dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 17. mai 2022
Viit
4.1-1/1796-1
Registreeritud
17. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
J. L.
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2022
Vastutaja
Liidia Soontak (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
16. juuni 2022

Failid

  • 📎kiri.pdf106 KB
  • 📎Sooduspensionid (003)_0.docx15 KB
  • 📎Sooduspensionid (003)(2).asice38 KB
  • 📎Soodustingimustel pensionite reformi kavast.asice382 KB

Sisu (failidest)

Signe Riisalo Teie: 21.10.2021 nr 1.2-1/3348-1 Sotsiaalkaitseminister Meie: 11.11.2021 nr.1-71 Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Täname, et saatsite meile arvamuse avaldamiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Tutvunud eelpool nimetatud dokumendiga tuleb märkida järgmist: 1. EMSA toetab töötajate võrdset kohtlemist, seda ka soodustingimustel ja väljateenitud aastate pensioni reformi kontekstis. Võrdne kohtlemine tähendabki, et kui mõnedel elukutsetel ja ametikohtadel pika perioodi jooksul töötamine on kas füüsiliselt või vaimselt kurnav või mõlemat korraga, siis võimaldatakse töötajal minna varem ja seega soodustingimustel pensionile või leitakse mõni muu moodus, kuidas antud elukutsetel ja ametitel töötamist üleüldse motiveerida. Me ei ole nõus kavandatud sooduspensionite süsteemi kaotamise põhjendusega, et rasked ning tervistkahjustavad töötingimused on suures osas kas kadunud või sellisel määral teisenenud, mistõttu võib kogu soodustingimustel pensionite süsteemi ära kaotada. Merel on jätkuvalt tormid, meremees on jätkuvalt kuude kaupa kodust ja maistest hüvedest ära lõigatud ja nii ruumiliselt kui ühiskondlikult piiratud töökeskkonnas nii töö- kui puhkeajal, laevas on jätkuvalt vibratsioon, tavapärasest oluliselt tugevam elektromagnetväli jne. Pigem on töö merel muutunud intensiivsemaks ja seeläbi stressirohkemaks kui mõnikümmend aastat tagasi. Mis on sisuliselt muutunud, sooviksime Teie käest küsida kuna antud kavatsuse seletuskirjast see ei selgu. 2. Väljatöötamise kavatsuse kohaselt kaotatakse Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt makstav kahjuhüvitis. Praegu hüvitab SKA inimesele tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud töövõime kaotuse tagajärjel kaotatud sissetuleku ning lisakulud, sh nt abivahendid, retseptiravimid, kulutused taastusravile, sõidukulud raviasutusse, kannatanud hooldamiskulud. Kahjuks polnud väljatöötamiskavatsusest võimalik hinnata, kas seni SKA poolt kahjuhüvitist saavate isikute majanduslik olukord uut kutsehaigustoetust saades paraneb või halveneb. Selline lähenemine, mis kaotab ära seni kehtiva süsteemi, sisuliselt midagi samaväärset asemele pakkumata, ei ole mitte millegagi põhjendatud ja riivab ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Pärnu mnt.41a telefon: 6116390 Reg.nr.80122993 Tallinn 10119 e-post: [email protected] Swedbank ESTONIA http://www.emsa.ee A/a EE962200221011390973 tõsiselt töötajate õigustatud ootust tervisekahjustusest tingitud töövõime kao õiglasele hüvitisele. 3. Seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses kirjeldatud lahenduste eesmärkideks peaks muuhulgas olema „motiveerida tööandjaid parendama töökeskkonda ja pakkuma paremaid töötingimusi ning motiveerida töötajaid järgima tööohutusreegleid.“ Kahjuks tuleb tõdeda, et selle eesmärgi saavutamiseks pole välja pakutud mitte ühtegi lahendust. Väljatöötamise kavatsuses pole ühtegi tingimust, mis motiveeriks tööandjaid parendama töökeskkonda ja pakkuma paremaid töötingimusi. Küll on aga rida meetmeid, mis peaks „motiveerima“ inimesi pikemalt tööturul aktiivne olema, sest muidu langeksid nad sissetulekute vähesuse tõttu allapoole vaesuspiiri. Leiame, et ka tööandjatele on vaja riiklikult kehtestada meetmed, mis motiveeriksid neid rohkem tähelepanu pöörama ohutule töökeskkonnale ning hoolitsema töötajate tervise eest. Üheks selliseks meetmeks võiks olla tööandjatele kohustuslik tööõnnetus ja kutsehaiguskindlustus, mille sissemaksete suurus sõltuks sellest kui suur on ettevõttes töötades risk töötaja elule ja tervisele. Ohtliku töökeskonna osas näeme jätkuvalt tõsiseid probleeme meie sadamates tegutsevates ettevõtetes, kus viimase kümne aasta jooksul on toimunud terve hulk töötaja surmaga juhtunud tööõnnetusi (meile teadaolevalt vähemalt 7 hukkunut). Nii kurioosne kui see ei ole, on töökeskkond sadamates on täna ohlikum kui see oli 30 aastat tagasi. Arvestades senist praktikat, siis pelgalt tähelepanu juhtimisest probleemidele pole kasu. Viimaste aastate statistiline tööõnnetuste arvu vähenemine on tingitud seadusandluse muudatustest, mille kohaselt pole enam vaja Tööinspektsioonis registreerida kergeid tööõnnetusi. Meil Eesti Vabariigis puudub tegelikult tervikülevaade toimunud tööõnnetuste osas. 4. Seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohaselt planeeritakse 2024. aastast hakata inimestele, kellel on tuvastatud vähenenud töövõime ja leitud selle põhjuslik seos tööõnnetuse, kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigestumisega, määrama ja maksma tööõnnetus-kutsehaigustoetust. Välja on toodud ka põhimõtted, mille järgi toetuse suurust hakatakse arvutama ning kaalumisel on kaks alternatiivi. Teise alternatiivi kohaselt ei makstaks toetust neile, kelle töövõime tulenevalt tööõnnetusest, kutsehaigusest või tööst põhjustatud haigestumisest on vähenenud alla 50%. 50-99% seotuse korral oleks toetuse suurus kindlaks määratult 57% toetuse määrast. Leiame, et selline lahendus ei ole mitte mingil moel piisavaks asenduseks täna jõus olevale soodustingimustel pensionide süsteemile ja jätab väga paljud inimesed toetusest üldse ilma, vaatamata sellele, et nende töövõime on oluliselt vähenenud. Praktikas pole harvad juhtumid, kus inimesel puudub töövõime, kuid tööst tingitud töövõime vähenemise protsent jääb alla 50. Kavandatud hüvitise/toetuse määr ei ole rahalises väljenduses aktsepteeritava suurusega versus ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Pärnu mnt.41a telefon: 6116390 Reg.nr.80122993 Tallinn 10119 e-post: [email protected] Swedbank ESTONIA http://www.emsa.ee A/a EE962200221011390973 sooduspensionid ja selle taotlemine hakkab käima taotleja jaoks üsna keerulise menetluse kaudu, milles on terve hulk subjektiivseid otsustamismomente. 5. Täiesti mõistetamatu on reformi elluviimisel nn.Alternatiiv 2, mille kohaselt osadele Eesti elanikest jääb alles õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni ka pärast reformi ellu viimist, ainuüksi selle pärast, et nad on töötanud Ida-Virumaal. Sellist lähenemist ei saa kuidagi pidada võrdseks kohtlemiseks, millele Teie poolt esitatud seletuskirjas korduvalt viidatakse. Lisaks eelpool toodule juhime tähelepanu asjaolule, et paljude elukutsete puhul on varem pensionile mineku õigus põhjendatud mitte ainult tervise vaid muude objektiivsete asjaolude tõttu. Ja üheks selliseks kategooriaks on meremehed, kes kolm neljandikku oma parimatest eluaastatest peavad veetma töökeskkonnas kodust kaugel ja eemal ühiskondlikest hüvedest, mille eest ka nemad on kõik maksud riigile tasunud. Me ei näe siin meremeeste puhul mitte kuskil võrdset kohtlemist juhul kui ka varem pensionile saamise võimalus ära võetakse. Soodustingimustel vanaduspensionile jäämine võimaldab neil varem maale jääda ning kasutada mingilgi määral neid hüvesid, mille eest nad ühiskonnale on maksnud. Lisaks alles siis tekib neil võimalus elada pühenduda perekonnale ja järeltulijatele. Merel töötamise tervist kahjustavat mõju ei õnnestu ühelgi laevaomanikul mitte ühegi meetmega ära kaotada. Võrreldes 20 aasta taguse ajaga on laevad muutunud suuremaks, meeskonnad väiksemaks. Elamistingimused laevadel on viidud minimaalsele tasemele ning laevade seisuajad sadamates on nii lühikesed kui võimalik, selleks, et vähendada laevaomanike kulusid ja suurendada tulusid. Administratiivsed kohustused, mida riigid on kehtestanud ja mida meremehed täitma peavad, kasvavad aasta-aastalt. Seetõttu on merel töötamine muutunud tunduvalt stressi tekitavamaks. Tihti töötatakse sellise intensiivsusega, et ettenähtud igapäevaste puhke- perioodidega pole taastumine võimalik. Seetõttu leiame, et meremeeste õigus on varem tööturult lahkuda ja pensionile minna on õiglane, õigustatud ja igati vajalik. Soovime lisada, et ka sadamates ei ole dokkerite töö muutunud ei kergemaks, vähem tervistkahjustavaks ega lihtsamaks, mis välistab ka nende välja jäämise kavandatud sooduspensionite kaotamise reformist. 6. Osaliselt nõustume sellega, et kutsealade ja ametikohtade põhine lähenemine soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimisele ei ole enam ajakohane. Ajapikku on merel paljud ametikohad asendunud teistega, sest tehnoloogia on arenenud. Samas töökeskkond on jäänud endiselt tervist kahjustavaks. Vajalik on siduda varem pensionile mineku õigus töötamisega laeval ja sadamas, mitte aga konkreetse ametikohaga. Kutsehaigusi on tänaseks tuvastatud mitte ainult tehnilise meeskonna liikmetel vaid ka ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Pärnu mnt.41a telefon: 6116390 Reg.nr.80122993 Tallinn 10119 e-post: [email protected] Swedbank ESTONIA http://www.emsa.ee A/a EE962200221011390973 teenindava personali hulgas. Põhjuseks peamiselt liiga intensiivne töö, millest pole võimalik ettenähtud puhkeaja jooksul taastuda. Kõike eeltoodut kokku võttes leiame, et kuigi soodustingimustel vanaduspensionide seadus ja väljateenitud aastate pensionide seadus võib-olla vajaksid reformi, siis meile esitatud kava ei lahenda enamikku tõstatatud probleeme ning ei täida loodetud eesmärke. Vastupidi, tekitab juurde ebaõiglust ja vähendab inimeste motiveeritust töötada ühiskonnale väga vajalikel kutsealadel. Oleme seisukohal, et üldse kõnesoleva valdkonna reformimise eelduseks on tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadustamine, et mõjutada tööandjaid pöörama suuremat tähelepanu töökeskkonnale. Tööõnnetuse, kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigestumise tõttu töö kaotanud isikutele tuleb tagada sissetulek, mis on võrdväärne sellega, mida nad said töötades. Välja pakutud kutsehaigustoetus seda ei taga. Kindlasti on vajalik teatud elukutsete või teatud valdkondades töötajatele säilitada võimalus minna varem pensionile näiteks läbi tööandja kohustuse maksta sissemakseid pensioni kolmandasse sambasse või mingil muul moel. Antud teemal kohtusime Teiega ka 2021.aasta hiliskevadel ministeeriumis ja meile tundus, et mõistsite meremeeskonna seisukohti. Kõnesolev reformi kava on selles osas aga pettumuseks kuna pole vähimalgi määral arvestanud sellega, mida me tollel korral oma nägemusena väljendasime. Sisuliselt tähendab see, et nn.sotsiaaldialoog ei toimi. Lugupidamisega Jüri Lember, EMSA esimees ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Pärnu mnt.41a telefon: 6116390 Reg.nr.80122993 Tallinn 10119 e-post: [email protected] Swedbank ESTONIA http://www.emsa.ee A/a EE962200221011390973 Signe Riisalo Meie 03. 02.2022 Sotsiaalkaitseminister Tanel Kiik Töö-ja terviseminister Peep Peterson Esimees, EAKL Arto Aas Tööandjate Keskliit 17.12.2021 saatis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sotsiaalpartneritele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (STP S) ja väljateenitud aastate pensionide seaduse (VA P S ) muutmise seaduse eelnõu. Välja saadetud eelnõu sisaldab kavatsust viiteajaga ära kaotada soodustingimustel vanaduspensionite ja väljateenitud aastate alusel vanaduspensionid, muutes neid pensione reguleerivad seadused kehtetuks. Kõnesoleva seaduseelnõu ilmumisele eelnes sotsiaalkaitseministri poolt oktoobri lõpus välja saadetud arvamusküsitlus vastava eelnõu väljatöötamise kavatsusele. Mõlemal puhul, nii väljatöötamise kavatsuse kui ka seaduseelnõu seletuskirjades põhjendatakse eelnõu algataja poolselt soodustingimustel pensionite kaotamise soovi vajadusega korrastada meie pensionimaastikku ja kõrvaldada eb a võrdne kohtlemine soodustingimustel pensionite saajate näol võrreldes tavapensionäridega . A astakümneid tagasi välja töötatud vastav pension olevat ajale jalgu jäänud igand ning ei kajastavat enam tegelikku sotsiaalset vajadust. Lisaks põhjendatakse antud seaduseelnõud ka tervistkahjustavate töötingimuste leevenemise või suisa kadumisega senini soodustingimustega või väljateenitud aastate pensionit võimaldavatel ametialadel ja –kohtadel. Selline lähenemine on tegelikkust ja faktilist olukorda moonutav ning paljudel rasketel ametialadel töötajate osas väär ning ebaõiglane. K a meie toetame töötajate võrdset kohtlemist . Aga v õrdne kohtlemine tähendabki, et kui mõnedel elukutsetel ja ametikohtadel pika perioodi jooksul töötamine on kas füüsiliselt või vaimselt kurnav või mõlemat korraga, siis võimaldataks e töötajal minna varem ja soodustingimustel pensionile või leitakse samaväärsed sotsiaalsed garantiid , kuidas antud elukutsetel ja ametitel töötamist üleüldse motiveerida. Me ei ole nõus kavandatud sooduspensionite süsteemi tervikuna kaotamise ga põhjendusel , et rasked ning tervistkahjustavad töötingimused on suures osas kas kadunud või selli sel määral teisenenud, et võib kogu soodustingimustel pensionite süsteemi ära kaotada. Merel on jätkuvalt tormid, meremees on jätkuvalt kuude kaupa kodust ja maistest hüvedest ära lõigatud ja nii ruumiliselt kui ühiskondlikult piiratud töökeskkonnas nii töö- kui puhkeajal, laevas on jätkuvalt vibratsioon, tavapärasest oluliselt tugevam elektromagnetväli jne. Meremees viibib riski-ja stressirohkes töökeskkonnas 24 tundi ööpäevas, tehes tööd nii öisel kui päevasel ajal ja nii kuude kaupa järjest. T öö merel on muutunud just viimasel paarikümnel aastal oluliselt intensiivsemaks ja seeläbi veelgi stressirohkemaks kui see oli eelnenud perioodidel . Mõnekümne aasta tagused, päevade pikkused laeva sadamas seisu ajad on lühenenud pelgalt tunni või tundide pikkuseks. Laadimine-lossimine käib kibekiirelt. Meremehel praktiliselt puudub võimalus tööl olles maale minna . Sisuliselt on faktorid, mistõttu meremees enne üldise pensioniea saabumist nö. läbi põleb, süvenenud, mitte leevenenud või kadunud. Kõnesolev eelnõu ei sisalda mitte mingeid meetmeid, mis oma sisult tagaksid samaväärse sotsiaalse kaitse teatud ametialadel ja –kohtadel käesoleval ajal kehtivale soodustingimustel pensionite süsteemile ning seetõttu palume antud eelnõu menetlemine peatada. Meremeeskonna soodustingimustel pensionile siirdumise võimalus peab säilima . Seetõttu me ei näe võimalikuna olevat meremeeste puhul kaotada soodus-ja väljateenitud aastate pensionite süsteemi ja palume antud ametikohtade osas säilitada seni kehtiv regulatsioon. Oma pikaajalise raske tööga merel selle ameti esindajad selle ära teeninud. K õigil, kes on tänaseks omandanud vastava kutse ja merel tööle asunud, on õigustatud ootus soodustingimustel pensionile pääseda. Kõnesoleva seadus eelnõu sellega kahjuks ei arvesta. Riigi kulude-tulude tasakaalus tuleb ka arvesse võtta, et väga paljud endised ja soodustingimustel pensionile siirdunud jätkavad töötamist riigiettevõtetes ( VTA, PPA jt.) või riigile kuuluvates äriühingutes ( AS Eesti Loots ) , soostudes, tänu riigi poolt makstavale pensionile, töötama tööturu palgatasemest madalamate palkadega. Meremeeste soodustingimustel pensionite kadumisel kaob riigil võimalus samaväärselt kasutada tööjõuturu hindadest madala palga tasemega tööjõudu. Antud tööjõud kallineb riigile koheselt üle 1/3. J ätkates meremeeskonna sotsiaalsete garantiide hävitamisega, süvendame probleemi, mis on seotud noorte huviga valida selline raske elukutse nagu on töö merel ning süvendame ebasoodsa t keskkonda meremeeskonna järelkasvu tekkimiseks, mida vajab kogu Eesti meremajandus . Meremehed ja heal tasemel mereharidus on riigi parim ekspordiartikkel kuna koju ning peredele ja riigile tuuakse töötasu näol rahaline sissetulek ( tarbimismaksud riigile) ja meremajandusele rahvusvahelises meresõidus omandatud teadmised ning kogemused. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Merendusnõukoda Tarmo Kõuts Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing Jüri Lember Eesti Laevaomanike Liit Vahur Ausmees TTÜ Eesti Mereakadeemia Roomet Leiger Aili Petti Teema: FW: RE: soodustingimustel ja väljateenitud aastate pensionite teemal meremeestele Manused: Sooduspensionid (003)(2).asice; Soodustingimustel pensionite reformi kavast.asice; Sooduspensionid (003)_0.docx From: jlem <[email protected]> Sent: Monday, May 16, 2022 10:16 AM To: Kristiina Selgis <[email protected]> Cc: 'Vahur Ausmees' <[email protected]>; 'Janno Laende' <[email protected]>; 'Roomet Leiger' <[email protected]>; 'Ülar Pärn' <[email protected]>; [email protected]; 'Hannes Roosaar' <[email protected]>; 'Raul Kleinson' <[email protected]> Subject: FW: RE: soodustingimustel ja väljateenitud aastate pensionite teemal meremeestele Tere ! Rääkisime eelmisel nädalal sooduspensionite reformist. Juba 4.veebruaril saatsime teile Sotsiaalministeeriumisse jt.organisatsioonidele merendusorganisatsioonide, sh. tööandjate ja töövõtjate ühise pöördumise (vt.manust Sooduspensionid ). Kuni tänaseni pole selle pöördumise osas meieni jõudnud mitte ühtki vastust kuigi teema puudutab ennekõike Sotsiaalministeeriumis kavandatud sooduspensionite reformi. Lisan ka eelnevalt Teile saadetud seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta saadetud seisukoha ( vt. Soodustingimustel pesnionite reformi kavast). Lugupidamisega Jüri Lember, EMSA esimees From: Lember [mailto:[email protected]] Sent: Friday, February 4, 2022 4:16 PM To: '[email protected]' <[email protected]> Subject: FW: RE: soodustingimustel ja väljateenitud aastate pensionite teemal meremeestele Importance: High From: Lember [mailto:[email protected]] Sent: Friday, February 4, 2022 2:54 PM To: '[email protected]' <[email protected]>; 'Arto Aas' <[email protected]>; 'Peep Peterson' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]> Cc: '[email protected]' <[email protected]>; 'Eesti Ametiühingute Keskliit' <[email protected]>; 'Vahur Ausmees' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; 'Roomet Leiger' <[email protected]>; 'Janno Laende' <[email protected]>; 'Tarmo Post' <[email protected]>; 'Rein Õnnis' <[email protected]>; 'Oudekki Loone' <[email protected]>; 'Toivo Ninnas' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; Aleksander Meier 1 <[email protected]>; aleksander palomets <[email protected]>; Andres Verro <[email protected]>; Andres Verro <[email protected]>; annely tischler <[email protected]>; Jaana Põlts <[email protected]>; Jaanus Kuiv <[email protected]>; Kaia Vask <[email protected]>; kaimar vapper <[email protected]>; Mai Rebane <[email protected]>; meelis naaber <[email protected]>; raul kleinson <[email protected]> Subject: RE: soodustingimustel ja väljateenitud aastate pensionite teemal meremeestele Importance: High Tere lugupeetavad ! Käesolevaga edastan digitaalselt allkirjastatud dokumendi meremeeste soodustingimustel ja väljateenitud aastate pensionite teemal, millele on sisuliselt oma toetuse andnud kogu laevandussektori juhtivad organisatsioonid. Kõnesolevale pöördumisele lisaks soovin lisada, et meie vennasriigis, Soome Vabariigis kehtib meremeeste pensionite osas eriseadus (https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2006/20061290), milles on ära toodud kuus erinevat meremeestele kohanduvat pensioniliiki, sh. võimalus minna soodustingimustel ja enne riikliku pensioniea saabumist pensionile. Samuti võimalus minna pensionile tulenevalt merel töötamise töövõime kaotuse erinevast määrast. Seega soodustingimustel pensionile siirdumine ei ole nõukogulik igand, vaid on tsiviliseeritud ühiskonnakorralduse pärisosa. Lugupidamisega Jüri Lember, pöördujate nimel, EMSA esimees) Virus-free. www.avg.com 2
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel