dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
Sissetulev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. aasta määruse nr 263 „Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord“ muutmise määruse eelnõu

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut · 22. detsember 2016
Viit
1-6/3302-1
Registreeritud
22. detsember 2016
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Asutuse töö korraldamine, juhtimine, planeerimine
Sari
1-6 Justiits- ja Digiministeerium (kuni 31.12.2024Justiitsministeeriumi) käskkirjad ja juhendmaterjalid ning kirjavahetus
Toimik
1-6/2016
Vastutaja
Üllar Lanno (Eesti Kohtuekspertiisi Instituut)
Lahendamise tähtaeg
6. jaanuar 2017

Failid

  • 📎8-18962 22.12.2016 Väljaminev kiri.bdoc733 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 14.12.2016 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn, Toompea nr Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. aasta määruse nr 263 „Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord“ muutmine 1 Määrus kehtestatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 126 lõigete 6 ja 7 ja § 421 lõike 3 ning väärteomenetluse seadustiku § 206 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. aasta määruses nr 263 „Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Konfiskeeritud vara üleandmise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord“; 2) paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) määruse 2. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad „,VÕÕRANDAMINE, HINDAMINE JA HÄVITAMINE“; 4) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt: „§ 3. Konfiskeeritud vara üleandmine (1) Konfiskeeritud vara antakse konfiskeeritud vara valitsema volitatud asutusele üle üleandmis- vastuvõtmisakti alusel. Üleandmis-vastuvõtmisakt koostatakse digitaalselt või kahes pabereksemplaris, millest üks jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale. (2) Konfiskeeritud vara üleandmis-vastuvõtmisakti märgitakse: 1) eseme nimetus; 2) esemete kogus; 3) viide otsusele või määrusele, mille alusel esemed üle antakse; 4) eseme üleandmise koht ja aeg; 5) üleandja ja vastuvõtja ametinimetused, nimed ja allkirjad.“; 1 5) paragrahvid 4–7 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahv 8 sõnastatakse järgmiselt: „§ 8. Teatud konfiskeeritud vara üleandmise suhtes kohaldatav erikord (1) Konfiskeeritud narkootiline või psühhotroopne aine antakse üle riiklikule ekspertiisiasutusele. (2) Konfiskeeritud ajaloo-, teadus-, kunsti- või muu kultuuriväärtusega asi antakse üle Kultuuriministeeriumile. (3) Konfiskeeritud isend või ese, mis on kaitsealune liik või võõrliik või millega kauplemist reguleerib loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse 1 konventsioon, antakse üle looduskaitseseaduse § 75 lõike 2 alusel Keskkonnaministeeriumi määratud asutusele. (4) Konfiskeeritud vara antakse üle käesoleva määruse §-s 3 nimetatud üleandmis- vastuvõtmisakti alusel.“; 7) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 10 teist lauset täiendatakse pärast sõna „asitõendid“ tekstiosaga „, kui vastuvõttev menetleja peab seda vajalikuks“; 9) paragrahvi 11 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Hävitamisele kuuluva asitõendi hävitab vastavalt uurimisasutuse või kohtuvälise menetleja juhi või tema poolt volitatud ametniku või kohtu esimehe moodustatud asitõendi hävitamise komisjon. Komisjon peab olema vähemalt kaheliikmeline. Komisjon võib olla moodustatud ka alaliselt.“; 10) paragrahvi 11 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „uurimisasutus“ sõnadega „, kohtuväline menetleja“; 11) paragrahvi 12 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kiiresti riknevate asitõendite võõrandamisest saadud tulu kantakse riigieelarve tuludesse kolme pangapäeva jooksul asitõendite võõrandamisest arvates. (2) Konfiskeeritav: 1) välisvaluuta arvestatakse arvelevõtmise päeval kehtiva Euroopa Keskpanga päevakursi alusel eurodesse ja kantakse riigieelarve tuludesse; 2) sularaha kantakse riigieelarve tuludesse kahe pangapäeva jooksul; 3) arvelduskontol olev raha kantakse riigieelarve tuludesse kahe pangapäeva jooksul arvelduskonto kasutamise õiguse saamise päevast arvates.“; 12) paragrahv 19 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määrus jõustub 1. veebruaril 2017. aastal. Jüri Ratas Peaminister Urmas Reinsalu Justiitsminister Heiki Loot Riigisekretär Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. aasta määruse nr 263 „Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Kavandatava määrusega muudetakse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 126 lõigete 6 ja 7 ja § 1 421 lõike 3 ning väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 206 lõike 3 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 30.07.2004 määrust nr 263 „Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord.“ Määruse muutmine on tingitud 15.12.2016 vastu võetud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest (kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja 1 konfiskeerimise direktiivi ülevõtmine). Seadusega muudeti süüteomenetluses konfiskeeritud vara valitsemise põhimõtteid:  Süüteomenetluses konfiskeeritud vara valitsejaks määrati Rahandusministeerium (volitatud asutuseks Maksu- ja Tolliamet) juhul, kui vara on konfiskeeritud Maksu- ja Tolliameti menetluse käigus või kui konfiskeeriti kinnisasi või väärtpaber, ja Siseministeerium (volitatud asutuseks Politsei- ja Piirivalveamet), kui vara on konfiskeeritud muude asutuste menetluste käigus. Eelnevalt oli süüteomenetluses konfiskeeritud vara valitsejaks konfiskeeritud vara asukohajärgne maavalitsus.  Süüteomenetluses konfiskeeritud vara valitsemist reguleeriti võrdsetel alustel muu riigi omandis oleva varaga. Eelnevalt sätestasid nii kriminaalmenetluse seadustik kui ka väärteomenetluse seadustik volitusnormi kehtestada kord konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite võõrandamiseks ja hävitamiseks ning vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamiseks. Praktikas järeldus sellest, et riigi omandisse läinud asitõendeid ja konfiskeeritud vara võib üksnes võõrandada või hävitada (kui kohtuotsus ei näe otse ette teistsugust toimingut). Tegelikult oleks võimalik leida konfiskeeritud varale laiemat kasutust nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste huvides neile antud avalike ülesannete täitmisel (näiteks arvutid koolides või riided hoolekandeasutustes kasutamiseks), koolitustel (näiteks avariilised sõidukid Päästeameti sõidukite lahtilõikamise koolitusel, sisseehitatud peidikutega sõidukid Maksu- ja Tolliameti või Politsei- ja Piirivalveameti ametnike ja koerte koolitusel) jms. Konfiskeeritud vara valitsemisega seonduvad muudatused jõustuvad 1. veebruaril 2017 ning sellega seonduvalt on vaja muuta ka Vabariigi Valitsuse määrust. Määruse muutmise määruse kavand esitati 15.12.2016 vastu võetud seaduse eelnõu seletuskirja lisas. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markus Kärner ([email protected]; 620 8124). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk ([email protected]; 620 8181). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Kehtivas määruses sätestatakse konfiskeeritud vara valitseja, vara hindamise ja üleandmisega seonduv ning samuti teatud vara suhtes kohaldatav erikord. Määrusega kehtestatud korda on 1 Riigikogu XIII koosseisu seaduseelnõu 308 SE. 1 praktikas tõlgendatud nii, et see kohustab konfiskeeritud vara kas võõrandama või hävitama. Sealjuures viidatakse võõrandamise puhul siiski riigivaraseaduses sätestatud korrale. Samuti sisaldab määrus mitmeid tarbetuid viiteid teistes seadustes kehtivatele kordadele, millele viite tegemine ei ole vajalik. 01.02.2017 jõustuvate muudatuste kohaselt ei sisalda KrMS § 126 lg 6 ega VTMS § 206 lg 3 enam volitusnormi konfiskeeritud vara võõrandamise ega hävitamise korra kehtestamiseks, sest sellist vara valitsetakse edaspidi ülejäänud riigivaraga võrdsetel alustel. Riigivara võõrandamist ja hävitamist reguleerib riigivaraseadus ning eriseadused. Seetõttu ei reguleerita määruses edaspidi konfiskeeritud vara hävitamist ega võõrandamist. Konfiskeerimisel läheb vara üldjuhul riigi omandisse ning on käsitatav riigivarana (KarS § 85 lg 1). Riigivara valitsetakse riigivaraseaduse alusel. Kui teistes seadustes on eriregulatsioon, kohaldatakse riigivaraseadust eriseaduses sätestatut arvestades (RVS § 1 lg 1 ja § 2 lg 3). Puudub sisuline põhjus, miks peaks konfiskeeritud vara või riigi omandisse läinud asitõendeid ülejäänud riigivarast erinevatel alustel valitsema. Senine killustunud õiguslik regulatsioon tekitab ka praktikas probleeme. Nii näiteks on määruses konfiskeeritud vara hävitamiseks sätestatud põhjendamatult keerukas kord. Vara hävitamise regulatsioon on ette nähtud ka riigivaraseaduses. Kui konkreetse vara hävitamisele või müümisele tulenevad eriseadusest teistsugused nõuded (näiteks alkoholiseaduse § 75), kohaldatakse eriseadust. Seega nähakse alates 01.02.2017 volitusnormides konfiskeeritud vara üleandmise korra ning konfiskeeritud vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise korra kehtestamise õigus. Määrusega reguleeritakse seoses konfiskeeritud varaga edaspidi samuti vaid selle üleandmist ning võõrandamisest saadud raha seaduslikule valdajale tagastamist. Ülejäänud vajalik regulatsioon tuleneb RVS-st ja teistest eriseadustest. Eelnõu § 1 punkt 1 Määruse pealkirjast jäetakse välja viide konfiskeeritud vara võõrandamisele ja hävitamisele, sest nimetatud tegevusi määrusega edaspidi ei reguleerita. Eelnõu § 1 punkt 2 Määruse paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks, sest see sätestab konfiskeeritud vara valitsejana vara asukohajärgse maavalitsuse. Konfiskeeritud vara valitseja on sätestatud riigivaraseaduse § 7 lg-s 5 ning selle kordamiseks määruses ei ole vajadust. Eelnõu § 1 punkt 3 Määruse 2. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad „võõrandamine, hindamine ja hävitamine“, sest nimetatud tegevusi konfiskeeritud varaga seoses kõnealuse määrusega edaspidi ei reguleerita. Eelnõu § 1 punkt 4 Eelnõuga muudetakse määruse § 3 sõnastust. Paragrahvi pealkirjast jäetakse välja viide vara võõrandamisele. Paragrahvis muudetakse viited maavalitsustele viideteks vara valitsema volitatud asutustele (Politsei- ja Piirivalveamet ja Maksu- ja Tolliamet). Samuti nähakse ette võimalus üleandmis-vastuvõtmisakti digitaalseks vormistamiseks. Paragrahvi lõige 3, mis kohustas maavalitsusi vara riigivaraseaduses sätestatud korras võõrandama, jäetakse välja, sest vara valitsetakse edaspidi ülejäänud riigivaraga võrdsetel alustel. Eelnõu § 1 punkt 5 1 Määrusest §-d 4–7 tunnistatakse kehtetuks. Paragrahvid 4–6 reguleerisid konfiskeeritud vara hindamise ja arvelevõtmisega seonduvat. Konfiskeeritud vara valitsetakse edaspidi ülejäänud riigivaraga võrdsetel alustel ning seetõttu pole selline regulatsioon enam vajalik. 2 1 Paragrahvide 7 ja 7 sisu viiakse paragrahvi 8 (vt selgitusi eelnõu punkti 6 juures). Eelnõu § 1 punkt 6 Eelnõuga sõnastatakse määruse § 8 ümber. Seni reguleeris määruse § 8 teatud vara suhtes kohaldatavat erikorda. Sealjuures tehti relvade, laskemoona, narkootilise või psühhotroopse aine, alkoholi ja lõhkematerjali ning pürotehnilise toote osas viited vastava vara käitlemist reguleerivates seadustes või määruses sätestatud korrale. Selliste viidete tegemine määruses ei ole tarvilik. RVS § 1 lg 1 ja § 2 lg 3 kohaselt valitsetakse riigivara riigivaraseaduse alusel. Kui teistes seadustes on eriregulatsioon, kohaldatakse riigivaraseadust eriseaduses sätestatut arvestades. Määruses ei ole õige ega vajalik viidata eriseaduses sätestatud korra järgimise kohustusele. Vastav kohustus tuleb eriseadusest endast. Määruse §-ga 8 reguleeritakse edaspidi erisusi seoses teatud konfiskeeritud vara üleandmisega. Nähakse ette, et konfiskeeritud narkootiline või psühhotroopne aine antakse üle riiklikule ekspertiisiasutusele. Vastavasisuline kohustus tuleb NPALS § 7 lg-st 3 ning narkootilise või psühhotroopse aine edasine säilitamine ja hävitamine toimub NPALS-i ning selle alusel antud õigusaktidega sätestatud korras. Kehtiva määruse § 8 lg-s 3 sätestatud kohustus konfiskeeritud arvutisüsteemi üleandmiseks jäetakse määruse tekstist välja seoses autoriõiguse seaduse § 86 kehtetuks tunnistamisega ning seetõttu, et selline kohustus on praktikas osutunud ebamõistlikuks. Kehtiva määruse § 8 lg-s 5 sätestatud kohustus võltsitud kauba ja piraatkauba üleandmiseks tollile jäetakse määruse tekstist välja. Rahandusministeerium kavandab tolliseaduse muutmise eelnõu, mille tulemusena tunnistataks kehtetuks tolliseaduse § 97 lg-s 5 sätestatud volitusnorm konfiskeeritud võltsitud kauba tasuta kasutamiseks üleandmise korra kehtestamiseks. Praktikas ei ole tolliseaduse § 97 lg 5 alusel antud määruse regulatsiooni aastaid rakendatud eeskätt seetõttu, et võltsitud kauba ja piraatkauba puhul puudub kvaliteedi-, tervise või muu tarbija huvides tehtud kontroll. Seega ei ole võimalik tagada, et selline kaup on kasutamiseks ohutu. Samuti on intellektuaalset omandit rikkuvate märkide eemaldamise töö kulukas. Kohustus sellise kauba üleandmiseks tollile ei ole põhjendatud ning otstarbekas on kohaldada üldist konfiskeeritud vara suhtes kohalduvat regulatsiooni. 1 Määruse § 8 lg-tes 2 ja 3 sätestatakse kehtiva määruse §-des 7 ja 7 reguleeritud kohustused. Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse välja § 8 lg-s 6 sätestatud viide konfiskeeritud lõhkematerjalile ning pürotehnilisele tootele, sest sellisele konfiskeeritud varale kohaldatakse erikorda tulenevalt lõhkematerjaliseaduse alusel antud määrusest. Erikorda kohaldatakse tulenevalt seadusest ning seda ei ole muudetavas määruses vaja eraldi sätestada. Eelnõu § 1 punkt 7 Konfiskeeritud vara hävitamise regulatsioon jäetakse määruse tekstist välja, sest vara hävitatakse edaspidi riigivaraseaduses sätestatud korras. Eelnõu § 1 punkt 8 Määruse § 10 teises lauses nähakse ette, et kriminaalasja ühelt menetlejalt teisele üleandmisel antakse koos toimikuga edasi asitõendid üksnes siis, kui vastuvõttev menetleja peab seda vajalikuks. Kavandatav muudatus seondub KrMS § 125 lg 1 muutmisega, milles täpsustati õigusselguse huvides, et asitõendit võib hoida nii uurimisasutus, prokuratuur kui ka kohus. Nimetatud muudatus oli tingitud sellest, et KrMS § 125 lg 1 rakendamisel on tõusetunud küsimus termini „menetleja“ tõlgendamise kohta. Üldjuhul on KrMS-is kasutatud terminit „menetleja“ sellises tähenduses, et selle all mõeldakse seda menetlejat, kellel on vastavas menetlusfaasis menetlustoimingute tegemise õigus. Kui uurimisasutuses on menetlus lõpule jõudnud ja materjalid kohtusse jõudnud, ei ole uurimisasutus enam menetleja. Üldjuhul jäävad aga asitõendid kriminaalasja uurimist läbi viinud uurimisasutuse hoidlasse, sest prokuratuuril ja kohtutel ei ole võimalust sellises mahus asitõendeid hoiustada ning selle tekitamine ei oleks majanduslikult otstarbekas. Seega viiakse õiguslik regulatsioon kooskõlla praktikaga, kus asitõendite üleandmine toimub siis, kui vastuvõttev menetleja peab seda vajalikuks. 3 Eelnõu § 1 punkt 9 Eelnõuga muudetakse määruse § 11 lg-s 2 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab hävitamisele kuuluva asitõendi hävitamist korraldav komisjon olema vähemalt kolmeliikmeline ning võimaldatakse moodustada vähemalt kaheliikmelisi komisjone. Samuti antakse komisjoni moodustamise õigus uurimisasutuse või kohtuvälise menetleja juhi poolt volitatud ametnikule. Muudatuse eesmärgiks on ressursi kokkuhoid. Eelnõu § 1 punkt 10 Eelnõuga parandatakse määruse § 11 lg-s 6 ilmnenud ebatäpsus, kus on ekslikult välja jäänud viide kohtuvälisele menetetlejale. Eelnõu § 1 punkt 11 Eelnõuga muudetakse määruse § 12 sõnastust. Paragrahvi esimeses lõikes jäetakse välja viide konfiskeeritud vara müügist saadud tulu riigieelarve tuludesse kandmisele, sest see toimub edaspidi samaväärselt ülejäänud riigivara võõrandamisega. Teise lõike sissejuhatava osa muudatus on tingitud vara valitseja muutmisest. Viide konkreetsele asutusele, kelle valduses konfiskeeritav asi on, ei ole vajalik, sest varaga tehtavad toimingud on ühetaolised sõltumata selle valdajast. Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse välja kolmas lõige, sest edaspidi on konfiskeeritud vara võõrandamine reguleeritud ülejäänud riigivara võõrandamisega võrdsetel alustel. Eelnõu § 1 punkt 12 Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks viide kiiresti rikneva konfiskeeritud vara võõrandamise, hindamise ja hävitamise korrale, sest vara võõrandamine, hindamine ja hävtamine toimub ülejäänud riigivaraga võrdsetel alustel. Eelnõu § 2 Määruse jõustumine kavandatakse 1. veebruariks 2017, sest samal kuupäeval jõustuvad konfiskeeritud varade valitsemisega seonduvad muudatused. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus artikli 10 lg 3 kohaselt kaalub liikmesriik selliste meetmete võtmist, mis võimaldavad konfiskeeritud vara kasutada avalikes huvides või sotsiaalsetel eesmärkidel. 4. Määruse mõjud Määruse muutmine on tingitud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest (kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise direktiivi ülevõtmine). Süüteomenetluses konfiskeeritud varade valitsemisega seonduvaid mõjusid on analüüsitud viidatud eelnõu seletuskirja punktis 6.2. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muutmine on tingitud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest (kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise direktiivi ülevõtmine). Süüteomenetluses konfiskeeritud varade valitsemisega seonduvaid mõjusid on analüüsitud viidatud eelnõu seletuskirja punktis 7. 6. Määruse jõustumine 4 Määruse jõustumine on kavandatud 2017. aasta 1. veebruarile, sest samal kuupäeval jõustuvad konfiskeeritud varade käitlemist puudutavad seadusemuudatused. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Konfiskeeritud vara valitsemisega seonduvad muudatused puudutavad peamiselt Siseministeeriumi ja Rahandusministeeriumi, kes on alates 01.02.2017 sellise vara valitsejateks. Eelnõu koostamisel on konsulteeritud Siseministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga, samuti oli eelnõu kavand seaduseelnõu 308 SE seletuskirja lisas. Sellegipoolest esitatakse eelnõu arvamuse andmiseks Riigiprokuratuurile, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile ja Eesti Advokatuurile ning kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele, kuna ministeeriumide valitsemisalas olevad inspektsioonid ja ametid on väärteomenetlust läbi viivad kohtuvälised menetlejad või uurimisasutused kriminaalmenetluse seadustiku mõttes. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse andmiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile ning Eesti Maaomavalitsuste Liidule ja Eesti Linnade Liidule. 5 Ministeeriumid Meie 22.12.2016 nr 8-1/8962 Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. aasta määruse nr 263 „Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord“ muutmise määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, Eesti Linnade Liidule ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. aasta määruse nr 263 „Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord“ muutmise määruse eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul arvates avaldamisest eelnõude infosüsteemis (EIS). Eelnõu ja seletuskirja leiate aadressilt http://eelnoud.valitsus.ee Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister /*Lisaadressaadid: Riigiprokuratuur Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Eesti Linnade Liit Eesti Maaomavalitsuste Liit Eesti Advokatuur Markus Kärner 620 8124 [email protected] Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898
Allikas: Eesti Kohtuekspertiisi Instituut dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel