Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Andres Heldring Teie 28.04.2026 nr 1.4-3/287 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected] Meie 19.05.2026 nr 11.1-1/26/972-2 [email protected] [email protected] Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Riigi Tugiteenuste Keskus on läbi vaadanud regionaalministri määruse „Perioodi 2021-2027 toetuse andmise tingimuste määruste muutmine“ eelnõu. Meie kommentaarid on järgnevalt § 1 kohta: Eelnõu punkt 6 „(1) Linnapiirkonna tegevuskava koostaja võib kooskõlastas rakendusüksusega algatada linnapiirkonna tegevuskava muutmise, milleks korraldatakse lisavoor uute ettepanekute esitamiseks. Lisavooru korraldamiseks peab selle eelarve olema vähemalt 1 200 000 eurot.“ RTK kommentaar: Miks peame korraldama iga vabaneva raha puhul uue vooru? Mis saab juhul kui raha vabaneb alla 1,2 miljoni? Võiks anda võimaluse otsustada, et kui vahendeid vabaneb kuni 1,2 miljonit, siis jagatakse see nimekirja projektide vahel, kellel on hange läinud kallimaks ja alates 1,2 miljonist tehakse lisavoor. Lisaks ei ole selgitatud, kas eelarve 1,2 miljonit on vooru eelarve või meetme eelarve. Palun see sõnastuses täpsemalt välja tuua. Eelnõu punkt 8 „(3) Uued projektid kantakse linnapiirkonna tegevuskava reservnimekirja lõppu ning need võetakse menetlusse §-s 28 sätestatu kohaselt.“ RTK kommentaar: Kui lisavoor tehakse eraldi eelarvega, siis võiks olla ka eraldi tegevuskava. Kui lisada lisavooru taotlused tegevuskava lõppu ja seal on ees näiteks mõni reservprojekt, siis peaks saama vahendeid eelkõige reservprojekt, mitte lisavooru projekt. Ettepanek on sõnastada lõige järgmiselt: Lisavooru projektide kohta koostatakse eraldi tegevuskava. Eelnõu punkt 10 „(1) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril. Reservnimekirja kantud projekti või tegevuskava muutmisel sellesse lisatud projekti taotluse esitamise tähtpäev ei või olla hilisem kui 2027. aasta 30. aprill. Taotlemine toimub jooksvalt.“ RTK kommentaar: Aga mis saab juhul kui näiteks 2027 lõpus mingi projekt loobub toetusest (nt Narva Ujula) ja vabaneb mitu miljonit? Siis ei saa enam ühtegi ettepanekut ega taotlust vastu võtta. Mis saab sellisel juhul vabanenud vahenditega? Selleks, et mõelda pikemalt ja tagada ka hilisem voorude võimalik korraldamine, siis on ettepanek sõnastada järgmiselt: Lisavooru tegevuskavasse arvatud põhinimekirja projekti või reservprojekti taotluse esitamise tähtpäev ei Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340 või olla hilisem kui 6 kuud taotlemisõiguse saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 2028. aasta 31. detsember. Taotlemine toimub jooksvalt. RTK täiendav ettepanek on muuta § 14 lõige 1 teist lauset: Linnapiirkonna tegevuskavas tuuakse välja projekti nimetus, projekti elluviija, panus väljund- ja tulemusnäitajatesse, abikõlblike kulude eelarve, taotletav toetuse summa ja taotluse esitamise aeg aasta täpsusega. Asendada see: Linnapiirkonna tegevuskavas tuuakse välja projekti nimetus, projekti elluviija, panus väljund- ja tulemusnäitajatesse, abikõlblike kulude eelarve, taotletav toetuse summa ja taotluse esitamise aeg kuupäeva täpsusega. Muudatus on vajalik, kuna enam pole aasta täpsus kohustuslik, vaid oluline on kindel tähtaeg, mis ajaks on taotleja valmis taotluse esitama. RTK vastuväited 2-etapilisele taotlemisele: Täname selgituste eest ning hindame ministeeriumi soovi tagada linnapiirkondade meetmes läbiproovitud ja osapooltele tuttav rakendusskeem. Samas leiame, et esitatud põhjendustes esineb mitmeid sisulisi vastuolusid ja eeldusi, mis kavandatava lisavooru konteksti arvestades ei ole piisavalt põhjendatud. 1. Halduskoormuse käsitlus on sisemiselt vastuoluline Põhjendate kahe-etapilise menetluse vajalikkust muuhulgas väitega, et ühe-etapiline taotlemine suurendaks taotlejate haldus- ja finantskoormust, kuna nõuded taotlusele tuleks varasemaks. Paraku ei pea see väide paika, et kahe-etapiline menetlus oleks taotlejate jaoks tervikuna vähem koormav. Kahe-etapiline menetlus mitte ei vähenda taotlejate koormust, vaid nihutab ja pikendab seda ajas, kuivõrd toimingute hulk ei ole väiksem. RTK varasem kogemus näitab ka selgelt seda, et ka tegevuskavasse kinnitatud projektid vajavad põhitaotluse faasis ulatuslikke muudatusi ning täiendusi, mis seab kahtluse alla esimese etapi tegeliku väärtuse. 2. Ettepaneku etapi sisuline kaal on teie vastuses alahinnatud Olete toonud põhjendusena välja, et kahe-etapiline taotlemine võimaldab esimeses etapis keskenduda idee sisulisele sobivusele ning jätta detailsemad lahendused ettevalmistamise etappi pärast tegevuskavasse nimetamist. Samas tuleb rõhutada, et ka ettepaneku esitamise etapis peavad olema:  määratletud konkreetne tegevuskava;  kirjeldatud projektide sisu ja oodatavad tulemused;  toodud välja eelarve ja rahastamisloogika. Seega ei ole ettepaneku faas pelgalt „idee tasandi“ arutelu, vaid eeldab juba märkimisväärset sisulist ja finantsilist läbimõtlemist. Sellest tulenevalt ei ole asjakohane väide, et olulised sisulised ja lahenduslikud aspektid selguvad alles pärast ettepaneku esitamist – need peavad paljuski olema põhimõtteliselt paigas ka ettepaneku esitamise etapis. 3. Praktikas tekib palju sisulisi muudatusi just pärast ettepaneku esitamist (nagu olete ka ise välja toonud) Ka RTK varasem kogemus näitab, et projektide tegelik küpsemine ja täpsustumine toimub sageli just pärast ettepaneku esitamist, mitte enne seda. Paraku on põhitaotluse etapis võimalused projekti sisu ja eelarvet oluliselt muuta siiski piiratud, kuna projekt on tegevuskavasse kinnitamise kaudu juba ka sisuliselt heaks kiidetud. See tähendab, et kahe-etapiline menetlus sellisel kujul kahjuks ei toeta paindlikku ja kvaliteetset arendamist, vaid vastupidi – lukustab lahenduse liiga varases etapis. Ulatuslikud muudatused põhitaotluse etapis võivad kaasa tuua selle, et projekti on tarvis tegevuskava koostaja poolt lähtuvalt valikumetoodikast uuesti hinnata. 4. Pikem ettevalmistus enne taotluse esitamist suurendab projektide kvaliteeti, mitte riske Viitate murele, et ühe-etapiline taotlemine võib suurendada taotlejate haldus- ja finantskoormust, kuna ettevalmistustöid tuleks teha enne kindlust rahastuse osas. RTK hinnangul on see argument eksitav, kuna ka kahe-etapilise menetluse puhul kandub suur osa ettevalmistuskoormusest ikkagi taotlejale enne ettepaneku esitamist. Samuti juhime tähelepanu, et sama argument ei ole arvesse võetud REMi poolt loodud teistes meetmetes, kus on taotlemine korraldatud ühe-etapilisena, ent kus taotluse ettevalmistamine on projektide suuruse ja keerukuse tõttu taotlejate jaoks oluliselt mahukam ja rahastuse saamine ebakindlam (nt PEEK) kui linnapiirkondade meetmes (kus konkurents on eelmise vooru tulemuste põhjal väiksem). Paremini ettevalmistatud ja küpsem projekt vähendab hilisemaid muudatusi, täiendamistaotlusi ja menetlusriske. Kuna ka linnapiirkondade meetme tegevuskava valikukriteeriumid on sarnased teiste meetmete valikukriteeriumitega, võib järeldada, et ka linnapiirkondade tegevuskavade puhul on eesmärk valida välja kvaliteetsed ning mõjusad projektid, kuid seda on pelgalt idee tasandil oluliselt keerulisem sisuliselt hinnata (lähtudes meetme valikumetoodikast). Pikem ettevalmistusperiood enne taotluse esitamist toetab projektide kvaliteeti, mis omakorda aitab tagada tõhusama taotluste menetluse. Ühe-etapilise taotlemise puhul saab samuti rakendada projektide valimist tegevuskava koostaja poolt ning tegevuskavasse kinnitamist, mille põhjal siis juba rahastamise otsused teha. Ideede kraadimist tegevuskava koostajaga saab teha ka eelnõustamise või dialoogi vormis enne taotluse esitamist, selleks ei pea ilmtingimata rakendama kahe-etapilist taotlemist. Lisavooru läbi viimist ühe-etapilisena võiks meetme määruses kajastada näiteks ühe täiendava sättega: Lisavoorus esitatakse projektid otse taotlustena ilma eelneva ettepanekute esitamise etapita. Enne taotluse esitamist võib panna kohustuse läbida eelnõustamine. Hindamiskomisjon hindab taotlusi ning RTK teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused tuginedes hindamiskomisjoni protokollile. Lisaks palume teha määruses keeleline korrektuur ja sõnastada paragrahvi 15 lõige 1 järgmiselt: „(1) Linnapiirkonna tegevuskava koostaja võib kooskõlastatult rakendusüksusega algatada ..." Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Sell toetuste arendamise osakonna juhataja Kaisa Alto 5811 5360 [email protected] Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340