Hankija täiendav vastus

Teie 12.12.2023 nr 6.6-1/8812-4 Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] Meie 15.12.2023 nr 6.6-1/8812-5 Hankija: sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum registrikood 90001478 asukoht L. Puusepa tn 1a, 50406 Tartu telefon 731 9401 e-post [email protected] Vaidlustaja: AS ÜHISTEENUSED Registrikood 11052490 Endla 15, 10122 Tallinn Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaat Raiko Lipstok Vandeadvokaat Kaarel Berg Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn Telefon 622 9990 [email protected] [email protected] Kolmas isik: Osaühing EUROPARK ESTONIA registrikood 10811490 asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn e-post [email protected] [email protected] Hankija vastus vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele Riigihange 270661 Hankija ei nõustu vaidlustaja väitega, mille kohaselt hankija pole maksumuse põhjendatuse kontrolli läbi viinud piisava põhjalikkusega. Hankija on seisukohal, et pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontroll ei pea vältimatult seisnema teenuse osutamise kulude arvuliste väärtuste üksikasjalikus kontrollis. Nimetatu kujutaks endast olemuslikult põhjendamatut sekkumist pakkuja äritegevusse seda enam, et hankijal puuduvad vastava valdkonna eriteadmised hindamaks, kas esitatud arvulised väärtused on ka tõesed ning piirdub üksnes võimekusega veenduda liitmise teel saadud lõppsumma vastavuses pakutud summaga. Hankija hinnangul tuleb kontroll lugeda piisavaks, kui hankija on veendunud, et pakkuja on teenuse olemust õigesti mõistnud ning hinna kujundamisel võtnud arvesse kõik teenuse osutamisega kaasnevad olulised kulukomponendid. Samuti ei saa hankijalt eeldada pakkuja hankelepingu täitmiseks kasutatavate vahendite olemasolu reaalset kontrolli juhul, kui hankija pole seda hanke alusdokumentides ette näinud. Hankija seisukoha kohaselt ei ole hanke objektiks oleva teenuse näol tegemist olulisi investeeringuid vajava teenusega, seega ei ole hankija pidanud vajalikuks kontrollida pakkuja võimekust vastavaid investeeringuid teha ning hankija ei ole hanke alusdokumentides näinud ette pakkuja kohustust tõendada lepingu täitmiseks vajalike vahendite olemasolu või nende lepingu täitmiseks kasutamise võimalust. Hankija hinnangul ei ole seda – iseäranis olukorras, kus tegemist on vastavas valdkonnas pikaajaliselt tulemuslikult tegutseva ettevõtjaga – vajalik teha ka pakkumuse põhjendatuse kontrollimise käigus. Hankija jääb arvamusele, et kolmanda isiku selgitused selle kohta, et ta ei kavatse hankelepingu täitmiseks teha täiendavaid investeeringuid, vaid planeerib kasutada olemasolevaid vahendeid – liiklusmärke, infotahvleid, makseterminale – on kolmanda isiku majandustegevust arvestades usutavad ning hankija poolt täiendavalt mitte kontrollitavad. Tegemist ei ole registervaraga, mille olemasolu saaks tõendada registri väljavõttega, samuti ei saa mõistlikuks ja põhjendatuks pidada vara olemasolu füüsilist kontrollimist. Kolmanda isiku vastavat kinnitust tuleb lugeda piisavaks. On eluliselt usutav, et vastavas valdkonnas majandus- ja kutsetegevuses tegutseval ettevõtjal (iseäranis arvestades riigihangete tulemusel parkimisalade perioodilist ühelt operaatorilt teisele liikumist) on vastavas koguses vahendid olemas ning on keskkonnahoidliku äristrateegiaga kooskõlas olemasolevate vahendite korduv kasutamine. Hankija ei leia, et kolmanda isiku poolt antud vastav selgitus vajanuks täiendavat tõendamist. Samuti on õige, et sõiduki teisaldamise ning leppetrahvi sissenõudmise kulud kannab rikkumise korda saatnud parkija ehk siis teenuse osutajale kulusid ei teki. Parkimistasu maksmine toimub enne parkimist või juhul, kui parkija seda ei tasu, ei kuulu sissenõudmisele parkimistasu, vaid leppetrahv. Hankija ei näe võimalust, kuidas hankija saanuks vastavat asjaolu täiendavalt ja põhjalikumalt kontrollida. Hankija, pakkudes ise infotelefoni ja klienditoe teenust ning omades koosseisulist remondi- ja hooldustööde tegemise üksust, omab teadmist, et vastava teenuse osutamiseks kasutatakse üldjuhul täistööajaga tähtajatu töölepinguga töötajaid, kelle arv ei ole otseses seoses teenuse mahuga st on eluliselt usutav, et ühe parkimisala lisandumisel ei teki vajadust värvata täiendavat tõõjõudu. Hankija ei leia, et taolise teadmise juures tulnuks pakkumuse maksumuse põhjendatuses veendumiseks küsida kolmandalt isikult täiendavalt andmeid vastavate töötajate arvu, ühe töötaja teenindusvõimekuse (mitmele kõnele suudab vastata), keskmise kõnede arvu parkimiskoha kohta, samuti kõnealuste töötajate keskmise palga andmeid. Sama olukord on paigaldus- ja hooldusmeeskonnaga. Samuti on hankija vahetult veendunud hanke objektiks oleval parkimisalal parkimiskorraldajate ning nende kohase vormiriietuse olemasolus. Kuivõrd vastav parkimisala ei ole kuigi suur, on eluliselt usutav, et samu töötajaid on võimalik rakendada ka külgnevatel parkimisaladel parkimiskontrolli läbiviimiseks 2 korda tööpäeva jooksul. Hankija ei leia, et pakkumuse põhjendatuse kontroll pidanuks loogiliselt päädima proovitööga hindamaks, kas kolmanda isiku poolt nimetatud hinnangulise aja jooksul on võimalik kontroll läbi viia. Ehk siis hankija on seisukohal, et on pakkumuse maksumuse kontrollimiseks küsinud kolmandalt isikult piisavalt ja asjakohaseid selgitusi, kolmanda isiku antud vastused läbi analüüsinud ning jõudnud veendumusele, et kolmas isik on teenuse olemust mõistnud, on läbi kaalunud sellega kaasnevad võimalikud kulud ning need pakkumuse esitamisel arvesse võtnud. Hankija võib pakkumuse tagasi lükata üksnes siis, kui esitatud selgitused ja tõendid ei selgita rahuldaval määral väljapakutud madalat hinda või kulusid, võttes arvesse seadusega lubatud elemente ja õigustusi. Hankijal puudub kaalutlusõigus juhul, kui hankija tuvastab rikkumisi kehtivate keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete osas. Hankija jaoks olid esitatud selgitused piisavad ning kehtivate keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete rikkumisi hankija ei tuvastanud. Hankija on veendunud, et kolmas isik suudab sõlmitavat lepingut nõuetekohaselt ja kvaliteetselt täita. Mainida tuleb, et vaidlustaja ise on leidnud, et kõik teenuse osutamisega seonduvad kulud on võimalik edukalt katta üksnes sissenõutavate leppetrahvide arvel st on pidanud teenuse osutamist võimalikuks 0% parkimistasudest ehk siis ilma igasuguse kindla ja prognoositava sissetulekuta. Seega on vaidlustajale kolmanda isiku poolt välja toodud kokkuhoiukohad ning äristrateegia tegelikkuses ilmselt arusaadavad. Ka on ebaõige vaidlustaja väide selle kohta, et teenuse osutajal tuleb kanda mobiilse parkimise eest teleteenuse osutajale tasumisele kuuluv tasu. Vaidlustaja nt on jätnud selle parkijate kanda (ning seda ka hankija parklates parkimise korral) ehk siis tegemist ei ole teenuse osutaja kanda jääva kuluga. vt https://www.parkimine.ee/parkimisinfo/mobiilne-parkimine/ „NB! • Mobiilse parkimise teenust saab kasutada ainult Eesti sideoperaatorite klient. • Ühekorraga saab ühelt mobiiltelefoni numbrilt teha vaid ühe aktiivse parkimise. • Palun ärge lahkuge enne sõiduki juurest, kui olete saanud kinnituse, et parkimine on aktiveerunud. • Kui mobiilse parkimise süsteem on rikkis, ei anna see õigust sõidukit tasuta parkida. Sellisel juhul peate kasutama teist võimalust parkimise eest tasuda, nt. ostma parkimispileti. • Parkimistasule lisandub mobiilioperaatori poolt kehtestatud teenustasu.“ Konkurentsi kahjustamist puudutavas jääb hankija varasemalt avaldatud seisukohale ega hakka seda kordama. Hankija seisukoht menetluskuludes Vaidlustaja nõuab menetluskulude - tasutud riigilõiv summas 1280.- eurot ja kantud lepinguste esindajate kulud summas 6122.- eurot hüvitamist. Vaidlustaja esitatud nimekirja kohaselt on vaidlustusega tegelenud 2 lepingulist esindajat kokku 30,8 tunni ulatuses. Kolmas isik on kasutanud lepingulise esindaja teenust 10 tunni ja 15 minuti ulatuses see tähendab ca 3 korda vähem. Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. Hankija ei vaidle vastu vaidlustaja esindaja tunnitasu suurusele, küll aga menetlustoimingute tegemiseks vajalikule ajakulule. Kuigi menetlusosalisel võib olla samas menetluses mitu lepingulist esindajat, siis mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Hankija hinnangul ei ole tegemist riigihangete valdkonnas tegutseva vandeadvokaadi jaoks keeruka vaidlusega, samuti ei nähtu esindaja vahetamise vajadust. Nimetatu tõttu leiab hankija, et põhjendatud on üksnes ühe esindaja kulud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rasmus Pikkani Finantsjuht