Maaeluministri määruste muutmine

KAVAND 04.12.2023 SELETUSKIRI regionaalministri määruse „Maaeluministri määruste muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1, § 38 lõike 3 ja § 132 lõike 2 alusel. Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse järgmisi maaeluministri määrusi: • maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrust nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu toetus“ (edaspidi määrus nr 84) ; • maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrust nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud tõugu looma pidamise toetus“ (edaspidi määrus nr 82); • maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrust nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“ (edaspidi määrus nr 55). Määrusest nr 84 jäetakse välja loomade heaolu protokolli koostamise nõue, kuna nõuded loomade heaolule on Euroopa Liidus (edaspidi EL) muutmisel. Samas määruses muudetakse karjatamisperiood veelgi paindlikumaks, et tagada loomapidajale võimalus arvestada ilmastikuolusid ja lisatakse nõue täita loomatauditõrje programme, et motiveerida loomapidajaid vastavates programmides osalema. Kuna tori tõugu hobuste aretajad muutsid aretusprogramme ja tõuraamatutega seonduvat, siis määrustes nr 82 ja 55 tehakse muudatused tagamaks, et toetuse taotlejatele ei kaasneks ohustatud tõugu looma pidamise toetuse kohase kohustuse katkemist. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maakasutus- poliitika osakonna nõunik Mae Alviste (625 6121, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi eelnõule on teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Ketlyn Roze (625 6127, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse määrust nr 55, eelnõu §-ga 2 määrust nr 84 ja eelnõu §-ga 3 määrust nr 82. Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse määruse nr 55 § 5 lõike 1 punktis 2 sõnad „tori tõuraamatu põhiossa registreeritud või“ sõnadega „tõuraamatu põhiosas registreeritud või põhiossa“. Muudatus tehakse korrektsema sõnastuse eesmärgil. Termini „tori tõuraamat“ kasutamine võib tekitada taotlejas ebaselgust. Samuti ühtlustatakse keelekasutust, sest nimetatud määruses kasutatakse mujal „tõuraamatu põhiosas registreeritud või põhiossa kantud“. Eelnõu § 1 punktiga 2 ja §-ga 3 täiendatakse määruse nr 55 § 15 lõigetega 9–11 ja määruse nr 82 § 15 lõigetega 4–6. 1 Tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobused on olnud registreeritud või kantud MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Seltsi peetavasse tõuraamatusse. Alates 10. juulist 2023 muutus MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tori tõugu hobuste säilitus- ja aretusprogramm ning jõudluskontrolli tegemise kord, mille kohaselt ei ole enam selles aretusprogrammis tori tõu siseselt eristatud looma omaduste alusel erineva aretuseesmärgiga universaalsuunda ja aretussuunda ning seetõttu ei saa selles aretusprogrammis universaalsuuna ja aretussuuna hobused enam moodustada põllumajandusloomade aretuse seaduse (edaspidi PõLAS) § 2 lõike 2 mõistes eraldi alampopulatsioone – tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni ega tori hobuse aretussuuna hobuste alampopulatsiooni. MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Seltsi uue aretusprogrammi kohaselt ei eristata tori hobuste tõuraamatus enam tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni. Põllumajandus- ja Toiduamet andis 12. septembril 2023 MTÜ Tori Hobuse Seltsile tegevusloa aretusühinguna tegutsemiseks ning kiitis heaks aretusprogrammi „Tori universaalse suuna hobuste (tori TA) aretus- ja säilitusprogramm“ (alates 02.11.2023 „Tori hobuse universaalsuuna aretus- ja säilitusprogramm“). Heaks kiidetud aretusprogrammi algpopulatsiooni moodustavad varasemalt MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tori tõugu hobuste säilitus- ja aretusprogrammi kuulunud universaalsuuna hobused (PõLAS-e § 2 lõike 2 ja maaeluministri 21. detsembri 2018. a määruse nr 82 „Põllumajandusloomade ohustatud tõugude loetelu“ § 1 punkti 2 mõistes tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobused). Et tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobust saaks alates 10. juulist 2023 jätkuvalt toetusõiguslikuks lugeda, tuleb hobune registreerida või kanda tõuraamatusse, mida on hakatud tori hobuse ohustatud alampopulatsiooni kohta pidama (näiteks MTÜ Tori Hobuse Seltsi peetav tori hobuse universaalsuuna tõuraamatu põhiosa). Samuti on lubatud kanda nimetatud hobune ka tori hobuse vana-tori suuna tõuraamatusse, kui ta sinna sobib, võttes arvesse aretusprogrammis kehtestatud kriteeriume. Muudatused aretusprogrammides ja tõuraamatupidaja osas on toimunud taotleja tahtest sõltumata, mistõttu on tegemist erandliku asjaoluga, mida taotlejal ei olnud toetuse taotlemise hetkel võimalik ette näha. Seetõttu loetakse 2023. aastal selline olukord erandlikuks asjaoluks. Tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobune, kes ei olnud alates 2023. aasta 10. juulist tori hobuse universaalsuuna tõuraamatu põhiosas registreeritud või põhiossa kantud, loetakse toetusõiguslikuks, kui ta registreeritakse tori hobuse universaalsuuna tõuraamatu põhiosas või kantakse selle põhiossa või registreeritakse tori hobuse vana-tori suuna tõuraamatu põhiosas või kantakse selle põhiossa hiljemalt 2023. aasta 31. detsembriks. Nimetatud tõuraamatusse registreerimata või kandmata jätmise korral kohustus nimetatud hobuse osas lõpeb. Juhul kui taotlejale ei jää ühtegi toetusõiguslikku tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobust ja tal ei ole tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni hobust, siis kohustus lõpetatakse tervikuna. Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse määruse nr 84 § 6 lõikega 3. Lisatakse nõue täita veterinaarseaduse § 54 lõikes 2 või 3 nimetatud loomatauditõrje programmi. Selle nõude kohaselt peavad taotlejal olema täidetud kõik riiklike loomatauditõrje programmide rakendusmeetmetest tulenevad kohustused. Loomataudide ennetamiseks ja tõrjeks koostab Põllumajandus- ja Toiduamet riiklikud loomatauditõrje programmid ning kehtestab nende täitmiseks igal aastal rakendusmeetmed. Rakendusmeetmete raames kogutakse põllumajandusloomadelt loomataudide seire eesmärgil teatud haiguste proove ning tehakse laboratoorseid uuringud. Proovid kogutakse ja uuringud viiakse läbi vastavalt EL-i õigusaktide suunistele. Loomapidajal, kelle kari on sattunud seire valimisse, peavad seirekavaga ettenähtud diagnostilised uuringud olema tehtud. Eelnõu § 2 punktidega 2 ja 4 muudetakse määruse nr 84 § 7 lõike 1 teist lauset ja §10 lõike 1 teist lauset ning nimetatud laused sõnastatakse uuesti. Muudatusega luuakse veelgi suurem paindlikkus karjatamise alustamise ajas ja täpsustatakse karjatamise kestust. Kui kehtiva määruse alusel algas karjatamisperiood mai alguses ja kestis neli järjestikust kuud, siis 2 muudatuse järgselt algab karjatamisperiood mais ja kestab vähemalt neliteist järjestikust nädalat. Muudatus võimaldab paremini arvestada konkreetse aasta ja koha ilmastikuolusid ja rohukasvu. Alates 2024. aastast määrusega minimaalselt nõutav karjatamisperiood veidi lüheneb. Uuendatud kalkulatsioonide kohaselt, mis põhinevad 2022. a andmetel, ei kata toetusmäär karjatamisega kaasnevat kulu ja saamata tulu. Kuna sekkumise eelarve ei võimalda toetusmäära tõsta, siis vähendatakse nõude ulatust. Muudatuse tingib ka ekstreemsemate ilmastikuolude sagenemine. Põuaste ilmade sagenemisel jääb karjamaarohu vilets kasv kõrge söödanõudlikkusega loomade jaoks ebapiisavaks. Eriti võib see tunda anda kevadel. Samuti ei pruugi sügiseks karjamaarohtu jätkuda. Eelnõu § 2 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 84 § 7 lõiked 6 ja 7. Jäetakse välja nõue hinnata piimaveiste heaolu hindamisprotokolli alusel. Eestis ei ole loomade heaolu hindamisprotokolli kasutamist farmides rakendatud, v.a üksikute uurimustööde käigus. Eesti Maaülikool on välja töötanud piimaveiste heaolu protokolli (uuring „Veiste vabapidamise külmlautade loomaheaolualased riskid Eesti tingimustes“). Alternatiivina on välja töötatud ka teine protokoll (Projekti „Karja heaolu hindamine, võrdlemine ja prognoosimine karja tervise ja tõhusa ressursside kasutamise toetamiseks“ („Welfare evaluation, comparison and prediction to support herd health and efficient resource use“) uurimistöö aruanne, BioCC, 2019). Tegemist on eelmise protokolli edasiarendusega. Protokollid koondavad erineva sisuga küsimusi nii loomatervise, looma käitumise kui ka loomapidamisnõuete kohta. Ekspertide hinnangul eelnimetatud protokollid piimaveiste heaolu hindamiseks loomade heaolu toetuse raames siiski ei sobi. Kuna rakendatud on karjatervise protokolli, mille kaudu soovitakse koguda looma tervisenäitajaid, siis tuleks loomade heaolu hindamisprotokollist välja jätta loomade tervist iseloomustavad küsimused, et vältida andmete topelt kogumist. Karjatervise programm on seotud veterinaarse nõustamisega, mille tõttu on selle kaudu karjatervise andmete hindamine ja kogumine tulemuslikum. Osa loomade heaolu hindamisprotokollist on sisuliselt toetuse baastaseme nõuete täitmise kontroll (söömus, jooginõude puhtus) ning taolisi kontrolle peaksid taotlejad tegema igapäevaselt. Käitumisega seotud küsimused eeldavad aga vilunud vaatlejat ja loomade käitumise asjatundjat. Spetsialistidest, kes oskaksid loomade käitumise alusel looma heaolu hinnata või anda loomade käitumise hindamise alast koolitust, on aga puudus. Samuti on Euroopa Komisjon nüüdseks algatanud kõikide looma heaolu alaste õigusaktide ülevaatamise. Ülevaatamisele lähevad kõik teemad, alates looma pidamisest kuni tema transpordi ja tapmiseni. Seega ei ole hetkel ka seetõttu uue protokolli loomine põhjendatud, sest on alust arvata, et kõik nõuded, mis puudutavad loomade heaolu, lähevad ülevaatamisele. Eeltoodud põhjustest tulenevalt ei ole loomade heaolu hindamisprotokolli alusel piimatõugu veiste heaolu hindamise nõude rakendamine mõistlik. Nõude täitmisega kaasnevaid kulusid ei ole arvestatud loomade heaolu toetuse ühikumäära arvutuses, seega ei muuda nõude mitte rakendamine toetuse ühikumäära arvestust ega toetuse ühikumäära. Eelnõu § 2 punktiga 5 sõnastatakse uuesti määruse nr 84 § 30 lõige 3. Paragrahvi 30 lõikest 3 jäetakse selle eelnõuga tehtavaid muudatusi arvestades välja viited määruse nr 84 § 7 lõikele 1 ja § 10 lõikele 1, sest nimetatud sätted eelnõuga muutuvad. Alates 1. jaanuarist 2024 on juba kehtiv, kohaldatav uus karjatamisperiood (eelnõu § 2 punktid 2 ja 4 ning eelnõu § 4). Praegu määruses nr 84 sätestatud karjatamisperioodi (Karjatamisperiood algab mai alguses ja kestab neli järjestikust kuud.) kohaldati alates 2023. aasta 2. maist ja 2023. aasta kohta. Eelnõu § 2 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 84 § 31 lõige 2. Nimetatud muudatus on tingitud eelnõu § 2 punktiga 3 tehtavast muudatusest, mille sisu on eespool selgitatud. Loomade heaolu hindamisprotokolli alusel piimatõugu veiste heaolu hindamise nõuet alates 1. jaanuarist 2024 ei rakendata. 3 Eelnõu §-ga 4 sätestatakse, et määruse § 2 punktid 1, 2, 4 ja 5 jõustuvad 1. jaanuaril 2024. a. Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse määruse nr 84 § 6 lõikega 3. Lisatakse nõue täita veterinaarseaduse § 54 lõikes 2 või 3 nimetatud loomatauditõrje programmi. Samuti muudetakse eelnõu § 2 punktidega 2 ja 4 määrusega nõutavat minimaalset karjatamisperioodi. Loomade heaolu toetuse põhitegevust ja lisategevust peab ellu viima ühe kalendriaasta jooksul taotlusele märgitud looma pidamisel, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. Kalendriaasta põhimõttest tulenevalt jõustatakse ka eespool nimetatud muudatused alates 1. jaanuarist 2024. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu väljatöötamisel on võetud aluseks: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELTL 435, 06.12.2021, lk 1–186); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261). 4. Määruse mõjud Eelnõu mõjusid on hinnatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lõike 1 alusel. Eelnõu rakendamine ei too kaasa olulist mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, julgeolekule, regionaalarengule ega riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Eelnõu § 2 punktidega 2 ja 4 määrusesse nr 84 tehtavad muudatused aitavad kaasa toetusega seotud eesmärkide täitmisele ning loovad paindlikkuse taotlejatest loomapidajatele karjatamisperioodi nõude täitmiseks, sest neil on võimalus paremini karjamaade olukorraga arvestada. Eelnõu § 2 punktiga 1 määrusesse nr 84 lisatav nõue täita loomatauditõrje programmi suurendab loomatauditõrje programmides osalemist, mis vähendab ohtlike haiguste leviku tõenäosust loomafarmides. Eelnõu § 2 punktiga 3 jäetakse määrusest nr 84 välja nõue hinnata piimaveiste heaolu hindamisprotokolli alusel. Muudatus on taotlejatele soodne, kuna nad ei pea hakkama alates 2024. aasta 1. jaanuarist loomade heaolu hindamisprotokolli alusel piimatõugu veiste heaolu hindama. Määrustes nr 55 ja 82 eelnõuga tehtavad muudatused võimaldavad tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobuste puhul vahetada tõuraamatut aretusprogrammide muutumise tõttu kohustusperioodi katkestamata, olles seega taotlejale soodsad. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid. 6. Määruse jõustumine 4 Määruse § 2 punktid 1, 2, 4 ja 5 jõustuvad 1. jaanuaril 2024. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile. Eelnõu esitatakse informatsiooniks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eestimaa Talupidajate Keskliidule, Eesti Hobusekasvatajate Seltsile, Tori Hobuse Seltsile ja Vana-Tori Hobuse Ühingule. 5  EELNÕU 04.12.2023 MÄÄRUS xx.xx.2023 nr ….. Maaeluministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1, § 38 lõike 3 ja § 132 lõike 2 alusel. § 1. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“ muutmine Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrust nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“ muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „tori tõuraamatu põhiossa registreeritud või“ sõnadega „tõuraamatu põhiosas registreeritud või põhiossa“; 2) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 9–11 järgmises sõnastuses: „(9) 2023. aastal loetakse § 12 lõikes 2 nimetatud erandlikuks asjaoluks ka see, kui tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobune ei ole ajavahemikul 2023. aasta 10. juulist kuni 2023. aasta 31. detsembrini tori hobuse universaalsuuna tõuraamatu põhiosas registreeritud või põhiossa kantud. (10) Tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobune, kes ei olnud alates 2023. aasta 10. juulist tori hobuse universaalsuuna tõuraamatu põhiosas registreeritud või põhiossa kantud, loetakse toetusõiguslikuks, kui ta registreeritakse tori hobuse universaalsuuna tõuraamatu põhiosas või kantakse selle põhiossa või registreeritakse tori hobuse vana-tori suuna tõuraamatu põhiosas või kantakse selle põhiossa hiljemalt 2023. aasta 31. detsembriks. (11) Lõikes 10 nimetatud tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobuse puhul, keda lõikes 10 sätestatud tähtpäevaks lõikes 10 nimetatud tõuraamatu põhiosas ei registreerita või põhiossa ei kanta, kohustus lõpeb.“. § 2. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu toetus“ muutmine Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrust nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu toetus“ muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Taotleja täidab veterinaarseaduse § 54 lõikes 2 või 3 nimetatud loomatauditõrje programmi.“; 2) paragrahvi 7 lõike 1 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Karjatamisperiood algab mais ja kestab vähemalt 14 järjestikust nädalat.“; 3) paragrahvi 7 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 10 lõike 1 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Karjatamisperiood algab mais ja kestab vähemalt 14 järjestikust nädalat.“; 5) paragrahvi 30 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Paragrahvi 4 lõike 1 punkti 1, § 5 lõiget 1, § 7 lõiget 11 ja § 8 lõiget 1 kohaldatakse alates 2023. aasta 2. maist.“; 6) paragrahvi 31 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud tõugu looma pidamise toetus“ muutmine Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud tõugu looma pidamise toetus“ § 15 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses: „(4) 2023. aastal loetakse § 4 lõikes 7 nimetatud erandlikuks asjaoluks ka see, kui tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobune ei ole ajavahemikul 2023. aasta 10. juulist kuni 2023. aasta 31. detsembrini tori hobuse universaalsuuna tõuraamatu põhiosas registreeritud või põhiossa kantud. (5) Tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobune, kes ei olnud alates 2023. aasta 10. juulist tori hobuse universaalsuuna tõuraamatu põhiosas registreeritud või põhiossa kantud, loetakse toetusõiguslikuks, kui ta registreeritakse tori hobuse universaalsuuna tõuraamatu põhiosas või kantakse selle põhiossa või registreeritakse tori hobuse vana-tori suuna tõuraamatu põhiosas või kantakse selle põhiossa hiljemalt 2023. aasta 31. detsembriks. (6) Lõikes 5 nimetatud tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobuse puhul, keda lõikes 5 sätestatud tähtpäevaks lõikes 5 nimetatud tõuraamatu põhiosas ei registreerita või põhiossa ei kanta, kohustus lõpeb.“. § 4. Määruse jõustumine Määruse § 2 punktid 1, 2, 4 ja 5 jõustuvad 1. jaanuaril 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 2  Rahandusministeerium Kliimaministeerium Meie: 04.12.2023 nr 1.4-3/1271 Regionaalministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaalministri määruse „Maaeluministri määruste muutmine“ eelnõu. Palume Teie kooskõlastust viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Eelnõu; 2. Seletuskiri. Mae Alviste +372 625 612 [email protected] Ketlyn Roze +372 625 6127 [email protected] Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/23-1604 - Maaeluministri määruste muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.12.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2d4ed107-037a-438c-b073-ea64a47911b5 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2d4ed107-037a-438c-b073-ea64a47911b5?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main