nende erivajadust. Kampaania kanaliteks olid/on televisioon, välireklaam, internet (bännerid, klipid sotsiaalmeedias ja veebileht www.tegijad.ee). Kampaania loovmeeskonda kuulusid muuhulgas spetsialistid, kes ise igapäevaselt tulevad toime erivajadusest tingitud takistuste ületamisega, rõhutades, et erivajadus pole midagi erilist ja erivajadustega inimesed saavad hakkama nii kodus, tööl kui tänaval. Ehk vähenenud töövõimega inimesed ise julgustavad antud kampaania näol ühiskonda olema erivajaduste suhtes rohkem avatud. 2017. aasta alguses sõlmiti ka koostööleping Eesti Rahvusringhäälinguga saatesarja „Iseolemine“ 10 saate tootmiseks ning edastamiseks ERR-s 2017. aasta sügishooajal (saated olid eetris perioodil 16.10- 18.12.2017). Saadete eesmärk oli tutvustada vähenenud töövõimega inimesi ja nende hakkamasaamist ühiskonnas ning tööelus. Sarja peategelasteks valiti inimesed, kes vaatamata puudele või ootamatule terviserikkele on leidnud lahenduse, kuidas ise hakkama saada ja väärikamalt elada ning tegutseda. Saadetes võeti tähelepanu alla ka töövõimereformi eri vaatenurgad, sellega seotud hirmud ja takistused ning tööandjate ootused ja hinnangud vähenenud töövõimega inimeste värbamisele. Koostöö ERR-ga ning saatesari „Iseolemine“ teavitas avalikkust vähenenud töövõimega inimestest, julgustades näidete varal Eesti ühiskonda (sh nii täieliku kui vähenenud töövõimega inimesi) suhtuma avatult ja hoolivalt erivajadusega inimeste aktiivsesse osalemisse ühiskonnaelus. ERR kodulehelt ning ETV saadete jaotusest on kättesaadav saatesarja veebleht: https://etv.err.ee/l/elusaated/iseolemine. Töövõimereformi teemaline teavitamine on olnud jätkuv ka Sotsiaalministeeriumi enda erinevate kanalite kaudu (Youtube: https://www.youtube.com/channel/UCTewxyvit2OsCky6W2FTzgg ja sotsiaalmeedia). 2017. aasta lõpul valmis viimane etapp audio- ning videomaterjale, mis olid suunatud töövõimereformi siht- ja sidusgruppide teavitamiseks ning mida levitatakse ministeeriumi kanalite kaudu (näiteks videod: „Kuidas aidata depressioonis inimest – tõestisündinud lugu Marguse elust“; „Kuidas aidata lapsel mõista, et inimesed on erinevad – tõestisündinud lugu väikesekasvulise Helini elust“; „Kuidas aidata sclerosis multiplex’iga inimest – tõestisündinud lugu Piret-Karini elust“; „Kuidas aidata suhkruhaiget-diabeetikut – tõestisündinud lugu suhkruhaige-diabeetiku elust“ ja „Kuidas suhelda ja töötada koos Downi sündroomiga inimesega – tõestisündinud lugu Downi sündroomiga Ericu elust“). Tööandjatele suunatud teavitustegevuse osas alustati 2017. aastal tegevusega, kus prioriteediks on tööandjate teadlikkuse tõstmine töövõimereformist ning vähenenud töövõimega inimeste värbamisest. Teavitustegevus viiakse ellu koostöös Eesti Tööandjate Keskliiduga, kes perioodini 2020 korraldab tööandjate võrgustikutööd vähenenud töövõimega inimeste palkamise teemal. Võrgustikutöö kaudu suureneb tööandjate teadlikkus, oskus ja valmidus arvestada töötajate erinevate vajadustega ning vähenevad hirmud ja eelarvamused vähenenud töövõimega inimeste palkamisega seoses. Keskliidu rolliks on koordineerida teavitustegevusi tööandjate võrgustikus ning liikmete vahel kogemuste jagamine ehk võrgustiku kaudu toimub otsekommunikatsioon tööandjalt tööandjale eeldusel, et tööandjad usaldavad enim teise tööandja kogemust. Info Tööandjate Ühisusest, sh liitunud organisatsioonidest ning ülevaade uudisvoost on leitav Eesti Personalijuhtimise Ühingu alalehelt: (http://www.pare.ee/tooandjate-uhisus-0). 2017. aasta lõpus andis keskliit välja ka erilehe Eesti Päevalehes „Märka võimalusi!“ (https://issuu.com/epl.ee/docs/tooandjate_keskliit_20171227), kus 19 teemade osas kajastati üldiseid tööturuga seotud teemasid, anti ülevaade töövõimereformist, sh Töötukassa teenustest ning jagati vähenenud töövõimega inimeste edulugusid ja ettevõtete kogemusi. Info- ja teabepäevade osas viidi 11.01.2017 Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses läbi töövõimereformi teabepäev, kus sihtgrupi esindajatele ning teistele huvilistele jagasid reformiga seotud infot Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti eksperdid. Lisaks toimus töövõimereformi teabepäev 11.03.2017 Haapsalu Sotsiaalmajas, kus jagati infot reformi teemadel Eesti Kurtide Liidu liikmetele. 28.04.2017 osalesid Sotsiaalministeeriumi esindajad Tartus Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tänuüritusel „Aasta tegu 2016“, kus võeti osa paneeldiskussioonist „Töövõimereformi võlud ja valud“ ning 23.05.2017 Töötukassa poolt korraldatud töövõimereformi teemalisel pressihommikul Ida-Virumaa ajakirjanikele ja Narva töömessil, kus osaleti reformi teemalises paneeldiskussioonis. 1.06.2017 osaleti Tartu koostööseminaril „Kogemused ja uued lähenemised kaasavas kutseõppes“, kus käsitleti erivajadusega noorte kutseõppest tööellu liikumise toetamist, arutledes vajaduspõhist toetust erivajadusega kutseõppijatele soodustamaks nende paremaid õppimisvõimalusi, õppes püsimist ning üleminekut tööturule. 4.08.2017 tutvustasid Sotsiaalministeeriumi esindajad Käsmus uut töövõime hindamise süsteemi Sclerosis Multiplex Ühingu suveseminaril. Samuti jagati töövõimereformiga seotud infot 27.09.2017 Tartu Puuetega Inimeste Kojas, 19.10.2017 Saaremaa Puuetega Inimeste Kojas ja 24.11.2017 Järvamaa Kutsehaigete Ühingus. Teabe- ja infopäevadel ning teistel sihtgrupiga kohtumistel levitamiseks telliti 2017. aasta sügisel helkur rinnamärgid kujundusega „Mina ei põe“ ja „Ära põe“, mis kannavad edasi ühtset sõnumit avalikkusele suunatud sotsiaalkampaaniaga „Ära põe!“. Partnerina teavitas Sotsiaalkindlustusamet 2017. aastal reformi sihtgruppi otsepostituse kaudu korduvekspertiisi tähtaja saabumisest. Vastavaid kirju saadeti nii eesti kui vene keeles kokku 28 080 korral. 2018: 2017. aastal alustatud ning 2018. aasta esimesel poolel lõpetatud töövõimereformi kommunikatsioonitegevuste järeluuringu lõplikud tulemused on ministeeriumi poolt vastu võetud. Uuringu tulemuste avalikustamine toimus juunis 2018, mil anti ülevaade, kuidas on perioodil 2015-2017 eel- ja järeluuringute võrdluses muutunud elanike ja tööandjate hoiakud vähenenud töövõimega inimeste osas ning kuidas suhtuvad erinevad sihtrühmad vähenenud töövõimega inimeste töötamisse. 2017. aastal alustatud sotsiaalkampaania „Ära põe!“ osas toimus 2018. aastal jätkukampaania, mille ettevalmistamisega esimesel poolaastal alustati, kuid kampaania käivitumine jäi 2018. aasta teise poolde. Jätkukampaania „Pole hullu“ viidi läbi 2018. aasta lõpus (bännerid ja klipid sotsiaalmeedias ja kampaania kodulehel www.tegijad.ee), välireklaam (Tartu maantee läbimurde piilerite peal ajavahemikus detsembrist 2018 jaanuarini 2019), TV- ja raadioklipid. Kampaania raames ilmusid artiklid vaimse tervise teemal (Delfis , Maalehes ja Eesti Päevalehes ) . Kui 2017. aasta kampaania oli pigem üldisem, toetades sõnumiga „Ära Põe!“ vähenenud töövõimega inimeste aktiivsemat osalemist ühiskonnaelus, siis 2018. aasta kampaania keskendus kitsamalt vaimse tervisega seotud häiretele. Antud kampaania eesmärgiks oli toetada vaimse tervise häiretega inimeste aktiivset osalemist ühiskonnaelus, kujundades selleks Eesti elanikes positiivseid hoiakuid, sh suurendades elanike teadlikkust vaimse tervisega seotud häiretest ning valmisolekut arvestada vaimse tervise häiretega inimeste aktiivse osalemisega ka tööturul. Samuti toetas kampaania kaudselt vaimse tervise häiretega inimeste endi julgust ja eneseusku ühiskonnaelus aktiivsemaks osalemiseks. Tööandjatele suunatud teavitustegevuste osas jätkati ka 2018. aastal tööandjate teadlikkuse tõstmisega töövõimereformist ning vähenenud töövõimega inimeste värbamisest. Teavitustegevus viidi ellu aasta teisel poolel koostöös Eesti Tööandjate Keskliiduga. Sarnaselt sotsiaalkampaaniale oli ka tööandjate kampaania keskmeks tähelepanu pööramine vaimse tervise häiretele ehk kampaaniaga suurendati tööandjate teadlikkust, oskusi ja valmidust arvestada töötajate erinevate vajadustega ning vähendati teadlikkuse tõstmise kaudu eelarvamusi ja hirme vähenenud töövõimega – sh vaimse tervise häiretega – inimeste palkamisega seoses. Seega olid mõlemad 2018. aasta esimesel poolel ettevalmistatud ning aasta teisel poolel käivitutud kampaaniad seotud vaimse tervisega seotud häiretega. Antud vaatenurk on ajendatud erinevatest uuringutest, mis viitavad (näiteks Poliitikauuringute Keskus Praxis 2015. aasta andmed) viimasel kümnendil kasvanud tööjõu osakaalule, kelle puhul vaimse tervise probleemid häirivad tööelus osalemist. Seega on oluline varajane märkamine ja vastav ennetustegevus, et kahandada vaimse tervise hädadega inimeste abivajadust nii igapäevaelus kui tööturul toimetulekul. Häirete varaseks märkamiseks ja õigeaegseks sekkumiseks tuleb aga suurendada elanikkonna teadlikkust vaimsest tervisest ning psüühika- ja käitumishäiretest. Tööandjate Keskliit viis septembrist 2018 kuni aprillini 2019 enda kanalites tööandjate teadlikkuse tõstmisele töövõimereformist ja vähenenud töövõimega inimeste värbamisele suunatud 20 teavitustegevust. Selle raames on ilmunud leht Vabriku eriväljaanne töövõimereformi teemal, nii digiversioonis kui ka paberkujul (https://www.employers.ee/liikmetele/vabrik/vabrik-oktoober/ ). EPIK-us on toimunud töövõime ümarlaud ja ühisuse kohtumised (tööandjate ühisus on tööandjate koostööformaat, mille raames ettevõtted, kellel on vähenenud töövõimega inimestega varasem kogemus jagavad oma kogemusi ja teadmisi teiste tööandjatega, kellel selline kogemus puudub). Delfis on ilmunud tööandjate artiklid vähenenud töövõimega inimeste kohta, mille eesmärgiks on julgustada ka teisi tööandjaid palkama vähenenud töövõimega inimesi ja leidma lahendusi töökohtade kohandamiseks (näiteks http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/mida-mitmekesisem-meeskond-seda-loovamad- tulemused?id=81979145 ). Detsembris 2018 on ilmunud EPL-i vahel töövõime erileht (https://issuu.com/epl.ee/docs/marka_voimalust_2018). On toimunud ka töövõime foorum, kus uuringutekeskus Centar jagas tööandjatele rahvusvahelisi praktikaid ja kogemusi vähenenud töövõimega inimeste kaasamisest ettevõtetesse. Veebikeskonna PARE lehel on lisandunud materjale vähendanud inimeste kohta (https://www.pare.ee/uhisuse-uudised ). Partnerina osales teavitustegevuste elluviimises ka Sotsiaalkindlustusamet, kes teavitas tööealisi puudega inimesi puude tähtaja saabumisest ning korduvekspertiisi taotluse esitamise võimalustest. Selleks on Sotsiaalkindlustusamet lähtuvalt korduvekspertiisi tähtaja saabumisest ajavahemikus 01.01.2018-31.12.2018 väljastanud kokku 26 570 teavitust, millest tähtkirjaga teavitus on saadetud 24 064-le inimesele, lihtkirjaga teavitus on saadetud 1733-le inimesele ning e-postiga teavitus 773-le inimesele. Vastavaid kirju saadeti nii eesti kui vene keeles. 2019: 2018. aasta lõpus alustatud sotsiaalkampaania „Pole hullu“ jätkus 2019. aasta jaanuaris ja veebruaris. Delfis, Maalehes ja EPL-is avaldatud kampaania artiklid ja videod said 50 262 vaatamist/ lugemist. Tegijad.ee sai kampaania esimesel lainel 35 638 uut külastust, nendest 24 806 vaatasid ära mõne video. Digimeedias oli bännereid nähtud 10,9 miljonil korral (sisaldab korduvaid vaatamisi). Kampaania teine laine viidi läbi mais 2019. Teisel lainel toetas telekampaaniat uudisvoo reklaam Facebookis. Teleklippe näidati 1459 korda. Keskmine nägemissagedus sihtrühmas oli 7,4 korda (esmasesse sihtrühma kuuluvad 16. - 45. aastased). Kokku nägi Facebookis karusell-reklaami 222 843 erinevat inimest (sh nii eesti- kui ka venekeelsed postitusi), kokku toimus 500 249 kuvamist ja 8631 klikki. Tegijad.ee sai kampaania teisel lainel 9556 uut külastust. Nendest 4229 vaatasid ära mõne video. Digikampaania kaudu tuli 5915 külastust. Samuti toodeti ja näidati ETV-s kümnest saatest koosnevat saatesarja “Iseolemine” (järele vaadatav https://etv.err.ee/otsing?phrase=iseolemine), mille eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste aktiivset osalemist ühiskonnaelus, kujundades selleks Eesti elanikes positiivseid hoiakuid vähenenud töövõimega inimeste suhtes. Saate esmaesitusi ja kordusi vaatas vähemalt 293 000 inimest (koos järele vaatamisega 304 000). Tööandjate Keskliit jätkas maini 2019 septembris 2018 alustatud kampaaniat, mis on suunatud tööandjate kanalites teadlikkuse tõstmisele töövõimereformist ning vähenenud töövõimega inimeste värbamisele suunatud teavitustegevustest. Koostööd jätkati ka teisel poolaastal. Selle raames on korraldatud kolm Tööandjate Ühisuse kohtumist, mis keskendusid parimate praktikate ja kogemuste vahendamisele vähenenud töövõimega inimeste kaasamisel ning töövõime toetamise süsteemile tööandjate seas laiemalt. Samuti jätkati Tööandjate Keskliidu infokirja Vabriku eriväljaannete väljaandmisega nii elektrooniliselt kui ka paberil trükiväljaandena. Laiemale avalikkusele suunatud teavitustegevustest korraldas Sotsiaalministeerium Arvamusfestivali raames kaks arutelu: “Mis siis saab, kui ma hulluks lähen”, mille käigus arutleti selle üle, mida teha vaimse tervise häirete ilmnemise puhul, kas ja kuidas need häired mõjutavad inimese töötamist, kuidas aidata vaimse tervise probleemiga kolleegi või sõpra. “Erinevus rikastab, aga mis siis, kui ma ei taha olla rikas?”, kus arutleti selle üle, kuivõrd on Eesti ühiskonnana tegelikult veel valmis erinevustega/erisustega leppima, otsiti vastust küsimusele, kuidas erinevused näiteks töösuhteid mõjutavad ning mida teha, et erinevusest tingitud konflikte vähendada. Big Idea Group OÜ-ga viidi 2019 aasta IV kvartalis läbi kampaania „Ava meeli“ , mille eesmärk on toetada meelepuudega inimeste aktiivset osalemist ühiskonnaelus, kujundades selleks Eesti elanikes positiivseid hoiakuid meelepuudega inimeste suhtes. Kampaania on jätk 2017. aasta kampaaniale „Ära põe“ ja 2018. aasta kampaaniale „Pole hullu“. Kampaania avaüritusel 29. septembril, rahvusvahelisel kurtide päeval, korraldati viipekeele õppimise aktsioon sotsiaalmeedias. Televisioonis jõudsid kampaaniasõnumid 69,8% sihtgrupist (esmane sihtrühm oli 16-45-aastased mehed ja naised). Online meedias kogus kampaania 8 015 658 näitamist, mis konverteerusid 22 627 korral klikkideks, millest 21 enamus tuli Facebookist. Sisuturundusartikleid loeti Postimehes kokku 3 864 korral. Kampaania materjalid on kättesaadavad kodulehelt www.tegijad.ee. Partnerina osales teavitustegevuste elluviimises ka Sotsiaalkindlustusamet, kes teavitas tööealisi puudega inimesi puude tähtaja saabumisest ning korduvekspertiisi taotluse esitamise võimalustest. Selleks on Sotsiaalkindlustusamet lähtuvalt korduvekspertiisi tähtaja saabumisest ajavahemikus 01.01.2019-31.12.2019 väljastanud kokku 5 977 teavitust, millest postiga teavitus on saadetud 1 985-le inimesele ning e-postiga teavitus 3 992-le inimesele. Vastavaid kirju saadeti nii eesti kui vene keeles. 2020: 2020. aasta esimesel viiel kuul toodeti ja näidati ETV-s kümnest saatest koosnevat saatesarja “Iseolemine” 4. hooaeg (järele vaadatav https://etv.err.ee/otsing?phrase=iseolemine), mille eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste aktiivset osalemist ühiskonnaelus, kujundades selleks Eesti elanikes positiivseid hoiakuid vähenenud töövõimega inimeste suhtes. Saate esmaesitusi ja kordusi vaatas vähemalt 315 000 inimest (koos järele vaatamisega 348 000). Saatesarja Iseolemine 4. hooaja vaatajaskond oli kokku ligi 15% suurem kui 3. hooajal (348 000 vaatajat aastal 2020, võrreldes 304 000 vaatajaga 2019 aastal). Samuti ületas 4. hooaja saate veebist otsevaatajate arv aasta varasema tulemuse ligi 2,8 kordselt (1400 vaatajat aastal 2020, võrreldes 500 vaatajat 2019. aastal). Seoses riigis välja kulutatud eriolukorraga otsustas Sotsiaalministeerium hetkel mitte sõlmida koostöölepingut Tööandjate Keskliiduga 2020. aasta tegevuseks, mis oleks olnud suunatud tööandjate kanalites teadlikkuse tõstmisele töövõimereformist ning vähenenud töövõimega inimeste värbamisele suunatud teavitustegevustest. Tööandjate Keskliiduga planeeritavate tegevuste oluliseks osaks oleks olnud ka kontaktkohtumised, mida ei oleks olnud võimalik eriolukorra tõttu korraldada. Lisaks on tööandjad kriisiolukorras hõivatud eelkõige olukorraga toimetulekuga ning neid on keeruline muude teemadega adresseerida. 2020. aasta teisel poolel tehti aga ettevalmistavad tegevused 2021. aastaks, et Tööandjate Keskliiduga oleks võimalik koostööd jätkata (vastav hankeleping sõlmiti detsembris 2020). Sotsiaalkampaania korraldamise osas tehti 2020. aasta esimeses pooles otsus tegevuste peatamiseks, kuna puudus teadmine, mis olukord sügisel on. Otsuse tegemisel lähtuti Terviseameti hinnangust, et tõenäoliselt sügisel pandeemia jätkub ning vajalikud võivad olla uued piirangud, mistõttu kampaania planeerimine ja läbiviimine 2020. aastal ei oleks olnud mõistlik. 2020. aasta lõpu seisuga ei planeerita kampaaniat ka järgnevaks aastaks. Partnerina osales teavitustegevuste elluviimises ka Sotsiaalkindlustusamet, kes teavitas tööealisi puudega inimesi puude tähtaja saabumisest ning korduvekspertiisi taotluse esitamise võimalustest. Selleks väljastas Sotsiaalkindlustusamet lähtuvalt korduvekspertiisi tähtaja saabumisest ajavahemikus 01.01.2020-31.03.2020 kokku 1 180 teavitust, millest postiga teavitus saadeti 905-le inimesele ning e- postiga 275-le inimesele. Perioodil aprill – juuli 2020 korduvekspertiisi teavituskirju ei saadetud. Põhjuseks riigis välja kulutatud eriolukord ning sellest tulenevalt kehtivate puudeotsuste pikendamine 6 kuu võrra. Perioodil august – detsember 2020 väljastati kokku 5285 teavitust, millest lihtkirjana 283-le ning e-postiga 5002-le inimesele. Kogu aasta vältel on seega saadetud 6465 teavitust (lihtkirjana 1188- le ning e-postiga 5277-le inimesele). Vastavaid kirju saadeti nii eesti kui vene keeles. Tööealise elanikkonna seas on teavituste arv aga iga aastaga jäänud vähemaks, sest kirju ei saadeta neile, kellel töövõime ja puue lõpeb samal ajal. Seda põhjusel, et neid teavitab juba Töötukassa ning Sotsiaalkindlustusameti poolt lähevad kirjad vaid neile, kes suunduvad esimest korda nn vanast süsteemist uude, lastele, kes saavad 16 ning neile, kes on taotlenud ainult puuet või on puude ja töövõime kestused erinevad. Igakuiselt on korduvekspertiiside päringus 4000-6000 inimest (kõik vanusegrupid), kus tööealisi on suhteliselt väike hulk. Lisaks vähendas 2020. aasta kirjade arvu ka eriolukord, kui aprillist juulini teavituskirju ei saadetud. 2021: 2021. aasta teavitustegevuste elluviimiseks sõlmiti koostööleping Eesti Tööandjate Keskliiduga, kus teavituse fookuses on vaimse tervise teemad, nii juba olemasolevate probleemide lahendamise pinnalt kui ka tööandjate seas teadlikkuse tõstmiseks võimalike ennetustegevuste osas. Samuti on planeeritud nii tööandjate hoiakute väljaselgitamine (uuring), tööandjate võrgustikutöö edasiarendamine kui ka koostöö ja teavitustegevus erinevate partneritega vaimse tervise teemadel. Detailsemalt viidi perioodil jaanuar-mai 2021 läbi järgmised tegevused: - Uuringu „Tööandjate hoiakud vähenenud töövõimega inimeste värbamise suhtes“ (kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel) läbiviimine ja tulemuste tutvustamine 20.05.2021 Sotsiaalministeeriumile. Laiemale avalikkusele tutvustatakse uuringut juunis 2021. Antud uuringu andmekogumine toimus veebi- ja telefoniküsitluse kombineeritud meetodil, kus kokku küsitleti 861 tööandjat, kelle asutuses töötab vähemalt 2 töötajat. Analoogsed uuringud viidi läbi ka aastatel 2015 (kättesaadav SIIT) ja 2017 (kättesaadav SIIT), mistõttu annab 2021. aasta kordusuuring ülevaate perioodil 2015–2021 toimunud muutustest seoses vähenenud töövõimega inimeste värbamise ja 22  töötamisega, samuti tööandjate probleemidest ning hoiakutest. Uuringust järeldus, et Eestis, kus on 2021. aasta aprilli seisuga ca 102 000 vähenenud töövõimega inimest ja töövõimetuspensionäri (Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa andmete põhjal), moodustades omakorda 12% tööealisest elanikkonnast, on riikliku statistika andmetel 16–64-aastaste töötavate vähenenud töövõimega inimeste arv perioodil 2015-2019 suurenenud ca 4200 inimese võrra ning tööhõive antud sihtrühmas kasvanud 48,7%-lt 52,1%-le. Antud uuringu andmetel suurenes perioodil 2015–2021 ka vähenenud töövõimega inimesi palganud tööandjate osakaal, kasvades 29%-lt 33%-le (antud näitaja on suurenenud eelkõige avalikus sektoris), mis näitab töövõimereformile seatud eesmärkide suunas liikumist. Uuringust järeldus ka, et vähenenud töövõimega inimeste tööhõive tõstmiseks on esmajärjekorras mõistlik panustada teenustesse, mis toetavad sihtgrupi konkurentsivõimet tööturul, näiteks karjäärinõustamine, täiendkoolitused ja ümberõpe. Samuti anti uuringuga soovitused edasiste kommunikatsiooni ja teavitustegevuste planeerimiseks, kus olulisteks märksõnadeks on teadlikkuse parandamine riiklikest toetusmeetmetest vähenenud töövõimega inimeste värbamisel, tööandjate teadlikkuse suurendamine antud sihtgrupi eripäradest, sh et tööandjad omaksid arusaama, et vähenenud töövõimega inimene võib vajada teistest töötajatest erinevaid töötingimusi, töölaadi ning koormust. Oluline on ka teavitustöö venekeelses sihtrühmas, võttes arvesse regionaalseid erinevusi. - Võrgustikutöö edendamine Tööandjate Ühisuses, et tõsta tööandjate teadlikkust vähenenud töövõimega inimeste värbamisest ning vahetada kogemusi ja häid praktikaid. Antud tegevuse raames uuendati Tööandjate Ühisuse veebileht: Töövõimereform - PARE; 15.01.2021 viidi läbi veebiseminar teemal „Kuidas luua kaasavat töökeskkonda“ (järelvaadatav SIIT), millest võttis osa enam kui 70 tööandjat, muuhulgas andis Maxima Eesti hea praktika näitena ülevaate vähenenud töövõimega inimeste kaasamisest; 06.04.2021 viidi läbi veebiseminar „Vähenenud töövõimega inimeste õigused töösuhetes“ (järelvaadatav SIIT) ning 18.05.2021 veebiseminar „Hoiakute ja mõtteviisi kujundamine organisatsioonis“, kus Microsoft rääkis oma kogemuslugu hoiakute muutmisest ja kultuuri transformatsioonis (järelvaadatav SIIT). Aruande perioodi lõpuks oli Tööandjate Ühisuses liikmeid 45 ning värskemad liitujad olid: Manpower OÜ, Maxima Eesti OÜ, PILK MTÜ, OÜ Pesuekspert, Coop Pank ja Enics Eesti. - 25.03.2021 toimus tööandjatele veebikonverents „Tuulelohe lend“ ning täpsemalt teemal „Kes on võitjad muutuvas maailmas?“. Antud konverentsil oli ka eraldi paneel teemal „Töötamise muutunud iseloom ja juhtimine“, mis keskendus muutustele tööturul ja töösuhetes ning arutlusel oli ka vähenenud töövõime ja paindlikud töösuhted. Ettekande tegi Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich, paneelis osalesid Kärt Kinnas (PARE), Ülle Matt (Swedbank), Maris Viires (CV Online) ja Tuuliki Poom (ABB). Lisaks saadeti 15.04.2021 ka enam kui 2000-le kontaktile ETKL-i elektrooniline uudiskiri, mis sisaldas muuhulgas toimunud seminaride infot ja materjale. - 30.03.2021 viidi läbi ETKL-i ja Eesti Töötukassaga koostöös veebiseminar teemal „Terviseprobleemidega töötajate toetamise võimalused“ (järelvaadatav SIIT). - 19.05.2021 toimus tööandjatele suunatud venekeelne teavitusüritus, kus teemadest käsitleti kroonilisi haigusi, mis on samuti üheks töövõime vähenemise põhjuseks. - 22.04.2021 viidi läbi koostöös MTÜ-ga Peaasjad veebiseminar „Kuidas hoida enda ja oma meeskonna vaimset tervist ning toetada vähenenud töövõimega inimesi?“ (järelvaadatav SIIT). Samuti viidi läbi küsitlus ettevõtete seas, selgitamaks, milline on ettevõtte ja kogu organisatsiooni emotsionaalne enesetunne, sh muutused kriisist tingituna. Küsitluses osales 200 organisatsiooni ja selle koondtulemused on: küsitlust täideti 7777 korral: depressiooni tunnuseid oli 35% vastanutest, üldistunud ärevuse tunnuseid 33% vastanutest, sotsiaalärevuse tunnuseid 20% vastanutest ning uneprobleemide tunnuseid 37% vastanutest. Ettevõtted said küsitluse läbiviijalt ka praktilisi soovitusi ja nõuandeid, kuidas organisatsioonis töötajaid toetada. - Koostöös MTÜ-ga Peaasi, toimus märtsikuus ka vaimse tervise vitamiinikuur (vt. SIIT) Vitamiinikuuri visuaale näidati kokku üle 3 600 000 korra (teles, sotsiaalmeedias, Youtube kanalis, plakatite kaudu jne). Omapoolsete tegevustega toetas kampaaniat 30 partnerorganisatsiooni ja osales üle 200 ettevõtte ning 400 õpetaja üle kogu Eesti koos oma õpilastega. Kokku jagati: 89 nippi, mida igaüks saab kodus proovida vaimse tervise hoidmiseks, 46 nippi, mida meeskondadega proovida ning 42 tegevusideed õpetajatele ja 70 vestluskaarti vaimse tervise vitamiinide üle arutlemiseks. Lisaks loodi 152 videominutit vaimse tervise vitamiinide teemal. - Aprillis ja mais ilmus kaks Tööandjate Keskliidu uudiskirja „Tööandjate Sõnumid“, kus kajastati aasta esimeste kuude tegevusi tööandjate suunal ning aprillis oli eetris ETKL-i podcast, milles räägiti 23  paindlikest töösuhetest – teema, mis puudutab olulisel määral ka vähenenud töövõimega inimesi (podcasti saab järelkuulata SIIT). Teisel poolaastal jätkas Eesti Tööandjate Keskliit aktiivselt teavitustegevustega vaimse tervise teemadel: - 16.06.2021 tutvustati veebiüritusena uuringu „Tööandjate hoiakud vähenenud töövõimega inimeste värbamise suhtes“ tulemusi avalikkusele (v.t Sotsiaalministeeriumi pressiteade). Uuringuga kaardistati tööandjate hoiakud ja teemavaldkonnad, millede tulemusi võeti arvesse ka Tööandjate Keskliidu poolt läbiviidud teavitustegevuste planeerimisel ja elluviimisel. Uuringu tulemusete avalikustamisega tõsteti nii tööandjate kui ka laiema avalikkuse teadlikkust, millised on takistused vähenenud töövõimega inimeste rakendamiseks tööturul, kus on kitsaskohad ja millist infot või tuge tööandjad vajavad. - Tööandjate Ühisuse võrgustikutöö raames toimus 14.09.2021 veebiseminar “Tööandja roll vähihaige töötaja toetamisel”, kus keskenduti teemadele, milline on tööandja roll vähki haigestunud töötaja toetamisel ning kuidas saab tööandja kaasa aidata sujuvale tööellu naasmisele? Esinejateks olid Kati Tillemann (TalTech õppejõud) ning doktor Kaiu Suija (Lõuna-Eesti Vähiühingu looja ja Vähihaigete Toetusravi SA tegevjuht ning vähiarst) (v.t SIIT). 16.11.2021 viidi läbi veebiseminar tööandjatele teemal „Vaimse tervise parimad praktikad“, kus räägiti vaimsest tervisest ja tutvustati parimaid praktikaid. Oma kogemusi jagasid eksperdid Häirekeskusest, MTÜ-st Personalijuhtimise Ühing PARE ja Tervise Arengu Instituudist (vt. SIIT). 23.11.2021 korraldati koostöös MTÜ-ga Peaasjad veebiseminar vaimse tervise teemal, kus psühholoog Tuuli Jonolainen tegi ettekande „Vaimne tervis ja töö – kuidas mõjutab ja kuidas aidata?“ ning Tamo Vahemets ettekande „Eesti Energia kogemus ja praktikad töötajate vaimse tervise toetamisel“ (v.t SIIT). Lisa- ja detailinfo ürituste kohta on leitav nii PARE veebilehelt (v.t SIIT) kui ka Tööandjate Keskliidu töövõimereformi alalehelt (v.t SIIT). Tööandjate Ühisuse liikmed on nii liikmesorganisatsioonide kui üksikisikute tasandil olnud aktiivselt kaasatud mitmetesse töövõimereformiga seotud tegevustesse, sh on ühisuse liikmeid kaasatud kõneisikutena ja kogemuste jagajana teavitustegevustesse. Ühisuse liikmete arv on 45. - Oktoobris 2021 anti välja Tööandjate Keskliidu uudiskirja “Tööandjate Sõnumid" erinumber, mis keskendus töövõimereformi teemadele, sh muutunud töösuhetele ja vähenenud töövõimega inimeste kaasamisele (uudiskirja saab lugeda SIIT). - Detsembris 2021 valmis vaimse tervise elektrooniline esmaabikapp, mis on praktiline tööriist nii organisatsioonidele kui töötajatele, pakkudes lihtsasti kasutatavaid infomaterjale ning koondades parimad praktikad ja nõuanded vaimse tervise teemadel. Esmaabikapi leiab Tööelu portaalist. Esmaabikapi kui tööriista praktilisus seisneb selles, et antud materjale on võimalik lihtsalt kombineerida organisatsiooni enda materjalidega või kohandada neid enda vajadustele vastavaks ja seda nii töötaja kui meeskonna vaadetest. Vaimse tervise elektroonilise esmaabikapi panid kokku Tööandjate Keskliit ja MTÜ Peaasjad, kaasa aitasid nii Tervise Arengu Instituut, MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Tööinspektsioon ja Töötukassa. Inspiratsiooni saadi ka Häirekeskuse enda töötajate jaoks loodud esmaabikapist. Esmaabikapiga seotud meediakampaania viidi läbi perioodil 14.12-21.12.2021, sh ilmusid koostöös EPL Ärilehe ja Postimehega lood vähenenud töövõimega inimestest ja neid värbavatest ettevõtetest nagu Swedbank, Maxima ja Töötukassa. Lisaks tehti koostöös suunamudija Helen Adamsoniga vaimse tervise teemadel toetavad videod, mis suunasid vaatajad Tööelu portaali leidmaks rohkem infot esmaabikapi kohta. Suunamudija kaasamise eesmärk oli kõnetada eelkõige nooremaid inimesi. Helen Adamsoni postitused on järelvaadatavad ja koondatud tema Instagrami lehele. Lisaks saadeti info esmaabikapist ka Tööandjate Keskliidu partneritele ning seda jagati elektroonilistes kanalites pressiteadete, uudiskirjade ja sotsiaalmeedia kaudu. Samuti levitati infot veebilehtedel nagu personaliuudised.ee ning sekretär.ee (v.t SIIT) ning ka näiteks 14.12.2021 Kuku raadios, kus kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa andis intervjuu pärastlõunaprogrammis vaimse tervise teemadest töökeskkonnas. - Novembris 2021 anti välja tööandjate ja töötajate kogemuslugude kogumik „Kõik inimesed on tööturule oodatud“, kus kajastati inspireerivaid lugusid ja praktilisi näpunäiteid kümne ettevõtte ja kümne töötaja näol. Kogumikus räägiti krooniliste haiguste, liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestest, kuid lisaks füüsilise puudele ka vaimse tervise teemadel fookusega ennetustegevusel. Kogumikus tutvustatud ettevõtted, kes oma kogemusi jagasid vähenenud töövõimega inimeste värbamisel, on erinevatest tegevusvaldkondadest nagu kaubandus, turvateenused, tekstiilitööstus, hoolekandeteenused, IT-sektor, jäätmete- ja ringmajandus, siseturvalisus ning tööturuteenused. 24  Kogumiku erinevad näited aitavad näha vähenenud töövõimega inimeste rakendamist kui võimalust, mitte piirangut. Kogumik valmis eesti ja venekeelsena ning nii paberkandjal (300 eksemplari eesti ja 300 eksemplari vene keeles) kui elektrooniliselt levitamiseks (v.t eesti keeles SIIT ja vene keeles SIIT). Paberkandjal trükised jaotati nii trükise osas koostööd teinud organisatsioonidele, ettevõtetele ja asutustele kui ka Tööandjate Keskliidu liikmetele ja partneritele, Eesti Töötukassale, Tööinspektsioonile, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Haigekassale, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja EAS-i Maakondlikele arenduskeskustele. Elektrooniliselt on kogumik kättesaadav nii Tööandjate Keskliidu ja PARE veebilehtedel, kuid lisaks levitati infot kogumiku kohta ka keskliidu sotsiaalmeedia kaudu ja e-kirjade teel. Teavitustegevuste osas teavitas partner Sotsiaalkindlustusamet perioodil 01.01-31.05.2021 tööealisi puudega inimesi puude tähtaja saabumisest ja korduvekspertiisi taotluse esitamise võimalustest e-posti teel 1676 korral ning lihtkirja saatmise teel 352 korral. Seega saadeti teavituskirju kokku 2028 adressaadile. Teisel poolaastal saadeti teavituskirju e-posti teel 2322 korral ning lihtkirjana 419 korral. Kokku saadeti aasta jooksul 4769 teavituskirja e-posti ja lihtkirjana nii eesti kui vene keeles. Hinnang: tegevuste elluviimine on olnud eesmärgipärane, kuid lähtuvalt töövõimereformi järkjärgulisele käivitamisele, oli 2015. aasta teavitustegevuste maht planeeritust väiksem ning mitmete tegevuste ajaraamid nihkusid 2016. aastasse. 2016. aastal jätkati tegevuste elluviimisega ning teavitustegevuste peamine rõhk jäi aasta teise poolde ehk aega vahetult enne ja pärast uuele töövõime hindamissüsteemile üleminekut (01.07.2016). 2016. aasta lõpus keskenduti mitmete teavitus- kampaaniate raamhankemenetluste ettevalmistusse perioodini 2020, toetades nii kampaaniate paremat korraldust kui ka tagades terviklikuma lähenemise nende eesmärgipärasel elluviimisel. 2017. aasta esimesel poolel leiti teavituskampaaniateks koostööpartnerid ja aasta teisel poolel alustati kampaaniate elluviimisega, mida muuhulgas toetas ka telesaate „Iseolemine“ eetris olek ERR kanalites ning muud teabe- ja infovahetused sihtgrupi esindajatele. 2018. aastal on teavitustegevused jätkunud 2017. aastal sõlmitud raamlepingute piirides, mil aasta esimesel poolel viidi läbi ettevalmistavad tegevused ning aasta teises pooles vaimse tervise alast teadlikust rõhuvad teavituskampaaniad käivitusid plaanipäraselt. 2019. aasta esimese viie kuu teavitustegevused jätkusid valdavalt 2018. aastal sõlmitud lepingute piirides. Lisaks sellele valmistati saatesarja „Iseolemine“, mille vastuvõtt televaatajate poolt oli saabunud tagasiside põhjal positiivne. Teise poolaasta teavitusüritused ja kampaaniad kulgesid plaanipäraselt. 2020. aastal seoses riigis välja kulutatud eriolukorraga otsustas Sotsiaalministeerium mitte sõlmida koostöölepingut Tööandjate Keskliiduga 2020. aasta tegevuseks. Peatati ka sügisene sotsiaalkampaania. Tegevused, mida õnnestus läbi viia enne eriolukorra väljakuulutamist, olid eesmärgipärased ning kulgesid plaanipäraselt. Aasta teisel poolel keskenduti kommunikatsioonitegevuste planeerimisel pigem ettevalmistavatele töödele 2021. aastaks. Eriolukord mõjutas mõningasel määral ka partneri Sotsiaalkindlustusameti poolt saadetavate teavituskirjade mahtu, kuna eriolukorra tõttu pikendati kehtivaid puudeotsuseid 6 kuu võrra, mis omakorda vähendas saadetavate kirjade arvu. Sotsiaalministeerium pikendas 2020. aasta lõpus ka TAT-i abikõlblikkuse perioodi, mis annab võimaluse jätkata töövõimereformi kommunikatsiooniga, sh partneri vastavate tegevustega ka järgnevatel aastatel. 2021. aasta esimeses pooles kulges koostöö Eesti Tööandjate Keskliiduga eesmärgipäraselt ning planeeritud teavitustegevused viidi edukalt ellu. Aasta teisel poolel jätkas Eesti Tööandjate Keskliit teavitustegevuste elluviimist, täites aasta lõpuks koostöölepinguga 2021. aastaks seatud eesmärgid kokkulepitud mahus. Hinnang koostööle ning teavitustegevuste erinevatele käsitlustele, viisidele ja sihtgrupiga hõlmatusele oli Sotsiaalministeeriumi vaates väga hea. Olenemata COVID-19 mõjutustest ja piirangutest, kus näiteks seminarid viidi läbi veebis, leidsid vaimse tervise teemad piisavalt kajastust erinevate teavitusviiside ja -kanalite kaudu. Keskliidu laiapõhjaline koostööpartnerite võrgustik aga võimaldas vaimse tervise teemadega jõuda oluliste sihtgruppideni. Koostöö tervikuna Eesti Tööandjate Keskliiduga töövõimereformi teemaliste teavitustegevuste elluviimisel hõlmas perioodi 2017-2021, kus erinevate tegevuste (kampaaniad, meediakajastused, uuringud, infovahetus sotsiaalmeedia kanalites, üritused/seminarid, kohtumised ning teavitusmaterjalid) kaudu jõuti väga paljude tööandjateni, sh toetati sõnumit vähenenud töövõimega inimeste olulisusest ja potentsiaalist tööturul. Tõusis nii tööandjate teadlikkus kui ka valmisolek värvata vähenenud töövõimega inimesi. 25  Alamtegevuse nr ja 2.1.4. Töövõime alase poliitika teadmispõhisuse arendamine 4 nimetus Tegevuse või 01.01.2015-31.12.2023 Tegevuse või 01.07.2015-... alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Töövõime alase poliitika teadmispõhisust arendavad õppereisid, seminarid, koolitused (20.10.2015-...) 2015: 20.10.2015 osales Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Lii Pärg Viljandis konverentsil "Registrid ja suurandmed statistikas", et omandada vajalikku teavet töövõime hindamise andmete kasutamisega seonduvalt. 12.02.2016 korraldati koostöös Eesti Töötukassaga Sotsiaalministeeriumis koolitus „Psüühilise häirega inimeste toetamine töökohal“, kus koolitajaks oli Anneli Valdmann Arengukeskusest Avitus. Koolitusel leidsid käsitlust teemad: sagedamini esinevad psüühilised erivajadused – ärevushäired, meeleoluhäired, hüperkineetilised häired, isiksusehäired, sõltuvushäired jt; toetavad tegurid töökohal – paindlik, osaajaga- ja kaugtöö; töökeskkond; tööaeg; tugiisik; töövõime ja tööharjumuste parendamine; meeskonna hoiakud ning kriisiolukorrad. 2016: 19.02.2016 osales Sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Alo Raun seminaril Tallinnas „Maailma parimad kampaaniad tervishoiukommunikatsioonis“, kus tutvustati kommunikatsioonipraktika parimaid näiteid tervishoiu valdkonnas. 26.05.2016 viis Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR läbi töövõimereformi finantsmudeli kasutajakoolituse Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa ning Sotsiaalkindlustusameti esindajatele praktilise töö vormis. 9-11.06.2016 osales Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Lii Pärg Ljubljanas, Sloveenias toimunud EUMASS (European Union of Medicine in Assurance and Social Security) kongressil, kus kogunesid üle maailma olulisemad töövõime hindamisega tegelevad organisatsioonid ja eksperdid. Kongressil riikide esindajad tutvustasid töövõime hindamise valdkonnas esinevaid probleeme, tehtud reforme, kasutatavaid metoodikaid ja hindamisvahendeid. 2017: 26-29.04.2017 osales Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Lii Pärg Saksamaal Hamburgis õppevisiidil, et omandada teadmisi praktikatest, milliseid lähenemisi või metoodikaid kasutavad teised riigid selgitamaks välja töövõimekaoga noorte abivajadus ning kuidas aktiveeritakse püsiva tervisekahjustusega noori. Teema aktuaalsus tuleneb Eesti näitest, kus vähenenud töövõime ja püsiv tervisekahjustus on noorte seas üks olulise tähtsusega mitteaktiivsuse põhjustest. 3.-7.07.2017 viibisid Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna töövõime poliitika juht Arne Kailas ning peaspetsialist Sabina Trankmann Suurbritannias Londonis õppevisiidil, kus kohtuti tööturuteenuseid osutavate erateenusepakkujatega ja Institute of Employability Professionals esindajatega, osaleti 6.07.2017 konverentsil "IntoWork Convention 2017" ning külastati Department of Work and Pensions ja Jobcentre Guildford’i. Õppevisiidi eesmärgiks oli 2008. aastal Suurbritannias alanud töövõimereformi kogemustega tutvumine, vigadest ning ebaõnnestumistest õppimine, samuti kohtumised vähenenud töövõimega inimestele tööturuteenuseid pakkuvate eraettevõtete esindajatega, et kaaluda teenuste varasemast täielikumat erasektorile üleandmist nii töövõimereformi käigus kui ka selle järgselt. 2018: 28-29.03.2018 osales Sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Oskar Lepik Eesti suurimal turunduskonverentsil „Password 2018“, mis keskendus turunduse uuele reaalsusele ja moodsale turundusele. Konverentsist osavõtt suurendas töövõimereformiga seotud kommunikatsioonispetsialisti pädevust, toetades seeläbi ka edasisi TAT-ga seotud teavitustegevuste paremat planeerimist ja elluviimist. 17. augustil 2018 käisid Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna töövõimepoliitika juht Arne Kailas ja nõunik Sabina Trankmann Soomes tutvumas toetatud töölerakendamise metoodika kasutamise võimalustega ja võimaliku koostööga sotsiaalse võlakirja teenuse pilootprojektis. Omandatud teadmisi kasutatakse tööturu teenuste kujundamisel. 3.-6. oktoobril 2018 käis Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna Lii Pärg EUMASS kongressil Maastrichtis. Kongressil osalesid Euroopa ja ka teiste riikide olulisemad organisatsioonid ja eksperdid, 4 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 26 kes töövõime hindamisega tegelevad. Üritusel tutvustati töövõime hindamise valdkonna esinevaid probleeme, tehtud reforme, kasutatavaid metoodikaid ja hindamisvahendeid. Samuti tutvustati töövõime hindamise valdkonnas läbiviidud uuringute interpreteerimise põhimõtteid. Osalemise eesmärgiks oli omandada uusi teadmisi töövõime hindamisest ning tutvuda teiste riikide praktikate ja uuemate suundadega. 17.-19. detsembril 2018 käis Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Anna Karolin Soomes tutvumas erivajaduste inimeste tööjõuturule jõudmiseks toetatud töötamise teenuse korralduse ja ühiskondliku mõju osakute projektidega. Omandatud teadmisi on kavas kasutada sarnaste projektide arendamiseks Eestis. 2019: 23.01.2019 osales Sotsiaalministeeriumi tööhõive arengu osakonna töövõime poliitika juht Aarne Kailas Belgias vaimse tervise teemalisel konverentsil, kust sai ülevaade töökeskkonnas vaimse tervise käsitlusest EL tasandil, peamistest probleemidest, võimalikest lahendustest, headest praktikatest. 31.01-1.02.2019 osales Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Anna Karolin ELi tulemuspõhise rahastuse nõuandva platvormi avakohtumisel Luksemburgis. Üritusel saadud teadmised kasutatakse töövõimereformi sihtgrupile mõeldud teenuste tulemustepõhise rahastamiskorralduse arendamiseks ja kujundamiseks. 28.03.2019 osales Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Sabina Trankmann Euroopa Juhtkoerte Föderatsiooni konverentsil Tallinnas. Osalemine võimaldas arendada kontakte sihtrühmaga ning saada uusi teadmisi nägemuspuudega inimeste ligipääsetavusega seotud probleemidest, kaasaarvatud töökohale ja töökohal liikumine. Kogutud materjali kasutatakse kavandatava teavituskampaania jaoks, mille keskmes on meelepuuded. 10.-14.04.2019 osales Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Lii Pärg töövõime hindajate rahvusvahelisel kongressil Sloveenias. Kongress keskendus neuroloogiliste ja onkoloogiliste seisunditega töövõimekaoga inimeste haiguspuhkuse, töövõime hindamise ja töövõime taastamise teemadele. Saadud teadmised on abiks töövõime hindamise metoodika edasiarendamiseks. 15.05-16.05.2019 osales Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Anna Karolin ELi tulemuspõhise rahastuse nõuandva platvormi kohtumisel Brüsselis. Kohtumisel saadud infot kasutatakse tulemuspõhise rahastamise arendamiseks. 2020: Aasta alguseks planeeritud õppereisid tühistati koroonaviiruse pandeemia tõttu, samuti ei toimunud koolitusi, seminare, õppereise teisel poolaastal. 2021: Aasta esimeses pooles ei toimunud koolitusi, seminare ega ei osaletud õppereisidel. Teisel poolaastal osales Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Lii Pärg Euroopa Meditsiinikindlustuse Assotsiatsiooni (EUMASS) veebikongressil. Kongress toimus 16.-17.06.2021, kus tutvustati töövõime hindamise süsteeme, töövõimetust põhjustavate haiguste kulgu ning töövõime toetamise süsteeme, teadusuuringuid ja praktikaid ning valdkonna poliitika arenguid. Töövõime alase poliitika teadmispõhisust arendavad andmeallikad ja teavikud (ajaraam puudub) 2015-2021: Tegevusega ei ole alustatud ning elluviimisel lähtutakse vajaduspõhisusest, kas teavikute soetamine toetab töövõime alase poliitika teadmispõhisust. Töövõime alase poliitika teadmispõhisust teotavad poliitikaanalüüsid, analüüsi metoodikad, uuringud, ekspertiisid (01.07.2015-...) 2015: Alustati töövõime alase analüüsi metoodika osas töövõimereformi finantsmudeli loomist, mis toetaks töövõimereformi rakendamise jätkusuutlikkust ning tagaks töövõime skeemi rakendamiseks kuluvate ressursside teadlik ja sihipärane kasutamine. Mudeli loomine oli vajalik, et tekiks senisest efektiivsem töövõime skeemi kulude ja tulude hindamise ning prognoosimise süsteem. Finantsmudeli loomiseks sõlmiti 21.09.2015 hankeleping Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR-ga. 2016: 31.03.2016 võeti vastu töövõimereformi finantsmudel, sh viis Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR 26.05.2016 läbi mudeli kasutajakoolituse Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa ning Sotsiaalkindlustusameti esindajatele. 2016. aasta teisel poolel valmistati ette hankemenetlus raamlepingu sõlmimiseks aastani 2020, millega tellitakse finantsmudeli edasised arendused, testimised, sisulised ja tehnilised tugiteenused ning koolitustegevused. 2017: Sõlmiti raamleping Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR-ga aastani 2020, et tagada töövõimereformi finantsmudelile ettenähtud funktsionaalsus ja arendamine erinevate tugi- ning arendustegevuste kaudu. 2017. aastal viidi finantsmudeli tööd läbi kahes osas: aasta esimesel poolel võeti vastu finantsmudeli funktsioon, millega saadi vajalik sisend Riigieelarve seadusesse ning aasta 27 teisel poolel lõpetati mudeli uuendused ning täiendavad arendustööd. Töö finantsmudeliga jätkub 2018. aastal. 2017. aastal oli planeeritud läbi viia analüüs koosloome meetodil Töötukassa kaitstud töökoha teenuse arendamisest, võttes arvesse nii teenusepakkujate kui teenuse sihtrühma – vähenenud töövõimega inimeste vajadusi ja võimalusi. Koosloome meetodi eesmärk on suurendada sihtgrupi aktiivsust ja omapoolset vastutust, tagades sellega pikaajalisem tulemus, efektiivsem sihtgrupi vajadustest lähtuv teenuste pakkumine ja ka suurem tööhõive. Kuna algselt oli planeeritud analüüsi sisseost, siis tegevuse planeerimisel selgus, et potentsiaalsete pädevate pakkujate leidmine on keerukas, mistõttu hinnati analüüsi vajadus ja ajaraam ümber. Analüüsi vajaduse jätkudes teostatakse see edaspidiselt ministeeriumi siseselt ja ressurssidest. 2018: Aasta alguses uuendati töövõimereformi finantsmudelit 2017. aasta seireandmetega, mudeli eeldusi valideeriti ja uuendati 2018. aasta Rahandusministeeriumi makroprognoosiga. Mudeli arendamiseks vajalikud arendustööd on valminud sügisel 2018. 2018. aastal on olnud ette valmistamisel ka koostöö Eesti Statistikaametiga, eesmärgiga arendada tööpoliitika seireindikaatorite metoodikat ning luua vastav seirekeskkond. Keskkonna loomise ja arendamise osas jätkuvad läbirääkimised Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Statistikaameti vahel (muuhulgas hindab Eesti Statistikaamet, kas ja mis kompetentsidega personali on vaja värvata), mistõttu koostöölepingu sõlmimine jääb aastasse 2019. 2019: Aasta viiel esimesel kuul uuendati töövõimereformi finantsmudeli prognoosieeldused, täiendati mudelit uute seireandmetega ning valideeriti. Mudeli arenduseks vajalikud tööd on valminud sügisel 2019. Juulis 2019 sõlmiti koostöö leping Eesti Statistikaametiga tööpoliitika seireindikaatorite arendamiseks ja seirekeskkonna loomiseks. Lepingu alusel tellitud tööd - tööpoliitika seireindikaatorite metoodika arendamine, andmetöötluse disain ja rakenduse teostus, projekti ülesseadmine ja turvatestimine - on valminud sügisel 2019. 2020: Veebruaris 2020 valmis uuring „Kaitstud töö teenuse tulemused“, milles anti ülevaade kaitstud töö teenuse korraldusest ja tulemuslikkusest ning tehti ettepanekuid, kuidas teenuse tulemuslikkust ja tõhusust parendada, arvestades Eesti senist kogemust ja teistest riikidest kogutud näiteid. Tehtud ettepanekud on aluseks kaitstud töö teenuse väljatöötamiseks, millega tegeleb selleks loodud töörühm, kuhu kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti esindajad. Uuringu lõppraport on kättesaadav Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) kodulehel: https://skytte.ut.ee/sites/default/files/skytte/kaitstud_too_uuring_lopparuanne.pdf. Jaanuaris 2020 sõlmiti uus ning ühtlasi viimane hankeleping töövõimereformi finantsmudeli edasiarenduseks, uuendamiseks ja täiendamiseks ning mille tulemused võeti vastu oktoobris 2020. Mudeli tulemused ja prognoosid on võimaldanud Sotsiaalministeeriumil silma peal hoida töövõimereformi olulistel kuludel ning sihtrühma muutustel. Kuna iga-aastaselt võrreldi prognoose tegeliku olukorraga ja vajadusel tehti korrektuure, siis andis see kindluse, et reformiga liigutakse edasi eesmärgipäraselt ning õiges suunas. Lisaks on finantsmudeli tulemused ja teostatud analüüsid olnud oluliseks sisendiks, et anda hinnang kogu töövõimereformi läbiviimisele. Kevadel viidi läbi ka hankemenetlus leidmaks pakkujat, kes teostaks uuringu tööalase rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamisest ja teostaks rahvusvahelise võrdluse. Leping töö teostajaga sõlmiti 01.09.2020 ning töö tulemused võetakse vastu mais 2021. Tellitud töö peamisteks eesmärkideks on tööalase rehabilitatsiooni teenuse analüüs, mille tulemusena antakse eksperthinnang senisele meetmes osalemise tulemuslikkusele, efektiivsusele ja võimalusel mõju kestusele ning ülevaade meetme kitsaskohtadest nii teenusesaajate, -korraldajate kui -osutajate vaatenurgast. Samuti tehakse vähemalt viie riigi näitel erinevate teenuseosutamise viiside rahvusvaheline võrdlus, sh kokkupuude taastusravi ja sotsiaalse rehabilitatsiooniga. Lähtuvalt Eestis kehtiva süsteemi kitsaskohtadest ning rahvusvaheliste praktikate analüüsist, formuleeritakse uuringu tulemusena konkreetsed ettepanekud rehabilitatsiooni teenuse korralduse, sisu ja süsteemi muutmiseks ning antakse hinnang, milline on muudatuste rakendumise mõju, s.h. teenuse kulude suurus. 2020. aastasse oli planeeritud ka töövõimetoetuse süsteemi rahvusvaheliste praktikate analüüs, milleks sõlmiti septembris 2020 käsundusleping isikuga, kes kokkuleppe kohaselt kaardistab ja süstematiseerib töövõimetoetuse ja töövõimetoetuse laadsete toetuste maksmise aluste rahvusvahelist praktikat, sh tuues välja toetuste suuruste, kasvu ja vähendamise kujunemise põhimõtted ning seosed töötushüvitistega. Töö tulemusena oleks pidanud 2020. aasta lõpuks valmima rahvusvahelise praktika ülevaade koos soovitustega, milliste teiste riikide praktikate rakendumist võiks Eesti puhul kaaluda. Kuna analüüsi teostaja soovis detsembris 2020 sõlmida Sotsiaalministeeriumiga lepingu lõpetamise kokkuleppe isiklikest põhjustest lähtuvalt, sh jättes tööd osaliselt lõpetamata, siis on ministeeriumil 28  kaalumisel, kas 2021. aastal jätkata antud analüüsiga ja leida uus tegija või on võimalik analüüs lõpetada olemasoleva töö pinnalt ministeeriumi enda ametnike poolt. Kuna vastu võetud tööde mahu osas saab analüüsi lugeda siiski osaliselt täidetuks (üle on antud rahvusvahelise praktika ülevaate tööversioon, mis sisaldab kokkulepitud analüüsi struktuuri, riikide valiku põhjendust ning osaliselt töövõimetoetuste süsteemi kirjeldust; andmebaaside analüüsidega seotud andmete analüüsi tööversioon ning märkmed erinevate riikide toetussüsteemide osas), siis edasine otsus, kuidas analüüsiga jätkatakse, tehakse 2021. aastal. 2021: Töövõimetoetuse süsteemi rahvusvaheliste praktikate analüüsi osas tehti otsus, et antud töö osas ei otsita uut läbiviijat ning olemasolev ja osaliselt vastuvõetud töö jääb asutusesiseseks kasutamiseks ning edaspidiseks sisendiks teemavaldkonnaga seotud ametnikele. 2021. aastal jätkus ka uuringu läbiviimine tööalase rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamisest ja selle rahvusvahelisest võrdlusest. Leping uuringu läbiviijaga sõlmiti 01.09.2020 ning töö tulemus oli planeeritud vastu võtta mais 2021. Kuna Sotsiaalministeerium esitas uuringu lõppraporti osas mitmeid muudatusettepanekuid, siis ei olnud enam esialgses ajaraamis võimalik tulemuste vastuvõtmine. 2021. aasta lõpus võeti uuringu tulemused vastu puudustega, mille osas vähendati ka uuringu läbiviijale makstavat tasu. Puudused ning ajalised viivitused töö vastuvõtmisel olid uuringu läbiviija poolsed, hõlmates projektimeeskonna liikme vahetust, lõppraporti andmete kvaliteeti ning töö käigus tekkinud tõrgete mitte kooskõlastamist tellijaga. Antud teguritest lähtuvalt tekkis ca pooleaastane ajaline viivitus tulemuste vastuvõtmisel. Analüüsi lõppraport, mis Sotsiaalministeeriumi poolt detsembris 2021 vastu võeti, jääb asutusesiseseks kasutamiseks ning selles sisalduv ekspertteave leiab rakendust edasistes poliitikaotsustes. Hinnang: osalemine õppereisidel, seminaridel, koolitustel ja teavikute soetamine sõltub vajaduspõhisusest ning hinnangust, kas konkreetne tegevus toetab parimal viisil eesmärki suurendada töövõime alase poliitika teadmispõhisust. Perioodil 2015-2019 (esimene poolaasta) Sotsiaalministeeriumi teenistujate poolt osaletud koolitused, seminarid ja õppevisiidid on täiendanud osalejate teadmisi ning kogemusi teemadel nagu töövõime hindamine, tööturuteenused vähenenud töövõimega inimestele, kommunikatsioonitegevused ja nende parem planeerimine ning seda nii Eesti kui välisriikide näitel, suurendades seeläbi töövõime alase poliitika teadmispõhisust. Lisaks on loodud ja edasi arendatud töövõimereformi finantsmudel, mis olulise töövahendina samuti toetab teadmispõhist töövõimepoliitika elluviimist. 2018. aastal valmistati ette ka koostööleping Eesti Statistikaametiga, et seirata tööpoliitikaga seotud indikaatoreid, mille osas oli esialgne ajaraam veidi nihkunud ja seega jõuti andmete seireni 2019. aasta sügiseks. Tegevuse eesmärgipärasus ei ole ajalisest nihkest olnud mõjutatud. Aastaks 2019 planeeritud tööd valmisid õigeaegselt. 2020. aastaks planeeritud õppereisid on tühistatud koroonaviiruse pandeemia tõttu ning aasta teises pooles õppereise samuti ei toimunud. Töövõime alase poliitika teadmispõhisust toetavate analüüside valmimise ajakava osas olulisi muudatusi ei olnud, kaitstud töö teenuse uuring valmis õigeaegselt ning teostamisel on uuring tööalase rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamisest ning analüüs rahvusvahelise võrdlusega, mille tähtaeg on kevad 2021. 2020. aasta seisuga lõppes aga töövõimereformi finantsmudeli edasiarendamine ja täiendamine. Finantsmudeliga seotud töid teostati perioodil 2017-2020 ning antud tegevus on parimal viisil täitnud selleks seatud eesmärgid, kuna mudel on Sotsiaalministeeriumi hinnangul olnud oluliseks töövahendiks reformiga seotud eesmärkide jälgimisel. Planeeritud ajaraami ning tegevuse lõpetamist ei olnud võimalik tagada töövõimetoetuse süsteemi rahvusvaheliste praktikate analüüsi osas, kuid antud viivitus ei olnud tingitud Sotsiaalministeeriumi, vaid analüüsi teostaja poolt. Analüüsiga ei jätkatud 2021. aastal. Lisaks pikendas Sotsiaalministeerium 2020. aasta lõpus TAT-i abikõlblikkuse perioodi, mis annab võimaluse poliitikaanalüüsidega, uuringute ja ekspertiisidega jätkata järgnevatel aastatel. Ajalise viivituse ning puudustega võeti 2021. aasta lõpus vastu uuringu lõppraport tööalase rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamisest ja rahvusvahelisest võrdlusest. Antud töö osas oli ajaraam oluliselt nihkes võrreldes esialgselt planeerituga ning ka töö tulemustes esines puudujääke, kuid vastuvõetud lõppraportis sisalduv ekspertteave pakub sisendina siiski olulist infot olles ka oluliseks töödokumendiks poliitikakujundamisel. Tegevuse nr ja 2.2 Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste nimetus edendamiseks Alamtegevuse nr ja 2.2.1. Teavitustegevused nimetus5 5 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 29 Tegevuse või 01.01.2016-31.12.2023 Tegevuse või 02.01.2016-... alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Teavitustegevused töövahendi Tööbik levitamiseks (sh eksperdi kaasamine) (02.01.2016- 31.07.2018) 2016: Tööbik on Sotsiaalministeeriumi ning ESF perioodi 2007–2015 vahenditest loodud töövahend töötajate tervise edendamiseks ning töökeskkonna tõhusamaks korraldamiseks. Tööbikuga seotud teavitus-, arendus- ja hooldustegevuste koordineerimiseks kaasati perioodiks 1.01-30.06.2016 ekspert. Teavitustegevuste osas on eksperdi ülesandeks planeerida ja ellu viia teavitus- ning nõustamistegevusi (töövahendi tutvustamine ettevõtete/asutuste esindajatele koolituste ja nõustamiste vormis, töötervishoiu- ning tööohutusega seotud infopäevadel ja seminaridel ning meedias). Tööbiku levitamiseks avaldati kuulutused 18.02.2016 ja 22.02.2016 Äripäevas ning 22.03.2016 Postimehes võimalusega ettevõtetele pakkuda Tööbiku konsultatsiooni. Esimesel poolaastal tutvustas ekspert Tööbikut neljas ettevõttes/asutuses (29.02.2016 - Rudus AS ja Tallinna Linnavaraamet, 7.04.2016 - Praxis ja Tallinna Suur-Pae Lasteaed). Lisaks tutvustas ekspert Tööbikut 27.01.2016 seminaril „Töötervishoiu- ja tööohutuse TREFF“ esinedes ettekandega „Tööbik - kuidas enda kasuks tööle panna?“ ja 28.04.2016 Tallinna Linnakantselei poolt korraldatud koolitusel linna allasutustele. Samuti on ekspert Tööbiku kasutajate osas lahendanud erinevaid tehnilisi küsimusi ja nõustanud ettevõtete/asutuste esindajaid e-kirja ning telefoni teel. 11.04.2016 andis ekspert Tööbiku osas ülevaate ka Sotsiaalministeeriumi ning Tööinspektsiooni esindajatele töövahendi funktsioonidest, kasutusvõimalustest, andmete haldusest ja riskihindamisest. Teavitustegevuste raames oli ekspert kaasautoriks ka kahele artiklile: 18.05.2016 avaldati portaalis ituudised.ee artikkel „Kuidas kontoritööl ellu jääda?!“ (http://www.ituudised.ee/uudised/2016/05/18/kuidas-kontoritool-ellu-jaada) ja portaalis sekretär.ee artikkel „Terviseprobleemid kontorikeskkonnas ei teki üleöö“ (http://www.sekretar.ee/uudised/2016/05/18/tervisprobleemid-kontorikeskkonnas-ei-teki-uleoo). Lisaks koostas ekspert artikli portaali ehitusuudised.ee „Kolm salakavalat ohtu suvistel ehitusplatsidel“ (http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2016/07/20/kolm-ohtu-suvistel-ehitusplatsidel). Kuna eksperdi kaasamine oli planeeritud tähtajaga kuni 30.06.2016, siis aasta teises pooles jätkas muuhulgas antud ülesannete täitmist 27.06.2016 Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonda värvatud peaspetsialist. Antud peaspetsialist tutvustas Tööbikut 28.10.2016 Äripäeva Konverentsid poolt korraldatud praktilisel seminaril „Ohutus ehitusplatsil 2016“ ettekandega „Kuidas Tööbik ettevõtte heaks tööle panna?“ (seminari info: http://pood.aripaev.ee/Product/ProductDetails?productId=2080). Kuna aasta teisel poolel puudus ettevõtetel/asutustel huvi Tööbiku vahetu nõustamise osas ettevõtetes/asutustes kohapeal, siis toimus nõustamine ja tehniliste küsimuste lahendamine e-kirja või telefoni teel. 2017-2018: Tegevus jätkus 2017. ja 2018. aastal, kuid see kajastus tegevuspunkti „Töökeskkonna- ja tööohutusalane teavitustegevus (sh vajadusel kohtumiste/arutelude läbiviimine ja/või ekspertteabe kaasamine)“ all ning alates 1.08.2018 jätkus see Tööinspektsiooni poolt elluviidava TAT-i „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ tegevuste raames. Teavitustegevused riskide vähendamiseks elektromagnetväljadest (teave portaalis tööelu.ee ning koolitused) (01.04.2016-09.11.2016) 2016: Vähendamaks töökeskkonna füüsikalistest ohuteguritest tingitud riske ning tõstmaks teadlikkust, kuidas järgida töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnas, olid 2016. aastaks planeeritud sellekohased koolitused. Aasta esimesel poolel korraldati Tööinspektsiooni inspektoritele kaks koolitust (19.05.2016 Tallinnas ning 24.05.2016 Tartus) teemal „Elektromagnetväljad töökeskkonnas“, kus lektoriks oli Tallinna Tehnikaülikooli töökeskkonna ja - ohutuse õppetooli külalislektor ning doktorant Tarmo Koppel. Koolitusel käsitleti teemasid nagu elektromagnetväljade olemus ja tüübid, töökohad ja seadmed, mille juures esinevad kõrgendatud elektromagnetväljad, uus elektromagnetväljade määrus ja muudatused võrreldes varasema määrusega, kokkupuute piirnormid ning rakendusväärtused, tööandja kohustused, riskianalüüs, mõõtmiste korraldus ja nõuded, meetmed riskide vähendamiseks ning ettevaatusabinõud. Koolitustel osales 39 tööinspektorit. Teisel poolaastal korraldati Tallinnas kaks koolitust elektromagnetväljadest: 21.10.2016 viidi läbi koolitus töötervishoiuarstidele „Elektromagnetväljade mõju töötaja tervisele“, kus lektoriteks oli 30 nii Tarmo Koppel kui ka Jolanta Karpovicz (Poola Rahvuslik Töökaitse Instituut-Uurimiskeskus), osalejate arvuga 28 inimest ja 26.10.2016 koolitus töökeskkonnaspetsialistide „Elektromagnetväljad töökeskkonnas“, kus lektoriks Tarmo Koppel ning osalejate arv 34 inimest. Teise poolaasta koolitused olid teemade osas sarnased kevadperioodil läbiviidud koolitustele (erines sihtgrupp), kuid selle erisusega, et 21.10.2016 koolitusel keskendus välislektor Jolanta Karpocicz ka teemadele, kuidas mõjutavad elektromagnetväljad töötaja tervist (elektromagnetväljade biofüüsikalise toime mehhanismid inimkehale ning elektromagnetväljade tekitatud mõjude tajumise viisid; elektromagnetväljade mõju töötaja tervisele lähtuvalt erinevatest töökeskkondadest ja elektromagnetvälja karakteristikast ning hea tava näited, kuidas vältida elektromagneetilise kiirguse üledoosi ja kuidas vähendada ohtu tervisele arvestades inimese tervisenäitajaid ja individuaalseid erisusi elektromagnetväljade tundlikkuses). Lisaks viidi 9.11.2016 ettevõttes ABB Eesti Tarmo Koppeli juhendamisel läbi elektromagnetväljade mõõtmise praktikum Tööinspektsiooni esindajatele. Antud teavitustegevusi toetab ka portaali tööelu.ee alarubriik elektromagnetväljadest: http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna- ohutegurid/Fyysikalised-ohutegurid/elektromagnetvali. Töökeskkonna- ja töösuhtealane teavitustegevus (sh vajadusel kohtumiste/arutelude läbiviimine ja/või ekspertteabe kaasamine (01.01.2017- …) Alates 2017. aastast on kogu töökeskkonna- ja tööohutusalane teavitustegevus TAT tegevuskavas koondatud ühe tegevuspunkti alla „Töökeskkonna- ja töösuhtealane teavitustegevus (sh vajadusel kohtumiste/arutelude läbiviimine ja/või ekspertteabe kaasamine)“. Ajaraami arvestus algab samuti 2017. aastast. 2017: Töövahendi Tööbik osas nõustati 2017. aastal ettevõtete esindajaid ning teisi Tööbik kasutajaid peamiselt süsteemi tehniliste küsimuste osas ning tuge pakuti e-kirja ja telefoni teel. Kohapealne nõustamine viidi läbi 15.05.2017, kui Tööbikuga kaasnevaid funktsioone ning kasutusvõimalusi tutvustati Eesti Maaülikoolile ning 14.12.2017 Estover AS-le. 2017. aastaks oli planeeritud teadlikkuse tõstmine töökeskkonnas esinevatest keemilistest ohuteguritest, et vähendada töökohal kokkupuudet tervisele ohtlike mõjuritega ning minimaliseerida kaasnevaid terviseriske. Kuna teavitustegevus lükkub edasi 2018. aastasse, siis 2017. aasta panus antud tegevusse oli vastavates töögruppides osalemine, sh sisendi andmine teemat reguleerivatesse õigusaktidesse. Töögruppidest osavõtt teostati riigieelarvelistest vahenditest, vajadus eksperteabe kaasamiseks puudus. Teavitamaks töösuhte osapooli ning teisi huvigruppe muutunud töötegemise tingimustest, toodeti 2017. aastal kolm videoklippi nii eesti kui inglise keeles tutvustamaks muutunud töötegemist ja tänapäevaseid e-lahendusi. Videoid esitleti 13-14.09.2017 toimunud tulevikutöö konverentsi „Uus reaalsus, uued lahendused“ raames. Konverentsi näol oli tegemist Sotsiaalministeeriumi korraldusel Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames läbi viidud kõrgetasemelise üritusega, mis tõi kokku tippjuhid ning poliitikakujundajad töö-, sotsiaal-, haridus- ja e-riigi valdkondadest. Konverentsil arutleti millise suuna, ulatuse ja tempoga muudab tehnoloogia areng ning pidevalt muutuv majandusmaastik edaspidi meie töö osatähtsust ning kvaliteeti, kuidas tulevikus tööd teha, tuleviku oskuste vastavus tööandjate vajadustega ning kuidas tagada digilahenduste abil kõrge tööhõive, korralikud töökohad ja piisav sotsiaalne turvalisus. Seega leidsid videod „Muutuv töö“, „Sotsiaalkindlustus“ ja „Oskused“ konverentsil esmaesitlust, kuid konverentsi järgselt on need kättesaadavad nii Youtube vahendusel kui tööelu portaalist: http://www.tooelu.ee/et/Kasulikku/Videod/category_id/21. Lisaks telliti konverentsiks inglise keelne video, mis läbi noore neiu isikliku kogemuse andis ülevaate, kuidas tänapäeval on muutunud töö iseloom ning kuidas muutunud töötegemine on mõjutanud töötingimusi, sh sotsiaalset kaitset. Tagamaks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse õigusselgus ning õigusaktidest tulenevate nõuete rakendamise halduskoormuse vähendamine, kaasajastati 2017. aastal antud regulatsiooni muuhulgas teemades nagu ohuteguripõhine tervisekontroll, esmaabi korraldus, töötajate juhendamine ja väljaõpe. Regulatsiooni muutmine vajas analüüsi, milleks muuhulgas kaasati huvigruppide esindajaid arutelude/kohtumiste kaudu, mis toimusid 14.11.2017 ja 15.12.2017. Antud seadusandlus on jõustunud 1.01.2019. Töösuhete alase regulatsiooni osas keskenduti 2017. aastal noortele paremate võimaluste tagamisele tööturul osalemiseks, milleks kaasajastati töölepingu seaduses noorte tööajakorralduse paindlikkust, sh tagades parema kaitse tervisele ja heaolule. Regulatsiooni muudatustest lähtuvalt viidi 2017. aasta suvel läbi teavitustegevus, kus videomaterjali kaudu tutvustati alaealistele muudatusi töötamise regulatsioonis ning tõsteti teadlikkust nende õigustest ja kohustustest töösuhtes. Täiendavalt julgustas videomaterjal noori koolivaheajal tööle minema, et omandada töökogemus ning panna alus teadlikele 31 karjäärivalikutele. Kampaania sihtgrupiks olid Eesti noored, lapsevanemad ja teised lastega kokkupuudet omavad isikud, kuid kuna otseselt oli tegevus suunatud noortele, siis kasutati teavituseks noori kõige enam kõnetavaid kanaleid nagu Youtube, Instagram ja Facebook. Antud kanalite tarbeks loodi ning levitati video „YouTüübid loobusid ja läksid tööle“ (https://www.youtube.com/watch?v=YdT2OfE1O18), mis leidis kampaania perioodil kajastust järgmiselt: Youtube - 26 394 orgaanilist vaatamist, Instagram - 81 560 vaatamist ja Facebook - 5 525 kuvamist. Kanali valikud õigustasid end andes kõige efektiivsemal moel infot edasi soovitud sihtgrupile. 2018: Tööbiku osas on tegevus jätkunud e-kirja või telefoni teel nõustamiste kaudu, vajadus kohapealseteks külastusteks on ettevõtete/asutuste poolt puudunud. Kuna 2018. aastal on töökeskkonna- ja tööohutusalase teavituse keskseks teemaks keemilised ohutegurid ning vähiriski ennetamine, on esimesel poolaastal tegeletud teavitustegevuste planeerimisega ja võimalike parimate teavitusviiside- ning kanalite paikapanekuga sihtgruppidele nagu tööandjad, töötajad, töötervishoiuarstid, Tööinspektsiooni inspektorid ja laiem avalikkus. Teavitustegevuste elluviimine jäi aasta teise poolde. Lisaks on toiminud mitmed kohtumised/arutelud erinevate partnerite/kolleegidega arutlemaks töötervishoiu ja tööohutusega seotud teemasid, jagamaks vastavaid kogemusi nii Eesti kui Soome ja Iiri näidetel ning ka koordineerimaks paremini teavitustegevusi allasutustega: 8.02.2018 kohtuti Soome kolleegidega; 1.03.2018 kohtuti Tallinna Tehnikaülikooli esindajatega; 13-14.03.2018 kohtuti Soome kolleegidega; 2.04.2018 kohtuti allasutuste esindajatega ja 10.05 2018 kohtuti Iiri kolleegidega. 7.09.2018 korraldati mõttevahetus teemal „Paindlikud töötingimused ja tööõnnetuskindlustus“, milles võttis osa 86 inimest (huvigruppide esindajad, sh tööandjat, töötajate ja riigiasutuste esindajad). Mõttevahetuse raames tutvustati töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kavandatavaid muudatusi ning tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsust. 11.09.2018 korraldati koostööseminar töötervishoiuarstidele, mille raames käsitleti töökeskkonna vähiriskiga seonduvat (tervisekontrolli põhimõtted, kantserogeenide käsitlemine riskianalüüsides, ohtlike kemikaalidega kokkupuute vähendamise võimalused, ennetuse põhimõtted). 22.11.2018 ja 5.12.2018 toimusid töötervishoiu ja tööohutuse infopäevad, mille raames tutvustati Tööinspektsiooni spetsialistidele ja tööandjatele töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatusi ning arutati muudatuste rakendamist praktikas. Detsembris 2018 valmis töökeskkonna vähiriski õppevideo, mis annab ülevaate töökeskkonnas esinevatest kantserogeensetest ainetest: nende olemusest, potentsiaalsetest kokkupuuteviisidest ja võimalikest maandamisviisidest, tuues välja põhilised tööandja ja töötaja kohustused ning õigused, eesmärgiga kaitsta töötajate tervist. Videot kasutatakse erinevates veebikeskkondades (nt Tööelu portaalis, sotsiaalmeedias) ning ettevõtetes (juhendamise läbiviimiseks, teavituskanalites). Õppevideo asub lingil: https://www.youtube.com/watch?v=7mi8xAv2IbA. 31.10.2018 toimus töötervishoiu EXEX otsustajafoorum, mille eesmärgiks oli parandada töötervishoiu teadlikkust suure töötajate arvuga organisatsioonides, tutvustada praktilisi võtteid töötajate tervise ja motivatsiooni parandamiseks, aidata kaasa tööõnnetuste vähendamisele. Sotsiaalministeerium osales foorumil partnerina, mis andis võimaluse kajastada töökeskkonna- ja tööohutusalast teavet, sh viimaseid muudatusi töötervishoiu ja tööohutuse seaduses. 2019: 04.03.2019 toimus Tallinnas ohtlike kemikaalide teemaline koolitus Tööinspektsioonile, mille eesmärk oli tõhustada järelevalvet ja nõustamist töökeskkonna keemilistest ohuteguritest. Koolituse raames anti edasi teadmised kemikaaliohutuse tagamisest töökeskkonnas, sh õigusaktidest tulenevate nõuete rakendamisega kaasnevad asjaolud ettevõtete, Terviseameti ja töötervishoiuarstide vaates. Koolitus andis hea ülevaate kemikaaliohutusest ka laiemalt, mis on oluline teadmine efektiivse järelevalve ja nõustamise teostamiseks. Märtsis 2019 valmis töökeskkonna vähiriski teemaline lühivideo (http://www.tooelu.ee/et/uudised/2231/luhifilm-vahitekitajad-tookoha), mille eesmärk on äratada töökeskkonna vähiriski teemade osas tähelepanu ja tekitada huvi täispika video suhtes. Lühivideo annab huvitavalt edasi info, et töökeskkonnas esinevad ohtlikud ained võivad põhjustada terviseriski, sh vähki ning et neid ohte on võimalik maandada. Juunis 2019 leidis aset õppekäik kemikaale käitlevasse ettevõttesse. Õppekäigu raames külastati ettevõtet NPM Silmet AS, kes tegeleb metallide tootmisega. Ettevõte omab pikaaegset kogemust kemikaalide käitlemise ja töökeskkonna ohutuse tagamisega. Õppekäigul tutvustati ettevõtte tegevust ja töökeskkonnas esinevaid ohtusid, sh keemilisi ohutegureid ja nendest tulenevaid riske ning meetmeid, kuidas neid maandada. Samal kuul korraldati töövaidluskomisjonide juhatajate infopäev, mille raames 32 arutati 2018. aastal jõustunud töövaidluse lahendamise seaduse rakendamispraktikat ning koolitati osalejaid diskrimineerimisvaidlusi lahendama. Laiema avalikkuse teavituse raames korraldati Arvamusfestivali raames 10. augustil 2019 arutelu „Töötaja vaimne tervise – kelle mure see siis ikkagi on“. Selle käigus arutleti selle üle, mida saavad tööandja ja töötaja teha, et ennetada vaimse tervise probleemidest põhjustatud langenud töövõimet ning mis tuge selleks riigilt saab. Detsembris 2019 korraldati Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO 100. ja töölepingu seaduse 10. aastapäevale pühendatud konverents. Konverentsil arutleti koos valdkonna asjatundjate ja sotsiaalpartneritega, kui hästi on töölepingu seadus oma eesmärke täitnud ning milline võiks olla tööõiguse tulevik. 2020: 27.01.2020 toimus 2019. aastal tellitud töötervishoiuteenuse uuringu, eesmärgiga saada ülevaade töötervishoiuteenuse probleemidest ja võimalikest lahendustest, vahetulemuste arutelu, millest võttis osa 49 inimest. Arutelu tulemusi arvestati uuringu käigus ettepanekute väljatöötamisel ja raporti koostamisel. 7.02.2020 toimus kolmepoolne kohtumine sotsiaalpartneritega, millest võttis osa 17 inimest. Kohtumise teemadeks oli: tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, haigushüvitiste maksmine ajutise töövõimetuse korral ning meetmed tööohutuse parandamiseks lisaks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusele. Arutelu seisukohad oli sisendiks Vabariigi Valitsusele ettepanekute tegemiseks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse ning tööohutust parandavate meetmete kohta. Vastavasisuline memorandum esitati Vabariigi Valitsusele arutamiseks mais 2020. Mais 2020 valmis ka eestikeelne tõlge kaugtöö teemalisele lühivideole (https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo/Mis-on-kaugtoo- Millal-voib-kaugtood-teha), mille eesmärk on tõsta töötajate ja tööandjate teadlikkust kaugtööl esinevatest riskidest ning võimalustest, kuidas neid riske maandada. Teisel poolaastal toimus Tallinnas kaks seminari Tööinspektsiooni inspektoritele: 29.09.2020 teemal „Keemilised ohutegurid töökeskkonnas“, kus oli 24 osalejat ja 4.11.2020 teemal „Psühhosotsiaalsete ohutegurite menetluskoolitus“, kus oli 41 osalejat. Keemiliste ohutegurite seminaril käsitleti teemasid nagu keemiliste ohutegurite riskide hindamine, keemiliste ohutegurite järelevalve ettevõttes ning vastavate kaasuste lahendamine grupitöödena ja haldusakti koostamine. Teisel seminaril, kus keskenduti vaimse tervise probleemidele, oli keskmes kaasuste lahendamine grupitöödena, nende teoreetiline käsitlus ja grupi arutelud kaasuste lahendamisel. Töösuhete osas tehti 2020. aastal ettevalmistavad tegevused (korrektuurid käsikirjas), et 2021. aastal oleks võimalik välja anda trükise „Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde“ parandatud ja täiendatud versioon. Esialgne versioon anti välja 2012. aastal, kuid kuna töölepingu seaduse regulatsioonis on tehtud muudatusi, sh täpsustusi rakendamise praktikas, on oluline olemasolevat versiooni parandada ja uuendada. 2020. aastaks oli esialgselt planeeritud ka teavitustegevus avalikkusele töövaidluse lahendamise seaduse muudatuste osas, kuid kuna see oleks olnud teabepäevade vormis, kus piiravaks teguriks viiruse laialdane levik, siis otsustati koolitused ära jätta. Seega antud koolituste korraldusega 2020. aastal ei tegeletud ja edaspidiselt hinnatakse nende läbiviimist vajaduspõhiselt. 2021: Kuna töölepingu seaduse alusel töötab valdav osa Eesti tööealisest elanikkonnast ning seadus kehtestab olulised tingimused töölepinguga reguleeritud töösuhetes, anti 2021. aasta märtsis välja trükis „Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde“ parandatud ning täiendatud versioon, sh vastav elektrooniline fail veebis kasutamiseks: https://www.sm.ee/sites/default/files/toolepinguseaduse_selgitused_sisu_web.pdf. Trükis anti esmakordselt välja 2012. aastal, kuid kuna töölepingu seaduses on tehtud muudatusi, sh täpsustusi rakendamise praktikas, oli oluline olemasolevat versiooni parandada ja uuendada. Paberikandjal trükist anti välja 450 eksemplari ning seda levitati peamistele sotsiaal- ja koostööpartneritele ning teistele tööõigusega kokkupuudet omavatele asutustele ja organisatsioonidele nagu Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tööinspektsioon, Eesti Töötukassa, Personalijuhtimise Ühing PARE, Sotsiaalkindlustusamet, Maksu- ja tolliamet, Riigikontroll, kohtud, ministeeriumid, raamatukogud, sh ülikoolide raamatukogud, tööõigusega kokkupuudet omavad liidud, tööõiguse bürood jt. Laiemal avalikkusel on võimalik trükise veebifaili teavitusmaterjalina kasutada elektrooniliste kanalite kaudu, olles kättesaadav nii Sotsiaalministeeriumi kodulehe kui ka viitena Tööelu portaali kaudu. Huvi antud trükise paberkandjal ja elektroonilise versiooni vastu oli suur, mis kinnitab teemavaldkonna tähtust ja olulisust selle asjakohastamisel töösuhete osapooltele. 33  2021. aastal on teavitustegevuste osas planeeritud ka koolitused Tööinspektsiooni inspektoritele, konsultantidele jt ametnikele ning töövaidluskomisjonide juhatajatele. Koolitustega alustati mais 2021, kui vaimse tervise teema aktuaalsusest lähtuvalt viidi 14.05.2021 läbi töövaidluskomisjoni juhatajatele koolitus „Töökiusamise juhtumite tuvastamine/TvLS rakendamise arutelu“. Täpsemalt käsitleti koolitusel teemasid nagu töökiusamine nii töötaja kui tööandja vaates – kuidas töökiusamise olukordi lahendada, sh praktiline arutelu Tööinspektsioonile laekunud näidete pinnalt; töökiusamise tõendamine töövaidluse korral; hüvitise suurus (sh mittevaraline hüvitis); töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lg 2 alusel, sh hoiatamine ja vastavad näited kohtumenetlustest ning lahendite analüüs. Aasta teisel poolel jätkati koolituste läbiviimist Tööinspektsiooni inspektoritele, juristidele jt ametnikele. 6.10.2021 toimus Tallinnas töökeskkonnateemaline koolitus „Bioloogilised ohutegurid“, kus käsitleti järgmisi teemasid: bioloogiliste ohutegurite tutvustus ja peamised ohurühmade esindajad; riskianalüüsi läbiviimine ja hindamine; riskianalüüsi alusel meetmete kavandamine, sh vaktsineerimine ja tööandja võimalused; bioloogilised ohutegurid ja lähetused ning bioloogilised ohutegurid ja kutsehaigus. Lektoriks oli mittemeditsiinilise töötervishoiuteenuse osutaja Argo Soon ning koolitusel osalejate arvuks kokku 32. 18.11.2021 viidi läbi veebikoolitus töösuhetest teemal „Töösuhted ja sellest tulenevad vaidlused“. Koolituse eesmärk oli anda ülevaade kohtupraktikast tööõiguse rakendamisel COVID-19 tervisekriisi ajal ning aktuaalsetest teemadest tööõiguse valdkonnas: töökiusamine ja selle tõendamine kohtus; vaktsineerimine - ülevaade kohtuasjadest, kui töötaja on vaidlustanud TLS § 88 lg 1 p 2 alusel ülesütlemise, sest ta ei ole vaktsineeritud; töölepingutele kohalduva õiguse valik - välismaal ja välismaalaste töötamine, TTOS-i kohaldumine; tööandjapoolne tõendamine TLS § 100 lg 5 ja § 74 alusel hüvitise nõudmisel ning etteteatamistähtaja mitte järgmine (TLS § 97 lg 3). Veebikoolitusest võttis osa 38 osalejat. Koolitus oli järel vaadatav Youtube kanalis, mistõttu sai sellest hilisemalt osa ka Sotsiaalministeeriumi õigustalitus. Hinnang: 2016. aastast on töövahendi Tööbik osas olnud tagatud pidev kasutajatugi, kus kasutajate küsimused/probleemid on lahendatud e-kirja või telefoni teel konsulteerides. Jõudlus kohapealseteks nõustamisteks on olemas, kuid sellekohane soov on olnud pigem tagasihoidlik ettevõtete/asutuste poolt. Teised teavitustegevused on ellu viidud plaanipäraselt, v.a teavitus keemilistest ohuteguritest, mille osas 2017. ja 2018. aastatel keskenduti peamiselt õigusloomele ehk ettevalmistavatele tegevustele, konkreetsemate teavitustegevustega teemal vähirisk töökeskkonnas jätkati 2019. aastal. 2018. aasta teavitustegevused edendasid dialoogi sotsiaalpartneritega, aitasid Sotsiaalministeeriumi teenistujail vahetada häid praktikaid teiste riikidega ja tõsta ka Tööinspektsiooni ametnike pädevust. 2019. aasta teavitustegevused kulgesid plaanipäraselt. Peamiselt keskenduti Tööinspektsiooni ja töövaidluskomisjoni ametnike pädevuse tõstmisele ning edendati dialoogi sotsiaalpartneritega. 2020. aasta teavitustegevused olid samuti suunatud peamiselt Tööinspektsioonile (kaks seminari), lisaks arutelud ja kohtumised erinevate huvigruppidega. Teavitustegevuste maht oli piiratud kevadisest eriolukorrast ning viiruse jätkuvast levikust aasta teisel poolel. Kuna Sotsiaalministeerium pikendas 2020. aasta lõpus TAT-i abikõlblikkuse perioodi, siis on võimalik töökeskkonna- ja töösuhtealase teavitustegevusega jätkata 2021. aastal. 2021. aastal alustati teavitustegevustega, mis hõlmas töölepingu seaduse teemalise trükise väljaandmist ning koolituse korraldamist töökiusamise teemal. Koolitustegevusega jätkati teisel poolaastal, kui viidi läbi kaks koolitust Tööinspektsiooni erinevatele ametigruppidele. Aasta jooksul korraldati kokku kolm koolitust, millest üks viidi läbi COVID-19 piirangutest lähtuvalt küll veebis, kuid korralduslikud muudatused ei mõjutanud eesmärgipärasust ning kõik koolitused olid teemade lõikes aktuaalsed ning sihtgrupile vajalikud. Alamtegevuse nr ja 2.2.2. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine nimetus6 Tegevuse või 01.01.2016-31.07.2018 Tegevuse või 02.01.2016- alamtegevuse alamtegevuse 31.07.2018 planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. 6 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 34 Tööelu käsitlevate infotehnoloogiliste lahenduste kaardistamine, analüüs ja arendus (sh partneri TEHIK tegevused). Vajadusel kohtumiste/arutelude läbiviimine ning ekspertteabe kaasamine (02.03.2016-31.07.2018) 2016: 2-3.03.2016 toimus arutelu Sotsiaalministeeriumi esindajate seas, et kaardistada ning analüüsida olemasolevaid tööelu puudutavaid interaktiivseid töövahendeid, elektroonilisi lahendusi, e-teenuseid, andmekogusid ja portaale, mille haldajateks on Sotsiaalministeerium, Tööinspektsioon ning Töötukassa. Aruteluga pandi paika edasised tegevused, kuidas jõuda tulemuseni, et parimal viisil ühtlustada valdkonna e-lahendused ning pakkuda välja jätkusuutlikud rakendamisevõimalused ja strateegia. Aasta teisel poolel jätkus infotehnoloogiliste lahenduste kaardistamine 27.06.2016 Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonda värvatud peaspetsialisti poolt. 2017. aastal jätkus analüüs tööelu puudutavate infotehnoloogiliste lahenduste äriprotsesside kirjeldusega. 2017: Alates 1.01.2017 on antud tegevusse partneri rollis kaasatud Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK). 2017. aasta esimesel ja teisel poolel on toimunud regulaarsed töögrupi kohtumised/arutelud Sotsiaalministeeriumi, TEHIK ning teiste huvipoolte esindajate vahel, et ette valmistada tööelu infosüsteemi eelanalüüsi hankemenetlus pakkumuste esitamise tähtajaga 2018. aasta algus. Eelanalüüsi hankega hõlmatakse tööelu infosüsteemi protsessianalüüsi, arendustegevuste nõudeid ning hinnangut arenduste mahule (süsteemi ajaline ja finantsiline kulu). Analüüsi tulem on aluseks edasistele arendustegevustele. Lisaks regulaarsetele kohtumistele toimus 6.11.2017 arutelu Sotsiaalministeeriumis, kus Tööinspektsiooni ning TEHIK esindajatega hinnati, kas ja kuidas on tööelu infosüsteemi analüüsi mooduli arenduses võimalik kohandada Iirimaal kasutatavat riskihindamise töövahendit (antud näite aktuaalsus lähtus ministeeriumi tööelu infosüsteemi projektijuhi vastavast õppevisiidist Iirimaale 1.10- 3.10.2017). Samuti tutvustati 15.12.2017 tööelu infosüsteemiga seotud tegevuskava ja edasisi plaane Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajatele. 2018: Sotsiaalministeeriumi poolt telliti 2018. aasta esimesel poolel loodava tööelu infosüsteemi Tööinspektsiooni järelevalve mooduli ja tööandjate riskianalüüsi mooduli tarbeks kasutajate vajaduste analüüs, mis andis infot süsteemi kasutajagruppide (järelevalveametnikud, tööandjad) vajadustest. Analüüsiga testiti ka näitlikke stsenaariume ja kasutatavust. Analüüs on sisendiks süsteemi arendustegevustele. Lisaks alustati riskianalüüsi mooduli jaoks sisumaterjali koostamisega, mille osas võeti aluseks/näiteks Iirimaal kasutatav vastav materjal/töövahend („BeSmart online risk assessment tool“), mis tõlgitakse ning kohandatakse Eesti süsteemile ja praktikale sobivaks. Töö mooduli sisuga jätkub aasta teisel poolel. Materjali üleandmise osas ja parimate praktikate vahetamiseks korraldati Tallinnas ka vastav koostöökohtumine 10-11.05.2018 ministeeriumi ning Iirimaa esindajate vahel. Lisaks on Tööelu infosüsteemi osas toimunud regulaarsed töögrupi kohtumised ministeeriumi, TEHIK-u ja Tööinspektsiooni esindajate vahel. TEHIK värvas 2018. aasta esimesel poolel Tööelu infosüsteemiga seotud tegevuste efektiivsemaks elluviimiseks nii projektijuhi kui ka IT-arhitekti. Lisaks võttis TEHIK vastu tulemused tööelu infosüsteemi eelanalüüsi osas, millega saadi hinnang süsteemi arendustegevuste nõuetele ja mahtudele (aja- ning finantskulu). Antud info oli oluliseks sisendiks edasiste tegevuste planeerimisel ning arendushankele perioodiks kuni 2020. Tegevus jätkus teisel poolaastal, kuid seoses kogu tööelu infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise ja arenduste üleandmisega Tööinspektsiooni poolt elluviidava TAT-i „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ tegevustesse on alates 1.08.2018 selle elluviijaks Tööinspektsioon. Muudatus sai tehtud põhjusel, et viimane on töökeskkonna ja töösuhtealase järelevalve ning vastava teavituse eest vastutav asutus, mistõttu on otstarbekas, et ka tööelu infosüsteemiga seotud tegevuste elluviimist jätkab alates 1.08.2018 Sotsiaalministeeriumi asemel Tööinspektsioon. Töövahendile Tööbik hooldus- ja tugiteenuse tagamine (partneri TEHIK tegevus) (02.01.2016- 31.07.2018) 2016: Tööbikuga seotud teavitus-, arendus- ja hooldustegevuste koordineerimiseks kaasati perioodiks 1.01-30.06.2016 ekspert. Töövahendi arendustegevuste osas oli eksperdi ülesandeks uute lahenduste väljatöötamises osalemine, sh olemasolevate funktsioonide analüüs ning parendusvajaduse kirjeldamine. Tööbiku tugitegevuste osas tagas ekspert töövahendi operatiivse ning tõrgeteta toimimise koordineerimise. Esimesel poolaastal oli ekspert kaasatud ka hankemenetluse läbiviimisesse leidmaks teenusepakkuja Tööbiku hooldus- ja tugiteenuse osutamiseks. Vastav hankeleping eduka pakkujaga 35  sõlmiti 9.04.2016 tööde teostamise tähtajaga 10.04.2017, mille raames teenusepakkuja tagab töövahendi toimimiseks vajaliku kasutajatoe, tekkivate tõrgete lahendamise ning hooldusteenuse jõudluse ja kasutusmugavuse parandamise. Kuna töövahendi efektiivseks toimimiseks on vajalik hinnata selle edasine arendusvajadus, jätkus selles osas töö aasta teisel poolel, kui 27.06.2016 värvati Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonda vastavate tööülesannetega peaspetsialist. 2017: Alates 1.01.2017 on antud tegevusse partneri rollis kaasatud Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK). Sotsiaalministeerium oli töövahendi Tööbik osas hooldus- ja tugiteenuse koordineerijaks perioodil aprill 2016 – aprill 2017. Edaspidi jätkas/jätkab teenuse tellimist ning hoolduse ja kasutajatoe pakkumist TEHIK. 2018: TEHIK pakkus 2018. aasta esimesel poolel töövahendile Tööbik hooldus- ja tugiteenust ning kasutajatuge vastavalt kokkulepitud mahule. Tegevus on lõpetatud 31.07.2018 seoses selle üleandmisega Tööinspektsioonile. Hinnang: Tööbiku osas on alates 2016. aastast olnud tagatud sellele hooldus- ja tugiteenus, kuid töövahendiga seotud arendustegevusi ette ei ole võetud, sest lähtuvalt järgnevate aastate perspektiivsetest arendustegevustest loodava tööelu infosüsteemiga, hinnati mõistlikuks, et töövahend on üks võimalik osa uuest süsteemist. Seega on eelkõige edasisi tegevusi ning ressursside mõistlikku kasutamist silmas pidades Tööbiku osas teostatud vaid hooldus- ja tugiteenusega seotud töid, sh pisiparandusi, kuid mitte töövahendi kui terviku arendust uute funktsioonide jms lisamiseks. 2017. aastast alates on Tööbiku töökindluse ja tõrgeteta toimimise tagamine jätkunud partneri TEHIK poolt (sh vajadusel kasutusmugavuse ja funktsionaalsuse parandamine). Tööelu infosüsteemi osas on 2017. aastal läbi viidud mitmeid tegevusi nii Sotsiaalministeeriumi kui TEHIK-u poolt, et oleks võimalik 2018. aasta teisel poolel alustada süsteemi arendustegevuste hankemenetlusega perioodini 2020. Aastal 2018 on tegevus üle antud Tööinspektsioonile. Alamtegevuse nr ja 2.2.3. Poliitikaanalüüside ja –uuringute ning ekspertiiside läbiviimine 7 nimetus Tegevuse või 01.01.2016-31.12.2023 Tegevuse või 07.04.2016-... alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Töötaja töövõime jätkusuutlikkuse toetamise analüüs (sh spetsialisti kaasamine ning kohtumiste/arutelude korraldamine) (07.04.2016-30.11.2016) 2016: Arvestamaks sidusgruppide esindajate huvidega ning eesmärgiga toetada töötaja töövõime säilimist ja selle rakendamist tööturul, korraldas Sotsiaalministeerium 7.04.2016 kohtumise/arutelu, millest võtsid osa Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Teenusmajanduse Koda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Töötukassa, Tööinspektsioon ja Sotsiaalkindlustusamet. Kohtumise teemaks oli töötajate töövõime jätkusuutlikkuse toetamine, mille raames Sotsiaalministeerium andis ülevaate tööpoliitika tegevustest 2016. aastal ning koordineeris arutelu teemadel: tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus – tööhõive kõrge tase; kvaliteetsed töötingimused – pikaajaline tööelus osalemine ning töövõime säilimine ja rakendamine tööturul. Lisaks valmis teisel poolaastal Sotsiaalministeeriumi spetsialistide poolt töötaja töövõime jätkusuutlikkuse toetamise analüüs, mille koostamise osas puudus vajadus täiendava eksperdi kaasamiseks. Analüüsi tulemustest lähtuvalt valmistas Sotsiaalministeerium 2017. aastal ette töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatusi, eesmärgiga muuta töötajate tervisekontrolli korraldus eesmärgipärasemaks, viia juhendamise ja väljaõppe kord ning esmaabi regulatsioon ettevõtte ja töötajate vajadustest lähtuvaks ning vähendada seaduse nõuete täitmisega kaasnevat halduskoormust. Samuti töötatakse välja ettepanekud tervisekahjustusega töötajate senisest paremaks kaitseks töösuhte ülesütlemisel ning põhimõtted kehtiva tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitamise süsteemi efektiivsemaks muutmiseks. Antud tegevuse osas on 2017. aastaks planeeritud arutelud/kohtumised, vajadusel ka vastav teavitustegevus (tegevuskavas kajastub tegevuse 2.2.1 all). 2017: Poliitikaanalüüse ja –uuringuid 2017. aastal planeeritud ei olnud. 7 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 36 Eestis tundmatute töö tegemise vormide praktikas rakendamise analüüs (01.01.2018-31.12.2018) 2018: Planeerimisel oli analüüs, kas ja kuidas oleks mõistlik praktikas rakendada Eestis tundmatuid töö tegemise vorme. Aasta esimesel poolel toimusid koosolekud kaardistamaks antud tegevuse elluviimise viise ning võimalikku edasist tegevus- ja ajakava. Samal ajal menetles Sotsiaalministeerium töölepingu seaduse muutmise väljatöötamise kavatsust, mille menetluse käigus loodeti saada suuniseid ka analüüsi koostamiseks, mis oleks andnud edasist sisendit töösuhete paindlikkuse suurendamiseks. Väljatöötamise kavatsuse menetlus lõppes aga ilma, et oleks sotsiaalpartneritega saavutatud kokkulepet väljatöötamise kavatsuses käsitletud teemade osas edasistes uurimisküsimustes või õigusloome plaanides ning seetõttu jäi tegevus lõpule viimata. Analüüsi ettevalmistamise raames korraldati 8. juunil 2018 konverents „Kas digitaalne ühiskond vajab uut tööõigust?“, kus arutati digitaalse tehnoloogia arengu mõju töösuhetele ning vajadust töösuhete regulatsiooni muuta. Konverentsil osalesid õigusteadlased, advokaadibüroode esindajad, tööandjate ning ametiühingute esindajad. Konverents andis sisendi kavandatava analüüsi uurimisülesande piiritlemiseks. Arvestades töö muutumisega kaasnevat erinevate töö tegemise suhete piiride hägustumist, on 2019. aastal planeeritud analüüsida, kas töötingimusi (näiteks hoolduspuhkus), mida seni on peetud vaid töölepingulise suhtega seotud olevaks hüveks, on võimalik ja mõistlik laiendada ka teistel õiguslikel alustel tööd tegevatele isikutele.“ Analüüs: puhkuseõiguse laiendamise võimalused TLS § 1393 alusel ning TTOSi nõuete laiendamisest VÕSi lepingute alusel töötavatele isikutele (1.01.2019-31.12.2019) 2019: Arvestades töö muutumisega kaasnevat töö tegemise suhete piiride hägustumist, analüüsiti 2019. aastal, kas töötingimusi (näiteks hoolduspuhkus ja puudega lapse vanema lapsepuhkus), mida seni on peetud vaid töölepingulise suhtega seotud hüveks, on võimalik ja mõistlik laiendada ka teistel õiguslikel alustel tööd tegevatele isikutele. Vähenenud töövõimega ja puudega isikud ning nende hooldajad kuuluvad töövõimereformi sihtrühma. Analüüsiga sooviti leida lahendused tagamaks hoolduskoormusega töötavatele isikutele, kellel ei ole aga töölepingulist suhet ning sellest tulenevaid puhkuseõigusi, piisavalt vaba aega hooldatavaga tegelemiseks, mis on oluline aspekt nende isikute töövõime säilitamiseks ja tööturul osalemise tagamiseks. Hankeleping sai sõlmitud 6.05.2019. Analüüs valmis detsembris 2019 ning on kättesaadav aadressilt https://www.sm.ee/sites/default/files/erikson_haljasmae_teeaar_puhkuseoiguse_laiendamise_analuus _12.12.19.pdf. Töötervishoiuteenuse uuring (1.01.2019-17.07.2020) 2019: Sotsiaalministeerium tellis 2019. aasta teisel poolaastal uuringu, eesmärgiga saada ülevaade töötervishoiuteenuse probleemidest ja võimalikest lahendustest. Uuringu käigus analüüsitakse erinevaid stsenaariume, kuidas tulevikus võiks töötervishoiuteenus olla korraldatud, et tagada teenuse kvaliteet ja jätkusuutlikkus. Uuringu riigihange kuulutati välja 16.04.2019, hanke võitjaga sõlmiti leping 2.07.2019 uuringu valmimistähtajaga 2020. aasta II kvartalis. Kuna uuringu lähteülesande koostamine ja hankedokumentide ettevalmistamine võttis planeeritust kauem aega, sest Sotsiaalministeerium kaasas sotsiaalpartnereid ja teisi uuringu huvigruppe lähteülesande ettevalmistamisse ning kaasamisprotsess võttis oodatust kauem aega, kulus ka hankemenetluse läbiviimisele planeeritust veidi enam aega. 2020: Töötervishoiuteenuse uuringu läbiviijad jätkasid uuringuga aasta esimesel poolel. Kuna uuringu lõppversiooni osas esitas Sotsiaalministeerium läbiviijatele muudatusettepanekud, siis lükkus edasi ka uuringu lõplik valmimine ning tulemused võeti vastu 17.07.2020. Uuringu lõpparuanne on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: https://www.sm.ee/sites/default/files/ttu_lopparuanne.pdf. Uuringu tegemisel kombineeriti kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid, mille osadeks olid dokumendianalüüs, ekspertintervjuud, töökohtades tehtud intervjuud ja vaatlused, grupi- ja individuaalintervjuud töötervishoiu- ja perearstidega ning tööandjate ja töötajate küsitlused. Võrdluseks kasutati Norra, Taani, Sloveenia, Suurbritannia, Soome ja Hollandi kogemusi. Kogutud materjalide analüüsi põhjal tehti järeldused ning loodi töötervishoiuteenuse korraldamiseks neli võimalikku mudelit, mis annavad suunised, kuidas praegust töötervishoiusüsteemi parandada nii, et see vastaks süsteemis toimijate vajadustele. Kokkuvõtvalt selgus uuringu tulemustest ka Eesti töötervishoiusüsteemi peamised probleemkohad: - Riskianalüüsid on formaalsed ja ei ole rakendatud tööandja hüvanguks, st tööandjad ei oska riskianalüüse enda heaks tööle rakendada ega näe riskianalüüsi ja tervisekontrolli seost; - Töötervishoiuteenuse osutajad käivad kohapeal vähestes organisatsioonides; - Tervisekontroll ei ole vajaduspõhine ega lähtu töötajate individuaalsetest tervisenäitajatest; 37  - Töötervishoiuarsti antavad soovitused ei vasta töötajate individuaalsetele vajadustele ega lähtu töötajate töö laadist (võib olla seotud sellega, et tervisekontroll ei lähtu vajaduspõhisusest). Soovitused ei arvesta tööandjate vajadusi ehk ei nõustata tööandjate töökeskkondi silmas pidades; - Töötervishoiuarst teeb otsuseid tihti ettevõtte töökorraldusega põhjalikumalt tutvumata, otsustega ei kaasne lahendusi; - Töötervishoiusüsteemi ja esmatasandi tervishoiu (perearstiabi) vaheline koostöö on komplitseeritud; - Tööandjad ei panusta tervisedendusele sel määral nagu võiks, ei oska näha keskpikas perspektiivis selle mõju töötajate töövõimele; - Tööst tingitud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimine on raskendatud selle pika protsessi tõttu, samas ei ole diagnoosi saajatel edasise majandusliku hakkamasaamise osas kindlustunnet; - Nii töötervishoiuteenuse osutajate kui ka tööandjate vähene kompetents ei võimalda psühhosotsiaalsete ohuteguritega ulatuslikumat tegelemist; - Töötervishoiuspetsialistide arv on langustrendis, juurdekasv on vähene; - Praegune töötervishoiusüsteem ei arvesta ajaperspektiivis muutuvat tööturgu. 2021: 2021. aastal poliitikaanalüüse ja -uuringuid ning ekspertiise läbi ei viidud. Hinnang: 2016. aastal töötaja töövõime jätkusuutlikkuse toetamise analüüsi teostamisel ei tekkinud vajadust kaasata eksperti ning analüüs teostati Sotsiaalministeeriumi siseselt ja planeeritud ajaraamis. 2017. aastal poliitikaanalüüse- ja uuringuid planeerituid ei olnud. 2018. aastal planeeritud analüüs jäi ära, kuid alamtegevuse 2.2.3. tulemust ega TAT-i üldist eesmärki see ei mõjuta, sest analüüsi ettevalmistamisel saadud sisend võimaldas püstitada uue uurimisülesande ning täpsemini piiritleda probleemide ring, mille analüüsimine on vajalik leidmaks lahendused traditsioonile töölepingulise suhtega mittehõlmatud töötavate isikute töövõime säilitamiseks ja tööturul osalemise tagamiseks. Puhkuseõiguse laiendamise analüüs valmis 2019. aastal. 2020. II kvartalis valmima pidanud töötervishoiu uuringu vastuvõtmine lükkus mõnevõrra edasi esialgselt planeeritud ajaraamist ning tulemused võeti vastu 17.07.2020, mis aga ei ole mõjutanud tegevuse eesmärgipärasust. 2021. aastaks antud alategevuse osas tegevusi ei planeeritud. Alamtegevuse nr ja 2.2.4. Tööpoliitika kujundamise kompetentsi eelduste arendamine nimetus8 Tegevuse või 01.01.2016-31.12.2023 Tegevuse või 02.01.2016-... alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. Tööpoliitika teadmispõhisust arendavad õppereisid, seminarid, koolitused (22.05.2017-…) 2016: Tegevusega 2016. aastal ei alustatud, kuna ajaressurssi vähesuse ning tööülesannetega hõivatuse tõttu ei olnud poliitikakujundajatel võimalik osaleda õppereisidel, seminaridel või koolitusel, mis toetaksid teadmispõhise tööpoliitikat kujundamist. 2017: 22-23.05.2017 osales Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Rauno Piirsalu Norras Oslos konverentsil „Shaping the Future of Work in the Nordic countries – the Impacts of the Sharing Economy and New Forms of Work“. Konverentsi korraldajaks oli Norra Töö- ja Sotsiaalministeerium ning osalemisega saadi teadmisi uute töövormide levikust ja mõjust, tööturu osapoolte rollide muutustest ning kaasaegsete töötingimuste reguleerimisest seoses töötamise muutumisega. 25-27.09.2017 osales Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Rauno Piirsalu Hispaanias Bilbaos Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri töökeskkonna e-töövahendite seminaril. Seminari eesmärk oli vahetada kogemusi töökeskkonna elektrooniliste töövahendite arendamise, kasutuselevõtu, kasutamise, teavitamise ja ülalpidamise kohta. Lisaks soov koguda eelpool nimetatud infot teiste töövahendite arendajatelt ja kasutada seda tööelu infosüsteemi arendustegevuste kavandamisel. Seminaril arutleti peamisi e-töövahenditega seotud väljakutseid, sh kuidas tagada projektide jätkusuutlikkus ja kasutatavus ning kuidas ennetada vastuseisu e-töövahendite osas ja tagada nende omaksvõtt kasutajate poolt. 8 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 38 1.10-3.10.2017 osales Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Rauno Piirsalu Iirimaal õppereisil andmaks hinnang Iirimaa veebipõhisele töövahendile BeSMART. Õppereisi eesmärk oli anda arvamus Iirimaa töövahendi kohta koostöös Marina Järvisega Tallinna Tehnikaülikoolist ning saada teiste riikide arvamusi, kogemusi ja võrdlusi Iirimaa töövahendi osas. Lisaks osaleti töövahendite arendamise väljakutsete aruteludes - kuidas tagada töövahendite sisukus, tulevikukindlus, kasutatavus ning kasutajate teadlikkus ja vastuvõtlikkus online töövahenditele. 22.11.2017 osales Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Rauno Piirsalu Tallinnas koolitusel „IT-hanked uue seaduse järgi“, mis keskendus 1. septemberil 2017 jõustunud uuele riigihangete seadusele - Millised on suuremad muudatused? Mida tähele panna IT-hangete puhul? Mida silmas pidada arendusprojektide tellimisel ja elluviimisel? Koolitusel osalesid nii hankijad kui pakkujad, et koos vaadelda ja analüüsida, kuidas parimaid teadmisi ja praktikaid nii hankimisel kui ka pakkumiste koostamisel ellu rakendada. Koolitusel räägiti seadusemuudatustest, parimate praktikate rakendamisest uue seaduse raames, tarkvara kui ka riistvara hankimisest, rahvusvahelisest praktikast jt teemadel. Koolitusel osalemine toetab tööelu infosüsteemiga seotud arendustegevuste hangete efektiivsemat planeerimist. 2018: 16.03.2018 osales Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna töösuhete poliitika juht Mariliis Proos Saksamaal Frankfurdis konverentsil, mis käsitles tööõigusega seoses kollektiivsete töösuhete perspektiive Euroopas. 04.04.2018 osales Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Monika Koks koolitusel „Uut ja praktilist tsiviilkohtumenetluses I osa“, kus keskseks teemaks oli uus töövaidluste menetlemise süsteem, üleminek digitaalsetele toimikutele, vastavad nõuded jms. 18.04.2018 osalesid Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna töökeskkonna üksusest Rauno Piirsalu, Maarika Haidak ning Seili Suder koolitusel „Uued OHSASe nõuded standardi ISO 45001 järgi“. Koolitus tutvustas uut töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemide standardit „EVS-ISO 45001:2018: Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhistega". Koolitusel toodi välja uue standardi erinevused võrreldes varasema versiooniga (EVS 18001:2007) ning käsitleti riskide hindamist ja maandamist ning näiteid ja nõuandeid uue standardi rakendamiseks. 24.-25.09.2018 osalesid Maarika Haidak ja Seili Suder kutsevähiteemalisel konverentsil Viinis, kus said ülevaate peamistest töökeskkonna vähiga seotud probleemidest nüüd ja tulevikus. Konverentsi raames saadi teadmisi praktilistest meetmetest, mida saab töökeskkonna poliitika kujundamisel arvestada. 12.10.2018 osales Maarika Haidak Tervise Innovatsiooni konverentsil, kus käsitleti tervisega seotud teemasid, sh töökeskkonna vaimset tervist puudutavaid teemasid. Konverentsilt saadud info täitis suures osas osalemise eesmärki: saadi ülevaade peamistest vaimse tervise probleemidest, töökohal töötajate vaimset tervist toetavatest meetmetest; lisaks saadi uusi kontakte, keda kaasata teavitustegevusete planeerimisel ja töökeskkonna poliitika kujundamisel. 2019: 23.01.2019 osales Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Maarika Haidak Belgias vaimse tervise teemalisel konverentsil, kust sai ülevaade töökeskkonnas vaimse tervise käsitlusest EL tasandil, peamistest probleemidest, võimalikest lahendustest, headest praktikatest. 10.-12.02.2019 toimus tööelu arengu osakonna töökeskkonna üksuse ning töösuhete üksuse õppereis Tšehhi Töö ja sotsiaalministeeriumisse, mille raames arutati Tšehhi kolleegidega töökeskkonna (sh töötervishoiuteenuste korraldus, tööõnnetuste hüvitamine ja kaugtöö töötervishoiu ja –ohutuse regulatsioon) ning töösuhetega seonduvaid teemasid (paindlikud töötingimused, kollektiivsed töösuhted jagamismajandus). Õppereisilt saadud info andis hea ülevaate Tšehhi tööõiguse ning töökeskkonna teemadest, sh saadi Tšehhi kolleegidelt kaugtöö juhis, mida kasutati Eestis samalaadse juhise koostamisel, samuti külastati Tšehhi Tööohutuse Instituuti, kus tutvuti lähemalt isikukaitsevahendite turule lubamisega. Töösuhetes saadi hea ülevaade Tšehhi paindlike töövormide korraldusest, mis aitab ka Eestis koostada vastavaid seadusemuudatusi töölepingu seadusesse. 21-22.02.2019 osalesid Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Ulla Saar ja töösuhete poliitika juht Mariliis Proos Saksamaal Frankfurdis konverentsil, mis käsitles tööõiguse paindlikumaks muutmise perspektiive Euroopas. 31.10.2019 osales Sotsiaalministeeriumi Töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Eneken Hiire Helsingis Soome Töötervishoiu Instituudis toimunud seminaril, kus sai ülevaadet töötervishoiu süsteemist, kutsehaigustest ning nende diagnoosimisest Soomes ning jagas Soome kolleegidega kogemusi ja parimaid töötervishoiu praktikaid. 20.-22.11.2019 osales Sotsiaalministeeriumi Töö- ja pensionipoliitika osakonna juhataja Ulla Saar Hague-is toimunud seminaril „Designing, delivering and scaling successful pilots“, mille raames jagati teadmisi, kuidas praktikas disainida õiguspiloodi projekte ja panna kokku esialgne kavand töölepingu 39  seaduse pilootprojektist. Tulevikus kavandatava piloodi eesmärk on teha õiguslik eksperiment, et mh näha, kas töölepingu tingimuste muutmine aitab kaasa töölepingute arvu tõusule, töösuhete paindlikkusele ja toob inimesi (sh vähenenud töövõimega) rohkem tööturule ja aitab ära hoida varast pensionile jäämist. 10.-11.12.2019 osales Sotsiaalministeeriumi Töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Eva Põldis Viinis konverentsil "Tööõnnetuskindlustus - rahvusvaheline võrdlus", mis käsitles erinevate tööõnnetuskindlustuse süsteemide rakendamist erinevates riikides. Konverentsil osalemine andis ülevaate tööõnnetuskindlustuse süsteemide korraldamisest, mis aitab välja töötada Eesti jaoks sobivaimat süsteemi tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitamiseks, panustamaks ka tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamisse ja töötajate töövõime säilimisse. 2020: 2020. aasta esimesel viiel kuul õppereise ei toimunud ning arvestades koroonaviiruse jätkuvat levikut ei toimunud õppereise ka aasta teises pooles. 2021: Õppereise, koolitusi, seminare 2021. aastal ei toiminud. Tööpoliitika teadmispõhisust arendavad andmeallikad ja teavikud (02.01.2016-...) 2016: Toetamaks poliitikakujundajate pädevuse suurendamist soetati ajakirjade „British Journal of Industrial Relations“ ja „European Labour Law Journal“ paberkandjal ning veebipõhised tellimused ning pikendati ajakirja „British Journal of Industrial Relations“ tellimust veebipõhiseks kasutamiseks 2017. aastal. 2017: Pikendati ajakirja „British Journal of Industrial Relations“ tellimus 2018. aastaks. 2018-2021: Tegevus viiakse ellu vajaduspõhiselt, perioodil 2019-2021 andmeallikaid ning teavikuid ei soetatud. Hinnang: osalemine tööpoliitika alastel õppereisidel, seminaridel, koolitustel ning teavikute soetamine sõltub vajaduspõhisusest, mille aluseks on poliitikakujundajate hinnangud, kas konkreetne teavik, õppereis, seminar või koolitus toetab parimal viisil poliitikakujundajate kompetentsi tõstmist tulevaste tööpoliitika otsuste tegemisel. 2017. -2019. aastatel Sotsiaalministeeriumi teenistujate poolt osaletud konverentsid, seminarid, koolitused ja õppereisid toetasid teadmiste suurendamist tööpoliitika valdkondades ning TAT-ga seotud teemadel nagu teavitus muutunud töötegemise tingimustest ja uutest töövormidest, töökeskkonna e-töövahendid, sh teadmised infotehnoloogiliste arendustega seotud hankemenetluste muudatustest uue riigihangete seaduse kontekstis ning tööõigusega seotud regulatsioonid ja muudatused. Seega oli konverentside, seminaride, koolituste ja õppereisidega kaasnev uudne info oluliseks sisendiks edasiste TAT tegevuste efektiivsemal elluviimisel, toetades seeläbi ka tööpoliitika teadmispõhisuse kujundamist. Aastal 2020 - 2021 ei osaletud koroonaviiruse leviku tõttu tööpoliitika teadmispõhisust arendavatel õppereisidel, seminaridel ja koolitustel. *8. Näitajate9 täitmine (kumulatiivselt) Näitaja nimetus (viide Kavandatud Tegelik Põhjendus näitaja üle- või alatäimisel TAT punktile, saavutustase10 saavutustase missugusest tegevusest kujuneb) TAT panus rakenduskava väljundnäitajasse Töövõime toetamise Jah 0 Näitaja täitmisel reform on läbi viidud, sh avalikkus on teadlik reformiga seotud muudatustest, töövõimet hinnatakse uutel alustel ning osapoolte vaheline andmevahetus toimib Tööandjaid ja töötajaid 77 84 Näitaja täitmisega seotud tegevuste toetavaste tegevuste arv elluviimisega alustati 2016. aastal. 9 Näidatakse nii väljund- kui ka tulemusnäitajate tasemed. 10 TATs fikseeritud saavutustase. 40  Tööelu infosüsteemiga seotud tegevuste elluviimist jätkab alates 01.08.2018 Tööinspektsioon TAT-st „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“. Sotsiaalministeeriumi TAT-st „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ viidi tööelu infosüsteemi arendustega seotud alategevus 2.2.2 „Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine“, sh partneri TEHIK roll, täies ulatuses üle Tööinspektsiooni poolt elluviidava TAT „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ tegevustesse. Tegevuse üleviimisega andis Sotsiaalministeerium Tööinspektsioonile üle kokku 70 tulemus- ja väljundnäitajat. Tegevuse üleandmisega on muutunud TAT tulemus- ja väljundnäitajaid, mille osas Sotsiaalministeerium vähendas 2018. aasta sihttaseme näitajat 98 näitajale 50 ja 2023. aasta sihttaseme näitajat 147 näitajale 77. TAT panus rakenduskava tulemusnäitajasse TAT ei panusta otseselt rakenduskava tulemusnäitajatesse. Tulemusnäitajad täidetakse Töötukassa poolt läbi viidava TAT-ga. TAT panustab rakenduskava väljundnäitajatesse ning loob eeldused rakenduskava tulemusnäitajate saavutamiseks. TAT spetsiifilised väljundnäitajad11 Metoodika on välja Jah Jah Näitaja täidetud töötatud ja piloteeritud Tööandjaid ja töötajaid 77 84 Näitaja täitmisega seotud tegevuste toetavate tegevuste arv elluviimisega alustati 2016. aastal. Tööelu infosüsteemiga seotud tegevuste elluviimist jätkab alates 01.08.2018 Tööinspektsioon TAT-st „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“. Sotsiaalministeeriumi TAT-st „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ viidi tööelu infosüsteemi arendustega seotud alategevus 2.2.2 „Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine“, sh partneri TEHIK roll, täies ulatuses üle Tööinspektsiooni poolt elluviidava TAT „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ tegevustesse. Tegevuse üleviimisega andis Sotsiaalministeerium Tööinspektsioonile üle kokku 70 tulemus- ja väljundnäitajat. Tegevuse 11 Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes. 41  üleandmisega on muutunud TAT tulemus- ja väljundnäitajaid, mille osas Sotsiaalministeerium vähendas 2018. aasta sihttaseme näitajat 98 näitajale 50 ja 2023. aasta sihttaseme näitajat 147 näitajale 77. TAT spetsiifilised tulemusnäitajad12 TAT panus üldistesse näitajatesse Kas TAT viisid osaliselt või täielikult ellu Ei sotsiaalpartnerid või vabaühendused? Kas TAT üheks eesmärgiks oli naiste Ei jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives? Kas TAT oli suunatud riigi, piirkonna või Ei kohaliku tasandi haldus- ja ametiasusutele või avalike teenuste osutamisele? Otseselt (nii rahaliselt kui mitterahaliselt) 0 toetatud mikro-, väikese- ja keskmise suurusega unikaalsete ettevõtete (sh ühistute ja sotsiaalmajandusettevõtete) arv TAT lõppeesmärgist täidetud 21,8% (%): TAT lõppeesmärgi täitmise Lõppeesmärk täitmisel selgitus: 9. Hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele13 2015. aasta osas mõjutas mitmete planeeritud tegevuste ning alategevuste elluviimist töövõimereformi edasi lükkumine Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu otsusest lähtuvalt, mistõttu ka osade alategevuste elluviimine lükkus kas täielikult või osaliselt edasi või otsustati ümber nende elluviimise vajadus või ajaraamid. Antud otsused küll mõnevõrra mõjutasid 2015. aastaks püstitatud eesmärke ning seeläbi ka TAT tulemuslikkust, kuid samas oli tegevuste osas võimalik jätkata nende elluviimist või elluviimise ettevalmistust, tehes seda korrigeeritud ajaraamis. Osade alategevuste puhul täideti elluviimise eesmärgid täielikult või kui esines nihkeid ajaraamis, siis olid need tingitud muudest teguritest kui reformi edasi lükkumine. Üldine tegevuste elluviimine ning nende eesmärgipärasus ei saanud 2015. aastal mõjutada tegevuste osalisest elluviimisest ja ajaraami muudatustest. 2016. aasta esimesel poolel oli tegevuste elluviimine plaanipärane ning ajaraamide piires. Teise poolaasta osas planeeriti TAT muudatusega lisategevus (Sotsiaalkindlustusameti täiendav tööjõuressurss), mida aasta lõpuks ellu ei viidud, kuna oluliselt olid vähenenud tegevuse planeerimise aluseks olevad prognoosid ja mahud, kaotades seega vajaduse tegevuse elluviimiseks TAT vahenditest. Muude tegevuste osas oli elluviimine planeeritud esialgsel kujul või kui esines korrektuure/muudatusi, olid need tingitud aasta jooksul täpsustunud vajadustest või ümberhinnatud otsustest (näiteks ei tekkinud osade tegevuste puhul vajadust täiendavalt kaasata spetsialisti või eksperti või hinnati ümber töövahendi Tööbik edasiarenduse ajaraam). Samas oli mõnede tegevuste osas nende elluviimine juba planeeritud vajaduspõhisusest lähtuvalt. Seega, 2016. aasta osas mõnevõrra küll hinnati ümber või korrigeeriti tegevuste elluviimisega seonduvad detailid, kuid mitte määral, mis mõjutaks nende eesmärgipärasust ja TAT tulemuslikkust. 2017. aasta esimesel poolel on tegevustega alustatud üldjoontes planeeritud ajaraamides, kuid mõnevõrra rohkem panustati ajalist ressurssi ümberstruktureeritud partneri TEHIK rolli täpsustamisele/suurendamisele erinevate infotehnoloogiliste lahendustega seotud tegevuste elluviimisel. Kuna TEHIK koondab kogu infotehnoloogilise parema teadmise, pakkudes ministeeriumile antud valdkonnas pädevat tuge, siis ka partneri rollis peaksid edaspidised infotehnoloogilised arendused TEHIK elluviimisel püsima paremini planeeritud ajaraamides, toetudes selles asjakohastele eelhinnangutele, 12 Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes. 13 Täidetakse üks kord aastas kumulatiivsel seisuga 31.12. 42  analüüsidele ja ressursside efektiivsemale planeerimisele ning aidates seega kaasa ka TAT eesmärkide tulemuslikumale täitmisele. Muus osas oli tegevuste elluviimine enamjaolt planeeritud ajaraamides ning planeeritud vahenditega. Kui ilmnes tegevuse elluviimise faasis vajadus korrektuurideks ja/või ümberhindamiseks, siis oli see peamiselt mõjutatud tegevuse sisulistest täpsustunud detailidest, mida ei olnud tegevuskava planeerimisprotsessis võimalik ette näha. Samas olid juba osad tegevused planeeritud vajaduspõhiselt, mistõttu võis vajadus aasta vältel muutuda. 2017. aasta tegevused olid küll osaliselt ümberhinnatud ja korrigeeritud, kuid see ei mõjuta TAT üldiste eesmärkide täitmist. 2018. ja 2019. aastal oli tegevuste elluviimine üldjoontes plaanipärane ning ajaraamide piires. Algselt aastaks 2018 planeeritud koostöö alustamine Eesti Statistikaametiga lükkus edasi aastasse 2019 ning Eestis tundmatute töö tegemise vormide praktikas rakendamise analüüsi asemel otsustati edasi minna puhkuseõiguste laiendamise võimaluste analüüsiga, kuid see ei mõjuta TAT üldiste eesmärkide täitmist. 2020. aasta esimeseks pooleks planeeritud tegevuste elluviimine oli üldjoontes plaanipärane ja ajaraamide piires, välja arvatud eriolukorra tõttu tühistatud kommunikatsiooni tegevused ja kogu aasta vältel nii Sotsiaalministeeriumi kui ka partnerite osas teavitustegevuste ning koolitusmahtude- ja viiside korrektuurid või ümberhindamised. Tegevused nagu infotehnoloogilised arendused, uuringud, analüüsid jms, mida oli võimalik teostada ka laialdasest viiruselevikust suuresti mõjutamata, teostati enamjaolt planeeritud ajaraamides. Seega oli 2020. aasta osas viiruse leviku tingimustes kõige suurema löögi all tegevused, mis oma loomult eeldasid inimeste vahelisi kontakte nagu näiteks teavitamine, koolitamine jms. Selleks, et esialgselt tühistatud/korrigeeritud või ümberhinnatud tegevused saaksid tehtud, pikendas Sotsiaalministeerium 2020. aasta lõpus TAT-i abikõlblikkuse perioodi kuni 31.12.2023. Seega annab üldine ajaraami pikendus erinevatele tegevustele võimaluse nende elluviimiseks küll pikendatud ajaperioodi jooksul, kuid mitte ohtu seades nende eesmärgipärasust. 2021. aasta alguses alustati erinevate TAT tegevuste elluviimist nii Sotsiaalministeeriumi kui TAT partnerite poolt. Aasta jooksul tekkis erinevatel osapooltel küll ajalisi nihkeid või vajasid tegevused osaliselt korrektuure/ümber hindamisi tegevusviiside, mahu jm tegurite osas, sh oli murekohaks küsimused tööjõuressurssiga (TEHIK näide), kuid aasta lõpuks said suuremad kitsaskohad lahendatud ning täpsustusid edasised tegevusplaanid. 2021. aasta TAT tegevuste suurim rõhuasetus oli kindlasti vaimse tervise teemaline teavitustegevus ning koostöö Eesti Tööandjate Keskliiduga, mis oli edukas ning täitis püstitatud eesmärke. Samuti sai läbi mitmete aastate vältel kestnud edukas koostöö Tartu Ülikooliga esmalt nii koolituskava kui koolitajate koolitamisel kui edaspidi ekspertarstidele töövõime hindamise metoodika teoreetiliste teadmiste ja praktikas rakendamise oskuste koolituste korraldamisel. 10. TAT mõju läbivatele teemadele14 Läbiv teema Kavandatud mõju Tegelik mõju (märkida ristiga) (märkida ristiga) Jah Ei Jah Ei Regionaalareng x x Selgitus: TAT tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse, tegevused on neutraalsed ning ei aita kaasa regionaalset arengut soodustavate tegurite/teenuste/infrastruktuuri parandamisele. Infoühiskond x x Selgitus: TAT tegevused panustavad infoühiskonna edendamisesse, kuna rohkem teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse asutuste vahel digitaalkujul ning rohkem inimesi saab digitaalsele teabele ligi. Samuti muutuvad infovahetuse protsessid kiiremaks, odavamaks ja/või kvaliteetsemaks. Riigivalitsemine x x Selgitus: TAT tõhustab terviklikku riigivalitsemist, kuna uue töövõime toetamise süsteemiga seonduv koondatakse senise mitme asutuse vahel Eesti Töötukassa pädevusse, tagades seega terviklik lähenemine, efektiivsem korraldus, halduskoormuse vähenemine, lihtsustatud järelevalvesüsteem ning pikas perspektiivis kulude vähenemine töövõime toetuste osas. Võrdsed võimalused x x sh sooline võrdus x x Selgitus: töövõime hindamise metoodika ja elluviidavad teavitustegevused on soostereotüüpidest vabad. sh võrdne kohtlemine x x 14 Täidetakse üks kord aastas kumulatiivselt seisuga 31.12. 43  Selgitus: TAT üks eesmärkidest - toetada töövõime reformi elluviimist, sh rakendada töövõime hindamise metoodikat, on kohaldatav võrdselt kõikidele tööealistele inimestele sõltumata nende soost, rassist, rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest, veendumustest või seksuaalsetest sättumusest. 11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele15 2015. aastal oli TAT tegevuste otsese elluviimisega partneritest seotud Eesti E-tervise Sihtasutus tervise infosüsteemi teenuste arendustega. Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet olid kaasatud kui partnerite esindajad töögruppide töös, töövõime hindamise metoodika piloteerimises, kasutajate koolituste planeerimises ning teavitustegevustes. 2016. aasta tegevustesse olid kaasatud kõik partnerid: Eesti E-tervise Sihtasutus jätkas tervise infosüsteemi arendustega ning Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet alustasid koolituste läbiviimisega. Lisaks kaasati Sotsiaalkindlustusamet teavitustegevuste elluviimisesse partneri rollis. 2017. aastal partnerid Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet jätkasid koolitustega ning Sotsiaalkindlustusamet lisaks ka teavituskirjade väljasaatmisega. Partner Eesti E-tervise Sihtasutus kannab ümberstruktureerimise tulemusena alates 1.01.2017 nime Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK). TEHIKu roll tegevuste elluviimisel 2017. aastal suurenes, hõlmates nii seniseid infotehnoloogilisi arendusi tervise infosüsteemiga seonduvalt kui ka lisanduvaid tegevusi nagu Tööpoliitika infosüsteemi analüüs, Tööbik hooldus- ja tugiteenuse pakkumine ning tööelu infosüsteemiga seotud arendustegevused. Seega on alates 2017. aastast TEHIK partnerina kaasatud nii tegevuste 2.1 kui ka 2.2 elluviijate hulka. Uue partnerina alustas 1.08.2017 tegevust Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda), kes osutab töövõime hindamisega seotud konsultatsiooniteenust. Koostöö TAT partnerite vahel on sujunud probleemideta. Aastatel 2018-2020 on partnerid jätkanud kokkulepitud tegevuste elluviimist ning partnerlus on sujunud oluliste tõrgeteta, v.a 2020. aasta, kus partnerid viisid tegevusi ellu koroonaviiruse leviku tingimustes. Partneritel õnnestus osaliselt oma tegevusi ümberhinnata kas ajafaktorist või nende vajaduspõhisusest lähtuvalt, mille põhjal tehti otsused kas tegevuste ära jätmiseks või edasi lükkamiseks aastasse 2021. Samuti oli võimalik koolituste – ja nõustamistegevuste osas tegevusi ellu viia kasutades info vahetamiseks ning edastamiseks oluliselt rohkem elektroonilisi kanaleid. Tegevuste ajaraami paindlikkust võimaldab ka Sotsiaalministeeriumi poolt 2020. aasta lõpus pikendatud TAT-i abikõlblikkuse periood, andes erinevate tegevuste läbiviimise tähtajaks 31.12.2023. 2021. aastal partnerid Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet ning Eesti Puuetega Inimeste Koda alustasid oma tegevuste elluviimist kokkulepitud ajaraamides. Samas näiteks Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti 2021. aasta tegevuste maht aasta jooksul korrigeerus võrreldes esialgselt planeerituga COVID-19 jätkuvatest mõjutustest lähtuvalt. Eelkõige puudutas see antud partnerite koolitustegevusi, mille vajadus kas hinnati ümber, koondati kokku ametigruppide põhiselt või viidi läbi suures osas elektroonilisi kanaleid kasutades. Seega koolitustegevused ära ei jäänud, kuid aasta jooksul korrigeerus nende läbiviimise viis, kanalid või oli neid efektiivsem läbi viia veebi teel suuremas grupis. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega partnerlus toimib ning 2021. aastal tekkinud viivitused projektimeeskonna värbamisel olid tingitud pigem üldisest olukorrast tööturul, kus raske olid leida vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid. Seega ei olnud esialgselt võimalik TEHIK-l ka antud situatsiooni lahendada planeeritud ajaraamis. Olukord aga lahenes tänu TEHIK-u asutusesisestele töökorralduste muudatustele, mis võimaldas kahe projektimeeskonna liikme olemasolu ja panuse TAT eesmärkide täitmisele 2021. aasta teisest poolest. 15 Täidetaks juhul, kui TAT tegevuste elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud koostöö, mis on eelduseks TAT eesmärkide saavutamisele. 44 NB! Koos seirearuandega esitatakse eelarve täitmise aruanne (lisa 2) Nimi e-post Kuupäev Aruande koostaja Tiina Vinkel [email protected] 06.02.2022 Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta Nimi Allkiri Kuupäev Allkirjaõiguslik isik Sten Andreas Ehrlich [email protected] Kuupäev digiallkirjas Täidab meetme rakendusüksus Aktsepteerin aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev Kinnitan aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev 45