Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 kooskõlastamine

Keit Pentus-Rosimannus Rahandusministeerium Teie 17.05.2022 nr RAM/22-0597/- 1K, 1.1-10.1/4378- 1/ Meie 26.05.2022 nr 1.2-3/1802-2 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 kooskõlastamine Lugupeetud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus Täname Rahandusministeeriumi kolleege Ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 perioodi rakenduskava ettevalmistamiseks sisuka ja laiapõhjalise kaasamisprotsessi juhtimise eest. Kooskõlastame rakenduskava allpool toodud märkustega arvestamisel. Palume täpsustada rakenduskavas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kompetentsikeskuse ülesandeid järgmiselt: - Lk 155 „Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõhus kohaldamine ja rakendamine“ Algne tekst: „Korraldusasutus tagab koolitused siseriiklike seaduste ja rahvusvaheliste lepingutega kaetud põhiõiguste arvestamiseks.“. Ettepanek sõnastuse muutmiseks: „Korraldusasutus ja võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus tagavad koolitused EL põhiõiguste harta nõuetega arvestamiseks.“. - Lk 157 „Puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaldamine ja rakendamine kooskõlas nõukogu otsusega 2010/48/EÜ“ Algne tekst: “Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab korraldus- ja rakendusasutustele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste aspektides nõu ja kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte.“. Ettepanek sõnastuse muutmiseks: „Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab korraldus- ja rakendusasutustele ning toetuse taotlejatele/saajatele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste aspektides nõu ja kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte.“. Palume täpsustada erieesmärk a „Erieesmärk (a) parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu“ seotud tekstilõike nii, et need oleksid järgmiselt loetavad (lk 77–79): - Erinevad suundumused – automatiseerimine, digiteerimine, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, üleminek kliimaneutraalsusele, pikaajaline eeldatav eluiga, vananev elanikkond jm – muudavad üha olulisemaks mitmekülgsemate ja aktiivsemate tööturumeetmete pakkumise kõikidele sihtrühmadele. Sealhulgas: 1) haavatavamad rühmad, kelle seas on vähenenud töövõime ja terviseprobleemidega inimesed, madalama kvalifikatsiooni või aegunud oskustega inimesed, suure töötuse või Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 kliimaeesmärkide tõttu suurema töötuse riskiga piirkondades elavad inimesed, kelle hulgas omakorda on ka mitte-eestlaste suur osakaal. - Noortegarantiid toetatakse ka RRFist (palgatoetus tööandjatele ja värvatud noorte oskuste arendamiseks vajalike koolituste hüvitamine). - Rändetaustaga täiskasvanutele, eriti neile, kelle seotus tööturuga on nõrk, pakutakse sihipärast lisatoetust, milles on ühendatud erinevad elemendid, nt teavitustegevus, nõustamine, koolitused ja jätkutugi tööl püsimiseks. - Sekkumised kavandatakse koostöös tööandjate ja sidusrühmadega, võttes arvesse kasvava tööjõunõudlusega sektorite vajadusi ning pidades silmas piirkondlike erinevuste ja segregatsiooni vähendamise eesmärki. Samuti käsitletakse takistusi või tõkkeid, mis pidurdavad sihtrühmade osalemist (takistuste näideteks on hoolduskoormus, tervisega seotud piirangud, keelebarjäärid ja digioskuste madal tase, vanusest tingitud madalam konkurentsivõime). Eesmärk on tõhus ja sujuv üleminek uutele töökohtadele, tööjõu mittevastavuse leevendamine ning piirkondlike ja sotsiaal- majanduslike erinevuste vähendamine. - Tööealine elanikkond, tööandjad, töötajad (sh kõrge töötuse määraga piirkondade elavad töötajad), töötud, mitteaktiivsed inimesed, eakad, vähenenud töövõimega inimesed, värbamis- ja karjäärispetsialistid, poliitikakujundajad, õpilased ja üliõpilased, haridustöötajad, ühiskond tervikuna, haavatavamad rühmad ja riskirühmad (sh NEET- noored, ebapiisava eesti keele oskusega isikud, vähenenud töövõimega, madala haridustaseme, tööturu vajadustele mittevastava või aegunud haridusega või kvalifikatsiooniga isikud inimesed, vanemaealised), sotsiaalpartnerid (ametiühingud, tööandjad), valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud omavalitsused, sidusrühmad, ettevõtted (sh piirkonnas töökohtade loomisest huvitatud ja tööturu arengust mõjutatud ettevõtted), riigiasutused, haridusasutused, tööturuteenuseid osutavad organisatsioonid, Eesti Töötukassa, ja vähenenud töövõimega inimestele teenuseid osutavad organisatsioonid. Palume täpsustada erieesmärk (d) „edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske“ (lk 23 ja lk 80–81) tekstilõike nii, et need oleksid loetavad järgmiselt: - Vähene järelevalve töökeskkonna üle ning töötervishoiusüsteemi kvaliteedi probleemkohad ja kestlikkus takistavad tööga seotud terviseprobleemide ennetamist ja nende varajast avastamist. - Pikaajalise ja tervisliku tööelu säilitamiseks ning töövõimereformi edasiseks rakendamiseks töötatakse välja töötervishoiu ja tööohutuse meetmed, võttes arvesse ka ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiat. See hõlmab meetmeid järelevalve tõhustamiseks ja nõustamisteenuse kättesaadavamaks muutmiseks. Koolitatakse töökeskkonna ja -suhetega tegelevaid töötajaid, nende esindajaid, valdkonna spetsialiste ning huvigruppe ja sotsiaalpartneid. Valdkonna arendamiseks koostatakse uuringuid. - Kavas on töötada välja meetmed tööga seotud tervisekahjustuste varajaseks avastamiseks ja diagnoosimiseks, sh töötervishoiuteenuste reformimine. Samuti on fookuses meetmed, mille eesmärk on parandada institutsionaalset suutlikkust jälgida töötingimuste täitmist; paindlike töömeetodite edendamine, töö korraldamise uuenduslike viiside edendamine ning ametiasutuste, sh sotsiaalpartnerite ja muude töökeskkonna ja töötingimustega seotud küsimustega tegelevate esindusorganisatsioonide pädevuse tõstmine valdkonnas. - Sekkumise raames panustatakse ka tööturu osaliste ja tööandjate teadlikkuse suurendamisse tööohutusnõuete täitmisel ning toetatakse sotsiaalpartnerite ja teiste huvirühmade pädevuse tõstmist. Palume täpsustada erieesmärk: (m) „vähendada materiaalset puudust, andes toidu- ja/või esmast materiaalset abi enim puudust kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele,  3 ning võtta kaasnevaid meetmeid, mis toetavad nende isikute sotsiaalset kaasamist“ (lk 108–111) tekstilõike nii, et need oleksid loetavad järgmiselt: - Eesti Statistikaameti andmetel elas 2020. aastal absoluutses vaesuses 2,2 protsenti ja suhtelises vaesuses 20,6 protsenti Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2019. aastaga vähenes nii suhtelises kui ka absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,1 protsendipunkti võrra. - Suhteline vaesus oli suurim üksi elavate 65-aastaste ja vanemate vanusegrupis, 41,4%. Absoluutse vaesuse määr on kõrgeim töötute hulgas, 13,9%. Eelnevate aastatega võrreldes on nii absoluutse kui ka suhtelise vaesuse oht märgatavalt kasvanud üksikvanemate hulgas. - Alla 18-aastaste laste hulgas on vaesuse riskis 15,6% ja absoluutses vaesuses 2,5% lastest, see näitaja on lähiaastatega võrreldes veidi tõusnud. - Sotsiaalsiirded, st riiklikud hüvitised ja pensionid, aitasid ära hoida vaesusesse sattumist. Neid sissetulekuid arvesse võtmata oleks 39,6% elanikkonnast olnud vaesuse ohus ja 22,6% absoluutses vaesuses. - 2020. aastal elas 6,5% Eesti elanikkonnast puuduses. Puuduse määr oli kõrgeim eakate seas (vähemalt 65-aastased) (9%) ja madalaim 18–49-aastaste hulgas (4,7%). Enim satuvad inimesed raskustesse ootamatute väljaminekutega. - Vaesus püsib Eestis üldiselt ühtlasel tasemel ja on väikeses languses, samas on teatud sihtrühmade (töötud, vanemaealised, üksikvanemad) vaesus ja vaesuse risk suur. Abi toimetulekuks on vaja nii lühiajalisemalt ootamatute raskuste tõttu kui ka pikemaajaliselt. Seetõttu jagatakse abivajavatele inimestele lihtsalt kättesaadavat toiduabi ning esmast materiaalset abi. Koos abiga pakutakse inimestele ka neile sobivaid sotsiaalse kaasatuse meetmeid. - Sekkumise eesmärk on suurendada sotsiaalset kaasatust ja aidata kaasa vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vähendamisele Eestis. Täpsemalt pakutakse enim puudustkannatavatele isikutele toitu ja esmast materiaalset abi ning sotsiaalse kaasamise meetmeid. Toidu jagamine võimaldab luua paremat kontakti abivajava isikuga ja seeläbi kaasata ta muudesse teenustesse, näiteks tööturuteenustesse, sotsiaalhoolekandeteenustesse, haridusele ja koolitusele juurdepääsule, mis pikemas perspektiivis võiks aidata parandada isiku sotsiaal-majanduslikku olukorda ja vähendada abivajadust. - Selle eesmärgi saavutamiseks on kavandatud järgmised tegevused: 1) Toidu ja esmase materiaalse abi kättesaadavaks tegemine sihtrühmale; 2) toiduannetuste kogumine ja jagamine, mis vähendab ka toidu raiskamist; 3) kaasnevate meetmete pakkumine. - Esimeses punktis osutatud tegevus hõlmab toidu ja/või esmase materiaalse abi ostmist keskselt toetuse saaja poolt ja jaotamist kohalikul tasandil või sihtrühmale vautšerite pakkumist, mis võimaldab neil otse osta/saada esmast toiduabi ja materiaalset abi. Vautšerite puhul leiab toetuse saaja hankega partneri(d) (kauplused) ja vautšereid jagavad määratud sihtrühmale kohalikud omavalitsused või muud toetuse saaja poolt määratud partnerid. - Teise tegevuse puhul leiab toetuse saaja toiduannetusi koguva(d) ja jagava(d) partneri(d) hankega. - Mõlemat tegevust täiendab kaasnevate meetmete pakkumine, mille eesmärk on leevendada enim puudustkannatavate isikute sotsiaalset tõrjutust ja toetada toimetulekut. Need meetmed hõlmavad näiteks nõuandeid ja teavet toitumise ning toiduretseptide kohta, olemasolevate sotsiaalteenuste või muud liiki avaliku ja erasektori abi kohta, aktiivsete tööturumeetmete, nõustamistegevuse ja seminaride kohta jms. Osa neist tegevustest kavandatakse muudest ESF+ meetmetest, mille eesmärk on suurendada sotsiaalset kaasatust ja vähendada ebavõrdsust. Kõige haavatavamas seisus lapsed suunatakse täiendavatele teenustele, nagu tasuta alusharidus ja lapsehoid, tasuta haridus ja tasuta tervishoid. - Kõiki tegevusi viiakse ellu eelkõige kohalikul tasandil koostöös kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute, kaupluste jm partneritega. Partnerid on kaasatud ka  4 tegevuste välja töötamisel. Vastastikune õppimine, kohalike koostöövõrgustike loomine ja sotsiaalse vastutuse edendamine toiduainesektoris aitab kaasa sekkumise tõhususele. - Täpsed rakendusskeemid igale tegevusele kinnitatakse Sotsiaalministeeriumi koostatud toetuse andmise tingimustes. - Rakendamise kavandamise lähtepunkt on jõuda võimalikult laia sihtrühmani, pöörates samal ajal tähelepanu toidu toiteväärtusele ja kvaliteedile ning toetuse saajate väärikusele. Palume täpsustada mõõdikutega seotud infot järgmiselt: - Parandada Tabelis 75 mõõtühikuks protsent. - Parandada Tabelis 82 näitaja „Tervislikel põhjustel tööhõivest väljalangenute osakaal“ (15 – 74) lähtetase 12ks ning näitaja „Uute osalise ja puuduva töövõimega inimeste osakaal tööealisest rahvastikust“ lähtetase 1,12ks. - Tabelis 117 muuta näitajate mõõtühikuks protsent. - Tabelis 137 asendada sõna „tegevusgruppide“ sõnaga „tegevusrühmade“. - Tabelis 144 korrigeerida eelarve. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Maris Mälzer 626 9174 [email protected]