Hankija vastus

Teie: 30.11.2023 Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 Meie: 05.12.2023 10115 Tallinn [email protected] Riigihanke nimetus ja viitenumber: Tallinna kontori üüripinna rentimine, 270064 Vaidlustaja: 4D Capital Management OÜ Registrikood: 11075449 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Tondi tn 51-27 Esindaja: Tuulikki Laesson, OÜ Laesson ja Partnerid E-posti aadress: [email protected] Hankija: Eesti Energia AS Registrikood: 10421629 Asukoht: Lelle 22, 11318 Tallinn Esindaja: õigusteenistuse jurist Marelle Esko E-posti aadress: [email protected] Vastus vaidlustusele riigihankes viitenumbriga 270064 Eesti Energia AS (edaspidi hankija) sai kätte 4D Capital Management OÜ (edaspidi vaidlustaja) riigihanke viitenumbriga 270064 menetluses esitatud vaidlustuse teate koos vaidlustuse tekstiga 01.12.2023. Käesolev vastus vaidlustusele on esitatud vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) nimetatud tähtajaks 05.12.2023. I Hankija taotlused Hankija palub riigihangete vaidlustuskomisjonil: 1. Jätta vaidlustus läbi vaatamata RHS § 192 lg 3 p 6 alusel või alternatiivselt RHS § 192 lg 3 p 7 alusel; 2. Välja selgitada riigihanke alusdokumente vaidlustanud vaidlustaja reaalset võimalust riigihankes osaleda ning paluda esitada vaidlustajal tõendatud info teise isiku vahendite kasutamise kohta; 3. Alternatiivselt jätta vaidlustus rahuldamata; 4. Jätta menetluskulud vaidlustaja kanda ja hankija menetluskulud mõista välja vaidlustajalt. II Faktilised asjaolud 06.11.2023 avaldas hankija riigihangete registris konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse „Tallinna kontori üüripinna rentimine“ (viitenumber 270064) hanketeate. Algselt määras hankija taotluste esitamise tähtajaks 29.12.2023. EESTI ENERGIA AS Lelle 22, 11318 Tallinn Reg. kood 10421629 Tel 465 2222 [email protected] Faks 465 2200 www.energia.ee 27.11.2023 esitas vaidlustaja hankijale riigihangete registri teabevahetuses küsimused ja muudatusettepanekud hanke alusdokumentide hulka kuulunud hanke põhitingimuste (edaspidi põhitingimused), sealhulgas põhitingimuste punktide 1.11 ja 1.12 osas. 30.11.2023 vastas hankija vaidlustaja küsimustele ja andis pakkujatele teada, et muudab muu hulgas (i) parkimiskohti puudutava temaatika läbiräägitavaks; (ii) hindamiskriteeriumidesse lisatakse tingimus „Parkimisvõimalused“ osakaaluga 10%; (iii) täiendatakse vastavustingimust "Lepingu täitmise kirjeldus", kus pakkuja kirjeldab milliselt on võimalik lahendada hankija soovitav parkimisvajadus; (iv) eemaldatakse tingimus, et parkimiskohtade arvu saab üürilepingu kehtivuse ajal suurendada 20% ulatuses üürilepingu tingimustel ilma üürileandjapoolsete rahaliste sanktsioonideta. 01.12.2023 sai hankija kätte riigihankes esitatud vaidlustuse, milles vaidlustaja, ootamata ära hankija vastust tema esitatud küsimusele riigihangete registri teabevahetuses, esitas vaidlustuse, mis sisaldas suures osas samu tähelepanekuid, millele hankija oli juba enne vaidlustuse kättesaamist vastanud. III Hankija seisukoht Vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata RHS § 192 lg 3 p 6 alusel 1. Vaidlustuse esitamise vajalikuks eelduseks on vaidlustuse esitanud isiku õigustatud huvi. See nõue on sätestatud RHS §-s 185 lg 1, mille kohaselt saab vaidlustaja vaidlustuse esitada ainult siis, kui hankija tegevus rikub vaidlustaja õigusi või kahjustab vaidlustaja huvisid. Seega vaidlustuse esitamisel tuleb vaidlustajal õigustatud huvi kirjeldada ja põhjendada. Vastavalt RHS § 192 lg 3 p-le 6, riigihanke alusdokumentide vaidlustamisel tuleb vaidlustajal vaidlustuskomisjonile tõendada, et vaidlustajal on reaalne võimalus riigihankes osaleda. 2. Hankija kehtestatud kvalifitseerimistingimuste kohaselt peab pakkuja kogu majandustegevuse netokäive viimasel kahel käesoleva hanke algamise ajaks lõppenud majandusaastal olema olnud vähemalt 3 miljonit eurot igal aastal ning pakkuja peab olema perioodil 2018 – 2023 täitnud sarnaseid (kinnisvara arenduse/ehitustööde) lepinguid kogumahus suletud netopinnaga vähemalt 10 000m2, mille hulgas oli vähemalt 1 objekt suletud netopinnaga 3 600m2 või rohkem. Äriregistris avaldatud vaidlustaja kahe viimase aasta majandusaasta aruannete kohaselt on olnud tema 2021. ja 2022. majandusaasta majandustegevuse netokäive 0 eurot. 1 Kui majandustegevuse netokäive on 0 eurot, siis ei saa olla täidetud ka nõue lepingute kohta. Seetõttu on küsitav, kas vaidlustaja üldse hankel osalemiseks kvalifitseeruks eelnimetatud puuduste tõttu. 3. Vastavalt RHS § 185 võib riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Vaidlustaja õigusi ei ole rikutud ega huvisid kahjustatud. Vaidlustaja ei saavuta vaidlustusega oma eesmärki, kui ta ise ilmselgelt hanke kvalifitseerimistingimusele ei vasta. Hankes on lubatud tugineda ka teise isiku vahenditele, kuid vaidlustaja pole vaidlustuses mingilgi moel kirjeldanud, et ta teiste ettevõtjate vahenditele tugineda kavatseb või et kas nendel ettevõtjatel on vastavad vahendid olemas ja nad on nõus vahendite kasutamisega ning vaidlustaja kasutab neid hankelepingu täitmisel (lisateve taotlejale, p.1.4.). Teise ettevõtja vahenditele tuginedes tuleb arvesse ka võtta, et seda tuleb tõendada hankijale vastuvõetaval viisil vastavalt RHS §-le 103. 4. Käesoleval juhul vaidlustaja ei ole põhjendanud õigustatud huvi ning ei ole tõendanud, et tal on reaalne võimalus riigihankes osaleda. 1 Saadaval: https://ariregister.rik.ee/est/company/11075449/4D-Capital-Management-O%C3%9C?search_id=6c18a68&pos=1 2  5. VAKO on oma 10.01.2018 lahendis nr 199-17/192855 p-s 7.1. asunud seisukohale, et RHS § 192 lg 3 p 6 kuulub rakendamisele siis, kui vaidlustuskomisjon on asunud välja selgitama riigihanke alusdokumente vaidlustanud vaidlustaja reaalset võimalust riigihankes osaleda. Tulenevalt eeltoodust palume VAKO-l välja selgitada riigihanke alusdokumente vaidlustanud vaidlustaja reaalne võimalus riigihankes osaleda ning paluda esitada vaidlustajal tõendatud info teise isiku vahendite kasutamise kohta. Alternatiivselt, vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata RHS § 192 lg 3 p 7 alusel 6. Kui vaidlustaja ei saa pakkuda põhitingimustega kooskõlas olevat hanke eset, ei vasta pakkumus hanke tingimustele. Sellest tulenevalt puudub vaidlustajal õigustatud huvi vaidlustada muid RHAD tingimusi ning ülejäänud vaidlustus tuleb jätta RHS § 192 lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata. Üüripinna asukoht (RHAD põhitingimuste punkt 1.4) 7. Vaidlustaja nõuab vaidlustuse punktidega 2.1-2.4 sisuliselt RHAD põhitingimuste muutmist, et pakkuda hankija soovitust erinevat lahendust. Vaidlustaja hinnangul on põhitingimuste punkt 1.4 vastuolus RHS § 3 puntiga 2 ning § 88 lõikega 7. Nendele paragrahvidele tuginedes nõuab vaidlustaja sisuliselt hanke põhitingimuste muutmist endale sobival moel. See läheb vastuollu hankija õigusega määrata enda vajadustest lähtuv hankelepingu ese. Vaidlustaja ei saa ette kirjutada, millise esemega hankelepingu peab hankija sõlmima. Hankelepingu ese ei pea vastama vaidlustaja soovidele ja võimalustele (VAKO otsus asjas 19/199628, p 8). 8. Hankija selgitab, et vastavalt pikaajalisele ja väljakujunenud kohtupraktikale on hankijal õigus iseseisvalt otsustada, millist toodet, teenust või ehitustööd ta peab vajalikuks tellima. Pakkumuse esitamisest huvitatud isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda, et hankija telliks teistsugust toodet, teenust või ehitustööd (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2015 otsus asjas nr 3-15-809, p 12, Tallinna Halduskohtu 13.04.2017 otsus asjas nr 3-17-491, p 14). 9. RHAD tingimus ei ole vastuolus RHS § 3 puntiga 2 ja § 88 lõikega 7 kuivõrd hankijal on objektiivne põhjus büroohoone asukoha valikuks põhitingimustes sätestatud asukohas. Hankija on põhjalikult ja objektiivselt kaalunud asukoha valikut, võttes arvesse muuhulgas: 9.1. Ligipääsetavust ja transporditaristut: hinnatud on ligipääsetavust ja transpordisüsteemi erinevatest linna piirkondadest kui ka üleriigiliselt ning leidnud, et tingimustes nõutud asukohad on hankijale kõige optimaalsemad. 9.2. Töötajate vajadusi ja heaolu: arvestatud on töötajate vajadusi ja heaolu ning tuginedes muuhulgas töötajate tagasisidele on hinnanud, et põhitingimustes nõutud auskohad toetavad hankija töötajate mugavust (sh ligipääsetavust ühistranspordiga Tallinna linna siseselt) ja töökeskkonna efektiivsust parimal võimalikul viisil. 9.3. Strateegilist asukohta ja nähtavust: asukoha strateegilisi põhjuseid, et tagada ettevõtja nähtavus ning leidnud, et kehtestatud tingimused tagavad selle eesmärgi täitmise parimal moel (nt klienditeenindus). 9.4. Ettevõtja vajadused ja eesmärgid: hinnanud vajadusi ja eesmärke (mh transpordiühendust hankija teiste büroohoonetega), et tingimustes määratud aladel paikenvad asukohad toetavad neid eesmärke kõige paremini. 9.5. Eelnevalt toodud argumentide valguses on hankija seadnud konkreetsed nõuded, mis on lähtunud ettevõtja operatiivsetest, strateegilistest ja personali vajadustest. Need nõuded ei ole mõeldud konkurentsi piiramiseks, vaid tagavad, et hankelepingu ese vastaks täpselt 3  hankija seatud kriteeriumidele. Siinkohal tekib küsimus, et kui palju peaks hankija asukoha kriteeriume laiendama, kas näiteks Tallinna linna ulatuses, Harju maakonna ulatuses või veelgi laiemalt. Sellisel juhul hankija kaotaks võimaluse saavutada oma eesmärke ja vajadusi sobivat büroohoonet hankides. See ei oleks mitte ainult ebasoovitav, vaid ka ebaefektiivne ja vastuolus hankija eesmärkidega. Näiteks, kui iga hanketingimustele mittevastav potentsiaalne pakkuja saaks esitada vaidlustuse, väites, et nende asukoht jäetakse välja ja see tekitab takistusi konkurentsile, tekiks olukord, kus hankija kaotaks õiguse määrata enda vajadustest lähtuv hankelepingu ese. Seetõttu on hankija seatud nõuded vajalikud ja need ei ole konkurentsi piiravad, vaid tagavad optimaalse lahenduse vastavalt hankija eesmärkidele ja vajadustele. Seatud piirangud ja kriteeriumid on riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Lisaks on hankija kehtestanud büroopinna otsingul võimalikult laia, hankijale sobiva ala, mis tagab piisava konkurentsi. 10. Hankija juhib täienevalt tähelepanu, et isikute võrdne kohtlemine riigihankel ei tähenda, et hankija peaks määratlema hanke eseme ning koostama tehnilise kirjelduse viisil, et pakkumuse saaks esitada võimalikult suur hulk pakkujaid. Hanke alusdokumentide koostamisel peab hankija lähtuma oma vajadustest. Hankija kohustus tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel viisil, mis ei moonuta konkurentsi, ei tähenda, et hankija oleks kohustatud hanke alusdokumentides arvestama kõikide potentsiaalsete hankemenetluses osalemisest huvitatud isikute võimaluste ning huvidega ning sel viisil tellima hankija vajadusest mitte lähtuvat hanke eset. Asjaolu, et ainult vähesed ettevõtjad suudavad hankelepingu sõlmimise tingimusi täita, ei ole iseenesest pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine. Kuna hankelepingu eseme määratlemine on hankija vabadus, ei ole pakkujatel õigust asuda hankija asemel määratlema, milline on parim lahendus hankija vajadustele ega vaidlustada hanke alusdokumentides esitatud lahenduse otstarbekust (RKHKo 3-20-718, p 22). 11. Vaidluse kontekstis ei oma tähtsust vaidlustuse punktis 2.3 esitatud argumendid, sest põhitingimuste punkti 1.3 tuleb tõlgendada koosmõjus punktiga 1.4. Nagu VAKO on varemgi selgitanud, peavad riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimuse tõlgendamise võimalused tulenema asjaomase tingimuse tekstist. See tähendab, et tingimuse tõlgendamise alguspunktiks on alati tingimuse tekst (vt VAKO otsus nr 181-21/239028, p 20). Hankija saab anda hoonele hinnangu põhitingimuste punkti 1.3 alusel kui põhitingimuste punktist 1.4 tulenev nõue on täidetud. Kui põhitingimuste punktist 1.4 tulenev nõue ei ole täidetud, siis ei saa ka punktile 1.3 tugineda. Vastasel korral saaksid hanke vaidlustada ka kõik pakkujad, kes asuvad näiteks Nõmmel, Sauel või Peetri külas. See aga ei ole hankija soovide ega hanke eesmärgiga kooskõlas. 12. Kokkuvõttes on hankija seisukohal, põhitingimuste punkt 1.4 on kooskõlas RHS § 3 punktidega 1 ja 2 ja § 88 lõikega 7 ning see on objektiivselt põhjendatud. Kui vaidlustaja ei saa pakkuda põhitingimustega kooskõlas olevat hanke eset, ei vasta pakkumus hanke tingimustele. Sellest tulenevalt puudub vaidlustajal õigustatud huvi vaidlustada muid RHAD tingimusi ning ülejäänud vaidlustus tuleb jätta RHS § 192 lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata. 13. Kui VAKO on seisukohal, et vaidlustajal on vaidlustuse esitamise õigus, esitab hankija oma seisukoha ka teistele vaidlustuses käsitletud nõuetele ning taotleb vaidlustuse rahuldamata jätmist. Vaidlustus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata Vaidlustuse esitamine vaidlustaja poolt on suures osas vastuolus hea usu põhimõttega 4  14. Alustuseks märgib hankija, et vaidlustaja ei ole kasutanud oma seadusest tulenevaid õigusi heauskselt. Vaidlustaja esitas hankijale 27.11.2023 riigihangete teabevahetuse kaudu hulgaliselt küsimusi ja ettepanekud lepingu muutmiseks. Ootamata ära hankija vastust (tähtaeg oli 30.11.), esitas vaidlustaja 29.11.2023 riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse. Hankija soodustab hanke alusdokumentides kõnealuse hanke puhul esitama muudatusettepanekuid ning vaidlustajal oli igakülgne võimalus esitada oma muudatusettepanekud hankijale selliselt, et hankijal olnuks võimalus neile seaduses ettenähtud kolme tööpäeva jooksul vastata ning alles hankijalt saadud vastusega mittenõustumisel vaidlustus esitada. 15. Riigihangete registri teabevahetuse kaudu esitatud küsimusi analüüsides, hankija kavatseb lepingutingimusi osaliselt muuta, sest ka hankija soovib kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega tagada konkurentsi efektiivse ärakasutamise hankemenetluses ning seetõttu hankija võimalusel pakkujate ettepanekuid ka arvestab. Hankija muutis muuhulgas (i) parkimiskohti puudutava temaatika läbiräägitavaks; (ii) hindamiskriteeriumitesse lisatakse tingimus „Parkimisvõimalused“ osakaaluga 10%; (iii) täiendatakse vastavustingimust "Lepingu täitmise kirjeldus", kus pakkuja kirjeldab milliselt on võimalik lahendada hankija soovitav parkimisvajadus; (iv) eemaldatakse tingimus, et parkimiskohtade arvu saab üürilepingu kehtivuse ajal suurendada 20% ulatuses üürilepingu tingimustel ilma üürileandjapoolsete rahaliste sanktsioonideta. 16. Ühtlasi vastas hankija teabevahetuse kaudu vaidlustaja küsimustele ja muudatusettepanekutele. Seejuures ei olnud hankija riigihangete teabevahetuse kaudu 30.11.2023 vaidlustaja muudatusettepanekutele vastates vaidlustuse olemasolust teadlik ning hankedokumentide muutmine ei tähenda, et hankija oleks teinud seda vaidlustuse tõttu või et hankija vaidlustuses toodu omaks võtaks. 17. Lisaks on vaidlustaja vaidlustuses märkinud, et registreeris ennast riigihangete registri vahendusel hanke juurde 24.11.2023 (vt vaidlustuse p 1.3). Esitatud väide ei vasta tõele, sest riigihangete registri andmetele tuginedes registreeris vaidlustaja end hanke juurde 27.11.2023 (samal päeval, mil esitas riigihangete registri teabevahetuse kaudu hankijale küsimuse ning kaks päeva enne vaidlustuse esitamist). Nõuded seoses parkimiskohtadega (RHAD põhitingimuste punkt 1.11. koosmõjus RHAD tehniliste tingimuste punktidega 5.1; 5.2 ja 5.4) 18. Kõigepealt juhib hankija täiendavalt tähelepanu, et tuginedes 27.11.2023 riigihangete registri teabevahetuse kaudu laekunud küsimustele, võttis hankija enne vaidlustuse kättesaamist vastu otsused muuta kõnealuseid punkte muuhulgas järgnevalt: (i) muuta parkimiskohti puudutava temaatika läbiräägitavaks; (ii) hindamiskriteeriumidesse lisatakse tingimus „Parkimisvõimalused“ osakaaluga 10%; (iii) täiendatakse vastavustingimust "Lepingu täitmise kirjeldus", kus pakkuja kirjeldab milliselt on võimalik lahendada hankija soovitav parkimisvajadus; (iv) eemaldatakse tingimus, et parkimiskohtade arvu saab üürilepingu kehtivuse ajal suurendada 20% ulatuses üürilepingu tingimustel ilma üürileandjapoolsete rahaliste sanktsioonideta. 19. Muudatus sai tehtud lähtudes pakkujatelt saadud põhjendatud ettepanekutega kohendada nõudeid viisil, mis tagaksid hankijale veelgi parema lahenduse. Nimetatud muudatused ei ole tehtud põhjusel, et vadlustaja esitas vaidlustuse või hankija võtaks mingilgi moel vaidlustuse esitatud väited omaks. 20. Vaidlustaja väitel on RHAD põhitingimuste punktis 1.11 ja tehniliste tingimuste punktides 5.1; 5.2 ja 5.4 esitatud nõuded vastuolus Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020.a otsusega nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“ (edaspidi: parkimiskohtade arvu normid). 5 21. Hankija selgitab, et parkimiskohtade arvu norme ei rakendata enne otsuse jõustumist vastuvõetud või kehtestatud detailplaneeringutele (v.a juhul, kui detailplaneeringus on viide vajadusele rakendada neid norme ehitusprojekti staadiumis) ega väljastatud projekteerimistingimuste alusel koostatavatele ehitusprojektidele. 22. Vaidlustaja on väitnud (sõnastus muutmata): „Kesklinna piirkonnas on seega parkimiskohtade arvu normide kohaselt hankija poolt soovitava üüripinna suletud brutopinna suurust (9250m2) arvestades nõutav 93 parkimiskohta ehk ligi 3 korda vähem kui hankija nõudnud on. Vahevööndi piirkonnas tuleb parkimiskohtade arvu normide kohaselt tagada selline arv parkimiskohti, mis vastab hoone jagatise tulemusele võrrandis hoone suletud brutopind / 60. Vahevööndi piirkonnas on seega parkimiskohtade arvu normide kohaselt hankija poolt soovitava üüripinna suletud brutopinna suurust (9250m2) arvestades nõutav 154 parkimiskohta ehk ligi 2 korda vähem kui hankija nõudnud on.“ Antud väites esineb ebatäpsus, millest järeldub, et vaidlustaja on dokumenti valesti tõlgendanud või teadlikult ekslikuid andmeid esitanud. Parkimiskohtade arvu normide lisa 2 sätestab, et kesklinna piirkonnas on maksimaalne parkimiskohtade arv tuletatav tehtega sb/100, mille kaudu saab arvutada parkimiskohtade maksimaalse arvu, kuid vahevööndis on parkimiskohtade arvu normide lisale 2 tuginedes parkimiskohtade arv sätestatud tehtega sb/60. Siinkohal tasub rõhutamist, et tehte alusel saadav tuletis on minimaalselt nõutav parkimiskohtade arv (mitte maksimaalne arv nagu on väitnud vaidlustaja). Seega ei vasta tõele vaidlustaja väide, et vahevööndi piirkonnas on parkimiskohtade arvu normide kohaselt nõutav parkimiskohtade arv ligi kaks korda väiksem kui hankija nõudnud on. Tuginedes parkimiskohtade arvu normide lisale 4, jääb hankija poolt põhitingimuste alusel nõutav asukoht suures osas ka vahevööndisse. Eelnevale tuginedes on pakkujate ring, kes suudavad (k.a juhul kui hankija ei oleks nõustunud tingimusi muutma) RHAD tingimustele vastavat pakkumust esitada piisav konkurentsi efektiivseks ärakasutamiseks ega tekita objektiivselt põhjendamatuid takistusi konkurentsile. 23. Vaidlustaja on vaidlustuse punktis 2.8 esitanud subjektiivseid avaldusi, mis ei vasta tõele. Vaidlustaja on väitnud, et „Olukorras, kus hankija ise on põhitingimuste leheküljel 1 toonud välja, et hankija on rohelise tuleviku teerajaja, kes kasutab ka ise uudseid energialahendusi, mis aitaks vähendada keskkonnajalajälge, siis ei lähe eeltoodud põhimõtetega kokku hankija nõue sedavõrd suure parkimiskohtade arvu järgi.“ Hankija ei nõustu esitatud väitega ning selgitab, et parkimiskohta vajavad ka rohelised elektriautod ning seetõttu on hankija lisanud alusdokumentidesse kohustusena ka pakkujate valmiduse üüriperioodi jooksul täiendavat elektrifitseeritud laadimistaristut parkimisalal välja arendada. Lisaks on vaidlustaja väitnud, et hankija nõuab ebaproportsionaalselt suurt parkimiskohtade arvu põhjendamata, milles ebaproportsionaalselt suur parkimiskohtade arvu maht seisneb. Hankija selgitab, et parkimiskohtade arvu maht on kujundatud hankija vajadusi ja olemasolevat praktikat analüüsides, mille tulemusel on hanke tingimustes sätestatud parkimiskohtade arvud objektiivsetel kaalutlustel määratud. Nimelt selgitab hankija, et Eesti Energia AS koos oma tütarühingutega on kontsernina üks Eesti suurimaid ettevõtjaid, kus töötab üle 5000 töötaja. Parkimiskohtasid vajavad nii töötajad, kliendid kui ka hankija tütarettevõtjatest (nii Eestist kui hankija koduturgudelt) saabuvad külalised, samuti ka üldkasutuseks mõeldud autod, millega liigutakse üle Eesti asuvate punktide, sh kontorite ja tööobjektide, vahel. Täiendavalt tõstab hankija esile, et hankija praeguses büroohoones, aadressil Lelle 22, on hankija kasutuses 327 parkimiskohta (sealhulgas 41 parkimiskohta külalistele ettevõtja vahetus läheduses). Parkimiskohtade suhte suletud brutopind on 1 parkimiskoht 24 ruutmeetri kohta. Samuti üürib hankija kontsern büroohoonet aadressil Veskiposti 2, selle hoone ümbruses on hankija kasutuses 237 parkimiskohta (sealhulgas 20 parkimiskohta külalistele). Parkimiskohtade suhe suletud brutopinda on 1 parkimiskoht 28 ruutmeetri kohta. Eelnevale tuginedes on 6  hanketingimustes nõutud parkimiskohtade arv objektiivselt põhjendatud ning tuletatud lähtudes hankija tegelikest vajadustest ja huvidest. 24. Eeltoodu on objektiivne põhjendus, miks hankija vajab RHAD dokumentides nimetatud parkimiskohtade arvu. Liiatigi ei saa vaielda selle üle, et tingimustele vastavat pakkumust on võimalus esitada mitmetel pakkujatel, seega on tingimus RHS § 88 lg 7ga kooskõlas. Antud sätte eesmärk ei ole konkurentsi kunstlikult piirata, vaid hankija vajadusest tulenev kaalutletud otsus. Kirjeldus tagas kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks. RHAD ei ole RHS § 88 lõikega 7 vastuolus üksnes seetõttu, et pakkujal puudub võimekus antud tingimust täita. 25. Vaidlustaja on väitnud, et Tallinna linn ei luba ka uutes büroohoonetes kavandada parkimiskohtade arvu Tallinna linna poolt kehtestatud normides ettenähtud arvust suuremana. Vaidlustaja märgib, et soovis Pae tn 2 kinnistule algselt samuti kavandada rohkem parkimiskohti, kuid Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitas ehitusprojektile märkused, millega ei nõustunud parkimisnormidest suurema parkimiskohtade arvuga. Vaidlustaja on selle tõendamiseks VAKO-le esitanud kaks tõendit „TLPA mittenõustumine parkimiskohtade arvu suurendamisega“ (vaidlustuse lisa 4) ja „Tallinna linna esindajate ja vaidlustajate vahel toimunud nõupidamise salvestus“ (vaidlustuse lisa 5). 01.12.2023 palus hankija taotlusega väljastada nimetatud dokumendid osas, millele vaidlustaja nendele tugines. 04.12.2023 kohustas VAKO vaidlustajat esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 05.12.2023. a esitada konkreetsed põhjendused (EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes), miks lisad 4 ja 5 sisaldavad ärisaladust ja/või esitada need üksnes asjasse puutuvas osas ning hankijale edastaval kujul. 05.12.2023.a tööpäeva lõpuks ei ole vaidlustaja dokumente ega konkreetseid põhjendusi hankijale teadaolevalt esitanud. Sellele tuginedes ei ole hankijal võimalik kontrollida väite tõele vastavust ega esitada omapoolset vastuväidet ega seisukohta. Nimetatud dokumentides sisalduvate asjaolude ja väidete kohta jätab hankija endale õiguse esitada täiendavaid seisukohti. 26. Vaidlustaja on väitnud, et tehniliste tingimuste punktis 5.2 ette nähtud nõue, et hoone ees, kõrval või vahetus läheduses asub külalistele mõeldud parkimisala 37 parkimiskohaga ning nõue, et need peaksid asuma katuse all ei ole riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalne, asjakohane ega põhjendatud. Hankija ei nõustu antud väitega ja selgitab taaskord, et kuna hankelepingu eseme määratlemine on hankija vabadus, ei ole pakkujatel õigust asuda hankija asemel määratlema, milline on parim lahendus hankija vajadustele ega vaidlustada hanke alusdokumentides esitatud lahenduse otstarbekust. Eraldiseisev liitumispunkt (RHAD tehniliste tingimuste punkt 5.3) 27. Tehniliste tingimuste punktis 5.3 on hankija esitanud nõude, mille kohaselt peab alalisvoolu laadijate jaoks olema loodud eraldi Elektrilevi liitumispunkt kokku võimsusega 500A. Vaidlustaja hinnangul on tegemist on tingimusega, mida pakkujal on võimatu täita, sest Elektrilevi OÜ (edaspidi Elektrilevi) (vaidlustajale kuuluv Pae tn 2 kinnistu asub jaotusvõrgu ettevõtja Elektrilevi võrgupiirkonnas) ei luba üldreeglina ühele kinnistule mitme liitumispunkti rajamist. Hankija rõhutab, et antud väide ei vasta tõele. Elektrilevi praktika kohaselt on liitumispunkt elektriautode laadimistaristu ehituse jaoks erand ja selle saab tellida olemasoleva liitumisega krundile, seega saab pakkuja (juhul kui ta on selle katastriüksuse omanik) selle liitumispunkti rajamise tellida. Elektrilevi hinnangul on eraldi liitumispunkti loomine otstarbekas ja vajalik elektriohutuse ja varustuskindluse säilimiseks. Eraldi liitumispunkt tagab, et büroohoone ei hakkaks tarvitama laadimistaristu võimsust ja vastupidi. Olukorras, kus sama liitumispunkti juurde luuakse eraldi peakaitse 500A, siis võib juhtuda, et kui laadimisvõimus saab täis, lööb see büroohoone peakaitsme välja või ka vastupidi. Hankija selgitab, et hanke alusdokumentides sisalduv nõue 7  luua eraldi kaitse sätestati koostöös Elektrilevi liitumisspetsialistiga, võttes arvesse varustuskindlust ja turvalisust ning Elektrilevi praktikas seda ka võimaldatakse. Elektrifitseeritud parkimisala laiendamine kuni 80% ulatuses parkimiskohtadest (RHAD tehniliste tingimuste punkt 5.7 koosmõjus RHAD tehniliste tingimuste punktidega 5.6; 5.8; 5.9 ja 5.10) 28. Tehniliste tingimuste punkt 5.7. näeb ette, et parkimisala peab olema võimalus lepingu 10- aastase perioodi jooksul loogiliselt laiendada tavaparkimiskohtade arvelt nii, et 80% parkimiskohtadest on perspektiivselt elektrifitseeritud. Vaidlustaja on väitnud, et see kas sedavõrd suures ulatuses elektrivõimsust on võimalik Elektrilevilt saada, ei sõltu pakkujast. Vaidlustaja juhtis tähelepanu, et hankelepingu projektis ei ole võimaliku elektrivõimsuse suurendamise osas ühtegi tingimust ette nähtud, sh ei ole näiteks kindlaks määratud, kui pikk on etteteatamistähtaeg sellele, kui hankija peaks soovima suurendada elektriautode parkimiskohtade elektrifitseerimist 80% ulatuses. Hankija selgitab, et tehniliste tingimuste punktides 5.8–5.10 on selgelt määratletud täiendavad nõuded elektritaristule, kuid need ei ole seotud punktis 5.7. mainitud parkimiskohtade täiendava elektrifitseerimise võimalusega parkimisalal. Elektrifitseeritud parkimiskohtade suurendamine toimub eraldi projekti ja kokkulepete alusel, milles lepitakse kokku muuhulgas selle maksumuses. Seetõttu on ka vormil 2 – pakkumuse maksumuses eraldi välja toodud ning küsitud eraldi hinnapakkumisi tavalistele parkimiskohtadele ja elektriautode parkimiskohtadele, võttes arvesse vajalikke taristuprojekte. See välistab ebamõistliku finantskoormuse üürileandja jaoks. Tehniliste tingimuste punkt 5.7 ei viita elektrivõimsuse suurendamise kohustusele pakkuja poolt ning ei sätesta, et pakkuja seda ilmtingimata teeb. See punkt sätestab üksnes pakkujate kohustuse olla valmis elektrifitseeritud parkimiskohtade arvu suurendamiseks tavaparkimiskohtade arvelt 10-aastase lepingu perioodi jooksul. 10 aastat on pikk periood ja on ilmselge, et selline laiendamine toimub mõistliku aja vältel ning mõistlikkuse printsiibist lähtudes. Hankijal on keeruline mõista vaidlustaja tõlgendust, kuidas tehniliste tingimuste punkti 5.6 alusel võiks järeldada, et kõigi sellele punktile järgnevate tehniliste tingimuste tagamine, sh kulude kandmine on pakkuja ehk üürileandja kohustus. Hankija seisukoht on, et vaidlustaja on teadlikult moonutanud punkti tähendust teades, et esitab vaidlustuse, ja püüdnud seeläbi eksitada VAKO- t, lisades vaidlustusele kaalu. See tõlgendus ei ole kooskõlas tehniliste tingimuste teksti sõnastusega ega hanke eesmärkidega. Hankija rõhutab, et vaidlustaja poolt esitatud tõlgendus on eksitav ja ei vasta tegelikkusele. Hankija on seega seisukohal, punkti 5.6 ei saa tõlgendada kui üürileandja kohustust kanda elektrivõimsuse suurendamise kulud, vaid see väljendab üksnes kohustust valmiduseks suurendada elektrifitseeritud parkimiskohtade arvu vastavalt hankija vajadustele 10-aastase lepinguperioodi jooksul. Parkimiskohtade tähistamine (RHAD tehniliste tingimuste punktid 5.13.1 ja 5.13.2) 29. Tehniliste tingimuste punktis 5.13.1 ja 5.13.2. on toodud nõuded parkimiskohtade tähistamisele. Vaidlustaja hinnangul välistavad seatud tingimused parkimiskohtade ristkasutuse, mis on vaidlustaja väitel selgelt ebamõistlik ega ole kooskõlas kaasaegsete ruumilahendustega. Hankija selgitab, et tehniliste tingimuste punkti 5.2 alusel on külalistele mõeldud kokku 37 parkimiskohta avalikul alal hoone vahetus läheduses. Hankija ei nõustu vaidlustaja väitega, et see välistab parkimiskohtade ristkasutuse. Külalistele mõeldud parkimiskohad on mõeldud ristkasutuseks külaliste poolt ning märgistuse all on peetud silmas bränditähist või viidet sellele, et tegu on külalistele eraldatud ning neile mõeldud kohtadega, mis võimaldab nende ristkasutuse külaliste vahel. Selline märgistamine on vajalik, tagamaks külalistele ja koostööpartneritele kohtumiste korraks hoonesse saabudes operatiivne ligipääs ja parkimiskoha olemasolu. Hankija rõhutab täiendavalt, et paljud külalised saabuvad tütarettevõtjatest üle Eesti (ja ka hankija koduturgudelt), seega on auto kasutamine ja piisavate parkimiskohtade olemasolu tingitud 8  objektiivsest vajadusest. Lisaks ei välista hankija võimalust luua büroohoones ka klienditeeninduspunkt, mis põhjendab täiendavalt objektiivselt külalistele mõeldud ja vastavalt tähistatud parkimiskohtade tagamise vajadust. Kindlasti ei ole asjakohane vaidlustaja hinnang, et aina rohkem ettevõtteid pakub töötajatele võimalust teha tööd ilma kontoris füüsiliselt kohalviibimiseta ehk nn kaugtöö tegemise võimalust. Vaidlustaja hinnangul on sellises olukorras põhjendamatu näha ette sellised piirangud, mis takistaksid parkimiskohtade ristkasutuse. Hankijale jääb arusaamatuks, millistele andmetele või õiguslikule alusele tuginedes annab vaidlustaja hinnangu hankija töökorraldusele ning rõhutab täiendavalt, et sätestatud nõuete eesmärk ei ole parkimiskohtade ristkasutuse välistamine, vaid külalistele parkimiskohtade tagamine. Hankelepingus toodud tingimused ei ole vastuolus õigusaktidega 30. Hankija selgitab alustuseks, et vastavalt hanke alusdokumentidele „Lisateave pakkujale“ punktile 7.4. läbi ei räägita hindamiskriteeriumide ega läbiräägitavate tingimuste miinimumnõuete üle. Nimetatud miinimumnõuded on toodud dokumendis „1. Eesti Energia üüripinna hanke põhitingimused“. Kõik muud tingimused, sealhulgas üürilepingu tingimused, on läbi räägitavad. Isegi, kui nimetatud üürilepingu tingimused ei oleks läbiräägitavad, ei ole need vastuolus õigusaktidega. Vaidlustaja etteheited hankija tegevusele taanduvad pigem hankelepingu tingimuste otstarbekusele, mitte nende õigusvastasusele. Samas on riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjal õigus nõuda RHAD muutmist üksnes siis, kui see on vastuolus õigusaktidega. Asjaolu, et vaidlustajale nimetatud üürilepingu punktide sisu ei sobi või et ta ei ole sellise praktikaga varasemalt kokku puutunud, ei tähenda, et need punktid oleks vastuolus õigusaktidega. 31. Vaidlustaja on märkinud, et hankelepingu projekti preambulis on välja toodud, et kinnistu on hoonestamata ning sellele rajatakse hoone. Samal ajal on hankija põhitingimuste punktis 1.16. selgitanud, et hoone näol eelistab hankija küll uusi arendusprojekte, kuid tegemist võib olla ka olemasoleva hoonega. Seega on hankelepingu preambulas toodud tingimus vastuolus RHAD- ga. Hankija sellise väitega ei nõustu, sest pakkuda võib nii nõuetele vastavat olemaolevat hoonet, kui ka hoone vastavalt hankija esitatud tingimustele rajada. Vastavalt lõppvalikule tehakse hankelepingus ka vastavad muudatused. 32. Vaidlustaja on seisukohal, et hankelepingu punkt 1.4 ei ole riigihanke eesmärgi suhtes põhjendatud. Hankijal on keeruline vaidlustaja mõttekäigust aru saada. Kui hankija soovib vähendada või suurendada üüritud ruumide mahtu, siis on tal õigus vastavalt vajadusele muuta ka parkimiskohtade arvu. Hankija märgib, et alati ei tähenda ruumide mahu muutmine parkimiskohtade muutmise vajadust ja näiteks parkimiskohtade muutmise vajadus ei tähenda ruumide mahu muutmise vajadust. Hankija teeb sellised muutmise ettepanekuid vastavalt oma vajadusele. 33. Vaidlustaja on seisukohal, et äripindade üürilepingute puhul on reeglina alati sees üürniku vastutuskindlustus, et tagada üürileandja vara säilimine. Samuti on äripindade üürilepingute puhul tavapärane näha üürnikule ette tagatise tasumise kohustus, mille väärtus on analoogses mahus ja tüüpi üürisuhete puhul reeglina 3 kuu üür, mis sisaldab käibemaksu (kuivõrd on tegemist äripindade üüriga, siis tavapäraselt võlgnevuse korral jäädakse võlgu üür koos käibemaksuga). Hankija selgitab, et lepinguvabadus hõlmab vabadust otsustada, kas ja kellega leping sõlmida, vabadust kokku leppida tehingu tingimustes ning vabadust astuda olemasolevast lepingulisest suhtest välja, kui selle jätkamine ei ole enam võimalik. Hankija ei saa anda hinnangut vaidlustaja praktikale lepingute sõlmimisel ning nendib, et vaidlustaja praktikas võib olla nimetatud tingimuste sätestamine lepingutes tavapärane. See aga ei tähenda, et nimetatud tingimuste 9  puudumine hankija hankelepingus ei oleks põhjendatud või muudaks hankelepingu õigusvastaseks. Pelgalt asjaolu, et äriruumide üürilepingute puhul on vaidlustaja väitel "tavaline" kindlad tingimused lepingus sätestada, ei kohusta hankijat seda tegema. Hankija koos oma tütarühingutega on üks Eesti suurimaid kontserne, kes on sõlminud arvukalt üürilepinguid. Hankija rõhutab siinkohal, et vaidlustaja poolt viidatud tingimused ei ole sätestatud muuhulgas hankija teiste büroohoonete üürilepingutes (Lelle tn 22, Veskiposti tn 2, Roheline tee 16/18). Täiendavalt lisab hankija, et vaidlustaja ei saa proportsionaalsuse põhimõtte alusel nõuda neid tingimusi, mis oleksid temale meelepärased. Ringkonnakohtu hinnangul ei nõua RHS § 3 p-s 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõte, et hankijal kui teenuse tellijal lasub kohustus luua teisele lepingupoolele sellised tingimused, millega oleks teise lepingupoole äririsk võimalikult suures ulatuses maandatud (TlnRKo 3-18-587, p 10). Vaidlustaja on viidanud, et hankelepingu lisa nr 4 järgi ei peaks üürnik näiteks maksma kaugjahutuse korral vastavalt tarbimisele, sest tabelisse ei ole lisatud, et kõrvalkulude eest vastavalt tarbimisele tasub üürnik. Hankijale jääb ebaselgeks, mida selle punktiga nõutakse või väita tahetakse. Selle punktiga on selgitatud fakti ja tõlgendatud lepingut. Sellegipoolest viitab hankija käesoleva vastuse punktile 30 ning lisab, et kui jahutus ei ole kõrvalkulude hinna sees, saab pakkuja selle esialgses pakkumuses arvestada üürihinnale juurde. Alternatiivselt võib pakkuja teha ka vormis 4 ettepaneku liigutada need kulud hankijale. 34. Hankelepingu punkti 6.3 kohaselt on pandud üürileandjale kohustus teenuse osutaja eelnevalt kooskõlastada üürnikuga. Vaidlustaja on seisukohal, et sellise kohustuse panek üürileandjale ehk pakkujale on selgelt ebamõistlik ega ole kooskõlas äripindade üürilepingute praktikaga. Hankija ei ole vaidlustajaga nõus ning selgitab, et selle punkt on lepingus sätestatud eesmärgiga välistada olukorrad, kus pakkuja esitab üürihinnale madala pakkumuse, osutub seeläbi hankes edukaks pukkajaks ning hanke maksumus kasvab hankijale esitatavate suurte kõrvalkulude arvel. Hankija selgitab täiendavalt, et üürib Tallinnas teisigi (sh antud vastuses käsitletud) pindu, mistõttu on hankijal hea ülevaade kõrvalkulude tasemest. Kui käesoleva hanke tulemusel sõlmitava lepingu täitmisel on mõne kõrvalkulu hind ebamõistlikult suur, peab hankijal olema võimalus nõuda soodsama teenuse pakkuja kasutamist. 35. Hankelepingu punkti 7.4 kohaselt on üürileandjal (pakkujal) kohustus väljastada arve 45 päeva enne üüri ja kõrvalkulude tasumise tähtpäeva. Vaidlustaja hinnangul on selline tingimus selgelt ebamõistlik ja ebaproportsionaalne. Üüri ja kõrvalkulude maksetähtaeg peab olema 30 päeva. Hankijale jääb ebaselgeks, millel põhineb vaidlustaja väide, et üüri ja kõrvalkulude maksetähtaeg peab olema 30 päeva. Hankijal ei õnnestunud leida sellist sätet ühestki siseriiklikust ega Euroopa Liidu tasandil kehtivast õigusaktist. Lisaks lähtub hankija maksetingimuste määratlemisel hankija kinnitatud maksetähtaegade regulatsioonist. Hankija selgitab, et 45 päeva on hankija ettevõtjas (kui ka kontsernis) tavapärane tingimus, mida rakendatakse hangetes alates maksumusega 250 000€. See on praktika, mida järgitakse üldjuhul kõikide hankelepingute puhul ning samadel tingimustel on hankijal sõlmitud üürilepingud ka teiste hankija üüritavate büroopindade puhul. Hankija kordab, et vaidlusalune punkt on (lisaks käesoleva vastuse punktis 30 selgitatud läbiräägitavatele punktidele) on läbi räägitav, kui lühem maksetähtaeg toob soodsama hinna või on mõnel muul viisil hankijale soodne. Pakkujatel on võimalik selles küsimuses teha oma ettepanekud pakkumuse koosseisus, vormil 4. Sellele vaatamata rõhutab hankija, et isegi kui 10  punkt ei oleks läbi räägitav, ei saa pakkuja proportsionaalsuse põhimõtte alusel nõuda teenuse osutamiseks neid tingimusi, mis oleksid temale meelepärased. 36. Hankelepingu punktis 10.2 on sätestatud, et üürnik on kohustatud taluma töid ja muid mõjutusi, sh lepingu eseme suhtes tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud hoone või ruumide säilitamiseks või puuduste kõrvaldamiseks või üürileandjal lasuva korrashoiukohustuse täitmiseks. Plaanilistest töödest kohustub üürileandja teavitama üürnikku ette vähemalt 30 päeva. Vaidlustaja hinnangul on punkt ebamõistlik ja põhjendamatu. Vaidlustaja hinnangul (i) on 30päevane etteteatamistähtaeg liiga pikk periood ja (ii) oleks põhjendatud eristada lepingu esemega seotud ruumides tehtavaid töid ehk üürniku kasutuses olevates ruumides tehtavaid töid ülejäänud hoones toimuvatest töödest. Vaidlustaja hinnangul oleks põhjendatud pikim tähtaeg, näiteks 14-päevane etteteatamistähtaeg. Hankija ei nõustu esitatud seisukohtadega. Hankija selgitab, et büroohoones teostatavate tööde puhul tuleb vahet teha erakorralistel ja plaanilistel töödel. Plaaniliste tööde all on hankija silmas pidanud töid, mis ei ole tingitud edasilükkamatust vajadusest või erakorralisest asjaolust, mille teostamist on võimalik ette planeerida ning selleks üürnikku vastavalt teavitada. Hankija on kindlal seisukohal, et tegemist ei ole ebamõistliku ega põhjendamatu punktiga. Hankija juhib tähelepanu, et üüripinna puhul on tegemist kontoriga, kus sajad inimesed teevad kontsentreerumist nõudvat tööd. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) sätestab, et füüsikalised ohutegurid töökeskkonnas on muuhulgas müra ja vibratsiooni (TTOS § 6 lg 1 p 1). TTOS sätestab täiendavalt, et töökeskkonna müra ja vibratsioon peavad olema sellise tasemega, et nende kahjulik toime töötajale oleks välditud või viidud võimalikult madalale tasemele. Kontsentreerumist, mõtlemist, otsustamist ja suhtlemist vajava töö puhul ei tohi müra segada tööülesande täitmist (TTOS § 6 lg 5). Seega on hankija seadusest tulenev kohustus välistada mürast ja vibratsioonist tekkiv kahjustav mõju büroohoones töötavatele töötajatele. On ilmselge, et paljud plaanilised tööd toovad endaga kaasa müra ja vibratsiooni. Sellest tulenevalt on hankija poolt nõutud 30päevane etteteatamise tähtaeg igati mõistlik, põhjendatud ja vajalik, et võimalusel töötajate töö aegsasti ümber korraldada. 37. Hankelepingu punkti 11.1. kohaselt on üürnikul õigus teha ruumide suhtes parendusi ja muudatusi üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandjal on kohustus anda nõusolek parenduste tegemiseks ning nõusoleku andmisest keelduda on üürileandjal õigus üksnes juhul, kui parendused tekitavad üürileandjale ebamõistlikke lisakulusid või kahjustab teiste üürnike õigust enda poolt üüritavat pinda kasutada. Hankija on seisukohal, et vaidlustaja oma argumentides punkti tõlgendust taaskord vaidlustuse esitamise huvides moonutanud. Vaidlustaja on argumenteerides jätnud tähelepanuta punkti 11.1 teise poole: "Nõusoleku andmisest võib keelduda üksnes, kui parendused tekitavad Üürileandjale ebamõistlikke lisakulusid." Vaidlustuses kirjeldatud olukorrad (marmorplaatide kasutamine/ erikujundusega sisseehitatud akvaarium) on praktikas selgelt olukorrad, mis on hõlmatud vaidlusaluse punkti 11.1 teise poolega, sest tekitaksid üürileandjale lepingu tingimuste kohaselt ebamõistlikke kulusid. IV Menetluslikud küsimused 38. Hankija leiab, et vaidlustust on võimalik lahendada kirjalikus menetluses ja istungit ei ole vaja korraldada. Kui vaidlustuskomisjon peab vajalikuks istungi korraldamist, soovib hankija istungil osaleda. Kui istung siiski peaks toimuma, siis hankija esindajale ei sobi istungiks järgmised kuupäevad: 11.12 – 13.12 ja 19.12-21.12. ning 29.12. 2023.a. 39. Hankija esindaja volikiri on lisatud 01.12.2023 esitatud taotluse juures. 11  40. Jätta vaidlustaja menetluskulud tema kanda ja mõista hankija menetluskulud välja vaidlustajalt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marelle Esko Hankija lepinguline esindaja 12