Maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seadus

Justiitsministeerium [email protected] Meie 20.12.2023 nr 1.1-10.1/6578-3 Maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seadus Austatud härra Laanet Esitame kooskõlastamiseks maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu, mis on kättesaadav õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Tulumaksuseaduse täiendamise kohta esitas Justiitsministeerium kooskõlastuse 24. novembril 2023. Palume esitada kooskõlastuse hiljemalt 29. detsembriks 2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisa(d): 1. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. 2. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. 3. Lisa 1. Teiste riikide kehtestatud miinimummaksu reeglite mõju Eestis asuvatele hargmaisesse kontserni kuuluvatele üksustele. 4. Lisa 2. Direktiivi 2021/2101 ja TuMS vastavustabel. 5. Lisa 3. Direktiivi 2021/2101 ja MTVS vastavustabel. 6. Lisa 4. Kooskõlastustabel. Inga Klauson 58851357 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 18.12.2023 Maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seadus § 1. Maksualase teabevahetuse seaduse muutmine Maksualase teabevahetuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 207 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses : „(2) Maksuhaldur avaldab oma veebilehel käesoleva seaduse §-de 205 ja 206 kohaselt esitatud andmed maksukorralduse seaduse § 27 lõikes 8 sätestatud korras.“; 2) paragrahvi 234 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva seaduse § 207 lõiget 2 kohaldatakse sellist majandusaastat puudutavate andmete kohta, mis algab 2024. aasta 22. juulil või sellest hilisemal kuupäeval.“; 3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/2101, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate ettevõtjate ja filiaalide poolt (ELT L 429, 01.12.2021, lk 1–14).“. § 2. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses : „(8) Maksuhaldur avaldab oma veebilehel maksualase teabevahetuse seaduse §-de 205 ja 206 kohaselt esitatud andmed hiljemalt andmete esitamisele järgneva kuu 10. kuupäeval.“; 2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/2101, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate ettevõtjate ja filiaalide poolt (ELT L 429, 01.12.2021, lk 1–14).“. § 3. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse 103. peatükiga järgmises sõnastuses: „103. peatükk ÜLEMAAILMNE MIINIMUMMAKS § 5410. Ülemaailmse miinimummaksuga seotud kohustused (1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse Eestis asuva lõpliku emaüksusega hargmaisesse kontserni (edaspidi käesolevas peatükis ka kontsern) kuuluvate üksuste suhtes, mis asuvad Eestis ja mille kogutulu, arvestades ka käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt välistatud üksuste kogutulu, on lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannetes vähemalt kahel kontrollitavale majandusaastale vahetult eelnenud neljast järjestikusest majandusaastast vähemalt 750 000 000 eurot. 1 (2) Kui vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud neljast majandusaastast on pikem või lühem kui 12 kuud, korrigeeritakse samas lõikes nimetatud tulukünnist proportsionaalselt iga sellise majandusaasta kohta. (3) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata järgmiste üksuste (edaspidi välistatud üksus) suhtes: 1) valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon, mittetulundusühing ja pensionifond, samuti selline investeerimisfond või kinnisvarainvesteeringute vahend, mis on lõplik emaüksus; 2) üksus, mille väärtusest kuulub vahetult või vähemalt ühe välistatud üksuse kaudu otse või kaudselt vähemalt 95 protsenti vähemalt ühele käesoleva lõike punktis 1 nimetatud üksusele, välja arvatud pensioniteenuste üksusele, ning mis eranditult või peaaegu eranditult hoiab vara või investeerib raha punktis 1 nimetatud üksuse kasuks või tegeleb eranditult või peaaegu eranditult samas punktis nimetatud üksuse tegevusega seotud kõrvaltegevusega; 3) üksus, mille väärtusest kuulub vahetult või vähemalt ühe välistatud üksuse kaudu otse või kaudselt vähemalt 85 protsenti vähemalt ühele käesoleva lõike punktis 1 nimetatud üksusele, välja arvatud pensioniteenuste üksusele, tingimusel et enamik tema tulust koosneb dividendidest või osalustest saadud kasumist või kahjumist, mis on nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus (ELT L 328, 22.12.2022, lk 1–58) artikli 16 lõike 2 punktide b ja c kohaselt tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel välja jäetud. (4) Eestis asuv lõplik emaüksus määrab miinimummaksu deklaratsiooni esitava üksuse teises liikmesriigis või kui kontsernil ei ole teises liikmesriigis üksust, siis sellises kolmandas riigis või jurisdiktsioonis, millel on aruantava majandusaasta kohta kehtiv tingimustele vastav pädevate asutuste kokkulepe miinimummaksu kohaldavate jurisdiktsioonidega, kus asuvad teised kontserni üksused. (5) Eestis asuva lõpliku emaüksusega kontserni kuuluvad Eestis asuvad üksused ja lõplik emaüksus esitavad lõpliku emaüksuse määratud miinimummaksu deklaratsiooni esitavale üksusele või lõplikule emaüksusele teabe, mis on vajalik nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 44 lõike 5 nõuete täitmiseks. (6) Käesolevas peatükis kasutatavad terminid on määratletud nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artiklites 3 ja 20. § 5411. Kontserni kuuluva üksuse asukoht (1) Käesoleva peatüki kohaldamisel asub üksus, mis ei ole maksustamise mõttes läbipaistev, jurisdiktsioonis, kus teda käsitatakse residendina tema juhtimise või asutamise koha või muude sarnaste kriteeriumide alusel. Kui üksuse asukohta ei ole võimalik sel viisil kindlaks määrata, asub üksus jurisdiktsioonis, kus ta asutati. (2) Maksustamise tähenduses läbipaistvat üksust käsitatakse riikkondsuseta üksusena, välja arvatud juhul, kui ta on hargmaise kontserni või suure riigisisese kontserni lõplik emaüksus või kui ta peab kohaldama tulu arvesse võtmise reeglit nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artiklite 5–8 kohaselt. Sellel juhul käsitatakse üksust asuvana jurisdiktsioonis, kus ta asutati. (3) Püsiva tegevuskoha asukoht määratakse järgmiselt: 1) nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 3 punkti 13 alapunktis a nimetatud püsiv tegevuskoht asub selles jurisdiktsioonis, kus seda käsitatakse püsiva tegevuskohana ja kus selle 2 tulu maksustatakse kohaldatava maksulepingu sellise artikli alusel, mis on sarnane OECD näidislepingu artikliga 7; 2) nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 3 punkti 13 alapunktis b nimetatud püsiv tegevuskoht asub selles jurisdiktsioonis, kus püsivat tegevuskohta omaval mitteresidendist juriidilisel isikul tekib oma äritegevuse tõttu tulumaksukohustus; 3) nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 3 punkti 13 alapunktis c nimetatud püsiv tegevuskoht asub oma asukoha jurisdiktsioonis; 4) nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 3 punkti 13 alapunktis d nimetatud püsivat tegevuskohta käsitatakse riikkondsuseta kohana. (4) Kui kontserni kuuluv üksus asub rohkem kui ühes jurisdiktsioonis ja nende jurisdiktsioonide vahel on sõlmitud maksuleping, käsitatakse kontserni kuuluvat üksust asuvana selles jurisdiktsioonis, kus teda peetakse kõnealuse maksulepingu kohaselt residendiks. Kui maksulepinguga nõutakse, et pädevad asutused saavutaksid vastastikuse kokkuleppe kontserni kuuluva üksuse residentsuse kohta, kuid kokkuleppele ei jõuta, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 5. Kui maksuleping ei võimalda topeltmaksustamise kõrvaldamist seetõttu, et kontserni kuuluv üksus on mõlema lepinguosalise resident, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 5. (5) Kui kontserni kuuluv üksus asub rohkem kui ühes jurisdiktsioonis ja nende jurisdiktsioonide vahel ei ole sõlmitud maksulepingut, käsitatakse kontserni kuuluvat üksust asuvana selles jurisdiktsioonis, kus ta tasus majandusaastal suuremas summas hõlmatud makse. Hõlmatud maksude summa arvutamisel ei võeta arvesse välismaise kontrollitava äriühingu sätte kohaselt tasutud maksusummat. Kui kõigis jurisdiktsioonides tasumisele kuuluvate hõlmatud maksude summa on sama või null, käsitatakse kontserni kuuluvat üksust asuvana jurisdiktsioonis, kus tema tegeliku majandustegevuse erandi alusel välja jäetav tulu, mis on arvutatud üksusepõhiselt nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 28 kohaselt, on suurem. Kui tegeliku majandustegevuse erandi alusel välja jäetav tulu kõigis jurisdiktsioonides on sama või null, käsitatakse kontserni kuuluvat üksust riikkondsuseta üksusena. See ei kehti lõpliku emaüksuse kohta, keda sellisel juhul käsitatakse asuvana jurisdiktsioonis, kus ta asutati. (6) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 kohaldamise tulemusena asub emaüksus jurisdiktsioonis, kus tema suhtes ei kohaldata kvalifitseeruvat tulu arvesse võtmise reeglit, kohaldatakse tema suhtes teise jurisdiktsiooni kvalifitseeruvat tulu arvesse võtmise reeglit, välja arvatud juhul, kui kohaldatava maksulepinguga on sellise reegli kohaldamine keelatud. (7) Kui kontserni kuuluv üksus muudab majandusaasta jooksul oma asukohta, käsitatakse teda asuvana jurisdiktsioonis, kus teda käsitati asuvana käesoleva paragrahvi kohaselt selle majandusaasta alguses.“; 2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „nõukogu direktiiv (EL) 2022/2523 hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus (ELT L 328, 22.12.2022, lk 1–58).“. § 4. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 ja 2 rakendatakse 2024. aasta 1. jaanuarist. 3 Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ”.…” …………….. 2023. a. Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2023 (allkirjastatud digitaalselt) 4  Maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/21011, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate ettevõtjate ja filiaalide poolt (ELT L 429, 01.12.2021, lk 1–14) (edaspidi raamatupidamise direktiivi muudatus). Muudatus paneb hargmaistele kontsernidele kohustuse avalikustada tulumaksualast teavet eraldi aruandes. Avaldamisele kuuluv teave hõlmab makstud tulumaksu ning vajalikku taustateavet riikide lõikes. EL liikmesriigid peavad raamatupidamise direktiivi muudatuse üle võtma 22. juuniks 2023. a. Raamatupidamise direktiivi muudatuse eesmärk on muuta hargmaiste kontsernide tegevus läbipaistvamaks ja võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu nii Euroopa Liidu kui ka ülemaailmsel tasandil. Muudatus paneb teatud liiki suurkontsernidele kohustuse avalikustada tulumaksualast teavet eraldi aruandes. Avaldamisele kuuluv teave hõlmab makstud tulumaksu ning vajalikku tausta teavet riikide lõikes. Muudatus puudutab Euroopas tegutsevaid hargmaiseid kontserne, kelle kogutulu kahel järjestikusel aruandeaastal ületab 750 miljonit eurot. Samuti võetakse eelnõuga üle nõukogu direktiiv (EL) 2022/25232, hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus (ELT L 328, 22.12.2022, p. 1–58, edaspidi ka maksudirektiiv). Ülemaailmne miinimumtulumaks (edaspidi ka miinimummaks) on osa Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi OECD) ning G203 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistiku üleilmsest maksureformist. Miinimummaksu eesmärk on riikidevahelise maksukonkurentsi piiramine, et tagada minimaalne maksustamise tase sõltumata sellest, kus riigis hargmaine kontsern (edaspidi ka kontsern) kasumit teenib. Et tagada ühtne miinimummaksu kohaldamine Euroopa Liidus (edaspidi EL), on EL nõukogus vastu võetud vastav direktiiv. EL liikmesriigid peavad maksudirektiivi üle võtma 31. detsembriks 2023. a, kuid väiksematele riikidele, kus on vähem kui 12 hargmaise kontserni (konsolideeritud kogutulu ületab 750 miljonit eurot) lõplikku emaüksust, on halduskoormuse vähendamiseks ette nähtud erand, mille kohaselt ei pea need riigid miinimummaksu kohaldama esimese kuue aasta jooksul, st enne aastat 2030. Samas peavad erandit kohaldavad riigid tagama, et seal asuvad hargmaiste kontsernide lõplikud emaüksused määravad kontserni eest miinimummaksu deklaratsiooni esitava üksuse riigis, mis rakendab miinimummaksu. Lisaks peavad erandit kohaldavad riigid kohustama nende riigis asuvaid hargmaise kontserni üksuseid edastama miinimummaksu deklaratsiooni esitavale üksusele deklaratsiooni esitamiseks vajalikku informatsiooni. 1 EUR-Lex - 32021L2101 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 2 https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/2022/2523/oj 3 Kahekümne Rahandusministri ja Keskpangajuhi Grupp, mis on 1999. aastal asutatud mitteametlik foorum, mis toob kokku maailma olulisemaid tööstusriigid ja areneva majandusega riigid ning arutab maailmamajanduse stabiilsuse küsimusi. 1 Erandi kohaldamine ei vabasta erandit kohaldavas riigis asuvaid üksuseid miinimummaksukohustusest teistes riikides, vaid vähendab nii nende kui ka maksuhalduri halduskoormust Eestis. Kuna Eestis on 2022. aasta seisuga viis hargmaise kontserni lõplikku emaühingut, kohaldab ka Eesti kõnealust erandit. Lisaks võimaldab erandi kasutamine oodata, kuni kõik miinimummaksu puudutavad reeglid on kokku lepitud. Kuigi vastu võetud maksudirektiiv põhineb OECD-s kokku lepitud mudelreeglitel, ei ole miinimummaksu reegleid puudutav töö OECD-s veel lõppenud. Miinimummaksu reeglite ülevõtmisel on teistel riikidel tekkinud palju küsimusi ja ilmnenud teatud probleeme, mida OECD püüab nüüd lahendada miinimummaksu suuniste kaudu. Kuna kõik suunised ei ole veel kokku lepitud, on reeglite kehtestamine sellistes tingimustes üsna keeruline ja on olemas suur risk, et uusi reegleid tuleb peatselt muuta. Seega on erandi kohaldamine põhjendatud vähemalt seni, kuni miinimummaksu peamiste elementide rakendamiseks vajalikud suunised on kokku lepitud. Kuna Eesti kohaldab maksudirektiivist tulenevat erandit, ei pea Eesti praegu kogu maksudirektiivi üle võtma. Erandi kohaselt peab Eesti kehtestama siin asuvale lõplikule emaühingule kohustuse määrata miinimummaksu deklaratsiooni esitav kontserni üksus riigis, mis kohaldab miinimummaksu. Lisaks peab Eesti kehtestama hargmaisesse kontserni kuuluvatele Eestis asuvatele üksustele ja lõplikele emaühingutele kohustuse edastada miinimummaksu deklaratsiooni esitavale üksusele deklaratsiooni esitamiseks vajalik info. Erandi kohaldamine ei vabasta Eestis asuvaid hargmaisesse kontserni kuuluvaid üksuseid miinimummaksukohustusest, kuid selle kohustuse suurus arvutatakse välja teises riigis. Kohustus tasuda miinimummaksu tekib kas riigis, kus asub hargmaise kontserni lõplik emaühing või riigis, kus asub Eesti lõpliku emaühingu määratud miinimummaksu deklaratsiooni esitav üksus. Käesoleva seletuskirja lisas 1 on selgitatud, kuidas mõjutavad teiste riikide kehtestatud miinimummaksu reeglid Eestis asuvaid hargmaisesse kontserni kuuluvaid üksuseid. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Inga Klauson (e-mail [email protected], tel 5885 1357) ja rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Guido Viik (e-mail [email protected], tel 611 3607). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-mail [email protected], tel 5885 1493). Eelnõu toimetas keeleliselt personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-mail [email protected], tel 5885 1468). 1.3 Märkused Eelnõu näeb ette maksualase teabevahetuse seaduse (edaspidi ka MTVS) kuni 31. detsembrini 2023. a kehtiva redaktsiooni (RT I, 29.12.2022, 28), maksukorralduse seaduse kuni 31. detsembrini 2023. a kehtiva redaktsiooni (RT I, 30.06.2023, 1) ja tulumaksuseaduse (edaspidi ka TuMS) kuni 31. detsembrini 2023. a kehtiva redaktsiooni (RT I, 17.03.2023, 77) täiendamised. Enne eelnõu ettevalmistamist ei ole koostatud eelnõule väljatöötamiskavatsust kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktiga 2, kuna eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse 2 rakendamist4. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2021/2101, mille ülevõtmise tähtajaks on 22. juuni 2023. a. Samuti võetakse eelnõuga üle nõukogu direktiiv 2022/2523, mille artikli 56 kohaselt jõustavad liikmesriigid direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembril 2023. a ning neid kohaldatakse majandusaastate suhtes, mis algavad alates 31. detsembrist 2023. a. HÕNTE § 32 lõike 3 kohaselt ei kavandata seaduseelnõusse erinevate seaduste muutmise sätteid, mis ei ole seotud ühise reguleerimisobjekti või ühise eesmärgi saavutamisega. Antud juhul on mõlema direktiivi puhul ühiseks reguleerimisobjektiks hargmaised kontsernid, seega on õigustatud mõlema direktiivi ülevõtmine ühe eelnõuga. Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras ning seaduse §-d 1 ja 2 (direktiivi 2021/2101 ülevõtmine) rakendatakse alates 2024. aasta 1. jaanuarist. See tähendab, et esimest korda avalikustatakse 2025. aastal 2024. aasta kohta Maksu- ja Tolliametile esitatud aruanne. Maksudirektiivi artikli 50 kohaselt ei ole riigid, kus on vähem kui 12 hargmaise kontserni lõplikku emaühingut, kohustatud miinimummaksu kohaldama ega kogu direktiivi üle võtma kuni aastani 2030. Selle artikli alusel ei võta Eesti kogu direktiivi teksti üle, vaid kehtestab Eestis asuvatele hargmaise kontserni üksustele teabe edastamise kohustuse. Lisaks kehtestatakse Eestis asuvatele hargmaise kontserni lõplikele emaühingutele kohustus määrata miinimummaksu deklaratsiooni esitav üksus riigis, mis rakendab miinimummaksu. Kuna Eesti ei pea miinimummaksu reegleid kohaldama, kasutatakse eelnõus viiteid direktiivi artiklitele. Näiteks direktiivis kasutatavad terminid ei ole tulumaksuseadusesse üle võetud, vaid on lisatud viide vastavale direktiivi artiklile. HÕNTE § 28 lõike 6 kohaselt välditakse seaduseelnõus otsest viidet direktiivi sättele. Lubatud on otsesed viited ainult Euroopa Liidu direktiivi tehnilistele sätetele, mida Eesti peab üksüheselt kohaldama ja mille kordamine seaduseelnõus ei ole õigusselguse seisukohalt otstarbekas ega vajalik. Kooskõlas kõnealuse HÕNTE sättega on seadusesse lisatud viited ainult nendele direktiivi sätetele, mida Eesti peab üksüheselt kohaldama ja mille kordamine seaduseelnõus ei ole õigusselguse seisukohalt otstarbekas ega vajalik. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, sh teiste tulumaksuseaduse muutmist puudutavate eelnõudega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga 2023– 2027, mis näeb ette tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu direktiivi 2022/2523 ülevõtmiseks. Muudatuste seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse üheks eesmärgiks on võtta üle ELi loodud riigipõhine tulumaksualase teabe aruandlus ning kehtestada teatud raamatupidamiskohustuslastele raamatupidamise direktiivi muudatusest tulenevad kohustused. 4 Euroopa Komisjon ei koostanud direktiivile mõjuanalüüsi, kuna tegemist on OECD algatusega ja mõjuanalüüsi koostas OECD (Tax Challenges Arising from Digitalisation – Economic Impact Assessment: Inclusive Framework on BEPS | en | OECD) 3 Euroopa Komisjoni üheks poliitiliseks prioriteediks on võitlemine maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu nii ELi kui ka ülemaailmsel tasandil. Kolmandate riikide jurisdiktsioonid, kus ei järgita rahvusvahelisi hea maksuhaldustava nõudeid, loovad erilisi võimalusi maksustamise vältimiseks ja maksudest kõrvalehoidumiseks. Selle vältimiseks soovitakse rahvusvahelistele äriühingutele kohaldada spetsiaalseid läbipaistvusenõudeid. Varasemas õiguslikus regulatsioonis on direktiiviga 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12) kehtestatud suurtele rahvusvahelistele äriühingutele kohustus esitada maksuhaldurile riigipõhist teavet. Tegemist oli maksustamise vältimise vastase paketiga. Maksuhaldurile edastatav teave on konfidentsiaalne. Raamatupidamise direktiivi muudatusega täiendatakse maksustamise vältimise vastast paketti ja kohustatakse rahvusvahelisi äriühinguid maksuhaldurile esitatud andmeid avalikustama. Rahandusministeerium kaalus esmalt raamatupidamise direktiivi muudatuse ülevõtmist selliselt, et oleks muudetud raamatupidamise seadust ning audiitortegevuse seadust ning kehtestatud ettevõtetele kohustus esitada teave läbi äriregistrisse esitatava majandusaasta aruande. Vastav eelnõu läbis ka 2022 aasta sügistalvel kooskõlastusmenetluse. Kuid seejärel täiendava analüüsi käigus jõuti veendumusele, et kuna Eesti ettevõtted esitavad juba samasisulist aruandlust Maksu- ja Tolliametile, oleks raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise tulemusena võinud tekkida olukord, kus sama sisuga aruannet esitatakse mitu koda ja mitmesse eri kohta. Raamatupidamise direktiivi muudatuse üle võtmisel raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise kaudu, oleks Eesti ettevõtjatel tekkinud sisuliselt sama aruande topeltesitamise kohustus, mis on asjatult ettevõtjaid koormav ning samas oleks nõudnud riigil ka täiendavat IT-arendusressurssi. Raamatupidamise direktiivi muudatuse peamine eesmärk on tulumaksualase aruandluse avalikustamine ning sellist aruannet ettevõtjad juba esitavad Maksu- ja Tolliametile. Seetõttu samasisulise eesmärgi tagab ka MTVS ja MKS muutmine. Seaduseelnõu teiseks eesmärgiks on üle võtta nõukogu direktiiv 2022/2523, et tagada hargmaise kontserni minimaalne maksustamise tase sõltumata sellest, kus riigis hargmaine kontsern kasumit teenib. Eelmärgitud direktiivi ülevõtmiseks on kaks võimalust: 1) võta kogu direktiiv üle ja kehtestada Eestis miinimummaks või 2) kohaldada direktiivi artiklist 50 tulenevat erandit, mille kohaselt ei pea liikmesriigid, kus on vähem kui 12 hargmaise kontserni lõplikku emaüksust, rakendama miinimummaksu esimese kuue aasa jooksul, st enne aastat 2030. Esimene alternatiiv eeldab Eesti õigusruumis pretsedenditult mahuka õigusakti väljatöötamist ning keerulise ja kuluka IT-süsteemi loomist. Tulemuseks on maksumaksjate halduskoormuse ning Maksu- ja Tolliameti töökoormuse oluline kasv. Esimese alternatiivi mõju riigieelarvele on keeruline prognoosida, kuna see sõltub hargmaisesse kontserni kuuluvate üksuste käitumisest. Arvestades, et Eestis on nominaalne tulumaksumäär 20% ning aastast 2025 tõuseb see 22%-ni, siis 15% efektiivse maksumäära saavutamiseks on vaja jaotada 53,18% kasumist. Seega on minimaalse efektiivse maksumäära saavutamine Eestis võimalik ilma olulise halduskoormuse tõusuta. Kuna esimese kolme aasta jooksul on võimalik rakendada lihtsustust, mis põhineb riikidepõhisel aruandlusel ja vältida miinimummaksu keerulisi arvutusi, on väga tõenäoline, et maksumaksjad püüavad nagunii jaotada rohkem kasumit, et saavutada 15% efektiivne maksumäär neid arvutusi tegemata. 4 15.11.2023. a avaldati Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE ja majandusteaduskonna tehtud uuring „Hargmaiste kontsernide miinimumtulumaksu kehtestamise eelanalüüs ning Eesti ettevõtete kasumi jaotamise poliitika analüüs“5. Uuringust selgus, et Eestis tegutsevatel suurtel kontsernidel puudub valdavalt üleliigne kasum või see on märkimisväärselt väiksem kui puhaskasum. Kuna miinimummaksu makstakse üleliigselt kasumilt, siis miinimummaksu kehtestamine ei suurendaks Eestis oluliselt maksulaekumist üleliigse kasumi puudumise tõttu. Seega on olemas suur risk, et potentsiaalne maksulaekumine ei kataks miinimummaksu kehtestamiseks vajaliku õigusakti väljatöötamise ja süsteemi toimimiseks vajaliku IT süsteemi loomise ja ülalpidamise kulusid. Esimese alternatiivi rakendamise teeb keeruliseks ka asjaolu, et kuigi maksudirektiiv on vastu võetud, põhineb see OECD algatusel ning OECD tasandil ei ole töö miinimummaksu reeglite rakendamiseks vajalike suunistega veel lõpule jõudnud. Seega võib teatud sätete tõlgendamine lähiajal muutuda. Õiguspärase ootuse põhimõtet arvestades ei ole otstarbekas luua uut hargmaiste kontsernide maksustamise süsteemi olukorras, kus selle süsteemi toimimise üksikasjad ei ole veel kokku lepitud. Teine alternatiiv võimaldab riikidel, kus on vähem kui 12 hargmaise kontserni lõplikku emaüksust, sh Eestil miinimummaksu rakendamine kuue aasta võrra edasi lükata. See erand on lisatud maksudirektiivi Eesti soovil. Erandi kohaldamine võimaldab keerulise ja kuluka süsteemi loomise mõne aasta võrra edasi lükata. Kõnealuse erandi puhul tuleb Eestil kehtestada miinimummaksu deklaratsiooni esitavale üksusele informatsiooni edastamise kohustus Eesti lõpliku emaühinguga hargmaisesse kontserni kuuluvatele Eestis asuvatele üksustele ja lõplikele emaühingutele. Lisaks kehtestatakse eelnõuga Eestis asuva lõpliku emaühingu kohustus määrata miinimummaksu deklaratsiooni esitav üksus muus liikmesriigis, või kui kontsernil ei ole teises liikmesriigis hargmaisesse kontserni kuuluvat üksust, siis sellises kolmandas riigis või jurisdiktsioonis, millel on aruantava majandusaasta kohta kehtiv tingimustele vastav pädevate asutuste kokkulepe Eestiga. Erandi kohaldamine ei vabasta selles riigis asuvaid üksuseid miinimummaksukohustusest teistes riikides, kuid vähendab nii nende kui ka maksuhalduri halduskoormust Eestis. Maksumaksja halduskoormust miinimummaksu kehtestanud riigis on võimalik vähendada juhul, kui Eesti üksused maksavad Eestis eelmise majandusaasta kasumilt vähemalt 15% tulumaksu (jaotades selleks 53,18% kasumist 22% maksumäära puhul). Lisaks võimaldab see vältida miinimummaksukohustust teises riigis. Arvestades, et esimesel kolmel aastal kehtib erisus, mis võimaldab lihtsustatud efektiivse maksumäära arvutust riikidepõhise aruandluse andmete alusel, on äriühingutel üsna suur motivatsioon rohkem kasumit jaotada, et pääseda keerulistest miinimummaksu maksubaasi arvutustest. Seega on võimalik, et maksulaekumine suureneb ka juhul, kui Eesti ei kehtesta miinimummaksu. Kui äriühingud jaotavad rohkem kasumit, suureneb maksulaekumine juba aastal 2024. Miinimummaks laekuks aga alles 2026. aasta teises pooles. Arvestades hetkel miinimummaksu reeglitega seoses valitsevat segadust ja miinimummaksu kehtestamisega kaasnevat olulist maksumaksjate halduskoormuse ja Maksu- ja Tolliameti töökoormuse tõusu, lähtub eelnõu teisest alternatiivist. See tähendab, et Eesti ei rakenda aastast 5 Miinimumtulumaksu ja kasumi jaotamise uuring.pdf 5 2024 miinimummaksu, vaid kehtestab artikli 50 nõuetele vastavad kohustused Eestis asuvatele hargmaiste kontsernide üksustele. Seda erandit saab Eesti rakendada aastani 2030. Aastast 2030 on Eestil kohustus direktiiv riigisisesesse õigusesse üle võtta. Erandi rakendamine on ka kooskõlas Eesti seisukohtadega miinimummaksu direktiivi ettepaneku kohta6. Eesti seisukoht oli, et miinimummaksu kohaldamine peaks olema vabatahtlik, arvestades, kui suur halduskoormus kaasneb miinimummaksu rakendamisega. Eesti oli nõus erandiga, et Eesti ei ole kohustatud miinimummaksu kehtestama. Kuna teised Euroopa Liidu liikmesriigid ei olnud nõus sellega, et ülemaailmne miinimummaks on EL-is vabatahtlik, siis täiendati kompromissina direktiivi artikliga 50, mille kohaselt on miinimummaksu kohaldamine vabatahtlik väiksematele riikidele direktiivi esimese kuue kehtivusaasta jooksul. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu on kooskõlas põhiseadusega, teiste seadustega ja EL õigusega. 3.1 Eelnõu vastavus põhiseadusele Raamatupidamise direktiivi muudatused ei too kaasa ettevõtjatele ega isikutele õiguste riivet ega tõsta nende halduskoormust. Hargmaised kontsernid esitavad eelnõuga samasisulisi andmeid juba täna Maksu- ja Tolliametile. Selline kohustus on sätestatud direktiiviga 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ning üle võetud Eesti õigusesse MTVS §- dega 205 ja 206. Kuid seni on selline teave olnud konfidentsiaalne. Raamatupidamise direktiivi muudatuse eesmärk on esitatud andmete (aruande) avalikustamine, millise kohustuse oleme eelnõuga pannud mitte ettevõtjatele, vaid riigile läbi Maksu- ja Tolliameti. Avalikustamine ei riiva ettevõtjate ärisaladust ning avalikustatavad aruanded ei sisalda äriliselt tundlikku informatsiooni, mis juba käesoleval hetkel ei ole kättesaadavad või tuletatavad läbi ettevõtte majandusaasta aruannete või deklareeritud maksude kvartaalsete koondandmete, mis on Eesti Vabariigis avalikult kättesaadavad. Maksudirektiivi ülevõtmise muudatused on kooskõlas põhiseaduse §-st 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega. Eelnõuga on kehtestatud kohustused üksnes hargmaistele kontsernidele, kelle kogutulu ületab 750 miljonit eurot, seega koheldakse eelnõu alusel erinevalt hargmaiseid ja väiksemaid kontserne. Järelikult piirab eelnõu võrdsuspõhiõigust. Riigikohus on leidnud, et põhiseaduse § 12 on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mida võib piirata mistahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus7. Põhiõiguse riive ei ole põhiseadusevastane, kui riivel on legitiimne eesmärk ja riive on selle saavutamiseks proportsionaalne. Legitiimse eesmärgi hindamise võib lahutada kaheks: 1) põhiõigust riivava sätte eesmärgi kindlakstegemine ning 2) hindamine, kas see eesmärk on legitiimne8. Maksudirektiivi eesmärk on ülemaailmse madalaima maksustamistaseme kehtestamisega piirata konkurentsi äriühingu tulumaksu määrade üle. Kaotades olulise osa eelistest, mis tulenevad kasumi ümberpaigutamisest jurisdiktsioonidesse, kus seda ei maksustata või maksustatakse väga madalate maksudega, loob ülemaailmne miinimummaksu reform ettevõtjatele võrdsed võimalused kogu maailmas ja võimaldab jurisdiktsioonidel oma 6 Toimikud - Riigikogu 7 Riigikohtu üldkogu 7. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-4-1-12-10, punkt 31. 8 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS (pohiseadus.ee) 6 maksubaasi paremini kaitsta. Seega on muudatuse eesmärk piirata maksudest kõrvalehoidumist ja luua ettevõtjatele võrdsed võimalused kogu maailmas. Põhjus, miks maksudirektiivi kohaldatakse üksnes hargmaistele kontsernidele, on välja toodud maksudirektiivi põhjenduspunktis 7: „Kuigi on vaja vähendada maksustamise vältimise viise, tuleks vältida negatiivset mõju väiksematele hargmaistele ettevõtetele siseturul. Sel eesmärgil tuleks käesolevat direktiivi kohaldada üksnes liidus asuvate üksuste suhtes, mis kuuluvad hargmaiste ettevõtete kontsernidesse või suurtesse riigisisestesse kontsernidesse, mis vastavad vähemalt 750 000 000 euro suurusele konsolideeritud tulu aastakünnisele.“. Seega on erineva kohtlemise põhjuseks tasakaalu saavutamine ülemaailmse miinimummaksu reformi eesmärkide ning maksuhaldurite ja maksumaksjate halduskoormuse vahel. Kuna miinimummaksu reeglid on väga keerulised ja suurendavad oluliselt maksumaksjate halduskoormust, on väiksemad kontsernid miinimummaksu kohaldamisalast välistatud. Hargmaistel kontsernidel on suurem võimekus lisanduva halduskoormusega toime tulla. Eesmärk vähendada väiksemate kontsernide halduskoormust ei ole põhiseadusega vastuolus ja on seega legitiimne. Lisaks peab piirang vastama proportsionaalsuse põhimõttele, mis tuleneb põhiseaduse §-st 11. Vastavust proportsionaalsuse põhimõttele tuleb Riigikohtu pikaajalise praktika järgi hinnata kolmeastmeliselt – kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärkide tähtsust9. Miinimummaksu eesmärk on takistada maksudest kõrvalehoidumist ja luua ettevõtjatele võrdsed võimalused kogu maailmas. Kui enamus riike kehtestab miinimummaksu, siis hargmaistel kontsernidel ei olegi võimalik nihutada oma kasumeid soodsa maksusüsteemiga riikidesse maksukohustuse optimeerimiseks. Seega on abinõu eesmärgi saavutamiseks sobiv. Järgmisena tuleb hinnata kas abinõu on vajalik ehk kas eesmärki on võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. OECD on tegelenud maksude kõrvalehoidumise teemaga üle 10 aasta. Maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise projekti (BEPS projekt10) raames on OECD välja töötanud 15 meedet võitlemaks maksudest kõrvalehoidumisega. Üle 140 riigi ja jurisdiktsiooni rakendavad neid meetmeid, kuid OECD andmetel ei ole see piisav. Riigid kaotavad iga-aastaselt hinnanguliselt 240 miljardit dollarit hargmaiste kontsernide maksudest kõrvalehoidumise tõttu11. Seetõttu otsustas G20/OECD Kaasav Raamistik, et olemasolevad meetmed ei ole piisavalt efektiivsed ning et efektiivsemaks meetmeks oleks ülemaailmne miinimummaks. Miinimummaksu direktiivi sätted kohalduvad üksnes hargmaistele kontsernidele, kelle müügitulu on vähemalt 750 miljonit ning ei kohaldu väiksematele kontsernidele, et vabastada neid suurest halduskoormuse tõusust. Seega on tegemist võimalikult vähe koormava abinõuga. Uute reeglite laiendamine kõikidele piiriüleselt tegutsevatele kontsernidele oleks rohkem koormav. Eeltoodust tulenevalt on abinõu vajalik. Viimasena tuleb hinnata, kas meede on mõõdukas, see tähendab kas meetmega saavutatud 9 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS (pohiseadus.ee) 10 BEPS Actions - OECD BEPS 11 Base erosion and profit shifting - OECD BEPS 7 legitiimne eesmärk (kasu) kaalub üles riivest tingitud kahju12. Maksudirektiivi puhul takistab meede hargmaiste kontsernide maksudest kõrvalehoidumist ja loob nendele võrdsed võimalused kogu maailmas. Kuna maksudest kõrvalehoidumine on kõige ulatuslikum ja kõige suurema mõjuga just hargmaiste kontsernide puhul, on maksudirektiivi kohaldamisalas suured kontsernid, kelle kogutulu on vähemalt 750 miljonit eurot. Väikesed kontsernid on maksudirektiivi kohaldamisalast väljas, et vabastada neid suurest halduskoormusest. Lisaks on maksudest kõrvalehoidumise riskid madalamad väiksemate kontsernide puhul. Kuigi uued reeglid loovad hargmaistele kontsernidele võrdsed võimalused kogu maailmas, põhjustavad nad erinevat kohtlemist sõltuvalt kontserni suurusest. Suuremad kontsernid on uute reeglite järgi kehvemas olukorras kui väiksemad. Samas erisuse eesmärk on vältida väiksemate kontsernide halduskoormuse tõusu, arvestades, et nende puhul on väiksem maksudest kõrvalehoidumise risk. Seega kaalub meetmega saavutatud eesmärk üles riivest tingitud kahju ning meede on kooskõlas põhiseaduse §-ga 12. 3.2 Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga võetakse üle EL maksudirektiiv ja raamatupidamise direktiivi muudatus. Direktiivi vastavust EL õigusega hindab EL nõukogu õigusteenistus, seega direktiivi sätted, mida Eesti võtab oma õigusesse üle, on vastavuses EL asutamislepingutega. Eelnõu § 1 punktiga 1 lisatakse MTVS § 207 algusesse lause mis täpsustab, et MTVS paragrahvide 205 ja 206 alusel juba esitatud teave on avalik ja selle avalikustab Maksu- ja Tolliamet MKSis sätestatud korras. Varasemas õiguslikus regulatsioonis on direktiiviga 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12) kehtestatud hargmaistele kontsernidele kohustus esitada maksuhaldurile riigipõhist teavet. Eesti õigusruumis on see kohustus üle võetud MTVS paragrahvidega 205 ja 206. Kui seni on selle kohaselt maksuhaldurile edastatav teave olnud konfidentsiaalne, siis siinne muudatus teeb selle avalikuks. Ülevõetava raamatupidamise direktiivi muudatusega täiendati algset maksustamise vältimise vastast paketti, kohustades hargmaiseid kontserne maksuhaldurile esitatud andmeid avalikustama. Selleks sätestati raamatupidamisdirektiivi artiklites 48a – 48h täiendavad nõuded riikidepõhise maksuaruande koostamisele, auditeerimisele ja avaldamisele ettevõtte majandusaasta aruande koosseisus. Samas, vastavalt raamatupidamise direktiivi muudatuse 14. selgitusmärkusele peab halduskoormuse vähendamiseks säilima ettevõtetel võimalus avalikustada tulumaksualane teave, mis on koostatud vastavalt algsele aruandlusjuhisele maksustamisalast halduskoostööd reguleerivas direktiivis 2011/16/EL. Kuna Eestis on antud direktiiviga hõlmatud aruandekohustuslike isikute arv väga väike (2022. aasta Maksu- ja Tolliameti andmetel 5), siis on otstarbekas võtta raamatupidamisdirektiivi muudatus üle lihtsustatult – mitte täiendades kõiki ettevõtteid hõlmavat majandusaasta aruande regulatsiooni raamatupidamise seaduses, vaid avalikustades selle asemel Eestis asuvate hargmaiste kontsernide poolt maksuhaldurile juba esitatud aruande maksuhalduri kodulehel. Avalikustatava aruande maht ja vorm jääks ettevõtjate jaoks seega samaks praegusega ja on Eestis juba sätestatud rahandusministri 19.05.2015 määrusega nr 16 „Maksualase 12 EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS (pohiseadus.ee) 8 teabevahetuse seadusest tuleneva deklaratsiooni ning selle esitamise ja täitmise korra kehtestamine“. Lisaks käsitlevad nii direktiiv 2011/16/EL kui ka direktiiv (EL) 2021/2101 eraldi küsimusena ka riikidepõhise aruande esitamist selliste liikmesriigis asuvate tütarettevõtjate poolt, keda kontrollib lõplik emaettevõtja, kelle suhtes ei kohaldata Euroopa Liidu õigust. Eestis reguleerib taoliste tütarettevõtjate kohustusi MTVS-i paragrahv 206, mille kohaselt võib teatud juhtudel Eesti maksuresidendist tütarettevõtjale tuleneda kohustus esitada maksuhaldurile andmeid ka samasse kontserni kuuluvate mitteresidentide kohta. Vaikimisi laieneb siinsest eelnõust tekkiv avalikustamiskohustus ka nendele andmetele, kuid mitteresidentide andmete avaldamine võib olla piiratud riikidevaheliste lepingutega ning sellistel juhtudel tuleb vastavalt maksukorralduse seaduse §1 lõikele 4 lähtuda lepingus sätestatust. Kokkuvõttes tagab raamatupidamise direktiivi muudatuse lihtsustatud ülevõtmine kirjeldatud viisil Eestis antud valdkonda reguleerivate õigusaktide kooskõla Euroopa Liidu õigusega, tagab raamatupidamise direktiivi muudatuse mõtte (hargmaiste kontsernide poolt riikide lõikes tasutud tulumaksu avalikuks tegemine) rakendumise Eesti õigusruumis ja teeb seda madalaimal võimaliku halduskoormuse tasemel. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust raamatupidamise direktiivi ülevõtmise andmetega. Eelnõu § 2 punktiga 1 antakse MKSiga Maksu- ja Tolliametile õigus (ja kohustus) MTVSi alusel esitatud riikidepõhise aruande ning suurkontsernide liikmete teavituste avaldamiseks. MKS § 26 lõike 1 kohaselt on MTVS alusel esitatud andmed kaetud maksusaladuse hoidmise kohustusega. Maksuhaldur, tema ametnikud ja töötajad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistus- või töökohustuste täitmisega (edaspidi maksusaladus). Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistus- või töösuhte lõppemisega. MKS § 26 lõige 2 lubab maksusaladust sisaldavat teavet avaldada ainult maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul või MKS §-des 27–30 nimetatud juhtudel. Seetõttu tuleb riikidepõhise aruande ning muude andmete avaldamise õigus ette näha MKS §- ga 27. Eelnõu § 2 punktiga 2 lisatakse seadusesse rakendussäte, et Maks Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust raamatupidamise direktiivi ülevõtmise andmetega. Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse tulumaksuseadust peatükiga 103 „Ülemaailmne miinimummaks“. Peatükk koosneb kahest §-st, § 5410 ja § 5411. Paragrahv 5410 kehtestab Eesti lõpliku emaühinguga hargmaisesse kontserni kuuluvatele üksustele ülemaailmse miinimummaksuga seotud kohustused. 9 Lõige 1 määrab uue peatüki 103 kohaldamisala. Nimelt kohaldatakse ülemaailmse miinimummaksuga seotud reegleid Eestis asuva lõpliku emaüksusega hargmaisesse kontserni kuuluvate üksuste suhtes, mis asuvad Eestis ja mille kogutulu, sealhulgas lõike 3 kohaselt välistatud üksuste kogutulu, on lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannetes vähemalt kahel kontrollitavale majandusaastale vahetult eelnenud neljast järjestikusest majandusaastast vähemalt 750 mln eurot. Kui kontserni kogutulu ületab lävendi ainult ühel aastal, siis selline kontsern ei ole veel miinimummaksu reeglite kohaldamisalas. Kogutulu tähendab müügitulu maksualase teabevahetuse seaduse § 203 lõike 4 alusel kehtestatud riikidepõhise aruande tähenduses (rahandusministri 19. mai 2015. a määruse nr 16 „Maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude ning nende esitamise ja täitmise korra kehtestamine” lisa 15). Riikidepõhise aruande täitmise korra kohaselt võetakse müügitulu lävendi arvutamisel arvesse kogu müügitulu, mis kajastub (või peaks kajastuma) konsolideeritud majandusaasta aruandes, sh erakordsed tulud ja tehingukasumid investeerimistegevusest, kui need on majandusaasta aruandes vastavalt kajastatud. Nimetatud lävendi kohaldamisel võetakse arvesse ka sellise üksuse kogu müügitulu, kelle vähemusosalused kuuluvad mitteseotud osapooltele, kuid kes emaüksuse jurisdiktsiooni raamatupidamiseeskirjade kohaselt tuleb täies mahus konsolideerida. Sellise üksuse finantsteave esitatakse tervikuna, mitte proportsionaalselt jaotatuna. Juhul kui emaüksuse jurisdiktsiooni raamatupidamiseeskirjade kohaselt tuleb selline üksus konsolideerida proportsionaalselt, võib üksuse müügitulu jaotada ka proportsionaalselt, seda nii lävendi arvutamisel kui ka aruandes. Maksudirektiivi artikli 3 punkti 1 kohaselt tähendab üksus juriidilist isikut või mis tahes õiguslikku moodustist, mille majandustegevuse kohta peetakse finantsarvestust. OECD mudelreeglite kohaselt mõeldakse nende moodustiste all eelkõige truste ja lepingulisi fonde. Maksudirektiivi artikli 3 punkti 2 kohaselt tähendab kontserni kuuluv üksus: 1) mis tahes majandusüksust, mis on hargmaise kontserni või suure riigisisese kontserni osa ning 2) põhiüksuse mis tahes püsivat tegevuskohta, mis kuulub punktis 1 osutatud hargmaisesse kontserni. Maksudirektiivi artikli 3 punkti 3 kohaselt tähendab kontsern: 1) selliste majandusüksuste kogumit, mis on seotud omandiõiguse või kontrolli kaudu, nagu on kindlaks määratud tunnustatud raamatupidamisstandardis, mille alusel koostatakse lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruanded, sealhulgas kuulub kontserni koosseisu mis tahes üksus, mis võidi lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannetest välja jätta üksnes tema väiksuse, ebaolulisuse või müügiks hoidmise tõttu või 2) majandusüksust, millel on üks või mitu püsivat tegevuskohta, tingimusel et see majandusüksus ei kuulu juba teise, punktis 1 määratletud kontserni. Maksudirektiivi artikli 3 punkti 25 kohaselt tähendab tunnustatud raamatupidamisstandard rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS või IFRS liidus vastuvõetud kujul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) ning Ameerika Ühendriikide, Austraalia, Brasiilia, Euroopa Liidu liikmesriikide, Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvate riikide, Hiina Rahvavabariigi, Hongkongi (Hiina), India Vabariigi, Jaapani, Kanada, Korea Vabariigi, Mehhiko, Singapuri, Šveitsi, Uus-Meremaa, Venemaa ja Ühendkuningriigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid. 10 Maksudirektiivi artikli 3 punkti 4 kohaselt tähendab hargmaine kontsern (direktiivi tõlkes ekslikult tõlgitud “hargmaiste ettevõtete kontsern“) mis tahes kontserni vähemalt ühe üksuse või püsiva tegevuskohaga, mis ei asu lõpliku emaüksuse jurisdiktsioonis. Maksudirektiivi artikli 3 punkti 6 kohaselt tähendavad konsolideeritud finantsaruanded 1) finantsaruandeid, mille üksus on koostanud vastavalt tunnustatud raamatupidamisstandardile ning milles on selle üksuse ja kõigi tema kontrolli all olevate üksuste varad, kohustused, tulud, kulud ja rahavood esitatud nii, nagu oleks tegemist ühe majandusüksusega; 2) direktiivi 2022/2523 punkti 3 alapunktis b määratletud kontserni (püsivate tegevuskohtadega kontsern) puhul finantsaruanded, mille üksus on koostanud vastavalt tunnustatud raamatupidamisstandardile; 3) lõpliku emaüksuse finantsaruanded, mis ei ole koostatud vastavalt tunnustatud raamatupidamisstandardile ja mida on hiljem korrigeeritud, et vältida olulisi konkurentsimoonutusi; ning 4) kui lõplik emaüksus ei koosta punktides a, b või c kirjeldatud finantsaruandeid, siis finantsaruanded, mis oleks koostatud, kui lõplikult emaüksuselt nõutaks selliste finantsaruannete koostamist kooskõlas: a) tunnustatud raamatupidamisstandardiga või b) muu raamatupidamisstandardiga ja tingimusel, et selliseid finantsaruandeid on korrigeeritud eesmärgiga vältida olulisi konkurentsimoonutusi. Maksudirektiivi artikli 3 punkti 7 kohaselt tähendab majandusaasta arvestusperioodi, millest lähtuvalt hargmaise kontserni lõplik emaüksus koostab konsolideeritud finantsaruanded, või kalendriaastat, juhul kui lõplik emaüksus konsolideeritud finantsaruandeid ei koosta. Lõige 2 selgitab, kuidas korrigeerida tulukünnist, kui vähemalt üks lõikes 1 nimetatud neljast majandusaastast on pikem või lühem kui 12 kuud. Sel juhul korrigeeritakse lõikes 1 nimetatud tulukünnist proportsionaalselt iga kõnealuse majandusaasta kohta. Lõige 3 selgitab, millistele üksustele ei kohaldata miinimummaksuga seotud reegleid. Sellegipoolest arvestatakse nende välistatud üksuste müügitulu lõikes 1 sätestatud tulukünnise arvutamisel hargmaise kontserni kogutulu hulka. Lõike 3 punkti 1 kohaselt on miinimummaksu kohaldamisalast välja jäetud järgmised üksused: valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon, mittetulundusühing, pensionifond, investeerimisfond, mis on lõplik emaüksus ja kinnisvarainvesteeringute vahend, mis on lõplik emaüksus. Valitsusüksus on maksudirektiivi artikli 3 punkti 9 kohaselt üksus, mis vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele: 1) ta on osa riigist või riigi poliitilisest allüksusest või kohalikust omavalitsusest või täielikult valitsuse või riigi omandis; 2) ta ei tegele majandustegevusega ning tema peamine eesmärk on: a) valitsemisfunktsioonide täitmine või b) riigi või jurisdiktsiooni varade haldamine või investeerimine; 3) ta annab valitsusele või riigile aru oma üldistest tulemustest ja esitab valitsusele või riigile igal aastal teabearuandeid ning 11 4) tema varad lähevad likvideerimisel üle riigile ja kui ta jaotab netotulu, jaotatakse netotulu ainult riigile, kusjuures ühtki osa tema netotulust ei kasutata eraõiguslike isikute huvideks. Rahvusvaheline organisatsioon on maksudirektiivi artikli 3 punkti 10 kohaselt valitsustevaheline organisatsioon, sealhulgas rahvusülene organisatsioon, või täielikult valitsustevahelisele organisatsioonile kuuluv asutus või amet, mis vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele: 1) see koosneb peamiselt valitsuse või riigi esindajatest; 2) sellel on jurisdiktsiooniga, kus see on asutatud, kehtiv peakorteri leping või sisult sarnane leping, näiteks kokkulepped, mis annavad organisatsiooni tööruumidele või tegevuskohale jurisdiktsioonis õiguse privileegidele ja immuniteetidele; ning 3) seadus või organisatsiooni tegevust reguleerivad dokumendid keelavad tal eraõiguslike isikute kasuks tulu teenimise. Mittetulundusühing on maksudirektiivi artikli 3 punkti 11 kohaselt üksus, mis vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele: 1) ta on asutatud ja tegutseb oma asukohajurisdiktsioonis: a) eranditult usulisel, heategevuslikul, teaduslikul, kunstilisel, kultuurilisel, sportlikul või hariduslikul või muul sarnasel eesmärgil või b) on kutseorganisatsioon, ettevõtete organisatsioon, kaubanduskoda, tööorganisatsioon, põllumajandus- või aiandusorganisatsioon, ühiskondlik organisatsioon või organisatsioon, mis tegutseb eranditult sotsiaalse heaolu edendamise nimel; 2) kogu või peaaegu kogu punktis 1 nimetatud tegevusest saadud tulu on tema asukohajurisdiktsioonis tulumaksust vabastatud; 3) tal puuduvad osanikud või liikmed, kellel on mittetulundusühingu tulude või varade vastu omandi või tulusaamisega seotud huvi; 4) üksuse tulu või varasid ei või jaotada eraõiguslikule isikule või mitteheategevuslikule üksusele ega kasutada neid nende kasuks, välja arvatud: a) üksuse heategevusliku tegevuse korral; b) mõistliku tasu maksmiseks osutatud teenuste eest või vara kasutamise eest või c) maksena, mis kajastab üksuse ostetud kinnisvara õiglast väärtust, ja 5) üksuse likvideerimisel või lõpetamisel tuleb kõik selle varad jaotada või tagastada mittetulundusühingule või üksuse asukohajurisdiktsiooni valitsusele, valitsusasutusele või selle jurisdiktsiooni poliitilisele allüksusele; 6) ta ei tegele sellise majandustegevusega, mis ei ole otseselt seotud tema asutamise eesmärkidega. Pensionifond on maksudirektiivi artikli 3 punkti 33 kohaselt: 1) majandusüksus, mis on asutatud ja tegutseb jurisdiktsioonis peaaegu eranditult peamise eesmärgiga hallata või maksta inimestele pensioni ja selle lisa- või kõrvalhüvitisi, kusjuures a) seda üksust reguleeritakse sellisena selle jurisdiktsiooni või selle poliitilise allüksuse või kohaliku omavalitsuse poolt või b) need pensionid on tagatud või muul viisil kaitstud riigisiseste õigusaktidega ning neid rahastatakse usaldusüksuse või usaldusfondi kaudu hoitava vara arvel, et tagada vastavate pensionikohustuste täitmine hargmaiste kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide maksejõuetuse korral; 2) pensioniteenuste üksus, mis on maksudirektiivi artikli 3 punkti 34 kohaselt majandusüksus, mis on asutatud ja mida juhitakse peamiselt selleks, et investeerida vahendeid maksudirektiivi artikli 3 punkti 33 alapunktis a nimetatud üksuste kasuks või viia ellu 12  tegevusi, mis on punkti 33 alapunktis a nimetatud tegevuste kõrvaltegevused, tingimusel et pensioniteenuste üksus kuulub samasse kontserni nagu neid tegevusi läbiviivad üksused. Investeerimisfond on maksudirektiivi artikli 3 punkti 31 kohaselt majandusüksus või moodustis: 1) mis on ette nähtud paljude investorite, sealhulgas mitteseotud investorite, finants- või mittefinantsvarade koondamiseks; 2) mis teeb investeeringuid vastavalt kindlaksmääratud investeerimispoliitikale; 3) mis võimaldab investoritel vähendada tehingu-, uuringute ja analüüsikulusid või kollektiivselt hajutada riski; 4) mis on ette nähtud eelkõige investeerimistulu või -kasumi teenimiseks või kaitseks konkreetse või üldise sündmuse või tulemuse eest; 5) mille investoritel on oma sissemakse alusel õigus fondi varadele või nendelt teenitud tulule; 6) millele kohaldatakse selle asutamise või valitsemise jurisdiktsiooni investeerimisfondide kohta kehtivaid õigusakte, sealhulgas asjakohaseid rahapesuvastaseid ja investorite kaitset käsitlevaid õigusakte, ning 7) mida valitsevad investorite nimel investeerimisfondide valitsemise spetsialistid. Kinnisvarainvesteeringute vahend on maksudirektiivi artikli 3 punkti 32 kohaselt laia osanike ringiga majandusüksus, mille varad koosnevad suuremas osas kinnisasjadest ja mille tulu maksustatakse üks kord, kas vahendi enda või osanike tasandil, kusjuures maksukohustuse edasilükkamine ei tohi kesta kauem kui üks aasta. Lõike 3 punkti 2 kohaselt on miinimummaksu kohaldamisalast välja jäetud ka üksus, mille väärtusest kuulub vahetult või vähemalt ühe välistatud üksuse kaudu otse või kaudselt vähemalt 95% vähemalt ühele punktis 1 nimetatud üksusele, välja arvatud pensioniteenuste üksusele, ning mis eranditult või peaaegu eranditult hoiab vara või investeerib raha punktis 1 nimetatud üksuse kasuks või tegeleb eranditult punktis 1 nimetatud üksuse tegevusega seotud kõrvaltegevustega; Lõike 3 punkti 3 kohaselt on üleilmse miinimummaksu kohaldamisalast välja jäetud üksus ka üksus, mille väärtusest kuulub vahetult või vähemalt ühe välistatud üksuse kaudu otse või kaudselt vähemalt 85% vähemalt ühele punktis 1 nimetatud üksusele, välja arvatud pensioniteenuste üksusele, tingimusel et peaaegu kogu tema tulu koosneb dividendidest või osalustest saadud kasumist või kahjumist, mis on maksudirektiivi artikli 16 lõike 2 punkti b ja c kohaselt tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel välja jäetud. Maksudirektiivi artikli 16 lõike 1 punkti b kohaselt on väljajäetud selline dividend või kasumieraldis, mis on saadud vähemalt 10% osaluselt. Maksudirektiivi artikli 16 lõike 1 punkti c kohaselt on väljajäetud osalustest saadud kasum või kahjum selline kasum, tulu või kahjum, mis sisaldub kontserni kuuluva üksuse finantsarvestuse netotulus või -kahjumis ja mis tuleneb: 1) kasumist ja kahjumist, mis tuleneb osaluse õiglase väärtuse muutustest, välja arvatud portfelliosalus; 2) kapitaliosalusmeetodil arvestatud kasumist või kahjumist ning 3) osaluse võõrandamisest tulenevast kasumist ja kahjumist, välja arvatud portfelliosaluse võõrandamise korral. 13 Lõikega 4 kehtestatakse Eestis asuvale lõplikule emaüksusele kohustus määrata miinimummaksu deklaratsiooni esitav üksus muus liikmesriigis, või kui kontsernil ei ole teises liikmesriigis hargmaisesse kontserni kuuluvat üksust, siis sellise kolmanda riigi jurisdiktsioonis, millel on aruantava majandusaasta kohta kehtiv tingimustele vastav pädevate asutuste kokkulepe miinimummaksu kohaldavate jurisdiktsioonidega, kus asuvad teised kontserni üksused. Kuigi Eestis ei tule miinimummaksudeklaratsiooni esitada, tuleb Eesti lõplikul emaühingul tagada, et mõnes teises miinimummaksu kohaldavas jurisdiktsioonis oleksid olemas andmed Eesti üksuste miinimummaksukohustuse arvutamiseks. Selleks tuleb Eesti lõplikul emaühingul määrata oma kontserni kuuluv üksus liikmesriigis või kolmandas riigis, mis kohaldab miinimummaksu. See üksus esitab miinimummaksu deklaratsiooni kogu kontserni eest, sh Eestis asuvate üksuste eest vastavalt selle asukohariigi seadustele, mis põhinevad EL liikmesriigi puhul maksudirektiivil ja kolmandate riikide puhul OECD mudelreeglitel, kommentaaridel ja suunistel. Lõikega 5 kehtestatakse Eestis asuva lõpliku emaüksusega hargmaisesse kontserni kuuluvatele Eestis asuvatele üksustele ja lõplikule emaüksusele kohustus esitada lõpliku emaüksuse määratud miinimummaksu deklaratsiooni esitavale üksusele või lõplikule emaüksusele teave, mis on vajalik nõukogu maksudirektiivi artikli 44 lõike 5 nõuete täitmiseks. Kõnealuse teabe esitamise kohustus kehtib ainult sellistesse hargmaistesse kontsernidesse kuuluvatele Eestis asuvatele üksustele, mille lõplik emaühing asub Eestis. Iga kontsern saab ise valida, kas iga Eestis asuv üksus esitab teavet enda kohta otse miinimummaksu deklaratsiooni esitavale üksusele või lõplikule emaüksusele, kes omakorda esitab teavet kõikide Eestis asuvate üksuste kohta miinimummaksu deklaratsiooni esitavale üksusele. Maksudirektiivi artikli 44 lõike 5 kohaselt vajab miinimummaksu deklaratsiooni esitav üksus järgmist teavet: 1) andmed kontserni kuuluvate üksuste kohta, sealhulgas nende maksukohustuslasena registreerimise numbrid, kui need on olemas, nende asukohajurisdiktsioon ja nende staatus selle maksudirektiivi alusel; 2) andmed hargmaise kontserni või suure riigisisese kontserni struktuuri kohta, sealhulgas kontserni üksuste kontrolliva osaluse13 kohta teistes kontserni üksustes; 3) andmed, mida on vaja järgmiste arvutuste tegemiseks:  efektiivne maksumäär iga jurisdiktsiooni kohta ja iga kontserni kuuluva üksuse juurdemaksmisele kuuluv miinimummaks,  juurdemaksmisele kuuluva miinimummaksu jaotamine tulu arvessevõtmise reegli alusel ja alamaksustatud maksete reegli alusel arvutatud juurdemaksmisele kuuluva miinimummaksu summa jaotamine igale jurisdiktsioonile ning 4) direktiivis 2022/2523 sätestatud valikuvariantide hulgast tehtud valikute protokoll. Punktis 4 on mõeldud maksudirektiivi artiklis 45 loetletud valikuvariante. Nimetatud variantide hulgast teeb valikud lõplik emaüksus, seega protokolli edastamise kohustus on ainult Eestis asuvatel lõplikel emaühingutel. Teistele hargmaise kontserni Eestis asuvatele üksustele see kohustus ei laiene. 13 Maksudirektiivi artikli 3 punkti 21 kohaselt tähendab kontrolliv osalus osalust majandusüksuses, mille puhul osanik peab või oleks pidanud konsolideerima üksuse varad, kohustused, tulud, kulud ja rahavood ridade kaupa kooskõlas tunnustatud raamatupidamisstandardiga; loetakse, et põhiüksusel on oma püsivates tegevuskohtades kontrolliv osalus. 14 Esitatud teabe alusel arvutatakse miinimummaksu deklaratsiooni esitavas riigis Eesti äriühingute miinimummaksukohustus käesoleva seletuskirja lisas 1 välja toodud reeglite alusel. Miinimummaksu kohustuse tasumine on võimalik nelja aasta võrra edasi lükata. Esimese sammuna peab kontsern vaatama, kas talle rakendub mõni erand või lihtsustus, mille alusel loetakse, et miinimummaksukohustus on null. Kui ühtegi erandit ei kohaldu, siis tuleb arvutada miinimummaksukohustus põhireeglite alusel. Kõige lihtsam viis saavutada vähemalt 15% efektiivne maksumäär, on jaotada Eestis vajalikul määral kasumit. Kui maksumäär tõuseb 22%- le, siis üldistatult võib öelda, et 15% efektiivse maksumäära saavutamiseks tuleb jaotada 53,18% kasumist. Lõikega 6 täpsustatakse, et käesolevas peatükis kasutatavad terminid on määratletud maksudirektiivi artiklis 3 ja artiklis 20. Terminid on välja toodud ja määratletud ka käesolevas seletuskirjas nende sätete juures, kus neid kasutatakse. Kuna maksudirektiivi eestikeelne tõlge ei anna kohati edasi ingliskeelse originaalteksti (tekst, mida nõukogu töörühmades läbi räägiti) mõtet, on siin seletuskirjas maksudirektiivi eestikeelses tekstis sisalduvaid määratlusi Eesti õiguskorrale ja originaaltekstile lähedasemaks kujundatud. Paragrahvis 5411 selgitatakse, kuidas määrata kontserni kuuluva üksuse asukoht. Lõike 1 kohaselt asub üksus, mis ei ole maksustamise mõttes läbipaistev üksus, jurisdiktsioonis, kus teda peetakse residendiks tema juhtimise või asutamise koha või muude sarnaste kriteeriumide alusel. Kui nimetatud üksuse asukohta ei ole esimese lause alusel võimalik kindlaks määrata, käsitatakse teda asuvana jurisdiktsioonis, kus ta asutati. TuMS § 6 lõike 2 kohaselt on juriidiline isik, välja arvatud usaldusfond, Eesti resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel. Lõike 2 kohaselt käsitatakse maksustamise mõttes läbipaistvat üksust riikkondsuseta üksusena, välja arvatud juhul, kui ta on hargmaise kontserni või suure riigisisese kontserni lõplik emaüksus või kui ta peab kohaldama tulu arvessevõtmise reeglit vastavalt maksudirektiivi 2022/2523 artiklitele 5, 6, 7 ja 8, ning sellisel juhul käsitatakse maksustamise mõttes läbipaistvat üksust asuvana jurisdiktsioonis, kus ta asutati. Eestis käsitatakse maksustamise mõttes läbipaistvana usaldusfondi. Eestis ei ole teada olevalt ühtegi usaldusfondi, mis oleks hargmaise kontserni või suure riigisisese kontserni lõplik emaühing või millel oleks kohustus kohaldada tulu arvessevõtmise reeglit. Seega on Eestis asutatud usaldusfond miinimummaksu reeglite kohaldamisel riikkondsuseta üksus. Lõige 3 selgitab, kuidas määratakse kindlaks püsiva tegevuskoha asukoht. Asukoha määramine sõltub püsiva tegevuskoha liigist. Punkt 1 selgitab, kuidas määrata maksudirektiivi artikli 3 punkti 13 alapunktis a nimetatud püsiva tegevuskoha asukoht. Selle sätte kohaselt käsitatakse püsiva tegevuskohana tegelikku või tinglikku äritegevuse kohta, mis asub selles jurisdiktsioonis, kus seda käsitatakse püsiva tegevuskohana ja kus tema tulu maksustatakse kohaldatava maksulepingu sellise artikli alusel, mis on sarnane OECD tulu- ja kapitalimaksu näidislepingu artikliga 7. Sellist püsivat tegevuskohta käsitatakse asuvana jurisdiktsioonis, kus seda käsitatakse püsiva tegevuskohana ja kus ta on kohaldatava maksulepingu alusel maksukohustuslane. Punkt 2 selgitab, kuidas määrata maksudirektiivi artikli 3 punkti 13 alapunktis b nimetatud püsiva tegevuskoha asukohta olukorras, kus maksuleping puudub. Sel juhul käsitatakse püsiva tegevuskohana tegelikku või tinglikku äritegevuse kohta, mis asub jurisdiktsioonis, kus maksustatakse sellisele tegevuskohale omistatavat netokasumit samal viisil, nagu jurisdiktsioon maksustab oma maksuresidenti. Sellist püsivat tegevuskohta käsitatakse asuvana selles jurisdiktsioonis, kus ta maksab oma äritegevuse tulemusena tulumaksu. TuMS § 7 kohaselt on 15 püsiv tegevuskoht majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. Mitteresidendil tekib Eestis püsiv tegevuskoht geograafiliselt piiritletud või liikuva iseloomuga majandustegevuse tulemusena või mitteresidendi nimel lepinguid sõlmima volitatud esindaja kaudu Eestis toimuva majandustegevuse tulemusena. Erinevalt OECD näidislepingu artiklist 5 ei piira TuMS püsiva tegevuskoha tekkimist füüsilise asukoha olemasolu tingimusega ja ei sea erinevaid lävendeid ega muid tingimusi püsiva tegevuskoha tekkimiseks erinevat laadi majandustegevuse puhul. Punkt 3 selgitab, kuidas määrata maksudirektiivi artikli 3 punkti 13 alapunktis c nimetatud püsiva tegevuskoha asukohta olukorras, kus jurisdiktsioonis ei ole äriühingu tulumaksu süsteemi. Sel juhul käsitatakse püsiva tegevuskohana tegelikku või tinglikku äritegevuse kohta, mida käsitataks püsiva tegevuskohana OECD tulu- ja kapitalimaksu näidislepingu alusel, tingimusel et sellisel jurisdiktsioonil oleks õigus maksustada tulu, mis oleks omistatav püsivale tegevuskohale näidislepingu artikli 7 kohaselt. Sellist püsivat tegevuskohta käsitatakse asuvana oma asukohajurisdiktsioonis. Punkt 4 selgitab, kuidas määrata maksudirektiivi artikli 3 punkti 13 alapunktis d nimetatud püsiva tegevuskoha asukohta. Selle sätte kohaselt käsitatakse püsiva tegevuskohana tegelikku või tinglikku äritegevuse kohta, mida ei ole kirjeldatud maksudirektiivi artikli 3 punkti 13 alapunktides a–c ja mille kaudu toimub tegevus väljaspool jurisdiktsiooni, kus asub põhiüksus, juhul kui selline jurisdiktsioon annab selliste tehingutega seotud tuludele maksuvabastuse. Sellist püsivat tegevuskohta käsitatakse riikkondsuseta kohana. Maksudirektiivi artikli 3 punkti 40 kohaselt tähendab põhiüksus majandusüksust, mis kajastab oma püsiva tegevuskoha finantsaruandluse netotulu või -kahjumit finantsaruannetes. Lõige 4 selgitab olukorda, kus kontserni kuuluv üksus asub kahes jurisdiktsioonis ja neil jurisdiktsioonidel on kehtiv maksuleping. Sel juhul käsitatakse kontserni kuuluvat üksust asuvana selles jurisdiktsioonis, kus teda peetakse kõnealuse maksulepingu kohaselt maksuresidendiks. Kui kohaldatava maksulepinguga nõutakse, et pädevad asutused saavutaksid vastastikuse kokkuleppe kontserni kuuluva üksuse residentsuse kohta ja kokkuleppele ei jõuta, kohaldatakse lõiget 5. Kui kohaldatav maksuleping ei võimalda topeltmaksustamise leevendamist seetõttu, et kontserni kuuluv üksus on mõlema lepinguosalise maksuresident, kohaldatakse lõiget 5. Lõige 5 selgitab olukorda, kus kontserni kuuluv üksus asub rohkem kui ühes jurisdiktsioonis ja neil jurisdiktsioonidel ei ole kohaldatavat maksulepingut. Sel juhul käsitatakse kontserni kuuluvat üksust asuvana selles jurisdiktsioonis, kus majandusaastal kohaldati suuremas summas hõlmatud makse maksudirektiivi artikli 20 tähenduses. Hõlmatud maksude summa arvutamisel ei võeta arvesse välismaise kontrollitava äriühingu sätte kohaselt tasutud maksusummat. Hõlmatud maksude hulka kuuluvad järgmised maksud: 1) maksud, mis on kirjendatud kontserni kuuluva üksuse finantsaruandluses seoses tema tulu või kasumiga või tema osaga selle kontserni kuuluva üksuse tulust või kasumist, milles tal on osalus; 2) kõlbliku kasumijaotamismaksu süsteemi, sh Eesti äriühingu tulumaksusüsteemi alusel kehtestatud maksud kasumieraldistelt, kasumieraldistena käsitletavalt kasumiosalt ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt; 3) üldiselt kohaldatava äriühingu tulumaksu asemel kehtestatud maksud ning 4) jaotamata kasumi ja äriühingu omakapitaliga seotud maksud, sealhulgas tulul ja omakapitalil põhinevad mitme komponendiga maksud. 16 Kui kahes jurisdiktsioonis tasumisele kuuluvate hõlmatud maksude summa on sama või null, käsitatakse kontserni kuuluvat üksust asuvana jurisdiktsioonis, kus tema tegeliku majandustegevuse erandi alusel väljajäetav tulu, mis on arvutatud üksusepõhiselt vastavalt maksudirektiivi artiklile 28, on suurem. Kui tegeliku majandustegevuse erandi alusel väljajäetav tulu kahes jurisdiktsioonis on sama või null, loetakse kontserni kuuluv üksus riikkondsuseta üksuseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on lõpliku emaüksusega ja sel juhul käsitatakse teda asuvana jurisdiktsioonis, kus ta asutati. Maksudirektiivi artikli 28 kohaselt on tegeliku majandustegevuse erandi alusel väljajäetav tulu summa, mis võrdub 5 protsendiga üksuse kõlblikest palgakuludest kvalifitseeruvate töötajate kohta, kes töötavad hargmaise kontserni või suure riigisisese kontserni heaks kõnealuses jurisdiktsioonis, ja 5 protsendiga jurisdiktsioonis asuva kõlbliku materiaalse vara bilansilisest väärtusest. Maksudirektiivi artikli 48 alusel kehtivad tegeliku majandustegevuse erandi puhul esimestel aastatel suuremad määrad. Kõlblike palgatulude puhul asendatakse 5% määr järgmise kalendriaasta 31. detsembril algava iga majandusaasta kohta järgmises tabelis esitatud määradega: 2023 10% 2024 9,8% 2025 9,6% 2026 9,4% 2027 9,2% 2028 9,0% 2029 8,2% 2030 7,4% 2031 6,6% 2032 5,8% Kõlbliku materiaalse vara bilansilise väärtuse puhul asendatakse 5% määr järgmise kalendriaasta 31. detsembril algava iga majandusaasta kohta järgmises tabelis esitatud määradega: 2023 8% 2024 7,8% 2025 7,6% 2026 7,4% 2027 7,2% 2028 7,0% 2029 6,6% 17 2030 6,2% 2031 5,8% 2032 5,4% Lõige 6 selgitab olukorda, kus lõigete 4 ja 5 kohaldamise tulemusena asub emaüksus jurisdiktsioonis, kus tema suhtes ei kohaldata tingimustele vastavat tulu arvesse võtmise reeglit. Sel juhul kohaldatakse tema suhtes teise jurisdiktsiooni tingimustele vastavat tulu arvesse võtmise reeglit, välja arvatud juhul, kui kohaldatava maksulepinguga on sellise reegli kohaldamine keelatud. Tulu arvesse võtmise reegel on üleilmse miinimummaksu põhireegel, mille kohaselt arvutab ja tasub hargmaise kontserni või suure riigisisese kontserni emaettevõtja või miinimummaksu deklaratsiooni esitav üksus tasumisele kuuluva miinimummaksu kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksuste eest. Lõige 7 selgitab olukorda, kus kontserni kuuluv üksus muudab oma asukohta majandusaasta jooksul. Sel juhul käsitatakse teda asuvana jurisdiktsioonis, kus teda käsitati asuvana käesoleva paragrahvi kohaselt kõnealuse majandusaasta alguses. Eelnõu § 3 punkti 2 kohaselt täiendatakse seaduse normitehnilist märkust maksudirektiivi 2022/2523 ülevõtmise andmetega. Eelnõu § 4 kohaselt jõustub seadus üldises korras, kuna maksudirektiivi 2022/2523 artikli 56 kohaselt jõustavad liikmesriigid maksudirektiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembril 2023. a ning neid kohaldatakse majandusaastate suhtes, mis algavad 31. detsembrist 2023. a. Raamatupidamise direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 22. juuni 2023. a. Raamatupidamise direktiivi ülevõtmise sätted rakendatakse alates 2024. aasta 1. jaanuarist. See tähendab, et esimest korda avalikustatakse 2025. aastal 2024. aasta kohta Maksu- ja Tolliametile esitatud aruanne. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatud terminid on määratletud maksudirektiivi artiklis 3. Lisaks on uued terminid lahti seletatud käesolevas seletuskirjas nende sätete juures, kus neid kasutatakse. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõuga võetakse üle nõukogu maksudirektiiv (EL) 2022/2523 hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus. Kuna Eesti rakendab maksudirektiivi artiklist 50 tulenevat erandit, ei võeta maksudirektiivi üle täies ulatuses. Käesoleva seaduseelnõu ning direktiivi 2022/2523 sätete vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas 2. Samuti võetakse eelnõuga üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2021/2101. Käesoleva seaduseelnõu ja direktiivi 2021/2101 vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas 3. 6. Seaduse mõjud Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju regionaalarengule, sotsiaalvaldkonnale, elu- ja 18 looduskeskkonnale ja riigi julgeolekule. Miinimummaksu direktiivi osalise ülevõtmise puhul ei ole ette näha ka mõju riigiasutuste, sh Maksu- ja Tolliameti korraldusele ja töökoormusele. Eelnõu rakendamisega on ette näha mõju majandusele ja välissuhetele. Raamatupidamise direktiivi ülevõtmisega on ette näha mõju Maksu- ja Tolliameti korraldusele ja töökoormusele. Kaasnev mõju: majandusele ja välissuhetele Sihtrühm: Mõjutatud isikud on hargmaised kontsernid, mille lõplik emaühing asub Eestis ning mille kogutulu on lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannete kohaselt vähemalt 750 000 000 eurot vähemalt kahel kontrollitavale majandusaastale vahetult eelnenud neljast järjestikusest majandusaastast. Maksu- ja Tolliameti andmetel ületas 2022. aastal lävendi viis kontserni. Eesti lõpliku emaüksusega hargmaisesse kontserni kuuluvaid üksuseid on rohkem kui viis, kuna mõnel kontsernil on Eestis lisaks emaühingule ka mitu tütarühingut. Kuid viite kontserni kuuluvate üksuste arv on väga väike võrreldes Eestis majanduslikult aktiivsete ettevõtete arvuga. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2022. aasta seisuga 148 684 majanduslikult aktiivset ettevõtjat.14 Siinkohal tuleb aga märkida, et see arv hõlmab ka füüsilisest isikust ettevõtjaid. Kui jätame need välja, siis majanduslikult aktiivseid üksuseid on 129 810. Eelnõu kohaldamisalas olevad üksused moodustavad vähem kui 1% majanduslikult aktiivsetest üksustest Eestis, seega on sihtrühm väga väike. Miinimummaks kohaldub ka sellistele Eestis asuvatele hargmaisesse kontserni kuuluvatele üksustele, kelle lõplik emaühing asub teises riigis. Eestis on selliseid üksuseid umbes 350, kuid need üksused ei ole eelnõu kohaldamisalas ja nendel ei ole seadusest tulenevat teabevahetuse kohustust. Küll aga võib nendelt paluda miinimummaksu deklaratsiooni esitamiseks vajalikku teavet teises riigis asuv lõplik emaühing, kellel on kohustus esitada miinimummaksudeklaratsiooni oma asukohariigi seaduse alusel. Mõju ulatus. TuMS muudatuse tulemusena tõuseb Eestis asuva lõpliku emaühinguga hargmaisesse kontserni kuuluvate üksuste halduskoormus, kuna neil tuleb edastada miinimummaksu deklaratsiooni esitamiseks vajalik teave lõpliku emaühingu määratud miinimummaksu deklaratsiooni esitavale üksusele. Samas ei pea hargmaisesse kontserni kuuluvad Eestis asuvad üksused esitama miinimummaksu deklaratsiooni tänu sellele, et Eesti rakendab maksudirektiivi artiklist 50 tulenevat erandit. Seega on mõju ulatus keskmine. Eestil on võimalik rakendada erandit aastani 2030. MTVS muudatused ei oma märkimisväärset mõju, kuna sihtrühm pole kuigi suur (ca 5 ettevõtet). Kuna samad normiadressaadid juba esitavad sarnast teavet Maksu-ja Tolliametile, siis on ka mõju avaldumise sagedus ja ulatus pigem väike. Riigile MTVS muudatustega kulusid ei tule ja eeldatav majanduslik mõju Eestis on väheoluline. TuMS muudatusel võib olla vähene mõju Eesti välissuhetele. Samas on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid toetanud seda, et väiksemad riigid saavad rakendada erandit ja jätta miinimummaks üle võtmata tingimusel, et see ei mõjuta miinimummaksu süsteemi toimimist teistes riikides. Ka OECD tasandil aktsepteeritakse, et kõik Kaasava Raamistiku liikmed, kes on toetanud rahvusvahelist maksureformi, miinimummaksu ise ei kohalda, kuid peavad tagama, et miinimummaksu kohaldamata jätmine ei takista selle rakendamist teistes riikides. Seega on 14 Majandusüksused | Statistikaamet 19 võimalik mõju välissuhetele väga väike. TuMS muudatusel on mõju Eesti ettevõtlussektorile tervikuna, kuna miinimummaks nullib suuresti Eesti senise maksusüsteemi eelised miinimummaksu kohaldamisalas olevate hargmaiste kontsernide jaoks. Asjaolu, kas Eesti kehtestab miinimummaksu või mitte, seda tagajärge ei muuda. Järelikult suureneb järsult muude investeeringuriigi valikut määravate tingimuste osatähtsus. Lisaks juriidilise isiku tulumaksu vähenemisele võib välisriigi tütarettevõtjate Eestist lahkumisel kaasneda ka tööjõumaksude vähenemine ja tööpuuduse suurenemine. On siiski alust arvata, et niivõrd laialdase majandustegevusega ettevõtjad ei lahku pelgalt maksukeskkonna muutuse tõttu, kuna see ei kuulu nende ettevõtjate asukoha valikul peamiste tegurite hulka. Tartu Ülikooli uuringu kohaselt on miinimummaksu kohaldamisalas olevad Eesti üksused tegutsenud Eestis peamiselt üle 20 aasta15, seega on vähetõenäoline, et kontsernid lõpetaksid oma tegevuse Eestis miinimummaksu tõttu. Arvesse peab võtma, et ülemaailmse miinimummaksu kehtestamise eesmärk oli kaotada piirkonnad, kus äriühingutel oleks võimalik oma kasumilt maksta vähem kui 15% tulumaksu. Seega on mõtet Eestis tegutsevatel hargmaisesse kontserni kuuluvatel üksustel ümberpaigutamine ainult sellistesse riikidesse, kes miinimummaksu kohaldama ei hakka. Seejuures on oluline, et ükski kontserni kuuluv üksus ei asuks miinimummaksu kohaldavas riigis. Mõju avaldumise sagedus on iga-aastane, kuna miinimummaksu deklaratsiooni esitamiseks vajalik teave tuleb esitada miinimummaksu deklaratsiooni esitavale üksusele iga aasta alatest aastast 2026 ja hargmaiste kontsernide tulumaksualast teavet esitatakse Maksu- ja Tolliametile samuti juba praegu iga-aastaselt. Ebasoovitavate mõjude risk on, et miinimummaksu kohaldamisalas olevad äriühingud hakkavad näitama väiksemaid kasumeid, et vältida või vähendada miinimummaksukohustust. Riski avaldumise tõenäosus on väga suur. Riikides, kes maksustavad ettevõtjate kasumit igal aastal, kasutavad maksumaksjad seaduse piirides võimalusi maksubaasi vähendamiseks ja seega on maksuhalduril põhjust regulaarselt maksubaasi arvutamise õigsust kontrollida. Eesti äriühingute kasumid kasvasid hüppeliselt peale 2000. aastast kehtiva tulumaksuseaduse vastuvõtmist, sest sellest aastast alates maksustatakse Eesti äriühingute kasumit selle jaotamisel mitte teenimisel. Seega puudub vajadus kasumite kunstlikuks vähendamiseks maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Kui osa äriühinguid satub tagasi aastapõhise kasumi maksustamise süsteemi tänu sellele, et sellisel viisil toimub miinimummaksu arvestus miinimummaksu kohaldavates riikides, on põhjust eeldada, et taastub ka motivatsioon kasumit väiksemana näidata. Kui Eesti hakkab kohaldama miinimummaksu hiljemalt aastast 2030, tuleb Maksu- ja Tolliametil hakata kontrollima hargmaisesse kontserni kuuluvate üksuste raamatupidamisarvestust. Hetkel Maksu- ja Tolliamet vajadust sellist laadi kontrolle läbi viia ei ole, kuna Eesti residendist äriühingute maksukohustuse määramisel ei oma esmajärjekorras tähtsust teenitud kasumi suurus, vaid see, kas kasumi väljavõtmisel äriühingust on maksukohustus täidetud. Seega puudub Maksu- ja Tolliametil hetkel ressurss äriühingute raamatupidamisarvestuse korrektsuse kontrollimiseks. Risk hargmaiste kontsernide Eesti üksuste kasumi vähenemiseks võib realiseeruda juba enne seda, kui Eesti miinimummaksu kohaldama hakkab seetõttu, et kontserni lõplikul emaühingul võib olla huvi vähendada miinimummaksu kohustust kõikides riikides, kus kontserni üksused 15 Miinimumtulumaksu ja kasumi jaotamise uuring.pdf 20 asuvad. Riski realiseerumist aitab vähendada Maksu- ja Tolliameti kontrollivõimekuse tõstmine. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Raamatupidamise direktiivi ülevõtmisel on mõju Maksu- ja Tolliameti töökoormusele, kuna Maksu- ja Tolliametil tekib kohustus avaldada riikidepõhist aruannet. Kuna Eestis on 2022. aasta seisuga ainult viis hargmaise kontserni lõplikku emaühingut, kellel on kohustus esitada riikidepõhine aruanne, on mõju pigem väike. Miinimummaksu direktiivi osaline ülevõtmine ei eelda muudatusi Maksu- ja Tolliameti e- maksuameti infosüsteemis, kuna Eesti kohaldab maksudirektiivist tulenevat erandit ja ei hakka vähemalt esimestel aastatel miinimummaksu rakendama. Maksu- ja Tolliameti töökoormuse tõusu ei ole erandi rakendamise ajal oodata, kuna Eestis ei tule miinimummaksu deklaratsiooni esitada. Eestil on võimalik erandit rakendada 2030. aastani. Maksu- ja Tolliamet ei tee eraldi arendust hargmaiste kontsernide tulumaksualase teabe avalikustamiseks ning leiab alternatiivse lahenduse, kuidas asjaomased andmed Maksu- ja Tolliameti veebilehel või e- maksuameti infosüsteemis avalikuks teha. Maksumuudatuste mõju riigieelarvele on keeruline prognoosida, kuna mõju sõltub hargmaiste kontsernide otsustest. Muudatustel võib olla riigieelarvele positiivne mõju, kuna aastast 2024 hakkab miinimummaks paljudes teistes riikides kehtima. Võimalik, et Eestis asuvad hargmaisesse kontserni kuuluvad üksused hakkavad Eestis rohkem kasumit jaotama, et tõsta oma efektiivset maksumäära ja vältida miinimummaksu tasumist teistes riikides. Kuid kuna teistes riikides miinimummaksu kehtestamise mõju sõltub kontsernide valikutest, ei ole võimalik täpsemat mõju prognoosida. Kuna sihtrühm on väga väike, on võimalik positiivne mõju riigieelarvele pigem marginaalne. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte. Samuti ei ole vaja muuta ega kehtetuks tunnistada olemasolevaid rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Direktiivi 2022/2523 artikli 56 kohaselt jõustavad liikmesriigid maksudirektiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembril 2023. a ning neid kohaldatakse majandusaastate suhtes, mis algavad alates 31. detsembrist 2023. a. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/2101, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate ettevõtjate ja filiaalide poolt, tuli üle võtta 22. juuniks 2023. Samas eelmärgitud direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et õigus- ja haldusnorme, millega võetakse üle artiklid 48a–48f, kohaldatakse hiljemalt alates esimese aruandeaasta alguskuupäevast, mis algab 22. juunil 2024 või pärast seda. Raamatupidamise direktiivi ülevõtmise sätted rakendatakse 1. jaanuarist 2024. a. Maksudirektiivi artikli 50 kohaselt ei ole riigid, kus on vähem kui 12 hargmaise kontserni lõplikku emaühingut, kohustatud miinimummaksu kohaldama ega kogu maksudirektiivi üle 21 võtma kuni aastani 2030. Selle artikli alusel ei võta Eesti kogu maksudirektiivi teksti üle, vaid kehtestab Eestis asuvatele Eesti lõpliku emaühinguga hargmaise kontserni üksustele teabe edastamise kohustuse. Lisaks kehtestatakse Eestis asuvatele hargmaise kontserni lõplikele emaühingutele kohustus määrata miinimummaksu deklaratsiooni esitav üksus riigis, mis rakendab miinimummaksu. Neid kohustusi kehtestav seadus jõustub 2024. aastal, kuid kuna kohustused on seotud miinimummaksu deklaratsiooni esitamisega, mille tähtaeg on 30. juuni 2026, siis eelnõuga kehtestatud kohustusi tuleb täita alles 2026. aastal. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Maksu- ja Tolliametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule ja Finance Estoniale. Justiitsministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Eelnõu kohta esitas arvamuse Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Märkused ja arvamus on kajastatud seletuskirja lisas 4 olevas kooskõlastustabelis. 22  Lisa 1 Teiste riikide kehtestatud miinimummaksu reeglite mõju Eestis asuvatele hargmaisesse kontserni kuuluvatele üksustele SISSEJUHATUS Käesolevas lisas selgitatakse, kuidas miinimummaksu kehtestamine teistes riikides mõjutab Eesti äriühinguid. Esmalt selgitatakse miinimummaksu kohaldamisala ja kohaldatavaid erandeid, seejärel miinimummaksu toimimise põhimõtteid ja arvutamise reegleid. Lõpuks selgitatakse miinimummaksu mõju hargmaistele kontsernidele, mille lõplik emaühing asub Eestis ning kontsernidele, mille emaühing asub välismaal, kuid tütarühing asub Eestis. 1. MIINIMUMMAKSU KOHALDAMISALA Miinimummaksu kohaldatakse hargmaisesse kontserni kuuluvate üksuste suhtes, mis asuvad Eestis ja mille kogutulu on lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannete kohaselt vähemalt 750 miljonit eurot vähemalt kahel kontrollitavale majandusaastale vahetult eelnenud neljast järjestikusest majandusaastast. Miinimummaksu ei kohaldata valitsusüksusele, rahvusvahelisele organisatsioonile, mittetulundusühingule ja pensionifondile, samuti sellisele investeerimisfondile või kinnisvarainvesteeringute vahendile (real estate investment vehicle), mis on lõplik emaüksus. Sellegipoolest arvestatakse nende välistatud üksuste kogutulu ülal mainitud tulukünnise (750 miljonit eurot) arvutamisel hargmaise kontserni kogutulu hulka. Seega esimene samm on tuvastada, kas hargmaine kontsern on miinimummaksu kohaldamisalas, st kas selle kogutulu ulatus 750 miljoni euroni vähemalt kahel neljast järjestikusest majandusaastast. Kui kogutulu lävend ei ole ületatud või on ületatud ainult ühel aastal, siis miinimummaksu reeglid ei kohaldu. Kui tululävend on ületatud, siis järgmise sammuna tuleb kontsernil vaadata, kas sellele kohaldub ajutine erand. Kogutulu tähendab müügitulu maksualase teabevahetuse seaduse § 203 lõike 4 alusel kehtestatud riikidepõhise aruande tähenduses (rahandusministri 19. mai 2015. a määruse nr 16 „Maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude ning nende esitamise ja täitmise korra kehtestamine” lisa 15). Riikidepõhise aruande täitmise korra kohaselt võetakse müügitulu lävendi arvutamisel arvesse kogu müügitulu, mis kajastub (või peaks kajastuma) konsolideeritud majandusaasta aruandes, sh erakordsed tulud ja tkasumid investeerimistegevusest, kui need on majandusaasta aruandes vastavalt kajastatud. Nimetatud lävendi kohaldamisel võetakse arvesse ka sellise üksuse kogu müügitulu, kelle vähemusosalused kuuluvad mitteseotud osapooltele, kuid kes emaüksuse jurisdiktsiooni raamatupidamiseeskirjade kohaselt tuleb täies mahus konsolideerida. Sellise üksuse finantsteave esitatakse tervikuna, mitte proportsionaalselt jaotatuna. Juhul kui emaüksuse jurisdiktsiooni raamatupidamiseeskirjade kohaselt tuleb selline üksus konsolideerida proportsionaalselt, võib üksuse müügitulu jaotada ka proportsionaalselt, seda nii lävendi arvutamisel kui ka aruandes. 1 2. AJUTINE ERAND Esimesel kolmel aastal, st aastatel 2024–2026 kehtib miinimummaksu kohaldamisel ajutine riigipõhise aruandluse erand1. Erandi aluseks on kolm kriteeriumit ja kui vähemalt üks nendest on täidetud, siis ei pea kontsern kõnealuses jurisdiktsioonis keerulisi miinimummaksu arvutusi tegema ning automaatselt loetakse, et tasumisele kuuluv miinimummaks on null. Ajutise riikidepõhise aruandluse erandi kriteeriumid on järgmised: 1) riigipõhise aruande kohaselt2 on kontserni jurisdiktsioonis asuvate üksuste kogutulu väiksem kui 10 miljonit eurot ja tulumaksueelne kasum on väiksem kui üks miljon eurot või 2) lihtsustatud efektiivne maksumäär jurisdiktsioonis on vähemalt 15% aastal 2024, 16% aastal 2025 ja 17% aastal 2026 või 3) kontserni tulumaksueelne kasum jurisdiktsioonis on väiksem või võrdne tegeliku majandustegevuse erandi alusel arvutatud summaga (kõnealuse summa arvutamist selgitatakse käesoleva lisa peatükis 7.2). Lihtsustatud efektiivse maksumäära arvutamisel võetakse aluseks riigipõhise aruande tulumaksueelne kasum ja finantsaruande maksukulu. Kui sellise lihtsa arvutuse tulemusena saadud efektiivne maksumäär on vähemalt 15% aastal 2024, 16% aastal 2025 ja 17% aastal 2026, ei pea kontsern täiendavaid miinimummaksu arvutusi tegema ja loetakse, et tasumisele kuuluv täiendav tulumaks on null. Kuna Eesti ei võta miinimummaksu reegleid kohe üle, siis ajutine riikidepõhise aruandluse erand kohaldub: 1) kontserni lõpliku emaühingu asukohariigi reeglite järgi, kui Eestis asub kontserni tütarühing; 2) Eestis asuva lõpliku emaühingu määratud miinimummaksu deklaratsiooni esitava üksuse asukohariigi reeglite alusel, kui tegemist on kontserniga, mille lõplik emaühing asub Eestis. Kui vähemalt üks eelnevalt loetletud kriteeriumitest on jurisdiktsioonis täidetud, siis kontsern peab ikkagi esitama deklaratsiooni selle jurisdiktsiooni kohta, kuid deklareerida tuleb vaid info, mis on asjakohane näitamaks, et ajutine riigipõhise aruandluse erand kohaldub. Kui Eestis asub kontserni tütarühing, siis esitab deklaratsiooni üldjuhul kontserni lõplik emaühing. Kui kontserni lõplik emaühing asub Eestis, siis esitab deklaratsiooni lõpliku emaühingu määratud üksus, mis asub riigis, kus kohaldatakse miinimummaksu. Kui ükski kriteerium ei ole täidetud, siis kohalduvad miinimummaksu põhireeglid. Põhireeglites on ette nähtud de minimis erand hargmaisesse kontserni kuuluvatele väiksematele äriühingutele, seega järgmise sammuna võiks vaadata, kas see erand kohaldub. 3. DE MINIMIS ERAND Miinimummaksu põhireeglite de minimis erand on sarnane ajutise riigipõhise aruandluse erandi esimese kriteeriumiga. Selle erandi kohaselt on tasumisele kuuluv miinimummaks null, kui: 1) kõigi kõnealuses jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste keskmine kogutulu on väiksem kui 10 000 000 eurot ning 1 Safe Harbours and Penalty Relief: Global Anti-Base Erosion Rules (Pillar Two) (oecd.org) 2 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1050/2202/1003/Lisa_15.pdf# 2  2) kõigi kontserni kuuluvate üksuste keskmine kasum kõnealuses jurisdiktsioonis on väiksem kui 1 000 000 eurot või üksused kogumis on kahjumis. Keskmine kogutulu või kasum (kahjum) on jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste kogutulu või kasumi (kahjumi) keskmine kõnealuse majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta kohta. Seega seisneb de minimis erandi erinevus ajutise riigipõhise aruandluse erandi esimesest kriteeriumist selles, et põhireegli puhul lähtutakse kolme aasta keskmisest kogutulust ja kasumist (või kahjumist), samal ajal kui ajutise erandi puhul võetakse aluseks vaid ühe aasta kogutulu ja kasum. Kui de minimis erandi kriteeriumid ei ole täidetud, siis tuleb arvutada miinimummaksu kohustus põhireeglite alusel. Näide 1. De minimis erandi rakendamine Aasta Tütarühing Tütarühing Kogutulu Tütarühing Tütarühing Kasum 1 kogutulu 2 kogutulu jurisdiktsioonis 1 kasum 2 kasum jurisdiktsioonis 1 14m 2m 16m 4m 1m 5m -1 10m 0 10m (1m) 0 (1m) -2 7m 0 7m (3m) 0 (3m) 3 a keskmine 33/3=11m 1/3 =0.3m Antud näite puhul ei kvalifitseeru kontserni näitajad riigis esimesel aastal de minimis erandile, kuna kasum on 5 miljonit eurot ehk ületab 1 miljonit ning müügitulu on 16 miljonit eurot ehk ületab 10 miljonit. Kuna miinimummaksu põhireeglites oleva de minimis erandi puhul lubatakse arvesse võtta kolme aasta keskmist, siis tuleb vaadata ka kahe eelneva aasta näitajaid. Kuigi kolme aasta keskmine kasum jääb alla 1 miljoni euro, ületab kolme aasta keskmine müügitulu 10 miljonit eurot, seega ei saa antud juhul de minimis erandit rakendada ning tuleb arvutada miinimummaksu kohustus põhireeglite alusel. 4. MIINIMUMMAKSU PÕHIREEGLID Miinimummaksu esimene põhireegel on tulu arvesse võtmise reegel. Selle reegli kohaselt arvutatakse üldjuhul hargmaise kontserni lõpliku emaühingu riigis iga kontserni kuuluva üksuse jurisdiktsiooni kohta efektiivne maksumäär. Kui efektiivne maksumäär on madalam kui 15%, tuleb efektiivse maksumäära ja 15% vahe lõpliku emaühingu riigis juurde maksta. Riikidel on võimalik kehtestada siseriiklik miinimummaks, st tasumisele kuuluvat miinimummaksu arvutatakse samamoodi, kuid seda võib koguda tütarühingu asukohariik. Siseriikliku miinimummaksu vastavust kokkulepitud reeglitele hakkab hindama OECD. Kui OECD hinnangu kohaselt vastab siseriiklik miinimummaks vastava erandi kriteeriumitele, siis lõpliku emaühingu riigis kohaldub selle jurisdiktsiooni suhtes vabastusmeetod, st seal ei pea enam miinimummaksu kohustust arvutama. Direktiivi 2022/2523 kohaselt võib lõplik 3 emaühing alamaksustatud kasumit ise maksustada, kui siseriiklik miinimummaks ei ole tegelikult makstud nelja aasta jooksul maksukohustuse tekkimise hetkest. Kui OECD leiab, et tegemist on kvalifitseeritud siseriikliku miinimummaksuga, kuid see ei vasta erandi kriteeriumitele, siis lõpliku emaühingu riigis rakendatakse tasaarvestusmeetodit. See tähendab, et lõpliku emaühingu asukohariigis arvutatakse samuti tasumisele kuuluv miinimummaks, kuid sellest on lubatud maha arvata tütarühingu jurisdiktsioonis tasutud siseriiklik miinimummaks. Üldjuhul kohaldab tulu arvesse võtmise reeglit hargmaise kontserni lõplik emaühing. Kui lõpliku emaühingu riigis ei ole miinimummaks kasutusele võetud ja seetõttu pole lõplikul emaühingul võimalik tulu arvesse võtmise reeglit kohaldada, siis kohaldavad seda teised emaühingud struktuuris (nn vahepealsed emaühingud). Ka olukorras, kus vähemalt 20% osalus vahepealses emaühingus kuulub kolmandatele isikutele, rakendab tulu arvesse võtmise reeglit vahepealne emaühing. Alamaksustatud kasumi reegel (edaspidi ka UTPR) on n-ö pöördmehhanism ning kohaldub olukorras, kus ei kohaldu tulu arvesse võtmise reegel ega siseriiklik miinimummaks. Sel juhul arvutatakse jurisdiktsioonis teenitud kasum, efektiivne maksumäär ja tasumisele kuuluv miinimummaks samamoodi nagu tulu arvesse võtmise reegli puhul, kuid kuna emaühingu tasemel ei kohaldata tulu arvesse võtmise reeglit, siis jaotatakse tasumisele kuuluv miinimummaks nende tütarühingute vahel, mis asuvad miinimummaksu kohaldavates riikides. Tasumisele kuuluva miinimummaksu jaotamine tütarühingute vahel toimub töötajate arvu ja materiaalse põhivara bilansilise väärtuse alusel. Seega saavad kõige rohkem miinimummaksu UTPR reegli alusel riigid, kus kontsernil on kõige rohkem töötajaid ja materiaalset põhivara ehk majanduslikku sisu miinimummaksu tähenduses. UTPR reeglit ei kohaldata esimese viie aasta jooksul kontsernidele, kelle tegevus toimub maksimaalselt viies jurisdiktsioonis ja kelle välismaal asuva materiaalse põhivara bilansiline väärtus ei ületa 50 miljonit eurot. 5. ALAMAKSUSTATUD KASUMI REEGLI AJUTINE ERAND Alamaksustatud kasumi reegli ajutise erandi puhul loetakse, et lõpliku emaühingu asukohariigis asuvate üksuste kasumilt tasumisele kuuluv miinimummaks on null, kui lõpliku emaühingu riigi nominaalne maksumäär on vähemalt 20%. Ajutine erand kehtib majandusaastate suhtes, mis ei ole pikemad kui 12 kuud ning mis algavad 2025. aasta 31. detsembril või varem ning lõppevad enne 2026. aasta 31. detsembrit. See tähendab, et kuni 2026. aasta 31. detsembrini on Eesti lõpliku emaühinguga hargmaisesse kontserni kuuluvate Eestis asuvate üksuste miinimummaksu kohustus null. 6. MIINIMUMMAKSU MAKSUBAAS Miinimummaksu maksubaasiks on tulumaksueelne finantsaruandluse kasum või kahjum. Üldiselt peab maksubaasi arvutamisel lähtuma raamatupidamisstandardist, mida kasutab lõplik emaühing konsolideeritud finantsaruandluseks. Seejärel tehakse miinimummaksu direktiivi 2022/2523 artiklites 16–19 sätestatud korrigeerimised (kolmandate riikide puhul lähtutakse OECD mudelreeglitest, milles sisulisi erinevusi korrigeerimiste osas võrreldes direktiiviga ei ole). Näiteks jäetakse maksubaasist välja rahvusvahelistest laevavedudest teenitud tulu ja tingimustele vastav rahvusvahelise laevanduse kõrvaltulu. 4 7. HÕLMATUD MAKSUD Hõlmatud maksud on äriühingu tulumaks, äriühingu tulumaksu asemel kehtestatud maksud, kasumi jaotamisel makstav äriühingu tulumaks, sh varjatud kasumieraldistelt makstav maks ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt makstav maks. Füüsilise isiku tulumaks ei ole hõlmatud maks. Ka erisoodustuselt makstav maks ei ole hõlmatud maks, kuna seda ei maksta äriühingu kasumilt, vaid äriühingu tasandil füüsilisele isikule antud hüvelt. 8. TASUMISELE KUULUVA MIINIMUMMAKSU ARVUTAMINE 7.1 Efektiivne ja rakendatav maksumäär Esimese sammuna tuleb arvutada hargmaise kontserni efektiivne maksumäär igas jurisdiktsioonis. Siinkohal on oluline, et efektiivne maksumäär arvutatakse jurisdiktsiooni, mitte üksusepõhiselt. See tähendab, et arvesse võetakse kõikide jurisdiktsioonis asuvate hargmaisesse kontserni kuuluvate üksuste maksubaasid ja hõlmatud maksud. Efektiivse maksumäära arvutamise valem on järgmine: Efektiivne maksumäär = hõlmatud maksud/maksubaas Kui efektiivne maksumäär on vähemalt 15%, siis selles jurisdiktsioonis asuvate üksustega seoses ei pea enam midagi tegema. Kui efektiivne maksumäär on väiksem kui 15%, siis tuleb arvutada, mis määraga peab selle jurisdiktsiooni üksuste kasumit lisaks maksustama. Seda arvutatakse järgmise valemi asemel: Rakendatav maksumäär = miinimummäär (15%) – efektiivne maksumäär 7.2 Üleliigne kasum ja tegelikust majandustegevusest saadud kasum Seejärel tuleb arvutada, kui suur on „tegelikust majandustegevusest saadud kasum“, et tuvastada, kui suur on üleliigne kasum. Nimelt sisaldavad miinimummaksu reeglid tegeliku majandustegevuse erandit ning miinimummaksuga maksustatakse ainult nn üleliigset kasumit, mille kohta eeldatakse, et see ei ole tegelikust majandustegevusest teenitud kasum. Tegelikust majandustegevusest teenitud kasum määratakse lähtudes tööjõukuludest ja põhivara bilansilisest väärtusest jurisdiktsioonis. Nimelt lubatakse tegeliku majandustegevuse erandi alusel maksubaasist maha arvata 5% tööjõukuludest ja 5% materiaalse põhivara bilansilisest väärtusest. Direktiivi artikli 48 alusel kehtivad tegeliku majandustegevuse erandi puhul esimestel aastatel suuremad määrad. Kõlblike palgatulude puhul lähtutakse arvutamisel 5% määra asemel järgmises tabelis esitatud määrast: 2023 10% 2024 9,8% 2025 9,6% 5 2026 9,4% 2027 9,2% 2028 9,0% 2029 8,2% 2030 7,4% 2031 6,6% 2032 5,8% Kõlbliku materiaalse vara bilansilise väärtuse puhul lähtutakse arvutamisel 5% määra asemel järgmises tabelis esitatud määrast: 2023 8% 2024 7,8% 2025 7,6% 2026 7,4% 2027 7,2% 2028 7,0% 2029 6,6% 2030 6,2% 2031 5,8% 2032 5,4% Kõlblikud palgakulud on kvalifitseeruvate töötajatega seotud kulud, sealhulgas töötasud ja muud kulud, millest töötaja saab otsest ja isiklikku kasu, näiteks ravikindlustus- ja pensionimaksed, palga- ja tööhõivemaksud ning tööandja sotsiaalkindlustusmaksed. Kõlblike palgakuludena ei käsitata palgakulusid, mis on: 1) kapitaliseeritud ja kaasatud kõlbliku materiaalse vara bilansilise väärtuse hulka; 2) seostatavad laevandusest saadud tuluga. Kvalifitseeruvad töötajad on kontserni kuuluva üksuse täis- või osalise tööajaga töötajad ja sõltumatud töövõtjad, kes osalevad hargmaise kontserni või suure riigisisese kontserni tavapärases tegevuses hargmaise kontserni või suure riigisisese kontserni juhtimise ja kontrolli all. Kõlblik materiaalne vara on 1) jurisdiktsioonis asuv materiaalne põhivara, sh maa, hooned, masinad, mootorsõidukid, kontoritehnika; 2) jurisdiktsioonis asuvad loodusvarad3; 3) rentniku õigus kasutada jurisdiktsioonis asuvat materiaalset vara ning 3 Loodusvarade hulka kuuluvad nafta- ja gaasimaardlad, puidumaardlad ja maavara maardlad. 6 4) riigi antud luba või maksumaksjaga sõlmitud kokkulepe kinnisasja või loodusvarade kasutamiseks, millega kaasneb märkimisväärne investeering materiaalsesse varasse. Üleliigse kasumi arvutamise valem on järgmine: Üleliigne kasum = miinimummaksu reeglite järgi arvutatud kasum – tegeliku majandustegevuse erandi alusel arvutatud summa Näide 2. Tegeliku majandustegevuse erandi rakendamine Kasum Dividend Eesti ETR Min Tööjõu- Põhivara Üleliigne Min maks maksu kulu kasum maks määr 10m 6m 1,5m 15% 0% - - - 0 10m 0 0 0% 15% 40m x 10m x 8% 5,2m 780,000 10% =4m =0,8m 10m 3m 750,0 7,5% 7,5% 40m x 10m x 8% 5,2m 390,000 00 10% =4m =0,8m Antud näite puhul ei kohaldata esimesel aastal tegeliku majandustegevuse erandit, kuna efektiivne maksumäär on 15%. Tegeliku majandustegevuse erandit kohaldatakse ainult juhul, kui efektiivne maksumäär jääb alla 15%. 7.3 Juurdemakstav miinimummaks Juurdemakstava miinimummaksu valem on järgmine: Juurdemakstav miinimummaks = üleliigne kasum x rakendatav maksumäär Kui tütarühingu riigis on kehtestatud siseriiklik miinimummaks, mis ei kvalifitseeru siseriikliku miinimummaksu erandi alla, siis emaühingu riigis saab juurde maksmisele kuuluvast tulumaksust maha arvata tütarühingu riigis makstud siseriikliku miinimummaksu. Tabel 1. Tasumisele kuuluva miinimummaksu arvutamine Efektiivne maksumäär = tasutud maks/miinimummaksu reeglite järgi arvutatud kasum Rakendatav maksumäär = miinimummäär – efektiivne maksumäär Üleliigne kasum = miinimummaksu reeglite järgi arvutatud kasum – tegeliku majandustegevuse erandi alusel määratletud kasum Juurdemaksmisele kuuluv maks = üleliigne kasum x rakendatav maksumäär Juurdemaksmisele kuuluvast miinimummaksust saab maha arvata siseriikliku miinimummaksu 7 Näide 3. Tasumisele kuuluva miinimummaksu arvutamine 1) Miinimummaksu reeglite järgi arvutatud kasum 1000 2) Kohalik maksumäär 15% 3) Maksukrediit 50 4) Tasutud tulumaks (1*2-3) 100 5) Tegeliku majandustegevuse erandi alusel arvutatud summa 600 6) Efektiivne maksumäär (4/1) 10% 7) Miinimummäär 15% 8) Rakendatav maksumäär (7-6) 5% 9) Üleliigne kasum (1-5) 400 10) Tasumisele kuuluv maks (8*9) 20 9. KASUMI JAOTAMISEL MAKSTAV ÄRIÜHINGU TULUMAKS Äriühingutel, mis asuvad riikides, kus äriühingu tulumaksu makstakse kasumi jaotamisel (Eesti, Läti, Gruusia), on õigus miinimummaksu tasumine nelja aasta võrra edasi lükata. Kõikidel riikidel, kes rakendavad miinimummaksu, on kohustus see reegel oma seadusesse üle võtta. Hargmaise kontserni lõplikul emaühingul on aga õigus otsustada, kas seda õigust kasutada või mitte. Kui emaühing otsustab kõnealust õigust kasutada, siis tuleb tal arvutada iga aasta n-ö arvestuslik miinimummaks. Kui maksu ei maksta Eestis arvestusliku maksu arvestamisele järgneva neljanda majandusaasta viimase päeva seisuga (nt kui arvestuslik maks on 2024. aasta eest, siis vaadatakse, kas see on 31.12.2028 seisuga makstud), tuleb tasuda miinimummaksu emaühingu asukohariigis või teiste tütarühingute asukohariikides, kui kohaldub UTPR reegel. Kui äriühing on kahjumis, arvutatakse kahjumilt nö negatiivne maks miinimummääraga, mille abil saab vähendada eelnevate ja tulevaste aastate arvestuslikku maksu. Tegelikult makstud äriühingu tulumaks vähendab eelnevate aastate arvestuslikku maksu, kuid sel juhul ei saa seda jooksval aastal arvesse võtta. Näide 4. Miinimummaksu tasumise kohustuse edasilükkamine 2024 2025 2026 2027 2028 Kasum 100 150 200 250 300 Miinimummaks (15%) 15 22,5 30 37,5 45 Makstud EE ÄÜ TM 0 0 10 0 0 Arvestuslik tulumaks 15 22,5 30 37,5 45 2024. a arvestuslik tulumaks 15 5 5 5 2025. a arvestuslik tulumaks 22,5 22,5 22,5 2026. a arvestuslik tulumaks 30 30 2027. a arvestuslik tulumaks 37,5 8  Juurde makstav maks 0 0 0 0 54 Näide 5. Miinimummaksu tasumise kohustuse edasilükkamine 2024 2025 2026 2027 2028 Kasum 100 150 200 250 300 Miinimummaks (15%) 15 22,5 30 37,5 45 Makstud EE ÄÜ TM 0 0 10 20 40 Arvestuslik tulumaks 15 22,5 30 37,5 45 2024. a arvestuslik tulumaks 15 5 0 0 2025. a arvestuslik tulumaks 22,5 7,5 0 2026. a arvestuslik tulumaks 30 0 2027. a arvestuslik tulumaks 35 Juurde makstav maks 0 0 0 0 0 Näide 6. Miinimummaksu tasumise kohustuse edasilükkamine (kahjumi arvestamine) 2024 2025 2026 2027 2028 Kasum 100 150 200 - 100 - 200 Miinimummaks (15%) 15 22,5 30 0 0 Makstud EE ÄÜ TM 0 0 10 0 0 Arvestuslik tulumaks 15 22,5 30 - 15 - 30 2024. a arvestuslik tulumaks 15 5 0 0 2025. a arvestuslik tulumaks 22,5 12,5 0 2026. a arvestuslik tulumaks 30 12,5 2027. a arvestuslik tulumaks 37,5 Juurde makstav maks 0 0 0 0 0 10. HARGMAISED KONTSERNID, KELLE LÕPLIK EMAÜHING ASUB EESTIS Kui hargmaise kontserni lõplik emaühing asub Eestis, on tal kohustus määrata tütarühing miinimummaksu kehtestanud Euroopa Liidu liikmesriigis või kui liikmesriigis ei ole tütarühingut, siis kolmandas riigis, kellel on aruantava majandusaasta kohta pädevate asutuste kokkulepe miinimummaksu kohaldavate jurisdiktsioonidega, kus asuvad teised kontserni üksused. Sel juhul kohalduvad miinimummaksu reeglid vastavalt selle riigi seadusele, kus miinimummaksu deklaratsiooni esitav üksus asub. Eesti lõplikul emaüksusel on kohustus edastada miinimummaksu deklaratsiooni esitavale üksusele miinimummaksu arvutamiseks 4 Kuna 2028. aasta eest esitatakse miinimummaksu deklaratsioon 15 kuud hiljem ehk 2030. aastal, on ka maksu tasumise tähtaeg alles 2030. aastal. 9 vajalikud andmed vastavalt miinimummaksu direktiivi artikli 44 lõikele 5. Direktiivi artikli 44 lõike 5 kohaselt vajab miinimummaksu deklaratsiooni esitav üksus järgmist teavet: 1) andmed kontserni kuuluvate üksuste kohta, sealhulgas maksukohustuslase number (Eestis registrikood), kui see on olemas, asukohajurisdiktsioon ja staatus selle direktiivi alusel; 2) andmed hargmaise kontserni või suure riigisisese kontserni struktuuri kohta, sealhulgas kontserni üksuste kontrolliva osaluse5 kohta teistes kontserni üksustes; 3) andmed, mida on vaja järgmiste arvutuste tegemiseks:  efektiivne maksumäär iga jurisdiktsiooni kohta ja iga kontserni kuuluva üksuse juurde maksmisele kuuluv miinimummaks,  juurde maksmisele kuuluva miinimummaksu jaotamine tulu arvesse võtmise reegli alusel ja alamaksustatud maksete reegli alusel arvutatud juurde maksmisele kuuluva miinimummaksu summa jaotus jurisdiktsioonide vahel ning 4) direktiivis 2022/2523 sätestatud valikuvariantide hulgast tehtud valikute protokoll. Punktis 4 on mõeldud direktiivi artiklis 45 loetletud valikuvariante. Nimetatud variantide hulgast teeb valikud lõplik emaüksus, seega protokolli edastamise kohustus on ainult Eestis asuvatel lõplikel emaühingutel. Teistele hargmaise kontserni Eestis asuvatele üksustele see kohustus ei laiene. Miinimummaksu deklaratsiooni esitamise tähtaeg on 18 kuud pärast miinimummaksu kehtivuse esimese majandusaasta lõppu, st 2024. aasta kohta esitatakse miinimummaksu deklaratsioon hiljemalt 30.06.2026. Eesti lõplik emaühing peab tagama, et deklaratsiooni esitavale üksusele on õigeaegselt edastatud deklaratsiooni esitamiseks vajalik teave. Edaspidi on deklaratsiooni esitamise tähtaeg 15 kuud pärast majandusaasta lõppu. Eestis asuvate hargmaisesse kontserni kuuluvate üksuste kasumile kohaldatakse UTPR reeglit riikides, mis on miinimummaksu üle võtnud ja kus asuvad teised kontserni kuuluvad üksused. Eesti lõpliku emaüksusega hargmaisesse kontserni kuuluvate teistes riikides asuvate üksuste maksustamine sõltub järgmistest asjaoludest: 1) kui teiste üksuste asukohariigis kehtib siseriiklik miinimummaks, siis kohaldub siseriiklik miinimummaks; 2) kui siseriiklikku miinimummaksu ei ole, kuid kontsernil on vahepealne emaühing miinimummaksu üle võtnud riigis, võib vahepealne emaühing rakendada oma tütarühingute suhtes tulu arvesse võtmise reeglit; 3) kui ei ole siseriiklikku miinimummaksu ega vahepealset äriühingut, rakendatakse UTPR reeglit nende tütarühingute asukohariikides, mis on miinimummaksu kehtestanud. 11. HARGMAISED KONTSERNID, KELLE TÜTARÜHING ASUB EESTIS Kui hargmaise kontserni tütarühing asub Eestis, siis esitab miinimummaksu deklaratsiooni üldjuhul selle kontserni lõplik emaühing vastavalt oma asukohariigi seadusele. Sel juhul rakendatakse Eesti tütarühingu kasumile tulu arvesse võtmise reeglit. Kui lõplik emaühing asub riigis, mis samuti ei kohalda miinimummaksu, ja kontsernil on olemas ka vahepealne tütarühing 5 Direktiivi artikli 3 punkti 21 kohaselt tähendab kontrolliv osalus osalust majandusüksuses, mille puhul osanik peab või oleks pidanud konsolideerima üksuse varad, kohustused, tulud, kulud ja rahavood ridade kaupa kooskõlas tunnustatud raamatupidamisstandardiga; loetakse, et põhiüksusel on oma püsivates tegevuskohtades kontrolliv osalus. 10 riigis, mis kohaldab miinimummaksu, siis esitab miinimummaksu deklaratsiooni ja rakendab tulu arvesse võtmise reeglit vahepealne emaühing. Kui aga vahepealne emaühing puudub või asub samuti riigis, mis ei kohalda miinimummaksu, siis kohaldatakse Eesti tütarühingu kasumi suhtes UTPR reeglit miinimummaksu üle võtnud riikides, kus asuvad teised kontserni kuuluvad tütarühingud. 11  Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Nõukogu direktiivi (EL) 2022/2523, hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu sätete vastavustabel Ülevõetava EL õigusakti EL-i õigusakti normi sisuliseks Kommentaarid EL õigusakti normi ülevõtmise rakendamiseks kehtestatavad norm kohustus riigisisesed õigusaktid Art 1 Ei Kuna Eesti rakendab direktiivi artiklist 50 tulenevat erandit, ei pea Eesti artiklit 1 üle võtma, kuna see selgitab miinimummaksu põhireeglite sisu. Eesti ei pea neid reegleid kohaldama artikli 50 alusel. Art 2(1) Jah TuMS § 5410 lg 1 Art 2 (2) Jah TuMS § 5410 lg 2 Art 2 (3) Jah TuMS § 5410 lg 3 Art 3 Jah TuMS § 5410 lg 6 Seadusesse on lisatud viide artiklile 3. Kuna Eesti rakendab direktiivi artiklist 50 tulenevat erandit, ei pea Eesti miinimummaksu reegleid kohaldama, mistõttu oleks terminite ülevõtmine ebaproportsionaalne võrreldes ülevõetava direktiivi sisuga. Kuna terminid on selged ja Eesti peab neid üksüheselt kohaldama, ei ole nende kordamine seaduseelnõus õigusselguse seisukohalt otstarbekas ega vajalik. Art 4 Jah TuMS § 5411 Art 4–19 Ei Kuna Eesti rakendab direktiivi artiklist 50 tulenevat erandit, ei pea Eesti kõnealuseid artikleid üle võtma. Art 20 Jah TuMS § 5410 lg 6 Seadusesse on lisatud viide artiklile 20. Kuna Eesti rakendab direktiivi artiklist 50 tulenevat erandit, ei pea Eesti miinimummaksu reegleid kohaldama, mistõttu termini  „hõlmatud maksud“ seadusesse üle võtmine ei ole otstarbekas. Art 21–49 Ei Kuna Eesti rakendab direktiivi artiklist 50 tulenevat erandit, ei pea Eesti kõnealuseid artikleid üle võtma. Art 50 (1) Ei Artikli 50 lõige 1 annab teatud liikmesriikidele õiguse jätta kohaldamata miinimummaksu reegleid esimese kuue aasta jooksul. Eesti kasutab seda õigust ja teavitas sellest Euroopa Komisjoni kõnealuse sätte alusel, kuid seda lõiget ei ole vaja tulumaksuseadusesse üle võtta. Art 50 (2) Ei Kõnealune säte selgitab, kuidas esimene lõik teised liikmesriigid peavad ja (3) rakendama miinimummaksu artiklist 50 tulenevat erandit kohaldavates riikides asuvate üksuste suhtes. Seega ei pea eesti antud sätet üle võtma. Art 50 (2) Jah TuMS § 5410 lg 4 teine lõik Art 50 (2) Jah TuMS § 5410 lg 5 kolmas lõik Art 51–55 Ei Kuna Eesti rakendab direktiivi artiklist 50 tulenevat erandit, ei pea Eesti kõnealuseid artikleid üle võtma. Art 56 Jah Eelnõu § 1 punktiga 2 on lisatud normitehniline märkus viitega direktiivile ja § 2 kohaselt jõustub seadus 2023. aasta 31. detsembril. Art 57–59 Ei Kõnealuseid sätteid ei pea üle võtma (puudutavad OECD esimese samba rakendamise hindamist komisjoni poolt, direktiivi jõustumist ja adressaate).  Tulumaksuseaduse ja maksualase teabevahetuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – vastavustabel EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVi (EL) 2021/2101 Vastavustabel Direktiiv Direktiiv Direktiivi tekst Kommentaar ülevõtmise kohta (EL) 2021/2101 (EL) 2013/34 Artikkel 1 punkt 1 Artikkel 1a Artiklites 48a–48e ja 51 sätestatud Kaetud RPS § 2, TsMS § 601 ja kohtu kooskõlastamismeetmeid kohaldatakse ka registriosakonna kodukorra § 213. liikmesriikide nende filiaalidega seotud õigus- ja haldusnormide suhtes, mille on liikmesriigis avanud ettevõtja, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, kuid kelle õiguslik vorm on võrreldav I lisas loetletud ettevõtjate liikidega. Artiklit 2 kohaldatakse nimetatud filiaalide suhtes määral, mil artiklid 48a–48e ja 51 on kõnealuste filiaalide suhtes kohaldatavad. Artikkel 1 punkt 2 10a. Peatükk TULUMAKSUALAST TEAVET KÄSITLEV MTVS peatükid 1, 22 ja 3. Tulumaksualast teavet ARUANNE käsitleva aruande koostamise, avaldamise ja kättesaadavaks tegemise kohustus on kaetud KarS § 3811 , ÄS § 135, 183, 221, 306, 317, 385, 388; MKS § 10 lg 2 p 6, § 15 lg 1; § 1553. Artikkel 48a 1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi Mõisted kaetud RPS § 2 lg 2, § 3, § 27, § 30, MTVS Tulumaksual mõisteid: § 203 ja 204 ning Rahandusministri 19. mai 2015. a ase teabe 1)„lõplik emaettevõtja“ – ettevõtja, kes koostab määruse nr 16 „Maksualase teabevahetuse esitamisega suurima ettevõtjate ühenduse konsolideeritud seadusest tulenevate deklaratsiooni vormide ja seonduvad finantsaruanded; andmekoosseisude ning nende esitamise ja täitmise mõisted 2)„konsolideeritud finantsaruanded“ – kontserni korra kehtestamine” lisaga 15. emaettevõtja koostatud finantsaruanded, milles varad, Mõiste „netokäive“ on samatähenduslik „tuluga“ nende ettevõtjate puhul, kelle suhtes kohaldatakse 1 / 18  Tulumaksuseaduse ja maksualase teabevahetuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – vastavustabel kohustused, omakapital, tulud ja kulud on esitatud nii, sellise liikmesriigi õigust, kes ei kohalda määruse nagu oleks tegemist ühe majandusüksusega; (EÜ) nr 1606/2002 alusel vastu võetud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid. 3)„maksujurisdiktsioon“ – riik või mitteriiklik jurisdiktsioon, kellel on seoses äriühingu tulumaksuga maksualane autonoomia. 4)„eraldiseisev ettevõtja“ – ettevõtja, kes ei kuulu artikli 2 punktis 11 määratletud kontserni. 2. Käesoleva direktiivi artikli 48b kohaldamisel on mõistel „tulu“ sama tähendus, kui: a)„netokäive“ – ettevõtjate puhul, kelle suhtes kohaldatakse sellise liikmesriigi õigust, kes ei kohalda määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel vastu võetud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid, või b)„tulu“ – muude ettevõtjate puhul finantsaruandluse raamistiku tähenduses, mille alusel koostatakse finantsaruanded. Artikkel 48b 1. Liikmesriigid nõuavad nendelt lõplikelt MTVS § 204, 205 ja § 206 ning rahandusministri 19. Ettevõtjad ja emaettevõtjatelt, kelle suhtes kohaldatakse mai 2015. a määruse nr 16 „Maksualase filiaalid, liikmesriigi õigust ning kelle konsolideeritud kogutulu teabevahetuse seadusest tulenevate deklaratsiooni kellelt oli nende konsolideeritud finantsaruannetes kahe vormide ja andmekoosseisude ning nende nõutakse viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval esitamise ja täitmise korra kehtestamine” lisa 15. tulumaksuala kajastatud suuremana kui 750 000 000 eurot, et nad se teabe koostaksid, avaldaksid ja teeksid kättesaadavaks esitamist tulumaksualast teavet käsitleva aruande nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta. Liikmesriigid sätestavad, et lõpliku emaettevõtja suhtes ei kohaldata enam esimeses lõigus sätestatud aruandluskohustusi, kui tema konsolideeritud 2 / 18  Tulumaksuseaduse ja maksualase teabevahetuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – vastavustabel kogutulu oli tema konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval väiksem kui 750 000 000 eurot. Liikmesriigid nõuavad nendelt eraldiseisvatelt ettevõtjatelt, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ning kelle kogutulu oli nende aruandeaasta finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval suurem kui 750 000 000 eurot, et nad koostaksid, avaldaksid ja teeksid kättesaadavaks tulumaksualast teavet käsitleva aruande nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta. Liikmesriigid sätestavad, et eraldiseisva ettevõtja suhtes ei kohaldata enam kolmandas lõigus sätestatud aruandluskohustusi, kui tema kogutulu oli tema finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval väiksem kui 750 000 000 eurot. 2. Liikmesriigid sätestavad, et lõikes 1 sätestatud normi ei kohaldata eraldiseisvate ettevõtjate, lõplike emaettevõtjate ja nende seotud ettevõtjate suhtes, kui sellised ettevõtjad, sealhulgas nende filiaalid on asutatud või nende äritegevuse kindel koht asub või nende alaline majandustegevus toimub üksnes ühe liikmesriigi territooriumil ja mitte üheski muus maksujurisdiktsioonis. 3. Liikmesriigid sätestavad, et käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud norme ei kohaldata eraldiseisvate 3 / 18  Tulumaksuseaduse ja maksualase teabevahetuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – vastavustabel ettevõtjate ja lõplike emaettevõtjate suhtes, kui sellised ettevõtjad või nende seotud ettevõtjad avalikustavad aruande kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (*1) artikliga 89, esitades aruandes teabe kõikide oma tegevuste ja nende lõplike emaettevõtjate konsolideeritud finantsaruannetes esitatud kõikide seotud ettevõtjate tegevuste kohta. 4. Liikmesriigid nõuavad nendelt artikli 3 lõigetes 3 ja 4 osutatud keskmise suurusega ja suurtelt tütarettevõtjatelt, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ja keda kontrollib lõplik emaettevõtja, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, ja kelle konsolideeritud kogutulu oli tema konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval suurem kui 750 000 000 eurot, et nad avaldaksid ja teeksid kättesaadavaks kõnealuse lõpliku emaettevõtja tulumaksualast teavet käsitleva aruande nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta. Kui nimetatud teave või aruanne ei ole kättesaadav, esitab tütarettevõtja oma lõplikule emaettevõtjale taotluse esitada talle kogu teave, mida tal on vaja oma kohustuse täitmiseks vastavalt esimesele lõigule. Kui lõplik emaettevõtja ei esita kogu nõutud teavet, siis tütarettevõtja koostab, avaldab ja teeb kättesaadavaks tulumaksualast teavet käsitleva aruande, mis sisaldab kogu teavet, mis on tema käsutuses või mille ta on saanud või hankinud, ning avalduse, milles 4 / 18  Tulumaksuseaduse ja maksualase teabevahetuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – vastavustabel märgitakse, et tema lõplik emaettevõtja ei ole vajalikku teavet kättesaadavaks teinud. Liikmesriigid sätestavad, et keskmise suurusega ja suurte tütarettevõtjate suhtes ei kohaldata enam käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustusi, kui tema lõpliku emaettevõtja konsolideeritud kogutulu oli tema konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval väiksem kui 750 000 000 eurot. 5. Liikmesriigid nõuavad oma territooriumil avatud filiaalidelt, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, et nad avaldaksid ja teeksid kättesaadavaks lõpliku emaettevõtja või kuuenda lõigu punktis a osutatud eraldiseisva ettevõtja tulumaksualast teavet käsitleva aruande kahe viimase järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta. Kui nimetatud teave või aruanne ei ole kättesaadav, esitab isik või esitavad isikud, kes on määratud täitma artikli 48e lõikes 2 osutatud avalikustamisega seotud vorminõudeid, lõplikule emaettevõtjale või käesoleva lõike kuuenda lõigu punktis a osutatud eraldiseisvale ettevõtjale taotluse esitada neile kogu teave, mis võimaldab neil oma kohustusi täita. Kui kogu nõutud teavet ei esitata, siis filiaal koostab, avaldab ja teeb kättesaadavaks tulumaksualast teavet käsitleva aruande, mis sisaldab kogu teavet, mis on tema käsutuses või mille ta on saanud või hankinud, ning avalduse, milles märgitakse, et lõplik 5 / 18  Tulumaksuseaduse ja maksualase teabevahetuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – vastavustabel emaettevõtja või eraldiseisev ettevõtja ei teinud vajalikku teavet kättesaadavaks. Liikmesriigid sätestavad, et käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustusi kohaldatakse üksnes nende filiaalide suhtes, kelle netokäive ületas kahel viimasel järjestikusel aruandeaastal artikli 3 lõike 2 kohaselt üle võetud piirmäära. Liikmesriigid sätestavad, et filiaali puhul, kelle suhtes kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustusi, ei kohaldata enam nimetatud kohustusi siis, kui ta netokäive ei ületa kahel viimasel järjestikusel aruandeaastal artikli 3 lõike 2 kohaselt üle võetud piirmäära. Liikmesriigid sätestavad, et käesolevas lõikes sätestatud norme kohaldatakse filiaali suhtes vaid siis, kui on täidetud järgmised tingimused: a) ettevõtja, kes filiaali avas, on kas sellise kontserni seotud ettevõtja, mille lõpliku emaettevõtja suhtes liikmesriigi õigust ei kohaldata ja mille konsolideeritud kogutulu oli tema konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval suurem kui 750 000 000 eurot, või eraldiseisev ettevõtja, kelle kogutulu oli tema aruandeaasta finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval suurem kui 750 000 000 eurot, ning 6 / 18  Tulumaksuseaduse ja maksualase teabevahetuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – vastavustabel b) käesoleva lõigu punktis a osutatud lõplikul emaettevõtjal ei ole keskmise suurusega ega suurt tütarettevõtjat, nagu on osutatud lõikes 4. Liikmesriigid sätestavad, et filiaali suhtes ei kohaldata enam käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustusi, kui punktis a sätestatud kriteerium ei ole täidetud kahe järjestikuse aruandeaasta jooksul. 6. Liikmesriigid ei kohalda käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 sätestatud norme siis, kui tulumaksualast teavet käsitleva aruande on koostanud viisil, mis on kooskõlas artikliga 48c, lõplik emaettevõtja või eraldiseisev ettevõtja, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, ning kui nimetatud aruanne vastab järgmistele kriteeriumitele: a) see tehakse avalikkusele kättesaadavaks tasuta ja masinloetavas elektroonilises aruandlusvormingus: i) kõnealuse lõpliku emaettevõtja veebisaidil või kõnealuse eraldiseisva ettevõtja veebisaidil; ii) vähemalt ühes liidu ametlikus keeles; iii) mitte hiljem kui 12 kuud pärast selle aruandeaasta bilansipäeva, mille kohta aruanne on koostatud, ning b) see sisaldab artikli 48d lõike 1 kohaselt aruande avaldanud ja liikmesriigi õiguse alusel reguleeritava 7 / 18  Tulumaksuseaduse ja maksualase teabevahetuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – vastavustabel tütarettevõtja nime ja registrijärgset asukohta või filiaali nime ja aadressi. 7. Liikmesriigid nõuavad, et tütarettevõtjad või filiaalid, mille suhtes ei kohaldata käesoleva artikli lõikeid 4 ja 5, avaldaksid tulumaksualast teavet käsitleva aruande ja teeksid selle kättesaadavaks, kui selliste tütarettevõtjate või filiaalide ainus eesmärk on vältida käesolevas peatükis sätestatud aruandlusnõudeid. Artikkel 48c 1. Artikli 48b alusel nõutav tulumaksualast teavet MTVS § 203, 205 ja § 206 ning rahandusministri Tulumaksual käsitlev aruanne sisaldab teavet eraldiseisva ettevõtja 19. mai 2015. a määruse nr 16 „Maksualase ast teavet või lõpliku emaettevõtja kogu tegevuse kohta, teabevahetuse seadusest tulenevate deklaratsiooni käsitleva sealhulgas finantsaruannetesse konsolideeritud kõigi vormide ja andmekoosseisude ning nende aruande sisu seotud ettevõtjate kogu tegevuse kohta vastaval esitamise ja täitmise korra kehtestamine” lisa 15. aruandeaastal. 2. Lõikes 1 osutatud teave sisaldab järgmist: a) lõpliku emaettevõtja või eraldiseisva ettevõtja nimi, asjaomane aruandeaasta ja aruande esitamisel kasutatud vääring ning asjakohasel juhul asjaomast aruandeaastat puudutav loetelu lõpliku emaettevõtja finantsaruannetesse konsolideeritud kõigist tütarettevõtjatest, kes on asutatud liidus või kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste I ja II lisas loetletud maksujurisdiktsioonide hulka; b) nende tegevuse iseloomu lühikirjeldus; 8 / 18  Tulumaksuseaduse ja maksualase teabevahetuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – vastavustabel c) töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel; d) tulu, mis arvutatakse järgmiselt: i) netokäibe summa, muud tegevustulud, tulud märkimisväärsetest osalustest (välja arvatud seotud ettevõtjatelt saadud dividendid), tulu muudelt põhivara hulka kuuluvatelt investeeringutelt ja laenudelt, muud saadaolevad intressid ja samalaadsed tulud, nagu on loetletud käesoleva direktiivi V ja VI lisas, või ii) tulu, nagu see on määratletud finantsaruandluse raamistikus, mille alusel koostatakse finantsaruanded, välja arvatud väärtuse korrigeerimised ja dividendid seotud ettevõtjatelt; e) tulumaksueelne kasum või kahjum; f) asjaomase aruandeaasta jooksul kogunenud tulumaksu summa, mille puhul on tegemist jooksva maksukuluga, mis kajastatakse ettevõtjate ja filiaalide aruandeaasta maksustatavas kasumis või kahjumis asjaomases maksujurisdiktsioonis; g) kassapõhiselt tasutud tulumaksu summa, mis tuleb arvutada tulumaksu summana, mida ettevõtjad ja filiaalid asjaomases maksujurisdiktsioonis asjaomasel aruandeaastal tasusid, ning h) jaotamata kasum asjaomase aruandeaasta lõpus. 9 / 18  Tulumaksuseaduse ja maksualase teabevahetuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – vastavustabel Punkti d kohaldamisel sisaldab tulu tehinguid seotud osapooltega. Punkti f kohaldamisel seondub jooksev maksukulu üksnes ettevõtja tegevusega asjaomase aruandeaasta jooksul ning ei sisaldada edasilükkunud tulumaksu ega ebakindlaid maksukohustusi. Punkti g kohaldamisel sisaldavad tasutud maksud teiste ettevõtjate tasutud kinnipeetavaid makse seoses maksetega ettevõtjatele ja filiaalidele kontserni raames. Punkti h kohaldamisel tähendab jaotamata kasum eelmiste aruandeaastate ja asjaomase aruandeaasta kasumite summat, mida ei ole veel otsustatud jaotada. Filiaalide puhul on jaotamata kasum selle ettevõtja kasum, kes filiaali avas. 3. Liikmesriigid lubavad, et käesoleva artikli lõikes 2 loetletud teave esitatakse vastavalt nõukogu direktiivi 2011/16/EL (*2) III lisa III jao B ja C osas osutatud aruandlusjuhistele. 4. Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud teabe esitamisel kasutatakse ühist vormi ja masinloetavaid elektroonilisi aruandlusvorminguid. Komisjon sätestab ühise vormi ja elektroonilised aruandlusvormingud rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 10 / 18  Tulumaksuseaduse ja maksualase teabevahetuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – vastavustabel 5. Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes esitatakse lõikes 2 või 3 osutatud teave iga liikmesriigi kohta eraldi. Kui liikmesriigil on mitu maksujurisdiktsiooni, koondatakse teave liikmesriigi tasandil. Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes tuleb esitada ka käesoleva artikli lõikes 2 või 3 osutatud teave eraldi iga maksujurisdiktsiooni kohta, mis on selle aruandeaasta 1. märtsil, mille kohta aruanne koostatakse, kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste I lisasse, ning selline teave tuleb esitada eraldi iga maksujurisdiktsiooni kohta, mis on selle aruandeaasta 1. märtsil, mille kohta aruanne koostatakse, ja sellele eelneva aruandeaasta 1. märtsil nimetatud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste II lisas. Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes esitatakse ka lõikes 2 või 3 osutatud teave muude maksujurisdiktsioonide kohta koondandmetena. Teave tuleb seostada iga asjaomase maksujurisdiktsiooniga asutamiskoha, äritegevuse kindla koha olemasolu või alalise majandustegevuse alusel, mis tulenevalt kontserni või eraldiseisva ettevõtja tegevusest võib endaga kaasa tuua tulumaksukohustuse kohaldamise asjaomases maksujurisdiktsioonis. 11 / 18  Tulumaksuseaduse ja maksualase teabevahetuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – vastavustabel Kui ühes maksujurisdiktsioonis võidakse kohaldada tulumaksu mitme seotud ettevõtja tegevuse suhtes, peab kõnealuse maksujurisdiktsiooniga seonduv teave hõlmama kogu teavet, mis on seotud iga seotud ettevõtja ja nende filiaalide kogu tegevusega kõnealuses maksujurisdiktsioonis. Mis tahes konkreetset tegevust käsitlevat teavet ei seostata samaaegselt rohkem kui ühe maksujurisdiktsiooniga. Direktiivi (EL) 2021/2101 artiklis 1 lõikes 2 6. Liikmesriigid võivad lubada, et üks või mitu lõike (millega kehtestatakse direktiivi (EL) 2013/34 uus 2 või 3 kohaselt nõutud konkreetset teabeelementi säte artikkel 48c p 6) sätestatud erandit Eesti ei jäetakse aruandest ajutiselt välja, kui nende kohalda. avalikustamine kahjustaks tõsiselt asjaomaste ettevõtjate äripositsiooni. Igasugune avalikustamata jätmine märgitakse aruandes ära koos nõuetekohaselt põhjendatud selgitusega selle põhjuste kohta. Liikmesriigid tagavad, et igasugune teave, mis esimese lõigu kohaselt avalikustamata jäetakse, avalikustatakse hilisemas tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes viie aasta jooksul alates esialgse avalikustamata jätmise kuupäevast. Liikmesriigid tagavad, et kunagi ei jäeta avalikustamata teavet, mis käsitleb maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste I ja II lisasse kantud maksujurisdiktsioone, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 5. 12 / 18  Tulumaksuseaduse ja maksualase teabevahetuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – vastavustabel 7. Tulumaksualast teavet käsitlev aruanne võib asjakohastel juhtudel sisaldada kontserni tasandil üldist kirjeldust, milles esitatakse selgitused kõigi oluliste erinevuste kohta lõike 2 punktide f ja g kohaselt avalikustatud summade vahel, võttes asjakohasel juhul arvesse eelmiste aruandeaastate vastavaid näitajaid. 8. Tulumaksualast teavet käsitleva aruande vääringuna kasutatakse vääringut, milles koostatakse lõpliku emaettevõtja konsolideeritud finantsaruanded või eraldiseisva ettevõtja aruandeaasta finantsaruanded. Liikmesriigid ei nõua nimetatud aruande avaldamist muus vääringus kui finantsaruannetes kasutatav vääring. Artikli 48b lõike 4 teises lõigus märgitud juhul on tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes kasutatavaks vääringuks siiski see vääring, mida tütarettevõtja kasutab oma avaldatud aruandeaasta finantsaruannetes. 9. Liikmesriik, kes ei ole kasutusele võtnud eurot, võib 750 000 000 euro suuruse piirmäära ümber arvutada omavääringusse. Sellise ümberarvutuse tegemisel kohaldab liikmesriik 21. detsembril 2021Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kehtivat vahetuskurssi. Seejuures võib liikmesriik suurendada või vähendada piirmäärasid kuni 5 %, et saada omavääringus ümardatud summad. 13 / 18  Tulumaksuseaduse ja maksualase teabevahetuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – vastavustabel Artikli 48b lõigetes 4 ja 5 osutatud piirmäärad arvutatakse ümber samaväärseks summaks asjaomase kolmanda riigi omavääringus, kohaldades vahetuskurssi 21. detsembri 2021 seisuga, ümardatuna lähima tuhandeni. 10. Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes täpsustatakse, kas see on koostatud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 või 3. Artikkel 48d 1. Tulumaksualast teavet käsitlev aruanne ja MTVS § 207 lg 2, MKS § 27 lg 8 ning Avaldamine käesoleva direktiivi artiklis 48b märgitud avaldus rahandusministri 19. mai 2015. a määruse nr 16 ja avaldatakse 12 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta „Maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate kättesaadavus bilansipäeva, mille kohta aruanne on koostatud, deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude ning vastavalt iga liikmesriigi õigusaktidele kooskõlas nende esitamise ja täitmise korra kehtestamine” Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) lisa 15. 2017/1132 (*3) artiklitega 14–28 ning vajaduse korral kooskõlas direktiivi (EL) 2017/1132 artikliga 36. 2. Liikmesriigid tagavad, et ettevõtja poolt lõike 1 kohaselt avaldatud tulumaksualast teavet käsitlev aruanne ja avaldus tehakse avalikkusele kättesaadavaks tasuta vähemalt ühes liidu ametlikus keeles hiljemalt 12 kuud pärast selle aruandeaasta bilansipäeva, mille kohta aruanne on koostatud, järgnevate isikute veebisaidil: a) ettevõtja, kui kohaldatakse artikli 48b lõiget 1; b) tütarettevõtja või seotud ettevõtja, kui kohaldatakse artikli 48b lõiget 4, või 14 / 18  Tulumaksuseaduse ja maksualase teabevahetuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – vastavustabel c) filiaal või see ettevõtja, kes filiaali avas, või seotud ettevõtja, kui kohaldatakse artikli 48b lõiget 5. 3. Liikmesriigid võivad vabastada ettevõtja käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud normide kohaldamisest, kui käesoleva artikli lõike 1 kohaselt avaldatud tulumaksualast teavet käsitlev aruanne tehakse samal ajal avalikkusele kättesaadavaks masinloetavas elektroonilises aruandlusvormingus ja direktiivi (EL) 2017/1132 artiklis 16 osutatud registri veebisaidil, ja on tasuta kättesaadav kõikidele liidus asuvatele kolmandatele isikutele. Ettevõtjate ja filiaalide veebisait, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 2, sisaldab teavet kõnealuse vabastuse kohta ning viidet asjaomase registri veebisaidile. 4. Artikli 48b lõigetes 1, 4, 5, 6 ja 7 osutatud aruanne ja asjakohastel juhtudel kõnealuse artikli lõigetes 4 ja 5 osutatud avaldus on asjaomasel veebisaidil kättesaadav vähemalt viis järjestikust aastat. 15 / 18  Tulumaksuseaduse ja maksualase teabevahetuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – vastavustabel Artikkel 48e 1. Liikmesriigid sätestavad, et artikli 48b lõikes 1 Tulumaksualast teavet käsitleva aruande Tulumaksual osutatud lõplike emaettevõtjate või eraldiseisvate koostamise, avaldamise ja kättesaadavaks ast teavet ettevõtjate haldus-, juht- ja järelevalveorgani liikmed, tegemise kohustus on kaetud MKS § 1 lg 61, § 10 käsitleva kes tegutsevad neile liikmesriigi õigusega antud lg 2 p 6 ja § 1553; KarS § 3811 , ÄS § 135, 183, aruande pädevuse piires, vastutavad ühiselt tulumaksualast 221, 306, 317, 385, 388. koostamise, teavet käsitleva aruande koostamise, avaldamise ja avaldamise ja kättesaadavaks tegemise eest kooskõlas artiklitega Ühingute juhtorganid vastutavad tsiviilõiguse kättesaadava 48b, 48c ja 48d. alusel. ks tegemise kohustus 2. Liikmesriigid sätestavad, et käesoleva direktiivi artikli 48b lõikes 4 osutatud tütarettevõtjate haldus-, juht- ja järelevalveorgani liikmed ning käesoleva direktiivi artikli 48b lõikes 5 osutatud filiaalide direktiivi (EL) 2017/1132 artiklis 41 sätestatud avalikustamisega seotud vorminõuete täitmise eest vastutavad isikud, kes tegutsevad neile liikmesriigi õigusega antud pädevuse piires, vastutavad ühiselt selle tagamise eest, et nende teadmiste ja võimete piires koostatakse tulumaksualast teavet käsitlev aruanne viisil, mis on kooskõlas artiklitega 48b või 48c või vastab nimetatud artiklitele, olenevalt olukorrast, ning see avaldatakse ja tehakse kättesaadavaks kooskõlas artikliga 48d. Artikkel 48f Liikmesriigid nõuavad, et kui sellise ettevõtja, kelle Kaetud AudS § 45 (vandeaudiitori kutsestandardi Vannutatud suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust, täitmise nõue) ja kutsestandardiga ISA (EE) 250 audiitori finantsaruanded peavad olema auditeeritud ühe või „Seaduste ja regulatsioonidega arvestamine avaldus mitme vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt, finantsaruannete auditi puhul“. märgitakse auditiaruandes, kas sellele aruandeaastale eelneval aastal, mille kohta auditeeritavad finantsaruanded koostati, pidi ettevõtja artikli 48b kohaselt tulumaksualast teavet käsitleva aruande 16 / 18  Tulumaksuseaduse ja maksualase teabevahetuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – vastavustabel avaldama, ning kui jah, siis kas aruanne avaldati kooskõlas artikliga 48d. Artikkel 48g Liikmesriigid tagavad, et õigus- ja haldusnorme, Võetakse üle eelnõu § 4. Tulumaksual millega võetakse üle artiklid 48a–48f, kohaldatakse ase teabe hiljemalt alates esimese aruandeaasta esitamise alguskuupäevast, mis algab 22. juunil 2024 või pärast alguskuupäev seda. Artikkel 48h 22. juuniks 2027 esitab komisjon aruande artiklites Ei vaja ülevõtmist. Läbivaatamis 48a–48f sätestatud aruandlusnõuete järgimise ja mõju klausel kohta ning, võttes arvesse olukorda OECD tasandil ning vajadust tagada piisav läbipaistvus ning säilitada ja tagada ettevõtjatele ja erainvesteeringutele konkurentsivõimeline keskkond, vaatab komisjon läbi ja hindab, eeskätt kas oleks asjakohane laiendada artiklis 48b sätestatud tulumaksualast teavet käsitleva aruandluse kohustust ka suurtele ettevõtjatele ja suurtele kontsernidele, nagu on vastavalt määratletud artikli 3 lõigetes 4 ja 7, ning laiendada artiklis 48c sätestatud tulumaksualast teavet käsitleva aruande sisu nii, et see sisaldaks lisaelemente. Samuti hindab komisjon nimetatud aruandes, millist mõju avaldab käesoleva direktiivi tulemuslikkusele artikli 48c lõikes 5 sätestatud kolmandate riikide maksujurisdiktsioonide maksualase teabe esitamine koondandmetena ning artikli 48c lõikes 6 sätestatud teabe ajutine avalikustamata jätmine. 17 / 18  Tulumaksuseaduse ja maksualase teabevahetuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – vastavustabel Komisjon esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades sellele asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku. Artikkel 1 punkt 3 Artikkel 49 lg Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib Ei vaja ülevõtmist. 3a komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. Artikkel 2 – 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi Ei vaja ülevõtmist. järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 22. juuniks 2023. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti. Artikkel 3 – Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval Ei vaja ülevõtmist. pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikkel 4 – Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Ei vaja ülevõtmist. 18 / 18  Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 4 Kooskõlastustabel Märkuse või ettepaneku sisu Märkuse või ettepanekuga arvestamine Justiitsministeerium Märkused eelnõu kohta Arvestatud. Pealkiri on muudetud. 1) Eelnõu pealkirja kohta – Kui seaduses tehtav muudatus seisneb üksnes seaduse täiendamises, pealkirjastatakse eelnõu seaduse täiendamise seadusena (HÕNTE § 35 lg 4). 2) Uue peatüki pealkirja kohta – Direktiivis on Arvestatud. Pealkiri on muudetud. ülemaailmne. 3) Uue § 5410 lõike 1 kohta – Kas ainult selles Arvestatud. Lühendit kasutatakse kogu paragrahvis või kogu peatükis? Järgmises peatükis ja sõnastus on muudetud paragrahvis samuti läbivalt kasutusel kontsern. vastavalt. 4) Uue § 5410 lõike 2 kohta – Või selle? („kõnealuse“ Mittearvestatud. „Iga kõnealuse asemel) majandusaasta kohta“ kõlab paremini. 5) Uue § 5410 lõike 3 punkti 2 kohta – Eelnõus Arvestatud. Sõnastus on muudetud eelistatakse ainsuslikku vormi, välja arvatud juhul, ainsuseks. kui ainsuse ja mitmuse eristamisel on õiguslik tähendus (HÕNTE § 15 lg 4). 6) Uue § 5410 lõike 3 punkti 3 kohta – Seaduseelnõu Arvestatud. Sõnastus on asendatud. keel peab olema selge, ühetähenduslik ja täpne (HÕNTE § 15 lg 2 esimene lause). Peaaegu ei ole seaduskeele jaoks piisavalt täpne. Palun leida parem alternatiiv, nt enamus tema tulust? 7) Uue § 5410 lõike 5 kohta – Lõike 1 kohaselt Arvestatud. Lõikesse 1 on lisatud edaspidi kontsern. Kui lühend on määratud, tuleb „edaspidi ka“. seda ka kasutada. Juhul kui edaspidi on vaja põhjendatult mõnes sättes lühiväljendi kasutamise kokkuleppest kõrvale kalduda, siis peab olema sulgudes väljend edaspidi ka (Normitehnika käsiraamat, § 19 kommentaar 6). 8) Uue § 5410 lõike 6 kohta – Euroopa Liidu õigusega Arvestatud osaliselt. Euroopa seotud seaduseelnõus kasutatavad terminid peavad Komisjoni nõue oli, et peame terminid olema kooskõlas Euroopa Liidu õiguses kasutusel oma seadusesse üle võtma või lisama olevate terminitega ning eelnõus neid üldjuhul enam viite direktiivile. Kuna terminite hulk on väga suur ja terminite ülevõtmine oleks ebaproportsionaalne eelnõu sisu ei määratleta (HÕNTE § 18 lg 2). PS! SK punktis 4 paragrahvide pikkusega, otsustasime viidatakse üksnes artiklile 3. viite kasuks. Seletuskiri on täiendatud viitega artiklile 20 ja vastava selgitusega. 9) Uue § 5411 lõike 2 kohta – Seaduskeelde sobivam Arvestatud. tähenduses. 10) Uue § 5411 lõike 2 kohta – Kas siin mõeldakse Arvestatud osaliselt. Siin on mõeldud Eestis asuva emaüksusega hargmaist kontserni, hargmaist kontserni lühendiga lühendiga kontsern (nagu §54.10 lõikes 1)? kontsern lõike 1 tähenduses. Kuid kuna selles lauses on ka suur riigisisene kontsern, on siin mõistlik "hargmaine kontsern" välja kirjutada. Kuna lõikesse 1 sai lisatud "edaspidi ka", siis saab antud juhul „harmaist kontserni“ kasutada. Arvestatud. Sõnastus on asendatud 11) Uue § 5411 lõike 3 punkti 2 kohta – Püsiv järgmise sõnastusega: „kus püsivat tegevuskoht... kus see on oma äritegevuse tõttu tegevuskohta omaval mitteresidendist tulumaksukohustuslane. Tegevuskoht ei saa olla juriidilisel isikul tekib oma äritegevuse tulumaksukohustuslane. Palun sõnastada ümber (nt tõttu tulumaksukohustus“. tegevuskoha üksus vms). 12) Uue § 5411 lõike 5 kohta – Palun ühtlustada Arvestatud. Sõnastus on ühtlustatud. kollaseks märgitud osad. 13) Uue § 5411 lõike 7 kohta – selle? („kõnealuse“ Arvestatud. Sõnastus on muudetud. asemel). Märkused seletuskirja kohta 14) Seletuskirja sisukokkuvõtte kohta – Palume Arvestatud. Otseviide direktiivi joonealuse märkusena lisada otseviide nimetatud tekstile on lisatud. direktiivi tekstile (https://eur- lex.europa.eu/eli/dir/2022/2523/oj). 15) Seletuskirja osa „Märkused“ kohta – Lisada joonealuse märkusena otseviited Euroopa Komisjoni Arvestatud. Euroopa Komisjon ei ole direktiivile koostatud mõjuanalüüsile ning direktiivi koostanud direktiivile mõju analüüsi, suhtes Eesti seisukohtade kujundamise kuna tegemist on OECD algatusega ja dokumentatsioonile (sh mõjuanalüüsile: mõjuanalüüsi koostas OECD. https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/ Seletuskirjale on lisatud viide OECD toimikud/234cc7f2-55c1-4a66-9094-8220d1d9bc55). mõjuanalüüsile. Seletuskiri on Märkida seletuskirja tekstis, kas Eesti seisukohtadega täiendatud seoses Eesti seisukohtadega jäeti mõnes küsimuses läbirääkimiste käigus direktiivi ettepaneku kohta. arvestamata ning vajadusel hinnata selle võimalikku mõju seletuskirja mõjuanalüüsi osas. 16) Seletuskirja osa „Seaduse eesmärk“ kohta – Arvestatud. Seletuskiri on täiendatud. Täpsustada, et seda alternatiivi saab rakendada siiski vaid tähtajaliselt. 17) Seletuskirja osa „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ kohta – Vastavalt HÕNTE § 43 lg 1 p-le 5 tuleb Arvestatud. Seletuskiri on täiendatud. seletuskirja osas "Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs" analüüsida ka eelnõu kooskõla põhiseaduse, teiste seaduste, EL õiguse ja EV jõustunud välislepingutega. Arvestatud. Seletuskirjas on 18) Seletuskirja osa „Seaduse mõjud“ kohta – täpsustatud, et eelnõul puudub mõju Täpsustada, kas silmas on peetud ka mõju puudumist Maksu- ja Tolliameti töökoormusele riigiasutuste (nt Maksu- ja Tolliamet) tänu sellele, et Eesti rakendab töökoormusele? direktiivi artiklist 50 tulenevat erandit ja ei rakenda miinimummaksu. 19) Seletuskirja osa „Seaduse mõjud“ kohta – Arvestatud. Seletuskiri on täiendatud. Alljärgnevalt on majanduslikest mõjudest hinnatud üksnes halduskoormuslikku mõju. Eesti seisukohtade kujundamisel läbirääkimiste käigus olid kõne all ka üldisemad mõjud ettevõtlusele tervikuna - nt maksukeskkonna muudatuste mõju ettevõtete lahkumisele Eestist või Eesti kui investeeringukoha atraktiivsusele. Paluksime EN muudatuste valguses anda hinnang ka ettevõtluskeskkonnale tervikuna. 20) Seletuskirja osa „Seaduse mõjud“ kohta – Sihtrühmaks on ka Eestis asuvad hargmaise kontserni üksused, millele kehtestatakse teabe edastamise Arvestatud. Seletuskiri on täiendatud. kohustus. Palume sihtrühma täiendada ning märkida ka selle sihtrühma arvuline suurus. 21) Seletuskirja osa „Seaduse mõjud“ kohta – Erandi rakendamine on siiski tähtajaline, mis tuleks Arvestatud. Seletuskiri on täiendatud. siinkohal välja tuua. 22) Seletuskirja osa „Seaduse mõjud“ kohta – Arvestatud. Seletuskiri on täiendatud. Palume anda hinnang selle riski avaldumise tõenäosusele Eestis ja meetmetele, mis aitaksid seda riski vähendada. 23) Seletuskirja osa „Seaduse mõjud“ kohta – Kui Arvestatud. Seletuskiri on täiendatud. maksulaekumised peaksid Eestis suurenema, on avalduv mõju riigieelarvele siiski otsene. Küsimus on ehk pigem selles, kui märkimisväärne võib lisanduv maksulaekumine riigieelarve kontekstis olla ehk see võib olla sihtrühma väiksuse tõttu marginaalne. Vajadusel täpsustada, selgitada. 24) Seletuskirja osa „Seaduse mõjud“ kohta – Lisada Arvestatud. Seletuskiri on täiendatud. ka, kas on vajadus kehtestada uusi või tunnistada kehtetuks olemasolevaid rakendusakt (HÕNTE § 48 lg 3.) 25) Seletuskirja osa „Seaduse mõjud“ kohta – Palun Arvestatud. Seletuskiri on täiendatud. täpsustada siin SK punktis 1 toodud asjaolu seoses erandiga. Kas praegu ülevõetav osa on siiski kohustuslik alates 01.01.24? Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Esiteks juhime tähelepanu, et direktiivi osaline Arvestatud. Seletuskiri on täiendatud. ülevõtmine ja miinimummaksu kehtestamise edasilükkamine ei tähenda, et sellega saab vältida seletuskirjas mainitud keerulise ja kuluka ITsüsteemi loomist ja maksumaksjate halduskoormuse ning Maksu- ja Tolliameti töökoormuse olulist tõusu. Palume sellele vastavalt korrigeerida seletuskirja, et ei jääks ekslikku muljet. Teiseks, erandi kasutamine annab muutustega kohanemiseks üleminekuaja (kuus aastat) ja võimaluse oodata ära selgemad OECD suunised, millega arvestada süsteemi loomisel. Soovitame kasutada üleminekuaega, et selle vältel selgitada välja selgemad suunised süsteemi loomiseks, kuid vajalike muudatustega seotud ettevalmistusi ei tohi jätta viimasele hetkele. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 1) Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu Mittearvestatud. Direktiivi ülevõtmise seletuskirja punkti 1.1. kohaselt peavad Euroopa Liidu tähtaja edasilükkamine kogu EL-s ei liikmesriigid nõukogu direktiiv (EL) 2022/2523 üle ole võimalik, kuna direktiiv on juba võtma 31. detsembriks 2023. a, kuid väiksematele vastu võetud ja mõned liikmesriigid riikidele, kus on vähem kui 12 hargmaise kontserni soovivad kehtestada miinimummaksu (konsolideeritud kogutulu ületab 750 miljonit eurot) aastast 2024 ning ei oleks nõus lõplikku emaüksust, on halduskoormuse direktiivi muudatusega. vähendamiseks ette nähtud erand, mille kohaselt ei Miinimummaks kohaldub Eestis pea need riigid miinimummaksu kohaldama esimese asuvate hargmaisesse kontserni kuue aasta jooksul, st enne aastat 2030. Samas peavad kuuluvate üksuste suhtes sõltumata erandit kohaldavad riigid tagama, et seal asuvad sellest, kas Eesti võtab direktiivi üle hargmaiste kontsernide lõplikud emaüksused või mitte. Eestis asuvate tütarühingute määravad kontserni eest miinimummaksu puhul kohaldub miinimummaks deklaratsiooni esitava üksuse riigis, mis rakendab emaühingu asukohariigi seaduse alusel miinimummaksu. Eesti on otsustanud antud erandit ning kui see ei kohalda kasutada. Kaubanduskoda toetab sellist lahendust. miinimummaksu, siis teiste tütarühingute asukohariikide seaduste 2) Seletuskirja punkti 1.1. ütleb , et kuigi vastu võetud alusel, kus kehtib miinimummaks. direktiiv põhineb OECD-s kokku lepitud mudelreeglitel, ei ole miinimummaksu reegleid Kui Eestis on hargmaise kontserni puudutav töö OECD-s veel lõppenud. lõplik emaühing, kohaldatakse Miinimummaksu reeglite ülevõtmisel on teistel miinimummaksu nende tütarühingute riikidel tekkinud palju küsimusi ja ilmnenud teatud asukohariikide seaduse alusel, mis on probleeme, mida OECD püüab lahendada kehtestanud miinimummaksu. Kui miinimummaksu suuniste kaudu. Kuna kõik suunised Eesti ei võta direktiivi üle, ei oleks ei ole veel kokku lepitud, on reeglite kehtestamine lõplikul emaühingul seadusest sellistes tingimustes üsna keeruline ja on olemas suur tulenevat kohustust tütarühingutele risk, et uusi reegleid tuleb peatselt muuta. infot edastada ja määrata miinimummaksu deklaratsiooni esitava tütarühingu. Sel juhul tuleks Kaubanduskoda on seisukohal, et kuna hetkel veel ei aga esitada miinimummaksu ole kogu protseduuris kokku lepitud ja deklaratsiooni igas tütarühingu kasumiarvutusreeglid on keerulised, siis peaks asukohariigis, mis kohaldab direktiivist tulenevaid kohustusi täitma alles siis, kui miinimummaksu. Kontserni kõikides reeglites ja protseduurides on jõutud ühisele halduskoormus oleks sel juhul isegi seisukohale. Kui ettevõtted hakkavad nõudeid täitma, suurem. Nii et Eestil ei ole mõistlik kuid mõne aja pärast protseduurid ja reeglid eelnõu vastuvõtmise edasi lükata, muutuvad, siis tähendab see ka ettevõttetele arvestades, et sellega kaasneb halduskoormuse suurenemist. Oleme seisukohal, et rikkumismenetlus ja trahv, kui ettevõtted peaksid hakkama uusi nõudeid kohaldama hargmaiste kontsernide olukord ei siis, kui kõik reeglid on üheselt OECD-s ja EL-s muutu paremaks. paigas ja on kindel, et muudatusi rohkem ei tule. Seega ei pea me õigeks, et praeguses olukorras peavad teatud ettevõtjad alates uuest aastast järgima uusi nõudeid. Kaubanduskoda toetab eelnõus sisalduvat lahendust, kuid meie hinnangul on eelnevas lõigus toodud põhjustel mõistlik lükata direktiivi ülevõtmise tähtaeg kogu EL-s hilisemaks. Lisaks palume selgitusi, millised on tagajärjed Eesti ettevõtetele, kui Eesti lükkab eelnõu vastuvõtmise edasi ehk hakkab seda kohaldama näiteks aasta või paari aasta pärast?