Kiri

S tatistikanõukogu arvamus Statistikaameti 20 2 4 .–202 8 . aasta statistikatööde programmi kohta S tatistikanõukogu sai ülevaate Statistikaameti 20 2 4 .–202 8 . aasta statistika tööde programmi s t ja arutas seda 10 . novembri 202 3 . a koosolekul . Statistikaameti 2023–2030 arengukava seab eesmärgiks olla kliendikeskne ja teenuspõhine organisatsioon. See tähendab oluliste kliendirühmade vajaduste välja selgitamist enne neid mõjutavate arenduste ja otsuste tegemist. Statistikaameti ülesanne on tagada turvaline ja mugav juurdepääs andmetele ja infole läbi teenuste disainimise kasutajate vajadustest lähtuvalt. Seda on võimalik teha Statistikaameti (edaspidi Amet) ja riigi andmehalduse ning era- ja administratiivsete andmete jätkusuutlikuma kasutuselevõtu abil. Teenuspõhiselt kavatseb amet uuendada oma teenuseid ning juhtida ühe teenuse kõiki elemente terviklikult. Ameti teenused peavad looma väärtust nende kasutajatele ning omama selgeid omanikke või vastutajaid, kes tagavad kõikide huvipoolte kaasatuse teenuse arendamisel nii ametis kui väljaspool. Ka ressursse on kavas juhtida teenuspõhiselt, mis eeldatavalt läheb kokku VV algatatud riigieelarve revisjoni lähtepõhimõtetega. Amet kavatseb jätkata uute Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktide analüüsimist statistikavajaduste võimalikult varaseks tuvastamiseks, et vähendada aruandluskohustuse ja andmeesitaja halduskoormust. Amet määratleb ka jätkuvalt nende rakendamise ressursivajaduse ja taotleb selleks rahastust nii Euroopa Komisjonilt kui riigieelarvest. 2023. aasta lisarahastus riigieelarvest aitas ametil parandada statistika kvaliteeti ning uuendada selle sisu. Nõukogu näeb, et selline statistikaameti arengukavast lähtuv, klientide vajaduste ning riigi ressursside tasakaalustatud ühendamine Eesti statistikasüsteemis peab jätkuma ka edaspidi. Statistikanõukogu arvates toetab 2024–2028. aasta statistikatööde programm andmekasutajate vajadusi ning on kooskõlas statistikaameti arengukava eesmärkidega, kuid mille täitmiseks on vaja lahendada järgmised väljakutsed. Statistikanõukogu hinnangul vajab riikliku andmehalduse koordineerimine riigieelarvest püsi rahastust, sest nõukogu näeb selles olulist võimalust vähendada andmeandjate halduskoormust ning tõsta nii riikliku statistika kui ka teaduslike uurimistööde kvaliteeti ja valmimise kiirust. Andmehalduse probleemid avalduvad riigi registrites olevate andmete halvas kvaliteedis, mis raskendavad või teevad võimatuks nende rist- ja korduvkasutuse. See omakorda pärsib nii andme põhist otsustamist, personaalsete riigiteenuste osutamist, aga märkimisväärselt ka riikliku statistika tegemist. Registrites olevate andmete korduvkasutus vähendab halduskoormust andmeandjate jaoks, parandab nii statistika kui ka teadusuuringute kvaliteeti ning suurendab nende tootmise kiirust. Samuti toetab selline tegevus teadmistepõhist poliitikakujundamist. Andmehalduse koordineerimise ülesanne on pandud riikliku statistika seadusega Statistikaametile. Seni ei ole selle ülesande täitmist riigieelarvest rahastatud. Aastatel 2021 – 2025 rahastatakse andmehalduse koordineerimise arendustegevusi EL vahenditest, st Eesti taastekavast. Alates 2026. aastast ei ole valdkonnal ei püsi- ega projektirahastust . Statistikanõukogule esitatud info kohaselt on vaja tagada riikliku statistika rahastusmudeli jätkusuutlikkus, et minimaalselt oleks tagatud EL õigusaktidest tulenevate uute andmete esitamise kohustuste täitmine. Statistikaameti 20 2 4 .–202 8 . aasta statistikatööde loetelu kajastab Eesti rahvusvahelisi kohustusi ja tarbijate statistikavajadusi. 20 2 4 . aasta statistikatööde loetelu maksumus Statistikaametis on 12, 9 miljonit eurot (ilma IT kuludeta, mis on RMIT eelarves) . Tulenevalt riikliku statistika rahastus võimalustest riigieelarves ei ole v õrreldes praegu kehtiva statistikatööde loeteluga järgmise viie aasta jooksul võimalik teha olulisi muudatusi . S amas on juba täna Statistikaametil teada, et mitmetesse statistikatöödesse lisanduvad lähiaastatel täiendavad EL statistika vajadused, näiteks keskkonna statistikas seoses uute keskkonnaarvepidamistega, rahvastiku statistika uue määruse rakendamisega ning sotsiaalstatistika raammäärusest tuleneva leibkondade eelarve uuringu läbiviimise kohustuslikuks muutumisega . Nende tööde tegemiseks on vaja esmalt investeeringuid metoodika arendusse ning hiljem kulusid pidevaks näitajate tootmiseks. Statistikanõukogu andmetel on Statistikaamet alates 2021. aastast esitanud uute statistikamääruste rakendamise eeldatavad kulud EL statistikamääruste eelnõude Eesti seisukohtades ning neid kuluprognoose täpsustatakse vastavalt sellele, kuidas täpsustuvad andmevajadused õigusaktides . Statistikanõukogule esitatud ülevaate kohaselt ei taga praegune riikliku statistika rahastusmudel tasakaalu Eesti Vabariigi võetud rahvusvaheliste kohustuste, riigisisese andmevajaduse ning riikliku statistika tegemise tõhustamiseks vajalike arendustegevuste sh infotehnoloogiliste arendus tegevuste vahel. Statistikanõukogu juhib r ahandusministri tähelepanu vajadusele luua süsteem, mille abil pidada arvestust, milliste ELi õigusaktide heakskiitmisega on ministeeriumid võtnud riigile kohustuse statistikat esitada . Sellise süsteemi sisseseadmine võimaldab hoida ära soovimatuid kohustusi ning kulusid , teisalt aga planeerida õigeaegselt uutest kohustustest tulenevaid kulusid. Statistikaamet koostöös erinevate valitsusasutustega arendab Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt aastatel 20 22 –202 6 Eurostati grantide toel keskkonnamajanduse uu te kohustuslik e väljundnäitajate tootmist, EL ettevõtlusstatistika raammääruse , ja EL sotsiaalstatistika raammääruse rakendami st ning r egistriandmete kasutusele võtmi st töötasu- ja ettevõtlusstatistikas , rahvastikustatistika arendamist . Lisaks peab Eesti täiendama statistikat tulenevalt EL nõuetest taaskäivitamise ja taaste kavade, rohepöörde, väliskaubanduse kohta. Rohepöörde aruandluse näitena võib tuua alates 2024. a kehtima hakkavad täiendatud põllumajandusstatistika nõuded . Samuti on Euroopa Liidu Nõukogus läbirääkimistel Euroopa statistikasüsteemi reguleeriva määruse nr 223/2009 muutmise eelnõu, milles nähakse ette võimalused eraandmevaldajate käes olevate kolmandate osapoolte andmete kasutamiseks . Selle muudatusega võivad riigile kaasneda kohustus selliste andmete eest tasuda . Nõukogu leiab, et ühe lahendusena võiks kaaluda EL siseriikl i k u s menetluses eraldi andmete esitamise kohustusi puudutavate kontrollküsimuste kasutamist õigusakti mõjude hindamise koosseisus. Kokkuvõttes toetab Statistikanõukogu Statistikaameti 2024.–2028. aasta statistikatööde programmi Vabariigi Valitsusele esitatud kujul ning ootab Statistikaametilt ja Rahandusministeeriumilt riikliku statistikasüsteemi edasise arendamise lahendusettepanekuid, mis võtavad arvesse tõstatatud küsimusi. Riigikantselei Meie 12.12.2023 nr 1.1-10.1/7385-1 [email protected] Statistikaameti 2024.-2028. statistikatööde nimekiri Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2024.–2028. aastal tehtavate statistikatööde loetelu”. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisa(d): Eelnõu Eelnõu lisa Seletuskiri Statistikanõukogu arvamus Kooskõlastustabel Silver Salla [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU KORRALDUS Statistikaameti 2024.−2028. aastal tehtavate statistikatööde loetelu Riikliku statistika seaduse § 17 lõike 6 alusel: 1. Kinnitada Statistikaameti 2024.–2028. aastal tehtavate statistikatööde loetelu (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2022. a korraldus nr 370 „Statistikaameti 2023.–2027. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“. 3. Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa: Statistikaameti 2024.–2028. aastal tehtavate statistikatööde loetelu  Statistikaameti 2024. - 2028. aasta statistikatööde loetelu Vabariigi Valitsuse korraldus "Statistikaameti 2024.−2087. aastal tehtavate statistikatööde loetelu" Lisa Jrk Nimetus Väljund- Maksumus (tuhat eurot) Õiguslik alus Metoodika muudatus Sagedus Periood või nr näitajate 2024 2025 2026 2027 2028 moment 3 161 12 915 12 990 12 840 12 990 12 990 Keskkond 1 Jäätmekäitlus 25 14 14 11 12 12 (EÜ) 2150/2002 aasta aasta 2 Keskkonna 20 14 14 10 12 12 Eesmärk on anda teavet olulisemate Välja töötamisel on täiendavad väljundnäitajad aasta aasta arengukavad keskkonnaprobleemide ja nende valdkonna arengukavade uuendamisega seoses. tekkimist või süvenemist põhjustava inimtegevuse kohta. Avaliku huvi esindaja on Kliimaministeerium. 3 Keskkonna- 65 612 607 489 523 537 (EÜ) 295/2008; (EÜ) 251/2009; Perioodil 2023-2026 plaanitakse muuta aasta aasta majandus (EL) 691/2011 kohustuslikuks (EL) 691/2011 määruse keskkonnamajanduse ökosüsteemide, metsanduse, vee ning keskkonnasiirete ja subsiidiumide arvepidamiste moodulid. 4 Taimekaitsevahendi 4 83 87 213 176 162 (EÜ) 1185/2009 aasta, üle aasta d ja taimetoitained viie aasta 5 Veekasutus 30 4 4 3 4 4 Eesmärk on anda teavet veekasutuse aasta aasta kohta põllumajanduses. Avaliku huvi esindaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 6 Maakasutus 1 0 0 0 0 0 Eesmärk on anda teavet maakasutuse aasta aasta kohta kliimaaruandluses. Avaliku huvi esindaja Kliimaministeerium. 7 Metsandus 33 2 3 2 3 3 Eesmärk on anda teavet metsavarude aasta aasta kasutamise kohta. Avaliku huvi esindaja on Kliimaministeerium. Majandus 8 Ehitus 34 20 20 20 20 20 (EÜ) 1165/98; (EL) 549/2013; (EL) Õigusaktist (EL) 2019/2152 tulenevad kvartal, kvartal, 2019/2152 muudatused aasta aasta Statistikaameti 2024. - 2028. aasta statistikatööde loetelu Vabariigi Valitsuse korraldus "Statistikaameti 2024.−2087. aastal tehtavate statistikatööde loetelu" Lisa 9 Ettevõtete 412 374 374 374 374 374 (EÜ) 295/2008; (EÜ) 138/2004 Õigusaktist (EL) 2019/2152 tulenevad aasta aasta majandusnäitajad muudatused (aasta) 10 Ettevõtete 63 177 177 177 177 177 (EL) 549/2013; (EL) 2019/2152 kvartal kvartal majandusnäitajad (kvartal) 11 Ettevõtluse 13 67 67 67 67 67 (EÜ) 177/2008; (EÜ) 295/2008 Õigusaktist (EL) 2019/2152 tulenevad aasta aasta demograafia muudatused. 12 Sisekaubandus 15 52 52 52 52 52 (EL) 2019/2152 kuu, kvartal kuu, kvartal 13 Välismaiste tütar- 33 38 38 38 38 39 (EÜ) 716/2007 Õigusaktist (EL) 2019/2152 tulenevad aasta aasta ettevõtete majandus- muudatused näitajad 14 Tööstus 22 162 162 162 162 162 (EMÜ) 3924/91; (EL) 549/2013; kuu, aasta kuu, aasta (EL) 2019/2152 15 Rahvamajandus 159 1223 1223 1223 1223 1223 (EÜ) 2516/2000; (EÜ, Euratom) Õigusaktist (EL) 2019/2152 tulenevad kuu, kuu, kvartal, 1287/2003; (EÜ) 1365/2006; muudatused. kvartal, aasta 2007/436/EÜ; (EÜ) 716/2007; (EÜ) aasta 295/2008; (EL) 549/2013; 2014/335/EL, Euratom; (EL) 2019/2152 16 Ostujõu pariteet 254 254 254 254 254 (EÜ) 1445/2007 aasta aasta 17 Valitsemissektori 45 1 266 1 394 1 123 1 392 1 392 (EÜ) 1221/2002; (EÜ) 501/2004; SDDS+ standardi juurutamisega lisandub kuu, kuu, kvartal, rahandus (EÜ) 1222/2004; (EÜ) 1161/2005; Statistikaameti majandusstatistikasse kaks uut kvartal, aasta (EL) 549/2013; andmekategooriat. Vastavalt Euroopa aasta Keskpanga Statistikakomitee nõuetele on Statistikaamet koostöös Eesti Pangaga kohustatud täiendavalt koguma ja esitama statistikat laenu- ja hoiuste kohustuste kohta. 18 Tarbijahinnaindeks 6 559 559 559 559 559 (EL) 2016/792 kuu kuu 19 Eluaseme 4 93 93 93 93 93 (EL) 1176/2011; (EL) 93/2013; (EL) kvartal kvartal hinnaindeks 2016/792 20 Tootja- ja 17 319 316 351 431 431 (EÜ) 1165/98; (EL) 2019/2152 kuu kuu ehitushinnaindeksid Statistikaameti 2024. - 2028. aasta statistikatööde loetelu Vabariigi Valitsuse korraldus "Statistikaameti 2024.−2087. aastal tehtavate statistikatööde loetelu" Lisa 21 Impordi- ja 5 65 64 71 87 87 (EL) 549/2013; (EÜ) 1165/98; (EL) kuu kuu ekspordihinnaindeks 2019/2152 22 Põllumajanduse 4 141 145 103 6 6 (EL) 2022/2379 Alates 2025.a rakendub põllumajanduse kuu kuu hinnaindeksid sisendite ja väljundite statistika määrus, mis toob kaasa muudatused põllumajanduse hinnaindeksite ja hindade osas. 23 Elektrienergia ja 4 24 24 24 24 24 (EL) 2016/1952 poolaasta poolaasta maagaasi hind 24 Energeetika 181 273 273 273 273 273 (EÜ) 1099/2008 Jätkub energiastatistika aja- ja asjakohastamine kuu, aasta kuu, aasta seoses määruse (EL) 2022/132 ja edaspidi kavandatavate muudatustega. 25 Põllumajandus 120 255 256 341 375 259 (EÜ) 138/2004 Alates 2025.a rakendub põllumajanduse kuu, aasta kuu, aasta sisendite ja väljundite statistika määrus, mis toob kaasa muudatused. 26 Põllumajandus- 69 26 25 21 22 26 Eesmärk on anda teavet Alates 2025.a rakendub põllumajanduse aasta aasta saadused põllumajandussaaduste ressursi ja sisendite ja väljundite statistika määrus, mis toob kasutamise kohta. Avaliku huvi kaasa muudatused. esindaja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 27 Põllumajanduse 48 52 101 46 53 (EÜ) nr 2018/1091 Üle kolme aasta struktuuriuuring või nelja aasta 28 Kalakasvatus 1 41 41 35 36 42 (EÜ) 762/2008 aasta aasta 29 Kalapüük 3 8 8 7 7 9 (EÜ) 1921/2006; (EÜ) 216/2009; aasta aasta (EÜ) 217/2009; (EÜ) 218/2009 30 Loomakasvatus ja 40 291 275 235 240 279 (EÜ) 1165/2008 Alates 2025.a rakendub põllumajanduse kuu, kuu, kvartal, lihatootmine sisendite ja väljundite statistika määrus, mis toob kvartal, aasta kaasa muudatused. aasta 31 Piim ja selle 18 91 86 74 75 87 96/16/EÜ Alates 2025.a rakendub põllumajanduse kuu, aasta kuu, aasta kasutamine sisendite ja väljundite statistika määrus, mis toob kaasa muudatused. 32 Taimekasvatus 20 411 377 296 301 348 (EÜ) 543/2009 Alates 2025.a rakendub põllumajanduse aasta aasta sisendite ja väljundite statistika määrus, mis toob kaasa muudatused. Statistikaameti 2024. - 2028. aasta statistikatööde loetelu Vabariigi Valitsuse korraldus "Statistikaameti 2024.−2087. aastal tehtavate statistikatööde loetelu" Lisa 33 Infotehnoloogia 60 112 121 121 121 121 (EL) 2019/2152 aasta aasta ettevõttes 34 Teadus- ja 28 121 132 130 130 130 (EL) 2019/2152 aasta aasta arendustegevus 35 Innovatsioon** 16 268 248 250 250 250 (EL) 2019/2152 üle kahe aasta aasta 36 Turism, majutus ja 39 536 536 536 536 536 (EL) 692/2011 kuu, kuu, kvartal, toitlustus kvartal, aasta aasta 37 Veetransport 23 47 47 47 47 47 2009/42/EÜ kuu, kvartal kuu, kvartal, aasta 38 Veondus 23 57 57 57 57 57 (EL) 2018/974 kvartal kvartal 39 Kaubavedu 27 193 193 193 193 193 (EL) 70/2012 nädal kvartal, maanteedel aasta 40 Transpordi ja 50 40 40 40 40 40 Eesmärk on anda teavet arengu kuu, aasta kuu, aasta liikuvuse jälgimiseks ja uute tegevuste arengukava planeerimiseks transpordi ja liikuvuse valdkonnas. Avaliku huvi esindaja on Kliimaministeerium. 41 Õhutransport 8 13 13 13 13 13 (EÜ) 437/2003 Lennuliikluse uuring muutub igakuiseks kvartal kvartal 42 Raudteetransport 24 28 28 28 28 28 (EL) 2018/643 kuu, kuu, kvartal, kvartal, aasta aasta 43 Väliskaubandus 60 779 781 779 774 779 (EÜ) 638/2004; (EÜ) 471/2009; kuu, kvartal kuu, kvartal (EL) 2019/2152 44 Laevastikupõhised 44 42 44 49 44 (EL) 2017/1004 aasta aasta majandus- ja sotsiaalnäitajad Rahvastik 45 Rahvastik 102 81 87 88 88 88 (EL) 328/2011; (EL) 1260/2013 kuu, aasta 1. jaanuar, kuu, aasta 46 Ränne 5 9 10 10 10 10 (EÜ) 862/2007 aasta aasta Statistikaameti 2024. - 2028. aasta statistikatööde loetelu Vabariigi Valitsuse korraldus "Statistikaameti 2024.−2087. aastal tehtavate statistikatööde loetelu" Lisa 47 Rahva ja eluruumide 325 358 357 357 357 (EÜ) 763/2008 iga 10 aasta 31. registripõhine tagant detsember loendus 48 Rahvastikuprognoos 40 0 0 0 0 Eesmärk on koostada Eesti iga viie 1. jaanuar rahvastikuprognoos ja piirkondlik aasta tagant rahvastikuprognoos. Avaliku huvi esindaja on Sotsiaalministeerium. Sotsiaalelu 49 Heaolu 104 939 563 949 949 948 (EÜ) 1177/2003; (EL) 2019/1700; Õigusaktist (EL) 2019/2152 tulenevad kvartal, aasta (EL) 2020/256, lisaks EUROMOD muudatused aasta, üle mudel, mille eesmärk on hinnata kümne poliitikameetmete (maksud, toetused) aasta leibkondade sissetulekutele, inimeste töötamise stiimulitele, tulude ebavõrdsusele, vaesuse määrale ja riigieelarvele. Avaliku huvi esindajad on Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium 50 Heaolu arengukava 62 18 20 36 36 36 Eesmärk on anda teavet heaolu aasta aasta tulemusvaldkonnas arengute jälgimiseks, uute tegevuste planeerimiseks ja ellu viimiseks. Avaliku huvi esindajad on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Sotsiaalministeerium. 51 Lõimumispoliitika 23 2 2 3 3 3 Eesmärk on anda teavet aasta aasta lõimumispoliitika kujundamiseks ja ellu viimise jälgimiseks. Avaliku huvi esindaja on Kultuuriministeerium. 52 Sotsiaalne kaitse 97 5 5 10 10 10 (EÜ) 458/2007 aasta aasta Statistikaameti 2024. - 2028. aasta statistikatööde loetelu Vabariigi Valitsuse korraldus "Statistikaameti 2024.−2087. aastal tehtavate statistikatööde loetelu" Lisa 53 Tervis 7 42 414 6 6 6 (EÜ) 1338/2008 aasta, üle aasta kuue aasta 54 Tööhõive 238 733 708 499 710 732 (EÜ) 1338/2008; (EL) 2019/1700 Õigusaktist (EL) 2019/2152 tulenevad kuu, kuu, kvartal, muudatused kvartal, aasta aasta 55 Tööelu 73 52 77 287 75 53 Eesmärk on pakkuda ülevaadet tööga kuu, kuu, kvartal, hõivatute, majanduslikult kvartal, aasta mitteaktiivse rahvastiku, töö- ja aasta, üle tööajakorralduse, töötervishoiu, kuue aasta töötasustamise, töötajate arendamise, kaasamise ja kollektiivse töösuhte kohta Eestis. Avaliku huvi esindajad on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Sotsiaalministeerium. 56 Vabad ametikohad 25 22 23 23 7 23 (EÜ) 453/2008 kuu kvartal ja tööjõu liikumine 57 Töötasud ja 46 396 395 395 411 395 (EÜ) 450/2003; Muudatused tulenevalt registriandmete kuu, üle kuu, kvartal, tööjõukulud (EÜ) 530/1999 kasutusele võtmisest (EÜ) 450/2003). nelja aasta aasta 58 Haridus 94 328 334 328 335 328 (EÜ) 1552/2005; (EÜ) 452/2008; Õigusaktist (EL) 2019/2152 tulenevad aasta, igal aasta (EL) 549/2013;(EL) 2019/1700 muudatused viiendal aastal, igal kuuendal aastal 59 Huviharidus 2 8 2 8 1 8 Eesmärk on anda teavet huvihariduse aasta aasta kohta UNESCOle. Avaliku huvi esindaja on Haridusministeerium. Statistikaameti 2024. - 2028. aasta statistikatööde loetelu Vabariigi Valitsuse korraldus "Statistikaameti 2024.−2087. aastal tehtavate statistikatööde loetelu" Lisa 60 Kultuur 251 394 394 524 414 414 Eesmärk on anda olulist teavet aasta, igal aasta kultuuri valdkondade (film, kolmandal muuseum, muusika, rahvakultuur, aastal raamatukogu, ringhääling, sport, teater, trükitoodang, elanike kultuuris osalemine) kohta. Avaliku huvi esindaja on Eri valdkondade statistika Kultuuriministeerium. 61 Säästev areng 148 184 184 184 184 184 Eesmärk on anda ülevaade Eesti aasta aasta jätkusuutlikust arengust, mis lähtub üleilmsetest säästva arengu eesmärkidest ning strateegias „Säästev Eesti 21“ seatud põhieesmärkidest. Avaliku huvi esindaja Riigikantselei. 62 Eesti 2023 strateegia 60 92 92 92 92 92 Eesmärk on anda ülevaade Eesti aasta aasta arengust, mis lähtub strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas seatud põhieesmärkidest. Avaliku huvi esindajad ministeeriumid ja Riigikantselei.  Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2024.–2028. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“ SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2024.–2028. aastal tehtavate statistika- tööde loetelu“ sätestab, milliseid statistikatöid Statistikaamet teeb aastatel 2024.–2028. Statistikatööd on esitatud statistikavaldkondadena. Detailne informatsioon Euroopa Liidu õigusaktide kohta on kättesaadav Euroopa Liidu õigusaktide andmebaasis. Riikliku statistika programmi peamine ülesanne on näidata, kuidas riiklik statistika kajastab ühiskonna olukorda ja muutusi, ning pakkuda ühiskonna rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu seisukohalt olulist teavet. Programmi üheks oluliseks lähtepunktiks on sellest tulenevalt erinevate valdkondade poliitikate kujundamiseks ja ellu viimiseks olulise teabe vajadus. Et seatud EL ja riiklike eesmärkide hindamiseks vajalikku statistikat oleks võimalik toota, peab poliitikavaldkonna eest vastutav ministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga tagama, et Statistikaamet oleks metoodikate väljatöötamiseks ja tehnoloogiliste arenduste tegemiseks õigel ajal kaasatud ning andmete kvaliteetseks ja jätkusuutlikuks tootmiseks on piisavad ressursid olemas. Viimastel aastatel on Euroopa Liidu tasandil õigusakte vastu võetud väga lühikese rakendus- ajaga. See on tekitanud olukorra, kus Euroopa Liidu kohustusliku statistika tegemiseks vajalikud arendustööd on koondunud nii lühikesele ajale, et selles ajagraafikus ei ole võimalik leida vajalikku arendusressurssi ega rahalisi vahendeid Statistikaameti olemasolevast eelarvest. Vaatamata Statistikaameti pingutustele need arendused õigeks ajaks lõpetada võib see kaasa tuua olukorra, et Eesti ei jõua määrustes kehtestatud tähtajal kõiki kohustuslikke andmeid esitada, sest metoodika, protsesside ja tehnoloogia arendamiseks ei jätku ressurssi. Kavas on kaasata nii Eurostati grante kui leida lisaks riigieelarvele muid rahastusallikaid, kuid säilib risk, et mõne statistikavaldkonna andmeid ei avaldata või avaldatakse hilinemisega. Selle riski realiseerumise oht on otseses seoses ametit puudutavate eelarve otsustega. Statistikaameti programmi eelarve on aastatel 2024–2028 iga-aastaselt samas suurusjärgus, selle keskmine aastamaksumus on ligikaudu 13 mln ja kogumaksumus järgmisel viieaastasel programmiperioodil 65 mln eurot. Samas Euroopa Liidu liikmesriikide tasemel kokku lepitud kohustuslike statistikatööde maht kasvab, 2024. a moodustab EL kohustuslik statistika 93% statistikaprogrammi eelarvest. Jätkuv nõudlus on ka riiklike strateegiate ja valdkondlike arengukavade mõõdikute väljatöötamise ja selleks statistika tegemise järele. Selle tulemusel tehakse reaalselt sama raha eest rohkem statistikat. Statistikaametil on eelarves püsimiseks vaja jätkuvalt vaadata üle statistikatööde sisu ehk väljundnäitajate koosseis ja näitajate seosed erinevate statistikatööde vahel ning ka kvaliteet. Eesmärgiks on järjepidevalt korrastada väljundnäitajaid ehk toota riiklike statistikatööde koosseisus ainult olulise tähtsusega väljundnäitajaid ja analüüsida valdkondliku statistika osaliselt tellimustööna tegemise võimalusi. Lisaks on Statistikaamet ja Rahandusministeerium 2023. aastal üle vaatamas Statistikaameti programmi sisu ja protseduure, mille käigus vaatab Statistikaamet kriitilise pilguga üle nii EL õigusaktide alusel kui riigisisese tellimuse alusel tehtava statistika ning räägib tehtavad muudatused partneritega läbi. 2023. aasta suvel avaldas Euroopa Komisjon ka Eesti riikliku statistika seisukohast olulise Euroopa statistika määruse muutmise eelnõu, mis käsitleb kriisistatistika tegemist, eraandmete 1 kasutuselevõttu ja jagamist, andmete jagamist Euroopa statistikasüsteemis, eksperimentaalstatistikat ja Euroopa statistikaasutuste osalemist andmehalduses. Andmeesitajate koormuse vähendamiseks, valitsussektori partnerite andmevajaduste rahuldamiseks ja statistikatööde kulutõhusamaks tootmiseks on Statistikaamet alternatiivse andmeallikana ette valmistamas eraandmete kasutuselevõttu. Sellega seoses valmistame ette arendusprojekte ning otsime rahastusvõimalusi, et uurida õiguslikke, tehnoloogilisi ja metoodilisi lahendusi eraandmete kasutamiseks riiklikus statistikas. Eelnõu koostajad on Statistikaameti peadirektori asetäitja andmeteenuste alal Kaido Paabusk ([email protected], tel 625 9199), partnerlussuhete juht Jaana Tael ([email protected], tel 625 9336) ja finantsjuht Ave Sepik ([email protected], tel 625 9342), Rahandusministeeriumis on eelnõu ette valmistanud riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik Silver Salla ([email protected], tel 5850 4107). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Statistikatööde loetelu kinnitamise aluseks on riikliku statistika seadus (RStS). RStS-i § 4 ja 17 järgi kinnitab Vabariigi Valitsus igal aastal järgmiseks viieks aastaks Statistikaameti tehtavate rahvastiku-, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnastatistikatööde loetelu, mis lähtub riigisisestest strateegilistest arengudokumentidest ja rahvusvahelisest statistikavajadusest. RStS §16 lg 2 järgi on Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitatavas loetelus statistikatöö kohta järgmised andmed: nimetus, õiguslik alus, väljundnäitajad, sagedus, periood või moment, eeldatav maksumus ja teave kavandatavate metoodikamuudatuste kohta. Statistikatööd liigitatakse õigusakti lisas põhistatistika valdkondadeks. Need on statistikatööd, mida tehakse igal aastal ja samas mahus (regulaarne statistika), kindla sagedusega (tsükliline statistika) ning statistikatööd, mida tehakse ainult üks kord või mille tegemise sagedus ei ole teada (ebaregulaarne statistika). Põhistatistika omakorda jaguneb keskkonna, majanduse, rahvastiku, sotsiaalelu ja eri vald- kondade statistika valdkondadeks. Põhistatistika töödes avaldatakse põhiosa loetletud väljund- näitajatest statistika andmebaasis ka järgmistel aastatel aegridadena sama struktuuriga. Eba- regulaarsete statistikatööde kohta ei ole võimalik teavet esitada, sest näitajate väljatöötamine on osa ettevalmistustööst. Väljundnäitajad seisuga 30.11.2023 on esitatud eelnõu seletuskirja lisas, viimane seis on alati kättesaadav Statistikaameti andmebaasis. Lisaks statistikatööde loetelus esitatud töödele (programmilistele statistikatöödele) teeb Statistikaamet programmiväliselt ka tellimustöid. Statistikatööde loetelus ega seletuskirjas tellimustööna tehtavaid statistikatöid ei kajastata. Tellimustööd tehakse vastavalt riikliku statistika seaduse § 20 ja sõlmitud lepingutele. Statistikaameti muid tegevusvaldkondi nagu eksperimentaalstatistika, statistiliste registrite, andmehaldusega ning andmejagamisega seotud tegevusi ja nende kulusid statistikaprogramm ei sisalda, kuna eksperimentaalstatistika ja andmehalduse tegevusi rahastatakse programmiväliselt (tellimustöödena ning EL taastekavast). Sel põhjusel ei ole programmi maksumus võrdne ameti eelarvega. Statistiliste registritega seonduvad kulud arvestab Statistikaamet põhistatistikatööde koosseisu, kuna need registrid on hädavajalikud riikliku statistika tegemiseks. Maksumuse muudatustest 2024. aastal võrreldes 2023. aasta loeteluga annab infot tabel 1. 2 Tabel 1. Statistikatööde arv ja eeldatav maksumus 2023 2024 Statistikatöö liik Maksumus, Arv Maksumus, Arv tuhat eurot tuhat eurot Keskkond 790 6 729 7 Majandus 9 737 38 8 518 37 Rahvastik 493 4 455 4 Sotsiaalelu 2 838 10 2 937 12 Eri valdkondade statistika 299 3 276 2 Kokku 14 157 61 12 915 62 2024. aasta programmi maksumus on võrreldes 2023. aastaga väiksem, sest põllumajanduse sisendite ja väljundite statistika määruse rakendamise maksumus ja mõnede teiste arenduste kavandatav eelarve on 2024. aastal varasemast väiksem. Piirkondlik statistika on jagatud põhistatistika valdkondade vahel, kuna sisuliselt tehakse seda valdkondliku metoodika alusel. Statistikatöid tehakse Eesti ühiskonna iseloomustamiseks, kuid enamus neist on olulised ka Euroopa Liidu ülese võrdluse jaoks. Seega on metoodika rahvusvaheliseks ühtlustamiseks enamiku tööde aluseks Euroopa Liidu õigusakt. Mõnesid statistikatöid, näiteks Euroopa Liidus ühtlustamata valdkondades või Eesti strateegiliste eesmärkide seire eesmärgil, teeb Statistikaamet ka vaid siseriikliku (tellimuse alusel. Tabelist 2 selgub, et 2024. aastal Euroopa Liidu õigusaktide alusel planeeritavate tööde eeldatav maksumus moodustab 93% tööde kogumaksumusest. Tabel 2. Statistikatööde jaotus tellimuse alusel 2023 2024 Statistikatöö liik Arv Maksumus, Arv Maksumus, tuhat eurot tuhat eurot Euroopa Liidu õigusakti alusel 48 13 154 48 12 039 Riigisisese tellimuse alusel 13 1 003 14 876 Kokku 61 14 157 62 12 915 2.1. Põhistatistika 2024. aastal ei ole statistikaprogrammis võrreldes 2023. aastaga põhimõttelisi erinevusi. Allpool on keskendutud lähiaastate peamistele valdkondlikele muudatustele ja arendustele ning kirjeldatud tsüklilisi statistikatöid, millel on potentsiaalne oluline mõju statistika programmile ja Statistikaameti eelarvele alates 2025. aastast. 2.1.1. Keskkond Keskkonnastatistikas tehakse 7 statistikatööd eeldatava maksumusega 729 tuhat eurot. Kliimaaruandluse jaoks tehtav maakasutuse statistikatöö oli varem metsanduse töö koosseisus, kuid nüüd välja toodud iseseisva tööna. Tööde kogumaksumus selle muudatuse tulemusena ei muutu. 3 Taimekaitsevahendite ja taimetoitainete töö koosseisus oleva taimekaitsevahendite põllu- majandusliku kasutamise tsüklilise töö jaoks kogutakse andmeid 2026. aastal ja tulemused avaldatakse 2027. aastal. Kui on üle-euroopaliselt olemas digitaalsed administratiivandmed (nt e-põlluraamat), tehakse statistikat alates 2028. aastast iga aasta kohta. Kui digitaalselt kätte- saadavaid alusandmeid kõikides liikmesriikides ei ole, siis tehakse uuring igal teisel aastal. Alates 2026. aastast lisandub taimekaitsevahendite ja taimetoitainete töösse EL õiguse alusel ka toitainebilansside tsükliline töö, mida tehakse igal 5. aastal. Mõlemat tööd tehakse uue põllumajanduse sisendite ja väljundite statistika määruse alusel. Bilansi koostab Eurostat, Eesti saadab selle koostamiseks vajalikud andmestikud, mis valmivad samuti iga viie aasta tagant. Samas osa bilansi sisendeid, näiteks mineraalväetiste andmed pannakse kokku igal aastal, orgaaniliste väetiste andmed igal kolmandal aastal. Perioodil 2024–2027 tehakse keskkonnastatistika valdkonnas suuri metoodikamuudatusi. Nimelt muudetakse Euroopa Liidus kohustuslikuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 691/2011 alusel tehtavad uued statistikatööd ökosüsteemide, metsanduse ning keskkonna siirete ja subsiidiumide arvepidamiste koostamiseks. Sel aastal arendab Statistikaamet sarnaselt eelmistele aastale nende arvepidamiste kasutuselevõttu Eurostati toetusega, kuid iga- aastase statistika tegemiseks tuleb täiendavad vahendid leida igal liikmesriigil enda eelarvest. Esialgse hinnangu kohaselt võib olla alates 2025. aastast Statistikaameti ja Keskkonnaagentuuri arvepidamistega kaasnev lisakulu olla kokku ligikaudu 307 tuhat eurot aastas. Enamus neist muudatustest lähtub EL ja ka Eesti kliimapoliitika juhtimiseks vajaliku andmestiku parandamisest, mistõttu tuleb Statistikaametil lähiajal pidada läbirääkimisi kõigi seotud osapooltega nii andmevajaduse kui ka ressursside osas. 2.1.2. Majandus Majandusvaldkonnas tehakse kokku 37 statistikatööd eeldatava maksumusega 8,5 mln eurot. Palgastatistika ja vabade ametikohtade statistika liigub sotsiaalstatistika tööde hulka. Valdkonnas toimub programmiperioodil mitmeid metoodikamuudatusi: 1. 2024. aastal jätkub makromajanduse ja riigirahanduse statistika ümberkujundamine. Valitsemissektori rahandusstatistika ning rahvamajanduse arvepidamiste (sisend- väljundtabelid, SKP) digitaliseerimiseks, tähtaegade lühendamiseks ja valdkondade vahelise vastavuse ning statistika jätkusuutlikkuse tagamiseks eraldati 2023–2026 riigi eelarvestrateegia protsessis arendustöödeks 4,1 mln eurot. Tööde esimene etapp viiakse läbi tehnilise abi instrumendi projektina. 2. Jätkub energiastatistika asja- ja ajakohastamine, mille kriitilisele vajadusele on tähelepanu juhtinud nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui Kliimaministeerium. 3. Jätkub 2022. a vastu võetud Euroopa põllumajanduse sisendite ja väljundite statistika määruse rakendamine, et saada andmeid põllumajandus- ja keskkonnastatistika tegemiseks, mis võimaldaks vältida keerulisi andmekogumisi statistiliste küsimustikega ja saada parema kvaliteediga andmeid. Selleks tehakse koostööd PRIAga, et loodav elektrooniline põlluraamat vastaks maksimaalselt ka statistika vajadustele. Samuti automatiseeritakse määruse rakendamise käigus põllumajandus- ja keskkonnastatistika tootmist. 4. 2023. aastal alustati ettevalmistusi majandusüksuste statistilises registris Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK 2025) uue versiooni kasutusele- võtuks, mis põhineb Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade klassifikaatori 4  (NACE) versioonil 2.1. Ülemineku eesmärk on alates 2025. aastast toota statistikat uuenenud klassifikaatorite järgi ja arvutada ümber aegridu. 5. Jätkub kaupade ja teenuste väliskaubandusstatistika ajakohastamine, sh kaupade saabumise voo asümmeetriate (võrdlus kaubavahetusriikidega) analüüs ning kaupade ja teenuste väliskaubanduse uute näitajate väljatöötamine ja statistika tootmise automatiseerimine. Projekt lõpeb kava kohaselt 2025. aastal. Tsüklilise sagedusega statistikatöid on neli: 1. Iga nelja aasta tagant läbi viidav põllumajanduse struktuuriuuring, mille eesmärk on uurida majapidamise tegevust kompleksselt, sh maa omandivormi, juhtimist, taime- ja loomakasvatust, tööjõudu, muid tulutoovaid tegevusi jms. Andmeid koguti 2023. aastal ja avaldatakse 2024. aastal. 2. Iga kahe aasta tagant tehtav statistikatöö „Innovatsioon“, mille eesmärk on anda teavet ettevõtete uuenduste ja innovaatilise tegevuse kohta, on alates 2021. aastast riikliku statistika loetelus. Innovatsioon on ettevõtete, regioonide ja riikide konkurentsivõime peamisi tegureid. EL-i määrusega kehtestatud innovatsiooniuuringut tehakse kõigis EL-i riikides ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete rahvusvahelise võrreldavuse. 2022. aasta kohta avaldatakse statistika 2023. aastal. Varem toetas selle Euroopa Liidu õigusaktide alusel tehtava töö tegemist Eurostat, kuid alates 2021. aastast tuleb töö tegemise iga-aastane 268 tuhande euro suurune kulu katta riigieelarvest. Täiendava siseriikliku vajaduse katmiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud tellimusleping, EL määrustega pandud kohustusi kaetakse teiste statistika- tööde arvelt. 3. Ebaregulaarse statistikatööna jätkub statistikatöö „Laevastikupõhised majandus- ja sotsiaalnäitajad“, mille eesmärk on koguda riikliku programmi „Eesti riiklik töökava kalandussektori bioloogiliste, tehniliste, keskkonnaalaste ja sotsiaalmajanduslike lähteandmete kogumiseks 2022.‒2024. aastal“ täitmiseks majandusnäitajaid ja teha statistikat laevade pikkusklasside ja püügivahendite kaupa. 2.1.3. Rahvastik 2023. aastal liikus rahvastikuprognooside tsükliline töö sotsiaalstatistika valdkonnast rahvastikuvaldkonda. Töid valmistati ette 2023. aastal ja andmed avaldatakse 2024. aastal. Kokku tehakse neli statistikatööd eeldatava maksumusega 455 tuhat eurot. 2023. aastal avaldas Euroopa Komisjon EL rahvastikustatistikat ümber korraldava määruse eelnõu, mis on seletuskirja valmimise ajal veel Euroopa institutsioonides läbirääkimistel. Määruse jõustumisel lisanduva statistika tootmise kulu alates 2025. aastast on ligikaudu 60 tuhat eurot aastas. 2.1.4. Sotsiaalelu Kokku tehakse 12 statistikatööd eeldatava maksumusega 2,94 mln eurot. Sotsiaalstatistika alla on liigitatud varem majandusstatistika koosseisus olnud töötasude ja tööjõukulude ning vabade ametikohtade ja tööjõu liikumise statistikatööd, et tagada tööstatistika terviklikkus. Tsüklilise iseloomuga töid on kaks: 1. 2024. a avaldatakse kultuuris osalemise uuringu tulemused, mille eesmärk on anda teavet elanike kultuuris osalemise harjumuste, kultuuriharrastuste ja nendega seotud sotsiaalsete aspektide kohta. 5 2. Töötasude ja tööjõukulude statistikatöö koosseisus tehtava töötasu struktuuriuuringu eesmärk on anda teavet töötajate tunnitasude kohta ametiala, tegevusala, hariduse, vanuserühma, tööstaaži ja lepingu liigi järgi ning tuua välja töötajate brutokuutöötasu ja brutotunnitasu detsiilid ja mediaan ametiala pearühma ja tegevusala järgi. Andmeid koguti 2023. ja avaldatakse 2024. aastal. Metoodikamuudatused sotsiaalelu valdkonnas on seotud statistikatööde vastavusse viimisega uue sotsiaalstatistika raammäärusega (EL) 2019/1700, millega täiendatakse sotsiaalstatistika aluseid, suurendatakse statistika detailsust ja sagedust, et inimeste ja leibkondade heaolu kohta oleks võimalik anda kiiremat ja täpsemat infot. Olulisima muudatusena lisandub alates 2026. aastast kohustuslikuna leibkondade eelarve uuring, mis on aluseks tarbijahinnaindeksi arvutamisele. Määruse rakendamisega kaasnevaid kulusid on aastatel 2025–2027 2,1 mln eurot, mida ei ole alates 2022 toimunud RES protsessides seni arvestatud. 2.1.5. Eri valdkondade statistika 2024. aastal tehakse eri valdkondade statistikatöödena kaks: säästva arengu ja Eesti 2023 strateegia statistikatöö, maksumusega 276 tuhat eurot. Piirkondlik statistika avaldatakse ja maksumus arvestatakse üldpõhimõttena teiste põhistatistika valdkondade koosseisus. 2.2. Andmehalduse korraldamine, klassifikaatorite süsteemi juhtimine ja statistilised registrid Alates 2023. aastast ei avalda Statistikaamet riikliku statistika programmis enam andme- halduse ja klassifikaatorite süsteemi juhtimist eraldi statistilise tööna, sest tegemist ei ole ainult riikliku statistika tegemist toetavate ülesannetega. Nimetatud ülesanded panustavad eelkõige riigi andmehalduse korraldamise standardiseerimisse ja parendamisse, et riigi poolt kogutavad andmed oleks kvaliteetsed ning neid saaks taaskasutada ELis ning juhul kui siseriiklikud otsustajad soovivad andmeid neid puudutavate kriitiliste nähtuste kohta reaalajas ja kvaliteetselt, samas riigile andmete esitamise koormust vähendades. Andmete asja- ja ajakohasuse tagamiseks on vajadus rakendada järjest suuremal määral andmekaevet (-teadust) ja andmehaldust, seda eriti uute nähtuste (kliima, majanduse konkurentsivõime jne) uurimiseks. Statistikaametil on seadusest tulenev kohustus koordineerida andmehaldust riigis ja juhtida klassifikaatorite süsteemi. Andmehalduse koordineerimiseks riigieelarvest rahalisi vahendeid planeeritud ei ole. Statistikaametile on eraldatud rahalised vahendid Eesti taastekava (RRF) digiriigi komponendi ossa "Avalike digiteenuste reform: riik sündmuspõhiseks ja proaktiivseks". Digipööre on selle kava osa üks kahest suuremast suunast ning andmehaldus selle oluline sisuline komponent. Taastekavast on tegevused planeeritud rahastada aastatel 2021–2025, alates 2026. aastast peab vahendid tegevuse jätkusuutlikuks rahastamiseks riigieelarvesse planeerida. Taastekavast hüvitatavad Statistikaameti 2023. aasta kulud riigi andmehalduse koordineerimisele on ligikaudu 430 tuhat eurot. Tegemist on ülesandega, mille poliitikakujundamine ja täitmise korraldamine jääb nii Rahandus- ministeeriumi kui Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi valitsemisalasse, mistõttu on väljakutseks selle riigi jaoks horisontaalse ülesande täitmise baasrahastamine. On oluline märkida, et tõhus andmehaldus avalikus sektoris on aluseks ka riikliku statistikaprogrammi elluviimise parendamisel (luues võimalused kiiremaks ja laialdasemaks administratiivsete andmete kasutamiseks statistikatöödes), aga kriitilise tähtsusega andmepõhiste avalike teenuste arendamisel ning pakkumisel (sh personaalse riigi kontseptsiooni realiseerimisel). 6 Statistiliste registritega seotud tegevused ja kulud on alates 2022. aastast arvatud registreid andmeallikana kasutavate põhistatistikatööde koosseisu ning nende eraldi programmis väljatoomine ei ole enam asjakohane. 3. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. 4. Eelnõu mõjud Eelnõu vastuvõtmine võimaldab anda ühiskonna käsutusse riikliku statistika, mida on vaja riigi majanduse ja sotsiaalelu puudutavateks juhtimisotsusteks ning Eesti majanduse, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja keskkonnaseisundi ning neis toimuvate muutuste hindamiseks. Piisava rahastuse ja sellest tuleneva metoodilise ning tehnoloogilise arenduse puudumisel on ohus Eesti avaliku ja erasektori ning rahvusvaheliste kohustuste ja võrreldavuse tagamiseks vajalike võtmenäitajate ja arvepidamiste andmete tootmine (SKP, tarbijahinna- indeks, sotsiaalse heaolu ja tööhõive näitajad). 5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Statistikatööde loetelus on 2024. aastal 62 statistikatööd ning nende tegemiseks on riigieel- arvesse planeeritud 2024. aastaks 13,1 mln eurot. 6. Eelnõu kooskõlastamine Korralduse eelnõu esitati kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele, Riigikantseleile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Tagasiside on toodud lisatud kooskõlastustabelis. 7  Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ministeeriumid Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Haridus- ja Kooskõlastan Vabariigi Valitsuse korralduse „Statistikaameti 2024.-2028. Mittearvestatud Teadusministeerium aastal tehtavate statistikatööde loetelu“ eelnõu ühe märkusega. Palun Statistikaameti andmete avaldamine võimalusel Statistikaametil tuua statistikatöö nr 48 raames avaldatavate vaesuse sõltub registriandmete kättesaadavusest, ja ebavõrdsuse tabelite LES01-03 avaldamistähtajad septembri keskpaika. Maksu- ja Tolliameti andmed saabuvad Tabelites olevad andmed, eeskätt suhtelise vaesuse andmed on vajalikud, et juulis, misjärel on vaja neid teiste riigieelarve seaduse eelnõu menetlemisel septembris vajadusel täpsustada andmetega siduda ja analüüsida. õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel kehtestatavaid määrasid. Võimalik on tuua paari aasta pärast statistika avaldamine oktoobri lõppu. Justiitsministeerium Justiitsministeerium kooskõlastab „Statistikaameti 2024.-2028. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“ eelnõu märkusteta. Kliimaministeerium Kliimaministeerium kooskõlastab „Statistikaameti 2024.-2028. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“ eelnõu märkusteta. Kultuuriministeerium Kultuuriministeerium kooskõlastab „Statistikaameti 2024.-2028. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“ eelnõu märkusteta. Majandus- ja 1. Teeme ettepaneku rahastada statistikatöö „Innovatsioon“ täiendavaid Arvestatud osaliselt Kommunikatsioonimini küsimusi koos Euroopa Liidu poolt kehtestatud õigusaktidega nõutud 1. 2024. aasta riigi eelarvestrateegia steerium küsimustega. Viimastes uuringutes on täiendavate küsimustega seotud riikliku statistika programmile lisa- kulud katnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eraldi, kuid rahastust ette ei näe. Kulud statistika- selline täiendav bürokraatia on ebapraktiline. Saadav info on vajalik kogu valdkondade muudatustele ja ühiskonnale ning aitab tagada Eesti sotsiaalteadlastele vajalike aegridade arendustele planeerib statistikaamet järjepidevuse. riigi eelarvestrateegia ja eelarve 2. Heaolu arengukava tööelu näitajate juures on läbivalt märgitud avaliku huvi planeerimise protsessis eelarvesse ja esindajaks Sotsiaalministeerium. Kuna töövaldkond on liikunud Majandus- neid menetletakse iga-aastase riigi- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, siis tuleks sinna lisada viide ka eelarve ja riigi eelarvestrateegia Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. protsessi raames. 3. Vastavalt palkade läbipaistvuse direktiivile (EL) 2023/970 tuleb alates 2. Arvestatud 2028. aastast hakata Eurostatile edastama iga-aastaselt palgalõhe infot, mis 3. Ettevõtete tööturustatistika määruse võib tekitada Statistikaametile lisakulusid. Hetkel ei ole näha, et sellega eelnõu on Euroopa Nõukogus läbi- oleks Statistikatööde programmis arvestatud. rääkimistel. Kulud statistikavald- kondade muudatustele ja arendustele  4. Teeme ettepaneku statistikatöö Rahvastik valdkonna „Rahvastik – planeerib statistikaamet riigi Rahvastikusündmused“ koguselise muutuja ja klassifitseeriva muutuja eelarvestrateegia ja eelarve täiendamiseks nii, et statistika kajastuks samadel alustel nii abiellunuid kui planeerimise protsessis eelarvesse ja ka enda kooselu registreerinuid (st. kooselu paare). Näiteks: „Abielude arv neid menetletakse iga-aastase 1000 elaniku kohta“ -> „Koosellunute arv 1000 elaniku kohta“; „Korduvalt riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia abiellunute arv“ -> Korduvalt koosellunute arv“; „Lahutuste arv“ -> protsessi raames. „Registreeritud kooselu lõpetanute arv“. 4. Statistikaamet kavatseb rahvastiku- sündmuste statistika avaldamisel ettepanekuga arvestada. Regionaal- ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse Põllumajandusministee korralduse „Statistikaameti 2024.-2028. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“ rium eelnõu märkusteta. Sotsiaalministeerium Kooskõlastame. Palume lisada rida 54 (lisa 3) Tööelu valdkonna avaliku huvi Statistikaamet kaalub vaesuse ja põhiesindajaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning teiseks ebavõrdsusstatistika avaldamist esindajaks jätta Sotsiaalministeerium. septembri keskpaigas. Siseministeerium Siseministeerium kooskõlastab „Statistikaameti 2024.-2028. aastal tehtavate Arvestatud. RES protsessi tulemusena statistikatööde loetelu“ eelnõu märkusteta. on võimalik Eesti 2035 statistikatöö riikliku statistika hulka arvata.