Arvamus eelnõule

Sotsiaalministeerium Eesti Naiste Varjupaikade Liidu seisukohad ohvriabi seaduse eelnõu kohta 19.05.2022 Eesti Naiste Varjupaikade Liit tänab Sotsiaalministeeriumi võimaluse eest esitada oma seisukohad seaduseelnõu kohta, mis jõustumisel toob kaasa väga olulisi muudatusi nii naiste tugikeskuse teenuse kasutajate kui teenuse osutajate jaoks. Järgnevalt esitame oma tähelepanekud, küsimused ja ettepanekud eelnõu ja seletuskirja kohta. 1. Ettepanek: täiendada mõistete loetelu § 4 § 4 toob ära mõisted, mille hulgas puudub üldine vägivalla mõiste. Välja on toodud konkreetsed sihtgrupid, kelle hulgas puuduvad aga töövägivalla ohvrid. Ehk võiks käsitleda eelnõus ka töökohal toimuvat vägivalda, arvestades asjaolu,et vastavalt FRA ohvriuuringule on Eesti võrdluses teiste Euroopa riikidega esirinnas ka töökohal kogetud vaimse vägivalla osas (Eestis on seda kogenud 33 % naistest, Euroopa keskmine on 17%, kuid vägivalda töökohal kogevad lisaks ka mehed). Samuti oleks vajalik selgemalt defineerida, keda laiemalt vägivalla ohvri all ikkagi silmas peetakse. 2. § 9 lg 3 sätestab, et kui ohvriabi osutaja tuvastab hindamise tulemusena, et isik on hädaohus olev täisealine perevägivalla ohver, edastab ta Sotsiaalkindlustusametile käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hinnangu andmiseks, ohvri abistamiseks ja riskide maandamiseks ohvri avaldatud andmed ohvri, tema alaealiste laste ja ohvrit ohustava isiku kohta. Tugikeskuste senise praktika kohaselt oleme pöördunud kõrge riskiga ohvritele kiiresti vajaliku kaitse tagamiseks otse politsei poole. Küsimus: Kas uue regulatsiooni kohaselt tohime samamoodi jätkata või oleme kohustatud edaspidi suhtlust korraldama ainult läbi Sotsiaalkindlustusameti? 3. § 10. Hädaohus oleva täisealise perevägivalla ohvri abistamine lg 7 kohasel võidakse piirata muuhulgas isiku järgmisi õigusi 1) õigus saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust; 2) õigus saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 5) õigus saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest. Seletuskirja kohaselt tundub, et seda soovitakse teha eelkõige juhtumiga seotud ametnike kaitseks, mitte ohvri elu ja tervise huvides. Eeldame, et elule ja tervisele ohtlike vägivallajuhtumite lahendamisse on alati kaasatud politsei ja vägivallatseja on seetõttu informeeritud käimasolevast menetlusest. On loogiline sellistel juhtudel vähendada isikute õigust nõuda oma isikuandmete töötlemise piiramist ja õigust esitada vastuväiteid isikuandmete töötlemise kohta, kuid peaks kaaluma, kas on õigustatud ka kõik ülejäänud piirangud. Ettepanek: kaaluda, kas kõik piirangud, eelkõige ohvrit puudutavad, on hädavajalikud ja kohased. 4. § 12. Nõuded ohvriabi vahetult osutavale isikule lg 2 sätestab, et ohvriabi võib osutada isik, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üldnõuetele ning kellel on vajalik erialane ettevalmistus ja sobiv kutse või kõrgharidus ohvriabi osutamiseks. Eesti Naiste Varjupaikade Liit Tuukri põik 10a-9 +37256240606 Registrikood 80238537 Tallinn 10120 [email protected] www.naisteliin.ee Et ohvriabi vahetult osutava isiku mõistet ei ole eelnõus ega seletuskirjas täpsustatud, tuleb eeldada, et kõik § 14 loetletud erinevaid ohvriabiteenuseid osutavad isikud, sh naiste tugikeskuse teenuse osutajad, loetakse ohvriabi vahetult osutavateks isikuteks. See nõue on naiste tugikeskuste jaoks väga ootamatu ja tooks sellisel kujul jõustumisel kaasa suure hulga seniste pühendunud ja kogenud töötajate kõrval jäämise tugikeskuste tööst, sest neil puudub sotsiaaltöö alane kõrgharidus. Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses sisaldus nõue, et iga tugikeskuse meeskonnas peab olema vähemalt üks sotsiaaltöö kõrgharidusega isik. Olime sellega nõus, sest tegelikkuses on nii juba ka praegu. Täpselt samasugusest nõudest rääkisid sotsiaalministeeriumi ametnikud naiste tugikeskustele 2022. aasta veebruaris korraldatud põgusas infotunnis. Palume vastuseid järgmistele küsimustele: Missugune kõrgharidus peale sotsiaaltöö alase kõrghariduse on sobiv ohvriabi, täpsemalt psühhosotsiaalse abi osutamiseks naiste tugikeskuses? Missugune kutse on sobiv psühhosotsiaalse abi osutamiseks naiste tugikeskuses? Ohvriabi osutavad eelnõu kohaselt ka vabatahtlikud, kas samad kutse ja kõrghariduse nõuded kehtivad ka neile? Mis tingis väljatöötamiskavatsuses konkreetselt ohvriabi põhiteenust osutavatele ohvriabitöötajatele kavandatud haridusnõude laiendamise absoluutselt kõigile ohvriabi vahetult osutavatele isikutele, sh erinevatele teenuseosutajatele? Ettepanek: sõnastada § 12 lg 2 ümber nii, et see käsitleks vaid ohvriabi põhiteenust vahetult osutavaid isikuid või kehtestada kõiki ohvriabi vahetult osutavaid spetsialiste puudutava nõude jõustumisel rakendussätetes naiste tugikeskuste osas vähemalt 5-aastane üleminekuaeg. Kui vastavat muudatust ei tehta, palume täiendada seletuskirjas lk 44 toodud sõnastust Direktiiv rõhutab sidusrühmade teavitamise ja kaasamise tähtsust ettevalmistusnõuete reguleerimisel. Käesoleva eelnõu VTK koostamise raames kaasati Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, Eesti Naiste Varjupaikade Liit, Eesti Psühholoogide Liit ja vastava eriala õppejõud Tartu Ülikoolist. Eelnõu ettevalmistamise käigus ei nõustunud Eesti Naiste Varjupaikadel Liit oluliselt rangemaks muudetud nõuete kehtestamisega võrreldes VTKga. 5. § 13. Ohvriabi korraldamine lg 1 kohaselt korraldab ohvriabi Sotsiaalkindlustusamet, lähtudes piirkondlikkuse põhimõttest ja regioonide eripäradest. Seletuskirja kohasel tähendab see, et ohvriabi on edaspidi kättesaadav kõikides piirkondades üle Eesti, kuid teenuste valik ning muu hulgas näiteks ohvriabitöötajate ja naiste tugikeskuste hulk sõltub konkreetse piirkonna elanike arvust, aga ka abivajajate hulgast selles piirkonnas. Seega on suur oht, et väiksema elanike arvuga maakondades väheneb teenuste kättesaadavus võrredles tänasega veelgi ja eelnõu vastuvõtmine suurendab regionaalset ebavõrdsust. Ettepanek: Jätta eelnõust välja sõnad “ja regioonide eripäradest” ja vastav osa seletuskirjast. 6. Seletuskirjas on lk 50 öeldud “Üldjuhul vastutab juhtumikorralduse eest käesoleva seaduse raames ohvriabi töötaja, kuid koordineerijaks võib olla ka spetsialist, kelle vastutusalasse jääb põhiosa inimese abistamiseks vajalikest meetmetest, näiteks olenevalt juhtumist võib see olla KOV- i sotsiaaltöötaja, naiste tugikeskuse spetsialist, töötukassa juhtumikorraldaja, jmt.” Ei ole selge, kuidas hakkab toimuma tööjaotus naiste tugikeskuste ja ohvriabi töötajate vahel, kui neile on mõlemale on seadusega pandud juhtumikorraldaja ülesanded. Juba praegu on esinenud juhtumeid, kus ohvriabi töötaja kirjutab tugikeskusele ette, milliseid teenuseid ja kui suures mahus tuleks neil klinedile osutada. Eesti Naiste Varjupaikade Liit Tuukri põik 10a-9 +37256240606 Registrikood 80238537 Tallinn 10120 [email protected] www.naisteliin.ee Ettepanek: korraldada enne seaduse valitsusele vastu võtmiseks saatmist vähemalt üks näost näkku kohtumine ohvriabi töötajate ja erinevaid teenuseid osutavate praktikute ning kohalik omavalitsuste spetsialistide osavõtul, et arutada seaduse praktilise rakendamise küsimusi. 7. § 20. Naiste tugikeskuse teenuse eesmärk ja sisu Muudatusettepanekud (lisada alla joonitud osa): (1) Naiste tugikeskuse teenus on liitteenus, mille eesmärk on aidata kaasa naistevastase vägivalla ohvri vägivallast pääsemisele, turvalisuse suurendamisele ja iseseisva toimetuleku saavutamisele. Selgitus: Teeme ettepaneku säilitada praeguse seaduse sõnastus, kuna Eestis MTÜde poolt aastate jooksul välja arendatud naiste tugikeskuse teenuse eripäraks teiste riikide naiste varjupaikadega võrreldes on just psühhosotsiaalse, juriidilise ja psühholoogilise nõustamise ning psühhoteraapia teenuse osutamine ühtse tervikliku tiimina. Kõige olulisem teenuse kirjeldamisel on just sõna “liitteenus”, mis rõhutab kõigi spetsialistide pidevat omavahelist infovahetust ja koostööd. Nõustamisteenustele lisaks pakutakse tugikeskuses ka ajutist majutust, kuid seda vajab vaid kümnendik pöördunutest. Oleks väga kahju, kui seadusmuudatusega selline unikaalne teenus taandareneks taas naiste varjupaigaks, seda enam, et SKA korraldatud uuringu kohaselt on klientide rahulolu teenusega väga kõrge. (2) Naiste tugikeskuse teenus sisaldab järgmist: 1) valmisolek anda ohvrile ja tema lastele ööpäev läbi esmast psühhosotsiaalset abi; 2) ohvri abivajaduse hindamine, et otsustada teenuse vajaduse ja mahu üle; 3) ohvri nõustamine ja psühhosotsiaalse abi tagamine; 4) juhtumikorralduse rakendamine juhul, kui ohver vajab iseseisva toimetuleku saavutamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi; 5) psühholoogiline nõustamine ja/või psühhoteraapia; 6) juriidiline abi; 7) ohvrile ja tema lastele turvaline igapäevaeluks sobiv ajutine majutus ööpäev läbi kuni kuue kuu jooksul. Selgitus: Teeme ettepaneku säilitada seaduses ka psühhoteraapia osutamise võimalus et säilitada tugikeskuse teenuse senine mitmekesisus ja komplekssus. Samuti näeme selget vajadust piirata majutusteenuse osutamise aega, mis aitab ühelt poolt kaasa ohvrite motiveerimisele kiiremini isesisvat elu alusama ning teiselt poolt sunnib ka kohalikke omavalitsusi konkreetsemaid samme astuma. Eriti oluline on see praeguse põgenikekriisi tingimustes, kus eluaseme leidmine vabaturult on muutunud äärmiselt keeruliseks ja omavalitsused võivad konkreetse tähtaja puudumisel hakata viivitama ohvrile eluaseme leidmisega. (3) Naiste tugikeskuse teenust osutatakse igas maakonnas. Selgitus: Teeme ettepaneku säilitada seaduses sõnaselge kohustus osutada naiste tugikeskuse teenust igas maakonnas, nagu see on toiminud alates 2016. aastast. Eesti on olnud selles osas rahvusvahelises vaates väga eesrindlik ja oleks väga kahju, kui oma teenuse regionaalne kättesaadavus väheneks. Arvestades viimaste aastate trendi, mille tulemusena mitmetes maakondades ei ole enam tööl täiskohaga ohvriabi töötajat, halvendaks see kindlasti ohvrite olukorda. Teeme ettepaneku täpsustada ka eelnõu seletuskirja alljärgnevalt (läbi kriipsutatud tekstiosa välja jätta, allajoonitud osa lisada): Lk 61 Eesti Naiste Varjupaikade Liit Tuukri põik 10a-9 +37256240606 Registrikood 80238537 Tallinn 10120 [email protected] www.naisteliin.ee Üldjoontes on kohustused samad mis kehtivas seaduses, kuid tegevusi on täpsustatud. Naiste tugikeskuse teenus võtab arvesse Istanbuli konventsioonis ja ohvrite direktiivis esitatud kohustusi ja peab tervikuna silmas seda, et naistevastase vägivalla ohvritel oleks juurdepääs teenustele, mis aitavad neil vägivallast toibuda. Naiste tugikeskuse teenuse kõige olulisem eesmärk on tagada naise ja vajaduse korral temaga kaasas olevate laste turvalisus ning hinnata vägivallaga kaasnevaid riske sõltumata sellest, mis liiki naistevastast vägivalda naine on kogenud. Teenuse raames toetatakse naist turvameetmete planeerimisel sõltumata sellest, kas naine jääb ajutisele majutusele või vajab üksnes erinevaid nõustamisteenuseid. Naiste tugikeskuse teenuse olulisteks eesmärkideks on vägivalda kogenud naiste turvatunde suurendamine, toimetulekuvõime taastamine ja naiste võimestamine, ennetamaks uuesti ohvriks sattumist. Selgitus: naiste tugikeskuse teenust ei peaks taandarendama uuesti naiste varjupaigaks, mille peamiseks ülesandeks on vägivalla eest pagevate naiste ja laste majutamine ning nende riskide hindamine. Täna toimivad tugikeskused on suutelised palju enamaks ja oleks kahju need võimalused kasutamata jätta. Eelnõu § 20 lõike 2 punkt 1 sõnastab kohustuse olla valmis andma ohvrile ja tema lastele ööpäev läbi esmast psühhosotsiaalset abi kas sidevahendite kaudu või näost näkku kohtumisel. Tegevuse sisuks on ohvri esmane emotsionaalne, psühholoogiline ja sotsiaalne toetamine, mis tähendab eelkõige inimese ärakuulamist, emotsionaalse toetuse pakkumist, turvariskide hindamist, esmase tegevusplaani kavandamist riskide maandamiseks, samuti majutusel saabuvate ovrite esmaste baasvajaduste (sh hügieenitarbed, toit, piisavad riided väärikuse tagamiseks) rahuldamist. Ka ohvriga kaasas olevad lapsed vajavad majutusele saabumisel rahustamist, eluks vajalike esmavajaduste rahuldamist, olukorra selgitamist ja emotsionaalset tuge. Nendel lastel võivad olla vigastused ja neil võib esineda mitmesuguseid terviseprobleeme. Vajalik võib olla naise või laste suunamine ravile või perearsti juurde või esmaabisse, kui olukord on kriitiline. Vägivaldses peres kasvavad lapsed on sageli vägivalla tunnistajateks või ise vägivalla ohvriks langenud ja mõlemal juhul on tegemist traumeeriva kogemusega. Seetõttu käsitatakse vägivalda kogenud naiste lapsi samuti vägivalla ohvritena ja nad vajavad erilist tähelepanu. Selliseid traumasid kogenud lastel võivad tekkida posttraumaatilised reaktsioonid, nagu üleüldine hirm, ärevus, agressiivne käitumine. Naiste tugikeskuse töötajad saavad ajutist majutust saama pöördunud naisega kaasas olevatele lastele pakkuda emotsionaalset tuge ning toetada neid eakohastes tegevustes, kuid laste hooldamise kohustus on naisel endal. Kehtivas OAS-is oli naiste ja laste esmane tugi nimetatud kui esmase kriisiabi pakkumine. Uues seaduses nimetatud psühhosotsiaalne abi on täpsem mõiste ja tähendab naiste tugikeskustes pakutavat mitmekülgset abi naistevastase vägivalla ohvrile ja tema lastele. Abivajavast lapsest on naiste tugikeskuse spetsialistid kohustatud teavitama KOV-i esimesel võimalusel, parimal juhul esimesel pöördumise järgsel tööpäeval. Naiste tugikeskusesse ajutisele majutusele saabuv laps on oma vajaduste tõttu abivajav laps. Eelnõu § 20 lõike 2 punkti 2 järgi tuleb naiste tugikeskuse teenust osutama hakates hinnata ohvri abivajadust, et otsustada teenuse vajaduse ja mahu üle. Abivajaduse terviklik hindamine on ohvriabi osutamise üks põhimõtetest, et tagada asjakohane inimese vajadustele vastav abi. Abivajaduse hindamist käsitlevad põhjalikumalt eelnõu § 8 ning vastav osa seletuskirjas, ka naiste tugikeskuse teenuse osutamisel tuleb järgida vastavat protokolli. Tugikeskusesse saabunud laste abivajadust tuleb samuti hinnata terviklikult ja see on LasteKS-i järgi KOV-i lastekaitsetöötaja ülesanne abivajavast lapsest teada saamisel. Lastekaitsetöötajad on spetsialiseerunud just tööks erinevate vajadustega lastega. Ohvrite direktiivi järgi on eriti haavatavad ohvrid isikud, kes kannatavad lähisuhetes vägivalda, samuti soolise vägivalla ohvrid. Seega töötavad naiste tugikeskuse teenuse pakkujad kõige haavatavamate ohvritega ja abivajaduse hindamine on erilise tähtsusega. Mitmesuguste vajadustega ohvrite puhul on vaja algatada koostöö teiste asutustega ning vajaduse korral juhendada ohvrit Eesti Naiste Varjupaikade Liit Tuukri põik 10a-9 +37256240606 Registrikood 80238537 Tallinn 10120 [email protected] www.naisteliin.ee vastava abini jõudmisel. Seksuaalvägivalla, seksuaalse ekspluateerimise või suguelundite moonutamise ohver vajab näiteks tõenäoliselt ka seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse teenust või muid tervishoiuteenuseid, naiste tugikeskus saab neid ühendusi luua oma teenuse osutamise raames. Kehtivas seaduses oli nimetatud punkt sõnastatud kui teenuste osutamise vajaduse ja mahu hindamine. Abivajaduse hindamise alusel koostatakse pikemaajalise abi vajalikkuse korral juhtumiplaan, mis sisaldab ka turvaplaani. Juhtumiplaanis kirjeldatakse ohvri (ja vajaduse korral tema laste) olukorda, seatakse eesmärgid ja kavandatakse teenused ja tegevused nende saavutamiseks, Kõrgele riskitasemele viitavate tunnuste ilmnemisel viib tugikeskus läbi põhjaliku riskihindamise ja juhul, kui tegemist on hädaohus oleva ohvriga, informeerib viivitamatult SKAd. Eelnõu § 20 lõike 2 punkt 4 sätestab, et naiste tugikeskuse teenuse raames tuleb rakendada juhtumikorraldust juhtudel, kui ohver vajab iseseisva toimetuleku saavutamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, mis hõlmab ka vajadust koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel. Oluline on tugikeskuses juhtumi koordineerija määramine, vastastikuses teabevahetuses kokkuleppimine ning osapoolte üksteisega seotud tegevuste ajakava kooskõlastamine. Juhtumikorralduse eest vastutava isiku ettevalmistusnõuded sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri määruses. Eelnõu § 20 lõike 2 punktis 3 sätestatakse ohvri nõustamine ja psühhosotsiaalse abi tagamine. Psühhosotsiaalne abi on lahti seletatud § 20 lõike 2 punkti 1 juures. Edasise töö käigus ohvri toetamine ja võimestamine, rahustamine, ohvri erinevate vajaduste rahuldamine jätkub. Nõustamine on oluline teenus eesmärgiga ohvrit julgustada ja mõista, pakkuda emotsionaalset tuge ja aidata leida lahendusi. Nõustamine on usalduslik vestlus suhtlus, mis toimub kas sidevahendite teel või näost näkku kohtumisel, ja see võimaldab mõista naise ja tema laste individuaalseid vajadusi, hinnata paremini vägivallast tulenevaid riske, selgitada õigusi ja tugikeskuses pakutavat abi, samuti anda infot väljaspool tugikeskust kättesaadavatest abivõimalustest ning koostada naise toetamise tegevusplaan (sh turvaplaan). Samuti saab nõustamise käigus toetada emasid võtma vastu näiteks sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate jt spetsialistide pakutavat tuge, vajadusel korraldades spetsialistidega kohtumisi ja saates naist ametiasutustes. Praktika on näidanud, et nõustamise tulemusena mõistavad naised samm-sammult oma olukorda (nt kogetud vägivalla liike ja sundivat kontrolli), vägivallaga kaasnevaid riske ja abivõimalusi. Järk-järgult paraneb ohvri enesehinnang ja otsustusvõime võtta ette vajalikke samme vägivallaringist väljumiseks, samuti paraneb võime suutlikkus oma lastele vajalikku tuge pakkuda. Vajaduse korral aidatakse naisel taastada suhted teiste pereliikmetega. Eriti perevägivalla puhul võib olla tekkinud isolatsioon sugulastest, teise kultuuriruumi kuuluva ohvri puhul võib aga pere ta tahtlikult hüljanud olla. Mõnikord võivad ohvrid vajada ka toimetulekuoskuste või vanemlike oskuste parandamist. Eelnõu § 20 lõike 2 punkt 5 nimetab ühe teenuse osana psühholoogilise nõustamise ja/või psühhoteraapia. Psühholoogiline nõustamine on koostöösuhe, mille käigus nõustaja aitab ohvril lahti mõtestada oma elu probleemsed olukorrad ning püütakse leida lahendusi. Nõustamise eesmärk on parandada naise emotsionaalset heaolu, leevendada pingeid, aidata lahendada kriise ja probleeme, samuti edendada iseseisvust probleemide lahendamisel, toetada naise toimetulekut, et saavutada adekvaatne enesehinnang, suurem enesekindlus, oskused ja enesetõhusus valikute ja otsuste tegemisel ning enesele püstitatud eesmärkide saavutamisel, õpetada paremat arusaamist iseendast, oma võimetest ja situatsioonidest ning vältida edaspidist ohvriks langemist. Psühholoogilist nõustamist vahetult osutava isiku ettevalmistusnõuded sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri määruses. Psühhoteraapia on põhjalik, eesmärgipärane ja süstemaatiline tegutsemisviis eesmärgiga leevendada või kõrvaldada väljakujunenud psühholoogilisi sümptomeid, muuta häirunud käitumis- ja mõtteviise, edendada patsiendi küpsust, arengut, vaimset tervist ja heaolu, leevendada Eesti Naiste Varjupaikade Liit Tuukri põik 10a-9 +37256240606 Registrikood 80238537 Tallinn 10120 [email protected] www.naisteliin.ee emotsionaalset ja psühholoogilist distressi. Psühhoteraapiateenust osutatakse individuaalselt või rühmas. Psühholoogilise nõustamise ja psühhoteraapia osutaja kvalifikatsiooninõuded sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri määruses. Eelnõu § 20 lõike 2 punkt 6 nimetab teenuse ühe osana juriidilise abi. Tugikeskuse poole pöördunud ohvrid vajavad senise praktika kohaselt õigusnõu peamiselt perekonnaõiguse ja mõnedes võlaõiguse küsimustes (nt lähenemiskeelu taotlemine), tsiviilkohtumenetluse ja samuti kriminaalmenetlusega seonduvates küsimustes. Perevägivalla ohvrid vajavad sageli õigusnõu üksikutes võlaõiguslikes küsimustes, eeskätt lähenemiskeelu taotlemise, ent teatud juhtudel ka kahju hüvitamise ja alusetu rikastumise küsimustes. Sellest lähtuvalt peab Tugikeskuse kaudu perevägivalla ohvrile pakutav juriidiline abi kindlasti sisaldama sisaldab tavapäraselt ohvri vajadustele vastavat õigusnõu abielu ja selle lahutamisega seotud küsimuste kohta, abikaasade vastastikuste õiguste ja kohustuste, sh ülalpidamiskohustuse kohta, abielust ja muust kooselust tulenevate varasuhete ning kindlasti ka kõigi ühiste lastega seonduvate õiguslike küsimuste kohta (hooldus- ja suhtlusõigus ning ülalpidamiskohustus). Samamoodi peab tugikeskus olema valmis selgitama ohvrile nende õigusküsimuste kohtus lahendamisega seonduvat. Vajaduse korral peab tugikeskus olema juriidilise abi raames valmis selgitama nende poole pöördunud ohvrile lisaks uurimisasutuste antud infole täiendavalt kriminaalmenetlusega seonduvat, sh selle alustamise ja läbiviimise eeldusi ning kannatanu õigusi ja kohustusi selles menetluses. Tugikeskuse juriidiline abi peab sisaldama ka võimalust pakkuda tuge avalduste ja taotluste koostamisel ja teatud juhtudel kohtuvälises ja kohtueelses menetluses, kohtus või mujal esindamist. Juriidilise abi andja ettevalmistusnõuded sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri määruses. Eelnõu § 20 lõike 2 punkt 7 kohustab pakkuma ohvrile ja tema lastele turvalist igapäevaeluks sobivat ajutist majutust ööpäev läbi. kui selleks peaks vajadus olema130. Luuakse vajalikud tingimused, et naine saaks majutusel viibides oma lapse/laste eest turvaliselt hoolitseda (laste eest vastutab tugikeskuses viibimise vältel tugikeskuses viibiv naine ise). Turvaline ajutise majutuse teenus tagatakse ohvrile, kellel ei ole võimalik turvalisuse kaalutlustel oma senisesse elukohta jääda ning kellel puuduvad muud ajutised alternatiivsed majutusvõimalused. Turvalisel ajutise majutuse teenusel viibiv ohver korraldab oma elu iseseisvalt, kui ta on selleks vaimselt ja füüsiliselt suuteline ning on kohustatud järgima teenuse osutaja poolt kehtestatud sisekorraeeskirju. Kui ohver ei ole vaimselt ja füüsiliselt suuteline oma elu iseseisvalt korraldama ning teenuse osutajal ei ole võimalik teda vajalikul määral toetada, siis võtab teenuse osutaja esimesel võimalusel ühendust ohvri viibimiskoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega, kes hindab ohvri abivajadust ja korraldab vastava abi vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatule. Turvalise ajutise majutuse teenuse saamine korraldatakse koostöös kohaliku omavalitsuse üksusega isikule, kes erivajadustest tulenevalt vajab selleks kohandatud eluruume või igapäevaselt pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet. Teisi naiste tugikeskuse teenuse komponente osutatakse sellisel juhul ohvri majutuskohas või temaga kokku lepitud turvalises kohas. Teenuse osutamisel ei tagata ööpäevaringset valvet. Turvalise ajutise majutuse teenust ei osutata isikule, kes ei nõustu või ei ole võimeline järgima kehtestatud sisekorra eeskirju või neid rikub ning võib seetõttu olla ohtlik endale ja teistele (näiteks alkoholi või narkootikumide tarvitamise tunnustega isikutele, psühhoosis või pidevat jälgimist ja/või ravimite manustamise jälgimist eeldava vaimse tervise probleemidega isikutele). Teenuse osutaja loob turvalise majutuse teenusel vajalikud tingimused, et ohver saaks kaasas oleva lapse eest hoolitseda. Lapse eest vastutab majutusteenust kasutav vanem. Tugikeskus ei ole pikaajaline elukoht, uue püsivama elukoha leidmiseks võib olla vajalik koostöö KOV-iga. Tugikeskuses elamise aja piiramine on vajalik, et naine ja tema laps saaks võimalikult Eesti Naiste Varjupaikade Liit Tuukri põik 10a-9 +37256240606 Registrikood 80238537 Tallinn 10120 [email protected] www.naisteliin.ee kiiresti kätte stabiilse elurütmi ega peaks tugikeskuses ajutises majutuskohas veetma rohkem aega kui hädavajalik. Kehtivas seaduses on turvalise majutuse pakkumine piiratud kuue kuu pikkuse perioodiga. Uue OAS-i eelnõus sellist piirangut ei ole, aga teenuseosutajad peavad lähtuma naise ja tema laste vajadustest ning tegelema võimalikult kiiresti neile püsivama elukoha leidmisega. Alternatiivse elukohana on võimalik kasutada ka muud ajutist majutust peale naiste tugikeskuse, kui see on ohvri vajadusi arvestades kõige mõistlikum valik. Kui ohver oma erivajadusest tulenevalt vajab selleks kohandatud eluruume või pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet, korraldatakse turvalise ajutise majutuse teenus koostöös KOV-i üksusega. Naiste tugikeskuse teenuse komponente osutatakse sellisel juhul kohas, kus naine saab majutust või temaga kokku lepitud turvalises kohas. Ohver võib pöörduda tugikeskuse poole otse isiklikult, kuid ohver võib tugikeskusesse sattuda ka KOV-i, politsei, ohvriabi, meditsiiniasutuse jt ohvritega kokku puutuvate organisatsioonide või muude isikute kaudu. Naiste tugikeskuse teenus peab olema kättesaadav kõikidele naistele sõltumata vanusest, religioonist, rahvusest, etnilisest kuuluvusest, seksuaalsest orientatsioonist, terviseseisundist ja sotsiaalsest staatusest. Teenused peavad seadma eesmärgiks ohvrite võimestamise, individuaalse lähenemise ja probleemilahenduse ning olema sootundlikud. Ettepanek: lisada viimane lõik seletuskirja § 14 lg 2 teksti lõppu, asendades “Naiste tugikeskuse teenus” sõnadega “Ohvriabiteenused”. Selgitus: Leiame, et diskrimineerimise keeld ei peaks kehtima ainult naissoost ohvrite ja naiste tugikeskuse teenusele, vaid hõlmama kõiki ohvriabiteenuste sihtgruppe ja teenuseid. Samuti on ohvrite võimestamine, individuaalne lähenemine ning sootundlikkus väga olulised aspektid kõigi teenuste osutamise juures. 8. § 29. Traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi saama õigustatud isikud lg 2 sätestab, et perevägivalla ja seksuaalvägivalla ohvritel ja nende lähedastel on õigus saada abi ka juhul, kui pole algatatud kriminaalmenetlust. Arvestades töökohal vaimset vägivalda kogenud isikute suurt osakaalu, mida näitas FRA 2019. aasta ohvriuuring, ja teades, kui laastavalt võib vaimsele tervisele mõjuda pikaajaline töökiusamine, võiks kaaluda loetelu laiendamist. Ettepanek: ehk jätta selle loetelu avatuks ja anda ohvriabitöötajale suurem otsustusõigus, et ka näiteks töökiusamise ohvrid võiksid saada ohvriabisüsteemist vajalikku tuge? 9. Teeme ettepaneku täpsustada seletuskirja mõjude hindamise osa ( jätta välja läbi kriipsutatud osa ja lisada allajoonitud osa) 6.5. Muudatus 5. Nõuded ohvriabi teenust vahetult osutavatele isikutele Lk 132 Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Kokkuvõtvalt võib hinnata, et muudatustest mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Mõju ulatus ja sagedus on keskmised. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Ebasoovitavaks mõjuks on paljude naiste tugikeskuste seniste pikaajaliste töötajate eemalejäämine teenuse osutamisest, sest neil ´kas puudub kõrgharidus (kehtiv seadus lubab töötada ka keskharidusega) või ei ole neil erialast kõrgharidust. Muudatusega kaasneb sihtrühmale oluline mõju, sest suur osa senistest teenuseosutajatest peab oma meeskonnas tegema muudatusi ja võtma pikaajaliste kogemustega töötajate asemel tööle sobiva hariduse, aga ohvritega töötamise kogemuseta inimesed. Eesti Naiste Varjupaikade Liit Tuukri põik 10a-9 +37256240606 Registrikood 80238537 Tallinn 10120 [email protected] www.naisteliin.ee 6.5.3. Mõju riigieelarve kuludele ja tuludele Muudatus suurendab naiste tugikeskuse teenuse maksumust, kuna seniste keskharidusega töötajate asemel palgatavad sotsiaaltöö kõrgharidusega spetsialistid ei ole valmis töötama 2019. aasta tasemel tasu eest. Muudatus ei too riigieelarvele kaasa olulist mõju, kuna täiendav kulu on väike. Lisakulu tekib seoses ohvriabi täienduskoolituste korraldamisega. Prognoosi kohaselt on koolituste eelarve aastaks 2023 hinnanguliselt 13 000 eurot (pikemat prognoosi ja selgitusi vt täpsemalt ptk 7). Muudatus 8. Naiste tugikeskuse teenuse osutamine lk 137 Õigusselguse tagamiseks täpsustatakse eelnõus naiste tugikeskuse teenuse tegevusi. Teenuse sisu jääb üldjoontes samaks mis kehtivas seaduses. Seaduses kirjeldatud teenuse täpsed tegevused aitavad tagada kannatanutele kvaliteetsema teenuse. Selgitus: eelnõu kavandatud kujul vastuvõtmine, kus kaotataks psühhoteraapia teenus ja piirataks õigusabi osutamist, välistades kohtus esindamise, ei aitaks kindlasti kaasa teenuse kvaliteedi parandamisele. 6.8.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ja sotsiaalne mõju teenusesaajatele Muudatusest mõjutatud sihtrühm Naiste tugikeskuse teenust pakub praegu SKA-ga sõlmitud lepingute alusel 13 MTÜ-d, kes katavad teenustega kõik Eesti maakonnad. 2021. aastal pöördus naiste tugikeskuste poole nõustamisele 2079 naist. Majutust vajas 160 naist ja 132 last. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Üldjoontest jääb naiste tugikeskuse teenuse sisu samaks nagu kehtivas seaduses, kuid eelnõus täpsustatakse teenuse tegevusi. Lähtuvalt Istanbuli konventsioonist on naiste tugikeskuse teenuse kõige olulisem eesmärk naise ja vajadusel temaga kaasas olevate laste turvalisuse tagamine ja vägivallaga kaasnevate riskide hindamine sõltumata sellest, millist vägivalda või millise kuriteo ohvriks langemist naine on kogenud. Teenuse raames toetatakse naist turvameetmete planeerimisel sõltumata sellest, kas naine jääb tuleb ajutisele majutusele või vajab üksnes erinevaid nõustamisteenuseid, mida osutatakse kas sidevahendite teel või näost näkku kohtumisel Ohvrile ja tema lastele tuleb tagada ööpäevaringne esmane psühhosotsiaalne abi. Seda tehakse juba praegu kriisiabi nime all, aga eelnõus täpsustatakse tegevust katvat terminit, milleks on psühhosotsiaalne abi. Esmane psühhosotsiaalne abi tähendab, et kombineeritud on nii esmane emotsionaalne kui sotsiaalne toetus. Abivajavast lapsest on naiste tugikeskuste spetsialistid kohustatud teavitama KOV-i esimesel võimalusel. Naiste tugikeskusesse ajutisele majutusele saabuv laps on oma vajaduste tõttu abivajav laps. Naiste tugikeskuse teenust osutama hakates tuleb hinnata ohvri abivajadust terviklikult, et otsustada teenuse vajaduse ja mahu üle. Abi osutatakse vajaduspõhiselt, sh selgitatakse iga teenuse eesmärki just selle inimese vaatest. Laste abivajadust tuleb samuti hinnata terviklikult ja see on lastekaitseseaduse järgi KOV lastekaitsetöötaja ülesanne. Kui ohver vajab iseseisva toimetuleku saavutamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, mis hõlmab ka vajadust koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel, tuleb naiste tugikeskuse teenuse raames rakendada juhtumikorraldust. Lisaks eelnenud tegevustele, mida muudatusega täiendatakse, osutatakse ohvritele täna tugikeskustes teenuse osana ka psühholoogilist nõustamist ning juriidilist õigusabi. . Naiste tugikeskuse liitteenuse lahutamatuks osaks on psühholoogiline nõustamine või psühhoteraapia ja juriidiline abi, mis hõlmab vajadusel ka esindamist kohtus. Naiste tugikeskused pakkuvad ohvrile ja tema lastele turvalist igapäevaeluks sobivat ajutist majutust ööpäev läbi. Turvaline ajutise majutuse teenus tagatakse ohvrile, kellel ei ole võimalik turvalisuse kaalutlustel oma senisesse elukohta jääda ning kellel puuduvad muud ajutised alternatiivsed majutusvõimalused kui selleks peaks vajadus olema. Tugikeskus peab tegema aktiivselt koostööd KOV-iga ning leidma vägivalla ohvritele alternatiivse majutuse. Muid teenuseid osutatakse vajaduse korral edasi tugikeskuses. Turvalise ajutise majutuse teenuse saamine Eesti Naiste Varjupaikade Liit Tuukri põik 10a-9 +37256240606 Registrikood 80238537 Tallinn 10120 [email protected] www.naisteliin.ee korraldatakse koostöös kohaliku omavalitsuse üksusega isikule, kes erivajadustest tulenevalt vajab selleks kohandatud eluruume või igapäevaselt pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet. Teisi naiste tugikeskuse teenuse komponente osutatakse sellisel juhul kohas, kus ohver saab majutust või temaga kokku lepitud turvalises kohas. Teenuse osutamisel ei tagata ööpäevaringset valvet. Muudatusena ei piirata tugikeskuses elamise aega kuue kuu pikkuse perioodiga, aga teenuse osutajad peavad lähtuma naise ja tema laste vajadustest ja tegelema võimalikult kiiresti neile püsivama elukoha leidmisega. Tugikeskuses elamise aeg on kuni kuus kuud. See on vajalik, et naine ja tema laps saaks võimalikult kiiresti kätte stabiilse elurütmi ega peaks tugikeskuses veetma rohkem aega kui hädavajalik. Võib eeldada, et muudatused ei too kaasa väga suuri muudatusi naiste tugikeskuste senises töökorralduse ja -koormuses, kuna teenuse sisu jääb suuresti samaks nagu täna. Seaduses täpsustatakse õigusselguse tagamiseks teenuse täpsed tegevused. Täpne tegevuste kirjeldus aitab sh tagada kannatanutele kvaliteetsema teenuse. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Kokkuvõtvalt võib hinnata, et muudatustest mõjutatud sihtrühma suurus ja sagedus on väikesed. Mõju ulatus on keskmine. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei tuvastatud. Muudatusega kaasneb sihtrühmale väheoluline mõju.. Selgitus: teeme ettepaneku viia seletuskirja sõnastus vastavusse praegu kehtiva teenuse kirjelduse ja tugikeskuste tegelike võimalustega ning mitte vähendada tugikeskuses pakutavate nõustamisteenuste kättesaadavust. Ajutise majutuse võimalustest tuleb luua realistlik pilt. Naiste tugikeskuse majutusteenus on välja arendatud sobivaks iseseisvalt toime tulevatele ohvritele, mitte pidevat järelevalvet ja tuge vajavatele isikutele, kelle majutamist meilt tihti taotlevad nii KOVid, politsei kui teised asutused. See ei ole juba väga kaua aega Eestis naiste tugikeskuse põhiteenus ja loodetavasti ei taandarendata seadusemuudatusega tugikeskusi uuesti naiste varjupaikadeks. Oleme kategooriliselt vastu majutusel viibimise ajapiirangu kaotamisele. Ajapiirang on aidanud seni väga hästi motiveerida kliente ja teiselt poolt olnud abiks kokkulepete sõlmimisel kohalike omavalitsustega. Selle kaotamine mõjuks tugikeskuse teenuse kvaliteedile negatiivselt. Lk 169 Naiste tugikeskuse teenuse osutamise kulud 2021 – tegelik kulu 1 050 105 eurot (baasis 1 000 000 eurot) Naiste tugikeskuse teenus on sätestatud OAS 5. jaos. Naiste tugikeskustes pakutakse abi ja toetust naistevastase vägivalla ohvriks langenud naistele ja nendega kaasas olevatele lastele. Teenuse raames pakutakse psühhosotsiaalset nõustamist esmast kriisinõustamist ning juhtumipõhist nõustamist, psühholoogilist nõustamist ja/või psühhoteraapiat, juriidilist nõustamist ja turvalist ajutist majutust. Esmast kriisinpsühhosotsiaalset nõustamist ja majutust pakutakse ööpäev läbi. Teenust kasutab üle Eesti umbes 2000 naist aastas, 2021. aastal 2080 naist. Maakondlikel tugikeskustel on oma hankelepinguga fikseeritud eelarve, mis on püsinud 4 aastat sama. Arvestades elukalliduse tõusu 4 aasta jooksul ja teenuse osutamiseks vajalike kulude struktuuri olemust, mille üks põhiline osa on nõustajate palgad, varjupaikadeks üürikorterite rentimine ja korterite kommunaalkulude katmine, on vajalik eelarve oluline tõstmine OAS-s sätestatud kohustuste täitmiseks. 2017. aastal SKA poolt läbi viidud naiste tugikeskuste teenuse arenduse käigus tehtud teenuse maksumuse kalkulatsioonid ei vasta juba ammu üldisele hinna- ja palgatasemele. Seoses eelnõus kõrghariduse nõude kehtestamisega kõigi tugikeskuste töötajate jaoks tõusevad paratamatult ka Eesti Naiste Varjupaikade Liit Tuukri põik 10a-9 +37256240606 Registrikood 80238537 Tallinn 10120 [email protected] www.naisteliin.ee palgakulud. Kahjuks ei ole seni lõpule viidud ka teenuse arenduse protsessi ja seni on kokku leppimata ohvrile osutatava psühholoogilise ja juriidilise abi piirmäärad. Arvestades elukalliduse üldise tõusu taset, peaks varasemal tasemel teenusega jätkamiseks juba käesoleval aastal tugikeskuse teenuste eelarve suurenema vähemalt viiendiku võrra ehk 200 000 eurot ja järgmiste aastate eelarve kalkuleerimisel lähtuda sellest tasemest. Ettepanek: enne seaduse vastu võtmist leida aega, et korraldada sotsiaalministeeriumi ja SKA ametnike, ohvriabitöötajate ning tugikeskuste vahel näost-näkku kohtumised, kus põhjalikult läbi arutada naiste tugikeskuste teenuse tulevik seoses ohvriabi seaduse muudatustega ja kokku leppida tugikeskuste selge roll ohvriabi teenuste süsteemis. Samuti tuleks enne seaduse vastu võtmist teha uuesti põhjalikud teenuse hinna kalkulatsioonid, mis arvestaksid tänast palga- ja hinnataset ning kajastada neid andmeid ka eelnõu seletuskirjas. Selgitus: Saame aru, et eelnõu ettevalmistamise ajal on olnud selliste kohtumiste korraldamine koroonapiirangute ja viimasel ajal põgenikekriisi tõttu raskendatud. Samas leiame, et olukord, kus tugikeskuste teenuse nende endiga põhjalikult läbi arutamata eelnõu vastuvõtmisel oluliselt muudetaks ja tugikeskused taandataks uuesti naiste varjupaikade tasemele, ei ole mitte kellegi huvides, eriti arvestades teenuse kasutajate rahulolu praeguse teenusega. Eelkõige kahjustaks see aga vägivalla ohvreid. 10. Rakendusaktide kavand nr 4 Eelnõu kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister ohvriabi osutava isiku ettevalmistusnõuded. Teeme ettepaneku õigusselguse huvides lisada määruse § 3 lg 1 punkt 6) naiste tugikeskuse töötajal peab olema kõrgharidus. Samuti teeme ettepaneku rakendussättes määrata selle nõude jõustumiseks vähemalt 5- aastane üleminekuaeg. Lugupidamisega Eesti Naiste Varjupaikade Liidu nimel Eha Reitelmann,juhatuse esinaine Eesti Naiste Varjupaikade Liit Tuukri põik 10a-9 +37256240606 Registrikood 80238537 Tallinn 10120 [email protected] www.naisteliin.ee Saatja: <[email protected]> Saadetud: 20.05.2022 08:54 Adressaat: SM Info <[email protected]> Koopia: Kristiina Luht <[email protected]>; Airi Mitendorf <[email protected]> Teema: Re: Ohvriabi seaduse eelnõu Tähtsus: Tavaline TereLisatud on Eesti Naiste Varjupaikade Liidu arvamused ohvriab seaduse eelnõu kohta.LugupidamisegaEha Reitelmann -------- Original Message --------From: &quot;[email protected]&quot; &lt;[email protected]&gt;To: &quot;Riigiprokuratuur&quot; &lt;[email protected]&gt;, &quot;Eesti Linnade ja Valdade Liit&quot; &lt;[email protected]&gt;, &quot;Eesti Psühholoogide Liit&quot; &lt;[email protected]&gt;, &quot;Lastekaitse Liit&quot; &lt;[email protected]&gt;, &quot;Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon&quot; &lt;[email protected]&gt;, &quot;Eesti Naiste Varjupaikade Liit&quot; &lt;[email protected]&gt;, &quot;Naiste Tugi- ja Teabekeskus&quot; &lt;[email protected]&gt;, &quot;Pärnu Naiste Tugikeskus&quot; &lt;[email protected]&gt;, &quot;Eluliin&quot; &lt;[email protected]&gt;, &quot;Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon&quot; &lt;[email protected]&gt;, &quoeE;tsti Seksuaaltervise tiie&quot; &lt;[email protected]&gt;Date: 25.04.2022 09:17:42Subject: Re: Ohvriabi seaduse eelnõu Tere!Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu kooskõlastamiseks. Tagasisidet ootame 16. maiksLink EISi https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4b4cded5-a3d3-45ed- 9467-d516e1484e09Pealkiri: Ohvriabi seaduse eelnõuRegistreerimise kuupäev: 23.04.2022Registreerimise number: 1.2-2/59- 1LugupidamisegaSotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 TallinnTel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209e- post: [email protected]