EELNÕU
14.12.2016
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn, Toompea nr
Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. aasta määruse nr 263
„Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise,
vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule
valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise,
arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning
kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise
ja hävitamise kord“ muutmine
1
Määrus kehtestatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 126 lõigete 6 ja 7 ja § 421 lõike 3 ning
väärteomenetluse seadustiku § 206 lõike 3 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. aasta määruses nr 263 „Konfiskeeritud vara
võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest
seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara
hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise,
võõrandamise ja hävitamise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Konfiskeeritud vara üleandmise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest
seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud
vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise,
võõrandamise ja hävitamise kord“;
2) paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks;
3) määruse 2. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad „,VÕÕRANDAMINE, HINDAMINE JA
HÄVITAMINE“;
4) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 3. Konfiskeeritud vara üleandmine
(1) Konfiskeeritud vara antakse konfiskeeritud vara valitsema volitatud asutusele üle üleandmis-
vastuvõtmisakti alusel. Üleandmis-vastuvõtmisakt koostatakse digitaalselt või kahes
pabereksemplaris, millest üks jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale.
(2) Konfiskeeritud vara üleandmis-vastuvõtmisakti märgitakse:
1) eseme nimetus;
2) esemete kogus;
3) viide otsusele või määrusele, mille alusel esemed üle antakse;
4) eseme üleandmise koht ja aeg;
5) üleandja ja vastuvõtja ametinimetused, nimed ja allkirjad.“;
1
5) paragrahvid 4–7 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahv 8 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 8. Teatud konfiskeeritud vara üleandmise suhtes kohaldatav erikord
(1) Konfiskeeritud narkootiline või psühhotroopne aine antakse üle riiklikule ekspertiisiasutusele.
(2) Konfiskeeritud ajaloo-, teadus-, kunsti- või muu kultuuriväärtusega asi antakse üle
Kultuuriministeeriumile.
(3) Konfiskeeritud isend või ese, mis on kaitsealune liik või võõrliik või millega kauplemist
reguleerib loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse
1
konventsioon, antakse üle looduskaitseseaduse § 75 lõike 2 alusel Keskkonnaministeeriumi
määratud asutusele.
(4) Konfiskeeritud vara antakse üle käesoleva määruse §-s 3 nimetatud üleandmis-
vastuvõtmisakti alusel.“;
7) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 10 teist lauset täiendatakse pärast sõna „asitõendid“ tekstiosaga „, kui vastuvõttev
menetleja peab seda vajalikuks“;
9) paragrahvi 11 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Hävitamisele kuuluva asitõendi hävitab vastavalt uurimisasutuse või kohtuvälise menetleja
juhi või tema poolt volitatud ametniku või kohtu esimehe moodustatud asitõendi hävitamise
komisjon. Komisjon peab olema vähemalt kaheliikmeline. Komisjon võib olla moodustatud ka
alaliselt.“;
10) paragrahvi 11 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „uurimisasutus“ sõnadega „, kohtuväline
menetleja“;
11) paragrahvi 12 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kiiresti riknevate asitõendite võõrandamisest saadud tulu kantakse riigieelarve tuludesse
kolme pangapäeva jooksul asitõendite võõrandamisest arvates.
(2) Konfiskeeritav:
1) välisvaluuta arvestatakse arvelevõtmise päeval kehtiva Euroopa Keskpanga päevakursi
alusel eurodesse ja kantakse riigieelarve tuludesse;
2) sularaha kantakse riigieelarve tuludesse kahe pangapäeva jooksul;
3) arvelduskontol olev raha kantakse riigieelarve tuludesse kahe pangapäeva jooksul
arvelduskonto kasutamise õiguse saamise päevast arvates.“;
12) paragrahv 19 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Määrus jõustub 1. veebruaril 2017. aastal.
Jüri Ratas
Peaminister
Urmas Reinsalu
Justiitsminister
Heiki Loot
Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. aasta määruse nr 263
„Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise,
vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule
valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise,
arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning
kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise
ja hävitamise kord“ muutmise määruse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Kavandatava määrusega muudetakse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 126 lõigete 6 ja 7 ja §
1
421 lõike 3 ning väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 206 lõike 3 alusel vastu võetud Vabariigi
Valitsuse 30.07.2004 määrust nr 263 „Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise,
vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite
arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti
riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord.“
Määruse muutmine on tingitud 15.12.2016 vastu võetud karistusseadustiku muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest (kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja
1
konfiskeerimise direktiivi ülevõtmine).
Seadusega muudeti süüteomenetluses konfiskeeritud vara valitsemise põhimõtteid:
Süüteomenetluses konfiskeeritud vara valitsejaks määrati Rahandusministeerium (volitatud
asutuseks Maksu- ja Tolliamet) juhul, kui vara on konfiskeeritud Maksu- ja Tolliameti
menetluse käigus või kui konfiskeeriti kinnisasi või väärtpaber, ja Siseministeerium (volitatud
asutuseks Politsei- ja Piirivalveamet), kui vara on konfiskeeritud muude asutuste menetluste
käigus. Eelnevalt oli süüteomenetluses konfiskeeritud vara valitsejaks konfiskeeritud vara
asukohajärgne maavalitsus.
Süüteomenetluses konfiskeeritud vara valitsemist reguleeriti võrdsetel alustel muu riigi
omandis oleva varaga. Eelnevalt sätestasid nii kriminaalmenetluse seadustik kui ka
väärteomenetluse seadustik volitusnormi kehtestada kord konfiskeeritud vara ja riigi
omandisse läinud asitõendite võõrandamiseks ja hävitamiseks ning vara võõrandamisest
saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamiseks. Praktikas järeldus sellest, et riigi
omandisse läinud asitõendeid ja konfiskeeritud vara võib üksnes võõrandada või hävitada (kui
kohtuotsus ei näe otse ette teistsugust toimingut). Tegelikult oleks võimalik leida
konfiskeeritud varale laiemat kasutust nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste huvides neile
antud avalike ülesannete täitmisel (näiteks arvutid koolides või riided hoolekandeasutustes
kasutamiseks), koolitustel (näiteks avariilised sõidukid Päästeameti sõidukite lahtilõikamise
koolitusel, sisseehitatud peidikutega sõidukid Maksu- ja Tolliameti või Politsei- ja
Piirivalveameti ametnike ja koerte koolitusel) jms.
Konfiskeeritud vara valitsemisega seonduvad muudatused jõustuvad 1. veebruaril 2017 ning sellega
seonduvalt on vaja muuta ka Vabariigi Valitsuse määrust. Määruse muutmise määruse kavand esitati
15.12.2016 vastu võetud seaduse eelnõu seletuskirja lisas.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja
menetluse talituse nõunik Markus Kärner (
[email protected]; 620 8124).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse
talituse toimetaja Taima Kiisverk (
[email protected]; 620 8181).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Kehtivas määruses sätestatakse konfiskeeritud vara valitseja, vara hindamise ja üleandmisega
seonduv ning samuti teatud vara suhtes kohaldatav erikord. Määrusega kehtestatud korda on
1
Riigikogu XIII koosseisu seaduseelnõu 308 SE.
1
praktikas tõlgendatud nii, et see kohustab konfiskeeritud vara kas võõrandama või hävitama.
Sealjuures viidatakse võõrandamise puhul siiski riigivaraseaduses sätestatud korrale.
Samuti sisaldab määrus mitmeid tarbetuid viiteid teistes seadustes kehtivatele kordadele, millele viite
tegemine ei ole vajalik.
01.02.2017 jõustuvate muudatuste kohaselt ei sisalda KrMS § 126 lg 6 ega VTMS § 206 lg 3 enam
volitusnormi konfiskeeritud vara võõrandamise ega hävitamise korra kehtestamiseks, sest sellist vara
valitsetakse edaspidi ülejäänud riigivaraga võrdsetel alustel. Riigivara võõrandamist ja hävitamist
reguleerib riigivaraseadus ning eriseadused. Seetõttu ei reguleerita määruses edaspidi konfiskeeritud
vara hävitamist ega võõrandamist.
Konfiskeerimisel läheb vara üldjuhul riigi omandisse ning on käsitatav riigivarana (KarS § 85 lg 1).
Riigivara valitsetakse riigivaraseaduse alusel. Kui teistes seadustes on eriregulatsioon, kohaldatakse
riigivaraseadust eriseaduses sätestatut arvestades (RVS § 1 lg 1 ja § 2 lg 3). Puudub sisuline põhjus,
miks peaks konfiskeeritud vara või riigi omandisse läinud asitõendeid ülejäänud riigivarast erinevatel
alustel valitsema. Senine killustunud õiguslik regulatsioon tekitab ka praktikas probleeme. Nii näiteks
on määruses konfiskeeritud vara hävitamiseks sätestatud põhjendamatult keerukas kord. Vara
hävitamise regulatsioon on ette nähtud ka riigivaraseaduses. Kui konkreetse vara hävitamisele või
müümisele tulenevad eriseadusest teistsugused nõuded (näiteks alkoholiseaduse § 75), kohaldatakse
eriseadust.
Seega nähakse alates 01.02.2017 volitusnormides konfiskeeritud vara üleandmise korra ning
konfiskeeritud vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise korra
kehtestamise õigus. Määrusega reguleeritakse seoses konfiskeeritud varaga edaspidi samuti vaid
selle üleandmist ning võõrandamisest saadud raha seaduslikule valdajale tagastamist. Ülejäänud
vajalik regulatsioon tuleneb RVS-st ja teistest eriseadustest.
Eelnõu § 1 punkt 1
Määruse pealkirjast jäetakse välja viide konfiskeeritud vara võõrandamisele ja hävitamisele, sest
nimetatud tegevusi määrusega edaspidi ei reguleerita.
Eelnõu § 1 punkt 2
Määruse paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks, sest see sätestab konfiskeeritud vara valitsejana vara
asukohajärgse maavalitsuse. Konfiskeeritud vara valitseja on sätestatud riigivaraseaduse
§ 7 lg-s 5 ning selle kordamiseks määruses ei ole vajadust.
Eelnõu § 1 punkt 3
Määruse 2. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad „võõrandamine, hindamine ja hävitamine“, sest
nimetatud tegevusi konfiskeeritud varaga seoses kõnealuse määrusega edaspidi ei reguleerita.
Eelnõu § 1 punkt 4
Eelnõuga muudetakse määruse § 3 sõnastust. Paragrahvi pealkirjast jäetakse välja viide vara
võõrandamisele. Paragrahvis muudetakse viited maavalitsustele viideteks vara valitsema volitatud
asutustele (Politsei- ja Piirivalveamet ja Maksu- ja Tolliamet). Samuti nähakse ette võimalus
üleandmis-vastuvõtmisakti digitaalseks vormistamiseks. Paragrahvi lõige 3, mis kohustas maavalitsusi
vara riigivaraseaduses sätestatud korras võõrandama, jäetakse välja, sest vara valitsetakse edaspidi
ülejäänud riigivaraga võrdsetel alustel.
Eelnõu § 1 punkt 5
1
Määrusest §-d 4–7 tunnistatakse kehtetuks.
Paragrahvid 4–6 reguleerisid konfiskeeritud vara hindamise ja arvelevõtmisega seonduvat.
Konfiskeeritud vara valitsetakse edaspidi ülejäänud riigivaraga võrdsetel alustel ning seetõttu pole
selline regulatsioon enam vajalik.
2
1
Paragrahvide 7 ja 7 sisu viiakse paragrahvi 8 (vt selgitusi eelnõu punkti 6 juures).
Eelnõu § 1 punkt 6
Eelnõuga sõnastatakse määruse § 8 ümber. Seni reguleeris määruse § 8 teatud vara suhtes
kohaldatavat erikorda. Sealjuures tehti relvade, laskemoona, narkootilise või psühhotroopse aine,
alkoholi ja lõhkematerjali ning pürotehnilise toote osas viited vastava vara käitlemist reguleerivates
seadustes või määruses sätestatud korrale. Selliste viidete tegemine määruses ei ole tarvilik. RVS § 1
lg 1 ja § 2 lg 3 kohaselt valitsetakse riigivara riigivaraseaduse alusel. Kui teistes seadustes on
eriregulatsioon, kohaldatakse riigivaraseadust eriseaduses sätestatut arvestades. Määruses ei ole
õige ega vajalik viidata eriseaduses sätestatud korra järgimise kohustusele. Vastav kohustus tuleb
eriseadusest endast.
Määruse §-ga 8 reguleeritakse edaspidi erisusi seoses teatud konfiskeeritud vara üleandmisega.
Nähakse ette, et konfiskeeritud narkootiline või psühhotroopne aine antakse üle riiklikule
ekspertiisiasutusele. Vastavasisuline kohustus tuleb NPALS § 7 lg-st 3 ning narkootilise või
psühhotroopse aine edasine säilitamine ja hävitamine toimub NPALS-i ning selle alusel antud
õigusaktidega sätestatud korras.
Kehtiva määruse § 8 lg-s 3 sätestatud kohustus konfiskeeritud arvutisüsteemi üleandmiseks jäetakse
määruse tekstist välja seoses autoriõiguse seaduse § 86 kehtetuks tunnistamisega ning seetõttu, et
selline kohustus on praktikas osutunud ebamõistlikuks.
Kehtiva määruse § 8 lg-s 5 sätestatud kohustus võltsitud kauba ja piraatkauba üleandmiseks tollile
jäetakse määruse tekstist välja. Rahandusministeerium kavandab tolliseaduse muutmise eelnõu, mille
tulemusena tunnistataks kehtetuks tolliseaduse § 97 lg-s 5 sätestatud volitusnorm konfiskeeritud
võltsitud kauba tasuta kasutamiseks üleandmise korra kehtestamiseks. Praktikas ei ole tolliseaduse
§ 97 lg 5 alusel antud määruse regulatsiooni aastaid rakendatud eeskätt seetõttu, et võltsitud kauba ja
piraatkauba puhul puudub kvaliteedi-, tervise või muu tarbija huvides tehtud kontroll. Seega ei ole
võimalik tagada, et selline kaup on kasutamiseks ohutu. Samuti on intellektuaalset omandit rikkuvate
märkide eemaldamise töö kulukas. Kohustus sellise kauba üleandmiseks tollile ei ole põhjendatud
ning otstarbekas on kohaldada üldist konfiskeeritud vara suhtes kohalduvat regulatsiooni.
1
Määruse § 8 lg-tes 2 ja 3 sätestatakse kehtiva määruse §-des 7 ja 7 reguleeritud kohustused.
Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse välja § 8 lg-s 6 sätestatud viide konfiskeeritud lõhkematerjalile
ning pürotehnilisele tootele, sest sellisele konfiskeeritud varale kohaldatakse erikorda tulenevalt
lõhkematerjaliseaduse alusel antud määrusest. Erikorda kohaldatakse tulenevalt seadusest ning seda
ei ole muudetavas määruses vaja eraldi sätestada.
Eelnõu § 1 punkt 7
Konfiskeeritud vara hävitamise regulatsioon jäetakse määruse tekstist välja, sest vara hävitatakse
edaspidi riigivaraseaduses sätestatud korras.
Eelnõu § 1 punkt 8
Määruse § 10 teises lauses nähakse ette, et kriminaalasja ühelt menetlejalt teisele üleandmisel
antakse koos toimikuga edasi asitõendid üksnes siis, kui vastuvõttev menetleja peab seda vajalikuks.
Kavandatav muudatus seondub KrMS § 125 lg 1 muutmisega, milles täpsustati õigusselguse huvides,
et asitõendit võib hoida nii uurimisasutus, prokuratuur kui ka kohus. Nimetatud muudatus oli tingitud
sellest, et KrMS § 125 lg 1 rakendamisel on tõusetunud küsimus termini „menetleja“ tõlgendamise
kohta. Üldjuhul on KrMS-is kasutatud terminit „menetleja“ sellises tähenduses, et selle all mõeldakse
seda menetlejat, kellel on vastavas menetlusfaasis menetlustoimingute tegemise õigus. Kui
uurimisasutuses on menetlus lõpule jõudnud ja materjalid kohtusse jõudnud, ei ole uurimisasutus
enam menetleja. Üldjuhul jäävad aga asitõendid kriminaalasja uurimist läbi viinud uurimisasutuse
hoidlasse, sest prokuratuuril ja kohtutel ei ole võimalust sellises mahus asitõendeid hoiustada ning
selle tekitamine ei oleks majanduslikult otstarbekas. Seega viiakse õiguslik regulatsioon kooskõlla
praktikaga, kus asitõendite üleandmine toimub siis, kui vastuvõttev menetleja peab seda vajalikuks.
3
Eelnõu § 1 punkt 9
Eelnõuga muudetakse määruse § 11 lg-s 2 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab hävitamisele
kuuluva asitõendi hävitamist korraldav komisjon olema vähemalt kolmeliikmeline ning võimaldatakse
moodustada vähemalt kaheliikmelisi komisjone. Samuti antakse komisjoni moodustamise õigus
uurimisasutuse või kohtuvälise menetleja juhi poolt volitatud ametnikule. Muudatuse eesmärgiks on
ressursi kokkuhoid.
Eelnõu § 1 punkt 10
Eelnõuga parandatakse määruse § 11 lg-s 6 ilmnenud ebatäpsus, kus on ekslikult välja jäänud viide
kohtuvälisele menetetlejale.
Eelnõu § 1 punkt 11
Eelnõuga muudetakse määruse § 12 sõnastust. Paragrahvi esimeses lõikes jäetakse välja viide
konfiskeeritud vara müügist saadud tulu riigieelarve tuludesse kandmisele, sest see toimub edaspidi
samaväärselt ülejäänud riigivara võõrandamisega.
Teise lõike sissejuhatava osa muudatus on tingitud vara valitseja muutmisest. Viide konkreetsele
asutusele, kelle valduses konfiskeeritav asi on, ei ole vajalik, sest varaga tehtavad toimingud on
ühetaolised sõltumata selle valdajast.
Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse välja kolmas lõige, sest edaspidi on konfiskeeritud vara
võõrandamine reguleeritud ülejäänud riigivara võõrandamisega võrdsetel alustel.
Eelnõu § 1 punkt 12
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks viide kiiresti rikneva konfiskeeritud vara võõrandamise, hindamise ja
hävitamise korrale, sest vara võõrandamine, hindamine ja hävtamine toimub ülejäänud riigivaraga
võrdsetel alustel.
Eelnõu § 2
Määruse jõustumine kavandatakse 1. veebruariks 2017, sest samal kuupäeval jõustuvad
konfiskeeritud varade valitsemisega seonduvad muudatused.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/42/EL
kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus artikli 10 lg 3
kohaselt kaalub liikmesriik selliste meetmete võtmist, mis võimaldavad konfiskeeritud vara kasutada
avalikes huvides või sotsiaalsetel eesmärkidel.
4. Määruse mõjud
Määruse muutmine on tingitud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadusest (kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise direktiivi
ülevõtmine). Süüteomenetluses konfiskeeritud varade valitsemisega seonduvaid mõjusid on
analüüsitud viidatud eelnõu seletuskirja punktis 6.2.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse muutmine on tingitud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadusest (kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise direktiivi
ülevõtmine). Süüteomenetluses konfiskeeritud varade valitsemisega seonduvaid mõjusid on
analüüsitud viidatud eelnõu seletuskirja punktis 7.
6. Määruse jõustumine
4
Määruse jõustumine on kavandatud 2017. aasta 1. veebruarile, sest samal kuupäeval jõustuvad
konfiskeeritud varade käitlemist puudutavad seadusemuudatused.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Konfiskeeritud vara valitsemisega seonduvad muudatused puudutavad peamiselt Siseministeeriumi ja
Rahandusministeeriumi, kes on alates 01.02.2017 sellise vara valitsejateks. Eelnõu koostamisel on
konsulteeritud Siseministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga, samuti oli eelnõu kavand seaduseelnõu
308 SE seletuskirja lisas.
Sellegipoolest esitatakse eelnõu arvamuse andmiseks Riigiprokuratuurile, Eesti Kohtuekspertiisi
Instituudile ja Eesti Advokatuurile ning kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele, kuna
ministeeriumide valitsemisalas olevad inspektsioonid ja ametid on väärteomenetlust läbi viivad
kohtuvälised menetlejad või uurimisasutused kriminaalmenetluse seadustiku mõttes. Samuti
esitatakse eelnõu arvamuse andmiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile ning Eesti
Maaomavalitsuste Liidule ja Eesti Linnade Liidule.
5
Ministeeriumid
Meie 22.12.2016 nr 8-1/8962
Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004.
aasta määruse nr 263 „Konfiskeeritud
vara võõrandamise, üleandmise ja
hävitamise, vara võõrandamisest
saadud raha eelarvest seaduslikule
valdajale tagastamise, asitõendite
arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud
vara hoidmise, hindamise ja
võõrandamise ning kiiresti riknevate
asitõendite hindamise, võõrandamise
ja hävitamise kord“ muutmise
määruse eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks
Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, Eesti
Kohtuekspertiisi Instituudile, Eesti Linnade Liidule ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule arvamuse
andmiseks Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. aasta määruse nr 263 „Konfiskeeritud vara
võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule
valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise
ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord“
muutmise määruse eelnõu.
Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul arvates avaldamisest eelnõude infosüsteemis
(EIS).
Eelnõu ja seletuskirja leiate aadressilt http://eelnoud.valitsus.ee
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Reinsalu
Minister
/*Lisaadressaadid:
Riigiprokuratuur
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
Eesti Linnade Liit
Eesti Maaomavalitsuste Liit
Eesti Advokatuur
Markus Kärner 620 8124
[email protected]
Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898