Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn E-post: [email protected] 20.12.2023 VAIDLUSTUS HANKIJA OTSUSTE KEHTETUKS TUNNISTAMISEKS Vaidlustaja: Viking Security AS Registrikood 10026845 Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaat Margus Kõiva Vandeadvokaat Kuldar-Jaan Torokoff Advokaadibüroo FORT OÜ A. Lauteri 5, 10114 Tallinn Tel: 646 4045 E-post: [email protected] Hankija: Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus Registrikood 77001613 Lõõtsa tn 8a, 11415 Tallinn Tel: 666 0166 E-post: [email protected] Vaidlustaja taotlused: 1. Tunnistada kehtetuks: 1) Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse 13.12.2023 vastavusotsus hankemenetluses „Riigilaevastiku nõrkvoolukaabelduse tööd“ (viitenumber 273165) osas, milles hankija otsustas jätta vastavaks tunnistamata ja lükkas tagasi pakkuja Viking Security AS pakkumuse nr 464488; 2) Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse 13.12.2023 edukaks tunnistamise otsus hankemenetluses „Riigilaevastiku nõrkvoolukaabelduse tööd“ (viitenumber 273165). 2. Mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja vaidlustusmenetluse kulud. Jätta hankija vaidlustusmenetluse kulud hankija kanda. Advokaadibüroo FORT OÜ A. Lauteri 5, 10114, Tallinn fortlegal.com 1. ASJAOLUD 1.1. Viking Security AS (edaspidi vaidlustaja) sõlmis riigihanke „Erinevate IT seadmete ning kaablite paigalduse, rikke tuvastamise ja kõrvaldamise teenuse ostmine“ (viitenumber 243099) tulemusena Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusega (edaspidi hankija) raamlepingu. 1.2. Hankija korraldas raamlepingu alusel minikonkursi „Riigilaevastiku nõrkvoolukaabelduse tööd“ (viitenumber 273165) ja avaldas minikonkursi hanketeate 04.12.2023. 1.3. Viking Security AS esitas minikonkursi hankemenetluses pakkumuse 11.12.2023 (pakkumuse nr 464488). 1.4. Hankija otsustas 13.12.2023 vastavusotsusega jätta vastavaks tunnistamata ja lükkas tagasi pakkuja Viking Security AS pakkumuse. Sama otsusega tunnistas hankija vastavaks Osaühingu Netroo (registrikood 10878011) pakkumuse. 1.5. Hankija tunnistas 13.12.2023 edukaks tunnistamise otsusega edukaks Osaühingu Netroo (registrikood 10878011) pakkumuse. 2. VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED 2.1. Pakkumuse vastavaks tunnistamata jätmiseks ja tagasi lükkamiseks puudub alus 2.1.1. Hankija tugineb vaidlustaja pakkumuse vastavaks tunnistamata jätmisel ja tagasi lükkamisel kahele alusele. - Projektiplaanis töö tegija(te) kohta esitatavad andmed 2.1.2. Riigihanke alusdokumendi „Vastavustingimused“ kohaselt peab pakkuja esitama projektiplaani. Hankija ei ole esitanud projektiplaani vormi ja selle koostab pakkuja omal äranägemisel. Projektiplaani sisule on hankija kehtestanud järgmise tingimuse: “Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te) roll/nimi, ajaline kestus inimtundides ja tähtaeg“. 2.1.3. Vaidlustatud vastavusotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlustaja esitatud projektiplaanis esitatud projektiplaani töö kohta töö tegija(te) rolli/nime. 2.1.4. Esitatud etteheide ei ole korrektne ja pakkumuse tagasi lükkamiseks alus puudub. Vaidlustaja on pakkumuses esitanud töö tegijate rollid. Pakkumuse koosseisu kuuluv dokument „Projektiplaan“ on vormistatud tabelina, mille tulbas „Töö tegijate roll“ on iga projektiplaani töö kohta esitatud töö teostamisel kasutatavate töö tegijate rollid (tähistatud kollase värviga tulbas 5, dokumendi lk 1-5, vt lisa 1). 2.1.5. Hankija ei ole põhjendustes konkretiseerinud, milles vaidlustaja pakkumuse väidetavad puudused seisnevad. Riigihanke alusdokumendi „Vastavustingimused“ sõnastuse alusel järeldas vaidlustaja pakkumuse koostamisel, et pakkumuses tuleb esitada töö tegija(te) roll või nimi. See on ainuke grammatiliselt korrektne selgitus, kuna sõnaalternatiive märkiv kaldkriips on tähenduselt võrdne sidendiga „või“. Eesti Keele Instituudi Eesti õigekeelsuskäsiraamatu teatmiku kohaselt ei ole kaldkriipsu soovitatav kasutada koos kehtivate rindliikmete vahel (ehk tähenduses „ja“). 1 Seega ei saanud hankija ega mõistlik lugeja eeldada, et pakkumuse koosseisus tuleb esitada nii töö tegija(te) roll kui nimi mõlemad. Vaidlustaja on kokkuvõttes esitanud kõik riigihanke alusdokumentides nõutud 1 Vt Eesti Keele Instituudi Eesti õigekeelsuskäsiraamatu teatmik: kaldkriips. Kättesaadav https://eki.ee/teatmik/kaldkriips/. 2(6)  andmed ning töö tegija(te) rolli esitamisel puudus pakkujal kohustus esitada täiendavalt töö tegija(te) ametinimetus, nimi vms andmed. 2.1.6. Töö tegijate nime või ametinimetuse fikseerimine pakkumuses oleks eesmärgipäratu ja ebaproportsionaalselt piirav tingimus. Hangitav töö teostatakse mitu kuud pärast hanke pakkumuse esitamist. Vaidlustaja Viking Security AS töötajate arv on 739, kellest nõrkvoolusüsteemidega tegelevate töötajate arv on üle 50 (edukaks tunnistatud pakkujal on Krediidiinfo andmetel seisuga 30.09.2023 ainult 7 töötajat). Meeskonna suurus tagab piisava hulga erialaspetsialistide olemasolu kõigi hangitavate tööde teostamiseks. Samas muutuvad konkreetsete töötajate tööülesanded, spetsialistid viibivad korralistel puhkustel, neid asendavad haigestumisel teised meeskonna liikmed jne. Hanke eesmärgi ja teiste tingimuste süstemaatiline tõlgendamine ei toeta seega samuti järeldust, nagu oleks töö tegijate nimede või ametinimetuste esitamine olnud pakkumuse esitamisel kohustuslik. 2.1.7. Isegi, kui hankija algne eesmärk oleks olnud töö tegija(te) rolli ja lisaks ka nime esitamine pakkumuse koosseisus, ei sätestanud hankija seda nõuet riigihanke alusdokumendis. Olukorras, kus hankija poolt hanketingimuste ebaselge koostamine on toonud kaasa vormivea ja haldusakti õigusvastasuse (HMS § 54 ja § 55 lg 1) on haldusorganil kohustus eelistada haldusakti sellist tõlgendust, mis vastab keskmise mõistliku adressaadi arusaamale haldusakti sisust. - Projektiplaanis riskide maandamise võimaluste ja halduse ettepanekute kohta esitatavad andmed 2.1.8. Riigihanke alusdokumendiga „Vastavustingimused“ on hankija projektiplaani sisule kehtestanud järgmise tingimuse: „Riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud (lähtuvalt käesolevast projektist) on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult.“ 2.1.9. Vaidlustaja esitas riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud projektiplaani viimasel lehel (tähistatud kollase värviga dokumendi lk-l 6, vt lisa 1). Vaidlustajal on pikaajaline kogemus nõrkvoolukaabelduse tööde valdkonnas (mh on vaidlustajal kehtivad tähtajatud MTR registreeringud ehitamise ja hooldamise, sideteenuse osutamise ja elektritööde valdkondades). 2 Pakkumusega esitatud andmed tuginevad vaidlustaja pikaajalisele kogemusele ning valitud detailsed meetmed katavad kogu tööprotsessi kõrgendatud riskiga etapid. Tegemist on kaalutletud ja läbi mõeldud meetmetega. Esitatud meetmed on struktureeritud vastavalt tööprotsesside loogikale, alustades tööde planeerimisest kuni hüpoteetiliste tööjõuga seotud riskide maandamiseni tööde teostamise etapis. Esitatud riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud vastavad riigihanke alusdokumentidele. 2.1.10. Vaidlustatud vastavusotsuse põhjenduste kohaselt on riskide maandamise võimaluste ja halduse ettepanekute punkt projektiplaanis esitatud puudulikult: ei ole selgelt ja detailselt välja toodud riskide haldust. Hankija hinnangul ei ole pakkuja läbi mõelnud ega põhjendanud riskide haldust, mille tõttu võivad tööde käigus tekkida ootamatud seisakud ja lisakulud. 2.1.11. Hankija etteheited on konkretiseerimata. Väide, nagu oleks pakkuja jätnud riskide halduse läbi mõtlemata või põhjendamata, on meelevaldne. Hankija ei ole põhjendanud väidet, nagu tuleneks pakkumusest seisakute ja lisakulude suurenenud risk. Hankija ei ole välja 2 Viking Security AS andmed Majandustegevuse registris: https://mtr.ttja.ee/juriidiline_isik/65282?backurl=%2Fjuriidiline_isik. 3(6)  toonud ühtegi sellist olulist riski, mis pakkumuse põhjal jääks maandamata või haldamata ning mille maandamist või haldamist riigihanke alusdokument nõuaks. Väide, nagu eksisteeriksid hangitava töö teostamisel maandamata ja haldamata riskid, mis võivad viia seisakute ja lisakuludeni, on põhjendamata ja sisuliselt väär. Vaidlustaja ei ole jätnud käsitlemata ühtegi riski, mille maandamine ja haldamine on hangitava töö sisu ja eesmärki arvestades põhjendatud ja vajalik. Projektiplaani terviklikul rakendamisel on ootamatute seisakute ja lisakulude risk maksimaalselt maandatud. 2.1.12. Vaidlustaja pakkumuse läbimõeldust tõendab asjaolu, et vaidlustaja esitas ainukesena hankemenetluses hankijale täpsustavaid küsimusi ning vaidlustaja spetsialistid tutvusid 07.12.2023 objektidega. Tööde teostamise 14 asukohast 4 on laevad, mille puhul peab arvestama nende ootamatute väljasõitude/lahkumistega ning kus ei ole tegemist tavapäraste maismaa lahendustega. Seda räägiti objekti ülevaatusel, see kajastub vaidlustaja hinnatabelis ja projektiplaanis ning vaidlustaja esitas selle kohta täpsustavaid küsimusi. Vaidlustaja projektiplaani riskide maandamise punkti all ei ole laevu eraldi välja toodud, kuid selle eripärase riski maandamise sisu kajastub samuti vaidlustaja riskide maandamise ettepanekus. 2.1.13. Hankija lükkab RHS § 114 lg 2 kohaselt pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Pakkumus vastab riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja hankija vastavusotsus tuleb kehtetuks tunnistada osas, milles hankija otsustas jätta vastavaks tunnistamata ja lükkas tagasi vaidlustaja pakkumuse. 2.2. Hankija jättis küsimata selgitused pakkumuse riigihanke alusdokumendi tingimustele vastavuse kontrollimiseks 2.2.1. Vaidlustaja esitas pakkumuse koosseisus kõik andmed, mis võimaldasid hankijal kontrollida pakkumuse vastavust tehnilises kirjelduses loetletud tingimustele. RHS § 114 lg 1 esimese lause järgi kontrollib hankija kvalifitseeritud pakkujate pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. 2.2.2. Esiteks jääb vaidlustajale arusaamatuks hankija etteheide töö tegija(te) osas. Kui hankija soovis erinevalt riigihanke alusdokumendis sätestatust nt töö tegija(te) ametinimetuste esitamist, oleks hankija saanud selle lünga kõrvaldada selgituste küsimise etapis, esitades pakkujale oma tõlgenduse riigihanke alusdokumentide sisust. Arvestades vaidlustaja poolt pakkumusega juba esitatud andmeid ei saa hankija etteheide pakkumusele olla mitte sisuline, vaid formaalne. 2.2.3. Teiseks ei saa olla vaidlust selles, et vaidlustaja esitas pakkumuse koosseisus riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud. Vaidlustatud vastavusotsuse keskne etteheide on väide, et pakkuja ei ole riskidega seonduvat piisavalt läbi mõelnud. Tegemist on formaalse puuduse kahtlusega, mida pakkuja saab kõrvaldada ainult konkretiseeritud selgitusetaotluse alusel. Pakkuja saab vajadusel täiendavalt selgitada hangitava töö etappe ja selle peamisi riskitegureid ehk neid kaalutlusi, millele tuginedes on esitatud 4(6)  konkreetsed meetmed. Pakkuja saab selgituste andmise etapis põhjendada täiendavalt valitud riskide maandamise võimalusi ja halduse ettepanekuid. 2.2.4. Hankija ei ole tuginenud väitele, et hankija on jätnud riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud esitamata. Nõutud teave esitati ning hankija jaoks pidi esitatud teave olema arusaadav. Seda kinnitab asjaolu, et hankija ei pöördunud vaidlustaja poole selgituste küsimiseks. Hankija etteheide esitatud teabe kohta saab olla ainult vormiline, mitte sisuline puudus. 2.2.5. Kohtupraktikas on sisuliseks kõrvalekaldeks peetud näiteks eksimist kõrguspiirangu vastu (TlnRK 17.02.2022 otsus asjas 3-21-2489, p 33) ning pakkumust alla hindamiskriteeriumites märgitud piirmäära (TlnRK 08.11.2019. a otsus asjas nr 3-19-1341, p 21), kuid mitte bussi VIN-koodi märkimata jätmist (TrtRK 13.05.2021 otsus asjas nr 3-21- 258, p 13). Pakkumuse vormiliseks puuduseks on peetud seda, kui esitatud andmed on ebaloogilised, ei ole üheselt ja veenvalt kontrollitavad, pakkumuses puuduvad osad andmed ning pakkumus ei järgi nõutavat numeratsiooni (RKHK 07.10.2013 määrus asjas nr 3-3-1-44-13, p 21.4). 2.2.6. Sisulise kõrvalekalde vastand „formaalne kõrvalekalle“ tähendab, et puudus seisneb pigem pakkumuse vormistamises, mitte selle sisus. 3 Riigikohus on leidnud, et erandjuhul on pakkujal võimalik korrigeerida pakkumusega seonduvaid andmeid, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead, nii et selle muudatusega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist (RKHK 07.10.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-44-13, p 21.4). Riigikohtu halduskolleegium on 13.06.2013 otsuses nr 3-3-1-24-13 (p-d 15 ja 18) rõhutanud, et avaliku sektori hankijate puhul on võimaluse andmine puuduva dokumendi või puuduvate andmete esitamiseks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte, ärakuulamisõiguse ja halduse üldise selgitamiskohustusega, samuti riigihankemenetluse spetsiifiliste põhimõtetega. RHS § 114 lg 2 lubab hankijal tunnistada pakkumus vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Ka RHS kommentaarides on leitud, et pakkumuse mittevastavus võib tuleneda kahest peamisest põhjusest: 1) pakkumus on sisuliselt mittevastav ehk ei vasta hankija seatud tingimustele; 2) pakkumus on esitatud niivõrd puudulikult, et hankijal ei ole võimalik isegi lisaselgituste küsimise tulemusena veenduda, et pakkumus vastab tingimustele. Vaidlustatud vastavusotsuses ei ole esitatud ühtegi põhjendust ega tõendit, mis kinnitaks selliste eelduste täitmist. 2.2.7. Isegi, kui vaidlustajal oli projektiplaanis täiendava teabe esitamise kohustus (vaidlustaja seda ei mööna), sai mingi täiendava teabe esitamata jätmine kokkuvõtvalt olla ainult formaalne puudus. Hankijal oli võimalik veenduda pakkumuse tingimustele vastavuses ja võimalus küsida RHS § 114 lg 2 alusel selgitusi, kuid hankija jättis selgitused küsimata. Formaalsete puuduste korral kaalutlusõigust arvestamata pakkumuse tagasilükkamine on kaalutlusviga, mis tingib hankija otsuse kehtetuks tunnistamise. Kui seadus näeb hankijale ette kaalutlusruumi, siis on diskretsiooni kohaldamine hankija kohustus. 4 3. VAIDLUSTAJA ÕIGUSTE RIKKUMINE 3.1. RHS § 185 lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et seaduse rikkumine hankija poolt 3 Simovart, M.A., Parind M., „Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.“ Tln 2019, lk 733. 4 Simovart, M.A., Parind M., „Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.“ Tln 2019, lk 733, p 30. 5(6)  rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. RHS § 185 lg 2 p-de 6 ja 7 kohaselt võib vaidlustuse esitada pakkumuse tagasilükkamise ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele. 3.2. Vaidlustaja on esitanud kõige madalama maksumusega pakkumuse. Vaidlustaja eesmärgiks on esitatud pakkumuse vastavuse uus hindamine ning vaidlustaja pakkumuse kui RHAD-le vastava ja kõige madalama maksumusega pakkumuse edukaks tunnistamine. Vaidlustaja seadusega kaitstud huvi on osaleda seaduslikult läbiviidud hankemenetluses eesmärgiga osutuda edukaks ning sõlmida riigihanke tulemusel majanduslikult soodsaima pakkumuse esitajana hankeleping. Seetõttu esitab vaidlustaja ka taotluse tunnistada kehtetuks edukaks tunnistamise otsus, millega hankija tunnistas edukaks Osaühingu Netroo (registrikood 10878011) pakkumuse. 4. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 4.1. Tähtaeg. Hankija teavitas vaidlustajat vaidlustatud otsustest 13.12.2023. Vaidlustus on esitatud tähtaegsena 7 päeva jooksul arvates raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimise menetlusest tehtud otsustest teadasaamisest (RHS § 189 lg 5). 4.2. Kinnitus esindusõiguse kohta. Vandeadvokaadid Margus Kõiva ja Kuldar-Jaan Torokoff kinnitavad, et on käesolevas asjas vaidlustaja lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11). 4.3. Kirjalik menetlus. Vaidlustaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 4.4. Tasutud riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud riigilõivu summas 1280 eurot (lisa 2). 4.5. Menetlusdokumendis sisalduv ärisaladus. Menetlusdokument ei sisalda vaidlustaja ärisaladust. Ärisaladust sisaldab ainult lisa 1 „Viking Security AS pakkumuse osa „Projektiplaan““. Vaidlustaja taotleb kolmanda isiku kaasamisel vaidlustuse lisale 1 juurdepääsu piiramist. 4.6. Dokumentide esitamine. Vaidlustaja palub kõik menetlusdokumendid saata e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Margus Kõiva Kuldar-Jaan Torokoff vandeadvokaat vandeadvokaat Viking Security AS lepinguline esindaja Viking Security AS lepinguline esindaja Lisad: 1) Viking Security AS pakkumuse osa „Projektiplaan“; 2) vaidlustuselt riigilõivu tasumist kinnitav maksekorraldus. 6(6)