Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/23-1644 - Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.12.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/18b87438-4db7-4080-9b9b-945f861aac0a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/18b87438-4db7-4080-9b9b-945f861aac0a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main SELETUSKIRI regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 38 lõike 3 alusel. 1. jaanuaril 2023 algas uus Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) programmiperiood 2023–2027, mille raames saab Eesti osa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvest. Nendest fondidest toetuste andmist reguleerib perioodil 2023– 2027 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186). Nimetatud määruse artikli 9 kohaselt tuleb liikmesriikidel EL-i toetuste saamiseks koostada ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, milleks Eesti puhul on „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava), mis on kiidetud heaks Euroopa Komisjoni otsusega. Eelnõu on vajalik strateegiakava keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekkumise „Mulla- ja veekaitsetoetus“ raames antava põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse (edaspidi ka toetus) rakendamiseks. Toetuse õiguslik alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikkel 70. Võttes aluseks strateegiakava SWOT-analüüsi ja sekkumisega käsitletavaid vajadusi, hõlmatakse selle sekkumisega üksnes veekaitseliselt väga tundlikke ja prioriteetseid alasid, millel kasvav taimik on looduslik ning seega samuti väga väärtuslik. Strateegiakava sekkumine „Mulla- ja veekaitse toetus“ koosneb viiest erinevast toetusest: kahest mullakaitse ja kolmest veekaitse toetusest. 2023. aastal rakendusid turvas- ja erodeeritud mulla kaitse, põhjavee kaitse ning pinnavee kaitse toetus ning 2024. aastal rakenduvad turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus ning põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus. Kõigil neil toetustel on selge mulla- ja veekaitseline ühisosa – toetusõiguslik on vaid rohumaa ning määruses sätestatud nõudeid tuleb järgida vähemalt viiel järjestikusel aastal. Nii mulla- kui ka veekaitsetoetuse eesmärke täidab kõige enam liigirikas looduslik rohumaa, mille rohukamarat pole aastaid uuendatud ja kus ei ole kasutatud mineraalväetisi ega taimekaitsevahendeid. Seetõttu rakendatakse strateegiakava raames 2024. aastast eraldi sekkumistena veel ka turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetust ning põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetust, mis aitavad saavutada samaaegselt mulla- ja elurikkuse kaitse eesmärke. Põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse eesmärk on ühelt poolt põllumajandusmaal toitainete leostumise ohu vähendamine ning teiselt poolt neil põhjaveekaitseliselt tundlikel aladel (kaitsmata põhjaveega alal, olulisel allika- ja karstialal või alal, millel asub allikas või karstivorm) paiknevate väärtuslike püsirohumade säilitamine ja ekstensiivne majandamine. Põllumajandustootmises võivad toitained sõnniku ja mineraalväetiste liigse või väära kasutamise tagajärjel kanduda põhja- ja pinnavette. Põhjavette sattunud nitraadid halvendavad põhjavee kvaliteeti. Toitainete leostumist mõjutab oluliselt mulla kaetus taimedega. Taimed omastavad mullast nii toitaineid kui vett, mistõttu neid leostub taimkattega (püsivalt) kaetud mullast välja vähem. Toetuse kaudu toetatakse põhjavee kaitse aluse maa hoidmist väärtusliku püsirohumaana. Väärtuslik püsirohumaa selle määruse tähenduses on kõrge loodusväärtusega püsirohumaa, kus on kujunemas looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused suurema liigirikkuse kujunemiseks (edaspidi kõrge loodusväärtusega püsirohumaa), ning pärandniit, mille kohta on andmed kantud Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) ja mis ei asu looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktis 1, 2, 4, 5 või 6 nimetatud kaitstaval loodusobjektil (edaspidi väljaspool kaitstavaid alasid asuv pärandniit). Toetust antakse eelmises lauses nimetatud rohumaa kohta, mis asub vähemalt 50 protsendi ulatuses kaitsmata põhjaveega alal, olulisel allika- ja karstialal või kui sellel maal asub allikas või karstivorm ja mis on eksperdi inventeeritud väljaspool kaitstavaid alasid asuv pärandniit või eksperdi inventeeritud kõrge loodusväärtusega püsirohumaa. Looduslikud niidud, pikaajalised püsirohumaad, pärandniidud ja teised lagedad alad on põllumajandusmaastikus mitmekesisuse allikad ehk tuumalad, mis pakuvad toitumis-, paljunemis-, pesitsus-, elu-, talvitumis- ja varjepaiku väga paljudele liikidele. Nendelt aladelt saavad kasulikud organismid levida edasi teistesse agroökosüsteemidesse ja pakkuda põllumajandusele selliseid vajalikke looduse hüvesid ehk ökosüsteemiteenuseid nagu tolmeldamine ja looduslik kahjuritõrje. Lagedad alad on olulised rohekoridoride osad, mis tagavad maastiku sidususe ja on erinevatele avamaastiku liikidele levikukoridorideks. Oluline on väärtuslike püsirohumaade roll ka kliimamuutuste leevendamisel, kliimamuutustega kohanemisel ja orgaanilise süsiniku sidumisel muldadesse. Põhjavee kaitse alal asuvad väärtuslikud püsirohumaad kannavad ja toetavad samu väärtusi, mis looduslikud niiduökosüsteemid. Paljud sellistest aladest võivad olla vanad rohumaa kooslused ja kõrge ökoloogilise väärtusega, samas suureneb surve nende ülesharimiseks või metsastamiseks. Toetuse abil panustatakse tegevuspõhise riigieelarve programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu programm 2023–2026“ tegevusse 7.1.1 „Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine.“. Samuti panustatakse toetuse abil „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ põllumajanduskeskkonna tegevussuuna järgmistesse eesmärkidesse: 1) väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene; 2) põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutusele ja õhukvaliteedile on vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud; 3) säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on ökosüsteemi teenuste toimimine. Põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetusega võtab toetuse taotleja maatüki põhiselt viieaastase nõuete täitmise kohustuse ning toetussummadega hüvitatakse toetusesaajatele neljandas peatükis toodud tegevuse elluviimise nõuete, mis on rangemad kui baastase, milleks on tavapraktika, tingimuslikkuse nõudeid ja õigusaktidega kehtestatud kohustuslikud nõuded, täitmisest tingitud lisakulud ning saamata jäänud tulu tervikuna või osaliselt. Põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus on spetsiifiline ja väga piiratud ala kohta rakendatav toetus, mistõttu on toetusega hõlmatav potentsiaalne maa väike, hinnanguliselt u 1000 hektarit maad ja toetuse indikatiivne kogueelarve on 0,17 miljonit eurot. Taotlusi toetusega liitumiseks võetakse vastu alates 2024. aastast. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 11 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister igal aastal määrusega need strateegiakava sekkumiste raames antavad toetused, mida kalendriaastal antakse. Strateegiakava kohaselt on sekkumist planeeritud rakendada kõigil perioodi 2023–2027 aastatel. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna valdkonna nõunik Eike Lepmets (tel 625 6564, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Ketlyn Roze (625 6127, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 sätestatakse strateegiakava sekkumise „Mulla- ja veekaitse toetus“ raames antava põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse andmise tingimused ning kord. Toetuse andmise tingimused ja kord hõlmavad sätteid toetatava tegevuse, toetuse ühikumäära, taotleja ja maa toetusõiguslikkuse nõuete, tingimuslikkuse nõuete, baasnõuete, toetatava tegevuse nõuete, põllumajandusliku majapidamise üleandmise, kohustuse üleandmise ja ülevõtmise, kohustuse suurendamise ja vähendamise, taotlusele esitatavate nõuete ja taotluse esitamise tähtaja, taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimise, toetuse vähendamise, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise, toetuse maksmise ning toetuse saaja andmete avalikustamise kohta. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetatav tegevus. Toetust antakse põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse tegevuse elluviimise eest viie järjestikuse kalendriaasta jooksul (edaspidi kohustuseperiood) toetusõiguslikul rohumaal, mis on kindlaks määratud esimesel kalendriaastal esitatud taotluse alusel. Seeläbi tagatakse kohustusealustel maadel järjepidev toetuse saamise tingimuste täitmine, mis tagab ka toetuse eesmärgi saavutamise. Kui põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kohta on võetud viie kalendriaasta pikkune kohustus, siis ei kahjustata seal kohustuseperioodi jooksul rohukamarat, ei kasutata väetisi ega taimekaitsevahendeid, maid niidetakse või karjatatakse mõõdukalt. Seega võib eeldada, et viie aasta pärast on need maad endiselt väärtuslikud püsirohumaad ja toetuse eesmärk on täidetud. Lõikes 3 sätestatakse, et esimesel kalendriaastal esitatud taotluse alusel kindlaks määratud toetusõiguslik rohumaa, kus viiakse ellu põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse tegevust (edaspidi kohustusealune maa), ja selle pindala suurus võib kohustuseperioodi jooksul muutuda üksnes määruses sätestatud ulatuses, kui Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud lõikest tuleneb termini „kohustusealuse maa“ sisu, mis on esimesel kalendriaastal esitatud taotluse alusel kindlaks määratud toetusõiguslik rohumaa, kus tegevust kohustuseperioodi jooksul ellu viiakse. Kohustusealune maa loetakse kindlaks määratuks tagasiulatuvalt alates kohustuseperioodi esimese kalendriaasta 1. jaanuarist (lg 4). Kohustusealuse maa pindala suurus võib kohustuseperioodi jooksul muutuda üksnes minimaalselt, määruses sätestatud ulatuses, kui Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Lubatud on kohustust üle anda ning kohustusealust maad suurendada ja vähendada (eelnõu §-d 11–13): seda selleks, et tagada taotlejatele mõistlik paindlikkus mitmeaastase kohustusega hõlmatud maade liikumisel majapidamiste vahel. Mõistliku paindlikkuse tarvis võib kohustusealuse maa asukoht muutuda põllu piiride muutumise tõttu, kui see ei too kaasa kohustusealuse maa pindala muutumist. Siin on mõeldud ainult sama põllu piiride korrigeerimist. Lõikes 6 avatakse väärtusliku püsirohumaa (edaspidi ka rohumaa) tähendus, milleks loetakse kõrge loodusväärtusega püsirohumaa ja väljaspool kaitstavaid alasid asuv pärandniit. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse toetuse ühikumäär põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse tegevuse elluviimise eest, mis on ühe hektari rohumaa kohta kohustuseperioodi ühes kalendriaastas ehk kohustuseaastas 220 eurot, kui toetusõiguslik ja muu rohumaa moodustab kalendriaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kokku kuni 20 protsenti. Toetuse ühikumäär on ühe hektari rohumaa kohta kalendriaastas 110 eurot, kui toetusõiguslik ja muu rohumaa moodustab kalendriaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kokku üle 20 protsendi. Maa rohumaana hoidmisel erineb põllukultuuride ja söödakultuuride kattetulu ligi kaks korda, mistõttu kehtestatakse selle tegevuse puhul ka põllumajandusliku majapidamise rohumaade osakaalu arvestades kaks erinevat toetuse ühikumäära. Täpsem info selle kohta, millised kaasnevad kulud ja saamata jäänud tulud on ühikumäära väljatöötamisel arvesse võetud ning millistele andmeallikatele on tuginetud, on esitatud strateegiakava peatüki 5.3 punktis 7. Lõike 3 kohaselt, kui kohustuseaastal esitatud kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab enne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud toetuse vähendamiste otsustamist taotlusele eelarveaastaks määratud eelarve, vähendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) toetuse ühikumäära sellises osas, mis on vajalik kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral. Toetuse eripärast tulenevalt ei ole selle toetuse puhul kõigi nõuetekohaste taotluste täies mahus rahuldamiseks eelarve mittejätkumise korral tavapäraste eelistuskriteeriumite rakendamine põhjendatud, mistõttu ongi üheks alternatiiviks hektaripõhise ühikumäära vähendamine (kõik nõuetele vastavad taotlejad saavad toetust, ent vähendatud ühikumääraga). Eelnõu §-ga 4 sätestatakse nõuded taotlejale. Lõikega 1 sätestatakse isikute ring, kes võivad toetust taotleda. Selle kohaselt antakse toetust füüsilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele isikule või juriidilise isiku staatuseta ühendusele, kes viib kohustuseperioodi jooksul ellu põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse tegevust (edaspidi koos taotleja). Kuna selliseid alasid on alles väga vähe, on taotlejate ring sama kui strateegiakava kohase väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetusel ning see on strateegiakava kohase põhjavee kaitse toetusega võrreldes seega laiem. Kuna Eestis on isikuid, kes ei ole aktiivsed põllumajandustootjad, kuid kelle valduses on rohumaid, kus ei toimu aktiivset kasumile orienteeritud põllumajandustootmist, ei ole need maad selle määruse objektiks. Neid maid põllumajandusliku tootmise tarvis ei harita ja seal ei kasutata väetisi ja taimekaitsevahendeid ning sellega tagatakse üldjuhul selliste alade piisav kaitse. Seetõttu on oluline, et taotleja tegeleks põllumajandusliku tegevusega. Toetust antakse taotlejale: 1) kellele antakse esimese kohustuseaasta kohta strateegiakava alusel antavat keskkonnasõbraliku majandamise toetust ja kes järgnevatel kohustuseaastatel taotleb sama toetust; 2) kellele antakse esimese kohustuseaasta kohta strateegiakava alusel antavat keskkonnasõbraliku majandamise toetust ning kes järgnevatel kohustuseaastatel peab toetusõigusliku ja muu rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikule vastaval arvul veiseid, lambaid või kitsi; 3) kes esimesel kohustuseaastal peab toetusõigusliku ja muu rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikule vastaval arvul veiseid, lambaid või kitsi ning kes järgnevatel kohustuseaastatel taotleb strateegiakava alusel antavat keskkonnasõbraliku majandamise toetust või 4) kes peab igal kohustuseaastal toetusõigusliku ja muu rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikule vastaval arvul veiseid, lambaid või kitsi. Loomade pidamise nõude puhul võetakse arvesse taotleja poolt kohustuseaastal peetavate selliste veiste, lammaste ja kitsede keskmine arv, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ning kelle andmed on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse. Lõikes 3 on sätestatud, et veiste, lammaste ja kitsede loomühikuteks ümberarvutamise korral kasutatakse maaeluministri 30. septembri 2022. aasta määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“ § 2 lõikes 2 sätestatud koefitsiente. Veiste, lammaste ja kitsede loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid on järgmised: 1) üle 24 kuu vanune veis, sealhulgas ammlehm – üks loomühik; 2) 6–24 kuu vanune veis – 0,6 loomühikut; 3) kuni kuue kuu vanune veis – 0,2 loomühikut; 4) üle kuue kuu vanune lammas või kits – 0,15 loomühikut; 5) kuni kuue kuu vanune lammas või kits – 0,05 loomühikut. Lõike 5 kohaselt, kui taotleja ei ole vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise tõttu võimeline jätkama kohustuse täitmisega, siis kohustus lõpeb. Vääramatu jõud on asjaolu, mida taotleja ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei saanud temalt oodata, et ta kohustuse võtmise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatu jõu ja erandlike asjaoludena käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artikli 3 lõike 1 kohaselt eelkõige järgmist: • raske loodusõnnetus või rasked ilmastikutingimused, mis kahjustavad tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist; • põllumajandusliku majapidamise loomakasvatushoonete hävimine õnnetusjuhtumi tagajärjel; • toetusesaaja karja osa või kogu karja haigestumine loomataudi või osa või kõiki põllukultuure mõjutav taimehaiguse puhang või taimekahjustaja; • kogu põllumajandusliku majapidamise või selle suure osa sundvõõrandamine, kui taotluse esitamise päeval ei olnud võimalik sundvõõrandamist ette näha; • toetusesaaja surm; • toetusesaaja pikaajaline töövõimetus. Vääramatu jõu ja erandlike asjaolude olemasolu hindamisel võetakse arvesse üksikjuhtudel ilmnenud asjaolusid. Vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemisest tuleb teavitada PRIA-t ja esitada asjakohased tõendid selle esinemise kohta. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse nõuded toetusõigusliku maa kohta. Selle määruse alusel antava toetuse juures on oluline, et taotleja tegeleks toetusõiguslikul maal põllumajandusliku tegevusega. Põllumajanduslikuks tegevuseks loetakse põllumajandustoodete tootmist ja põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras (maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 ,,Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 3). Samuti peab see maa vastama eelnimetatud määruse § 4 lõigetes 2–5, 7 ja 11 sätestatud nõuetele. Lõike 2 kohaselt antakse toetust sellise taotleja kasutatava kokku vähemalt 0,30 hektari suuruse väärtusliku püsirohumaa kohta, mis asub vähemalt 50 protsendi ulatuses kaitsmata põhjaveega alal või mis asub olulisel allika- ja karstialal või millel asub allikas või karstivorm ning mis on eksperdi inventeeritud väljaspool kaitstavaid alasid asuv pärandniit või eksperdi inventeeritud kõrge loodusväärtusega püsirohumaa. Andmed oluliste allika- ja karstialade ning allikate ja karstivormide kohta on kantud Eesti looduse infosüsteemi. Toetuse taotlemise aluseks oleva kaitsmata põhjaveega alade kaardikihi koostas Maa-amet. Püsirohumaa määratlemisel lähtutakse maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ §-s 4 sätestatust. Projekti ELME1 („Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid“) raames kaardistati PRIA põllumassiivide registri andmetele (andmed püsirohumaa esinemise kohta perioodil 2004–2019) tuginedes vähemalt kümme aastat vanad püsirohumaad, mis ei kattu EELIS-e poollooduslike niidukoosluste kaardikihiga. Projekti ELME raames valminud kaart uuendati Maaelu Teadmuskeskuses 2023. aastal ning see saab aluseks kõrge loodusväärtusega püsirohumaade inventeerimisele. Inventeerijate leidmiseks korraldati riigihange. Inventuuride tulemusena moodustub kaardikiht, kuhu on kantud need püsirohumaad, mis tunnistati ekspertide poolt kõrge loodusväärtusega püsirohumaadeks. Väljaspool kaitstavaid alasid asuvate pärandniitude puhul on toetuse taotlemisel aluseks EELIS-esse kantud andmed pärandniitude kohta. Maad saab kasutada isik, kellel on maa kasutusõigus. Topeltrahastamise vältimiseks ei anta lõike 4 kohaselt toetust toetusega hüvitatava sarnase tegevuse eest maa kohta, mille kohta antakse taotlejale strateegiakava alusel muud mulla- ja veekaitse toetust või väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetust. Samuti ei anta lõike 5 kohaselt toetust ka strateegiakava kohase pärandniidu hooldamise toetuse toetusõigusliku maa kohta, kuna pärandniidu kui elurikkuse tuumalade puhul tuleb eelistada selle spetsiifilist hooldamist ning selleks ka vastava toetuse taotlemist. Eelnõu §-ga 6 sätestatakse tingimuslikkuse nõuete järgimine. Taotleja peab täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ sätestatud nõudeid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklite 12 ja 13 alusel. Tingimuslikkus hõlmab nii maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid kui ka kohustuslikke majandamisnõudeid. Kohustuslikud majandamisnõuded on valik juba kehtivatest erinevatest siseriiklikest nõuetest. 1 https://keskkonnaagentuur.ee/elme Tingimuslikkus on seotud kliima- ja keskkonna, sealhulgas vee, mulla ja ökosüsteemide elurikkuse, rahva- ja taimetervise ning loomade heaolu valdkonnas kehtestatud nõuete järgimisega Tingimuslikkuse nõuete järgimine on eelduseks strateegiakava pindalapõhiste- ja loomatoetuste täies mahus saamiseks. Tingimuslikkuse nõuete rakendamisega välistatakse juhud, kus valdkonna järelevalveasutus kohaldab põllumajandustootjale elementaarsete nõuete rikkumise korral asjakohast meedet või karistust, kuid ta saab samal ajal siiski täies mahus põllumajandustoetusi. Tingimuslikkuse nõudeid tuleb järgida kogu kohustuseaasta vältel ehk 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Tingimuslikkuse süsteem rakendus 1. jaanuarist 2023 ning asendas senise nõuetele vastavuse süsteemi. Eelnõu §-ga 7 sätestatakse toetuse baasnõuded. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 70 lõike 3 kohaselt võib toetust anda vaid nende kohustuste jaoks, mis on rangemad kui tingimuslikkuse nõuded, asjaomased väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ning loomade heaolu miinimumnõuded ning muud asjaomased liikmesriigi ja liidu õigusega ette nähtud kohustuslikud nõuded, põllumajandusmaa hoidmise tingimused ning erinevad kohustustest, millega seoses antakse toetust sama määruse artikli 31 alusel. Lihtsustatult öeldes ei ole taotleja õigustatud baasnõudeid rikkudes tegevuse elluviimise nõuete täitmise eest toetust täismahus saama. Ideaalsel juhul on baasnõue selline, et selle mittetäitmine tähendab automaatselt ka tegevuse elluviimise nõude mittetäitmist. Baasnõue peab igal juhul olema tegevuse elluviimise nõude suhtes asjakohane, samuti tuleks vältida tegevuse elluviimise nõuete kohta ülemäärase arvu baasnõuete kehtestamist, sest baasnõuete eesmärk ei ole tagada taotlejate seaduskuulekus toetusega seotud valdkonnas – selleks on tingimuslikkuse süsteem (samas võivad baasnõueteks olla ka tingimuslikkuse süsteemi osaks olevad nõuded). Toetuse andmisel tuleb baasnõuete järgimist taotleja põllumajanduslikus majapidamises ka kontrollida ning kui mõnda baasnõuet rikutakse, vähendatakse toetussummat, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust, või jäetakse taotlus rahuldamata. Põhjavee kaitse alal väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse juures on tegevuse elluviimise nõuete suhtes asjakohased järgmised baasnõuded: 1) põlluraamatu pidamine, mille kohaselt tuleb põlluraamatusse kohustuseaastal kanda andmed põllumajandusliku tegevuse kohta (põlluraamatu pidamine on sätestatud veeseaduse §- s 155); 2) veeseaduse § 162 alusel väetamisplaani koostamine; 3) püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarvu säilitamine, mille kohaselt tuleb säilitada püsirohumaade pindala, et vältida rohumaade suuremahulist muutmist põllumaaks ning kaitsta ja säilitada olemasolevaid püsirohumaid; 4) maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ § 4 lõikes 5 nimetatud keskkonnatundliku püsirohumaa kasutusotstarvet ei ole lubatud muuta ja punktides 2 ja 3 nimetatud keskkonnatundliku püsirohumaa uuendamine ei ole lubatud; 5) maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ § 4 lõike 5 punktis 1 nimetatud keskkonnatundliku püsirohumaa uuendamine, millest tuleb PRIAt eelnevalt teavitada, on lubatud üksnes pealtkülvi teel; 6) põllumajandustootja, kes on muutnud maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ § 4 lõikes 5 nimetatud keskkonnatundliku püsirohumaa kasutusotstarvet või nimetatud ala üles kündnud, peab püsirohumaa tagasi rajama PRIA määratud tähtpäevaks. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse tegevuse elluviimise nõuded rohumaal. Tegemist on nõuetega, mille täitmisega kaasnev lisakulu või saamata jäänud tulu osaliselt või täielikult toetusega hüvitatakse. Lihtsustatult öeldes ei tohi seda maad harida, kasutada kultuurrohumaana ega põllukultuuride kasvatamiseks ning toetuse määr tuleneb maa kasutusotstarbe piirangust. Taotleja täidab kohustuseperioodi jooksul selles peatükis sätestatud nõudeid kogu kohustusealusel maal. Rohumaa tuleb hoida rohukamaras, mis tähendab, et maad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita, freesita, äestata ega tehta sellel muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid. Samuti on keelatud rohumaa uuendamine ja keemilise taimekaitsevahendi kasutamine. Alal võib loomi karjatada kuni 1. novembrini, kuid ülekarjatamine on keelatud. Samuti ei tohi karjatatavatele loomadele anda lisaks muud sööta kui mineraalsööt. Alal on oluliselt piiratud ka väetamine, mille puhul on lubatud üksnes loomade karjatamisel mahajääv sõnnik. Maa ülekarjatamise tõttu võib maa rohukamar kahjustuda, kui loomade karjatamisel ei järgita sobivat karjatamiskoormust ehk ei arvestata konkreetse maa karjatamise taluvust või ei arvestata konkreetse aasta rohukasvu ja ilmastikuolusid. Ülekarjatamise vältimiseks on soovitatav karjamaid plaanipäraselt vahetada, jootmiskohti liigutada ja karjatada loomaliike vahelduvalt. Võrreldes kultuurrohumaadega on põhjavee kaitse alal asuvad väärtuslikud püsirohumaad oluliselt liigirikkamad. Võimaluse korral tuleks kasutada segakarjatamist, kuna erinevad kariloomad eelistavad erinevaid taimi ja nii tagatakse parem karjatamise tulemus. Eelnõu §-ga 9 sätestatakse veekaitse või pärandniidu hooldamise koolitusel osalemine. Teise kohustuseaasta 1. detsembriks peab vähemalt ühel sellisel koolitusel osalema taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega. Töösuhet kinnitavad andmed peavad olema registreeritud Maksu- ja Tolliameti töötamise registris. Veekaitse koolitus peab olema korraldatud strateegiakava alusel antava teadmussiirde ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse raames ning koolituseks loetakse infopäev, konverents ja esitlustegevus. Pärandniidu koolitust korraldab Keskkonnaamet. Kohustuse ülevõtmise korral, kui kohustuse võtab üle isik, kellel ei ole kohustust, peab taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, olema osalenud vähemalt ühel veekaitse või pärandniidu hooldamise koolitusel kohustuse ülevõtmisele järgneva kohustuseaasta 1. detsembriks. Kui kohustust suurendatakse ja algab uus kohustus, ei pea taotleja ega taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, koolitusel uuesti osalema. Eelnõu §-ga 10 sätestatakse põllumajandusliku majapidamise üleandmine. Põllumajandusliku majapidamise ülevõtmise korral saab ülevõtja jätkata pooleli olevat üleandja kohustust. Selleks, et tagada paindlikkus mitmeaastase kohustusega hõlmatud maade liikumisel majapidamiste vahel, on eelnõu §-ga 11 sätestatud kohustuse üleandmine ja ülevõtmine. Kohustust on lubatud osaliselt või täielikult teisele isikule üle anda või teiselt isikult üle võtta alates teisest kohustuseaastast. Esimesel kohustuseaastal võib kohustuse üle anda vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise korral või § 10 kohaselt põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral. Kui kohustuse võtab üle isik, kellel ei ole kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus. Sellisel juhul võib ülevõetud kohustusealuse maa pindala suurus muutuda §-des 12 ja 13 sätestatud ulatuses ka siis, kui üleandja on kohustusealuse maa pindala suurust enne selle üleandmist muutnud. Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud hiljem kui ülevõetud kohustus, siis kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus. Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud varem kui ülevõetud kohustus, siis kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse: 1) kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti; 2) kohustuse üleandja kohustuseperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi. Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ja ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti, siis kohustused liidetakse ning kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus. Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ja ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi, siis kohustused liidetakse ning kohustuseperioodi kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus. Kohustusealuse maa üleandmise korral esitatakse PRIA-le seitsme kalendripäeva jooksul elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed: 1) üleandja ja ülevõtja nimi ning registri- või isikukood; 2) andmed üleantud kohustusealuse maaga seotud kohustuse kohta; 3) andmed selle kohta, kas ülevõtja võtab üle kohustusealuse maaga seotud kohustuse. Kui kohustusealune maa antakse üle teisele isikule, siis võib teine isik kohustuse üle võtta. Kui teine isik kohustust üle ei võta, siis üleantud maa osas kohustus lõpeb. Eelnõu §-ga 12 sätestatakse kohustuse suurendamise kord. Põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetusega võtab toetuse taotleja maatüki põhiselt viieaastase nõuete täitmise kohustuse. Selle aja jooksul võivad olud aga muutuda ning üldist eemärki (täita samal maal viiel järjestikusel aastal nõudeid) silmas pidades tuleks toetuse taotlejatele näha ette asjakohased paindlikkuse sätted. Seetõttu on toetuse saajal õigus kohustust sama viieaastase kohustuse raames väheses mahus suurendada. Kui kohustust soovitakse suurendada suuremas mahus, algab taotlejal uus viieaastane kohustus. Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis kohustuseperioodi kestus ei muutu, kui kohustusealuse maa pindala suureneb kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti. Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab uus kohustus, mille kestus on viis järjestikust kalendriaastat, kui kohustusealuse maa pindala suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi. Eelnõu §-ga 13 sätestatakse kohustuse vähendamise kord. Kohustusealuse maa pindala võib vähendada kohustuse üleandmise korral või kui selle määruse kohane kohustus lõpetatakse osaliselt või täielikult ja sama maa kohta võetakse strateegiakava alusel antava turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse kohane kohustus. Kui kohustusealuse maa pindala vähendatakse muudel põhjustel, võib kohustusealuse maa pindala vähendada kuni 10 protsenti. Eelnõu §-ga 14 sätestatakse toetuse taotlemise kord. Taotleja esitab elektrooniliselt PRIA e- teenuse keskkonna kaudu PRIA-le igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini taotluse. PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotlemine võimaldab vältida vigu taotluse esitamisel, samuti on sellisel kujul dokumentide täitmine lihtsam, kuna paljud taotluse väljad on juba eeltäidetud ja süsteemis toimuvad automaatsed esitatud andmete kontrollid PRIA eri registrite kaudu. Taotlus sisaldab andmeid, mis on vajalikud toetuse andmise menetlemiseks. Taotlejal tuleb esitada maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 10 lõikes 1, § 11 lõike 1 punktides 1–16, 19 ja 20 ja lõigetes 2– 4 ning §-s 12 nimetatud andmed. Lisaks esitab taotleja andmed selle kohta, millise rohumaa kohta ta toetust taotleb, ning andmed selle kohta, et taotleja lõpetab selle määruse kohase kohustuse osaliselt või täielikult ja võtab sama maa kohta uue kohustuse § 13 lõike 1 kohaselt. Lõike 2 kohaselt esitab taotleja nende põldude piiride muudatused, mille kohta ta toetust taotleb (taotlusega hõlmatud põldude ehk põldude, mille kohta taotleja küsib toetust, piiride muudatused), hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks. Lõike 3 kohaselt esitab taotleja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks. Lõike 4 kohaselt taotletakse toetust strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel. Nimetatud toetusi saab taotleda ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini PRIA e-teenuse keskkonnas. PRIA e-teenuse keskkonnas näeb taotleja eeltäidetud taotlusvormi, mis sisaldab eri toetuste taotlemiseks vajalikke andmeid, sealhulgas selliseid andmeid, mis on toetuste puhul samasugused, näiteks põllumajandusmaa ja põllul kasvatatavate kultuuride kohta. Kuna teatud hulk selliseid andmeid võetakse arvesse eri toetuste menetlemise korral, võimaldab nende ühekordne märkimine vältida vigu ning see vähendab ühtlasi taotleja halduskoormust. Seetõttu on otstarbekas esitada üks ühine taotlus kõikide eespool nimetatud toetuste kohta. Eelnõu §-ga 15 sätestatakse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimine. Lõike 1 kohaselt kontrollib PRIA ning selles paragrahvis sätestatud juhul muu asutus taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja ning toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust. Lõike 2 kohaselt kontrollivad tingimuslikkuse nõuete täitmist maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses. Nimetatud nõuete täitmist kontrollivad PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollide korraldamisel (sealhulgas siis, kui need samad nõuded sisalduvad juba riigisiseses õigusaktis) peab arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 83 sätestatuga. Nimetatud nõuete kontrollimiseks võivad asutused kasutada olemasolevaid kontrolli- ja haldussüsteeme. Kontrolli all mõeldakse nii administratiivset kui ka kohapealset kontrolli. Kohapealse kontrolli tegemiseks võib kasutada kaugseiret või seda toetavaid asjakohaseid tehnoloogiaid. Kohapealsete kontrollide valim koostatakse igal aastal riskianalüüsi põhjal. Tingimuslikkuse puhul peab kontrollivalimi koostamise korral lähtuma nimetatud EL-i määruses sätestatust. Eelnõu §-ga 16 sätestatakse toetuse vähendamise ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise kord. Lõike 1 kohaselt kohaldatakse toetuse vähendamise korral Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatut. PRIA võib vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste otsetoetuste ning maaelu arengu toetuste puhul tähendab eeltoodu seda, et taotleja on rikkunud selliseid nõudeid, mis ei ole toetusõiguslikkuse nõuded ja mille rikkumine toob kaasa toetuse vähendamise (nt on rikutud baasnõuet või toetuse tegevuse elluviimise nõuet). Nimetatud toetuste puhul tehakse taotluse rahuldamise otsus ja toetuse maksmise otsus ühe otsusena. Kui enne selle otsuse tegemist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid, vähendatakse toetust. See, mis ulatuses toetust vähendatakse, oleneb konkreetsest rikkumisest ning toetuse vähendamise ulatus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust. Kui taotleja on rikkunud aga toetusõiguslikkuse nõuet, jäetakse taotlus rahuldamata. Lõike 2 kohaselt vähendatakse lõikes 1 sätestatud juhul taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. Nimetatud paragrahvides sätestatakse järgmine: 1) ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud EL-i finantshuvide kaitse meetmete kohaldamise üldnormid; 2) ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga seotud kaitsemeetmed; 3) kaitsemeetme kohaldamine pettuse korral; 4) tingimuslikkusega seotud kaitsemeetmed. Eelnõu §-ga 17 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine. PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu õigusaktides ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel. PRIA teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt kohustuseaastale järgneva aasta 10. veebruariks. Eelnõu §-ga 18 sätestatakse toetuse maksmine. Toetus makstakse toetuse saajale hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks. Eelnõu §-ga 19 sätestatakse toetuse saaja andmete avalikustamine. PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja andmete töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. Eelnõu §-s 20 on sätestatud määruse jõustumise kuupäev, mille kohaselt määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. aastal, kuna selle määruse kohane toetus rakendub alates 2024. aastast. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud järgmistest määrustest: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261). 4. Määruse mõjud Eelnõu mõjusid on hinnatud „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lg 1 alusel. Eelnõu rakendamine toob kaasa otseseid positiivseid mõjusid majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning kaudseid positiivseid mõjusid julgeolekule, regionaalarengule, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse eesmärgiks on ühelt poolt põllumajandusmaal toitainete leostumise ohu vähendamine ning teiselt poolt neil põhjaveekaitseliselt tundlikel aladel (kaitsmata põhjaveega alal, olulisel allika- ja karstialal või alal, millel asub allikas või karstivorm) paiknevate väärtuslike püsirohumade säilitamine ja ekstensiivne majandamine. Toitained võivad põllumajandustootmises sõnniku ja mineraalväetiste liigse või väära kasutamise tagajärjel kanduda põhja- ja pinnavette. Põhjavette sattunud nitraadid halvendavad põhjavee kvaliteeti. Toitainete leostumist mõjutab oluliselt mulla kaetus taimedega. Taimed omastavad mullast nii toitaineid kui vett, mistõttu neid leostub taimkattega (püsivalt) kaetud mullast välja vähem. Eelnõu rakendamine aitab kaasa nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1–73) eesmärgi täitmisele saavutada kõigi veekogumite vähemalt hea seisund 2027. aastaks kui ka HELCOMi (Helsingi komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon) eesmärgile saavutada Läänemere hea keskkonnaseisund. Veepoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud veemajanduskavad koos meetmeprogrammiga koostatakse iga kuue aasta tagant Eestis määratletud kolmele vesikonnale (Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond). Veemajanduskavad sisaldavad lisaks kohustuslikele meetmetele ka põllumajandusvaldkonnas rakendatavaid täiendavaid meetmeid. 2022. aastal vastu võetud veemajanduskavade 2022–2027 meetmeprogramm sisaldab nii vesikonnaüleseid kui ka pinna- ja põhjavee kogumipõhiseid meetmeid, sh meetmed põllumajandusest pärinevate toitainetega ja pestitsiididega saastamise vähendamiseks ning nõustamisteenuse arendamiseks. Mõjud majandusele Põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse mõju majandusele tervikuna on pigem neutraalne, kuna võib hõlmata u 1000 hektarit maad ja toetuse indikatiivne kogueelarve on 0,17 miljonit eurot. Toetus on spetsiifiline ja rakendub esmakordselt ning väga piiratud alal. Toetus aitab kasutuses hoida intensiivseks toidutootmiseks ebasobivaid püsirohumaid. Väärtuslike püsirohumaade majandamine on võrreldav pärandniitude hooldamisega, kuna tegemist on kõrge bioloogilise väärtusega püsirohumaadega, mille hulka kuuluvad ka väljaspool kaitstavaid alasid asuvad pärandniidud. Üle kahe kolmandiku Eesti hooldatavatest pärandkooslustest on koondunud nelja maakonda: Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakonda. Kahte kolmandikku nendest kooslustest hooldatakse karjatamise teel. Pindalaliselt on kõige rohkem pärandniite lihaveisekasvatajatel, aga pärandniitudel karjatatakse ka lambaid ja hobuseid. Toodanguks on veise- ja lambaliha, vill ning nahad. Niidetavatelt niitudelt kogutud heina kasutatakse peamiselt loomasöödaks. Suurem osa nendel aladel karjatatavatest loomadest on maheloomad, seetõttu jõuab turule rohkem mahedat tervislikku rohumaaveise- ja lambaliha. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale on positiivne. Toetus aitab kaasa EL-i kliimaeesmärkide, mullakaitse ja elurikkuse eesmärkide saavutamisele. Eestis on maakasutussektori kasvuhoonegaaside sidumine viimasel kümnendil järjest langenud, jõudes 2020. aastal esimest korda raporteerimisperioodi jooksul heite poolele – sektori netoheide oli ligi 1,3 mln t CO2 ekvivalenti. Arvestades kliimamuutuste leevendamise pakilisust ning ka Eesti riiklike kohustuste kasvamist kliimapaketi „Eesmärk 55“ raames (sh maakasutussektoris, kus orgaanilise süsiniku sidumist tuleb 2030. aastaks senisest oluliselt enam suurendada), on tarvilik võtta täiendavaid heidet vähendavaid või orgaanilise süsiniku (edaspidi Corg) sidumist suurendavaid meetmeid kõikides maakasutuskategooriates. Erilist tähelepanu tuleb seejuures pöörata suure süsinikuvaruga ja Corg sidumise võimega ökosüsteemide säilitamisele ja nende looduslikkuse taastamisele. Nii mulla- kui veekaitseliselt on oluline, et muld oleks taimikuga püsivalt kaetud. Põhjavee kaitse alal asuvaid väärtuslikke püsirohumaid iseloomustab loodusliku taimestiku liigirikkus, mis loob tingimused ka teiste elustikurühmade rohkuseks. Nendega on seotud paljud putukad, linnud, loomad, samblad, samblikud ja mullaelustik. Nimetatud püsirohumaadel on oluline roll avatud maastikus elurikkuse säilimisel, samuti on nad olulised looduse hüvede ehk ökosüsteemiteenuste pakkujad. Need püsirohumaad on põllumajandusmaastikus mitmekesisuse allikad, tuumalad, mis pakuvad asendamatuid toitumis-, paljunemis-, pesitsus-, elu-, talvitumis- ja varjepaiku väga paljudele organismidele, sealhulgas ka nendele, kes pakuvad otseselt põllumajandusele vajalikke looduse hüvesid, nagu näiteks tolmeldamine ja looduslik biotõrje. Samuti on nimetatud püsirohumaad olulised ja stabiilsed süsinikusidujad ning kliimamuutuste mõju leevendajad. Mõju julgeolekule ja välissuhetele Toetusel on toidujulgeolekule kaudne positiivne mõju. Põhjavee kaitse alal asuvad väärtuslikud püsirohumaad asuvad tihti pigem kehvemate muldadega ääremaadel ja nendes maakondades, kus intensiivset põllumajandustootmist on vähem. Toidujulgeolekule on tootmise hajutatusel positiivne mõju: väikesed kohalikud ettevõtted suudavad tagada piirkonna toiduga varustatuse ka kriiside ajal, kui suuremad tarneahelad võivad olla läbi lõigatud. Samuti ei sõltu vabapidamisel lambad ja veised kuigivõrd elektrikatkestusest ega sisseostetavast söödast, tagades seetõttu piirkonnas toidu varustuskindluse kriisi korral pikemaks ajaks. Mõju regionaalarengule, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondadele Põhjavee kaitse alal asuvate väärtuslike püsirohumaade kaitsmine ja hooldamine mitmekesistab maaelu ning tagab kogu Eestis toidutootmise praktikate paljususe ja piirkondliku toidu varustuskindluse. Sellistelt aladelt saadav toit on puhas ega sisalda keemiliste taimekaitsevahendite ja väetiste jääke, mis omakorda toetab inimeste tervist ja heaolu. Nimetatud püsirohumaade hooldamine on osa maaelu mitmekesistamisest ning toetab maale elama asumist ja seeläbi kogu regionaalarengut. Kaudselt aitab nende alade hooldamine ja sealt saadud toodangu väärindamine kaasa piirkonna mainekujundusele, toidutraditsioonide tutvustamisele ja turismile. Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Toetuse rakendamine ei too kaasa uute töökohtade loomise vajadust. Uuel programmiperioodil rakendub esimest korda pindalatoetustele pinnaseiresüsteem, mis peab võimaldama regulaarselt ja süstemaatiliselt vaadelda, seirata ning hinnata põllumajanduslikke tegevusi ja praktikaid põllumajandusmaal. Samuti võetakse kasutusse asukohapõhiste fotode mobiilirakendus IVA. Uued seire- ja kontrollisüsteemid võimaldavad vähendada kohapealsete kontrollide hulka ning PRIA töökoormust. Täpsem teave uute seire- ja kontrollisüsteemide kohta on leitav PRIA veebilehelt https://www.pria.ee/. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Strateegiakava sekkumise „Mulla- ja veekaitse toetus“ kogueelarve on strateegiakava peatüki 6.2.3 kohaselt 23 205 399 eurot, millest 18 564 319 eurot rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist EAFRD. Põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus võib hinnanguliselt hõlmata u 1000 hektarit maad ja toetuse indikatiivne kogueelarve on 0,17 miljonit eurot. Uue programmperioodi sekkumiste ettevalmistamiseks tuleb olemasolevad infosüsteemid kohandada vastavaks uue perioodi nõuetele. Määruse rakendamisega on seotud eelkõige IT- arenduskulu ning perioodi alguses ka täiendav tööjõukulu kasv. Vajalikud kulutused sekkumiste väljatöötamiseks on kavandatud katta PRIA-le eraldatud eelarve vahenditest. Määruse rakendamisega ei ole kavandatud lisakulutusi riigieelarve vahenditest. Samuti ei kavandata määruse rakendamisega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Strateegiakava ettevalmistamiseks moodustati 18. juunil 2019. aastal juhtkomisjon, kuhu kuulusid valdkondade huvigruppide ning riigiasutuste esindajad. Juhtkomisjoni ülesanne oli kujundada Eesti seisukohad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu toetuste andmist reguleerivate õigusaktide kohta ning koordineerida strateegiakava koostamist, teha ettepanekuid ja kujundada seisukoht strateegiakava kohta enne selle esitamist Vabariigi Valitsusele. Lisaks kohtusid aastatel 2019–2020 valdkondlikud töögrupid, et valmistada ette strateegiakava. Juhtkomisjoni ja valdkondlike töögruppide materjalid leiab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehelt. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning saadetakse informatsiooniks PRIA-le, Keskkonnaametile ja strateegiakava juhtkomisjonile.  EELNÕU 06.12.2023 MÄÄRUS xx.xx.2023 nr ….. Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 38 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekkumise „Mulla- ja veekaitsetoetus“ raames antava põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse (edaspidi toetus) andmise tingimused ning kord. § 2. Toetatav tegevus (1) Toetust antakse põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse tegevuse elluviimise eest määruses sätestatud ajavahemiku jooksul toetusõiguslikul rohumaal, mis on kindlaks määratud esimesel kalendriaastal esitatud taotluse alusel (edaspidi kohustus). (2) Põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse tegevust peab ellu viima viie järjestikuse kalendriaasta (edaspidi kohustuseperiood) jooksul. (3) Esimesel kalendriaastal esitatud taotluse alusel kindlaks määratud toetusõiguslik rohumaa, kus viiakse ellu põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse tegevust (edaspidi kohustusealune maa), ja selle pindala suurus võib kohustuseperioodi jooksul muutuda üksnes määruses sätestatud ulatuses, kui Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. (4) Kohustusealune maa loetakse kindlaks määratuks tagasiulatuvalt alates kohustuseperioodi esimese kalendriaasta 1. jaanuarist. (5) Kohustusealuse maa asukoht võib muutuda põllu piiride muutumise tõttu, kui see ei too kaasa kohustusealuse maa pindala muutumist. (6) Väärtuslik püsirohumaa (edaspidi rohumaa) selle määruse tähenduses on: 1) kõrge loodusväärtusega püsirohumaa, kus on kujunemas looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused suurema liigirikkuse kujunemiseks (edaspidi kõrge loodusväärtusega püsirohumaa), ning 2) pärandniit, mille kohta on andmed kantud Eesti looduse infosüsteemi ja mis ei asu looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktis 1, 2, 4, 5 või 6 nimetatud kaitstaval loodusobjektil (edaspidi väljaspool kaitstavaid alasid asuv pärandniit). § 3. Toetuse ühikumäär (1) Toetuse ühikumäär põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse tegevuse elluviimise eest on ühe hektari rohumaa kohta kohustuseperioodi ühes kalendriaastas (edaspidi kohustuseaasta) 220 eurot, kui toetusõiguslik ja muu rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kokku kuni 20 protsenti. (2) Toetuse ühikumäär põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse tegevuse elluviimise eest on ühe hektari rohumaa kohta kohustuseaastas 110 eurot, kui toetusõiguslik ja muu rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kokku üle 20 protsendi. (3) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab enne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud toetuse vähendamiste otsustamist toetusele eelarveaastaks määratud eelarve, vähendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 2 punkti 2 alusel toetuse ühikumäära sellises ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral. 2. peatükk Toetusõiguslikkuse nõuded § 4. Nõuded taotlejale (1) Toetust antakse füüsilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele isikule või juriidilise isiku staatuseta ühendusele, kes viib kohustuseperioodi jooksul ellu põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse tegevust (edaspidi koos taotleja). (2) Toetust antakse taotlejale: 1) kellele antakse esimese kohustuseaasta kohta strateegiakava alusel antavat keskkonnasõbraliku majandamise toetust ja kes järgnevatel kohustuseaastatel taotleb sama toetust; 2) kellele antakse esimese kohustuseaasta kohta strateegiakava alusel antavat keskkonnasõbraliku majandamise toetust ning kes järgnevatel kohustuseaastatel peab toetusõigusliku ja muu rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikule vastaval arvul veiseid, lambaid või kitsi; 3) kes esimesel kohustuseaastal peab toetusõigusliku ja muu rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikule vastaval arvul veiseid, lambaid või kitsi ning kes järgnevatel kohustuseaastatel taotleb strateegiakava alusel antavat keskkonnasõbraliku majandamise toetust või 4) kes peab igal kohustuseaastal toetusõigusliku ja muu rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikule vastaval arvul veiseid, lambaid või kitsi. 2 (3) Veiste, lammaste ja kitsede loomühikuteks ümberarvutamise korral kasutatakse maaeluministri 30. septembri 2022. a määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“ § 2 lõikes 2 sätestatud koefitsiente. (4) Lõikes 2 sätestatud loomade pidamise nõude puhul võetakse arvesse taotleja poolt kohustuseaastal peetavate nende veiste, lammaste ja kitsede keskmine arv, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ning kelle andmed on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse. (5) Kui taotleja ei ole vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise tõttu võimeline jätkama kohustuse täitmisega, siis kohustus lõpeb. § 5. Nõuded toetusõigusliku maa kohta (1) Toetust antakse rohumaa kohta, millel tegeletakse maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 ,,Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mis vastab sama määruse § 4 lõigetes 2–5, 7 ja 11 sätestatud nõuetele. (2) Toetust antakse taotleja kasutatava kokku vähemalt 0,30 hektari suuruse rohumaa kohta, mis asub olulisel allika- ja karstialal või vähemalt 50 protsendi ulatuses kaitsmata põhjaveega alal või millel asub allikas või karstivorm ning mis vastab vähemalt ühele järgmisele tingimusele: 1) see on eksperdi inventeeritud väljaspool kaitstavaid alasid asuv pärandniit; 2) see on eksperdi inventeeritud kõrge loodusväärtusega püsirohumaa. (3) Lõikes 2 nimetatud rohumaa pindala määramisel võetakse arvesse põld, mille pindala on vähemalt 0,30 hektarit, ja ühel põllumassiivil kõrvuti paiknevad põllud, mille pindala kokku on vähemalt 0,30 hektarit. (4) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse strateegiakava alusel: 1) muud mulla- ja veekaitse toetust; 2) väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetust. (5) Toetust ei anta maa kohta, mis vastab maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 79 „Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus“ §-s 5 sätestatud toetusõigusliku maa nõuetele. 3. peatükk Tingimuslikkus ja baasnõuded § 6. Tingimuslikkus (1) Taotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ sätestatud nõudeid. (2) Taotleja täidab lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu kohustuseperioodi jooksul. (3) Taotleja on kohustatud esitama andmed kogu lõikes 1 nimetatud maa kohta. 3 § 7. Baasnõuded Taotleja täidab kohustuseperioodi jooksul järgmisi nõudeid: 1) kannab andmed põllumajandusliku tegevuse kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse; 2) koostab veeseaduse § 162 alusel väetamisplaani; 3) täidab maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ §-des 2 ja 8 sätestatud nõudeid. 4. peatükk Põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse tegevuse elluviimise nõuded § 8. Tegevuse elluviimise nõuded rohumaal (1) Taotleja täidab kohustuseperioodi jooksul selles peatükis sätestatud nõudeid kogu kohustusealusel maal. (2) Rohumaad hoitakse rohukamaras. Rohukamaras hoidmine tähendab, et maad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita, freesita ega äestata ning sellel ei tehta muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid. Rohumaa uuendamine on keelatud. (3) Rohumaa ülekarjatamine ja pärast 1. novembrit seal loomade pidamine on keelatud. Karjatatavatele loomadele ei tohi anda lisaks muud sööta kui mineraalsööt. (4) Rohumaal on keelatud väetise, välja arvatud loomade karjatamisel mahajääva sõnniku, ning keemilise taimekaitsevahendi kasutamine. § 9. Koolitused (1) Taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab teise kohustuseaasta 1. detsembriks olema osalenud vähemalt ühel strateegiakava alusel antava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse raames korraldatud veekaitse koolitusel või Keskkonnaameti korraldatud pärandniidu hooldamise koolitusel. (2) Paragrahvi 11 lõikes 2 sätestatud juhul peab taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, olema osalenud vähemalt ühel lõikes 1 nimetatud koolitusel kohustuse ülevõtmisele järgneva kohustuseaasta 1. detsembriks. (3) Paragrahvi 12 lõikes 2 sätestatud juhul ei pea taotleja ega taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, osalema uuesti lõikes 1 nimetatud koolitusel. (4) Selle määruse tähenduses loetakse koolituseks infopäev, konverents ja esitlustegevus. 5. peatükk Põllumajandusliku majapidamise üleandmine, kohustuse üleandmine ja ülevõtmine ning kohustuse suurendamine ja vähendamine § 10. Põllumajandusliku majapidamise üleandmine 4 Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ §-s 6 sätestatut. § 11. Kohustuse üleandmine ja ülevõtmine (1) Kohustuse võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Esimesel kohustuseaastal võib kohustuse üle anda vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise korral või § 10 kohaselt põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral. (2) Kui kohustuse võtab üle isik, kellel ei ole kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus. Sellisel juhul võib ülevõetud kohustusealuse maa pindala suurus muutuda §-des 12 ja 13 sätestatud ulatuses ka siis, kui üleandja on kohustusealuse maa pindala suurust enne selle üleandmist muutnud. (3) Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud hiljem kui ülevõetud kohustus, siis kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus. (4) Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud varem kui ülevõetud kohustus, siis kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse: 1) kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti; 2) kohustuse üleandja kohustuseperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi. (5) Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ja ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti, siis kohustused liidetakse ning kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus. (6) Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ning ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi, siis kohustused liidetakse ning kohustuseperioodi kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus. (7) Kohustusealuse maa üleandmise korral esitatakse PRIA-le seitsme kalendripäeva jooksul elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed: 1) üleandja ja ülevõtja nimi ning registri- või isikukood; 2) andmed üleantud kohustusealuse maaga seotud kohustuse kohta; 3) andmed selle kohta, kas ülevõtja võtab üle kohustusealuse maaga seotud kohustuse. (8) Kui kohustusealune maa antakse üle teisele isikule, siis võib teine isik kohustuse üle võtta. Kui teine isik kohustust üle ei võta, siis üleantud maa osas kohustus lõpeb. § 12. Kohustuse suurendamine (1) Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille 5 kohta ei ole kohustust võetud, siis kohustuseperioodi kestus ei muutu, kui kohustusealuse maa pindala suureneb kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti. (2) Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab uus kohustus, mille kestus on viis järjestikust kalendriaastat, kui kohustusealuse maa pindala suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi. § 13. Kohustuse vähendamine (1) Kohustusealuse maa pindala võib vähendada, kui selle määruse kohane kohustus lõpetatakse osaliselt või täielikult ja sama maa kohta võetakse strateegiakava alusel antava turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse kohane kohustus. (2) Kui kohustusealuse maa pindala vähendatakse lõikes 1 või § 11 lõikes 8 sätestamata põhjusel, võib kohustusealuse maa pindala vähendada kuni kümme protsenti. 6. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 14. Toetuse taotlemine (1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 10 lõikes 1, § 11 lõike 1 punktides 1–16, 19 ja 20 ja lõigetes 2–4 ning §-s 12 nimetatud andmed; 2) andmed selle kohta, millise rohumaa kohta taotleja toetust taotleb; 3) andmed selle kohta, et taotleja lõpetab selle määruse kohase kohustuse osaliselt või täielikult ja võtab sama maa kohta uue kohustuse § 13 lõike 1 kohaselt. (2) Taotleja esitab nende põldude piiride muudatused, mille kohta ta toetust taotleb, hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks. (3) Taotleja esitab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23– 34), artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks. (4) Toetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel. § 15. Taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimine (1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA ning selles paragrahvis sätestatud juhul muu asutus. (2) Paragrahvis 6 sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded 6 ning kohustuslikud majandamisnõuded“ sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses. § 16. Toetuse vähendamine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine (1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, arvestades samas lõikes sätestatut. (2) Lõikes 1 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. (3) Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. § 17. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 10. veebruariks. (2) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu õigusaktides ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel. § 18. Toetuse maksmine Toetus makstakse toetuse saajale hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks. § 19. Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. § 20. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 7  Kliimaministeerium Rahandusministeerium Meie: 13.12.2023 nr 1.4-3/1331 Regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ eelnõu. Palume kooskõlastada eelnõu 3 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Määrus; 2. Seletuskiri. Eike Lepmets 625 6564 [email protected] Ketlyn Roze 625 6127 [email protected] Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734