Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Teie 01.03.2022 nr 4/64/
[email protected] Meie 04.04.2022 nr 4.1-1/788-4
Töölepingu seaduse muutmise ettepanekutest
Lugupeetud Marko Udras
Täname teid töölepingu seaduse muutmise ettepanekute edastamise eest. Olete oma
pöördumises teinud ettepanekud tähtajaliste töölepingute ja valveaja regulatsiooni
muutmiseks, muutuvtunni kokkulepete sõlmimise võimaluse laiendamiseks ning iseseisva
otsustuspädevusega töötajale töö- ja puhkeaja reeglitest erisuse tegemiseks.
Mitmeid teie kirjas toodud ettepanekuid on käsitletud 2018. aastal koostatud töölepingu
seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse väljatöötamiskavatsuses. Nimetatud
väljatöötamiskavatsuse eesmärk oli pakkuda võimalusi töölepingu paindlikumaks
muutmiseks, et motiveerida tööandjat sõlmima töötajaga töölepingut, tagades seeläbi
töötajale töösuhtes suurema kaitse. Väljatöötamiskavatsuses tehtud ettepanekud puudutasid
muuhulgas tähtajaliste töölepingute sõlmimise paindlikumaks muutmist (sh mõjuva põhjuse
nõude kaotamine), iseseisva otsustuspädevusega töötajate regulatsiooni loomist ja paindlike
tööaja kokkulepete võimaldamist. Kahjuks ei leidnud tehtud ettepanekud laiemat toetust,
mistõttu seaduse muudatusteni ei jõutud.
Pärast väljatöötamiskavatsuse menetlust jätkas Sotsiaalministeerium sotsiaalpartneritega
arutelusid, kuidas ettepanekutega oleks siiski võimalik edasi minna. Nende arutelude
tulemusena jõuti muutuvtunni kokkulepete regulatsioonini. Sotsiaalministeerium ja
sotsiaalpartnerid leppisid läbirääkimiste käigus kokku, et muutuvtunni kokkuleppeid
piloteeritakse jaekaubandussektoris kaks ja pool aastat (14. juunini 2024). Samuti lepiti
kokku, et pilootprojekti lõpus hinnatakse projekti mõjusid ning võimalusi muutuvtunni
kokkulepete regulatsiooni tähtajatult kehtestada ja laiendada ka teistele sektoritele. Seega
selgub pärast pilootprojekti lõppu, kas ja kellele muutuvtunni kokkulepete sõlmimise
võimalust laiendada.
Tähtajaliste töölepingute puhul tuleb silmas pidada, et pidevalt lühiajaliselt töötades väheneb
töötaja sotsiaalkindlustuskaitse. Lühiajaliste töölepingute alusel töötavale isikule ei ole
tagatud ravikindlustust1 ning lühiajaliste lepingutega kaasnev madal töötasu võib tulevikus
mõjutada inimese pensioni suurust. Sotsiaalministeerium esitas eelmise aasta septembris
kooskõlastamiseks töölepingu seaduse § 10 muutmise seaduse eelnõu, milles tegime
ettepaneku võimaldada kuuekuulise perioodi jooksul sõlmida piiramatult tähtajalisi
töölepinguid. Ametiühingud ei toetanud eelnõu, tuues olulise probleemina välja, et lühiajaliste
töölepingute alusel töötaval isikul puudub ravikindlustus. Sotsiaalpartnerite toetuse
puudumise tõttu nimetatud eelnõuga endisel kujul edasi ei liiguta ning tähtajaliste
1 Ravikindlustuskaitse tekib üle ühekuulise töölepingu alusel töötamisel.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
töölepingute sõlmimisel erisuse tegemise võimalus antakse ainult nende töötajate puhul, kes
teevad töötuna arveloleku ajal nö tööampse.
Lisaks eeltoodule olete oma kirjas teinud ettepaneku valveaja regulatsiooni muutmiseks.
Valveaja regulatsiooni muutmiseks koostasime 2016. a ja 2018. a eelnõud, millest esimese
menetlus jäi seisma Riigikogus ning teise menetlus lõppes peale esimest avalikku
kooskõlastusringi. Nende eelnõude menetlemise käigus on toimunud mitmeid arutelusid,
kuid valveaega puudutavad muudatused ei ole leidnud sotsiaalpartnerite vajalikku toetust,
mistõttu on need jäänud ellu viimata. Hetkel ei näe Sotsiaalministeerium võimalust valveaja
regulatsiooni muutmiseks ilma sotsiaalpartnerite toetuseta.
Samas on oluline eeltoodud teemadel avalike diskussioonide jätkumine. Seega oleme ka
edaspidi tööturu osapoolte toetusel valmis töösuhetega seonduvaid küsimusi kolmepoolselt
arutama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sten Andreas Ehrlich
tööala asekantsler
Lisaadressaadid:
Eesti Ametiühingute Keskliit
Eesti Tööandjate Keskliit
Liis Tõnismaa 6269 805
[email protected]