Otsus

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 31.01.2023 Kehtiv kuni: 31.01.2033 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust Teabevaldaja: Konkurentsiamet OTSUS 31.01.2023 nr 9-3/2023-005 AS Keila Vesi veeteenuse hinna kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine 08.04.2022 registreeriti Konkurentsiametis AS Keila Vesi (edaspidi KV) taotlus veeteenuse hinna kooskõlastamiseks koos selle aluseks oleva dokumentatsiooniga (edaspidi Hinnataotlus). Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse1 (edaspidi ÜVVKS) § 142 lg 1 kohaselt, vee-ettevõtja koostab veeteenuse hinnataotluse ning esitab selle enne veeteenuse hinna kehtestamist koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja ja muu hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. ÜVVKS § 14 lg 6 tulenevalt võib vee-ettevõtja, kes osutab veeteenust mitmel erineval reoveekogumisalal, kõigi piirkondade osas kehtestada ühise veeteenuse hinna, arvestades ÜVVKS § 14 lg-s 2 nimetatud summaarseid vee-ettevõtja kulusid. ÜVVKS § 141 lg 2 tulenevalt võib vee-ettevõtja võtta teisele vee-ettevõtjale osutatava teenuse eest ÜVVKS § 14 lg 1 nimetatud tasu üksnes juhul, kui ta on esitanud selleks eraldi hinnataotluse ning saanud kooskõlastuse ÜVVKS §-s 142 sätestatud alustel ja korras. KV osutab veeteenust Harjumaal Keila linnas ning Keila valla Kulna ja Valkse külas. KV tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal2 „Keila“ registrikoodiga RKA0370062 ja reostuskoormusega 13 550 inimekvivalenti (edaspidi ie). ÜVVKS § 14 lg 6 ja ÜVVKS § 141 lg 1 tulenevalt soovis KV kehtestada ühise veeteenuse hinna kõikidele tegevuspiirkondadele summaarsete kulude alusel ning lisaks soovib KV kooskõlastada ÜVVKS § 142 lg 1 ja § 141 lg 2 lähtuvalt veeteenuse hinna teistele vee-ettevõtjale Strantum OÜ- le ja Lahevesi AS-le. ÜVVKS § 14 lg 1 kohaselt võib veevarustuse ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest võtta alljärgnevaid tasusid (edaspidi veeteenuse hind): 1) tasu võetud vee eest; 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/%C3%9CKVKS 2 Leitav aadressil http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?list=KOGA&mount=view#HTTPJ4GhBi2S3GUyDIQRX78DXM 85Dw8TNx  2 (45) 2) tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 3) tasu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 4) abonenttasu. ÜVVKS § 14 lg 2 kohaselt kujundatakse veeteenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 1) põhjendatud tegevuskulude katmine; 2) investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt; 6) ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. ÜVVKS § 142 lg 1 tulenevalt peab Hinnataotluse aluseks olev dokumentatsioon Konkurentsiametil võimaldama kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 lähtuvalt on Konkurentsiametil õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. Eeltoodust tulenevalt on Konkurentsiamet välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormid (edaspidi Küsimustik) MS Exceli tabelite kujul: „Detailne küsimustik vee-ettevõtjatele“ ja „Lihtsustatud küsimustik vee- ettevõtjatele“3. Küsimustikud on välja töötatud konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 181; ÜVVKS § 72 lg 1, 2, 3 ja ÜVVKS § 14 lg 1, 2 lähtuvalt ning täidetult sisaldavad andmeid, mis vastavalt ÜVVKS § 142 lg 1 võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Küsimustike täitmisel on võimalik juhinduda Konkurentsiamet koduleheküljel avaldatud „Hinnataotluse esitamise juhendist“ 4. ÜVVKS § 14 lg 9 lähtuvalt töötas Konkurentsiamet välja juhendi “Veeteenuse hinna arvutamise soovituslikud põhimõtted” (edaspidi Juhend) ning avaldas selle oma koduleheküljel5. Juhendi välja töötamisel on arvestatud ÜVVKS § 14, 141, 142 sätetega, millest tulenevalt kujuneb veeteenuse hind vee-ettevõtja põhjendatud kulude, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse summa jagamisel müügimahuga (Juhendi p-d 7.3; 7.5; 7.6), s.t kulupõhiselt. Juhend on hinnataotluse kooskõlastamise käigus halduseeskirjana Konkurentsiametile abistavaks vahendiks. Juhendi eesmärk on sõnastada metoodilised alused, millest lähtuda ÜVVKS alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena. Juhendit kohaldades järgitakse võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet ning Juhend on kooskõlas ÜVVKS § 16 lõigete 9 ja 10 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud määrusega „Veeteenuse ajutise hinna 3 Avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Vesi, soojus / Vesi / Hindade kooskõlastamine. 4 Avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Vesi, soojus / Vesi / Hindade kooskõlastamine. 5 Juhend on avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel http://www.konkurentsiamet.ee, rubriigis Vesi, soojus / Vesi / Hindade kooskõlastamine. Juhendit rakendatakse veeteenuse hindade kooskõlastamisel sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla kuuluvate vee-ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel ebavõrdse kohtlemise vältimiseks. Nimetatud juhendit võivad kasutada ka kohalikud omavalitsused veeteenuse hindade kooskõlastamisel.  3 (45) kehtestamise kord ja tingimused“6 (edaspidi Vee Määrus). Vee Määrust rakendatakse ÜVVKS § 16 lg 9 alusel ajutise veeteenuse hinna kehtestamisel juhul, kui vee-ettevõtja osutab veeteenust hinnaga, mis ei vasta ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatule ning vee-ettevõtja on jätnud täitmata Konkurentsiameti ettekirjutuse. ÜVVKS § 142 lg 7 tulenevalt peab vee-ettevõtja Konkurentsiametil lubama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel kontrollida oma raamatupidamist, põhjendama veeteenuse hinna moodustamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta vajalikke selgitusi. ÜVVKS § 142 lg 9 kohaselt on Konkurentsiametil ja kohalikul omavalitsusel õigus nõuda vee- ettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga seotud füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja nende ametiisikutelt lisaandmeid, kui ÜVVKS-s sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikud andmed ei ole avalikult kättesaadavad. ÜVVKS § 142 lg 4 lähtuvalt tehakse hinnataotluse kooskõlastamise otsus 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet või kohalik omavalitsus pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades tähtaja pikendamisest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist. ÜVVKS § 142 lg 11 kohaselt peatub hinnataotluse menetlemise tähtaeg, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik hinnataotluse kooskõlastamiseks. 2. Menetlusosaline KV on kantud äriregistrisse 20.06.1997.a registrikoodiga 10221854 ja asukohaga Ehitajate tee 7, Keila linn, Harju maakond, 76606. Äriregistri kohasel on KV põhitegevusalaks muu kinnisvarahaldus või haldusega seotud tegevused ning lisategevusaladeks veekogumine, -töötlus ja –varustus ning kanalisatsioon ja heitveekäitlus. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Ettevõtte aktsiakapitali suuruseks on 6 600,0 tuh €. KV on Eesti Vee-ettevõtete Liidu (edaspidi EVEL) liige. 3. Menetluse käik 08.04.2022 registreeriti Konkurentsiametis KV Hinnataotlus koos selle aluseks oleva dokumentatsiooniga. Kuna esitatud taotlus oli puudustega HMS § 15 lg 2 mõttes, ei olnud Konkurentsiametil võimalik alustada selle sisulist menetlemist ning 19.04.2022 saatis amet ettevõtjale kirja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 10.05.2022 esitas KV Konkurentsiametile korrigeeritud Hinnataotluse, mille Konkurentsiamet luges nõuetekohaseks ning alustas taotluse sisulist menetlemist. ÜVVKS § 142 lg 4 tulenevalt tehakse Hinnataotluse kooskõlastamise otsus pärast nõuetekohase taotluse saamist. HMS § 35 lg 4 mõttest lähtuvalt on tähtaja kulgemise arvutamisel määravaks dokumendi registreerimise hetk ehk nõuetekohase taotluse registreerimise päev. HMS § 33 lg 2 alusel algab tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, mis on määravaks tähtaja kulgemisel. Seega ÜVVKS § 142 lg 4, HMS § 33 lg 2 ja HMS 35 lg 4 koosmõjust tulenevalt algab Hinnataotluse menetlemise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/105112010005  4 (45) registreerimisele järgnevast päevast ehk KV puhul alates 11.05.2022. 17.05.2022 saatis Konkurentsiamet KV-le e-kirjaga küsimused Hinnataotluse menetlemiseks vajalike selgituste ja lisaandmete saamiseks (müügimahu prognoos, saastetasude kujunemine, selgituste küsimine investeeringute, põhivara ja kapitalikulu osas), seades vastamise tähtajaks 01.06.2022. 09.06.2022 edastas KV selgitused, nõutud andmed ja korrigeeritud Hinnataotluse. 14.06.2022 saatis Konkurentsiamet ÜVVKS § 142 lg 7 lähtuvalt KV-le e-kirjaga küsimused Hinnataotluse menetlemiseks vajalike selgituste ja täpsustuste saamiseks (jätkuvalt müügimahud, elektrienergia kogus, kemikaalide kulu, sisse ostetavate teenuste kulu, põhivara tabeli täitmine, investeeringud). Muu hulgas tõi amet oma kirjas välja asjaolu, et kuna KV pakub teenust teistele vee-ettevõtjatele (Strantum OÜ ja Lahevesi AS), siis tulenevalt ÜVVKS §141 peab teisele vee- ettevõtjale osutatava teenuse hinna kooskõlastama eraldi. Kirjale vastamise tähtajaks seadis amet 28.06.2022. 06.07.2022 esitas KV Konkurentsiametile nõutud andmed ja selgitused. 07.07.2022 saatis Konkurentsiamet Keila Linnavalitsusele ja Lääne-Harju Vallavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks KV Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale vastavalt ÜVVKS § 142 lg 10 sätestatule. 03.08.2022 Lääne-Harju Vallavalitsuselt saabunud vastuste kohaselt on KV poolt Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavuses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. 10.08.2022 saatis Konkurentsiamet KV-le päringu selgituste ja lisaandmete saamiseks (elektrienergia kogus, ülenormatiivne reovesi, investeeringute hanke pakkumised), määrates vastamise tähtajaks 24.08.2022. 25.08.2022 taotles KV vastamise tähtaja pikendamist, millega Konkurentsiamet nõustus ning pikendas vastamise tähtaega kuni 09.09.2022. 31.08.2022 Keila Linnavalitsuselt saabunud vastuste kohaselt on KV poolt Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavuses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. 26.09.2022 registreeriti KV vastuskiri Konkurentsiameti 10.08.2022 päringule. 28.09.2022 palus Konkurentsiamet KV-l esitada viimase 12 kuu müügimahud hiljemalt 05.10.2022. 17.10.2022 registreeriti Konkurentsiametis KV esitatud andmed viimase 12 müügimahtude kohta ning digitaalselt allkirjastatud korrigeeritud Hinnataotlus. 26.10.2022 saatis Konkurentsiamet Strantum OÜ-le järelepärimise hinnangu saamiseks 2022.a ja 2023.a reovee puhastamise müügimahu osas. Strantum OÜ vastuskiri registreeriti Konkurentsiametis 04.11.2022. Vastuskirjas Strantum OÜ prognoosis, et nende poolt kasutatav reovee ostumaht jääb 2022.a-l sarnasele tasemele 2021.a mahuga. 07.11.2022 esitas Konkurentsiamet KV-le omapoolsed seisukohad Hinnataotluse osas (tegevuskulud, saastetasud, elektrienergia kogus, investeeringud, vajadus kooskõlastada teistele vee-ettevõtjatele eraldi hind) ning ühtlasi pikendas menetluse tähtaega 90 päevani. Amet seadis KV-le seisukohtadele tagasiside andmise tähtajaks 21.11.2022. 05.12.2022 esitas KV vastused Konkurentsiameti 07.11.2022 esitatud seisukohtadele ning digitaalselt allkirjastatud korrigeeritud Hinnataotluse, milles oli muu hulgas muudetud  5 (45) investeeringute andmeid. 07.12.2022 saatis Konkurentsiamet Keila Linnavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks KV Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale vastavalt ÜVVKS § 142 lg 10 sätestatule. 08.12.2022 saatis Konkurentsiamet KV-le täiendavad ettepanekud 05.12.2022 esitatud Hinnataotluse korrigeerimiseks (teistele vee-ettevõtjatele kooskõlastatud hind, elektrienergia kulu, tegevuskulud), seades vastamis tähtajaks 22.12.2022. 27.12.2022 Keila Linnavalitsuselt ja 09.01.2023 Lääne-Harju Vallavalitsuselt saabunud vastuste kohaselt on KV Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavuses kohalike omavalitsuste poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. 05.01.2023 esitas KV selgitused ameti 08.12.2022 kirjale ning digitaalselt allkirjastatud korrigeeritud Hinnataotluse. 06.01.2023 palus Konkurentsiamet KV-l esitada 2022.a september-detsember tegelikud müügimahud kuude lõikes ning 09.01.2023 soovis amet, et KV nimetaks Lahevesi AS reoveeteenuses kasutatavate pumplad ja trassid. KV esitas soovitud andmed 12.01.2023 ja 13.01.2023. 17.01.2023 esitas Konkurentsiamet KV-le Hinnataotluse tabelid, milles oli korrigeeritud teistele vee-ettevõtjatele kooskõlastatava veeteenuse hinna kujundamist. KV oli ameti poolt tehtud muudatustega nõus ning esitas 19.01.2023 allkirjastatud korrigeeritud Hinnataotluse, milles oli lisaks muudetud elektrienergia hinda. 25.01.2023 toimus ameti ja KV vahel kirjavahetus seoses muu tegevuse elektrienergia kulu eristamise osas ning 25.01.2023 esitas KV digitaalselt allkirjastatud korrigeeritud Hinnataotluse. 31.01.2023 soovis amet, et KV korrigeeriks Hinnataotluses elektrienergia maksumust ning KV esitas digitaalselt allkirjastatud korrigeeritud Hinnataotluse 31.01.2023. ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 18.05. – 09.06.2022, 15.06. – 06.07.2022, 08.07 – 26.09.2022, 29.09. – 17.10.2022, 27.10. – 04.11.2022, 08.11. – 05.12.2022, 08.12.2022 – 05.01.2023, 07.01. – 13.01.2023, 18.01. – 19.01.2023 ja 25.01.2023 (kokku 221 päeva), kuna puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud selgitused ja lisaandmed ja kohaliku omavalitsuse arvamus Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Konkurentsiameti koduleheküljel avalikustatud „Hinnataotluse esitamise juhendi“7 p 4.1 näeb ette, et kui ettevõtja esitab veeteenuse hinna kooskõlastamiseks I poolaastal (01.01–30.06), täidetakse Küsimustiku veerg „hinna arvutus 12 kuu andmete alusel“ jooksva aasta andmetega. Tulenevalt asjaolust, et KV esitas Hinnataotluse 08.04.2022 ehk 2022.a I poolaastal, teostas Konkurentsiamet veeteenuse hinna analüüsi 2022.a 12 kuu andmete ehk regulatsiooniperioodi andmete alusel. Regulatsiooniperiood on 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks veeteenuse hinna arvutamisel (Juhendi punkt 2.12). 12-kuuline periood on võetud hindade arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtte poolt esitatud andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist8 7 http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18324 8 https://ariregister.rik.ee/  6 (45) ettevõtja majandusaasta aruandeid s.t 12 kuu andmeid) ning hinnata selle põhjal muuhulgas vee- ettevõtja poolt koostatud prognooside ning seeläbi ka veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevate kulude, kapitalikulu ja tulukuse õigsust. 12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et veeteenuse hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud on hinna arvutamise aluseks. Kui ettevõtja leiab, et kooskõlastuse aluseks olnud kulud, kapitalikulu ja tulukus ei taga enam ÜVVKS § 14 lg 2 loetletut, siis võib ta tulla uuesti hinda kooskõlastama järgneva 12 kuu andmete alusel. 31.01.2023 KV poolt esitatud Hinnataotlusega kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind kujuneb alljärgnevas tabelis (vt Tabel 1) kajastatud tegevuskulude, kapitalikulu, tulukuse ja müügimahtude alusel. Tabel 1 KV veeteenuse hinna komponendid9 rida Hinnakomponendid ühik Reg. periood 1 Tegevuskulud tuh € 845,9 2 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € 46,4 3 Saastetasu tuh € 15,7 4 Kulud elektrienergiale tuh € 235,6 5 Muud tegevuskulud tuh € 548,2 6 Kapitalikulu tuh € 255,9 7 Tulukus tuh € 258,1 8 KOV-lt saadav kompensatsioon10 tuh € -29,2 9 Lubatud müügitulu tuh € 1 330,7 10 Järelevalvetasu11 (lubatud müügitulu × 0,2%) tuh € 2,7 11 Müügitulu koos järelevalvetasuga tuh € 1 333,4 12 Võetud vee müügimaht tuh m3 418,9 13 Reovee ärajuhtimise müügimaht tuh m3 437,8 14 Reovee puhastamise müügimaht tuh m3 470,4 15 Veeteenuse müügimaht kokku12 tuh m3 889,4 Konkurentsiamet teostab analüüsi KV ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kõikide taotletud tasude (tasu võetud vee eest, tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest teistele vee-ettevõtjatele) aluseks olevatele summaarsetele hinna komponentidele: tegevuskuludele, kapitalikulule, tulukusele (vt Tabel 1 read 1, 6 ja 7) ja müügimahtudele (vt Tabel 1 read 12, 13 ja 14). Konkurentsiamet on seisukohal, et KV poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind on põhjendatud üksnes juhul, kui selle kujunemise alused vastavad ÜVVKS § 14 lg 2 toodud nõuetele. 9 Konkurentsiametile on teada andmed käesolevas hinnangus näidatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest. 10 KV-l on kohaliku omavalitsusega (Keila Linnavalitsusega) sõlmitud leping, mille alusel kohalik omavalitsus maksab KV-le kompensatsiooni 29 167 € sademevee rajatiste hoolduse ja ärajuhtimise eest. Kuna sademevee rajatiste hoolduse kulud ei ole Hinnataotluses eraldatud reguleeritava tegevuse kuludest, siis arvestab Konkurentsiamet saadava kompensatsiooni reguleeritava tegevuse tuludest maha. 11 https://www.riigiteataja.ee/akt/130122021012; Konkurentsiseaduse peatükk 71, järelevalvetasu määr vastavalt KonkS § 532 lg 1 12 Veeteenuse müügimahu leidmiseks on liidetud võetud vee ja reovee puhastamise maht. Reovee ärajuhtimise maht sisaldub juba reovee puhastamise müügimahus.  7 (45) 4. Taotleja üldiseloomustus KV osutab veeteenust Harjumaal Keila linnas ning Keila valla Kulna, Valkse ja Tutermaa külades, mille ühisveevärk ja –kanalisatsioon on ühendatud Keila linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Keila Linnavolikogu 31.03.2009 otsusega nr 15 on KV määratud vee-ettevõtjaks Keila linna haldusterritooriumil. ÜVVKS § 7 lg 21 kohaselt kui ühisveevärk ja -kanalisatsioon on eraõigusliku juriidilise isiku omandis, võib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik esitada kohaliku omavalitsuse üksusele ettepaneku määrata ta vee-ettevõtjaks käesoleva seaduse tähenduses. KV on Keila valla Kulna, Valkse ja Tutermaa külade ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik, kuid ei ole seni kasutanud ÜVVKS § 7 lg 21 tulenevat õigust ega esitanud Keila Vallavalitsusele ettepanekut enda vee- ettevõtjaks määramise kohta Kulna, Valkse ja Tutermaa külades. KV poolt oma tegevuspiirkonnas rakendatavad veeteenuse hinnad on kooskõlastatud Konkurentsiameti 26.05.2015 otsusega 9.1-3/15-008. Ülevaade KV kehtivatest ja taotletavatest veeteenuse hindadest on kajastatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 2). Tabel 2 Kehtivad veeteenused hinnad ja kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnad Kehtiv Taotletav Muutus rida Veeteenuse tasu ühik hind hind % 1 Tasu võetud vee eest €/m3 1,12 1,24 10,8 2 Tasu reovee ärajuhtimise eest 0,81 €/m3 1,37 30,7 3 Tasu reovee puhastamise eest 0,98 Tasu reovee puhastamise eest teisele vee- 4 €/m3 - 0,98 - ettevõtjale (Strantum OÜ-le) Tasu reovee ärajuhtimise eest teisele vee- 5 €/m3 - 0,58 - ettevõtjale (Lahevesi AS-le) Tasu reovee puhastamise eest teisele vee- 6 €/m3 - 0,98 - ettevõtjale (Lahevesi AS-le) Hinnataotluse kohaselt on hinna muutuse peamiseks põhjuseks tegevuskulude ja elektrienergia kulu suurenemine. Samuti taotles KV esmakordselt veeteenuse hinna kooskõlastamist teistele vee-ettevõtetele. ÜVVKS § 14 lg 3 mõttest13 lähtuvalt kooskõlastab Konkurentsiamet tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest reoveele, mis ei ületa kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud maksimaalseid reoainete sisaldusi (reostusnäitajate piirväärtusi) või vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise lepinguga kehtestatud maksimaalseid reoainete sisaldusi või ÜVVKS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete 13 ÜVVKS § 14 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib lisaks veeteenuse hinnale kehtestada ülenormatiivse reostuse tasu. Ülenormatiivse reostuse tasu ei kuulu kooskõlastamisele Konkurentsiametiga, kuna nimetatud tasu näol on tegemist vee-ettevõtja kliendile esitatava rahalise nõudega, mis on seotud reoveepuhasti töörežiimi taastamise ja ühiskanalisatsioonisüsteemi korrastamisega (vt ÜVVKS-i juurde kuuluvat „Seletuskirja monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu (597SE) esimeseks lugemiseks esitatud muudetud tekstile“ ÜVVKS § 14 lg 3 kohta http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a1b6818e-28d9-2be3-2395- bdabe3348660/Monopolidele%20hinnapiirangute%20kehtestamise%20seadus/; seletuskiri esimese lugemise teksti juurde, lk 9 esimese lõigu kaks viimast lauset). Rahalise nõude kahjude suuruse saab kindlaks määrata vaid vee-ettevõtja ise, kuna kahjud on seotud konkreetse ülereostuse tagajärjel tekkinud kuludega seoses reoveepuhasti töörežiimi taastamise ja ühiskanalisatsioonisüsteemi korrastamisega, mistõttu ei kuulu ülenormatiivse reostuse tasu Konkurentsiametiga kooskõlastamisele.  8 (45) maksimaalseid piirväärtusi. Vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise lepingutes maksimaalsete reoainete sisalduste mittekokkuleppimisel ja olukorras, kus ÜVVKS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete maksimaalseid piirväärtused rikuksid reoveepuhasti töörežiimi on oluline, et ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused oleksid määratletud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatavas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (ÜVVKS § 8 lg 4 p 2), kuivõrd ÜVVKS § 10 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. ÜVVKS § 8 lg 4 p 2 kohaselt kinnitab ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused kohaliku omavalitsuse volikogu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas. ÜVVKS § 8 lg 6 järgi on vee-ettevõtja kohustatud vastu võtma kliendilt reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi või mis ei kahjusta ühisveevärki ja –kanalisatsiooni ning ei põhjusta puhastusprotsessi häireid. Keila Linnavolikogu 28.11.2006 määrusega nr 29 „Keila linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine“14 on kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate lubatud piirväärtused järgnevalt (vt Tabel 3): Tabel 3 Reostusnäitajate piirväärtused Reostusnäitaja Lubatud piirväärtus BHT7 mg/l 360 Püld 5,0 Nüld 25 Heljuvained 360 Naftaproduktid 1 Fenoolid 0,1 Rasvad 30 BHT7 - orgaanilised ained (v.a ühealuselised fenoolid ning v.a nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused) ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul Endise Keila valla15 territooriumil kehtestatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas ei ole ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtuseid kehtestatud. Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud veeteenuse hind kehtib Keila linnas klientidele, kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa tabelis kajastatud näitajaid (vt Error! Reference source not found. veerg „Lubatud piirväärtus mg/l“). Endises Keila vallas (Kulna, Valkse ja Tutermaa külades) kehtib Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud veeteenuse hind aga vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise lepinguga kehtestatud maksimaalsete reoainete sisalduseni või ÜVVKS § 10 lg 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete maksimaalsete piirväärtusteni. Maksimaalset reoainete sisaldust ületava reovee puhastamine on käsitletav muu tegevusena. Keila linn ja KV on 28.12.2000 sõlminud sademete- ja drenaaži ning muu pinnase- ja pinnavee ühiskanalisatsiooni juhtimise ja nende puhastamise lepingu. Lepingu kohaselt kompenseerib linn 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/406122012012 15 Keila vald kuulub alates 2017. aastast Lääne-Harju valla koosseisu.  9 (45) regulatsiooniperioodil sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise ja puhastamise eest 29 167 € (käibemaksuta). Saadav kompensatsioon on eemaldatud reoveeteenuse tuludest (vt Tabel 1). Konkurentsiamet koostas ettevõtja poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 4) KV tegevuspiirkonda iseloomustavatest veeteenuse osutamisega seotud üldistest näitajatest aastatel 2019-2021 ja prognoosi regulatsiooniperioodiks. Tabel 4 Veevaldkonna üldised näitajad 2015 Reg. rida ühik 2019 2020 2021 otsus periood 1 Võetud vee teenuse tarbijaid abonent 1 434 1 601 1 622 1 640 1 650 Reovee ärajuhtimise ja 2 puhastamise teenuse tarbijaid abonent 1 403 1 584 1 609 1 629 1 639 3 Ühisveevärgi torustike pikkus km 67,0 54,0 54,5 55,0 55,5 4 sh rekonstrueeritud ja uued km 58,0 5,3 5,9 Ühiskanalisatsiooni torustike 5 pikkus km 67,2 56,0 56,0 56,0 56,5 6 sh rekonstrueeritud ja uued km 64,1 2,2 2,8 7 Puurkaevude arv tk 7 7 7 7 7 8 Vee pumplate arv tk 2 2 2 2 2 9 Veetöötlusjaamade arv tk 1 1 1 1 1 10 Reovee pumplate arv tk 25 28 29 29 30 11 Reovee puhastite arv tk 1 1 1 1 1 12 Objekte kokku tk 35 39 40 40 41 Eelnevast tabelist nähtub, et KV ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike pikkus on vaadeldaval perioodil (2019-reg.periood) vähesel määral kasvanud. Tarbijate veega varustamiseks kasutatakse 7 puurkaevu, kahte veepumplat ning üht veetöötlusjaama. Reovee ärajuhtimiseks on kasutusel 30 reoveepumplat ning reovee puhastamiseks üks reoveepuhasti. 5. Müügimahud ja veekadu 5.1. Müügimahud Müügimahule hinnangu andmine on oluline, kuna veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse lubatud müügitulu jagamisel müügimahuga. Mida väiksem on müügimaht, seda suuremaks kujuneb veeteenuse hind. Kaalutlusi, kas ettevõtja poolt esitatud ning veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevad müügimahud on põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi punktile 4.1, millest lähtuvalt kasutatakse müügimahu analüüsimisel alljärgnevaid meetodeid: 1) müügimahu dünaamika (sh eelmiste perioodide müügimahud, majandusprognoosid, pika- ajalises arengukavas prognoositav veetarbimine, jm näitajaid); 2) tarbijate arvu dünaamika ja prognoos. 5.1.1. Võetud vee müügimaht KV poolt prognoositud võetud vee müügimaht 418,9 tuh m3 Hinnataotluse kohaselt prognoosib KV regulatsiooniperioodiks võetud vee teenuse müügimahuks 418,9 tuh m3.  10 (45) Konkurentsiameti seisukoht võetud vee müügimahu 418,9 tuh m3 kohta Juhendi punktist 4.1 tulenevalt analüüsis Konkurentsiamet prognoositud võetud vee müügimahu hindamisel müügimahu ajaloolisi s.t tegelikke näitajaid. Selleks koostas Konkurentsiamet KV poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt tabel 5) võetud vee müügimahtude kohta aastatel 2019 – 2021 ning prognoosi regulatsiooniperioodiks. Tabel 5 Võetud vee müügimaht Reg. rida Võetud vee müügimaht ühik 2019 2020 2021 periood 1 Võetud vee müügimaht tuh m3 401,6 411,3 416,8 418,9 2 Muutus võrreldes eelmise aastaga % 1,3 2,4 1,3 0,5 3 Veevarustuse teenuse tarbijate arv abonent 1601 1622 1640 1650 4 Muutus võrreldes eelneva aastaga abonent 21 18 10 5 Müügimaht abonendi kohta m3/aastas 250,8 253,6 254,2 253,9 3 6 Keskmise tarbimise muutus m /abonent 2,7 0,6 -0,3 Jooksval aastal rajatud uusi 7 liitumispunkte tk 11 13 20 15 Võetud vee müügimaht on aastatel 2019-2021 kasvanud 401,6 tuh m3-lt 416,8 tuh m³-le (vt Tabel 5 rida 1 veerud 2019-2021). Regulatsiooniperioodiks on ettevõtja prognoosinud võetud vee müügimahu tõusu 0,5% võrra ehk mahuks 418,9 tuh m3 (vt Tabel 5 read 1 ja 2 veerg Reg. periood). Täiendavalt esitas KV Konkurentsiametile tegelikud võetud vee müügimahud 2022.a-l, millest annab ülevaate tabel 6. Tabel 6 KV võetud vee müügimaht 2022.a-l Võetud vee müügimaht tuh m3 dets.22 37,6 nov.22 31,4 okt.22 33,5 sept.22 37,3 aug.22 35,7 juuli.22 33,3 juuni.22 38,3 mai.22 31,5 apr.22 36,0 märts.22 36,6 veebr.22 30,6 jaan.22 32,5 12 kuud kokku 414,4 Tabelist 6 nähtub, et perioodi jaanuar 2022 – detsember 2022 võetud vee müügimaht (414,4 tuh m3) on madalam kui regulatsiooniperioodiks prognoositud võetud vee müügimaht (418,9 tuh m3). Võetud veeteenuse abonente oli 2019.a-l 1601 tk ja kasvas 2021.a-ks 1640 tk-ni (Tabel 5 rida 3 veerud 2019-2021). Regulatsiooniperioodiks on prognoositud abonentide arvu suurenemist 1650 tk-ni, seoses uute liitujatega. Prognoositud lisanduv abonentide arv (10 tk), moodustab abonentide koguarvust 0,6% (10 / 1650 × 100 = 0,6), mis ei mõjuta oluliselt võetud vee müügimahtu. Kuna KV on regulatsiooniperioodi võetud vee müügimahu prognoosimisel võtnud arvesse lisanduvaid tarbijaid ning on prognoosinud regulatsiooniperioodi võetud vee müügimahu  11 (45) kõrgemale tasemele 2021.a müügimahust (perioodi 2019-2021 kõrgeim näitaja) ning kõrgemaks viimase teadaoleva 12-kuulise perioodi (jaanuar 2022 – detsember 2022) võetud vee müügimahust, siis loeb Konkurentsiamet põhjendatuks regulatsiooniperioodi võetud vee müügimahtu 418,9 tuh m3. 5.1.2. Reovee ärajuhtimise müügimaht KV poolt prognoositud reovee ärajuhtimise müügimaht 429,7 tuh m3 Esitatud Hinnataotluse kohaselt prognoosib KV reovee ärajuhtimise müügimahuks 429,7 tuh m3. Konkurentsiameti seisukoht reovee ärajuhtimise müügimahu 429,7 tuh m3 kohta Juhendi punktist 4.1 tulenevalt analüüsis Konkurentsiamet prognoositud reovee ärajuhtimise müügimahu ajaloolisi s.t tegelikke näitajaid. Selleks koostas Konkurentsiamet KV poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 7) reovee ärajuhtimise müügimahtude kohta aastatel 2019 – 2021 ja prognoositud näitajaid regulatsiooniperioodiks. Tabelis ei sisaldu teise vee-ettevõtja (Lahevesi AS) reovee ärajuhtimise müügimaht. Tabel 7 Reoveeteenuse müügimaht Reg. rida Reoveeteenuse müügimaht ühik 2019 2020 2021 periood Reovee ärajuhtimise müügimaht (v.a 1 tuh m3 Lahevesi AS) 419,8 431,0 429,1 429,7 2 Muutus võrreldes eelmise aastaga % 2,6 -0,4 0,1 3 3 Reovee puhastamise müügimaht tuh m 419,8 431,0 429,1 429,7 Reovee ärajuhtimise tarbijate arv (v.a 4 abonent Lahevesi AS ) 1 582 1 607 1 627 1 637 5 Muutus võrreldes eelneva aastaga abonent 25 20 10 Reovee ärajuhtimise müügimaht 3 6 m /aastas abonendi kohta (rida 1 / rida 4 × 1000) 265,4 268,2 263,8 262,5 7 Keskmise tarbimise muutus 3 m /abonent 2,8 -4,4 -1,3 8 Jooksval aastal rajatud liitumispunkte tk 11 12 19 14 Reovee ärajuhtimise müügimaht on aastatel 2019-2021 olnud kõikuva iseloomuga, 2020.a-ks kasvas 419,8 tuh m3-lt 431,0 tuh m³-le ning 2021.a-ks vähenes 429,1 tuh m3-ni (vt Tabel 7 rida 1 veerud 2019-2021). Regulatsiooniperioodiks on ettevõtja prognoosinud reovee ärajuhtimise müügimahu kasvu 0,1% tasemele 429,7 tuh m3 (vt Tabel 7 read 1 ja 2 veerg Reg. periood), mis on kõrgem viimase kolme aasta keskmisest müügimahust 426,6 tuh m3 [(419,8 + 431,0 + 429,1) /3 = 426,6]. Täiendavalt esitas KV Konkurentsiametile tegelikud reovee ärajuhtimise müügimahud 2022.a-l, millest annab ülevaate tabel 8. Tabel 8 Reoveeteenuse müügimaht 2022.a-l Reovee ärajuhtimise müügimaht tuh m3 dets . 22 39,1 nov. 22 33,6 okt. 22 35,2 sept.22 37,9 aug.22 35,8  12 (45) Reovee ärajuhtimise müügimaht tuh m3 juuli.22 33,4 juuni.22 38,1 mai.22 32,9 apr.22 36,6 märts.22 38,8 veebr.22 32,4 jaan.22 34,5 12 kuud kokku 428,4 Tabelist 8 nähtub, et perioodi jaanuar 2022 – detsember 2022 reovee ärajuhtimise müügimaht (428,4 tuh m3) on madalam regulatsiooniperioodiks prognoositud reovee ärajuhtimise müügimahust (429,7 tuh m3). Reovee ärajuhtimise abonente oli 2019.a-l 1582 tk ja kasvas 2021.a-ks 1627 tk-ni (Tabel 7 rida 4 veerud 2019-2021). Regulatsiooniperioodiks on prognoositud abonentide arvu suurenemist 1637 tk-ni, seoses uute liitujatega. Prognoositud lisanduv abonentide arv (10 tk), moodustab abonentide koguarvust 0,6% (10 / 1637 × 100 = 0,6), mis ei mõjuta oluliselt reovee ärajuhtimise müügimahtu. Kuna KV on regulatsiooniperioodi reovee ärajuhtimise müügimahu prognoosimisel võtnud arvesse lisanduvaid tarbijaid ning on prognoosinud regulatsiooniperioodi reovee ärajuhtimise müügimahu kõrgemale tasemele perioodi 2019-2021 keskmisest, samuti 2021.a-l kujunenud müügimahust ning kõrgemaks viimase teadaoleva 12-kuulise perioodi (jaanuar 2022 – detsember 2022) reovee ärajuhtimise müügimahust, siis loeb Konkurentsiamet põhjendatuks regulatsiooniperioodi reovee ärajuhtimise müügimahtu 429,7 tuh m3. 5.1.3. Reovee puhastamise müügimaht KV poolt prognoositud reovee puhastamise müügimaht 429,7 tuh m3 Esitatud Hinnataotluse kohaselt prognoosib KV reovee puhastamise müügimahuks 429,7 tuh m3. Konkurentsiameti seisukoht reovee puhastamise müügimahu 429,7 tuh m3 kohta Kuna reovee puhastamise müügimaht on sama kui reovee ärajuhtimise müügimaht (vt ka tabel 7 rida 1 ja 3), siis eelmises otsuse punktis (5.1.2) toodud põhjendustel peab Konkurentsiamet põhjendatuks regulatsiooniperioodi reovee puhastamise müügimahtu tasemel 429,7 tuh m3. 5.1.4. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht teisele vee-ettevõtjale (Lahevesi AS-le) KV poolt prognoositud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht teisele vee- ettevõtjale (Lahevesi AS-le) 8,1 tuh m3 Esitatud Hinnataotluse kohaselt prognoosib KV Lahevesi AS reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuks 8,1 tuh m3. Konkurentsiameti seisukoht teisele vee-ettevõtjale osutatava reovee ärajuhtimise ja puhastamse müügimahu 8,1 tuh m3 kohta Juhendi punktist 4.1 tulenevalt analüüsis Konkurentsiamet prognoositud reovee puhastamise müügimahu ajaloolisi s.t tegelikke näitajaid. Selleks koostas Konkurentsiamet KV poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 9) Lahevesi AS reoveeteenuse müügimahtude kohta aastatel 2019  13 (45) – 2021 ja prognoositud näitajaid regulatsiooniperioodiks. Tabel 9 Lahevesi AS reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht Reg. rida Lahevesi AS reovee müügimaht ühik 2019 2020 2021 periood Reovee ärajuhtimise ja puhastamise 1 tuh m3 müügimaht 8,1 8,0 8,7 8,1 2 Muutus võrreldes eelmise aastaga % -1,2 8,3 -6,2 Täiendavalt esitas KV Lahevesi AS 2022.a tegelikud müügimahud kuude lõikes, millest annab ülevaate alljärgnev tabel 9a. Tabel 9a Lahevesi reoveeteenuse müügimaht 2022.a-l Kokku dets. nov. okt. sept. aug. juuli. juuni. mai. apr. märts. veebr. jaan. (tuh m3) 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 7,70 0,76 0,68 0,43 0,56 0,74 0,79 0,75 0,76 0,76 0,72 0,52 0,23 Regulatsiooniperioodiks prognoositud müügimahule hinnangu andmisel vaatles Konkurentsiamet 2020 – 2022.a müügimahtude dünaamikaid ja lähtus järgmistest põhimõtetest: - kui piirkonna reovee müügimaht on ajas kõikunud (st kord kasvanud, siis kahanenud või vastupidi), siis on põhjendatud lähtuda viimase kolme aasta tegelikust keskmisest müügimahust, kui menetluse käigus ei ole selgunud asjaolusid, mis tingiks teistsuguse hinnangu; - kui tegevuspiirkonna reovee müügimaht on kasvava või kahaneva trendiga, siis on põhjendatud lähtuda viimasest tegelikust müügimahust. Seda põhjendusel, et müügimahud ei saa lõputult kahaneda või kasvada, kui ei ole teada eelnimetatud trendi põhjustavaid täiendavaid asjaolusid. Regulatsiooniperioodiks prognoositud Lahevesi AS reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht 8,1 tuh m3 on võrdne viimase kolme aasta (2020-2022) keskmise reovee ärajuhtimise müügimahuga 8,1 tuh m3 [(8,0 + 8,7 + 7,7) / 3 = 8,1] ning kõrgem 2022.a tegelikust mahust (vt Tabel 9a). Eeltoodust tulenevalt peab Konkurentsiamet põhjendatuks regulatsiooniperioodiks prognoositud Lahevesi AS reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu prognoosi 8,1 tuh m3. 5.1.5. Reovee puhastamise müügimaht teisele vee-ettevõtjale (Strantum OÜ) KV poolt prognoositud reovee puhastamise müügimaht teisele vee-ettevõtjale (Strantum OÜ-le) 32,6 tuh m3 Strantum OÜ kasutab vaid reovee puhastamise teenust, kuna reovesi juhitakse Keila reoveepuhastisse Strantum OÜ enda reoveetorustiku kaudu. Esitatud Hinnataotluse kohaselt prognoosib KV Strantum OÜ reovee puhastamise müügimahuks 32,6 tuh m3. Konkurentsiameti seisukoht teisele vee-ettevõtjale osutatava reovee puhastamse müügimahu 32,6 tuh m3 kohta Juhendi punktist 4.1 tulenevalt analüüsis Konkurentsiamet prognoositud reovee puhastamise müügimahu ajaloolisi s.t tegelikke näitajaid. Selleks koostas Konkurentsiamet KV poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 10) Strantum OÜ reovee puhastamise müügimahtude kohta aastatel 2019 – 2021 ja prognoositud näitajaid regulatsiooniperioodiks.  14 (45) Tabel 10 Strantum OÜ reovee puhastamise müügimaht Strantum OÜ reovee puhastamise Reg. rida ühik 2019 2020 2021 müügimaht periood 1 Reovee puhastamise müügimaht tuh m3 54,0 60,3 32,6 32,6 2 Muutus võrreldes eelmise aastaga % 11,6 -45,9 0,0 KV on selgitanud, et regulatsiooniperioodiks on prognoositud Strantum OÜ reovee puhastamise müügimaht samale tasemele eelneva (2021.a) aastaga, kuna Strantum OÜ reovee müügimahus on 2019 – 2020 aastatel olnud suur infiltratsiooni osakaal ning Strantum OÜ on KV hinnangul lubanud selle probleemiga aktiivselt tegeleda. Strantum OÜ reovee puhastamise müügimahule hinnangu andmiseks pöördus Konkurentsiamet ka Strantum OÜ poole. Strantum OÜ 03.11.2022 edastatud kirjas nr 1-3.1/103 kinnitab Strantum OÜ infiltratsiooni probleemi: „Esmalt tuleb märkida, et teenuse mahu täpne prognoosimine on mõneti komplitseeritud, sest siin on oluline roll torustiku seisukorrast tingitud infiltratsioonil, mida mõjutab eeldatav sademete hulk vaadeldavas perioodis. Nimelt on Tutermaa ühiskanalisatsiooni näol tegemist nõukogude ajal rajatud ning tänaseks põhjalikult amortiseerunud torustikuga, mille sademetest tingitud infiltratsioon on erakordselt kõrge. Torustik on kavas rekonstrueerida 2023 aasta lõpuks. Pärast torustike rekonstrueerimist ootame infiltratsiooni ja sellest mõjutatud teenuse mahu vähenemist vähemalt 30%. Seega sõltub 2023 aasta prognoosi täpsus suures osas aasta sademete hulga prognoosi täpsusest ning selle puhul saab toetuda vaid käesoleva ja möödunud aasta keskmisele teenuse mahule. 2020 aastal Keila reoveepuhastisse juhitud reovee hulk ei sobi võrdlusesse, sest 2020 tehtud esmased remonttööd vähendasid aastase teenuse kogust pea 50%.“ Strantum OÜ esitas ka omapoolse reovee puhastamise müügimahu prognoosi: 2022.a-ks 34,0 tuh m3, 2023.a-ks 32,0 tuh m3 ning 2024.a-ks 25,0 tuh m3. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et KV poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud reovee puhastamise müügimaht 32,6 tuh m3 on sarnane Strantum OÜ poolt prognoositud müügimahtust 2023.a-ks16 (32,0 tuh m3). Eeltoodust tulenevalt peab Konkurentsiamet põhjendatuks Strantum OÜ reovee puhastamise müügimahu prognoosi 32,6 tuh m3. 5.2. Veekadu ja omatarbevesi Veekadu leitakse ammutatud vee koguse, omatarbevee koguse ning müüdud vee koguse vahena (ammutatud vee kogus – omatarbevee kogus – müüdud vee kogus). Veekadu iseloomustab muuhulgas ka veetorustiku tehnilist seisundit. Sellesse kategooriasse kuuluvad veelekked ja veemõõtjate ebatäpsusest tulenevad vahed. Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet võetud vee kogust, mida kasutatakse vee-ettevõtja poolt kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja mitteplaanilisi veevõtte ühisveevärgist, mis on mõõdetavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee hulka ei arvestata tuletõrjeks võetavat vett ega võetud vee kogust, mida vee-ettevõtja kasutab muuks 16 Käesolevas otsuses on regulatsiooniperioodiks 2022, kuid otsuse koostamise ajaks on selge, et uut veeteenuse hinda saab rakendama hakata alles 2023.a-l.  15 (45) otstarbeks (nt kontoriruumides). Omatarbevee mahtu ei arvestata müüdud vee mahu hulka. Veekaole hinnangu andmine on oluline, sest see mõjutab: 1) elektrienergia kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem kulub elektrienergiat vee pumpamiseks ja joogivee puhastamiseks); 2) kemikaalide kulu (mida väiksem on veekadu, seda väiksem on kemikaalide kulu, juhul kui vee töötlemisel kemikaale kasutatakse); 3) keskkonnatasude kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem tuleb maksta vee erikasutusõiguse tasu). Olulise tähtsusega veekao tekkimisel on ehitatud torustiku vanus, ehituskvaliteet ja materjal. KV poolt prognoositud veekadu 45,1 tuh m3 ehk 9,7% ammutatud veest ilma omatarbeveeta ning omatarbevesi 3,5 tuh m3 KV on prognoosinud regulatsiooniperioodi veekaoks 45,1 tuh m3, mis moodustab 9,7% ammutatud veest ilma omatarbeveeta. Omatarbevee mahuks on KV prognoosinud regulatsiooniperioodil 3,5 tuh m3. Konkurentsiameti seisukoht veekao ja omatarbevee kohta Ülevaate saamiseks omatarbevee ja veekao muutuse kohta ajas, koostas Konkurentsiamet ettevõtja poolt esitatud andmete alusel tabeli, kus on kajastatud ammutatud vee, omatarbevee ja veekao mahud aastatel 2019 - regulatsiooniperiood (vt Tabel 11). Tabel 11 Veekadu ja omatarbevesi Reg. rida ühik 2019 2020 2021 periood 1 Ammutatud vee maht tuh m3 454,8 476,0 465,4 467,6 2 muutus võrreldes eelmise aastaga % 4,7 -2,2 0,5 3 Omatarbevesi tuh m3 5,0 5,0 3,5 3,5 4 Omatarbevee osa ammutatud veest % 1,1 1,1 0,7 0,7 5 Ammutatud vesi ilma omatarbeveeta tuh m3 449,8 471,0 461,9 464,1 6 Võetud vee müügimaht tuh m3 401,6 411,3 416,8 418,9 7 Kadu torustikes tuh m3 48,2 59,7 45,1 45,1 Veekao osakaal ammutatud veest 8 ilma omatarbe veeta % 10,7 12,7 9,8 9,7 Kuna veekao hulka ei arvestata omatarbevett, siis annab Konkurentsiamet eraldi hinnangu ettevõtja poolt prognoositud omatarbevee mahule. Omatarbevee maht KV kasutab omatarbevett veetöötlusjaamas filtrite pesuks, reoveepuhastusjaamas muda veetustamisel ja võre pesuks ning veetrasside pesuks. Aastatel 2019-2021 oli omatarbevee maht vahemikus 3,5 – 5,0 tuh m3. Omatarbevee osakaal ammutatud veest vähenes samal ajal 1,1%-lt 0,7%-ni (vt Tabel 11 read 3 ja 4 veerud 2019-2021). Regulatsiooniperioodiks prognoosib KV omatarbevee mahu võrdseks eelneva aasta tegeliku mahuga. Kuna regulatsiooniperioodiks prognoositud omatarbevee maht ja osakaal ammutatud veest on samal tasemel 2021. aasta näitajatega ning on võrreldes aastatega 2019-2020 vähenenud, siis peab Konkurentsiamet ÜVVKS § 14 lg 2 p 3 tulenevalt põhjendatuks regulatsiooniperioodi omatarbevee mahtu 3,5 tuh m3.  16 (45) Veekadu KV poolt esitatud andmete kohaselt muutus veekao osakaal ammutatud veest ilma omatarbeveeta aastatel 2019 – 2021 vahemikus 9,8 – 12,7% (vt Tabel 11 rida 8 veerud 2019-2021). Regulatsiooniperioodiks prognoosib KV veekaoks 45,1 tuh m3 ehk 9,7% ammutatud veest ilma omatarbeveeta, mis on madalam aastate 2019–2021 keskmisest näitajast 11,0% [(10,7 + 12,7 + 9,8) / 3 = 11,0]. Võrreldes eelneva aasta tegeliku veekao osakaaluga 9,8%, prognoosib KV regulatsiooniperioodiks veekao osakaalu mõningast alanemist tasemele 9,7%. Veekao osakaalu vähenemist saab prognoosida seoses torustike rekonstrueerimistega (st otsuse punkt 7 investeeringud). Kuna KV on prognoosinud regulatsiooniperioodiks veekao osakaalu madalaimaks senistest veekao osakaaludest, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks ettevõtja poolt prognoositud veekadu tasemel 9,7% ammutatud veest ilma omatarbeveeta ehk veekao mahtu 45,1 tuh m3. 6. Veeteenuse hinda lülitatavad tegevuskulud ÜVVKS § 14 lg 2 ning sellest lähtuvalt Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil. Juhendi punkti 7.2 kohaselt lülitatakse veeteenuse hindadesse tegevuskulud, kapitalikulu ja põhjendatud tulukus. Juhendi punkti 2.15 kohaselt on tegevuskulud hinda lülitatavad põhjendatud kulud, mis ei sisalda kapitalikulu ja finantskulu (finantskuludeks võivad olla kulud investeeringutelt tütar- või sidusettevõttesse, kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, intressikulud, kahjum valuutakursi muutustest või kahjum lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt17). Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu Hinnataotluses esitatud tegevuskulude kohta. Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud tegevuskulud on ÜVVKS § 14 lg 2 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi p 4.2 kuni 4.8. Juhendi punktist 4.2 lähtuvalt jagunevad tegevuskulud alljärgnevalt: 1) mittekontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu vee erikasutusõiguse tasule, saastetasule ja teiselt vee-ettevõtjalt ostetava teenuse kulule; 2) kontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu elektrienergia kulule ning muudele tegevuskuludele. 6.1. Mittekontrollitavatel tasudel põhinevad kulud Juhendi punkti 4.4 kohaselt on mittekontrollitavatel hindadel/tasudel põhinevad kulud (edaspidi mittekontrollitavad kulud) need, mis ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad ettevõtja-välistest teguritest (eelkõige seadusandlusest). Näiteks on Juhendi punkti 4.4 kohaselt ettevõtja jaoks mittekontrollitavad: 1) teisele vee-ettevõtjale makstavad tasud veeteenuse eest (juhul kui need on kooskõlastatud vastavalt ÜVVKS § 141 lg 2); 2) seaduses sätestatud keskkonnatasude määrad; 3) administratiivselt reguleeritavad hinnad; 4) muud seadustest tulenevad koormised ja kohustused. Juhendi punkti 4.5 kohaselt lülitatakse täielikult veeteenuse hinda Juhendi p 4.4 lähtuvad määrad, 17 http://www.rmp.ee/raamatupidamine/rtj/; RTJ 2 Lisa 2 Kasumiaruande kirjete selgitus  17 (45) tasud vm, küll aga peab ettevõtja põhjendama vastavate määrade, tasudega maksustatavaid koguseid (nt ammutatava vee kogused, saastekogused jm). KV-l on mittekontrollitavateks kuludeks vee erikasutusõiguse tasu (vee erikasutusõiguse tasumäär) ja saastetasu (keskkonda heidetavate saasteainete tasumäärad) ning osaliselt ka elektrienergia kulu (elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi hinnakomponent). Lisaks võib mittekontrollitava kuluna käsitleda maamaksu kulu, riigilõivu kulu ja teekasutustasu18. Kuna nimetatud kulude osakaal KV tegevuskuludest on väga väike, siis analüüsib Konkurentsiamet viimati nimetatud kulusid koos muude tegevuskuludega. Mittekontrollitavate kulude põhjendatuse hindamiseks on Konkurentsiamet vee-ettevõtjatele välja töötanud Küsimustiku töölehed „Tabel F. Keskkonnatasud“ ja „Tabel B. Kasumiaruanne“. KV poolt prognoositud mittekontrollitavad kulud 62,1 tuh € KV on Hinnataotluses prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavaks vee erikasutusõiguse tasuks 46,4 tuh €, saastetasuks 15,7 tuh € ehk mittekontrollitavateks kuludeks kokku 62,1 tuh €. Konkurentsiameti seisukoht mittekontrollitavate kulude kohta Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu KV poolt prognoositud mittekontrollitavatele kuludele kulukomponentide lõikes. 6.1.1. Vee erikasutusõiguse tasu Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 10 lg 1 kohaselt makstakse vee erikasutusõiguse tasu õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras. Vee erikasutusõiguse tasu kujuneb prognoositud ammutatud vee kogusele KeTS § 10 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ lisas19 osundatud vee erikasutusõiguse tasumäärade rakendamisel. Juhendi punkti 4.5 kohaselt võetakse vee erikasutusõiguse tasumäärad täielikult arvesse vee erikasutusõiguse tasu arvutamisel, küll aga peab ettevõtja põhjendama vee erikasutusõiguse tasumääradega maksustatavaid vee koguseid. KV poolt prognoositud vee erikasutusõiguse tasu 46,4 tuh € Hinnataotluse kohaselt soovib KV veeteenuse hinda lülitada vee erikasutusõiguse tasu summas 46,4 tuh €. Konkurentsiameti seisukoht vee erikasutusõiguse tasu 46,4 tuh € kohta Veeloa nr L.VV/328401 kohaselt on KV-l õigus ammutada vett kambrium-vendi ja ordoviitsium- kambriumi põhjaveekihtidest. Hinnataotluse kohaselt ammutab KV vett ainult kambrium-vendi põhjaveekihist ning prognoosib ammutatud vee koguseks regulatsiooniperioodil 467,6 tuh m3 (vt Tabel 11 rida 1 veerg Reg. periood). Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ §-s 1 osundatud lisa kohaselt on 2022.a-l vee erikasutusõiguse tasumäär vee ammutamisel kambrium-vendi põhjaveekihist 99,34 €/tuh m3. 18 Liiklusseaduse § 1901 19 Leitav aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/121112014011 – klikkides määruse lõpus oleval lingil „Lisa“  18 (45) Ammutatud vee maht on otseselt arvutatav võetud vee müügimahust, omatarbevee mahust ja veekaost ehk ammutatud vee maht = võetud vee müügimaht + omatarbevee maht + veekadu. Tulenevalt Konkurentsiameti poolt käesolevas hinnangus põhjendatuks loetud võetud vee müügimahust 418,9 tuh m3 (vt hinnangu p 5.1.1), omatarbevee mahust 3,5 tuh m3 ja veekao mahust 45,1 tuh m3 (vt hinnangu p 5.2), kujuneb põhjendatud ammutatud vee koguseks 467,6 tuh m3 (418,9 + 3,5 + 45,1 = 467,6). Võttes aluseks Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud ammutatava vee mahu 467,6 tuh m3 ning vee erikasutusõiguse tasumäära kambrium-vendi põhjaveekihist 99,34 €/tuh m3 (tuleneb KeTS § 10 lg 3 alusel kehtestatud 17.11.2014 Vabariigi Valitsuse määruse nr 169 lisast) kujuneb põhjendatud vee erikasutusõiguse tasuks 46,4 tuh € (467,6 tuh m3 × 99,34 €/tuh m3 = 46 446 € ehk 46,4 tuh €), mis ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 tulenevalt on põhjendatud lülitada veeteenuse hinda. 6.1.2. Saastetasu Vee-ettevõtja peab ÜVVKS § 10 lg 1 järgi tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. Veeseaduse (edaspidi VeeS) järgi on reovee puhastamine vee-ettevõtja kohustus. VeeS § 187 kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud soetama endale veeloa ja KeTS §-de 3, 5, 17, 20 ja 24 kohaselt maksma veekogu reostamisel keskkonnatasuna saastetasu. KeTS § 14 lg 1 kohaselt rakendatakse saastetasu, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid. Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on KeTS § 4 lg 1 järgi vältida või vähendada saasteainete keskkonda heitmisega võimalikku kahju. Juhendi punkti 4.5 kohaselt lülitatakse seaduses sätestatud saastetasude määrad täielikult veeteenuse hinda, küll aga peab ettevõtja põhjendama saastekoguseid. Juhendi punkti 4.6 p 5 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid. Veeteenuse hinda lülitatava saastetasu põhjendatuse analüüsimiseks on Konkurentsiamet HMS § 5 lg 1 tulenevalt (Konkurentsiametil on õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm) välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormi ehk Küsimustiku Exceli tabelite kujul. Nimetatud Küsimustiku leheküljel „Tabel F. Keskkonnatasud“ sisaldub tabel, mida vee-ettevõtja on kohustatud täitma ning mis on ettevõtjapoolseks põhjenduseks saastetasude kohta veeteenuse hinnas. „Tabel F. Keskkonnatasud“ on välja töötatud võttes aluseks vee-ettevõtjate poolt regulaarselt riigile esitatavaid saastetasu kohta käivaid vorme. KV poolt veeteenuse hinda lülitatud saastetasu 15,7 tuh € Hinnataotluse kohaselt prognoosib KV regulatsiooniperioodil makstavaks saastetasu summaks 16,8 tuh € ja veeteenuse hinda lülitavaks saastetasu summaks 15,7 tuh €. KV on kogu makstavast saastetasust eristanud muu tegevusega (purgimisteenuse ja ülenormatiivse reovee puhastamise) seotud saastetasu 1,1 tuh €. KV regulatsiooniperioodi saastetasu kujunemine on kajastatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 12). Tabel 12 Saastetasu kujunemine Kogus Tasumäär Suubla Efektiivsuse Saastetasu (t) (€/t) koef. koef. Kokku (€) BHT7 1,3768 1435 1,5 0,5 1 482 Heljum 3,0894 552,89 1,5 0,5 1 281 Nüld 5,5696 12014 1,5 0,5 11 805 Püld 0,1919 2826 1,5 0,5 1 729  19 (45) Kogus Tasumäär Suubla Efektiivsuse Saastetasu (t) (€/t) koef. koef. Kokku (€) Nafta 0,0094 4582 1,5 0,5 32 Tsink 0,0287 21056 1,5 0,5 453 Kokku 16 782 sh purgimisega seotud kulu 1084 sh veeteenuse hinda lülitatud saastetasu 15 698 BHT7 - orgaanilised ained (v.a ühealuselised fenoolid ning v.a nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused) ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul; P - fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks; N - lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks; Konkurentsiameti seisukoht saastetasu 15,7 tuh € kohta KV kasutab reovee puhastamisel Keila linna reoveepuhastit. Kuna saastetasu kujuneb saastekoguse, saastetasumäära, suubla koefitsiendi ja saastetasumäärade vähendamist kajastava niinimetatud efektiivsuse koefitsiendi korrutisena, analüüsib Konkurentsiamet kõiki saastetasu arvutamise aluseks olevaid komponente eraldiseisvalt. Saastekogused Saastekogused leitakse keskkonda suunatud heitvee koguse ja heitveest võetud proovi kontsentratsiooni alusel. Arvestamaks ilmastikutingimustest (külm talv, sademete rohkus jne) tulenevaid mõjusid on saastekoguste hindamisel oluline võtta arvesse pikema perioodi andmed, millal puhastitel ei toimunud olulisi muudatusi. Kuna saasteainete kogused heitvees sõltuvad puhastatava reovee mahust, siis hinnangu andmiseks KV prognoositud regulatsiooniperioodi saastekogustele arvutas Konkurentsiamet vee-ettevõtjalt menetluse käigus saadud 2019 - 2021.a andmete alusel saastekoguste erikulud puhastatava reovee mahu suhtes (ehk saastekogused (kg) jagatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu ja purgimisteenuse mahu summaga (tuh m3)). Saastekoguste erikulu dünaamika jälgimisel ei ole oluline, kas erikulu arvutamisel on võetud arvesse reoveepuhasti vooluhulka või reovee müügimahtu. Samas on reoveepuhasti vooluhulga prognoosimine märkimisväärselt keerulisem kui reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu prognoosimine, mistõttu on metoodiliselt õigem täpsema tulemi saavutamise eesmärgil kasutada erikulu hindamisel saastekoguste suhet reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahtu. Vee kogus, milles saaste on lahustunud, ei muuda saastekogust tonnides. Eelpool toodud põhjendustest tulenevalt ongi saastekoguste hindamisel erikulud arvutatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu kohta. Ülevaade aastate 2019-2021 tegelikest ja regulatsiooniperioodiks prognoositud summaarsetest saastekogustest ning saastekoguste erikuludest on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 13). Tabel 13 Saastekogused ja erikulud 2019-2021 Reg. keskmine rida näitaja Ühik 2019 2020 2021 periood erikulu 1 Nafta tonn 0,0147 0,0136 0,00 0,0094 2 erikulu nafta g/m3 0,03 0,03 0,00 0,02 0,02 3 Heljum tonn 2,1821 3,3461 3,9739 3,0894 4 erikulu Heljum g/m3 4,44 6,58 8,28 6,44 6,44 5 P tonn 0,1920 0,2033 0,1973 0,1919  20 (45) 2019-2021 Reg. keskmine rida näitaja Ühik 2019 2020 2021 periood erikulu 6 erikulu P g/m3 0,39 0,40 0,41 0,40 0,40 7 N tonn 7,0415 6,2718 3,9107 5,5696 8 erikulu N g/m3 14,34 12,33 8,15 11,61 11,61 9 Tsink tonn 0,0237 0,0369 0,0276 0,0287 10 erikulu tsink g/m3 0,05 0,07 0,06 0,06 0,06 11 BHT7 tonn 2,2805 2,0143 0,00 1,3768 12 erikulu BHT7 g/m3 4,64 3,96 0,00 2,87 2,87 Reovee puhastamise müügimaht Keila 13 puhastis (purgimisega) m3 491 166 508 530 479 722 479 722 Nagu eelpool mainitud sõltub heitveega keskkonda juhitav saasteainete kogus lisaks puhastatava reovee mahule ka konkreetse aasta ilmastikust (külm talv, sademete rohkus jne). Ilmastikutingimustest tingitud mõjude elimineerimiseks võrdles Konkurentsiamet regulatsiooniperioodiks prognoositud saastekoguste erikulu vastava saasteaine viimase kolme täisaasta (2019-2021) tegelike erikulude aritmeetilise keskmisega (vt Tabel 13 veerg „2019-2021 keskmine erikulu“). Kuna KV poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud saasteainete nafta, heljum, tsink, BHT7, N ja P erikulud on samad aastate 2019-2021 keskmiste saasteainete erikuludega, peab Konkurentsiamet põhjendatuks regulatsiooniperioodiks prognoositud saasteainete erikulusid järgnevalt: nafta erikulu 0,02 g/m3, heljum erikulu 6,44 g/m3, tsink erikulu 0,06 g/m3, BHT7 erikulu 2,87 g/m3, saasteaine N erikulu 11,61 g/m3 ja saasteaine P erikulu 0,40 g/m3. Saasteainete põhjendatud erikuludest lähtuvalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks ka KV poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud saasteainete kogused järgnevalt: nafta kogus 0,0094 tonni, heljum kogus 3,0894 tonni, tsink kogus 0,0287 tonni, BHT7 koguse 1,3768 tonni, N kogus 5,5696 tonni ja P kogus 0,1919 tonni, mis ei ületa vee erikasutuslubades sätestatut. Suubla koefitsient KV kasutab saastetasu arvutuses Keila reoveepuhasti puhul veeloas nr L.VV/328401 märgitud suubla koefitsienti 1,5. Konkurentsiamet peab eelnevalt märgitud koefitsienti põhjendatuks, kuna see vastab vee erikasutusloas KeTS § 20 lg 2 alusel sätestatud suubla koefitsiendil. Saastetasumäärad KV on lähtunud saastetasu kujunduses saastetasumääradest: BHT7 1435 €/t; Heljum 552,89 €/t; P 12014 €/t; N 2826 €/t; nafta 4582 €/t ja tsink 21 056 €/t, mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks, kuna saastetasumäärad on kehtestatud KeTS § 20 lg 1 alusel alates 01.01.2015 ja kehtivad ka regulatsiooniperioodil. Saastetasumäärade vähendamine ehk efektiivsuskoefitsient KeTS § 20 lg 5 sätestab, et kui väljalaskme kaudu suublasse juhitavat vett iseloomustavate näitajate väärtused, välja arvatud KeTS § 24 lõikes 4 sätestatud juhul üldlämmastik, on veeloaga määratud reostusnäitajate piirväärtustest väiksemad või nendega võrdsed ja suublasse juhitavate saasteainete kogused vastavad veeloas sätestatule ning vee erikasutaja on tähtpäevaks esitanud veeloa andjale VeeS § 195 lõikes 1 nimetatud aruande nõutud andmete ulatuses, vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasumäärasid selle väljalaskme või suublasse  21 (45) juhitavate saasteainete koguste kohta kaks korda ehk rakendatakse efektiivsuskoefitsienti 0,5. Kuna KV tegevuspiirkonna reoveepuhastist väljuva heitvee näitajad on regulatsiooniperioodil prognoositud vastama vee erikasutuslubades määratud heitvee reostusnäitajate piirväärtustele ning vee erikasutusloa andjale peavad olema tähtaegselt esitatud aruanded, siis on KV puhul põhjendatud rakendada KeTS § 20 lg 5 tulenevalt efektiivsuskoefitsienti 0,5 ehk vähendada saastetasumäärasid kaks korda. Saastetasu kujunemine Korrutades iga saasteaine puhul Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud saastekoguse, saastetasumäära, suubla koefitsiendi ja efektiivsuse koefitsiendi saame konkreetse saasteaine keskkonda juhtimise eest makstava saastetasu. Kõikide saasteainete keskkonda juhtimise eest makstavate saastetasude summeerimisel kujuneb regulatsiooniperioodil makstavaks saastetasuks kokku 16 782 € ehk 16,8 tuh € (vt Tabel 12 rida Kokku). Osa Keila reoveepuhastile jõudvast reoveest on ülenormatiivselt reostunud (sh purgitav reovesi). Kuna ülenormatiivselt reostunud reovee puhastamisega seotud kulud ei ole seotud veeteenuse osutamisega, siis on KV eristanud saastetasust ülenormatiivselt reostunud reoveega seotud saastetasu lähtudes ülenormatiivse reovee mahu osakaalust 6,46%. Kuna KV puhastab kogu puhastisse jõudva reovee samale puhastusastmele, siis on põhjendatud kogu saastetasu kulust eristada ülenormatiivselt reostunud reoveele saastetasu kulu proportsionaalselt ülenormatiivse reovee mahuga. Seetõttu on põhjendatud lülitada KV veeteenuse hinda saastetasu, millest on eristatud ülenormatiivselt reostunud reoveega seotud saastetasu summas 1 084 € (saastetasu 16 782 € × 6,46 / 100 = 1 084) ehk põhjendatud veeteenuse hinda lülitatavaks saastetasuks kujuneb 16 782 - 1 084 = 15 698 € ehk 15,7 tuh €. Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 ja 3 alusel põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda saastetasu 15,7 tuh €, kuna nimetatud summa on saadud Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud saastekoguste korrutamisel KeTS § 20 lg 1 toodud saastetasumäärade ning KeTS § 20 lg 2 alusel vee erikasutusloas määratud suubla koefitsiendi ja KeTS § 20 lg 5 sätestatud nn efektiivsuse koefitsiendiga ning kogu saastetasu summast on eristatud KonkS § 181 alusel ülenormatiivselt reostunud reoveega seotud saastetasu. 6.2. Kontrollitavad kulud Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud kontrollitavad kulud on ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi p 4.3 kuni 4.8. Kontrollitavate kuludena defineerib Konkurentsiamet vastavalt Juhendi punktile 4.3 kulusid, mida ettevõtja saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu. Juhendi punkti 4.6 kohaselt ei lülitata veeteenuse hindadesse alljärgnevaid kuluartikleid (analoogselt Vee Määrusega, mida rakendatakse juhul, kui vee-ettevõtja hind ei vasta ÜVVKS-s kajastatud põhimõtetele): 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlus, kingitused ja annetused; 3) veeteenuse vahendajatele makstavad tasud; 4) põhitegevusega mitteseotud kulud; 5) seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid; 6) finantskulud;  22 (45) 7) vee-ettevõtja tulumaksukulu (näiteks dividendide tulumaksu kulu); 8) teised ettevõtte majandusanalüüsi käigus mittepõhjendatuks osutunud kulud. Juhendi punkti 4.8 kohaselt kasutatakse ettevõtja kulude analüüsi süstemaatilisel teostamisel muuhulgas alljärgnevaid meetodeid: 1) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi (THI)20 dünaamikaga; 2) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sh. eksperthinnangud); 3) vee-ettevõtja tegevuskulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste vee-ettevõtjate näitajatega. KV poolt veeteenuse hinda lülitatavad kontrollitavad kulud summas 783,8 tuh € KV on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavateks kontrollitavateks kuludeks kokku 783,8 tuh €, millest: 1) elektrienergia kulu 235,6 tuh €, 2) muud tegevuskulud 548,2 tuh €. Nimetatud kontrollitavatele kuludele annab Konkurentsiamet käesoleva arvamuse järgnevates punktides eraldi hinnangu. Kontrollitavate kulude põhjendatust hindab Konkurentsiamet KV poolt Hinnataotlusega esitatud andmete ning ettevõtjalt menetluse käigus saadud selgituste alusel. 6.2.1. Elektrienergia kulu KV poolt prognoositud veeteenuse elektrienergia kulu 235,6 tuh € Hinnataotluse kohaselt prognoosib KV regulatsiooniperioodil veeteenuse tarbitavaks elektrienergia koguseks 1 099,3 MWh ja elektrienergia kuluks 235,6 tuh €. Veeteenuse hinda lülitatavast elektrienergia kulust on 72,5 tuh € seotud võetud vee teenusega ning 163,1 tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega. Konkurentsiameti seisukoht elektrienergia kulu 235,6 tuh € kohta Elektrikulu kujuneb elektrikoguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ning taastuvenergia tasu summaga, mistõttu annab Konkurentsiamet alljärgnevalt kõikidele eelnimetatud elektrikulu arvutamise aluseks olevatele komponentidele hinnangu eraldiseisvalt. Elektrienergia kogus KV kasutab elektrienergiat vee pumpamiseks ja puhastamiseks ning reovee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Konkurentsiamet koostas ettevõtja esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 14) veeteenuse (ei sisalda purgimise ega ülenormatiivse reovee puhastamisega seotud elektrienergiat) osutamisel tarbitud elektrienergia koguste ja kulu kohta. Tabel 14 Veeteenuse osutamisega seotud elektrienergia tarbimine ja kulu Reg. 2019 2020 2021 rida Elektri tarbimine ja -kulu ühik periood 1 Elektrienergia tarbimine veeteenusel MWh 888,2 1023,1 1060,7 1 099,3 20 THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub lõpptulemusena keskmise tarbija ostukorvi hinna muutuses.  23 (45) Reg. 2019 2020 2021 rida Elektri tarbimine ja -kulu ühik periood 2 muutus võrreldes eelmise aastaga % 15,2 3,7 3,6 Ammutatud vee maht ja reovee puhastamise 3 müügimaht tuh m3 936,7 975,2 935,8 938,0 4 muutus võrreldes eelmise aastaga % 4,1 -4,0 0,2 5 Elektritarbimise erikulu vee mahu kohta kWh/m3 0,95 1,05 1,13 1,17 6 Elektrienergia kulu veeteenuse osutamisel tuh € 93,9 88,8 144,9 235,6 7 Keskmine elektrienergia hind senti/kWh 10,567 8,683 13,657 21,431 8 Veeteenuse tarbimisobjektide arv* tk 39 40 40 41 * Puurkaevude, veepumplate, veetöötlusjaamade, reoveepuhastite ja reoveepumplate kogus kokku (vt ka Tabel 4 rida 12). Veeteenuse osutamisel kasutatud elektrienergia kogus oli 2019.a-l 888,2 MWh ja kasvas 2021.a-ks 1060,7 MWh-ni (vt Tabel 14 rida 1 veerud 2019-2021). Regulatsiooniperioodiks on KV prognoosinud veeteenusel tarbitavaks elektrienergia koguseks 1099,3 MWh, mis on 3,6% kõrgem 2021.a-l tarbitud kogusest (vt Tabel 14 veerg Reg. periood read 1 ja 2). Regulatsiooniperioodi elektrienergia koguse prognoosimisel on ettevõtja lähtunud elektrienergia tegelikust tarbimisest perioodil november 2021-oktoober 2022. Seega on KV elektrienergia tarbimise prognoosimisel lähtunud teadaolevatest andmetest. Hinnataotlusest nähtub, et elektrienergia kogus suureneb eelkõige reovee puhastamisega seotud objektidel. KV on menetluse käigus elektrienergia tarbimise suurenemist selgitanud järgnevalt: “Eraldi tuleb märkida reoveepuhastit, mille sõlmed ja seadmed vananevad. 25 aastat tagasi planeeritud/rajatud tehnoloogiline lahendus ei võimalda suurenenud ja järjest rohkem kõikuvate hüdrauliliste- ja reostuskoormuste hulgaga (sh ka ööpäevasisesed kõikumised) protsessi mõistlikult optimeerida selliselt, et oleks tagatud väljundil nõuetele vastavad tulemused. Seetõttu peab protsesside juhtimisel kasutama võtteid, mis ei ole kõige optimaalsemad ja millega võib energiakulu olla suurem, kuid samal ajal on protsessi väljundid paremini kontrollitavad ja/või juhitavad. Suurem aktiivmudakoormus vajab püsivalt rohkem hapnikku ning pumpade ja teiste seadmete tööd. Lisakütte seadmeid on paigaldatud lisaks ja/või on asendatud olemasolevaid, need on olnud peamiselt kanalisatsiooni ülepumplates. Seeläbi meie poolt tarbitav elektrienergia kogus on aastate lõikes suurenenud ning ei kuku enam samale tasemele minevikuga.“ Vastavalt Keila linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavale21 aastateks 2021-2032 on Keila reoveepuhastil järgnevad probleemid (lk 27): Reoveepuhasti olemasolev SCADA programm ei saa hakkama suure ööpäevane reostuskoormuse kõikumisega ilma operaatori igapäevase sekkumiseta. SCADA programm on vananenud ja seda ei ole võimalik enam uuendada. Põhipuhurid ei taga enam tipptundidel vajalikku hapniku kogust ja neid tuleb lülitada koos tööle, kuigi üks puhur peaks tagama maksimaalse tootlikkuse, et oleks tagatud reserv ühe puhuri avarii korral. Puhureid on juba varasemalt põhjalikult remonditud ning need tuleb asendada uute ja vajadusel võimsamate vastu. Puhasti automaatikaseadmed (sh sagedusmuundurid) on amortiseerunud. Arengukavas toodu kinnitab ettevõtja selgitusi lisaseadmete kasutamise vajadust reoveepuhastil. Seega on KV teenuse toimekindluse parandamiseks ja keskkonda suunatava reovee nõuetele vastavaks puhastamiseks võtnud kasutusele meetmeid, mis küll suurendavad tarbitavat 21 https://www.riigiteataja.ee/akt/408092021008  24 (45) elektrienergia kogust, kuid tagavad kvaliteetse veeteenuse toimimise ja keskkonnanõuetele vastava heitvee. Täiendava hinnangu andmiseks veeteenusega seotud elektrienergia kogusele arvutas Konkurentsiamet elektrienergia erikulu (elektrienergia kogus jagatud ammutatud vee mahu ja reovee puhastamise müügimahu summaga, vt Tabel 14 rida 5). Veeteenuse elektrienergia erikulu on aastatel 2019 – 2021 kasvanud 0,95 kWh/m3 pealt 1,13 kWh/m3 peale. KV poolt prognoositud andmete alusel kujuneb regulatsiooniperioodi veeteenuse elektrienergia erikuluks 1,17 kWh/m3 ehk vähesel määral kõrgemaks 2021.a-l kujunenud erikulust. Elektrienergia tarbimismahu põhjendatusele hinnangu andmiseks võrdles Konkurentsiamet KV elektrienergia erikulu teiste võrreldavate vee-ettevõtjate (nn benchmarking)22 vastavate näitajatega, millest nähtus KV suhteliselt optimaalne elektrienergiakasutus valimis. Võttes arvesse ettevõtja selgitusi elektrienergia tarbimise tõusu põhjuste osas ning asjaolu, et elektrienergia erikulu ei ületa Konkurentsiameti poolt hinna kooskõlastanud võrreldavate vee-ettevõtjate elektrienergia erikulude kaalutud keskmist taset, aktsepteerib Konkurentsiamet kaalutlusõigusest tulenevalt KV poolt prognoositud elektrienergia erikulude taset 1,17 €/m3. Veeteenuse osutamisel kasutatav elektrienergia kogus on arvutatav põhjendatuks peetud ammutatud vee mahu ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu ja põhjendatud elektrienergia erikulu alusel. Lähtudes Konkurentsiameti poolt käesoleva otsuse punktis 6.1.2 põhjendatuks loetud ammutatud vee mahust 467,6 tuh m3, käesoleva otsuste punktides 5.1.2 ja 5.1.3 põhjendatuks loetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahust 429,7 tuh m3, käesoleva otsuse punktis 5.1.4 põhjendatuks loetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht Lahevesi AS-le, otsuse punktis 5.1.5 põhjendatuks loetud reovee puhastamise müügimaht Strantum OÜ-le ning käesolevas punktis põhjendatuks loetud elektrienergia erikulust 1,17 kWh/m3, kujuneb põhjendatud veeteenuse elektrienergia koguseks 1 099,3 MWh [(467,6 + 429,7 + 8,1 + 32,6) × 1,17 = 1099,323]. Elektrienergia hind Esitatud Hinnataotluses on KV prognoosinud regulatsiooniperioodi elektrienergia hinnaks 15,991 senti/kWh, millele lisandub 1,658 € kuutasu mõõtepunkti kohta. Riigikogu võttis 19.10.2022 vastu äritarbija elektri universaalteenuse eelnõu, mis annab elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 3 lg 152 ja lg 341 mõistes mikro- ja väikeettevõtetele ning ELTS § 12 lg 5 ja 7 sätestatud tingimustel mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele võimaluse osta elektrienergiat universaalteenusena sarnaselt kodutarbijatega. EVEL hanke raames sõlmisid jaanuaris 2023 KV ja Alexela AS universaalteenuse elektrienergia müügilepingu nr EL1200144217, mis on sõlmitud perioodiks 01.01.2023 – 28.02.2023. Sõlmitud lepingust nähtub, et elektrienergia hinnaks on 15,991 senti/kWh, mis koosneb Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud tootmishinnast 15,408 senti/kWh ning müüja marginaalist 5,833 €/MWh (0,5833 senti/kWh). Vastavalt lepingule lisandub elektrienergia hinnale 1,658 € kuutasu 22 KV-ga võrreldavad vee-ettevõtjad on sellised, kelle müügimahu ja torustike pikkuse suhe jääb KV müügimahu ja torustike pikkuse suhtega 7,9 tuh m3/km võrreldavasse vahemikku 4,8 – 11,1 tuh m3/km (s.t +/- 40% KV müügimahu ja torustike pikkuse suhtest). 23 Konkurentsiametile on vee mahtude ja erikulu kohta teada andmed käesolevas otsuses näidatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest.  25 (45) mõõtepunkti kohta. Koos kuutasuga (34 mõõtepunkti) kujuneb keskmiseks elektrienergia hinnaks 16,053 senti/kWh. Universaalteenuse hinnaga sõlmitud elektrienergia tarnelepingu põhjendatuse kontrollimiseks, võrdles Konkurentsiamet KV lepingulist elektrienergia hinda 16,053 senti/kWh (160,53 €/MWh) täiendavalt ka Nord Pool24 elektribörsi Eesti hinnapiirkonna elektrienergia keskmiste hindadega viimasel kolmel kuul, mis olid järgmised (vt Tabel 15): Tabel 15 Elektrienergia keskmised börsihinnad Nord Pool Eesti hinnapiirkonna elektrienergia rida €/MWh keskmised hinnad 1 2022 – November 218,99 2 2022 – Detsember 263,45 3 2023 – Jaanuar 99,27 Viimase 3 kuu (oktoober - detsember.22) keskmine 4 193,90 hind Eelnevast tabelist nähtub, et viimase kolme kuu (november 2022 kuni jaanuar 2023) keskmiseks elektrienergia börsihinnaks kujunes 193,90 €/MWh. KV poolt Alexela AS-ga sõlmitud lepinguline hind 160,53 €/MWh jääb madalamaks eelneva kolme kuu keskmisest börsihinnast, mistõttu peab Konkurentsiamet KV käitumist universaalteenuse hinnaga elektrienergia tarnelepingu sõlmimisel ettevõtte riskide haldamisel äriliselt mõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt peab Konkurentsiamet põhjendatuks KV elektrienergia lepingulist universaalteenuse hinda 16,053 senti/kWh. ÜVVKS § 14 lg 2 kohaselt peab veeteenuse hind olema kulupõhine. Kui ettevõtja sõlmib elektrienergia tarneks uue lepingu, mille hind on madalam käesolevast Alexela AS-ga sõlmitud lepingulisest hinnast, siis on ettevõtja kohustatud viivitamatult esitama taotluse veeteenuse hinna alandamiseks hinda lülitatava elektrienergia kulu vähenemise tõttu, võttes mh arvesse ÜVVKS § 142 lg 6 sätestatut25. ÜVVKS § 14 lg 2 kohaselt peab veeteenuse hind olema kulupõhine. Kui vee-ettevõtja elektrienergia kulu langeb tulenevalt uuest madalamast elektrienergia hinnast, siis ei vasta veeteenuse hind enam ÜVVKS-is sätestatud kulupõhisuse nõuetele ja vee-ettevõtja hakkab teenima kumuleeruvalt ülemäärast tulu, mis on vastuolus ÜVVKS § 14 lg 2, mille kohaselt tohib veeteenuse hinnaga katta vaid veeteenuse põhjendatud kulud ning põhjendatud tulukuse. Monopoolsete ettevõtete tulunorm peab olema piiratud vältimaks turgu valitseval ettevõttel teenida tarbija arvelt ülikasumeid ning hinnaregulaatori (antud juhul Konkurentsiamet) seadusejärgne ülesanne on kontrollida, et seadusest tulenevad hinnaregulatsiooni põhimõtted on monopoolsete ettevõtjate puhul rakendatud ning tarbijate õigusi õiglasele monopoolse teenuse hinnale ei ole rikutud. Võrguteenuse hind26 KV ostab Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt regulatsiooniperioodil elektrienergia võrguteenust Elektrilevi OÜ-lt pakettidega Võrk 1, Võrk 2, Võrk 2 kuutasuga, Võrk 4 ja Võimsus VMA2. Konkurentsiamet on 26.09.2022 otsusega nr 7-3/2022-129 kooskõlastanud Elektrilevi OÜ 24 Veebiaadress: https://www.nordpoolgroup.com/en/Market-data1/Dayahead/Area-Prices/EE/Monthly/?view=table 25 Tulenevalt ÜVVKS § 142 lg 6 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad veeteenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib mõjutada veeteenuse hinda rohkem kui 5 protsendi võrra. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse. 26 Elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse punkt 6.1)  26 (45) võrgutasud (kehtivad alates 01.01.2023). KV poolt veeteenuse osutamiseks kasutatavate objektide elektritarbimisest ja Konkurentsiameti poolt eelnimetatud otsusega kooskõlastatud võrgutasudest lähtuvalt kujuneb kaalutud keskmiseks võrguteenuse tasuks veeteenuse osutamisel 4,038 senti/kWh. Konkurentsiamet peab põhjendatuks veeteenuse elektrikulu arvutamisel Elektrilevi OÜ hinnapakettidele vastavate ja Konkurentsiameti otsusega kooskõlastatud võrguteenuse tasude rakendamise tulemusena kujunenud kaalutud keskmist võrguteenuse tasu 4,038 senti/kWh. Elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu27 Lähtuvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lõikes 12 sätestatust lisandub elektrienergia hinnale elektriaktsiis 0,1 senti/kWh28 ning lähtuvalt elektrituruseaduse § 592 lõikest 1 lisandub taastuvenergia tasu 1,24 senti/kWh29. KV on Hinnataotluses kajastanud antud tasusid vastavalt seaduses ettenähtud määras, mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks. Elektrienergia kulu Elektrienergia kulu kokku kujuneb elektrikoguste korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu summaga. Konkurentsiamet peab põhjendatuks veeteenuses tarbitava elektrienergia kaalutud keskmist hinda 21,431 senti/kWh (16,053 + 4,038 + 1,24 + 0,1 = 21,431). Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud veeteenuses tarbitavast elektrienergia kogusest 1099,3 MWh ja kaalutud keskmisest elektrienergia hinnast 21,431 senti/kWh tulenevalt kujuneb veeteenuse osutamisel elektrienergia kuluks 235,6 tuh € (1099,3 × 21,431 / 100 = 235,6). Konkurentsiamet loeb ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel põhjendatuks lülitada kooskõlastatavasse veeteenuse hinda elektrienergia kulu 235,6 tuh € (s.h võetud vee teenuse osutamisega seotud elektrienergia kulu 72,5 tuh € ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud elektrienergia kulu 163,1 tuh €), kuna see on kujunenud põhjendatuks loetud elektrienergia kogusest ja kaalutud keskmisest elektrienergia hinnast lähtuvalt. 6.2.2. Muud tegevuskulud Eelnevalt on Konkurentsiamet andnud hinnangu mittekontrollitavatele kuludele (punktis 6.1) ning kontrollitavatest kuludest elektrienergia kulule (punktis 6.2.1). Järgnevalt analüüsib Konkurentsiamet KV muid tegevuskulusid. Juhendi punktist 4.8 tulenevalt kasutab Konkurentsiamet ettevõtja tegevuskulude analüüsil kulude dünaamika jälgimist ajas ja selle võrdlust THI dünaamikaga ning vee-ettevõtja tegevuskulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemist sarnaste vee-ettevõtjate näitajatega. Juhendi punkti 4.6.1 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu, sest maksmata arvete kulu lülitamine veeteenuse hinda ning seeläbi korrektselt arveid tasuvate 27 Elektrienergia hinnas sisalduv elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse punkt 6.1) 28 Alates 01.05.2022 kehtima hakanud ATKEAS redaktsiooni § 66 lg 12 kohaselt on elektriaktsiisi määr 0,1 senti/kWh. 29 https://elering.ee/taastuvenergia-tasu  27 (45) isikute veeteenuse hinda ei ole põhjendatud ja õiglane korrektselt arveid tasuvate tarbijate suhtes. Samuti ei motiveeriks maksmata arvete kulu lülitamine veeteenuse hinda ettevõtjat võlgnikega tegelema. Veeteenuse hind, mis sisaldaks ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulusid ei vastaks ÜVVKS § 14 lg 2 ja selle alusel välja töötatud Juhendi punktis 4.6.1 toodud põhimõtetele. KV poolt prognoositud veeteenuse muud tegevuskulud 548,2 tuh € KV on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud kooskõlastatavas veeteenuse hinnas kajastuvateks muudeks tegevuskuludeks kokku 548,2 tuh €. Muude tegevuskulude summadest aastatel 2019- regulatsiooniperiood annab ülevaate alljärgnev tabel (vt Tabel 16). Tabelis on esitatud vaid kooskõlastatavasse veeteenuse hinda lülitatud muud tegevuskulud ning tabel ei kajasta veeteenusega mitteseotud tegevustele jaotatud tegevuskulusid. Tabel 16 Veeteenuse muud tegevuskulud 26.05.2015 otsus nr Reg. rida ühik 9.1-3/15-008 2019 2020 2021 periood 1 Tööjõukulud tuh € 312,7 299,6 328,3 329,1 Mitmesugused 2 tegevuskulud tuh € 220,9 214,9 228,9 219,1 Kokku muud 3 tegevuskulud tuh € 377,7 533,7 514,5 557,2 548,2 4 Muutus vrs eelmine aasta % -3,6 8,3 -1,6 Tarbijahinna indeksi 5 muutus (THI)* % -0,4 4,6 19,4+6,7** Võetud vee ja reovee 6 puhastamise müügimaht tuh m3 746,4 883,5 910,5 887,3 889,4 Tegevuskulud 7 müügimahu kohta €/m3 0,51 0,60 0,57 0,63 0,62 *Statistikaameti30 andmetel oli THI muutus 2020.a-l -0,4%, 2021.a-l 4,6% ja 2022.a-l 19,4%. Rahandusministeeriumi 2022.a suvise majandusprognoosi31 kohaselt on THI muutuseks prognoositud 2023.a-l 6,7%. THI muutus 2021.a-l 4,6% tähendab, et 2020.a hinnad on 2021.a-ks kasvanud 4,6% võrra. **Otsuse koostamise ajaks on selge, et KV saab kooskõlastatud hinda hakata rakendama alles 2023.a-l, mistõttu on THI arvestusse lisatud ka 2023.a THI prognoos 6,7%. 2023.a THI prognoosi saab arvesse võtta seetõttu, et KV-l ei ole 2023.a-ks tegevuses (müügimahud jm näitajad) ette näha suuri muutusi võrreldes 2022.a-ga. Konkurentsiameti seisukoht muude tegevuskulude summa 548,2 tuh € kohta Vastavalt KonkS § 13 lg-le 1 omab turgu valitsevat seisundit KonkS tähenduses ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. KonkS § 13 lg 2 kohaselt omab turgu valitsevat seisundit ka KonkS §-des 14 ja 15 sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja. Vastavalt KonkS §-le 15 loetakse olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. KonkS § 15 tulenevalt on KV näol tegemist olulist vahendit omava ettevõtjaga, mis tähendab, et KV-l oma tarbijate üle turgu valitsev seisund. Seega puudub KV, kui loomuliku monopoli, tarbijatel 30 Avaldatud https://www.stat.ee/stat-tarbijahinnaindeksi-muutus 31 Avaldatud 23.08.2022, https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/majandus-ja- rahandusprognoosid/rahandusministeeriumi-majandusprognoos  28 (45) võimalus valida teist teenuse osutajat isegi juhul, kui KV kulutused ning sellest tulenevalt hind on tarbijatele vastuvõetamatu. Tulenevalt KV turgu valitsevast seisundist on oluline kontrollida, et ettevõtja ei lülitaks oma teenuse hinda ülemäärasel hulga kulusid, sest ÜVVKS § 14 lg 2 tulenevalt võib veeteenuse hind sisaldada vaid põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Konkurentsiamet märgib, et otsustamisel, kas veeteenuse hinda lülitatavad muud tegevuskulud on põhjendatud, lähtub Konkurentsiamet ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 sätestatud alustest ning Juhendi p 4.3 – 4.8 sätestatust. ÜVVKS ja Juhendi punktid kokkuvõtlikult tähendavad, et veeteenuse hinda lülitatavad (kontrollitavad) kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest (ettevõtja poolt mõjutatavad efektiivsema majandustegevuse kaudu) ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise. Põhjendatud tegevuskulude analüüsimisel kasutab Konkurentsiamet Juhendi p 4.8 tulenevalt kulude dünaamika jälgimist ajas ja selle võrdlust THI dünaamikaga ning vee-ettevõtja tegevuskulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemist sarnaste vee-ettevõtjate näitajatega. Neid meetodeid rakendatakse ühtselt ja ühetaoliselt võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes kõikides reguleeritavates valdkondades, lisaks veeteenuse hinna analüüsimisele ka elektri- ja maagaasi võrgutasude (elektrituruseaduse § 72 lg 8, maagaasiseaduses § 23² lg 3) ning soojuse piirhindade kujundamisel. Tabelist 16 nähtub, et Konkurentsiamet on 26.05.2015 tehtud otsuses nr 9.1-3/15-008 pidanud põhjendatuks muid tegevuskulusid summas 377,7 tuh € (vt Tabel 16 rida 3 veerg „26.05.2015 otsus nr 9.1-3/15-008“). KV tegelikud muud tegevuskulud olid 2019.a-l tasemel 533,7 tuh € ja kasvasid 2021.a-ks 557,2 tuh €-ni (vt Tabel 16 rida 3 veerud 2019-2021). Regulatsiooniperioodiks prognoosib KV muude tegevuskulude summaks 548,2 tuh €, mis on -1,6% madalam eelneva aasta (2021.a) kulude summast. Konkurentsiamet on seisukohal, et tegevuskulude prognoos peab olema kooskõlas muutustega üldises majanduskeskkonnas, mille kokkuvõtvaks näitajaks on tarbijahinna indeks (edaspidi THI). Konkurentsiameti eelmise otsusega võrreldes on KV regulatsiooniperioodiks prognoosinud muude tegevuskulude kasvu 45,1% (548,2 / 377,7 × 100 - 100 = 45,1; vt Tabel 16 rida 3). Statistikaameti andmetel oli THI muutus 2016 kuni 2021. a-l vastavalt 0,1% (2016.a), 3,4% (2017a), 3,4% (2018.a), 2,3% (2019.a), -0,4% (2020.a), 4,6% (2021.a) ja 19,4% (2022.a) (vt https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA001 ning rahandusministeeriumi 2022. a suvise majandusprognoosi kohaselt (vt viide nr 30) on 2023. a-l THI muutuseks prognoositud 6,7%, st alates 2016. a-st prognoositav THI muutus on 45,3% [1×(100+0,1)/100×(100+3,4)/100×(100+3,4)/100×(100+2,3)/100×(100-0,4)/100×(100+4,6)/ 100 ×(100+19,4)/100×(100+6,7)/100×100-100=45,3]. Seega ei ületa KV prognoositud muude tegevuskulude kasv (45,1%) aastatel 2016- regulatsiooniperiood sama perioodi THI ehk hindade kallinemist kajastava kokkuvõtva indeksi muutust (45,3%). Täiendava hinnangu andmiseks muudele tegevuskuludele arvutas Konkurentsiamet muude tegevuskulude erikulu müügimahu suhtes (muude tegevuskulude summa jagatud võetud vee müügimahu ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu summaga, vt Tabel 16 rida 7). KV muude tegevuskulude erikuluks regulatsiooniperioodiks kujuneb Konkurentsiameti poolt käesoleva otsuse punktides 5.1.1 – 5.1.5 põhjendatuks loetud müügimahtude alusel 0,62 €/m3. Konkurentsiamet võrdles KV muude tegevuskulude erikulu Juhendi punktist 4.8.3 lähtuvalt teiste võrreldavate vee-ettevõtjate vastava näitajaga. KV-ga võrreldavad vee-ettevõtjad on sellised, kelle  29 (45) müügimahu ja torustike pikkuse suhe jääb KV müügimahu ja torustike pikkuse suhtega 7,9 tuh m3/km võrreldavasse vahemikku 4,8 – 11,1 tuh m3/km s.t +/- 40% KV müügimahu ja torustike pikkuse suhtest. KV-ga võrreldavate vee-ettevõtjate muude tegevuskulude kaalutud keskmine erikulu on 0,63 €/m3. Seega KV poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud andmetel kujunenud muude tegevuskulude erikulu 0,62 €/m3 ei ületa võrreldavate vee-ettevõtjate muude tegevuskulude kaalutud keskmist taset. Kuna KV regulatsiooniperioodiks prognoosinud muude tegevuskulude kasv ei ületa aastatel 2016-regulatsiooniperiood sama perioodi THI ehk hindade kallinemist kajastava kokkuvõtva indeksi muutust ning KV muude tegevuskulude erikulu 0,62 €/m3 ei ületa võrreldavate vee-ettevõtjate muude tegevuskulude kaalutud keskmist taset, peab Konkurentsiamet põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda muud tegevuskulud summas 548,2 tuh €. 7. Investeeringud ÜVVKS § 14 lg 2 punktist 2 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks, mistõttu on oluline hinnata investeeringute põhjendatust veeteenuse hinnas. ÜVVKS § 14 lg 2 p 6 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. ÜVVKS § 142 lg 10 on sätestatud Konkurentsiametile kohustus küsida valla- või linnavalitsuselt arvamust Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale. Valla- või linnavalitsuse ülesanne on läbi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide jätkusuutlikkus. Kohalik omavalitsus kinnitades vee-ettevõtja poolt prognoositud investeeringute vastavust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale kindlustab, et investeeringute lülitamisega veeteenuse hinda on tagatud ka ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 täitmine. KV poolt Hinnataotluses kajastatud aastatel 2015 – regulatsiooniperiood teostatud ja teostatavad investeeringud on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 17) ning käesoleva otsuse lisas 1 „ AS Keila Vesi investeeringud“. Tabel 17 Investeeringud aastatel 2015 – regulatsiooniperiood Reg. rida Veeteenuse investeeringud 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 periood 1 Võetud vee teenus tuh € 31,3 2,8 218,9 58,1 230,2 56,7 137,0 52,4 Reovee ärajuhtimine ja 2 tuh € 84,1 45,6 43,5 45,5 88,9 50,3 77,8 184,0 puhastamine Veeteenuse hinda lülitatavad investeeringud tuh € 115,4 48,4 262,4 103,6 319,1 107,0 214,8 236,4 kokku Tulenevalt ÜVVKS § 142 lg 10 saatis Konkurentsiamet 07.07.2022 Keila Linnavalitsusele ja Lääne-Harju Vallavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks KV Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. 03.08.2022 Lääne-Harju Vallavalitsuselt saabunud vastuse kohaselt vastavad KV poolt Hinnataotluses kajastatud investeeringud on vastavuses investeeringute tegemise ajal kehtinud ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga.  30 (45) 31.08.2022 Keila Linnavalitsuselt saabunud vastuse kohaselt vastavad KV poolt Hinnataotluses kajastatud investeeringud Keila linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Tulenevalt ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 ning Keila Linnavalitsuse ja Lääne-Harju Vallavalitsuse kinnitusest, et Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks veeteenuse hinnas KV poolt aastatel 2015 - regulatsiooniperiood omavahendite ja kohustuste arvelt teostatud/teostatavad investeeringud summas 1 407,0 tuh € (115,4+48,4+262,4+103,6+319,1+107,0+214,8+236,4 = 1407,0). 8. Reguleeritava vara, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvestus Reguleeritav vara ja kapitalikulu Juhendi punkti 5.4 kohaselt on reguleeritava vara määramine vajalik kapitalikulu (põhivara kulumi) ja põhjendatud tulukuse arvutamiseks. Juhendi punkti 5.5 järgi arvestatakse teistele vee- ettevõtjatele tasutud liitumistasud reguleeritava vara hulka. Juhendi punkti 5.6 järgi ei arvestata reguleeritava vara hulka : 1) põhivara, mida põhitegevuses ei kasutata; 2) pikaajalisi finantsinvesteeringuid; 3) immateriaalset põhivara (välja arvatud arvutitarkvara ja programmide litsentsid ning teistele vee-ettevõtjatele tasutud liitumistasud); 4) tagastamatu abi raames (sh sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara; 5) tarbijate poolt makstud liitumistasudest soetatud põhivara; 6) mittepõhjendatud investeeringuid. Juhendi punkti 5.7 järgi kasutatakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus. Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. Juhendi punktist 5.8 tulenevalt arvutatakse reguleeritav vara regulatsiooniperioodil alljärgnevalt: RV = RVr + KK, kus: RV - reguleeritav vara; RVr - reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; KK - käibekapital. Juhendi punkti 5.9 kohaselt, mis tugineb senisele regulatsioonipraktikale, võetakse käibekapitali arvestuse aluseks 5% regulatsiooniperioodi lubatud müügitulust. ÜVVKS § 14 lg 2 punkt 5 sätestab, et veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Seega lähtub Konkurentsiamet reguleeritava vara leidmisel vaid vee-ettevõtja omavahendite ja tema poolt võetud laenukohustuste arvelt soetatud põhivara jääkmaksumusest ning selle hulka ei arvata tagastamatu abi raames ega tarbijate poolt tasutud liitumistasude arvelt soetatud põhivara. Juhendi punkti 5.1 kohaselt on kapitalikulu veeteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud põhivara soetamisega. Juhendi punkti 5.2 kohaselt on kapitalikulu eesmärk põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku eluea vältel. Juhendi punkti 5.3 järgi arvestatakse kapitalikulu reguleeritavalt varalt. Kapitalikulu arvestatakse reguleeritava vara hulka kuuluvalt amortiseeruvalt põhivaralt.  31 (45) Põhjendatud tulukus Juhendi punkti 2.8 kohaselt on põhjendatud tulukus ärikasum, mis leitakse reguleeritava vara väärtuse ja põhjendatud tulunormi korrutisena. Juhendi punktist 6.2 tulenevalt arvutatakse põhjendatud tulukus alljärgnevalt: PT = rp × RV; kus: PT - põhjendatud tulukus; rp - põhjendatud tulunorm (WACC); RV - reguleeritav vara. Konkurentsiamet kasutab Juhendi punkti 6.3 seisukohta, kus investeeritud varade tootlikkus ei ületa ettevõtte kaalutud keskmist kapitali hinda. Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks“32. Nimetatud juhendi punkti 5 Tabelis 11 on kajastatud kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) vee-ettevõtjatele 4,81%. 8.1. KV veeteenuse osutamisel kasutatav põhivara Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu KV poolt soetatud veeteenusega seotud põhivara lülitamise kohta reguleeritava vara koosseisu. Hinnataotluses esitas ettevõtja andmed põhivarade soetus- ja jääkmaksumuste, investeeringute ning kapitalikulu summade kohta (vt Tabel 18). ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 ja Juhendi p 5.7 lähtuvalt kasutab Konkurentsiamet reguleeritava vara arvestamisel ettevõtte omavahenditest ja kohustustest soetatud põhivara bilansilist jääkmaksumust. Alljärgnevas tabelis on kajastatud ainult KV omavahendite ja laenukohustuste arvelt soetatud veeteenuse osutamisel kasutatavate põhivarade arvestus, mis ei sisalda liitumistasude ja sihtfinantseerimise arvel teostatud investeeringuid. Tabel 18 KV veeteenusel kasutatav põhivara Reg. rida Reguleeritav põhivara ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 periood Põhivara soetusmaksumus aasta 1 tuh € alguses 7 660,3 7 782,6 7 734,1 7 938,2 8 039,2 8 330,8 8 433,6 8 424,8 Põhivara jääkmaksumus aasta 2 tuh € alguses 5 664,2 5 534,4 5 355,6 5 405,6 5 274,8 5 352,4 5 226,3 5 207,4 3 Investeeringud põhivarasse tuh € 13,0 30,8 14,0 71,7 271,3 107,0 75,1 208,2 4 Kapitalikulu (põhivara kulum) tuh € 252,1 227,2 212,4 234,4 230,2 233,1 233,6 255,9 Keskmine kuluminorm 5 % soetusmaksumuse suhtes* 3,27 2,93 2,71 2,93 2,81 2,78 2,77 3,00 Müüdud põhivara 6 tuh € soetusmaksumuses 0,00 96,9 58,3 2,7 27,5 4,1 223,6 0,0 Müüdud põhivara 7 tuh € jääkmaksumuses 0,00 0,00 0,00 0,00 11,25 0,00 0,00 0,0 32 Kehtib alates 01.01.2020; „käskkiri 20.11.2019 nr 1-2/2019-019“, mis on avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee  32 (45) Reg. rida Reguleeritav põhivara ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 periood 8 Ümber klassifitseeritud tuh € soetusmaksumuses 109,3 17,5 248,4 32,0 47,8 0,0 139,7 28,2 9 Ümber klassifitseeritud tuh € jääkmaksumuses 109,3 17,5 248,4 32,0 47,8 0,0 139,7 28,2 Põhivara soetusmaksumus aasta 10 tuh € lõpus 7 782,6 7 734,1 7 938,2 8 039,2 8 330,8 8 433,6 8 424,8 8 661,2 Põhivara jääkmaksumus aasta 11 tuh € lõpus 5 534,4 5 355,6 5 405,6 5 274,8 5 352,4 5 226,3 5 207,4 5 187,9 Maa ja lõpetamata ehitis aasta 12 tuh € lõpus 111,1 Põhivara jääkmaksumus aasta 13 lõpus koos lõpetamata ehitise ja tuh € 5299,0 maaga Lubatud müügitulu tarbijate 14 1 330,7 veeteenuse hinnas tuh € Käibekapital (5% lubatud 15 66,5 müügitulust) tuh € 16 Reguleeritav vara tuh € 5 365,6 * Keskmine kapitalikulunorm (rida 5) = kapitalikulu (rida 4) / [(põhivara soetusmaksumus aasta alguses (rida 1) + põhivara soetusmaksumus aasta lõpus (rida 10)) / 2] × 100. KV poolt teostatud/teostatavate investeeringute andmed on esitatud käesoleva otsuse punktis 7. Konkurentsiamet pidas käesoleva otsuse punktis 7 põhjendatuks KV poolt aastatel 2015 – regulatsiooniperiood teostatud/teostatavaid veeteenuse investeeringuid summas 1 407,0 tuh €, mistõttu on põhjendatud arvestada nimetatud investeeringud ka põhivara koosseisu. Tabelist 18 nähtub, et regulatsiooniperioodi alguses on KV omavahenditest ja laenukohustustest soetatud veeteenuse osutamisel kasutatava vara (ilma maa ja lõpetamata ehitiseta) soetusmaksumus 8 424,8 tuh € ning jääkmaksumus 5 207,4 tuh € (vt Tabel 18 read 1 ja 2 veerg Reg. periood). Lisaks sellele on KV bilansis veeteenuse osutamisel kasutatavat vara, mis on soetatud sihtfinantseerimise vahenditest või kaetud liitumistasudega ning mida ei ole kajastatud ülaltoodud tabelis. Regulatsiooniperioodi lõpus on sihtfinantseerimise vahenditest soetatud veeteenuse osutamiseks kasutatavate varade soetusmaksumuseks 5 006,6 tuh € ja nende varade jääkmaksumuseks 3 371,9 tuh €. Liitumistasudega kaetud veeteenuse varade soetusmaksumuseks regulatsiooniperioodi lõpus on 199,1 tuh € ja jääkmaksumuseks 171,7 tuh €. 8.2. KV kapitalikulu veeteenuse hinnas ja reguleeritav vara KV poolt prognoositud kapitalikulu 255,9 tuh € Hinnataotluse kohaselt prognoosib KV veeteenuse osutamisega seotud varade kapitalikuluks regulatsiooniperioodil 255,9 tuh €. Konkurentsiameti seisukoht kapitalikulu 255,9 tuh € kohta ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 tulenevalt peab veeteenuse hind sisaldama investeeringuid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks, mida veeteenuse hinnas väljendab kapitalikulu. Juhendi punkti 5.7 kohaselt kasutatakse kapitalikulu leidmisel ettevõtte raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. Hinnataotluse kohaselt kujuneb kooskõlastatavasse  33 (45) veeteenuse hinda lülitatavaks veeteenusega seotud varadelt arvestatud kapitalikuluks regulatsiooniperioodil 255,9 tuh €. Hinnataotluses ja menetluse käigus esitatud andmetel on KV poolt veeteenuse hinda lülitatud kapitalikulu arvutamisel kasutatavad kuluminormid ja varade kasulikud eluead järgmised: Põhivara Kuluminorm Kasulik eluiga Võrgustikud ja torustikud 2,0 – 5,0% 20 – 50 aastat Tootmishooned 2,0 – 5,0% 20 – 50 aastat Reservuaarid 2,0 – 5,0% 20 – 50 aastat Masinad ja seadmed 6,5 – 20,0% 5 – 15 aastat Konkurentsiamet võrdles KV raamatupidamises kasutatavaid varade eluigasid KIK-i poolt administreeritavate EL Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide Juhendmaterjalis33 kajastatud varade arvestuslike kasulike eluigadega (vt Tabel 19), mis olid aluseks teostatud investeeringute tasuvusanalüüside koostamisel. Tabel 19 KIK-i poolt soovitatud veeteenuse osutamisel kasutatavate varade eluead vara liik KIK soovitus (eluiga aastat) 1 Võrgustikud, torustikud 40 .2 Tootmishooned 40 3. Reservuaarid ja mahutid 40 4. Masinad ja seadmed 15 . Eelnevatest andmetest nähtub, et KV poolt kasutatavad varade kasulikud eluead on osalt pikemad ja osalt lühemad kui KIK-i poolt soovitatud eluead. Veemajandusprojektide raames soetatud põhivaradele rakendab KV KIK Juhendmaterjalides soovitatud kasulikke eluigasid. Veeteenuse osutamisega seotud varade keskmiseks kapitalikulu normiks regulatsiooniperioodil kujuneb KV esitatud andmete kohaselt 3,0% (vt Tabel 18 rida 5 veerg Reg. periood) ehk varade keskmiseks elueaks 33,3 aastat (100 / 3,0 = 33,3). KV varade keskmisest kasulikust elueast järeldub, et ettevõtja bilansis on valdavalt pikema kasuliku elueaga põhivarad. Torustike, tootmishoonete ja reservuaaride amortiseerimisel lähtub KV üldiselt KIK Juhendmaterjalides kajastatud arvestuslikest kasulikest eluigadest. Masinatele, seadmetele ja transpordivahenditele rakendab KV vastavalt aktiivsest kasutusest ja äritegevuses tavapäraselt rakendatavaid kapitalikulunorme. Konkurentsiamet leidis, et KV on rakendanud veeteenuse osutamisega seotud erinevatele varagruppidele mõistlikke või äritegevuses tavapäraselt rakendatavaid kuluminorme, mistõttu peab amet põhjendatuks KV poolt raamatupidamises rakendatavat veeteenuse varade keskmist kuluminormi 3,0%. Tulenevalt sellest, et Konkurentsiamet on lugenud põhjendatuks keskmise kapitalikulunormi 3,0% ja määratlenud KV omavahendite ja kohustuste arvel soetatud põhivara, millelt kapitalikulu leitakse (vt Tabel 18 veerg Reg. periood rida 1), loeb Konkurentsiamet ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 tulenevalt põhjendatuks KV omavahendite ja 33 1) Keskkonnaministri 01.07.2009.a määruse nr 34 lisa 2 “Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringu, finants- ja majandusanalüüsi ning keskkonnamõjude eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus esitatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile“ II osa p 10 kajastatud varade kasulikud eluead. 2) Keskkonnaministri 22.12.2014 määruse nr 59 lisa 2 “Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud projekti majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks“ p 9 kajastatud varade kasulikud eluead (perioodi 2014-2020 ÜF toetuste puhul).  34 (45) kohustuste arvelt soetatud põhivaradelt arvestatud kapitalikulu 255,9 tuh € lülitamist veeteenuse hinda (s.h 105,4 tuh € võetud vee teenuse ja 150,5 tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamiseks kasutatavate varade kapitalikulu). Reguleeritav vara Kontrollimaks ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse suuruse põhjendatust peab Konkurentsiamet Juhendi punktist 5.4 lähtuvalt leidma KV reguleeritava vara väärtuse. Juhendi p 5.8 lähtuvalt leitakse reguleeritav vara liites regulatsiooniperioodi lõpu reguleeritava põhivara jääkmaksumusele käibekapitali väärtus. Lähtuvalt Juhendi p-st 5.9 on käibekapital 5% lubatud müügitulust. Tabelist (vt Tabel 18 rida 13 veerg Reg. periood) nähtub, et KV omavahenditest ja laenukohustustest soetatud veeteenuse põhivarade jääkmaksumus koos maa ja lõpetamata ehitusega regulatsiooniperioodi lõpus on 5 299,0 tuh €. Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetavaks KV regulatsiooniperioodi müügituluks kujuneb käesoleva otsuse kohaselt 1 330,7 tuh € (vt Tabel 21 rida 11 veerg „Kokku“), millest lähtuvalt on käibekapital 66,5 tuh € (1 330,7 × 5 / 100 = 66,5). Seega kujuneb KV reguleeritava vara väärtus järgmiselt: põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus 5299,0 tuh € + käibekapital 66,5 tuh € = 5 365,6 tuh €. Konkurentsiamet loeb põhjendatuks KV veeteenuse reguleeritava vara väärtuse summas 5365,6 tuh €, kuna nimetatud suurus põhineb ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 kajastatul ega sisalda tarbijate makstud liitumistasudest või sihtfinantseerimise abil soetatud vara. 8.3. Põhjendatud tulukus KV poolt taotletav veeteenuse hinda lülitatud tulukus summas 258,134 tuh € Hinnataotluse kohaselt soovib KV kooskõlastatavasse veeteenuse hinda lülitada tulukust summas 258,1 tuh €, sh tasusse võetud vee eest summas 105,2 tuh € ja tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest summas 152,8 tuh €. Konkurentsiameti seisukoht tulukuse 258,1 tuh € osas Monopoolsete ettevõtete tulunorm peab olema piiratud, mida sätestab ka ÜVVKS § 14 lg 2 punkt 5 s.t, et veeteenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. KV on Harjumaal Keila linnas ja Lääne-Harju vallas veeteenuseid pakkuv monopoolne ettevõte, mistõttu tarbijatel puudub võimalus osta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust konkureerivatelt ettevõtjatelt. Tulenevalt sellest on nii Euroopas kui ka mujal maailmas kujundatud üldtunnustatud hinnaregulatsiooni printsiibid, mille üheks eesmärgiks on eelkirjeldatud ettevõtjate tulukuse piiramine. Ilma tulukuse piiramiseta tekiks turgu valitseval vee-ettevõttel võimalus teenida tarbija arvelt ülikasumit ning tarbija peaks ilma regulaatori (antud juhul Konkurentsiamet) sekkumiseta maksma kinni turgu valitseva ettevõtte võimaliku ülikasumi, sest tarbijal puudub teenusepakkuja osas alternatiivne valik. ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 tulenevalt peab veeteenuse hind tagama põhjendatud tulukuse vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Investeeritud kapital ehk reguleeritav vara on Juhendi punktist 5.7 või 5.12 ja 5.8 tulenevalt ettevõtja raamatupidamises kajastatud reguleeritavas tegevuses 34 Konkurentsiametile on hinnakomponentide kohta teada andmed käesolevas otsuses näidatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest.  35 (45) kasutatava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus, millele on lisatud käibekapital (vt otsuse punkt 8.2). Käesoleva otsuse punktis 8.2 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks KV reguleeritava vara väärtuse summas 5 368,9 tuh €. Juhendi punktist 6 lähtuvalt kontrollib Konkurentsiamet ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse põhjendatust rakendades reguleeritava vara väärtusele 5 365,6 tuh € põhjendatud tulunormi (WACC) 4,81%. Lähtuvalt Juhendi p 6 kujuneb maksimaalseks veeteenuse hinda lülitatavaks põhjendatud tulukuseks 258,1 tuh € (reguleeritav vara 5365,6 tuh € × WACC 4,81% = 258,1 tuh €). KV soovib veeteenuse hinda lülitada tulukust summas 258,1 tuh €, mis ei ületa Juhendi punkti 6 põhimõtete kohaselt arvutatud põhjendatud tulukuse maksimaalset summat 258,1 tuh €. ÜVVKS § 14 lg 10 lähtuvalt kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks on saadud toetust riiklikest või Euroopa Liidu vahenditest, lähtutakse veeteenuse hinna kooskõlastamisel tagastamatu abi saamiseks võetud kohustustest. Konkurentsiamet peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks võetud kohustuste all silmas vee-ettevõtja suutlikust tagasi maksta veeteenuse osutamiseks vajalikke ja kasutatavate varade soetamiseks võetud laene. Nimetatud suutlikkuse hindamiseks teostab Konkurentsiamet vaba kassavoo analüüsi (Juhendi p 7.4). Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 20) kontrollimaks, kas KV poolt taotletav müügitulu on piisav tagamaks vee-ettevõtjale piisavat vaba raha ÜVVKS § 14 lg 10 tulenevate, mõistlikel tingimustel võetud finantskohustuste katmiseks. Tabel 20 Vaba kassavoog rida Summa (tuh €) 1 Vee erikasutusõiguse tasu 46,4 2 Saastetasu 15,7 3 Elektrienergia kulu 235,6 4 Muud tegevuskulud 548,2 5 Laenukohustused 83,7 6 Järelevalvetasu 2,7 Põhjendatud väljaminev kassavoog regulatsiooniperioodil 7 (ridade 1-6 summa) 932,3 Müügitulu kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnaga 8 (sissetulev kassavoog) 1 333,4 9 Vaba raha 401,1 Tabelitest (vt Tabel 20 ja Tabel 21) selgub, et KV müügitulu kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnaga on 1333,4 tuh € (vt Tabel 20 rida 8 ja Tabel 21 rida 13). Samas on ettevõtte põhjendatud kulutuste ja laenukohustuste summa kokku 932,3 tuh € (vt Tabel 20 rida 7) s.h veeteenusega seotud laenukohustuste katmiseks minev summa 83,7 tuh € (vt Tabel 20 rida 5). Seega on vee-ettevõtjale tagatud läbi veeteenuse hinna peale põhjendatud kulude ja laenukohustuste kandmist vaba raha 401,1 tuh € (vt Tabel 20 rida 9). KV poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind tagab müügitulu, mis võimaldab ÜVVKS § 14 lg 2 ning ÜVVKS § 14 lg 10 täitmist, kuna veeteenuse hinnaga on tagatud põhjendatud kulude katmine, mõistlikel tingimustel võetud finantskohustuste tagasimaksmine (vt Tabel 20 rida 5) ning vee-ettevõtjale jääb vaba raha 401,1 tuh € (vt Tabel 20 rida 9) ettevõtte jätkusuutlikuks majandustegevuseks. Konkurentsiamet on kontrollinud ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 tulenevalt, et veeteenuse hinnas  36 (45) kajastub tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt põhjendatud ulatuses (258,1 tuh €) ja jõudnud järeldusele, et KV poolt taotletud veeteenuse hind tagab ÜVVKS § 14 lg 10 täitmise (vaba raha summas 401,1 tuh €). 9. Veeteenuse hind Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil (Tlubatud). Juhendi punkti 7.2 kohaselt lülitatakse veeteenuse hindadesse alljärgnevad kulud: a) tegevuskulud; b) kapitalikulu; c) põhjendatud tulukus. Juhendi punktist 7.3 tulenevalt kujuneb lubatud müügitulu alljärgneva võrrandi alusel: Tlubatud = TK + A + PT, kus: Tlubatud - lubatud müügitulu; TK - tegevuskulud; A - kapitalikulu; PT - põhjendatud tulukus. Juhendi punkti 7.5 järgi peab lubatud müügitulu jagamine erinevate veeteenuste vahel olema põhjendatud ja vastama alljärgnevale võrrandile: kus: Tlubatud - vastava veeteenuse lubatud müügitulu; n - veeteenus. Tulenevalt Juhendi punktist 7.6 leitakse lubatud müügitulu alusel konkreetsed veeteenuse hinnad järgmiselt: , kus: - vastava veeteenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil; mn - vastava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse müügimaht regulatsiooniperioodil; hindn - vastava veeteenuse hind regulatsiooniperioodil. Metoodika p 2.12 kohaselt on regulatsiooniperiood 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks hindade arvutamisel. Käesoleva otsuse punktis 5 on Konkurentsiamet põhjendatuks lugenud KV poolt prognoositud müügimahud, punktis 6 tegevuskulud ning punktis 8 kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse, mille põhjal kujunevad kaalutud keskmised veeteenuse hinnad alljärgnevalt (vt Tabel 21).  37 (45) Tabel 21 Veeteenuse hinna kujunemine Tasu Tasu reovee Tasu Tasu reovee ära- reovee reovee Tasu puhastm. juhtimise puhastm Tasu ära- reovee eest eest eest võetud juhtimise puhastam. Strantum Lahevesi Lahevesi rida Veeteenuse hind Ühik vee eest eest eest OÜ-le AS-le AS-le KOKKU 1 Müügimaht tuh m³ 418,9 429,7 429,7 32,6 8,1 8,1 889,4 Mittekontrollitavad 2 kulud tuh € 46,4 0,0 14,3 1,1 0,0 0,3 62,1 3 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € 46,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 46,4 4 Saastetasu tuh € 0,0 0,0 14,3 1,1 0,0 0,3 15,7 5 Kontrollitavad kulud tuh € 261,6 164,7 324,0 24,6 2,8 6,1 783,8 6 Kulud elektrienergiale tuh € 72,5 16,2 134,2 10,2 0,0 2,5 235,6 7 Muud tegevuskulud tuh € 189,1 148,5 189,8 14,4 2,8 3,6 548,2 8 Kapitalikulu tuh € 105,4 89,5 55,6 4,2 0,1 1,0 255,9 9 Põhjendatud tulukus tuh € 105,2 108,4 38,7 2,9 2,0 0,7 258,1 Keila linnalt saadav 10 kompensatsioon tuh € 0,0 -14,3 -13,3 -1,0 -0,3 -0,3 -29,2 11 Lubatud müügitulu tuh € 518,6 348,2 419,4 31,9 4,7 7,9 1 330,7 12 Järelevalvetasu tuh € 1,0 0,7 0,8 0,1 0,0 0,0 2,7 Lubatud müügitulu koos 13 järelevalvetasuga tuh € 519,7 348,9 420,2 31,9 4,7 7,9 1 333,4 14 Veeteenuse hind €/m³ 1,24 0,81 0,98 0,98 0,58 0,98 KonkS § 181 on sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustus pidada eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks määrata ettevõtte sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega. ÜVVKS § 72 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa: 1) veevarustus; 2) reovee ärajuhtimine ja puhastamine; 3) sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine; 4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud tegevustega seotud lisateenused; 5) liitumistasud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest; 6) muu tegevus. KonkS § 181 ja ÜVVKS § 72 lg 1 täitmine vee-ettevõtja poolt võimaldab Konkurentsiametil hinnata, kas iga teenuse osutamiseks tehtavad kulud saavad kaetud vastava teenuse hinnaga. KV on veeteenuste hinnad kujundanud järgmiselt: 1) Vee erikasutusõiguse tasu on KV täies ulatuses lülitanud tasusse võetud vee eest. Kuna vee erikasutusõiguse tasu on otseselt seotud võetud vee teenuse osutamisega, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks vee erikasutusõiguse tasu lülitamist tasusse võetud vee eest. 2) Saastetasu kulu on KV täies ulatuses lülitanud tasusse reovee puhastamise eest. Keila reoveepuhasti saastetasu on jagatud KV tegevuspiirkonna ja vee-ettevõtjate (Strantum OÜ ja Lahevesi AS) müügitulu vahel lähtudes reovee puhastamise müügimahu proportsioonist.  38 (45) Kuna saastetasu on otseselt seotud reovee puhastamise teenuse osutamisega, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks KV poolt kasutatud saastetasu jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas. 3) Elektrienergia kulu on KV jaganud võetud vee teenuse, reovee ärajuhtimise teenuse ja reovee puhastamise teenuse vahel võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate tarbimispunktide elektrienergia kulu. Konkurentsiamet peab põhjendatuks KV poolt kasutatud elektrikulu jagamise põhimõtteid, sest: a) põhjendatud on võetud vee teenuse osutamisega seotud objektide elektrikulu lülitamine tasusse võetud vee eest, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna; b) põhjendatud on otseselt reovee ärajuhtimise teenuse osutamisega seotud objektide elektrikulu lülitamine reovee ärajuhtimise tasusse, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna; c) põhjendatud on otseselt reovee puhastamise teenuse osutamisega seotud objektide elektrikulu lülitamine reovee puhastamise tasusse. Reovee puhastamise elektrienergia kulu on jagatud KV tegevuspiirkonna ja vee-ettevõtjate (Strantum OÜ ja Lahevesi AS) müügitulu vahel lähtudes reovee puhastamise müügimahu proportsioonist. 4) Muud tegevuskulud on KV jaganud veeteenuste vahel vastavalt veeteenuse müügimahu proportsioonile. KV on muudes tegevuskuludes sisalduvad tööjõukulud jaganud veeteenuste vahel vastavalt ettevõtja arvestatud tööaja proportsioonidele. Muudes tegevuskuludes sisalduva kemikaalide ja mudakäitluskulu on KV täies ulatuses lülitanud tasusse reovee puhastamise eest, jagades need KV tegevuspiirkonna ja vee-ettevõtjate reovee puhastamise müügitulu vahel lähtudes reovee puhastamise müügimahu proportsioonist. Konkurentsiamet peab põhjendatuks KV poolt kasutatud muude tegevuskulude jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas. 5) Kapitalikulu on KV jaganud võetud vee teenuse, reovee ärajuhtimise teenuse ning reovee puhastamise teenuse vahel võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate varade kapitalikulu. Reovee puhastamise teenuse kapitalikulu on KV jaganud KV tegevuspiirkonna ja vee-ettevõtjate vahel proportsionaalselt reovee puhastamise müügimahtudega. Konkurentsiamet peab põhjendatuks KV poolt kasutatud kapitalikulu jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks kasutatava varaga seotud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas. 6) Tulukuse on KV jaganud võetud vee teenuse ning reovee ärajuhtimise teenuse ja reovee puhastamise teenuse vahel lähtudes konkreetse teenusega seotud reguleeritava vara väärtusest. Reovee puhastamisega seotud tulukuse on KV jaganud KV tegevuspiirkonna ja vee-ettevõtjate vahel proportsionaalselt reovee puhastamise müügimahtudega. Konkurentsiamet peab põhjendatuks KV poolt kasutatud tulukuse jagamise põhimõtet, kuna iga teenuse osutamiseks kasutatav vee-ettevõtja omavahenditest ja kohustustest soetatud vara peab võimaldama põhjendatud tulukuse vastava veeteenuse hinnas. 7) Keila Linnavalitsuse poolt kompenseeritava summa sademevee kulude katteks on KV maha lahutanud reovee ärajuhtimise ja reovee puhastamise eest, kuna reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kogukuludes sisaldub ühisvoolse kanalisatsiooni korral paratamatult sademevee ärajuhtimise ja puhastamise kulu. Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 72 lg 1 ja KonkS § 181 tulenevalt põhjendatuks KV poolt kasutatud jagamise põhimõtteid, kuna teenuse osutamisega seotud kompensatsiooni saab maha arvata vaid vastava teenuse osutamisega seotud kuludest (sademevee kulud sisalduvad ühisvoolse kanalisatsiooni puhul reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kogukuludes). Järelevalvetasu  39 (45) 01.01.2022 jõustunud ÜVVKS § 1 lg 12 järgi maksab vee-ettevõtja järelevalvetasu KonkS sätestatud alustel ja korras. 01.01.2022 jõustunud KonkS-i muudatuste kohaselt tuleb eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevatel ettevõtjatel tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu – KonkS § 531 lg 1. KonkS § 531 lg 2 kohaselt loetakse eriseadusteks elektrituruseadus, kaugkütteseadus, lennundusseadus, maagaasiseadus, postiseadus, sadamaseadus ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. KonkS § 531 lg 4 tulenevalt maksavad ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet, järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta antud haldusaktis märgitud müügitulule vastavalt KonkS § 532 sätestatud järelevalvetasu määrale. KonkS § 532 lg 1, § 531 lg 5 p 4 ja § 533 lg 1 ja 2 tulenevalt on rahastamiskohustusega vee- ettevõtjate ja isikute, kelle suhtes kohalduvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses vee- ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused, kellel on veeteenuse hinna kooskõlastamise kohustus, järelevalvetasu määr on 0,2 protsenti talle kalendriaasta 15. juuli seisuga antud haldusaktis märgitud müügitulust, mida makstakse üks kord kalendriaastas. KonkS § 533 lg 5 ja 6 tulenevalt teeb Konkurentsiamet järelevalvetasu saamiseks igal kalendriaastal hiljemalt 31. augustil ettevõtjatele teatavaks vastavasisulise korralduse, märkides kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja, mis on igal kalendriaastal hiljemalt 30 september. KonkS § 533 lg 7 tulenevalt laekub järelevalvetasu riigieelarvesse. KV on lähtuvalt KonkS § 531, 532 ja 533 sätestatud järelevalvetasu kohustusest arvestanud hinnataotluses 0,2 protsenti ettevõtja veeteenuse põhjendatud kulude ja tulukuse alusel kujunevast regulatsiooniperioodi müügitulust järelevalvetasu summas 2,7 tuh €, mille lülitab veeteenuse hinda vastavalt konkreetse veeteenuse müügitulule (vt Tabel 21 rida 12). Võttes arvesse, et vee- ettevõtjal lasub alates 2022.a-st KonkS § 532 lg 1, § 531 lg 5 p 4 ja § 533 lg 1 ja 2 tulenev kohustus tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu, siis on põhjendatud lülitada järelevalvetasu summas 2,7 tuh € veeteenuse hinnaga saadava müügitulu hulka (vt Tabel 21 rida 12 veerg „Kokku“). Kokkuvõtvalt on Konkurentsiamet seisukohal, et KV on jaganud ÜVVKS § 14 lg 2 alusel kujundatud lubatud müügitulu oma tegevuspiirkonna, teiste vee-ettevõtjate ja erinevate veeteenuste vahel lähtudes ÜVVKS § 72 lg 1 ja KonkS § 181. 10. Lubatud müügitulu kooskõlastatavate veeteenuse hindadega Vastavalt Juhendi punktile 7.5 kontrollib Konkurentsiamet, et erinevate veeteenuste osutamise eest saadav tulu kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnaga ei ületa ÜVVKS § 14 lg 2 alusel leitud lubatud müügitulu. Tabel 22 Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil Müügimaht Veeteenuse Müügitulu rida (tuh m3) hind (€/m3) (tuh €) 1 Tasu võetud vee eest 418,9 1,24 519,5 2 Tasu reovee ärajuhtimise eest 429,7 0,81 348,0 3 Tasu reovee puhastamise eest 429,7 0,98 421,1 Tasu reovee puhastamise eest teisele vee-ettevõtjale 4 Strantum OÜ 32,6 0,98 32,0 Tasu reovee ärajuhtimise eest teisele vee-ettevõtjale 5 Lahevesi AS 8,1 0,58 4,7 Tasu reovee puhastamise eest teisele vee-ettevõtjale 6 Lahevesi AS 8,1 0,98 8,0 7 Veeteenuse hinnaga saadav müügitulu 1 333,2 8 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga 1 333,4  40 (45) Konkurentsiamet on kontrolli tulemusena leidnud, et erinevate veeteenuse hindadega saadav planeeritav tulu 1 333,2 tuh € (vt Tabel 22 rida 7) ei ületa lubatud müügitulu 1 333,4 tuh € (vt Tabel 21 rida 13 veerg „KOKKU“). Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KonkS § 181; ÜVVKS § 72 lg 1, 2, 3; ÜVVKS § 14; ÜVVKS § 142 ja Juhendist otsustan: 1) Kooskõlastada AS Keila Vesi poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnad: - tasu võetud vee eest 1,24 €/m3 - tasu reovee ärajuhtimise eest 0,81 €/m3 - tasu reovee puhastamise eest 0,98 €/m3 - tasu reovee puhastamise eest Strantum OÜ-le 0,98 €/m3 - tasu reovee ärajuhtimise eest Lahevesi AS-le 0,58 €/m3 - tasu reovee puhastamise eest Lahevesi AS-le 0,98 €/m3 Ülaltoodud tasud reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest kehtivad AS Keila Vesi klientidele, kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (Keila Linnavolikogu 28.11.2006 määrusega nr 29 „Keila linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine“) osundatud piirväärtuseid (vt Error! Reference source not found. veerg „Lubatud piirväärtus“). 2) Elektrienergia hinna olulise langemise korral on ettevõtja kohustatud viivitamatult esitama taotluse veeteenuse hinna alandamiseks hinda lülitatava elektrienergia kulu vähenemise tõttu (vt käesoleva otsuse p 6.2.1). Lähtuvalt ÜVVKS § 141 lg 1 määrab vee-ettevõtja vastavalt ÜVVKS § 142 kooskõlastatud veeteenuse hinna 60 päeva jooksul pärast hinna kooskõlastamise otsuse vastuvõtmist ja avalikustab selle vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse või vee-ettevõtja veebilehel ning üks kord vähemalt ühes kohalikus või maakonna ajalehes. Tulenevalt ÜVVKS § 142 lg 6 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad veeteenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib mõjutada veeteenuse hinda rohkem kui 5 protsendi võrra. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on ettevõtjal õigus esitada 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Külli Haab regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja Lisa 1 AS Keila Vesi investeeringud (otsuse punkt 7) Rida Tabel D. Investeeringud 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Kooskõlastatava hinnaga teenuste investeeringud 1. Veevarustuse teenus € 31 342 2 760 218 946 58 124 230 160 56 673 136 996 52 376 1.1 sh uusehitused ja seadmed € 23 539 2 760 114 726 29 673 49 274 11 920 0 52 376 1.1.1 PK19 pump SAER RP151C/13 € 780 1.1.2 Seepex pump BN 17-6LS € 3 648 1.1.3 Vahemahuti Puhur Aerzen GM3S € 4 724 1.1.4 Valvesüsteemi videokaamerad € 2 391 1.1.5 Raamatupidamisprogramm NAV € 2 859 1.1.6 Pargi tn 2 veetorustik € 9 917 1.1.7 PK 19 pump SAER RP151/C/13 € 1 980 1.1.8 PEUGEOT Boxer €6 L4H2FT435 2,0 € 16 871 1.1.9 Metsa -Vaikne tn. veetorustiku € 67 381 1.1.10 Scada (VTJ) € 30 475 1.1.11 Ülesõidu tn veetoru D110 ehit. € 27 460 1.1.12 Jõe 80 ja 82 veetoru DE 32 16m € 2 213 1.1.13 VTJ soojuspumpade paigalus € 4 249 1.1.14 Kompaktlaadur AVANT 640 € 29 600 1.1.15 Honda CR-V 677 MST € 15 425 1.1.16 PK 18 pumba RVtorud, kaabel € 5 880 1.1.17 PK 19A pumba RVtorud, kaabel € 6 040 1.1.18 Microsoft Business Central 365 € 31 844 1.1.19 Kaugloetavad veearvestid € 18 000 1.1.20 Veetöötlusjaama II astme pump € 2 532 1.2 sh olemasolevate rekonstrueerimine € 7 803 0 104 220 28 451 180 886 44 753 136 996 0 1.2.1 Pae-Posti ristmikul veetoru rek. € 4 204 1.2.2 Katlaruumi rek. € 3 600 1.2.3 Pargi tn. veetorustiku rek. € 30 264 1.2.4 Luha tn. veetorustiku rek. € 36 463  42 (45) Rida Tabel D. Investeeringud 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 1.2.5 Põllu tn. veetorustiku rek. € 24 886 1.2.6 Toorveetorustiku rek. PK19A-19 € 12 606 1.2.7 Posti tn. veetorustiku rek. € 28 451 1.2.8 Keskpargi (Paldiski mnt) rek. € 51 005 1.2.9 Põhja tn. veetorustiku rek. € 129 881 1.2.10 Pae tn. VK rek. vesi € 44 753 1.2.11 Keskväljak 10,13 veetorustiku rek. € 26 011 1.2.12 Männiku tn veetrassi rek. Pargi tn - Haapsalu € 110 985 mnt 2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenus € 84 065 45 612 43 472 45 518 88 912 50 303 77 790 183 996 2.1 sh uusehitused ja seadmed € 81 064 35 803 43 472 28 206 88 912 8 979 77 790 13 992 2.1.1 RVP Kompostimisplats 1400 m2 € 35 461 2 429 2.1.2 Aunasegaja Backhus A 30 € 9 075 2.1.3 Teleskooplaadur € 11 175 2.1.4 Laadimiskopad ja tõstekahvel € 1 260 2.1.5 V-lumesahk € 720 2.1.6 Pöördhari € 885 2.1.7 Järelhaagis € 1 725 2.1.8 RVP peapumpla pumbad 3 tk € 3 069 2.1.9 RVP võre € 6 180 2.1.10 RVP võrepress € 3 315 2.1.11 RVP mikserite komplekt € 8 200 2.1.12 FSM võre juhtimiskilp € 3 790 2.1.13 Keskväljak, Luha tn. Paldiski € 9 952 2.1.14 RVP aeratsioonielemendid € 12 378 2.1.15 RVP ja VTJ elektripaigaldised € 9 683 2.1.16 PEUGEOT Boxer €6 L4H2FT435 2,0 € 16 871 2.1.17 Raja tee KP ja Jõe VM kaugvalv. € 5 347 2.1.18 Usina (Tehase tn. 1) kanal- ja € 13 285 2.1.19 RVP liigmudapump € 5 541  43 (45) Rida Tabel D. Investeeringud 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2.1.20 Jõe 80, 82 kan. toru DE 50 16jm € 2 213 2.1.21 Kullerkupu 2A hoone € 16 140 2.1.22 Mudaaugu KP Kullerkupu 2A seadmed € 9 854 2.1.23 Honda CR-V 677 MST € 15 425 2.1.24 RVP seadm. pump Seepex BN 52 € 6 306 2.1.25 RVP õhupuhur Aerzen GM 25 S € 6 466 2.1.26 Uus-Paldiski tee 2 asfaltplats € 41 688 2.1.27 RVP diiselgeneraator K44-IV € 19 028 2.1.28 Reoveepuhastusjaama piirdeaed € 8 979 2.1.29 RVP mudatagastuspump Scada € 5 200 2.1.30 RVP asfaltplats € 67 947 2.1.31 RVP kompostitrumli hüdroajam € 4 643 2.1.32 Hidrostal submersible pump € 13 992 2.2 sh olemasolevate rekonstrueerimine € 3 000 9 809 0 17 312 0 41 324 0 170 004 2.2.2 Spordi tn. kanalisatspumpla rek € 3 000 2.2.3 Piiri tn. kaevuluukide asendam € 7 502 2.2.4 RVP peapumpla kaablite vahetus € 2 307 2.2.5 RVP dekantri kap.remont € 17 312 2.2.6 Pae tn VK rekonst. kanal € 41 324 2.2.7 RVP seadmete uuendamine € 170 004 Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- 3. ja pinnavee ärajuhtimine ning € 6 934 0 0 0 0 0 0 0 puhastamine 3.1 sh uusehitused ja seadmed € 6 934 0 0 0 0 0 0 0 3.1.1 Priiri tn. sademeevee kaevude € 6 934 4. Põhiteenustega seotud teenused € 0 0 0 0 0 0 0 0 Veeteenuse hinda lülitatavad investeeringud € 122 341 48 372 262 418 103 641 319 072 106 976 214 786 236 372 Tarbijate poolt tasutud liitumistasudest 5. € 0 0 0 0 0 0 0 0 teostatud investeeringud  44 (45) Rida Tabel D. Investeeringud 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Muu tegevus (hinnad ei ole reguleeritavad 6. € 2 434 21 193 19 683 3 905 9 525 1 367 604 278 699 5 302 479 ÜVVKS kohaselt + muu) 6.1 sh uusehitused ja seadmed € 2 434 21 193 19 683 3 905 9 525 1 367 604 278 699 5 302 479 6.1.1 Pargi tn 2 maa € 5 761 6.1.2 Pargi 2 koolihoone € 1 338 674 6.1.3 Põhja 8c mänguväljaku välisvalgustus € 14 499 6.1.4 VTJ soojuspumpade paigalus 3k. € 9 525 6.1.7 Geoloogide tn. 1A liitumispunkt € 2 434 6.1.8 Keskväljak 6 vk liitumispunkt € 7 140 6.1.9 Ülase 4,6 liitumispunkt € 5 263 300 6.1.10 Jõe tn. 27 kanali liitumispunk € 3 053 473 6.1.11 Aiandi tn. 7 VK liitumispunkt € 3 038 6.1.12 Tallinna mnt. 5 liitumispunkt € 2 699 6.1.13 Paldiski mnt. 43-47 liitumispunkt € 18 910 6.1.14 Kuusa tn 25 VK liitumispunkt € 50 6.1.15 Tähe 9a liitumispunkt € 3 855 6.1.16 Tallinna mnt 7a liitumispunkt € 8 670 6.1.17 Tänavavalgustus Keilas € 213 424 218 6.1.18 Pargi 2 koolihoone juurdeehitus € 5 290 529 6.1.19 Microsoft Business Central 365 € 11 732 6.1.20 Päikesepaneelid € 57 505 6.1.21 Võrguinverter Huawei sun 2000 € 7 770 Tagastamatu abi (sihtfinantseerimine) 7. arvel teostatud investeeringud veesektoris € 0 0 0 0 0 0 0 0 (v.a ühtekuuluvusfondist saadud abi) Tagastamatu abi (sihtfinantseerimine) 8. arvel teostatud investeeringud veesektoris € 211 954 0 0 0 0 0 0 0 ühtekuuluvusfondist saadud vahenditest 8.1 Aunasegaja Backhus A 30 € 51 425 8.2 Teleskooplaadur € 63 325  45 (45) Rida Tabel D. Investeeringud 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 8.3 Laadimiskopad ja tõstekahvel € 7 140 8.4 V-lumesahk € 4 080 8.5 Pöördhari € 5 015 8.6 Järelhaagis € 9 775 8.7 RVP peapumpla pumbad 3 tk € 17 389 8.8 RVP võre € 35 020 8.9 RVP võrepress € 18 785