Pöördumine

Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn kuupäev digiallkirjas nr 11-16/K1/15186 [email protected] [email protected] Selgitustaotlus rasedale haigushüvitise maksmise regulatsiooni kohta Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lg 1 kohustab tööandjat maksma töötajale haigushüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral 2.-5. kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lg 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust. Sama paragrahvi lõige 2 vabastab tööandja haigushüvitise maksmisest töötajale haigestumise või vigastuse korral, mille eest haigekassa maksab kindlustatud isikule haigushüvitist muuhulgas ravikindlustuse seaduse § 56 lg 12 alusel, ehk rasedale töötajale. Seega ei ole tööandja kohustatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 122 sätestatud tingimustele vastavat haigushüvitist maksma haigestumise või vigastuse korral oma töötajale, kes on rase. Küll tuleb aga vastavat haigushüvitist maksta rasedale töötajale karantiini korral. Vastavalt ravikindlustuse seaduse § 56 lg 1 tekib töötajal üldiselt õigus saada haigushüvitist haigekassalt töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse kuuendast päevast alates ja rasedal töötajal lähtudes sama paragrahvi lg 12 alusel töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse teisest päevast alates. Haigekassa maksab tulenevalt ravikindlustuse seaduse § 54 lg 1 kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust 70% statsionaarse ja ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise ning terviseseisundile mittevastavast tööst keeldumise, ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamise ja karantiini korral. Ühe kalendripäeva keskmine tulu võrdub ravikindlustuse seaduse § 55 lg 2 tulenevalt töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. Lähtudes eeltoodust arvutatakse tööandja poolt töötajale 2.-5. kalendripäeva eest makstav haigushüvitist arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust ja haigekassa poolt rasedale töötajale makstav hüvitis eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule sotsiaalmaksuga maksustatava tulu alusel. Seega raseda töötaja haigushüvitist arvestatakse erinevalt võrreldes mitterasedate töötajatega, sealjuures erineb arvestus sõltuvalt sellest, kas rase töötaja viibib haiguslehel haiguse/vigastuse või karantiini tõttu. Sotsiaalmaksuseaduse § 3 p 3 kohaselt ei maksustata sotsiaalmaksuga töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 122 sätestatud tingimustele vastavat haigushüvitist, mida makstakse töötajale 2.-5. päeva eest ja mis ei ületa töötaja keskmist töötasu. Nagu paljud Eesti tööandjad, väärtustab ka Tartu Ülikool oma töötajate tervist ning on otsustanud maksta töötajatele tööandja poolt maksmisele kuuluvat haigushüvitist 100% ulatuses töötaja keskmisest töötasust. Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073 Riigi poolt rasedate töötajate haigushüvitise maksmise enda kanda võtmine on kahtlemata tänuväärne. Samas tekib siinkohal olukord, kus töötaja kaotab olulise osa haigushüvitisest pelgalt seetõttu, et ta haigestus raseduse ajal ja tema haigushüvitise tasub haigekassa 70% ulatuses. Arvestades eeltoodut palub Tartu Ülikool selgitada, 1) kas seadusandja on teadlikult valinud töötaja ja raseda töötaja erineva kohtlemise seoses haigushüvitise maksmisega ja kas hüvitise arvutusmetoodika võib olla raseda töötaja kahjuks ehk otseselt diskrimineeriv võrreldes teiste samas olukorras, haiguse või vigastuse tõttu haiguslehel, viibivate töötajatega; 2) kas sotsiaalmaksuseaduse § 3 p 3 sätestatud sotsiaalmaksuvabastusega on hõlmatud ka tööandja poolt rasedale töötajale vabatahtlikult makstav haigushüvitis haigekassa poolt makstava ja töötaja keskmise palga vahe ulatuses. Kui see nii ei ole, siis palun selgitada millist eesmärki selline haigushüvitise maksustamise erinevus teenib. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kstina Vallimäe kantsler 2 (2)