Vaidlustus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon 20. detsember 2023 [email protected] VAIDLUSTUS riigihankes nr 271215 „Riiklike teenetemärkide valmistamine“ Vaidlustaja: Miniplast OÜ registrikood 10056214 Türi tn 6, 11313 Tallinn Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Kristo Kallas Advokaadibüroo DEM Maakri 30, 10145 Tallinn e-post [email protected] Hankija: Vabariigi Presidendi Kantselei regitrikood 74000234 A. Weizenbergi tn 39, 15050 Tallinn e-post [email protected] TAOTLUSED: 1. Rahuldada vaidlustus ja tühistada riigihankes „Riiklike teenetemärkide valmistamine“ (viitenumber 271215) hankija otsus, Vabariigi Presidendi Kantselei direktori 11.12.2023 käskkiri nr 3.1-2/28, Miniplast OÜ kvalifitseerimata jätmise osas ning Sporrong Eesti OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise osas. 2. Jätta vaidlustusmenetluse kulud hankija kanda ning mõista hankijalt Miniplast OÜ kasuks välja tema kantud menetluskulud. 1. FAKTILISED ASJAOLUD 1.1. Vabariigi Presidendi Kantselei (hankija) on läbi viimas riigihanget (viitenumbriga 271215) „Riiklike teenetemärkide valmistamine.“ Miniplast OÜ (vaidlustaja) esitas hankele 31.10.2023 pakkumuse (lisa 1), mis oli hinnalt soodsaim, kuid ei osutunud edukaks vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise tõttu. 1 / 5 | Advokaadibüroo DEM OÜ | Registrikood 16453100 | Maakri 30, 10145 Tallinn | | E-post [email protected] | Telefon +372 56 66 4049 | www.abdem.ee | 1.2. Vaidlustaja pakkumuse maksumus on 69 608,19 eurot (km-ta), edukaks osutunud pakkuja Sporrong Eesti OÜ pakkumuse maksumus on 92 212,61 eurot (km-ta), seega oleks vaidlustajal võimalus tema kvalifitseerimise ja pakkumuse vastavaks tunnistamise korral sõlmida hankeleping Sporrong Eesti OÜ asemel. 1.3. Hankija otsustas vaidlustatud 11.12.2023 käskkirja nr 3.1-2/28 (lisa 2) punktis 2: „Jätta kvalifitseerimata pakkuja osaühing Miniplast (registrikood 10056214), sest ettevõte ei vasta hanke alusdokumentides ettenähtud kvalifitseerimise tingimusele tehnilise ja kutsealase pädevuse osas. Tõendamaks oma tehnilist ja kutsealast pädevust esitas pakkuja hankepassis andmed lepingute kogumahtude ja perioodi kohta ning viite, et riigihankelepingute andmed on kättesaadavad riigihangete registrist. Seega jättis pakkuja esitamata nõutud andmed valmistatud toodete, valmistatud toodete müükide aastate lõikes ning lepingupartnerite kohta, samuti puudusid viited, millistele riigihangetele pakkuja oma pädevuse tõendamisel tugineb. Euroopa Kohus asus kohtuasjas nr C-131/16 (lahendi p 33) seisukohale, et selgituste nõudmisega, mis võib teatud tingimustel olla lubatud, ei tohi kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises. Hankija on seisukohal, et kuigi pakkuja on selgituste käigus esitanud hankepassis puudunud andmed – valmistatud tooted ning nende müügid aastate ja lepingupartnerite lõikes – ei saa hankija neid andmeid arvestada, sest see rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet ning RHS § 104 lg 7 ega lg 8 ei näe ette, et pakkuja võiks esitada andmeid, mida ta pidi esitama hankepassis, täiendavalt hiljem.“ 1.4. Sama käskkirja punktis 5 otsustati tunnistada edukaks Sporrong Eesti OÜ pakkumus. 1.5. Vaidlustaja hinnangul on tema mittekvalifitseerimine väär, mistõttu tuleb hankija otsus tema kvalifitseerimata jätmise kohta ning sellest tulenevalt teise pakkuja, Sporrong Eesti OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta tühistada. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 2.1. Hankija on viidates Euroopa Kohtu lahendile kohtuasjas nr 131/16 jätnud tähelepanuta muu asjakohase kohtupraktika ja teinud seetõttu väära järelduse, justkui ei oleks võimalik vaidlustaja kvalifikatsiooninõuetele vastavust täpsustuse korras lisatud dokumentide ja andmete alusel kontrollida. 2.2. Riigikohus on 20.12.2019 otsuse punktis 17 märkinud järgmist: „Euroopa Kohus on selgitamise nõudega seonduvalt öelnud, et põhimõtteliselt ei tohi pakkumust pärast selle esitamist muuta. Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega pole siiski vastuolus see, kui pakkumusega seonduvaid andmeid parandatakse või täiendatakse, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead. Hankijal on talle antud kaalutlusõiguse alusel õigus küsida taotlejatelt nende pakkumuse kohta selgitusi ning kaalutlusõiguse teostamisel kohustus kohelda taotlejaid võrdselt ja lojaalselt nii, et 2/5  valikumenetluse lõppedes ja selle tulemust arvestades ei näiks, et ühte või mitut selgituste nõude saanud taotlejat on alusetult koheldud teistest soodsamalt või ebasoodsamalt. Hankija võib nõuda andmete täpsustamist või parandamist tingimusel, et see nõue puudutab selliseid dokumente või andmeid (nagu näiteks avaldatud majandusaasta aruannet), mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg. Hankija peab sealjuures rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest (otsus asjas nr C-336/12: Manova, p-d 36–37, 39–40).“ 2.3. Selgituste küsimisega andmete täpsustamist või lisadokumentide esitamist toetab ka riigihangete seadus. RHS § 98 lg 4 kohaselt, kui pakkuja või taotleja ei esita hankija antud tähtajaks kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente või esitatud dokumentide sisu kohta selgitust või selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumente ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadavad, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. RHS § 98 lg 4.1 täpsustab, et hankija ei nõua sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide või andmete esitamist, kui need on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks jätkuvalt asjakohased. 2.4. Eelviidatu alusel tuleb nõustuda, et selgitustele vastamisega on võimalik täpsustada või täiendavalt esitada ka andmeid ja dokumente, mis jäid ekslikult pakkumuses esitamata, ent peab olema võimalik objektiivselt kontrollida, et need andmed ja dokumendid olid olemas pakkumuse esitamise ajal. 2.5. Vaidlustajal tekkis pakkumust koostades ja hankepassi täites segadus, kas ja kuidas peab seniste tööde loetelu esitama. Hankepassis oli küsitud, kas andmed on elektrooniliselt kättesaadavad. Kuna vaidlustaja on referentslepingud täitnud riigihankelepingute raames, eeldas ta, et hankijal on need andmed riigihangete registrist elektrooniliselt kättesaadavad, mistõttu selliselt ka hankepassi C osa punktis 16 vastas. 2.6. Hankija siiski pidas võimalikuks puuduolevate andmete kohta vaidlustajalt täpsustuste küsimist. Vaidlustaja esitas puuduolevad andmed, ent üllatuslikult nägi hankija 11.12.2023 otsusest, et hankija neid arvestada ei saa. Jääb arusaamatuks, miks siis hankija neid andmeid üldse küsis, kui nagunii arvestada ei saa. Vaidlustaja hinnangul jättis hankija ebaõigesti vaidlustaja esitatud andmed tema kvalifikatsiooni tõendamiseks arvestamata. 2.7. Hankija esitas 08.11.2023 (kell 14:10) vaidlustajale tema kvalifikatsiooni kontrollimiseks järgmise päringu: „Palun täpsustage hankepassis viidatud riigihankelepingute näidatud maksumuse 140 000 eurot jaotust perioodil 01.01.2021 – 31.12.2022 valmistatud toodete, aastate lõikes müükide ja lepingute partnerite osas.“ (lisa 3). 3/5 2.8. Vaidlustaja esitas 08.11.2023 (kell 15:33) selgituste korras täpsustatud andmed oma varasemate teostatud tööde kohta (lisa 4). 2.9. Hanke tingimuste kohaselt: „Pakkujal peab 2021 ja 2022 aasta jooksul olema täidetud (st tellimus ja nõuetekohaselt valmistatud toodete vastuvõtmine peavad mõlemad olema toimunud nimetatud kalendriaastatel) hanke objektiga võrreldavate (tooted, mis on tervikuna või osaliselt valmistatud ühest või enamast vähemalt väärismetalltoodete seaduse § 4 lõigetes 2 ja 2' määratletud standardproovile vastavast väärismetallist, muude materjalide ühendamine väärismetallist tootega, emailimine jmt) toodete valmistamiseks sõlmitud lepinguid maksumusega kokku vähemalt 80 000 (kaheksakümmend tuhat) eurot (käibemaksuta).” Vaidlustaja täpsustatud andmete kohaselt oli tema teostatud tööde maht küsitud perioodil ehk aastatel 2021-2022 kokku summas 140 502 eurot, sh oli üks töödest teostatud ka hankijale endale (vt lisa 4). Seega on nõutav kvalifitseerimise tingimus täidetud. 2.10. Kuna need täpsustatud andmed olid andmed varem täidetud hankelepingute kohta, on need ka objektiivselt kontrollitavad ehk nende andmete esitamine tagantjärele on viidatud Euroopa Kohtu lahendi nr 131/16 järgi, samuti tuginedes teistele Euroopa Kohtu lahenditele ja Eesti kohtute praktikale, lubatud. Nende andmete esitamisega ei loonud vaidlustaja endale mingit uut seisundit, mida tal pakkumuse esitamise ajal ei olnud. Seetõttu ei ole tegemist pakkumuse tagantjärele muutmisega ega eelisega, mida vaidlustaja sai andmete hilisema esitamisega. 2.11. Hankija on ebaõigesti pidanud vaidlustaja võimalust esitada puuduolevaid andmeid ja dokumente võrdse kohtlemise põhimõtet rikkuvaks. Võrdse kohtlemise põhimõte ei tähenda, et kui üks pakkuja on esitanud kõik andmed korrektselt ja kohe pakkumuse esitamisel, oleks teisele pakkujale täpsustuste esitamise võimaluse andmine ebavõrdne eelis. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et kui mõnel pakkujal oli mõni dokument esitamata, tuleb samal alusel võimaldada samasuguste puuduste kõrvaldamist ka teistel pakkujatel. 2.12. Kuivõrd vaidlustaja tulnuks kvalifitseerida, oleks ta osutunud oma pakkumuse madalama maksumuse tõttu edukaks. Seega ei oleks saanud edukaks tunnistada Sporrong Eesti OÜ pakkumust, mistõttu tuleb tühistada ka hankija otsus Sporrong Eesti OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Vaidlustamise tähtaeg. RHS § 189 lg 1 kohaselt tuleb vaidlustus esitada 10 päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Vaidlustatav otsus tehti 11.12.2023 ning vaidlustaja sai selle registri kaudu kätte 12.12.2023. Seega on vaidlustuse esitamine 20.12.2023 tähtaegne. 4/5 3.2. Riigilõiv. Hanke eeldatav maksumus jääb alla rahvusvahelise piirmäära, seega on vaidlustuselt tasutud riigilõiv 640 eurot (lisa 5). 3.3. Menetluse vorm. Tuginedes RHS § 190 lg 1 p-le 7 teatab vaidlustaja, et ei pea vaidlustuse läbivaatamist avalikul istungil vajalikuks ning nõustub kirjaliku menetlusega. 3.4. Esindusõigus. Tuginedes RHS § 190 lg-le 1.1 kinnitab vaidlustaja esindaja oma esindusõiguse olemasolu ja on vajadusel valmis esitama oma volikirja. 3.5. Menetluskulud. Vaidlustaja palub komisjonil hankijalt vaidlustaja kasuks välja mõista menetluskulud ja kinnitab, et vaidlustaja poolt hankijalt taotletud õigusabikulud on seotud käesoleva vaidlustusmenetlusega. Menetluskulude nimekirja esitab vaidlustaja hiljem, vastavalt vaidlustuskomisjoni määratavaks tähtajaks (RHS § 199 lg 1). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristo Kallas vandeadvokaat Miniplast OÜ esindaja Lisad: 1. Miniplast OÜ 31.10.2023 pakkumus; 2. Hankija 11.12.2023 käskkiri nr 3.1-2/28 (vaidlustatud otsus); 3. Hankija päring täpsustuste esitamiseks, 08.11.2023; 4. Miniplast OÜ täpsustus, sarnaste tööde nimekiri, 08.11.2023; 5. Riigilõivu maksekorraldus. 5/5