Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 169-23/268583 Otsuse kuupäev 01.12.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus Tallinna Tehnikaülikooli vaidlustus Haridus- ja Noorteameti sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihankes „VKE juhtide digipöörde koolituse väljatöötamine ja läbiviimine“ (viitenumber 268583) AS-i BCS Koolitus pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele Menetlusosalised Vaidlustaja, Tallinna Tehnikaülikool, esindaja vandeadvokaat Kadri Matteus Hankija, Haridus- ja Noorteamet, esindaja Raimond Viiding Kolmas isik, AS BCS Koolitus Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja § 198 lg 1 alusel 1. Rahuldada Tallinna Tehnikaülikooli vaidlustus Haridus- ja Noorteameti riigihankes „VKE juhtide digipöörde koolituse väljatöötamine ja läbiviimine“ (viitenumber 268583) ja tunnistada kehtetuks Haridus- ja Noorteameti otsus AS-i BCS Koolitus pakkumuse edukaks tunnistamiseks. 2. Mõista Haridus- ja Noorteametilt Tallinna Tehnikaülikooli kasuks välja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 640 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1728 eurot (käibemaksuga). EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 04.09.2023. a avaldas Haridus- ja Noorteamet (edaspidi ka Hankija) sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihanke „VKE juhtide digipöörde koolituse väljatöötamine ja läbiviimine“ (viitenumber 268583) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh Tehnilise kirjelduse (edaspidi TK), Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad (edaspidi Hindamiskriteeriumid) ja Hindamismetoodika. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 29.09.2023. a, esitasid pakkumused AS BCS Koolitus, Visionest Institute OÜ, SA Estonian Business School ning Tallinna Tehnikaülikool. 2. 22.10.2023. a otsusega tunnistas Hankija edukaks AS-i BCS Koolitus pakkumuse. 3. 01.11.2023. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele tunnistada edukaks AS-i BCS Koolitus (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus. 4. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas vaidlustuskomisjon 08.11.2023 kirjaga nr 12.2-10/169 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 13.11.2023. a ja selleks tähtpäevaks esitatud menetlusdokumentidele vastamiseks aega kuni 16.11.2023. a. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude dokumendid Vaidlustaja. Vaidlustuskomisjoni määratud teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, Tallinna Tehnikaülikooli, vaidlustuses ja 13.11.2023. a esitatud täiendavates seisukohtades põhjendatakse taotlust alljärgnevalt. 5.1. Riigihankes on kehtestatud kaks hindamise kriteeriumi - kogumaksumus (30 punkti) ning Koolituse läbiviimise plaan (70 punkti). Hindamismetoodika p-i 1.3.2 alusel toimub Koolituse läbiviimise plaani kriteeriumi alusel proportsionaalne hindamine: Koolituse läbiviimise plaan sisu väärtuspunktide arvutamine. Pakkumuse sisule omistab hankekomisjon kollektiivselt punkte vastavalt punktis 1.7 ja 1.8. toodud hindamismetoodikale. Pakkumuse sisu ehk koolituse läbiviimise plaani hindamisel on võimalik saada kokku maksimaalselt 70 väärtuspunkti. Teised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: „hinnatava pakkumuse punktide arv“/ “suurima punktide arvuga pakkumusega“ x 70. Hindamismetoodika p 1.7 kirjeldab alamkriteeriumi „Koolituse sisukirjelduse esitamine ja koolitajate kaasamise põhimõtted“ (edaspidi Sisukirjelduse alamkriteerium) ning p 1.8.1 alamkriteeriumi hindamismetoodikat: 35 punkti – vastab täielikult ja 15 punkti – vastab osaliselt. 5.2. Kolmanda isiku pakkumus sai kokku 95,82 punkti ning Vaidlustaja pakkumus 80 punkti, seega 15,82 punkti vähem kui Kolmanda isiku pakkumus. Vaidlustaja pakkumusele omistati Sisukirjelduse alamkriteeriumi alusel 15 punkti, alamkriteeriumi „Koolituse projektijuhtimine“ alusel maksimumpunktid ehk 30 punkti ja alamkriteeriumi „Koolitusprojekti riskianalüüs“ alusel maksimumpunktid ehk 5 punkti. Kui Vaidlustaja pakkumus saaks Sisukirjelduse alamkriteeriumi alusel 15 punkti asemel 35 punkti, oleks Vaidlustaja pakkumuse punktide arv 100, Vaidlustaja pakkumus edestaks Kolmanda isiku pakkumust ning Vaidlustajal oleks võimalus hankelepingu sõlmimiseks. Vaidlustaja pakkumuse hindamine on toimunud õigusvastaselt 5.3. Vaidlustaja pakkumus oleks pidanud saama Sisukirjelduse alamkriteeriumi alusel maksimaalsed 35 punkti. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on vastuolus RHS § 117 lg-ga 1, § 126 lg-ga 7 ja sotsiaalteenuste erimenetluse korra p-ga 9.3 ning tuleb tunnistada kehtetuks. 5.4. Pakkumuste edukaks tunnistamise otsus on hindamisotsus ning vaidlustuskomisjon peab kontrollima Vaidlustaja pakkumusele antud hinnangute põhjendatust sisuliselt, iseäranis, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-s kehtestatud hindamise kriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). Vaidlustuskomisjon ega kohus ei pea sedalaadi hinnangute kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi (vt RKHK otsus nr 3-20-718/28, p 18), kuid kõrvaldada tuleb vähemalt olulised kahtlused ning selleks ei piisa üldsõnalistest ja põhistamata selgitustest (RKHKo 3-20-1198 p 17: 3-20-924/24, p 31; 3-3-1- 50-15, p 23). Halduse hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust. HKMS § 158 lg 3 kolmanda lausega sarnanevat üldist keeldu hindamisotsuste puhul pole, sest õigusmõistete sisustamine ja faktiliste olukordade hindamine on kohtuvõimu põhifunktsioon, mitte täidesaatva riigivõimu monopol (RKHKo otsused nr 3-20-924/24, p 32; 2 (16) 3-171545/81, p 26). Kohus ei ole õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel, sh õigusliku tähendusega faktiliste asjaolude tuvastamisel seotud ühegi teise instantsi ega isiku seisukohtadega (RKHKo 3-20-1198, p 14). Ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testist tuleb minna kaugemale, kui õiguste riive on intensiivne ning tegemist on tiheda õigusliku raamistikuga (RKHKo 3-20-2474, p 20), mida tuleb jaatada riigisisest piirmäära ületava avatud hankemenetluse puhul nagu praegu (RKHKo 3-20-1198, p 16). 5.5. Hankija on ebaõigesti leidnud, et Vaidlustaja pakkumuses kirjeldatud õpiväljundid, koolituspäevade ülesehituses toodud sisu, nende käsitlemiseks kavandatud aeg ja metoodikad ning iseseisva töö maht pole omavahel vastavuses. 5.5.1. TK p-s 5.1 on kirjeldatud esmaseid teemasid, mida koolitus peaks katma. Töövõtjal on kohustus esmaste teemade alusel ja neid täiendades koostada õppekava. Vaidlustaja täitis kõik need tingimused, koostades õppekava esmaste teemade ja nende alateemade alusel moodulitena (Vaidlustaja pakkumuse osad 3.1 ja 3.2). Moodulite õpiväljundid on loodud vastavate koolitusteemade alusel ja nende arv ei määra õpiväljundite mahukust. Lisaks on moodulites praktilised näited, mis kinnistavad osalevate ettevõtete juhtide teadmisi. Kuna koolituse sihtrühmaks on VKE-de juhtivtöötajad (TK p 3.1), kes mõjutavad ettevõtte strateegiat ja ärimudelit, siis on neil vastavate õpiväljundite saavutamiseks olemas eelteadmised ja neid kinnistatakse koolituse käigus. Lisaks on kolmandas moodulis esitatud õpiväljundid uute tehnoloogiliste lahenduste kohta, mida tutvustatakse õppeklassis ja mille omandamisele kogumina on koolitusprogrammis ette nähtud 2 akadeemilist tundi. 5.5.2. Koolitusprogrammi ühte moodulisse (2 koolituspäeva) paigutuvad teemad on TK p-s 5.1 ette määratud ja Vaidlustaja on nendest ka lähtunud. Hankija on määranud koolituse mahuks 104 akadeemilist tundi, millest 20% peab moodustama praktiline töö moodulite vahelisel ajal (TK p 5.3). Seega on auditoorse töö maht, arvestades ka kahte kohustuslikku ettevõtte külastust (TK p 5.5), 80 akadeemilist tundi, mis peab jaotuma etteantud 5 mooduli vahel nii, et ühegi mooduli pikkus ei ületa 2 koolituspäeva (TK p 2.2). 5.6. Hankija on pakkumuse hindamisel Vaidlustaja pakkumusele ette heitnud, et Vaidlustaja pole järginud TK-s määratud tingimust, et moodulid tuleb läbi viia ühe kuni kahepäevastena (TK p 2.2). Kõrvutades Vaidlustaja pakkumuses esitatud koolitusmoodulite sisu ja õpiväljundeid (Vaidlustaja pakkumuse osa 3.1) pakkumuse osas 3.2 kirjeldatud koolituse ülesehitusega pidi Hankija aru saama, et pakkumuse lk 13 algav 5. koolituspäev kuulub III mooduli juurde, sest pakkumuses lk-l 7 kirjeldatud III mooduli õpiväljundid kattuvad 5. koolituspäeva õpiväljunditega. 5.7. Hankija on ette heitnud, et IV moodulis (pakkumuse lk 8) ei ole sisuülevaade vastavuses õpiväljundite ja koolitusmooduli kirjeldusega. Hankija leiab, et kestlikkus ei vasta Riigihankes toodud mõistetele digipööre ja digitaliseerimine. Hankija on digipöörde mõiste TK-s avanud järgnevalt: digipööre – tehnoloogilise arengu ning innovatsiooni tulemusena toimuv ärimudelite muutumine ja kohandumine, millest tulenevad muutused tarbijakäitumises. Vaidlustaja mõistab seda siiski nii, et innovatsioon puudutab ka jätkusuutlikku tootmist ja majandamist. Samuti kaasnevad tehnoloogilise arengu ja innovatsiooniga tänapäeval regulatiivsed normid, mis ei pea, kuid peaaegu alati lähtuvad jätkusuutlikust tootmisest ja majandamisest ning seetõttu pole võimalik tehnoloogilist arengut ning innovatsiooni jätkusuutlikkusest eristada. Lisaks on Hankija võimaldanud TK-s pakkujal täiendada esmaseid teemasid (TK p 5.2). Kirjeldatud teemad, nende käsitlemiseks kavandatud aeg ja metoodika (loengud, harjutused, praktikumid ja demovahendid) on osa tänapäevasest täiskasvanud õppija õpikäsitlusest, kus teooriat tuleb vaheldada praktiliste ülesannete ja praktiliste näidetega. Selle on Hankija ka ise seadnud nõudmisena TK p-s 5.7. 5.8. Vaidlustaja on kursuse iseseisva tööna kavandanud VKE digitaliseerimise teekaardi loomist ja selle piloteerimist. Kuna kursuse pikkus on vähemalt viis kuud, siis eeldab Vaidlustaja, et paralleelselt digitaliseerimise teekaardi loomisega viib ettevõte praktilisi samme ettevõttes ellu koolituse ajal. Etteheitele, et kursuseprojekti realiseerimise etapp 1A on liiga mahukas – ettevõtte äristrateegia analüüs, äriprotsesside kaardistamine, tarneahela analüüs ja digitaliseerimise eesmärk – väidab Vaidlustaja vastu, et kursuse sihtrühm ehk VKE-de juhid on nende teemadega oma äriprotsessi käigus ka varasemalt tegelenud ja seetõttu ei ole see ülesanne liiga koormav. Kui Hankija soovib koolituspäevi vastavalt TK-le läbi viia 3 (16) kahepäevaste järjestikuste moodulitena, jääb kahe mooduli vahele kuu aega, mis on piisav ülesande lahendamiseks. 5.9. Vaidlustaja ei nõustu Hankija etteheitega, et kursusetöö hõlmab ka ettevõtte teiste töötajate ajaliselt mahukat kaasamist. Ettevõtte teisi töötajaid kaasatakse vastavalt vajadusele ja see teenib ka kursuse ühe teemamooduli muutuste juhtimine rakendamist ettevõttes. Tänase ärikultuuri juures pole mõeldav, et ettevõtte äriprotsesside ja strateegia muutmisega tegelevad vaid 2-3 juhtivtöötajat. 5.10. Lugemismaterjal kursusetöö ja õpitu omandamise raames on soovituslik lisamaterjal ja selle läbitöötamist ei nõuta kursuse läbimiseks ega kursuseprojekti esitamiseks. Kuna kursus toimub suletud õpikeskkonnas Moodle, annab see võimaluse teemast lähemalt huvitatud osalejatel saada moodulites käsitletavate teemade osas sügavamat teavet. 5.11. Vaidlustaja õppejõududel ja programmijuhtidel on suur kogemus erinevate õppeprogrammide koostamisel ning kursuste mahtude, teemade ja õpiväljundite sidumisel. Antud ekspertiisile toetudes näeme, et koolitusprogrammiga on võimalik saavutada planeeritud õpiväljundid. Hankija poolt selle „liialt ambitsioonikaks“ kuulutamine on üldsõnaline ja analüüsile mittepõhinev ning eeldaks Hankija poolt konkreetsete kvantitatiivsete mõõdikute sissetoomist, mis võimaldaks anda objektiivset tagasisidet käsitletavate teemade mahu ja saavutatavate õpiväljundite kohta. 5.12. Hankija on põhjendustes selgitanud, et Hankijal puudub võimalus küsida pakkumuse hindamise etapis pakkujalt täpsustusi või täiendavat selgitust antud asjaolude kohta viidates Tallinna Halduskohtu 04.10.2019 lahendile 3-19-1602 ja Tallinna Halduskohtu 23.09.2021 lahendile 3-211882. Kuna RHAD-is ei olnud ette nähtud läbirääkimisi pakkujatega või pakkumuste täiendamise võimalust, lähtus Hankija hindamisel Vaidlustaja pakkumusest. Vaidlustaja hinnangul ei peagi pakkumuse õigeks hindamiseks pidama läbirääkimisi ega tegema muid viidatud lahendites kirjeldatud õigusvastaseid toiminguid nagu täiendavate tõendite kogumine. Küsimus on pakkumuse ja hindamise kriteeriumide tõlgendamises, asjaolude õiges tuvastamises ja õiguse üldpõhimõtete kohaldamises. 5.13. Hankija avaldas Vaidlustajale alles 31.10.2023. a punktid alamkriteeriumide eest, mis omistati Kolmanda isiku pakkumusele. Hankija otsuses oli üksnes koondhinne 68 punkti, kuid alamkriteeriumide osas teave puudus. Seega oli Hankija 22.10.2023 teavitus puudulik ja ei vastanud RHS § 46 lg 4 p-i 3 nõuetele. 31.10.2023. a teabevahetusest selgus, et edukale pakkumusele omistati maksimaalsed punktid alakriteeriumides “Koolituse sisukirjelduse esitamine ja koolitajate kaasamise põhimõtted” ning “Koolituse projektijuhtimine”, kuna need vastasid komisjoni konsensusliku hindamise tulemusel hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele ja sisaldasid täies ulatuses hindamismetoodika p 1.7 nõutud infot ja seega vastasid täielikult hindamismetoodika maksimumpunktide kirjeldusele. Alakriteeriumis “Koolituse riskianalüüs” omistati edukale pakkumusele 3 punkti, sest esitatud koolituse läbiviimise plaan vastas hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele ja sisaldas osaliselt hindamismetoodika p 1.7 nõutud infot ning vastas hindamiskriteeriumi 3 punkti kirjeldusele. Kokku sai edukas pakkuja nimetatud kriteeriumide eest 68 punkti. RHS § 46 lg 4 p-s 3 toodud nõue täitmiseks (eriti kui pakkuja on esitanud täiendava teabe nõude) ei piisa pelgalt hindepunktide avaldamisest, vaid avaldama peab ka selle, milles seisnevad eduka pakkumuse eelised. 5.14. Teadmata kuidas hindas Hankija Kolmanda isiku pakkumust ning milles seisnevad eduka pakkumuse eelised Vaidlustaja pakkumuse ees, vaidlustab Vaidlustaja Kolmanda isiku pakkumusele Sisukirjelduse alamkriteeriumi ja alamkriteeriumi “Koolituse projektijuhtimine” alusel antud maksimaalsed hindepunktid. 5.15. 13.11.2023. a esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 5.15.1. Vaidlustaja leiab, et vaidlustuskomisjon peab kontrollima, kas Hankija hindas Vaidlustaja pakkumust kooskõlas hindamise kriteeriumidega ja arvestas asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid. Tuginedes Riigikohtu praktikale peab vaidlustuskomisjon minema ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testist kaugemale. Hankija vaidles eeltoodule vastu leides, et kuna on tegemist sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega 4 (16) ning allapoole rahvusvahelist piirmäära jääva riigihankega, võib vaidlustuskomisjon piirduda ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga. Vaidlustaja vaidleb sellele vastu. Vaidluse kese on RHS §-i 117 rakendamises, mis kohaldub ühetaoliselt nii avatud hankemenetluses kui ka sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses (vt RHS § 126 lg 7). Seega puudub alus teha Riigikohtu suunistest erand pelgalt seetõttu, et menetlusliik on sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus. Teiseks, lepingu eeldatav maksumus ületab 500 000 eurot, mis avatud hankemenetluse puhul ületaks rahvusvahelist piirmäära. Lepingu maksumus kajastabki õiguste riive intensiivust. Riigikohtu Pärnu ideekonkursi lahend oli tehtud olukorras, kus ideekonkursi eeldatav maksumus oli 1800 eurot olles isegi alla riigihanke piirmäära, mistõttu ei olnud hankijal üldse kohustust järgida RHS-is sätestatud menetluskorda (RKHKo 3-3-1-51-16, p 15). Samuti peab arvestama arhitektuurilise ideekonkursi iseloomu, milleks on võistlus mh tööde kunstilise taseme alusel. Riigikohus leidis, et vaidlustus- ja kohtumenetlus on oma olemuselt õiguslike, mitte esteetiliste vaidluste lahendamise foorumid (otsuse p 17.2), kuid praegusel juhul ei pidanud Hankija hindama pakkujate koolituse sisukirjelduse esteetilisust, vaid selle vastavust ja sisu vastavalt hindamismetoodikale. Seega peab vaidlustuskomisjon minema kaugemale kui ilmselguse ja ratsionaalsuse test. 5.15.2. Vaidlustaja pakkumusele on antud vastuolus RHS §-ga 117 liiga vähe hindepunkte. Vaidlustaja eesmärk eduka pakkumuse eeliste teadasaamiseks oli mh teada, millistele tingimustele vastas täielikult Hankija eesmärke täitev koolituskirjeldus ja koolitajate kaasamise põhimõtted. 5.15.3. Hankija peab kogu riigihanke vältel, mh pakkumusi hinnates, käituma läbipaistvalt, kontrollitavalt, proportsionaalselt ning kohtlema pakkujaid võrdselt (RHS § 3 p 1 ja 2). Koostoimes RHS § 117 lg-ga 1 ning hindamisotsuste tegemise standardiga peab Hankija tagama, et Hankija peab hindamismetoodikast kinni ning hindab samu asjaolusid erinevate pakkujate pakkumustes ühetaoliselt ega hinda ühtegi pakkumust meelevaldselt. 5.15.4. Seoses Hankija selgitustega, milles seisnesid Kolmanda isiku pakkumuse eelised Vaidlustaja pakkumuse ees, leiab Vaidlustaja järgmist. 5.15.4.1. Hankija selgitus, et Kolmanda isiku pakkumuses on esitatud õpiväljundid, mis on realistlikud ja plaanitud mõistliku ja Riigihanke tingimusi arvestava ajalise kuluga ei selgita, kui palju õpiväljundeid Kolmas isik esitas, mille alusel hinnati nende saavutamise realistlikkust ja ajalist kulu. Vaidlustajale põhjendati, et 10-15 õpiväljundit moodulites on liiga palju. Teadmata on, milline õpiväljundite arv oleks olnud Hankija jaoks piisav. Õpiväljundite arv ei määra nende sisu. 5.15.4.2. Hankija selgitustest, et Kolmanda isiku pakkumuses on esitatud koolituspäevade ülesehituse teemad ja metoodika, mis on põhjendatud ja plaanitud mõistliku ajalise kuluga, ei tule välja, millisel moel on Kolmanda isiku pakkumuses esitatud koolituspäevade ülesehituse teemad ja metoodika põhjendatud ja plaanitud mõistliku ajalise kuluga. Vaidlustajale antud tagasisides on ilma selgituseta öeldud, et Vaidlustaja koolituspäevade ülesehituses kirjeldatud teemad, nende käsitlemiseks kavandatud aeg ja kavandatud metoodika (loengud, harjutused, praktikumid, demovahendite kasutamine) ei ole omavahel kooskõlas. 5.15.4.3. Hankija väidab, et: Kolmanda isiku pakkumuses märgitud moodulid viiakse läbi kahepäevastena vastavalt esitatud ajakavale. Vaidlustaja pakkumuses toodud moodulite maht ei vasta selgelt ja arusaadavalt hankija tehnilises kirjelduses (p 5.5.) määratud tingimusele, et moodulid tuleb läbi viia ühe kuni kahepäevastena. Täpsemad puudused vaidlustaja pakkumuses on hankija esitanud vaidlustajale 22.10.2023 otsuses ja teavituses. Vaidlustaja kinnitas vaidlustuses, et kõrvutades pakkumuses esitatud III mooduli õpiväljundeid (pakkumuse lk 7) Vaidlustaja viienda koolituspäeva teemadega (pakkumuse lk 13), oleks Hankija pidanud aru saama, et viies koolituspäev kuulub III mooduli, mitte II mooduli juurde. Vaidlustaja ei ole märkinud seda koolituspäeva II mooduli osana. Seega ka Vaidlustaja on plaaninud vastavalt TK-le viia kõik moodulid läbi kahepäevastena . 5.15.4.4. Hankija väidab, et Kolmanda isiku poolt on kavandatud ettevõtte digivõimekuse arendamise teekaardi koostamine on kavandatud kindla metoodikaga, praktiline ja rakendatav, mh iseseisva töö maht on piisav, et toetada omandatu kinnistamist, kuid ei ole 5 (16) liigne, et satuks ohtu koolituse lõpetamine liigse koormuse tõttu. Koolituse tegevustesse on kaasatud vaid koolitusele registreeritud isikud. Hankija hinnangul ei ole vaidlustaja kirjeldatud iseseisva töö sisu ja maht omavahel kooskõlas, kavandatud iseseisva töö maht on liiga suur ning kavandatud kursuseprojekti läbiviimisesse kaasatakse ka ettevõtete teisi töötajaid, kes ei ole koolituse sihtgrupp ega ole koolitusele registreeritud. Vaidlustaja iseseisva töö ehk kokku nii kursusetöö kui ka loetava kirjanduse, maht on sisuliselt liiga suur. Siinjuures ei ole hankija kolmanda isiku ja vaidlustaja pakkumuste hindamisel pakkumisi omavahel võrrelnud, vaid on pakkumuste kontrollimisel ja hindamispunktide omistamisel lähtunud vaid vastava pakkuja pakkumusest ja hanke alusdokumentides esitatud tingimustest. Eeltoodud Hankija selgitustest nähtub, et ka Kolmas isik valis koolitusel osalejate iseseisvaks tööks ettevõtte digivõimekuse arendamise teekaardi koostamise. Seetõttu on mõlemad pakkujad esitanud oma pakkumuses samasuguse iseseisva töö, ainult metoodikad võivad erineda. Vaidlustaja jääb seisukohale, et tema metoodika on praktiline ja rakendatav iseseisvaks tööks ettenähtud aja jooksul. Hankija etteheited, et Vaidlustaja iseseisva töö ehk kokku kursusetöö kui ka loetava kirjanduse maht on liiga suur, ei ole sisuliselt põhjendatud. Kuigi hindamismetoodika ei näinud ette pakkumuste üksteisest sõltuvat hindamist, peab Hankija lähtuma pakkumuste hindamisel samadest kriteeriumidest ning kohtlema pakkujaid võrdselt. 6. Hankija, Haridus- ja Noorteamet, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija vastus esitati 07.11.2023 ja 16.11.2023 kirjadega) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 6.1. Vaidlustaja pakkumuse hindamine toimus RHS §-i 117 ja RHAD-i kohaselt. 6.2. Vaidlustaja põhjendused vaidlustuse läbivaatamiseks vaidlustuses kirjeldatud ulatuses ja detailsuses tuginevad väitel, et Vaidlustaja pakkumusega seoses tuleb analüüsida süvitsi hindamise kriteeriumiga „Koolituse läbiviimise plaan“ seotud otsuste õiguspärasust Käesoleval juhul on põhjendatud piirduda vaidlustuse läbivaatamisel vaoshoituma ratsionaalsuse või ilmsete vigade testiga. 6.3. Vaidlustaja esitatud õiguspraktika ja selles kirjeldatud põhjendused, miks vaidlustuskomisjon peaks vaidluse lahendamisel süüvima Hankija otsustesse eksperdi tasemel, ei kinnita Vaidlustaja sellekohaseid õiguslikke väiteid. Vaidlustaja viidatud Riigikohtu otsus seab põhjaliku sisulise kontrolli rakendamisele lähtuvalt võimaliku õigusliku riive intensiivsusest lisakriteeriumid, milleks on a) hanke eeldatav maksumus peab ületama rahvusvahelist piirmäära ja b) valitud hankemenetluse liik peab olema põhjalikult reglementeeritud, milleks viidatud kohtuasjas on/oli avatud pakkumismenetlus. Riigihankes on tegemist sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse e nn „lihtsustatud korras“ hangitava teenusega ja Riigihanke eeldatav maksumus jääb alla sotsiaal- ja eriteenuste hankemenetluse rahvusvahelist piirmäära. Seetõttu ei ole põhjendatud Vaidlustaja väide, nagu tuleks vaidluse lahendamisel lähtuda põhjaliku e nn “intensiivse” kontrolli standardist. 6.4. Riigihankes on olukord, kus hindamise kriteeriumi „Koolituse läbiviimise plaan“ kohaldamine on seotud hindajate haridusvaldkonna ekspertteadmisele ja kogemusele tugineva (ning kõrvaltvaatajale subjektiivselt tunduva) arusaamaga sellest, mis on Hankija jaoks kõige eelistatum täienduskoolituse teenuse hankimiseks vajalik resultaat. Sellest lähtuvalt andsid hindajad ka pakkumustele punkte. Hankija hinnangul ei ole haridusvaldkonna sellised hindamisotsused täielikult (vaidlustuse korras vaidlustus- ja kohtumenetluses kehtivate õiguslike mõõdupuude kohaselt põhjendatavad ja seeläbi ka sellisena õiguslike mõõdupuude järgi kontrollitavad. Hankija ei eita, et vaidlustusorgani või kohtu kohustuseks ongi õigusmõistete sisustamine ja faktiliste olukordade hindamine, kuid Vaidlustaja ei vaidlusta õigusmõisteid või faktilist olukorda, vaid Hankija määratud ekspertide valdkondlikel eriteadmistel tuginevat punktihinnangut. 6.5. Vaidlustaja viidatud Riigikohtu otsus 3-20-2474 jaatab küll sarnaselt lahendile 3-20-1198 vaidlusorgani või kohtu õigust teha haldusorgani otsustele intensiivsemat kontrolli, kuid kinnitab samas üle ka vaidluse lahendaja võimalust rakendada vaoshoitust olukorras, kus hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne. Võimaliku vähemintensiivse riive korral (nagu ka käesoleval juhul tulenevalt Riigihanke väärtusest ja hankemenetluse liigist) tuleb piirduda ratsionaalsuse 6 (16) ja/või ilmselgete vigade testiga. Arvestades asjaolu, et Vaidlustajale on edastatud põhjalik sisuline selgitus, on selge, et Hankija otsus on olnud sisuline ja põhjalikult kaalutud. Kaalutud asjaolude kirjeldus on vastavuses Vaidlustaja pakkumusega ja välja on toodud, et kaalumise aluseks on selles sisalduv info. 6.6. Vaidlustaja on esitanud järgmised väited: 1) õpiväljundite arv ei määra õpiväljundite mahukust; 2) esimeses moodulis toodud õpiväljundid ei ole liiga mahukad, et neid ei ole võimalik 16 tunni jooksul katta; 3) õpiväljundid: oskavad kirjeldada digitaliseerimise võimalusi ettevõtte strateegias, ärimudelites ja tööprotsessides; oskavad kirjeldada digitaliseerimise väljakutseid; analüüsida digitaliseerimise mõju ettevõtete toimimisele ja seostada seda ettevõtete strateegia ja ärimudelitega on võimalik läbida mooduli esimese koolituspäeva 6 akadeemilise tunniga. Eeltoodud seisukohad ei ole kooskõlas väljundipõhise õppekava koostamise põhimõtete ja õpiväljundite olemusega ning ei lähtu õppekava loomisel õpiväljundite kirjeldamisel seadusest tulenevast alusest. 6.6.1. Täiskasvanute koolituse seaduse §-i 9 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud Täienduskoolituse standardi (edaspidi Standard) § 2 lg 2 alusel koostatakse õppekava õpiväljundipõhiselt. Õpiväljundid on kirjeldatud õppekava läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Täienduskoolituse õpiväljundid sõnastatakse nii, et nende alusel on võimalik hinnata õppekava läbinu teadmisi ja oskusi. TK p-i 2.5 kohaselt on peale hankelepingu sõlmimist töövõtja üheks kohustuseks väljastada osalejatele tunnistus. TK p-i 4.6 kohaselt lähtuvad tunnistusele seatud nõuded Standardis toodust. Standardi § 3 lg 2 kohaselt on tunnistus täienduskoolituse lõpetamist tõendav dokument, mis väljastatakse isikule juhul, kui koolituse käigus hinnati õpiväljundite saavutatust ja isik saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid. Seega ei ole õpiväljundid lihtsalt loetelu, vaid koolituse läbinu peab tunnistuse saamiseks kõik õpiväljundid saavutama ja nende saavutamist tuleb kontrollida. 6.6.2. Vaidlustaja on arvamusel, et koolitusprogrammiga planeeritud õpiväljundite saavutamise Hankija poolt liialt ambitsioonikaks kuulutamine on üldsõnaline, ei põhine analüüsile ning eeldaks Hankija poolt konkreetsete kvantitatiivsete mõõdikute sissetoomist, mis võimaldaks anda objektiivset tagasisidet käsitletavate teemade mahu ja saavutatavate õpiväljundite kohta. Selline arvamus ei lähtu Standardist. Hankija ei pea esitama kvantitatiivseid mõõdikuid vaid õpiväljundite määratlemine ja seostamine on pakkuja ülesanne, mida ta oleks pidanud käsitlema ja arusaadavalt esitlema oma pakkumuses. Hankija ülesanne ei ole selgitada pakkujatele vastava valdkonna õigusaktide sisu, millest pakkumuse koostamisel lähtuda. 6.6.3. Vaidlustaja pakkumuses on toodud enam kui 60 õpiväljundit. Arvestades seda hulka, on koolituse tempo väga kõrge ning on suur risk, et osalejate teadmised jäävad pinnapealseks. Üheks pinnapealse õppimise põhjuseks on vähene aeg. Materjalile pinnapealselt lähenemise korral mäletatakse tekstist üksikuid sõnu või muid ühikuid, aga mitte tervikpilti, samuti ei mõisteta sisu tervikuna. Vastavalt pakkumuse alapunktile “Õpiväljundite kontroll” peab koolituse aja hulka mahtuma loengu kuulamine, harjutuste tegemine, praktikumis osalemine, iseseisev töö, õpiväljundi omandamise hindamiseks vajaliku harjutustöö tegemine Moodle keskkonnas ning kursusetöösse panustamine. Arvestades TK-s toodud koolituse mahtu 104 akadeemilist tundi, on Hankija seisukohal, et Vaidlustaja pakkumuses esitatud moodulite õpiväljundid on liiga mahukad, et nende saavutamine oleks realistlik, arvestades koolituseks planeeritud aega. 6.7. Vaidlustaja leiab, et Hankija oleks pidanud aru saama, et Vaidlustaja pakkumuses lk 13 algav 5. koolituspäev kuulub III mooduli juurde, sest pakkumuses lk 7 kirjeldatud III mooduli õpiväljundid kattuvad 5. koolituspäeva õpiväljunditega. 6.7.1. Koolituse Pakkumuse II mooduli kirjelduses on toodud, et see tutvustab Tööstus 4.0 ja 5.0 kontseptsioone, tööprotsesside automatiseerimist, tootmisprotsessi tõhustamist, nutikaid tehnoloogiaid jne. Kõik loengud on lõimitud praktiliste näidete ja harjutustega. Selle mooduli kõik loengud viiakse läbi TalTech-i paindtootmissüsteemide, kus osalejad saavad ka praktiliselt katsetada erinevaid lahendusi uuenduslike tootmisseadmete abil. Hankija ei saa pakkumust lugedes olla kindel, et 5. koolituspäeva teemad: intelligentsed 7 (16) tooted; autonoomsed, enesekontrolliga tootmiskomponendid ja protsessid, nende eelised, väljakutsed, mõju tootearendusele ja turule ei ole seotud sisukirjelduses toodud Tööstus 4.0 ja 5.0 kontseptsioonide jm esitatud kirjeldusega. Samuti võib robootika temaatika olla seotud uuenduslike tootmisseadmete katsetamisega. Lk 14 toodud III mooduli pealkiri on „Uued tehnoloogiad äriprotsesside tõhustamiseks: tehisintellekt ja sellega seotud äriprotsessid“. Pakkumuses toodud III mooduli esimene koolituspäev algab teemaga „Äritehisintellekti rakendused - Ülevaade AI ärirakendustest. Milliseid probleeme saab AI-ga ettevõttes lahendada? Peamised kategooriaid, milles ettevõtted AI-lahendusi rakendavad“, millest võib aru saada, et see on mooduli esimene, sissejuhatav teema. 6.7.2.. Hindamismetoodika p-i 1.7.1 kohaselt pidi pakkuja selgitama põhjalikult, selgelt ja struktureeritult tegevuste sisu ja seda, kuidas TK-s seatud eesmärke saavutab ja hankelepingu tingimustele vastavate tulemiteni jõuab, arvestades hankelepingu lõpptähtpäeva. Kohustus esitada nõutud teave selgelt ja arusaadavalt oli pakkuja ülesanne. Hankijale ei saa ette heita, et ta pakkumuses esitatud ebaselge ja eksliku teabe alusel ei saanud tuletada Vaidlustaja mõtteid. 6.7.3. See, et Vaidlustaja on pakkumuse p-i 3 (koolituspakkumuse sisu) üldosa sissejuhatuses öelnud, et koolitused toimuvad kahepäevaste koolitustena, kuid p-s 3.2 koolituse ülesehituses koos ajakavaga on mooduli märkinud kolmepäevasena, viitab pakkumuse ebaselgusele ja küsitavusele ning ei vasta TK-s nõutud tingimusele. Isegi kui Hankija pidi aru saama, et kõik moodulid olid 2-päevased, esinevad pakkumuses teised puudused, mille tõttu ei saanud sellele omistada 35 punkti. 6.8. Vaidlustaja väide, et lk 13 algava 5. koolituspäeva õpiväljundid kattuvad lk 7 kirjeldatud õpiväljunditega, ei ole korrektne, sest koolituspäeva kirjelduse juures ei ole pakkuja õpiväljundeid esitanud vaid toodud on koolituse teemad. 6.9. Vaidlustaja heidab ette, et IV moodulis (pakkumuse lk 8) ei ole sisuülevaade vastavuses õpiväljundite ja koolitusmooduli kirjeldusega ning et Hankija on võimaldanud TK-s pakkujal täiendada esmaseid teemasid. Pakkuja võis teemasid täiendada, kuid Vaidlustaja ei ole seda teinud seostatult - Hankija jääb seisukohale, et mooduli sisuülevaade ei ole vastavuses mooduli õpiväljundite ja koolituspäevade kirjeldusega. 6.10. Vaidlustaja on vaidlustuses välja toonud, et: 1) Vaidlustaja eeldab, et paralleelselt digitaliseerimise teekaardi loomisega viib ettevõte praktilisi samme ettevõttes ellu koolituse ajal; 2) Vaidlustaja väidab, et kursuse sihtrühm ehk VKE-de juhid on nende teemadega oma äriprotsessi käigus ka varasemalt tegelenud ja seetõttu ei ole see ülesanne liiga koormav; 3) ettevõtte teisi töötajaid kaasatakse vastavalt vajadusele. Tänase ärikultuuri juures pole mõeldav, et ettevõtte äriprotsesside ja strateegia muutmisega tegelevad vaid 2-3 juhtivtöötajat. 6.10.1.Vastavalt TK-le on hankelepingu sõlmimise eesmärgiks juhtimisvõimekuse koolituse väljatöötamine ja läbiviimine, et arendada juhtide IKT-oskusi ja teadmisi ning tõsta teadlikkust IKT kasutamisest saadavast võimalikust kasust. Koolituse sihtrühmaks on väike- ja keskmise suurusega ettevõtete 2-4-liikmelised meeskonnad, kes näevad vajadust ettevõtte digipöörde või digitaliseerimise mõtestamiseks ning valdkonna arendamiseks oma ettevõttes ning soovivad selleks omandada uusi oskuseid või täiendada olemasolevaid teadmisi. Eesmärgist tulenevalt ei saanud Vaidlustaja eeldada, et osaleja viib ettevõttes ellu praktilisi samme ellu koolituse ajal. Samuti ei saa eeldada, et osalejad on äriprotsessi käigus teemadega tegelenud – osaleda võivad meeskonna liikmed olenemata tööstaažist või kogemusest, mh võib osalejaks olla ka alles alustanud juht. Eeldada ei saa ka, et pikema töökogemusega juhtidel on teemadega eelnev kokkupuude. Vaidlustaja sellised tõlgendused toetavad Hankija poolt pakkumuse hindamisel antud hinnangut, et iseseisva töö maht on liiga suur. Hankija jääb pakkumuse hindamisel märgitu juurde, et pakkumuses kirjeldatud ulatuses ettevõtte teiste töötajate kaasamine ei vasta antud hanke eesmärkidele ning koormab tarbetult koolitatavat. 6.10.2. Vaidlustaja väitel jääb kahe mooduli vahele kuu aega, mis on piisav ülesande lahendamiseks. Vaidlustaja pakkumuse kohaselt on iseseisva töö mahuks kavandanud 20 akadeemilist tundi (ptk 3 pakkumuse sisu, lk 5). Kui koolitus koosneb viiest moodulist ja iseseisev töö jaotub nt 8 (16) moodulite vahelisele ajale võrdselt, siis on iga mooduli vahele jääva iseseisva töö võimalik maht 5 akadeemilist tundi. Seega ei saa Vaidlustaja tõlgendada, et kahe mooduli vahele jääb kuu aega. Selline tõlgendus toetab Hankija järeldust pakkumuse hindamisel, et iseseisva töö maht on liiga suur. 6.10.3. Vaidlustaja toob vaidlustuses välja, et lugemismaterjal on soovituslik lisamaterjal. Vaidlustaja on pakkumuse lk 24 iseseisva töö peatükis kirjeldanud: Koolituspäevadelt saavad osalejad lektoritelt kaasa ka iseseisva töö, mis on tavaliselt harjutustundides alustatu lõpetamine. Samuti kätkeb iseseisev töö lugemismaterjali raamatute, artiklite ja juhtumiuuringute näol, mis otseselt haakuvad mooduli teemadega ning võimaldavad osalejatel haarata ning mõista laiemat konteksti iga teemapunkti osas. Iseseisev töö on ka õpitu läbiarutamine - kuidas reaalselt digikaart ettevõttes valmib. Eeltoodud kirjelduse kohaselt on iseseisva töö sisuks harjutustundides alustatu lõpetamine ja lugemismaterjal, mis võimaldab haarata ja mõista laiemat konteksti, ning õpitu läbiarutamine. Seega ei ole õige vaidlustuses esitatud väide, et lugemismaterjal on soovituslik lisamaterjal ja Hankija ei saanud seda pakkumuse hindamisel ka selliselt tõlgendada. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õiguspärane 6.11. Vaidlustaja väidab, et Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane, kuid vaidlustuses ei ole välja toonud, milles seisnes Kolmanda isiku pakkumuse hindamise ja edukaks tunnistamise sisuline õigusvastasus. Hankija tegevuse kohta on esitatud ainult menetluslik etteheide, mis on seotud Hankija tegevusega edukaks tunnistamise otsuse järgselt Vaidlustaja teavitamisel Kolmanda isiku pakkumuse eelistest. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele eelnevat pakkumuse hindamist ei mõjuta Hankija tegevus edukaks tunnistamise otsuse vastuvõtmise järgselt – vastav otsus on selleks hetkeks juba tehtud ja Vaidlustaja etteheited on seotud Hankija teavitamiskohustuse täitmisega, mis edukaks tunnistamise otsust ei mõjuta. Eeltoodust lähtuvalt ei saa ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine olla õigusvastane põhjusel, et Vaidlustaja ei nõustu eduka pakkumuse eelistest teavitamise kohustuse täitmise nüanssidega. 6.12. Vaidlustaja eksib väites, et Hankija on eiranud RHS § 47 lg 4 p-s 3 sätestatud teavitamiskohustusi. Hankija on Vaidlustajale 31.10.2023. a esitanud täiendava info Kolmanda isiku pakkumuse eeliste kohta. Vastav info on grupeeritud alakriteeriumite kaupa ja on piisavalt detailne, et valdkonnas tegutsev mõistlik pakkuja saaks sellest kätte soovitud info. Hindamise kategooriate kaupa oli punktisummade jagunemine kõigile pakkujatele nähtav ka edukaks tunnistamise otsusest, mistõttu RHS § 47 lg 4 p-i 3 miinimumnõuded olid seeläbi täidetud. Hankija ja pakkuja võivad alati olla erineval seisukohal, millises täiuslikus koosseisus tuleks vastav info kõigile asjast huvitatud pakkujatele edastada, kuid seaduse täitmise vaatest piisab vastava kohustuse täitmiseks ka lühemast, kuid piisavast teabest. 6.13. 16.11.2023. a esitas Hankija täiendavad seisukohad. 6.13.1. Hankija hinnangul ei ole vaidlustuse rahuldamine võimalik, kuna Vaidlustaja on minetanud võimaluse, et tema pakkumus osutuks edukaks. Hankija võttis oma 22.10.2023. a edukaks tunnistamise otsuses vastu järgnevad otsused: 1) tunnistada edukaks AS-i BCS Koolitus pakkumus, kui hindamise kriteeriumide kohaselt enim väärtuspunkte saanud majanduslikult soodsaim pakkumus. Eduka pakkuja pakkumusele omistati 95,82 väärtuspunkti; 2) Tallinna Tehnikaülikooli pakkumusele omistati kokku 80,00 väärtuspunkti; 3) Visionest Institute OÜ (10342428) pakkumusele omistati kokku 77,95 väärtuspunkti. 6.13.2. Vaidlustuses esitas Vaidlustaja nõude tunnistada kehtetuks Hankija 22.10.2023 edukaks tunnistamise otsus, millega tunnistati edukaks AS-i BCS Koolitus pakkumus. Seega vaidlustab Vaidlustaja Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamist. Teisi Hankija otsuseid Vaidlustaja vaidlustanud ei ole. Vaidlustaja ei ole vaidlustuses ega täiendavates seisukohtades välja toonud, millise sisulise põhjenduse kohaselt on Hankija omistanud Kolmanda isiku pakkumusele punkte valesti vaid keskendub sellele, et Hankija on vääralt hinnanud Vaidlustaja pakkumust. Hankija järeldab eelnevast, et Vaidlustaja enda pakkumusele omistatud punktide otsuse kehtetuks tunnistamist vaidlustusega ei taotle. Arvestades Vaidlustaja nõude kõigi sisuliste põhjenduste spetsiifilist 9 (16) keskendumist oma pakkumuse väidetavatele eelistele olukorras, kus Vaidlustaja pakkumusega seoses vaidlustuskomisjonile ühtegi taotlust esitatud ei ole, puudub Vaidlustajal võimalus osutuda edukaks pakkujaks. 6.13.3. Hankija hinnangul puudub võimalus või põhjus vaidluse sisuliseks läbivaatamiseks olukorras, kus hoolimata etteheidetest Hankija tegevusele puudub Vaidlustaja selgelt väljendatud nõue, mida nende etteheidete alusel rahuldada. Samas on vastupidine olukord Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega - Vaidlustaja ei ole välja toonud ühtegi iseseisvat sisulist põhjust, miks peaks Kolmanda isiku pakkumusele omistatud hindepunkte kontrollima või põhjendanud, miks Hankija ei oleks pidanud omistama Kolmanda isiku pakkumusele selliseid hindepunkte. 6.13.4. Eeltoodust lähtuvalt esitab Hankija taotluse jätta vaidlustus läbi vaatamata RHS § 192 lg 3 p 7 alusel, kuna vaidlustaja on minetanud võimaluse osutuda ise hankes edukaks ja vaidlustatud Hankija otsus iseseisvalt ei riku Vaidlustaja õigusi ega huve. 6.13.5. Vaidlustaja seisukoht, nagu tingiks vaidlustuses esitatud etteheidete põhjaliku läbivaatamise kohustuse RHS § 117, ei ole õige. Viide RHS §-ile 117 ei ole asjakohane, kuna vaidluse sisuks ei ole see, milline peab olema Hankija tegevus pakkumuste hindamisel, vaid see, millises ulatuses ja põhjalikkusega kontrollib vaidlusorgan Hankija subjektiivseid või õiguseväliseid ekspertteadmisi nõudvaid elemente sisaldavate otsustuste ratsionaalsust või õigsust ja seda RHS § 117 ei reguleeri. 6.13.6. Hankija hinnangul on Vaidlustaja sisulised etteheited eriarvamus hindamise üksikute detailide suhtes, millest ei saa tuletada kokkuvõtvat järeldust, et Hankija eksperdid oleksid teinud Vaidlustaja pakkumuse hindamisel vea. 6.13.7. Vaidlustaja 13.11.2023. a sisulised seisukohad oma pakkumuse osas ei ole õiged. 6.13.7.1. Vaidlustaja leiab, et Hankija ei ole sisuliselt selgitanud, mil moel ei ole omavahel kooskõlas koolituspäevade ülesehituses kirjeldatud teemad, nende käsitlemiseks kavandatud aeg ja kavandatud metoodika (loengud, harjutused, praktikumid, demovahendite kasutamine) ning ei ole selgitanud realistlikku õpiväljundite arvu. Vaidlustajale 22.10.2023. a esitatud selgituses oli välja toodud, et Hankija hinnangul ei ole omavahel vastavuses pakkumuses kirjeldatud õpiväljundid, koolituspäevade ülesehituses toodud sisu, nende käsitlemiseks kavandatud aeg ja metoodikad ning iseseisva töö maht. Vastuses vaidlustusele selgitas Hankija mõiste “õpiväljundid” õiguslikku määratlust tulenevalt täiskasvanute koolituse seadusest ja Standardist, mille osas ei ole Vaidlustaja nendega arvestanud. Lisaks selgitas Hankija Vaidlustajale 22.10.2023. a edastatud algses teates, et Vaidlustaja pakkumuses esitatud moodulite õpiväljundid on liiga mahukad, et nende saavutamine oleks realistlik arvestades koolituseks planeeritud aega. Seega on Hankija viidanud moodulite õpiväljundite sisulisele mahule koolituse jooksul. Vaidlustaja seisukohad ei ole kooskõlas väljundipõhise õppekava koostamise põhimõtete ja õpiväljundite olemusega ning ei lähtu õppekava loomisel õpiväljundite kirjeldamisel seadusest tulenevast alusest. Vaidlustaja toob välja, et koolitusmoodulid toimuvad kahepäevastena. Hankija on nii Vaidlustajale saadetud põhjenduses kui ka vastuses vaidlustusele selgitanud Vaidlustaja pakkumuses sisalduvaid puudusi koolituspäevade teemade käsitlemise ja moodulite ajalise kestvuse osas (millise mooduli osa on koolituspäev). Hankija jääb oma seisukoha juurde, et Vaidlustaja moodulite kirjelduses koolituspäevadeks ja koolitusmoodulite läbiviimiseks tegelikult kavandatud aeg ei ole kooskõlas Vaidlustaja pakkumuse p-i 3 üldosas välja tooduga, et moodulite kestvus on 2 päeva. 6.13.7.2. Vaidlustaja leiab, et ka Kolmas isik valis koolitusel osalejate iseseisvaks tööks ettevõtte digivõimekuse arendamise teekaardi koostamise ja seetõttu ei ole põhjendatud Hankija etteheited, et Vaidlustaja iseseisva töö ehk kokku kursusetöö kui ka loetava kirjanduse maht on liiga suur. Hankija ei ole sellega nõus – kuigi mõlemal pakkujal on iseseisvaks tööks teekaardi koostamine, siis ei tähenda see seda, et kirjeldatud iseseisva töö maht on ühesugune. Vaidlustaja pakkumuses on iseseisva töö mahuks kavandanud 20 akadeemilist tundi. Hankija on nii Vaidlustajale saadetud põhjenduses kui ka vastuses vaidlustusele selgitanud Vaidlustaja pakkumuses sisalduvaid puudusi iseseisva töö liigse mahukuse osas (digitaliseerimise teekaardi koostamine, koolituse ajal ettevõttes praktiliste sammude astumine ja selleks 10 (16) ettevõtte teiste töötajate kaasamine, iseseisva töö tegemine moodulite vahelisel ajal kuu aja jooksul, kirjanduse lugemine). 6.13.7.3. Hankija jääb hindamisel esitatud seisukoha juurde, et omavahel ei ole vastavuses Vaidlustaja pakkumuses kirjeldatud õpiväljundid, koolituspäevade ülesehituses toodud sisu, nende käsitlemiseks kavandatud aeg ja metoodikad ning iseseisva töö maht, mistõttu koolituskava ei ole realistlik. 7. Kolmas isik, AS BCS Koolitus, vaidleb vaidlustusele vastu, esitamata seejuures sisulisi argumente. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED Hankija taotluse lahendamine 8. Hankija on esitanud taotluse jätta vaidlustus RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata, kuna Vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus, sest Vaidlustajaga ei saa sõlmida hankelepingut, kuna Vaidlustaja on minetanud võimaluse osutuda ise Riigihankes edukaks pakkujaks ja vaidlustatud Hankija otsus iseseisvalt ei riku Vaidlustaja õigusi ega kahjusta tema huve. Hankija põhjendused on järgmised: 1) Hankija otsuses pakkumuse edukaks tunnistamiseks sisaldub kolm otsustust: a) tunnistada edukaks AS-i BCS Koolitus pakkumus kui hindamise kriteeriumide alusel enim väärtuspunkte (95,82) saanud pakkumus; b) Tallinna Tehnikaülikooli pakkumusele omistati kokku 80,00 väärtuspunkti; c) Visionest Institute OÜ pakkumusele omistati kokku 77,95 väärtuspunkti: 2) Vaidlustaja on vaidlustanud Hankija otsuse tunnistada edukaks AS-i BCS Koolitus pakkumus, kuid ei ole esitanud põhjendusi selle kohta, miks on Kolmanda isiku pakkumusele omistatud hindepunkte valesti; 3) Vaidlustaja leiab, et Hankija hindas tema pakkumust põhjendamatult madalalt, kuid ei ole vaidlustanud otsustust omistada tema pakkumusele 80,00 punkti; 4) vaidlustuse sisuliseks läbivaatamiseks puudub võimalus olukorras, kus hoolimata etteheidetest Hankija tegevusele Vaidlustaja pakkumuse hindamisel puudub selgelt väljendatud nõue, mida nende etteheidete alusel rahuldada. 9. Vaidlustuskomisjon jätab Hankija taotluse rahuldamata. RHS § 185 lg 2 p-i 7 alusel võib vaidlustuse esitada pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse peale. Ei saa olla vaidlust, et Hankija 22.10.2023. a edukaks tunnistamise otsusega on tunnistatud AS-i BCS pakkumus edukaks. Vaidlustaja taotleb Hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, millega tunnistati edukaks AS-i BCS Koolitus pakkumus, seega on Vaidlustaja taotlus kooskõlas RHS § 185 lg 2 p-ga 7. Asjaolust, et Hankija on teinud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse koosseisus veel teisi otsustusi, ei saa tuletada Vaidlustaja kohustust oma eesmärgi saavutamiseks ka neid otsustusi (või otsustust) vaidlustada. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasus ei sõltu kokkuvõttes mitte üksnes sellest, kui palju punkte sai Kolmanda isiku pakkumus, vaid ka sellest, kui palju punkte said (või oleksid pidanud saama) teised pakkumused. Seega saab Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsust vaidlustada ka Hankija tegevuse kaudu pakkumuste hindamisel, st selle kaudu, kui Vaidlustaja tõendab, et Hankija ei hinnanud tema pakkumust õiguspäraselt, mistõttu tema pakkumusele oleks tulnud omistada rohkem punkte kui see hindamisel sai ning Vaidlustaja pakkumusele omistatav punktide arv peaks ületama punktide arvu, mille sai Kolmanda isiku pakkumus edukaks tunnistamisel. Vaidlustaja pakkumuse hindamine 10. Hankija viib Riigihanget läbi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena. RHS § 126 lg 2 kohaselt määrab hankija riigihanke alusdokumentides sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra. Lisaks RHS-i kolmanda peatüki 2. jaos sätestatud nõuetele võib hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra määramisel lähtuda ka teistest RHS-i sätetest. Vaidlusaluses Riigihankes on sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse kord kehtestatud dokumendis Sotsiaalteenuste erimenetluse kord ning teistes RHAD-i dokumentides. 11 (16) 11. Hankija kehtestas Riigihankes kaks hindamise kriteeriumi: 1) Pakkumuse kogumaksumus (osakaal 30); 2) Koolituse läbiviimise plaan (osakaal 70). Pakkumuste hindamine hindamise kriteeriumi Koolituse läbiviimise plaan alusel toimus vastavalt kolmele alamkriteeriumile: 1) Sisukirjelduse alamkriteerium (maksimaalne punktida arv 35); 2) Koolituse projektijuhtimine (maksimaalne punktide arv 30); 3) Koolitusprojekti riskianalüüs (maksimaalne punktida arv 5). Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija on hinnanud tema pakkumust põhjendamatult madalalt Sisukirjelduse alamkriteeriumi alusel, mille õiguspärasel rakendamisel oleks Vaidlustaja pakkumusele tulnud omistada mitte 15 vaid 35 punkti. Hindamise kriteeriumi Pakkumuse kogumaksumus ja alamkriteeriumide Koolituse projektijuhtimine ja Koolitusprojekti riskianalüüs rakendamise üle vaidlus puudub. 12. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, millise intensiivsusega tuleks vaidlustuskomisjonil kontrollida Vaidlustaja pakkumuses esitatud dokumendi „VKE juhtide digipöörde koolituse väljatöötamine ja läbiviimine Hankepakkumus“ (edaspidi Hankepakkumus) hindamist Sisukirjelduse alamkriteeriumi alusel. Riigikohtu 11.12.2020 otsuses nr 3-20-1198 (p 16) on Riigikohus sidunud loovtöö hindamise kontrollimise intensiivsuse kahe asjaoluga – riigihanke eeldatava maksumusega (hanke eeldatav maksumus näitab hankes osalevate ettevõtjate õiguste riive intensiivsust) ja kasutatava hankemenetlusega (avatud hankemenetluses on oluliselt täpsem õigusraam võrreldes ideekonkursiga ning märksa suurem kaal on ka riigihanke korraldamise üldpõhimõtetel, eriti läbipaistvusel, kontrollitavusel). Lähtudes eeltoodud kriteeriumidest saab järeldada, et Riigihanke puhul peaks Hankija kaalutlusotsuse hindamise intensiivsus olema madalam, kui on kirjeldatud Riigikohtu viidatud otsuse p-des 17-19. Vaidlusaluse Riigihanke eeldatav maksumus (500 000 eurot) ei ületa sotsiaal- ja eriteenuste puhul kehtivat rahvusvahelist piirmäära ning Riigihange viiakse läbi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena, mille õigusraam sarnaneb pigem ideekonkursi õigusraamiga (nii sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse kui ideekonkursi läbiviimist reguleerib RHS-i 3. ptk Erihangete kord), kui avatud hankemenetlusega. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga, et käesolevas vaidluses on vaidlustuskomisjonil kohustus kontrollida Vaidlustaja pakkumuse hindamist kuidagi eriti intensiivselt, kuid möönab, et kontrollida tuleb, kas hindamine toimus hindamise kriteeriumide kohaselt ning kas seejuures arvestati asjakohaseid ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid. 13. Hindamismetoodika p-s 1.7.1 on kirjeldatud, mida Hankija Sisukirjelduse alamkriteeriumi alusel hindab: Koolituse sisukirjelduse esitamine ja koolitajate kaasamise põhimõtted Pakkuja võtab aluseks hanke tehnilises kirjelduses toodud koolituse teemad, täiendab neid ja esitab pakkumuses omapoolse kirjelduse koolituse eesmärkidest, koolituse ja moodulite õpiväljunditest, sisust ja ülesehitusest koos ajalise mahuga, kirjeldab ettevõtte meeskonnatööna loodava digipöörde või digitaliseerimise kavandamiseprotsessi ja kasutatavat metoodikat, sh koostamise juhendamise ja tagasisidestamise põhimõtteid. Samuti kirjeldab õppeprotsessi, õppemeetodeid ja õpiväljundite saavutamise kontrolli põhimõtted ning koolitusgruppide moodustamise põhimõtteid. Pakkuja peab selgitama põhjalikult, selgelt ja struktureeritult tegevuste sisu ja seda, kuidas tehnilises kirjelduses seatud eesmärke saavutab ja hankelepingu tingimustele vastavate tulemiteni jõuab, arvestades hankelepingu lõpptähtpäeva. Kõik kirjeldatud tegevused peavad olema omavahel loogiliselt seotud. Pakkuja kirjeldab, kuidas moodustab koolitajate meeskonna, kuidas kaasab neid protsesside lõikes ja kuidas haldab koolituse läbiviimise protsessi, kuidas tagab kvaliteetsete koolitajate kaasamise ja vajaduse tekkides nende asendamise. Hindamismetoodika p-s 1.8.1 on esitatud põhimõtted, millest lähtuvalt tuli Hankijal anda Sisukirjelduse alamkriteeriumi alusel punkte: Koolituse sisukirjelduse esitamine ja koolitajate kaasamise põhimõtted - maksimaalselt on võimalik saada 35 punkti 35 punkti – vastab täielikult Koolitus moodustab ühtse selgelt arusaadava, loogilise ja tervikliku käsitluse. Koolituse sisu vastab täielikult hankes nõutud eesmärkidele ja sihtrühma vajadustele. Koolituse 12 (16) kontseptsioon, koolituse ning moodulite õpiväljundid on kirjeldatud selgelt, seostatult koolituse ja mooduli teemadega, põhjalikult ja realistlikult. Koolituse metoodika on süsteemselt läbi mõeldud, toetades koolituse eesmärkide saavutamist ja osalejate uute teadmiste ning oskuste omandamist parimal võimalikul viisil. Koolitusmetoodika arvestab täiskasvanukoolituse põhiprintsiipe ja lähtub koolitusel sihtrühma eripäradest. Koolitusmeetodid suunavad õppijaid õppeprotsessis aktiivselt osalema, toetatakse õppijate omavahelist kogemuste jagamist ja dialoogi. Koolitusgruppide suurused on õpimetoodikaid arvestades optimaalse suurusega, võimaldades osalejate aktiivset kaasamist ja tagasisidestamist. Õppes on teooria ja praktika osakaal optimaalne, kasutatakse praktilise õppe elemente, mis võimaldavad õppijatel õpitut rakendada. Digipöörde või digitaliseerimise protsessi kavandamine on juhitud põhjendatud metoodikaga, tagasisidestamine on läbi mõeldud ja kavandatud regulaarselt, arvestatakse nii üksiku ettevõtte tagasisidestamist kui ka üldistatult tagasisidestamist grupile. Kasutatakse metoodikaid, mis toetavad osalejaid õppeprotsessi käigus ja aitavad koolitust tervikuna tulemuslikult läbida. Koolitajate valiku alused on väga hästi läbi mõeldud, koolitajate arv koolituste läbiviimiseks on piisav, kaasatus ja haldamine on läbimõeldud, detailne ning realistlik ning tagab kvaliteetsete koolitajate kaasamise ja hankelepingu eesmärgi täitmise. 15 punkti – vastab osaliselt Koolituse sisu vastab üldjoontes hanke eesmärkidele ja sihtrühma vajadustele ja võimaldab enamiku õpiväljundite saavutamist. Samas ei ole näiteks mõned õpiväljundid selgelt sõnastatud või koolituse ja moodulite teemad ei ole seostatud või ei ole põhjalikud või realistlikud, arvestades koolituseks planeeritud aega. Koolituse metoodika on suures osas läbi mõeldud, toetab koolituse eesmärke ja uute oskuste omandamist, üldjoontes koolituse ülesehitus toetab uute teadmiste ja oskuste omandamist ja arvestab täiskasvanukoolituse põhiprintsiipide ja koolituse sihtrühma eripäradega. Õppijatele on loodud võimalus õppeprotsessis aktiivseks osalemiseks ning neid suunatakse neid võimalusi kasutama. Koolitusmeetodid toetavad mõningal määral õppijate kaasamist sh omavahelist kogemuste jagamist või dialoogi. Koolitusgruppide suurused ei toeta õpimetoodikate rakendamist. Õppes on teooria ja praktika osakaal kirjeldatud, kasutatakse praktilise õppe elemente, mis võimaldavad õppijatel õpitut rakendada, kuid ei ole piisavalt optimaalne või esineb mõningaid küsitavusi. Digipöörde või digitaliseerimise protsessi kavandamine on kirjeldatud üldiselt, konkreetse metoodika kasutamist ei plaanita, tagasisidestamine on kirjeldatud, see on kavandatud läbi viia regulaarselt, arvestatakse nii üksiku ettevõtte tagasisidestamist kui ka üldistatult tagasisidestamist grupile. Kasutatakse metoodikaid, mis osalejaid õppeprotsessi käigus toetavad ja suunavad iseseisvate tööde tegemisel, mis aitab koolitust läbida, kuid esineb mõningaid küsitavusi või õpiväljundite saavutamine ei ole piisavalt toetatud. Koolitajate meeskonna kaasatus protsesside lõikes ja koolitajate haldamine on kirjeldatud, kuid esineb küsitavusi kvaliteetsete koolitajate kaasamise tagamises ning hankelepingu eesmärgi täitmise tagamises.1 14. 22.10.2023. a edastas Hankija Vaidlustajale RHR-i kaudu Pakkumusele omistatud punktide põhjendused 2 (edaspidi Põhjendused), milles Vaidlustaja pakkumuse hindamist Sisukirjelduse alamkriteeriumi alusel 15 punktiga põhjendati järgmiselt: Pakkuja on esitanud oma pakkumuses koolituse läbiviimise plaani, mis hankija hinnangul vastab nõuetele osaliselt järgnevatel põhjustel: Hankija hinnangul ei ole omavahel vastavuses pakkumuses kirjeldatud õpiväljundid, koolituspäevade ülesehituses toodud sisu, nende käsitlemiseks kavandatud aeg ja metoodikad ning iseseisva töö maht. Pakkumuses esitatud moodulite õpiväljundid on liiga mahukad, et nende saavutamine oleks realistlik, arvestades koolituseks planeeritud aega – moodulites on 10-15 õpiväljundit. Samuti ei ole kõik moodulite nimetused, mooduli lühikirjeldus, õpiväljundid ja sisuülevaade omavahel kooskõlas ja optimaalsed. Nt ei ole IV moodulis „Muudatuste juhtimine digipöörde ja digitaliseerimise kontekstis“ sisuülevaade vastavuses õpiväljundite ja koolitusmooduli 1 Hindamismetoodika p-s 1.8.1 on kirjeldatud ka olukorda, mille puhul omistatakse pakkumusele Sisukirjelduse alamkriteeriumi alusel 1 punkt, kuid kuna selle üle vaidlus puudub, vaidlustuskomisjon seda käesolevas otsuses välja ei too. 2 Sõnumi ID: 788231. 13 (16) kirjeldusega, moodulis on lisaks kestlikkusega seotud õpiväljundid ja sisu. Kestlikkus ei vasta hankes toodud mõistetele digipööre ja digitaliseerimine (tehnilise kirjelduse p 1.2. Mõisted). Koolituspäevade ülesehituses kirjeldatud teemad, nende käsitlemiseks kavandatud aeg ja kavandatud metoodika (loengud, harjutused, praktikumid, demovahendite kasutamine) ei ole omavahel kooskõlas, mistõttu on oht, et käsitletavad teemad jäävad osaleja jaoks pinnapealseks. Samuti ei vasta maht hankija tehnilises kirjelduses (p 5.5.) määratud tingimusele, et moodulid tuleb läbi viia ühe kuni kahepäevastena, pakkumuses esitatud II koolitusmoodul kestab 3 päeva. Pakkumuse kohaselt on osaleja iseseisva töö mahuks kavandatud 20 akadeemilist tundi. Pakkumuses on iseseisva tööna kavandatud kursuseprojekt, milleks on iga osaleja jaoks tema firma digitaliseerimise teekaart ning selle rakendamise piloteerimine. Kursuseprojekti realiseerimise etapid on liiga mahukad, nt etapp 1A sisaldab ettevõtte äristrateegia analüüsi, äriprotsesside kaardistamist, tarneahela analüüsi, digitaliseerimise eesmärki. Selliseid etappe on kogu koolituse kohta üheksa, hõlmates lisaks kaardistustele, andmekogumisele ja analüüsile ka piloteerimist, kus mh hinnatakse digilahenduste rakendatavust reaalsetes töötingimustes ja kasutatavust töötajate ning teiste osaliste jaoks. Pakkumuses on kursuseprojekti meeskonnatöö osas kirjeldatud, et see hõlmab koolitusel osalejate ettevõtete teiste töötajate ajaliselt mahukat kaasamist, nt on toodud, et osaleva ettevõtte meeskonnale selgitatakse digitaliseerimise teekaardi loomise protsessi ja metoodikat, sh lepitakse ettevõttes kokku nt soovituslike dokumentide ettevalmistamise ja kogumise osas. Ettevõtte poolt eeldatavalt tagatakse, et meeskonda kuuluvad oma valdkonna spetsialistid ning neil on piisav kogemus ettevõttes ja/või valdkonnas töötamisest. Kaasatakse ettevõtte võtmeisikud ja töötajad, kellel on oluline kokkupuude digitaliseerimise teekaardi koostamisega ja kes panustavad selle edukusse. Sellises ulatuses ettevõtte teiste töötajate kaasamine ei vasta antud hanke eesmärkidele. Lisaks kursusetöö koostamisele on iseseisva töö osana kavandatud lugemismaterjali läbitöötamist raamatute, artiklite ja juhtumiuuringute näol. Hankija hinnangul ei ole kirjeldatud iseseisva töö sisu ja maht omavahel kooskõlas, kavandatud iseseisva töö maht on liiga suur. Kuna koolituse auditoorse osa ja iseseisvate tööde maht on liialt ambitsioonikas ja ei arvesta koolituseks planeeritud aega, siis ei ole koolituskava realistlik ja on oht, et koolituse osavõtjad ei saavuta esitatud õpiväljundeid või loobuvad koolituse täies mahus läbimisest ja koolitust ei lõpeta vajalikul hulgal inimesi. Hankijal puudub võimalus küsida pakkumuse hindamise etapis pakkujalt täpsustusi või täiendavat selgitust antud asjaolude kohta. Tallinna halduskohtu 4.10.2019 lahendi 3-19-1602 kohaselt pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet rikuks olukord, kui kaebajale antakse võimalus oma nõuetele vastavust täiendavalt tõendada ning Tallinna Halduskohtu 23.09.2021 lahendi 3-21-1882 kohaselt pakkumuses esitatud lisaandmete arvesse võtmine olukorras, kus hankedokumendid sellist võimalust ette ei näe, oleks vastuolus riigihangetes kehtiva pakkujate võrdse kohtlemise ning läbipaistvuse põhimõtetega. Hanke alusdokumentides ei ole hankija ette näinud pakkujatega läbirääkimisi või pakkumuste täiendamise võimalust, seega lähtub hankija hindamisel pakkuja esitatud pakkumusest. 15. Põhjendustest ilmneb, et Hankija tuvastas Vaidlustaja Hankepakkumusest kokkuvõtlikult, et omavahel ei ole vastavuses kirjeldatud õpiväljundid, koolituspäevade ülesehituses toodud sisu, nende käsitlemiseks kavandatud aeg ja metoodikad ning iseseisva töö maht: 1) moodulite õpiväljundid (10-15 moodulis) on liiga mahukad, et nende saavutamine oleks realistlik, arvestades koolituseks planeeritud aega; 2) kõik moodulite nimetused, mooduli lühikirjeldus, õpiväljundid ja sisuülevaade ei ole omavahel kooskõlas ja optimaalsed (nt ei ole IV moodulis Muudatuste juhtimine digipöörde ja digitaliseerimise kontekstis sisuülevaade vastavuses õpiväljundite ja koolitusmooduli kirjeldusega, kuna moodulis on ka kestlikkusega seotud õpiväljundid ja sisu. TK p-i 1.2 kohaselt Kestlikkus ei vasta mõistetele digipööre ja digitaliseerimine); 3) koolituspäevade ülesehituses kirjeldatud teemad, nende käsitlemiseks kavandatud aeg ja kavandatud metoodika (loengud, harjutused, praktikumid, demovahendite kasutamine) ei ole omavahel kooskõlas; 4) eksitud on TK p-s 5.5 kehtestatud tingimuse vastu, et moodulid tuleb läbi viia ühe kuni kahepäevastena - II koolitusmoodul kestab 3 päeva; 5) iseseisva tööna kavandatud kursuseprojekti realiseerimise etapid on liiga mahukad, nt etapp 1A sisaldab ettevõtte äristrateegia analüüsi, äriprotsesside kaardistamist, tarneahela analüüsi, digitaliseerimise eesmärki. Kursuseprojekti meeskonnatöö hõlmab koolitusel osalejate ettevõtete teiste töötajate ajaliselt mahukat kaasamist. Sellises ulatuses ettevõtte 14 (16) teiste töötajate kaasamine ei vasta Riigihanke eesmärkidele; 6) kuna lisaks kursuseprojekti koostamisele hõlmab iseseisev töö ka lugemismaterjali läbitöötamist on kavandatud iseseisva töö maht on liiga suur. 16. Puudub vaidlus, et Hankija on kehtestanud Hindamismetoodikas kirjeldused, millele vastavuse puhul loetakse pakkumus Sisukirjelduse alamkriteeriumile täielikult vastavaks (35 punkti), osaliselt vastavaks (15 punkti) või mittevastavaks (1 punkt) (vt käesoleva otsuse p 14). Selleks, et põhjendada, miks hinnati pakkumust Sisukirjelduse alamkriteeriumi alusel teatud arvu punktidega, peaksid Hankija poolt Vaidlustaja Hankepakkumuses tuvastatud võimalikud vajakajäämised, mis on välja toodud Põhjenduses, olema seostatud vastava punktide arvu omistamise alustega Hindamismetoodikas (käesoleval juhul 15 punkti omistamise alustega). Seda Hankija teinud ei ole. Seega ei ole võimalik kontrollida, kuidas on (Hankija hinnangul) seotud Põhjenduses esitatud väiteid Hindamismetoodikas toodud 15 punkti omistamise alustega. Vaidlustuskomisjoni hinnangul seondub Põhjendustes esitatud argumentidega ainult üks Hindamismetoodika lause, mis kirjeldab aluseid, mille puhul pakkumusele tuleb Sisukirjelduse alamkriteeriumi alusel omistada 15 punkti – [---] Samas ei ole näiteks mõned õpiväljundid selgelt sõnastatud või koolituse ja moodulite teemad ei ole seostatud või ei ole põhjalikud või realistlikud, arvestades koolituseks planeeritud aega [---]. Põhjendustest nähtub, et Hankija peab Vaidlustaja pakkumuses esitatud moodulite õpiväljundeid ebarealistlikeks, kuid Hankija on jätnud välja toomata, milles väidetav ebarealistlikkus konkreetselt seisneb. Nt väidetud asjaolude: [---] moodulite õpiväljundid on liiga mahukad, et nende saavutamine oleks realistlik, arvestades koolituseks planeeritud aega – moodulites on 10-15 õpiväljundit või Kursuseprojekti realiseerimise etapid on liiga mahukad [---] esinemise kontrollimine vaidlustusmenetluses ei ole võimalik. Eeltoodud põhjustel leiab vaidlustuskomisjon, et Vaidlustaja pakkumuse hindamisel ei ole Hankija sidunud põhjendustes esitatud sisukohti Hindamismetoodikas esitatud alustega Sisukirjelduse alamkriteeriumi alusel 15 punkti omistamiseks, mistõttu Hankija otsus ei ole kontrollitav. 17. Valdav osa Põhjenduses esitatud Hankija etteheidetest Vaidlustaja Hankepakkumusele (vt käesoleva otsuse p-d 14 ja 15) on hinnangulised ega sisalda endas kontrolli teostamiseks vajalikku teavet, mistõttu vaidlustuskomisjonil ei ole võimalik nende asjakohasust kontrollida. Konkreetselt kontrollitavad on üksnes kaks etteheidet: 1) IV mooduli sisuülevaade pole vastavuses sisuülevaade vastavuses õpiväljundite ja koolitusmooduli kirjeldusega, kuna moodulis on lisaks kestlikkusega seotud õpiväljundid ja sisu, kuid kestlikkus ei vasta mõistetele digipööre ja digitaliseerimine; 2) TK p-i 5.5 kohaselt tuleb moodulid läbi viia 1-2 päevastena, kuid II moodul kestab 3 päeva. 17.1. Hankija leiab Põhjendustes, et Vaidlustaja Hankepakkumuse IV moodulis Muudatuste juhtimine digipöörde ja digitaliseerimise kontekstis ei ole sisuülevaade, milles on ka kestlikkusega seotud õpiväljund ja sisu, vastavuses TK p-s 1.2 toodud digipöörde ja digitaliseerimise mõistetega. TK p-s 5.1 on koolituse esmasteks teemadeks Muudatuste juhtimine digipöörde ja digitaliseerimise kontekstis kehtestatud: • Muudatuste juhtimise olemus, eesmärgid, protsess ja sammud. • Töötajate kaasamine, motiveerimine, kommunikatsioon ja vastuseisu ületamine. • Muudatuste juhtimise ebaõnnestumise põhjused ja nende ennetamine. Vaidlustuskomisjon möönab, et kestlik areng ei seondu otseselt digipöörde kontekstiga, kuid TK p 5.2 näeb ette, et Töövõtja koostab esmaste teemade alusel ja neid täiendades õppekava, mis peab katma teemavaldkonnad, mis on väikeste- ja keskmiste ettevõtete digipöörde toetamiseks vajalikud [---]. Seega või pakkuja TK kohaselt õppekava koostades esmaseid teemasid täiendada. Vaidlustuskomisjoni arvates ei saa üksnes digipöörde ja digitaliseerimise mõistetest tuletada, et esineks vastuolu sisuülevaate ja õpiväljundite ning koolitusmooduli kirjelduste vahel. 17.2. Vaidlustuskomisjon möönab, et Vaidlustaja Hankepakkumuse p-s 3.2 Koolituse ülesehitus koos ajakavaga on vormistuslik ebaselgus selles, kas 5. koolituspäev kuulub II moodulisse või mitte. Nimelt on 5. koolituspäeva käsitleva tabeli päises märkimata, millisesse moodulisse see kuulub (kõikide teiste koolituspäevade puhul on see teave märgitud esimesena). Samas ei ole Vaidlustaja kusagil märkinud, et 5. koolituspäev kuuluks II 15 (16) moodulisse nagu Hankija on järeldanud. Vaidlustuskomisjoni arvates ilmneb see, et 5. koolituspäev on III mooduli Uued tehnoloogiad äriprotsesside tõhustamiseks: tehisintellekt ja sellega seotud äriprotsessid, mitte aga II mooduli Digilahendused erinevates ärivaldkondades osa juba üksnes 5. koolituspäeva teemadest. Täiesti selgelt ilmneb aga Vaidlustaja Hankepakkumuse p-s 3.1 Koolituse ja moodulite õpiväljundid esitatud III mooduli sisuülevaatest, et 5. koolituspäeva teemasid käsitletakse III mooduli, mitte II mooduli koosseisus. Samas on ka märkus, millest järeldub üheselt mõistetavalt, et ka III moodul on kahe päevane – Mooduli teine päev lõpeb vahekokkuvõtete tegemise ja tagasiside jagamisega meeskondadele nende kursuseprojekti valmimisel olevate osade kohta. Eeltoodust nähtub, et käsitledes Vaidlustaja Hankepakkumust kogumis, on mõistetav, et 5. koolituspäev kuulub III moodulisse. Seega ei ole õige Hankija seisukoht, et Vaidlustaja Hankepakkumus ei vasta TK p-s 5.5 määratud tingimusele, et moodulid tuleb läbi viia ühe kuni kahepäevastena, pakkumuses esitatud II koolitusmoodul kestab 3 päeva. 18. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et, et Vaidlustaja pakkumuse hindamise õiguspärasus Sisukirjelduse alamkriteeriumi alusel ei ole kontrollitav ning RHS § 3 p-s 1 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttest lähtudes tuleb Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks tunnistada kehtetuks. Vaidlustusmenetluse kulud 19. Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. 19.1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 640 eurot. 19.2. Vaidlustaja esitas tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kogusummas 2268 eurot (käibemaksuga), kokku 10,50h õigusabi osutamise eest (tunnihinnaga 180 eurot käibemaksuta). Vaidlustaja kinnitab, et ei saa esitatud arvetelt tagasi käibemaksu, mistõttu taotleb oma lepingulise esindaja kulude väljamõistmist käibemaksuga summas. Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja materjalide mahukust silmas pidades on Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud mõnevõrra ülepaisutatud. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud 8h ulatuses (1728 eurot käibemaksuga). Kulud tuleb Vaidlustajalt välja mõista koos käibemaksuga. 19.3. Vaidlustaja esitas täiendava taotluse oma lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks 432 euro (käibemaksuga) ulatuses Vaidlustaja seisukoha koostamise eest Hankija taotlusele hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamiseks. Vaidlustuskomisjon jätab selle taotluse täies ulatuses rahuldamata. Vaidlustuskomisjon ei ole nõudnud ega pidanud vajalikuks nõuda RHS § 193 lg 6 teise lause alusel teiste menetlusosaliste seisukohti Hankija taotlusele hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamiseks. 27.11.2023 esitas Vaidlustaja oma initsiatiivil vastava seisukoha, mille vaidlustuskomisjon jättis asjakohase otsuse tegemisel tähelepanuta. 19.4. Hankija ja Kolmanda isiku kulud jäävad nende enda kanda. Taivo Kivistik (allkirjastatud digitaalselt) 16 (16)