Vaidlustus

LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS Maakri 19/1, pk 19, 10145 Tallinn, Eesti Tel.+ 372 619 1630 [email protected] leadell.com Riigihangete vaidlustuskomisjon Lõkke 5, 10122 Tallinn 20. detsember 2023. a nr 1/300 [email protected] Vaidlustaja: Eastconsult OÜ registrikood: 12972814 Oru, AA kula, Luganuse vald Vaidlustaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Epp Lumiste LEADELL Pilv Advokaadiburoo Maakri 19/1, pk 19, 10145 Tallinn Tel: (+372) 619 1630 E-post: [email protected] Hankija: Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet registrikood: 75029524 Peetri plats 3-5, 20308, Narva linn, Eesti E-post: [email protected] VAIDLUSTUS Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti riigihankes „Narva linnas Uusküla ja 1. Paemurru tänavatel kulgeva jalgratta- ja jalgtee lõigu eel- ja põhiprojekti koostamine“ (viitenumber 272142) I TAOTLUS 1) Rahuldada vaidlustus ning tunnistada kehtetuks Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti 12.12.2023 ja 13.12.2023 otsused ulatuses, millega kõrvaldati riigihanke „Narva linnas Uusküla ja 1. Paemurru tänavatel kulgeva jalgratta- ja jalgtee lõigu eel- ja põhiprojekti koostamine“ hankemenetlusest Eastconsult OÜ (registrikood 12972814). 2) Tunnistada kehtetuks Narva linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti 12.12.2023 otsus, millega tunnistati riigihanke „Narva linnas Uusküla ja 1. Paemurru tänavatel kulgeva jalgratta- ja jalgtee lõigu eel- ja põhiprojekti koostamine“ edukaks pakkujaks K-Projekt AS (reg kood 12203754). 3) Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja jaotus ning jätta kõik käesoleva vaidlustusega seonduvad menetluskulud hankija kanda. LEADELL offices are among the leading law firms in Estonia, Latvia and Lithuania. II FAKTILISED ASJAOLUD 1. Narva Linna Arenduse ja Okonoomika Amet (edaspidi hankija) viis labi avatud hankemenetlusega riigihanget „Narva linnas Uuskula ja 1. Paemurru tanavatel kulgeva jalgratta- ja jalgtee loigu eel- ja pohiprojekti koostamine“ (edaspidi hange). Hanke sisuks oli Narva linnas Uuskula ja 1. Paemurru tanavatel kulgeva jalgratta- ja jalgtee loigu eel- ja pohiprojekti koostamine. 2. 12.12.2023 tegi hankija otsuse, millega tunnistas Eastconsult OU pakkumuse vastavaks, kuid korvaldas vaidlustaja (vt lisa 1, lk 3). Samal paeval (12.12.2022) tegi hankija Riigihangete Registri (edaspidi RHR) kaudu vaidlustajale nahtavaks jargmise sisuga teate: 3. 13.12.2023 tegi hankija RHR-i kaudu kattesaadavaks otsuse, millega korvaldas toendite alusel vaidlustaja hankelt (lisa 2). Seetottu ei teostanud hankija vaidlustaja kvalifitseerimist, samas lisast 2 kohaselt on ilmne, et vaidlustaja oleks tulnud kvalifitseerida. RHR-i andmetel on hankija lisas 1 olevat otsust 13.12.2023 muutnud (algne versioon korvaldamise otsusest oli avaldatud 12.12.2023), kuid lisas 2 olev vaidlustaja korvaldamise otsus on tapselt samasisuline kui 13.12.2023 tehtud korvaldamise otsus (st taiendavaid pohjendusi ei ole hankija esitanud). 4. Vaidlustaja sai teatest ja muudetud otsusest teada samal paeval kui need RHR-is avaldati. Vaidlustaja lahtub vaidlustuse kaebetahtaja arvutamisel teate avaldamisest, kuna 13.12.2023 avaldatud otsuses ei ole teates esitatud pohjendused muutunud. III PÕHJENDUSED Vaidlustaja õiguste rikkumine ning kaebeõigus 5. RHS § 185 lg 1 kohaselt voib pakkuja, taotleja voi hankemenetluses osalemisest huvitatud isik vaidlustada hankija tegevuse, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et kaesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema oigusi voi kahjustab tema huvisid. Vaidlustuse voib esitada mh pakkuja riigihanke menetlusest korvaldamise otsuse peale (RHS § 185 lg 2 p 2). 6. Vaidlustaja pakkumuse riigihanke menetlusest korvaldamine rikub vaidlustaja oigusi, kuna aluseid vaidlustaja riigihanke menetlusest korvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p-s 8 satestatud alusel ei esinenud. Kuivord vaidlustaja pakkumus tuleb jatta hankemenetlusest korvaldamata, tuleb kehtetuks tunnistada ka K-Projekt AS (reg kood 12203754) edukaks tunnistamise otsus, sest pakkumuste hindamiskriteeriumiks oli hankes seatud madalaima hinna kriteerium ning vaidlustaja pakkumus oli tegelikkuses koige soodsam (vaidlustaja pakkumuse maksumus oli 23 750 eurot).1 Juhul kui hankija ei oleks oigusvastaselt 1 Pakkumuste avamisel oli hinna poolest soodsam Teedeprojekt OU (reg kood 11365874) pakkumus maksumusega 20 900 eurot, kuid hankija lukkas Teedeprojekt OU pakkumuse tagasi kuna „Pakkuja nentis 2  vaidlustajat riigihanke menetlusest korvaldanud, siis oleks hankija pidanud tunnistama edukaks hoopiski vaidlustaja pakkumuse. 7. Vaidlustaja on esitanud madalaima hinnaga pakkumuse (hindamiskriteeriumiks oli madalaim hind – hanke alusdokumendi p 5.1), mistottu on tal oigustatud huvi hankelepingu solmimise vastu. Vaidlustaja majanduslikke huve teeniv eesmärk – hange võita ning sõlmida hankeleping – on saavutatav, kui VAKO tunnistab vaidlustatud otsused kehtetuks. Eastconsult OÜ riigihanke menetlusest kõrvaldamine on õigusvastane 8. RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaselt voib hankija korvaldada hankemenetlusest pakkuja voi taotleja, kes on oluliselt voi pidevalt rikkunud eelnevalt solmitud hankelepingu olulist tingimust voi hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud voi leping ules oeldud, hinda alandatud, huvitatud kahju voi makstud leppetrahvi. 9. Seega vaidlustaja hankemenetlusest korvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel peavad olema uheaegselt taidetud jargmised tingimused: 1) pakkuja peab olema rikkunud eelnevalt solmitud hankelepingu voi hankelepingute olulist nouet; 2) hankelepingut voi hankelepinguid peab olema rikutud oluliselt voi pidevalt; 3) rikkumise tulemusena on lepingust taganetud, leping ules oeldud, hinda alandatud, kahju huvitatud voi makstud leppetrahvi (vt nt VAKOo 11-23/256589, p 8.2; VAKOo 155-22/236139, p 11). 10. RHS § 96 lg 5 kohustab hankijat otsuses pohjendama seda, miks pakkuja hankemenetlusest korvaldatakse. Vaidlustajale RHS § 47 lg 1 p 2 ja lg 4 p 1 alusel teatavaks tehtud hankija otsustuse pohjendused on vaga lakoonilised, kuid on moistetav, et vaidlustaja on hankemenetlusest korvaldatud, kuna ta ei ole hankijale usaldusvaarne partner pohjusel, et „hankijal on korduvad kogemused pakkuja poolt hankelepingute rikkumise ja selle tulemusel leppetrahvi nõudmisega.“ Vaidlustaja hinnangul hankija poolt esile toodud kolme riigihanke hankelepingu rikkumised ei saa tekitada hankijas kahtlust Eastconsult OU usaldusvaarsuses, sest tegemist ei ole hankelepingute rikkumisega, rääkimata oluliste rikkumistega. 11. Hankija toi valja, et vaidlustaja rikkus kolme riigihanke hankelepingut: 1) „Narva joeaarse promenaadi pikendamisega kaasnevate projekteerimis- ehitustoode omanikujarelevalve teenuse osutamine“ (viitenumber 244128); 2) „Narva linnas Sepa tn – EV100 park – Hariduse tn – uus skeitpark (Tuleviku 9) jalgratta- ja jalgteede loigu ehitusprojekti koostamine“ (viitenumber 259177); 3) „Ehitajate tanava kergliiklustee projekteerimine“ (viitenumber 250550). 12. Eeltoodud jarelduseni on hankija joudnud, kuna kaks viidatud hankelepingut kolmest on solmitud vaidlustaja ja hankija vahel. Kolmanda hankelepingu, Kohtla-Jarve Linnavalitsusega riigihankes viitenumber 250550 solmitud hankelepingu puhul, lahtus hankija eeldatavalt RHR-ist nahtavatest andmetest, kuid ei kusinud asjakohaseid selgitusi ja taiendavaid toendeid vaidlustajalt ega kontrollinud avalikest andmebaasidest. päringu vastuses, et on maksumuse kalkuleerimisel eksinud, maksumust alahinnanud ega suuda pakutud maksumusega teenust pakkuda.“ (vt lisa 1). 3 13. Vaidlustaja on seisukohal, et hankija on otsuse tegemisel lahtunud ebaoigetest asjaoludest ning joudnud vaarale jareldusele viidatud hankelepingute rikkumiste seostamisel kaesoleva hankemenetlusega. Vaidlustaja selgitab oma positsiooni alljargnevalt. Hankija ei saa tugineda ega oleks tohtinud tugineda Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt registris avaldatud informatsioonile 14. Vaidlustaja alustab esmalt teise hankijaga solmitud hankelepingu vaidetavast rikkumisest (ehk Kohtla-Jarve Linnavalitsusega solmitud lepingust). 15. Esiteks, kohtupraktikas rohutatakse, et pakkuja hankemenetlusest korvaldamine RHS § 95 lg 4 p 8 alusel ei saa tugineda pelgalt RHR-i kandele, „vaid hankijal tuleb enne kõrvaldamise otsustamist vähemasti anda pakkujale võimalus esitada registriandmete ümberlükkamiseks omapoolsed selgitused ja tõendid. See on eriti oluline siis, kui registriandmetest nähtuvalt on sanktsioonide rakendamine vaidlustatud“ (vt nt TlnRnKo 3- 20-80, p 23). Hankija on vaidlustatud otsuses tuginenud uksnes RHR-ist kattesaadavale teabele ega ole vaidlustajalt selgitusi kusinud. Ainuuksi seetottu on hankija rikkunud RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel ning see rikkumine on kaasa toonud ebaoige jarelduse vaidlustaja korvaldamise kohta. 16. Tallinna Ringkonnakohus on otsuses haldusasjas 3-20-80, p-s 27 leidnud, et RHS ei näe ette, et hankija poolt ettevõtjapoolsete hankelepingu rikkumiste kohta esitatud teabel oleks õiguslik tähendus ning igal juhul on see teiste tõenditega põhimõtteliselt ümber lükatav. RHR-ist nahtuvalt on Kohtla-Jarve Linnavalitsus riigihankes viitenumber 250550 kohaldanud oiguskaitsevahendit s.o 01.07.2002 solmitud toovotulepingust nr 8-8.2/10 taganemine alates 03.02.2023.2 Kuid sellel infol on vaid informatiivne tahendus ning hankemenetlusest pakkuja korvaldamisel ei saa sellele tugineda. 17. Vaidlustaja on hankelepingust taganemise kohtus vaidlustanud, sest hankelepingust taganemise pohjuseks oli asjaolu, et Kohtla-Jarve Linnavalitsus hankijana ei andnud toovotjale kirjalikku kinnitust, mis oli vajalik toole Transpordiameti kooskolastuse saamiseks. Viru Maakohus on 03.11.2023 otsuses nr 2-23-5173 selgelt ja uhemotteliselt sedastanud: Seega tuleneb Transpordiameti kooskõlastuse puudumine kostja esindaja viivitusest (lisa 3, p 9). Jarelikult ei olnud vaidlusalusest hankelepingust taganemine tingitud hageja (ehk vaidlustaja) tegevusest vaid hoopiski Kohtla-Jarve Linnavalitsuse tegevusetusest. See omakorda tahendab, et Eastconsult OU ei olnud rikkunud Kohtla-Jarve Linnavalitsusega solmitud hankelepingut. Kohtla-Jarve Linnavalitsus hankijana kaitus vastuoluliselt ning viivitas toovotjale too tegemiseks vajaliku sisendi andmisega. Teise hankija ebaoige ja oigusvastase tegevuse eest ei saa ega tohi pakkujat korvaldada kaesolevast hankemenetlusest. Viru Maakohus joudis otsuses nr 2-23-5173 uhemottelisele jareldusele, et Kohtla-Jarve Linnavalitsuse poolt hankelepingust taganemine on olnud tühine. 18. Seejuures margib vaidlustaja, et kaesoleva hanke korvaldamise otsuse tegemise ajaks oli tsiviilasja nr 2-23-5173 otsus jõustunud, sest Kohtla-Jarve Linnavalitsus otsustas otsust mitte edasi kaevata. Kui hankija oleks voimaldanud vaidlustajale selgituste esitamist riigihanke viitenumber 250550 registriandmete umberlukkamiseks, siis oleks vaidlustaja saanud hankijale dokumentaalse toendina 05.12.2023 joustunud Viru Maakohtu kohtulahendi tsiviilasjas nr 2-23-5173 (vt lisa 3). Viidatud kohtuasja resolutsiooni p-s 2 tuvastas kohus, et Kohtla-Järve Linnavalitsuse 03.02.2023 töövõtulepingust nr 8- 8.2/10 taganemine on Võlaõigusseaduse § 118 alusel tühine. TsUS § 84 lg 1 kohaselt ei 2 Vt siit: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4561048/contracts/6098946. 4  ole tuhisel tehingul algusest peale oiguslikke tagajargi. See tahendab, et tegelikkuses ei ole lepingust taganemist toimunud. 19. Kuigi otsus joustus juba 05.12.2023, ei ole Kohtla-Jarve Linnavalitsus teadlikult muutnud RHR-i kannet oigeks ning kande muutmise asemel esitab hoopis asjasse puutumatuid pohjendusi viidates teadmatusele lepingu staatuse osas (lisa 4). Tegelikkuses, RHS § 181 lg-st 3 ning riigihangete registri pohimaaruse § 19 lg-st 1 tulenevalt vastutab registrisse esitatud andmete oigsuse ja oigusparasuse eest andmete esitaja ehk riigihanke viitenumber 250550 puhul Kohtla-Jarve Linnavalitsus. Samas kui kaesoleval juhul hankija oleks kontrollinud andmeid avalikest andmebaasidest (nagu nt www.riigiteataja.ee), siis oleks hankija leidnud lahendi nr 2-23-5173. Seega on riigihankes viitenumber 250550 RHS § 95 lg 4 p-s 8 nimetatud oiguskaitsevahendi (s.o hankelepingust taganemise) kohaldamise fakt kergesti umberlukatav tsiviilasjas nr 2-23-5173 joustunud kohtulahendiga. 20. Seetõttu ei ole riigihanke viitenumber 250550 tulemusena sõlmitud hankelepingu puhul täidetud vähemalt eespool p-s 8 loetletud eeldus nr 3 (rikkumise tulemusena on lepingust taganetud). Samuti ei ole taidetud tingimus, mille kohaselt oleks vaidlustaja oluliselt rikkunud hankelepingu olulist tingimust, sest rikkumise (lepingujargsete toode uleandmise) pohjustas Kohtla-Jarve Linnavalitsuse kaitumine (kirjaliku kinnituse mitteandmine), mitte Eastconsult OU tegevus. Hankijaga endaga seotud lepingute rikkumised ei täida samuti RHS § 95 lg 4 p 8 nõudeid 21. Taiendavalt on hankija vaidlustaja rikkumistena kasitlenud vaidlustaja ja hankija enda vahel riigihanke viitenumber 259177 tulemusena 06.04.2023 solmitud hankelepingu nr 8.5-3/2806 taitmist. RHS § 83 lg 71 kohaselt esitab hankija RHR-le teabe ettevotjapoolsete hankelepingu rikkumiste kohta, mis hankija hinnangul vastavad RHS § 95 lg 4 p-s 8 satestatud korvaldamise alusele, 30 paeva jooksul oiguskaitsevahendi rakendamisest arvates. 22. Vaidlustaja margib, et RHR-ist ei nahtu RHS § 83 lg 71 jargseid andmeid seonduvalt riigihankega viitenumber 259177.3 Uhtlasi ei ole hankija vaidlustajale riigihankes viitenumber 259177 vaidetavalt etteheidetava rikkumise iseloomu kaesolevas hankes edastatud teates tapsustanud. Hankija ei ole vaidlustajale teatanud ka riigihankes viitenumber 259177 rakendatud oiguskaitsevahendit, et vaidlustaja saaks vajadusel kaaluda selle vaidlustamist. 23. Vaidlustaja hinnangul ei saagi hankija riigihanke viitenumbriga 259177 oiguskaitsevahendeid ega rikkumist tapsustada, sest tegelikkuses ei ole vaidlustaja lepingut rikkunud ja tema suhtes ei ole kohaldatud oiguskaitsevahendit. RHR-i kohaselt on lepingu staatus „taitmisel“, millest loogiliselt jareldub, et lepingut ei ole ules oeldud ega sellest taganetud. 24. Seetottu ei ole riigihanke viitenumber 259177 tulemusena solmitud hankelepingu puhul taidetud vahemalt eespool p-s 8 loetletud eeldused nr 1 ja 3 (s.o toendamata on nii hankelepingu rikkumise fakt kui ka vaidlustaja suhtes RHS § 95 lg 4 p-s 8 nimetatud oiguskaitsevahendite kohaldamine). Kuna hankija on riigihanke nr 259177 rikkumisele tuginenud pakkuja korvaldamisel, siis on see kaasa toonud ebaoige otsuse. 3 Vt siit: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5406120/contracts/5584906. 5 25. Hankija on jatnud tahelepanuta RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused. Nimelt mitte iga lepingurikkumine ei anna alust pakkuja korvaldamiseks, vaid ainult oluline või pidev rikkumine (vt RKHKo 3-21-1733, p 14). Tartu Halduskohus on markinud, et RHS § 95 lg 4 p-le 8 rajanevast kõrvaldamise otsusest peab muu hulgas selguma, miks välistab varasem lepingurikkumine hankija silmis pakkuja usaldusväärsuse (TrtHKo 3-21-2760, p 32). Hankija on vaidlustatud otsuses valja toonud korduva ehk pideva olulise tingimuse rikkumise kui RHS § 95 lg 4 p 8 jargse maaratlemata oigusmoiste, kuid hankija ei ole tegelikkuses pohjendanud, miks varasem lepingurikkumine valistab pakkuja usaldusvaarsuse. Nii nagu vaidlustaja on eespool toendanud, siis tegelikkuses ei ole esinenud pakkuja poolset pidevat ega korduvat hankelepingute olulise tingimuse rikkumist, mistottu ei saa pakkuja usaldusvaarsus uldse kahtluse all olla. 26. Isegi kui kaesoleval juhul esineks korduv hankelepingu olulise tingimuse rikkumine (mida ei ole esinenud), siis hankija ei ole tuginenud nn olulise tingimuse olulisele rikkumisele. Hankijal ei ole esitanud selgitusi selle kohta, mida ta olulise tingimuse korduva rikkumise all tapselt motles. Hankija selgitus, miks väidetav korduv varasem lepingurikkumine välistab hankija silmis vaidlustaja usaldusväärsuse puudub vaidlustajale edastatud teates, 12.12.2023 ega 13.12.2023 allkirjastatud otsuses sootuks. Hankija poolt varasemalt nõutud leppetrahv ei anna alust väiteks, et vaidlustaja ei ole usaldusväärne lepingupartner 27. RHR-ist nahtuvalt selgitas hankija riigihanke viitenumber 244128 hankelepingu rikkumist vaidlustaja poolt jargmiselt: „Käsundisaaja ei esitanud tähtaegselt tsiviilvastutuskindlustuse poliisi, mistõttu käsundiandja nõudis leppetrahvi summas 200 €, mille tasaarveldas viimase arvega.“4 Vaidlustaja ei ole hankija nouet vaidlustanud. Vaidlustaja on seisukohal, et pelgalt leppetrahvi noudmine ja selle tasumine ei oigusta RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamist. VAKO praktikas on tunnustatud, et hankija peab tuvastama hankelepingu rikkumisega seonduvad asjaolud ja andma hinnangu rikkumise olulisusele (vt nt otsus 107-22/245918). Konesoleval juhul ei ole hankija andnud hinnangut Eastconsult OU vaidetava rikkumise olulisusele. 28. Vaidlustaja ei pea viidatud riigihankes viitenumber 244128 solmitud kasunduslepingu nr 5.1-6/24/2022 rikkumist RHS § 95 lg 4 p 8 tahenduses oluliseks. Hankija ei ole vastupidist ka tõendanud ega otsuses põhjendanud. Nimelt esitas vaidlustaja hankijale riigihanke viitenumber 244128 hankelepingu taitmisel vastutuskindlustuse poliisi kohe kui hankija seda kusis (lisa 5). Vaidlustaja selgitab, et riigihanke viitenumber 244128 tulemusena solmitud hankelepingu sisuks oli Narva joeaarse promenaadi pikendamisega kaasnevate projekteerimis-ehitustoode omanikujarelevalve teenuse osutamine, mis teostatakse seoses riigihanke nr 244127 "Narva joeaarse promenaadi pikendamisega kaasnevad projekteerimis-ehitustood" elluviimisega. Teenuse osutamist reguleerisid riigihanke viitenumber 244128 alusdokumendid, majandus- ja taristuministri 02.07.2015 maarus nr 80 „Omanikujarelevalve tegemise kord“, ehitusseadustik ning muud hankelepingus satestatud dokumendid. 29. Hanke nr 244128 tulemusel solmiti kasundusleping nr 5.1-6/24/2022 (lisa 6), mille p 5.7 kohaselt lasus vaidlustajal kohustus solmida erialane tsiviilvastutuskindlustus. Kindlustuse soodustatuks isikuks pidi olema hankija ning hankijale tuli korvatava kindlustushuvitise piirmaaraks on hankelepingu hind (ilma kaibemaksuta). Viidatud sattest nahtub uhemotteliselt, et kasundusleping nr 5.1-6/24/2022 ei satesta otsesonu tahtaega tsiviilvastutuskindlustuse poliisi esitamiseks. See tähendab, et lepingulise kohustuse täitmiseks piisab sellest, kui vaidlustajal oli kindlustus sõlmitud. 4 Vt siit: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3937168/contracts/6236606. 6 30. Hankija kusis vaidlustajalt poliisi (kuna RTK viitas hankija sellisele kohustusele). Kohe kui hankija kusis poliisi, pakkuja poliisi ka edastas (lisa 5). Puudub vaidlus, et kasunduslepingu jargne kindlustus oli vaidlustajal olemas ning vaidlustaja taitis hankija noude esimesel voimalusel, ilma viivitusteta. Sellist olukorda ei saa kasitleda lepingurikkumisena, raakimata olukorrana, mis oigustaks oiguskaitsevahendite kohaldamist voi valistaks pakkuja usaldusvaarsuse. 31. Kusjuures vaidlustaja hinnangul on oluline, et hankijal tegelikkuses puudus üleüldse õigus nõuda leppetrahvi kindlustuse esitamata jatmise eest. Esiteks, nagu eelnevalt selgitatud, siis kindlustuse esitamiseks puudus kindel tahtaeg. Teiseks, reguleerib leppetrahvi noudeoigust kasunduslepingu nr 5.1-6/24/2022 p 9.2. Kasunduslepingu nr 5.1-6/24/2022 p-i 9.2 kohaselt kui jarelevalve rikub kaesolevat lepingut ning ei osuta teenust lepingu dokumentides satestatud mahus voi kvaliteetselt, on kasundiandjal oigus nouda jarelevalvelt leppetrahvi kuni 2000 EUR uhe kuu jooksul toime pandud rikkumiste eest. Hankelepingu grammatiline tolgendus ei voimalda jareldada, et hankija voib maarata vaidlustajale leppetrahvi seoses tsiviilvastutuskindlustuse poliisi tahtaegselt esitamata jatmisega. 32. Vaidlustaja peab vajalikuks tuua esile, et hankija kusis poliisi uksnes RTK noudmisel ning toenaoliselt esitas leppetrahvi noude kartes voimaliku finantskorrektsiooni otsuse tegemist. Sama olukorda, kus sisulist lepingu rikkumist ei ole esinenud (st kindlustuskaitse oli tegelikkuses olemas) ei pea naiteks Riigi Tugiteenuste Keskus Euroopa Liidu vahenditest rahastatava projektide puhul oluliseks muudatuseks (vt lisa 7, p-d 1.3 ja 2.3) ning selle alusel ei kaasne hankijale ka finantskorrektsiooni otsust. 33. Arvestades, et hankeleping ei satesta tsiviilvastutuskindlustuse poliisi esitamise tahtaega ega nae otsesonu ette leppetrahvi kohaldamise oigust tsiviilvastutuskindlustuse poliisi no mittetahtaegse esitamise puhuks, on vaidlustaja seisukohal, et tsiviilvastutuskindlustuse poliisi esitamine hankija noudmisel, ei ole hankelepingu olulise tingimuse oluline voi pidev rikkumine. Vaidlustaja margib, et ta noustus hankijale leppetrahvi tasuma uksnes oigusrahu huvides. 34. Vaidlustaja on seisukohal, et tsiviilvastutuskindlustuse tahtaegse esitamise kohustuse rikkumise puhul on tegemist kasunduslepingu nr 5.1-6/24/2022 kui terviku suhtes lepingu taitmist ja etteheidetava rikkumise tagajargi (vt p-dest 28-32 eespool) silmas pidades vahetahtsa kohustuse rikkumisega, mistottu ei ole selle puhul taidetud RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise esimene tingimus, et vaidlustaja on rikkunud hankelepingu olulist nouet. 35. Kuna riigihanke viitenumber 244128 puhul ei ole taidetud RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise eeltingimus (s.o olulise tingimuse rikkumise tuvastamine), siis ei ole tarvis ega tegelikult saagi analuusida satte kohaldamise teist kohustuslikku eeltingimust, nimelt seda, kas hankelepingu olulist tingimust on rikutud oluliselt voi pidevalt. Etteruttavalt margib vaidlustaja siiski, et hanke nr 244128 puhul ei esinenud hankelepingu tingimuse olulist ega pidevat rikkumist. Hankija ei ole kaalunud, kas varasemad rikkumised on seostatavad käesoleva menetlusega 36. Vaidlustaja leiab, et hankija pole kaalunud ka seda, kas kasunduslepingu nr 5.1- 6/24/2022 rikkumine on seostatav kaesoleva hankemenetlusega. Kohtupraktika kohaselt RHS § 95 lg 4 p-le 8 rajanev otsus hankija kaalutlusotsus ning seetottu peab korvaldamise otsusest muu hulgas selguma, miks välistab varasem lepingurikkumine hankija silmis 7  pakkuja usaldusväärsuse (TrtHKo 3-21-2760, p 32). Hankija ei ole esitanud selgitusi selle kohta, mida ta nn „korduva“ rikkumise all tapselt motles ning kuidas varasemad vaidetavalt korduvad rikkumised mojutavad kaesoleva hankelepingu taitmist. Seega ei vasta vaidlustatud otsused oigusparaste otsuste nouetele ja ei ole samaaegselt kooskolas RHS § 3 tuleneva labipaistvuse ja kontrollitavuse pohimotetega. 37. Etteruttavalt selgitab vaidlustaja, et nii RHR-i kui ka temale endale teadaolevatel andmetel on talle tehtud leppetrahv poliisi esitamata eest seni vaid uhel korral (riigihanke viitenumber 244128 taitmisel) ja nagu eelnevalt selgitatud, siis tegelikkuses ei olnud tegemist lepingu rikkumisega ega ka leppetrahvi kohaldamise alusega. Seetõttu on korduva rikkumise toimepanemise etteheitmine hankija poolt vaidlustajale vähemalt üllatav. Vaidlustaja jaoks on ilmselge, et hankija otsus ei vasta labipaistvuse ja kontrollitavuse nouetele. 38. Kokkuvotteks leiab vaidlustaja, et: 1) riigihanke viitenumber 244128 hankelepingu taitmisel hankelepingut rikkunud, vaid esitanud poliisi koheselt ning vaidlustaja ei ole korduvalt rikkunud olulist kasunduslepingu nr 5.1-6/24/2022 nouet; 2) riigihanke viitenumber 259177 hankelepingu taitmisel ei ole ta hankelepingut rikkunud voi vahemalt ei ole tema suhtes seni kohaldatud RHS § 95 lg 4 p 8 nimetatud oiguskaitsevahendeid; 3) riigihanke viitenumber 250550 hankelepingu taitmisel kohaldatud RHS § 95 lg 4 p 8 nimetatud oiguskaitsevahend (lepingust taganemine) on tsiviilasjas nr 2-23- 5183 joustunud kohtulahendi kohaselt VOS § 118 alusel tuhine, mistottu ei saa selle hankelepingu rikkumisele RHS § 95 lg 4 p 8 kontekstis enam tugineda. 39. Riigikohtu selgituste kohaselt peab hankija pakkuja hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel korvaldamise kaalumisel pakkuja tegevust hoolikalt ja erapooletult analuusima, vottes arvesse koiki asjakohaseid toendeid, mh oiguskaitsevahendi kohaldamise otsust, ja otsustama proportsionaalsuse pohimottest lahtudes, kas tema arvates on ettevotja vastutav puudujaakide eest (vt RKHKo 3-21-1733, p 16). Antud juhul otsustas hankija uurimispohimotet eirates vaidlustajat hankemenetlusest korvaldada koiki asjakohaseid toendeid arvesse votmata. Kohtupraktikast tulenevalt ei tohi hankija pakkuja korvaldamise otsust langetades teha meelevaldset otsust (vt nt TlnRKo 3-20-80, p 27). Antud juhul on vaidlustuses kirjeldatud hankija poolsed rikkumised kaalutlusotsuse tegemisel piisavad jarelduseks, et hankija ei teinud vaidlustaja usaldusvaarsuse hindamisel tegelikult informeeritud kaalutlusotsust, mistottu on vaidlustaja hankemenetlusest korvaldamine meelevaldne. 40. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud hankija otsustus tunnistada kehtetuks ning hankija peab jatma vaidlustaja hankemenetlusest korvaldamata. Kolmanda isiku (K-Projekt AS) pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õigusvastane 41. Kui hankija otsus vaidlustaja pakkumuse hankemenetlusest korvaldamise kohta tunnistatakse VAKO poolt kehtetuks, siis ei saa olla kooskolas RHS-iga ka kolmanda isiku (s.o K-Projekt AS) pakkumuse edukaks tunnistamise otsus (12.12.2023). Seega tuleb hankija vastavasisuline otsus tunnistada kehtetuks ning hankija peab eduka pakkuja valja selgitama hinnates vaidlustaja pakkumuse maksumust. 42. Juhul kui hankija otsustas solmida hankeleping K-Projekt AS-ga, siis vaidlustab vaidlustaja vastava otsuse pohjusel, et hankija ei oleks tohtinud kolmanda isiku pakkumust edukaks 8  tunnistada. Kui VAKO tunnistab kehtetuks vaidlustaja hankemenetlusest korvaldamise otsustuse, siis muutuvad kolmanda isiku edukaks tunnistamise ja temaga hankelepingu solmimise otsused samuti oigusvastaseks ning tuleb seetottu samuti kehtetuks tunnistada. IV MENETLUSLIKUD AVALDUSED 43. Tähtaegsus. RHS § 189 lg 1 jargi peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile kumne paeva jooksul alates paevast, mil vaidlustaja sai teada voi pidi teada saama oma oiguste rikkumisest, kuid mitte parast hankelepingu solmimist. Kuna vaidlustaja sai hankija otsusest teada 12.12.2022, saabub RHS § 189 lg-s 1 nimetatud tahtaeg 22.12.2022. Seega on kaesolev vaidlustus esitatud tahtaegselt. 44. Riigilõiv. Kooskolas RHS §-ga 186 ja RLS § 258 lg 1 p-ga 1 tuleb vaidlustuse esitamisel tasuda riigiloivu summas 640 eurot (lisa 8). Riigiloivu tasumist toendav maksekorraldus on lisatud kaesolevale vaidlustusele. 45. Vaidlustuse läbivaatamine. Kooskolas RHS § 190 lg 1 p-ga 7 teavitab vaidlustaja, et soovib vaidlustuse labivaatamist avalikul istungil vaidlustaja ja hankija osavotul. 46. Vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid. Kooskolas RHS § 194 lg-ga 1 palub vaidlustaja koik kaesoleva vaidluse lahendamiseks vajalikud dokumendid hankijalt valja nouda. 47. Esindusõigus. Vaidlustaja kinnitab vandeadvokaat Epp Lumiste on tema volitatud esindaja kaesoleva vaidlustuse esitamisel ja selle labivaatamisel vaidlustuskomisjoni poolt kuni vaidlustusmenetluse loppemiseni. Advokaadi puhul eeldatakse esindusoiguse olemasolu (RHS § 190 lg 11). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Lumiste Lisad: 1) 12.12.2023. a otsus; 2) 13.12.2023. a otsus; 3) Viru Maakohtu 03.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-23-5173; 4) Eastconsult OU 12.12.2023 poordumine RHR-i kande oigeks muutmiseks; 5) Vastutuskindlustuse poliis esitamise kirjavahetus ja poliis nr VK061696009; 6) Kasundusleping nr 5.1-6/24/2022; 7) Riigi Tugiteenuste Keskuse 05.07.2023 vaideotsus nr 11.2-8/23/944; 8) Riigiloivu tasumist toendab maksekorraldus. 9