Täiendav seisukoht

Tallinna ringkonnakohus Teie 12.05.2022 [email protected] Meie 27.05.2022 nr 2-5.1.33/1768 Pärnu mnt 7 15084, Tallinn Harju maakond Apellant: Sotsiaalministeerium Apellandi esindaja: Marju Lepmets e-post: [email protected] ja [email protected] Vastustaja: Riigi Tugiteenuste Keskus (SA Innove õigusjärglane) Vastustaja esindaja: Kerli Brandt ja Kathy Tätte e-post: [email protected] , [email protected] Täiendav seisukoht kirjalikus menetluses Haldusasi 3-19-1239 Tallinna Ringkonnakohus tegi 12.05.2022 haldusasjas nr 3-19-1239 määruse, millega määras lahendada haldusasi kirjalikus menetluses. Määrusega anti menetlusosalistele õigusi esitada täiendavaid avaldusi kuni 27.05.2022. Apellant märgib esmalt, et jääb vaidemenetluses ja varasemas kohtumenetluses - halduskohtule esitatud kaebuses ja apellatsioonkaebuses – esitatud väidete ja seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid uuesti üle korrata. Täiendavalt soovib apellant rõhutada järgmist: I. Pakkujate võrdne kohtlemine (i) Rahvusvahelist piirmäära ületavate riigihangete puhul tuleb hankijatel jälgida, et kõik pakkujatele hankes osalemiseks ja pakkumuste esitamiseks ettenähtud tingimused oleksid sellised, et välispakkujad saaksid hankesse pakkumusi esitada hankija asukohariigi ettevõtjatega võrdsetel alustel ilma ebamõistlikke pingutusi tegemata. Tallinna halduskohtu 26.08.2021 otsuse punktis 22 toodud arvamus, et hankes seatud kvalifitseerimistingimuse tõttu on välismaine pakkuja ebavõrdses seisundis võrreldes Eesti päritolu pakkujaga ning võib eeldada, et tegevusloa nõue ei ole võrdsetel alustel täidetav Eesti ja välismaiste pakkujate poolt, on paljasõnaline, põhistamata ja ebausutav. (ii) Apellant ei nõustu ka halduskohtuga (punktid 24 ja 25), et kui hankelepingu maksumus ületab rahvusvahelise piirmäära saabub piiriülene huvi, mis toob automaatselt kaasa siseriiklike õigusaktidega teenuse osutajatele seatud nõuete Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 sobimatuse hanketingimustena. Apellant on seisukohal, et isegi piiriülese huvi korral on õiguspärane kohaldada siseriiklikust õigusest tulenevaid tingimusi ja nõudeid, eeldusel, et järgitakse EL toimimise lepingu alusnorme, eelkõige diskrimineerimiskeeldu ja ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtteid ja neist tulenevat läbipaistvuskohustust. (iii) Oluline on silmas pidada kvalifitseerimistingimuste eesmärki: seada lävend ettevõtjate jaoks ja hinnata üksnes nende pakkujate pakkumusi, kellel on võimekus lepingu täitmiseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et „hankija kohustus kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni sisuliselt tähendab seda, et hankija peab veenduma pakkuja vastavuses kvalifitseerimistingimustele. Piisav ei ole, et esitatud tõendite valguses on vastavus kvalifitseerimistingimustele põhimõtteliselt võimalik. Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega oleks vastuolus sellise pakkuja kvalifitseerimine, kelle vastavus hanketingimustele ei ole selge, vaid üksnes hüpoteetiline“ (Tallinna Halduskohus 18.05.2021, 3-21-721). (iv) Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte eesmärk on soodustada hankemenetluses osalevate ettevõtjate vahelise terve ja tegeliku konkurentsi arengut. See tähendab seda, et kõigile pakkujatele peavad pakkumuse koostamisel olema tagatud võrdsed võimalused. Apellandi hinnangul on kohtu seisukoht välispakkujate ebavõrdsest kohtlemisest, sest „pakkujad peavad enne nõude täitmist tegema endale piisavalt selgeks nõude täitmiseks vajalikud asjaolud“, mitte üksnes kohatu ja arusaamatu, vaid selges vastuolus riigihangete seadusega (RHS). (v) Vastavalt RHSile on pakkumus pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis on pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni riigihanke alusdokumentides määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni, seejuures peab pakkumus vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ning pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Ükski pakkuja (sh välispakkuja) ei saaks ega tohikski esitada hankes pakkumust ega kinnitada kõigile riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele vastamist ja nende ülevõtmist, olemata eelnevalt endale piisavalt selgeks teinud hankelepingu objektiks olevate teenuste osutamisele ja teenuse osutajale õigusaktidega kehtestatud nõudeid. (vi) Ka läbipaistvuse põhimõte kui riigihanke üldpõhimõte nõuab, et kogu asjakohane teave teenuse sisu ja osutamise tingimuste kohta peab mõistmise huvides olema nii varakult kui võimalik kõigile hankelepingu sõlmimise menetluses osalevatele ettevõtjatele kättesaadavaks tehtud nii, et ühelt poolt võimaldaks see kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõista selle täpset ulatust ja sellest ühtemoodi aru saada. Läbipaistvuskohustus nõuab, et hankija peab kohtlema kõiki pakkujaid võrdselt ja kohaldama lepingu sõlmimise menetlusega seonduvaid eeskirju läbipaistvalt kõigi pakkujate suhtes. Riigihankes „Raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamine (2017-2020)“ viitenr 188638 seatud kvalifitseerimise tingimus oli õiguspärane, proportsionaalne, põhjendatud, vajalik ja kohane; kvalifitseerimise tingimus ei olnud piirav ning selle täitmine ei olnud hankija liikmesriigi ettevõtjate jaoks tegelikkuses lihtsam, kui mõnes muus liikmesriigis asuva ettevõtja jaoks. Seega oli hankes tagatud pakkujate võrdne kohtlemine.  3 II. Hankes seatud kvalifitseerimise tingimus ei mõjutanud osalejate ringi (i) Isegi kui pidada hankes seatud kvalifitseerimise tingimust piiravaks (millega apellant ei nõustu), ei ole kinnitust leidnud, et see tingimus ka faktiliselt heidutas välispakkujaid hankel osalemast või oleks võinud sellise olukorra põhjustada. Varasemad laste tugiteenuste hangetes aastatel 2015a ja 2016a (viitenr 166257 ja 169262) ega ka sama teenuse osas hilisemalt läbi viidud hankes (viitenr 215680), ei ole hanke juurde huvitatud isikuna registreerunud ega hankes osalenud ükski välismaine pakkuja. Seejuures, hankes viitenr 215680, mis korraldati nö ennetähtaegselt seoses käesoleva kohtuasja esemeks oleva finantskorrektsiooni otsuse tegemisega, ei olnud tegevusloa nõuet sätestatud kvalifitseerimise tingimusena, vaid sõlmitava hankelepingu tingimusena (nii nagu hanke läbiviimise ajal kehtinud RÜ juhiseid seda ette nägid). Seega ei ole tõendatav, et piiriülene huvi kohtuasja esemeks olevas hankes faktiliselt esines või oleks põhjendatud alust eeldada sellist huvi, kui vaidlusalust kvalifitseerimise tingimust ei oleks seatud. (ii) Lapsehoiuteenuse osutamiseks annab pärast maavalitsuste tegevuse lõpetamist tegevuslubasid Sotsiaalkindlustusamet (finantskorrektsiooni otsuse esemeks oleva hanke mõttes hankija). Hankemenetluse läbiviimise ajal (ega ka toimuva kohtumenetluse aja seisuga) ei ole ükski välisriigi ettevõtja esitanud taotlust lapsehoiuteenuse tegevusloa saamiseks (lapsehoiuteenuse tegevusloa andmed on kättesaadavad mtr.mkm.ee). Seega ei ole lapsehoiuteenuse osutamise vastu piiriülese huvi puudumise põhjuseks mitte riigihankes seatavad tingimused, vaid selline huvi puudub üldse, ka teenuse osutamiseks väljaspool hankemenetlusi. Ei ole tõendatud ega isegi tõenäoline et piiriülene huvi riigihankes „Raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamine (2017-2020)“ viitenr 188638 faktiliselt esines või oleks põhjendatud alust eeldada sellist huvi, kui vaidlusalust kvalifitseerimise tingimust ei oleks seatud. III. Kvalifitseerimistingimusega ei kaasne negatiivset mõju liidu eelarvele (i) Finantskorrektsiooni otsuses ei ole rakendusüksus finantskorrektsiooni rakendamisel arvesse võtnud väidetava rikkumise olulisust, sh seda, kas piirav säte omas reaalselt mõju hankes osalejatele või on välisettevõtete huvi puudumine sotsiaalvaldkonna teenuste vastu põhimõtteline ja tavapärane, sest teenuste spetsiifika ja nõuded sotsiaalteenustele on riigiti väga erinevad. (ii) Apellant ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et finantskorrektsiooni vastas ühendmäärusele, otsuses oli piisavalt põhjendatud ja motiveeritud finantskorrektsiooni tegemist ja -määra. Üksnes riigihanget reguleerivate normide rikkumine ei ole piisav, et teha finantskorrektsiooni otsus, vaid kontrollida tuleb, kas liidu eelarve mõjutamise võimalus ei olnud välistatud (st kahju liidu eelarvele peab olema tõenäoline, potentsiaalne ja võimalik). Kohtupraktikas on asutud seisukohale: „/---/ eelduslikult võib pakkujate ringi põhjendamatu piiramine ohustada liidu eelarvet, kui on piisavalt tõenäoline, et piirava tingimuse tõttu võis mõni pakkuja jätta pakkumuse esitamata ja see võis mõjutada hankelepingu lõplikku maksumust. /---/Tõenäosuse hindamisel ei tule  4 võtta arvesse üksnes seda, kas mõni pakkuja võis jätta pakkumuse esitamata, vaid hinnata tuleks ka selle võimalikku mõju riigihanke tulemusele. Kui on tõenäoline, et riigihankel oleks osalenud rohkem pakkujaid, kuid tõenäoliselt poleks see mõjutanud hankemenetluse tulemust, ei saa ka liidu eelarvele negatiivset mõju pidada tõenäoliseks.“ (Tallinna ringkonnakohtu 30.11.2021 otsus 3-20-895, p 20). (iii) Finantskorrektsiooni otsuses ega halduskohtu otsuses negatiivset mõju liidu eelarvele ei ole hinnatud. Apellant on seisukohal, et selline negatiivne mõju liidu eelarvele puudub, mistõttu ei oleks vaidlusalust finantskorrektsiooni otsust üldse tulnud teha. Lähtudes eeltoodust ning vaidemenetluses ja halduskohtu menetluses esitatud seisukohtadest tulenevalt on apellandi hinnangul tõendatud, et hankemenetluses (viitenr 188638) oli korraldatud kooskõlas õigusaktidega, läbipaistvalt ja kõiki pakkujaid koheldi võrdselt ning riigihankes seatud tingimustel puudus negatiivne mõju liidu eelarvele. Seega tuleb SA Innove 12.03.2019 finantskorrektsiooni otsus nr 3-3.1/100 ja 21.05.2019 finantskorrektsiooni otsus nr 3-3.1/100-1 ning 03.06.2019 vaideotsus nr 3-3.1/4861-2 tuleb tühistada. Lähtudes eeltoodust, palun ringkonnakohtul 1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 26. augusti 2021 otsus täies ulatuses. 2. Teha uus otsus, millega tühistada SA Innove 12.03.2019 otsus nr 3-3.1/100, 12.03.2019 otsuses sisalduvat ebatäpsust parandav 21.05.2019 otsus nr 3-3.1/100-1 ja 03.06.2019 vaideotsus nr 3-3.1/4861-2 ning kohustada Riigi Tugiteenuste Keskust (SA Innove õigusjärglane) maksma välja otsuste nr 3-3.1/100 ja 3.3.1/100-1 alusel tagasi nõutud ja vähendatud maksetaotluste väljamaksed täies ulatuses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marju Lepmets talituse juhataja Marju Lepmets 611 3061 [email protected]