dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse seisukoht eelnõule 586 SE

Sotsiaalministeerium · 20. mai 2022
Viit
1.2-3/1459-4
Registreeritud
20. mai 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu õiguskomisjon, Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2022
Vastutaja
Liis Tõnismaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎1.2-31459-4 20.05.2022 Väljaminev kiri.asice218 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu õiguskomisjon Teie 12.05.2022 nr RIIGIKOGU/22- [email protected] 0450/-3T/ Meie 20.05.2022 nr 1.2-3/1459-4 Vabariigi Valitsuse seisukoht eelnõule 586 SE Vabariigi Valitsus arutas 12. mail 2022. a istungil Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi poolt 14. aprillil 2022. a algatatud töölepingu seaduse (TLS) muutmise seaduse eelnõu (586 SE). Eelnõuga muudetakse TLS §-i 38, mille kohaselt tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel. Käesoleva eelnõu kohaselt loetakse mõistlikuks ajaks, mil töötaja ei saa tööd teha, muuhulgas kooliaasta alguse päeva, kui töötaja on põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse õpilase vanem, vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane, lapsendaja, eestkostja või hoolduspere vanem. Vabariigi Valitsus ei toeta eelnõu esitatud kujul järgmistel põhjustel. Näidetena TLS § 38 rakendamisalast võib tuua vaba aja andmise töötajale arsti juures käimiseks või perekonnaga seotud hädaolukorra lahendamiseks (nt matused, terviserikked). TLS § 38 on mõeldud ettenägematuteks ja ennekõike hädaolukordade lahendamiseks, mitte selleks, et võimaldada töötajale teatud regulaarsusega (nt igal aastal) vaba aega. Seetõttu ei sobi eelnõuga tehtav muudatus nimetatud paragrahvi eesmärgiga. Pigem sobituks muudatus pühade ja tähtpäevade seadusesse, mille §-s 2 esitatud riigipühade ja puhkepäevade loetellu on võimalik lisada 1. september. Lisaks juhime tähelepanu, et kehtiv õigus juba annab lapsevanematele võimalusi lapsega seotud ürituste jaoks vaba päeva võtmiseks. TLS alusel on lapsevanematel õigus lapsepuhkusele kümme tööpäeva ühe lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni (TLS § 63). Lisaks on emal ja isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, õigus saada igal kalendriaastal kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust (TLS § 64). TLS § 65 lõike 1 kohaselt on õigus lapsepuhkusele ja tasustamata lapsepuhkusele ka eestkostjal ja hoolduspere vanemal. Lapsepuhkuse regulatsiooni eesmärk on võimaldada lapsevanematele tööst vaba aega lastega aja veetmiseks või lastega seotud sündmustel osalemiseks. Seega saavad lapsevanemad, kes soovivad 1. septembril vaba päeva, kasutada lapsepuhkust. Lisaks on ka neid ettevõtteid ja asutusi, kus on lastevanematele antud võimalus 1. septembril kasutada tasustatud vaba päeva. Nagu ka Haridus- ja Teadusministeerium oma vastuses välja tõi, toetatakse sellist lähenemist riiklikult. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel toimub peresõbraliku tööandja programm, mille raames julgustatakse organisatsioone kasutama Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 erinevaid töö- ja pereelu ühitamise meetmeid. Näiteks annab märgise hõbetasemel olev tööandja töötajaile tasustatud vaba päeva lapse esimesel koolipäeval (vt peresõbraliku tööandja ideepank1). Täiendavalt soovime rõhutada Haridus- ja Teadusministeeriumi toodud murekohta, et kõik üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses õppivate laste vanemad ei pruugi seaduslikult võimaldatud tasustatud töövaba aega eesmärgipäraselt kasutada. Muudatuse sihtgruppi kuuluvad isikud, kes on vanemaks lastele alates 7-aastastest kuni üldhariduskooli või kutseõppeasutust lõpetavate (täisealiste) lasteni välja. Eluliselt on usutav eeldada, et teadmiste päeva tähendus koolikohustuse täitmise aja ja edasiste õpiaastate jooksul muutub. Erilise sisulise tähendusega on teadmiste päev eelkõige kooliteed alustavatele lastele ja nende vanematele, kellele pakutakse enamasti ka kooli poolt võimalust osaleda esimese kooliaasta avaaktusel. Lõpetuseks märgime, et muudatusi ei ole läbi räägitud tööandjate ja ametiühingute esindusorganisatsioonidega. Töölepingu seaduse muutmine mõjutab oluliselt nii töötajaid kui tööandjad, seega on muudatuste tegemiseks vajalik kokkulepe sotsiaalpartneritega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisaadressaat: Haridus- ja Teadusministeerium Liis Tõnismaa 6269 805 [email protected] 1 https://tooelu.ee/et/126/peresobraliku-tooandja-margis#peresobraliku-tooandja-ideepank
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel