Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusega seotud sotsiaalkaitseministri määruste muutmine

Rahandusministeerium Meie 08.12.2023 nr 1.2-2/162-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusega seotud sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Tagasisidet ootame hiljemalt 21.12.2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: SRT-ga seotud sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse EN SRT-ga seotud sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse SK Lisa SRT raames osutavate teenuste loetelu ja hinnad Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit Berit Rohtjärv [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“ Lisa 1 (muudetud sõnastuses) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinnad ÜLDPÕHIMÕTTED TEENUSE OSUTAMISEL (välja arvatud teenus koodiga 1001) • Enne teenuse osutamist isiku seisundi hindamine on osa teenusest. • Teenus sisaldab abivahendite vajaduse hindamist, sobiva abivahendi soovitamist ja kasutama õpetamist (võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas), vajaduse korral (kui puuduvad spetsiifilised teadmised või õigus abivahendit määrata) vajaliku abivahendi määramiseks teise spetsialisti poole pöördumise soovitamist. • Spetsialist on kohustatud soovitama isikul pöörduda teise spetsialisti poole, kui ta näeb selleks vajadust, põhjendades soovituses pöördumise vajadust. • Spetsialist peab oskama hinnata oma töö potentsiaalset efektiivsust ning vajaduse korral tegema ettepaneku muudatuseks sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamises või lõpetamiseks, kui on selge, et inimene sellest abi ei saa või tal puudub sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus. • Võrgustikutöö võib toimuda nii lähivõrgustikuga (pereliikmed, sõbrad, naabrid jt) kui ka formaalse võrgustikuga (kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, teiste teenuste osutajad, perearst, tööandja jt). Võrgustikutöö ei eelda võrgustikuliikmega kontaktkohtumist, seda võib teha ka virtuaalselt või telefoni teel. Formaalse võrgustiku puhul on lisaks võimalik suhtlemine ka e-kirja teel. Võrgustikutöös osalejaid ja võrgustikutöö sisu kirjeldatakse andmestikus. Kui teenuse saaja võrgustikutöös ei osale, peab teenuse osutaja teenuse saajat / seaduslikku esindajat tehtavast võrgustikutööst teavitama. • Meeskonnatöö on põhjendatud vajaduse korral ja kokkuleppel teenuse saajaga/seadusliku esindajaga kahe või enama sotsiaalse rehabilitatsiooni meeskonna spetsialisti osalemine kliendijuhtumiga seonduval nõupidamisel. Sotsiaalse rehabilitatsiooni meeskonna töös osalejaid ja meeskonnatöö sisu kirjeldatakse andmestikus. • Teenuse hinna sisse on arvestatud: 1) teenuse osutamisega seotud eel- ja järeltöö (sh dokumenteerimine); 2) sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessi vahe- ja lõpphindamised (kui seda tehakse kliendi kohaloluta); 3) üldise teabe andmine sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessis osalemise kohta (nt informeerimine teenusest, teenusele registreerimine, dokumentide sh andmestike edastamine ja allkirjastamine jms). • Kõik teenusega kaasnevad kulud (personal, inventar, üldkulud) sisalduvad teenuse hinnas. TEENUSE LIIK Individuaalteenus – teenus rehabilitatsiooniteenust saama õigustatud isikule. Grupiteenus – sarnase tegevusvõime või kogemusega isikute nõustamine grupis. Grupis on minimaalselt 2 ja maksimaalselt 12 isikut. Grupi võib moodustada ühe või mitme teenust saama õigustatud isiku mitteformaalse võrgustiku liikmetest. Sellisel juhul ei ole teenust saama õigustatud isiku kohalolek kohustuslik.  TEENUSTE KIRJELDUS Teenuse nimetus Teenuse kirjeldus Teenuse liik Teenuse Teenuse Kuni Kuni Kuni Kuni kood tunnihind määruse määruse § määruse määruse § 3 lõikes 1 3 lõikes 2 § 3 lõikes 3 § 3 lõikes 4 sätestatud sätestatud sätestatud sätestatud maksi- maksi- maksi- maksi- maalse maalse maalse maalse maksu- maksu- maksu- maksu- museni museni museni museni Rehabilitatsiooni Tegevusvõime, osalusvõime, 1001 75,52 378,4 378,4 378,4 378,4 vajaduse kõrvalabi ja abivahendite vajaduse hindamine ja ning sotsiaalse ja füüsilise rehabilitatsiooni keskkonna ressursside hindamine, planeerimine hinnangu koostamine koostöös isiku ja/või isiku esindajaga, vajaduse korral motiveerimine rehabilitatsiooniprotsessis osalemiseks. Vajaduse korral hindamine isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum). Hindamise ja hindamistulemuste ja/või planeeritavate tegevuste fikseerimine rehabilitatsiooniplaani või - programmi tegevuskavas. Füsioterapeudi Isiku motoorse sooritusvõime ja Individuaal- 2001 31,40 392,5 392,5 196,25 196,25 teenus tegevuskeskkonna (lasteaed, kool, teenus kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum) hindamine ning tegevuskeskkonna kohanduste soovitamine (võimaluse korral elluviimine). Individuaalsete liigutuslikku sooritusvõimet ja iseseisvat toimetulekut arendavate, taastavate, soodustavate ja/või säilitavate füsioterapeutiliste programmide koostamine ja rakendamine (ei sisalda passiivseid tegevusi) eesmärgiga anda inimesele teadmised ja harjutused, mida iseseisvalt sooritada oma toimetuleku säilitamiseks või parendamiseks, ning tegevuse tulemuslikkuse hindamine koostöös isikuga. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine, sealhulgas ergonoomilise abistamise võtete õpetamine lähivõrgustiku liikmetele isiku abistamiseks tema tegevuskeskkonnas. Grupiteenus 2002 11,56 Tegevusterapeudi Igapäevaelus vajalike oskuste Individuaal- 2003 31,64 teenus õpetamine täiendamine ja teenus säilitamine sealhulgas Grupiteenus 2016 12,20 vajaduse korral isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum). Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine keskkonnakohanduste tegemisel. Sotsiaaltöötaja Nõustamine (informeerimine, Individuaal- 2004 29,92 teenus juhendamine, jõustamine, teenus motiveerimine) ja teenuste koordineerimine sotsiaalsete Grupiteenus 2006 10,68 probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks, et toetada/soodustada isiku edaspidist funktsioneerimist, tegevus- ja osalusvõimet. Isiku lähivõrgustiku aktiveerimine, kogukonna ressursside vahendamine, avalike teenuste osutajate ja teiste formaalse võrgustiku liikmete (tööandjad, haridustöötajad, töötukassa juhtumikorraldajad) nõustamine, et toetada isikut  rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Eripedagoogi Kognitiivsete, Individuaal- 2007 30,60 teenus kommunikatsiooni-, teenus sotsiaalsete, õpi- ja muude Grupiteenus 2009 11,28 oskuste arendamine eripedagoogiliste võtetega. Võrgustikuliikmete eripedagoogiline nõustamine, sealhulgas isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, avalik ruum). Orienteerumis- ja liikumisõpetus (sh valge kepi kasutamine, marsruutide õpetamine jm), punktkirja õpetamine, igapäevatoimingute õpetamine, kommunikatsioonioskuste õpetamine ja arendamine ning abivahendite vajaduse hindamine ja kasutamise õpetamine, vajaduse korral võrgustikuliikmete osavõtul. Abivahendite vajaduse tuvastamisel, kui puudub õigus abivahendit määrata, vajaliku spetsialisti soovitamine. Logopeedi teenus Kõne-eelse Individuaal- 2013 31,92 kommunikatsiooni teenus arendamine. Verbaalse Grupiteenus 2015 11,76 (suulise, kirjaliku) ja/või alternatiivse kommunikatsiooni arendamine või taastamine. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Isiku ja/või tema võrgustikuliikmete nõustamine kommunikatsioonioskuste arengut või taastamist toetava keskkonna kujundamisel. Nõustamine neelamishäirega kaasnevate probleemide korral. Loovterapeudi Loovus- ja kunstipõhiste Individuaal- 2019 30,92 teenus meetodite ja tehnikate teenus rakendamine tegevusvõime Grupiteenus 2021 10,68 arendamiseks isiku terviseseisundist lähtuvalt psühhoteraapilisel, funktsionaalsel ja rekreatiivsel tasandil. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine loovtegevuste rakendamiseks isiku tegevuskeskkonnas. Psühholoogi Isiku nõustamine Individuaal- 2010 31,48 teenus terviseolukorrast, isiksusest teenus  ja suhetest tingitud Grupiteenus 2012 11,60 probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks. Isiku psühholoogiliste probleemide, seisundi ja tegevusvõime hindamine. Isiku potentsiaali ja valmisoleku arendamine eakohasteks tegevusteks, töötamiseks, õppimiseks ja iseseisvaks elamiseks. Võrgustikuliikmete nõustamine ja motiveerimine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Kogemusnõustaja Nõustamine sarnase puude, Individuaal- 2022 21,88 teenus terviseolukorra, kogemuse või teenus erivajadusega inimese poolt, Grupiteenus 2024 8,44 kes on saanud vastava ettevalmistuse. Teadmiste ja kogemuste vahetamine ning emotsionaalse, sotsiaalse ja/või praktilise toe pakkumine. Õe teenus Tervise ja enese eest Individuaal- 2025 31,32 hoolitsemisest teavitamine, teenus nõustamine, Grupiteenus 2027 11,56 haigusteadlikkuse hindamine, haiguse ja sümptomitega toimetuleku õpetamine, riskikäitumise juhtimine, isiku lähivõrgustiku nõustamine isiku või tema esindaja  juuresolekul/loal terviseprobleemidega toimetulekuks ja toetamiseks. Rehabilitatsioonispetsialistide nõustamine valitud meetmete ja sekkumiste rakendamisel (sobivate ja mittesobivate kindlakstegemine, lähtudes terviseolukorrast). Võrgustikuliikmete nõustamine ja motiveerimine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Teenus ei sisalda täiendavatele uuringutele saatmist, raviprotseduuride tegemist ega retsepti väljastamist. Arsti teenus Isiku terviseolukorra Individuaal- 2028 47,20 hindamine ja terviseolukorrast teenus lähtuv nõustamine rehabilitatsiooniprotsessi vältel. Rehabilitatsioonispetsialistide nõustamine valitud meetmete ja sekkumiste rakendamisel (sobivate ja mittesobivate sekkumiste kindlakstegemine, lähtudes terviseolukorrast). Võrgustikuliikmete (sh pere) nõustamine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel (arst informeerib isikut ja tema võrgustikuliikmeid isiku terviseolukorrast rehabilitatsiooniprotsessi vältel, sh tulenevalt rehabilitatsiooni tulemustest ja mõjust terviseolukorrale). Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Teenus ei sisalda arstliku raviplaani koostamist, diagnoosi määramist, raviprotseduuride tegemist, retsepti väljastamist, eriarsti vastuvõtule ega täiendavatele uuringutele suunamist.  EELNÕU 04.12.2023 MINISTRI MÄÄRUS Nr Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusega seotud sotsiaalkaitseministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 57, § 58, § 60 lõike 5, § 61 lõike 2, § 62 lõike 4 ning § 69 lõigete 6 ja 10 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku eest on 2695 eurot kalendriaastas kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil isik saab 16-aastaseks. (2) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktis 2 nimetatud isiku eest on 2695 eurot kalendriaastas kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil isik saab 19-aastaseks.“; 2) paragrahvi 4 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Majutuskulude maksimaalne maksumus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud õigustatud isiku kohta on 24,09 eurot ühes ööpäevas ja 120,45 eurot ühes kalendriaastas. (2) Majutuskulude maksimaalne maksumus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud isiku kohta, kellel on psüühikahäire, on 24,09 eurot ühes ööpäevas ja 843,15 eurot ühes kalendriaastas.“; 3) paragrahvi 4 lõike 5 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Sõidukulude hüvitamiseks esitab isik Sotsiaalkindlustusametile taotluse.“;  2 4) paragrahvi 4 lõike 5 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 4 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Sotsiaalkindlustusamet otsustab sõidukulude hüvitamise või sellest keeldumise hiljemalt 20 tööpäeva jooksul taotluse ja rehabilitatsiooniteenuse osutajalt rehabilitatsiooniteenuse osutamise kohta isikupõhise üksikaruande saamise päevast arvates.“; 6) määruse lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga. § 2. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning kohaliku omavalitsuse üksuse poolt lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning kohaliku omavalitsuse üksuse poolt lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse kindlaksmääramisel koostatava“; 2) paragrahvi 2 lõike 4 punktidest 1 ja 2 jäetakse välja sõnad „ja arvelduskonto number“; 3) paragrahvi 2 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) märge, mil viisil ja mis aadressil soovitakse Sotsiaalkindlustusametilt dokumente ja teateid saada (e-postiga, e-postiga krüpteeritult, posti teel tähtkirjaga, posti teel lihtkirjaga, klienditeeninduses, Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusportaalis, riigiportaali www.eesti.ee kaudu);“; 4) paragrahvi 2 lõike 4 punktis 6 asendatakse sõna „delikaatsete“ sõnaga „eriliigiliste“; 5) paragrahvi 2 lõike 4 punktid 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 2 lõikes 6 asendatakse sõnad „osutatavad teenused“ sõnadega „Sotsiaalkindlustusameti poolt rahastatavad teenused“; 7) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) rehabilitatsiooniplaani koostamise periood ja kehtivuse periood.“; 8) paragrahvi 3 lõike 11 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt: „Sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani D-osa ja tegevuskava alusel osutatud teenuse tulemuslikkuse põhjendatud hinnang peab sisaldama järgmisi andmeid:“; 9) paragrahvi 3 lõike 11 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „hinnangu koostaja(te) nimi, allkiri ja kuupäev.“; 10) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:  3 „(1) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja koostab rehabilitatsiooniprogrammi, rehabilitatsiooniplaani või tegevuskava ja teenuse osutamise alusel rehabilitatsiooniteenust saanud isiku kohta teenuse osutamise andmestiku.“; 11) paragrahvi 5 lõike 4 punktist 4 jäetakse välja sõnad „sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse kindlaksmääramisel koostatud“; 12) paragrahvi 5 lõike 4 punktid 5–8 sõnastatakse järgmiselt: „5) teenuse osutamise kuupäev; majutuse osutamise kuupäev, kui teenuse saaja ja alla 16-a. isiku saatja kasutasid teenuse saamise ajal majutust; sõidu kuupäev, kui teenuseosutaja sõidab teenust osutama õigustatud isiku igapäevaelu keskkonda ja taotleb sõidukulude hüvitamist (kood 3002); 6) teenuse kood ja nimetus vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 57 alusel kehtestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelule; majutusteenuse kood (ööpäevaringne majutus koodiga 3001/ööpäevaringne majutus alla 16-a. isiku saatjale koodiga 4003) ja nimetus; sõidukulude hüvitamise kood (teenus 3002) ja nimetus; 7) teenuse maht tundides (1 tund = 60 minutit); 8) teenuse sisu kirjeldus: osutatud teenuse ülevaatlik kirjeldus - toimunud kohtumise formaat (v.a kontaktkohtumine teenuseosutaja tegevuskohas), kohtumise teema, võrgustiku- ja meeskonnatöös osalejad, millises valdkonnas ja keda nõustati/juhendati, sõlmitud kokkulepped, tehtud hindamised/teraapiad/tegevused/õpetused, vahehindamise tulemused ja muu vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 57 alusel kehtestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelus kirjeldatud teenuste sisule. Kui teenuseosutaja osutab teenust õigustatud isiku igapäevaelu keskkonnas ning sõidule kuluv aeg arvestatakse teenuse osutamise aja hulka, siis märge, kui palju teenuse osutamise ajast kulus sõidule. Märkides sõidukulu hüvitamise (kood 3002), tuleb lisada lähtekoht, sihtkoht ja kilometraaž. Kui teenuse saaja ja alla 16-aastase õigustatud isiku saatja kasutasid majutust, siis märge majutuse kohta;“; 13) paragrahvi 5 lõike 4 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 5 lõike 7 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Teenuseosutaja esitab pärast teenuse osutamise lõpetamist Sotsiaalkindlustusametile rehabilitatsiooniplaani D-osa või tulemuslikkuse hinnangu hiljemalt koos viimase isikupõhise üksikaruandega.“; 15) paragrahvi 6 lõiked 11 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse hindamise ja sotsiaalse rehabilitatsiooni planeerimise teenuse osutamisel esitab teenuseosutaja hiljemalt koos isikupõhise üksikaruandega Sotsiaalkindlustusametile isikule koostatud sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani. Kui teenuse osutamise käigus on sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani või rehabilitatsiooniprogrammi muudetud, esitatakse hiljemalt koos isikupõhise üksikaruandega Sotsiaalkindlustusametile sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani või rehabilitatsiooniprogrammi muudetud tegevuskava. (2) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja võtab teenuse saajalt või tema seaduslikult esindajalt hiljemalt enne viimase isikupõhise üksikaruande esitamist kinnituse osutatud teenuste kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.“. § 3. Määruse rakendamine Paragrahvi 1 punkte 1, 2 ja 6 rakendatakse 1. jaanuarist 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinnad  Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusega seotud sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 66 (edaspidi määrus nr 66) „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“, täpsustades sõidukulude hüvitamise tingimusi ja loobudes kuludokumentide esitamise nõudest. Tõstetakse ka kuni 16- aastase puudega isiku ja lapse, kellel on tuvastatud lastekaitseseaduse alusel abivajadus ning rehabilitatsiooniteenuse vajadus, teenuse eest riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalset suurust. Lisaks muudetakse grupiteenuse puhul grupi suurust (2-12 isikut) ning tõstetakse teenuste tunnihindu 5% võrra. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 69 (edaspidi määrus nr 69) „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused“ muudatustega täpsustatakse, et sisulise tegevuskava koostab teenuse osutaja. Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) ei küsi edaspidi taotlusel töötamise või õppimisega seotud andmeid, kuna need on kättesaadavad andmebaasidest ning sellekohase kontrolli teeb amet igal juhul. Määrusesse lisatakse rehabilitatsiooniplaani koostamise ja kehtivuse periood. Samuti täpsustakse andmestikus esitatavaid andmeid ja teenuse sisu kirjeldust ning D-osa/ tulemuslikkuse hinnangu esitamist. Lisaks täpsustatakse rehabilitatsiooniplaani ja rehabilitatsiooniprogrammi tegevuskava esitamist SKAle ning teenuse osutamise kohta kinnituse küsimist teenuse saajalt või tema esindajalt. Määruseid täpsustatakse eesmärgiga, et määruste sisu oleks kooskõlas tänaste tööprotsessidega ning teenuse raamistik oleks kõikidele osapooltele selgem. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna nõunik Berit Rohtjärv ([email protected]), SKA teenuste osakonna erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse talitusejuhataja Lagle Kalberg ([email protected]), teenuse juht Ena Soodla ([email protected]), nõunik Kai Kivisild ([email protected]), arendusnõunik Kristi Nöps ([email protected]), arendusnõunik Agnes Sõlg ([email protected]). Mõjude hindamise on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Marion Rummo ([email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (alice.sü[email protected]). 1.3. Märkused Määruste muutmise eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Määrusega muudetakse ministri määruste järgmisi redaktsioone: 1) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“ (RT I, 18.01.2023, 5);  2 2) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused“ (RT I, 23.09.2021, 2). Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, mille kohta on esitatud mõjuhinnang seletuskirja 4. osas. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõus on kolm paragrahvi, millest kahes esimeses nähakse ette määruste muutmised ja kolmandas on määruse rakendussäte. Määruses nr 66 tehakse järgmised muudatused. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 3 lõigete 1 ja 2 sõnastust, millega tõstetakse kuni 16-aastase puudega isiku ning lastekaitseseaduse alusel tuvastatud abivajaduse ning rehabilitatsiooniteenuse vajadusega lapse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalset suurust 35 euro võrra. Punktiga 2 muudetakse määruse § 4 lõigete 1 ja 2 sõnastust, millega tõstetakse majutuskulude maksimaalset maksumust 24,09 euroni ühes ööpäevas ja 120,45 euroni ühes kalendriaastas. Tööealise psüühikahäirega inimese majutuskulude maksimaalseks maksumuseks on 24,09 eurot ühes ööpäevas ja 843,15 eurot ühes kalendriaastas. Punktiga 3 muudetakse määruse § 4 lõige 5 sõnastust. Sõnastuse muutmisega kaotatakse kohustus sõidukulude taotlemisel esitada kuludokumente. SKA kontrollib sõidukulude taotlust menetledes teenuse toimumist (kontrollitakse, kas teenuseosutajalt on saabunud koondaruanne) ning kuludokumentide esitamine ei ole vajalik. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse § 4 lõike 5 punkt 6 seoses sõidukulu tõendavate dokumentide esitamise nõudest loobumisega. Punktiga 5 muudetakse määruse § 4 punkti 6 sõnastust, et viia õigusruum kooskõlla praktikaga. Tänases tööprotsessis on arve esitamise aluseks korrektne aruanne ja vajalikud dokumendid tuleb esitada koos aruandega. Punktiga 6 asendatakse määruse lisa 1 eelnõu lisaga. Määruse lisas tehakse järgmised muudatused. Grupiteenuse grupi suurusena taastatakse 2-12 isikut, kuna see annab selgema aluse rahastada grupiteenust. Varasema muudatusega ei olnud võimalik tasustada grupitööd, kui üks grupi liige oli puudu (näiteks kolme asemel kaks). 01.01.2023 jõustunud muudatus, kus grupi suuruseks määrati 3 liiget, ei õigustanud end. Lisaks muudetakse tegevusterapeudi teenuse kirjeldust, kuhu lisatakse igapäevaelus vajalike oskuste õpetamise täiendamisele säilitamine ning eemaldatakse loovterapeudi teenuse kirjelduses tegevusvõime säilitamine. Muudatusega taastatakse 01.01.2023 jõustunud muudatuse eelne seis, kuna vastavat muudatust ei olnud erialaliitudega läbi arutatud. Lisaks tõstetakse teenuste tunnihindu 5% võrra. Määruses nr 69 tehakse järgmised muudatused. Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse määruse § 1 punkti 3, millega jäetakse sätte sõnastusest välja sõnad, millega viidatakse tegevuskava koostamisele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse  3 kindlaksmääramisel. Sõnastust parandatakse, sest SKA teenuste konsultant märgib ära, milliseid teenuseid SKA rahastab ning täpsustatud tegevuskava koostab teenuse osutaja. Punktiga 2 muudetakse määruse § 2 lõike 4 punkte 1 ja 2. Sätetest jäetakse välja sõnad „arvelduskonto number“, sest seda ei ole juba täna taotlusel küsitud. Arvelduskonto küsimine taotlusel on ebamõistlik, kuna arvelduskonto number on oluline sõidukulude hüvitamiseks ning selle jaoks on eraldi taotlus, kuhu inimene märgib oma arvelduskonto numbri. Punktiga 3 muudetakse määruse § 2 lõike 4 punkti 3. Sätte täpsustamiseks on lisatud sõna „Sotsiaalkindlustusamet“ iseteenindusportaali ette ja lisatud loetellu riigiportaal eesti.ee. Punktiga 4 muudetakse määruse § 2 lõike 4 punkti 6, asendades sõna „delikaatsete“ sõnaga „eriliigiliste“. Muudatus tuleneb terminoloogia muutmisest, kuid selle sisuline tähendus ei muutu. Punktiga 5 tunnistatakse määruse § 2 lõike 4 punktid 7 ja 8 kehtetuks, sest Ska saab vastava info andmebaasidest ja kontrollib alati õigustatuse tuvastamiseks üle. Muudatuste abil muutub inimese jaoks taotlus arusaadavamaks ja lihtsamini täidetavaks. Punktiga 6 on parandatud määruse § 2 lõike 6 sõnastust, asendades sõnad „teenuse raames osutatavad teenused“ sõnadega „Sotsiaalkindlustusameti poolt rahastavate teenuste loetelu“. SKA teenuste konsultant märgib ära, milliseid teenuseid SKA rahastab. Täpse spetsialisti teenuse vajaduse ning täpsustatud tegevuskava koostab teenuse osutaja koostöös teenuse saajaga. Teenuse saajale muutub arusaadavamaks teenuse korraldus ja see, et konkreetsed teenused määrab teenuse osutaja. Punktiga 7 täiendatakse määruse § 3 lõiget 3, lisades sättele punkti 6, kuna rehabilitatsiooniplaanid saadetakse SKAsse ning SKA sisestab rehabilitatsiooniplaani infosüsteemi. Kui SKA teab rehabilitatsiooniplaani koostamise perioodi ja kehtivuse perioodi, siis ei teki kuupäevade täpsustamisega ebamõistlikku ajakulu. Punktiga 8 muudetakse määruse § 3 lõike 11 sissejuhatavat lauseosa. Sõnastust täpsustatakse, et oleks üheselt arusaadav, et nii rehabilitatsiooniplaani kui tegevuskava alusel teenust osutades tuleb koostada D-osa/teenuse tulemuslikkuse hinnang ning mõlemal juhul tuleb dokumentides kajastada samu andmeid. Punktiga 9 täpsustatakse § 3 lõike 11 punkt 9 sõnastust, et oleks paremini arusaadav, et hinnangu koostamisel piisab ühe hinnangu koostaja andmetest. Punktiga 10 muudetakse määruse § 5 lõike 1 sõnastust. Sõnastust parandatakse, kuna SKA teenuste konsultant märgib ära, milliseid teenuseid SKA rahastab. Teenuse saaja teenuse vajaduse ning täpsustatud tegevuskava koostab teenuse osutaja, mistõttu ei ole korrektne öelda „sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse kindlaksmääramisel Sotsiaalkindlustusametis koostatud tegevuskava“. Teenuse saajale muutub arusaadavamaks teenuse korraldus ja see, et tegevuskava koostab teenuse osutaja. Punktiga 11 muudetakse määruse § 5 lõike 4 punkti 4 sõnastust, jättes sealt välja sõnad „sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse kindlaksmääramisel koostatud“. Muudatus tuleneb teenuse korralduse täpsustamisest, et täpsustatud tegevuskava ei koosta SKA sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse kindlaksmääramisel, vaid seda teeb teenuse osutaja. Punktiga 12 muudetakse määruse § 5 lõike 4 punkte 5-8. Lõike 5 muudatusega eemaldatakse viide majutuse saamise märkele, sest see märgitakse andmestikku teenuskoodiga T4003 (ööpäevaringne majutus alla 16-a. isiku saatjale), T3001 (ööpäevaringne majutus). Punkti täiendatakse, kuna andmestiku andmete alusel kujuneb teenuseosutaja poolt esitatud koondaruanne ning isikupõhises üksikaruandes kajastatud teenuste koodid ja mahud peavad ühtima andmestike sissekannetega. Kui kasutatakse majutust või sõidetakse teenust osutama isiku igapäevaelu keskkonda ja teenuseosutaja kasutab koodi T3002 (sõidukulude hüvitamine),  4 siis kajastatakse see koondaruandes. Seetõttu on oluline, et see info oleks ka andmestikus. Teenuseosutaja jaoks muutub selgemaks andmestiku täitmise kord. Lõike 6 muudatusega täpsustatakse, et majutus ja sõidukulude hüvitamine omavad samuti koodi ning on hüvitatavad teenused ja seega vajalikud andmestikku märkida, kuid nad ei ole sotsiaalhoolekande seaduse § 57 alusel kehtestatud rehabiliteerivate tegevuste loetelus. Lõige 7 sõnastusest eemaldatakse sõnad „sealhulgas sotsiaalse rehabilitatsiooniplaani koostamisel isikuga vahetuks kohtumiseks kasutatud aeg“. Sotsiaalse rehabilitatsiooniplaani koostamine on reguleeritud eraldi koodi ja mahuga ning isikuga vahetuks kohtumiseks kasutatud aega ei ole vaja eraldi märkida. Lõike 8 muudatusega täpsustatakse teenuse sisu kirjeldust, et teenuseosutajad mõistaksid üheselt, mida andmestikus kajastada tuleb. Punktiga 13 tunnistatakse määruse § 5 lõike 4 punkt 9 kehtetuks, sest teenuse mõju isikule hinnatakse teenuse lõppedes D-osas/teenuse tulemuslikkuse põhjendatud hinnangus. Iga teenusekorra lõppedes ei ole mõistlik ja alati võimalik teenuse mõju hinnata. Punktiga 14 muudetakse määruse § 5 lõike 7 sõnastust, et teenuse osutamise raamistik selgemaks muuta. Tänases SKA tööprotsessis on arve esitamise aluseks korrektne aruanne ning muud vajalikud dokumendid tuleb esitada koos viimase isikupõhise üksikaruandega. Punktiga 15 muudetakse määruse § 6 lõigete 11 ja 2 sõnastust. Lõike 1 sõnastust parandatakse, sest tänases tööprotsessis on korrektne aruanne aluseks arve esitamisele ja vajalikud dokumendid tuleb esitada juba koos aruandega. Lisaks on tehtud sõnastuse täpsustus, kuna teenuse osutaja ei saada täpsustatud tegevuskava SKAle, mille tõttu ei ole vajalik ka saata tegevuskava muudatusi SKAle. Lõike 2 sõnastust täpsustatakse, sest dokumente saab allkirjastada kas teenuse saaja või tema seaduslik esindaja ning on lisatud, et kinnitus peab olema taasesitatavas vormis. Samuti on tänases tööprotsessis arve esitamise aluseks korrektne aruanne ja vajalikud dokumendid tuleb esitada koos viimase isikupõhise üksikaruandega. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse määruse § 1 punktide 1, 2 ja 6 rakendamine tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2024. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata mõju sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saavatele inimestele, teenuseosutajatele, SKAle ja riigieelarvele. Muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes valdkonnas: sotsiaalsed mõjud, majanduslikud mõjud ja mõju riigivalitsemisele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Mõjusid ei hinnata muudatustel, mille eesmärgiks on õigusselguse tagamine ja/või tänase praktika määruse tasandil täpsustamine, kuivõrd tegemist ei ole teenuse saajate, osutajate ega korraldajate jaoks muutuva olukorraga. Nendeks on määruses nr 69 eelnõu §2 punktidega 1-4, 6 ja 8-15 tehtavad muudatused. 4.1. Määruse nr 66 muudatuste mõjud 4.1.1. Eelnõu §1 punkt 1 Sotsiaalsed mõjud  5 Muudatusel on mõju teenuse saajatele. 2022. aastal sai sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 1249 0-15-aastast puudega last ja 939 KOV abivajavat last1. Kõigist sotsiaalteenuseid vajavatest lastest moodustab see väikese, aga olulise osa. Kalendriaasta limiidi tõstmisel on mõju eelkõige nende laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kättesaadavusele, kelle teenuste kasutus ületab uute hindadega kalendriaasta limiiti või jääb selle lähedusse. 2022. aasta teenuse saamise andmeid ja uusi planeeritavaid hindu arvesse võttes oleks selliseid lapsi veidi vähem kui 30%2 mõlemast sihtrühmast (1537 0-15-aastast puudega last ja 264 KOV abivajavat last). Kalendriaasta limiidi tõstmine 35 euro ulatuses võimaldab vähesel määral parandada kõigi uute hindadega teenuste limiiti ületavate laste teenuste kättesaadavust. Keskmiselt saab iga laps kasutada uute hindade kõrval limiiti tõstes 1,1 teenustundi rohkem3. Muudatusel on positiivne mõju teenuse saajate heaolule ning teenuse saajate tervisele. Muudatuse mõju sagedus on väike. 0-15-aastast puudega laste sihtgrupis oli keskmine teenuse kasutus 2022. aastal 55,1 tundi aastas ja KOV abivajava lapse sihtgrupis 54,7 tundi aastas4. Kokkuvõttes on muudatusel oluline sotsiaalne mõju teenuse saajatele. Mõju riigivalitsemisele Riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalse suuruse tõstmine suurendab vähesel määral riigieelarve kulusid ning sellel on teatav mõju ka SKA töökoormusele (limiitide muutmine ja muu administratiivne töö sealjuures). Muudatus on ühekordne ja ebaregulaarne, mistõttu mõju sagedus on väike. Kokkuvõttes on muudatusel väheoluline mõju riigivalitsemisele. 4.1.2. Eelnõu §1 punkt 2 Majanduslikud mõjud ja mõju riigivalitsemisele Muudatusega tõstetakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saajate majutuskulude maksimaalne maksumus 24,09 euroni ühes ööpäevas ja 120,45 euroni ühes kalendriaastas. Tööealise psüühikahäirega inimese majutuskulude maksimaalseks maksumuseks on edaspidi 24,09 eurot ühes ööpäevas ja 843,15 eurot ühes kalendriaastas. Muudatus toetab ja motiveerib teenuseosutajaid kasutama infosüsteeme, sh võimaldab teenuse osutajatel majutuskuludega seotud andmeid infosüsteemides kajastada, vastavaid infosüsteeme üleval hoida ning anda teenuse korraldajale infosüsteemis koostatud ülevaadet majutuskuludest. 2022. aastal kasutati ööpäevaringset majutusteenust 12 835 tunni ulatuses ja ööpäevaringset majutust alla 16-a. isiku esindajale 559 tunni ulatuses5. Muudatus mõjutab teenuse osutajate tööd hetkel, mil majutusteenuse osutamine sisestatakse andmestikku, osadel juhtudel võib see olla regulaarsem, teistel ebaregulaarsem. Majutusteenusel ollakse tavaliselt viis päeva, mistõttu on selle puhul arvestatud ühe päeva kande IT komponendi suuruseks 0,12 eurot. Majutuskulude maksimaalse maksumuse muutmisega kaasneb SKAle ühekordne SKAIS_AE arenduskulu ning mõjutatud on vähesel määral ka töötajate töökoormus. Kaasnevad kulud kaetakse SKA eelarvest. Majutuskulude kasvuks planeeritud kulu kaetakse riigieelarvelistest vahenditest. Kokkuvõttes on majutuskulude kasvul oluline majanduslik mõju teenuse osutajatele ja väheoluline riigivalitsemisega seotud mõju SKA töökoormusele ning riigieelarvele. 1 Sotsiaalkindlustusamet, 2023. 2 Sotsiaalkindlustusamet, 2023. Sotsiaalministeeriumi arvutused. 3 Sotsiaalkindlustusamet, 2023. 4 Sotsiaalkindlustusamet, 2023. Sotsiaalministeeriumi arvutused. 5 Sotsiaalkindlustusamet, 2023.  6 4.1.3. Eelnõu §1 punkt 3 Majanduslikud mõjud ja mõju riigivalitsemisele Muudatusega kaotatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sõidukulude hüvitamise taotlemisel kohustus esitada kuludokumente. Sõidukulusid tõendab edaspidi inimese poolt esitatud taotlus. Ühelt poolt väheneb teenuse saajate halduskoormus detailsete kuludokumentide (nt bussipilet) esitamisel ning teiselt poolt SKA töökoormus nende menetlemisel. Kulu hüvitamine toimub inimese esitatud sõidukulude hüvitamise taotluse alusel. See võib osade teenuse saajate jaoks tähendada hüvitamisele kuuluva summa suurenemist võrreldes kuludokumendi esitamisega, kuid ebasoovitava mõjuna võib teistel teenuse saajatel hüvitatav summa pisut väheneda. Kuludokumentide menetlemine on SKA jaoks regulaarne tegevus, teenusesaajate jaoks sõltuvalt teenuse saamisest pigem ebaregulaarne. Kokkuvõttes on muudatusel väheoluline majanduslik mõju teenuse saajatele ning oluline mõju SKA töökoormusele. 4.1.4. Lisa 1 4.1.4.1. Grupiteenuste grupi suuruse nõude muutmine Sotsiaalne ja majanduslik mõju 2022. aastal saadi sotsiaalse rehabilitatsiooni grupiteenuseid 4256 korral6. Praktika on näidanud, et tekib juhtumeid, kus grupitöö on vähemalt 2 inimese osalusel vajalik, aga seda ei ole võimalik tasustada, kuna üks grupi liikmetest on puudu. Seega 3-12 isiku nõue ei ole praktikasse sobiv ning see asendatakse 2-12 isiku nõudega. Inimestel, kes jäid varem grupiteenusest vähemalt 3 liikme nõude tõttu ilma, hakkavad tulevikus grupiteenust saama. Seega on muudatusel positiivne mõju grupiteenuse vajajate teenuse kättesaadavusele ja seeläbi heaolule ning tervisele. Muudatuse mõju sagedus on grupiteenuste keskmist kasutust aastas (sõltuvalt teenusest 2022. aastal keskmiselt 3-32 tundi aastas7) arvestades väike. Samuti on muudatusel majanduslik mõju teenuseosutajate võimalusele grupiteenust pakkuda ja seeläbi rahastatud saada. Sotsiaalse rehabilitatsiooni grupiteenuseid osutas 2022. aastal 62 asutust8. Kokkuvõttes on muudatusel oluline sotsiaalne mõju teenuse saajatele ja väheoluline majanduslik mõju teenuse osutajatele. 4.1.4.2. Tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenuse kirjelduse taastamine Sotsiaalne mõju Muudatusega taastatakse enne 01.01.2023 kehtinud määruse lisas olnud tegevusterapeudi teenuse kirjeldus. Tegevusterapeudi teenuse kirjeldusse lisatakse võrreldes hetkel kehtiva lisaga igapäevaelus vajalike oskuste õpetamise täiendamise juurde ka nende säilitamine. Muudatus mõjutab laiemalt kogu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sihtgruppi, kuid kitsamalt kõiki vastava teenuse saajaid. 2022. aastal sai tegevusterapeuti teenust (sh nii individuaal- kui grupiteenus) 3638 inimest9. Lisaks taastatakse loovterapeudi teenuse kirjeldus, eemaldades loovterapeudi teenuse kirjeldusest tegevusvõime säilitamise nõue. 2022. aastal sai loovterapeudi teenust (sh nii 6 Sotsiaalkindlustusamet, 2023. 7 Sotsiaalkindlustusamet, 2023. Sotsiaalministeeriumi arvutused. 8 Sotsiaalkindlustusamet, 2023. Esmaasutuse registreeritud aadressi järgi ehk kui asutus osutas teenuseid mitmes asukohas, on see arvestatud üks kord. 9 Sotsiaalkindlustusamet, 2023.  7 individuaal- kui grupiteenus) 3999 inimest10. Muudatuse mõju sagedus on teenuste keskmist kasutust aastas arvestades väike. Kokkuvõttes on muudatusel oluline sotsiaalne mõju teenuse saajatele. 4.1.4.3. Teenuse tunnihindade tõstmine 5% võrra Sotsiaalne mõju Teenuste hindade tõstmise mõju teenuste kättesaadavusele, kvaliteedile ja teenusesaajate iseseisva toimetuleku paranemisele on kaudne. Muudatus võimaldab teenuseosutajatel tõsta töötajate palkasid. Tänu palgakasvule on teenuseosutajatel eeldatavasti paremad võimalused spetsialiste tööle palgata ning tööl hoida, mis omakorda võimaldab teenust piisava kvaliteediga ja ette seatud piirmäärade tingimustes piisavas mahus pakkuda, parandades nii kaudselt ka teenusesaajate toimetulekut. 2022. aasta jooksul sai sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 10 688 inimest, mis moodustab rahvastikust väikese osa. 2022. aastal oli keskmine teenuse saamise maht kõigi teenuste ja sihtrühmade peale kokku 56,9 tundi11, mis tähendab, et ka mõju sagedus on väike. Kokkuvõttes on muudatusel väheoluline sotsiaalne mõju teenuse saajatele. Majanduslik mõju Muudatusega tõstetakse kõigi sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste hindu, mis võimaldab teenuseosutajatel tõsta töötajate palkasid. See aitab kaasa töötajate toimetuleku paranemisele. Samuti võimaldab palgakasv lähemale jõuda teiste valdkondade sama ametikoha töötajate palgatasemele. SKA individuaalteenuste hinnad on läbi aastate jäänud alla Eesti Töötukassa ja Tervisekassa sarnaste teenuste hindadele. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse tunnihinna tõusu sisse on arvestatud ka IT-komponent, mis on vajalik selleks, et teenuse osutaja saaks infosüsteemis rehabilitatsiooniteenuse osutamist kajastada. Määra aluseks on infosüsteemide arendajaga läbiräägitud ühe kande sisestuskulu infosüsteemis 0,6 eurot (0,49 eur+22% km)12. Üks kanne on tavaliselt ühetunnisel teenusel, erinevus on arsti individuaalteenusel, kus on arvestatud, et teenuse pikkus on 30 min ja seega tehakse ühe tunni jooksul kaks kannet. IT-komponendi kulu arvestamine võimaldab teenuse osutajatel rehabilitatsiooni andmeid infosüsteemides kajastada ja vastavaid infosüsteeme üleval hoida ning anda teenuse korraldajale süsteemset andmelist ülevaadet teenuse osutamisest. Muudatus mõjutab kõiki sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajaid ja töötajaid pärast jõustumist regulaarselt. Kokkuvõttes on muudatusel oluline majanduslik mõju teenuse osutajatele ja töötajatele. Mõju riigivalitsemisele Hinnamuudatustega kaasneb SKAle ühekordne SKAIS_AE arenduskulu ning mõjutatud on vähesel määral ka töötajate töökoormus. Kaasnevad kulud kaetakse SKA eelarvest. Hinnatõusuks planeeritud kulu kaetakse riigieelarvelistest vahenditest. Kokkuvõttes on hinnamuudatustel väheoluline riigivalitsemisega seotud mõju SKA töökoormusele ja riigieelarvele. 10 Sotsiaalkindlustusamet, 2023. 11 Sotsiaalkindlustusamet, 2023. Sotsiaalministeeriumi arvutused. 12 Sotsiaalkindlustusamet, 2023  8 4.2. Määruse nr 69 muudatuste mõjud 4.2.1. Eelnõu §2 punkt 5 Majanduslikud mõjud Muudatusega ei pea teenuse saaja enam teenuse tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemisel märkima taotlusele kinnitust selle kohta, et ta ei ole töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega ega omanda põhi-, üldkesk-, kutse- või kõrgharidust. SKA saab vastava info andmebaasidest ise ning kontrollib alati õigustatuse tuvastamiseks selle üle. Muudatuse tulemusel väheneb teenuse saajate halduskoormus ning taotluse täitmine muutub lihtsamaks. Kuivõrd taotlusi ei esitata regulaarselt, on mõju sagedus väike. Kokkuvõttes aga on muudatusel oluline positiivne majanduslik mõju teenuse saajatele. 4.2.2. Eelnõu §2 punkt 7 Mõju riigivalitsemisele ja majandusele Muudatusega peab teenuse osutajate poolt koostatav sotsiaalse rehabilitatsiooniplaani üldosa sisaldama ka andmeid rehabilitatsiooniplaani koostamise perioodi ja kehtivuse perioodi kohta. SKA sisestab rehabilitatsiooniplaani infosüsteemi ning juhul kui rehabilitatsiooniplaani koostamise perioodi ja kehtivuse perioodi ei ole plaanis välja toodud, tekib kuupäevade täpsustamisega seoses ebamõistlik ajakulu. Muudatus mõjutab SKA ja teenuse osutajate töökoormust. Kuivõrd rehabilitatsiooniplaanide koostamine on teenuseosutajate jaoks ja sisestamine SKA jaoks suhteliselt regulaarne tegevus, on mõju sagedus keskmine. Tegemist on SKA ja teenuse osutajate jaoks olulise mõjuga. 4.3. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatustel on oluline positiivne mõju teenuse saajate halduskoormusele. 4.4. Andmekaitsealane mõjuhinnang Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse andmeid töödeldakse teenuse korraldamiseks sotsiaalkaitse infosüsteemis (SKAIS). Töödeldavate andmete täpsem loetelu on sätestatud sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ § 9 lõikes 8. Muudatustega vähendatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamise taotlusele kantavate andmete hulka (arvelduskonto number), kuna see ei ole teenuse osutamiseks vajalik. Seega väheneb töödeldavate ja sealhulgas ka säilitatavate andmete maht. Lisaks ei küsita isikult andmeid saadud tööturuteenuste kohta, kuna neid andmeid saadakse päringupõhiselt Töötukassa andmekogudest MISP 2 andmevahetusega. Kokkuvõttes on muudatuste andmekaitsealane mõju väike ja positiivne ning aitab kaasa andmete töötlemise minimaalsuse põhimõtte järgimisele. Seeläbi on teenuse saaja andmed paremini kaitstud teiste isikute poolt liigse isikuandmete töötlemise eest. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Sotsiaalse rehabilitatsiooni eelarve 2024. aastaks on 22 494 820 eurot, mis katab eelnõu rakendamisega seotud kulud 2024. aastal. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määruse § 1 punkte 1, 2 ja 6 rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2024. a, et tagada uute hindade rakendamine uue eelarveaasta algusest. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, MTÜ-le Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseosutajatele (SKA lepingupartneritele). EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/23-1633 - Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusega seotud sotsiaalkaitseministri määruste muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.12.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc3262c2-1ac5-4ee6-bb3f-8bc6757ebe70 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc3262c2-1ac5-4ee6-bb3f-8bc6757ebe70?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main