Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

Teie 16.11.2023 nr 8-3/7465-1, Justiitsministeerium JUM/23-1492/-1K [email protected] Meie 04.12.2023 nr 1.1-11/6911-2 Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Austatud härra minister Rahandusministeerium kooskõlastab kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). VTK-s toodud lahendustele esitame alljärgnevad märkused. 1. Probleemi 2 „Kohtuniku töötamine osalise töökoormusega“ eesmärgi punktis 2.1.2 märgitakse, et täiskoormusega töötavatel kohtunikel ei tohi töökoormus oluliselt suureneda. Seda saab tagada ainult täiendava kohtuniku ametisse nimetamisega ning selleks muudetakse ka kohtute seaduse (edaspidi KS) volitusnormi kohtunike arvu määramise kohta, et oleks võimalik juhtudel, kui osalise töökoormuse rakendamine mitme kohtuniku puhul annab kokku ühe või mitme kohtuniku täiskoormuse, kuulutada välja konkurss täiendava kohtuniku ametisse nimetamiseks. Sellisel juhul tekib küsimus, kuidas lahendatakse olukord, kui osalise töökoormusega töötav kohtunik soovib naasta täistöökoormuse juurde. Sarnane olukord on kohtute seaduse § 58⁴, mil kohtuniku võib tähtajaliselt üle viia seaduses sätestatud ametikohale. KS § 58⁴ lõike 6 kohaselt võib kohtuniku tagasipöördumise järel kohtunike arv vastavas kohtus olla ajutiselt suurem. Omaaegne seletuskiri kirjeldas seda nii: „Kujunenud olukorra lahendamiseks ei kuulutata vastavalt kas tsiviil- või süüteovaldkonnas välja kohtunikukonkurssi seni, kuni seadusega ette nähtud kohtunike arv maakohtus on kooskõlas justiitsministri määrusega, millega kehtestatakse kohtunike arv kohtutes. Ka ringkonnakohtus või Riigikohtus võib kohtunike arv olla ajutiselt suurem eelnimetatud määruses toodud või KS-ga määratud arvust.“ 1 Kas sarnane lahendus sobib ka antud juhul? Märgime, et igal juhul täiendava kohtuniku ametisse nimetamisega võivad kohtul ka kulud veidi suureneda. 2. Probleem 3 „Kohtuniku ametikitsendused“. Probleemi kirjelduse punktis 3.1.1 märgitakse, et KS § 49 lõike 2 punkti 3 alusel ning kohtunike eetikanõukogu arvamuse valguses kehtib kohtunikele sisuliselt ettevõtlusega tegelemise keeld. Kehtiva KS § 49 kohaselt ei või kohtunik olla äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja. Tundub, et ametikitsendused on näiliselt suuremad, kui 1 Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 633 SE seletuskiri, selgitus seaduse täiendamise kohta §-ga 58⁴ Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 need tegelikult on. Sama punkti viimases lõigus on toodud näide, kus kohtunik võib pärimise teel saada ettevõtte omanikuks. Sellist olukorda on mainitud näiteks ÄS § 8 lõikes 4. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist KS § 49 lõige 2 ei keela. VTK-st ei selgu, kas sellega on probleeme olnud kohtunike eetikanõukogus. Selgituse kohaselt ei saa kohtunik ettevõtet juhtida, sest ta ei tohi olla juhtimisõiguslik osanik. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 66¹ on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. See, kes juhib ettevõtet, ei pruugi olla tingimata juhtimisõiguslik osanik. Ettevõtjana tegutsemine ei ole domineeriv sissetuleku tagamise vorm ka ülejäänud tööealise elanikkonna hulgas, seega saab selle piiramise mõju kohtuniku kutse valimisel olla vähese tähtsusega. Täiendavalt tuleb silmas pidada, et lisaks sisulisele sõltumatusele on kohtusüsteemi usaldusväärsuse tagamisel äärmisel oluline ka kohtunike näiline sõltumatus. Tavakodanike jaoks murendab kogu kohtusüsteemi usaldusväärsust juba mõne üksiku kohtuniku huvide konflikt ning seega tuleks ettevaatlikult suhtuda muudatustesse, mis isegi tõstavad ainult riski selliste juhtumite tekkeks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Marge Kaskpeit 5885 1423 [email protected] Silver Salla 5850 4107 [email protected] 2