Riigihangete vaidlustuskomisjon
Tartu mnt 85, 10115 Tallinn
[email protected]
13.12.2023
Riigihange nr 242786
KOLMANDA ISIKU VASTUS VAIDLUSTUSELE
Kolmas isik: Aktsiaselts STANDARD
Registrikood 10011051
Pikk 107, 75101 Kose vald,
Kose alevik, Harju maakond
Kolmanda isiku vandeadvokaat Triin Kaurov
esindajad: vandeadvokaat Liisa Levandi
Advokaadibüroo TGS Baltic
Ahtri 6a, 10151 Tallinn
Tel 626 4300
e-post:
[email protected],
[email protected]
Vaidlustaja: Saloni Büroomööbli AS
registrikood 10289177
Vahe 4, 61406 Märja alevik, Tartumaa
Vaidlustaja Mihkel Nukka
esindaja: UniLaw Õigusbüroo
Kompanii 10, Tartu
e-post:
[email protected]
Hankija: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts
registrikood 10788733
Tartu mnt 85, 10115 Tallinn
e-post:
[email protected],
[email protected]
TAOTLUSED
1. Jätta vaidlustus rahuldamata;
2. Mõista Saloni Büroomööbli AS-ilt Aktsiaseltsi STANDARD kasuks välja
vaidlustusmenetlusega seotud lepingulise esindaja kulud.
Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu
[email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610
1. ASJAOLUD
1.1. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (hankija) viib läbi riigihanget „Paide kohtu- ja riigimaja hoone
sisustus“, viitenumber 268219 (riigihange).
1.2. 27.11.2023 tegi hankija juhatuse liikme otsuse (otsus), millega mh lükkas mittevastavuse tõttu
tagasi Saloni Büroomööbli AS-i (vaidlustaja) pakkumuse hanke osas 1 ning tunnistas samas
osas edukaks Aktsiaseltsi STANDARD (kolmas isik) pakkumuse, kvalifitseeris ning jättis
kolmanda isiku riigihankelt kõrvaldamata.
1.3. 07.12.2023 esitas vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija
otsuse peale, millega palus tunnistada kehtetuks hankija otsuse osas, milles riigihanke osas 1
lükati vaidlustaja pakkumus tagasi ning tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus.
1.4. 08.12.2023 edastas VAKO kolmandale isikule teate vaidlustusmenetlusse kaasamise kohta koos
vaidlustuse ja selle lisadega ning andis vastuse esitamiseks tähtaja kuni 13.12.2023.
1.5. Kolmas isik peab vaidlustust põhjendamatuks ning esitab alljärgnevalt oma seisukohad.
2. VASTUVÄITED VAIDLUSTUSELE
2.1. Vaidlustajal on sisulised etteheited üksnes tema enda pakkumuse tagasilükkamise osas.
Kuigi vaidlustaja on palunud tunnistada kehtetuks ka hankija otsuse, millega hanke osas 1
tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus, on seda tehtud üksnes otsuste järgnevuse
põhimõttest tulenevalt ning muid etteheiteid kolmanda isiku suhtes tehtud otsustele vaidlustajal
ei ole. Järelikult tuleb vaidlustuse lahendamisel hinnata üksnes seda, kas vaidlustuses
viidatud asjaolude tõttu on õigusvastane hankija otsus, millega vaidlustaja pakkumus
lükati tagasi.
2.2. Hankija ei saanud vaidlustajalt küsida puuduse kõrvaldamiseks selgitusi. Oma kaalutlusi
selgituste küsimise võimaliku lubatavuse osas on hankija arusaadavalt otsuses põhjendanud.
RHS võimaldab hankijal küsida pakkujalt selgitusi pakkumuses esitatud andmete kohta (RHS §
46 lg 4). Küll aga ei tohi selgituste küsimise kaudu anda pakkujale võimalust pakkumust sisuliselt
muuta või esitada juurde andmeid, mida selles enne üldse ei olnud. Kui pakkumuse koosseisus
olevat faili ei ole võimalik selle avamiseks mõeldud tavapäraste vahenditega avada, ei ole hankijal
võimalik kontrollida, milliseid andmeid on pakkuja esitanud. Analoogselt on VAKO ja Tartu
Halduskohus varasemalt leidnud, et pakkuja ei saa selgituste andmise kaudu kõrvaldada
puudust, mis seisnes selles, et esitatud oli dokument, mille sisu oli tehniliste probleemide tõttu
kadunud.1 VAKO märkis seejuures, et vigase faili esitamise kaudu on see dokument sisuliselt
jäetud esitamata ning hiljem selle esitamine oleks seega pakkumuse muutmine või täiendamine,
mis on aga keelatud. Ka praegusel juhul ei oleks dokumendi tagantjärele esitamise lubamisel
võimalik lõpuni veenduda, et selles esitatud spetsifikatsiooni andmed on just täpselt need samad,
mille vaidlustaja väidetavalt koos pakkumusega esitas. Selliselt saaks vaidlustaja potentsiaalselt
eelise.
2.3. Vaidlustaja viidatud kohtupraktika käsitleb oluliselt erinevat olukorda. Tallinna
Halduskohtu 2 seisukoht haldusasjas nr 3-21-722 puudutab vaidlust, kus hankija jaoks oli
pakkumuses esitatu põhjal selgelt tuvastatav vähemalt see, millistele näitajatele vastavaid ja mis
tooteid on pakkuja pakkunud, mistõttu peeti võimalikuks nende samade toodete kohta teatavate
lisadokumentide (testprotokollide) tagantjärele esitamist. Vaidlustaja pakkumusest ei olnud
hankijal aga võimalik tuvastada isegi seda, millistele näitajatele vastavaid tooteid on pakutud.
2.4. Dokumendi arvutis koostamise aeg ei oma tähendust. Isegi kui väidetav toodete
spetsifikatsiooni dokument, millele vaidlustaja tugineb, oli koostatud enne pakkumuste esitamise
1
VAKO 05.07.2019 otsus asjas nr 93-19/206979, p 13; TrtHK 26.08.2019 otsus asjas nr 3-19-1320.
2
TlnHK 21.05.2021 otsus asjas nr 3-21-722.
2/4
tähtaega, ei tähenda see, et hankija peaks lubama selle tagantjärele esitamist. Ettevõtjal võib
oma arvutis olla valmis kasvõi kogu pakkumuse dokumentatsioon, aga kui seda õigeaegselt ei
esitata, siis ei saa hankija sellega ka arvestada. Küsimus sellest, kas dokument või andmed olid
olemas enne pakkumuste esitamist, võib omada tähendust üksnes erandlikel juhtudel, kus see
võimaldab objektiivselt tuvastada mingi faktilise asjaolu (millele on pakkumuses selgelt tuginetud)
olemasolu enne pakkumuste esitamise tähtaega, mille tõendamiseks tuli küll esitada tõend, kuid
mille paikapidavuses saab ka ilma vastava dokumendi õigeaegse esitamiseta võtta kindla
seisukoha (nt majandusaasta aruande põhjal tuvastada, kas käibenõue oli täidetud või mitte).
Samasuguse kindluse ja objektiivsusega ei ole võimalik tuvastada aga seda, mida ja kas tahtis
pakkuja üldse hankes pakkuda. Seega tuli hankijal vaidlustaja pakkumust hinnata nende
dokumentide ja andmete põhjal, mis koos pakkumusega hankijale kättesaadavaks tehti.
2.5. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et ta ei saanud vea tekkimist vältida. Vaidlustaja on esitanud
kaks videot, mis peaksid tõendama, et dokumenti oli võimalik avada ja sellest spetsifikatsiooni
andmeid tuvastada. Lisas 3 esitatud videos avab vaidlustaja lihtsalt ühe faili oma arvutis. Lisas 4
esitatud videos laeb vaidlustaja ise registrist alla vaidlusaluse dokumendi ning avab selle
rakenduses, mis ei ole tavapäraselt pdf-ide avamiseks kasutatav Adobe Acrobat (eelduslikult
sellega fail ei avanenudki). Faili avamise järgselt on näha, et sellest on kadunud vähemalt osa
toote spetsifikatsiooni puudutavast informatsioonist. Seega tõendavad esitatud videod, et
pakkumuse koosseisus esitatud spetsifikatsiooni dokument oli vigane juba enne pakkumuse
esitamist hankijale.
2.6. Pakkujal on pakkumust esitades kõrgendatud hoolsuskohustus. Vaidlustaja viitab, et
koostas vaidlusaluse dokumendi 20.10.2023 kell 11:58, s.o. 2 minutit enne pakkumuste esitamise
tähtaega. Sellest võib järeldada, et vaidlustajal ei olnud aega, et dokumendi registrisse
üleslaadimise järgselt kontrollida, kas fail ka sinna korrektsel kujul jõudis. Vaidlustuse lisast 4 on
näha, et dokumendi viga oleks olnud võimalik tuvastada, kui pakkuja oleks pakkumuse
dokumendid peale registrisse üles laadimist üle kontrollinud ehk käitunud pakkujale kohase
hoolsusega. Vaidlustaja väide, et registrisse dokumendi üleslaadimisel tekkiv viga ei ole tema
vastutusalas, on väär. Hoolsuskohustuse rikkumise risk lasub pakkujal koos sellest tulenevate
tagajärgede ja õiguslike järelmitega.3
2.7. Vaidlustaja pakkumus ei vasta sisuliselt riigihanke alusdokumentidele. Pakkumuses teabe
puudumine pakkumuse vastavuse kohta vastavustingimusele on sisuline kõrvalekaldumine
riigihangete alusdokumentide tingimustest, mis toob kaasa pakkumuse tagasi lükkamise
kooskõlas RHS § 114 lg-g 2.4
2.8. Eeltoodut arvestades on hankija õiguspäraselt lükanud mittevastavuse tõttu tagasi
vaidlustaja pakkumuse. Vaidlustuses toodud argumendid ei anna alust hankija sellekohase
otsuse kehtetuks tunnistamiseks, mistõttu tuleb jätta vaidlustus rahuldamata ning hankija otsus
tervikuna kehtima.
3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
3.1. Esindus. Kolmanda isiku nimel esitavad vastuse Advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaadid
Triin Kaurov ja Liisa Levandi. Kooskõlas RHS § 190 lg-ga 11 eeldatakse advokaadi puhul
esindusõiguse olemasolu.
3.2. Vaidlustusmenetluse läbivaatamise viis. Kolmas isik on nõus vaidlustuse läbivaatamisega
kirjalikus menetluses.
3.3. Lepingulise esindaja kulud. Kolmas isik esitab lepingulise esindaja kulude nimekirja, koos
väljamõistmise taotlusega vastavalt RHS § 199 lõikes 1 sätestatud korrale.
3
TrtHK 26.08.2019 otsus asjas nr 3-19-1320, p 40.
4
Samas, p 41.
3/4
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Kaurov Liisa Levandi
vandeadvokaat vandeadvokaat
4/4