Vaidlustus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon [email protected] Tallinnas 15. detsembril 2023. a VAIDLUSTUS Riigihanke number: 263089 Riigihanke nimetus: Mobiilse läbivalgustusseadme ostmine Maksu- ja Tolliametile Vaidlustajad: Ühispakkujad: UAB INTA registrikood 110015560 Leedu Vabariik, Vilnius, Dariaus ir Gireno g. 40 Servtech OÜ registrikood 14077644 Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Aardla tn 85-2, 50414 Vaidlustajate esindajad: vandeadvokaat Indrek Lillo Advokaadibüroo Lillo & Partnerid menetluspost [email protected] vandeadvokaat Aarne Akerberg Advokaadibüroo Lillo & Partnerid menetluspost [email protected] Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340 Lõkke 4, Tallinn, 10122 e-post [email protected] Menetlustoiming: vaidlustus (RHS § 185 lg 1) Vaidlustajate taotlused: 1. Vaidlustajad ühispakkujad UAB INTA ja Servtech OÜ paluvad tunnistada kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihanke „Mobiilse läbivalgustusseadme ostmine Maksu- ja Tolliametile“ kehtetuks tunnistamise otsus. 2. Vaidlustajad UAB INTA ja Servtech OÜ paluvad mõista hankijalt vaidlustajate kasuks välja vaidlustajate poolt OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid Tallinn: Pärnu mnt 10, Tallinn 10148 Tel: +372 6 444 900, E-post: [email protected] Tartu: Turu 2 (Tasku keskus), Tartu 51014 Tel +372 7 444 900 E-post: [email protected] Registrikood: 11643617, IBAN: EE362200221045633635 Swedbank, EE041010220103788015 SEB, www.advokaat.ee  tasutud riigilõiv ja kantud lepinguliste esindajate kulud vastavalt esitatavale nimekirjale. Austatud vaidlustuskomisjoni liikmed 1. Hankija Riigi Tugiteenuste Keskus korraldab avatud hankemenetlusega riigihanget „Mobiilse läbivalgustusseadme ostmine Maksu- ja Tolliametile“ (viitenumber 263089). Hanketeade avaldati riigihangete registris 08.05.2023. Hanke alusdokumendid on kättesaadavad riigihangete registris. 2. Hankemenetluses esitasid pakkumused AS Hansab ning ühispakkujad UAB INTA ja Servtech OÜ (vaidlustajad). AS Hansab pakkumuse maksumus on 4 559 003 eurot ning ühispakkujate UAB INTA ja Servtech OÜ pakkumuse maksumus on 2 828 888 eurot. Pakkumused ja pakkumuste avamisel teatavaks tehtud andmed on kättesaadavad riigihangete registris. 3. Hankija teavitas 07.08.2023 pakkujaid, et ta otsustas tunnistada vastavaks AS-i Hansab ja ühispakkujate INTA ja Servtech OÜ esitatud pakkumused ning tunnistada edukaks ühispakkujate INTA ja Servtech OÜ esitatud ühispakkumuse. Vastav teavitus on kättesaadav riigihangete registris. 4. Hankija teavitas 16.08.2023 pakkujaid, et ta otsustas jätta kõrvaldamata edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud ühispakkujad INTA ja Servtech OÜ (vaidlustajad). Vastav teavitus on kättesaadav riigihangete registris. 5. AS Hansab esitas 15.08.2023 vaidlustuse, milles nõudis ühispakkujate INTA ja Servtech OÜ pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist. VAKO 13.09.2023 otsusega vaidlustusasjas nr 118-23/263089 jäeti AS-i Hansab vaidlustus rahuldamata. Nimetatud otsus jõustus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumisest, kuna ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Alates 28.09.2023 on hankijal olnud võimalik sõlmida ühispakkujatega UAB-ga INTA ja Servtech OÜ-ga hankeleping. 6. Hankija teavitas 07.12.2023 pakkujaid hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsusest ja järgmisel päeval edastas vaidlustajate nõudel nimetatud otsuse (lisa nr 1). Vastav teabevahetus on kättesaadav riigihangete registris. Hankija on hankemenetluse kehtetuks tunnistanud viitega RHS § 73 lõike 1 punktile 6. Hankija on otsuse põhjenduseks märkinud: „Hankijale on saanud teatavaks, et hankelepingu rahastamise vahendite saadavus on muutunud ja Maksu- ja Tolliameti 20% omaosaluse katmine ei ole enam võimalik, mistõttu on osutunud hankelepingu sõlmimine võimatuks.“ 7. Vaidlustajad ei nõustu hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega ja esitavad hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsusele käesoleva vaidlustuse. RHS § 185 lõige 2 punkt 8 võimaldab esitada vaidlustuse muule riigihangete seaduse alusel tehtud hankija otsusele, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi või kahjustada tema huvisid. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus rikub vaidlustajate õigusi ja kahjustab nende huve, kuna hankemenetluse kehtetuks tunnistamise tõttu ei sõlmita vaidlustajatega hankelepingut. Vaidlustajate seadusega kaitstud huviks on nendega hankelepingu sõlmimine. Kui hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus tunnistatakse kehtetuks, siis on vaidlustajatel võimalik saavutada endaga hankelepingu sõlmimine. Hankija on 07.08.2023 teinud otsuse tunnistada vaidlustajate pakkumus edukaks ja 16.08.2023 teinud otsuse jätta kõrvaldamata edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud ühispakkujad INTA ja Servtech OÜ (ehk vaidlustajad). 8. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse ebaõigsus seisneb järgnevas: 2 8.1. Hanketeate punktis II.1.4) toodud lühikirjelduse kohaselt on hankelepingu esemeks lineaarkiirendil põhineva mobiilse veoauto šassiil läbivalgustusseadme ostmine Maksu- ja Tolliametile tolliläbivaatuste tegemiseks. Hankija on hanketeate punktis II.2.6) avaldanud hanke eeldatava käibemaksuta maksumusena 3 000 000 eurot. Hankija on hanketeate punktis II.2.13) avaldanud, et hange on seotud Euroopa Liidu vahenditest rahastatava projektiga ja „Hankelepingut rahastatakse 80% ulatuses EL rahastusest CCEI Tollitehnika rahastuse instrumendist. Projekti nimi: “2021-EE-X-RAY”. Projekti number: 101079776.“ Sama teave on toodud ka riigihanke alusdokumentide (edaspidi RHAD) hulgas sisalduva hankelepingu projekti (edaspidi hankelepingu projekt) punktis 2.2.1. Hankelepingu projekti punktis 2.2.2 on märgitud, et asjade ostmist rahastatakse 20% ulatuses Maksu- ja Tolliameti eelarvest. Seega hanke väljakuulutamisel arvestas hankija Maksu- ja Tolliameti omaosalusega summas 600 000 eurot. Kuna vaidlustajate edukaks tunnistatud pakkumuse maksumus on 2 828 888 eurot, siis on Maksu- ja Tolliameti hankelepingu täitmiseks tegelikult vajalik omaosalus 20% nimetatud summast ehk 565 777,60 eurot. Seega on tegelikult vajalik omaosalus mõnevõrra väiksem summast, millega hanke väljakuulutamisel arvestati; 8.2. Hankelepingu projekti punkti 9.1 kohaselt kehtib hankeleping 14 kuud (arvestamata garantiiaega). Hankelepingu projekti punktis 3.4 toodud maksetingimuste kohaselt tasub ostja kahes osas – peale seadme tehasetestide (Factory Acceptance Test) edukat läbimist 40% lepingu hinnast ja peale seadme üleandmist (Hand Over) 60% lepingu hinnast. Hankelepingu projekti p 1.3.1 kohaselt pidi lepingu sõlmimise järgselt 45 kalendripäeva jooksul vormistama lepingule lisana tööde, testide ja tarnete esialgse ajakava. Seega hanke väljakuulutamisel arvestas hankija, et Maksu- ja Tolliameti omaosalus tuleb kanda kas kogu ulatuses 2024. aastal või 40% osas 2024. aastal ja 60% osas 2025. aastal (olenevalt sellest, millal hankelepingu õnnestub sõlmida); 8.3. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud: „Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus on õiguspärane, kui põhjendused selleks on reaalsed, kontrollitavad ja võimaldavad mõista otsuses sisu. Põhjendus peab võimaldama nii huvitatud isikutel hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjuseid mõista kui ka VAKO-l või kohtul järelevalvet teostada. Kehtetuks tunnistamise otsuse põhjenduste piisavust saab hinnata, arvestades mh otsuse vastuvõtmise asjaolusid ja lähtudes asjaomast valdkonda reguleerivatest õigustaktidest. Otsus võib selgitada õiguslike ja faktiliste asjaolude punkte lühidalt, kui teeb seda selgelt ja asjakohaselt. Piisab põhiliste kaalutluste ja arutluskäigu esitamisest.“ (vt Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: Mari Ann Simovart ja Mart Parind. Tallinn 2019. § 73 kommentaar 18, lk 427). Käesoleval juhul on kehtetuks tunnistamise otsus põhjendamata. Faktilise põhjendusena on hankija märkinud üksnes: „Hankijale on saanud teatavaks, et hankelepingu rahastamise vahendite saadavus on muutunud ja Maksu- ja Tolliameti 20% omaosaluse katmine ei ole enam võimalik, mistõttu on osutunud hankelepingu sõlmimine võimatuks.“ Hankija ei ole vähimalgi määral selgitanud, mille tõttu on hankelepingu rahastamise vahendite saadavus muutunud ja miks ei ole Maksu- ja Tolliameti 20% omaosaluse katmine enam võimalik. Mõistlikult ei saa olla vaidluse all, et riigihanke väljakuulutamise ajal (st 08.05.2023) pidid rahalised vahendid olema saadavad (või vähemalt hankija pidi arvestama, et need on saadavad) ning Maksu- ja Tolliameti 20% omaosaluse katmine on võimalik (või vähemalt hankija pidi arvestama, et see on võimalik); 8.4. Hankija on toonud otsuses rea õiguslikke põhjendusi, kuid ei ole seostanud neid eluliste asjaoludega. Seetõttu on ebaselge, kas hankija poolt toodud õiguslikud põhjendused on käesoleval juhul asjakohased või mitte. Näiteks on hankija märkinud: „Tallinna Halduskohus on asjas 3-09-1297 leidnud, et hankemenetluse kehtetuse tunnistamise põhjendatud vajaduseks on muutus hankija võimekuses hankelepingut omalt poolt täita, näiteks rahaliste vahendite vähenemise tõttu, sealhulgas juhul, kui erinevalt hankemenetluse alustamise hetkest puuduvad hankijal vahepealsete riigieelarve muudatuste tõttu rahalised vahendid hankelepingu sõlmimiseks.“ Samas otsuse põhjenduses ei väida 3 hankija, et käesoleva juhul puuduksid Maksu- ja Tolliametil vahepealsete riigieelarve muudatuste tõttu rahalised vahendid hankelepingu sõlmimiseks. Vaidlustajad juhivad siinkohal tähelepanu asjaolule, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus on tehtud 07.12.2023, mil 2024. aasta riigieelarve ei olnud veel Riigikogu poolt vastu võetud. Hankija on ka viidanud RHAD dokumendi „Lisateave“ punktile 4.2.2, mille kohaselt võib hankija põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks, sh kui hankelepingu rahastamise vahendite saadavus muutub. Samas ei ole hankija toonud välja asjaolusid, mis oleks tinginud hankelepingu rahastamise vahendite saadavus muutumise; 8.5. Riigikogu võttis 08.12.2023 (st üks päev pärast seda, kui hankija tunnistas hankemenetluse kehtetutuks) vastu 2024. aasta riigieelarve seaduse. Nimetatud seaduse seletuskirjast (kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/eecf6951-4ce2-4c7b-89f3-7c4dd0779bec/2024.- aasta-riigieelarve-seaduse-eelnou-306-se) nähtuvalt ei vasta vaidlustatud otsuse põhjendus tegelikkusele: 8.5.1. Seletuskirja punktis 3.14.1 on toodud Rahandusministeeriumi valitsemisala tulud, sealhulgas saadud toetused, mille hulgas on ära toodud: „Maksu- ja Tolliametile on kavandatud toetus meresadamate mobiilse röntgeni soetamiseks 2,4 mln eurot.“ (vt lisa nr 2). Tegemist on sama toetusega, millele on viidatud hanketeate punktis II.2.13) ja hankelepingu projekti punktis 2.2.1; 8.5.2. Seletuskirja punktis 3.14.4 on toodud Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringud, muuhulgas: „Investeering masinatesse ja seadmetesse on planeeritud Maksu- ja Tolliametile tollitehnika soetamiseks ja kaasajastamiseks. Lisandusid vahendid meresadamate mobiilse röntgeni soetuseks.“ (vt lisa nr 3). Tegemist on sama mobiilse röntgeniga, mille soetamiseks on korraldatud käesolev vaidlusalune hange; 8.5.3. Seletuskirja lisas 5 on toodud Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite jaotus tegevuste lõikes 2023-2027, sealhulgas Rahandusministeeriumi valitsemisalas Maksu- ja Tolliametile mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks 600 tuhat eurot planeeritud tegevusena aastatel 2023-2027 (vt lisa nr 4). Tegemist on samade Maksu- ja Tolliameti omafinantseeringuks vajalike vahenditega, millele on viidatud hankelepingu projekti punktis 2.2.2; 8.6. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud: „Ka Eesti kohtud ja VAKO on oma praktikas juhindunud eelkäsitletud EL kohtute lahendites väljendatud arusaamadest. Eeskätt on tunnustatud hankija väga laia diskretsiooniruumi hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsustamisel. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ning on reaalne“ (vt Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: Mari Ann Simovart ja Mart Parind. Tallinn 2019. § 73 kommentaar 15, lk 426). Samuti on selgitatud: „Kaalutlused ei tohi olla ebareaalsed ega vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega“ (vt samas kommentaar 16). Eeltoodud p-des 8.5.1 – 8.5.3 toodud väljavõtted 2024. aasta riigieelarve seaduse seletuskirjast tõendavad, et vaidlustatud otsuse põhjendus ei ole reaalne, kuna 2024. aasta riigieelarve seadus arvestab Maksu- ja Tolliametile Vabariigi Valitsuse reservist sihtotstarbeliselt mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks 600 000 euro eraldamisega aastatel 2023-2027. Maksu- ja Tolliametil on jätkuvalt võimalik katta omaosalus. Samuti ei ole vaidlustatud otsus kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega. RHS § 3 punkti 3 kohaselt peab hankija tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel. RHS § 3 punkti 5 kohaselt peab hankija kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viima riigihanke läbi mõistliku aja jooksul. Käesoleval juhul oli esitatud kaks pakkumust – AS Hansab pakkumus maksumusega 4 4 559 003 eurot ja vaidlustajate pakkumus maksumusega 2 828 888 eurot. AS-i Hansab ehk konkureeriv pakkumus oli enam kui 50% kallim vaidlustajate pakkumusest. Selline hinnavahe tähendab, et hankijal õnnestus konkurentsi efektiivselt ära kasutada ja hankelepingu sõlmimisega kasutaks hankija rahalisi vahendeid säästlikult. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise tulemusena hankija poolt hankelepingu sõlmimisest loobumine annab tulevikus hoopis vastupidise tulemuse. Kui hankija soovib mõne aja pärast uue hanke korraldada, siis ei õnnestuks enam konkurentsi efektiivne ärakasutamine (kuna konkurendid teavad teineteise poolt pakutavaid eeldatavaid hindu) ega sama soodsa hinnaga hankelepingu sõlmimine. Hankijale oleks pidanud hankemenetluse kehtetuks tunnistamise kaalumisel meenuma, et varasemalt vaidlustas konkurent AS Hansab vaidlustajate ühispakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused muuhulgas põhjendusega, et vaidlustajate ühispakkumuse maksumus olevat AS Hansab arvates põhjendamatult madal (vt VAKO 13.09.2023 otsus vaidlustusasjas nr 118-23/263089). Hankija oleks pidanud käsitlema muuhulgas seda, kuidas on hankemenetluse kehtetuks tunnistamine kooskõlas RHS §-s 3 toodud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega. Hankija pole vaidlustatud otsuses seda teemat puudutanudki; 8.7. Kuna tegemist on kaalutlusotsusega, siis oleks hankija pidanud esitama kaalutlused, miks ta otsustab hankemenetluse kehtetuks tunnistamise kasuks, mitte hankelepingu sõlmimise kasuks. Kuna tegelikkusele ei vasta põhjendus, et omaosaluse katmine ei ole võimalik, siis on ebaõige ka hankija kaalutus hankelepingu sõlmimise võimatuse kohta. Mingeid muid kaalutlusi otsuses ei olegi. Samas riigi eelarvestrateegia dokumendis „Riigi rahandus 2024-2027“ (kättesaadav https://fin.ee/riigi- rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/riigi-eelarvestrateegia#riigi-eelarvestratee ) on ühe tegevusena toodud „Tolliprotseduuride tõhusa järelevalve korraldamine ja tollipiiri kaitsmine, et tõkestada pettuseid ja vähendada salaturu (sh salasigarettide) osakaalu ning tagada Venemaa agressiooni tõttu kehtestatud sanktsioonide rakendamine. Selleks on oluline hoida kõikide piiripunktide tollikontrolli töös kasutatav tehnika tänapäevasena (mh röntgenid), tagada piisav mehitatus sanktsioonimeetmete väljatöötamisel ja rakendamisel, mis looks suutlikkuse üle vaadata üha suurenevaid kaubavoogusid lühema ajakuluga ning seeläbi hoida piiril kontrollifooni vajalikul tasemel. Venemaa agressioon Ukraina vastu on tõstnud kordades tolliformaalsuste ajalist kestvust, kuna võrreldes varasemaga on oluliselt tähtsamaks muutunud just julgeolekuaspekt.“ (vt lisa 5). Hankija oleks pidanud kaaluma, mida toob hankemenetluse kehtetuks tunnistamine endaga kaasa riigi eelarvestrateegias kavandatud tegevustega seoses. Hankija pole vaidlustatud otsuses ka seda teemat puudutanudki; 8.8. Õiguspraktikas on asutud seisukohale, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on võimalik igas hankemenetluse etapis enne lepingu sõlmimist. Vaidlustajad on seisukohal, et olukorras, kus pakkumus on edukaks tunnistatud ja edukas pakkuja jäetud hankemenetlusest kõrvaldamata (nagu antud juhul, kus kvalifitseerimise tingimusi ei olnud ja järgnev toiming menetluse jätkamisel olekski hankelepingu sõlmimine), on hankijal hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel kõrgendatud põhjendamiskohustus. Sellises olukorras hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega kaasneb maksimaalne riive edukaks tunnistatud pakkuja huvidele. Pakkuja seadusega kaitstud huviks on temaga hankelepingu sõlmimine. Kui pakkuja pakkumus on tunnistatud edukaks ja pakkuja on jäetud hankemenetlusest kõrvaldamata, siis on tal tekkinud õigustatud ootus, et temaga sõlmitakse hankeleping. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega menetluse varasemates staadiumites, kus otsuseid veel ei ole tehtud või pakkumusi veel pole esitatudki, nii suurt riivet ilmselgelt ei kaasne. 9. Eeltoodud põhjendustel on hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus õigusvastane ja tuleks tunnistada kehtetuks. 5 10. Vaidlustajad esitavad käesoleva vaidlustuse oma esindajate vahendusel. Vandeadvokaat Indrek Lillo ja vandeadvokaat Aarne Akerberg kinnitavad, et nad on UAB INTA ja Servtech OÜ esindajad ning esitavad vastavad volikirjad (vt lisad nr 6 ja 7). 11. RHS § 186 kohaselt vaidlustuskomisjonile vaidlustuse ja kahju hüvitamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduse §-s 258 sätestatud korras. RLS § 258 lõike 1 punkti 2 kohaselt tasutakse riigihanke vaidlustuse esitamisel riigilõivu 1 280 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. RLS § 258 lõike 2 kohaselt tasuvad ühispakkujad ja ühistaotlejad riigilõivu RLS § 258 lõikes 1 nimetatud riigilõivumääras. Vaidlustajad on käesoleva vaidlustuse esitamiselt tasunud riigilõivu 1 280 eurot (vt lisa nr 8). 12. Vaidlustajad nõustuvad asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 13. Vaidlustajad saadavad käesoleva vaidlustuse digitaalselt allkirjastatuna vaidlustuskomisjoni e- posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega /digitaalallkiri/ /digitaalallkiri/ Indrek Lillo Aarne Akerberg vaidlustajat esindav vandeadvokaat vaidlustajat esindav vandeadvokaat Lisad: 1. Kehtetuks tunnistamise otsus. 2. 2024. aasta riigieelarve seaduse seletuskirja punkti 3.14.1 väljavõte. 3. 2024. aasta riigieelarve seaduse seletuskirja punkti 3.14.4 väljavõte 4. 2024. aasta riigieelarve seaduse seletuskirja Lisa 5 väljavõte. 5. Riigi eelarvestrateegia dokumendi „Riigi rahandus 2024-2027“ väljavõte. 6. UAB INTA volikiri. 7. Servtech OÜ volikiri. 8. Riigilõivu maksekorraldus. 6