Välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (612 SE)

Kristian Jaani Siseministeerium Teie 05.05.2022 nr RIIGIKOGU/22- 0546/-2T/ Meie 26.05.2022 nr 1.2-3/1680-2 Välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (612 SE) Lugupeetud Kristian Jaani Esitame Sotsiaalministeeriumi seisukoha Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse (VMS) ja kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu kohta, mille üldine eesmärk on koostajate hinnangul vältida suuremahulist immigratsiooni. Sotsiaalministeerium leiab, et juba täna on välismaalaste seaduses piisav regulatsioon takistamaks välistööjõu sisserännet ebamõistlikus ulatuses. Lisame, et välismaalastest tööjõu kasutamine on aidanud leevendada ettevõtjate tööjõupuudust, kuivõrd sagedasem välisvärbamise põhjus on asjaolu, et Eestist ei leia piisavalt sobivaid spetsialiste. Seega on välismaalased taganud tööandjatele konkurentsivõimelise tööjõu olemasolu. Lähtuvalt Sotsiaalministeeriumi vastutusalast, on meil järgmised tähelepanekud töörännet ja pererännet puudutavate muudatusettepanekute kohta. Eelnõuga soovitakse lühendada hooajatöö perioodi 270 päeva pealt 183 päevani 365 järjestikuse päeva jooksul. Selgitame, et nn hooajatöötajate direktiivis 2014/36/EL leitakse, et kui hooajatöö on piiratud viie ja üheksa kuu vahelise ajavahemikuga 12 kuu kohta, siis on koosmõjus hooajatöö definitsiooniga tagatud, et tööl on hooajaline iseloom. Seetõttu on kehtivas regulatsioonis sätestatud hooajatöö periood kooskõlas direktiiviga. Seletuskirjas on toodud, et hooaeg ei saa olla pikem kui pool aastat. Siinkohal märgime, et hooaeg võib kohati näiteks põllumajanduses olla pikem kui pool aastat, tulenevalt istutamise, hooldamise, saagikoristuse, järelhoolduse ja talveks ettevalmistamise etappidest. Ilma analüüsita ei saa automaatselt öelda, et hooaeg on ainult pool aastat ja seisukoha kujundamiseks peab kaasama tööandjaid, kes hooajatöötajaid rakendavad ja kes oskavad kommenteerida hooaja pikkust konkreetses sektoris. Lisaks toome välja, et hooajatöö perioodi lühendamine toob kaasa tööandja värbamiskulude suurenemise, sest kui hooaeg on pikem kui 6 kuud, siis tuleb tööandjal leida perioodi peale rohkem töötajaid. Samal ajal võib see mõjutada hooajatöötajate kättesaadavust ja motivatsiooni Eestisse tööle tulla. Lühem periood tähendab ka lühemat aega töötasu teenimiseks ja kokkuvõttes väiksemat tasu. See tähendab, et osa töötajaid kalkuleerides mh elamis- ja sõidukulusid ei pruugi siia tööle tulla, mis võib panna tööandjad keerulisse olukorda. Eesti riigi vaates kaasnevad muudatusega ka menetluskulud, kui töötajaid liigub sama töö tegemiseks rohkem. Kokkuvõtvalt ei toeta Sotsiaalministeerium antud muudatust. Eelnõuga soovitakse kehtestada uut palgakriteeriumit, mis on 1,5-kordne Eesti keskmine palk nii lühiajalise töötamise registreeringuga töötajatele kui ka elamisloa alusel töötamisele. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Palgakriteeriumi tõstmise eesmärk on kitsendada sisserännet ainult kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule ja piirata teiste oskustööliste Eestisse tööle tulekut. 1,5-kordne keskmine on kõrge palgakriteerium (2021. a oli keskmine palk 1548 eurot, 1,5-kordne keskmine on 2322 eurot). Arvestades piirkondlikke ja tegevusalade palgaerinevusi jääksid muudatuse jõustumisel võimalused värvata vajalikku välistööjõudu väga piiratuks. Sellel on omakorda mõju tööturule ja tööjõu puudusele mitmetes valdkondades ja mitmete oskustööliste kategooriates, mis omakorda mõjutab Eesti majandust. Kuivõrd tegemist on väga põhimõttelise töörände regulatsiooni muudatusega, millel on potentsiaalselt ulatuslikud mõjud tööandjatele ja tööturule, ei toeta Sotsiaalministeerium antud muudatust. Eelnõuga soovitakse kehtestada välismaalasest õpilasele abikaasa Eestisse elama kutsumiseks eeltingimusena 2-aastane Eestis elamise nõue. Tegemist on maksimaalse piiranguga vastavalt direktiivile 2003/86/EÜ. Selline meede muudab Eestis õppimise vähematraktiivseks ning vähendab perekondlike sidemete tähtsust. Muudatuse tulemusena on Eestisse õppima asuda soovivad välismaalased sunnitud valima perekonna ja hariduse või töökoha vahel. Seletuskirjas puuduvad põhjendused, miks on valitud just maksimaalne lubatud periood. Oleme seisukohal, et arvestades tänast olukorda, kus inimeste mobiilsus on suur, on eelneva 2-aastase elamise nõue oluliseks piiravaks teguriks ja Sotsiaalministeerium ei toeta antud muudatust. Jätkuvalt kehtib elamisloa andmisel nõue, et välismaalasel peavad Eestis elamiseks olema piisavad elatusvahendid, mis tagavad perekonna ülalpidamise Eestis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium Riigikantselei Annika Sepp 6269 722 [email protected]