Kiri

Eesti Õdede Liit [email protected] Eesti Haigekassa 10.5.2022 nr 2-4/1357 [email protected] Sotsiaalministeerium tervise- ja tööminister [email protected] Viljandi haigla toetuskiri eriõe teenusele: eriarstide tähelepanekud eriõe teenuse osas Eesti haigekassa kaasas 2021.aasta septembris Viljandi Haigla eriõe pilootprojekti, “mille eesmärk oli selgitada, et eriõe teenuse rakendamine on vajalik ja oluline tervishoiusüsteemile tervikuna luues seeläbi uus teenuse mudel.” Viljandi haiglal eesmärk Pilootprojektis (1.11.2022- 31.03.2022) osalemiseks oli ette valmistada ja rakendada eriõe vastuvõtt teenusena. Viljandi haigla käivitas eriõe vastuvõtud järgmistel eesmärkidel: - järjepidev stabiilse kroonilise haigusega patsiendi jälgimine eriõe poolt, mis omakorda võimaldab kasutada arsti optimaalsemalt; - parendada kroonilise haigusega patsientide toimetulekut, ennetada krooniliste haiguste ägenemist, mis omakorda parandab nende patsientide rahulolu tervishoiuteenusega; - õdede poolt pakutud teenuste kättesaadavuse laiendamine. Järgnevalt esitame kokkuvõtlikult nelja Viljandi haigla eriarsti, dr. K.Kõivumägi, dr. H.Vides, dr. T.Eglit, dr. M.Kull, kes igapäevaselt teevad koostööd eriõe pädevusega õdedega, tähelepanekud eriõe teenusele: 1. eriõe vastuvõtt on asendamatu osa iga eriarstiabi eriala teenuse osutamisest. Eriõe, vastuvõttudel tegeletakse sihipäraselt konkreetsete teemadega ja teenustega, mille osutamine kuulub õe pädevusse (nt. diabeediõdedel on väga oluline roll patsientikäsitluses: patsientide dieedialasel nõustamisel, enesekontollivahendite (glükomeetrid ja viimasel ajal ka glükoosisensorid) kasutamise õpetamisel, süstimise õpetamisel ja nõustamisel insuliinide dooside korrigeerimise osas; ravimite kasutamise/võtmise õpetamine, ravimi koos- ja kõrvaltoimetest informeerimine, ravisoostumuse jälgimine; reumavastaste (DMARD ja bDMARD) ravimite toime jälgimine, kõrvaltoimete monitooring ja protokollipõhine tiitrimine; liigesehaiguse ja muu terviseprobleemi olemuse selgitamine, haiguse erinevate aspektide ja seoste kohta informatsiooni andmine; haigusteadlikuse tõstmine, kaasuvate haiguste ja riskifaktorite  sõelumine ja hindamine.) Kuna paljude krooniliste haiguste puhul on patsientide ravi suures osas seotud elukorralduse ja elustiili muutusega ning väga oluliste spetsiifiliste oskuste omandamisega, on raviplaanide toimimiseks ja haiguse ägenemiste vältimiseks vajalik suures mahus nõustamise ressursi kättesaadavus. Vananeva ühiskonna ja krooniliste haiguste osakaalu tõusu tõttu ei ole realistlik, et selle ressursi tagavad ka tulevikus ainult eriarsti vastuvõtte pakkuvad arstid. Seetõttu on möödapääsmatu süsteemi toimepidevuse aspektist, et suure osa sellest vastutusest võtavad tulevikus Eesti tervishoius enda kanda täiendatud erialateadmistega eriõed. 2. eriõdede rakendamine on oluline eriarsti ressursi efektiivsuse tõstmise aspektist. Sageli tuleb patsient arsti uksest sisse ebapiisavalt ette valmistatuna, sest selleks puuduvad vajalikud teadmised esmatasandi tasemel – tegemata on vajalikud hindamised, vajalikud spetsiifilised analüüsid või uuringud. Eriarst alustab esimese visiidi raames sageli analüüside tellimise ja uuringute saatekirjade tegemisega ja paneb vastuvõtu lõpus uue kordusvastuvõtu aja. Eriarstiabi süsteemi tänaseid ootejärjekordi arvestades võib esimene selline vaba aeg olla alles mitme kuu pärast. Seetõttu on oluline et patsiendi probleemi pakilisuse üle otsustamiseks (n.ö „esmane triaaž“), täiendava anamneesi võtmiseks, nõustamiseks, täpsema diagnoosi püstitamiseks või raviotsuse muutmiseks vajalike analüüside ja uuringute teostamiseks piisabki valdaval osal esmastest pöördumistest eriõdede pädevusest. Sageli saab eriõde pakkuda nn. Tüüp-probleemide puhul juba suunamise põhjuseks olevate kaebuste esmaseid ravivõimalusi või eneseabi nõustamist. Tellitud uuringute vastuste saabumisel saab eriõde kiiremini patsienti nendest teavitada ja positiivsete tulemuste korral koheselt broneerinud patsiendile ka juba eriarsti visiidi aja. (nt. vaktsineerimisalane nõustamine, nakkushaiguste skriining (HCV, HBV, HIV, süüfilis), sest esmaseks nõustamiseks ja analüüside võtmiseks piisab eriõe pädevusest; sagedasemate liigesesündroomidega patsientide reumatoloogi visiidi eelne protokolli- põhine esmane käsitlus; protokolli-põhine analüüside ja uuringute tellimine; analüüside põhjal haiguse riski hindamine ja vajaduspõhine suunamine erialaspetsialistidele (nt. neuroloog, reumatoloog, psühhiaater); sidusspetsialistide kaasamine patsiendi raviprotsessi (nt. endokrinoloog, silmaarst, nahaarst, taastusraviarst, füsioterapeut, perearst, jalaraviõde, vaimse tervise õde). Eriõe pädevuses oleks otsustada, kas konkreetse suunamise või probleemiga saab ta ise hakkama või on vaja kaasata samas meeskonnas töötav eriarsti. Eriarsti kaasamise vajaduse selgumisel peab eriõde täiendavalt hindama kui kiireloomulise probleemiga on tegemist ning sellest lähtuvalt, millises ajaraamis (cito, kiireloomuline või plaaniline vastuvõtt) peaks patsient eriarsti vastuvõtule jõudma. Rõhutame, et eriõe vastuvõtu efektiivne ja ohutu toimimine on tagatud juhul, kui tegemist on meeskondliku lähenemisega - samas meeskonnas töötab või on kiiresti kättesaadav vastava eriala eriarst. Olulise tulevikule suunatud arendusega näeme ka veel laiendatud meeskondade või erialaüksuste teket, kus eriarsti kõrval töötab lisaks eriõele ka veel eriala spetsiifikat tundev kliiniline assistent või koordinaator. Ainult sellise meeskonnana oleks tagatud efektiivne ja piisav ressurss tulevikus raviteekondade toimimiseks ja jätkupidevuse tagamiseks eriarstiabis. 2 3. Ka esmase kontakti ja diagnoosi-ravi määramise järgses patsiendi teekonnas tagab eriõde - eriarst meeskondlik lähenemine selle, et arstlik ressurss jääb juba puhtalt eriarsti kompetentse vajavate otsuste ja töö tegemiseks- s.t spetsiifiliste ravivõimaluste selgitamisele, koos patsiendiga informeeritud (patsiendikesksete) raviotsuste tegemisele ning sellega seotud patsiendi spetsiifiliste küsimuste vastamisele. Meie kogemusel tuleb suuremahulisema nõustamise, kõrvaltoimete jälgimise ja mitmete muude järelkontrolli tegevuste vastutus iga konkreetse õe oskusi ja teadmisi arvestades meeskonnasiseselt kokku leppida ja võib hiljem jääda eriõe eraldi vastuvõttude osaks. 4. Krooniliste haigustega stabiilses seisus olevate patsientide kontrollvisiidid on valdkond, kus juba tänase Viljandi haigla kogemuse põhjal on asendamatu olnud eriõe visiit. Kui ravi kulgeb patsiendiga plaanipäraselt, patsient on eelnevalt hästi nõustatud ja motiveeritud oma raviskeemi jälgima siis on arstlik sekkumine jälgimisvisiitide raames harva vajalik. Õde saab pakkuda vajadusel nii iseseisvate telefoni kui kaugvisiidi võimalusi kokku lepitud ajal reumaatiliste seisunditega patsientidele või nende lähedastele. 5. Eriõdede visiitide hea kättesaadavus vähendaks oluliselt survet perearstidele ja vabastaks rohkem eriarstide aegu. Esmatasandile, kus on juba aastaid edukalt toiminud õe iseseisev vastuvõtt ja käsitlus, pakuks eriarstiabi süsteemist töötavad eriõed ka lisa konsulteerimise võimalusi. See tähendab et esmatasandi õde saab mõne pakilise probleemiga kiiresti nõu küsida haiglas töötavalt eriõelt. Sama taseme meditsiinitöötajate vahel on omavahelise suhtluslävendi ületamine oluliselt kergem (õde-õde vs. õde-arst). Selliste konsultatsioonide läbi oleks võimalik teatud probleemide puhul patsiendile pakkuda lahendus ilma arstliku ressursi kaasamiseta. Kuna telefoni või ka e-konsultatsiooni läbi nõustamine võtab alati spetsialisti aega, oleks tulevikus selliste võimaluste edukaks kasutuselevõtuks vajalik kaaluda lisaks arstlikele e-konsultatsioonidele TTL hinnakirja lisada veel pereõde-eriõde ja eriõde-eriõde e-konsultatsioonid. 6. Lisaks tagab hea eriõe teenus järjepidevuse krooniliste haigustega patsientide jälgimisel – n.ö raviteekondade toimimise. On erialasid ja erialade siseselt spetsiifilisi diagnoose, mille puhul jälgimine peab toimuma eriarstiabi süsteemis, kuna vajalike erialateadmiste spetsiifika tõttu ei ole esmatasand sobivaimaks jälgimise tasandiks. Piiratud eriarstide ressursi, pikkade ravijärjekordade ja tänaseks kujunenud perearstide ülekoormuse tõttu, jäävad täna krooniliste haigustega patsientide raviteekonnad sageli katkendlikuks ning põhjustavad patsientidele seeläbi kas süvenevat tervisekahjustust või tõstavad tervise halvenemise riski. Seda saaks õige ravi ja raviteekonna koordineerimisega enamasti ära hoida (nt diabeediõde võiks olla oluliseks vahelüliks patsiendi ja endokrinoloogi vahel - sageli jõuab ju patsient endokrinoloogi vastuvõtule ka diabeediõe kaudu. Patsient võtab diabeediõega kontakti, diabeediõde hindab olukorda ja suunab patsiendi vajadusel edasi endokrinoloogi vastuvõtule). 7. Täiendavalt teeme Viljandi haigla pilootprojekti kogemusel ettepaneku kaaluda patsientide saatekirjata juurdepääsu eriõe vastuvõtule võimaldamist, erõde-eriõde ning 3  pereõde-eriõde e-konsultatsioonide ning eriõdede mitte-kontakt vastutõttude (profülaktilise ja patronaazhi töö planeerimiseks ja läbiviimiseks) kasutusele võtmise. Samuti tuleks eriõdede tööd kajastavates TTL koodides tõsta koolituse komponendi mahtu ning hädavajalik on lisada raviteekonna arendustööks n.ö innovatsiooni komponent. Viimane on vajalik, kuna alati kaasneb eriõe teeninduspiirkonnas teatav spetsiifika, millega arvestamine ja tööprotsesside kohandamine on ressurssi nõudev tegevus. Kindlasti tuleks lisada TTL-i ka õdede grupinõustamiste kood diagnoosi /erialaspetsiifiliste kogukonnakoolituste läbiviimiseks. Samuti võiks sarnaselt koodiga olla kaetud ka esmatasandi õdede koostöökoolituste läbiviimise ressurss. Oleme valmis jagama lisainfot ja omapoolset kogemust, võtke meiega julgelt ühendust Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Tampere juhatuse esimees 4 Saatja: SM Info <[email protected]> Saadetud: 19.05.2022 16:37 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: FW: Viljandi haigla toetuskiri eriõe teenusele: eriarstide tähelepanekud eriõe teenuse osas From: SA Viljandi Haigla &lt;&gt; Sent: Tuesday, May 10, 2022 9:25 AMTo: Tanel Kiik &lt;&gt;Subject: Viljandi haigla toetuskiri eriõe teenusele: eriarstide tähelepanekud eriõe teenuse osas TereTeile on saadetud SA Viljandi Haigla dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument.Lugupidamisega-- Merike AaremaaSA Viljandi Haiglasekretärtel 434 3043e-post