Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 174-23/270254 Otsuse kuupäev 08.12.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus Warren Teed OÜ vaidlustus Harku Vallavalitsuse riigihankes „Riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna maantee km 6,4–7,2 jalg- ja jalgrattatee ehitamine ning ÜVK trasside rajamine“ (viitenumber 270254) RIAB Teedeehitus OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsustele Menetlusosalised Vaidlustaja, Warren Teed OÜ, esindajad vandeadvokaat Jako Laanemägi ja advokaat Piret Rummi Hankija, Harku Vallavalitsus, esindaja Tiina Raja Kolmas isik, RIAB Teedeehitus OÜ Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel 1. Rahuldada Warren Teed OÜ vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Harku Vallavalitsuse otsused RIAB Teedeehitus OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. 2. Mõista Harku Vallavalitsuselt Warren Teed OÜ kasuks välja riigilõiv 640 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1896,75 eurot (käibemaksuta). 3. Jätta Harku Vallavalitsuse menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 26.09.2023 avaldas Harku Vallavalitsus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee km 6,4–7,2 jalg- ja jalgrattatee ehitamine ning ÜVK trasside rajamine“ (viitenumber 270254) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh Lisa 1 Kululoendid (edaspidi Kululoend). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 23.10.2023 esitasid pakkumuse 8 pakkujat, nende hulgas RIAB Teedeehitus OÜ ja Warren Teed OÜ. 2. 25.10.2023 tunnistas Hankija kõik esitatud pakkumused vastavaks (otsus riigihangete registri vormil). 31.10.2023 korraldusega nr 615 (edaspidi Korraldus) tunnistas Hankija RIAB Teedeehitus OÜ pakkumuse edukaks (Korralduse p 1), kvalifitseeris RIAB Teedeehitus OÜ ja jättis ta kõrvaldamata (Korralduse p 2). 3. 08.11.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Warren Teed OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele, millega tunnistati RIAB Teedeehitus OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus vastavaks ja edukaks. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 16.11.2023 kirjaga nr 12.2-10/174 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 21.11.2023 ja neile vastamiseks 24.11.2023. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ning menetluskulude nimekirja Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas seisukoha Hankija. Kolmas isik oma seisukohti vaidlustusmenetluses ei esitanud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, Warren Teed OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Hankija koostas 30.11.2023 edukaks tunnistamise otsuse ka riigihangete registri vormil (edaspidi Otsus), mille p-s 3 selgitas, et Pakkuja RIAB Teedeehitus osaühing esitas pakkumuse, milles ei olnud kajastatud ÜVK kululoendi rida „haljasala“ summas 69,60 eurot ja oli lisatud rida, mida hankija ei lubanud summas 63 eurot, õige maksumus seega 561 004,60 eurot ilma käibemaksuta. Pakkuja kinnitas ekslikku pakkumuse summat ja nõustus arvutusvea parandamisega. Kolmas isik esitas RHAD-ile mittevastava pakkumuse (Kolmas isik oli muutnud maksumuse kululoendit). Tegemist ei ole arvutusveaga. 5.2. RHAD-i hulgas on pakkumise kutse (edaspidi Kutse), milles Hankija teeb ettepaneku osaleda Riigihankes ning esitada pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides sisalduvatele tingimustele. Kutse p-s 3.3 on kirjas, et Pakkuja esitab maksumuse kululoendil (kululoendi iga rida peab olema täidetud, selles ei ole lubatud teha muudatusi ega lisada tingimusi ning ei tohi olla täitmata kohti, lepingu lisa 1) ja kogumaksumuse (koos reserviga ja ilma käibemaksuta) RHR-s e keskkonna maksumuse vormil. Viidatud tingimus keelab kululoendi muutmise, sh osalise täitmata jätmise, muudatuste tegemise, tingimuste lisamise. Seda kinnitab asjaolu, et Hankija on Otsuses märkinud, et Kolmanda isiku pakkumusse oli lisatud rida, mida hankija ei lubanud. Viidatud kohustuslik kululoendi vorm (sh ÜVK osa) on esitatud Kululoendis. 2 (8) 5.3. Kolmanda isiku pakkumusest oli puudu üks kohustuslik rida ja lisatud üks rida, ehk pakkumuses oli selgelt muudetud Kululoendit. Vaidlustaja hinnangul tähendab see ühtlasi, et esitatud pakkumus (sh kululoend) ei sisaldanud kõiki kulusid, mis on vajalikud Riigihanke teostamiseks. 5.4. RHS § 117 lg 3 alusel on võimalik parandada pakkumuse maksumuses esinevaid arvutusvigu, kuid ainult siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) tegemist on arvutusveaga; 2) tehtud viga on üheselt selge; 3) vea parandamine ei too kaasa uue pakkumuse esitamist. Kululoendi muutmine antud asjaoludel (ridade kustutamine ja lisamine) ei ole käsitletav arvutusveana. 5.5. Kululoendi muutmise puhul on tegemist sellise tingimustele mittevastavusega, mida Hankija ei oleks saanud lubada pakkumuse esitamise järgselt parandada. Kui Hankija oleks tegutsenud õiguspäraselt, siis oleks ta lükanud Kolmanda isiku pakkumuse tagasi pakkumuse vastavuse kontrollimise etapis (RHS § 114) ja edukaks oleks tulnud tunnistada Vaidlustaja pakkumus. 5.6. Vaidlustaja täiendas 21.11.2023 oma seisukohti. 5.6.1. Hankija asub oma vastuses seisukohale, et Kolmanda isiku pakkumuses ei olnud puudu kulurida „haljasala“ summas 69,60 eurot nagu Vaidlustaja on välja toonud, vaid see summa oli jäetud pakkumuse kuluridade kokku liitmisel lõppsummasse lisamata. Hankija leiab, et see oli arvutusviga RHS § 117 lg 3 tähenduses, mille Hankija võimaldas pakkujal õiguspäraselt parandada. Seejärel selgitab Hankija, et Kolmanda isiku pakkumuses oli lisatud üks kulurida märkelint+juhe summas 63 eurot, mida Hankija ei olnud Kululoendis küsinud. Hankija kinnitab, et keelas RHAD-is Kululoendi muutmise, mida Kolmas isik eiras, ent Hankija hinnangul oli tegemist pisirikkumisega, mille ta väidetava kaalutlusotsuse alusel ning Kolmanda isiku nõusolekul kõrvaldas. 5.6.2. Alles vaidlustusmenetluses on Vaidlustaja kätte saanud Kolmanda isiku pakkumuse osaks oleva kululoendi ning selgituse, et kululoendi rida oli olemas ja täidetud, ent jäänud ekslikult arvestamata pakkumuse kogumaksumuse hulka. Üksnes juhul, kui tegemist oli olukorraga, kus kululoendi kohustuslik rida oli kohaselt täidetud, ent jäänud ekslikult kogumaksumuse hulka arvestamata, saab selle lugeda arvutusveaks ja parandada RHS § 117 lg 3 järgi. 5.6.3. Vaidlustaja jääb seisukohale, et Hankija selgitused lubamatult juurde lisatud kulurea parandamise kohta ei võimalda lugeda Hankija tegevust õiguspäraseks ja otsuseid kehtivateks. 5.6.3.1. Kululoendi 2 ÜVK veevarustus osas on Kolmas isik lisanud juurde rea ja kululoendi real „Tõmbekindel ülemuhv“ on muudetud ühikut (tk asemel m). Kululoendi dokumenti (Kululoend 1 JJT Loendi osale nr 5. Drenaaž ja truubid) on mitmele kulureale punasega lisatud tekst ehk ka selles osas on lubamatult muudetud Kululoendit (lisades töödele juurde oma tingimusi). 5.6.3.2. Hankija on põhjendamatult jätnud selle tingimustele mittevastavuse tähelepanuta. Sellele rikkumisele ei ole Hankija vastavusotsuses ega edukaks tunnistamises otsuses või korralduses viidanud. Kululoendi ridade täiendamist omapoolsete selgitustega (rikkudes selgesõnalist Kululoendi muutmise keeldu) ei saa pidada ka arvutusveaks või muuks tahtmatuks, ebaoluliseks eksimuseks. Tegemist on teadliku RHAD-i kohaselt lubamatu tegevusega. Hankija poolt sellisel viisil ilmselgelt (mitmel viisil) täiendatud ja muudetud Kululoendiga pakkumuse vastavaks tunnistamine on õigusvastane. 3 (8) 5.6.7. Hankija käsitlusel selle kohta, et lubamatu kulurea lisamise puhul on tegemist nn pisirikkumisega, mille saab kaalutlusotsusega kõrvaldada, puudub õiguslik alus. Hankija ei nimeta seda isegi enam arvutusveaks nagu ta oli välja toonud edukaks tunnistamise otsuses, kuid RHS ega RHAD sellist terminit (nn pisirikkumine) ei sisalda, samuti puudub mistahes regulatsioon (õiguslik alus) selle kõrvaldamiseks. 5.6.8. Vastavusotsusest, Otsusest ega Korraldusest ei nähtu ühtegi põhjendust, et tegemist oleks kaalutlusotsuse alusel kõrvaldatud nn pisirikkumisega ning puuduvad ka mistahes kaalutlused. Hankija poolt alles vaidlustusmenetluses esitatud selgitus, et tegemist oli tema hinnangul nn pisirikkumisega, mille ta kõrvaldas kaalutlusotsuse alusel, on paljasõnaline ega ole kontrollitav. 5.6.9. Vaidlustaja ei nõustu Hankija käsitlusega, et RHAD-is esitatud tingimuste rikkumise kõrvaldamine oli lubatav põhjusel, et Kolmanda isiku pakkumus oli soodsaim ja jäi sõltumata rea kustutamisest soodsaimaks. Rahaliselt soodsaima pakkumuse esitajale ei näe RHAD ega RHS ette erireegleid või erandeid, mis puudutab kohustust esitada RHAD-ile vastav pakkumus. 5.6.10. Paljasõnaline on Hankija väide, et tegemist on inimliku eksimusega pakkumuse esitamisel. Selgesõnalist keeldu rikkudes Kululoendis ridade muutmine (kustutamine, täitmata jätmine, lisamine) saab olla üksnes teadlik ja tahtlik sihipärane tegevus. Kuivõrd RHAD-is oli selgelt kirjas, et Kululoendi muutmine on keelatud, ei saa olla vaidlust selle üle, et Kululoendi muutmine on sisuline eksimus. 5.6.11. Hankija viited riigihanke korraldamise üldpõhimõtetele, samuti proportsionaalsuse põhimõttele, ärakuulamisõiguse ning halduse üldise selgitamiskohustuse põhimõtetele on deklaratiivsed ja Hankija tegevus ei ole nendega kooskõlas. Samuti on jätnud Hankija RHS § 2 lg-s 1 nimetatud rahaliste vahendite säästliku kasutamise ja konkurentsi tõhusa ärakasutamise eesmärkide kõrval tähelepanuta , et eesmärgiks on ka isikute võrdne kohtlemine. 6. Hankija, Harku Vallavalitsus, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Puuduv kulurida Kolmanda isiku pakkumuses ei olnud puudu kulurida haljasala summas 69,60 eurot vaid see summa oli jäetud pakkumuse kuluridade kokku liitmisel lõppsummasse lisamata. See on arvutusviga, mille parandamisele kohaldub RHS § 117 lg-s 3 sätestatud regulatsioon. Hankija esitas Kolmandale isikule 26.10.2023 arvutusvea parandamise ettepaneku ja Kolmas isik nõustus samal kuupäeval arvutusvea parandamisega. 6.2. Lisatud kulurida 6.2.1. Hankija tuvastas, et pakkumuses on lisatud üks kulurida märkelint+juhe summas 63 eurot, mida Hankija ei olnud Kululoendis küsinud. Hankija küll keelas RHAD-is Kululoendi muutmise ja Kolmas isik eiras seda, kuid võttes arvesse, et lisatud oli vaid üks rida 134 rea täitmise juures, siis hindab Hankija seda pisirikkumiseks ega pea Kolmanda isiku kõrvaldamine selle tõttu proportsionaalseks. Hankija ei ole ka RHAD-is kinnitanud, et Kululoendi muutmisel toimuks pakkuja kõrvaldamine. 6.2.2. Hankija hindas nõude rikkumise kaalu hankemenetluses ning võttis kaalutlusõiguse teostamisel arvesse järgmised asjaolud: 1) kas Kolmanda isiku lisatud kulurida seab ta paremasse seisu võrreldes nende pakkujatega, kes kuluridu ise ei lisanud; 2) milline kaal on kulurea lisamisel kogu pakkumusele; 3) kas on üheselt mõistetav, milles viga seisneb; 4 (8) 4) kas tegemist on sihiliku andmete valesti esitamisega, et saavutada teistega võrreldes mõni eelis; 5) kas tegemist võis olla inimliku eksimusega; 6) kas tegemist on formaalse või sisulise rikkumisega; 7) kas kulurea mittearvestamisega pakkumuse hindamisel oleks tegemist pakkumuse muutmisega; 8) kas summa muutmise tõttu muutus pakkujate järjestus. Asjaolusid hinnates jõudis Hankija järeldusele, et Kolmas isik ei pannud ühe kulurea lisamisega ennast mitte kuidagi paremasse seisu. Kulurea lisamisega oleks võinud lisanduva summa tõttu langeda ta järjekorras isegi tahapoole. Pakkujate järjestus selle summa tõttu ei muutunud. 6.2.3. Arvestades, et tegemist on kogu pakkumuse maksumuse juures väikese summaga, ei saa Hankija pidada sellist eksimist tahtlikuks ja arvab, et tegemist on inimliku eksimusega. Selline eksimine ei tähenda kohe ka seda, et pakkuja oleks töövõtjana kuidagi ebausaldusväärsem. Hankija on seisukohal, et eksimuses puudus tahtlus ja pakkumuse mahuga võrreldes oli see ilmselgelt kõigest formaalne ja sisutu eksimus. 6.2.4. Hinnang rea lisamisele Edasi hindas Hankija, kas sellise eksimuse eest tuleks pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada. Kaalumisel arvestas Hankija Riigihanke eesmärke, milledest üks on ka pakkumuse soodsus, st Hankija soovib ennekõike soodsaimat hinda. Niivõrd jäik lähenemine riigihanke läbiviimisesse ilma igasuguse heastamise võimaluseta, kui toime on pandud inimlik eksimus, ei kannaks hankemenetluse efektiivsuse eesmärki, samuti oleks selline lähenemine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. 6.3. Hankija ei ole arvutusvea parandamise kaudu pakkumuse korrigeerimisega kohelnud Kolmandat isikut ebavõrdselt. Hankija hinnangul on üheselt selge, milles viga seisneb ja seetõttu on kohane see kõrvaldada arvutuskäigu parandamise kaudu. Hankija hindas, et see üks lisatud kulurida on võimalik pakkumuse maksumusest tervenisti välja jätta ja kui pakkuja ei oleks nõustunud arvutusveaga, siis oleks Hankija pidanud Kolmanda isiku hankest kõrvaldama. Pakkuja nõustus arvutuse parandamisega ja heastas sellega oma eksimuse. 6.4. Hankija võimaldas sellise tegevusega Kolmandal isikul täpsustada oma pakkumust. Selleks ei pidanud pakkuja lisama tõendeid või muid dokumente ega ka sisustama mingil muul moel oma pakkumust või lisama seda kulurida mõne muu kulurea juurde. Lisatud kulurida jäi pakkumuse maksumusest täielikult välja. Selline tegevus ei vähendanud kuidagi Riigihanke läbipaistvust. Hankija on seisukohal, et puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea. Antud juhul on inimlik viga ilmselge. 6.5. Hankija esitas 24.11.2023 täiendava seisukoha. 6.5.1. Vastuseks Vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele selgitab Hankija, et Kululoendi real Tõmbekindel ülemuhv on Kolmas isik põhjendamatult muutnud ühikut (tk asemel m). Hankija on oma arvamuse kujundamisel eelkõige hinnanud, kas muudatus on sisuline ja kas see toob endaga kaasa pakkumuse muutumise. Antud juhul pakkumus ei muutu, sest tõmbekindel ülemuhv on konkreetne tervikdetail ja tegemist ei ole tootega, mida saaks pakkuda meeter- mõõdustikus. Asjaolu, et pakkuja on mingil põhjusel märkinud sinna ühikuks „m“ ei muuda pakkumuse sisu ning on selge, et pakutud on õiget toodet, sh on hind turuolukorrale vastav. 6.5.2. Täiendavalt esitab Vaidlustaja seisukoha, et Kolmas isik on pakkumuse kuluridadel lisanud teksti ja sellega muutnud Kululoendit. 5 (8) Lisatud sisu on pakutu PE H=2,2m koos kotiga, pakutud 800/500 ja puuduvad andmed joonisel ja saadetud projektis. Hankija hinnangul ei lisa need märkused täiendavaid tingimusi ega mõjuta mingil moel pakkumuse sisu. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Vaidlustaja on vaidlustanud kaks otsust: Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse ja Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on kokkuvõtlikult vaidlustatud põhjusel, et Hankija tegevus Kolmanda isiku pakkumuse parandamisel, mis on kirjeldatud riigihangete registri vormil edukaks tunnistamise otsus (edaspidi Otsus) p-s 3, ei ole arvutusvea parandamine RHS-i mõttes ja sellise veaga pakkumus tulnuks Riigihankes RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel tagasi lükata. 8. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus 8.1. Arvutusvea parandamisega seonduv on RHS § 117 lg-st 3 nähtuvalt pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse küsimus, kui arvutusviga nõuetekohaselt parandatakse (pakkumuste hindamisel ja edukaks tunnistamisel arvestatakse vaid arvutusvigadeta pakkumuse maksumusi) ja pakkumuse tagasilükkamise küsimus, kui pakkuja arvutusvea parandamisega ei nõustu. Igal juhul tuleb lahendada küsimus arvutusveast üksnes vastavaks tunnistatud pakkumustega seoses (RHS § 117 lg 1 kohaselt hindab hankija üksnes vastavaks tunnistatud pakkumusi) ja RHS § 117 lg 3 sisaldab iseseisvat alust pakkumuse tagasilükkamiseks, kui pakkuja arvutusvea parandamisega ei nõustu. Arvutusvea parandamisel ei toimu hinnangu andmist kõrvalekalde sisulisusele ega vea suurusele ja sellele ei laiene RHS § 114 lg-s 2 ja RHS § 46 lg-s 4 sätestatud selgituste küsimise/hindamise reeglid. 8.2. Hankija on Otsuses arvutusvea parandamise kohta märkinud järgmist: Pakkuja RIAB Teedeehitus osaühing esitas pakkumuse, milles ei olnud kajastatud ÜVK kululoendi rida "haljasala" summas 69,60 eurot ja oli lisatud rida, mida hankija ei lubanud summas 63 eurot, õige maksumus seega 561 004,60 eurot ilma käibemaksuta. Pakkuja kinnitas ekslikku pakkumuse summat ja nõustus arvutusvea parandamisega. Seega on Hankija käsitlenud arvutusveana Kolmanda isiku pakkumuse maksumuses nii Kululoendi rea „haljasala“ summa 69,60 eurot arvestamata jätmist kui ka Kolmanda isiku poolt Kululoendisse lisatud uut rida (märkelint+juhe) maksumusega 63 eurot. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kululoendi rea „haljasala“ summa 69,60 eurot arvestamata jätmist pakkumuse kogumaksumuses võis Hankija pidada arvutusveaks, kuid Hankija on eksinud, käsitledes Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse vormil lisarida märkelint+juhe maksumusega 63 eurot arvutusveana RHS § 117 lg 3 alusel. See, et Hankija on mõlemat viga Kolmanda isiku pakkumuses pidanud arvutusveaks, nähtub ka riigihangete registri teabevahetuse sõnumitest ID 790202 ja 789471, milles Hankija on palunud Kolmandalt isikult kinnitust, et tegemist on arvutusveaga ja nõustumist arvutusvea parandamisega Hankija poolt. 8.2.1. Tallinna Halduskohus on haldusasja 3-18-1598 otsuse p-is 34 asunud seisukohale, et Arvutusviga RHS § 117 lg 3 tähenduses seisneb pakkumuses esitatud matemaatilise tehte ebaõigsuses, mida on võimalik korrigeerida selliselt, et pakkumuse maksumuse sisu ei muutu [---]. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et maksumuse vormi täiendamine lisareaga, sh maksumusega, mida Hankija RHAD-i kohases Kululoendis ei küsinud, ei ole matemaatilise tehte õigsuse küsimus vaid pakkumuse vastavuse küsimus sellest, kas lisareaga Kululoendi täiendamine pakkuja poolt on pakkumuses lubatav või mitte. 6 (8) 8.2.2. Ei saa olla vaidlust, et Kutse on riigihanke alusdokument, milles on määratud konkreetse riigihanke üksikasjad, sealhulgas dokumentide esitamise nõuded (RHS § 4 p 17). Kutse p-s 3.3 (teine lause) on Hankija sätestanud järgneva: Pakkuja esitab maksumuse kululoendil (kululoendi iga rida peab olema täidetud, selles ei ole lubatud teha muudatusi ega lisada tingimusi ning ei tohi olla täitmata kohti, lepingu lisa 1) ja kogumaksumuse (koos reserviga ja ilma käibemaksuta) RHR-s e keskkonna maksumuse vormil. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et tegemist on pakkumuse vastavustingimusega, millele vastavuse kontroll allub RHS § 114 lg- dele 1 ja 2. Seega vastuolus Kutse p-ga 3.3 tehtud muudatused pakkumuses (maksumuse kululoendil, nt ridade täitmata jätmine, ridade muutmine ja/või lisamine) peavad olema Hankija poolt kontrollitud ja hinnatud pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis enne pakkumuste hindamist, kuid Hankija ei ole seda antud juhul teinud. 8.3. Olukorras, kus Hankija on ekslikult pidanud Kolmanda isiku pakkumuse mittevastavust Kutse p-le 3.3 arvutusveaks ja asunud seda viga pärast pakkumuse vastavaks tunnistamist kõrvaldama, tuleb Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks tunnistada kehtetuks RHS § 117 lg-de 1 ja 3 rikkumise tõttu (kõrvalekalle pakkumuses ei olnud arvutusviga ja Hankija oleks pidanud kõrvalekalde sisulisust hindama enne pakkumuste hindamist). 9. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus 9.1. Pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusest nähtuvalt on Kolmanda isiku pakkumus nr 456337 tunnistatud vastavaks kõigile RHAD-i tingimustele, sh pakkumuse maksumuse osas, ja mis tahes puudusi/kõrvalekaldeid RHAD-ist Kolmanda isiku pakkumuses Hankija ei tuvastanud, rääkimata sellest, et Hankija oleks RHS § 114 lg 2 teise lause alusel kaalutlenud selle üle, millise kõrvalekaldega on tegemist (kas sisulise või mittesisulisega). Seega pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusest ei ole nähtav, et Hankija oleks Kolmanda isiku pakkumusest tuvastanud Kutse p 3.3 rikkumise (lisarea Kululoendis), rääkimata sellest, et ta oleks hinnanud seda ja kõiki muid Vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses nimetatud puudusi/täiendusi Kolmanda isiku pakkumuses esitatud kululoendis (nt mõõteühiku muutmine, lisamärkused) nn pisirikkumiseks (mittesisuliseks kõrvalekaldeks RHS § 114 lg 2 teise lause mõttes). 9.2. Vaidlustusmenetluses ei saa Hankija esitada kaalutlusi, millest lähtumist ühestki Riigihankes koostatud dokumendist ei nähtu ja vaidlustuskomisjoni arvates nähtuda ka ei saa, kuna Hankija tegevusest Riigihankes (selgituse küsimine Kolmandalt isikult arvutusvea parandamiseks) ja Otsuses esitatud põhjendustest nähtuvalt on Hankija algusest peale lähtunud asjaolust, et Kolmanda isiku pakkumuses on arvutusvead RHS § 117 lg 3 mõttes, mitte mittevastavus(ed) RHAD-i tingimustele RHS § 114 lg 2 mõttes. Asja lahendamiseks ei ole vaja hinnata, kas puudused Kolmanda isiku pakkumuses oleksid selgitustega kõrvaldatavad või mitte, kuna Hankija ei ole RHS § 46 lg 4 alusel Kolmandalt isikult tema pakkumuses esitatud kululoendi mittevastavuse kohta Kutse p-le 3.3 selgitusi küsinud. 9.3. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et kuna Kolmanda isiku pakkumuses esines mittevastavusi RHAD-ile (nt lisarida Kululoendis), mida Hankija oleks pidanud kontrollima Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse tegemisel, siis nõuetekohase kontrolli teostamata jätmisel tuleb Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks tunnistada kehtetuks selle vastuolu tõttu RHS § 114 lg-dega 1 ja 2 ning § 3 p-ga 1. Hankija eesmärk hankida odavaimat hinda ei anna Hankijale õigust loobuda RHS § 114 lg-de 1 ja 2 kohasest pakkumuste vastavuse kontrollist. 10. Vaidlustusmenetluse kulud 7 (8) Lähtudes sellest, et vaidlustus rahuldatakse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel täielikult, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. 10.1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 640 eurot. 10.2. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse oma lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks summas 1896,75 eurot (käibemaksuta), kokku 14 tunni ja 3 minuti õigusabi osutamise eest (tunnitasu määraga 135 eurot). Vaidlustuskomisjon leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades on Vaidlustaja kulud põhjendatud ja need tuleb Hankijalt välja mõista. 10.3. Hankija kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 8 (8)