Vastus pöördumisele

EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja …. aprill 2022. a nr Päevakorra punkt nr Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni kohta, mis käsitleb võrdõiguslikkust edendavate asutuste rolli võrdõiguslikkuse edendamisel ja diskrimineerimise vastu võitlemisel 1. Kiita heaks järgmised sotsiaalkaitseministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni kohta, mis käsitleb võrdõiguslikkust edendavate asutuste rolli võrdõiguslikkuse edendamisel ja diskrimineerimise vastu võitlemisel: 1.1. Eesti toetab Euroopa Liidu liikumist selles suunas, et liikmesriikides oleksid tugevad, tõhusad ja sõltumatud võrdõiguslikkust edendavad asutused. Peame oluliseks, et sel eesmärgil võimalikud kokkulepitavad Euroopa Liidu standardid oleksid selged, üheselt mõistetavad, väldiksid liigset detailsust ja arvestaksid liikmesriikide eripäradega. Samuti peame oluliseks, et standardite kujundamisel jäetaks liikmesriikidele piisavalt otsustusvabadust võrdõiguslikkust edendavate asutuste ülesannete jaotuse üle. 1.2. Eesti peab väga oluliseks, et võrdõiguslikkust edendavate asutuste teenused oleksid ligipääsetavad kõigile, sh puudega inimestele. 1.3. Eesti ei toeta võrdõiguslikkust edendavatele asutustele karistuste määramise õiguse andmist. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni kohta, mis käsitleb võrdõiguslikkust edendavate asutuste rolli võrdõiguslikkuse edendamisel ja diskrimineerimise vastu võitlemisel Sissejuhatus Sotsiaalministeerium esitab heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) avaliku konsultatsiooni kohta, mis käsitleb võrdõiguslikkust edendavate asutuste rolli võrdõiguslikkuse edendamisel ja diskrimineerimise vastu võitlemisel. Mittediskrimineerimine ja sooline võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu (edaspidi EL) põhiväärtused, mis on sätestatud EL aluslepingutes ning kinnitatud EL õiguses. EL lepingu artikkel 2 järgi rajaneb liit sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. EL toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud, et liidu eesmärk on kõigi oma asjakohaste meetmete puhul meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine. EL põhiõiguste harta artikli 21 järgi on keelatud igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Harta artiklis 23 on sätestatud naiste ja meeste võrdõiguslikkus kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk, ning artiklis 26 puuetega inimeste õigus saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus. Lisaks on kõigi võrdsus seaduse ees sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 20. EL direktiivide 2004/113/EÜ1, 2006/54/EÜ2, 2010/41/EL3 kohaselt tuleb liikmesriikidel määrata asutus või asutused, kelle ülesanne on edendada, sh analüüsida, jälgida ja toetada kõikide isikute võrdset kohtlemist nii, et neid ei diskrimineeritaks vastavate direktiividega hõlmatud alustel. Direktiivid jätavad liikmesriikidele võrdõiguslikkust edendavate asutuste struktuuri ja toimimise suhtes ulatusliku kaalutlusõiguse. Seetõttu erinevad liikmesriikides loodud võrdõiguslikkust edendavad asutused oluliselt nii oma volituste, pädevuste, struktuuri, vahendite kui ka toimimise poolest. Eestis on võrdõiguslikkust edendavaks asutuseks EL direktiivide ja käesoleva algatuse mõistes eelkõige soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, kes: 1) jälgib võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) nõuete täitmist; 2) nõustab ja abistab isikuid diskrimineerimist kaebuste esitamisel; 3) annab arvamusi võimaliku diskrimineerimise asetleidmise kohta isikute avalduste alusel või talle laekunud teabe põhjal 1 Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (ELT L 303, 2.12.2000, lk 16). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23). 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180, 15.7.2010, lk 1). 1 omal algatusel; 4) analüüsib seaduste mõju VõrdKS § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuste alusel jagunevate isikute ning meeste ja naiste seisundile ühiskonnas; 5) teeb ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutustele, samuti kohaliku omavalitsuse üksustele ning nende asutustele õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta; 6) nõustab ja teavitab Vabariigi Valitsust ja valitsusasutusi ning kohaliku omavalitsuse üksuste asutusi VõrdKS ja SoVS rakendamist käsitlevates küsimustes; 7) avaldab aruandeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta; 8) teeb koostööd teiste isikute ja asutustega soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamisel, sealhulgas tegutseb Euroopa Liidu liikmesriikide koostöö kontaktpunktina Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikest töötajate ning nende pereliikmete vaba liikumise õiguse teostamise toetamiseks; 9) võtab tarvitusele meetmeid võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Samuti on võrdõiguslikkuse asutuseks õiguskantsler. Õiguskantsler rakendab ja edendab võrdse kohtlemise põhimõtet oma pädevuse raames. Õiguskantsler on põhiseaduslik sõltumatu institutsioon, kelle sõltumatus on tagatud põhiseaduse, seaduste ja tema tegevust puudutavate rahvusvaheliste lepingutega. Õiguskantsler kontrollib õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele ja seadustele ning põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõttest kinnipidamist. Lisaks on igaühel õigus pöörduda õiguskantsleri poole lepitusmenetluse läbiviimiseks, kui ta leiab, et füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik on teda diskrimineeritud soo, rassi, rahvuse (etnilise kuuluvuse), nahavärvuse, keele, päritolu, usutunnistuse või usulise veendumuse, poliitilise või muu veendumuse, varalise või sotsiaalse seisundi, vanuse, puude, seksuaalse suundumuse või muu seaduses nimetatud diskrimineerimistunnuse tõttu. Samuti täidab õiguskantsler lasteombudsmanina lapse õiguste kaitse ja edendamise ülesandeid, ÜRO puuetega inimeste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid, väärkohtlemise ennetusasutuse ülesandeid ning on A-akrediteeringuga riiklik inimõiguste asutus (NHRI). Komisjon plaanib avaldada 2022. a. III kvartalis seadusandliku algatuse võrdõiguslikkusega tegelevate asutuste tugevdamiseks. Taolise plaani on komisjon välja toonud mitmetes strateegiadokumentides, sh „Võrdõiguslik liit: ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025“4, „Võrdõiguslikkuse liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“5, „Võrdõiguslikkuse liit: romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik“6 ja „Võrdõiguslikkuse liit: Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030“7. Algatuse eesmärk on tugevdada võrdõiguslikkust edendavaid asutusi, kehtestades miinimumstandardid nende tegutsemiseks kõigi diskrimineerimistunnuste puhul ja kõigis valdkondades, mis kuuluvad ELi võrdõiguslikkuse direktiivide kohaldamisalasse. Nende direktiivide kohaselt on keelatud diskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu, 4 COM(2020) 565 final. „Võrdõiguslik liit: ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025“ on leitav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020DC0565. 5 COM(2020) 698 final. „Võrdõiguslikkuse liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52020DC0698. 6 COM(2020) 620 final. „Võrdõiguslikkuse liit: romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik“ on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=COM:2020:620:FIN. 7 COM(2021) 101 final. „Võrdõiguslikkuse liit: Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030“ on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=COM%3A2021%3A101%3AFIN. 2 usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu tööle saamisel, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisel, kutsealale pääsemisel ja kutseõppes, samuti sotsiaalkaitse, sealhulgas sotsiaalkindlustuse ja tervishoiu, sotsiaaltoetuste, hariduse ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme kättesaadavuse ja pakkumise valdkonnas. Algatuse väljatöötamiseks on komisjon algatanud avaliku konsultatsiooni. Konsultatsioon tugineb 2018. a. võrdõiguslikkuse asutuste teemalisele komisjoni soovitusele8. Konsultatsiooni eesmärk on saada teavet, millele komisjon saaks tugineda võrdõiguslikkust edendavate asutuste tugevdamise meetmete väljatöötamisel. Konsultatsioonis on riikidele esitatud 10 sisulist küsimust, millega kogutakse arvamusi võrdõiguslikkust edendavate riiklike asutuste praeguse olukorra (sh pädevused, pakutavate teenuste kvaliteet) ning selle kohta, kuidas seda tulevikus parandada. Avalikule konsultatsioonile on võimalik vastata kuni 18. märtsini 2022. Kuna Vabariigi Valitsusel ei ole kohane riigisisese võrdõiguslikkust edendava asutuse tööle hinnangut anda, mida mitmes konsultatsiooni küsimuses küsitakse, saadame komisjonile Eesti vastuse kirjalikult ilma detailse ankeedita. Sotsiaalkaitseministri kiri komisjonile on vormistatud seletuskirja lisana 1. Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamine on vajalik, kuna komisjon plaanib konsultatsiooni vastuste pinnalt uut õigusliku algatuse ettepanekut ning sel teemal ei ole Valitsus veel seisukohta kujundanud. Eesti seisukohad koostasid sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna võrdse kohtlemise poliitika juht Kaisa Knight ([email protected]; 6269 139) ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Agni Aav ([email protected]; 626 9281). Valdkonna eest vastutab asekantsler Hanna Vseviov ([email protected]; 6269 257). Konsultatsioonile vastamise üldpõhimõtted Eesti seisukohtade kujundamisel on lähtutud „Heaolu arengukavast 2016-2023“, mis näeb ette riiklike institutsioonide võimekuse parandamise inimestele diskrimineerimiskahtluste korral kiire ja tõhusa abi pakkumiseks. Samuti on lähtutud Eesti Euroopa Liidu poliitika 2022-2023 prioriteetidest, mille kohaselt Eesti peab oluliseks ELi-üleselt edendada võrdseid võimalusi ning soolist võrdõiguslikkust läbivalt kõigis poliitikavaldkondades ning et diskrimineerimisvastane kaitse peab olema ELi tasandil rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude ning seksuaalse sättumuse alusel ühesugune. Eesti seisukohad ja nende põhjendused 1. Eesti toetab Euroopa Liidu liikumist selles suunas, et liikmesriikides oleksid tugevad, tõhusad ja sõltumatud võrdõiguslikkust edendavad asutused. Peame oluliseks, et sel eesmärgil võimalikud kokkulepitavad Euroopa Liidu standardid oleksid selged, üheselt mõistetavad, väldiksid liigset detailsust ja arvestaksid 8 Komisjoni soovitus (EL) 2018/951, 22. juuni 2018, võrdõiguslikkust edendavate asutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32018H0951. 3  liikmesriikide eripäradega. Samuti peame oluliseks, et standardite kujundamisel jäetaks liikmesriikidele piisavalt otsustusvabadust võrdõiguslikkust edendavate asutuste ülesannete jaotuse üle. Põhjendus: Diskrimineerimisvastane kaitse koosneb ühelt poolt seadusandlikust raamist, mis annab õiguse mitte olla diskrimineeritud teatud tunnuse tõttu teatud valdkonnas ning teisalt loob võimaluse keelatud ebavõrdse kohtlemise korral abi saada. Viimast esindavad riiklikud võrdõiguslikkust edendavad asutused, mis pakuvad esmast tasuta õigusnõu, annavad hinnangu diskrimineerimise aset leidmise kohta, korraldavad lepitusmenetluse või suunavad inimese vajadusel oma õiguste eest edasi seisma kohtus või töövaidluskomisjonis. Üheks Eesti 2022-2023 EL poliitika prioriteediks on seista selle eest, et saavutada EL tasandil ühesugune diskrimineerimisvastane kaitse rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude ning seksuaalse sättumuse alusel. Selle eesmärgi täitmisele aitaks kaasa, kui võrdõiguslikkust edendavad asutused oleksid tugevad, tõhusad ja sõltumatud. Tugevad ja tõhusad võrdõiguslikkust edendavad asutused toetavad diskrimineerimise vähendamist ja ennetamist ning aitavad muuhulgas kaasa paremale seaduste tõlgendamisele ja rakendamisele. Võrdõiguslikkust edendavad asutused peavad sealjuures olema oma ülesannete täitmisel sõltumatud. Õiguskantsleri institutsioon on olemuselt volinikust erinev, sui generis asutus. Õiguskantsler on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon ning lisanduvad ülesanded või miinimumstandardid ei tohi pärssida tema põhiseadusest ja seadustest tulenevate ülesannete täitmist või vähendada tema sõltumatust. Juhul, kui võrdõiguslikkust edendavate asutuste tugevdamise eesmärgil lepitakse EL tasandil kokku ühtsed standardid, peaksid need arvestama liikmesriikide eripäradega, olema selged ja üheselt mõistetavad ning mitte liiga detailsed. Nende kriteeriumite rakendamine võimaldab standardite hõlpsat ja ühesugust tõlgendamist ning jätab liikmesriikidele piisavalt vabadust kohalike oludega arvestamiseks. EL-i õigusega määratud diskrimineerimisvaldkondade ja -tunnuste osas seatavate standardite puhul peame oluliseks, et liikmesriikidele jäetaks piisavalt otsustusvabadust. Kuna liikmesriikide võrdõiguslikkust edendavad asutused erinevad oma ülesannete, mandaatide ja kohustuste poolest, on tähtis, et liikmesriigid saaksid ise otsustada asutuste vahelise ülesannete jaotuse üle. 2. Eesti peab väga oluliseks, et võrdõiguslikkust edendavate asutuste teenused oleksid ligipääsetavad kõigile, sh puudega inimestele. Põhjendus: Puudega inimeste osakaal Eesti ühiskonnas on kasvamas. Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 31.12.2020 seisuga Eestis 146 210 ametliku puudega inimest ehk pea iga üheksas inimene oli kehtiva puude raskusastmega. 4 Puuetega inimeste konventsioon (PIK) rõhutab, et puudega inimestele tuleb tagada inimõigused teistega võrdsetel alustel. Eestis on puude defineerimisel lähtutud PIK-is sätestatud mõistest, mille kohaselt on puudega inimesed isikud, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kõrvalekalle, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. Uuringud näitavad, et puudega inimeste ligipääs erinevatele kaupadele ja teenustele (sh tervishoiuteenustele), haridusele jne on terve inimesega võrreldes keerulisem. 2019. aasta Eurobaromeetri tulemuste põhjal on eestlaste arvates kõige enam levinud diskrimineerimine vanuse, nahavärvi, rahvusliku päritolu, seksuaalse orientatsiooni ja puude tõttu9. Seega on puudega inimesed haavatav osa ühiskonnast, kelle ligipääs tasuta õigusabile ja hinnangule võimaliku diskrimineerimise tuvastamiseks on eriti oluline. Seetõttu peaksid võrdõiguslikkust edendavate asutuste teenused olema ligipääsetavad kõigile ning iseäranis arvestama puudega inimeste vajadusi ja võimalusi teenustele pääsemiseks. 3. Eesti ei toeta võrdõiguslikkust edendavatele asutustele karistuste määramise õiguse andmist. Põhjendus: Eesti õigusruumis ei ole soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul ega õiguskantsleril õigust määrata karistusi, trahve ega muid sanktsioone, sh mõista välja kahjuhüvitust. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ülesanded ja pädevus on sätestatud soolise võrdõiguslikkuse seaduses ja võrdse kohtlemise seaduses. Võrdse kohtlemise seaduse § 16 punkti 2 kohaselt nõustab ja abistab volinik isikuid diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel, § 17 järgi annab volinik arvamuse võimaliku diskrimineerimise aset leidmise kohta avalduse esitanud isikule ja vajaduse korral isikule, kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist. Sama seaduse § 23 järgi lahendab diskrimineerimisvaidlusi kohus või töövaidluskomisjon. Kui isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib isik tema õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras diskrimineerimise lõpetamist ning talle rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Samuti on tal õigus nõuda lisaks sellele rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlikku rahasummat (§ 24). Õiguskantsleri pädevus võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendaja ja edendajana on sätestatud põhiseaduses ja õiguskantsleri seaduses. Õiguskantsleri pädevuses on kontrollida õigusaktide vastavust põhiseadusele ja seadustele ning avaliku võimu esindajate tegevust. Samuti korraldab õiguskantsler eraõiguslike isikute diskrimineerimisvaidluse lepitusmenetlusi (vt ÕKS 3. jagu). Lepitusmenetlus on vabatahtlik ning mõlemad osapooled peavad menetluse läbiviimiseks andma oma nõusoleku. Nõusoleku võib menetluse käigus tagasi võtta ning sel juhul peab 9 Eurobaromeeter. 2019. Diskrimineerimine ELis 2019. a. Leitav võrgus: https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/survey/getsurveydetail/instruments/special/survey ky/2251 5 õiguskantsler menetluse katkestama. Seni ei ole lepitusmenetluses sõlmitud ühtegi osapoolte vahelist kokkulepet. Leiame, et praegune lahendus toimib hästi. Nii volinik kui ka õiguskantsler annavad vastavalt oma pädevusele arvamuse diskrimineerimise toimumise kohta ning kohtule või töövaidluskomisjonile on jäetud võimalus rakendada karistusi, sh mõista välja kahjuhüvitist või kohtu puhul rakendada karistusi. Täiendavate volituste andmine karistuste määramiseks ei ole vajalik. Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega Diskrimineerimist puudutavatel teemadel on ELil jagatud kompetents. EL toimimise lepingu (ELTL) artikkel 19 lõike 1 alusel, ilma et see piiraks aluslepingute teiste sätete kohaldamist ja talle liidu poolt antud volituste piires, võib nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt ühehäälselt ja pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist astuda vajalikke samme, et võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. ELTL artikkel 19 lõige 2 näeb ette, et erandina lõikest 1 võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt võtta vastu ühenduse edendamismeetmete aluspõhimõtted, mis ei tähenda liikmesriikide õigusnormide ühtlustamist, et toetada liikmesriikide poolt lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks võetavaid meetmeid. ELTL artikkel 157 lõige 3 alusel on Euroopa Parlamendil ja nõukogul õigus seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega võtta vastu meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte, sealhulgas võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes. Käesolev algatuse eelne konsultatsioon tugineb 2018. a. võrdõiguslikkuse asutuste teemalisele komisjoni soovitusele10. Soovituses esitatakse meetmed, mida liikmesriigid võivad võtta, et parandada võrdõiguslikkust edendavate asutuste sõltumatust ja tulemuslikkust. Eelkõige nende suutlikkust tagada, et diskrimineeritavatel isikutel ja rühmadel oleks võimalik oma õigusi kasutada täies ulatuses. Samuti tuuakse välja, et kõik liikmesriigid peaksid tagama, et võrdõiguslikkust edendavad asutused saaksid täita direktiivides 2000/43/EÜ, 2004/113/EÜ, 2006/54/EÜ ja 2010/41/EL sätestatud ülesandeid sõltumatult ja tulemuslikult. 2021. aastal avaldas Euroopa Komisjon teekaardi11, kus nenditakse, et enamik probleemidest, mida soovitusega lahendada püüti, on liikmesriikides endiselt lahendamata. Võrdõiguslikkust edendavad asutused erinevad liikmesriikide lõikes oluliselt muuhulgas oma mandaadi, iseseisvuse ja efektiivsuse poolest. Kuigi mittediskrimineerimine ja sooline võrdõiguslikkus on EL-i põhiväärtused, mis on sätestatud EL aluslepingutes ning kinnitatud EL õiguses, on diskrimineerimine endiselt levinud. Seetõttu on diskrimineerimisvastane kaitse EL-i üleselt väga erinev ja näiteks reisides või piiriüleselt töötades ei pruugi diskrimineerimiskahtlusega inimene saada alati kvaliteetset ja vajalikku abi. 10 Komisjoni soovitus (EL) 2018/951, 22. juuni 2018, võrdõiguslikkust edendavate asutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32018H0951. 11 Leitav: Equality bodies – binding standards (europa.eu) 6 Ka Eestis on sallivus, olles küll aeglaselt tõusuteel, EL liikmesriikidekeskmisega võrreldes märkimisväärselt madal12. Samuti võib üldsuse teadlikkust nt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku olemasolust hinnata keskpäraseks. Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu järgi (2016)13 on voliniku asutusest kuulnud 49% eestimaalastest. Lisaks on madal nende inimeste osakaal, kes enda hinnangul ebavõrdse kohtlemise kogemise korral soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole pöörduksid. Küsitletutest 28% arvas, et teeks seda, 32% antud olukorras voliniku poole ei pöörduks ning 39% ei osanud arvamust avaldada. Algatusega soovitakse seada võrdõiguslikkust edendavatele asutustele miinimumstandardid, eesmärgiga asutusi tugevdada ja nende töös toetada ning saavutada EL-i üleselt parem diskrimineerimisvastane kaitse. See aitaks tõhustada EL-i liikmesriikides põhiõiguste kaitset ja aitaks tagada diskrimineerimisvastase kaitse ning abi kõigile EL-i elanikele, hoolimata riigist, kus nad parajasti viibivad. Täpsema subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele vastavuse ning mõjude hinnangu saame anda siis, kui komisjon on teinud õigusliku algatuse ettepaneku. Info arvamuse saamise ja kooskõlastamise kohta Seisukohad on esitatud kooskõlastamiseks teistele ministeeriumitele ja riigikantseleile. Seisukohad on esitatud kooskõlastamiseks ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile ning Õiguskantsleri Kantseleile. Seisukohtade koostamiseks on küsitud sisendit Justiitsministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Siseministeeriumilt ja Kultuuriministeeriumilt. Seisukohtade koostamiseks on sisendit küsitud ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul kantseleilt ning Õiguskantsleri Kantseleilt. Konsultatsiooni küsimustik on soovi korral arvamuse avaldamiseks saadetud ka võrdse kohtlemise võrgustikule. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei hindas voliniku kantselei poolset diskrimineerimisohvrite abistamist, õigustuge, diskrimineerimist käsitlevate soovituste esitamist ja võrdõiguslikkuse edendamist suurepäraseks, märkides keskpärasena ära diskrimineerimist käsitlevate uuringute ja aruannete avaldamise. Voliniku kantselei hinnangul käsitletakse diskrimineerimise alustest suurepäraselt sugu ning keskpäraselt rassilist või etnilist päritolu, usutunnistust või veendumusi, puuet, vanust, seksuaalset sättumust, ning eluvaldkondadest suurepäraselt tööhõive, töötingimuste ja koolituse ning hariduse valdkondi, keskpäraselt sotsiaalkaitse ja -toetuste (sh sotsiaalkindlustus), tervishoiuteenuste ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste sh eluaseme kättesaadavuse ja pakkumise valdkondi. Sealjuures on juhitud tähelepanu, et kehtivas õiguses on erinevate diskrimineerimise aluste kaitse erineva ulatusega (SoVS § 1, VõrdKS § 2). Voliniku kantselei hindab heaks oma töötajate piisava väljaõppe, üldsuse teadlikkuse võrdõiguslikkuse asutuse olemasolust, kaebuse esitamise lihtsust, puuetega inimeste juurdepääsu kõikidele teenustele, koordineerimist ja 12 Eurobaromeeter. 2019. Diskrimineerimine ELis 2019. a. Leitav võrgus: https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/survey/getsurveydetail/instruments/special/survey ky/2251 13 Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2016 7 koostööd riigiasutustega, ning rahvusvahelist koordineerimist ja koostööd, suurepäraseks on hinnatud sobivaid ruume. Keskpäraseks on hinnatud eelarvelist sõltumatust ning koordineerimist ja koostööd teiste riiklike sidusrühmadega (nt vabaühendustega). Voliniku kantselei hindab halvaks oma üldist sõltumatust, juhtkonna läbipaistvat ja pädevuspõhist valikut, võrdõiguslikkuse asutuse teenuste kättesaadavust kogu riigi territooriumil ning väga halvaks piisavate ressursside, inimressursside ja töötajate arvu ning rahaliste vahendite olemasolu. Võrdõiguslikkuse asutuste tuleviku vaatest on voliniku kantselei märkinud väga olulisena, et liikmesriigid looksid tugevad ja tõhusad võrdõiguslikkuse asutused ning et osutatavate teenuste puhul tagaksid võrdõiguslikkuse asutused kõigis ELi liikmesriikides nende miinimumstandardid. Olulisteks kriteeriumiteks võrdõiguslikkuse asutuse sõltumatuse tagamiseks peab voliniku kantselei juhtkonna läbipaistvat ja pädevuspõhist valikut, piiratud võimalusi juhtkonna eemaldamiseks, suutlikkust hallata oma eelarvet, oskust värvata ja juhtida oma töötajaid, piisavaid ressursse ning et tegemist oleks sõltumatu juriidilise isikuga. Voliniku kantselei hinnangul muudaks võrdõiguslikkuse asutuse teenused kõigile (sh puuetega inimestele) kättesaadavaks kaebuse esitamine tasuta ja lihtsa menetluse kaudu; internetis osutatavad teenused; telefoni teel osutatavad teenused; isiklikult osutatavad teenused; kirjalikult osutatavad teenused; teenused, mis on kättesaadavad kaebuse esitaja valitud keeles, mis on võrdõiguslikkust edendava asutuse asukohaliikmesriigis levinud; ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele suunatud teavitustegevus; kohalik esindus; üldsusele avatud ruumid; ligipääsetavusnõuetele vastavad ruumid; puuetega inimestele kättesaadavad internetipõhised teenused. Voliniku kantselei täpsustas, et sellisel viisil on Eestis teenused olemas ning peavad selliselt teenuste jätkuvat osutamist väga oluliseks. Voliniku kantselei leiab, et EL tasandil oleks väga vajalik kaaluda täiendavaid õigusnorme järgmistes valdkondades: kõigi ELi õigusega ette nähtud diskrimineerimisaluste hõlmamine (sugu, rassiline või etniline päritolu, usutunnistus või veendumused, puue, vanus, seksuaalne sättumus); kõigi ELi õigusega ette nähtud diskrimineerimisvaldkondade (tööhõive, haridus, sotsiaalkaitse, kaubad ja teenused) hõlmamine; täiendavad lähetused võrdõiguslikkuse edendamiseks ja diskrimineerimise ennetamiseks; üldine sõltumatus; juhtkonna läbipaistev ja pädevuspõhine valik; eelarveline sõltumatus; piisavad ressursid; inimressursid; rahalised vahendid; sobivad ruumid; üldsuse teadlikkus võrdõiguslikkust edendava asutuse olemasolust; diskrimineerimisohus olevate rühmade teadlikkus võrdõiguslikkust edendava asutuse olemasolust; lihtne kaebuste esitamine; vastavus ligipääsetavusnõuetele; koordineerimine ja koostöö riigiasutustega; koordineerimine ja koostöö riiklike sidusrühmadega (nt vabaühendustega); kooskõlastamine ja koostöö rahvusvaheliste / ELi asutustega (nt teiste võrdõiguslikkust edendavate asutustega); võrdõiguslikkust käsitlevate andmete standardne kogumine kõigi ELi liikmesriikide võrdõiguslikkust edendavate asutuste poolt; võrdõiguslikkust edendavate asutuste toimimise järelevalve kogu ELis. Mõõdukalt vajalikuks peab voliniku kantselei EL tasandil kaaluda täiendavaid õigusnorme võrdõiguslikkuse asutustele diskrimineerimisohvrite nimel või nende toetuseks kohtus vaidluste lahendamise volituste andmise puhul ning mitte eriti vajalikuks võrdõiguslikkuse organitele asjakohaste karistuste määramiseks ja jõustamiseks volituse andmise puhul. Voliniku kantselei hinnangul oleks võrdõiguslikkust edendavate asutuste tugevdamiseks ning nende sõltumatuse ja tõhususe tagamiseks vastu võetavatel siduvatel miinimumstandarditel voliniku kantseleile väga positiivne mõju. Õiguskantsleri Kantselei tõi välja, et õiguskantsleri seadus näeb ette, et õiguskantsleri pädevuses on kontrollida õigusaktide vastavust põhiseadusele ja seadustele ning avaliku võimu esindajate tegevust. Samuti korraldab õiguskantsler eraõiguslike isikute 8 diskrimineerimisvaidluse lepitusmenetlusi (ÕKS 3. jagu). Lepitusmenetlus on vabatahtlik ning mõlemad osapooled peavad menetluse läbiviimiseks andma oma nõusoleku. Nõusoleku võib menetluse käigus tagasi võtta ning sel juhul peab õiguskantsler menetluse katkestama. Seni ei ole lepitusmenetluses sõlmitud ühtegi osapoolte vahelist kokkulepet. Õiguskantsleri pädevusse ei kuulu inimestele õigusnõu andmine. Siiski on õiguskantsleril olnud tavaks selgitada oma vastuses avaldajale lühidalt õiguslikku olukorda ning edasisi kaebevõimalusi. Õiguskantsleri Kantselei hindas õiguskantsleri pakutavatest teenustest heaks diskrimineerimist käsitlevate aruannete avaldamist ja soovituste esitamist, ning keskpäraseks diskrimineerimisohvrite abistamist ja võrdõiguslikkuse edendamist. Õiguskantsleri Kantselei hinnangul käsitleb õiguskantsler diskrimineerimise alustest heal tasemel sugu, rassilist või etnilist päritolu, usutunnistust või veendumusi, puuet, vanust, seksuaalset sättumust; ning eluvaldkondadest heal tasemel tööhõive, töötingimuste, koolituste, hariduse, sotsiaalkaitse ja -toetuste (sh sotsiaalkindlustus), tervishoiuteenuste ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste (sh eluaseme kättesaadavus ja pakkumine) valdkondi. Täpsustuseks lisati, et lisaks lepitusmenetlusele diskrimineerimisvaidluste lahendamisel käsitleb õiguskantsler nimetatud valdkondi ka muude talle pandud ülesannete raames. Õiguskantsleri Kantselei märgib, et lepitusmenetluses sõlmitud kokkulepe on osapooltele täitmiseks kohustuslik ning kui kokkulepet tähtaja jooksul ei täideta, võib avaldaja või vastustaja esitada õiguskantsleri kinnitatud kokkuleppe kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikuga sätestatud korras. (ÕKS § 3514). Õiguskantsleri Kantselei hindab suurepäraseks oma asutuse üldist sõltumatust, juhtkonna läbipaistvat ja pädevuspõhist valikut, eelarvelist sõltumatust, töötajate piisavat väljaõpet ja kaebuste esitamise lihtsust. Õiguskantsleri Kantselei hindab heaks oma asutuse piisavaid ressursse, töötajate arvu, rahalisi vahendeid, sobivaid ruume, üldsuse teadlikkust õiguskantsleri olemasolust, puuetega inimeste juurdepääsu kõikidele teenustele, õiguskantsleri teenuste kättesaadavust kogu riigi territooriumil, koordineerimist ja koostööd riigiasutustega ning teiste riiklike sidusrühmadega (nt vabaühendused) ning rahvusvahelist koordineerimist ja koostööd. Keskpäraseks on hinnatud diskrimineerimisohus olevate rühmade teadlikkust õiguskantsleri olemasolust. Võrdõiguslikkust edendavate asutuste tuleviku vaatest on Õiguskantsleri Kantselei märkinud väga olulisena, et liikmesriigid looksid tugevad ja tõhusad võrdõiguslikkust edendavad asutused. Üsna oluliseks peab Õiguskantsleri Kantselei, et osutatavate teenuste puhul tagaksid võrdõiguslikkust edendavad asutused kõigis EL liikmesriikides nende miinimumstandardid. Olulisteks kriteeriumiteks võrdõiguslikkuse asutuse sõltumatuse tagamiseks peab Õiguskantsleri Kantselei juhtkonna läbipaistvat ja pädevuspõhist valikut, piiratud võimalusi juhtkonna eemaldamiseks, suutlikkust hallata oma eelarvet, oskust värvata ja juhtida oma töötajaid, piisavaid ressursse ning et tegemist oleks sõltumatu juriidilise isikuga. Õiguskantsleri Kantselei hinnangul muudaks võrdõiguslikkuse asutuse teenused kõigile kättesaadavaks kaebuse esitamine tasuta ja lihtsa menetluse kaudu; internetis osutatavad teenused; telefoni teel osutatavad teenused; kirjalikult osutatavad teenused; teenused, mis on kättesaadavad kaebuse esitaja valitud keeles, mis on võrdõiguslikkust edendava asutuse asukohaliikmesriigis levinud; ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele suunatud teavitustegevus; üldsusele avatud ruumid; ligipääsetavusnõuetele vastavad ruumid; ning puuetega inimestele kättesaadavad internetipõhised teenused. Õiguskantsleri Kantselei leiab, et EL tasandil oleks väga vajalik kaaluda täiendavaid õigusnorme järgmistes valdkondades: üldine sõltumatus; eelarveline sõltumatus; piisavad ressursid; inimressursid; rahalised vahendid; sobivad ruumid; üldsuse teadlikkus võrdõiguslikkust edendava asutuse olemasolust; diskrimineerimisohus olevate rühmade teadlikkus võrdõiguslikkust edendava asutuse olemasolust; lihtne kaebuse esitamine; 9 vastavus ligipääsetavusnõuetele; koordineerimine ja koostöö riigiasutustega ning riiklike sidusrühmadega (nt vabaühendused). Vajalikuks peab Õiguskantsleri Kantselei EL tasandil kaaluda täiendavaid õigusnorme võrdõiguslikkuse asutustele järgmistes valdkondades: kõigi ELi õigusega ette nähtud diskrimineerimisaluste hõlmamine (sugu, rassiline või etniline päritolu, usutunnistus või veendumused, puue, vanus, seksuaalne sättumus); kõigi ELi õigusega ette nähtud diskrimineerimisvaldkondade (tööhõive, haridus, sotsiaalkaitse, kaubad ja teenused) hõlmamine; juhtkonna läbipaistev ja pädevuspõhine valik; kooskõlastamine ja koostöö rahvusvaheliste / ELi asutustega (nt teiste võrdõiguslikkust edendavate asutustega); võrdõiguslikkust edendavate asutuste toimimise järelevalve kogu ELis. Mõõdukalt vajalikuks peab Õiguskantsleri Kantselei EL tasandil kaaluda täiendavaid õigusnorme võrdõiguslikkuse asutustele järgmistes valdkondades: täiendavad lähetused võrdõiguslikkuse edendamiseks ja diskrimineerimise ennetamiseks; vaidluste lahendamise volitused kohtus diskrimineerimisohvrite nimel või nende toetuseks ning võrdõiguslikkust käsitlevate andmete standardse kogumisega kõigi ELi liikmesriikide võrdõiguslikkust edendavate asutuste poolt. Õiguskantsleri Kantselei hinnangul ei ole vajalik EL tasandil kaaluda täielikke õigusnorme seoses võrdõiguslikkust edendavate asutuste volitustega asjakohaste karistuste määramiseks ja jõustamiseks. Õiguskantsleri Kantselei hinnangul ei tohiks miinimumstandardid olla liiga detailsed ja peaksid arvestama liikmesriikide võrdõiguslikkuse asutuste eripäradega. Samuti märkis Õiguskantsleri Kantselei, et praeguses etapis on keeruline hinnata, kuidas kavandatavad miinimumstandardid õiguskantslerit kui sõltumatut põhiseaduslikku institutsiooni mõjutavad. Õiguskantsleri Kantselei tõi välja, et kuna Eestis on olemas ka võrdõiguslikkuse volinik, ei pruugi riigi osas tervikuna siiski nende rakendamisel probleeme tekkida. Eesti Inimõiguste Keskus tõi oma kogemuse põhjal välja, et soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsioonil võiks olla süstemaatiline koostöö valdkondlike vabaühendustega, koostöövorm, kus arutatakse seaduslikke algatusi ning võrdse kohtlemise valdkonna praktilisi murekohti. Samuti märgiti ära, et voliniku pöördumiste ja õiguslike arvamuste kohta on vähe avalikku infot ning kuigi arusaadavalt on mitmed kaasused delikaatsed, võiks kaaluda vähemalt olulisemate arvamuste avaldamist sarnaselt õiguskantslerile, seda lubab ka VõrdKS § 19. Lisaks, toodi välja, et võiks paraneda voliniku töö läbipaistvus laiemalt, leiti, et eeskuju võiks võtta õiguskantsleri põhjalikest aastaaruannetest, igal võimalusel oma töö sisulisest avaldamisest kodulehel. Sama öeldi ka voliniku institutsiooni seadusalgatuslike ettepanekute ja muudatusettepanekute kohta. Infojagamine võimaldab muuhulgas parema ja ajakohasema kodanikuühiskonna kaasamise. Inimõiguste Keskus leidis ka, et kuna voliniku arvamus ei ole juriidiliselt siduv, väärib analüüsimist selle asjakohasus diskrimineerimisvastase meetmena. Soovitati kaaluda vastava analüüsi tegemist, et hinnata, kas ja kuivõrd on mittesiduv arvamus end õigustanud ja aidanud kaasa diskrimineerimisvaidluste lahendamisesse ja laiemalt diskrimineerimise vähendamisesse. Toodi välja ka, et voliniku rahastus peab vastama temale pandud ülesannete mahule ning äärmiselt oluline on voliniku määramisel ja töös tema poliitiline sõltumatus, inimõigustealane taust või haridus. Paralleelselt avaliku konsultatsiooniga on komisjon algatanud samal teemal ka võrdõiguslikkusega tegelevatele asutustele suunatud konsultatsiooni. Jätkutegevused 10 Eesti esindajad EL Nõukogu juures kasutavad seisukohti komisjoni ja teiste liikmesriikidega suhtlemisel tulevase õigusakti ettevalmistamisel. Võimalikke täpsemaid jätkutegevusi kavandame põhjalikumalt siis, kui komisjon on teinud õigusliku algatuse ettepaneku. 11  Commission’s consultation on the role of equality bodies in the promotion of equality and the fight against discrimination Dear Commissioner Ms Helena Dalli, It is my great pleasure to inform you that the Estonian Government has approved our position on the public consultation regarding the forthcoming Commission’s initiative on strengthening equality bodies by setting minimum standards for their functioning. Please accept my sincerest apologies that we were not able to send our feedback on time. We consider it very important that in the European Union we would have strong and efficient equality bodies as well as EU level legislation, therefore, I still wish to submit to you and your services our preferences on the upcoming Commission’s initiative. I hope the Commission can still take our views into consideration when designing the upcoming measures on strengthening equality bodies: 1. Estonia supports European Union’s ambitions moving towards strong, efficient and independent equality bodies in the Member States. We consider it important that any European Union standards agreed to this end would be clear, unambiguous, avoid excessive detail and would take into account the specific characteristics of the Member States. We also consider it important that when developing these standards the Member States should be given sufficient discretion to decide over the division of tasks between different equality bodies. 2. Estonia considers it very important that services provided by equality bodies should be accessible to everyone, including to persons with disabilities. 3. Estonia does not support giving equality bodies the power to issue sanctions. I remain at your disposal in case you have any additional questions. Yours sincerely, Signe Riisalo Minister of Social Affairs of Estonia 1  Riigikantselei Meie 04.04.2022 nr 1.4-1.2/1260-1 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni kohta, mis käsitleb võrdõiguslikkust edendavate asutuste rolli võrdõiguslikkuse edendamisel ja diskrimineerimise vastu võitlemisel Sotsiaalministeerium esitab Vabariigi Valitsuse 14. aprilli 2022. a. istungile Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni kohta, mis käsitleb võrdõiguslikkust edendavate asutuste rolli võrdõiguslikkuse edendamisel ja diskrimineerimise vastu võitlemisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. VV seisukohtade protokollilise otsuse eelnõu. 2. Seletuskiri VV seisukohtade protokollilise otsuse eelnõule. 3. Seletuskirja lisa 1. Sotsiaalkaitseministri kiri komisjonile. Agni Aav 6269 281 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952