dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Soovitus riigihangete seaduse paremaks järgimiseks ja samalaadsete rikkumiste ärahoidmiseks tulevikus (sotsiaalteenuste eristamine tavateenustest)

Rahandusministeerium · 4. detsember 2023
Viit
12.2-1/6995-2
Registreeritud
4. detsember 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kuusalu Vallavalitsus, Alvi Karp [email protected]
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2023
Vastutaja
Mihhail Antonov (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-16995-2 04.12.2023 Väljaminev kiri.asice513 KB

Sisu (failidest)

Kuusalu Vallavalitsus Meie 04.12.2023 nr 12.2-1/6995-2 [email protected] Soovitus riigihangete seaduse paremaks järgimiseks ja samalaadsete rikkumiste ärahoidmiseks tulevikus (sotsiaalteenuste eristamine tavateenustest) Austatud vallavanem Kuusalu Vallavalitsus, registrikood 75033496, (edaspidi: hankija) on viimas läbi riigihangete registris avatud hankemenetlust "Kuusalu valla elanikele sotsiaaltransporditeenuse osutaja leidmiseks", viitenumber 271564, (edaspidi: riigihange), olles riigihanke alustamisel valinud hanke liigiks "Sotsiaalteenused" ja märkinud hankelepingu esemele vastavaks ühtse riigihangete klassifikaatori (Common Procurement Vocabulary – CPV) järgi põhikoodiks "85320000-8 Sotsiaalteenused". Rahandusministeerium soovib käesolevaga juhtida hankija tähelepanu riigihangete seaduses (RHS) sisalduvale regulatsioonile, mis eristab sotsiaalteenuseid tavateenustest ning kehtestab nende hankimisele diferentseeritud hankereeglid. RHS § 8 lg 4 sätestab, et teenuste hankelepinguga tellib hankija kõiki teenuseid, v.a ehitustööd. Teenuste hankelepingud jagunevad omakorda nn tavateenuste hankelepinguteks ning sotsiaal- ja eriteenuste hankelepinguteks. Seejuures tavateenustena käsitletakse kõiki neid teenuseid, mis ei ole vaadeldavad sotsiaal- ja eriteenustena. Sotsiaalteenusteks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisa 1.–5. jaotises nimetatud järgmised teenused: i) Tervishoiu- ja sotsiaal- teenused ja nendega seotud teenused CPV koodidega 75200000-8; 75231200-6; 75231240-8; 79611000-0; 79622000-0 [koduabipersonali pakkumisteenistus]; 79624000-4 [põetuspersonali pakkumise teenus] ja 79625000-1 [meditsiinipersonali pakkumise teenus] 85000000-9 kuni 85323000-9; 98133100-5, 98133000-4; 98200000-5, 98500000-8 [palgatöötajatega kodu- majapidamised] ja 98513000-2 kuni 98514000-9 [tööjõuteenused kodumajapidamiste jaoks, personali vahendamise teenused kodumajapidamiste jaoks, bürootöötajad kodumajapidamiste jaoks, ajutine personal kodumajapidamiste jaoks, koduabiteenused ja koduteenused]; ii) Administratiivsed sotsiaalteenused, hariduse, tervishoiu ja kultuuri haldusteenused CPV koodidega 85321000-5 ja 85322000-2, 75000000-6 [riigihaldus-, kaitse- ja sotsiaalkindlustus- teenused], 75121000-0, 75122000-7, 75124000-1; 79995000-5 kuni 79995200-7; 80000000-4 [haridus- ja koolitusteenused] kuni 80660000-8; 92000000-1 kuni 92700000-8; 79950000-8 [näituste, messide ja kongresside organiseerimise teenused], 79951000-5 [seminaride organiseerimise teenused], 79952000-2 [ürituste korraldamisega seotud teenused], 79952100-3 [kultuurisündmuste Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 organiseerimise teenused], 79953000-9 [festivalide organiseerimise teenused], 79954000-6 [pidude organiseerimise teenused], 79955000-3 [moeetenduste organiseerimise teenused], 79956000- 0 [messide ja näituste organiseerimise teenused]; iii) Kohustusliku sotsiaalkindlustuse teenused CPV koodiga 75300000-9; iv) Sotsiaaltoetuste teenused CPV koodidega 75310000-2, 75311000-9, 75312000-6, 75313000-3, 75313100-4, 75314000-0, 75320000-5, 75330000-8, 75340000-1; v) Muud ühiskondlikud, sotsiaal- ja isikuteenused, sealhulgas ametiühingute, poliitiliste organisatsioonide, noorteühenduste ja muude organisatsioonide teenused CPV koodidega 98000000-3; 98120000- 0; 98132000-7; 98133110-8 ja 98130000-3. Eriteenusteks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisa 6.–15. jaotises nimetatud teenused. Sotsiaal- ja eriteenuste tellimisele on ette nähtud tavateenuste hankelepingust märkimisväärselt kõrgemad piirmäärad ning erikord, mis on oluliselt leebemate menetlusnõuetega. Riigihangete registris menetluse alustamisel peab hankija esmalt märkima kohase hankeliigi (sotsiaalteenused / eriteenused või (tava)teenuse hankeleping) ning seejärel märkima hankeliigile vastava CPV (põhi)koodi. Tavateenuste hankelepingu sõlmimiseks maksumusega alates 30 000 eurot (ja alla 60 000 euro) on avaliku sektori hankija kohustatud korraldama RHS §-s 125 sätestatud korras lihthankemenetluse (vt RHS § 15 lg 1 ja § 14 lg 1 p 1). Tavateenuste tellimisele kehtib alates 60 000 eurost RHS 2. ptk-is ette nähtud hankemenetluse, tulenevalt RHS § 48 lg-st 1 eelduslikult avatud või piiratud hankemenetluse, läbiviimise kohustus (vt RHS § 15 lg 2 ja § 14 lg 2 p 1). Rahvusvaheline piimäär, millest alates on hankija kohustatud tagama hanke alustamise teate edastamise avaldamiseks Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele (RHS § 45 lg 6), on kohaliku omavalitsuse üksuse tavateenuste hankelepingu korral 215 000 eurot (piirmäär kehtib alates 01.01.2022 – vt RHS § 14 lg 3; Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega 2021/1952/EL muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL art 4 punkt c). Sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimisel peab avaliku sektori hankija kohaldama RHS §-s 126 sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmääraga (vt RHS § 15 lg 3). Sotsiaal- ja eriteenuste tellimisele ei ole lihthanke piirmäära kehtestatud. Riigihanke piirmäär on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisa 6.–15. jaotises nimetatud eriteenuste hankelepingu korral 60 000 eurot (vt RHS § 14 lg 2 p 1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisa 1.–5. jaotises nimetatud sotsiaalteenuste hankelepingu korral 300 000 eurot (vt. RHS § 14 lg 2 p 3). Sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu rahvusvaheline piimäär on 750 000 eurot (vt Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega 2021/1952/EL muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL art 4 punkt d). Eelnevast tulenevalt ning vältimaks ebasoovitavat tagajärge, et eksimus hankeliigi valikus toob kaasa väärteona karistatava hankelepingu sõlmimise RHS-i kohaselt nõutud riigihanke menetlust korraldamata (RHS § 215), peaks hankija iga teenust tellima asudes esmalt veenduma, kas tegemist on direktiivi 2014/24/EL lisas XIV märgitud sotsiaal- või eriteenusega, mis õigustab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse kasutamist, või tavateenusega, mis allub eeldatavast maksumusest sõltuvalt kas RHS-is sätestatud lihthankemenetluse või hankemenetluse reeglistikule (kui tavateenuse maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, peab hankija juhinduma oma asutuse- sisesest hankekorrast, vt ka RHS § 9 lg 4 p 3). Kui hankelepingu eseme määratluse üle sotsiaal- või eriteenusena tekib hiljem vaidlus, on tõendamiskoormus selles osas, et menetlusliigi valik oli õigustatud, s.t et tellitav teenus on tõepoolest sotsiaal- või eriteenus direktiivi ja RHS-i mõttes, hankijal (vt EK C-411/00, p 62; vt lähemalt: M. Parind, K. Laanemäe. RHS § 126 komm. 14 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). 2 Rahandusministeerium on varasemas nõustamispraktikas selgitanud, et vaatamata sotsiaal- hoolekande seaduse (SHS) § 38 lg-s 1 toodud definitsioonile, mis määratleb kohaliku omavalitsuse üksuse poolt puuetega isikutele korraldatavat transporditeenust sotsiaalteenusena, ei ole kõneluse teenuse puhul tegemist sotsiaalteenusega RHS-i tähenduses. Sotsiaal- ja eriteenustele on RHS-is antud eritähendus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu (EL-i) riigihankedirektiividega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL art-s 74 nimetatud kõik sotsiaalteenused ja muud eriteenused on loetletud ammendavalt direktiivi XIV lisas. Sotsiaalteenuste puhul on tegemist EL-i õiguse autonoomse mõistega, mis on riigisisesest õigusest sõltumatu tähendusega. EL-i (riigihanke)õiguses kasutatud autonoomsed mõisted kuuluvad tõlgendamisele ja kohaldamisele ühetaoliselt kogu EL-i territooriumil, sõltumata sellest, millise tähenduse samale terminile või väljendile annab riigisisene õigus (vt EK C-510/10, p 34). Seega ei ole riigihanke direktiivide ja RHS-iga ette nähtud menetlusreeglistiku kohaldumisel tähtsust sellel, milline tähendus on sotsiaalteenusele antud Eesti õigusruumis muus kontekstis (vt ka M. A. Simovart, N. Parrest. RHS § 3 komm.-d 10-11 ja § 4 komm. 2 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Euroopa Kohus on vähemalt kahes erinevas kohtuasjas (C-113/13 Azienda sanitaria locale n. 5 „Spezzino“ jt ning C-76/97 Tögel vs. Niederösterreichische Gebietskrankenkasse) sedastanud, et tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning nendega seotud teenuste CPV-koodidega ei ole hõlmatud patsientide vedu. Näiteks kiirabiteenuse puhul kuulub sotsiaalteenuste alla üksnes teenus, mida pakub meditsiinipersonal, ent patsiendi transportimine haiglasse selle teenuse alla ei kuulu. Kuna transporditeenused ei kuulu direktiivi 2014/24/EL XIV lisas nimetatud teenuste hulka, siis ei saa nende teenuste tellimiseks riigihanke korraldamisel järgida sotsiaal- või eriteenustele RHS- is ette nähtud reegleid. Kohaliku omavalitsuse üksusel tuleks puuetega isikutele SHS § 38 lg-s 1 sätestatud (sotsiaal)transporditeenuse osutaja leidmiseks korraldatava riigihanke menetluse läbiviimiseks valida menetlusreeglid, lähtudes tavateenustele kohalduvatest reeglitest, kasutades näiteks järgmisi CPV-koode: 60100000-9 „Maanteetransporditeenused“; 60112000-6 „Maantee ühistransporditeenused“; 60120000-5 „Taksoteenused“; 60130000-8 „Eriotstarbelised maantee- transpordi reisijateveoteenused“. Riigihangete korraldamisel ei ole tähtsust asjaolul, kuidas on siseriiklikult teenust teistes õigusaktides määratletud. Riigihanke eseme liigitamisel tuleb alati lähtuda EL-i riigihankeõiguses toodud määratlusest. Eeltoodust tulenevalt leiame, et hankija on riigihanke viitenumbriga 271564 alustamisel eksinud hanke liigi (sotsiaalteenused) valikul ja hankelepingu esemele vastava põhikoodina CPV koodi 85320000-8 „Sotsiaalteenused“ märkimisel. Hankelepingu esemeks on tegelikult tavateenused (60130000-8 „Eriotstarbelised maanteetranspordi reisijateveoteenused“). Kuigi hankija poolt registrile avaldatud riigihanke eeldatav maksumus (RHS § 45 lg 6) ületab tavateenuse rahvusvahelist piirmäära, lähtus hankija ekslikult sotisaalteenuste rahvusvahelisest piirmäärast, mis on oluliselt kõrgem, mistõttu märge rahvusvahelise piirmäära ületamise kohta jäi tegemata. Siiski ei too kõnealune eksimus käesoleval juhul kaasa vajadust järelevalvemenetluse alustamiseks ja hankijale ettekirjutuse tegemiseks. Rahandusministeerium arvestab siinkohal sellega, et hankija on valinud menetlusliigiks mitte leebemate nõuetega sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse, vaid avatud hankemenetluse (RHS § 126 lg 8), mis on läbipaistvaim hankemenetluse liik ning millega on täidetud alates 60 000 eurost tavateenuse hankimisele RHS § 15 lg-s 2 ette nähtud menetlusliigi nõue. Samuti on hankija hankemenetluse alustamisel riigihangete registrile teate esitamisel soovinud teate vabatahtlikku edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele. Riigihanke alustamise kohta 23.10.2023 edastati ja 24.10.2023 avaldati Euroopa Liidu Teataja lisas riigihanke alustamise teade (ELT 646375- 2023), millega on rahuldatud ka teistest liikmesriikidest pärit piiriüleste ettevõtjate potentsiaalne huvi antud riigihankes osalemise vastu. 3 Hankija määratud pakkumuste esitamise tähtaeg oli vastavuses RHS § 93 lg 1 p-s 4 rahvus- vahelise piirmääraga vähemalt võrdsele (tavateenuse) avatud hankemenetlusele ette nähtud pakkumuste esitamise minimaalse kestusega. Nimetatuga on täidetud RHS-ist ja direktiivist tavateenuse hankelepingu sõlmimiseks korraldatavale avatud hankemenetlusele tulenevad esmased nõuded. Olukorras, kus sama riigihanke menetluse raames ei saa hankija oma viga enam kõrvaldada, kuid tuvastatud asjaoludel ei ole menetlusviga toonud kaasa negatiivseid mõjutusi ning sellist mõju ei ole alust ka hüpoteetiliselt eeldada, ei ole järelevalvemenetluse alustamine tingimata vajalik, sest ettekirjutuse tegemine hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks (RHS § 208 lg 1) ei oleks kirjeldatud asjaoludel proportsionaalne abinõu ja seega puudub riigihankereeglite formaalsele rikkumisele vaatamata ettekirjutuse tegemiseks põhjendatud vajadus (RHS § 206 lg 2 p 2). RHS § 210 lg 1 alusel on Rahandusministeeriumil õigus anda soovitusi ning juhiseid RHS-i paremaks järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks. Eelnevaga seoses palume hankijal olla riigihangete korraldamisel edaspidi tähelepanelikum, arvestades sotsiaalteenuste eristamisel tavateenustest käesolevas kirjas toodud Rahandusministeeriumi selgitusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Estella Põllu riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja asetäitja osakonnajuhataja ülesannetes Lisaadressaadid: Alvi Karp [email protected] Mihhail Antonov 5885 1448 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel