EL võrdlusaluste määruse muutmise ettepanekute kohta seisukohtade esitamine

EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja detsember 2023 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu võrdlusaluste määruse muutmise ettepanekute kohta 1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 (edaspidi võrdlusaluste määrus) seoses võrdlusaluseid käsitlevate eeskirjade kohaldamisalaga, kolmandas riigis asuva halduri väljaantud võrdlusaluste kasutamisega liidus ja teatavate aruandlusnõuetega (COM (2023) 660), eelnõu kohta: 1.1. Toetame üldiselt võrdlusaluste määruses tehtavaid muudatusi, mis aitavad määruse kohaldumisala kitsendamise kaudu kahandada turul tegutsevate ettevõtjate ning järelevalveasutuste halduskoormust ja parandada EL finantsturuosaliste ligipääsu erinevatele võrdlusalustele, tagades samas olulisemate võrdlusaluste piisava läbipaistvuse. 1.2. Toetame võrdlusaluste määruses liikmesriikide järelevalveasutustele võimaluse andmist määrata olulisteks võrdlusalusteks ka selliseid võrdlusaluseid, mis ei ületa kvantitatiivset 50 miljardi euro kriteeriumit, kuid mida järelevalveasutus peab kohaliku turu seisukohast oluliseks. 1.3. Peame oluliseks jälgida, et võrdlusaluseid väljastavate haldurite halduskoormuse ja nõuete kahandamine ei tooks kaasa ebamõistlikku täiendavat halduskoormuse kasvu ja liigseid kulusid võrdlusaluste kasutajatele. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. 3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 1  Riigikantselei Meie 14.12.2023 nr 11-3.1/7317-2 [email protected] EL võrdlusaluste määruse muutmise ettepanekute kohta seisukohtade esitamine Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Liidu võrdlusaluste määruse muutmise ettepanekute kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu: Eesti seisukohad EL võrdlusaluste määruse muutmise ettepanekute kohta 2. Seletuskiri protokollilise otsuse eelnõu juurde Valner Lille 5885 1491 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  12.12.2023 Eesti seisukohad Euroopa Liidu võrdlusaluste määruse muutmise ettepanekute kohta seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Lühikokkuvõte Euroopa Komisjon avaldas 17. oktoobril 2023 määruse (EL) 2016/1011 (nn võrdlusaluste määrus) muudatused, millega kahandatakse määruse kohaldumisala ning lihtsustatakse nõudeid võrdlusaluste kasutamiseks, kahandades seeläbi turuosaliste halduskoormust ja seonduvaid kulusid. Võrdlusalused (ingl k benchmarks) on indeksid, mille alusel määratakse finantssektoris kindlaks finantsinstrumendi või -lepingu alusel tasumisele kuuluv summa või finantsinstrumendi väärtus. Selliseid võrdlusaluseid on tuhandeid, aga tuntumateks on näiteks intressimäära võrdlusalus EURIBOR ja erinevad aktsiate võrdlusalused (näiteks S&P 500 indeks). Eelkõige on kehtiva võrdlusaluste määruse praktikas osutunud probleemiks kolmandates riikides välja antavate võrdlusaluste ELis kasutamisega seonduv regulatsioon. Selle kohaselt peaks nende võrdlusaluste välja andjad, ehk haldurid järgima kolmandas riigis samaväärseid nõudeid EL regulatsiooniga, et nende välja antavaid võrdlusaluseid saaks ka ELis kasutada. Kuna kolmandad riigid ei ole aga alates võrdlusaluste määruse vastu võtmisest 2016. aastal ELiga samaväärset regulatsiooni kehtestanud, on see tekitanud olukorra, kus peale vastava (korduvalt edasi lükatud) üleminekutähtaja lõppemist 2025. aasta lõpus ei või enamikke kolmandates riikides väljastatud võrdlusaluseid enam ELis kasutada. Ühtlasi on tuvastatud, et ka väiksematele EL võrdlusaluste väljastajatele on osutunud regulatsiooniga kaasnev koormus liiga suureks, võrreldes sellega kaasneva kasuga. Sellest lähtuvalt muudetakse võrdlusaluste määrust selliselt, et sinna alla jääks edaspidi eelkõige ainult süsteemselt olulisemad (suuremad) võrdlusalused ja nende haldurid. Seda nii ELis väljastatavate kui ka kolmandate riikide võrdlusaluste korral, et säilitada ühtlasi võrdsed nõuded mõlemat tüüpi võrdlusaluste kasutamiseks ELis. Oluliseks võrdlusaluseks on võrdlusalus, mida järgivate finantslepingute ja -instrumentide koguväärtus ületab 50 miljardit eurot. Ühtlasi antakse järelevalveasutustele, koordineerituna Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusega (ESMA) õigus oma turu olukorrast ja eripäradest lähtuvalt määrata vajadusel olulisteks ka selliseid võrdlusaluseid, mis ülaltoodud künnist ei ületa. Seda saab teha, kui võrdlusalusel puuduvad turupõhised asendajad või neid on väga vähe ja antud võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine või selle väljaandmine sisendandmete alusel, mis ei peegelda enam täielikult aluseks olevat turgu või majandusolukorda, või ebausaldusväärsete sisendandmete alusel tooks kaasa märkimisväärse ja kahjuliku mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele selle liikmesriigis. Toetame üldiselt tehtavaid muudatusi. Eestis seni ühtegi võrdlusaluste määruse alla käivat võrdlusalust ei väljastata, mistõttu Eestile hinnanguliselt olulisi mõjusid antud muudatustega ei kaasne. 1.2. Üldine sissejuhatus Euroopa Komisjon (edaspidi Komisjon) avalikustas 17. oktoobril 2023. a ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseks, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 (edaspidi võrdlusaluste määrus) seoses võrdlusaluseid käsitlevate eeskirjade kohaldamisalaga, kolmandas riigis asuva halduri väljaantud võrdlusaluste kasutamisega liidus ja teatavate aruandlusnõuetega (COM (2023) 660)1 (edaspidi: eelnõu). Eelnõu kuulub samal 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52023PC0660 1 kuupäeval koos Komisjoni 2024. aasta tööprogrammiga vastu võetud algatuste paketti, millega lihtsustatakse ettevõtetele erinevates valdkondades aruandlus- jm tegevusnõudeid kahandades seeläbi nende halduskoormust2. Võrdlusalused (benchmarks) on indeksid, mille alusel määratakse kindlaks finantsinstrumendi või -lepingu alusel tasumisele kuuluv summa või finantsinstrumendi väärtus, või indeks, mida kasutatakse investeerimisfondi tootluse mõõtmiseks, et teha kindlaks sellise indeksi tulem või määrata kindlaks varade jaotus portfellis või arvutada tulemustasud. Võrdlusaluste määruses on kehtestatud finantssektori võrdlusaluste halduritele tegevusloa nõue ning ka finantssektori võrdlusaluste arvutamiseks kasutatavate sisendandmete esitajate suhtes kohaldatavad nõuded. Praegu antakse välja mitmesuguseid võrdlusaluseid, sealhulgas intressimäära võrdlusaluseid, nagu EURIBOR, aktsiate võrdlusaluseid, nagu näiteks S&P 500 indeks, ning kauba võrdlusaluseid, näiteks energia võrdlusaluseid, nagu West Texas Intermediate ja Brent. Võrdlusaluste määrus reguleerib ka finantssektori võrdlusaluste kasutamist. Eelkõige nõutakse praegu kehtivas võrdlusaluste määruses, et ELi järelevalvealused isikud (nt pangad, investeerimisühingud, kindlustusandjad, investeerimisfondid) kasutaksid ainult neid indekseid, mille haldur on saanud tegevusloa. Tegevusloa olemasolu saab kontrollida Väärtpaberiturujärelevalve asutuse peetavast avalikult kättesaadavast registrist3. Kolmandates riikides välja antavaid võrdlusaluseid võib ELis kasutada üksnes pärast kolmanda riigi õigusliku raamistiku ELiga samaväärseks tunnistamise, võrdlusaluse halduri ELis tunnustamise või võrdlusaluse EL järelevalveasutuse poolt kinnitamise menetlust. Komisjoni 2023.a koostatud aruanne4 näitab, et üheski kolmandas riigis, kus võrdlusaluseid reguleeritakse, ei ole kehtestatud sama laia (ehk samaväärse) reguleerimisalaga nõudeid, kui on võrdlusaluste määrus, mis oluliselt kahandab EL ettevõtetele võimalusi kolmandate riikide võrdlusaluste kasutamiseks ELis. Antud põhjusel on võrdlusaluste määruse kolmandate riikide võrdlusaluseid käsitlevate nõuete kohaldamise tähtaega juba korduvalt edasi lükatud, kuid sellest hoolimata ei ole kolmandate riikide regulatsioon EL regulatsiooniga oluliselt võrdväärsemaks muutunud ning lähiajal ei ole ka paista, et see muutuks. 2023. aasta juulis võttis Komisjon võrdlusaluste määruse alusel vastu delegeeritud määruse eelnõu, millega pikendatakse järjekordselt kolmandate riikide võrdlusaluste regulatsiooni kohaldamise üleminekuperioodi, seekord kuni 31. detsembrini 2025. Eelpool mainitud Komisjoni aruande kohaselt paneb võrdlusaluste määrus ühtlasi väiksemate võrdlusaluste ELi halduritele suurema halduskoormuse kui teistes jurisdiktsioonides, mis sageli keskenduvad vaid valitud süsteemselt olulistele võrdlusalustele. Võrdlusaluste määrus samas reguleerib kõiki võrdlusaluseid, olenemata nende olulisusest. Ülaltoodud probleemide lahendamiseks pakub Komisjon eelnõus välja lahendused, millega kahandatakse nii ELi võrdlusaluste kasutajate, järelevalvajate, kui ka ELi võrdlusaluste haldurite halduskoormust ning sellega seonduvaid kulusid. Eelnõu eesmärk on kokkuvõttes säilitada EL ettevõtetele ligipääs kolmandate riikide võrdlusalustele ning ühtlasi kõrvaldada võrdlusaluste määrusest senine puudulik proportsionaalsus, milleks välistatakse võrdlusaluste määruse kohaldamisalast ebaolulised võrdlusalused. Selle tarvis: - Esiteks kahandatakse ettepanekuga kolmandate riikide nõuete reguleerimisulatust ja jäetakse need kehtima vaid nendele võrdlusalustele, mis on ELi turgude jaoks olulised. Ühtlasi kõrvaldatakse ELis asuvate võrdlusaluste kasutajate jaoks oht, et nad ei saa teatud võrdlusaluseid enam edaspidi kasutada. EL-i võrdlusaluste kasutajad saavad seetõttu jätkuvalt säilitada juurdepääsu paljudele kolmandate riikide võrdlusalustele. - Teiseks, et tagada võrdsed võimalused kolmandate riikide ja ELi võrdlusaluste vahel, kahandatakse ka ELi võrdlusaluste haldurite nõuete kohaldumisala, nii et need jäävad kehtima vaid olulistele ELi võrdlusalustele. See vähendab oluliselt ebaoluliseks peetavate võrdlusaluste ELi haldurite 2 https://finance.ec.europa.eu/publications/2024-commission-work-programme_en 3 https://registers.esma.europa.eu/publication/searchRegister?core=esma_registers_bench_entities 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52023DC0455 2  halduskoormust ja aitab kahandada nende kulusid ning ühtlasi kahandab nende haldurite järelevalvajate koormust. Eestile eelnõuga olulist mõju ei kaasne. Eestis ei väljastata seni ühtegi sellist võrdlusalust, mis kuuluks võrdlusaluste määruse kohaldumisalasse. Samas tulevikule mõeldes, kui Eestis peaks selliseid võrdlusaluseid väljastama hakatama, peame selles valdkonnas üldise halduskoormuse kahandamise mõju ettevõtetele ning ametiasutustele positiivseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Seisukohtade eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Valner Lille ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on kooskõlastanud sama osakonna asejuhataja Thomas Auväärt ja juhataja Siiri Tõniste. Valdkonna eest vastutab asekantsler Evelyn Liivamägi. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõus tehtavate muudatustega välistatakse eelnõu kohaldumisalast alt ebaolulised võrdlusalused, ehk sellised võrdlusalused, millel puudub süsteemselt oluline mõju. Kohaldumisalasse jäävad edaspidi kriitilise tähtsusega võrdlusalused5 ja olulised võrdlusalused6. Samuti jäävad võrdlusaluste määruse kohaldumisalasse eelnõu kohaselt endiselt kestlikkusega seonduvad ELi kliimaülemineku võrdlusalused ja Pariisi kokkulepet järgivad ELi võrdlusalused, millega püütakse vältida võimalikku kaasnevat riski rohepesuks, mis tähendab, et roheliseks nimetatakse tegevusi, mis tegelikult rohepöördesse ei panusta või panustavad väidetust oluliselt vähem. Ühtlasi nähakse eelnõus ette protseduurid ja tingimused, mille kohaselt saab järelevalvaja määrata võrdlusalust oluliseks, juhul kui seda järgivate finantslepingute ja -instrumentide koguväärtus ei ületa 50 miljardit eurot, kuid seda võrdlusalust peetakse antud turu seisukohast süsteemselt oluliseks. Detailsem eelnõu muudatuste kirjeldus Eelnõu artiklis 1 viiakse võrdlusaluste määruse erinevatesse sätetesse sisse vajalikud eelnõuga tehtavad muudatused. Artiklis 2 sätestatud kohaldamisala muudetakse, et kajastada, milliste tüüpi võrdlusalustele edaspidi milliseid võrdlusaluste määruse sätteid kohaldatakse. Ebaoluliste võrdlusaluste suhtes ei pea enam edaspidi kohaldama II jaotise („Võrdlusaluse terviklus ja usaldusväärsus“), III jaotise („Võrdlusaluste eri tüüpidele esitatavad nõuded“), IV jaotise („Läbipaistvus ja tarbijakaitse“) ja VI jaotise („Halduri tegevusluba, registreerimine ja järelevalve“) nõudeid. Võrdlusaluste määruse jaotisi II – IV ja VI kohaldatakse seega edaspidi vaid kriitilise tähtsusega võrdlusaluste, oluliste võrdlusaluste, Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste ja ELi kliimaülemineku võrdlusaluste suhtes. Võrdlusaluste tervikluse ja tõhusa järelevalve tagamise eesmärgil jäävad Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste ja ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid võrdlusaluste määruse kohaldamisalasse, olenemata nende võrdlusaluste olulisusest, tingimusel et nad saavad tegevusloa või registreeritakse ELis. 5 Võrdlusalus, mida järgitakse otseselt või võrdlusaluste kombinatsioonis kaudselt finantslepingutes ja -instrumentides, mille koguväärtus on vähemalt 500 miljardit eurot. Samuti võrdlusalus, mis põhineb peamiselt ühes liikmesriigis asuvate sisendandmete esitajate andmetel ning võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine või selle väljaandmine sisendandmete või sisendandmete esitajate rühma põhjal, mis ei peegelda enam täielikult aluseks olevat turgu või majandusolukorda, tooks kaasa kahjuliku mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele tema liikmesriigis. 6 Võrdlusalus, mida järgitakse finantslepingutes ja -instrumentides, mille koguväärtus on enam kui 50 miljardit eurot, või millel ei ole turupõhiseid asendajaid või neid on väga vähe ja mis võivad kaasa tuua märkimisväärse ja kahjuliku mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele ühes või enamas liikmesriigis. 3 Artiklist 3 jäetakse võrdlusaluse määruses kasutatavatest mõistetest seoses tehtavate muudatustega välja mõisted „hetke vahetuskursi võrdlusalus“ (punkt 22a) ja „ebaoluline võrdlusalus“ (punkt 27). Kooskõlas kohandatud kohaldamisalaga on välisvaluuta võrdlusaluste ja ebaoluliste võrdlusaluste nn negatiivse määramise erieeskirjad üleliigsed ja need saab kehtetuks tunnistada. Tulenevalt ebaoluliste võrdlusaluste väljajätmisest võrdlusaluste määruse alt, eemaldatakse ühtlasi määrusest neile seni kehtinud nõuded ja viited: - Artikli 5 lg 5 teine lause ja lg 6 (järelevaatamise funktsiooniga seonduvad ESMA tehnilised standardid ja suunised); - Artikli 11 lg 5 esimese lõigu viimane lause ja lg 6 (sisendandmete nõuetega seonduvad ESMA tehnilised standardid ja suunised); - Artikli 13 lg 3 esimese lõigu viimane lause ja lg 4 (metoodika läbipaistvusega seonduvad ESMA tehnilised standardid ja suunised); - Artikli 16 lg 5 esimese lõigu viimane lause ja lg 6 (järelevalveasutustele sisendandmete esitamisega seonduvad ESMA tehnilised standardid ja suunised); - III jaotise 6. peatükk; - Artikli 34 lõige 1. Artiklist 18a ja III jaotise 2. peatüki pealkirjast eemaldatakse viited ja sätted seoses hetke vahetuskursi võrdlusalustega. Kehtiva artikli 18a kohaselt võib Komisjon teatavad hetke vahetuskursi võrdlusalused määruse kohaldamisalast välja jätta, et tagada nende jätkuv kättesaadavus ELis kasutamiseks. Kuna edaspidi võrdlusaluste määruse kohaldumisala tervikuna kitsendatakse ning keskendutakse kriitilise tähtsusega võrdlusalustele, olulistele võrdlusalustele, ELi kliimaülemineku võrdlusalustele ja Pariisi kokkulepet järgivatele ELi võrdlusalustele, ei ole hetke vahetuskursi võrdlusaluste suhtes enam vaja eraldi erandit kohaldada. Artiklisse 19a lisatakse uus lg 4, kus täpsustatakse, et haldurid, kes ei ole võrdlusaluste haldurina registreeritud, ei tohi välja anda Pariisi kokkulepet järgivaid ELi võrdlusaluseid ja ELi kliimaülemineku võrdlusaluseid, ega väita või vihjata, et nende võrdlusalused vastavad nõuetele, mida kohaldatakse ELi kliimaülemineku võrdlusaluste või Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste suhtes. Sellega tagatakse, et ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid jäävad võrdlusaluste määruse kohaldamisalasse, olenemata nende võrdlusaluste olulisusest, tingimusel et nad saavad tegevusloa või registreeritakse ELis. Ühtlasi jäetakse võrdlusaluste määrusest välja artikkel 19d, mille kohaselt pidid ELis asuvad haldurid, kes annavad välja ühe või mitme alusvara väärtuse või hindade alusel kindlaks määratud olulisi võrdlusaluseid, hiljemalt 1. jaanuaril 2022, püüdma välja anda üht või mitut ELi kliimaülemineku võrdlusalust. Artiklites 24 ja 24a esitatakse muudatusettepanekud, millega kehtestatakse nõuded seoses oluliste võrdlusaluste käsitlemisega ja nende võrdlusaluste halduritele esitatavate nõuetega. Võrdlusalust käsitletakse olulisena eelkõige juhul, kui sellist võrdlusalust kasutatakse varade puhul, mille kumulatiivne väärtus ületab 50 miljardit eurot. Samas võib liikmesriigi järelevalveasutus teha ühtlasi võrdlusaluse määrata oluliseks, ehk teha otsuse, milles kinnitatakse, et võrdlusalus, mille kasutamine ELis ei ületa 50 miljardit eurot, vastab selle liikmesriigi puhul artikli 24 lõike 1 punktis b sätestatud olulise võrdlusaluse määramise aluseks olevatele kvalitatiivsetele tingimustele. Selline võrdlusaluse määramine peaks toimuma erandkorras ja seda tuleks selgitada järelevalveasutuse põhjendatud otsuses, milles esitatakse selged põhjused, miks võrdlusalust käsitatakse asjaomases liikmesriigis punkti b kohaselt olulise võrdlusalusena. Järelevalveasutused peaksid avaldama võrdlusaluse määramisotsused ja ESMA peaks koguma kokku kõik nende tehtud võrdlusaluse määramisotsused. See võimaldab kasutajatel hõlpsalt kontrollida selliste võrdlusaluste määramise seisundit, mida nad kavatsevad kasutada. Järelevalvealused isikud peaksid olema kohustatud asjaomaste allikatega korrapäraselt tutvuma, et kontrollida selliste võrdlusaluste määramise seisundit, mida nad kavatsevad kasutada. Kõik ELi järelevalvealuste isikute kasutatavate võrdlusaluste haldurid on kohustatud artikli 24 lõikest 2 tulenevalt teavitama vastava liikmesriigi järelevalveasutust või kolmandas riigis asumise korral ESMA-t, kui 4 üks või mitu nende hallatavat võrdlusalust ületavad 50 miljardi euro suuruse kasutamiskünnise. Kooskõlas võrdlusaluste määruse artikli 2 lõikega 1 tuleks kasutamiskünnis arvutada võrdlusaluse kasutamise alusel ELis. Kui teade on kätte saadud, käsitatakse selliseid võrdlusaluseid oluliste võrdlusalustena ning need peavad vastama oluliste võrdlusaluste suhtes kohaldatavatele nõuetele (artikli 24a lõige 1). Analoogselt ELis välja antavate võrdlusalustega võib ESMA määrata vastavalt kvalitatiivsetele kriteeriumidele olulisteks võrdlusalusteks ka kolmandate riikide võrdlusalused. Sellisel juhul on vastutus ESMA-l, kes tegutseb ühe või mitme järelevalveasutuse taotlusel. Kvalitatiivsed kriteeriumid on sarnased ELi võrdlusaluste oluliseks määramise kriteeriumitega, nagu ka meetmed võrdlusaluste määramise läbipaistvuse tagamiseks. Ühtlasi sätestatakse artiklis 24 nõuded olulise võrdlusaluse määramisel ESMAga konsulteerimiseks ning ESMA volitused järelevalveasutuste vahel tekkivate erimeelsuste lahendamisel. Eelnõuga tehtavastest muudatustest seoses oluliste võrdlusalustega annab kokkuvõtliku ülevaate Komisjoni koostatud allpool lisatud tabel. Oluliste võrdlusaluste tüübid Võrdlusaluste määrusest otseselt tulenevad olulised Määramisest tulenevad olulised võrdlusalused – võrdlusalused – võrdlusalused, mille puhul haldur on võrdlusalused, mis ei ületa 50 miljardi euro suurust jõudnud arusaamisele, et nende finantsinstrumentide künnist, kuid millel on oluline osa ühe või mitme ja -lepingute alusvarade väärtus, milles järgitakse riikliku (jae)turu toimimises7. indeksit või kasutatakse seda tootluse võrdlusalusena, on kokku enam kui 50 miljardit eurot. Kes tegeleb võrdlusaluste määramisega? Sellised võrdlusalused loetakse automaatselt ELi võrdlusaluste puhul: liikmesriigi järelevalveasutus. olulisteks (võrdlusaluse määramist ei ole vaja). Enne võrdlusaluse määramist konsulteeritakse ESMA- Haldurid peavad künnise ületamise korral teavitama ga ning ESMA koostab nõuande järelevalveasutuse oma liikmesriigi järelevalveasutust. kavandatava võrdlusaluse määramise kohta, et tagada ESMA ja liikmesriigi järelevalveasutused võivad teha liikmesriikide tasandil võrdlusaluste määramise avalduse selle kohta, et võrdlusalus on ületanud järjepidevus. eespool nimetatud künnise, kuid selle haldur ei ole Kolmandate riikide võrdlusaluste puhul: ESMA oma järelevalveasutust sellest teavitanud. liikmesriigi järelevalveasutuse taotlusel (võrdlusaluste määruse artikkel 24). Õiguslikud kohustused  ELis asuvate haldurite puhul: tegevusloa andmine või registreerimine vastavalt võrdlusaluste määruse artiklile 34.  Kolmanda riigi haldurite puhul: ESMA poolne tunnustamine võrdlusaluste määruse artikli 32 alusel või kinnitamine võrdlusaluste määruse artikli 33 alusel, välja arvatud juhul, kui kolmanda riigi suhtes on tehtud samaväärsust kinnitav otsus. Läbipaistvus võrdlusaluse kasutajate jaoks Kes avaldab võrdlusaluse määramise? Kes avaldab võrdlusaluse määramise? Ametlikku võrdlusaluse määramist ei toimu. Liikmesriigi järelevalveasutuse võrdlusaluse Liikmesriigi järelevalveasutused ja ESMA teevad määramisotsus avaldatakse vastavalt asjaomase avaliku avalduse, kui haldur teavitab olulisest asutuse siseriiklikele õigusaktidele. ESMA-t võrdlusalusest või kui asjaomasel järelevalveasutusel teavitatakse asjaomasest võrdlusaluse määramisest või ESMA-l on selge ja tõendatav alus selleks, et ning ta avaldab artiklis 36 osutatud registris võrdlusalust käsitleda olulise võrdlusalusena. võrdlusaluse nimetuse ja lingi võrdlusaluse ESMA registris avaldatakse nende võrdlusaluste määramisotsusele. nimetused, mille kohta on tehtud nimetatud kahte ESMA võrdlusaluse määramise otsus avaldatakse liiki avaldused, koos lingiga asjaomasele avaldusele. tema veebilehel. Võrdlusaluse nimetus ja link võrdlusaluse määramise otsusele kantakse artiklis 36 osutatud registrisse. 7 Asjakohane jaeturg võib näiteks hõlmata hüpoteeke või väga populaarseid investeerimisfonde. 5 Artiklis 29, mis käsitleb võrdlusaluste kasutamist ELis, viiakse samuti sisse muudatused lähtuvalt võrdlusaluste määruse kohaldumisala muutmisest. Üldine kohustus finantsjärelevalve alla käivatele isikutele kasutada vaid tegevusloastatud või registreeritud haldurite väljastatavaid võrdlusaluseid asendatakse täpsustatud nõudega, et kohaldumisalasse jäävate võrdlusaluste kasutamise korral tuleb jälgida avalikest registritest, kas kasutatava või kasutada plaanitava võrdlusaluse kohta ei ole väljastatud ESMA või liikmesriigi järelevalveasutuse avalikku teadaannet, milles märgitakse, et halduri väljaantav oluline võrdlusalus ei vasta võrdlusaluste määrusele ja et kasutajad peaksid asjaomase võrdlusaluse kasutamisest hoiduma. Sellisel juhul peab finantsjärelevalve alla käiv isik asendama asjaomase võrdlusaluse sobiva alternatiiviga kuue kuu jooksul pärast vastava teadaande avaldamist või tegema avalduse, milles teavitab kliente sobiva alternatiivi puudumisest, ja avaldab selle oma veebisaidil. Erandina võib ESMA, või vajaduse korral järelevalveasutus tõsiste turuhäirete vältimiseks lubada kasutada võrdlusalust, mille kohta on väljastatud ülaltoodud ESMA või järelevalveasutuse avalik teadaanne, kuue kuu jooksul pärast avaliku teadaande avaldamist ning seda võib vajaduse korral ühe korra pikendada. Artiklis 32 muudetakse sätteid seoses kolmandas riigis asuva halduri tunnustamisega ESMA poolt. Antud artiklist eemaldatakse kolmanda riigi samaväärsuse otsuse nõue ning täpsustatakse ESMA tunnustamisega seonduvaid nõudeid. Artiklis 34 täiendatakse ESMA peetavas avalikus registris avaldatava teavet lähtuvalt võrdlusaluste määruses tehtavatest muudatustest täiendava teabega, mida võrdlusaluste kasutajad saavad antud registrist jälgida. Artiklites 41 ja 42 täiendatakse muudest muudatustest tulenevalt ühtlasi järelevalveasutuste volitusi seoses võrdlusaluste järelevalvega ning karistuste määramisega. Artiklis 49 täpsustatakse tulenevalt muudest muudatustest Komisjoni volitusi delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel ning artiklis 51 täpsustatakse lihtsustatud korda, mida rakendatakse võrdlusaluste haldurite suhtes, kellel on eelnõuga tehtavate muudatuste kohaldama hakkamise hetkel juba tegevusluba, registreering, kinnitus või tunnustus olemas, ja nad endiselt saavad olulise võrdlusaluse halduriks. Eelnõu artiklis 2 sätestatakse, et eelnõuga tehtavate muudatuste jõustumiskuupäev on kahekümnes päev pärast avaldamiskuupäeva ja neid hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2026. 3. Eelnõu mõjude esialgse analüüsi kokkuvõte Eelnõuga kahandatakse võrdlusaluste määruse kohaldamisala. Kuigi sisulised nõuded jäävad endiseks, kohaldatakse neid väiksema arvu turuosaliste suhtes, järgides nende kohaldamisel võrdlusaluste süsteemset olulisust ja jättes välja nn ebaolulised võrdlusalused. Praegu on ESMA registrisse kantud 73 ELi võrdlusaluste haldurit. Ainult üks ELis praegu kasutatavatest võrdlusalustest (EURIBOR) on ESMA otse järelevalve alla käiv kriitilise tähtsusega võrdlusalus 8. Kolm võrdlusalust – Stockholmi pankadevaheline intressimäär (STIBOR), Norra pankadevaheline intressimäär (NIBOR) ja Varssavi pankadevaheline intressimäär (WIBOR) – on nende riikide kohalike järelevalveasutuste järelevalvatavad kriitilise tähtsusega võrdlusalused9. Kõik need on intressimäära võrdlusalused ja iga näitajat haldab erinev ELi haldur. ESMA korraldatud mitteametlik uuring liikmesriigi järelevalveasutuste kohta näitas, et 2022. aasta septembris pakkusid kuus Euroopa järelevalvealust võrdlusaluse haldurit (kolm ELi ja kolm 8 Võrdlusaluste määruse artikli 20 lõike 1 punkt a, milles nõutakse, et võrdlusalust järgitaks finantslepingutes ja - instrumentides, mille koguväärtus on vähemalt 500 miljardit eurot. 9 Võrdlusaluste määruse artikli 20 lõike 1 punkt b, mille kohaselt on võrdlusalus kriitiline ka sellisel juhul kui see põhineb peamiselt ühes liikmesriigis asuvate sisendandmete esitajate andmetel ning võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine või selle väljaandmine sisendandmete või sisendandmete esitajate rühma põhjal, mis ei peegelda enam täielikult aluseks olevat turgu või majandusolukorda, tooks kaasa kahjuliku mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele tema liikmesriigis. 6 kolmanda riigi haldurit10) kas ühte või mitut olulist võrdlusalust11. Ülejäänud 66 haldurit andsid välja üksnes ebaolulisi võrdlusaluseid. Seega jääks kokkuvõttes praegusest 73 ELi järelevalvealusest haldurist võrdlusaluste määruse kohaldumisalast välja 66 haldurit, ehk ligikaudu 90%. Seda välja arvatud juhul, kui nende haldurite väljaantavaid võrdlusaluseid otsutatakse edaspidi käsitleda oluliste võrdlusalustena, ehk selliste võrdlusalustena, millel on liikmesriigi või kogu ELi hõlmava hinnangu kohaselt oluline roll konkreetse liikmesriigi (jae)turul või mitme liikmesriigi turul. Eelnõuga tehtavad muudatused peaks Komisjoni hinnangul aitama kulusid kokku hoida nii võrdlusaluste halduritele (kes ei anna välja olulisi võrdlusaluseid), võrdlusaluste kasutajatele, kui ka liikmesriikide järelevalveasutustele, kelle ülesanne on teha järelevalvet võrdlusaluse haldurite üle. Täpsemalt: – Võrdlusaluse haldurid hoiavad kokku nõuete täitmisega seotud kulude pealt, eelkõige aruandlusnõuetest tulenevate kulude puhul. Haldurid, kes annavad välja üksnes ebaolulisi võrdlusaluseid, hoiavad kokku nii nõuete täitmisega seotud kulude (mille eesmärk on tagada oma organisatsiooniline struktuur ning see, et võrdlusaluste väljaandmine vastab lisaks IOSCO põhimõtetes sätestatule ka võrdlusaluste määruse üksikasjalikele lisanõuetele) kui ka iga-aastaste järelevalvetasude pealt. Lisaks hoiavad uued osalejad kokku esmase registreerimistasu pealt. Haldurite puhul, kes annavad välja olulisi võrdlusaluseid, kriitilise tähtsusega võrdlusaluseid, ELi kliimaülemineku võrdlusaluseid ja Pariisi kokkulepet järgivaid ELi võrdlusaluseid, on kulude kokkuhoid ebatõenäoline. Siiski võib kokkuhoid kaasneda ka nende haldurite jaoks, kui nad annavad välja ka ebaolulisi võrdlusaluseid. – Võrdlusaluste kasutajad peaksid eeldatavasti saama kasu ELi ja kolmandate riikide võrdlusaluste suuremast kättesaadavusest, regulatiivsest keskkonnast, mis on regulatiivsete nõuete proportsionaalsemaks muutmise tõttu innovatsioonile avatum, ja tihedamast konkurentsist võrdlusaluste turul. On selge, et kolmandate riikide võrdlusaluste jätkuv kättesaadavus võib pakkuda olulist kulude kokkuhoidu. Komisjoni poolt välja toodult jääb ühe peamise krediidiasutuse hinnangul kolmandate riikide võrdlusaluste kasutamisega seotud teenuste osutamisest saadud tulu vahemikku 100–150 miljonit eurot. See on tulu, mille saamine satuks ohtu, kui mõned või kõik kolmandate riikide võrdlusalused muutuksid ELis kasutamiseks kättesaamatuks. ELi järelevalvealuste isikute puhul, kes kasutavad võrdlusaluseid, kaotatakse eelnõuga ühtlasi kehtiva võrdlusaluste määruse kolmandaid riike käsitlevas peatükis esitatud kasutuspiirangud, mida on seni peetud takistuseks enamiku kolmandate riikide võrdlusaluste kasutamisel. Lisaks ühtlustatakse ELi võrdlusaluste kasutajate praegust halduskoormust, näiteks praegust vajadust ise kontrollida veebisaitide ja avalike registrite kaudu selliste indeksite õiguslikku seisundit, mida soovitakse võrdlusalustena kasutada. Sellised võrdlusalused tuleb vaikimisi kasutamiseks kinnitada. Eelnõu kohaselt peaks edaspidi piisama artikli 36 kohase registri kasutamisest, et kontrollida, ega võrdlusaluse puhul ei ole väljastatud avalikku teadaannet selle kasutamise keelamise kohta. Täieliku läbipaistvuse tagamiseks tuleks kõik järelevalveasutuste asjakohased otsused avalikustada ja koondada artikli 36 kohasesse registrisse ning Euroopa ühtse juurdepääsupunkti määruse kohasesse andmebaasi. Kui aga järelevalveasutus või ESMA jõuab järeldusele, et võrdlusaluse haldur ei ole oma kohustusi täitnud, hoiatatakse avaliku teadaandega ELi võrdlusaluse kasutajaid, et konkreetne võrdlusalus ei sobi liidus kasutamiseks ja et selle võrdlusaluse edasine kasutamine on keelatud. – ELi järelevalveasutuste järelevalve alla käivate võrdlusaluste ja võrdlusaluse haldurite arv väheneb märkimisväärselt. Seega peaks need asutused saama vähendada kulusid ja suunata järelevalvesuutlikkus enam kriitilise tähtsusega võrdlusalustele, olulistele võrdlusalustele, ELi kliimaülemineku võrdlusalustele ja Pariisi kokkulepet järgivatele ELi võrdlusalustele, mis jäävad endiselt määruse kohaldumisalasse. 10 Olles saanud ELi turule juurdepääsu tunnustamise või kinnitamise teel. See lisandub teadmata arvule kolmandate riikide halduritele, kes pakuvad üleminekusätete alusel ELis olulisi võrdlusaluseid. 11 Võrdlusalused, mida järgitakse finantslepingutes ja -instrumentides, mille koguväärtus on enam kui 50 miljardit eurot, või millel ei ole turupõhiseid asendajaid või neid on väga vähe ja mis võivad kaasa tuua märkimisväärse ja kahjuliku mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele ühes või enamas liikmesriigis. 7 Kuna võrdlusaluste määruse alusel seni Eestis ühtegi võrdlusalust välja antud ei ole, puudub siin otseselt Eestile, sh järelevalveasutusele (Finantsinspektsioonile) oluline mõju. Samas kaasneb positiivne mõju turuosalistele seoses kolmandate riikide võrdlusaluste kasutamise võimaluste paranemisega. Võrdlusalustega (eelkõige nende järelevalvega ning karistustega) seonduv regulatsioon on siseriiklikult sätestatud väärtpaberituru seaduses. Eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena võib ka senine regulatsioon vajada tõenäoliselt muutmist. 4. Eelnõu seisukohtade selgitused 1. Toetame üldiselt võrdlusaluste määruses tehtavaid muudatusi, mis aitavad määruse kohaldumisala kitsendamise kaudu kahandada turul tegutsevate ettevõtjate ning järelevalveasutuste halduskoormust ja parandada EL finantsturuosaliste ligipääsu erinevatele võrdlusalustele, tagades samas olulisemate võrdlusaluste piisava läbipaistvuse. Meie hinnangul aitab ebaoluliste võrdlusaluste välja jätmine määruse kohaldumisalast kahandada nii halduskoormust kui ka kulusid seoses nende võrdlusalustega ning ühtlasi parandada konkurentsi võrreldes kolmandate riikide võrdlusaluste halduritega, kellele võrdlusaluste määrusega analoogseid nõudeid ei kehti. Ühtlasi nõustume Komisjoni ettepanekuga, et ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste puhul on rohepesu vältimiseks põhjendatud neid võrdlusaluste määruse all suurema läbipaistvuse tagamiseks endiselt käsitleda, et tagada nende suuremat läbipaistvust. Lisaks on EL nõukogus läbirääkimiste käigus otsustatud enamuse liikmesriikide soovi järgides jätta võrdlusaluste määruse määruse alla endiselt ka alla olulisuse künnise jäävad teatud kauba (commodity) võrdlusalused12, mida peetakse liiga tähtsateks, et neid välistada. Nõustume, et nende võrdlusaluste puhul on võrdlusaluste määruse kohaldamine samuti põhjendatud. 2. Toetame võrdlusaluste määruses liikmesriikide järelevalveasutustele võimaluse andmist määrata olulisteks võrdlusalusteks ka selliseid võrdlusaluseid, mis ei ületa kvantitatiivset 50 miljardi euro kriteeriumit, kuid mida järelevalveasutus peab kohaliku turu seisukohast oluliseks. Eelnõu artikli 24 kohaselt käsitletakse olulise võrdlusalusena sellist võrdlusalust, mida kasutatakse ELis otseselt või võrdlusaluste kombinatsioonis kaudselt finantsinstrumentides või -lepingutes või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks ning kui osutatud finantsinstrumentide, -lepingute ja investeerimisfondide keskmine koguväärtus on kuuekuulise perioodi jooksul vähemalt 50 miljardit eurot, arvestatuna kõigi võrdlusalusega hõlmatud lõpptähtaegade või tähtaegade põhjal, kui viimane on asjakohane. Samas jäetakse liikmesriikide järelevalveasutustele võimalus määrata oluliseks ka selle künnise alla jäävaid võrdlusaluseid, juhul kui: a) võrdlusalusel puuduvad turupõhised asendajad või neid on väga vähe; b) võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine või selle väljaandmine sisendandmete alusel, mis ei peegelda enam täielikult aluseks olevat turgu või majandusolukorda, või ebausaldusväärsete sisendandmete alusel tooks kaasa märkimisväärse ja kahjuliku mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele selle liikmesriigis; c) võrdlusalust ei ole määranud teise liikmesriigi järelevalveasutus. Võrdlusaluste oluliseks määramine tähendab sisuliselt, et nende haldurid pannakse võrdlusaluste määruse kohaldumisala alla, et nad järgiksid nimetatud määruse nõudeid. Meie hinnangul on oluline võimaldada 12 Kauba võrdlusalus on võrdlusalus, mille alusvara on mis tahes vahetatavad hüvised, mida on võimalik tarnida, sealhulgas metallid ja metallimaagid ning sulamid, põllumajandustooted ja energia (näiteks elektrienergia), v.a direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 11 osutatud lubatud heitkoguste ühikud. Määruse alla jäävad ka sellised 50M eur künnist mitte ületavad kauba võrdlusalused, millega kaubeldakse enam kui ühes kauplemiskohas ja mida järgivate finantsinstrumentide väärtus kokku ületab 100 miljonit eurot ning mis ei ole reguleeritud andmetel põhinev võrdlusalus või selle jaoks esitatud andmed ei pärine sellistelt sisendandmete esitajatelt, kellest enamik on järelevalvealused isikud. 8 järelevalvajatele määrata võrdlusaluseid oluliseks lähtuvalt kohalikust turu tegelikust olukorrast, mitte üksnes ühtlustatud kvantitatiivse kriteeriumi põhjal. See aitab ühtlasi paremini tagada nende võrdlusaluste kasutajate poolt antud võrdlusaluste teadlikumat kasutamist ning paremat informeeritust võrdlusalusega seonduvast teabest. Samuti on oluline ESMA kaasatus selliste võrdlusaluste määramisel, et tagada ELi üleselt ühtne käsitlus võrdlusaluste määramisele. 3. Peame oluliseks jälgida, et võrdlusaluseid väljastavate haldurite halduskoormuse ja nõuete kahandamine ei tooks kaasa ebamõistlikku täiendavat halduskoormuse kasvu ja liigseid kulusid võrdlusaluste kasutajatele. Ebaoluliste võrdlusaluste välja jätmine kohaldumisalast tähendab muu hulgas, et nende võrdlusaluste halduritele ei kohaldata erinevaid võrdlusaluste määruses kehtestatavaid nõudeid seoses võrdlusaluste väljastamisega (järelevalve, juhtimisnõuded, sisendandmed, metoodika, läbipaistvus, jmt). Seega kahaneb mingil määral potentsiaalselt ka nende võrdlusaluste kasutajatele avaldatav teave. Finantssektoris võrdlusaluste kasutajad peavad edaspidi endiselt jälgima avalikest registritest nende kasutatavate olulisemate võrdlusaluste haldurite staatust ja seda, kas kasutatavate oluliste võrdlusaluste kohta ei ole väljastatud võrdlusaluse kasutamist piiravat avalikku teadaannet. Samas on võrdlusaluste kasutajad ka seni pidanud jälgima halduri tegevusloa või registreeringu olemasolu ning finantssektori enim kasutatavad võrdlusalused peavad oluliste võrdlusalustena endiselt järgima võrdlusaluste määruse nõudeid. Nõukogus läbirääkimiste käigus on ühtlasi rohepesu vältimiseks lisatud eelnõusse artiklisse 29 nõue, et järelevalve alla kuuluvad ettevõtted võivad kasutada selliseid kolmandate riikide või ELis väljastatud (ebaolulisi) võrdlusaluseid, mis väidavad oma metoodikas ESG arvestamist, ainult juhul kui nende võrdlusaluste haldurid avaldavad ühtlasi täiendavat teavet nimetatud ESG- ga arvestamise kohta. See teave peaks sisaldama art 13 lõike 1 punkti d kohast selgitust selle kohta, mil viisil peegeldab halduri kasutatav metoodika keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid kõigi võrdlusaluste või võrdlusaluste kogumite puhul ning art 27 lõike 2a kohaselt võrdlusaluse kirjelduses (benchmark statement) nõutavat teavet, mh selle kohta, kuidas on kasutatav metoodika kooskõlas CO2 heite vähendamise eesmärgiga või kuidas sellega saavutatakse Pariisi kokkuleppe eesmärgid. Selline täiendav teave aitab ühtlasi nende võrdlusaluste kasutajatel antud võrdlusaluste kasutamisel lähtuda juba halduri poolt avaldatavast teabest. Kokkuvõttes ei tohiks siin seega olulist ebamõistlikku täiendavat halduskoormust ega kulude olulist kasvu ka võrdlusaluste kasutajatele kaasneda. 5. Hinnang subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Võrdlusaluste turg toimib aktiivselt piiriüleselt ja vajalik on ühtne regulatsioon ning järelevalveline koostöö, et tagada võrdlusaluste sujuv järelevalve ja nõuete ühetaoline kohaldamine kõigis liikmesriikides. Eelnõus tehtavate muudatustega muudetakse võrdlusalused ELi finantsturuosalistele kättesaadavamateks, kahandatakse nendega seonduvaid kulusid ning parandatakse õiguskindlust seoses võrdlusaluste määruse kohaldumisalasse kuulumisega. Lisaks on siin asjakohane ESMA koordineeriv ja vahendajaroll võrdlusaluste üle järelevalve teostamisel, et tagada nendega seonduva järelevalvelise käsitluse ühtlus. Ülaltoodut ei suuda liikmesriigid üksinda piisavalt saavutada. Samuti kehtestatakse eelnõuga võrdlusaluste määruses ühtlasem ja proportsionaalsem lähenemine võrdlusaluste reguleerimiseks, lähtudes nende reguleerimisel edaspidi nende olulisusest. Kavandatud muudatused ei lähe kaugemale sellest, mida on vaja, et tagada nõuete sujuv toimimine. Kokkuvõttes on algatuste pakett kooskõlas nii Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega, mille kohaselt võib EL meetmeid võtta vaid siis, kui liikmesriigid üksinda soovitud eesmärke saavutada ei suuda, kui ka proportsionaalsuse põhimõttega. 6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Eesti seisukohtadega seletuskiri saadeti mitteametlikult arvamuste saamiseks või suheldi vahetult järgmiste partneritega ja huvirühmadega: Eesti Pank, Finantsinspektsioon, Finance Estonia, Eesti Pangaliit, Tallinna Börs, 9 Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon, Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti Kindlustusmaaklerite Liit, Eesti Advokatuur, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Saadud tagasisidega on seisukohtade väljatöötamisel arvestatud. 10