Leping

EUROOPA INSULDI TEGEVUSKAVA 2018–2030 Deklaratsioon Euroopa insuldi tegevuskava Euroopa insuldi tegevuskava deklaratsioon Euroopa Insuldiorganisatsioon (European Stroke Organisation, ESO) on koostöös Euroopa Insuldivõrgustikuga (Stroke Alliance for Europe, SAFE) välja töötanud Euroopa insuldi tegevuskava (Stroke Action Plan for Europe, SAP-E) aastateks 2018– 2030. Insult on endiselt üks levinumaid surma ja puude põhjuseid Euroopas ning prognooside kohaselt suureneb insuldist tulenev koormus praeguse lähenemisega jätkates järgmisel aastakümnel ja edaspidi 25%. Me tulime insuldist tingitud koormuse ja selle pikaajaliste tagajärgede olulise vähendamise eesmärgil kokku, et vaadata üle teaduslik tõendusmaterjal ja praeguste raviteenuste hetkeseis ning töötada välja eesmärgid insuldiravi tõhustamiseks järgmisel aastakümnel. Meie, allakirjutanud osaleme Euroopa insuldi tegevuskava elluviimisel Eestis ja: mööname, et peaajuveresoonte haigused (sh insult) on Euroopa täiskasvanud elanikkonna hulgas üks peamine enneaegse surma, püsiva puude ja kognitiivse võimekuse halvenemise põhjus ning et paljusid insulte saab ennetada ja ravida tõenduspõhiste ja kulutõhusate ravistrateegiate rakendamise teel; nõustume Euroopa insuldi tegevuskava nelja üldeesmärgiga aastaks 2030: 1) vähendada insultide koguarvu Euroopas 10%, 2) osutada Euroopas vähemalt 90%-le kõigist insuldiga patsientidest esmaravi spetsialiseerunud insuldiüksustes, 3) tagada kogu raviteekonda hõlmavate riiklike insuldi tegevuskavade olemasolu, 4) viia ellu mitmeid valdkondi hõlmavad riiklikud rahvatervisealased ennetusstrateegiad; peame oluliseks Maailma Terviseorganisatsiooni ülemaailmset mittenakkuslike haiguste ennetamise ja kontrolli tegevuskava aastateks 2013–2020 (WHO Global Action Plan for Prevention and Control of Noncommunicable Diseases 2013– 2020), mille eesmärk on südame-veresoonkonnahaigustest, vähist, diabeedist või kroonilistest hingamisteede haigustest tingitud enneaegse suremuse suhteline vähenemine 25% aastaks 2025. Oleme otsustanud ühendada oma jõupingutused, et edendada Euroopas tulemusliku, integreeritud, jätkusuutliku ja tõenditel põhineva insuldi ennetamise ja ravi poliitika väljatöötamist ja elluviimist. Tahame ravi tõhustada kogu insuldiraviteekonna ulatuses, sh esmane ennetus, organiseeritud insuldiravi teenused, ägeda insuldi ravi, teisene ennetus, taastusravi, tulemuste hindamine ja kvaliteedi parandamine ning elu pärast insulti, keskendudes järgmisele: esmaste ennetusstrateegiate üldine kättesaadavus Euroopas; riiklike rahvatervisealaste ennetusstrateegiate rakendamine, mis edendavad ja toetavad tervislikku eluviisi ning vähendavad insuldi riskitegureid; vererõhk avastatud ja ohjatud 80%-l hüpertensiooniga inimestest; tervishoiutöötajatele ja insuldi tugiorganisatsioonidele suunatud insuldiühenduste asutamine igas riigis, mis teevad tihedat koostööd vastutava valitsusasutusega, et töötada välja, viia ellu ja auditeerida riiklikku insuldikava; riiklik insuldiravi strateegia tõenduspõhise raviteekonna alusel, mis katab kogu raviahela, tagades võrdse ravi kättesaadavuse; insuldiravi juhtimise ja osutamise tagamise pädevate töötajate ja meeskondade poolt. Kõikide insuldiüksuste ja teiste insuldiravi teenuste kvaliteedi auditeerimine ja akrediteerimine; vähemalt 90% Euroopa insuldiga patsientidest ravitakse esmalt insuldiüksuses; rekanaliseeriva ravi kättesaadavuse tagamine 95% sobivatele patsientidele kogu Euroopas; intravenoosse trombolüüsi kasutamine üle 15% ja endovaskulaarse ravi (EVT) kasutamine üle 5% kõigist isheemilise insuldiga hospitaliseeritud patsientidest; intravenoosse trombolüüsi haigestumisest-ravi alustamiseni-aja (OTN, onset-to-needle time, ingl k) mediaanväärtuse vähendamine < 120 minutini ja endovaskulaarse ravi haigestumisest-reperfusioonini-aja (OTR, onset- to-reperfusion, ingl k) mediaanväärtuse vähendamine < 200 minutini; ajusisese hemorraagiaga patsientide 1 kuu letaalsuse vähendamine < 25% ja hea funktsionaalse võimekuse saavutanud patsientide hulga suurendamine > 50%; subarahnoidaalse hemorraagiaga patsientide 1 kuu letaalsuse vähendamine tasemele < 25% ja hea funktsionaalse võimekuse saavutanud patsientide hulga suurendamine tasemele > 50%; teisese ennetuse kaasamine riiklikesse insuldikavadesse koos jälgimisega esmatasandil ja/või elukohajärgses raviasutuses; vähemalt 90% insuldiga patsientidest ravitakse insuldile spetsialiseerunud neuroloogi poolt ja neile on kättesaadavad teisesed ennetusteenused (uuringud ja ravi); peamiste uuringumeetodite võrdse kättesaadavuse tagamine; insuldiüksuses osutatava varase taastusravi kättesaadavuse tagamine vähemalt 90%-le patsientidest; füüsilise võimekuse parandamise programmide pakkumine kõigile kogukonnas elavatele insuldipatsientidele; dokumenteeritud raviplaani koostamine kõigile insuldiga patsientidele, kellel on pärast haiglast väljakirjutamist vaja jätkata ravi, selgitades kogukonnapõhise taastusravi võimalusi ja abistades enda eest hoolitsemisel; tagada, et kõik insuldiga patsiendid ja nende hooldajad saavad ülevaate taastusravi ja muude teenuste vajaduse kohta kolm kuni kuus kuud pärast insulti ja seejärel kord aastas; ühise Euroopa insuldiravi kvaliteedi raamdokumendi määratlemine, mis hõlmab järgmist: a) ägeda insuldi ravi, pikaajalise taastusravi ja ennetuse juhtimise Euroopa suuniste väljatöötamine või ajakohastamine; b) ühise andmekogumi määratlemine, mis hõlmab insuldiravi kvaliteedi põhinäitajaid ja võimaldab ravi täpset rahvusvahelist võrdlemist nii haigla kui ka kogukonna tasandil; konkreetse organisatsiooni, nimetamine, kes vastutab igas riigis või piirkonnas insuldiravi kvaliteedi parandamise eest; riiklikul tasandil süsteemide loomine insuldiga seotud kliiniliste teenuste hindamiseks ja akrediteerimiseks, kogemuste jagamine kvaliteedi parandamiseks ja auditiandmete regulaarne avaldamine üldsusele; patsiendi enda teatatud (patient-reported outcomes) ja meditsiinilisi- ning sotsiaalteenuseid hõlmavate hilistulemuste kogumine; valitsuse tasandi organisatsioonide määramine, kes vastutavad insuldijärgse elu edendamise eest ja tagavad, et riiklikes insuldikavades pööratakse tähelepanu  insuldi üleelanud patsientide ja nende perekondade pikaajaliste toetusvajaduste tagamisele; miinimumstandardite sätestamine abi jaoks, mida iga insuldi üleelanud patsient peaks saama sõltumata elukohast; insuldi üleelanud patsientide, nende hooldajate ja seotud organisatsioonide ametlik kaasamine probleemide ja lahenduste tuvastamisse, et töötada välja paremad patsientide ja toetusega seotud meetmed. Et jälgida ja hõlbustada muutuseid, võtame endale lisakohustuseks koostada peamisi tulemusnäitajaid sisaldav ühine Euroopa andmekogu, et võimaldada analüüsida kogu insuldiraviteekonna hetkeseisu ja arengut. Iga riigi kokkuvõtlikud andmed edastatakse Euroopa insuldi tegevuskavale avaldamiseks kord aastas. 1. Riiklik insuldikava või sama eesmärgiga dokument, milles määratletakse insuldijärgne raviteekond, hooldusravi ja toetus, hõlmates haiglaeelset perioodi, haiglaravi, haiglast väljakirjutamist ja üleminekut ning jälgimisperioodi. 2. Iga riigi kohaliku insuldikava või insuldiga seotud juhiste väljatöötamisse kaasatakse vähemalt üks inimene vastavast insuldi tugiorganisatsioonist (selle olemasolul) ja teda kaasatakse võrdväärsel viisil. 3. Ellu on viidud mitut valdkonda hõlmav rahva tervise sekkumiste riiklik strateegia (Rahvastiku Tervise Arengukava 2020 – 2030), millega edendatakse ja toetatakse tervislikku eluviisi ja riskitegurite kontrolli. 4. Riiklikul tasandil süsteemide loomine insuldiga seotud kliiniliste teenuste hindamiseks ja akrediteerimiseks, jagades kogemusi kvaliteedi parandamiseks ja tehes auditiandmed üldsusele kättesaadavaks. 5. Kõigile insuldiüksustele ja muudele insuldiravi teenustele tehakse valdkonnast sõltumata kvaliteediaudit pidevalt või regulaarsete ajavahemike järel (auditeeritute/sertifitseeritute protsent). 6. Ägeda insuldiga patsientidele insuldiüksuses osutatava ravi kättesaadavuse hindamine (< 24 tunni jooksul insuldiüksusesse ravile hospitaliseeritute protsent). 7. Isheemilise insuldiga patsientidele osutatava rekanaliseeriva ravi määr (intravenoosse trombolüüsi või mehaanilise trombektoomiaga ravitute protsent, arvutatakse kõigi isheemilise insuldiga hospitaliseeritute põhjal). 8. Kättesaadavus: kompuuter- ja magnetresonantstomograafia, veresoonte piltdiagnostika, elektrokardigraafia (EKG), pikaajaline EKG jälgimine, ehhokardiograafia (transtorakaalne, söögitorukaudne), neelamishäire olemasolu hindamine ja vereanalüüsid insuldiüksusesse hospitaliseerimisel (insuldiüksuste protsent, kellele need on kättesaadavad). 9. Varase taastusravi kättesaadavus insuldiüksuses ja varase toetatud koduse taastusravi kättesaadavus (kättesaadavuse protsent). 10. Peamiste insuldi teisese ennetuse meetodite kättesaadavus, sh tromboosivastased ravimid, kõrgvererõhktõve ravimid ja statiinid ning elustiilinõustamine (protsent Maailma Terviseorganisatsiooni andmete järgi). 11. Haiglaravi lõppemisel antav siduv, personaalne, dokumenteeritud taastusravi, ja  meditsiinilisi- ning sotsiaalteenuseid hõlmav raviplaan (raviplaani saanud patsientide protsent). 12. Järelkontroll 3–6 kuud pärast insuldi teket, sh insuldijärgse kontrollloendi (post- stroke checklist, ingl k) ja funktsionaalse seisundi hindamine ning asjakohastele sekkumistele suunamine (järelkontrolli läbinud patsientide protsent). Allkirjastame Euroopa insuldi tegevuskava deklaratsiooni ja väljendame oma soovi neid soovitusi järgida võttes arvesse Eesti tervishoiu õiguslikku raamistikku ning strateegiliste arengukavade rakendamise üldiseid põhimõtteid eelkõige Eesti Rahvastiku Tervise Arengukava 2020-2030 tegevuste planeerimist riigieelarve protsessi raames Eesti Insuldipatsientide Selts Tervise Arengu Instituut Ludvig Puusepa Nimeline Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts Eesti Õdede Liit Haigekassa Sotsiaalministeerium Eesti Perearstide Selts Eesti Taastusarstide Selts