Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Lp vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon Rahandusministeerium Lõkke 5, 10122 Tallinn E-post: [email protected] 11.12.2023.a TÄIENDAVAD SEISUKOHAD Vaidlustaja: 4D Capital Management OÜ registrikood 11075449 aadress Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Tondi tn 51-27 Vaidlustaja esindaja: Tuulikki Laesson OÜ Laesson ja Partnerid aadress Volta tn 1, Tallinn e-post: [email protected] Hankija: Eesti Energia AS registrikood 10421629 Lelle 22, 11318, Tallinn E-post: [email protected] 1. ASJAOLUD JA SENINE MENETLUS 1.1. 4D Capital Management OÜ-le (edaspidi „vaidlustaja“) esitas 29.11.2023.a vaidlustuse Eesti Energia AS (edaspidi „hankija“) poolt läbiviidava riigihanke „Tallinna kontori üüripinna rentimine“ (viitenumber 270064, edaspidi „hange“) alusdokumentidele. 1.2. VAKO edastas 06.12.2023.a vaidlustajale hankija vastuse. VAKO andis menetlusosalistele täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamise võimaluse kuni 11.12.2023. 1.3. Käesolevaga esitab vaidlustaja täiendavad seisukohad esitatud vaidlustusele ja hankija vastusele. Samuti täpsustab vaidlustaja tulenevalt hankija poolt tehtud muudatusi RHAD-s. 2. VAIDLUSTAJA SEISUKOHAD TULENEVALT HANKIJA POOLT MUUDETUD HANKEDOKUMENTIDEST 2.1. VAKO on muuhulgas palunud vaidlustajal võtta seisukoht selles, kas vaidlustaja hinnangul on hankija RHAD muutmisega mõne vaidlustatud õigusrikkumise kõrvaldanud. 2.2. Vaidlustaja on seisukohal, et hankija ei ole kõrvaldanud RHAD-s sisalduvaid õigusrikkumisi. Samas ei ole aga vaidlustajal võimalik tulenevalt RHS § 191 lõikest 1 tulenevalt enam käesoleval ajahetkel vaidlustust uute nõuetega täiendada. Hankija 1  esitas muudetud kujul RHAD-i menetlusosalistele 11.12.2023 ehk samal päeval kui VAKO on määranud kirjalikus menetluses täiendavate seisukohtade esitamise aja. Seega ei ole vaidlustajal võimalik käesoleva vaidlustuse raames esitada täiendavaid nõudeid ega vaidlustada muudetud kujul alusdokumente. 2.3. Vaidlustaja peab vajalikuks rõhutada, et hanke alusdokumentides sätestatud tingimusi muutis hankija üksnes näiliselt. Hankija on välja toonud, et parkimiskohti puudutav temaatika on hankes muudetud läbiräägitavaks. Samal ajal on hankija aga ka täiendanud RHAD-iks olevat „Lisateave pakkujale“, mille punkt 4.1. on sõnastatud nüüd järgmiselt: „Hankija jätab endale õiguse lükata tagasi iga pakkumus, mille puhul ei ole hoones ja/või hoone lähiümbruses (kuni 100m hoone välisseinast) pakutud maksimaalset – aga mitte suuremat kui hankija soovitav parkimiskohtade vajadus – parkimiskohtade arvu, mida asjassepuutuvad õigusnormid võimaldavad“. Hankija ei ole mõistet „asjassepuutuvad õigusnormid“ sisustanud. Vaidlustaja hinnangul jätab selline tingimus jätkuvalt hankijale võimaluse lükata tagasi need pakkumused, mis ei arvesta hankija poolt soovitud parkimiskohtade arvu. 2.4. Eeltoodut arvestades jääb vaidlustaja oma vaidlustuses esitatud nõuete juurde ja on seisukohal, et vaidlustaja õiguste efektiivseks ja tõhusaks kaitseks on vajalik hinnata vaidlustusega vaidlustatud alusdokumentide tingimuste õiguspärasust. 3. VASTUS HANKIJA SEISUKOHTADELE I Vaidlustaja ei ole vaidlustusõigust kasutanud pahatahtlikult 3.1. Hankija on asunud väitma, et vaidlustaja ei ole oma seadusest tulenevaid õigusi kasutanud heauskselt. Selline väide on alusetu ja hankija on praegusel juhul ise asunud esitama eksitavaid väiteid. 3.2. Vaidlustaja selgitab, et tulenevalt RHS § 189 lõikes 2 punktis 2 sätestatud tähtajast oli vaidlustajal vajalik oma õiguste efektiivseks kaitseks esitada käesolev vaidlustus hiljemalt 29.11.2023 (kuivõrd oli algne taotluste esitamise tähtaeg hankes 07.12.2023 ning taotluste esitamise ja vaidlustuse esitamise vahele peab jääma vastavalt VAKO praktikale1 viis täistööpäeva). Vaidlustaja sai hanke riigihangete registris väljakuulutamisest teada 24.11.2023 ning registreeris end hanke juurde 27.11.2023 Pärast hanke juurde registreerimist ja hanke alusdokumentide läbi analüüsimist sai vaidlustaja jaoks selgeks, et RHAD on õigusaktides toodud nõuetega vastuolus, misjärel esitas vaidlustaja teabevahetuse kaudu hankijale küsimused ja ettepanekud. Vaidlustaja iseenesest möönab, et esitas vaidlustuse ära ootamata hankija vastust esitatud küsimustele ning vaidlustaja ei vaidle vastu sellele, et hankijal oli vastuse esitamise tähtajaks 30.11.2023. Küll aga jätab hankija tähelepanuta, et kuna esialgne taotluste esitamise tähtaeg oli hankes 07.12.2023, siis ei oleks vaidlustajal enam olnud võimalik esitada tähtaegselt 1 Nt VAKO 28.01.2019.a otsus nr 10-19/204256, p-d 3.1-3.2. 2  käesolevat vaidlustust olukorras, kus hankija ei oleks vaidlustaja poolt esitatud küsimustele sisuliselt vastanud või oleks üksnes korranud RHAD-s toodut. Vaidlustaja peab vajalikuks rõhutada, et teadlikult ebaõige faktiväide on hankija vastuse punktis „II Faktilised asjaolud“ esimeses lõigus esitatud väide, nagu oleks hankija algselt määranud taotluste esitamise tähtajaks 29.12.2023. Vaidlustaja rõhutab, et algselt oli taotluste esitamise tähtaeg 07.12.2023, mistõttu oli vaidlustuse esitamise tähtaeg 29.11.2023. Vaidlustaja peab täiendavalt vajalikuks märkida, et kuivõrd on ka hankija poolt muudetud kujul RHAD jätkuvalt vastuolus õigusaktidega, siis ei oleks ka faktiliselt hankija vastuse ära ootamine midagi sisuliselt muutnud. 3.3. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust väitel, nagu oleks vaidlustaja poolt vaidlustuse esitamine olnud kuidagi vastuolus hea usu põhimõttega või vaidlustaja ei oleks kasutanud oma seadusest tulenevaid õigusi heauskselt. II Vaidlustajal on õigustatud huvi vaidlustuse esitamiseks 3.4. Hankija on asunud väitma, et vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamiseks õigustatud huvi, kuna vaidlustaja ise ei vasta RHAD-s esitatud tingimustele. Antud väide on põhjendamatu. 3.5. Esiteks rõhutab vaidlustaja, et vastavalt RHS § 192 lõikele 1 hindab seda, kas vaidlustus vastab RHS 8. peatükis vastavatele nõuetele või mitte üksnes VAKO. VAKO ei ole käesolevas menetluses vaidlustaja vaidlustusõigust kahtluse alla seadnud, sealhulgas ei ole VAKO 06.12.2023.a kirjas palunud vaidlustajal esitada tõendeid enda õigustatud huvi kohta. Seega ei pea vaidlustaja vajalikuks vastata hankija põhjendamatutele etteheidetele seoses vaidlustaja vaidlustusõiguse puudumisega, vaid kinnitab, et vaidlustajal on õigustatud huvi olemas, kuivõrd soovib vaidlustaja hankes osaleda koos ühispakkujaga. 3.6. Eeltoodust sõltumata esitab vaidlustaja VAKO-le tõendi selle kohta, et vaidlustajal on õigustatud huvi olemas (lisa nr 3). Kui VAKO ei pea antud tõendit asjakohaseks, kuivõrd VAKO ei ole tõstatanud küsimust vaidlustusõigusest, siis palub vaidlustaja jätta esitatud tõend tähelepanuta. III Üüripinna asukoht (RHAD põhitingimuste punkt 1.4) 3.7. Hankija on üüripinna asukohaga seoses rõhutanud, et hankijal on õigus iseseisvalt otsustada, millist toodet, teenust või ehitustööd ta vajalikuks peab. Vaidlustaja ei vaidle vastu hankija vastavale õigusele, kuid rõhutab, et hankija õigus otsustada iseseisvalt ei tohi olla vastuolus riigihangete aluspõhimõtete ega RHS § 88 lõikega 7. Vaidlustaja jääb oma vaidlustuses esitatud seisukohtade juurde, et hankija poolt sobivaks loetud asukohavalik piirab põhjendamatult konkurentsi, ei kohtle kõiki pakkujaid võrdselt ning selline piirang ei ole riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalne ja põhjendatud. 3 3.8. Hankija on oma vastuse punkti 9 alapunktides toonud välja väidetavad põhimõtted, millest lähtuvalt on asukohavalik kindlaks määratud. Vaidlustaja rõhutab, et ka Pae tn 2 kinnistu asukoht vastab kõikidele hankija poolt esile toodud põhimõtetele. 3.9. Selgelt demagoogiaks tuleb pidada hankija väidet, nagu võiks tekkida küsimus, et kas hankija peaks asukoha kriteeriume laiendama kogu Tallinna linna või Harju maakonna ulatuses. Praegusel juhul on küsimus selles, millistele objektiivsetele, proportsionaalsetele ja põhjendatud kriteeriumitele tuginedes on hankija sobiva asukohakaardi kindlaks määranud just sellises ulatuses, nagu seda tehtud on. 3.10. Vaidlustaja toob välja, et sobilik ala (rohelisega märgitud) piirneb kahe erandiga Paldiski maantee, Mustamäe tee, Tammsaare tee, Järvevana tee, Tartu maantee, Liivalaia tn, Tõnismägi tn, Toompuiestee tn ja Paldiski maantee vahel. Kaheks selgelt eristuvaks erandiks on aga Alfa Property ja EKE poolt arendatav Tallinna Hipodroomi ala ning Ülemiste kaubanduskeskuse taha jääv Ülemiste linnak. Vaidlustaja rõhutab, et antud alade osas on hankija pidanud võimalikuks teha asukohaga seonduvalt n.ö erandi, sest eelduslikult vastavad antud alad hankija poolt väljatoodud põhimõtetele. Samamoodi aga vastab kõigile neile põhimõtetele ka Pae tn 2 kinnistu asukoht ja selle lähiala. Siinkohal on oluline rõhutada, et Hipodroomi arendusala ei ole võimalik tänasel päeval kindlasti lugeda väljakujunenud arendusalaks, kuna antud alale alles kavandatakse büroohoonete ehitust. Seega olukorras, kus hankija leidis oma RHAD-i põhitingimuste punktis 1.3, et hankija jaoks on oluline hoone paiknemine magistraali/suurema tee ääres või väljakujunenud äripiirkonnas, siis Hipodroomi arenduse puhul on tegemist üksnes magistraali ääres paikneva arendusega. Vaidlustajale kuuluv kinnistu asub samamoodi magistraali ääres ning on väga hea nähtavuse ja ligipääsetavusega ning samuti vastab kõikidele hankija poolt vastuses välja toodud kriteeriumitele. 3.11. Vaidlustaja rõhutab, et kuigi esmamuljena võib hankija poolt kindlaks määratud võimaliku uue büroohoone asukohaks sobiv ala tunduda suur, siis tegelikkuses on see mulje näilik. Suur osa alast on hõlmatud olemasoleva elamurajooniga, kuhu ärihooneid kavandatud ei ole ning nende kavandamine ei ole ka lubatud. Näiteks moodustab antud alast suure osa Kristiine linnaosas asuv üksikelamute ja korterelamute piirkond, samuti ka Kesklinnas asuv Uue-Maailma piirkond. Sisuliselt sobib antud alal hankija poolt kehtestatud tingimustele vaidlustaja hinnangul üksnes kolm arendust. 3.12. Hankija poolt kehtestatud asukohale ning muudele tingimustele vastavaid asukohti/arendusi/taotlejaid on praegusel hetkel vaidlustaja hinnangul kokku kolm – (i) Ülemiste linnak (näiteks Viktori kvartal või mõni muu arendus Ülemiste linnakus), (ii) Kaamose Avala kvartal või (iii) Merko arendus Uus-Veerenni ärimaja (Pille tn 16). Antud variandid on kujutatud käesoleva menetlusdokumendi lisas nr 1 esitatud kaardil. Vaidlustaja rõhutab, et juhul kui võtta arvesse üksnes ehitusloa saanud projekte, on selliste projektide arv veelgi väiksem. Tänasel päeval võtab ehitusloa saamine Tallinna linnas sellise hoone puhul orienteeruvalt aega üks aasta ning täpset aega on võimatu prognoosida. Vaidlustaja rõhutab, et arendajale, kes läheb pakkumist teostama ilma ehitusluba saamata, toob selline olukord kaasa äärmiselt suured riskid, mistõttu ei saa seda pidada tõenäoliseks. Seega juhul kui 4  arvesse võtta vaid ehitusloa saanud projektid, on selliste projektide arv vaidlustaja teada alla kolme. Vaidlustaja rõhutab, et olukorras, kus hankes saavad osaleda üldse kokku vaid 2-3 pakkujat, ei ole hankelepingu mahtu (10+ aastane üürileping) ja eeldatavat maksumust arvestades hankija poolt seatud kitsendavad tingimused vaidlustaja hinnangul kooskõlas riigihanke aluspõhimõtetega. 3.13. Vaidlustaja jääb oma esitatu juurde ning viitab vaidlustuse lisas nr 3 esitatud asukohakaardile, mis oleks vaidlustaja hinnangul kooskõlas riigihanke aluspõhimõtetega. IV Nõuded seoses parkimiskohtadega (RHAD põhitingimuste punkt 11.1 koosmõjus RHAD tehniliste tingimuste punktidega 5.1; 5.2 ja 5.4) 3.14. Hankija on asunud väitma, et Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020.a otsuse nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“ (edaspidi „parkimiskohtade arvu normid“) alusel on vahevööndis normide järgi nõutav parkimiskohtade arv minimaalselt nõutav arv. Vaidlustaja rõhutab, et praegusel juhul seisnebki vaidlus selles, et hankija tõlgendab parkimiskohtade arvu norme teisiti, kui Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Vaidlustaja poolt vaidlustuse lisas nr 5 ning 05.12.2023.a esitatud seiskohtade lisas nr 2 on esitatud väljavõte koosolekust, kus täpselt sama temaatika oli Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Pae tn 2 kinnistu ehitaja vahel arutelu all ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti selge seisukoht oli, et parkimiskohti tuleb kavandada vastavalt parkimiskohtade arvu normidele ning ei lubanud rohkem parkimiskohti kavandada (ehk keeldusid lubamast parkimismaja suuremaks ehitada). Seega ei vasta hankija käsitlus tõele. 3.15. Hankija on vastuseks vaidlustaja seisukohale – mille kohaselt nõue, et hoone ees, kõrval või vahetus läheduses (umbes 10-20m kaugusel sissepääsust) peab asuma külalistele kokku 37 parkimiskohta ei ole proportsionaalne ega ka füüsiliselt võimalik (vt vaidlustuse punkte 2.11 jjI) – asunud väitma, et pakkujatel ei ole õigust asuda hankija asemel määratlema, milline on parim lahendus hankija vajadustele. Samas on hankija muutnud hanke hindamiskriteeriume nii, et hankija jagab väärtuspunkte sõltuvalt pakutud parkimisvõimalustest, nähes ette, et parkimiskohtade eest, mis luuakse hoonesse või hoone välisseinast kuni 100m kaugusele, saab punkte vastavalt valemile „Pakutav kohtade arv/262*10“. Seega hindamiskriteeriumites on hankija pidanud võimalikuks ka parkimiskohti kuni 100m kaugusele, samas kui RHAD tehniliste tingimuste punktis 5.2 soovib hankija endiselt külaliskohti 10-20m kaugusele hoone sissepääsust. Seega on RHAD ka oma olemuselt vastuolulised. V Eraldiseisev liitumispunkt (RHAD tehniliste tingimuste punkt 5.3) 3.16. Hankija on asunud väitma, et Elektrilevi praktika kohaselt on liitumispunkt elektriautode laadimistaristu ehituse jaoks erand ja seda saab tellida olemasoleva liitumisega krundile. Hankija ei ole viidanud ühelegi õiguslikule alusele või normdokumendile, mis väidetavalt „praktikat“ legitimeeriks. Elektrilevi enda 5  koduleheküljel kättesaadava avaliku informatsiooni kohaselt – mis on kättesaadav siit: https://www.elektrilevi.ee/vorguleping?network- contract=contract_signing&tabgroup_3=low-voltage&vorgupaketid=apartment (11.12.2023) – seisab järgmine info: „Elektri tarbimiseks on vaja sõlmida võrguleping. Võrgulepingus fikseerime Sinu tarbimiskoha elektriga varustamise tingimused ja võrguteenuse hinnapaketi.[] Samaaegselt saab tarbimiskohal kehtida ainult üks võrguleping.“. Lisaks pöördus vaidlustaja selles küsimuses ka Elektrilevi poole, helistades Elektrilevi infotelefonil2. Elektrilevi kinnitas, et reeglina saab kinnistul olla ainult üks liitumispunkt. Erandid, mis ei ole kirjalikult Elektrilevi koduleheküljel välja toodud ning mille puhul võib olla võimalik teatud tingimustel mitut liitumispunkti lubada, olid Elektrilevi sõnul järgmised: (1) kinnitu on kaasomandis, (2) kinnistu koosneb mitmest katastriüksusest, (3) kinnistul on mitu erinevale omanikule kuuluvat hoonet, (4) kinnistul on erinevat tüüpi tarbijad, nt elu- ja ärihoone või (5) kui detailplaneering näeb ette mitu eri liitumispunkti. Elektriautode laadimistaristuga seonduvat erandit kusagil fikseeritud ei ole ning seda ei toonud välja ka Elektrilevi töötaja. 3.17. Juhul kui hankija tegelik seisukoht on, et hankija tütarettevõte Elektrilevi OÜ ei tee takistusi ning koguni aitab kaasa hankija poolt valituks osutunud eduka taotleja poolt pakutavale kinnistule elektriautode laadimistaristu jaoks eraldi liitumispunkti kavandamiseks, siis tuleks selline seisukoht ka RHAD-s selgesõnaliselt sätestada, et kõik taotlejad saaksid selle tingimusega arvestada. VI Elektrifitseeritud parkimisala laiendamine (RHAD tehniliste tingimuste punkt 5.7 koosmõjus RHAD tehniliste tingimuste punktidega 5.6,5.8, 5.9 ja 5.10). 3.18. Hankija väitel ei ole võimalik RHAD tehniliste tingimuste punkte 5.7. kuni 5.10. tõlgendada koosmõjus punktiga 5.6 selliselt, et punktides 5.7-5.10 kavandatud tegevustega seotud kulud jäävad pakkuja kanda. Samas ei lükka hankija oma vastuses antud tõlgendust ka otsesõnu ümber, vaid toob välja, et elektrifitseeritud parkimiskohtade suurendamine toimub eraldi projekti ja kokkulepete alusel, milles lepitakse kokku muuhulgas selle maksumus. Samal ajal ei ole vaidlust, et punktis 5.6. sätestatud laadimistaristu väljaehitamine on üürileandja kohustuseks. Punktides 5.7-5.10 kirjeldatud parkimiskohtade täiendava elektrifitseerimisega seotud kulude kandmisega seoses ei ole aga täiendavaid tingimusi hankija sätestanud. Vaidlustaja on jätkuvalt seisukohal, et tingimusi on võimalik tõlgendada selliselt, et kui punkte 5.7-5.10 tõlgendada koosmõjus punktiga 5.6, on tulemuseks olukord, kus elektrifitseerimise kulud jäävad üürileandja kanda.Siinkohal on oluline ka rõhutada, et olukorras, kus tulevikus elektritarbimine kogu riigis eelduslikult suureneb ning vabu tarbimisvõimsuseid jääb ilma arvestatavate infrastruktuuri investeeringuteta võrguettevõtete poolt aina vähemaks (tänasel päeval ei ole teada, et sellises mahus investeeringuid oleks 2 Juhul kui hankija soovib eeltoodut kontrollida, siis Elektrilevi infotelefoni kõned salvestatakse ning see võimalus on hankijal oma tütarettevõtte suhtes olemas – kõne tuli sisse numbrilt 5012386 ning toimus veidi enne kl 17.00, 11.12.2023. 6  võrguettevõtjatel kavas teha), siis ei ole taotlejal võimalik garanteerida, et hankija poolt soovitaval ajahetkel üürilepingu kehtivuse perioodil on võimalik sellist liitumist tagada ehk tarbimisvõimsust suurendada. Juhul kui taotleja ka sellise kinnituse annab, siis praegusel ajahetkel ei saa sellel olla eelmainitud põhjustel sisulist tähendust. VII Parkimiskohtade tähistamine (RHAD tehniliste tingimuste punktid 5.13.1 ja 5.13.2 3.19. Hankija selgitab, et 37 parkimiskohta, mis on mõeldud külalistele, on mõeldud ristkasutuseks külaliste poolt ning märgitus peab tagama selle, et kõik need kohad on tagatud hankija külalistele. Muuhulgas selles ongi poolte vahel vaidlus. Vaidlustaja viitab veelkord vaidlustuse lisas nr 6 esitatud Tallinna linna liikuvuse valdkonna arengukavale 2035 (vt vaidlustuse punkt 2.15) ning leiab, et külaliskohtade märgistamine hankija logodega takistabki samade kohtade ristkasutust mõne muu samas hoones tegutseva ettevõtte kliendi külalise poolt. Vaidlust ei saa olla selles, et parkimiskohtade tähistamine konkreetse ettevõttega seotud märgistusega välistab selle parkimiskoha ristkasutuse teise ettevõttega seotud isiku või külalise poolt. Vaidlustaja saab hankijast aru, et hankija vajaduseks on tagada piisavate parkimiskohtade arv, mitte aga see, et hankija kasutuses oleksid konkreetsed parkimiskohad. Seega ei ole parkimiskohtade märgistamine vajalik ning takistab parkimiskohtade ristkasutust, mis omakorda on vastuolus Tallinna linna liikuvuse valdkonna arengukavaga. Samamoodi on välistatud ka külaliste elektriautode parkimiskohtade ristkasutus. Olukorras, kus elektriautode parkimiskohad koos laadimisega on tähistatud hankija brändingule vastava märgistusega, siis on iseenesestmõistetav, et antud koht ei ole ristkasutuses teiste hoonet külastavate elektriautode vahel, sest mõistlik isik eeldab, et antud parkimiskoht on mõeldud üksnes hankija külalisele. See aga välistab külaliste parkimiskohtade, sh elektriautode parkimiskohtade ristkasutuse täielikult. 3.20. Samuti tuleb RHAD tehniliste tingimuste punkti 5.13.2. mõista selliselt, et kõik parkimismajasse (katuse alla) kavandatavad 62 elektriautode parkimiskohta (RHAD tehniliste tingimuste p 5.4) peavad olema markeeritud hankija brändinguga ehk need parkimiskohad oleks seega üksnes hankija kasutuses. See aga välistab parkimiskohtade ristkasutuse ka parkimismajas, mis on ebamõistlik ja ebaproportsionaalne. Teisisõnu loob antud nõue olukorra, kus hankija brändinguga varustatud elektriautode laadimiskohti tohivad kasutada üksnes hankijaga seotud isikud. See aga välistab üheselt parkimiskohtade ristkasutuse. VII Hankelepingus toodud tingimused 3.21. Hankija loob mulje, nagu oleksid kõik muud RHAD-s toodud tingimused peale hindamiskriteeriumide ja miinimumnõuete, sh hankelepingus toodud tingimused läbiräägitavad. Samas ei ole vaidlustaja hinnangul mõistlikku vaidlust selles, et hankija ei asu läbi rääkima juba RHAD-i osaks olevaid tingimusi, sh hankelepingut osas, milles see on RHAD-i osaks. Edukaks valitud taotlejal ei ole võimalik asuda 7  omalt poolt läbi rääkima kõiki hankelepingu tingimusi või seadma uusi tingimusi ilma hankija nõusolekuta. Seega on võimalikud läbirääkimised lepingutingimuste üle üksnes näilised ja kui taotleja ei saa oma positsiooni kaitsta RHAD-i vaidlustades, ei ole tal enam võimalik oma õigusi kaitsta ka hankelepingu sõlmimise eelselt. 3.22. Hankija on hankelepingu punkti 1.4 muutnud (vt hankija poolt 11.12.2023.a menetlusosalistele esitatud RHAD) ning näinud ette, et üürnikul on õigus vähendada või suurendada lepingu eseme mahtu 20% ulatuses punktis 1.1 sätestatud mahust ja/või vähendada lepingu eseme mahtu 20% ulatuses punktis 1.2.3. sätestatud mahust. Samas on jätkuvalt hankelepingu projektis 1.4 oluline vastuolu üürileandja õigustele – vaidlustaja seisukoht on, et üüripinna ja parkimiskohtade arvu muutmine peab olema omavahel otseselt seotud ehk olukorras, kus üürnik soovib vähendada lepingu eseme mahtu 20% ulatuses, peab samas mahus vähenema ka üürniku kasutuses olev parkimiskohtade arv. Praegusel juhul on hankija selgelt need kaks olukorda eristanud – hankijal on õigus üüripinna suurust vähendada või suurendada kuni 20% ning parkimiskohtade arvu vähendada kuni 20%, kuid juhul kui üürnik oma üüripinda vähendab 20%, ei ole üürnikul kohustust (ega üürileandjal õigust nõuda), et ka parkimiskohtade arv üüripinna vähendamisega proportsionaalselt väheneks. Sellise tingimuse korral oleks üürileandja olukorras, kus üürnik vähendab küll enda kasutuses olevaid ruume, kuid üürileandjal ei ole võimalik vähendatud mahtu uuesti välja üürida, sest puuduvad proportsionaalselt vähendatud mahuga piisav arv parkimiskohti, mida koos selle pinnaga kolmandale isikule üürile pakkuda. 3.23. Vastutuskindlustusega seoses jääb vaidlustaja oma varem esitatud seisukohtadele. Lepinguvabaduse põhimõte ei õigusta lepinguosapoolte ebavõrdset kohtlemist ja RHS aluspõhimõtetega vastuolus olevate tingimuste ettenägemist hankelepingus, sealhulgas ka selliste tingimuste sätestamata jätmist, mis on antud valdkonnas tavapärased ja üldtunnustatud, tagamaks poolte lepinguliste kohustuste võrdne osakaal. 3.24. Arusaamatuks jääb hankija seisukoht, nagu välistaks hankelepingu punkt 6.3 kuidagi seda, et kõrvalkuludega püütakse kompenseerida madalat üürihinda. Punkt 6.3 näeb ette kohustuse kooskõlastada kõrvalkulude teenuse osutaja, mis ei seondu kuidagi kõrvalkulude osutaja teenuse hinnaga. Teenuse osutaja isiku kooskõlastamine ei ole samastatav kõrvalkulude teenuse hinnaga. Punktis 6.3 on juba sätestatud üürileandjale kohustus valida üldjuhul väiksema kõrvalkuluga teenuse osutaja. Täiendav kohustus kooskõlastada teenusepakkuja üürnikuga on ebaproportsionaalselt piirav ning ei lähtu hankija poolt kirjeldatud eesmärgist. 3.25. Seoses 30-päevase maksetähtajaga viitab vaidlustaja Euroopa Komisjoni menetluses olevale eelnõule „EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS äritehingutes esinevate hilinenud maksete tõkestamise kohta“3, mis sätestab, et 3 Internetis kättesaadav: https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/0220a86e-52ef-11ee-9220- 01aa75ed71a1/language-et 8  ettevõtjate vaheliste tehingute, sealhulgas ka suurettevõtete ja teiste ettevõtete vaheliste tehingute puhul piiratakse maksetähtaegu 30 päevaga. Vaidlustaja rõhutab, et olukorras, kus vastav määrus jõustub pärast hankelepingu sõlmimist, kuid hankelepingus on jätkuvalt ettenähtud 45-päevane maksetähtaeg, ei ole võimalik edukal pakkujal üürisuhtes kohaldada Euroopa Liidu määruses sätestatud õigust 30-päevaseks maksetähtajaks. See, et selline praktika on praegusel juhul hankija poolt kasutusel ei tähenda, et olukorras, kus Euroopa Liidu tasandil on kehtestamisel õigusakt sellise praktika keelustamiseks, ei tuleks sedavõrd pika hankelepingu sõlmimisel seda arvestada. 3.26. Hankelepingu punktis 10.2 sätestatud plaaniliste tööde puhul näib hankija olevat silmas pidanud töid, mis tekitavad müra ja vibratsiooni. Juhul kui see on olnud hankija eesmärk, siis tulebki hankija hankelepingu punkt 10.2 ka selliselt sõnastada. Praeguses sõnastuses tuleneb aga üürileandjale kohustus teavitada üürnikku igast hoones kavandatud plaanilisest tööst, sealhulgas ka sellistest töödest, mis ei avalda hankijale ega tema töötajatele mingit sisulist mõju ning millega negatiivseid mõjutusi ei kaasne. Sellisteks töödeks võib pidada ka näiteks samas hoone asuvate teiste ruumide siseviimistlusega seotud töid, nt värvimistöid üürniku vahetumisel. Tegemist on ebaproportsionaalselt üürileandjat koormava tingimusega. 3.27. Hankelepingu punkti 11.1 on pooled sisustanud erinevalt. Hankija hinnangul on võimalik üürileandjal keelduda parenduse tegemiseks nõusoleku andmisest, kui see tekitaks üürileandjale lepingu tingimuste kohaselt ebamõistlikke kulutusi ja seda ka olukorras, kus parenduste teostamise ajahetkel selliseid ebamõistlikke kulutusi ei tekiks, vaid kulud tekiksid alles pärast hankelepingu lõppemist (ehk üüriperioodi lõppedes). Vaidlustaja ei nõustu, et hankelepingu punkte 11.1 ja 11.2 on koosmõjus võimalik nii tõlgendada. Hankija tõlgenduse kohaselt oleks üürileandjal justkui kohustus igakordselt parenduse tegemiseks nõusoleku andmisel hinnata (sh ka üürnikult küsida), kas see parendus on lepingu lõppemisel eemaldatav või mitte ja juhul kui see ei ole eemaldatav, siis tuleks üürileandjal justkui arvestada see kulutus üürileandja lisakuluks. Vaidlustaja hinnangul on tegemist aga ajaliselt kahe eraldiseisva olukorraga – lepingu punkti 11.1 nõusoleku andmisel on üürileandjal õigus arvesse võtta üksnes neid võimalikke lisakulusid, mis üürileandjale tekivad parenduse teostamise ajahetkel, mitte aga lepingu lõppedes. 3.28. Kokkuvõttes jääb vaidlustaja kõigi oma vaidlustuses ja varasemates menetlusdokumentides esitatud seisukohtade juurde. 4. Menetluskulude nimekiri 4.1. Vaidlustaja on kandnud käesolevas vaidlustusasjas kokku menetluskulu summas 3616,25 eurot, millest lepingulise esindaja õigusabikulu moodustab 2336,25 eurot ilma käibemaksuta (menetluskulude nimekiri esitatud käesoleva menetlusdokumendi lisas nr 2) ja riigilõiv 1280 eurot. 9 4.2. Vaidlustaja kinnitab, et menetluskulu on seotud käesoleva vaidlustusasjaga, palub jätta kõik menetluskulud hankija kanda ning mõista hankijalt välja vaidlustaja poolt kantud menetluskulu summas 3616,25 eurot. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tuulikki Laesson 4D Capital Management OÜ lepinguline esindaja Menetlusdokumendile lisatud dokumentide loetelu: 1. Hankija poolt kindlaksmääratud asukohakaart võimalike sobivate arenduste alternatiividega 2. OÜ Laesson ja Partnerid arve nr 231-2298 3. Tõend ühispakkumuse esitamisest ja õigustatud huvi olemasolust 10  Arve saaja Arve nr. 231-2298 Kuupäev: 11.12.2023 4D CAPITAL MANAGEMENT OÜ Tondi tn 51-27, Kristiine linnaosa LAESSON & PARTNERID OÜ 11316 Tallinn Reg kood 11075449 Volta tn 1, Tallinn,10412 KMKR EE100950144 Eesti Vabariik Kontaktisik Kaupo Koitla Reg.nr. 10847861 KMKR nr. EE100748084 Swedbank IBAN: EE472200221018606327 SWIFT/BIC: HABAEE2X Artikkel Ühik Kogus Hind Km Summa Õigusabi teenused tund 22,25 105.00 20% 2 336.25 20% maksustatav summa: 2 336.25 Käibemaks 20%: 467.25 Mittekäive: - Summa kokku (EUR): 2 803.50 Maksetähtaeg: 21.12.2023 Summa sõnadega: Kaks tuhat kaheksasada kolm eurot 50 senti Täname õigeaegselt tasutud arve eest! LAESSON & PARTNERID OÜ [email protected] Volta tn 1, Tallinn, 10412  Lisa 1 ÕIGUSABIKULUDE NIMEKIRI Töö kirjeldus ja kulu tundides: Õigusabi AS-I Eesti Energia riigihankes nr 270064 “Tallinna kontori üüripinna rentimine” 27.11-29.11.2023 – Telefoni- ja videonõupidamised kliendiga, materjalide ja alusdokumentide analüüs, vaidlustuse koostamine, lisade komplekteerimine, vaidlustuse täiendamine, kokku 16 tundi ja 40 minutit, millest arveldamisele kuulub 14 tundi ja 25 minutit. 04.12-05.12.2023 – VAKO nõudest tulenevalt nõupidamine kliendiga, vastuse koostamine VAKO nõudele, kokku 1 tund ja 20 minutit, millest arveldamisele kuulub 55 minutit. 06.12-11.12.2023 – Hankija seisukohtade analüüs, muudetud hanke alusdokumentide analüüs, täiendavate seisukohtade koostamine, kokku 8 tundi ja 20 minutit, millest arveldamisele kuulub 6 tundi ja 55 minutit. Kokku 26 tundi ja 20 minutit, millest arveldamisele kuulub 22 tundi ja 15 minutit (22,25 tundi). Tunnihind 105,00+20%. Kokku 2336,25+20%, kokku 2803,50 eurot. LAESSON & PARTNERID OÜ [email protected] Volta tn 1, Tallinn, 10412