Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 171-23/271119 Otsuse kuupäev 05.12.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus Keskkonnahooldus Eesti OÜ vaidlustus Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti riigihankes „Narva linna haljasalade hooldustööd 2024-2025“ (viitenumber 271119) riigihanke alusdokumentidele Menetlusosalised Vaidlustaja, Keskkonnahooldus Eesti OÜ, esindajad vandeadvokaat Toomas Pikamäe ja advokaat Kaspar Kaljurand Hankija, Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet, esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel 1. Rahuldada Keskkonnahooldus Eesti OÜ vaidlustus täielikult ja kohustada Narva Linnavalitsuse Linnamajandusametit viima õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse järgmised riigihanke alusdokumendid: 1) Hankepass täiendavate selgitustega kvalifitseerimistingimuste jaotise C alajaotises AASTA KESKMINE TÖÖTAJATE ARV; 2) Hankelepingu eelnõu_uus p 1.1, Juhised pakkujale p 1.4, hanketeate p-id 2.1 ja 5.1. 2. Mõista Narva Linnavalitsuse Linnamajandusametilt Keskkonnahooldus Eesti OÜ kasuks välja riigilõiv 1280 eurot ja lepinguliste esindajate kulud 1900 eurot (käibemaksuta). 3. Jätta Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 13.10.2023 avaldas Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusega riigihanke „Narva linna haljasalade hooldustööd 2024-2025“ (viitenumber 271119) (edaspidi Riigihange) hanketeate (edaspidi HT) ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid, sh Hankepass täiendavate selgitustega (edaspidi Hankepass), Hankelepingu eelnõu_uus (edaspidi Hankelepingu eelnõu) ja Juhised pakkujale. 2. 06.11.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Keskkonnahooldus Eesti OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus riigihanke alusdokumentide (edaspidi RHAD) kooskõlla viimiseks õigusaktidega. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 13.11.2023 kirjaga nr 12.2-10/171 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 16.11.2023 ja neile vastamiseks 21.11.2023. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks seisukohti ei esitatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Keskkonnahooldus Eesti OÜ põhjendab vaidlustust järgmiselt. 4.1. Vaidlustatakse järgmisi RHAD-i punkte: 1) Hankepassi kvalifitseerimistingimuste jaotise C alajaotises AASTA KESKMINE TÖÖTAJATE ARV märgitud tingimus Pakkujal peavad olema töötajad koguses, mis võimaldab hankijale teostada tööd erinevates linna osades üheaegselt. Töötajate arv peab olema vähemalt 60 inimest ning seda kontrollitakse 2020-2022. a majandusaastate eest. [---] Hankija kontrollib töötajate keskmise arvu pakkuja poolt Äriregistrile esitatud majandusaastate aruannete pinnalt ja täiendavalt portaali teatmik.ee andmete pinnalt. Välismaal registreeritud pakkuja esitab tema asukoha riigi pädeva asutuse poolt kinnitatud tõendi töötajate keskmise arvu aastatel 2020-2022 kohta; 2) Hankelepingu eelnõu p-is 1.1 märgitud tingimus Töövõtja teostab töid ajaperioodil alates 1. jaanuarist 2024. a kuni 31. detsembrini 2025. a (k.a). Juhul, kui hankelepingu sõlmimine viibib hankijast sõltumatutel asjaoludel, siis alates hankelepingu sõlmimisest ja kuni 31.12.2025; 3) Juhised pakkujale p-is 1.4 märgitud tingimus Töövõtja teostab töid ajaperioodil alates 1. jaanuarist 2024. a kuni 31. detsembrini 2025. a (k.a). Juhul, kui hankelepingu sõlmimine viibib hankijast sõltumatutel asjaoludel, siis alates hankelepingu sõlmimisest ja kuni 31.12.2025; 4) HT p-i 2.1 tingimus Pakkuja teostab töid ajaperioodil alates 1. jaanuarist 2024. a kuni 31. detsembrini 2025. a (k.a). Juhul, kui hankelepingu sõlmimine viibib hankijast sõltumatutel asjaoludel, siis alates hankelepingu sõlmimisest ja kuni 31.12.2025; 5) HT p-i 5.1 tingimus Pakkuja teostab töid ajaperioodil alates 1. jaanuarist 2024. a kuni 31. detsembrini 2025. a (k.a). Juhul, kui hankelepingu sõlmimine viibib hankijast sõltumatutel asjaoludel, siis alates hankelepingu sõlmimisest ja kuni 31.12.2025. 4.2. Vaidlustaja peab ettevalmistusaega ebamõistlikult lühikeseks. 4.2.1. Hankija ei ole Riigihankes põhjendanud (hoolimata pakkuja vastavast küsimusest) 2 (12) sedavõrd lühikese ettevalmistusaja mõistlikkust ja piisavust, tagamaks RHS § 3 p-is 3 sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist. Sarnase esemega riigihangetes peetakse mõistlikuks minimaalselt kolme kuu pikkust ettevalmistusaega. Sellest juhinduvalt on Eelnõu p 1.1, Juhiste p 1.4 ning HT p-id 2.1 ja 5.1 vastuolus RHS § 3 p-ga 2. 4.2.2. Ettevalmistusaja algust ei saa arvutada Riigihanke väljakuulutamisest ega pakkumuste esitamise tähtpäevast (enne hankelepingu sõlmimist ei saa edukas pakkuja olla lõplikult kindel, et just tema asub Riigihankes soovitud teenust osutama ja RHAD-i ning Hankija otsuseid võidakse ka vaidlustada). Hankija peab ettevalmistusaega piisavaks põhjendades seda väitega, et kvalifitseerimise tingimustele vastava pakkuja puhul ei tohiks olla kahtlust, et see pakkuja suudab ühe kuu vältel asuda teenust osutama. Kvalifitseerimise tingimused näevad mh ette küll tingimused äriregistrisse kandmise, majandusliku seisundi ja töötajate arvu kohta, kuid mitte ükski kvalifitseerimise tingimuste punktidest pole selline, millest väljenduksid kriteeriumid, mis viitaks pakkuja suutlikkusele ühe kuu pikkuse ettevalmistusajaga hankelepingut täitma hakata. 4.2.3. Vaidlustajal tuleb edukaks osutumise korral teha täiendavaid investeeringuid, nt masinapargi täiendamiseks, täiendava personali palkamiseks, logistiliste takistuste (masinapargi asukoht, sellega seotud kokkulepped) ületamiseks, samuti personaliga seotud oote-, pesemis- ja riietusruumide rajamiseks või rentimiseks jne. On ebarealistlik, et edukaks osutuv pakkuja suudaks ühe kuuga teha kõik ettevalmistavad tegevused hankelepingu täitmiseks . Praegu Narva linnas haljasalade hooldustöid teostav ettevõtja saab Riigihankel osalemiseks ebaausa eelise, kuna talle vaid ühe kuu pikkusest ettevalmistusajast piisakski. 4.3. Hankija nõue, et pakkujal peab Riigihankes kvalifitseerumiseks olema 2020-2022 majandusaastatel ette näidata 60 töötajat, on vastuolus RHS § 98 lg 1 teise lausega, kuna: 1) see kitsendab RHS § 101 lg 1 p-is 8 toodud isikute ringi üksnes töötajatele, samas kui hankelepingut on võimalik nõuetekohaselt täita ka kasutades allhankijaid või muul lepingulisel alusel kaasatud isikuid; 2) Hankija nõue 60 töötaja kohta on Riigihanke eset arvestades ebaproportsionaalne, Hankija pole sedavõrd suurt personali nõuet põhjendanud ning praegu Riigihanke esemega identset teenust osutav ettevõtja on nõuetekohase teenuse taganud ka märksa vähemate töötajatega; 3) ebaproportsionaalne ning konkurentsi kahjustav (vastuolus RHS § 3 p-ga 3) on nõue, millega pakkujalt võetakse Riigihankes pakkumuse tegemisel ära võimalus tõendada tulevikus teenust osutavate isikute olemasolu (nt eelkokkulepetele tuginedes) ning lähtutakse üksnes 2020-2022 majandusaasta andmetest nähtuvast. 4.3.1. Pakkuja tehnilist ja kutsealast pädevust täpsustab RHS § 101, mille lg 1 p-i 8 järgi võib hankija nõuda vastavalt hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja kasutusviisile ka töötajate, juhatuse liikmete ja muude lepingulisel alusel ettevõttes tööd tegevate isikute keskmist arvu. Hankija on käesoleval juhul kitsendanud nende isikute määratlust, keda Hankija tehnilise ja kutsealase pädevuse juures arvestab, lugedes nende hulka üksnes pakkuja töötajad, st töölepingu alusel pakkujaga seotud isikud. Tingimus on vastuoluline, kuna Hankija ise lubab hankepassi järgi ka allhankijate kasutamist. Riigihanke eset arvestades on nõue Riigihanke esemega sisuliselt seostamatu ning ebaproportsionaalne, kahjustades sealjuures konkurentsi. 4.3.2. Hankijal ei esine Riigihanke esemest tulenevalt äratuntavat huvi, et pakkujal oleks ette näidata just töölepingu alusel töötavad isikud. 3 (12) 4.3.3. Hankija ei ole põhjendanud, millest tuleneb vajadus nimelt 60 töötaja järgi. 4.3.4. RHS § 98 lg 1 teise lausega on vastuolus nõue varasemate (st 2020-2022 majandusaasta aruannetest nähtuvate) töötajate olemasolule: 1) Hankijal pole äratuntavat huvi selle vastu, et hankelepingu teenuse osutamisel osaleksid üksnes sellised pakkuja töötajad, kes oleks varasemalt samas ettevõttes töötanud ja miks ei tohiks pakkuja näidata vajaliku personali olemasolu läbi selle, et tal on kas (a) sõlmitud eelkokkulepe mõne teise äriühingu töötajate kasutamiseks või (b) sõlmitud eelkokkulepped töötajatega, kes pakkuja edukaks osutumise puhul nõustuksid tulema hankelepingus märgitud teenust osutama; 2) Hankija nõue on Riigihanke eset arvestades eluvõõras. Töötajate nähtumine majandusaasta aruannetest ei anna Hankijale mingit teavet selle kohta, milline on pakkuja tehniline ja kutsealane võimekus tulevikus hankelepingut nõuetekohaselt täita; 3) juba palgal olevate töötajate arvu nõudmine on põhjendamatu ka põhjusel, et see loob ebavõrdse olukorra Riigihankele pakkumust tegevate ettevõtjate ning selle ettevõtja vahel, kes praegu Riigihanke esemega identset teenust Narva linnas osutab. 4.4. 16.11.2023 esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 4.4.1. Ettevalmistusaeg hankelepingu täitmisele asumiseks on ebapiisav. 4.4.1.1. Hankija väitel on ligikaudu 1 kuu pikkune ettevalmistusaeg piisav, et teha kõik hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud tegevused, muu hulgas järgmised ettevalmistavad tegevused – masinapargi täiendamine, täiendava personali palkamine, masinapargi asukoha leidmine, personaliga seotud oote-, pesemis- ja riietusruumide rajamine või rentimine jne. Hankija seisukoht on põhjendamata ega sisalda ühtegi põhjendust, mil viisil võiks ettevalmistusaeg olla piisav. 4.4.1.2. Hankija väited seoses masinapargiga on ebaõiged. RHAD osaks olevas dokumendis „Lisa 2 Teenuse osutamiseks kasutatavad masinad ja seadmed.docx“ loetletud seadmetest ei piisa nõuetekohase teenuse osutamiseks. Vaidlustaja kogemuse kohaselt kulub masinate hankimisele (nende osas kokkulepete sõlmimine, tarne jne), masinapargile asukoha leidmine ja pakkuja vajadustele kohandamine, töötajate värbamine ning neile tööruumide rajamine aega vähemalt 3 kuud, kuid mõningate riskide (nt masinate tarnega seotud probleemid) realiseerumisel kauemgi. 4.4.1.3. Hankija heidab Vaidlustajale ette, et Vaidlustaja pole põhjendanud, miks ühest kuust ei piisa. Riigihankes on vajalik eritehnika, masinapargi hoiustamis-, hooldamis- ning remonditingimused, personali olemasolu ning nendega seotud rajatised ja nende hankimiseks on vaja aega. 4.4.1.4. Hankija väited seoses töötajate hankimisega on asjassepuutumatud ja põhjendamatud. Hankija väidab, et probleemi töötajate leidmisega ei esine, kuna Statistikaameti andmetel on Ida-Virumaal Eesti suurim töötuse määr. Hankija väide töötuse määra kohta ei põhjenda, et edukaks osutuval pakkujal oleks võimalik leida kuu ajaga sobivad töötajad hankelepingu täitmiseks. Tavaline värbamisprotsess kestab Vaidlustaja kogemuses vähemalt kaks kuud. 4.4.1.5. Hankija väited seonduvalt ettevalmistusajaga ilmestavad Hankija enda hooletust. Vastuses väidetakse läbivalt, nagu õigustaks vaid ligi ühe kuu pikkust ettevalmistusaega see, et Hankijal on vaja hooldustööde teostamist juba alates 01.01.2024. Hankijal lasub kohustus olla hoolas ning arvestada hankemenetluse läbiviimisel sellega, et 4 (12) hanke alusdokumente ja/või hankija otsuseid võidakse vaidlustada ning neid vaidlusi on vajalik lahendada vaidlustus- ja kohtumenetluses. Kui hankija jätab sellega arvestamata, on see hankijale etteheidetav (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2021 lahend asjas nr 3-21-1060, p 15). Pole ühtegi takistust, miks Hankija poleks saanud Riigihanget mitu kuud varem planeerima hakata. 4.4.2. Hankija selgitused töötajate arvu kohta on vastuolulised ja nõue on endiselt põhjendamata. Hankija on ühelt poolt seisukohal, et RHAD ei kehtesta otseselt nõuet pakkuja töötajate arvule ning et nõue 60 töötaja olemasolu kohta linna tervikuna [---] teenindamiseks on proportsionaalne ja vastab hankija eelnevale kogemusele. Samuti väidab Hankija, et pakkujatel on võimalik pakkumuse esitamisel tugineda kolmandate isikute ressurssidele ka töötajate osas. Hankija seisukohad on igas aspektis ebaõiged ja asjakohatud. 4.4.2.1. Hankija väidab, et tal on eelnevale kogemusele tuginedes põhjendatud ja proportsionaalne nõuda pakkujatelt 60 töötaja olemasolu. Samas ei põhjenda Hankija, mil moel töötajate eelnev olemasolu aitab edukal pakkujal tulevast hankelepingut nõuetekohaselt täita olukorras, kus edukal pakkujal on nagunii tarvis konkreetselt Narva linna teenindamiseks palgata uued töötajad. Endiselt on ebaselge, kuidas on põhjendatud, st kooskõlas RHS § 98 lg- ga 1, sedavõrd suure arvu töötajate nõudmine olukorras, kus seda ei ole võimalik Riigihanke esemega seostada. 4.4.2.2. Euroopa Kohus on RHS § 98 lg 1 aluseks oleva Euroopa Liidu õiguse kontekstis leidnud, et hankija võib nõuda üksnes minimaalset taset, tingimusel, et see tase on objektiivselt sobiv andma teavet ettevõtja suutlikkuse kohta ning tingimusel, et see tase on kooskõlas asjaomase riigihanke mahuga viisil, et see kajastab objektiivselt hankelepingu täitmiseks piisava minimaalse taseme olemasolu, ilma et see läheks aga kaugemale selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust (Euroopa Kohtu 18.10.2012 otsus asjas nr C-218/11, p 32 ). Antud juhul peaks Hankija suutma usutavalt põhjendada, miks vähem kui 60 töötajaga (st 60 töötajat on minimaalne arv) pole enam võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita. Hankija on üksnes lakooniliselt väitnud, et see hinnang tugineb tema kogemusele. Samas pole võimalik usutavalt järeldada, millest Hankija selline kogemus võiks tuleneda, eriti arvestades, et praegu Narva linna haljasalade hooldamiseks hangitud teenuse hankes ei olnud töötajate keskmise arvu nõuet kehtestatud ja Hankija tegelikult ei tea, kui palju praeguse teenuseosutaja töötajaid Narva linna haljasalasid hooldab. 4.4.2.3. Viide riigihanke osadeks jagamisele ei muuda Hankija väiteid usutavamaks. Hankija väidab, et kuna praegu on Narva linna haljastustööd jaotatud kolmeks osaks, siis ei peagi praegusel teenuseosutajal (OÜ Gulib) olema 60 töötajat. OÜ Gulib pole ametis üksnes Hankele eelneva perioodi Narva haljasalade hooldustöödega (lepingud sõlmitud ka nt riigihangete viitenumbritega 249165, 262804, 259764 tulemusel). Seega kuigi OÜ Gulib teenindab Narva linna kolmest haljastustööde osast kahte, on avalikele andmetele tuginedes ilmselge, et konkreetselt Narva linna haljasalade hooldamisega on seotud neist vaid osa. Järelikult ei saa Hankija töötajate sedavõrd suure arvu nõuet põhjendada OÜ Gulib andmetega. 4.4.2.4. Hankija esitab kolmandate isikute ressursside kaasamise küsimuses valeväiteid. Üllatuslikult väidab Hankija, et lähtub sellest, et pakkuja võib töötajate arvu tagamisel tugineda kolmandate isikute ressurssidele. RHAD-i vaidlustatud tingimus näeb ette, et pakkujal peavad olema töötajad hulgal , mis võimaldab Hankijale teostada tööd erinevates linna osades üheaegselt ning töötajate arv peab olema vähemalt 60 inimest ning seda kontrollitakse 2020- 2022.a majandusaastate eest. Vaidlustatud RHAD tingimus ei jäta ruumi tõlgenduseks, et arvestada võiks ka kolmandate isikute töötajate arvu. 5 (12) 5. Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. Ettevalmistusaja puudumine 5.1.1. Väär on Vaidlustaja väide, et pakkujatel puudub ettevalmistamisaeg teenuse osutamiseks. Riigihange avaldati 13.10.2023 ja pakkumuste esitamise ajaks oli 14.11.2023. Hankija lähtus eeldusest, et menetlus lõpeb hiljemalt 01.12.2023 ja hankelepingu sõlmimiseks ja edukaks tunnistatud pakkujal teenuse osutamiseks ettevalmistamiseks jääb ligikaudu 1 kuu. 5.1.2. Vaidlustaja soovib, et pärast lepingu sõlmimist antakse talle 3-kuuline aeg teenuse osutamiseks ettevalmistamiseks. Esitades nõude ettevalmistamisaja kehtestamiseks viitab Vaidlustaja peamiselt sellele, et tööde teostamiseks Narvas peab Vaidlustaja tegema mahukad investeeringud, et leida endale masinapark jne. RHAD-i osaks on tehniline kirjeldus, milles on viide teenuse osutamiseks kasutatavate masinate ja seadmete nimekirjale, mis tuleb esitada koos pakkumusega. Nimekirjast tulenevalt ei nõua teenuse osutamine paljude seadmete ja masinate olemasolu. Üheaegselt kehtestab RHAD kvalifitseerimise tingimused pakkujale, mis nõuavad pakkujalt Riigihanke maksumusele vastava kogemuse ja käibe olemasolu. Hankija on seisukohal, et juhul kui Riigihankes osaleb kvalifitseerimise tingimustele vastav pakkuja, kellel on olemas eelnev kogemus samalaadse teenuse osutamises ja nõutud käive, siis on pakkujal olemas ka teenuse osutamiseks vajalikud seadmed ja masinad või nende kasutusse võtmise võimalus. 5.1.3. Kohtupraktikas on leidnud kinnitust seisukoht, et üksnes hankija otsustab kas, mida ja millistel tingimustel ta hankida soovib. Hankija lähtub teenuse tellimisel oma vajadusest: Hankija kui kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks on mh haljassalade hooldus (Riigihanke ese). Käesoleval päeval kehtiv leping teenuse osutamiseks lõpeb 01.01.2024 ja Hankijal on kohustus tagada Riigihanke esemeks olev hooldus aastaringselt. Peale 01.01.2024 peab linn tagama linna haljasalade korrashoiu katkestamatult. 5.1.4. Vaidlustaja põhietteheide on, et teenuse tellimise viis ei vasta Vaidlustaja ärimudelile. Hankija lähtub aga sellest, et tal on põhjendatud vajadus veenduda, et pakkuja on valmis alustama teenuse osutamisega enne 01.01.2024, mistõttu ta kehtestas RHAD-is nõude pakkujatele teenuse osutamiseks vajalike tehnikavahendite olemasolu kohta. Hankija rõhutab, et faktiliselt annab Hankija edukaks tunnistatud pakkujale võimaluse teenuse osutamiseks ette valmistada. 5.1.5. Vaidlustaja jätab selgitamata, mis põhjusel vajab ta just 3-kuulist ettevalmistusaega. Vaidlustuskomisjoni praktika, millele Vaidlustaja tugineb, ei kehtesta Hankijale vältimatult ettevalmistusaja andmise kohustust. Ettevalmistusaja andmine ja selle kestus sõltuvad hanke esemest (eesmärgiks peab olema pakkujatel konkurentsivõime ja võrdsuse käitlemise tagamine). Ettevalmistusaja andmine on põhjendatud, kui riigihanke ese nõuab eritehnika ja personaali olemasolu, mis tuleb enne teenuse osutamist leida eeldusel, et pakkuja on suuteline täitma lepingut teise isiku vahenditele tuginedes.. Juhul, kui Vaidlustaja soovib põhjendada ettevalmistusaja andmise vältimatust, peab Vaidlustaja selgitama konkreetselt, milliste toimingute teostamiseks on ettevalmistamisaeg vajalik. Nt mis põhjusel ei ole pakkuja suuteline leidma tööde teostamiseks vajalikku tehnikat ega tööjõudu ühe kuu jooksul. 5.1.6. Vaidlustaja leiab , et ettevalmistusaeg peab olema vähemalt 3 kuud selleks, et oleks võimalik leida teenuse osutamiseks vajalikku tööjõudu. Statistikaameti andmete järgi on kõige suurem töötute osakaal Ida-Virumaal ja isegi kui teenuse osutamiseks on vajalik lisatööjõud, siis selle leidmiseks on piisav 1 kuu juhul, kui edukaks tunnistatud pakkuja tegeleb aktiivselt tööjõu leidmisega peale lepingu sõlmimist. 6 (12) 5.1.7. RHAD ei kehtesta otseselt nõuet pakkuja töötajate arvule, kuid kehtestab, et pakkujal peab olema eelnev kogemus ja täidetud referentslepingud, mis annavad eelduse, et pakkujal on olemas teenuse osutamiseks vajalik meeskond. Hankija avalikud huvid on kaalukamad Vaidlustaja ärihuvidega võrreldes. 5.2. Vähemalt 60 töötaja olemasolu nõue 5.2.1. RHS § 101 lg 1 p 8 annab hankijale õiguse kehtestada pakkujale nõue viimasel kolmel aastal töötajate keskmise arvu kohta. 5.2.2. Riigihanke nr 242498 tulemusel sõlmitud hankelepingu alusel teostab praegu Narva linnas haljasalade hooldustöid OÜ Gulib. See riigihange oli jagatud osadeks ja OÜ Gulib teenindab 2 linna piirkonda. Vaidlusalune Riigihange ei ole jagatud osadeks. Juhul kui OÜ Gulib teostab 2 piirkonna teenindamist kasutades 37-58 töötajat, siis nõue 60 töötaja olemasolu kohta linna tervikuna (ehk 3 piirkonna) teenindamiseks on proportsionaalne ja vastab Hankija eelnevale kogemusele. 5.2.3. Hankija kogemuse järgi nõuab teenuse osutamine, lähtudes teenuse iseloomust pakkujal inimressursi olemasolu. Teenuse iseloomust lähtudes tuleb Hankijale teostada töid kõikides linnaosades samaaegselt. 5.2.4 Vaidlustaja väitel ei võimalda Hankija nõue ja selle kontrolli meede (majandusaastate aruannete pinnalt) Hankijal saavutada soovitatavat tulemust. RHS § 101 lg 1 p 8 ei võimalda kehtestada nõuet inimressursi olemasolu kohta selliselt, et pakkuja tagab inimressursi olemasolu ainult hankelepingu sõlmimise päevaks. 5.2.5. Hankijale jääb arusaamatus Vaidlustaja viide, et pakkujal teatud töötajate arvu olemasolu on võimalik tagada ka teiste isikute ressursside kasutamisega, nt tööjõu rentimisega või alltöövõtja kaasamisega. Hankija, kehtestades vaidlusaluse tingimuse, lähtus sellest, et RHS võimaldab pakkujal tugineda kolmandate isikute pädevusele, vahenditele jne seadusega ettenähtud alustel ja korras, ehk juhul, kui pakkujal puudub hankelepingu täitmiseks vajalik töötajate arv, ei ole välistatud, et pakkuja tugineb kolmandate isikute ressurssidele. 5.2.6. Kompromissi korras on Hankija valmis täiendama/muutma RHAD-i nõuet selliselt, et oleks selge, et töötajate arvu nõude täitmine võib olla tõendatud ka tuginedes kolmandate isikute tööjõuressurssidele RHS §-s 103 ettenähtud korras ja alustel. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 6. Hankepassi kvalifitseerimistingimuste jaotise C alajaotiss AASTA KESKMINE TÖÖTAJATE ARV on sõnastatud järgmiselt: Pakkujal peavad olema töötajad koguses, mis võimaldab hankijale teostada tööd erinevates linna osades üheaegselt. Töötajate arv peab olema vähemalt 60 inimest ning seda kontrollitakse 2020-2022.a majandusaastate eest (edaspidi Kvalifitseerimistingimus). Lisainfo: Hankija kontrollib töötajate keskmise arvu pakkuja poolt Äriregistrile esitatud majandusaastate aruannete pinnalt ja täiendavalt portaali teatmik.ee andmete pinnalt. Välismaal registreeritud pakkuja esitab tema asukoha riigi pädeva asutuse poolt kinnitatud tõendi töötajate keskmise arvu aastatel 2020-2022 kohta.1 Hankija on tingimuse kehtestanud RHS § 101 lg 1 p-i 8 alusel, mille kohaselt võib hankija pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse 1 Kirjavead vaidlustuskomisjoni poolt parandatud 7 (12) kontrollimiseks nõuda töötajate, juhatuse liikmete ja muul lepingulisel alusel ettevõttes tööd tegevate isikute keskmist arvu viimasel kolmel aastal. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et nõue ei ole esitatud kolme aasta keskmisele töötajate arvule vaid töötajate arvule (vähemalt 60) igal majandusaastal (2020-2022) ja selle täitmist kavatseb Hankija kontrollida majandusaasta aruandes esitatud andmete alusel. Vaidlustuskomisjon möönab, et vastavad andmed on põhimõtteliselt majandusaasta aruandes olemas - majandusaasta aruandes esitatakse muuhulgas tööjõukulude lisas töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale (äriühingu raamatupidamise aastaaruande vorm on kehtestatud rahandusministri 13. detsembri 2017. a määruse nr 99 “Majandusaasta aruande taksonoomia ja selle alusel koostatavate raamatupidamise aastaaruande vormide kehtestamine“ lisas 1). 6.1. Vaidlustaja peab Kvalifitseerimistingimust ebaproportsionaalseks ja Vaidlustaja õigusi rikkuvaks põhjustel, et: 1) see on esitatud üksnes töötajate kohta , samas kui hankelepingut on võimalik nõuetekohaselt täita ka kasutades allhankijaid või muul lepingulisel alusel kaasatud isikuid; 2) 60 töötaja nõue on Riigihanke eset arvestades ebaproportsionaalne, põhjendamatu on võtta Vaidlustajalt ära võimalus tõendada tulevikus teenust osutavate isikute olemasolu ning lähtuda üksnes 2020-2022 majandusaasta andmetest. Hankija väitel on tal õigus RHS § 101 lg 1 p-i 8 alusel nõuet esitada, see on proportsionaalne, kuna teenust tuleb üheaegselt osutada kõikides linnaosades (kolm) ja see vastab Hankija kogemusele (praegu osutatakse kahes piirkonnas teenust 37-58 töötajaga); Vaidlustajal ei ole takistatud tuginemine teise isiku vahenditele (RHS § 103). 6.2. Ei saa olla vaidlust, et Hankija on pädev otsustama selle üle, milliseid kvalifitseerimise tingimusi pakkujatele esitada, kuid nõuete esitamisel ei saa Hankija käituda meelevaldselt ning ta peab oma eesmärke ja tingimuste kooskõla õigusaktidega hiljemalt vaidlustusmenetluses põhjendama Seega isegi kui RHS § 101 lg 1 p 8 annab Hankijale põhimõttelise õiguse esitada kvalifitseerimise tingimust seoses töötajate, juhatuse liikmete ja muul lepingulisel alusel ettevõttes tööd tegevate isikute keskmise arvuga viimasel kolmel aasta, peab nõue RHS § 98 lg-st 1 tulenevalt oma sisus vastama teenuste olemusele, kogusele ja otstarbele ja olema nendega proportsionaalne. 6.3. Kvalifitseerimistingimuse lisainfo kohaselt Hankija kontrollib töötajate keskmise arvu pakkuja poolt Äriregistrile esitatud majandusaastate aruannete pinnalt. Majandusüksuse majandusaasta aruande lisas “Tööjõukulud” tuleb muuhulgas lisainformatsioonina esitada ka töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale, kusjuures äriühingute puhul liigendatakse keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa omakorda kolmeks: - töölepingu alusel töötav isik; - võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja; - juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige. Vaidlustuskomisjon leiab, et sidudes Kvalifitseerimistingimuse täitmise kontrollimise majandusaasta aruandes esitatavate andmetega töötajate kohta, on töötajate keskmisse arvu arvestatavad ka võlaõigusliku lepingu alusel teenuseid osutavad isikud. Õige on Hankija väide, et pakkujatel on RHS §-st 103 tulenev õigus teise isiku vahenditele tuginemiseks, mis muuhulgas tähendab ka pakkuja õigust tugineda teise isiku, sh allhankijate, vahenditele tema töötajate osas. Seega eespooltoodud Vaidlustaja esimene etteheide ei ole selline, mille tõttu oleks Kvalifitseerimistingimus õigusvastane. 6.4. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et minimaalselt 60 töötaja nõue kolmel varasemal majandusaastal (2020-2022) on Riigihanke eset arvestades ebaproportsionaalne ja 8 (12) Hankija pole nõude vajalikkust asjakohaselt põhjendanud. 6.4.1. Töötajate arvu aastakeskmine taandatuna täistööajale iseloomustab lisaks töötajate arvu muutusele ka aruandeperioodi tulemuste saavutamiseks kasutatud tööjõu hulga või panuse muutust, kuid antud juhul jääb arusaamatuks, milleks vajab Hankija selliseid andmeid pakkuja suutlikkuse hindamiseks hankelepingut nõuetekohaselt täita. Puudub vaidlus, et Hankija ei ole nõudnud hankelepingu täitmist vähemalt 60 töötajaga, st isegi kui pakkujal on olnud 2020-2022 majandusaastatel vähemalt 60 töötajat, ei näita see midagi selle kohta, et pakkujal on need töötajad olemas ka Riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepingu täitmiseks ja ta nende töötajatega hankelepingut ka täidab. 6.4.2. Riigihangete registrist nähtuvat ei ole riigihanget nr 242498 osadeks jagatud ja selle riigihanke tulemusel osutab OÜ Gulib teenust ühes (I) piirkonnas. Isegi kui on õige Hankija väide, et OÜ Gulib osutas/osutab 2022-2023 teenust 2 piirkonnas keskmiselt 47,5 töötajaga, ei põhjenda see Kvalifitseerimistingimuse proportsionaalsust Riigihankes, kuna: - Hankija viide OÜ Gulib töötajate arvule kuni 58 ei nähtu majandusaasta aruannetest, mistõttu ei ole kontrollitav Hankija väide, et kui kahes piirkonnas osutatakse teenust kuni 58 töötajaga, siis kolme piirkonna jaoks on 60 töötaja nõue kogemusepõhine ja proportsionaalne. Märkimisväärne on, et kuigi Vaidlustaja väitel tähendab ettevalmistusaja puudumine RHAD-is seda, et Riigihankes saaks teenust kohe asuda osutama vaid OÜ Gulib, siis Kvalifitseerimistingimuse kontekstis see nii ei ole - 2020- 2022 majandusaasta aruannetest nähtuvalt on OÜ Gulib keskmine töötajate arv vastavalt 35, 34 ja 47; - Hankija ei ole olnud OÜ Gulib ainuke tellija – 2022 majandusaasta aruande kohaselt olid põhilisteks tööde tellijateks Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet, AS Eesti Energia, Ökosil AS, Stell Eesti AS, Maxima Eesti OÜ ja SA Narva Haigla. St, et aastal 2022 oli 47 töötajat keskmiselt OÜ-l Gulib kõikide lepingute täitmiseks ja vaidlustuskomisjoni arvates ei ole eluliselt usutav, et lepingut täideti kõikide töötajatega esmalt Hankijale ja seejärel, kui ressurssi üle jäi, teistele tellijatele. 6.4.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole Hankija vaidlustusmenetluses kuidagi põhjendanud, miks on vähemalt 60 töötaja olemasolu minevikus (2020-2022) kohane tingimus pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks Riigihankes (tingimus on proportsionaalne, kui see on kohane ja vajalik; tingimus on kohane, kui see soodustab sellele seatud eesmärgi saavutamist). Vaidlustuskomisjon leiab, et Kvalifitseerimistingimuse esimene lause, mis on suunatud tulevikku hankelepingu täitmise perioodi (Pakkujal peavad olema töötajad koguses, mis võimaldab hankijale teostada tööd erinevates linna osades üheaegselt) ei ole oma sisult ja eesmärgilt suunatud töötajate arvu kontrollimisele enne hankelepingu täitmise perioodi - vähemalt 60 töötajat 2020-2022 majandusaastatel ei näita, et pakkujal on piisavalt töötajaid teostamaks Hankijale hankelepingu täitmiseks töid linna erinevates osades üheaegselt. 6.5. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et läbipaistvaks (RHS § 3 p 1), lubatavaks ja riigihanke eesmärgi ning ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbe suhtes proportsionaalseks (RHS § 98 lg 1 ja § 3 p 3) saab pidada üksnes nõuet, mis on põhjendatud. Antud juhul on Hankija jätnud Kvalifitseerimistingimuse asjakohaselt põhjendamata, mistõttu vaidlustuskomisjon rahuldab vaidlustuse ja kohustab Hankijat viima Kvalifitseerimistingimuse vastavusse õigusaktidega. 7. HT p-de 2.1 ja 5.1, Hankelepingu eelnõu p-i 1.1, Juhised pakkujale p-i 1.4 sõnastus vaidlustusse puutuvas osas: Pakkuja (töövõtja) teostab töid ajaperioodil alates 1. januaarist 2024. a kuni 31. detsembrini 2025. a (k.a). Juhul, kui hankelepingu sõlmimine viibib hankijast sõltumatutel asjaoludel, siis alates hankelepingu sõlmimisest ja kuni 31.12.2025. Vaidlustuse kohaselt on ettevalmistusaeg hankelepingu täitmisele asumiseks ebapiisav. Hankija 9 (12) selgituste kohaselt lõpeb teenuse osutamine 01.01.2024 ning kuna linn peab tagama linna korrashoiu katkematult, on tal ka peale 01.01.2024 teenust vaja. Vaidlustuskomisjon märgib, et RHAD-ist nähtuvalt on Hankija võimeline korraldama alates 01.01.2024 teenuse osutamist ka juhul, kui hankelepingu sõlmimine viibib [---], samuti ei ole Hankijal õigust avatud hankemenetluse läbiviimisel isegi ajalise piiratuse tingimustes kehtestada tingimusi, mis poleks RHS-iga kooskõlas. 7.1. RHAD-i tingimused määrab kindlaks Hankija, st vaidlustuskomisjon ei kirjuta Hankijale ette seda, millal peab teenuse osutamine algama või kui pikk täpselt peab olema teenuse osutamise ettevalmistusaeg, kuid Hankija tegevus RHAD-i kehtestamisel ei saa olla meelevaldne ja kontrollimatu. Vaidlustuskomisjoni pädevuses on hinnata Hankija poolt RHAD-is sätestatud nõuete vastavust õigusaktidele (proportsionaalsust, konkurentsi ärakasutamist) ja kohustada Hankijat viima RHAD nendega vastavusse, kui see nii ei ole. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et teenuse osutamise algusaeg on oluline Riigihanke tingimus, sh sõlmitava hankelepingu tingimus, kuna pakkumust esitades peab pakkuja teadma, millal ta peab olema valmis alustama teenuse osutamist. Teenuse osutamise algusaja kindlaks määramine riigihanke alusdokumentides peab olema kooskõlas RHS §-is 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega (eelkõige RHS § 3 p-dega 1-3). Kuna vaidlustuskomisjon ei asu Hankija asemel ise Riigihanke tingimusi sätestama, võtab vaidlustuskomisjon käesoleval juhul seisukoha üksnes selles, kas RHAD on seonduvalt teenuse osutamise algusaja (01.01.2024 või hankelepingu sõlmimisest) kindlaksmääramisega kooskõlas RHS-iga. 7.2. Hankija väitel ei ole õige, et ettevalmistusperiood RHAD-is täiesti puudus: Hankija lähtus Riigihanke avaldamisel (13.10.2023) sellest, et pakkumused esitatakse 14.11.2023 ja menetlus lõpeb (st hankeleping sõlmitakse) hiljemalt 01.12.2023, millisel juhul jääb edukaks tunnistatud pakkujal teenuse osutamise ettevalmistamiseks ca 1 kuu. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et isegi kui see oleks võinud ideaaltingimustel niimoodi olla (RHAD-i ei muudeta, pakkumused esitatakse 14.11.2023, vaidlustusi ei esitata), ei ole hankelepingu täitmise alustamise tähtpäeva nende asjaoludega põhjendamine vaidlustusmenetluses enam asjakohane – vaidlustus esitati, pakkumuste esitamise tähtpäev ei saanud saabuda 14.11.2023 ja ükski pakkuja ei saaks alates 01.01.2024 asuda teenust osutama (RHR-ist nähtuvalt on pakkumuste esitamise tähtpäev 27.12.2023 ja isegi juhul, kui vaidlustus jääks rahuldamata ja Hankija teeks ühel ja samal päeval kõik vajalikud otsused, ei ole võimalik sõlmida hankelepingut enne 11.01.2024 (RHS § 120 lg 2 sätestab ooteaja 14 päeva teate esitamisest otsuse kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine). Seega isegi kui 1 kuuline ettevalmistusperiood võis millalgi RHAD-is olemas olla, seda enam ei ole ja see ei saa õigustada RHAD-is sätestatud varaseimat teenuse osutamise algusaega. RHS § 3 p-i 1 kohaselt peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt igal ajal, mitte vaid mingil ideaalsel ajahetkel hankemenetluse kestel. 7.3. Õige on Vaidlustaja väide, et Hankija on näinud ette teenuse osutamisega alustamise kohe pärast hankelepingu sõlmimist (kui lepingu sõlmimiseni ei jõuta enne 01.01.2024, tuleb asuda lepingut täitma hankelepingu sõlmimisest), st RHAD-is ega lepingus ei ole Hankija näinud ette mingit ettevalmistusaega hankelepingu sõlmimise ja selle täitmisega alustamise vahel. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et teenuse osutamise algusaja regulatsioon RHAD-is (ilma ettevalmistusajata) ei ole põhjendatud ja on vastuolus RHS § 3 p-des 1 ja 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega (proportsionaalsuse nõudega ning olemasoleva konkurentsi ärakasutamise nõudega). 7.3.1. Hankija ei saa eeldada, et pakkujatel, kes ei ole seni osutanud Hankijale vaidlusaluse Riigihankega tellitava teenusega analoogset teenust, oleksid olemas kõik hankelepingu täitmiseks vajalikud vahendid, seda isegi juhul, kui pakkuja osutab teenust teistele tellijale teiste 10 (12) lepingute alusel. Pakkujalt ei saa nõuda hankelepingu täitmiseks vajalike täiendavate investeeringute tegemist (masinate, seadmete ja sõidukite soetamine, töötajate värbamine, ruumide/platside rentimine) olukorras, kus temaga hankelepingu sõlmimine ei ole kindel. Isegi juhul, kui eduka pakkumuse esitanud pakkujal on kõik hankelepingu täitmiseks vajalik olemas, on teenuse osutamise ettevalmistamiseks vajalik ettevalmistusperiood. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemisele järgnevat 14 päevast ooteaega ei saa pidada kohaseks ettevalmistusajaks hankelepingu täitmiseks, kuna see ei anna edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale tegelikult kindlust, et temaga sõlmitakse hankeleping (võimalik on pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamine, selle otsuse või Riigihanke kehtetuks tunnistamine jms). 7.3.2. Olukord, kus hankelepingu sõlmimise ning selle täitmisega alustamise vahele ei ole jäetud mõistlikku ettevalmistusaega, annab põhjendamatu ning ebaproportsionaalse konkurentsieelise isikule, kes juba osutab Hankijale vaidlusaluse Riigihankega tellitava teenusega analoogset teenust ning kellel pole seetõttu vaja teha suuremaid ettevalmistusi ega täiendavaid investeeringuid hankelepingu täitmiseks. Kuna Riigihanke puhul on tegemist riigihanke rahvusvahelist piirmäära ületava eeldatava maksumusega riigihankega, ei saa välistada (vastava valdkonna praktikat arvestades ei pea vaidlustuskomisjon seda küll tõenäoliseks), et hankemenetluses võivad osaleda teiste Euroopa Liidu riikide pakkujad, kes pole seni tegutsenud ei Narva linnas ega Eestis ning kellel on töötajate värbamiseks ja tehnika kohale toomiseks vaja isegi pikemat ettevalmistusaega kui Eestis tegutsevatel isikutel. Selles kontekstis on nõue, et täitja peab alustama teenuse osutamisega hankelepingu sõlmimise päeval veegi ebaproportsionaalsem, kui Eestis alaliselt tegutsevate pakkujate puhul. 7.3.3. Hankija viitab RHAD dokumendile Lisa 2. Tehnika nimekiri ja väidab, et teenuse osutamine ei nõua paljude seadmete ja masinate olemasolu. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankijaga, et nimetatud RHAD-i dokument või sellega esitatavate andmetega oleks üldse võimalik tõendada hankelepingu täitmisega alustamise aja põhjendatult kindlaks määramist. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et eluliselt ei ole usutav, et kogu Narva linna territoorium, sh teostades töid erinevates linna osades üheaegselt, oleks hooldatav vaid 7 nn kohustusliku masina ja seadmega, mistõttu on õige Vaidlustaja väide, et selles dokumendis nõutu ei ilmesta Riigihankes tegelikult vaja minevate masinate ja seadmete hulka. Veelgi enam - dokumendi lõpus on rida: Juhul, kui tabelis toodud minimaalne masinate ja seadmete hulk ning tehniline varustus ja/või tootlikkus ei taga lepingus toodud töömahule vastava kvaliteetse teenuse osutamist, on Pakkuja kohustatud näitama lepingu töömahule vastavat masinate ja seadmete hulka, millest nähtuvalt on Hankija pannud pakkujatele kohustuse pakkumuse esitamisel tegelik masinate ja seadmete hulk ning tehniline varustus välja selgita. Seega antud hetkel Hankija isegi ei tea, kui paljude masinate kasutamine on vajalik lepingus toodud töömahule vastava kvaliteetse teenuse osutamiseks. Märkimisväärne on ka, et isegi kui Hankija eeldas Kvalifitseerimistingimust kehtestades, et hankelepingut tuleks täita vähemalt 60 töötajaga (mis ei ole antud juhul Kvalifitseerimistingimuse tegelik sisu), ei saanud Hankija Riigihanke väljakuulutamisel kuidagi mõistlikult arvata, et vähemalt 60 töötajat saaksid RHAD-i nõuetele vastavat teenust osutada masinate ja seadmetega, mille kogus vastab Hankija poolt Riigihankes minimaalselt nõutule. 7.3.4. Hankija väidab, et kui Riigihankes osaleb kvalifitseerimise tingimustele vastav pakkuja, kellel on olemas eelnev kogemus samalaadse teenuse osutamises ja nõutud käive, siis pakkujal on olemas teenuse osutamiseks vajalikud seadmed ja masinad või nende kasutusse võtmise võimalus. Hankija eeldus, et kui pakkujal on käive ja kogemus, siis on ka masinad ja seadmed teenuse osutamisega koheseks alustamiseks, ei ole õige. Pakkujal, kellel on nõutav käive ja kogemus (nt Vaidlustaja, kuna puudub vaidlus käibe- ja kogemusnõude täitmises), ei pruugi olla hankelepingu täitmiseks vajalikke seadmeid ja masinaid, kuna need on nt hõivatud teistel 11 (12) objektidel teenuse osutamisega või pole neid piisavalt palju või pole need muul põhjusel sobivad Riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepingu täitmiseks. Hankija eeldus, et kõik Riigihankes teenuse osutamiseks vajalik (eri)tehnika jm seisab kõikidel riigihankes osalemisest huvitatud isikutel kuskil laos kasutuna ja ootab hankelepingu sõlmimist Hankijaga, ei ole tõsiseltvõetav ega põhjenda kohaselt nõuet teenuse osutamisega alustamiseks lepingu sõlmimisest. 7.4. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et HT p-d 2.1 ja 5.1, Hankelepingu eelnõu p 1.1 ja Juhised pakkujale p 1.4 on vastuolus RHS § 3 p-dega 1 ja 3. 8. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus rahuldatakse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel täielikult, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. 8.1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 1280 eurot. 8.2. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse oma lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas 3980,50 eurot (käibemaksuta), kokku 20,95 tunni õigusabi osutamise eest (tunnitasu määraga 190 eurot). Vaidlustuskomisjon leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades on Vaidlustaja kulud põhjendamatult suured. Vaidlus on sisuliselt kahes tingimuses (viies RHAD-i punktis kordustega) ja see vaidlus ei ole sisuliselt keeruline ega mahukas. Vaidlustuskomisjon peab vajalikeks ja põhjendatuteks kulusid 10 tunni eest, so 1900 eurot (käibemaksuta) ja need tuleb Hankijalt välja mõista. 8.3. Hankija kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 12 (12)