Reemo Voltri Teie: 27.09.2023, Riigikogu
Eesti Haridustöötajate Liit kultuurikomisjon 23.09.2023
nr 1-6/23-89/3; Riigikantselei
25.09.2023 nr 7-5.1/23-01842
Meie: 30.11.2023 nr 9.1-
1.1/23/4372-2
Vastus kollektiivsele pöördumisele ,,Vali Eesti haridus"
Kollektiivses pöördumises „Vali Eesti haridus“ olete sõnastanud lahendamist vajavad teemad
seoses õpetajate töötasu ning töökorraldusega.
1. Õpetajate töötasu
Kinnitame, et õpetajate töötasu kasv on riiklik prioriteet. Haridusvaldkonna arengukavas 2021-
2035 on seatud eesmärgiks, et üldhariduskooli õpetaja keskmine palk peab olema 120% Eesti
keskmisest palgast. 10. aprillil 2023. aastal sõlmitud Koalitsioonileppes 2023-2027 on
fikseeritud eesmärk tõsta nelja aastaga õpetajate palk 120% keskmisest palgast. Sama eesmärk
on toodud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2023-2027. Haridus- ja
Teadusministeerium jagab selle eesmärgi saavutamise vastutust koolipidajatega. Haridus- ja
teadusminister soovib kokku leppida riigi ja kohalike omavalitsuste ning erakoolide pidajate
vahelistes kohustustes õpetajate palga ja töötingimuste osas ning on selle eesmärgi
saavutamiseks kutsunud kohalikud omavalitsused ning erakoolipidajad osalema
vastavasisulistel läbirääkimistel.
2023. aastal on õpetajate arvestuslik keskmine palk 2048 eurot, mis on 112% Eesti keskmisest
palgast. Õpetaja keskmise töötasu seire kohalike omavalitsuste lõikes näitab, et kooli pidajate
vahel on suured erinevused välja makstavate keskmiste palkade osas vaatamata sellele, et riigi
poolt eraldatav toetus arvestatakse ühetaoliselt. Mitmed omavalitsused maksavad täna
õpetajatele enam kui 120% riigi keskmisest palgast, kuid samal ajal on omavalitsusi, kus
õpetaja keskmine palk jääb alla riigi keskmisele palgale. Siin on vaja saavutada osapoolte vahel
selge ja ühetaoline korraldus.
2. Diferentseerimiskomponent
Nõustume, et diferentseerimiskomponendi osakaalu suurenemine on vajalik õpetajate töötasu
eristamiseks tulenevalt nende tööpanusest. Koalitsioonileppes 2023-2027 on fikseeritud
eesmärk suurendada ka diferentseerimiskomponendi osa. 2024. aasta riigieelarve
läbirääkimistel lepiti kokku 4,3% palgafondi suurenemises, sealhulgas diferentseeritava osa
kasvus 17,1%lt 20%ni. Pidajale eraldatava diferentseeritava osa eesmärk on võimaldada
õpetajate töötasu koolis kujundada vastavalt tööülesannete sisule ja vastutusele ehk rakendada
õpetajate karjäärimudelit. Õpetaja karjäärimudeli põhimõtete väljatöötamiseks on moodustatud
töörühm, mille ettepanekutele tuginedes luuakse 2024. aasta jaanuari lõpuks õpetaja
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
karjäärimudel koos palgaastmestikuga. Karjäärimudeli (koos palgamudeliga) rakendamist
alustatakse 1. septembrist 2025.
3. Lasteaiaõpetajate töötasu
Lasteaiaõpetaja palgatoetuseks eraldatakse kohalikele omavalitsustele toetusfondi kaudu igal
aastal 15 miljonit eurot. Riigieelarve läbirääkimistel lepiti kokku, et 2024. aastal suurendatakse
palgatoetust 1 miljoni euro võrra ehk 16 miljoni euroni. Toetuse eraldamise eeldus on
lasteaiaõpetaja palga seotus üldhariduskoolide õpetajate palga alamääraga. Kohalik
omavalitsus peab toetuse saamiseks kinnitama, et magistrikraadiga lasteaiaõpetaja alammäär
on võrdne kooliõpetaja alammääraga.
4. Õpetajate töökorraldus
Haridus- ja Teadusministeerium on teadlik, et õpetaja töö- ja palgakorralduse kujundamisel
kasutatakse nii kohaliku omavalitsuse kui kooli tasandil erinevaid praktikaid ning põhipalga
käsitlus koolides on erinev. Seetõttu tegeleb Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Eesti
Linnade ja Valdade Liiduga õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamisega. Loodud on
õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamise käsiraamat ning korraldatakse koolitusi.
Täienduskoolituse raames panustatakse süsteemselt nii koolipidamise kui koolijuhtimise
kvaliteedi tõstmisesse. 2024. aasta alguses töötab ministeerium välja õpetaja kutsetasemetel
põhineva karjäärimudeli koos palgaastmestikuga. Karjäärimudeliga luuakse diferentseerituse
seos õpetaja professionaalsuse kasvuga.
Õpetajate tööaeg on täistööaja korral 35 tundi nädalas ning jaguneb vahetu õppekasvatustöö,
töölepingust tulenevate või tööandaja antud ülesannete vahel. Töö sisu ning ka töötasu võib
õpetajate vahel erineda oluliselt. Eristamise aluseks võivad olla õpetaja kompetentsid, tehtava
töö intensiivsus, kutsestandardile vastavus, töö tulemuslikkus vm.
Õpetajate töökorralduse kujundamisel on kõige suurem roll koolijuhil ja õpetajal. Õpetaja
tööülesannetes lepivad direktor ja õpetaja kokku töölepingus ja selle lisaks olevas
ametijuhendis. Tööülesanded peavad mahtuma kokkulepitud tööaja sisse. Õpetaja roll on
planeerida ja korraldada oma tööaega, hinnates koos vahetu juhiga selle mõistlikku kasutamist
ning viies vajadusel sisse muudatused. Ületundide tekkimisel on tööandjal vastavalt seadusele
kohustus pakkuda vastu kas vaba aega (nt koolivaheaegadel) või maksta ületundide eest 1,5-
kordset tasu.
Oleme ühel meelel, et õpetajate järelkasvu puudumine on kompleksne probleem, mille
lahendamiseks on oluline tagada, et õpetajate keskmine palk jõuaks 120% Eesti keskmisest
palgast. Ainult nii jõuame edusammudeni ka teiste järelkasvu puudumise põhjustega
tegelemisel, milleks on uute kvalifitseeritud õpetajate vähene lisandumine õpetajakoolituse
kaudu ning õpetajate lahkumine töölt. Õpetajate palk on vaja viia tasemeni, kus see ei oleks
erialavalikut takistav tegur.
Haridus- ja teadusministeerium alustab konsultatsioonidega Eesti Haridustöötajate Liidu ning
Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajatega pikaajalise haridusleppe sõlmimiseks, mis sisaldab
õpetajate palgatoetuse kasvu aastani 2027, koolivõrgu korrastamist ning õpetaja karjääri- ja
palgamudeli rakendamist.
Lugupidamisega
2 (3)
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Kallas
minister
Koopia: Riigikantselei, Rahandusministeerium, Riigikogu Kultuurikomisjon
Liis Lehiste
735 0206
[email protected]
3 (3)