Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 176-23/268290 Otsuse kuupäev 07.12.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus osaühingu ARUNA-EHITUS vaidlustus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti riigihankes „Patkuli trepi uue osa rekonstrueerimine“ (viitenumber 268290) Meisel Ehitus OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele Menetlusosalised Vaidlustaja, osaühing ARUNA-EHITUS, esindaja Tuulikki Laesson Hankija, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, juhataja Martin Karro Kolmas isik, Meisel Ehitus OÜ, esindaja vandeadvokaat Martin Männik Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldada osaühingu ARUNA-EHITUS vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 02.11.2023 käskkiri nr T-11-1/23/26 (p 4.) Meisel Ehitus OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. 2. RHS § 198 lg 1 alusel mõista Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt osaühingu ARUNA-EHITUS kasuks välja tasutud riigilõiv 640 eurot ja esindaja kulud 1950 eurot (käibemaksuta). EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 14.08.2023 avaldas Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Patkuli trepi uue osa rekonstrueerimine“ (viitenumber 268290) (edaspidi Riigihange) hanketeate. 2. 13.11.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) osaühingu ARUNA-EHITUS (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele tunnistada edukaks Meisel Ehitus OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 02.11.2023 käskkiri nr T-11-1/23/26, p 4.). 3. Vaidlustuskomisjon teatas 22.11.2023 kirjaga nr 12.2-10/176 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 27.11.2023 ja neile vastamiseks kuni 30.11.2023. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks Kolmas isik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja, osaühing ARUNA-EHITUS, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 4.1. Pakkumuste esitamise tähtajaks laekus Hankijale 6 pakkumust. Hankija 02.11.2023 käskkirjaga nr T-11-1/23/26 (vaidlustuse lisa 1) tunnistati kõigi pakkujate pakkumused vastavaks (käskkirja p 2.), Kolmas isik tunnistati kõigile kvalifitseerimistingimustele vastavaks (käskkirja p 3.) ning tunnistati Kolmanda isiku pakkumus edukaks (käskkirja p 4.). Käskkirja lisa (vaidlustuse lisas 1 esitatud käskkirja digikonteineri dokumenti pealkirjaga „T- 11-1_23_23 lisa“) p-i 3.2. kohaselt küsis Hankija läbi riigihangete registri Kolmandalt isikult täiendavat põhjendust, kas Kolmas isik on suuteline antud maksumuse juues hankelepingut nõuetekohaselt täitma. Hankija tegi viite ka RHS § 115 lg-le 1. Kolmas isik on käskkirja lisa p-i 3.2. kohaselt Hankijale kinnitanud, et „nad on arvestanud pakkumuse koostamisel hankes nõutud kõikide asjaoludega“ ja lisaks nähtub samast punktist, et Kolmas isik selgitas täiendavalt, mida nad pakkumuse koostamisel on arvestanud. Täiendavaid selgitusi ega põhjendusi Hankija käskkirjas ega selle lisas Kolmanda isiku pakkumuse maksumusega seoses ei esitanud. Vaidlustaja pakkumus on maksumuselt Kolmanda isiku pakkumusele järgnev. Vaidlustaja esitas Hankijale läbi riigihangete registri küsimuse, millega palus väljastada Kolmanda isiku poolt saadetud pakkumuse dokumendid, mis ei ole kaetud ärisaladusega, sealhulgas Kolmanda isiku põhjendus oma pakkumuse põhjendatuse osas ning pakkumuse maksumuse esildise vorm. Hankija vastas 08.11.2023 Vaidlustaja küsimusele järgnevalt: „Hankija on kontrollinud pakkumisi ja ühtlasi ka kontrollinud põhjendamatult madalat pakkumist. Kuna asjaolud ei näidanud puudusi, siis ei ole põhjust pakkumust ka tagasi lükata. Ühtlasi jääb Meisel Ehitus pakkumus ka hankija eeldatava hinna raamesse, mis näitab, et hankija on ka ise eeldatavat hinda hästi planeerinud.“ (vastav kirjavahetus esitatud vaidlustuse lisas 2). Näib, et Hankija on Kolmanda isiku pakkumuse põhjendatuse hindamise osas suuresti tuginenud Kolmanda isiku üldsõnalistele kinnitustele (nt „nad on arvestanud pakkumuse koostamisel hankes nõutud kõikide asjaoludega“) ning asjaolule, et Kolmanda isiku 2 (17) pakkumuse maksumus jääb Hankija eeldatava hinna raamesse, millest Hankija on järeldanud, et ta on eeldatavat hinda hästi planeerinud. 4.2. Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal ning Hankija on alapakkumuse kontrollimisel teinud ilmselgeid kaalutlusvigu. 4.2.1. Praegusel juhul on Kolmanda isiku pakkumus (374 788 eurot) 42,28% madalama maksumusega kui maksumuselt teise koha ehk Vaidlustaja pakkumus (649 313 eurot) ning koguni 51,14% madalama maksumusega, kui kõigi ülejäänud viie pakkuja pakkumuse keskmine maksumus (767 000,17 eurot). Õiguskirjanduses on selgitatud, et RHS § 115 lg 8 teise lause alusel tehtud hankija otsuse õiguspärasuse hindamisel on asjakohased üksnes enne hankija otsuse tegemist ja tähtaegselt pakkuja poolt Hankijale esitatud tõendid ja põhjendused.1 Hankija otsuse [kas Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal või mitte] õiguspärasuse üle otsustamisel ei ole olulised võrdlused teiste pakkujate pakutud hindadega, riigihanke eeldatava maksumusega ega muude asjaoludega, mis võivad olla ajendiks kontrollimenetluse alustamiseks vajaliku kahtluse tekkimisel, vaid välja tuleb selgitada, kas asjaomaste hindade puhul esineb hankelepingu mittenõuetekohase täitmise risk ning kas pakutud hindade juures on võimalik katta vähemasti lepingu täitmisega seotud otsesed kulud. Hankija ei saa Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatusel tugineda väitele, nagu oleks Hankija väga hästi määranud kindlaks hanke eeldatava maksumuse (vaidlustuse lisas 2 esitatud Hankija vastus), vaid Hankijal tuli sisuliselt kontrollida Kolmanda isiku pakkumuse maksumust ja kontrollida, kas pakkumuse maksumuse eest on võimalik hankelepingut täita. Hankija ei ole tõendanud, et Hankija oleks seda teinud. 4.2.2. Õiguskirjanduses on välja toodud, et ka alapakkumuse sisulise kontrolli puhul tuleks lähtuda üldisest alapakkumuse vaidluste tõendamiskoormise jaotusest ehk Vaidlustaja peab tõendama või vähemalt esitama usutavaid ja kontrollitavaid väiteid, et Hankija on teinud alapakkumuse kontrollimenetluses kaalutlusvea. 4.2.3. Hankelepingu täitmisel tuleb kasutada tuleb tehnikat:  autokraana (1), kraana rendihind 55 eurot/h päev, ca 50 tundi, ja kogu perioodi jooksul (arvestus 5 päeva nädalas vahemikus aprill-august);  roomikminilaadurid (vähemalt pool aega 2 tükki) (materjalide ülesvedamiseks ja jäätmete vedamiseks), ühe roomiklaaduri rendihind 182 eurot päev ja kogu perioodi jooksul (arvestus 5 päeva nädalas vahemikus aprill-august);  teleskooplaadurid (vähemalt pool aega 2 tükki) pae- ja graniitkivi tõstmiseks - ühe teleskooplaaduri rendihind 186 eurot päev. Eeltoodud tehnika kasutamise maksumus kokku on tehnilises kirjelduses toodud tööde teostamiseks vahemikus 32 758,7 eurot - 65 000 eurot, sõltuvalt sellest kas tegemist on renditud tehnikaga või endal olemasoleva tehnikaga (sellisel juhul on võetud aluseks tehnika amortisatsioonimaksumus). 1 Ibid, kommentaar nr 68, lk 754. 3 (17) Lammutustööde osas on ainuüksi betooni ja paekivi utiliseerimise maksumus xxx e, kuna betooni ja paekivi utiliseerimise hind on 83,5eurot/t2. Arvestades tehnilise kirjelduse osaks oleva ehitusprojekti seletuskirja jäätmekava, siis ainuüksi jäätmeteks mineva materjali äraandmise3 maksumus on 22 962,5 eurot. Sellele aga lisandub transpordi maksumus (ca 40 reisi, reisi maksumus ca 110 eurot) ehk minimaalselt 4400 eurot ja samuti lisandub monoliitbetooni sees oleva armatuuri jäätmetena äraandmise kulu ca 17 000 eurot. Tehnilises kirjelduses (ehitusprojekti seletuskirjas) nõutud valitud peakivi maksumus on 180 eurot/m3 ja müürisegu maksumus on 90 eurot/t, treppide ilmastikukindlad müürisegude maksumus 100 eurot/t, sängitussegu maksumus 90 eurot/t, trepiastme maksumus minimaalselt 600 eurot tükk. Arvestades tehnilises kirjelduses esitatud materjalide nõudeid ja töö mahte, sealhulgas pakkumuse esildises toodut, on ainuüksi materjalide maksumus vahemikus 205 125- 240 700,5 eurot. Ehitusvaldkonna töötajate keskmine töötasu brutosumma on ca 1683 eurot. Koos maksudega on tasu suurus 2251,85 eurot ehk 14,07 eurot/h. Siinkohal on oluline, et tegemist on arhitektuuriloole olulise ehitisega ja seega ei ole võimalik, et töötaja, kes vastavat tööd hakkab tegema ei oleks oma valdkonna erialaspetsialist. Eeltoodu on oluline, kuna erialaspetsialistidele makstav töötasu on keskmisest töötasust vähemalt ca 1,5-1,7 korda kõrgem. Tehnilises kirjelduses, sh ehitusprojektis, toodud tööde tegemise aeg vahemikus aprillist augustini ja minimaalselt on vajalik 10 ehitusspetsialisti, kuid mingite töölõikude tegemisega seoses võib olla vaja ühekorraga hõlmata ka ca 15 inimest. Eeltoodule lisanduvad projekteerimise, materjalide , juhtimise jms töötunnid. Seega on tehnilises kirjelduses toodud tööde tegemiseks vaja teostada töid ca 12 000 töötunni ulatuses. Samas on selge, et kõrgema kvalifikatsiooniga töötajale väljamakstav töötasu ei ole võrdne keskmise palgakuluga, vaid on oluliselt suurem. Seega on tööde teostamiseks vajalikele töötajatega seonduva kulu suurus minimaalselt 204 000 eurot. Tehnilise kirjelduse osana esitatud ehitusprojekti kohaselt peab haljastuse osas, mille maht on kokku 2612m2, tööde teostamisele olema kaasatud haljastus-spetsialist. Põõsaste ja puude kärpimist peab tegema arborist. Arvestades töö mahtu võib eeldada, et tööde teostamisele kulub 400-450 tundi ning arvestades keskmist valdkonnas olevat töötunni maksumust 13,13 eurot (Statistikaameti4 kohaselt on keskmine haljastuse-spetsialist palk Harjumaal 2100 eurot, koos maksudega 2809.80 eurot ehk 17,56 eurot /h), siis on ainuüksi haljastusega seonduvalt töötajatega seonduv summa vahemikus 7024-7902 eurot. Sellele lisanduvad materjalid jms. Eeltoodud maksumustes ei ole arvestatud tellinud vaheplatvorme, kõiki ehituseks vajalikke tööriistu jms. Toodud on ainult osad positsioonid, kuid sellest hoolimata on selge, et ei ole võimalik teostada töid Kolmanda isiku poolt esitatud maksumusega. 4.3. Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad. 4.3.1. Kolmanda isiku poolt 23.10.2023 Hankijale esitatud põhjenduste näol on tegemist oma olemuselt täielikult üldsõnaliste ja deklaratiivsete kinnitustega, mille sisu jääb selgelt paljasõnaliseks. Kolmas isik ei ole esitanud konkreetseid põhjendusi, sealhulgas avanud arvutuslikult, kuidas tagab Kolmas isik pakutud hinna juures hankelepingu täitmise vastavalt 3 Paekivi ja betooni üks m3 on võrdne ca 2,5 tonniga. 4 Statistikaameti kodulehekülg Palgad (stat.ee) 4 (17) hanke alusdokumentidele. Hankija poolt läbi viidud alapakkumuse kontroll ei ole praegusel juhul olnud sisuline. 4.3.2. Hankija on välja toonud, et Hankija on oma kaalutlustes arvestanud ka Arhitektuuribüroo A & K poolt koostatud Patkuli trepi renoveerimisprojekti realiseerimise hinna eelarvestusega. Arhitektuuribüroo poolt koostatud eelarvestuse kohaselt (Hankija vastuse lisa 2) on tööde maksumuseks kokku 419 980 eurot ilma käibemaksuta. Eelarvestuse koostanud Arhitektuuribüroo A & K eksperdiks on arhitekt K.M., kellele on väljastatud kutsetunnistus diplomeeritud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus lisas 1). Ehitusmaksumuse hindamise näol on tegemist projekteerimisest täiesti eraldiseisva valdkonnaga, milles tegutsemiseks on vajalik vastav erialane pädevus ja kutsetunnistus. Ehitusmaksumuse hindamise pädevusega kutsetunnistusi väljastab Eesti Ehitusinseneride Liit ning ehitusmaksumuse hindamine kompetentsina on hõlmatud järgmistel kutsetel: ehitusinsener, tase 6 (info kutsetunnistusega kaasneva pädevuse kohta leitav siit: https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/KutsetunnistuseLisad/vaata/10748517?l ang=et); diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (info kutsetunnistusega kaasneva pädevuse kohta leitav siit: https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/KutsetunnistuseLisad/vaata/10748518?l ang=et) ja Volitatud ehitusinsener, tase 8 (info kutsetunnistusega kaasneva pädevuse kohta leitav siit: https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/KutsetunnistuseLisad/vaata/10748582?l ang=et) Kõigil eeltoodud kutsetunnistuste puhul on üheks (valitavaks) kompetentsiks ehitusmaksumuse hindamine (kutsetunnistuste lisades leitav märksõnaga „ehitusmaksumus“). Avalikele andmetele tuginedes (sealhulgas EMTA-s ja äriregistris avaldatud andmetele) ei ole Hankija poolt esitatud eelarvestuse koostanud Arhitektuuribüroos A & K teisi töötajaid, peale diplomeeritud arhitekt, tase 7 kutsetunnistust omava arhitekti K.M., kellel aga puudub ehitusmaksumuse hindamise pädevus. Asjaolu, et ehitusmaksumuse hindamise näol on tegemist selgelt vajalikku pädevust omava valdkonnaga, ilmestab täiendavalt ka fakt, et riiklikult tunnustatud kohtuekspertide nimekirjas on ehitusmaksumuse hindamine toodud välja eraldi valdkonnana, milles ekspertiisi läbi viiakse (vt: https://www.ekei.ee/sites/www.ekei.ee/files/2023-11/ree-nimekiri- 20233_9f586e.pdf). Eeltoodut arvestades ei tõenda ehitusmaksumuse hindamiseks vajalikku kutset ega pädevust mitteomava isiku poolt Hankijale käesoleva aasta juulis esitatud väidetav projekti hinna eelarvestus mitte kuidagi seda, nagu oleks Kolmanda isiku pakkumuse maksumusega võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita. 4.3.3. Hankija poolt esitatud eelarvestuse tabelis on ka eksimus – kogumaksumus ei arvesta koodi 142-9 ehk esildises toodud kogumaksumus peaks olema 7600 euro võrra suurem – kokku 427 580 eurot. Selgelt ebaõige on Hankija poolt esitatud eelarvestuse tabeli real koodiga 172-1-2 ja koodiga 172-1-8 toodud ühikhinnad paekivi katteplaatidele. Ainuüksi paekiviplaadi omahind, st paekivikarjäärist 1m2 suuruse plaadi hind on [ÄRISALADUS], millele lisandub transpordikulu, töötlemiskulu ja paigaldamise kulu. Eelarvestuses esitatud ühikhind suurusega 97eurot on ilmselgelt ebaõige ega vasta tegelikule turuolukorrale, st sellise hinnaga ei ole võimalik paekiviplaate tarnida ja paigaldada. Oma väite tõenduseks esitab Vaidlustaja 5 (17) seisukoha lisas 2 tõendi, mis kinnitab paekiviplaadi nö omamaksumust. Hankija poolt esitatud eelarvestuse tabeli real koodiga 143-1 kuni 143-4 on eelarvestuses esitatud graniidist trepiastmete maksumus ühikuhinnaga vastavalt 135 eurot, 256 eurot, 128 eurot ja 193 eurot . Sellised ühikhinnad ei ole Vaidlustaja hinnangul kohe kindlasti realistlikud. Vaidlustaja esitab lisas 3 tõendina [ÄRISALADUS] hinnapakkumise, mis tõendab uute graniitplaatide maksumust Vaidlustajale. Ei ole eluliselt usutav, et selliste ühikhindadega, nagu on toodud vastavat pädevust mitteomava isiku poolt koostatud eelarvestuses oleks võimalik vastavaid töid teostada. 4.3.4. Lisaks on oluline, et Kolmanda isiku pakkumus on ka omakorda 12,35% madalam, kui Hankijale esitatud ja vastavat pädevust mitteomava isiku poolt koostatud projekti hinna eelarvestus. Seega kui ka teha selgelt meelevaldne järeldus ja väita, et Hankijale esitatud eelarvestus kajastab üksnes projekti realiseerimise otseseid kulusid (millega Vaidlustaja kindlasti ei nõustu ning Vaidlustaja on jätkuvalt selgelt seisukohal, et Hankija poolt esitatud eelarvestus on oma sisult selgelt ebaõige), siis ka sellisel juhul ei ole Kolmanda isiku pakkumuse maksumus piisav, et täita hankelepingu otseseid kulutusi. 4.3.5. Hankija on hanke eeldatava maksumuse määranud veel omakorda 27 580 eurot soodsama (arvestades eelarvestuses toodud kogumaksumust, mis korrektselt arvestab kõiki ridu – Hankija esitatud lisas ei ole kõiki ridu korrektselt arvestatud). Hanke eeldatavale maksumusele tugineb nii Hankija kui ka Kolmas isik. Samas on arusaamatu, millele tuginedes on Hankija eeldatava maksumuse määranud ning eriti oluline on rõhutada, et Kolmanda isiku pakkumus on ka 12,35% madalam kui Hankija käsutuses olev eelarvestus ehk summas on Kolmanda isiku pakkumus koguni 52 792 euro võrra madalam, kusjuures eelarvestuses ei ole aluseks võetud reaalseid hindasid. 4.3.6. Olukorras, kus Hankijal tekkis põhjendatud kahtlus Kolmanda isiku alapakkumusest, oleks Hankija pidanud tellima vastavat pädevust omavalt isikult uue eelarvestuse, mille alusel oleks saanud Hankija teada tegeliku hinna, millega oleks hankelepingut võimalik täita. Selle asemel tugines aga Hankija pakkumuste hindamisega võrreldes neli kuud tagasi koostatud eelarvestusele, mille on koostanud selleks selgelt pädevust mitteomav isik (arhitekt), kes on eelarvestuses teinud nii inimlikke eksitusi kui ka hinnanud kuluartikleid selgelt meelevaldselt, mis ei vasta tegelikule turuolukorrale ehitusvaldkonnas. 4.3.7. Hankija on oma vastuses andnud ka mõista võimalikust turuolukorrast ehitusturul. Sellise hüpoteesi püstitamisel ja sellega Kolmanda isiku alapakkumust õigustades oleks Hankija seda enam pidanud tellima pädevalt isikult asjakohase hinnangu tegelikule ehitusmaksumusele, sest Kolmanda isiku pakkumuse ja teiste pakkujate pakkumuste maksumuste vahe on ebaproportsionaalselt suur. 4.3.8. Kolmas isik ei ole kuidagi kummutanud kahtlusi selle kohta, et Kolmanda isiku pakkumuse näol on tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. 4.3.9. Hankijale on 06.09.2023.a esitatud teabevahetuse raames küsimus, millele Hankija on vastanud 15.09.2023 (küsimuse ID 775659). Kolmas isik on teinud järelduse, nagu oleks Hankija lubanud asendada müüripealsed paeplaadid betooniga. Hankija vastus küsimusele „Kui Pakkuja ei leia turult nõutud külmumistsüklite arvule vastu pidavaid paekiviplaate müüripealsete katmiseks, kas on lubatud asendada katteplaadid ka graniit- või betoonkiviga või alternatiivselt lühendada selles osas 5-aastast garantiiperioodi?“ oli järgmine: 6 (17) „Eelistame paekivi kasutamist, nagu projekt ette näeb, kuid praktilistel kaalutlustel ja visuaalse sobivuse korral, on lubatud ka graniit- või betoonplaadid.“ Seega ei ole betooni kasutamine 100% garanteeritud ehk eeldab teatud tingimuste täitmist, sealhulgas plaadi visuaalset sobivust. Visuaalne sobivus on hinnanguline ning ei sõltu ainuüksi pakkuja poolsest nägemusest, vaid eeldab ka Hankija nõustumust. Vaidlustaja peab vajalikuks viidata riigihanke alusdokumendiks oleva ehitusprojekti seletuskirja p 1.4 alap-le 1.11 (seletuskiri esitatud lisas nr 4 vt seletuskirja lk 20), kus on väljavõte Muinsuskaitseameti eritingimustest. Nimetatud punktis on toodud järgnev: „Tugi- ja piirdemüüride paekivist katteplaatidest paremini säilinud säilitada, lagunenumad välja vahetada. Kuna välitingimustes horisontaalpindadel vastu pidavat paekivi on tänapäeval väga raske saada, on mõeldav pinnatöötluselt paekivile mõneti sarnaste betoonplaatide kasutamine, alternatiivina saaks kaaluda ehk ka graniitplaate.“ Seega näevad riigihanke alusdokumendid selgelt ette veel täiendava tingimuse, et kasutatavad plaadid peavad oma omadustelt sobima välistingimustes kasutamiseks ehk Eesti kliimas kasutamiseks. Kuna hankemenetluse käigus antud selgitustega on keelatud muuta alusdokumentides esitatud nõudeid (RHS § 46 lg 3), siis pidi Kolmas isik lähtuma ka täiendavast tingimusest, et kasutatav materjal peab sobima Eesti klimaatilistes tingimustes kasutamiseks. Seega ei ole pakkujal võimalik veendunult väita, et igal juhul on lubatud hankelepingu täitmisel kasutada ka betoonplaate. Samas isegi juhul kui kasutada betooni, siis lisandub materjalile endale (betoonile) veel raketise ehitamise materjali- ja tööjõukulu ja betooni armeerimise materjali- ja tööjõukulu, mis kokkuvõttes on suurusjärgus samas hinnakategoorias, mis paekiviplaatide kasutamise korral. Vaidlustaja rõhutab, et arvesse tuleb võtta ka objekti eripära ja asukohast tingitud eritingimusi (tegemist on objektiga Tallina vanalinnas, töö teostamine toimub järskudel nõlvadel ning kaugus sõiduteest on 100 meetrit horisontaalis mõõdetuna), mistõttu on betooni pumpamine nii kaugele kulukam kui ükshaaval omale kohale paigaldada mõõtu tellitud paekiviplaate. Lisaks on paekiviplaadi paigalduse eeliseks aeg – paekiviplaatide paigaldamiseks kulub oluliselt vähem aega kui asendada paekiviplaadid betooniga. Betooniga asendamine hõlmab endas betoonile raketise ehitamist, armeerimist, betoneerimist ja raketise eemaldamist. Seega paekiviplaatide asendus betooniga – eeldusel, et tööd teostatakse nõuetekohaselt - ei anna pakkujale mingit eelist ei maksumuselt ega ka ajaliselt. Samas on oluline, et antud töö (müüripealsete paekiviplaatide või nende asendamine betooniga) maht terve hankelepingu täitmise mõttes on marginaalne, millest tulenevalt ei saa selle konkreetse töö madal maksumus põhjendada Kolmanda isiku pakkumuse põhjendamatult madalat maksumust tervikuna. 4.3.10. Vaidlustaja on tuginenud hindade arvutamisel ehitustehnika väljarentimisega tegeleva ettevõtte (Cramo) avalikule hinnakirjale ning saanud tulemuse, et ainuüksi tehnika kasutamise maksumus tehnilises kirjelduses on tööde teostamiseks vahemikus 32 758,7 eurot – 65 000 eurot. Isegi juhul kui Kolmandal isikul on võimalik kõike tööde teostamiseks vajaminevat tehnikat rentida odavamalt kui Vaidlustaja poolt osundatud, siis arvestades ehitustehnika rentimisega seonduvaid minimaalseid suurusjärke ning Kolmanda isiku pakkumuse maksumust võrreldes teiste pakkumustega, ei ole eluliselt usutav, et üksnes ehitusmaksumuse rendihinna tõttu oleks Kolmanda isiku pakkumus põhjendatav. 4.3.11. Arusaamatuks jääb Kolmanda isiku väide, nagu ei oleks Vaidlustaja mõistnud, et metallijääkide äraandmise näol on tegemist tuluga, mitte kuluga. Ehitusprojekti seletuskirja 7 (17) (esitatud täiendavate seisukohtade lisas 4) p-is 1.15.4 (seletuskirja lk 28-29) „Lammutustööde hinnangulised mahud, jäätmekava“ on eraldi välja toodud, et ilma konstruktsiooni avamata ei ole võimalik betooni sees oleva armatuuri mahtu hinnata. Meelevaldne on Kolmanda isiku poolt loodav mulje, nagu oleks metallijääkide äraandmise näol tegemist mingi sellise tuluga, mis muudaks arvestatavalt pakkujate pakkumuse hinna arvestust. Monoliitse raudbetooni sees olevat armatuuri ei ole võimalik betooni seest kätte saada. Antud objekti eripäraks on, et tööde läbiviimiseks ja materjalide hoiustamiseks ei ole töömaal piisavalt ruumi – Patkuli trepp asub Nunne tänava, Shnelli tiigi ning Rahukohtu tn 3 vahelisel piiratud ruumiga alal, kus on ka äärmiselt suur kõrguste vahe. Seetõttu ei ole võimalik järskudel nõlvadel või tööde teostamise vaheetapina hakata armatuuri raudbetoonist eraldama. Lisaks on äärmiselt ebatõenäoline, et selles betoonis üleüldse sisalduks arvestatav kogus metallist armatuuri ning olemasolev armatuur on suure tõenäosusega läbi roostetanud. Seega Kolmanda isiku poolt loodav mulje, nagu oleks metallist armatuuri eraldamine betoonist ja seejärel selle transportimine metalli kokkuostupunkti miski selline tegevus, mis toob pakkujale tulu, on selgelt ebaõige. Vaidlustaja hinnangul võib antud ebaõige mõttekäik olevat Kolmanda isiku poolt esitatud eesmärgiga vaidlustuskomisjoni teatud mõttes eksitada (luues mulje, et metalli kokkuostu viimisega oleks pakkujal võimalik hoopis tulu teenida), sest ehitusvaldkonnas igapäevaselt tegutsev ettevõtja ei saaks tõsimeeli pidada objektilt tekkivaid metallijäätmeid selliseks tuluks, mida pakkumuse koostamisel oleks põhjendatud arvestada. Tallinna Jäätmete taaskasutuskeskuse kodulehel avaldatud hinnakirja5 kohaselt on ehitus- ja lammutussegaprahi utiliseerimise maksumus 90 eurot/tonn, mitte 83,5eurot/tonn, sest lammutustööde käigus ei ole võimalik eraldada betooni ja armeeringut (põhjuseid kirjeldatud eelmises punktis), mistõttu tuleb seda käsitleda segaprahina, mille utiliseerimise maksumus on 90 eurot/tonn. Seega on ehitusprojekti seletuskirjas toodud jäätmekava arvestades lammutusjäätmete utiliseerimise maksumuseks minimaalselt 24 750 eurot (kokku 110 m3 ehk 275 tonni hinnaga 90 eurot/tonn). 4.3.12. Kolmas isik on nõustunud Vaidlustaja seisukohaga paekivi maksumuse osas, kuid ei nõustu graniitastmete maksumusega. Vaidlustaja on välja toonud, et graniidist trepiastmete maksumus on minimaalselt 600 eurot tükk. Vaidlustaja viitab lisas 3 esitatud hinnapakkumisele, mille kohaselt on graniidist valmistatud astmete tükihind mõõduga 150 x 350 x 2400mm [ÄRISALADUS] ning mõõduga 150 x 350 x 1800mm [ÄRISALADUS]. Samas isegi juhul, kui graniitastmete maksumus Kolmanda isiku pakkumuses on madalam, siis arvestades Kolmanda isiku pakkumuse oluliselt madalamat suurusjärku ning graniitastmete osakaalu kogu pakkumuse maksumuses, siis ei saa ainuüksi graniitastmete tükihinna maksumus põhjendada kuidagi Kolmanda isiku põhjendamatult madala maksumusega pakkumust. 4.3.13. Kolmas isik on selgitanud, et tema ehitusspetsialistide töötasu on sellises vahemikus, mis ületab oluliselt ehitusturu keskmist palka. Tehnilises kirjelduses välja toodud tööde teostamine ei ole faktiliselt võimalik vähema kui ca 12 000 töötunniga. Juhul kui arvestada hankelepingu järgsete tööde mahuks ideaaltingimused ning võtta eeldus, et mitte ühtegi ettenägematut asjaolu tööde teostamise ajal ei esine (mis praktikas on tegelikkuses välistatud), on äärmuslikuks miinimumiks vajalike töötundide mõttes 10 000 töötundi. Arvestades asjaolu, et Kolmas isik on ise välja toonud, et maksab oma spetsialistidele turu keskmisest kõrgemat palka, siis on Vaidlustaja poolt välja toodud tööde teostamiseks vajalik tööjõu kulu 5 https://tjt.ee/jaatmekaitlus/hinnakiri/ 8 (17) minimaalne suurus 204 000 eurot selgelt põhjendatud. 4.3.14. Kolmas isik on täiendavalt toonud välja, et on planeerinud erinevalt vaidlustajast tööde teostamise operatiivsemalt. Vaidlustaja rõhutab, et teadmata mida täpselt Kolmas isik antud väitega on silmas pidanud, saab antud objekti operatiivsemalt teostada üksnes juhul, kui kaasata veelgi rohkem tööjõudu, mis suurendab omakorda tööde teostamiseks vajalikku tööjõukulu. Antud objektil moodustavad põhilise kulu pakkumuse esildises toodud materjalide maksumus, mis Vaidlustaja hinnangul on minimaalselt 205 125 eurot ning tööde teostamiseks vajalik tööjõukulu minimaalselt 204 000 eurot, kusjuures eeltoodule lisandub pakkumuse esildises välja toodud hulk teisi kuluridasid, mida Vaidlustaja ei ole veel eraldi välja toonud. 4.3.15. Kolmas isik on välja toonud ka asjaolu, et kohtupraktika järgi ei ole keelatud enda poolt pakutud hindasid (hanke)lepingute üleselt ristsubsideerida. Vaidlustaja ei vaidle iseenesest sellisele võimalusele vastu, kuid samas on majanduse olukorda arvestades sellise tegevuse aktsepteerimine Hankijale selgelt täiendavaks riskiks, mille realiseerumist tuleb Hankijal kaaluda. 5. Hankija, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. Pakkumuste avamisel selgus, et Kolmanda isiku pakkumus on 42,3% madalam võrreldes järgmise Vaidlustaja pakkumusega. Kuna kahe madala pakkumuste hinnavahe on märgatav, tekkis vajadus Kolmanda isiku pakkumust sisukamalt kontrollida. Vaadati üle kõigi pakkujate hankes esitatud „pakkumuse maksumuse vormid“, kus on välja toodud tööde maksumused sisulisemalt. Antud tegevus oli kantud eesmärgist, et üle vaadata ega ei ole arvutuslike vigu. Kuna pakkumuse maksumuse vormil on kirjas, et „ridade omaalgatuslik muutmine ei ole lubatud“, siis kontrollisime, et seda ei oleks tehtud. Arvutuslike vigu ja mahtude muutmisi hanke komisjon ei tuvastanud. Pakkumusi me omavahel võrrelda ei saa, kuna kogemus näitab, et ühe ettevõtja pakkumuses on üks rida suurema hinnaga, kui samas teisel on see jälle madalam ning mõni rida on jälle teises kohas vastupidi. Hankija ei ole pakkumuse maksumuse vormil olevaid hindu võrreldutud turul kehtivate keskmiste hindadega, kuna hinnad on ettevõtja poolt koostatud hankemenetluses osalemiseks. 5.2. Hankija esitas 19.10.2023 Kolmandale isikule läbi riigihangete registri kirja. Kolmas isik vastas 23.10.2023. Hankija lähtus Kolmanda isiku poolt esitatud kinnitusest. Kolmandal isikul oli võimalus võtta oma pakkumus tagasi, kui nad oleks hinnanud, et nende hind on võrreldes teistega liiga madal. 5.3. Hankija on oma kaalutlustes arvestanud ka sellega, et Kolmanda isiku pakkumus jääb sellesse hinna piiri, mille Hankija on ka ise eeldatavaks hinnaks pannud. Hankija on lasknud koostada Arhitektuuribüroo A&K OÜ poolt Patkuli trepi renoveerimisprojekti, mille juurde on lisatud ka projekti hinna eelarvestus. Eelarvestus on koostatud 28.07.2023 (Lisa 2). Kuna hanke viisime läbi august-september 2023, oli Hankijal hanke eeldusliku hinnakalkulatsioon koostatud just vahetult. Tulenevalt eeltoodust ei hinnanud Hankija Kolmanda isiku pakkumuse maksumust põhjendamatult madalaks. 9 (17) Hankija möönab, et antud hanke hindamine on olnud keeruline, kuna ühelt poolt nagu oleks tegemist põhjendamatult madala pakkumisega, kuigi teist poolt nagu ei ole ka. Hankija soovib töid teostada ja saada parim hind. Hankija on kaalunud oma otsustes ka seda, et kuna ehitusmaastikul ongi hetkel keerulised ajad, siis seda on ka pakkumustes näha. 6. Kolmas isik, Meisel Ehitus OÜ, vaidleb vaidlustusel vastu. 6.1. Hankija küsis Kolmandalt isikult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast selgitust, milles Kolmas isik tooks ära omapoolse põhjenduse pakkumuse maksumusele. Kolmas isik vastas Hankijale, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on 93,7% eeldatavast maksumusest, Kolmanda isiku pakkumuses on arvestatud projektdokumentatsiooni ja Riigihanke menetluse aegsete täpsustustega ja Kolmas isik kasutab tööde teostuseks enda tööjõudu. Seetõttu sai Hankija pidada Kolmanda isiku pakkumuse maksumust realistlikuks ja tunnistada Kolmanda isiku pakkumuse edukaks pakkumuseks. 6.2. Vaidlustaja poolt esitatud tehnika kasutus on Vaidlustaja nägemus, on ülepaisutatud ega ole Riigihanke mahtu arvestades vajalik ega mõistlik. Käesolevas vastuses esitatud hinnapakkumised küsis OMA Fassaad OÜ, kelle tegelikud kasusaajad on samad kui Meisel Ehitus OÜ-l. Kolmas isik on oma pakkumuses arvestanud [ÄRISALADUS] vastavalt [ÄRISALADUS] hinnapakkumisele (lisa 1), mis on oluliselt odavam [ÄRISALADUS] Vaidlustaja poolt välja toodud rendihinnast 182 eurot + käibemaks. 6.3. Vaidlustaja ei ole ilmselt mõistnud, et metallijääkide äraandmise näol on tegemist töövõtja poolt lepingu täitmise käigus saadava tuluga, mitte kuluga. Riigihankes on esitatud mahud vaid hinnangulisena ning jäätmekava kohaselt on ette nähtud metalli viimine kokkuostupunkti, millega kaasneb tulu metalli äraandmise eest (lisa 2). Kolmas isik on arvestanud pakkumuse esitamisel [ÄRISALADUS] pakkumusega paekivi ja betoonijääkide utiliseerimisel (lisa 3), mis on soodsam Vaidlustaja väidetud maksumusest ning arvestab väiksemate kogustega paekivi ja betoonijääkide utiliseerimisel ning võimaldab realistlikult sõlmitavat lepingu täita. 6.4. Kolmas isik nõustub Vaidlustaja seisukohaga seoses paekivi maksumusega, kuid mitte seoses graniitastmete maksumusega. Vaidlustaja hinnang kasutatavatele materjalidele on meelevaldne ja ülepaisutatud. Kolmas isik on arvestanud pakkumust esitades [ÄRISALADUS] hinnapakkumisega [ÄRISALADUS] (lisa 4), mille kohaselt on olenevalt tootest materjali maksumuseks [ÄRISALADUS] eurot, mis võimaldab realistlikult sõlmitavat lepingu täita. 6.5. Kolmas isik on erinevalt Vaidlustajast planeerinud tööde teostamise operatiivsemalt, vastavalt Riigihankes tema pakkumuse osana esitatud ehitustööde graafikule. Arvestades Riigihanke mahtu, oleks objektil hõivatud erineval ajahetkel [ÄRISALADUS] töölist, kusjuures Kolmanda isiku ehitusspetsialistide töötasu on vahemikus [ÄRISALADUS] eurot (lisa 5), mis ületab oluliselt ehitusturu keskmist palka. 6.6. Kolmas isik on pakkumuse tegemisel arvestanud [ÄRISALADUS] pakkumusega (lisa 6), mis võimaldab realistlikult Hankes sõlmitavat lepingut täita. 6.7. Kolmanda isiku poolt on pakkumuse esitamisel arvestatud Riigihanke eeldatava maksumusega ning Kolmandale isikule esitatud hinnapakkumistega, mis on vajalik sõlmitava 10 (17) lepingu täitmiseks. Kolmas isik on pakkumust esitades tööde hindamisel ja planeerimisel lähtunud enda pikaajalisest kogemusest sarnaste tööde teostamisel, dokumentidest ning Riigihanke käigus Hankija poolt antud selgitustest. Seega on Kolmanda isiku poolt võimalik tööde teostamine pakutud hinnaga ja mõistliku kasumiga ning sõlmitava lepingu täitmine kokkulepitud hinnaga on Kolmanda isiku jaoks realistlik. 6.8. Kolmas isik esitas täiendavad seisukohad. 6.8.1. See, et Kolmanda isiku pakkumus oli oluliselt odavam konkurentide pakkumustest, ei tähenda, et tegemist pidi olema põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. 6.8.2. Väär on Vaidlustaja seisukoht, et Hankija tugines Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse hindamisel vaid Kolmanda isiku kinnitustele. Hankija on selgitanud vastuses, et on lasknud koostada Arhitektuuribüroo A&K OÜ poolt Patkuli trepi renoveerimisprojekti, mille juurde on lisatud ka projekti hinna eelarvestus ning sellest tulenevalt ei hinnanud Hankija Kolmanda isiku pakkumust kui põhjendamatult madalaks pakkumuseks. Lisaks eelmärgitule on Kolmas isik selgitanud juba Hankija küsimustele vastates, et tema on arvestanud pakkumuse koostamisel Hankija poolt hankemenetluse käigus antud selgitustega, mis võimaldavad saavutada töö teostamisel kokkuhoiu (müüripealsed paeplaadid saab asendada betooniga, mis toob kaasa selle, et hind on madalam, kui eeldatav maksumus). Järelikult piisas juba neist kahest asjaolust Hankija poolt diskretsiooniotsuse tegemiseks, et Kolmanda isiku poolt esitatud pakkumuse näol ei ole vaatamata Hankija mõningastele kahtlustele tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Arvestades eelmärgitu kahe asjaoluga sai Hankija seega õigesti hinnata, et Kolmanda isiku poolt esitatud pakkumuse näol hankelepingu täitmise mittenõuetekohase täitmise riski ei esine ja pakutud hindade juures on Kolmandal isikul võimalik katta vähemasti lepingu täitmisega seotud otsesed kulud. 6.8.3. RHS § 194 lg 1 kohaselt tagab vaidlustuskomisjon omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalisele. Seega kohaldub käesoleva vaidlustuse läbivaatamisel uurimisprintsiip. Riigikohus on korduvalt selgitanud, viimati 07.06.2021 lahendi haldusasjas 3-20-2362 p-is 25.3., et olukorras, kus kaebaja eest on valdav osa kolmandate isikute pakkumusest ja hilisematest selgitustest ärisaladuse kaitseks varjatud, peab kohtu roll olema aktiivsem, et piirangut tasakaalustada ja tagada tõhus õiguskaitse. Eelviidatud lahendi p-is 26 pidas Riigikohus menetlusnormide rikkumiseks seda, et kohus piirdus asja lahendamisel ilmselguse testiga ja jättis sisuliselt kontrollimata vastustaja poolt kolmandate isikute pakkumuse maksumuse põhjendatusele antud hinnangu. Seetõttu sai Kolmas isik esitada täiendavad põhjendused, miks tema poolt esitatud pakkumuse näol ei ole tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega, ka käesolevas vaidlustusmenetluses ja vaidlustuskomisjon saab neid põhjendusi asja lahendamisel kontrollida ning tuvastada sisuliselt, et Kolmanda isiku poolt esitatud pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega pakkumus. 6.8.4. Kolmandale isikule jääb täielikult arusaamatuks Vaidlustaja kriitika seoses Arhitektuuribüroo A&K OÜ poolt Patkuli trepi renoveerimisprojektiga. Käesoleva vaidlustuse lahendamisel ei oma mistahes tähtsust Vaidlustaja arvamus selle kohta, milline on K.M. pädevus. Kolmanda isiku osanik M.K., kes osales Kolmanda isiku pakkumuse koostamisel, on diplomeeritud ehitusinsener, tase 7, valdkonnas hoonete ehitus, 11 (17) ehitustegevuse juhtimine, projekteerimise juhtimine (lisa 1), tal on vastav pädevus aastast 20046 ning ta omas ka ise piisavat pädevust Hankes esitatud projekti pinnalt pakkumuse koostamiseks ehitusmaksumuse õigeks väljaarvestamiseks ning sellise suurusega pakkumuse tegemiseks, mis kataks vähemasti lepingu täitmisega seotud otsesed kulud. 6.8.5. Kolmas isik on vastuses vaidlustusele selgitanud, millistele hinnapakkumustele ta on hankes pakkumuse esitamisel tuginenud ning ei pea vajalikuks siinkohal neid asjaolusid korrata. Pelgalt see asjaolu, et Vaidlustajal on oma subjektiivne arvamus hankelepingu täitmise maksumuse kohta, ei ole vaidlustuse rahuldamise aluseks. See, et Vaidlustaja ei kasuta turul pakutavaid odavamaid lahendusi, ei ole aluseks Kolmanda isiku pakkumuse hindamiseks põhjendamatult madala maksumusega pakkumusena. Kolmas isik märgib, et Riigikohtu 04.11.2020 lahend haldusasjas 3-20-924 (p 22.) peab riigihangete puhul võimalikuks hindu (pakkumuste maksumust) nii pakkumuse siseselt kui lepingu üleselt ristsubsideerida, kui hankija ei ole riigihanke alusdokumentides ise ristsubsideerimise keeldu kehtestanud. Hankija sellist keeldu kehtestanud ei ole, seega oli pakkujatel põhimõtteline võimalus ristsubsideerida pakkumuse maksumuses esitatud hinda pakkumuse siseselt ning väliselt. Seetõttu ei tingi ka Vaidlustaja väited ühe või teise kulu maksumuse kohta (isegi kui need oleksid tõesed, mida nad ei ole), et Kolmanda isiku poolt esitatud pakkumust (esitatud pakkumuse kogumaksumust) tuleks hinnata kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumust. 6.8.6. Nii Riigihankes esitatud vastused kui ka Vaidlustaja viidatud ehitusprojekt kinnitavad, et töö teostamiseks on võimalik kasutada graniit- või betoonplaate, kui neid on praktiline kasutada ning kui nad on Hankija jaoks visuaalselt sobivad. Kolmas isik on veendunud, et ta suudab hankelepingu täita vastavalt kõigile kehtestatud nõuetele. Kui Vaidlustaja pidas võimalikuks lepingut täita üksnes selliselt, et kasutada horisontaalpindadel vastu pidavat paekivi ning tegi enda pakkumuse sellest lähtuvalt, siis on tegemist Vaidlustaja suutmatusega tagada Hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine (RHS § 2 lg 1). 6.8.7. Kuigi Vaidlustajal on õigus, et betooni sees olev armatuur tuleks eemaldada, siis tegemist ei ole märkimisväärse kuluga, metalli eemaldamine on erinevalt Vaidlustaja seisukohast võimalik ning need kulud saab vähemalt osaliselt katta metalli müügist saadava tulu arvelt. Kolmas isik kavandab betooni ja metalli eraldi utiliseerimist, et hoida kokku enda kulusid hankelepingu täitmisel. Igal juhul on Kolmas isik enda hinnapakkumist tehes arvestanud nii betooni utiliseerimise kuludega kui ka tuludega ning esitanud pakkumuse tööde teostamiseks hinnaga, mis tagab lepingu täitmisega seotud otseste kulude katmise. Mis puudutab Vaidlustaja väiteid trepiastmete maksumuse kohta, siis ka siin ei ole Vaidlustaja hinnapakkumist esitades kasutanud ära turul olevaid võimalusi kulude optimeerimiseks. Samuti on Vaidlustaja poolt ilmselgelt ülepaisutatud väide, et tööde tegemiseks kulub 12 000 tundi ehk sisuliselt peaksid Vaidlustaja väite kohaselt Riigihankes lepingu täitmiseks kuus inimest tegema töid terve aasta jooksul igal tööpäeval ca 8 tundi päevas (6 * 168 * 12 = 12 096 tundi) mida ei saa pidada eluliselt usutavaks. Kolmanda isiku poolt esitatud pakkumuse alusel on tööde nõuetekohane teostamine realistlik, kattes vähemasti lepingu täitmisega seotud kulud ning arvestades ka mõistliku kasumiga. 6 Vt https://register.muinas.ee/public.php?menuID=activitylicencespecialists&action=view&id=3961 12 (17) VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Hankija otsus jätta Kolmanda isiku pakkumus pärast RHS § 115 lg 1 alusel läbi viidud kontrollimenetlust RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükkamata on vaidlustatav pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu. Seega - Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on vaidlustatav põhjendusel, et pakkumus oleks tulnud tagasi lükata kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumus. 8. Hanke üldandmete kohaselt on tegemist ehitustööde riigihankega, mille eeldatav maksumus on 400 000 eurot (ületab riigihanke piirmäära, aga ei ületa rahvusvahelist piirmäära). Riigihankes esitati kuus pakkumust, mis kõik tunnistati vastavaks. Pakkumuste maksumused, nende keskmine ja võrdlused on toodud alljärgnevas tabelis. Pakkuja Esitatud maksumus eurodes Enska ehitus OÜ, Enska OÜ 868 894,56 Mefab OÜ 891 858,0 OÜ Restor 759 994,3 osaühing ARUNA-EHITUS 649 313,0 OÜ Trust Ehitus 664 941,0 Meisel Ehitus OÜ 374 788,0 Keskmine 701 631,48 Meisel Ehitus OÜ maksumus väiksem 46,58 keskmisest (%) Meisel Ehitus OÜ maksumus väiksem 42,28 osaühingu ARUNA-EHITUS maksumusest (%) Eeldatav maksumus 400 000,0 Meisel Ehitus OÜ maksumus väiksem 6,3% eeldatavast maksumusest (%) RHS § 115 lg 2 p-i 1 kohaselt hankija on kohustatud ehitustööde hankelepingu [---], mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, nõudma pakkujalt, kelle pakkumuse ta kavatseb edukaks tunnistada, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgitust, kui: 1) hankemenetluses on riigihanke alusdokumentidele vastavaks tunnistatud vähemalt kolm pakkumust ja selle pakkuja pakkumuse maksumus on maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusest vähemalt 10 protsendi võrra madalam või selle pakkuja pakkumuse maksumus on vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumuste keskmisest vähemalt 20 protsendi võrra madalam [---]. Lähtudes eeltoodud tabeli andmetest oli Hankija tulenevalt RHS § 115 lg 2 p-ist 1 kohustatud RHS § 115 lg 1 alusel alustama Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse osas kontrollimenetlust. 9. Hankija küsis 19.10.2023 RHS § 115 lg 1 alusel Kolmandalt isikult selgitusi: „Teie pakkumus on võrreldes järgmise pakkumusega 42,3% madalam. Soovime Teilt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast selgitust, milles toote ära omapoolse põhjenduse pakkumuse maksumusele ning sellele, et olete suuteline antud maksumuse juures 13 (17) hankelepingut nõuetekohaselt täitma. RHS §115 lg 7 kohaselt võib pakkumuse madal maksumus olla põhjendatud eelkõige: 1) tootmisprotsessi, teenuse osutamise või ehitusmeetodi säästlikkusega; 2) pakkuja valitud tehnilise lahendusega või erakordselt soodsate tingimustega, mis on pakkujale hankelepingu täitmiseks kättesaadavad; 3) asjade, teenuste või ehitustööde ainulaadsusega; 4) hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonda reguleerivate pakkuja või alltöövõtja täidetavate sätetega; 5) pakkuja võimalusega saada riigiabi. Pakkuja on kohustatud esitama selgituse hankijale viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, lükkab hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi (RHS §115 lg 8).“ Kolmas isik vastas 23.10.2023 järgmiselt: „Meisel Ehitus OÜ pakkumuse maksumus on 93,7% eeldatavast maksumusest, Meisel Ehitus OÜ pakkumuses on arvestatud hanke projektdokumentatsiooni ja hanke aegsete täpsustustega, kasutame tööde teostuseks enda tööjõudu. Kinnitame, et oleme suutelised pakkumuse maksumuse juures hankelepingut nõuetekohaselt täitma.“ Sellest Kolmanda isiku selgitusest on Hankija järeldanud, et tegemist pole põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. 10. Riigikohus on 04.11.2020 otsuse 3-20-924 p-is 25 märkinud järgmist: „[---] Küll aga on hankijal hindamisruum otsustamisel, kas pakkumuse madal maksumus on põhjendatud. “Põhjendamatult madal maksumus“ on määratlemata õigusmõiste. Kolleegium on asjas nr 3-3-1-50-15 tehtud otsuses (p 23) selgitanud, et hankedirektiivid ei sätesta täpselt, millal on pakkumuse maksumus põhjendamatult madal, ega määratle meetodit selle kindlakstegemiseks. Seetõttu on selle määratlemine liikmesriigi ja täpsemalt hankija ülesanne, kuid see peab toimuma objektiivselt ja mittediskrimineerivalt (Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-285/99 ja C-286/99, p-d 67 ja 69). Hankijal tuleb pakkuja selgituse hindamisel arvestada kogumis kõiki asjassepuutuvaid fakte, silmas pidades, et lubatud põhjenduste loetelu seaduses on mitteammendav (RHS § 115 lg 7).“ Käesoleva vaidluse sisuks on see, kas Hankija jõudis kontrolli teostamise järel põhjendatult järeldusele, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal või oleks Kolmanda isiku pakkumus tulnud RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükata (nagu leiab Vaidlustaja). 11. Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks selgitada järgmist: 1) hankija poolt RHS § 115 lg 1 alusel alustanud kontrollimenetluse eesmärk on välja selgitada, kas pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või mitte, kas kontrollitava pakkumuse maksumusega on võimalik sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt täita; 2) pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimine ei saa olla formaalne, vaid peab olema sisuline; 3) kohane ei ole lähtuda Riigikohtu 19.12.2019 otsuses 3-19-1464 esitatud seisukohast, et hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada (otsuse p 16.). Kui hankija on juba algatanud kontrolli, et kõrvaldada kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuses, ei ole põhjendatud usaldada pakkuja kontrollimatut vastust hankija selgitusnõudele (Riigikohus 16.03.2020, 3-19-1825, p 17.); 14 (17)  4) olukorras, kus hankija kontroll on olnud olematu ja hankija on ka vaidlustusmenetluses olnud passiivne, ei saa vaidlustuskomisjon asuda hankija asemel kontrollima pakkumuse maksumuse põhjendatust. 12. Riigihanke üldandmete kohaselt Hankija eesmärk on rekonstrueerida Patkuli trepi uus osa, mis vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises võimalikult vastupidav ja kaua kestev. „Vastavustingimuste“ kohaselt pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ toodud struktuuri kohaselt (ehitustööde töömahuloendi täitmisel tuleb arvestada, et ehitustööde töömahuloend põhjal kujunev kogusumma peab katma kogu lepingu raames tehtava töö kulud. Ehitustööde töömahuloend ei pruugi olla ammendav, kuid Pakkujal on kohustus vastavalt loenditele, hanke alusdokumentidele, Tellija tingimustele ja eesmärgile ning tegelikule olukorrale hinnata tegelik tööde maht. Sellised kulud peab Töövõtja arvestama selle ehitustööde töömahuloend positsiooni koosseisu, kuhu need loogiliselt kuuluvad. Ehitustööde töömahuloend tuleb esitada Excel tabelina ja pdf formaadis dokumendina. Ehitustööde töömahuloend iga rida peab olema täidetud, selles ei ole lubatud teha muudatusi ega lisada tingimusi ning ei tohi olla täitmata kohti.) Kolmas isik on vormi ja struktuurikohase pakkumuse maksumuse esitanud. Seisukohta, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, põhjendab Vaidlustaja eelkõige sellega, et tööga seotud kulud on suuremad kui Kolmanda isiku esitatud maksumus:  kasutatava tehnika maksumus 32 758,7 kuni 65 000 eurot;  lammutustööde maksumus (betooni ja paekivi utiliseerimine, jäätmete ja armatuuri äraandmine, transport);  materjalide (sh paekivi ja graniitastmed) maksumus 205 125 kuni 240 000 eurot;  töötasu kulu 204 000 eurot;  haljastustööd 7024 kuni 7902 eurot (+ materjal). Kolmas isik on vaidlustusmenetluses esitanud oma vastuväited ja tõendid (hinnapakkumised). 13. Hankija 19.10.2023 küsimustest pidi Kolmas isik aru saama, et Hankija ei soovi ainult üldisi kinnitus ja võrdlust eeldatava maksumusega, vaid tahab selgitusi ja põhjendusi maksumuse kohta olukorras, kus Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on väiksem järgmisest maksumusest üle 42%. Ilma nende selgituste ja põhjendusteta polnud Hankijal võimalik maksumust hinnata, hinnata seda, kas Kolmas isik on kõikide kuludega arvestanud. Kolmandale isikule pidi Hankija küsimustest olema selge, et esitatavad selgitused peavad olema lõpptulemusel piisavad, et Hankija saaks veenduda selles, et Kolmas isik saab sellise maksumusega tööd nõuetekohaselt teostada. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmas isik ei ole Hankijale vastuseks esitanud asjakohast selgitus pakkumuse maksumuse kohta. Viide võrdlusele eeldatava maksumusega oli Hankijale teada. Vastusest ei selgu see, mida konkreetselt peab Kolmas isik silmas sellega, kui väidab, et on arvestatud hanke projektdokumentatsiooni ja hanke aegsete täpsustustega. Selgitusest enda tööjõudu kasutamise kohta ei tulene, kuidas see mõjutab maksumust. Üldist 15 (17) kinnitust suutlikkuse kohta hankelepingut nõuetekohaselt täita ei saa pidada pakkumuse maksumuse kohta antavaks selgituseks. RHS § 115 lg 1 ei keela Hankijal küsida selgitusi korduvalt, kuid Hankija pole seda pidanud vajalikuks. 14. Vaidlustatud otsuse juurde kuuluva „Seletuskiri „Patkuli trepi uue osa rekonstrueerimine“ juurde“ p-is 3.2. on toodud järgmine informatsioon: „Kuna Meisel Ehitus OÜ pakkumus oli ca 42,3% madalam võrreldes järgmise pakkumisega, mille oli esitanud OÜ Trust Ehitus7, siis küsis hankija läbi registri Meisel Ehitus OÜ-lt täiendavalt põhjendust (RHS § 115 lg 1), et nad on suutelised antud maksumuse juures hankelepingut nõuetekohaselt täitma. Meisel Ehitus OÜ kinnitas, et nad on arvestanud pakkumuse koostamisel hankes nõutud kõikide asjaoludega ja selgitasid täiendavalt, mida nad pakkumuse koostamisel on arvestanud.“ Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et isegi siis, kui seda informatsiooni saab pidada Hankija kaalutlusteks, on need sisutühjad ja üldsõnalised ning nendest lähtudes ei ole vaidlustuskomisjonil võimalik Hankija otsuse õiguspärasust kontrollida. Hankija pole kontrollimenetluses kontrollinud ühtegi kuluartiklit (tehnika, materjal, tööjõud, jne), kindlaks teinud ühtegi asjaolu, miks Kolmanda isiku pakkumuse maksumus võib olla põhjendatud (RHS §115 lg 7). Kui Hankija on alustanud RHS § 115 lg 1 alusel kontrollimenetluse, siis pidi ta teostama sisulise kontrolli ega võinud piirduda pakkuja kontrollimatu vastusega Hankija selgitusnõudele (Riigikohtu 04.11.2022 otsus 3-20-924, p 31., Riigikohtu 16.03.2022 otsus 3- 19-1825, p 17.). 15. Vaidlustaja on viidanud viiele kulule, mis viitavad Vaidlustaja arvates sellele, et Kolmas isik pole kõigega pakkumuse maksumuses arvestanud. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmanda isiku vastusega koos esitatud lisadest (pakkumistest) pole üheselt võimalik hinnata kõikide kulude suurust. Näiteks esitas Kolmas isik andmed tellingute, aiaelementide, ehitussoojaku ja tehnika rentimise kohta (vastuse lisa 1), kuid teadmata kui palju, millist tehnikat, millise aja jooksul Kolmas isik kavatses kasutada, ei saa teha kindlaks maksumust. Samuti pole võimalik Kolmanda isiku esitatud lisadest 2 ja 3 kindlaks teha rajatiste lammutamise kogukulu ja TSD vormidest järeldada tööjõukulu hankelepingu täitmisel. Kolmanda isiku väitel on ta planeerinud täita hankelepingut operatiivsemalt. Kui operatiivsus tähendab kiirust, siis märgib vaidlustuskomisjon, et töötundide arv (tööpäevades) on vastavalt pakkumustes esitatud ehitustööde graafikutele näiteks Vaidlustajal väiksem kui Kolmandal isikul. Kolmas isik on viidanud ristsubsideerimise võimalusele, kuid vaidlustusmenetluses ei selgunud see, kas Kolmas isik on seda oma pakkumuse maksumuses kasutanud või mitte. 16. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et hankija peab vaidluse korral põhjendama oma otsust mitte lugeda pakkumuse maksumust põhjendamatult madalaks vähemalt juhul, kui vaidlustaja esitatud väited seavad ilmselgelt kahtluse alla selle, et hankelepingu täitmine pakutud maksumusega on võimalik. Vaidlustuskomisjon leiab, et käesoleval juhul ei saanud Hankija lähtuda üksnes eelarvestusest ja sellest, et Kolmas isik pole oma pakkumust tagasi võtnud. 7 Riigihangete registri andmete kohaselt esitas järgmise maksumusega pakkumuse Vaidlustaja 16 (17) Hankija pole mingeid täpsemaid selgitusi ega ka põhjendusi vaidlustusmenetluses esitanud. Samuti pole Hankija esitanud mistahes seisukohti Vaidlustaja ja Kolmanda isiku esitatud tõendite osas. Hankija on viidanud Arhitektuuribüroo A & K poolt koostatud Patkuli trepi renoveerimisprojekti realiseerimise hinna eelarvestusele (Hankija vastuse lisa 2), mille kohaselt tööde maksumus on 419 980 eurot. Vaidlustuskomisjon saab aru nii, et Hankija määras eeldatava maksumuse 400 000 eurot lähtudes sellest eelarvestusest. Kuid kui kuuest esitatud pakkumuse maksumusest viis ületavad üle 200 000 euro eelarvestuses toodud maksumust (ja ühtlasi eeldatavat maksumust), siis on vaidlustuskomisjoni hinnangul alust kahtluseks, et eelarvestus ja selle alusel määratud eeldatav maksumus ei lähtu riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis peab kehtima riigihanke alustamise hetkel (RHS § 23 lg 3). 17. Lähtudes sellest, et Hankija pole Kolmanda isiku pakkumuse maksumust sisuliselt kontrollinud, on Hankija otsus tunnistada edukaks Kolmanda isiku pakkumus õigusvastane ja tuleb tunnistada kehtetuks. Riigihanke jätkamisel tuleb Hankijal uuesti kontrollida Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust – vaidlustuskomisjon pole asunud seisukohale, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, vaid üksnes leidnud, et Hankija on jätnud sisulise kontrolli läbi viimata. 18. Vaidlustusmenetluse kulud Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. 18.1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv 640 eurot. 18.2. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks: 2134,6 eurot (käibemaksuta) 16,42 tunnis õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlust mittepuudutavate asjaolude (OMA Fassaad OÜ hankelepingute täitmine) esitamise tõttu tuleb pidada vajalikuks ja põhjendatuks 15 tundi, st kulu 1950 eurot (käibemaksuta), mis tuleb Hankijalt välja mõista. 18.3. Hankija ja Kolmanda isiku kulud vaidlustusmenetluses jäävad nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 17 (17)