Rahandusministri ülevaade avaliku teenistuse arengusuundadest

AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Avaliku teenistuse 2023. aasta aruanne Tallinn 2020 Tallinn 2022 RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 1 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Sisukord RAHANDUSMINISTRI EESSÕNA 3 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMATUST 6 Kokkuvõte 8 Mõisted 10 1. RIIGIVALITSEMISE SUUNAD JA HALDUSORGANISATSIOONILISED ARENDUSTEGEVUSED 11 2. TEENISTUJATE ARV 14 3. VANUSELINE JA SOOLINE KOOSSEIS 22 4. HARIDUSTASE 24 5. VÄRBAMINE 27 6. HINDAMINE 32 7. VOOLAVUS 33 8. KOOLITUS- JA ARENDUSTEGEVUS 38 8.1. KESKSED KOOLITUS- JA ARENDUSTEGEVUSED 42 8.2. TIPPJUHTIDE JA NENDE JÄRELKASVU ARENDUS- JA KOOLITUSTEGEVUSED 45 9. TEENISTUJATE KESKMINE PALK 47 9.1. AVALIKU TEENISTUSE KESKMINE PALK 48 9.2. RIIGI AMETIASUTUSTE KESKMINE PALK ASUTUSTE GRUPPIDE LÕIKES 50 10. AVALIKU TEENISTUSE EETIKA 61 11. PAINDLIK TÖÖKORRALDUS JA RIIGIMAJAD 62 LISAD 68 LISA 1. Ametiasutuste jaotus 2022. aastal 68 LISA 2. Sooline palgalõhe eri vastutustasanditel ministeeriumites 69 LISA 3. Sooline palgalõhe eri vastutustasanditel põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis 70 LISA 4. Sooline palgalõhe eri vastutustasanditel ametites ja inspektsioonides ning muudes valitsusasutustes 70 LISA 5. Sooline palgalõhe eri vastutustasanditel õigus- ja siseturvalisuse valdkonna asutustes ning Kaitseväes 72 RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 2 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 RAHANDUSMINISTRI EESSÕNA 2022 – kriisidega kohanemise aasta Hea lugeja! Viimased aastad on olnud kriisiderohked, üks kriis on asendunud teisega. Eelmisel aastal alanud täiemahuline Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas mõjutas kogu maailma. Julgeoleku ja oma riigi sõjalise valmisoleku teemad muutusid kõikjal prioriteetseks. Lisaks tuli kiirelt alustada Ukraina kodanike abistamisega. Meie kodanikud tegid sõjapõgenike toetamiseks suurepärast tööd. Suur koormus lasus ka meie riigiteenistujatel, seda nii riigi kui kohaliku omavalitsuse ametiasutustes. Ametnikud olid need, kes pidid kiirelt aitama korda saada ukrainlaste paberimajanduse, tagama terviseabi, leidma majutuskohad ning lahendama teisi eluliselt vajalike ülesandeid. See tõi kaasa täiendavaid ülesandeid, ületunde, keeruliste probleemide lahendamist ja seda kõike tuli teha vaimselt rasketes oludes. Mul on heameel tõdeda, et avalikus teenistuses töötavad võimekad, oma tööle pühendunud ja abivalmid teenistujad. Suur tänu teile, head kolleegid, selle pühendumuse ja valmisoleku eest reageerida kiiresti uutele olukordadele ning panuse eest sõjapõgenike abistamisel. 2022. aasta avaliku teenistuse aastaraamatust leiab ülevaate riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes töötavate avalike teenistujate kohta. Avalikku teenistusse kuuluvad need töötajad, kes osalevad valdkondliku poliitika kujundamisel ja pakuvad olulisi avalikke teenuseid nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Nemad on riigi ja kohaliku omavalitsuse personal, kellel lasub kõige suurem ja vahetum vastutus uute väljakutse lahendamisel, kodanikega otse suhtlemisel, meile kõigile oluliste teenuste pakkumisel. Paraku kaasneb sellega ka suur töökoormus ja väga suur vastutus. Kõigele sellele vaatamata vähenes avalike teenistujate arv eelmisel aastal 489 teenistuja võrra (- 1,7%). Teenistujate arv on vähenenud peamiselt tänu asutuste töö ümberkorraldustele, muutes tööprotsesse tõhusamaks ja värvates võimekamaid töötajaid. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 3 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 2022. aastal oli Eesti keskmine kogupalk 1685 eurot ning võrreldes eelneva aastaga kasvas see 8,9%, mis on vähemalt viimase neljateistkümne aasta suurim kasv. Avaliku teenistuse (riigi- ja KOV ametiasutuste) eelmise aasta keskmine kogupalk oli 2 072 eurot (kasv 11,9%). Avalikus teenistuses on teatud valdkondades (nt info ja side, finants- ja kindlustustegevus, kutse, teadus- ja tehnikaalane tegevus) väga tugev palgasurve, kuna erasektoris makstakse riigiteenistujatega võrreldes tunduvalt kõrgemat palka. Selleks, et avalikus teenistuses oleks võimalik kvalifitseeritud spetsialiste hoida ja värvata, peab palgatase olema konkurentsivõimeline. Eks tuleb teha kõigil pingutusi, et maksta oma töötajatele konkurentsivõimelist palka, samas jälgides, et avalik teenistus ei oleks ise palgaturu eestvedajaks. Jätkuvalt on riigivalitsemise strateegiliseks sihiks uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik, kus muudatusvajadusena näeme tõhususe ja mõjususe suurendamist. Viimastel aastatel on riigi ametiasutuste tööd ümber kujundatud tõstmaks valmisolekut paindlikeks teenusteks kiirelt muutuvas keskkonnas, kus üha olulisem on erinevate valitsemistasandite vaheline koostöö. Halduspoliitiliste arengute oluliseks suunaks on piiratud ressursside ja samas kasvavate ootuste tingimustes arendada riigivalitsemise tulemuslikkust ja jätkusuutlikust. Avalike teenuste ümbermõtestamine ja arendamine, nende kättesaadavuse parendamine ja tugiteenuste konsolideerimised on jätkuvad protsessid. Tõhusus on ja jääb Eesti kui väikeriigi korraldamisel oluliseks väärtuseks, aga tänapäeval on üha olulisemaks saanud selle kõrval ka riigi ja rahva vahelise usalduse kasvatamine ning vastastikune partnerlus. Üha enam tuleb tegeleda valdkondade üleste teemadega, nagu rohe- ja digipööre, aga ka teistes valdkondades on väga palju kokkupuutekohti, mis tähendab ühiste eesmärkide kokkuleppimist. See eeldab asutusteülest suuremat koostööd ja valmisolekut paindlikuks tööülesannete jagamiseks. Riigi haldusorganisatsioon toimib ja areneb tänu riigi personalile. Mitmed arendused ja väljakutsed on personalipoliitikaga tihedalt seotud, mistõttu muutub riigiasutuste strateegiline personalijuhtimine üha kriitilisemaks. Riigiasutusi on konsolideeritud ning keskvalitsuse teenistujate osakaalu Eesti tööealisest elanikkonnast on püütud ohjeldada. Senised ümberkorraldused on aidanud riigiasutuste personali osakaalu hoida üsna stabiilsena. Edaspidi on vaja süstemaatilisemalt analüüsida riigi ülesandeid, milliseid teenuseid peab riik pakkuma, mida saab üle anda teistele sektoritele või mida ei peaks üldse tegema. Samuti tuleb otsida personali paindlikuma korralduse võimalusi. Erinevad valitsemisalad vajavad sageli sarnase profiiliga inimesi ja väikese riigina on meil mõistlik analüüsida, kuidas jagada kompetentse erinevate asutuse vahel või kuidas luua tähtajaliste projektide jaoks ajutisi paindlikke meeskondi. Maailm meie ümber muutub kiiresti. Erinevad kriisid on meid õpetanud kiiresti ümber õppima, kohanema uute oludega, täitma ülesandeid, millest veel eile ei teadnud midagi, saama hakkama suure RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 4 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 töökoormusega, kasutama aega ratsionaalselt. Seda kõike me ootame oma töötajatelt, kuid samas ei tohi unustada, et meie inimesed on meie kõige suurem väärtus. Selle väärtuse hoidmisel on suur roll meie juhtidel. Nii tipp-, kui keskastmejuhtidelt ootame suuremat empaatiavõimet, oskuslikku ja visiooniga juhtimist, oskust märgata ja õigel ajal reageerida. Head juhid, pöörakem rohkem tähelepanu oma töötajatele, tunnustage ja usaldage nende ekspertteadmisi. Peame oluliseks, et Eesti avalikus teenistuses töötaksid kompetentsed ja pühendunud töötajad, kes leiavad uusi ja toimivaid lahendusi riigi ülesannete mõjusamaks täitmiseks. Tuleb harjuda, et riigitöö on pidevas muutumises, olla ennetavalt valmis erinevates oludes töötamiseks ja kiireks väljaõppeks uutes valdkondades. Kiire kohanemisvõime, paindlikkus ja avatus koostööle on kindlasti ka tuleviku märksõnad. Peame väärtustama ja hoidma riiki teenivaid inimesi, peame värbama avalike teenistujate hulka oma ala parimaid eksperte ning neid vääriliselt tasustama ja arendama. Riik ja omavalitsused tööandjana peavad olema valmis uuendusteks, pakkuma kaasaegseid töötingimusi, edendama paindlikku töökorraldust ja hoolima oma inimestest. Mõjusa, kodanike vajadustega arvestava ja avatusele suunatud avaliku teenistuse nimel! Mart Võrklaev rahandusminister RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 5  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMATUST Hea meel on tutvustada 2022. aasta avaliku teenistuse aastaraamatut. Siin keskendume riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste teenistujatele. Ülejäänud avaliku sektori (kuhu kuuluvad muuhulgas enamik haridus-, tervishoiu- ning kultuuritöötajaid) koondülevaade valmib suvel, kuna nende asutuste aruandekohustuste tähtajad saabuvad hiljem. Avalik teenistus on üks osa kogu avalikust sektorist, moodustades umbes viiendiku kõigist riigitöötajatest. Avalik teenistus hõlmab avaliku sektori asutuste tüüpidest ainult ametiasutusi – 5 põhiseaduslikku ministeeriume, ameteid ja inspektsioone, põhiseaduslikke institutsioone teenindavaid asutusi, kohtuid, vanglaid, linna- ja institutsiooni ja Riigikantselei vallavalitsusi ning nende ameteid (vt joonis 1 ning LISA 1). 11 ministeeriumi Ministeeriumites töötavad teenistujad tegelevad seadusloomega ehk 20 muud valitsusasutust panevad aluse kõikide valdkondade poliitika kujundamisele, seades strateegilised sihid ja raamid rakenduslikele tegevustele. Ametid, 22 ametit ja inspektsiooni inspektsioonid, põhiseaduslikud institutsioonid ja teised ametiasutused ning lisaks kohalikud omavalitsused oma asutustega 79 KOVi puutuvad kõige vahetumalt kokku meie inimeste murede ja rõõmudega. Joonis 1. Avaliku sektori jagunemine alatüüpideks, avalik teenistus on näidatud punases kastis Käesolevas aastaraamatus anname ülevaate avalikus teenistuses 2022. aastal toimunud peamistest muutustest, aga ka pikematest trendidest 5 või 10 aasta lõikes. Aastaraamatust leiab vastuseid küsimustele: millise profiiliga teenistujad on riigi ja kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) ametiasutuste koosseisus, kui püsivad on nende töösuhted, milline on ametiasutuste praktika teenistujate leidmisel ja hoidmisel ning mil määral pakutakse teenistujatele arenguvõimalusi koolitustel. Olulised käsitletavad teemad on ka RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 6 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 avalikus teenistuses töötavate inimeste palgaandmed ning mitmed teised näitajad, mille põhjal joonistuvad välja väljakutsed, mida on riigi tasandil vajalik teadvustada ning lahendada. Samuti aitab aastaraamat mõista toimunud muutuste taga olevaid põhjuseid ning avaliku teenistuse lähiaastate perspektiive. Üheks aktuaalseks teemaks on ja jääb eeldatavalt ka edaspidi avalike teenistujate optimaalne arv. Oluline on märkida, et aastaraamat ei keskendu riigi ja KOV ametiasutuste poolt pakutavate avalike teenuste sisulistele arengutele, kodanike rahulolule asutuste tööprotsessidega või sellele, millist lisaväärtust on asutused avalikkusele oma tegevusega suutnud pakkuda. Samas tuleb rõhutada, et asutuste võimekus ühiskonna vajadusi täita ja kvaliteetseid teenuseid pakkuda on tihedalt seotud riigiametnike oskuste ning kompetentsidega. Aastaraamatu eesmärgiks on anda ülevaade olulistest näitajatest, mille põhjal saavad ametiasutused ja riik edasisi tegevusi planeerida. Kajastatavad andmed võimaldavad riigi ja KOVide ametiasutustel kõrvutada end teiste asutustega. Juhime tähelepanu, et teenistujate arvuga seotud statistikat kajastame täistööajale taandatud töötajate arvuna, sest see annab parema võrdlusvõimaluse. Avaliku teenistuse aastaraamatu on koostanud Rahandusministeeriumi (RaM) riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 7  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Kokkuvõte Avalikku teenistust mõjutavad olulisel määral nii struktuuride ja funktsioonide ümberkorraldused kui ka tugiteenuste arendamine ja konsolideerimine. Digilahenduste jätkuv prioritiseerimine, mis toob kaasa mh erinevate tööprotsesside automatiseerimise aitab kokku hoida tööle kuluvat aega ja ressurssi. Viimastel aastatel on riigi ametiasutuste tööd ümber kujundatud tõstmaks valmisolekut paindlikeks teenusteks kiirelt muutuvas keskkonnas, kus üha olulisem on erinevate valitsemistasandite vaheline koostöö. Avalike teenuste ümbermõtestamine ja arendamine inimeste vajadustele vastavalt, protsesside tõhustamine ning haldusorganisatsiooni korrastamine on Kliki ikoonil, et kuulda selgitusi riigis pidev protsess1. avaliku teenistuse eelmise aasta trendide kohta Olulised numbrid 2022. aasta avaliku teenistuse personali- ja palgastatistikast: ➢ Avalike teenistujate arv 27 935. Teenistujate osakaal Eesti tööealisest elanikkonnast (15-74-aastased) on olnud stabiilselt 2,8%. ➢ Riigi ametiasutustes 22 418 teenistujat ning KOV ametiasutustes 5 517 teenistujat. ➢ Kogunäit vähenes 489 teenistuja võrra (-1,7%): riigi ametiasutustes vähenes 504 teenistujat (-2,2%) ja KOV ametiasutustesse lisandus 15 teenistujat (+0,3%). Teenistujate arv on vähenenud peamiselt tänu asutuste töö ja struktuuride ümberkorraldustele, iseäranis siseturvalisuse valdkonnas. ➢ Kõige enam vähenes teenistujate arv Siseministeeriumi valitsemisalas. Oluline vähenemine leidis tänu tööprotsesside tõhustamisele aset ka Kaitseministeeriumi valitsemisalas, aga see ei kajastu statistikas, kuna varasemalt hallatava asutusena tegutsenud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusest sai valitsemisasutus ehk seal töötavad inimesed lisandusid avalike teenistujate hulka. ➢ N-ö „keskmine“ avalik teenistuja on 43,8 aastane naine. KOV ametiasutustes on mehi 25%. Riigi ametiasutustes on naiste ja meeste osakaal üsna võrdne. Eriteenistujate seas on enamik nooremaealised mehed. ➢ Kõrgharidusega teenistujaid 64%. Kogu Eesti tööhõivelises elanikkonnas on kõrgharidusega töötajaid 43%. 1 Andmete analüüsimisel ja trendide väljatoomisel on kasutatud valitsemisalade asutuste personalijuhtidelt saadud selgitusi. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 8 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 ➢ Personaliotsingute arv kasvas 21% ning toimus 5549 konkurssi, millega sooviti täita 6529 teenistuskohta. Töösuhe sõlmiti 4995 teenistujaga. ➢ Personali koguvoolavus 16,4% ning vabatahtlik voolavus 10,8%. Vabatahtlik voolavus on jõudnud kriitilise piirini. ➢ Keskmine kogupalk 2072 eurot (+11,9%) kuus (sh riigi ametiasutustes 2138 eurot (kasv 12,6%) ning KOV ametiasutustes 1821 eurot (kasv 10,2%)). Eesti keskmine kogupalk 2022. aastal 1685 eurot (+ 8,9%). RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 9 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Mõisted Avalik teenistus – riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse avalik-õiguslik teenistus- ja usaldussuhe ametnikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks ehk avaliku võimu teostamine ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eraõiguslik töösuhe isikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on avaliku võimu teostamist toetav töö. Avalik teenistus on osa avalikust sektorist. Avaliku teenistusena mõistetakse töötamist riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Avalikku teenistust reguleerib avaliku teenistuse seadus (ATS). Avalik sektor – riigisektor, mis jaguneb valitsussektoriks ja muuks avalikuks sektoriks. Avaliku sektori asutusi saab jagada omaniku liigi alusel kas riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvateks asutusteks. Kui riigi kapitaliosalus on majandusüksuses 50% või suurem, on tegemist avaliku sektori alaliigiga „riik“. Kui kohaliku omavalitsuse kapitaliosalus on majandusüksuses 50% või suurem, on tegemist avaliku sektori alaliigiga "kohalik omavalitsus". Valitsussektor - hõlmab avaliku sektori üksusi, keda ei loeta turutootjateks ja keda finantseeritakse peamiselt kohustuslike maksete abil, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused. Eestis jagatakse valitsussektor kolmeks allsektoriks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Muu avalik sektor – riigi ja teiste valitsussektori liikmete osalusega kaupu ja teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne) ja Eesti Pank. Keskvalitsus – keskvalitsuse allsektorisse kuuluvad riigiasutused (valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus, maakohus, halduskohus ja ringkonnakohus); põhiseaduslikud institutsioonid (Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohus) ning nende haldusala asutused; keskvalitsuse juriidilised isikud (keskvalitsuse üksusena määratletud avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi asutatud sihtasutus ja riigi osalusega äriühing). Kohalik omavalitsus (KOV) – omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Sotsiaalkindlustusfondid – Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa. Avaliku teenistuse asutus ehk ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. Hallatav riigiasutus – riigi eelarvest finantseeritavad riigiasutused, kelle põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine, kuid seaduse alusel võivad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused teostada täidesaatvat riigivõimu. Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused kuuluvad ministeeriumi valitsemisalasse. Teenistuja – avalikus teenistuses töötav ametnik ja töötaja. Ametnik – ametisse nimetatav avaliku võimu teostaja. Töötaja – töölepingu alusel töötav isik; töötaja avalikus teenistuses ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Eriteenistuja – isik, kellele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust eriseadustes sätestatud erisustega. Näiteks politsei-, vangla-, pääste-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikud, tegevväelased ja avaliku teenistuse teiste eriliikide ametnikud. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 10  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 1. RIIGIVALITSEMISE SUUNAD JA HALDUSORGANISATSIOONILISED ARENDUSTEGEVUSED Eesti pikaajalised sihid Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond viis on seatud strateegias eelmisel aastal läbi riigireformi seniste tegevuste ja riigivalitsemise Eesti 2035 tulevikusuundade analüüsi2. Tagasivaade lähtus riigireformi tegevuskavadest aastatel 2015-2023 ning koondas kõik senised 185 riigireformi tegevust sisu alusel 94 tegevuspunktiks. Neist on teostatud 56, teostamisel 22, pidevaks tegevuseks kujunenud 7 ja tegemata jäänud 9 tegevust. Euroopa Liidu struktuurifondide abil on Rahandusministeerium saanud toetada mitmete muudatuste eelanalüüse ning projektijuhtimist ja laiemalt tõenduspõhist poliitikakujundamist. Mitmeid tegevusi ei viidud ellu seetõttu, et Loe rahablogist artiklit eelanalüüsid ei kinnitanud muudatuste mõistlikkust või ei leitud „Kuidas riigireformil läheb?“ poliitilist konsensust. Riigireform on olnud katusterminiks paljudele erinevatele valdkondlikele ning valdkondadeülestele reformidele. Avaliku teenistusega kõige selgemalt seotud riigireformi tegevused hõlmavad: • 16 asutuse ümberkorraldamist 6 asutuseks aastatel 2019- 20223; • riigimajade ehk ühtsete teenuskeskuste rajamist regioonidesse; • tugiteenuste konsolideerimist (personaliarvestus, riigihanked, arvutikoha teenus, ministeeriumite ühishoone jm) • teenuspõhisele juhtimisele ja eelarvestamisele üleminekut (sh teenusdisaini põhimõtete omaksvõtt valitsusasutustes); • mitmete valdkondade digitaliseerimist (sellega kaasnevad arendus- ja kompetentsi vajadused). Kuna riigi haldusorganisatsioon toimib ja areneb tänu riigi personalile, siis on mitmed arendused ja väljakutsed personalipoliitikaga tihedalt seotud. Valdkondade digitaliseerimine ja automatiseerimine (nt süüteomenetlus, andmevaldkond, sündmusteenused, teenuste digikanalite arendamine jm) on suurendanud avaliku sektori nõudlust IT-tippspetsialistide järele. Need valdkonnad (nt IT, transport jm), kus erasektori ja avaliku sektori personalivajadused kattuvad, tekitavad suurema palgasurve ka avalikule sektorile. Riigiasutuste strateegiline 2 Analüüs tehakse kättesaadavaks Rahandusministeeriumi kodulehel. 3 Tehnilise Järelevalve ja Tarbijakaitse Amet, Haridus- ja Noorteamet, Keskkonnaamet, Transpordiamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 11  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 (pikema tervikliku vaatega) personalijuhtimine muutub seega üha kriitilisemaks. Samamoodi on oluline ka riigiasutuste korraldus ja organisatsiooniline areng. Paljud asutuste ümberkorraldused viidi riigireformi raames ellu juba eelnevatel aastatel, aga mõned protsessid veel jätkusid. 2022. a moodustati endise Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi baasil Maaeluministeeriumi valitsemisalas Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus, kuhu liideti ka Terviseameti terviseohutuse Tartu labori teenused. Esialgne visioon oli liita suur osa laboriasutusi ühendlaborisse. Seda toetas ka laborite konsolideerimise analüüs4. Seega on mõistlik laborite konsolideerimisega jätkata, et kaoks dubleerimine ja oleks võimalik riigi laboriuuringutega seotud kompetentse ja seadmeid kõige optimaalsemalt kasutada. Edasist analüüsimist vääriks, milliseid laboriteenuseid on riigil kindlasti vajalik riigi poolt pakkuda, et tagada esmatähtsate teenuste pakkumine, ja mida võiks delegeerida erasektorile. Foto: Karl Laas, Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus 2022. a tehti ettevalmistusi ka tsiviillaevastiku konsolideerimiseks AS Riigilaevastiku ülesandeks saab riigi Eesti Loots baasil. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veesõidukite ja haldusalasse 2023. a alguses loodud Riigilaevastik alustab aasta ujuvmärgistuse haldamine, esimeses pooles ülesehitust juhtiva tuumikmeeskonnaga. Plaani järgi jäämurdetööde tegemine ja asub Riigilaevastikku tööle u 200 teenistujat, sh Transpordiametist ja lootsiteenuste osutamine ja teistest kaasuvatest asutustest. Erineva taustaga asutuste arendamine ühendamisel on oluline ühtlustada nii palgad kui ka töökorraldus. Asutuste ühendamise puhul saame järeldada, et eelkõige on muudatused aidanud leida sarnaste funktsioonide ja protsesside vahelist sünergiat, parandada teenuste kvaliteeti (mh on kujundatud ümber teenuste- ja toimemudeleid) ning vähendada mitmel juhul palgamahajäämust. Kuna mitmete konsolideeritud asutuste teenused ja palgapositsioon olid eelnevalt ebasoodsas seisus, võimaldasid asutustes läbi viidud ümberkorraldused leida selleks täiendavaid vahendeid (nt tugiteenuste, kinnisvara ja autopargi optimeerimise 4 Rahandusministeeriumi poolt tellitud riigi laborite konsolideerimise analüüs (2021) on kättesaadav: https://www.fin.ee/media/2832/download RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 12 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 kaudu). Nendel põhjustel ei toonud taolised ümberkorraldused reeglina kaasa vabanevat eelarveressurssi. Jätkus ka riigiasutuste tugiteenuste konsolideerimise protsess. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) viib ellu keskse dokumendihalduse pilootprojekti, mis on oluline samm liikumaks traditsiooniliselt dokumendihalduselt innovatsioonihüppega infohalduse teenusele. 2023. aasta alguses viidi lõpule ka riigi sihtasutuste arvestusteenuste (finants- ja personaliarvestus) konsolideerimine RTKsse. Samuti liitus teenustega Õiguskantsleri Kantselei. RTK keskset hankekorralduse teenust kasutavad hetkel Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisalad ning 2023. a algusest Kultuuriministeeriumi valitsemisala. Arutelud on algatatud ka Välisministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Septembrist 2022 saavad riigi keskset hanketeenust kasutada kõik avaliku sektori asutused, perspektiivis võiksid liituda kõik valitsemisalad. Arutluse all on arvestusteenuse pakkumine ka haiglatele ja ülikoolidele. Lisaks algatati arutelud KOV tugiteenuste (hangete korraldus, personali- ja finantsarvestus) keskse korraldamise võimaluste leidmiseks. Riigireformi senistes tegevuskavades on üheks eesmärgiks olnud tõhus valitsemine, st riigi institutsioonide ja personali optimaalne töökorraldus. Mitmeid riigiasutusi on konsolideeritud ning keskvalitsuse teenistujate osakaalu Eesti tööealisest elanikkonnast on püütud ohjeldada. Senised ümberkorraldused on aidanud riigiasutuste personali osakaalu üsna stabiilsena hoida (vt joonis 2), edaspidi on vaja aga süstemaatilisemalt analüüsida riigi ülesandeid ja nii institutsioonide kui personali paindlikuma korralduse võimalusi. Erinevad valitsemisalad vajavad sageli sarnase profiiliga inimesi ja väikese riigina on meil mõistlik analüüsida, kuidas jagada kompetentse mitme erineva asutuse vahel või kuidas luua tähtajaliste projektide jaoks ajutisi paindlikke meeskondi. Paindlikkuse kõrval on oluliseks juhtimisalaseks väljakutseks ka n-ö silotornide lõhkumine. Endiselt takerduvad mitmed arendusideed riigiasutuste eraldatuse tõttu. Selle leevendamiseks on võimalusi nii õigusruumi kui eelarvestamise vaates, aga kõige enam taandub küsimus siiski riigiasutuste juhtide hoiakutele. Hea juhtimiskultuuri arendamine on seega jätkuvalt võtmeküsimus. Riigivalitsemise vaates on jätkuvalt oluline pöörata tähelepanu mõjusale riigi korraldusele, aga mitte ainult riigiasutuste ümberkorraldamise, vaid ka paindlikuma haldus- ja personalikorralduse perspektiiviga. Jätkuvalt leidub võimalusi tugiteenuste tsentraliseerimiseks (sh arvestusteenused, hanketeenus, värbamisteenus) ja tööprotsesside optimeerimiseks. Samal ajal on aga oluline toetada organisatsioonide arengut ja tõsta juhtimiskvaliteeti. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 13  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 2. TEENISTUJATE ARV Avaliku teenistuse aastaraamatus on käsitletud ainult ametiasutusi: ministeeriume, ameteid ja inspektsioone, põhiseaduslikke institutsioone (Riigikogu Kantselei, Riigikohus, Riigikontroll, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei), vanglaid, kohtuid, muid valitsusasutusi (Häirekeskus, Kaitsevägi, Prokuratuur, Rahvusarhiiv, Riigikantselei, Rahapesu Andmebüroo, Riigi Tugiteenuste Keskus) ja kohalikke valla- ja linnavalitsusi ning nende ametiasutusi. Avalik teenistus koosneb teenistujatest ehk ametnikest ja töötajatest. 2,8% Ametnik teostab avalikku võimu (nt poliitikakujundaja või järelevalve tegija ministeeriumis või KOV ametiasutuses) ja töötaja toetab avaliku Eesti tööealisest võimu teostajat (nt personalitöötaja, hankespetsialist, haldustöötaja, elanikkonnast (15-74- aastased) moodustasid raamatupidaja jne). Avalike teenistujate hulka kuuluvad ka avalikud teenistujad eriteenistujad (nt politseiametnikud, vanglaametnikud, päästjad, diplomaadid). Joonis 2. Avalike teenistujate arv5 2013-2022. aastal ning selle osakaal Eesti tööealisest elanikkonnast (15-74-aastased). Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu, RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje, RaMi saldoandmike infosüsteem, Statistikaamet 27 935 Avalik teenistus moodustas 2022. aastal 2,8%6 Eesti tööealisest elanikkonnast (15-74-aastased). Osakaalus on viimase kümnendi avalikku teenistujat, neist 22 418 töötas riigi ja 5517 jooksul toimunud väike langus. 2022. aastal töötas avalikus KOV ametiasutustes teenistuses 27 935 teenistujat (22 418 riigi ametiasutustes ja 5517 KOV ametiasutustes), mis on 489 teenistuja võrra vähem kui 2021. aastal. 5 Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata ATSi: Riigikogu liikmele; Euroopa Parlamendi liikmele; Vabariigi Presidendile; Vabariigi Valitsuse liikmele; kohtunikule; õiguskantslerile; riigikontrolörile; riiklikule lepitajale; kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmele; valla- või linnavalitsuse liikmele; osavalla- või linnaosavanemale. 6 Eesti tööealisest elanikkonnast vanusevahemikus 20-64 a. moodustas avalik teenistus 2022. aastal 3,6%. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 14 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Avalike teenistujate arv vähenes riigi ametiasutustes 504 võrra (- 2,2%) ja kasvas KOV ametiasutustes 15 võrra (+ 0,3%). Puhasmuutusena, kus arvesse on võetud asutuste liitmised ning töötajate asutuste vahelised liikumised, vähenes teenistujate arv riigi ametiasutustes 674 võrra. 2022. aasta augustis muudeti varasemalt hallatava asutusena tegutsenud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus valitsusasutuseks, mistõttu statistiliselt lisandus avalikku teenistusse inimesi, kuigi tegelikult teenistujaid juurde ei tulnud. Ametnike arv on vähenenud nii riigi ametiasutustes (-262) kui ka KOV ametiasutustes (-71). Töötajate arv on riigi ametiasutustes kasvanud (+1) ja KOV ametiasutustes kasvanud (+86). Eriteenistustes7 on vähenenud nii ametnike arv (-239) kui ka töölepinguliste arv (-4). Joonis 3. Avalike teenistujate arv teenistujate gruppides aastatel 2018-2022, aasta keskmine teenistujate arv. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu, RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje, RaMi saldoandmike infosüsteem 2022. aastal on teenistujate koguarvus toimunud vähenemine. Siseministeeriumi valitsemisalas (vt joonis 4) toimusid peamised teenistuskohtade vähenemised Politsei- ja Piirivalveametis (-294) ning Päästeametis (-58). PPA-s vähendati nii eritneeistujate arvu (-121) kui ka teiste ametnike ja töötajate arvu (-173). Peaasjalikult tulenes muutus sisemistest ümberkorraldustest ja töökorralduse tõhustamisest. PPAs keskenduti elupäästvate ülesannete tagamisele ja turvalisusega kaudsemalt seotud ametikohti vähendati. Ka vabatahtlik lahkumine ning eripensionile minek on olulised mõjutegurid. Päästeametis päästjate arv ei vähenenud, küll aga optimeeriti teiste teenistuskohtade ja spetsalistide tööd. Lisaks korraldati Siseministeeriumi valitsemisalas ümber sisekaitse- ja 7 Politsei-, vangla-, pääste-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikele, tegevväelastele ja avaliku teenistuse teiste eriliikide ametnikele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust eriseadustes sätestatud erisustega. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 15 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 kriisivalmiduse osakond, mõned teenistuskohad viidi Häirekeskusesse ja sealse kompetentsi kasv võimaldas teenistuskohti ka vähendada. Kodakondsuse, rände- ja piirivalvepoliitika seni eraldiseisvad valdkonnad kujundati ümber üheks sisuosakonnaks. Joonis 4. Avalike teenistujate arvu muutus ministeeriumite valitsemisalade ametiasutustes, KOV ametiasutustes, põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis 2022. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu, RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje, RaMi saldoandmike infosüsteem Samuti kahanes tervikuna Rahandusministeeriumi valitsemisala. Asutustest vähendas kõige enam ametikohti Maksu- ja Tolliamet (- 107) peamiselt tolli valdkonna koondamisega, mis tekitas Ukraina põgenike saabumisel ka tagasilööke (piiripunktides kasvas töökoormus oluliselt). Samuti toimusid üsna olulised struktuurimuudatused ministeeriumi teenistuskohtade arvus (-28) seoses regionaalvaldkonna ja teiste osakondade ümberkorraldamisega. Suurim teenistujate arvu kasv toimus Rahapesu Andmebüroos, kuna asutuse struktuuri alles ehitatakse. Järgmisel perioodil kasvab seal koosseis veel ligi poole võrra (planeeritav kogukoosseis 102 teenistujat). Justiitsministeeriumi valitsemisalas on teenistujate arv vähenenud eelkõige vanglate tugistruktuuride konsolideerimisel, samuti on kohtute tugiteenuseid koondatud Harju Maakohtu juurde ning digitaliseeritud menetluste protsessi. Maaeluministeeriumi valitsemisalas toimus sisemine ümberkorraldus Põllumajandus- ja Toiduametis, kus koondati kõik täitmata teenistuskohad (u 8% teenistuskohtadest) ja korraldati tööülesanded ümber. Ka Maaeluministeeriumis koondati paar töökohta seoses välisrahastu meetme lõppemisega ja seoses tööülesannete digitaliseerimise või töö sisemise ümberkorraldamisega. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 16 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Vähesel määral kahanes teenistujate arv Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalades. KUMi valitsemisalas vähenes teenistujate arv eelkõige Muinsuskaitseametis. Mõned kohad on ka lisandunud Kultuuriministeeriumi IT-võimekuse tugevdamisel. HTMi valitsemisalas vähenes mõni koht Rahvusarhiivis (digitaliseerimise projekti tähtajalised kohad) ning lisandus mõni koht Eesti Keele Inspektsiooni. HTM tõi kriiside lahendamise kontekstis esile ka personalikorralduse paindlikkuse vajadust. 2023. aastal on ministeeriumis seoses riigigümnaasiumide avamise ja eestikeelsele õppele üleminekuga plaanis teenistuskohtade arvu kasvatada. Teenistujate arvu poolest püsis Välisministeeriumi valitsemisala tervikuna üsna stabiilsena. Lisandus nii diplomaatilisi kui ka sanktsioonide ja strateegilise kaubaga seotud ametikohti, vähenes aga Peterburi ja Pihkva esinduste ametikohtade arv seoses nende esinduste sulgemisega. Väike kasv toimus Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. Mõned ametikohad loodi välisvahendite ja Euroopa Liidust (edaspidi EL) tulenevate ülesannete täitmiseks (nt RePower kavaga seoses). Samal ajal on vähendatud teenistuskohti seoses tähtajaliste tööde lõppemise ja töökorralduse optimeerimisega. Kaitseministeeriumi valitsemisalas on toimunud tegelik arvestatav teenistuskohtade arvu vähenemine, aga Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vormiline muutumine hallatavast asutusest valitsusasutuseks ei võimalda seda statistikas näidata. Kaitseministeeriumi valitsemisala personalikorraldus viidi tervikuna Kaitseressursside Ametisse, mis võimaldas mh teenistuskohti vähendada. Kaitseväes toimus suurem teenistuskohtade vähenemine (-189 inimest peamiselt tegevväelaste seas), ametikohti viidi üle nii Kaitseressursside Ametisse kui Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusesse, kus oli võimalik funktsioone ümber korraldada ja ametikohti vähendada. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas kasvatas Sotsiaalkindlustusamet (+19) koosseisu eelkõige Ukrainast saabuva põgeniketulva tõttu – ametisse loodi uus kriisijuhtimise üksus. Töökoormuse optimeerimine valdkonnas (automatiseerimine) ootab uute IT-lahenduste taga (nt toetuste väljamaksed on hetkel paljuski käsitöö). Üksikuid töökohti lisandus SOM valitsemisalas ka Terviseametisse, Ravimiametisse ja Tööinspektsiooni. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on kasvanud nii Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) (+33) kui ministeeriumi teenistuskohtade arv (+22). Peamiselt tulenes ministeeriumi kasv kriisidega seotud ning EList tulevate ülesannete lisandumisest ning mõne osakonna võimekust on tõstetud ka EL projektirahade toel (nt elamumajandus). RIA teenistujate arv on enim kasvanud küberturbe valdkonnas ning andme- ja digiteenuste arendamise suunal. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 17 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Transpordiamet on samas oma teenistuskohti vähendanud ning sisemisi protsesse ja teenistuskohtade profiile ümber korraldanud. Põhiseaduslikes institutsioonides (Riigikogu Kantselei, Riigikohus, Riigikontroll, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei) püsis teenistuskohtade arv stabiilsena. Nii Riigikohtus kui Riigikontrollis on tööprotsesse optimeeritud ja automatiseeritud. Riigikantseleis lõpetas töö koroonakriisi meeskond ning asjaajamise funktsioonid tõsteti ühte struktuuriüksusesse. Uute projektide raames (nt avatud valitsemise partnerluse kaaseesistumine ja innovatsiooniprojektide meede) on aga loodud mõned lisanduvad ametikohad. Riigikogus on valimiste järgselt oodata teenistujate arvu kasvu, kuna lisandus uus fraktsioon. KOVide teenistujate arv on tervikuna samuti arvestatavat vähenenud (- 81), aga üldpildis on teenistujate arvu kasvu mõjutanud enim Tallinna Linnavalitsuse (+85) teenistuskohtade arvu suurenemine seoses struktuuriüksustes toimunud töömahu kasvuga ja planeeritud investeeringutega sotsiaalvaldkonnas. Tallinna Linnavalitsuse asutustes oli teisalt ka kahanemist ja arvestatav vabatahtlik voolavus. Rae Vallavalitsuse teenistujate arvu kasvu (+11) on mõjutanud vallaelanike arvu pidev kasv ning seega ka hallatavate asutuste lisandumine. Valla koolidele ja teistele piirkonna hallatavatele asutustele pakutavad IT-teenused tsentraliseeriti ühtseks teenuseks. Suuremad vähenemised toimusid Mustvee Vallavalitsuses ja Jõgeva Vallavalitsuses (vastavalt -23 ja -21 teenistujat) peamiselt seoses struktuurimuudatuste ning allasutuste reformiga. Kuigi 2022. aastal on tervikpildis ning ka enamikes valitsemisalades näha teenistujate arvu vähenemist, siis 2023. aastal prognoosi kohaselt teenistuskohtade arv taaskord kasvab. Eelkõige plaanitakse kasvu peaaegu kõigi valitsemisalade IT-majades või üksustes, teostamisel on mitmed digitaliseerimise projektid ning e-teenuste arendamine, aga ka EL projektid (nt andmete esitamise, kättesaadavuse ja kasutamise parendamine) ja küberturvalisuse ning kriisivalmiduse tagamine. Kuigi IT- majad (vt joonis 5) ei ole valitsusasutused ega kuulu otseselt avaliku teenistuse vaatesse (v.a RIA ja ministeeriumites paiknevad IT- üksused), on töötajate arvu kasv neis märkimisväärne. 2022. aastal lisandus IT-valdkonda veidi 120 teenistujat. Seoses baasteenuste üleviimisega MKMi valitsemisalasse 2021. aastal loodud Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusesesse (RIT) vähenes IT- töötajate arv mitmes ministeeriumis ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuses (RIK). Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) on kasvanud tänu SKAIS infosüsteemi ja Terviseportaali (varem Patsiendiportaal) arendusvajadustele. RIA teenistujate arv on enim kasvanud küberturbe valdkonnas ning andme- ja digiteenuste arendamise suunal. Järgnevatel aastatel on seoses rohepöörde RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 18  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 valdkonna kiire arengu ja lisanduvate ülesannetega suuremat kasvu oodata ka KEMi valitsemisala IT-majas (KEMIT). Joonis 5. Töötajate arvu muutus 2018 vs 2022. aastal IT-majades ja IT- struktuuriüksustes. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu Tulevaseks probleemkohaks on IT-valdkonna senine arvestatav rahastamine tähtajalistest projektirahadest, mille lõppemisest tuleneb surve riigieelarvele ning vajadus tegevused ja teenused üle vaadata (sh võimalikke konsolideerimiskohti leida). Teenistuskohtade kasvu planeeritakse ka mitmes muus valdkonnas peaaegu igas valitsemisalas. Seda soodustab 2022. aastal toimunud üldine palgatõus. Osalt on kasv vajalik seni täitmata ametikohtade lõikes, et asutustel oleks jätkuvalt võimalik enda kohustusi täita ja teenuseid pakkuda (nt eriteenistujad). Teisalt on oluline jälgida, et riik toimiks optimaalselt, ülesandeid ja teenistuskohti püsivalt ei lisanduks, vaid millestki oleks võimalik ka loobuda või tänu digitaliseerimisele ja andmevaldkonna arengule protsesse automatiseerida. Eriteenistujad Eriteenistujate koguarv oli 2022. aastal 10 194 ning võrreldes eelneva 10 194 aastaga on nende arv kahanenud. Eriteenistujad moodustasid 37% eriteenistujat töötas avalikust teenistusest, nende koguarv vähenes 2,4% (-243). Kõige avalikus teenistuses rohkem eriteenistujaid on Politsei- ja Piirivalveametis, järgnevad Kaitsevägi ning Päästeamet (joonis 6). RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 19 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Joonis 6. Eriteenistujate arv ja osakaal eriteenistujatest, 2021. ja 2022. aasta keskmine8. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Olulisem vähenemine eriteenistujate seas on toimunud Politsei- ja Piirivalveametis (-121) ja Kaitseväes (-110). Politsei- ja Piirivalveametis on tehtud struktuurseid ümberkorraldusi, mis võimaldas töökorraldust tõhustada ja mõningaid ametikohti koondada. Samuti kajastub statistikas 34 inimese lahkumine teenistusest seoses koroonavaktsiini kohustuse rakendumisega (teenistujad, kes ei olnud nõus kohustust täitma). Teisalt tuleneb eriteenistujate arvu vähenemine ka vabatahtlikust voolavusest ja keerukusest uute teenistujate värbamisel, kuna töö eeldab politseilist ettevalmistust. Murekohaks on olnud õppekohtade vähesus vastavatel erialadel. 2023. aastal loodetakse lisandunud ressurssidega eriteenistujate arvu taas kasvatada ning lähiaastatel ka õppekohtade arvu suurendada. Foto: Politsei- ja Piirivalveamet 8 Välja on toodud eriteenistujate jaotus asutuste vahel. Kategooria “muud” all on kajastatud erialadiplomaadid. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 20 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe personalikorralduse uuenduste käigus vaadati 2022. aastal põhjalikumalt üle ka eriteenistujate profiilid ning mitmete teenistuskohtade puhul toodi need eriteenistuja staatusest välja, mis võimaldab paindlikkust värbamisel, koolitamisel ja teenistujatele kehtivate nõuete osas. Samuti kajastuvad mitmed 2021. aastal läbi viidud tõhustamisprotsessid ja koondamised 2022. aasta andmetes. Häirekeskuse päästeametnike arv kahanes 7 võrra. Kuigi teenistujaid tuli ka juurde, siis vabatahtlik voolavus oli töö intensiivsuse ja palgasurve tõttu suurem. Nagu 2022. aastal, loodetakse ka 2023. aastal palgatõusudega olukorda parandada. Kohtuteenistujate arv kasvas suure töökoormuse katmiseks 5 võrra. Päästeameti eriteenistujate arv kasvas 18 võrra, kuna kõik päästeametnikud muudeti eriteenistujateks. Päästeametil on elanikkonnakaitse ülesanded, mistõttu on nad arvestatud staabireservi ja määratud riigikaitselistele ametikohtadele. Selleks, et teenistujaid saaks õiguspäraselt ja dünaamiliselt kaasata täitma riigikaitselisi ülesandeid ja/või kriisiaja rolli, muudeti Päästeameti teenistujate töösuhe ühetaoliseks. Ühtlustatud teenistussuhted võimaldavad ka paindlikumat rotatsiooni või muud karjääriliikumist asutuse sees. See on taas üks näide, mis rõhutab vajadust otsida võimalusi riigi personalikorralduse paindlikkuse tagamiseks. Vanglaametnike arv on vähenenud 37 eriteenistuja võrra. Osalt on tegemist sisemiste ümberkorralduste ja optimeerimisega, teisalt aga vabatahtliku voolavuse ja kõrgendatud nõuetega värbamisel (psühhiaatrilise kontrolli läbiviimine). Arutelu all on nii värbamise kui töö paindlikumaks muutmine ning palkade korrigeerimine, puhkuse- ning haiguspäevade hüvitamise põhimõtete ülevaatamine. Välisministeeriumi eriteenistujate arv kasvas 16 võrra, peamiselt seoses lisakohtade loomisega diplomaatiliste esinduste ja rahvusvaheliste organisatsioonide juurde. 2022. a andmetes kajastuvad asutuste sisemised ümberkorraldused, tõhustamise ja töö optimeerimise tulemused – avalike teenistujate arv vähenes riigi ametiasutustes 674 võrra (puhasmuutus). Järgneval aastal on aga enamik valitsemisalasid plaaninud teenistuskohtade kasvu, iseäranis IT valdkonnas. Ülesannete lisandumise ja pidevalt muutuva väliskeskkonna kontekstis on oluline analüüsida, milliseid ülesandeid peab riik prioriteetseteks ning millest loobuda, erasektorisse delegeerida või lõpetada. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 21  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 3. VANUSELINE JA SOOLINE KOOSSEIS Avaliku teenistuja keskmine vanus 2022. aastal oli 43,8 aastat. Viimase viie aasta jooksul ei ole avaliku teenistuja keskmine vanus 43,8 aastat oluliselt muutunud (vt joonis 7), kuid on alates 2017. aastast kuni 2021. aastani olnud kerges tõusutrendis. Eelmisel aastal see ei on avaliku teenistuja keskmine vanus muutunud. Eesti rahvastik on vananev ning tööealise elanikkonna arvu vähenemine prognooside kohaselt jätkub9. Noorte arv ja osatähtsus elanikkonnas on eelnevatel aastatel vähenenud, kuid 2022. aastal jäi see samaks10. Avalikus teenistuses oli 2022. aastal meeste ja naiste osakaal vastavalt 44% ja 56%, mis ei ole muutunud võrreldes eelmise aastaga. 44% oli avalikus teenistuses mehi 56% oli avalikus teenistuses naisi Joonis 7. Avaliku teenistuse keskmine vanus ja sooline jaotus 2018–2022. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje 2021. aastaga võrreldes ei olnud olulisi muutusi ka vanuselises ja soolises jaotuses (joonis 8). Kui nooremates vanuserühmades erines meeste ja naiste osakaal vähe, siis vanemates vanuserühmades oli rohkem naisi, eriti vanuserühmas 51–60. Mitmes asutuses oli üle 60- aastaste teenistujate osakaal üle 20%, mis võib järelkasvu puudumisel tekitada probleeme teenistuskohtade täitmisel ja avalikkusele teenuste pakkumisel. Nt Keeleametis 31%, Statistikaametis 25%, Põllumajandus- ja Toiduametis 24%, Rahvusarhiivis 22% ning Patendiametis oli üle 60-aastaseid teenistujaid 21%, (enamik neist on juba pensioniealised). Asutused otsivad järelkasvu võimalusi ülikoolidega koostööd tehes, töövarjupäevi korraldades ning praktikakohti pakkudes, samuti 9 Allikas: Statistikaamet https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvastikuprognoos 10 Allikas: Statistikaamet https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/noored RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 22 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 tutvustavad riigiasutused ennast ja töövõimalusi erinevatel tudengimessidel. Joonis 8. Avaliku teenistuse vanuseline ja sooline jaotus 2021. ja 2022. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Riigi ametiasutuste töötajaskonna vanuseline jaotus on sarnane kogu avaliku teenistuse töötajaskonna vanuselisele jaotusele. 45% teenistujatest on alla 40-aastased ja neljandik on üle 50-aastased. Töötajaskonna keskmine vanus on 42,5. Viimase kolme aasta jooksul ei ole keskmine vanus oluliselt muutunud. 2022. aastal viis Euroopa avaliku teenistuse instituut11 läbi avaliku sektori uuringu, kus selgus, et sarnaselt üldiste elanikkonna demograafiliste trendidega, töötab ka Euroopa riikide avalikus sektoris vanemaealisem töötajaskond. 55+ vanusegrupp on kõige suurem Portugalis (16,9%) Hispaanias (11,2%), Kreekas (9,5%) ja Saksamaal (9,3%), st Lõuna-Euroopas on need tendentsid kõige nähtavamad. Samal ajal on avaliku sektori töötajaskond 18-34 vanusegrupis ka mõnes riigi tõusnud – nt Ungaris (30,6%), Taanis (29,5%) ja Luksemburgis (28,9%). Lisaks on Ungaris ja Luksemburgis väga madal 55+ vanusegrupi töötajate osakaal riigisektoris (vastavalt 11,8% ja 10,5%). Riigi ametiasutustes tervikuna on meeste ja naiste osakaal üsna võrdne. Samas on ametnike ja töötajate hulgas naiste osakaal oluliselt suurem (72%) kui eriteenistujate hulgas, kus, vastupidiselt, on meeste osakaal on suurem (71%). Võrreldes eelmise aastaga on naiste osakaal eriteenistujate hulgas kasvanud ning ametnike ja töötajate hulgas kasvanud koguni 5 protsendipunkti. 11 European Institute of Public Administration (EIPA) RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 23 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Riigi ametiasutused sh eriteenistujad KOV üle 60 3% 5% üle 60 1% 1% üle 60 6% 14% 51-60 7% 11% 51-60 9% 4% 51-60 7% 21% 41-50 14% 16% 41-50 20% 10% 41-50 6% 18% 31-40 14% 13% 31-40 22% 8% 31-40 5% 16% alla 31 11% 7% alla 31 19% 6% alla 31 2% 6% 30% 20% 10% 0% 10% 20% 30% 30% 20% 10% 0% 10% 20% 30% 30% 20% 10% 0% 10% 20% 30% Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised Joonis 9. Riigi ametiasutuste ning kohaliku omavalitsuse ametiasutuste vanuseline ja sooline jaotus teenistujate gruppide lõikes 2022. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje KOV ametiasutuste personal on keskmisest avalikust teenistujast vanem, peaaegu poole töötajaskonnast moodustavad üle 50-aastased. Töötajaskonna keskmine vanus on 48,8 aastat. Erinevalt riigi ametiasutuste koondpildist iseloomustab kohaliku omavalitsuse ametiasutusi ka madal meeste osakaal – vaid neljandik töötajaskonnast on mehed. Soolis-vanuseline koosseis ei ole seal aastate jooksul oluliselt muutunud, sh ei toonud sellesse muutusi haldusreform. Üle 50-aastaste suur osakaal ei tulene üksnes pikaaegse tööstaažiga teenistujatest, vaid ka eagruppi kuuluvate inimeste värbamisest. Alla 1-aastase tööstaažiga teenistujatest 9% on üle 60-aastased. Mitmes asutuses on üle 60-aastaste teenistujate osakaal üle 20%, mistõttu tuleb tähelepanu pöörata järelkasvule, et ei tekiks probleeme teenistuskohtade täitmisel ja avalikkusele teenuste pakkumisel. Selleks, et teenuste pakkumine oleks jätkusuutlik, tuleb asutustel teha rohkem koostööd ülikoolidega, töötada välja praktikaprogramme ning muid järelkasvu soosivaod tegevusi. 4. HARIDUSTASE Avaliku teenistuse seaduse alusel on ametnikele kehtestatud miinimumnõudena keskharidus. Eriteenistujatele on valdkondlike eriseadustega kehtestatud erisused. Lisaks on tippjuhtide asetäitjatele ja struktuuriüksuste juhtidele kehtestatud enamasti kõrghariduse nõue. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 24  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Kõrgharidusega inimeste osakaal avalikus teenistuses on aasta-aastalt kasvutrendis, kogu Eestis on see jäänud viimasel kolmel aastal samale tasemele (joonis 10). Kõrgharidusega inimeste osakaal Eesti kõikidest 64% hõivatutest moodustas 2022. aastal Statistikaameti andmetel 43%. avalikest teenistujatest on Avalikus teenistuses oli kõrgharidusega inimeste osakaal oluliselt kõrgharidusega kõrgem Eesti keskmisest: 64% avalikest teenistujatest on kõrgharidusega. Üldkesk-, keskeri- ja kutseharidusega inimeste osakaal on kõigi Eesti hõivatute seas 48% ja avalikus teenistuses vastavalt 35%. Kui Eesti hõivatute hulgas on põhiharidusega või sellest madalama haridustasemega 9%, siis avalikus teenistuses on vastava haridustasemega inimeste osakaal peaaegu olematu. Joonis 10. Üldine haridustasemete jaotus Eestis (tööga hõivatud) ja avalikus teenistuses aastatel 2018-2022. Allikas: Statistikaamet, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Avalike teenistujate haridusprofiilid eristuvad riigi ametiasutustes (joonis 11). Ametnike seas on selgelt rohkem kõrgharidusega inimesi (83%). Töölepinguliste töötajate hulgas on samuti kõige enam kõrgharidusega inimesi, kuid nende osakaal (69%) on veidi väiksem kui ametnike seas, sest töölepinguliste hulgas on ka tugitegevusi pakkuvaid ametikohti, mis nii kõrget kvalifikatsiooni ei eelda. Kõrghariduse osakaal riigi ametiasutustes on võrreldes eelmise aastaga 1 protsendipunkti võrra kasvanud. Eriteenistujate12 seas on kõige enam üldkesk-, keskeri- ja kutseharidusega inimesi (52%), mis on ootuspärane, kuna mitme eriteenistuseliigi puhul on hariduse miinimumnõudena kehtestatud kutseharidus. Võrreldes eelmise aastaga on kõrghariduse osakaal eriteenistujate hulgas samuti 1 protsendipunkti võrra kasvanud. 12 Politsei-, vangla-, pääste-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikud, tegevväelased ja avaliku teenistuse teiste eriliikide ametnikud, kellele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust eriseadustes sätestatud erisustega. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 25 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Joonis 11. Riigi ametiasutuste (sh eriteenistujate) ja KOV ametiasutuste teenistujate haridus 13 teenistujate gruppide lõikes 2020-2022. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Erinevad haridusprofiilid mõjutavad olulisel määral ka vastavate asutuste värbamist ja personalipoliitikat ning töötajate ootusi nii juhtimisstiilile kui ka juhtimiskvaliteedile. Sarnaselt riigi ametiasutustele on ka KOV ametiasutustes avalike teenistujate haridusalased profiilid üksteisest eristuvad. Ametnike seas on ka siin selgelt rohkem kõrgharidusega inimesi (83%), mis on viimasel aastal 1 protsendipunkti võrra kasvanud. Kõrgharidusega ametnike hulgas on veidi vähenenud teise astme kõrgharidusega ametnike osakaal ja kasvanud esimese astme kõrghariduse osakaal. Töölepinguliste töötajate seas on kõige enam üldkesk-, keskeri- ja kutseharidusega inimesi (43%). KOV ametiasutustes on kõrgharidusega teenistujaid veidi rohkem (70%) kui riigi ametiasutustes (63%), mille üheks põhjuseks on asjaolu, et riigi ametiasutuste töötajaskonnast suure osa moodustavast eriteenistujate grupi teenistujatest enamikule ei ole kehtestatud kõrghariduse nõuet. Kõrgharidusega inimeste osakaal avalikus teenistuses kasvab igal aastal. Ministeeriumites ja kohalikes omavalitsustes on kasvanud rohkem esimese ja vähenenud teise astme kõrghariduse osakaal, mis võib viidata, et kvalifikatsiooninõuded on langenud. 13 Esimese astme kõrgharidus - bakalaureusekraad või vastav kvalifikatsioon, rakenduskõrgharidus või vastav kvalifikatsioon. Teise astme kõrgharidus - magistrikraad või vastav kvalifikatsioon. Kõrgeima astme kõrgharidus - doktorikraad või vastav kvalifikatsioon. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 26  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 5. VÄRBAMINE Viimastel aastatel aset leidnud kriisid ja väliskeskkonna mõjutused muudavad paratamatult ühiskonna ootusi ja vajadusi avalikule teenistusele ning avalikele teenustele. Kriisideks valmisolek, agiilsus ja komplekssed tegevused nõuavad aga mitmekesisemate oskustega kvalifitseeritud tööjõudu. Avaliku teenistuse värbamistegevuste eesmärgiks on leida vajaliku ettevalmistuse ja kogemusega usaldusväärsed ning pühendunud teenistujad. Avalik teenistus täidab riigi tuumikfunktsioone ja seetõttu on olulisel kohal demokraatlike väärtuste järgimine – avaliku teenistuse sõltumatus, professionaalsus, usaldusväärsus, avatus, läbipaistvus ja järjepidevus14. Need väärtused loovad aluse muuhulgas ka avaliku teenistuse värbamiskorrale. Avaliku teenistuse seadus näeb ette kohustusliku konkurssi nõude vabade ametikohtade täitmiseks. Säte on kooskõlas põhiseadusega, mille kohaselt peab kõigil Eesti kodanikel olema võimalus kandideerida riigiasutuste ja kohalike omavalitsusasutuste vabadele ametikohtadele. Teisalt näeb avaliku teenistuse seadus ette põhjendatud erisused, sh sisekonkursi võimaluse, kui on põhjendatud alus arvata, et kõige sobivama kvalifikatsiooniga inimene leitakse ametiasutus(t)e seest. Samuti on erandjuhtudel võimalus täita ametikoht konkursita. 5549 personaliotsingut viidi avalikus teenistuses läbi, millega sooviti täita 6529 teenistuskohta. Vabade teenistuskohtade töökuulutused avaldatakse ka Rahandusministeeriumi avalike konkursside veebilehel (www.avalikteenistus.ee) ning ametiasutuste kodulehekülgedel. 14 Väärtused on omased teistele demokraaltikele riikidele ja tulenevad Euroopa Liidu haldusruumi põhimõtetest. Täpsemalt - Randma-Liiv, T. ja K. Sarapuu. 2012. Avalik teenistus. Raamatus R. Vetik (toim.) Eesti Poliitika ja Valitsemine 1991-2011. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 356-388 RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 27  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Võrreldes aasta varasemaga on personaliotsingute koguarv suurenenud 21%, kasvades 4406-lt otsingult 2021. aastal 5549 72,1% personaliotsinguni 2022. aastal. Kokku sooviti 2022. aastal täita 6529 kõigist läbiviidud teenistuskohta.15 Kõigist 5549-st personaliotsingust olid 4003 (72,1%) konkurssidest olid avalikud konkursid, 873 (15,7%) sisekonkursid ning 673 (12,1%) avalikud konkursid konkursita värbamised (joonis 12). Eriteenistuse16 ametikohtadel moodustasid 37% sisekonkursid. Joonis 12. Läbi viidud personaliotsingute arv avalikus teenistuses aastatel 2018–2022. Allikas: RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Riigikantselei viis 2022. aastal riigi avaliku teenistuse tippjuhtide leidmiseks läbi 23 avalikku konkurssi, millest kõik lõppesid edukalt. Tippjuhtide ametikohtadele kandideeris kokku 150 kandidaati. Keskmine kandidaatide arv ühele ametikohale oli ligi 7 jäädes samale tasemele võrreldes 2021. aastaga. Enim on aastaga kasvanud personaliotsingute arv Maksu- ja Tolliametis (91,5%), Politsei- ja Piirivalveametis (69,9%), Haridus- ja Noorteametis (76%), Sotsiaalkindlustusametis (31,4%) ja Kaitseväes (25,5%). Värbamist mõjutavad nii organisatsioonisisesed ümberkorraldused, vabatahtlik voolavus kui ka väliskeskkonnast tulenevad tegurid. Näiteks oli Maksu- ja Tolliametis enim konkursse tolliinspektorite, konsultantide, vanemuurijate ja maksuaudiitorite ametikohtadele, seda eeskätt kõrge vabatahtliku voolavuse ja korduvalt luhtunud konkursside arvelt. Politsei- ja Piirivalveametis mõjutas värbamiskoormust oluliselt ka sõda Ukrainas, mille tõttu käivitati mitmeid aegkriitilisi värbamisi, näiteks ajutise kaitse menetlejate leidmiseks. 15 Täidetavate teenistuskohtade arv on suurem personaliotsingute omast, kuna mõnikord soovitakse ühe konkursiga täita mitut sarnase profiiliga teenistuskohta (nt patrullpolitseinikud, vanglateenistuse valvurid). 16 Politsei-, vangla-, pääste-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikele, tegevväelastele ja avaliku teenistuse teiste eriliikide ametnikele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust eriseadustes sätestatud erisustega. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 28  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Ametikohtade põhiselt on enim vakantse õiguse ja siseturvalisuse valdkondades, IKT ja andmeanalüüsi erialadel. Praktikas realiseerunud väljakutsed on kooskõlas prognoositavate tööturu trendidega. OSKA tööjõu ja oskuste uuringu kohaselt kasvab tööjõu vajadus eelkõige IKT ning andmeteaduse ja -analüüsi valdkondades17. Samuti näitavad analüüsis esitatud prognoosid, et aastaks 2031 seisab ees siseturvalisuse ja avaliku teenistuse valdkonnas tervikuna 41% asendusvajadus. Eelkõige on see seotud pensionile mineku ja väheneva noorte osakaaluga hõives. Seetõttu on värbamise kontekstis äärmiselt oluline tegeleda järelkasvu tagamisega, avaliku teenistuse kui tööandja maine parandamisega ning riigi personalipoliitika suunal süsteemsema ning laiaulatuslikuma karjääri- ja talendijuhtimisega. Sinna hulka peaksid kuuluma nii karjääriteede loomine, keskse 10 rotatsiooni tõhustamine kui ka pensionile suundumise poliitikate väljatöötamine. inimest kandideeris keskmiselt avalikul 2022. aastal osales avalikel ja sisekonkursidel kokku 48 344 inimest, konkursil ühele avaliku mis on aasta varasemaga võrreldes 3422 võrra vähem. Keskmine teenistuse teenistuskohale kandidaatide arv kõigi konkursside kohta oli 9 inimest ühele teenistuskohale. Avalikel konkurssidel osales riigi ametiasutustes 10 inimest ühe teenistuskoha konkursi kohta ja KOVides 9 inimest. Sisekonkurssidel osalejaid oli märkimisväärselt vähem, nii riigis kui KOVides keskmiselt 2 inimest teenistuskohale. Kaitseministeeriumi valitsemisala esimene, kus kõik personaliteenused, sh värbamine, on konsolideeritud ühte kesksesse üksusesse Joonis 13. Kandidaatide keskmine arv avaliku ja sisekonkursiga täidetava teenistuskoha kohta avalikus teenistuses aastatel 2020–2022. Allikas: RaMi iga- aastane personalistatistika andmekorje Nagu peatüki alguses on välja toodud, mõjutab tööülesannete mitmekesistumine otseselt ka värbamist, mille tõttu on keerulisem leida sobiva profiiliga inimesi. Teisalt tuleb arvestada ka tööturu üldiseid trende. Eesti Panga 2022. aasta tööturu ülevaatest18 nähtus, et tööturu seis oli väga hea, vaba tööjõu hulk oli taas kahanenud tasemele, kus tunnetati tööjõupuudust ja avaldus palgatõususurve. 17 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2023/02/OSKA-Uldprognoos-2022-2031.pdf 18 https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/publications/2022/11/TTY2_2022_UUS.pdf RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 29  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 24% Nimetatud trendid mõjutasid ka personaliotsingute läbiviimist: 2022. a luhtus ligi 24% ehk 554 konkurssi. Värbamiste käigus sooviti täita 6529 avaliku teenistuse teenistuskohta, täitmata jäi 1564 kohta. Kõige rohkem ehk 797 personaliotsingutest teenistuskohta jäi personaliotsingute käigus täitmata õigus- ja luhtus siseturvalisuse asutustes ning Kaitseväes. Peamiseks luhtumise põhjuseks oli sobivate kandidaatide puudumine ning avalikus teenistuses makstav palk võrreldes erasektoris pakutavaga. Vanglates luhtus 329 teenistuskoha täitmine, s.o 57% kõigist personaliotsingutest. Eriteenistusse värbamise puhul on oluliseks mõjutajaks rangemad nõuded kandideerijate taustale, tervisele ning kehalisele ettevalmistusele. See kitsendab oluliselt tööturul sobivate kandidaatide leidmist ja konkurents eriteenistuste vahel suureneb. Kolme või vähema kandidaadiga avalikke kui sisekonkursse oli 1707 (35% kõigist konkurssidest). Neist 48% (656) luhtus. Avaliku konkursiga otsiti peamiselt IKT valdkonna spetsialiste (süsteemiadministraatoreid, arhitekte, testijaid), psühholooge ja meedikuid ning sisekonkursid olid suunatud spetsiifiliste valdkondade eriteenistujatele. Vähemalt 20 kandidaadiga konkursse oli 549 ehk 11% konkursside koguarvust. 2022. aastal olid populaarsemad konkursid erinevatele spetsialistide ametikohtadele, nt konsultantide, dokumendihaldurite, menetlejate, personali- ja turundusspetsialistide, finants- ja arvestusspetsialistide ning assistentide kohtadele. Joonis 14. Avaliku teenistuse konkursside osakaalud kandidaatide arvu järgi teenistuskoha kohta avaliku ja sisekonkursiga täidetavatest konkurssidest 2022. Kõpsa ikoonile, aastal. Allikas: RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje et tutvuda 2022. aasta avaliku teenistuse Avalikus teenistuses sõlmiti teenistussuhe kokku 4995 inimesega palgauuringu (2021. aastal 5161 inimesega), mis moodustab 18% kõikide avaliku tööperede teenistuse asutuste ametnike ja töötajate arvust. Ametisse nimetati põhise 2909 ametnikku ja tööleping sõlmiti 2086 töötajaga. Riigi aruandega ametiasutustes lisandus kõige enam teenistujaid 2022. aastal korratagamise, nõustava ja kontrolliva järelvalve, poliitika rakendamise (k.a kujundamise) ning riigikaitse tööperedesse (vt tööperedest lähemalt). RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 30 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Värbamisprotsesside lihtsustamiseks ja kiirendamiseks on enamikes asutustes kasutusele võetud veebipõhised värbamistarkvarad (Talendipank, Recrur, RecruitLab jne), mis võimaldavad asutustel pakkuda ka paremat kandideerimiskogemust. Avaliku teenistuse sisese liikumise soodustamiseks ja n-ö talendipanga tekkeks on mõistlik kaaluda värbamistegevuste keskset toetamist, näiteks läbi ühise värbamistarkvara. 2022. aastal esitas Rahandusministeerium MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE korraldatud tudengite häkatonile teema, kuidas toetada avaliku teenistuse sisest karjääriliikumist ja ametnike arengut. Tudengid lõid lahendusena keskse arengu ja karjääri toetamise keskkonna „TÕUKS“. Keskkond koosneks ametniku profiili kirjeldusest, talendipangast, arengu eesmärkidest ja asutuse poolsetest karjääritegevustest (koolitused, testid, mentorlus jne), eneseanalüüsi võimalustest ja tööpangast. Keskkond soodustaks ametnikel endal oma karjääri kujundada ja toetada – lükata karjäärile sobivat hoogu juurde. Tudengite idee „TÕUKS“ visuaal. Autor Ingrid Vetka. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 31  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Värbamine on üha keerulisem tulenevalt ametikoha profiilide mitmekesistumisest, turukonkurentsist ja palgasurvest. Fookusesse tuleb võtta järelkasvuga seotud tegevused ja sisemise konkurentsi vähendamise võimalused näiteks läbi koostöö ja rotatsiooni. Kesksed lahendused aitaksid kokku hoida ressursse standardsete tegevuste pealt ja tõsta nende kvaliteeti. 6. HINDAMINE Avaliku teenistuse seadusega on sätestatud arengu- ja hindamisvestluste korraldamise põhimõtted, mille tulemusena peab ametnik oma töö ja tulemuste kohta saama süsteemselt ja piisava sagedusega tagasisidet. Vestluse raamistik peab kaasa aitama ametnike motivatsiooni suurendamisele ja võimaldama suunata eesmärgipärast ülesannete täitmist. Ühelt poolt on fookuses 76% töösooritus, teisalt ametnike arendamine. ametnikega viidi läbi arengu- Avalikus teenistuses oli 2022. aastal arengu- ja hindamisvestluste ja hindamisvestlusi läbiviimise osakaal 71%, mis on võrreldes eelneva aastaga 1% võrra vähenenud (joonis 15). 80% teenistujatega viidi vestlused läbi ametites ja inspektsioonidest 52% teenistujatega viidi vestlused läbi KOVides Joonis 15. Arengu- ja hindamisvestluste läbiviimise osakaal 2020-2022. aastal avalikus teenistuses19. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi Üheks iga-aastane personalistatistika andmekorje Minuomavalitsus.ee personalivaldkonna hindamiskriteeriumiks Asutuste gruppide lõikes on arengu- ja hindamisvestluste läbiviimise on edaspidi osas üsna suured erinevused. Kõige rohkem on arengu- ja arenguvestluste hindamisvestlusi läbi viidud ametites ja inspektsioonides (80%) ning läbiviimise osakaal ministeeriumites (76%). Kõige vähem viidi arengu- ja hindamisvestlusi KOVides. 2022 läbi põhiseaduslikes institutsioonides (66%) ja KOV ametiasutustes andmed on lingile klõpsates (52%). kättesaadavad 19 Avaliku teenistuse seadus § 30 lg 1 sätestab, et arengu- ja hindamisvestlusi tuleb ametnikega läbi viia vähemalt kord aastas. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 32  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Oluline trend personalivaldkonnas on agiilsus ja paindlikkus. Vestluste kontekstis kasutatakse rohkem nii kvartaalseid, üle nädala toimuvaid kui ka poolaasta vestluseid, mis aitavad probleemidega õigel ajal tegeleda ja tagavad, et oluline info jõuaks vajalikul ajal juhini. See on ka üks põhjus, miks ei pruugi kõik vestlused statistikas kajastuda – neid viiakse läbi ka mitteformaalses vormis. Teisalt on aga oluline, et nii ametnik kui juht saaksid üksteisele anda tagasisidet, seada järgmise perioodi eesmärke, arutada arengu- ja karjäärivõimalusi ning leida muid parenduskohti. Formaalne vorm on oluline koht vestluse tulemuste kinnitamiseks nii, et mõlemad pooled saaksid ootustest ja soovidest ühtmoodi aru. Seetõttu on oluline jätkata vestluste läbiviimise osakaalu seiramist ka edaspidi. Aasta-aastalt on arengu- ja hindamisvestluste läbiviimise osakaal olnud tõusvas trendis. Rohkem kasutatakse mitteformaalseid ja paindlike vestluste vorme. Avalikus teenistuses on oluline leida võimalusi paindlike vestluste fikseerimiseks, et tagada teenistujatele ja juhtidele ühine arusaam ja ootuste kirjeldus. 7. VOOLAVUS Personali voolavus kirjeldab töölt lahkunute osakaalu töötajate koguarvust. Oluline on jälgida nii personali koguvoolavust kui ka vabatahtlikku voolavust20. Personali koguvoolavus aitab hinnata 16,4% organisatsiooni sisemiste ja välimiste tegurite mõju inimeste oli avaliku teenistuse liikumisele (sh poliitilise juhtimise tsükli mõju) ja väljendab lahkuva koguvoolavus töötajaskonna vahetumisega kaasnevat töömahtu. Personali vabatahtlik voolavus aitab omakorda hinnata tööandja atraktiivsust, töötajate rahulolu ja pühendumust. 20 Koguvoolavuse hulka arvestatakse kõik lahkumised (v.a töölepingu üleminek), vabatahtliku voolavuse hulka arvestatakse lahkumised töötaja algatusel, vabastamine kodakondsuse muutumise tõttu, teisele ametikohale määramine või valimine muus organisatsioonis, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi liikmeks asumise ning Vabariigi Presidendi ametisse astumise korral ja vanglaametniku üleviimine. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 33  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Joonis 16. Koguvoolavus ja vabatahtlik voolavus avalikus teenistuses 2018–2022. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Tippspetsialistidega organisatsioonis peetakse kriitiliseks piiriks 10% personali vabatahtliku voolavuse määra, mida ületades kannatab organisatsiooni institutsionaalne mälu ja asjatundlikkus. Kõrge vabatahtliku voolavuse määr võib muuhulgas viidata asutuses vähestele karjäärivõimalustele, liiga kõrgele töökoormusele ja ebakvaliteetsele töökeskkonnale21. Stabiilne voolavus aga aitab täiendada meeskonda uute ideedega ning avada karjäärivõimalusi teistele asutuse töötajatele. Viimastel aastatel on avalikus teenistuses nii personali koguvoolavus 10,8% kui vabatahtlik voolavus olnud kasvutrendis. Koguvoolavus on kasvanud 16,4%ni ja vabatahtlik voolavus on ületanud kriitilise 10% piiri oli riigi ametiasutuste vabatahtliku voolavuse ning kasvanud 10,8%ni. Kõrge vabatahtliku voolavusega on kohalikud näitaja, mida loetakse omavalitsused, sotsiaal- ja keskkonna valdkonnad, õigusloome ja kriitiliseks piiriks järelvalve, riigikaitselised ning ka siseturvalisuse asutused. Madalamal tippspetsialistidega tasemel on vabatahtlik voolavus püsinud põhiseaduslikes organisatsioonis institutsioonides ja kultuurivaldkonnas. 2022. aasta soodne tööturu olukord väljendus ka suuremas voolavuses, kvalifitseeritud teenistujatel oli võimalik sobivate töökohtade vahel valida. Valdkondadest püsisid esil infotehnoloogia- ja õigusvaldkond ning finantsteenused, ehk need, kus erasektori palgakonkurents olulist mõju avaldab. Olulise trendina saab välja tuua liikumise avaliku sektori siseselt, mis aga suurendab ametiasutuste omavahelist konkureerimist kompetentsete töötajate pärast. 21 https://www.mckinsey.com/capabilities/people-and-organizational-performance/our-insights/great-attrition-or- great-attraction-the-choice-is-yours RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 34 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Joonis 17. Avaliku teenistuse KOV ja riigisektori personali koguvoolavus 2013– 2022. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Riigi ametiasutuste personali koguvoolavuse näitaja on kasvanud aastaga 0,9% ja ulatus 2022. aastal 15,6%ni. Oluliselt on tõusnud KOV asutuste koguvoolavuse näitaja, mis aastaga suurenes 3,5% ja jõudis 19,5%ni. Kohalike omavalitsuste puhul tuleb ära märkida 2021. aasta lõpus toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimised, mille mõju voolavusele avaldus veel ka 2022. aasta alguses. Valitsusasutustes on koguvoolavuse näitajat 2022. aastal enim mõjutanud organisatsioonisisesed ümberkorraldused, sh struktuurimuudatused ja teenistuskohtade vähendamine (Kaitseressursside Ametis, Muinsuskaitseametis, Keeleametis, Terviseametis jt). Erinevates asutuse gruppides (ministeeriumid, põhiseaduslikud institutsioonid ja Riigikantselei, siseturvalisuse asutused, Kaitsevägi ning ülejäänud valitsusasutused) oli personali koguvoolavus suurim ministeeriumites (20,6%). Madalaim oli koguvoolavuse näitaja põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis, jäädes 13,8% juurde. Asutuste hinnangul tajutakse koguvoolavuses ka projektipõhiste koostööde olulist mõju. Need kokkulepped kajastuvad koguvoolavuse all, kui tähtajalised töösuhted lõppevad. Keskmiselt mõjutavad tähtajaliste lepingute lõppemised koguvoolavust kuni 2% võrra. Näiteks Politsei- ja Piirivalveametis, kus võeti kevadel Ukraina põgenikekriisi ajaks abitööjõudu, moodustas tähtajaliste lepingute lõppemine 1,3% koguvoolavusest. Riigi ametiasutuste ja KOV ametiasutuste vabatahtlik voolavus on sarnaselt koguvoolavusele tõusnud (joonis 18). RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 35  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Joonis 18. Avaliku teenistuse personali vabatahtlik voolavus 2013–2022. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Kõrgem vabatahtlik voolavus oli Andmekaitse Inspektsioonis (39%), Kaitseministeeriumis (30%), Kaitseressursside Ametis (20%), Sotsiaalministeeriumis (22%) ja Häirekeskuses (21%). Madalaim aga Päästeametis (4%), Maa-ametis (5%) ja Riigi Tugiteenuste Keskuses (5%). Kuigi voolavuse näitajad on võrreldes eelneva aastaga tõusnud väiksemal määral, püsivad need viimastel aastatel märkimisväärselt kõrgemal kui enne koroonakriisi. Oluline on siinkohal välja tuua, et Statistikaameti andmetel aeglustus 2022. aasta neljandas kvartalis riigis tervikuna vabade ametikohade arv, ent kõikidest vabadest ametikohtadest kõige rohkem oli neid avalikus sektoris (38%)22. 2022. aasta on toonud ootamatult kõrged koguvoolavuse näitajad ka teiste riikide avalikesse teenistustesse. Uus-Meremaal kasvas koguvoolavus aastaga 6,8% jõudes 17,3%ni23 ja Suurbritannias oli tõus 5,2% jõudes 13,6%ni24. Peamiste põhjustena nähakse ebasoodsaid palgatingimusi aga ka tööülesannete ümberkorraldamist (protsesse optimeeritakse ja töö tehakse ära vähemate teenistujatega). Teisalt on probleemiks ammenduvad karjäärivõimalused asutuste sees, mistõttu pööratakse Suurbritannias järjest enam rõhku karjääriteekondade loomisele ja üldisele karjääritegevuste toetamise raamistikule. 32% Olulist teavet voolavuse põhjustest leiab ka ka vabatahtlikult teenistusest lahkujate staaži analüüsides. Staažide lõikes (joonis 19) avalikest teenistujatest on avalikus teenistuses kõige enam (32%) pikaajalise staažiga on riigi teenistuses olnud töötajaid, kes on teenistuses olnud rohkem kui 15 aastat. Neile 15 ja rohkem aastat järgnevad 1-4-aastase staažiga teenistujaid (28%). 22 https://www.stat.ee/et/uudised/vabade-ametikohtade-arvu-kasv-aeglustus-neljandas-kvartalis 23 https://www.stuff.co.nz/national/politics/130232559/shocking-turnover-in-public-servants-a-warning-to- government-union-says 24 https://www.instituteforgovernment.org.uk/explainer/staff-turnover-civil- service#:~:text=How%20high%20is%20staff%20turnover,left%20the%20civil%20service%20entirely RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 36  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Joonis 19. Avalike teenistujate jaotus staaži järgi 2022. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Kõige rohkem lahkus vabatahtlikult avalikust teenistusest 1-4-aastase staažiga teenistujaid (39%), millele järgnesid alla aasta teenistuses olnud teenistujad (18%). Aastate lõikes on trend olnud sarnane. Seega võib öelda, et enam kui pooled (57%) teenistustest lahkunutest on teenistuses olnud väga lühikest aega. Trend viitab Eesti kontekstis ka piiratud karjääri- ja arenguvõimalustele. Suur osa teenistujatest on 10 ja rohkem aastat ametikohal, mistõttu ei avane asutuse siseseid ametikohti ning pigem leitakse uued väljakutsed asutusest väljaspool. Teisalt näitavad personalijuhtimise uuringud25, et põhjused, miks töötajad esimestel aastatel lahkuvad, võivad peituda muuhulgas ka liigselt ilustatud ametikohtade kirjeldustes, mis ei vasta tegelikkusele, ning ebaõnnestunult korraldatud sisseelamise protsessis. Joonis 20. Vabatahtlikult avaliku teenistuse asutustest lahkunud teenistujate jaotus staaži lõikes 2022. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Teisalt saab välja tuua, et Eestis on avaliku teenistuse stabiilsusindeks 87,4% püsinud suhteliselt kõrgena. Kõrge stabiilsusindeks näitab, et organisatsioonis on toetatud vajalike teadmiste hoidmine ja asutused on avaliku teenistuse stabiilsusindeks suudavad edukalt oma funktsioone täita. 2022. aastal oli personali stabiilsusindeks (staaži 1 või rohkem aastat) avalikus teenistuses 87,4% (joonis 21), mis on pisut madalam kui aasta varem (2021. aastal 90,4%). RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 37 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Joonis 21. Personali stabiilsusindeks (asutuse staaži 1 või rohkem aastat) avalikus teenistuses 2022. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Stabiilsus aitab avalikus teenistuses tasakaalustada poliitilise juhtimise tsüklilisust, hoida institutsionaalset mälu ning ülesannete ja ametnike järjepidevust. Stabiilsus iseenesest aga ei pea olema seotud ühel ametikohal püsimisega, pigem on oluline arendada karjäärisüsteeme nii, et kõige paremat potentsiaali rakendatakse nii pikaajalise kui lühiajalise staažiga teenistujate juures. Avaliku teenistuse vabatahtlik voolavus on ületanud kriitilise 10% piiri ja jõudis 2022. aastal 10,8%ni. Enim lahkub teenistusest alla 1 ja kuni 4-aastase staažiga teenistujaid. 32% teenistujatest on teenistuses olnud 15 ja rohkem aastat. Enim mõjutab lahkumist suur töökoormus ja vähesed arengu- ja karjäärivõimalused. 8. KOOLITUS- JA ARENDUSTEGEVUS26 Asutuste tasandil nähakse enim vajadust inimeste oskusi ja teadmisi arendada argumenteerimise, enesejuhtimise, muudatuste juhtimise ning digioskuste vallas. Varasemast enam annavad koolitusteemadena tooni ka kriisikindluse arendamine ja hoidmine ning arengu- ja karjäärijuhtimine. 25 https://info.workinstitute.com/hubfs/2020%20Retention%20Report/Work%20Institutes%202020%20Retention%2 0Report.pdf 26 Peatüki esimeses osas on koolituste hulka arvestatud kõik teenistujate koolitustel osalemisega seotud kulud, mis on tehtud asutuse eelarvest ja välisabist. Need koolitused, mis on rahastatud keskselt Euroopa Liidu Sotsiaalfondi haldusvõimekuse meetme tegevuse 12.1.1 eelarvest ning millega asutusel kulu ei kaasne, kajastatakse antud peatüki eraldi alajaotuses. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 38 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 2022. aastal oli nii riigi kui KOV ametiasutustes suurima mahuga koolitusvaldkonnaks põhitegevusega seotud koolitused (joonis 22), mille alla liigitatakse peamiselt konkreetse asutuse spetsiifiliste teemade ja kutseoskuste koolitused. Riigi ametiasutustes annavad lisaks tooni juhtimise, meditsiini- ja õigusalased koolitused. Joonis 22. Koolitusmahu (% koolitustundide koguarvust) jaotus valdkonniti avalikus teenistuses 2022. aastal (v.a kesksed ehk asutuseülesed koolitused)27. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga- aastane personalistatistika andmekorje KOV ametiasutustes koolitati inimesi lisaks põhitegevusega seotud koolitustele kõige enam avalike suhete, sotsiaaltöö, töökeskkonna ja hariduse valdkondades. KOVide jaoks on koolitusvaldkondadena endiselt olulised ka ruumilise planeerimise ning ettevõtluse alaste teadmistega seotud oskused. Olulise koolitusteemana tajutakse jätkuvalt ka avatud valitsemise teemat ning kohalike teenuste arendamist. Nii riigi kui KOV ametiasutuste tasandil on oluline inimeste motivatsiooni ja juhtimiskvaliteedi tagamine ning riigi ja KOV kui tööandja maine tõstmine läbi laialdaste arenguvõimaluste ja paindlike töövõimaluste pakkumise, üle-Eestilise värbamise, töötajate roteerumise jmt. 27 Muud valdkonnad hõlmavad väga erinevaid koolitusvaldkondi, nt sisekontroll, personalitööga seotud koolitused, sisseelamiskoolitused jne. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 39  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Tabel 1. Koolitustundide maht teenistuja kohta 2022. aastal (v.a kesksed ehk asutusteülesed koolitused) Koolitustundide maht Asutuste grupp teenistuja kohta RIIGI AMETIASUTUSED 41 sh ametid ja inspektsioonid 37 sh muud valitsusasutused 39 sh ministeeriumid 33 sh põhiseaduslikud institutsioonid ja 26 Riigikantselei sh siseturvalisuse asutused ja 46 Kaitsevägi KOV AMETIASUTUSED 23 AVALIK TEENISTUS 39 Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Suurim oli koolitustundide maht siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes. Selle peamiseks põhjuseks võib pidada siseturvalisuse valdkonna olulisust riigi tasandil ning võimekust inimeste osalemist koolitustel paremini tagada tänu selgele organisatsioonide juhtimisahelale. Koolitustundide maht teenistuja kohta oli 2022. aastal suhteliselt kõrgem ametites ja inspektsioonides ning ministeeriumites 29 194 (tabel 2). KOVides oli see keskmiselt oluliselt madalam, kuid mahud osalejat erinevatest on kasvanud näiteks Tartu ja Pärnu linnas ning Järva vallas. ametiasutustest osales koolitustel Tabel 2. Koolitustel osalemiste arv avalikus teenistuses 2022. aastal (v.a kesksed ehk asutusteülesed koolitused) Asutuste grupp Osalejate arv Asutustes keskmiselt RIIGI AMETIASUTUSED 24 825 184 sh ametid ja inspektsioonid 4 895 258 sh muud valitsusasutused 1 862 133 sh ministeeriumid 2 527 230 sh põhiseaduslikud 534 89 institutsioonid ja Riigikantselei sh siseturvalisuse asutused 10 638 1182 ja Kaitsevägi KOV AMETIASUTUSED 4 369 57 KOKKU 29 194 138 Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Koolitustel oli erinevate ametiasutuste gruppides üle 29 000 osaleja. Siseturvalisusasutuste ja Kaitseväe osalejad moodustasid üle 36% kogu koolitustel osalejate arvust. Osalejate arv oli suur ka ametite ja inspektsioonide teenistujate hulgas, moodustades ligi 17% kogu RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 40  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 koolitustel osalejate arvust. KOV asutuste grupi koolitustel osalejad moodustasid üle 15% kõigist koolitustel osalenute arvust. Tabel 3. Koolituskulude osakaal tööjõukuludest28 2022. aastal Asutuste grupp 2022 2021 RIIGI AMETIASUTUSED 0,97% 0,76% 0,97% sh ametid ja inspektsioonid sh muud valitsusasutused 1,06% 0,69% 0,89% 0,46% tööjõukuludest kasutati asutustest keskmiselt sh ministeeriumid 0,78% 0,59% koolitusteks sh põhiseaduslikud institutsioonid ja 0,78% 0,64% Riigikantselei sh siseturvalisuse asutused ja Kaitsevägi 1,06% 0,83% KOV AMETIASUTUSED 1,10% 1,02% AVALIK TEENISTUS 0,97% 0,86% Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Võrreldes eelneva aastaga suurenes 2022. a koolitustel osalejate koguarv riigi ametiasutustes ligi 12%. Avalikus teenistuses kasvas osalemiste arv kokku 11%. Foto: Egert Kamenik, Keskastmejuhtide konverents USALDA.ME 03.11.2022 Asutuse tasandi koolitusteks kasutatud rahaliste ressursside osakaal tööjõukuludest oli 2022. aastal keskmiselt 0,97%. Võrreldes 2021. aastaga on see suhtarv veidi tõusnud, kõige suurema tõusu on teinud siseturvalisusasutused ja Kaitsevägi ning muud valitsusasutused. 2021. aastal oli kõige madalam koolituskulude suhe tööjõukuludesse ministeeriumites ja muudes valitsusasutustes (vastavalt 0,78% ja 0,69%) ning kõige kõrgem KOV ametiasutustes (1,1%). 28 Tööjõukulu kontoplaani mõistes – kontorühma 500 kuuluvad kontod, v.a kontogruppidesse 5005 Töötasud võlaõiguslike lepingute alusel; 5008 Muude isikute töötasud; 5009 Eripensionid ja pensionisuurendused kuuluvad kontod). RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 41  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Koolituseks kasutatud ressursside osakaal tööjõukuludest on küll endiselt kerges tõusutrendis, kuid keskpikas perspektiivis (viimase 4- 5 aasta jooksul) siiski languses. 2019. aastal seatud eesmärgini jõudmine, et teenistujaid koolitatakse vähemalt poole põhipalga ulatuses (ligi 4% tööjõukuludest) ja tippspetsialiste umbes ühe põhipalga ulatuses aastas, ei ole lähitulevikus realistlik. Lisaks asutuse eelarvele on ametiasutustel võimalik koolitusi saada ka läbi keskse ehk asutuste ülese koolitus- ja arendustegevuse, mida rahastatakse kuni 2023.a Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest Koolituste puhul võiks edaspidi enam tähelepanu pöörata sellele, et koolitusteemasid, mida täna koolitatakse mitmetes asutustes, oleks mõttekam ja ressursisäästlikum rohkem korraldada keskselt (näiteks juhtimise, poliitikakujundamise oskuste, eetika ja korruptsiooni alased koolitused). 8.1. KESKSED KOOLITUS- JA ARENDUSTEGEVUSED Kesksed koolitus- ja arendustegevused on asutuste ülesed ning 2022. aaastat iseloomustas panustavad riigivalitsemise tulemuslikumaks, efektiivsemaks ja ametiasutuste üleste mõjusamaks muutmise eesmärkidesse (sh riigivalitsemise ja koolitus- ja arendustegevuste poliitikakujundamise kompetentside arendamise koolitused, tipp- ja osas vaimse tervise alaste keskastmejuhtide arendamine). Keskselt toetatakse29 inimressursside koolituste osatähtsuse arendamist (sh tippjuhid) ja institutsionaalse suutlikkuse parendamist suurenemine ja uuenduslikud sisekoolituse meetodid ning poliitikakujundamise edendamist, sealhulgas koolitusi, juhtimissüsteemide ja mõjude analüüse ning teenuste ja protsesside korrastamist. Rahandusministeerium korraldab koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega keskseid koolitus- ja arendustegevusi, et toetada ühtsete teadmiste, oskuste ja väärtuste juurutamist avalikus sektoris tervikuna. Keskse koolituse sihtrühma kuulub ligikaudu 133 000 avalikus sektoris töötavat inimest. Valitsusasutustelt kogutakse igal aastal infot keskse koolitusvajaduse osas. Selle alusel koostatakse keskse koolituse plaanid järgmiseks aastaks ja vajadusel pikemaks perioodiks. Kesksetest koolitusteemadest peeti 2022. aastal (sarnaselt asutusesiseste 29 Keskselt pakutavaid arendus- ja koolitustegevusi viiakse ellu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014- 2020 prioriteetse suuna 12 "Haldusvõimekus" meetme 12.1. "Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu" raames. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 42  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 koolitustega) kõige olulisemateks argumenteerimist, enesejuhtimist ja muudatuste juhtimist, aga jätkuvalt ka digipädevuste arendamist ning kriisikindluse hoidmist ja arendamist. Mõistlik oleks ka peale EL rahastusperioodi lõppu kaaluda, kas neid koolitusi saaks keskselt korraldada. Kohalike omavalitsuste kesksetes koolitustes võib esile tuua ettevõtluskeskkonna arenguprogrammi kohalikele omavalitsustele, kohaliku omavalitsuse personalijuhtide võrgustiku toetamist ja koolitust ning avatud valitsemise töötubasid. Rahandusministeeriumi 2022. aastal tellitud ning läbi viidud kesksetes arendus- ja koolitustegevustes osalemiste arv oli 4188. Kõige suuremate osaluste arvudega koolitused keskse koolituse valdkonnas olid: • riigihangete ja riigiabi alased koolitused - 1273 osaluskorda; • KAJA (keskastmejuhtide arendusprogramm)- 297 osaluskorda; • KESTA (keskastmejuhtide järelkasvuprogramm) - 292 osaluskorda; • digioskuste arendamine – 273 osaluskorda • eetika koolitused - 243 osaluskorda. Tänaseks ellu viidud EL 2014-2020 programmiperioodi keskmine 95% kesksete koolitustega rahulolu oli 2022. aastal stabiilselt kõrge – 95%. Lisaks sellele, et koolitusi hinnatakse eesmärgipäraseks ja oli keskmine koolitustega rahulolu näitaja praktiliseks, tõsteti esile ka virtuaalsete koolituste kvaliteeti ning käivitunud sise-coaching’u30 programmi. Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus korraldab avaliku teenistuse tippjuhtide ja nende järelkasvu arendamisele suunatud tegevusi. Tippjuhtide sihtrühma kuulub sadakond valitsusasutuste juhti ja nende järelkasv – tulevased avaliku teenistuse liidrid. 2022. aastal rahastati Rahandusministeeriumi tellimusel avaliku sektori keskset koolitust ESFi kaudu ligikaudu 1,7 miljoni euro ulatuses ning tippjuhtide arendamist 0,3 miljoni euro ulatuses. Keskse koolituse rahastamise kogumaht oli võrreldes eelmise aastaga ca 0,4 mln eurot väiksem. 2022. aastal ellu viidud keskse koolituse tegevused viidi ellu valdavalt plaanipäraselt. Juhtimisprogrammid (KESTA, KAJA, Maxwell) on endiselt väga hinnatud ja sihtrühmas nõutud (nt KESTA programmi 25- le kohale kandideeris 95 juhti). Edukalt lõppes ka teenuse disaini programm, mis keskendus mitmetele olulistele teenustele nt Haigekassas, Haridus- ja Noorteametis, Politsei- ja Piirivalveametis ja Maa-ametis. 2022. aastal valmis ka e-kursus, mis annab 30 Coaching (eesti keeles ka kootsing) ehk arengutreening on arengunõustamine, mõtteviiside muutumist soodustav ja loominguline koostöö juhendaja ja kliendi vahel, ille sihiks on võimete ja võimaluste täielikum kasutamine. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 43 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 baasteadmised riigi toimimisest ja institutsionaalsest korraldusest uutele riigiametnikele ja töötajatele. Samuti töötati välja nii juhendava kui ka coachingu meetodeid kasutava mentorluse programm. 2022. aastal valmis keskastmejuhtide uuendatud kompetentsimudel ja visuaal. Mudel järgib rahvusvahelist trendi, kus järjest enam juhtimiskompetentse ja ootusi juhtidele keskendub kriisikindluse tagamisele ja paindlikkusest tulenevate väljakutsete maandamisele oma meeskondades ja asutustes. Joonis 23. Keskastmejuhtide kompetentsimudel. Allikas: Uuendatud kompetentsimudeli aruanne31 2022. aasta koolitustegevuses väärib märkimist keskastmejuhtide konverents USALDA.ME, kus osales 194 keskastmejuhti. Konverentsi hinnati väga kõrgelt ja see sai osalejatelt tunnustavat tagasisidet. Foto: Egert Kamenik, Keskastmejuhtide konverents USALDA.ME 03.11.2022 31 Rahandusministeeriumi poolt tellitud keskastmejuhtide kompetentsimudeli aruanne on kättesaadav: https://www.fin.ee/media/8292/download RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 44 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 8.2. TIPPJUHTIDE JA NENDE JÄRELKASVU ARENDUS- JA KOOLITUSTEGEVUSED Vaatamata tippjuhtide prioriteete ja fookust tugevasti mõjutanud kriisidele oli tippjuhtide osalus arendustegevustes endiselt kõrge ning pakutavaid arendustegevusi peetakse väärtuslikuks. 2022. aastal viidi lõpule tippjuhtide digivõimekuse suurendamisele suunatud programmid Digitipud II ja III ning käivitati viimane ehk Digitipud IV programm. Kokku on alates 2020. aastast selles programmis (Digitipud I-III) osalenud 55 tippjuhti ning enamik osalejatest hindas programmi kasulikuks. 2022. aasta sügisel alustanud viimases Digitipud programmis on 22 osalejat. Foto: Monika Tamla, Digitipud IV programmi avaseminar Kernu mõisas 16.11.2022 Tippjuhtide 2022.aasta konverents kandis nime "Meie kontseptsioon on tulevik" ja toimus 13.-14. oktoobril Viljandis. Konverentsil otsiti nii avaliku teenistuse tippjuhtide endi kui ka teiste maade, teadlaste ja erasektori tippjuhtide teadmiste-kogemuste toel võimalusi tugevdada riigiasutuste ja kogu Eesti riigi kriisikindlust. Foto: Monika Tamla, Tippjuhtide aastakonverents “Meie kontseptsioon on tulevik” 13.10.2022 RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 45 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 2022. aastal viidi edukalt lõpule tippjuhtide järelkasvuprogrammi Newton V jätkuprogramm, milles osales 10 inimest. Newton V programmist on seni tippjuhiks valitud 4 osalejat. Kokku on aastail 2008-2022 korraldatud Newton programmist saanud tippjuhiks avalikus sektoris ligi veerand osalejatest, mis tõestab järelkasvuprogrammi tulemuslikkust uute tippjuhtide kasvatamisel. 2022. aastal algatas Riigikantselei Newton VI programmi ning valis sellesse enam kui 80 kandidaadi seast välja 20 osalejat (programm viiakse 2023. aastal ellu koostöös EBS Executive Education OÜ-ga). 2022. aastal jätkusid tippjuhtide individuaalsed arendustegevused, millest populaarseimaks osutus taas coaching, mida viivad läbi pikaajalise ja mitmekesise juhtide coach’imise kogemusega oma ala professionaalid. Individuaalset arengutuge coachi või konsultandi teenust kasutas kokku 21 tippjuhti. Tippjuhtidele pakutud koolitustegevustes osales 2022. aastal 85% kogu sihtrühmast. Kokku oli tippjuhtide ja nende järelkasvu arendamisel 305 osaluskorda ning 2876 koolitustundi. Suuremate osalusarvudega koolitused olid: • arenguprogramm Digitipud (180 osaluskorda); • tippjuhtide aastakonverents (62 osaluskorda); • tippjuhtide järelkasvuprogramm Newton V jätkuprogramm (43 osaluskorda). Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse (TJKK) fookuses oli 2022. aastal ka tippjuhtide värbamise ja valikuprotsessi edasine arendamine ning avalikel konkurssidel osalejate kandidaadikogemuse edendamine. Põhjaliku analüüsi tulemusel täiendati ja kaasajastati tegevusi, mille tulemusel kasvas töö võrgustikega ning võeti suund varasemast proaktiivsemale kandidaatide otsimisele ja värbamisele avalikele konkurssidele. Uute meetodite kasutuselevõtuks koolitati värbamise ja valiku ning hindamise ja arendamisega seotud inimesi. Olulisimate kesksete koolitusteemadena toovad asutused välja juhtimispädevuste, digioskuste ning muudatuste juhtimise teemasid. Nende teemade jätkumist nähakse kriitilisena ka peale 2023.a ESF rahastuse lõppu ning selleks tuleks plaanida vahendid riigieelarvest. Keskne koolitus peab jätkuma ka selleks, et vähendada avaliku teenistuse „silosid.“ RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 46  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 9. TEENISTUJATE KESKMINE PALK Avaliku teenistuse palgataseme kujundamisel on oluline arvestada Eesti palgaturul toimuvate muutustega. Avalikku teenistusse Mõisted soovitakse värvata kvalifitseeritud tööjõudu, kes oleks võimeline pakkuma riigi elanikele kvaliteetset avalikku teenust. Selleks tuleb Põhipalk = määratud põhipalk jälgida, et avaliku teenistuse palgad ei jääks konkureerivate tööturu Kogupalk = põhipalk koos segmentide palgatasemetest märkimisväärselt maha. Samas ei tohiks lisatasude ja preemiatega avalik teenistus olla põhjendamatu palgasurve tekitaja. Eesti keskmine kogupalk 2022. aastal oli 1685 eurot ning võrreldes eelneva aastaga kasvas see 8,9%, mis on vähemalt viimase neljateistkümne aasta suurim kasv. Palkade erinevused on Eesti tööturul tegevusvaldkondade vahel üsna suured. Kõige kõrgemalt (info- ja sidevaldkonnas 3035 eurot, kasv aastaga 8,2%) ja kõige madalamalt (majutus- ja toitlustusvaldkonnas 1058 eurot, kasv aastaga 15,5%) tasustatud tegevusvaldkonna keskmise kogupalga vahe on kolmekordne. Sellest tulenevalt varieerub turu palgasurve erinevatele avaliku teenistuse asutustele. Näiteks konkureerivad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium tööturul kõrgelt tasustatud info- ja side- ning finants- ja kindlustustegevuse sektoriga (keskmine kogupalk 2 708 eurot, kasv aastaga 5,5%), Kultuuriministeerium aga pigem madalamalt tasustatud kunsti-, meelelahutuse- ja vabaaja sektoriga (keskmine kogupalk 1 307 eurot, kasv aastaga 4,8%)32. Lähtuvalt palgaturu erinevustest peaks nende ministeeriumite keskmine palk erinema vähemalt kaks korda. See läheks aga vastuollu avaliku teenistuse sisemise õigluse printsiibiga, mille kohaselt peaksid erinevates ministeeriumites valdkondliku poliitika kujundamisega tegevad ametnikud saama samaväärset palka. Nii püüdlebki avaliku 32 Statistikaameti andmed palkade varieeruvuse kohta tegevusvaldkondade lõikes. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 47  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 teenistuse palgapoliitika ühelt poolt konkurentsivõime hoidmise ja teisalt avaliku teenistuse sisemise õigluse suurendamise poole. Lisaks tegevusvaldkondadele varieeruvad palgatasemed Eestis ka maakonniti. Tallinnas ja Harjumaal on palgatase kõrgem kui teistes maakondades. Tallinnas oli möödunud aastal Eesti keskmine kogupalk 1 881 eurot (kasv aastaga 7,9%) ja Tartumaal 1 690 (kasv aastaga 9,0%). Eesti keskmisest kõrgemat kogupalka makstakse Harjumaal, Tallinnas ja Tartus33, mistõttu on nendes piirkondades asuvatel avaliku teenistuse asutustel vaja konkureerida keskmisest kõrgema palgatasemega. Enamus riigi ametiasutusi ei rakenda sarnase profiiliga ametikohtadel regionaalseid palgaerisusi. Palgapoliitiliselt on võetud lähenemine maksta sarnase töö eest sarnast palka ja mitte kohelda ühe asutuse sees töötajaid lähtuvalt nende regionaalsest paiknemisest erinevalt. Küll rakendatakse piirkondlikke palgaerisusi nendes piirkondades, kus on kõige enam probleeme tööjõu värbamisega. Üheks näiteks siinkohal on Ida-Viru maakond, kuhu on väga keeruline leida ametikoha nõuetele vastavaid teenistujaid. See tähendab, et sarnase töö eest Ida-Virumaal ollakse valmis maksma rohkem kui näiteks Harjumaal ja teistes maakondades. 9.1. AVALIKU TEENISTUSE KESKMINE PALK 2022. aastal oli avaliku teenistuse (riigi- ja KOV ametiasutuste) keskmine põhipalk 1 894 eurot (kasv 10,6%) ja keskmine kogupalk 2 072 eurot (kasv 11,9%). 2072€ 2022. aastal on palgakasv olnud nii avalikus teenistuses kui ka kogu oli avaliku teenistuse kogupalk Eestis mitmete aasta lõikes kõige kiirem. Kui 2021. aastal kasvas avalikus teenistuses keskmine palk 4,8 protsendipunkti aeglasemalt kui Eesti keskmine palk, siis 2022. aastal kasvas keskmine palk 4 protsendipunkti kiiremini kui Eesti keskmine (vt joonis 24). Selleks, et avalikus teenistuses oleks võimalik kvalifitseeritud spetsialiste hoida ja värvata, peab palgatase olema konkurentsivõimeline. Seega järgib avaliku teenistuse palgakasv kogu Eesti palgaturgu. Kolme aasta vaates on palgakasvu protsent olnud nii avalikus teenistuses kui ka kogu Eestis keskmiselt sama. 33 Statistikaameti andmed palkade varieeruvuse kohta maakonniti. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 48  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Tabel 4. Avaliku teenistuse, riigi ja KOV ametiasutuste keskmine põhipalk ja 2138€ keskmine kogupalk 2022. aastal ning muutus võrreldes 2021. aastaga. oli riigiteenistujate keskmine Muutus Muutus kogupalk, aastane kasv oli Keskmine Keskmine viimase viimase põhipalk kogupalk 12,6% aastaga aastaga Avalik teenistus 1894 10,6% 2072 11,9% Riigi ametiasutused 1941 10,9% 2138 12,6% KOV 1716 10,3% 1821 10,2% 1821€ Allikas: Fontese riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud oli KOV teenistujate keskmine sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste palgauuring, riigi personali- ja kogupalk, aastane kasv oli palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje 10,2% Joonis 24. Avaliku teenistuse keskmine kogupalk ja selle muutus 2020-2022. aastal. Allikas: Fontese riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste palgauuring, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje, Statistikaamet Riigi ametiasutuste keskmine põhipalk oli 2022. aastal 1 941 eurot (kasv 10,9%) ja keskmine kogupalk 2138 eurot (kasv 12,6%). Kõrgemat keskmist kogupalka teenisid Prokuratuuri (3 245 eurot) ja Õiguskantsleri Kantselei (3 241 eurot) teenistujad – juriidilise haridusega teenistujad. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste keskmine põhipalk oli 1 716 eurot (kasv 10,3%) ja keskmine kogupalk 1 821 eurot (kasv 10,2%). Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste omavahelises võrdluses maksti 2022. aastal kõige kõrgemat keskmist kogupalka Viimsi Vallavalitsuses (2 583 eurot) ja Keila Linnavalitsuses (2 364 eurot). Kõige suurem palgakasv oli Rõuge, Räpina ja Elva Vallavalitsuses. Ametnike keskmine põhipalk oli 2022. aastal 2 022 eurot (kasv 9,2%) ja keskmine kogupalk 2 175 (kasv 10,2%) eurot. Kõige suurem RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 49 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 palgakasv on 2022. aastal eriteenistujate (nt politsei-, päästeteenistuse ametnikud) hulgas (põhipalga kasv 12,1%, kogupalga kasv 14,7%), mida võimaldasid siseturvalisuse asutustele valitsuse poolt eraldatud lisavahendid. Kui võrrelda ametnike ja töölepinguliste teenistujate omavahelist palgataset, siis ametnike palgatase on 17% kõrgem kui töötajatel. Kuna ametnike palk on kasvanud aeglasemalt kui töölepinguliste palk, siis on palgavahe vähenenud. Töölepingulised töötajad täidavad valdavalt avaliku võimu teostamist toetavaid funktsioone, seega on mõistetav, et nende palgatase on ametnike palgatasemest madalam. Ametnike keskmine palk on Eesti keskmisest palgast kõrgem, mis tuleneb ka kõrgharidusega inimeste oluliselt suuremast osakaalust ametnikkonna seas. Kui Eestis on kõrgharidusega töötajaid 43%, siis ametnike hulgas oluliselt rohkem ehk 67%. Kuna kõrgharidusega töötajate palk on Eesti keskmisest palgast kõrgem, siis väljendub see ka ametnike palgatasemes. Palgaerinevus esineb ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste vahel. Ametnike hulgas on riigiasutustes rohkem kõrgemapalgalisi ametikohti – prokurörid, asutuste juhid, kantslerid. Joonis 25. Keskmine põhipalk ja kogupalk avalikus teenistuses 2022. aastal. Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem, Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje, Fontese riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik- õiguslike asutuste palgauuring 9.2. RIIGI AMETIASUTUSTE KESKMINE PALK ASUTUSTE GRUPPIDE LÕIKES Riigi ametiasutuste seas on keskmisest kõrgem palgatase ministeeriumites ning põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis. Ministeeriumite grupis makstakse kõrgeimat palka Justiitsministeeriumis ja madalamat palka Keskkonnaministeeriumis, mis on tingitud sektoris üldiselt makstavast palgataseme konkurentsist, asutuse eelarvevõimalustest ja sisemistest palgapoliitilistest otsustest. Põhiseaduslike institutsioonide ja RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 50  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Riigikantselei grupis on kõrgeim keskmine palk Õiguskantsleri Kantseleis ja madalaim Riigikogu Kantseleis, mis jääb lausa 17% grupi keskmisest madalamaks. Ametite ja inspektsioonide ning muude valitsusasutuste grupi keskmine palk on küll madalam, kuid nende palgakasv oli 2022. aastal mitu protsendipunkti kõrgem kui eespool mainitud gruppidel. Kõrgeim palgatase on Riigi Infosüsteemide Ametis ja Prokuratuuris, madalaim aga Põllumajandus- ja Toiduametis ning Päästeametis. 3 000 3 000 2 814 2 582 2 627 2 573 2 500 2 373 2 362 2 399 2 200 2 500 2 138 1 941 2 039 2 000 1 848 1 900 1 751 1 667 2 000 1 809 1 500 1 500 1 000 1 000 500 500 2,0% 10,9% 3,0% 8,8% 1,7% 7,4% 2,2% 10,8% 2,9% 12,6% 5,1% 9,4% 1,5% 9,5% 3,0% 12,7% 0 0 2021 2022 2021 2022 2021 2022 2021 2022 2021 2022 2021 2022 2021 2022 2021 2022 RIIGI AMETIASUTUSED sh ministeeriumid sh põhiseaduslikud Ametid ja inspektsioonid RIIGI AMETIASUTUSED sh ministeeriumid sh põhiseaduslikud Ametid ja inspektsioonid institutsioonid ning muud institutsioonid ning muud valitsusasutused ja Riigikantselei valitsusasutused ja Riigikantselei Joonis 26. Riigi ametiasustuste keskmine põhipalk (joonis vasakul) ja keskmine kogupalk (joonis paremal) ning nende muutus 2021. ja 2022. aastal asutuste gruppide lõikes. Allikas: Fontese riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste palgauuring, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Riigi ametiasutuste keskmise kogupalga kasv oli 1,7 protsendipunkti 1,7 kõrgem kui keskmise põhipalga kasv. Jooniselt 27 nähtub, et viimase paari aastaga on kasvanud just muutuvpalga osakaal, sest protsendi- personalipoliitiliselt liigutakse rohkem tulemustasu süsteemide juurutamise poole, et aidata kaasa teenistujate produktiivsuse punkti suurenemisele ning seeläbi saavutada organisatsioonis paremaid on ametiasutuste keskmise tulemusi. Muu tulu osakaal on suurem nendes asutustes, kus on kogupalga kasv olnud kiirem kasutusel palju summeeritud tööajaga teenistujaid, näiteks Politsei- ja Eesti keskmise põhipalga kasvust Piirivalveamet, Päästeamet ning vanglad, kus töötatakse pühade- ning ööajal. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 51 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Joonis 27. Riigi ametiasutuste muutuvpalga ja muu tulu osakaal kogupalgast asutuste gruppide lõikes 2020–2022. Allikas: Fontese riigi ameti- ja hallatavate asutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste palgauuring, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastanemuutuvpalga personalistatistika andmekorje Keskmised palgad teenistusgruppides Riigi ametiasutustel on kohustus paigutada kõik oma teenistuskohad teenistusgruppidesse. Teenistusgrupp sisaldab endas ametikohtade funktsioonide ja vastutustasandite kirjeldusi, mis aitab sarnaseid ametikohti ja palgataset omavahel võrrelda asutusesiseselt, riigi ametiasutuste vahel ning sarnaste tööde olemasolul ka erasektoriga. Teenistusgruppe on kehtiva klassifikaatori34 alusel kokku 88. Viis kõige suurema teenistuskohtade arvuga teenistusgruppi riigi ametiasutustes on korra tagamine, nõustav ja kontrolliv järelevalve, riigikaitse, päästetöö- ja demineerimistööd ning poliitika rakendamine. 34 Teenistusgrupid on kehtestatud avaliku teenistuse seaduse rakendusaktiga: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1310/1202/3008/Lisa_4_26012023.pdf# RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 52 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Joonis 28. Riigi ametiasutuste teenistuskohtade arvuline jagunemine teenistusgruppidesse 2022. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Kõige enam teenistujaid riigi ametiasutustes ehk ligikaudu kolmandik tegeleb siseturvalisuse ja riigi julgeoleku tagamisega, kuid see osakaal on seoses Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi vähenemisega langenud. Järelevalve ja poliitika rakendamise funktsioone täidavad vastavalt 9% ja 7% teenistujatest. Arvukamate teenistusgruppide teenistuskohad paiknevad valdavalt ametites ja inspektsioonides, ministeeriumites asuvad aga arengu ja poliitika kujundamisega tegelevad teenistuskohad. Selleks et võrrelda sarnase väärtusega töid ja nende eest makstavat keskmist palka, tuleb hinnata tööülesannete keerukust, teenistuskoha vastutuse ulatust ja teenistuskohale seatud sisendnõudeid (haridust, eelnevat töökogemust jmt). Hindamiseks on kõikides teenistusgruppides välja toodud vastutustasemed, esimesed tasemed on väiksema vastutusega ning tagasihoidlikemate sisendnõuetega. Mida kõrgem tase, seda suurem on vastutus ning sellest tulenevad sisendnõuded. Vastutustasemed on võrreldavad läbi erinevate teenistusgruppide ning see tähendab lihtsustatult, et erinevate valdkondade (nt nii personali- kui ka finantsjuhtimine) tööd on sarnaselt jagatud järgmisteks vastutustasanditeks: lihttööd, assisteerivad tööd, nooremspetsialistid, spetsialistid, vanemspetsialistid, juhtivspetsialistid ja eksperdid, esmatasandi juhid, keskastme juhid, tippjuhid. Erinevate teenistusgruppide sarnaseid vastutustasandeid võrreldes on võimalik hinnata kui sarnased või erinevad on palgatasemed riigi ametiasutuste sees. Sellise võrdluse alusel saab hinnata sisemist palgaõiglust. Näiteks, kui palju erineb sarnase töö keerukuse ja sisendnõuetega personalijuhtimise tippspetsialisti palk finantsjuhtimise tippspetsialisti palgast. Kõikide teenistusgruppide 2022. aasta palgastatistikud on välja toodud riigi ametiasutuste ja RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 53 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik- õiguslike juriidiliste asutuste palgauuringus35. Tabelis 5 on välja toodud teenistusgruppide sisemise õigluse pingerida ehk need, kelle palgapositsioon on võrreldes teiste sama keerukusastmega töödega hinnatud viie kõrgema, keskmise ja madalama sisemise õigluse teenistusgruppi. Riigi ametiasutuste palgastruktuur kajastab olulisel määral kogu tööturu palgastruktuuri, kus kõrgemalt on tasustatud väga spetsiifilised tööd (nt piloodid, arstid) või siis tööturul spetsialistide vähesusest tingituna kõrgemalt tasustatud tööd (nt IT valdkond). Tabel 5. Riigi ametiasutuste teenistusgruppide sisemise õigluse pingerida 2022. aastal. Teenistusgrupid, mille palgapositsioon võrreldes teiste teenistusgruppide sama keerukusastmega töödega kõrgemalt, keskmiselt või madalamalt tasustatud. Keskmine 5 kõrgeimat teenistusgruppi Valim Sisemine õiglus kogupalk AT - Õhusõiduki meeskond ja lennutehniline personal 65 3390 191 AT - Meditsiin 255 2808 146 AT - IT - testimine 12 2889 140 AT - IT - tarkvara programmeerimine 21 2909 128 AT - Laevameeskond 225 2072 126 Keskmine 5 keskmist teenistusgruppi Valim Sisemine õiglus kogupalk AT - Riiklikest ja välisvahenditest rahastatavate toetuste 100 2293 101 menetlemine ja klientide haldamine AT - Täiendõppe korraldamine 6 1844 101 AT - Operatiivinfo juhtimine 388 1908 100 AT - IT - arvutigraafika 10 1806 99 AT - Akadeemiline töö 15 2136 99 Keskmine 5 madalaimat teenistusgruppi Valim Sisemine õiglus kogupalk AT - Geomaatika 91 1886 79 AT - Valvetööd 42 1017 79 AT - Registripidamine 142 1560 79 AT - Sotsiaalhoolekande alane juhtumikorraldus 246 1670 76 AT - Konserveerimine ja restaureerimine 15 1468 69 Allikas: Fontese riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste palgauuring, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje 35 https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/avalik-teenistus/personali-ja- palgastatistika#keskvalitsuse-asutus RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 54  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Riigi ametiasutuste sooline palgalõhe Riigi ametiasutuste soolist palgalõhet on vaadeldud kahe erineva näitaja kaudu: 1) sooline palgalõhe mees- ja naisteenistujate oktoobrikuu tunnitasu erinevus riigi ametiasutuste järgi. Ei võeta arvesse meeste ja naiste vastutust ja tegevusvaldkonda, ameteid jms tegureid, mis võivad olla keskmiste palkade erinevuse põhjustajateks. 2) sooline palgalõhe eri vastutustasanditel ehk töö vastutust arvesse võttev palga erisus, mis arvestab töö keerukust ning võtab arvesse samasse teenistusgruppi ja tasemele märgitud teenistuskohad, kuid mitte tegevusvaldkonda. Näitab, kui palju erineb sarnase vastutustasandiga meeste ja naiste tunnipalk. Palgalõhe arvutamise eelduseks on ametikohtade teenistusgruppidesse ja vastutustasanditele paigutamine (vt lähemalt teenistusgruppidest). Aastaraamatus käsitletakse soolist palgalõhet riigi ametiasutuste36 teenistujate seas ja asutuste kaupa ning soolist palgalõhet eri vastutustasanditel avaldatakse asutusesiseselt. Sooline palgalõhe on nii tööturul kui laiemalt ühiskonnas valitseva soolise ebavõrdsuse üks olulisemaid indikaatoreid37. Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal sooline palgalõhe Eestis 14,9%, st sama arvu töötundide korral teenisid naistöötajad meestöötajatest keskmiselt ligikaudu viiendiku võrra väiksemat töötasu, võtmata arvesse, kus ja millisel positsioonil keegi täpsemalt töötas. Palgalõhe annab meile märku, et naistel on raskem meestega võrdset majanduslikku kindlustatust saavutada. Madalam palk ei puuduta ainult praegust töist sissetulekut, vaid selle majanduslik mõju on laiem – tulevikus kandub palgalõhe üle pensionilõheks, samuti mõjutab madalam palk nii töötutoetusi, vanemahüvitist kui ka teisi sotsiaaltoetusi ja -hüvitisi. Sooline palgalõhe on kompleksne probleem, mille põhjuseks on nii 3,0% soostereotüübid, segregatsioon hariduses ja seejärel tööturul, samuti on riigi ametiasutuste ebavõrdne peresisese hoolduskoormuse jaotus kui ka otsene sooline palgalõhe, st diskrimineerimine. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi on naiste keskmine tunnipalk riigiasutustel kohustus soolist võrdõiguslikkust edendada. Selleks on on 3,0% väiksem meeste lisaks palgalõhe analüüsimisele oluline palgalõhe vähendamiseks teha keskmisest tunnipalgast teadlikke pingutusi, eelkõige pidades silmas stereotüüpide vältimist näiteks personali värbamisel, töötajate arendamisel ja edutamisel, karjääri juhtimisel, ning töökorralduses. Soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava on üks viis eesmärgipäraselt organisatsioonis soolist võrdsust tagada ning edusamme mõõta. Sellised tegevuskavad on 36 Vt Lisa 1 ametiasutuste jaotus 37 Täht, K., Roosalu, T., Unt, M., Aavik, K., Pilvre, B., Kääramees, M. (2022). Sooline palgalõhe Eestis: kujunemise tagamaad ja vähendamise võimalused. Programmi RITA tegevuse 1 projekti „Soolise palgalõhe vähendamine (REGE)“ lõpparuanne. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 55 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 praegu olemas näiteks Sotsiaalministeeriumil ja Maaeluministeeriumil. Mitmed avaliku sektori asutused on liitunud ka mitmekesisuse kokkuleppega, mille üheks eesmärgiks on võrdse kohtlemise edendamine tööandjana. 2022. aastal oli riigi ametiasutuste teenistujate seas naiste tunnipalk 3,0%38 väiksem kui meestel, mis tähendab, et kui naine teenis tunnis 12,1 eurot, siis mees 12,5 eurot. Nii arvutatud sooline palgalõhe aga ei arvesta seda, kas mehed ja naised töötavad erinevatel ametikohtadel. Palgalõhe põhjuste selgitamiseks on oluline vaadata seda, millistel ametikohtadel naised ja mehed töötavad ning kas need erinevad vastutuse, keerukuse või muude aspektide poolest, samuti aga seda, kas tegemist võib olla põhjendamata erinevustega, sh diskrimineerimisega. Töö keerukust arvestava soolise palgalõhe leidmiseks eri vastutustasanditel on vajalik, et ametikohad oleksid teenistusgruppidesse paigutatud ja hinnatud. Mida kõrgem tase, seda suurem on vastutus ning sellest tulenevad sisendnõuded. Vaadates kuidas mehed ja naised on riigi ametiasutustes jaotunud erineva tasemega ametikohtade vahel (joonis 29), on kõrgemal vastutustasandil meeste osakaal suurem tippjuhtide (sh kantslerid, asekantslerid) ning keskastmejuhtide seas (sh osakondade, funktsioonide juhid, organisatsiooni juhid). Naised töötavad rohkem esmatasandi juhtidena, ekspertidena ning tipp- ja vanemspetsialistidena. 38 2021. aastal on muudetud riigi ametiasutuste palgalõhe arvutamise metoodikat, mis on ühtlustatud Statistikaameti soolise palgalõhe arvutamise metoodikaga. Varasema keskmise kogupalga asemel on kasutatud tunnipalka, mis sisaldab lisaks põhipalgale ka ületunnitöö tasu, lisatasu valveaja, ööaja ja riigipühal tehtava töö eest. Tunnipalk on arvutatud ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta, mille aluseks pole tegelikult töötatud tunnid. Palgalõhe teada saamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest tunnipalgast naistöötajate keskmine tunnipalk ja saadud summa jagatakse meestöötajate keskmise tunnipalgaga. Vaatluskuuks on oktoober ning valimis on töötajad, kes on saanud antud kuu eest töötasu (väljas on pikaajalised puudujad). Arvestusest on väljas välisriigis kohapealt palgatud töölepingu alusel töötajad, erialadiplomaadid, tsiviilmissioonide eksperdid, välisesinduste ametikohad ja ATS/TLS haldusteenistujad. Andmed sisaldavad kõrgemate riigiteenijate seaduses § 3 nimetatud isikuid. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 56 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Joonis 29. Riigi ametiasutustes sooline palgalõhe eri vastutustasanditel ning sooline osatähtsus kogu teenistujatest vastutustasandite lõikes 2022. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu * Paremal joonisel on toodud teenistujate arvud eri vastutustasandil soolises lõikes ning naiste ja meeste jaotus sel tasemel. Kõige ülemisel tippjuhtide vastutustasandil (punktivahemikus 864– 995) teenisid naised eelmisel aastal keskmiselt 4,4% kõrgemat tunnipalka. Naiste osakaal on tippjuhtide seas pisut paranenud – 2022. aastal võeti kahte asutusse tööle naistippjuht, kus varasemalt oli ametis meessoost juht (Terviseamet, Sotsiaalkindlustusamet). Lõhe meeste ja naiste keskmiste tunnipalkade vahel on aga suurim assisteerivate tööde, tööliste, teenindajate ja oskustöötajate seas (punktivahemikus 91–129), kus mehed teenivad 18,7% rohkem kui naised (joonis 30). Sellel tasemel töötab kõige rohkem teenistujaid Kaitseväes, PPAs ning Statistikaametis. Kõige suuremas grupis ehk spetsialistide ja oskustöötajate seas (punktivahemikus 130–227) on palgalõhe 7,8%. Joonis 30. Meeste ja naiste keskmise tunnipalga erinevus riigi ametiasutustes vastutustasandite järgi. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 57 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Ministeeriumite tippjuhtide (kantslerid ja asekantslerid) võrdlus 2022. aasta EL riikide ministeeriumite tippjuhtide soolise jaotuse võrdlus näitab, et Eestis on kantsleri ja asekantsleri ametikohtadel keskmisest rohkem meessoost juhte. 63% ministeeriumite tippjuhtidest on meessoost ning 37% naissoost39. ELis moodustasid keskmiselt 58,6% tippjuhtidest mehed ning 41,4% naised. Võrreldes eelmise aastaga on Eestis naiste osakaal tippjuhtide hulgas kasvanud 6,7 protsendipunkti. 2022. aastal ministeeriumitesse tööle võetud 11 uuest tippjuhist olid 73% naised. Võrdselt oli tippjuhte Haridus- ja Teadusministeeriumis, samas kui Maaeluministeeriumis olid kõik tippjuhid meessoost. Haridus- ja Teadusministeerium 2 2 Justiitsministeerium 1 4 Kaitseministeerium 3 1 Keskkonnaministeerium 1 4 Kultuuriministeerium 1 3 Maaeluministeerium 0 4 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2 5 Rahandusministeerium 3 2 Siseministeerium 2 3 Sotsiaalministeerium 4 1 Välisministeerium 1 5 Naine Mees Joonis 31. Tippjuhtide sooline jaotus ministeeriumites 30.08.22. seisuga (%). Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu Palgalõhe riigi ametiasutustes Kuigi sooline palgalõhe riigi ametiasutuste töötajate seas on 3%, siis vaadates iga asutuse soolist palgalõhet eraldi, on asutuste keskmine 11,4%, sealhulgas varieeruvad palgalõhe näitajad asutuseti -40%st kuni 27,7%ni40. Palgalõhe on n-ö naiste kasuks kolmes asutuses ja 42 riigiasutuses (mille palgalõhe näitajat saab välja arvutada, st seal on piisavalt mehi ja naisi) on palgalõhe meeste kasuks. Näiteks on kohtutes kohtunikena naisi rohkem kui mehi, samuti kohtunike palgad on kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega indekseeritud, kuid 39 EIGE 2022. Gender Statistics Database: https://eige.europa.eu/gender- statistics/dgs/indicator/wmidm_adm_nat__wmid_natadmin. 40 Andmed sisaldavad ka summeeritud tööajaga teenistujaid, kelle tööaeg ei ole igapäevaselt või -nädalaselt sama, vaid jaotub arvestusperioodil ebaregulaarselt. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 58 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 madalamal tasemel kohtuistungisekretäridena ja referentidena on valdavalt naised. Iga riigiasutus analüüsib asutuse palgalõhe põhjuseid eraldi, tagamaks, et samaväärset tööd tegevad töötajad oleks samamoodi tasustatud. Üldistatult võib siiski öelda, et riigiasutuste soolise palgalõhe peamiseks põhjuseks on sooline horisontaalne segregatsioon. Nagu tabelist 6 nähtub, siis riigi ametiasutustes on suuremad soolised palgakäärid madalama vastutustasandiga ametikohtadel, mis tuleneb eelkõige naiste ja meeste paigutumisest eri tegevusaladele, mida, tõsi küll, on hinnatud samaväärseks. Näiteks madalamal vastutustasandil töötab rohkem mehi riigikaitse- ja naised andmeanalüüsi- ja seire teenistusgrupis. See illustreerib peamiselt naiste või meestega seostatud ametite erinevat väärtustamist. Asutuste siseselt mõjutab soolist palgalõhet ka sooline vertikaalne segregatsioon, mis riigi ametiasutuste töötajate üldise näitaja juures välja taandub. Peamiselt esineb sooline tasakaalustamatus tippjuhtide seas, mis viitab, et ka paljusid asutusi juhivad mehed. Tabel 6. Sooline palgalõhe riigiametiasutustes Asutus Palgalõhe Teenistujate arv Meeste osakaal teenistujate hulgas, % Haridus- ja Noorteamet 21,2% 361 9% Haridus- ja Teadusministeerium 16,4% 278 26% Häirekeskus 9,3% 232 9% Justiitsministeerium 15,7% 154 21% Kaitseministeerium 14,8% 122 40% Kaitseressursside Amet 0,2% 85 12% Kaitsevägi 10,0% 3466 83% Keskkonnaamet 7,1% 551 36% Keskkonnaministeerium 11,8% 196 29% Konkurentsiamet -6,6% 53 34% Kultuuriministeerium 6,9% 85 28% Maa-amet 14,1% 275 28% Maaeluministeerium 9,5% 217 34% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 12,3% 266 47% Maksu- ja Tolliamet 14,1% 1181 27% Muinsuskaitseamet 6,1% 64 17% Patendiamet 18,6% 48 23% Politsei- ja Piirivalveamet 7,9% 4465 57% Prokuratuur 18,4% 274 27% Põllumajandus- ja Toiduamet 3,1% 482 25% Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet 15,5% 346 28% Päästeamet -40,0% 1969 90% Rahandusministeerium 6,0% 348 30% RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 59 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Rahapesu andmebüroo 20,1% 64 30% Rahvusarhiiv 23,4% 190 29% Ravimiamet 24,4% 101 10% Riigi Infosüsteemi Amet 15,3% 237 62% Riigi Tugiteenuste Keskus 23,6% 423 7% Riigikantselei 14,7% 148 37% Riigikogu Kantselei 7,7% 217 37% Riigikohus 25,6% 92 42% Riigikontroll 17,8% 77 34% Siseministeerium 14,6% 172 31% Sotsiaalkindlustusamet 18,1% 686 6% Sotsiaalministeerium 12,3% 194 9% Statistikaamet 19,2% 358 18% Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 6,8% 122 33% Terviseamet 9,3% 291 14% Transpordiamet 10,8% 759 61% Tööinspektsioon -8,1% 99 26% Vabariigi Presidendi Kantselei 11,8% 59 44% Vanglad 11,9% 1215 46% Välisministeerium 12,2% 318 33% Õiguskantsleri Kantselei 1,0% 43 33% I ja II astme kohtud 27,7% 939 16% 2023. aasta aprillis vastu võetud EL parlamendi ja nõukogu direktiiv suurendab tulevikus töötajate jaoks palkade kujunemise läbipaistvust. Muuhulgas peavad alates 2027. aastast 150 või enama töötajaga tööandjad (alates 2031. aastast ka 100 ja enama töötajaga) aru andma palgalõhe näitajatest oma töötajatele ja järelevalveasutusele. Üldistatud näitajad aruandluskohuslaste kohta peab riik tulevikus ka avaldama. Näitajad, mida 100 ja enama töötajaga organisatsioonide kohta tulevikus avalikustatakse, on järgnevad: sooline palgalõhe, sooline mediaanpalga lõhe, sooline palgalõhe ebaregulaarsete tasude osas, sooline mediaanpalga lõhe ebaregulaarsete tasude osas, nais- ja meestöötajate osakaal, nais- ja meestöötajate osakaal igas palgakvartiilis. Samuti peab seirama samaväärset tööd tegevate töötajate soolist palgalõhet ning seda töötajatega ja järelevalveasutusega jagama. Direktiivi alusel võib riik andmeid ka ise sotsiaalmaksu ja muudest andmete põhjal koguda. Eesti jaoks tähendab direktiivi ülevõtmine eelkõige seda, et täpsustatakse juba olemasolevat tööandjate kohustust soolist võrdõiguslikkust edendada ja soopõhiseid töötamise andmeid koguda ning töötajatega jagada. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 60 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Konkurentsivõimelise palgataseme hoidmiseks järgib avalik teenistus kogu Eesti palgaturgu. Kuna viimase paari aasta jooksul on kogu Eesti keskmine palgakasv olnud kümne aasta kõrgeim, kiirenes palgakasv ka avalikus teenistuses. Ühtse palgapoliitika tagamiseks on kasutusel teenistusgrupid, mille kaudu on võimalik võrrelda nii avaliku teenistuse kui ka erasektori palgatasemeid ning hoida seda konkurentsivõimelisena. Samas saab võrdluse kaudu jälgida, et avalik teenistus ei oleks ise palgaturu eestvedajaks ega soolise ebavõrduse tekitajaks. 10. AVALIKU TEENISTUSE EETIKA Avaliku teenistuse eetikakoodeks41 annab juhiseid, kuidas oma igapäevatöös käituda ning millele seejuures tähelepanu pöörata. Rahandusministeeriumi ülesandeks on koordineerida avaliku teenistuse eetika ühtsete põhimõtete väljatöötamist ning nende levitamist koolituste ja infomaterjalide abil. Avaliku teenistuse eetika arendamisel on valitud väärtuspõhine lähenemine, mis tähendab jagatud väärtuste mõtestamist läbi praktiliste väljundite (sh koolitused, töötoad, juhised) ning seeläbi keskse eetilise kultuuri terviklikku kujundamist ja hoidmist. Eetikanõukogu tegeleb ametnikueetika teemaga laiemalt, tõlgendab ametnikueetika koodeksit ja annab sellel teemal vajadusel seisukohti. 2022.a lõpus alustas tööd ametnikueetika nõukogu uus koosseis, kus on esindatud nii avaliku teenistuse kui ülikoolide eksperdid. Rahandusministeeriumile esitatud eetikaalastest päringutest kerkisid 2022. aastal esile ametnike üritustel osalemise ja kingituste ning soodustuste vastuvõtmisega seonduvad pöördumised. Päringutes korduva teemavaldkonnana saab välja tuua ka ametnike väljendusvabaduse teema (sh sõnavõtud sotsiaalmeedias) ning ametnike tegutsemise koolitajatena. Avaliku teenistuse eetilise käitumise kindlustamiseks ja eetikaalase teadlikkuse tõstmiseks korraldati 2022. aastal järgmisi valdkondlikke koolitusi: • avaliku teenistuse eetika (sh eraldi koolitusprogrammina juhtidele); • korruptsiooni ennetamine avalikus sektoris; • eetika valdkond on kaetud e-sisseelamiskoolituse osana riigi ja KOV ametnikele. 41 Eetikakoodeks on kättesaadav Rahandusministeeriumi kodulehel: https://www.fin.ee/media/1208/download. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 61 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 2022.a läbi viidud eetika koolitustel osales kokku 243 inimest ning koolitustega rahulolu oli jätkuvalt väga kõrge (97%). Eetika ja korruptsiooni ennetuse alased koolitused on planeeritud jätkuma ka peale Euroopa Liidu rahastuse lõppu 2023.a. eeldusel, et selleks leitakse vahendid riigieelarvest. Eetikaalaste koolituste oluline ülesanne on lisaks osalejate oskuste arendamisele ka Eesti detsentraliseeritud avaliku teenistuse ühtse väärtusruumi loomine ja hoidmine ning asutusteülese koostöö parandamine. 11. PAINDLIK TÖÖKORRALDUS JA RIIGIMAJAD Riigi personalipoliitika üheks oluliseks eesmärgiks on soodustada riigisektoris paindlikku üle-eestilist värbamist, kaug- ja hübriidtöö võimaldamist. Ühelt poolt aitab paindlikkus vastata demograafilistele- ja tööturu muutustele, teisalt toetada haldusvõimekuse kasvu ja regionaalpoliitika eesmärke. Kaugtööd tegevate töötajate arv ja osakaal terves Eestis hoogustus oluliselt pärast Covid-19 kriisi. Kui 2012. aastal tegi kaugtööd umbes 7,3% tööhõives osalejatest, siis 2022. aastal oli see näitaja ligi 28%42. Tööturu analüüside kohaselt jätkub kaugtöö osatähtsuse suurenemine. Soodustavad tegurid on siinjuures tehnoloogiliste võimaluste edenemine, mille tõttu saab kaugtööd rakendada järjest enamates valdkondadest (näiteks robotiseerimine tootmises, põllumajanduses), kuid ka uue töövormiga kohanemine. Viimase puhul eelistavad töötajad ise paindlikumaid töötingimusi aga suurenemas on ka rahvusvahelise kaugtöö tegemise osakaal43. Riigisektoris on märgata mõningast trendi teenistujate soovist kontorisse naasta, kuid üldiselt soositakse ja soodustatakse asutustes jätkuvalt ka kaugtöö tegemist. Mitmed valitsusasutused on läinud üle tegevuspõhistele kontoritele ning vähendavad töökohti kontoripinnal. 42 https://sm.ee/media/2806/download 43 https://fin.ee/media/8940/download RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 62  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Püsiva kaugtöö kokkuleppega44 teenistujate arv on suurenenud – 2022. aastal oli püsiv kaugtöö kokkulepe sõlmitud 583 teenistujaga (2021. aastal 353 teenistujaga) ning nendest 57% (331 teenistujat) töötas väljaspool Harju maakonda. Asutuste lõikes kasutavad püsiva kaugtöö kokkulepet enam Riigi Tugiteenuste Keskus (147 teenistuja puhul), Sotsiaalkindlustusamet (158), Keskkonnaministeerium (83) ja Sotsiaalministeerium Keskkonnaamet (80). tunnustab pere- ja töötajasõbralikke tööandjaid, kes panustavad Kaug- ja hübriidtöö tegemine on üldiselt saanud järjest tavapärasemaks peresõbralikku töökultuuri ja töö tegemise mudeliks, mistõttu on asutuste personalitöö üha enam töö ning pereelu tasakaalu. seotud sisulisemate väljakutsete lahendamisega. Vaadatakse üle sisekorra eeskirjad, täiendatakse juhendmaterjale, tegeletakse kaugtöö Avaliku sektori asutustest on keskkonnast tulenevate ohtude kaardistamise ja ennetamisega. Eraldi märgise 2022. aastal pälvinud Eesti Rahvusraamatukogu, on fookuses füüsilise ja vaimse tervise toetamine ning Konkurentsiamet, Maa-amet, meeskonnatunde hoidmine. Vaimse tervise toetamiseks pakutakse Maaeluministeerium, Riigi valitsusasutustes enim psühholoogilise nõustamise võimalust, Tugiteenuste Keskus ja Tartu vastavasisulisi koolitusi, toetavaid infomaterjale ja nõuandeid Maakohtu kinnistus- ja siseveebides. Meeskonnatunde hoidmiseks juurutatakse kontoris registriosakond kohtumise päevasid, leitakse võimalusi meeskonnaüritusteks ja otsitakse nutikamaid võimalusi ühtse informatsiooni jagamiseks. Üle-eestiline värbamine on soositud, kui ametikoha profiil ja Töökeskkonnast tööülesanded seda võimaldavad. Töötamiseks pakutakse võimalusi nii alguse saanud vaimse tervise probleeme hakati riigimajade kui riigiasutuste regionaalsetel büroopindadel aga ka kodus 2022. aastast käsitlema töötamise võimalust kaugtöö kokkuleppena. kutsehaigustena Häirekeskus piloteeris 2022. aastal ühe päästekorraldaja näitel füüsilise tööpinna võimaldamist Valga päästekomandos alternatiivina Tartus asuvale Häirekeskusele. Tagasiside ja tulemused olid väga positiivsed, mistõttu otsitakse uusi võimalusi, et pakkuda rohkematele Klõpsa ikoonile, et päästekorraldajatele töö tegemise võimalusi kodukohale lähemal. tutvuda kaugtöökohtade 2022. aastal värvati väljaspool Harju maakonda riigi ametiasutustesse võimalustega riigimajades võrreldes 2021. aastaga 25% rohkem ehk kokku ligi 1500 teenistujat. Regioonidesse värbamine moodustas üle 42% koguvärbamisest. Kõige rohkem värvati teenistujaid Tartumaale (591 teenistujat, nendest kõige enam Kaitseväkke, Politsei- ja Piirivalveametisse ning Tartu Vanglasse), Ida-Virumaale (238 teenistujat, nendest kõige enam Viru Vanglasse ning Politsei- ja Piirivalveametisse) ja Lääne-Virumaale (180 teenistujat, nendest suurem osa Kaitseväkke). Võrreldes eelmise aastaga suurenes märkimisväärselt värbamine Võrumaale (104 teenistujat, eelkõige Politsei- ja Piirivalveametisse, Maksu- ja Tolliametisse ja Kaitseväkke). Regioonidesse värbamist on mõjutanud oluliselt väliskeskkonna tegurid ja Vabariigi valitsuse suunised, näiteks piiriületamise nõuete karmistamine mõjutas värbamise kasvu nii Võrumaal kui ka Ida-Virumaal. Maksu- ja Tolliamet värbas Võrumaale enim tolliinspektoreid, uurimisosakonna teenistujaid ja konsultante. 44 Püsiva kaugtöö kokkuleppe all peetakse silmas kokkulepet, mille puhul töötaja täidab oma tööülesandeid püsivalt väljaspool tööandja auskohta. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 63 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Teisalt on regioonidesse värbamisel väljakutseks nõuetele vastavate teenistujate leidmine. Mitmeid kordi luhtunud konkursid aga mõjutavad otseselt värbamiste koguarvu. Politsei- ja Piirivalveametil on osutunud väljakutseks leida Ida-Virumaale ning Valka, Saatse, Luhamaa ja Koidula piirkonda teenistusnõuetele vastavaid inimesi, kes oleksid valmis ka keskustest kaugemal töötama. Klõpsa ikoonile, et tutvuda avaliku teenistuse kaugtööd ja juhtimist tutvustavate ettekannetega, mida esitati 2022. aastal toimunud riigi Joonis 32. Värbamised riigi ametiasutustesse perioodil 01.01-31.12.2022. Kaardil keskastmejuhtide toodud värvid näitavad värbamisi 1000 hõivatu kohta. Numbritena on toodud konverentsil maakondadesse värbamiste koguarv. Allikas: Riigi SAP BO aruandluskeskkond ja USALDA.ME. Statistikaamet 2022. aastal viis Balti Uuringute Instituut Eestis läbi põhjaliku kaugtöö analüüsi45. Uuringu käigus jõuti järeldusele, et avalikus sektoris võiks senisest rohkem võimaldada kaugtööd, sh rakendada täiel määral kaugtöö tegemise võimalust ning kaaluda ühtsete kaugtöö põhimõtete ja reeglistiku rakendamist. Kaugtöö soodsa mõjuna tuuakse uuringus välja töötajate tulemuslikkuse kasvu, vähenenud töölt puudumusi ja tööjõu voolvaust. Ebasoodsate tegurite puhul juhitakse tähelepanu halveneda võivatele suhetele kolleegidega, tervisele avalduvale mõjule, ebasobivale töökeskkonnale ja andmelekete võimalustele. Üldiselt on paindlike töökorralduse mudelite kasutamise eelistena välja toodud võimalust mitmekesistada riigiasutuste valikuid värbamisel, toetada riigile vajaliku kvalifitseeritud tööjõu olemasolu regioonides, soodustada maapiirkondadesse kolimist ning kasutada optimaalselt regioonides asuvat kinnisvara ja tööpindu. Samuti võimaldab see töötajatel ühildada paremini oma töö- ja pereelu, suurendab regioonides elavate inimeste võimalusi tööturul ja laiendab vähenenud töövõimega inimeste võimalusi olla tööga hõivatud. 45 https://www.sm.ee/media/2772/download RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 64  AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Avalikus teenistuses on oluline hoida suunda paindlikul üle-eestilisel värbamisel ja kaugtöö soodustamisel, arendada edasi digitaalseid ühistöökeskkondi ja toetada riigi kinnisvara ristkasutamise suurendamist. Riigimajade rajamine Riigimajade loomise eesmärgiks on luua Riigimajade rajamisega alustati peale Vabariigi Valitsuse 2018. aasta teenuskeskused, kus märtsi otsust, mil otsustati rajada riigimajad kõikidesse pakutakse mitmete riigiasutuste teenuseid, et maakonnakeskustesse peale Tallinna ja Tartu. Esimene riigimaja vähendada inimeste ja valmis Viljandis 2019. aastal ning ringi peaks peale saama 2032. aastal teenuste pakkujate jaoks Pärnu kesklinna loodava riigimajaga (vt joonis 33). 2022. aasta lõpuks tehingukulusid ning protsesside dubleerimist olid valminud riigimajad Viljandis, Rakveres, Jõhvis (maaelu- ja keskkonnamaja), Jõgeval, Raplas ja Pärnus. Joonis 33. Riigimajade valmimise ajakava seisuga 2023 märts (rohelisega on märgitud valminud riigimajad). Allikas: Rahandusministeerium Rajatavates riigimajades osutavad kõik sealsed asutused oma teenuseid ise ning omavahel jagatakse tugiteenuseid (nt ühiseid nõupidamiste- ja puhkeruume). Riigimajade loomisel arvestatakse nii asutuste tegevusest tulenevate eripärade kui ka olemasolevate võimalustega kinnisvarakeskkonnas. Nii on mitmel juhul loodud valdkonnapõhiseid maaelu- ja keskkonnavaldkonna ühiseid riigimaju. Riigimajade loomise eesmärgiks on pakkuda võimalikult paljude riigiasutuste teenuseid ühest asukohast. Riigimajade rajamine puudutab otseselt 8 ministeeriumi valitsemisala 11-st. Kaasatud on enam kui 29 riigiasutust, millel on piirkondlikud üksused ning asutuste kooslus on erinevates riigimajades erinev. Riigimajadesse on loodud ka teenistujatele võimalused ajutiselt kaugtööd teha RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 65 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 2022. aasta alguses valmis riigimaja Raplas. Rapla riigimajas töötavad Rahandusministeerium, PRIA, Rahvakultuuri Keskuse, Tööinspektsiooni, Transpordiameti, Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa, Maksu- ja Tolliameti, Põllumajandus- ja Toiduameti, Muinsuskaitseameti, Riigi Tugiteenuste Keskuse, Keskkonnaameti, Maa-ameti, Haridus- ja Noorteameti ja Terviseameti teenistujad (kokku 109 inimest). 2022. aasta lõpus renoveeriti riigimajaks Pärnu endine maavalitsuse hoone ning seal on endale töökohad leidnud Rahandusministeeriumi, Riigi Tugiteenuste Keskuse, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Sotsiaalkindlustusameti, Terviseameti ja Tööinspektsiooni teenistujad. Foto: Hendrik Osula, Pärnu riigimaja avamine 14.02.2023 Valminud riigimajades olevaid kaugtöökohti ja nõupidamisruume saavad eelnevalt broneerides kasutada kõikide riigiasutuste teenistujad. Riigimajade kontseptsiooni välja töötamisel oli olulisemateks eesmärkideks pakkuda kodanikele võimalust saada teenuseid igas maakonna keskuses kvaliteetselt ja ühest või võimalikult vähestest asukohtadest ning luua kõigile riigiasutustele kaugtöötamise võimalused. Sellele lisandusid asutuste ühistes ruumides paiknemisega tekkivad lisavõimalused koostööks, mis omakorda peaksid aitama parandada teenuste füüsilist kättesaadavust maakonnakeskustes. Eelnevale lisandusid kinnisvara optimeerimisega seotud eesmärgid. 2023. aastaks on riigimajade rajamine näidanud positiivseid tulemusi kõigis kontseptsioonis püstitatud eesmärkides, lisaväärtusena on tekkinud asutustel ka arvestatav kogemus ruumide koos planeerimisel. Eelnevast tulenevalt on riigimajade rajamisel eesmärgiks kinnisvarakeskkonna loomine võttes arvesse häid praktikaid. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 66 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Kaugtöö võimaldamine valitsusasutustes on kasvutrendis, regioonidesse värvatakse aga enim eriteenistustesse. Regionaalpoliitika ja haldusvõimekuse toetamiseks on oluline jätkata paindlikke töövormide pakkumisega ka tulevikus. Kaugtöö võimaldamisel on veel arenguruumi, avalikus teenistuses on potentsiaali kaugtöö põhimõtteid ja reeglistikke ühtselt kokku leppida. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata paindlike töövormidega kaasnevate sisuliste väljakutsetega tegelemisele, sh info liikumisele, teenistujate füüsilisele ja vaimsele heaolule ja hübriidtöö juhtimiskvaliteedile. RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 67 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 LISAD LISA 1. Ametiasutuste jaotus 2022. aastal AMETID JA PÕHISEADUSLIKUD MINISTEERIUMID INSPEKTSIOONID INSTITUTSIOONID Haridus- ja Teadusministeerium Andmekaitse Inspektsioon Riigikogu Kantselei Justiitsministeerium Haridus- ja Noorteamet Riigikohus Kaitseministeerium Kaitsepolitseiamet Riigikontroll Keskkonnaministeerium Kaitseressursside Amet Vabariigi Presidendi Kantselei Kultuuriministeerium Keeleamet Õiguskantsleri Kantselei Majandus- ja Keskkonnaamet Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Konkurentsiamet Rahandusministeerium Maa-amet Siseministeerium Maksu- ja Tolliamet Sotsiaalministeerium Muinsuskaitseamet Välisministeerium Patendiamet MUUD Politsei- ja Piirivalveamet MUUD INSTITUTSIOONID VALITSUSASUTUSED Häirekeskus Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse Põllumajandus- ja Toiduamet kohtlemise voliniku kantselei Kaitsevägi Põllumajanduse Registrite ja Erakondade Rahastamise Informatsiooni Amet Järelevalve Komisjon Prokuratuur Päästeamet Riikliku Lepitaja Kantselei Rahapesu Andmebüroo Ravimiamet Vabariigi Valimiskomisjon Rahvusarhiiv Riigi Infosüsteemi Amet Riigikantselei Sotsiaalkindlustusamet Riigi Kaitseinvesteeringute Statistikaamet Keskus Riigi Tugiteenuste Keskus Tarbijakaitse-ja Tehnilise KOHALIKU OMAVALITSUSE Järelevalve Amet AMETIASUTUSED Vanglad Terviseamet 15 linnavalitsust Tallinna Vangla Transpordiamet Linnavalitsuste ametiasutused Tartu Vangla Tööinspektsioon 64 vallavalitsust Viru Vangla Välisluureamet Vallavalitsuste ametiasutused Kohtud Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tallinna Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Halduskohus Tartu Maakohus Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohus Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 68 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 LISA 2. Sooline palgalõhe eri vastutustasanditel ministeeriumites Asutus Tööpere Tööpere nimetus Tööpere Palgalõhe tasemepunktid tase Haridus- ja Teadusministeerium 281 IT - projektijuhtimine 2 4,7% Haridus- ja Teadusministeerium 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 15,4% Haridus- ja Teadusministeerium 345 Arengu ja poliitika kujundamine 3 2,0% Haridus- ja Teadusministeerium 345 Õigusloome 2 0,5% Haridus- ja Teadusministeerium 492 Arengu ja poliitika kujundamine 5 -1,4% Justiitsministeerium 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 -1,9% Justiitsministeerium 323 Õigusloome 2 -1,2% Justiitsministeerium 323 Poliitika rakendamine 4B 4,8% Kaitseministeerium 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 3,3% Keskkonnaministeerium 244 Arengu ja poliitika kujundamine 2 8,4% Keskkonnaministeerium 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 2,2% Keskkonnaministeerium 427 Arengu ja poliitika kujundamine 4 -0,1% Keskkonnaministeerium 458 Arengu ja poliitika kujundamine 5 -0,1% Kultuuriministeerium 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 -6,5% Kultuuriministeerium 345 Arengu ja poliitika kujundamine 3 2,4% Maaeluministeerium 244 Arengu ja poliitika kujundamine 2 -0,5% Maaeluministeerium 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 0,4% Maaeluministeerium 427 Arengu ja poliitika kujundamine 4 2,4% Maaeluministeerium 492 Arengu ja poliitika kujundamine 5 0,6% Majandus- ja 244 Arengu ja poliitika kujundamine 2 2,2% Kommunikatsiooniministeerium Majandus- ja 281 Poliitika rakendamine 3 -0,6% Kommunikatsiooniministeerium Majandus- ja 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 1,0% Kommunikatsiooniministeerium Majandus- ja 323 Koostöö korraldamine ja 3 -24,4% Kommunikatsiooniministeerium rahvusvaheliste suhete arendamine Majandus- ja 427 Arengu ja poliitika kujundamine 4 3,1% Kommunikatsiooniministeerium Majandus- ja 492 Õigusloome 3 -5,0% Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 261 Riiklike programmide ja projektide 2 8,4% ettevalmistamine ja nende täitmise korraldamine Rahandusministeerium 281 Andmeanalüüs ja -seire 3 2,7% Rahandusministeerium 281 Finantsanalüüs, -planeerimine ja - 3 5,2% juhtimine Rahandusministeerium 301 Arengu ja poliitika kujundamine 3 -4,2% Rahandusministeerium 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 -6,7% Rahandusministeerium 345 Arengu ja poliitika kujundamine 3 -5,2% Rahandusministeerium 427 Arengu ja poliitika kujundamine 4 -1,2% Rahandusministeerium 492 Arengu ja poliitika kujundamine 5 1,5% Siseministeerium 212 Andmeanalüüs ja -seire 2 0,0% Siseministeerium 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 5,1% RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 69 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Siseministeerium 323 Õigusloome 2 -0,2% Siseministeerium 492 Arengu ja poliitika kujundamine 5 4,4% Sotsiaalministeerium 427 Arengu ja poliitika kujundamine 4 3,8% Välisministeerium 323 Koostöö korraldamine ja 3 -3,4% rahvusvaheliste suhete arendamine Välisministeerium 427 Koostöö korraldamine ja 5 0,0% rahvusvaheliste suhete arendamine Välisministeerium 492 Koostöö korraldamine ja 6 1,9% rahvusvaheliste suhete arendamine LISA 3. Sooline palgalõhe eri vastutustasanditel põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis Asutus Tööpere Tööpere nimetus Tööpere Palgalõhe tasemepunktid tase Riigikantselei 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 0,8% Riigikantselei 323 Kommunikatsiooni juhtimine 3 -0,4% Riigikantselei 323 Projektijuhtimine 3 0,9% Riigikantselei 427 Arengu ja poliitika kujundamine 4 4,5% Riigikohus 323 Õigusemõistmine 5 2,2% Riigikohus 566 Õigusemõistmine 8 1,1% Riigikontroll 281 (Sise)auditeerimine 2 4,2% LISA 4. Sooline palgalõhe eri vastutustasanditel ametites ja inspektsioonides ning muudes valitsusasutustes Asutuse nimi Tööpere Tööpere nimetus Tööpere Palgalõhe tasemepunktid tase Haridus- ja Noorteamet 300 Poliitika rakendamine 3 -9,7% Haridus- ja Noorteamet 323 Poliitika rakendamine 4B 0,3% Kaitseressursside Amet 244 Personalijuhtimine 3 -11,7% Keskkonnaamet 212 Andmeanalüüs ja -seire 2 -3,4% Keskkonnaamet 212 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 -3,0% Keskkonnaamet 227 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 1,6% Keskkonnaamet 227 Poliitika rakendamine 2 1,2% Keskkonnaamet 228 Uuriv järelevalve 3 0,6% Keskkonnaamet 244 Uuriv järelevalve 3 -1,5% Keskkonnaamet 261 Uuriv järelevalve 3 -0,4% Keskkonnaamet 281 Ekspertiis 4 5,0% Keskkonnaamet 281 Poliitika rakendamine 3 1,7% Keskkonnaamet 300 Poliitika rakendamine 3 -0,3% Keskkonnaamet 323 Poliitika rakendamine 4 19,2% Keskkonnaamet 346 Uuriv järelevalve 5 -4,6% RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 70 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Konkurentsiamet 212 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 -9,6% Maa-amet 212 Registripidamine 2 6,4% Maa-amet 227 Poliitika rakendamine 2 8,2% Maa-amet 281 Geomaatika 3 15,1% Maa-amet 300 Geomaatika 3 5,0% Muinsuskaitseamet 244 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 4 -1,4% Põllumajandus- ja 212 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 0,4% Toiduamet Põllumajandus- ja 244 Geomaatika 2 3,0% Toiduamet Põllumajandus- ja 281 Poliitika rakendamine 3 0,7% Toiduamet Põllumajandus- ja 323 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 6 -3,2% Toiduamet Põllumajandus- ja 323 Poliitika rakendamine 4B -2,3% Toiduamet Põllumajanduse 160 IT - süsteemianalüüs 1 -11,1% Registrite ja Informatsiooni Amet Põllumajanduse 212 Poliitika rakendamine 2 1,1% Registrite ja Informatsiooni Amet Põllumajanduse 244 IT - süsteemianalüüs 2 0,8% Registrite ja Informatsiooni Amet Põllumajanduse 244 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 4 -2,3% Registrite ja Informatsiooni Amet Põllumajanduse 281 Poliitika rakendamine 3 0,0% Registrite ja Informatsiooni Amet Põllumajanduse 323 IT - süsteemianalüüs 3 4,1% Registrite ja Informatsiooni Amet Põllumajanduse 427 Poliitika rakendamine 5 2,2% Registrite ja Informatsiooni Amet Rahapesu andmebüroo 212 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 5,7% Rahvusarhiiv 139 Digiteerimine ja segmenteerimine 2A -2,1% Rahvusarhiiv 184 Arhiivindus 2 5,6% Rahvusarhiiv 244 Arhiivindus 3 4,1% Rahvusarhiiv 281 Arhiivindus 4 27,8% Riigi Infosüsteemi Amet 171 IT - teenuste tugi 1 0,0% Riigi Infosüsteemi Amet 323 IT - süsteemianalüüs 3 14,6% Riigi Infosüsteemi Amet 346 IT - projektijuhtimine 3 14,8% Riigi Infosüsteemi Amet 346 Küberkaitse ja küberturvalisus 3 12,2% Riigi Infosüsteemi Amet 371 IT - projektijuhtimine 3 6,4% Riigi Infosüsteemi Amet 371 Küberkaitse ja küberturvalisus 3 6,5% Riigi Tugiteenuste 244 Riiklikest ja välisvahenditest rahastatavate 4 -3,1% Keskus toetuste menetlemine ja klientide haldamine Riigi Tugiteenuste 300 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 5 -0,6% Keskus Sotsiaalkindlustusamet 212 Andmeanalüüs ja -seire 2 12,1% Sotsiaalkindlustusamet 212 Poliitika rakendamine 2 1,0% Sotsiaalkindlustusamet 281 Poliitika rakendamine 3 4,2% Sotsiaalkindlustusamet 281 Sotsiaalhoolekande alane juhtumikorraldus 2 7,0% Statistikaamet 121 Andmeanalüüs ja -seire 1 -1,1% Statistikaamet 212 Andmeanalüüs ja -seire 2 -0,7% Statistikaamet 244 Andmeait 2 3,8% RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 71 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Statistikaamet 281 Andmeanalüüs ja -seire 3 -3,3% Statistikaamet 323 Andmeanalüüs ja -seire 4 9,7% Tarbijakaitse ja 212 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 -4,3% Tehnilise Järelevalve Amet Tarbijakaitse ja 244 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 4 -2,1% Tehnilise Järelevalve Amet Tarbijakaitse ja 323 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 6 -7,0% Tehnilise Järelevalve Amet Terviseamet 139 Sõidukijuhid 2 0,0% Terviseamet 184 Laboritööd 3 1,0% Terviseamet 244 Laboritööd 4 -6,6% Terviseamet 244 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 4 3,1% Terviseamet 281 Poliitika rakendamine 3 6,7% Terviseamet 91 Ladu 1 20,0% Tööinspektsioon 244 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 4 -11,0% Tööinspektsioon 244 Õigusteenused 2 1,9% Tööinspektsioon 323 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 6 -3,3% Transpordiamet 184 Isikute teenindamine ja taotluste menetlemine 4 2,9% Transpordiamet 212 Andmeanalüüs ja -seire 2 7,4% Transpordiamet 212 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 5,8% Transpordiamet 244 Isikute teenindamine ja taotluste menetlemine 5 2,1% Transpordiamet 244 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 4 -4,2% Transpordiamet 281 Geomaatika 3 3,3% Transpordiamet 281 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 5 -14,9% Transpordiamet 281 Poliitika rakendamine 3 5,9% Transpordiamet 323 Poliitika rakendamine 4 15,4% Transpordiamet 323 Projektijuhtimine 3 0,0% Transpordiamet 566 Üldjuhtimine 5 1,3% LISA 5. Sooline palgalõhe eri vastutustasanditel õigus- ja siseturvalisuse valdkonna asutustes ning Kaitseväes Asutuse nimi Tööpere Tööpere nimetus Tööpere Palgalõhe tasemepunktid tase I ja II astme kohtud 184 Sekretäritööd 3 1,9% I ja II astme kohtud 281 Õigusemõistmine 4 0,8% I ja II astme kohtud 371 Õigusemõistmine 6 0,3% I ja II astme kohtud 427 Õigusemõistmine 7 0,0% Kaitsevägi 121 Riigikaitse 1B 2,0% Kaitsevägi 139 Ladu 2 3,7% Kaitsevägi 139 Riigikaitse 2 8,3% Kaitsevägi 184 Riigikaitse 3A 5,3% Kaitsevägi 212 IT - teenuste tugi 2 3,2% Kaitsevägi 244 Kommunikatsiooni juhtimine 2 -10,5% Kaitsevägi 244 Rakenduskõrghariduse andmine 2 10,3% Kaitsevägi 281 IT - konsultandid 2 8,4% Kaitsevägi 281 Riigikaitse 4 2,9% Kaitsevägi 371 Riigikaitse 5A 7,2% RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 72 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Kaitsevägi 492 Riigikaitse 5B 7,2% Maksu- ja Tolliamet 160 Isikute teenindamine ja taotluste 3 0,8% menetlemine Maksu- ja Tolliamet 184 Korra tagamine 3 -0,8% Maksu- ja Tolliamet 184 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 2 4,7% Maksu- ja Tolliamet 197 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 2 3,5% Maksu- ja Tolliamet 212 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 1,1% Maksu- ja Tolliamet 244 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 4 5,2% Maksu- ja Tolliamet 244 Operatiivinfo juhtimine 3A 2,0% Maksu- ja Tolliamet 261 Uuriv järelevalve 3 5,8% Maksu- ja Tolliamet 281 Andmeanalüüs ja -seire 3 7,5% Maksu- ja Tolliamet 281 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 5 4,3% Maksu- ja Tolliamet 281 Poliitika rakendamine 3 7,2% Maksu- ja Tolliamet 300 Andmeanalüüs ja -seire 3 -22,8% Maksu- ja Tolliamet 323 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 6 -3,2% Maksu- ja Tolliamet 323 Õigusteenused 3 3,8% Maksu- ja Tolliamet 323 Uuriv järelevalve 4 2,1% Maksu- ja Tolliamet 371 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 7 -0,6% Maksu- ja Tolliamet 371 Uuriv järelevalve 5 -0,2% Maksu- ja Tolliamet 427 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 8 -6,8% Päästeamet 212 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 1,4% Päästeamet 228 Riigivara haldamine ja sisseost 4 0,0% Päästeamet 244 Kommunikatsiooni juhtimine 2 -1,7% Päästeamet 244 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 4 3,7% Päästeamet 262 Poliitika rakendamine 3 4,5% Päästeamet 281 Poliitika rakendamine 3 19,6% Päästeamet 300 Poliitika rakendamine 3 -4,9% Päästeamet 323 Poliitika rakendamine 4B 5,6% Politsei- ja Piirivalveamet 121 Riigivara haldamine ja sisseost 2 13,8% Politsei- ja Piirivalveamet 139 Ladu 2 7,0% Politsei- ja Piirivalveamet 160 Korra tagamine 2 19,2% Politsei- ja Piirivalveamet 160 Riigivara haldamine ja sisseost 3 -13,1% Politsei- ja Piirivalveamet 160 Uuriv järelevalve 1 14,5% Politsei- ja Piirivalveamet 172 Uuriv järelevalve 2 -2,0% Politsei- ja Piirivalveamet 184 Isikute teenindamine ja taotluste 4 12,3% menetlemine Politsei- ja Piirivalveamet 184 Korra tagamine 3 0,8% Politsei- ja Piirivalveamet 184 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 2 10,3% Politsei- ja Piirivalveamet 184 Uuriv järelevalve 2 5,3% Politsei- ja Piirivalveamet 198 Instruktorid-koolitajad 2A 9,0% Politsei- ja Piirivalveamet 198 Tõlkimine 2 -0,5% Politsei- ja Piirivalveamet 212 Andmeanalüüs ja -seire 2 -1,8% Politsei- ja Piirivalveamet 212 IT - teenuste tugi 2 14,3% Politsei- ja Piirivalveamet 212 Korra tagamine 4 -11,7% Politsei- ja Piirivalveamet 212 Poliitika rakendamine 2 12,2% Politsei- ja Piirivalveamet 227 Poliitika rakendamine 2 1,7% Politsei- ja Piirivalveamet 228 Kommunikatsiooni juhtimine 2 4,4% Politsei- ja Piirivalveamet 228 Riigivara haldamine ja sisseost 4 -29,7% Politsei- ja Piirivalveamet 244 Korra tagamine 5 0,2% Politsei- ja Piirivalveamet 244 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 4 1,4% Politsei- ja Piirivalveamet 244 Uuriv järelevalve 3 0,9% Politsei- ja Piirivalveamet 281 Andmeanalüüs ja -seire 3 16,9% Politsei- ja Piirivalveamet 281 IT - teenuste tugi 3 0,0% RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 73 AVALIKU TEENISTUSE AASTARAAMAT 2022 Politsei- ja Piirivalveamet 281 Poliitika rakendamine 3 -2,3% Politsei- ja Piirivalveamet 281 Riigivara haldamine ja sisseost 5 -1,0% Politsei- ja Piirivalveamet 300 Riigivara haldamine ja sisseost 5 8,0% Politsei- ja Piirivalveamet 301 Uuriv järelevalve 4 1,3% Politsei- ja Piirivalveamet 323 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 6 -2,7% Politsei- ja Piirivalveamet 323 Poliitika rakendamine 4A 0,2% Politsei- ja Piirivalveamet 323 Poliitika rakendamine 4B 1,3% Politsei- ja Piirivalveamet 323 Uuriv järelevalve 4 1,9% Politsei- ja Piirivalveamet 346 Uuriv järelevalve 5 5,5% Politsei- ja Piirivalveamet 371 Uuriv järelevalve 5 8,6% Politsei- ja Piirivalveamet 427 Korra tagamine 7 -1,7% Politsei- ja Piirivalveamet 492 Poliitika rakendamine 6A 5,0% Prokuratuur 244 Õigusemõistmine 3 3,3% Prokuratuur 281 Õigusemõistmine 4 1,9% Prokuratuur 371 Õigusemõistmine 6 0,9% Prokuratuur 427 Õigusemõistmine 7 -0,4% Vanglad 139 Korra tagamine 1 5,7% Vanglad 160 Korra tagamine 2 4,5% Vanglad 171 Korra tagamine 2 8,4% Vanglad 184 Korra tagamine 3 13,8% Vanglad 197 Korra tagamine 3 10,3% Vanglad 212 Sotsiaalhoolekande alane 1 1,8% juhtumikorraldus Vanglad 244 Korra tagamine 5 2,9% Vanglad 244 Uuriv järelevalve 3 0,9% Vanglad 281 Sotsiaalhoolekande alane 2 -7,1% juhtumikorraldus Vanglad 323 Õigusteenused 3 14,9% Vanglad 427 Korra tagamine 7 -1,6% RAHANDUSMINISTEERIUM 2023 74  Riigikogu Kantselei Meie 06.12.2023 nr 12.4-1/7288-1 [email protected] Rahandusministri ülevaade avaliku teenistuse arengusuundadest Austatud Riigikogu juhatus Soovin esitada Riigikogu täiskogule 12. detsembril ülevaate avaliku teenistuse arengusuundadest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Riin Kobin 611 3008 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272