Riigihangete vaidlustuskomisjon 01 . 12. 202 3 DNo: G061 VAIDLUSTUS Vaidlustaja Meteopress spol s.r.o. registrikood: IČ 47125381 a adress : Dělnická 191/27, Praha 7 – Holešovice 170 00 Vaidlustaja esindaja d Arne Ots , vandeadvokaat Alan Paas , advokaat Ellex Raidla Advokaadibüroo e-post :
[email protected] , alan . paas @ellex.legal Hankija Riigi Tugiteenuste Keskus r egistrikood : 7000 734 0 a adress : Lõkke tn 4 , Tallinn e-post : info@ rtk .ee Vaidlustus asi Meteopress spol s.r.o. vaidlustus riigihankes „ Kahe ilmaradari ostmine Keskkonnaagentuurile “ ( 267044 ) VAIDLUSTAJA TAOTLUSED 1. Tunnistada kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskus e 24.11.2023 otsus riigihanke „Kahe ilmaradari ostmine Keskkonnaagentuurile “ ( 267044 ) kehtetuks tunnistamise kohta . 2 . Jätta menetluskulud Riigi Tugiteenuste Keskuse kanda ja mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt välja Meteopress spol s.r.o menetluskulud vastavalt edaspidi esitatavale menetluskulude nimekirjale . A sjaolud 23. augustil 202 3 avalda s Riigi Tugiteenuste Keskus („ hankija “) e-riigihangete registris teate avatud hanke menetluses läbiviidava riigi hanke „ Kahe ilmaradari ostmine Keskkonnaagentuuri “ („ riigihange “) kohta . Meteopress spol s.r.o. („ vaidlustaja “) esitas 12. septembril 2023 riigihangete registri kaudu hankijale oma seisukoha , milles juhtis tähelepanu tehnilise kirjelduse punktide 22-24 vastuolule riigihangete seadusega ning et punktides 22-24 toodud tingimused annavad Vaisala Oyj-le põhjendamatu eelise. Vaidlustaja tegi hankijale ettepaneku viia tehnilise kirjelduse punktid 22-24 riigihangete õigusaktide nõuetega kooskõlla . Hankija vastas vaidlustaja seisukohale 15. septembril ning leidis, et tehniline kirjeldus on riigihangete seadusega kooskõlas ja jättis tehnilise kirjelduse punktid 22-24 sisuliselt muutmata . Hanke s esitasid pakkumused ainult vaidlustaja ja Vaisala Oyj. Hankija t unnistas riigihanke kehtetuks oma 24.11.2023 otsusega („ Otsus “). põhjendused Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise õiguslikuks aluseks on riigihangete seaduse (RHS) § 73 lg 3 p 6, mille kohaselt lõpeb hankemenetlus kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega Rahandusministeeriumi järelevalvemenetluses tehtud ettekirjutuse alusel või põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. Praegusel juhul on hankemenetlus lõpetatud hankija otsusega omal algatusel. Vaidlustaja leiab, et hankijal puudus § 73 lg 3 p 6 tähenduses põhjendatud vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks. See tähendab, et Otsus on õigusvastane ja tuleb kehtetuks tunnistada . Kokkuvõtlikult on vaidlustaja se isukohal, et (1) Otsuses toodud põhjendus hanke alusdokumentide s väidetava eksi muse kohta ei ole tehniliselt õige ning (2) Otsus on vastuolus riigihanke aluspõhimõtetega . Otsuses toodud põhjendus ed ei ole tehniliselt õige d H ankija põhjendab Otsust sellega , et riigihanke alusdokumendis „Lisa 1 Tehniline kirjeldus_radarid_UUS v 2.pdf“ punktis 18.6. oleks pidanud seatud kriteerium olema vähemalt -35 dB (miinus 35dB), mitte rohkem kui +35 dB, nagu algselt küsiti. Hankija leiab, et kui ristpolarisatsiooni isolatsioon oleks 35 dB või rohkem, oleksid polarimeetrilised andmed kasutuskõlbmatud . Sellele tuginedes on hankija Otsuses leidnud, et punktis 18.6. sätestatud tingimust ei ole võimalik täpsustada päringute alusel ega oluliselt muutmata riigihanke alusdokumentides esitatud tingimusi ning seetõttu tuleb riigihange kehtetuks tunnistada . H ankija väited ristpolarisatsiooni isolatsiooni väärtuse sobimatuse kohta ei ole tehniliselt õiged. Ristpol arisatsiooni i solatsioon i väljendatakse absoluutarvudes. Seega sõltumata sellest, kas ristpolarisatsiooni väärtust näidata positiivse või negatiivse väärtusena, on tegemist absoluutarvuga , mi s esitatakse detsibellides (dB) . Kuna ristpolarisatsiooni isolatsioon väljendab suh tarvu kahe võimsuse (st signaali edastava antenni ja vastuvõtva antenni oma ) vahel , peab selle väärtus olem a suurem kui null. Seda tõendab ka rahvusvaheline standard IE-145 2013 antennide definitsioonide kohta ( lisa 1 ) , mis määratleb antennide kontekstis isolatsiooni kui võimsuse ülekande väärtust kahe antenni vahel . Sellest arusaamast lähtuva d vaidlustajale teadaolevalt kõik turul tegutsevad ilmaradarite pakkujad. Järelikult ei saa tehnilise kirjelduse punktis 18.6 toodud väärtust pidada vigaseks või pakkujate ringi kitsendavaks . Seega puudub alus arvata, et hanke jätkamine praeguse tingimusega rikuks võrdse kohtlemise või läbipaistvuse põhimõtteid. Otsus on vastuolus riigihanke aluspõhimõtetega Hankija kohustub hanke läbiviimisel tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt (RHS § 3 p 1 ) , samuti kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt (RHS § 3 p 5). Otsus nendele põhimõtetele ei vasta. Esiteks rikub Otsus läbipaistvuse põhimõtet . Vaidlustaja seisukohalt oleks hankija tegevus palju läbipaistvam, kui hankija oleks eelnevalt välja selgitanud, kas pakkumuses esitatud radarid vastavad hankija vajadustele ristpolarisatsiooni isolatsiooni osas . Kui selgituste käigus oleks ilmnenud, et hanke raames pakutavad radarid vastavad hankija vajadustele, puuduks hankijal igasugune põhjus hankemenetlus e kehtetuks tunnista miseks . Hankija aga isegi ei püüdnud välja selgitada, millise ristpolarisatsiooni isolatsiooni väärtusega on pakkujad oma pakkumustes arvestanud. Hankija omaalgatuslik riigihanke kehtetuks tunnistamine oli seega vaidlustajale üllatuslik ja ettenägematu. Otsuses toodud väited selle kohta, et olemasoleva p 18.6 tingimusega riigihanke jätkamine rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet, on otsitud, kuna hankes on esitatud vaid kaks pakkumust, kusjuures pakkuja Vaisala Oyj on Keskkonnaagentuuril olemasoleva radari tarnija . See näitab, et turul esineb vaid piiratud arv pakkujaid, kes oleks saanud ja oleks huvitatud hankel osale misest . Arvestades eelnevalt toodud selgitusi (vt p-d REF _Ref152256217 \r \h 12 - REF _Ref152256222 \r \h 13 ), ei ole põhjendatud eeldada, et tingimuse muutmine suurendaks mingilgi määral potentsiaalsete pakkujate arvu. Vaidlustaja hinnangul on seega ilmne, et ka uue hankemenetluse korral saavad pakkumused esitada vaid vaidlustaja ja Vaisal Oyj. Arvestades, et riigihanke puhul on tegemist rahvusvahelise hankega, võis vaidlustaja eeldada, et hankija on koostanud tehnilise kirjelduse hoolikalt ja lähtuvalt enda tegelikust vajadusest. Tehniline kirjeldus on esitatud kolmel leheküljel, kusjuures hankija on tehnilist kirjeldust hankemenetluse käigus ka muutnud. On eluliselt ebausutav, et hankija ei märganud tehnilise kirjelduse punktis 18.6 toodud tingimust varem kui pärast pea aegu 3 kuu möödumist pärast hanke algatamist. Lisaks on hanke kehtetuks tunnistamine läbipaistmatu olukorras, kus vaidlustaja on hankemenetluse jooksul juhtinud hankija tähelepanu sellele, et tehnilise kirjelduse nõuetele saab põhimõtteliselt vastavata vaid üks ettevõtja, Vaisala Oyj , kelle radarit Keskkonnaagentuur praegu kasutab . Vaidlustaja hinnangul esineb põhjendatud kahtlus arvata, et Otsus ei ole kantud hankija soovist viia läbi õiguspärane hankemenetlus, vaid jätkata Vaisala Oyj- lt radarite ostmist. Sel juhul takistab hankija tegevus vaba konkurentsi, mis on vastuolus isikute võrdse kohtlemise põhimõttega (RHS § 2 ). Teiseks ei nähtu Otsusest, et hankija oleks järginud proportsionaalsuse põhimõtet . Arvestades, et hange on jõudnud pakkumuste hindamise etappi , pidi hankija arvestama pakkujate ootusega, et hange viiakse õiguspäraselt lõpuni , samuti pakkujate poolt tehtud kulutustega pakkumuse ettevalmistamise ja hankes osalemisega. Otsusest ei nähtu, et hankija oleks nimetatud kaalutlustega vähimalgi määral arvestanud. Otsus on seega oluliste põhjendamise puudustega ja kuulub kehtetuks tunnistamisele . Hankija võimalus riigihange omal algatusel kehtetuks tunnistada on mõeldud eelkõige olukordades, k ui hankija leiab, et on teinud hankemenetluses tõsiseid ja riigihanke tulemusi mõjutavaid vigu . Praegusel juhul ei ilmne Otsusest toodud selgitusest, et p 18.6 tingimuse näol oleks tegemist taolise veaga , mis mõjutaks riigihanke tulemusi. Otsus on seega ebaproportsionaalne. Kolmandaks ei ole hankija käitumine kooskõlas rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtetega . Olukorras, kus hankija ei ole väitnud, et tal puudub vajadus ilmaradarite järele, või et väidetav viga oleks põhjustanud konkurentsi põhjendamatut kitsendamist, ei ole põhjendatud t unnistada kehtetuks hanget, kui hankija korraldab nii kui nii uue hanke ilmaradarite hankimiseks. Nagu vaidlustaja selgitas ( p REF _Ref152257867 \r \h 16 ) , puudub põhjus arvata, et uuel hankel osaleks muid pakkujaid peale vaidlustaja ja Vaisala Oyj . Seetõttu ei vii riigihanke kehtetuks tunnistamine ja uue hankemenetluse läbiviimine suurema konkurentsini, vaid üksnes suurendab nii hankija kui pakkujate kulutusi uue hanke ja pakkumuste ettevalmistamisel. Otsuse kehtetuks tunnistamine ei ole seega majanduslikult otstarbekas ning on vastuolus RHS § 3 p -s 5 sätestatud põhimõttega . menetluslikud küsimused Tähtaeg . Vaidlustus peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest (RHS § 189 lg 1 p 1 ) . Vaidlustaja sai hankija Otsusest teada 2 3.11.2023 . Vaidlustus on seega esitatud tähtaegselt. Asja läbivaatamise viis . Vaidlustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Riigilõiv . Vaidlustaja on tasunud vaidlustuse esitamiselt riigilõivu 128 0 eurot ( lisa 2 ). Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Arne Ots v andeadvokaat Alan Paas advokaat Lisa 1. standard IE-145 2013 . Lisa 2. maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta