Relvaseaduse väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamisse kaasamine

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ettepanekud r elvaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse töörühmale arutamiseks Sissejuhatus Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi tehnikaosakonna otsene huvi piirdub Relvaseaduse (edaspidi ReSe ) osadega , mis on taustaks r elvaekspertiiside ja uuringute tegemisele. Läbivalt puudutab see ReSe teksti kõikvõimalike mõistete osas. Peatükk 2 on tervikuna tihedalt seotud meie põhitööga. Praegu tegeleme ajaloolistel põhjustel ajutiselt ka tüübikinnitustega, seega mõned ettepanekud on ka 3. peatüki kohta. Mõisted Üle tuleb vaadata ja tänapäeval levinud relvaliikide ja –mudelitega kooskõlla viia kõik üldised mõisted: millele täpselt ReSe rakendub; relv ; tulirelv – selle omadused ja eesmärk; liigiti kõik relvad ; elektrišokirelv; külmrelv – keelatud liikide ammendav loetelu; relvaosad – sh. olulised, padruniosad ja nende vabakäibes lubatavus ; keelatud laskemoon ja üldiselt arusaadavad eristavad omadused; adapter ümber ja lahti sõnastada; ümbertegemine, modifitseerimine, parandamine, osade vahetamine-asendamine ; käsitöönduslik – mida tähendab, kas termin on hea; „jäädav“ omadus; „käepärased vahendid“ jms . Kogu seletavat osa ReSe -s tuleks lugeda nüüd levivate ja kasutatavate relvade kontekstis – väga paljudesse kohtadesse on vaja teha väiksemaid muudatusi või täiendusi: „ moodul“-relvad ; mitu kaliibrit ühes relvas; relvad, mis ei kasuta liigile omast laskemoona liiki – püstolipadruniga vintpüss jms. Puudu vad teemad Venemaalt on levinud kõikidesse nende naaberriikidesse traumarelvad ja nende laskemoon. Meie kokkupuuted nendega järjest sagenevad ja suure osa neist moodustab kombineeritud või ümber ehitatud signaalseadeldised või gaasirelvad ning nende laskemoon. Ei neid relvi ega laskemoona meie ReSe liigitada hetkel ei võimalda. Samuti on selliste relvadega seotud ka signaalpadrunid, mis hetkel ReSe alla ei liigitu, kuid mille kaliiber on sageli sama gaasirelvade ning nimetatud traumarelvade padrunitega. Liigsed teemad §3 tervikuna ei anna mingit selgust relvade liigitamisel – pigem vastupidi. Võiks kas sellisel kujul ära jätta või paremal viisil teisiti selgitada. §4 (1) – reaalselt on olemas osaliselt rikutud filmirelvad. Need tuleks kas paremini lahti kirjutada või keelata või samastada laskekõlblike tulirelvadega. §21 (1 1 ) – toorikuid on praeguses sõnastuses vähemalt ekspertiisi raames võimalik sellisena tuvastada vaid väga piiratud juhtudel – tõestatult relvatehasest pärit materjalide ekspertiisi ks esitamisel. Kui soovitakse reguleerida ka käsitöönduslikke esemeid, ei saa kasutada sõna „toorik“. Sellisel kujul võiks mõiste välja jätta. Peaks ajakohastuma Relvade liigitamine on tekitanud probleeme pikemat aega. ReSe tekst pärineb oma ülesehituselt ilmselt Nõukogude Liidu analoogsetest aktidest. Nüüdseks on käibele tekkinud ja seaduse normide lünki otsides sihilikult tekitatud relvamudelid, mis sisulistelt omadustelt kuuluvad ühte liiki ja välistelt omadustelt teise – need ei ole üksikjuhtudel ka kooskõlas seaduse mõttega ja tekitavad sõltuvates paragrahvides omakorda sisulise konflikti. Praegused liigutused ei ole enam reaalsuses vajadusepõhised: §3 juba sai eelnevalt selgitatud; §12 lg 1 räägib relvaosade pikkuste paaridest, mida vahel ei saa kohaldada ja mille konfliktidele lahendust ReSe ka ei paku. Viimases viidatud paragrahvis räägitakse ka lahti võetud laskekõlbliku relva keelust, kuid ei selgitata, mida tuleb mõista lahti võtmise all. Selgelt ja ajakohaselt tuleb kirja panna külmrelvade teema tervikuna – soovitavalt viisil, mis võimaldaks juba menetlejal ekspertiisi määramata otsustada, kas ese on tsiviilkäibes keelatud või mitte. Mõistlik on valdava enamuse külmrelvade lubatavus siduda põhjendatusega antud olukorras seda kanda. Elektrišokirelvade teema tuleb lahti kirjutada koos peamiste omadustega, mille põhjal otsustatakse liigiline kuuluvus. Sisulised muudatused Tüübikinnitused tuleb tagasi viia politsei haldusesse, kuna kogu ülejäänud tulirelva taotlemise, omamise ja järelkontrolli protsess on politsei hallata. Tegevus ei vaja mingeid eriteadmisi ja selline ühe tervikprotsessi etapi teise asutu s e teha andmine muudab kogu tegevuse kodanikule asjatult keerukamaks ja aeganõudvamaks . Teadmiste ja tööprotsessi jagamine kahe asutuse vahel tekitab asjatult viivitusi vastastikuste selgituste vahetamise tõttu. Raisatakse mõlemas asutuse ressurssi. Tüübikinnituse käigus nõuab §23 (1) kasutusvaldkonna määramist – praegu tüübikinnitust tegev EKEI ei saa seda teha – see on tõenäoliselt politsei tegevus. Lahenduseks on tüübikinnitusega seotud tegevuse politseile tagasi andmine. Mõistlik oleks saavutada kokkulepe õõnsaotsaliste kuulidega laskemoona osas. Jahimehed tohivad seda kasutad a , väikesekaliibrilistel padrunitel on see samuti levinud. Ekspertiisi mõistes seisneb keerukus nende liigitamises – tootjad sihilikult mõtlevad välja kuuli ehituse variante, mille puhul toime oleks õõnsaotsalisega võimalikult sarnane, aga ehitus samas erinev. Kui neid soovitakse edasi keelata, siis tuleb seaduses sõnastada nende ehituslik eripärast oluliselt täpsemalt. Kokkuvõte EKEI põhitegevus on küll seotud ReSe-ga , kuid enamasti vaid pisteliselt: normväärtuste, mõistete või liigituste kaudu. Meie tegevus otseselt seaduse kasutamist ei nõua, kuid peab sellegipoolest olema sellega kooskõlas, eriti terminite ja arusaamade mõttes. Nii menetlejad kui eksperdid peavad saama kasutada samu termineid, mis omakorda tähendab, et need peavad olema mõlema seisukohast õigesti ja ammendavalt sõnastatud. Paratamatult tuleb selleks seadust uuendades leida mõlemapoolseid kompromisse ja teha kaugeleulatuvaid kokkuleppeid. EKEI on valmis põhjendama oma seisukohti ja ettepanekuid nii selgituste kui konkreetsete näidetega, tagamaks hilisemas koostöös võimalikult vähe konflikte või lahendamatuid erimeelsusi, millest kaotavad selgelt nii mõlemad pooled kui kodanik. Andres Anvelt Teie 02.01.2017 nr 1-6/1344-1 minister Siseministeerium Meie 27.01.2017 nr 1-5/10-2 Relvaseaduse väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamisse kaasamine Austatud minister härra Andres Anvelt Eesti Kohtuekspertiisi Instituut tänab Siseministeeriumi soovi eest kaasata Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti relvaseaduse uue tervikteksti koostamise väljatöötamisse. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhitegevus on seotud relvaseadusega normväärtuste, mõistete või liigituste kaudu. Meie tegevus otseselt seaduse kasutamist ei nõua, kuid peab olema sellega kooskõlas, eriti terminite ja arusaamade mõttes. Nii menetlejad kui eksperdid peavad saama kasutada samu termineid, mis omakorda tähendab, et need peavad olema mõlema seisukohast õigesti ja ammendavalt sõnastatud. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi tehnikaosakonna otsene huvi piirdub relvaseaduse osadega, mis on taustaks relvaekspertiiside ja uuringute tegemisele ja lähtudes eeltoodust saadame töörühmas arutamiseks omapoolsed ettepanekud (lisatud). Eesti Kohtuekspertiisi Instituut soovib olla kaasatud relvaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse ning vajaduse korral seaduseelnõu ja seletuskirja koostamisse nimetades moodustatavasse töörühma liikmeks: Olger Nõmm – tehnikaosakonna peaekspert; [email protected]; 663 6636 ja asendusliikmeks: Berit Cavegn – tehnikaosakonna ekspert; [email protected]; 663 6632. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Lanno direktor Teadmiseks: justiitsministeerium ([email protected]), siseministeerium ([email protected]) Olger Nõmm 663 6636, [email protected]; Berit Cavegn 663 6632, [email protected].