Vaideotsus

MTÜ Arvutiklubi e-kool [email protected] Kirsi tn 13 29.05.2026 nr 11.2-1/26/2824 Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Registrikood: 41535 VAIDEOTSUS Tuginedes perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus (edaspidi ÜSS2021_2027) § 32 lõigetele 3 ja 4, haridus- ja teadusministri 16.10.2025 määruse nr 40 „Noorte valikute suunamine inseneeria ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades“ (edaspidi meetme määrus) § 27 lõigete 1 ja 2 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le 73 ja 85 punktidele 1 ja 2, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK või vaide lahendaja) otsustab: jätta MTÜ Arvutiklubi e-kool vaie rahuldamata ja Riigi Tugiteenuste Keskus 09.04.2026 otsus nr 11.3-1/26/1663 taotluse rahuldamata jätmise kohta kehtetuks tunnistamata. Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates. 1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus 1.1. Meetme määruse § 27 lõigete 1 ja 2 ning ÜSS2021-2027 § 32 lõike 3 alusel vaatas RTK läbi MTÜ Arvutiklubi e-kooli (edaspidi ka taotleja või vaide esitaja) 02.05.2026 esitatud vaide RTK 09.04.2026 otsusele nr 11.3-1/26/1663 taotluse rahuldamata jätmise kohta (edaspidi vaidlustatud otsus või mitterahuldamise otsus) projekti nr 2021-2027.4.04.26-0099 „G.E.A.R.S robootika võistlussari“ (edaspidi projekt) rahastamiseks. 1.2. Vaide esitaja taotleb mitterahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist ja projekti uut hindamist. 2. Asjaolud 2.1. Taotleja esitas 13.02.2026 RTKle taotluse projekti rahastamiseks. Taotluste esitamine toimus tähtajalises taotlusvoorus, mis oli avatud 22.12.2025-13.02.2026. Projekti abikõlblik maksumus on 84 240 eurot, millest taotletav toetus on 71 604 eurot. 2.2. RTK kontrollis taotleja ja taotluse vastavust ning tunnistas need vastavaks meetme määruse § 14 lõigete 2 ja 3 alusel. Edasi hindas projekti meetme määruse § 16 lõike 2 alusel kaks hindamiskomisjoni liiget (edaspidi hindajad), kes lähtusid hindamisel meetme määruse § 16 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest ning meetme määruses sätestatud nõuetest, sh hindamismetoodikast. Projekte hinnati skaalal 1 kuni 4 sammuga 1 punkt. Vastavalt meetme määruse § 16 lõikele 5 lõpeb taotluse hindamine, kui ükskõik, millise meetme määruse § 16 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumi hinne on alla 50% kriteeriumi maksimumhindest. 2.3. Vastavalt projekti hindamislehele on hindamiskomisjoni liikmed valikukriteeriumis 3 andnud hindeks 1 punkti, mis moodustab 25% nimetatud kriteeriumi maksimumhindest. Kuivõrd hinne oli alla kehtestatud miinimumlävendi, siis tulenevalt meetme määruse § 16 lõikele 5 taotlust edasi ei hinnatud ning RTK tegi meetme määruse § 18 lõike 1 alusel taotluse mitterahuldamise otsuse. 2.4. Taotleja esitas mitterahuldamise otsuse peale 02.05.2026 vaide. Kokkuvõtvalt heidab taotleja vaides ette, et projekti formaati on hinnatud ekslikult ja kuluefektiivsuse arvutus on tehtud ebaõigesti. 2.5. Vaides leiab vaide esitaja, et võistlussarja korduvat formaati on ekslikult käsitletud puudusena. Taotlusvooru tingimustes on toetatavate tegevustena nimetatud muu hulgas võistlusi ning märgitud, et planeeritavad tegevused peaksid olema pikemaajalised või korduvad. Seega ei saa G.E.A.R.S võistlussarja korduvat formaati käsitleda projekti nõrkusena. 2.6. Eeldus, et uusi osalejaid ei lisanud, on põhjendamata. Samuti on kuluefektiivsuse arvutus ekslik, kuna realistlik on eeldada, et kahe aasta jooksul osaleb võistlussarjas ligikaudu 200 erinevat noort, mis teeb kulu ühe noore kohta 421,20 eurot. Lisaks leiab vaide esitaja, et Ida-Virumaa eripära on jäetud sisuliselt arvestamata. Ida-Virumaal on noorte kaasamine inseneeria ja IKT valdkondadesse keerulisem kui piirkondades, kus huvihariduse võrgustik, perede maksevõime ja erasektori toetusvõimalused on tugevamad. Seetõttu ei ole põhjendatud hinnata projekti kuluefektiivsust üksnes mehaanilise 400 euro arvestuse alusel. 2.7. Täiendavalt leiab vaide esitaja, et peakorraldaja tasu ei ole ülepaisutatud, kuna peakorraldaja vastutab 24-etapilise võistlussarja sisulise ja korraldusliku elluviimise eest ning täidab ühtlasi projektijuhi ülesandeid. Muude kulude rida summas 7200 euro ei muuda kogu eelarvet ebamõistlikuks – tegemist on keskmiselt 300 euroga ühe võistlusetapi kohta ja see ei ole ebamõistlik väiksemate tehniliste, logistiliste ja korralduslike kulude katmiseks. 2.8. Lisaks leiab vaide lahendaja, et hinnang taotleja suutlikkusele on vastuoluline ja ebapiisavalt põhjendatud, kuna taotleja suutlikkust ei saa hinnata üksnes majandusaasta aruande või erinevate taotlustes märgitud lepinguliste töötajate arvu põhjal. Samuti esitab vaide esitaja enda poolt punktisummad iga valikukriteeriumi kohta 3. RTK seisukohad 3.1.Vastavalt HMS § 83 lõikele 1 kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK kontrollib taotluse rahuldamata jätmise otsuse õiguspärasust ja otstarbekust lähtudes taotleja poolt vaides esitatud argumentidest ja vastuväidetest. RTK selgitab, et projekti hindamisetulemuse õiguspärasuse kontroll vaidemenetluses on piiratud hõlmates üksnes kontrolli, kas haldusakti andmine on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, vastab õiguslikule alusele ning kas hindamises esineb ilmselge diskretsiooniviga. Otsuse õiguspärasuse kontrollis ei vii vaide lahendaja läbi projekti uut hindamist. Vaide lahendamisel lähtutakse hindamise hetkel kehtinud meetme määrusest, hindamismetoodikast, projektist ja selle lisamaterjalidest. Selgitused, mis on esitatud projekti mõtestamiseks esmakordselt alles vaidega, tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd nendest selgitustest ei saanud ka hindajad lähtuda. 3.2.Meetme määruse § 16 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt hindab konsensuslikult kaks hindajat nõuetele vastavaks tunnistatud projekte meetme määruses toodud valikukriteeriumite alusel vastavalt rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodikale. Projekte hinnatakse viie kriteeriumi alusel: projekti panus määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisele, projekti vajalikkus ja tegevuste põhjendatus, projekti kuluefektiivsus, toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia ja projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Hindamismetoodika kohaselt hinnatakse igat valikukriteeriumi skaalal 1-4, sammuga 1 punkt ja juhul, kui mõne valikukriteeriumi hinne on alla 50% kriteeriumi maksimumhindest (alla 2 punkti), siis taotlust edasi ei hinnata. 3.3.Vaide lahendaja märgib, et konsensuslikus hindamislehes toodud hinnangud on tehtud hindajate poolt, kes on RTK-st sõltumatud ning tuginevad oma tegevuses hindamismetoodikale ja RTK poolt 11.02.2026 käskkirjaga nr 1-1/26/6-1 kinnitatud töökorrale. Hindamiskomisjoni kuulusid Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt esitatud liikmed, mistõttu ei ole vaide lahendajal alust hindajate tööd kahtluse alla seada ning nende hinnangut mitte arvestada. Seetõttu ei ole vaide lahendaja pädev hindama hindajate poolt antud seisukohti, täpsemalt nagu ei ole vaide lahendajal õigust muuta hindajate poolt antud hindeid. 3.4.ÜSS2021_2027 § 12 sätestab, et kui projekti hinnatakse ja valitakse avalikustatud valikukriteeriumide ja -korra kohaselt ning taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb koondhindel või koondhinnangul, siis taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid täiendavalt ei põhjendata. Käesoleval juhul on nii meetme määrus, hindamismetoodika kui muud toetuse saamiseks vajalikud õigusaktid ja juhendid olnud taotlusvooru väljakuulutamisel avalikustatud.1 Seega oli taotlejal nende sisuga (s.h valikukriteeriumite ja hindamismetoodika sisuga) enne taotluse esitamist võimalik tutvuda ning samuti oli taotlejal enne taotluse esitamist teada, mida ja kuidas hinnatakse, milliseid asjaolusid võetakse kaalutlusotsuse tegemisel arvesse ning milline on hindamise hindamismetoodika. 3.5.Eesti õigusteoorias on välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt ei saa kohtud ja täitevvõim hinnata sõltumatute hindamiskomisjonide hinnangute sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid üksnes menetluskorra järgimist ja motiveerimiskohustuse täitmist. Riigikohtu Halduskolleegium on 12.05.2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-18-08 märkinud, et sisult hinnanguliste otsustuste puhul on 1 Kättesaadavad Riigi Tugiteenuste Keskuse koduleheküljel ka praegu: https://rtk.ee/noorte-valikute-suunamine- inseneeria-ning-info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia-valdkondades oluline küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid täitevvõimu või kohtu poolt sisuliselt kontrollitavad. Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest. Eeltoodud seisukohta on toetanud ka Tartu Ringkonnakohus oma 24.10.2008 kohtuotsuses nr 3-08-310. 3.6.Arvestades, et vaide esitaja projekt jäeti rahuldamata põhjusel, et valikukriteeriumis 3 sai projekt hindeks 1 punkti, s.t ei ületatud miinimumlävendit (hinne jäi alla 50% maksimaalsest 4 punktist), kontrollib vaide lahendaja esmalt selle valikukriteeriumi kohta esitatud vastuväiteid. Seda põhjusel, et kui nimetatud valikukriteeriumi kohta antud hinnang ja hinne hindamislehel vastab meetme määrusele ja hindamismetoodikale ning kõrvalekaldeid ei tuvastata, on vaidlustatud otsus õiguspärane sõltumata sellest, kas teiste valikukriteeriumide puhul on hinnangud ja hinded õiged, kuna nendes valikukriteeriumides ületab hinne juba praegu miinimumlävendit. 3.7.Vaides ei ole esitatud tõendeid, mis annaks alust asuda seisukohale, et projekti hinnanud hindajate poolt toodud põhjendused valikukriteeriumi 3 osas on asjakohatud ja täiesti sobimatud ning irduksid valikukriteeriumi sisust. Mitterahuldamise otsusele on lisatud konsensuslik hindamisleht, kus nähtub põhjendused ühes selgitustega, viidates muu hulgas puudustele. Vaide lahendaja rõhutab, et hindajad teostasid hindamise ühes vastavasisuliste põhjendustega taotluses esitatud andmetele tuginedes. Vaides on vaide esitaja aga asunud täiendama oma projekti, esitades uusi argumente. Näiteks on vaides märgitud, et hindajate poolt hindamislehel esitatud selgitus, mille kohaselt ühe osaleja kulu projektis on 1648 eurot (84 240:50) ehk neli korda suurem kui eeldatav kulu (400 eurot) ühe osaleja kohta, on ekslik. Vaide esitaja selgitab vaides, et realistlikult võib eeldada, et kahe aasta jooksul osaleb võistlussarjas ligikaudu 200 erinevat noort, millisel juhul kujuneb kulu ühe noore kohta 421,20 eurot, mis on võrreldav hindamislehel nimetatud 400 euroga. Samas ei olnud aga projektis välja toonud muud osalejate eeldatavat arvu, kui näitaja, mille kohaselt on tegevustes osalenud noorte arv 50. Seega ei saanud hindajad lähtuda vaides esitatud andmetest, vaid tuginesid üksnes projektis esitatud teabele, mille alusel kujunes ka nende hinnang. 3.8.Küll aga nõustub vaide lahendaja vaide esitajaga selles osas, et hindajad on põhjendamatult eeldanud, et peakorraldaja on projektijuht. Samas aga ei ole projektis selgitatud peakorraldaja tööülesandeid, mida on aga tehtud vaides. 3.9.Vaide esitaja selgitab vaides, et 7200 euro suurune kulurida (300 eurot ühe võistlusetapi kohta) on mõeldud väiksemate tehniliste, logistiliste ja korralduslike kulude katmiseks ning ei ole ebamõistlik. Vaide lahendaja peab aga oluliseks märkida, et projektis ei ole sellist sisulist täpsustust esitatud. Projektis on kulurida kirjeldatud üldiselt „ettenägematute kuludena“ ilma nende sisu täpsemalt selgitamata ning konkreetse seoseta projekti tegevusega. Seetõttu ei saanud hindajad lähtuda vaides esitatud põhjendusest, vaid pidi tuginema projektis esitatud teabele. 3.10.Eelnevast tulenevalt on vaide lahendaja seisukohal, et hindajad on projekti hindamisel lähtunud projektis esitatud andmetest ja hindamismetoodikast. Maksimaalsest hindepunktist madalama hinde andmisel on hindajad oma hinnangut põhjendanud ning esitatud põhjendused on vaide lahendaja hinnangul proportsionaalsed ega sisalda kaalutlusvigu. Vaide lahendaja hinnangul ei ole vaide esitaja esitanud tõendeid, mis annaksid alust järeldada, et hindajate põhjendused on asjakohatud, ilmselgelt sobimatud või vastuolus projektis esitatud teabega. Tuginedes eelpool viidatud kohtupraktikale, saab hindamist pidada õigusvastaseks üksnes sellistel juhtudel. Seetõttu ei ole põhjendatud ka vaide esitaja nõue viia läbi uus projekti hindamine. 3.11.Kuivõrd vaide lahendaja ei tuvastanud valikukriteeriumi 3 hindajate hindamises kõrvalekaldeid, jätab vaide lahendaja teiste valikukriteeriumide osas vaide läbi vaatamata. Selle põhjuseks on asjaolu, et projekt jäeti rahuldamata, kuna valikukriteeriumis 3 ei ületanud hindamistulemus miinimumlähendit. Arvestades, et nimetatud valikukriteeriumi hindamisel kõrvalekaldeid ei tuvastatud, ei saadeta projekti selles osas ka kordushindamisele, mistõttu jääb hindamistulemus muutmata ja projekt ei kuulu rahuldamisele, kuivõrd valikukriteeriumi 3 osas ei ületa hinnang miinimumlävendit. 3.12.Eeltoodud põhjustel jääb esitatud vaie rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Urmo Merila peadirektori asetäitja Koostaja: Kerli Brandt 663 2030 [email protected]